26.1.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 26/8

KONKURSIKUTSE – EACEA/04/2017

programmi Erasmus+ raames

2. põhimeede. Innovatsioonile suunatud koostöö ja heade tavade vahetamine

Valdkondlike oskuste ühendused

(2017/C 26/06)

1. Eesmärgid ja kirjeldus

Valdkondlike oskuste ühenduste eesmärk on kõrvaldada oskuste nappus, mis on seotud teatud valdkonna ühes või mitmes ametikirjelduses nõutuga. Selleks tehakse kindlaks valdkonnapõhised olemasolevad või tekkivad tööturuvajadused (nõudlus) ning tõhustatakse iga tasandi kutsehariduse ja -õppe esmaste ja jätkusüsteemide vastavust tööturuvajadustele (pakkumine). Oskusvajadusi kajastavate tõendite põhjal toetavad valdkondlike oskuste ühendused rahvusvahelise kutsekoolituse sisu ning õppe- ja koolitusmeetodite väljatöötamist ja pakkumist Euroopa peamiste ametikirjelduste jaoks.

Strateegilise valdkondadevahelise oskustealase koostöö valdkondlike oskuste ühendused teevad kindlaks ja töötavad välja konkreetsed meetmed, millega viiakse omavahel vastavusse oskuste nõudlus ja pakkumine, et toetada üldist valdkonnapõhist kasvustrateegiat.

Projektide abil võib need eesmärgid saavutada, kui kohaldada üht järgmistest pakettidest.

Pakett 1. Oskusvajaduste kindlakstegemine valdkondlike oskuste ühenduste abiga

Eesmärk on teha kindlaks ja esitada üksikasjalikud tõendid oskusvajaduste kohta ja andmed oskuste nappuse kohta teatud majandussektoris. See võimaldab ületada seda nappust koolituse pakkumisega kas kutsehariduse ja -õppe alusel või mõnes muus haridus- ja koolitusvaldkonnas.

Tulevaste oskusvajaduste kindlakstegemist peaksid toetama sektori tööturuvajaduste uuringud. Oskusvajadused tuleks kindlaks teha lähtuvalt valdkonna asjaomastest ametikirjeldustest, tuginedes võimalusel oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatorile (ESCO). Vajaduse korral tuleks kasutada oskuste prognoosiandmeid, mida Euroopa valdkondlike oskuste nõukogud on kogunud, ning juba olemasolevaid valdkondlike oskuste uuringuid, sealhulgas varasemate valdkondlike oskuste ühenduste tulemusi. ELi oskuste ülevaates pakutakse rohkelt oskuste prognoosiandmeid, analüüse ja uuringuid elukutsete (ametite) ja valdkondade kohta: http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/en.

Korraldada tuleks avaliku ja erasektori osalejate (näiteks tööministeeriumid, sotsiaalpartnerid, haridus- ja koolitusteenuste osutajad, tööturuteavet koostavad üksused, ettevõtjad, sealhulgas VKEd, kaubanduskojad, avaliku ja erasektori tööturuasutused ja riiklikud statistikaametid) tööturualast koostööd, et teha valdkondade tasandil kindlaks ametikirjeldustes nõutavate oskuste püsivad nappused ja mittevastavused ning neid prognoosida. Oluline on suurendada koostoimet teiste valdkondlike algatustega.

Pakett 2. Kutsehariduse ja -õppe väljatöötamine ja pakkumine valdkondlike oskuste ühenduste abiga

Eesmärk on reageerida teatud majandussektoris kindlakstehtud oskuste nappusele ja vajadustele, töötades välja õppekavad ning õppe ja koolituste pakkumise metoodika. Õppekavad ja koolitusmetoodika peaksid hõlmama tugevat tööl õppimise komponenti ja toetama õppijate rahvusvahelist liikuvust.

