Hea elu maakera võimaluste piires: seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm (2014-2020)
Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm kujundab Euroopa keskkonnapoliitikat aastani 2020. Uues kavas määratakse kindlaks üheksa esmatähtsat eesmärki ja esitatakse ELi pikaajaline arenguvisioon aastaks 2050.
ÕIGUSAKT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”.
KOKKUVÕTE
Juhindudes pikaajalisest visioonist, mille kohaselt „2050. aastal me elame hästi, maakera ökoloogiliste võimaluste piires”, määratakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kindlaks ELi kolm esmatähtsat tegevusvaldkonda.
1. | Looduskapital |
Selles valdkonnas on põhirõhk viljaka mulla, tootmismaa ja mere, magevee ja puhta õhu ehk looduskapitali kaitsmisel, säilitamisel ja suurendamisel ning seda looduskapitali toetaval elurikkusel. Keskkonnaalane tegevusprogramm kohustab ELi, liikmesriikide valitsusi ja sidusrühmi kiirendama bioloogilise mitmekesisuse strateegias 2020. aastani sätestatud eesmärkide saavutamist ning Euroopa veevarude kaitsmise kava rakendamist.
2. | Ressursitõhus majandus |
Selleks, et muuta ELi majandus ressursitõhusaksvähese CO2-heitega majanduseks , tuleb seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt
— |
rakendada täielikult kliima- ja energiapakett, et saavutada 20-20-20 eesmärgid, ning leppida kokku kliimapoliitika järgmistes sammudes pärast 2020. aastat;
|
— |
märgatavalt parandada kaupade keskkonnatoimet kogu nende olelusringi jooksul;
|
— |
vähendada tarbimise keskkonnamõju, muu hulgas toidujäätmete vähendamise ja biomassi säästva kasutamise abil.
|
Eraldi pööratakse tähelepanu ka jäätmete muutmisele ressursiks ning veevarude tõhusamale kasutamisele.
3. | Tervislik elukeskkond ja terved inimesed |
See prioriteet puudutab inimeste tervise ja heaoluga seotud probleeme, nt õhusaaste, veereostus, liigne müra ja kemikaalid. Keskkonnaalase tegevusprogrammi osalised kohustuvad
— |
ajakohastama õhukvaliteeti ja müra reguleerivaid õigusakte;
|
— |
parandama joogi- ja suplusvett käsitlevate õigusaktide rakendamist;
|
— |
osana laiemast strateegiast mittetoksilise keskkonna saavutamiseks käsitlema probleeme, mis on seotud ohtlike kemikaalidega, sealhulgas nanomaterjalidega, sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalidega ja kemikaalide koosmõjuga.
|
TUGIRAAMISTIK
Keskkonnaalase tegevusprogrammi esmatähtsad eesmärgid 4-7 (neli I-d) aitavad Euroopal saavutada kolme esimest eesmärki. Selleks kasutatakse järgmisi mooduseid:
— |
õigusaktide parem rakendamine;
|
— |
paremad teadmised teadmusbaasi parandamise teel;
|
— |
rohkem ja arukamaid investeeringuid keskkonna ja kliimapoliitika heaks;
|
— |
keskkonnaalaste nõuete ja vajaduste täielik lõimimine muude valdkondade poliitikaga.
|
Programmi kaks viimast esmatähtsat eesmärki on
— |
säästvad linnad;
|
— |
rahvusvaheliste probleemide käsitlemine (keskkond ja kliima).
|
Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm jõustus 2014. aasta jaanuaris. Nüüd on ELi institutsioonide ja liikmesriikide kohus tagada selle rakendamine ning selles sätestatud esmatähtsate eesmärkide saavutamine aastaks 2020.
VIITED
Õigusakt |
Jõustunud |
Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg |
Euroopa Liidu Teataja |
Otsus nr 1386/2013/EL |
17.1.2014 |
- |
ELT L 354, 28.12.2013 |
Viimati muudetud: 04.07.2014