Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas

KOKKUVÕTE:

ühisavaldus ELi humanitaarabi eesmärkide ja põhimõtete kohta

KOKKUVÕTE

MIS ON ELI HUMANITAARABI EESMÄRK?

• Euroopa Liit (EL) ja ELi riigid on võtnud endale ülesandeks koordineerida oma tegevust humanitaarabi ühiste eesmärkide ja põhimõtete alusel.
• Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas kehtestatakse strateegiline raamistik, mis suunab ELi ja ELi riikide tegevust tõhusa, kvaliteetse ja koordineeritud humanitaarabi andmisel.

PÕHIPUNKTID

Humanitaarabi eesmärgid

ELi humanitaarabi eesmärk on osutada vajadustepõhist hädaabi elude kaitsmiseks, inimkannatuste ennetamiseks ja leevendamiseks inimtegevuse või loodusõnnetuste tagajärjel tekkinud kriisiolukordades.

Kooskõlas konsensusega kasutatakse ELi humanitaarabi andmiseks abi rakendavaid partnereid, nagu näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) süsteem, Punase Risti ja Punase Poolkuu liikumine ja valitsusvälised organisatsioonid.

EL ja ELi riigid on ühiselt maailma suurimad rahvusvahelise ametliku humanitaarabi andjad. Nende meetmed on üksteist täiendavad ja tugevdavad ning neid rakendatakse tihedas koostöös rahvusvaheliste ja kohalike osalejatega.

Humanitaarabi põhimõtted

Humanitaarabi aluspõhimõtted on inimlikkus*, neutraalsus*, erapooletus* ja sõltumatus*.

Ühtlasi peab EL oluliseks rahvusvahelise õiguse põhimõtete (eelkõige rahvusvahelise humanitaarõiguse, inimõiguste ja pagulasõiguse) järgimist.

Kuigi ELi riigid võivad kasutada erinevaid humanitaarabi rakendamise viise, püüavad ELi abiandjad parandada rahastajate tegevust ning järgivad humanitaarabi põhimõtteid ja häid tavasid. Eriti puudutab see humanitaarabi rahastamise hea tava algatust, mis kujutab endast rahastajate rahvusvahelist foorumit ja võrgustikku.

ELi humanitaarabi peab olema ka kooskõlas muu poliitikaga, et tagada kriisi järel sujuv üleminek ning võtta arvesse sooküsimusi ja kohalike elanike erinevaid vajadusi.

ELi abi koordineerimine ja sidusus

EL toetab humanitaarkriisidele reageerimise ülemaailmse suutlikkuse suurendamist ja ÜRO koordineerivat rolli.

ELi abioperatsioonid peavad tuginema:

• osapoolte vahelisele koordineerimisele, sidususele ja täiendavusele, teabe, parimate tavade ja teadmiste vahetamisele ning teabevahetuse tõhustamisele poliitilisel tasandil (sealhulgas ÜRO koordineerimisel rahvusvahelisel tasandil);
• kvaliteedi, tõhususe ja aruandluskohustuse põhimõtetele;
• mitmesugustele partnerlustele, et kriisidele laiapõhjaliselt reageerida.

ELi humanitaarabi tuleks eraldada läbipaistvalt vastavalt kindlaksmääratud vajadustele ning inimeste haavatavusele.

Konsensusega määratakse kindlaks, millal ja kuidas võib humanitaarabi andmiseks kasutada kodanikukaitset ja erandjuhtudel „viimase võimalusena” sõjalisi vahendeid ja sõjalist võimekust.

Rahvusvaheline tegevus

Tunnistades, et humanitaartegevus on rahvusvahelisel tasandil kollektiivne kohustus, aitab EL kaasa kriisidele reageerimise kollektiivse ülemaailmse suutlikkuse arendamisele, toetades ÜRO juhitud humanitaarabisüsteemi reformi koostöös teiste humanitaarabi osutajate ja rahastajatega.

Pidades silmas kasvavat vajadust humanitaarabi järele, tuleb lisaks hoogustada ja mitmekesistada rahastamist ning suurendada selle prognoositavust, paindlikkust ja strateegilist koordineerimist.

Seosed suurõnnetuste ohu vähendamise ja arenguga

Paralleelselt kriisi korral võetavate meetmetega kohustub EL tegutsema kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil selle nimel, et vähendada riske ja haavatavust ning valmistada inimesi ette loodusõnnetusteks, tuginedes Hyogo tegevusraamistikule (mis asendati 2015. aasta märtsis Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga aastateks 2015–2030).

Samuti toetab see üleminekut, kiiret taastamist ja arengut, eelkõige häda-, rehabiliteerimis- ja arenguabi parema sidumise (LRRD) kaudu.

Humanitaartegevus ELi tasandil

Konsensuses kinnitatakse, et rahvusvaheliste rahastajate ja ELi humanitaarabi rahastajate panuse täiendavuse suurendamisel on ELil suhteline eelis ja lisaväärtusi. Nendeks on ELi ülemaailmne ekspertide võrgustik; roll poliitika ühtsuse tagamisel ja humanitaarabi hea tava edendamisel; võime sekkuda paindlikult poliitiliselt tundlikesse valdkondadesse ning hõlbustada koordineerimist. Euroopa Komisjon on võtnud kohustuse rakendada oma poliitikas ja tegevuses hea rahastamise parimaid tavasid ja põhimõtteid.

EL võttis vastu tegevuskava aastateks 2008–2013, mis suunab komisjoni ja ELi riikide koostööd kvaliteetse abi põhimõttel. 2010. aasta vahehindamise käigus vaadati rakendamine läbi ja 2014. aastal toimus sõltumatu hindamine. Hindamine kinnitas konsensuse põhjendatust ja andis soovituse selle rakendamiseks uue raamistiku alusel. Selleks on 18 kuu jooksul novembris 2015 vastu võetud rakenduskava, mille kohaselt keskendutakse põhimõttelisele humanitaartegevusele ja tõhususele.

TAUST

Lisateave:

• Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas (Euroopa Komisjoni veebisaidil);
• Maailma Humanitaartippkohtumise teema Euroopa Komisjoni veebisaidil.

PÕHIMÕISTED

* Inimlikkus: inimkannatustega tuleb tegeleda kus iganes neid esineb, pöörates erilist tähelepanu elanikkonna kõige haavatavamatele rühmadele.

* Neutraalsus: humanitaarabi andmisel ei tohi eelistada relvastatud konflikti või tüli mis tahes osapoolt.

* Erapooletus: humanitaarabi tuleb anda üksnes vajaduse alusel, tegemata vahet mõjutatud elanikkondade vahel või sees.

* Sõltumatus: humanitaarabi eesmärgid ei sõltu poliitilistest, majanduslikest, sõjalistest ega muudest eesmärkidest, ning humanitaarabi ainuke eesmärk on humanitaarkriisi ohvrite kannatuste leevendamine ja ennetamine.

ÕIGUSAKT

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus (ELT C 25, 30.1.2008, lk 1–12)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni talituste töödokument: „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas – rakenduskava” ( SWD(2015) 269 final, 27. november 2015)

Viimati muudetud: 31.03.2016