Partnerid peavad kutsehariduse ja -õppe rakendamisel või ametikirjeldustel põhinevate kvalifikatsioonistandardite väljatöötamisel tõlgendama elukutsepõhiste oskuste vajadusi käsitlevaid olemasolevaid uuringutulemusi, tuginedes võimalusel ESCO-le. Vajaduse korral peaksid nad tuginema oskuste prognoosiandmetele, mida Euroopa valdkondlike oskuste nõukogud on kogunud, ja juba olemasolevatele valdkondlikke oskusi käsitlevatele uuringutele, sealhulgas varasemate valdkondlike oskuste ühenduste tulemustele. ELi oskuste ülevaates pakutakse rohkelt oskuste prognoosiandmeid, analüüse ja uuringuid elukutsete (ametite) ja valdkondade kohta: http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/en.

Kutseõppekavade väljatöötamisel ja pakkumisel tuleks täita järgmisi aluspõhimõtteid: i) kvaliteedi tagamine, sealhulgas tulemuslikud õppija jälgimise süsteemid ja tagasisideahelad, ii) õpiväljundipõhised õppekavad ja kvalifikatsioonid, iii) moodulipõhise õppe pakkumine kõigis etappides, iv) oluliste tööl õppimise perioodide kaasamine, v) rahvusvahelise kogemuse kaasamine (õppija, õpetaja ja koolitaja liikuvus).

Ühenduse partnerid peaksid ettepanekus näitama, mis meetmeid nad riikides ja hõlmatud valdkonnas uute või kohandatud õppekavade ja kvalifikatsiooni ametlikuks tunnustamiseks võtavad ning kuidas nad jätkavad projekti elluviimist pärast ELi rahastamise lõppemist. Valdkondlike oskuste ühendustelt oodatakse kavandatud tegevuse elluviimist viisil, mis mõjutab võimalikult suurel määral üht või mitut omavahel seotud ametit asjaomases valdkonnas.

Pakett 3. Oskustealase valdkondliku koostöö uue strateegia („kava“) elluviimine valdkondlike oskuste ühenduste abiga

Oskustealase valdkondliku koostöö kava on üks Euroopa uue oskuste tegevuskava (1) kümnest meetmest. Selle eesmärk on tõhustada oskuste prognoosimist ning pakkuda välja selge strateegia ja vahendid oskuste nappuse kõrvaldamiseks kindlates majandussektorites. Seda hakatakse katsetama kuues valdkonnas: autotööstus, kaitsetööstus, meretehnoloogia, kosmose geoinfovaldkond, tekstiili-, rõiva-, naha- ja jalatsitööstus ning turismivaldkond.

Paketti 3 kuuluvad ühendused toetavad selle rakendamist valdkondlike oskuste strateegiate väljatöötamisega. Valdkondlik strateegia peab avaldama süsteemset ja struktuurset mõju oskuste nappuse vähendamisele, samuti tuleb sellega tagada oskuste sobiv kvaliteet ja tase, et toetada valdkonna majanduskasvu, uuenduslikkust ja konkurentsivõimet. Strateegia peab hõlmama selget tegevust, vahe-eesmärke ja täpselt piiritletud väljundeid, viimaks viia oskuste nõudlus pakkumisega vastavusse, et toetada üldist valdkonnapõhist kasvustrateegiat.

Valdkondlik oskuste strateegia aitab suurendada talendipagasit ning toetada tööjõu kohanemist valdkonna tööstus- ja turuarengust tingitud nõuetega, soodustades nii selle pikaajalist konkurentsivõimet. Erilist tähelepanu pööratakse uuele tehnoloogilisele arengule (nt digitaalsed ja peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad).

Valdkondlik oskuste strateegia peab sisaldama ka pakettide 1 (oskuste nõudluse prognoosimine) ja 2 (reageerimine kindlakstehtud oskusvajadustele kutsehariduse ja -õppe väljatöötamise ja pakkumise kaudu) eesmärki.

Partnerid peavad moodustama ELi tasandi valdkondliku ühenduse, et teha koostööd oskuste ja konkreetsete nõudlusest lähtuvate meetmete rakendamisel. Ühendus lähtub tööstusharust ja kaasab teisi asjaomaseid sidusrühmi, nagu haridus- ja koolitusteenuse osutajad, sotsiaalpartnerid, klastrid ja võrgustikud, uurimis-, statistika-, tööturu- ja kvalifikatsiooniasutused (kui võimalik).

2. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Pakett 1

Valdkondlike oskuste ühendusse peab kuuluma vähemalt 12 programmiriiki ja vähemalt kaks organisatsiooni, kellest vähemalt üks esindab tööstusharu ja vähemalt üks haridus- ja koolitusteenuse osutajaid.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid on järgmised:

—	Euroopa ja/või riiklikud sotsiaalpartnerid;

—	tööministeeriumid või nendega seotud asutused (ametid või nõukogud);

—	avaliku või erasektori tööturuasutused;

—	tööturu-uuringute asutused, riiklikud statistikaametid;

—	avaliku või erasektori väikesed, keskmise suurusega või suurettevõtjad (sh sotsiaalsed ettevõtted);

—	majandusarengu asutused;

—	kaubandus-, tööstus- ja tööhõivekojad;

—	tööandjate või töötajate valdkondlikud või kutseliidud; käsitöökojad;

—	Euroopa või riiklikud valdkondlikud katusorganisatsioonid;

—	haridus- ja koolitusteenuse osutajad kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil;

—	valdkonnapõhised uurimisasutused;

—	karjääri- ja kutsenõustamist ning teabeteenuseid pakkuvad asutused;

—	piirkondlikul või riigi tasandil hariduse ja koolituse eest vastutavad avaliku sektori asutused.

Pakett 2

Valdkondlike oskuste ühendusse peab kuuluma vähemalt neli programmiriiki ja vähemalt kaheksa organisatsiooni, kellest vähemalt kolm esindavad ettevõtjaid, tööstusharu või valdkond (nt kaubanduskojad või -liidud) ja vähemalt kolm on haridus- ja koolitusteenuse osutajad.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid on järgmised:

—	avaliku või erasektori ettevõtted (sh sotsiaalsed ettevõtted), eelkõige need, kus on oma koolitusosakond, kus pakutakse õpipoisiõpet ja ühist koolitamist (koostöös koostatud koolitus);

—	ELi või riiklikud organisatsioonid, kes esindavad tööstusharu, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, asjaomaseid valdkondlikke organisatsioone;

—	avaliku või erasektori kutsehariduse ja -õppe pakkujad, sealhulgas ettevõttesisesed koolituskeskused ning kutseharidust ja -õpet pakkuvad kõrgharidusasutused;

—	kutsehariduse ja -õppe pakkujate võrgustikud ning neid esindavad Euroopa ja riiklikud organisatsioonid;

—	piirkondliku ja riigi tasandi haridus- ja koolitusasutused ning ministeeriumid;

—	ELi või riigi tasandi organisatsioonid või võrgustikud, kes esindavad sotsiaalpartnereid, tööstusharu, valdkondlikke organisatsioone, elukutset, haridus- ja koolitusvaldkonna sidusrühmi, sh noorteorganisatsioone;

—	kaubandus-, tööstus-, käsitöö- või tööjõukojad ja muud vahendusasutused;

—	valdkondlike oskuste nõukogud;

—	majandusarengu asutused, statistikaametid ja uurimisasutused;

—	kultuuri- ja/või loomeasutused;

—	karjääri- ja kutsenõustamist ning teabe- ja tööhõiveteenuseid pakkuvad asutused;

—	akrediteerimis-, sertifitseerimis-, tunnustamis- või kvalifikatsiooniasutused (reguleerivad asutused).

Pakett 3

Valdkondlike oskuste ühendusse peab kuuluma vähemalt kuus programmiriiki ja vähemalt 12 organisatsiooni, kellest vähemalt viis esindavad ettevõtjaid, tööstusharu või valdkonda (nt kaubanduskojad või -liidud) ja vähemalt viis on haridus- ja koolitusteenuse osutajad.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid on

—	valitud katsesektorites tegutsevad avaliku või erasektori ettevõtted, eriti need, kus on oma koolitusosakond, kus pakutakse õpipoisiõpet ja ühiskoolitust (koostöös koostatud koolitus);

—	ELi või riiklikud organisatsioonid, kes esindavad tööstusharu, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, asjaomaseid valdkondlikke organisatsioone;

