Välis- ja julgeolekupoliitika ELi tasandil

KOKKUVÕTE

KUIDAS KORRALDAB EL VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKAT?

—	See toimub ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames, milles käsitletakse kõiki välispoliitika valdkondi ning kõiki ELi julgeolekuga seotud küsimusi.

—	ÜVJP hõlmab ka ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP), mille alla kuuluvad ELi poliitika kaitsealased ning kriisiohje sõjalised ja tsiviilaspektid.

PÕHIPUNKTID

ELi välis- ja julgeolekupoliitika suhtes kohaldatakse erimenetlusi ja -eeskirju.

Otsuste vastuvõtmine

—	Neli korda aastas kokku tulev Euroopa Ülemkogu, mis koosneb ELi riikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, määrab kindlaks ELi strateegilised huvid ja eesmärgid ning määratleb ÜVJP üldsuuna.

—	Võttes arvesse neid eesmärke ja strateegilisi suuniseid, võetakse Euroopa Liidu Nõukogus hääletades vastu otsuseid ÜVJP raames võetavate meetmete või seisukohtade kohta.

Ehkki Euroopa Liidu Nõukogu otsused on vaja vastu võtta ühehäälselt, saab otsuste konkreetsete aspektide kohta teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega, mis tähendab 55% ELi riikide häältest, kes esindavad vähemalt 65% ELi elanikkonnast.

Rakendamine

—	ÜVJPd teostab välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

—	Kõrget esindajat abistab tema kohustuste täitmisel Euroopa välisteenistus (EEAS) ehk ELi diplomaatiline korpus.

—

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 24 ei ole Euroopa Liidu Kohus pädev tegema otsuseid ÜVJPga seotud küsimustes, välja arvatud juhul, kui ta:

—	kontrollib ELi poolt füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu võetud piiravate meetmete (nt sanktsioonide) õiguspärasust;

—	teostab järelevalvet ÜVJP rakendamise kohta ELi institutsioonides.

Rahastamine

—	ELi riigid rahastavad sõjalise või kaitsepoliitilise tähtsusega operatsioone.

—	Muid tegevuskulusid rahastatakse ELi üldeelarvest.

TAUST

ÜVJP (praegune nimetus) koos kõrge esindaja ametikoha ja EEASiga loodi 2009. aastal Lissaboni lepinguga.

—	ELi välis- ja julgeolekupolitika

Viimati muudetud: 08.12.2015