ELi rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 216

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207

MIDA ON ELI ALUSLEPINGUTES ÖELDUD ELI KONVENTSIOONIDE JA KOKKULEPETE KOHTA?

• Need on rahvusvahelise avaliku õiguse alusel sõlmitud lepped, millega tekivad lepingupooltele kokkulepitud õigused ja kohustused.
• Erinevalt ühepoolsetest aktidest ei sünni konventsioonid ja lepingud seadusandliku menetluse tulemusel ega mõne institutsiooni tahtest.

PÕHIPUNKTID

Rahvusvahelised lepingud (konventsioonid, lepped)

Rahvusvahelise lepingu sõlmivad ühelt poolt EL ja teiselt poolt rahvusvahelise avaliku õiguse alusel tegutsev isik, näiteks mingi riik või rahvusvaheline organisatsioon. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 216 on nimetatud juhud, mille puhul ELil on õigus selliseid lepinguid sõlmida. Kui lepingu osas on läbi räägitud ja see on allkirjastatud, võib see teemast olenevalt vajada veel ratifitseerimist teisese õigusaktiga.

Peale selle on rahvusvahelised lepingud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega samuti ELi õiguse lahutamatu osa. Need lepingud seisavad eraldi esmastest ja teisestest õigusaktidest ning moodustavad sui generis kategooria. Euroopa Liidu Kohtu mõne otsuse kohaselt võib neil olla vahetu õigusmõju ja nende õigusjõud ületab teiseseid õigusakte, mis peavad seetõttu olema nendega kookõlas.

Peale selle reguleerib ELTLi artikkel 207 ELi kaubanduspoliitikat, mis on üks peamisi ELi välispädevusvaldkondi ja mängib keskset rolli liidu suhetes ülejäänud maailmaga.

Rahvusvaheliste lepingute näiteid:

• Nagoya protokoll – juurdepääs geneetilistele ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu jaotamine;
• ELi ning Colombia, Peruu ja Ecuadori vaheline kaubandusleping.

Kui lepingu teema ei kuulu ELi ainupädevusse, peavad ka ELi riigid lepingu allkirjastama. Selliseid lepinguid nimetatakse segalepinguteks. See tähendab, et lisaks ELile sõlmivad kolmandate riikidega lepingu ka ELi riigid. Segaleping võib eeldada veel seda, et vastu tuleb võtta ELi siseõigusakt, millega jagatakse kohustused ELi riikide ja ELi vahel.

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Viies osa: liidu välistegevus – V jaotis: rahvusvahelised lepingud – Artikkel 216 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 144)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Viies osa: liidu välistegevus — II jaotis: ühine kaubanduspoliitika – Artikkel 207 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 133) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 140–141)

Viimati muudetud: 13.03.2020