—	avaliku või erasektori haridus- või koolitusteenuse osutajad, sealhulgas koolituskeskused ja kõrgharidusasutused (ning kaitsevaldkonnas sõjanduskõrgkoolid);

—	haridus- või koolitusteenuse osutajate võrgustikud ning neid esindavad Euroopa ja riiklikud organisatsioonid;

—	piirkondliku või riigi tasandi hariduse ja koolituse või tööhõive eest vastutavad asutused ning seotud ministeeriumid;

—	ELi või riigi tasandi organisatsioonid või võrgustikud, kes esindavad sotsiaalpartnereid, tööstusharu, valdkondlikke organisatsioone, elukutset, haridus- ja koolitusvaldkonna sidusrühmi, sh noorteorganisatsioone;

—	kaubandus-, tööstus-, tööhõivekojad ja muud asjaomased valdkondlikud vahendusasutused;

—	valdkondlike oskuste nõukogud;

—	majandusarengu asutused, statistikaametid ja uurimisasutused;

—	karjääri- ja kutsenõustamist ning teabe- ja tööhõiveteenuseid pakkuvad asutused;

—	akrediteerimis-, sertifitseerimis-, tunnustamis- või kvalifikatsiooniasutused (reguleerivad asutused);

—	asjaomaseid asutusi piirkondlikul ja riigi tasandil esindavad asutused.

Rahastamiskõlblikud riigid

Erasmus+ programmiriigid:

—	28 Euroopa Liidu liikmesriiki;

—	ELi-välised programmiriigid: endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Island, Liechtenstein, Norra ja Türgi.

3. Rahastamiskõlblik tegevus

Ettepanek hõlmab asjaomases valdkonnas vajalike tegevuste ja väljundite sidusat ja terviklikku kogumit, mis on allpool iga paketi all kirjas.

Kõigi kolme paketiga seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata digitaaloskustele, sest need on kogu tööturul kõigis ametikirjeldustes üha olulisemad. Seda tuleks teha koostöös uue digitaaloskuste ja töökohtade koalitsiooniga ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate edendamiseks tehtavate jõupingutustega. Lisaks tuleb kvalifikatsioonide ja riiklike õppekavade muutmise teel toetada üleminekut ringmajandusele, et täita tekkiv kutsealane vajadus keskkonnahoidlike oskuste järele.

Pakett 1. Oskusvajaduste kindlakstegemine valdkondlike oskuste ühenduste abiga

Oskuste ja koolitusvajaduste kindlakstegemine teatud majandussektoris:

—

koguda selle majandussektori tööturu oskusvajaduste kohta tõendeid ja tõlgendada neid, tuginedes muu hulgas ELi oskuste ülevaatele (nt Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse oskuste prognoosid, erinevad uuringuandmed, analüütilised tähelepanekud) ning vajadusel Euroopa valdkondlike oskuste nõukogude või varasemate valdkondlike oskuste ühenduste tööle;

—	analüüsida suundumusi ja probleeme, mis kujundavad sektorit ja selle tööturgu, keskendudes muutuste ajenditele, mis võivad mõjutada oskuste nõudlust ja pakkumist sektoris (nt automatiseerimine, demograafia);

—

esitada eelnimetatud tegevuse alusel üksikasjalik hinnang sektori praeguse ja etteaimatava oskuste nappuse, lünkade ja mittevastavuse (nii tööalased kui ka nn pehmed oskused) ning ametikirjelduste läbivaatamise vajaduse kohta, näidates ära, mis järjekorras tuleks nendega tegeleda, võttes muu hulgas aluseks nende mõju majanduskasvule ja konkurentsipotentsiaalile sektoris ja tööhõivele (nt tõenäoline töökohtade kadu, raskesti täidetavad vabad töökohad);

—	analüüsida selliste oskusvajaduste võimalikku mõju sektori majanduskasvule ja tööhõivele;

—	analüüsida omavahel tihedalt seotud sektoreid mõjutavaid olulisi suundumusi, et selgitada välja võimalik ülekanduv mõju;

—	teha kindlaks koolituse pakkumisega seotud vajadused, tuginedes võimaluse korral ESCO klassifikaatori ametikirjeldustele;

—

esitada kõik asjaomased ELi ja/või riigi tasandi kvalitatiivsed tõendid ja kvantitatiivsed andmed sektori oskuste, tööhõive ja majandustulemuste kohta elektroonilisel kujul, lingitud avatud andmevormingus, nii et need saab sisestada ELi oskuste ülevaatesse (http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/en).

