Paindlikkus ELi otsuste tegemisel: üleminekuklauslid, peatamisklauslid ja kiirendamisklauslid

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 48

SISSEJUHATUS

Lissaboni lepinguga laiendatakse seadusandlikku tavamenetlust ja kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise süsteemi arvukatele poliitikavaldkondadele. Eesmärk on muuta otsustamine tõhusamaks ja aidata seeläbi kaasa ELi integratsioonile. Seadusandlikus tavamenetluses ei ole ELi riikidel vetoõigust ja kokkuleppele jõudmiseks on rohkem võimalusi.

Samas ei soovi ELi riigid alati osaliselt loobuda oma õigusest väljendada vastuseisu teatavates poliitikavaldkondades. Tegu on valdkondadega, mida loetakse kõige tundlikumaks ja kus riiklik suveräänsus on märkimisväärse tähtsusega – sealhulgas välispoliitika, sisseränne ja õigusküsimused. Nendes valdkondades rakendatakse tavaliselt seadusandlikku erimenetlust ja ühehäälse hääletamise süsteemi.

Lissaboni lepinguga sätestatakse mitut liiki institutsioonilised klauslid, mis võimaldavad erinevaid, kuid ühist eesmärki teenivaid institutsioonilisi mehhanisme. Selle eesmärk on hõlbustada ELi integratsiooni tundlikes valdkondades, kui ELi riigid seda soovivad.

Seega sätestatakse Lissaboni lepinguga kolme liiki klauslid:

ÜLEMINEKUKLAUSLID

Üleminekuklauslid võimaldavad teha erandeid aluslepingutes sätestatud seadusandlikest menetlusest. Täpsemalt on tänu neile teatavatel tingimustel võimalik:

Üleminekuklausli rakendamine sõltub siiski nõukogu või Euroopa Ülemkogu ühehäälsest otsusest. Seega peavad kõik ELi riigid saavutama kokkuleppe enne sellise klausli rakendamist.

Peale selle kehtestatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 48 kõigi ELi poliitikavaldkondade suhtes kohaldatav üldine üleminekuklausel (vt kokkuvõte aluslepingute läbivaatamise kohta). Lisaks on kuus üleminekuklauslit, mis on seotud kindlate Euroopa poliitikavaldkondadega ja teatavate menetluslike eripäradega (vt kokkuvõte seadusandlike menetluste kohta).

PEATAMISKLAUSLID

Peatamisklauslid on seotud kolme valdkonnaga:

Peatamisklauslid loodi selleks, et neile kolmele poliitikavaldkonnale oleks võimalik kohaldada seadusandlikku tavamenetlust. Seadusandlikku tavamenetlust piirab peatamismehhanism: kui ELi riik leiab, et õigusakti eelnõu vastuvõtmisega ohustatakse tema sotsiaalkindlustus- või kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid, võib ta esitada Euroopa Ülemkogule apellatsioonkaebuse. Sellisel juhul menetlus peatatakse ja Euroopa Ülemkogu võib:

Seetõttu seisneb peatamisklauslite tähtsus mitte üksnes nendega seotud mehhanismis, vaid ka asjaolus, et tänu neile saab seadusandlikku tavamenetlust laiendada asjaomastele poliitikavaldkondadele. Selle mehhanismi kasutuselevõtmine otsustusprotsessis on veennud kõige rohkem vastuseisvaid ELi riike rakendama seadusandlikku tavamenetlust teatavates poliitikavaldkondades, kus varem kohaldati ühehäälse hääletamise põhimõtet.

KIIRENDAMISKLAUSLID

Kiirendamisklauslid kiirendavad teatavate ELi riikide vahelist integratsiooni, hõlbustades tõhustatud koostööd konkreetsetes valdkondades.

Need klauslid võimaldavad teha erandeid tõhustatud koostöö läbiviimise menetlusest. Seega on nendest klauslitest tulenevalt tegu tõhustatud koostööga juhul, kui sellesse on kaasatud vähemalt üheksa ELi riiki. Nõukogu, parlamenti ja komisjoni lihtsalt teavitatakse osalevate riikide soovist teha tõhustatud koostööd.

Need klauslid on seotud nelja valdkonnaga:

Väärib märkimist, et koostöö ja kuritegudega seotud kiirendamisklauslid tulenevad otseselt olemasolevate peatamisklauslite rakendamisest neis kahes valdkonnas. Sellisel juhul ja kui seadusandlik menetlus seetõttu peatatakse, võivad riigid kasutada kiirendamisklauslit ning seejärel seadusandlikku menetlust jätkata ja selle omavahel tõhustatud koostöö raamistikus lõpule viia.

PÕHILISED ÕIGUSAKTID

Euroopa Liidu lepingu artikkel 48

Viimati muudetud: 25.07.2016