Pakett 2. Kutsehariduse ja -õppe väljatöötamine ja pakkumine valdkondlike oskuste ühenduste abiga

Rahvusvaheliste sektoripõhiste kutseõppekavade väljatöötamine:

—	teha kindlaks ja töötada selles majandussektoris konkreetsete ametikirjelduste jaoks kindlaks määratud oskusvajaduste alusel välja kutsehariduse ja -õppe õppekavad või kvalifikatsioonistandardid (kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) ja ESCO-poolse teabega), et neid vajadusi täita;

—

muundada oskusvajadused uuenduslikeks, õpiväljundipõhisteks, moodulitest koosnevateks kutseharidus- ja -õppeprogrammideks ja/või kvalifikatsioonideks (kohaldades õpitulemuste ühikutest koosneva kvalifikatsiooni väljatöötamiseks Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET)), et võimaldada läbipaistvust ja võrreldavust, võttes arvesse varasemate õpingute (nt mitteformaalne või informaalne õpe) valideerimise vajadust;

—	kohaldada uue koolitussisu kvaliteedijuhtimist, rakendades kas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) kvaliteedi tagamise põhimõtteid või kasutades juba olemasolevaid kvaliteedi tagamise süsteeme, mis peaksid siiski EQAVETiga kooskõlas olema;

—	lisada uude koolitussisusse tööl õppimise perioodid, sh võimalus kasutada teadmisi tegelikes tööoludes, ning kaasata rahvusvaheline õpikogemus, kui vähegi võimalik;

—

kavandada kutsehariduse ja -õppe pakkumist, keskendudes nii tööalastele oskustele kui ka peamistele pädevusvaldkondadele, nn pehmetele oskustele ja loodusteaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonna ainetele, pakkudes samal ajal tulemuslikke võimalusi nende oskuste omandamiseks ja arendamiseks, eelkõige tööga seotud õpikeskkonnas;

—

edendada kutsehariduse ja -õppe asjaomaseid valdkondlikke kvalifikatsioone (sealhulgas rahvusvahelised ühisprogrammid, mida pakub enam kui üks kutsehariduse ja -õppe pakkuja); toetada nende tunnustamise kokkuleppeid, rakendades ECVETi põhimõtteid, ning siduda kvalifikatsioon riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, samuti muude asjaomaste Euroopa vahenditega asjaomases sektoris;

—	tõhustada kvalifikatsiooni tunnustamist Euroopa ja riigi tasandil sektori piires, edendades valdkondlikke kvalifikatsioone ja sõlmides vastavad kokkulepped, lihtsustades piiriülest sertifitseerimist ning luues vastastikuse usalduse, aidates kaasa õppijate ja spetsialisteide liikuvusele sektoris;

—

teha kindlaks ja dokumenteerida oskuste või kvalifikatsiooniga seotud edukad projektid ja head tavad, samuti need, mis edendavad partnerlussuhteid mitme sidusrühma, sealhulgas teistest sektoritest või väljastpoolt Euroopat pärinevate sidusrühmade vahel, edendada neid projekte ja häid tavasid ja teha vajaduse korral üksikasjalikke ettepanekuid nende ülevõtuks ja laiendamiseks;

—	vajadusel tagada, et projekti tulemused on kättesaadavad avatud andmevormingus, et need saaks sisestada ELi oskuste ülevaatesse ja ESCOsse.

Kutseõppekavade pakkumine:

—	teha kindlaks õppekavade seisukohalt kõige sobivam õpimetoodika, kasutades uuenduslikku lähenemist õpetamisele ja õppimisele ning rakendades strateegiliselt ja sidusalt IKTd (nt kombineeritud õpe, simulaatorid jne) ning avatud õppematerjale (nt MOOC ja VOOC);

—	teha kindlaks uuenduslike kutsehariduse ja -õppe õpetamis- ja õpimeetodite rakendamise viisid, et täita õppijate konkreetsete sihtrühmade vajadused ning pakkuda tööl õppimise võimalust;

—	töötada välja meetmed põlvkondadevahelise teadmiste ülemineku lihtsustamiseks kutsehariduses ja -õppes;

—	kirjeldada viise, kuidas kaasata hindamismetoodikat ja -toiminguid kõikidesse õpivormidesse, sealhulgas tööl õppimisse, ning lihtsustada enne koolitust nõutavate oskuste ja pädevuste valideerimist;

—	teha kindlaks õppijate koolitusjärgse jälgimise asjakohased meetmed, et pakkuda tagasisideahelat. Need jälgimis- ja tagasisidesüsteemid saab rajada teabele, mis pärineb ettevõtjatelt, õppijatelt/töötajatelt, avalikest teabeallikatest ja tööturu sidusrühmadelt;

—	pakkuda välja sobivad meetmed, kuidas tunnustada osalevates riikides ja kaasatud sektori(te)s ametlikult uusi või kohandatud kutseõppekavasid ja kvalifikatsioone;

—	kavandada süsteemset mõju avaldavate projektitulemuste järkjärguline kasutuselevõtt.

Pakett 3. Oskustealase valdkondliku koostöö uue strateegia („kava“) elluviimine valdkondlike oskuste ühenduste abiga

Sellesse paketti kuuluvad valdkondlike oskuste ühendused alustavad oskuste arendamise valdkonnas jätkusuutlikku koostööd asjaomase sektori peamiste tööstusharu sidusrühmade, haridus- ja koolitusteenuse osutajate ja avaliku sektori asutuste vahel.

Ühendused töötavad välja valdkondlike oskuste strateegia, et toetada sektori kasvustrateegia eesmärke. See strateegia peaks olema projekti esimene põhitulemus – selles tehakse kindlaks konkreetsed meetmed ja kirjeldatakse selgelt tegevust, vahe-eesmärke ja hästi piiritletud väljundeid, et teha ettepanekuid, kuidas seada oskuste nõudlus ja pakkumine omavahelisse vastavusse.

Strateegias tuleks täpsustada, kuidas võivad töökohti ja oskusvajadusi mõjutada sektori peamised suundumused, näiteks üleilmne, ühiskondlik ja tehnoloogiline areng. Selles tuleks kirjeldada eeldatavat ajakava ja pöörata erilist tähelepanu digitaal- ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate mõjule.

Sellesse paketti kuuluvad ühendused viivad ellu ka pakettide 1 (kui see sektori jaoks sobib) ja 2 tegevusi. Eelkõige hõlmab nende tegevus järgmist:

—

esitada üksikasjalik hinnang sektori praeguse ja prognoositava oskuste nappuse, lünkade ja mittevastavuse kohta ning ametikirjelduste läbivaatamise vajaduse kohta, näidates ära, mis järjekorras tuleks nendega tegeleda, võttes muu hulgas aluseks nende mõju majanduskasvule ja konkurentsipotentsiaalile sektoris ning tööhõivele (nt tõenäoline töökohtade kadu, raskesti täidetavad vabad töökohad);

—	töötada välja ühine metoodika, millega hinnata praegust olukorda ja prognoosida vajadusi, samuti seirata (igal aastal) edusamme ning oskuste nõudluse ja pakkumise arengut, võttes aluseks usaldusväärsed tulevikustsenaariumid;

—	teha kindlaks ametikirjeldused, mis tuleb läbi vaadata või koostada, ning nende oskusvajadused, samuti nõutav kutsetase, tuginedes võimalusel ESCO ametikirjeldustele ja olemasolevatele pädevusraamistikele; vajaduse korral võib kaaluda valdkondlike pädevusraamistike väljatöötamist;

—	teha asjaomaste ametikirjelduste põhjal kindlaks uute kvalifikatsioonide ülevaatamise või koostamise prioriteedid ja neid kirjeldada;

—	edendada kutsehariduse ja -õppe (sh kutsekõrghariduse ja -õppe) konkreetsete lahenduste väljatöötamist ning partnerlussuhteid ettevõtlussektori, haridus- ja teadusasutuste vahel;

—	töötada välja konkreetsed lahendused, millega edendada kutseharidust omandavate õpilaste, tööotsijate ja praktikantide liikuvust oma valdkonnas kogu Euroopas, kasutades olemasolevaid ELi vahendid (nt Erasmus+, EURES, Drop'Pin, Euroopa Õpipoisiõppe Liit);

—	töötada välja meetmed, millega suurendada sektoris töötamise kui karjäärivaliku atraktiivsust eelkõige noorte hulgas, võttes samal ajal eesmärgiks ka sektori soolise tasakaalu;

—

töötada välja tööstusharu juhitud pikaajaline tegevuskava projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu. See kava põhineb haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning peamiste tööstusharu sidusrühmade asjakohase tasandi püsipartnerlusel. See peaks hõlmama sobivate juhtimisstruktuuride kindlakstegemist ning laienemisvõimaluste ja rahalise jätkusuutlikkuse kavasid. Samuti peaks see tagama ühenduse töö piisava nähtavuse ja ulatusliku leviku, sealhulgas ELi ja riigi poliitilisel tasandil, ning sisaldama üksikasju selle kohta, kuidas tulemused riigi ja/või piirkondlikul tasandil asjaomaste valitsus- ja valdkondlike asutuste abil kasutusele võetakse.

Tegevuskavas tuleks ka näidata, kuidas saab toetada oskuste strateegiaid ELi rahastamisvõimaluste abil (nt Euroopa struktuurifondid, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, Erasmus+, COSME, valdkondlikud programmid) ning riiklikest ja piirkondlikest vahenditest. Tegevuskavas tuleks arvesse võtta riiklikke ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid. Mudelid tuleks välja töötada heade eeskujude järgi, et edendada selliste rahastamisvahendite sihipärast kasutamist, sealhulgas töötajate oskuste täiendamist;

—	esitada kõik asjaomased ELi ja/või riigi tasandi kvalitatiivsed tõendid ning kvantitatiivsed andmed lingitud avatud andmevormingus.

4. Hindamiskriteeriumid

Rahastamiskõlblikke taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1)	projekti asjakohasus (kuni 25 punkti; künnis 13 punkti);

2)	projekti kavandi ja rakendamise kvaliteet (kuni 30 punkti; künnis 16 punkti);

3)	projektimeeskonna ja koostöökokkulepete kvaliteet (kuni 25 punkti; künnis 13 punkti);

4)	mõju ja levitamine (kuni 20 punkti; künnis 11 punkti).

Hindamiskomisjon arutab taotlusi, mis koguvad vähemalt 70 punkti (suurim punktisumma on 100).

5. Eelarve

Projektide kaasrahastamiseks eraldatud kogueelarve on hinnanguliselt 28 miljonit eurot (1 miljon eurot paketile 1; 3 miljonit eurot paketile 2 ja 24 miljonit eurot paketile 3).

Paketis 1 on iga toetuse suurus 330 000–500 000 eurot. Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet loodab rahastada ligikaudu kolme projekti.

Paketis 2 on iga toetuse suurus 700 000–1 000 000 eurot. Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet loodab rahastada ligikaudu nelja projekti.

Paketis 3 on iga toetuse suurus kuni 4 000 000 eurot. Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet loodab rahastada ligikaudu kuut projekti. Valida võib ainult ühe ettepaneku katsesektori kohta.

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet jätab endale õiguse kõiki ettenähtud vahendeid mitte välja jagada.

6. Taotluste esitamise tähtaeg

Taotlused tuleb esitada hiljemalt 2. mail 2017 kell 12.00 (Brüsseli aja järgi).

7. Täielik teave

Juhend ja elektrooniline taotlusvorm on veebiaadressil

https://eacea.ec.europa.eu/erasmus-plus/funding/sector-skills-alliances-2017_en.

Taotlused peavad olema kooskõlas kõigi juhendis sätestatud tingimustega.

(1) http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=8848.