1.

Kas eksamitöö koosneb isikuandmetest, millest tulenevalt võib eksaminandil olla õigus nõuda eksamineerijalt andmekaitsedirektiivi ( 2 ) alusel juurdepääsu omaenda tööle? See küsimus on käesoleva Supreme Courti (Iirimaa kõrgeim kohus) eelotsusetaotluse ese. Põhikohtuasjas ei käsitleta siiski mitte otseselt eksamitööle juurdepääsu, vaid see puudutab juurdepääsu andmisest keeldumise peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmist Iirimaa endise andmekaitsevoliniku poolt.

2.

Keskne küsimus on, kas eksamitöös sisalduvad eksaminandi vastused võivad olla isikuandmed. Selle kõrval saab siiski käsitleda ka seda, kas on oluline, et töö on kirjutatud käsitsi, ja kas ka eksamineerija poolt töösse tehtud parandused on eksaminandi isikuandmed.

3.

Andmekaitsedirektiiv asendatakse peatselt isikuandmete kaitse üldmäärusega ( 3 ), mis ei ole veel kohaldatav, kuid mõistet „isikuandmed“ see ei mõjuta. Seetõttu on käesolev eelotsusetaotlus oluline ka liidu andmekaitseõiguse tulevase kohaldamise seisukohalt.

4.

Andmekaitsedirektiivi artikli 2 punktis a on määratletud eri mõisted, eelkõige isikuandmete tähendus:

„Käesolevas [direktiivis] kasutatakse järgmisi mõisteid:

5.

Direktiivi kohaldamisala nähtub artiklist 3:

„1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad kataloogi või kui nad kavatsetakse hiljem sellesse kanda.

2.   […]“.

6.

Andmekaitsedirektiivi artikkel 12 reguleerib õigust tutvuda andmetega:

„Liikmesriigid tagavad, et igal andmesubjektil on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt:

7.

Põhjenduses 41 on nimetatud andmetega tutvumise õiguse eesmärk:

„Igaühel peab olema võimalik kasutada õigust tutvuda teda käsitlevate töödeldavate andmetega, et kontrollida eelkõige andmete õigsust ja töötlemise seaduslikkust. […]“.

8.

Andmekaitsedirektiivi artikli 13 lõige 1 on aluseks eranditele teatud sätetest:

„1.   Liikmesriigid võivad artikli 6 lõikes 1, artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatuse piiramiseks võtta vastu õigusakte, kui sellised piirangud on vajalikud, et kindlustada:

9.

P. Nowak sooritas raamatupidamise praktikandina (Trainee Accountant) edukalt eri eksamid, mida korraldas Institute of Chartered Accountants of Ireland (Iirimaa raamatupidamisekspertide instituut; edaspidi „CAI“). Ta püüdis siiski neljal korral edutult sooritada õppeaine Strategic Finance and Management Accounting (strateegiline finantsraamatupidamine ja juhtimisarvestus) eksamit. Tegemist oli avatud materjalidega eksamiga (open book exam), kus võis kasutada teatmeteoseid jms materjale.

10.

Neljandal korral, 2009. aasta sügisel püüdis P. Nowak tulemust vaidlustada, kuid lõpuks otsustas ta 2010. aasta mais esitada Iirimaa andmekaitseõiguse alusel andmetega tutvumise taotluse, taotledes kõiki CAI‑l tema kohta olevaid „isikuandmeid“.

11.

CAI saatis P. Nowakile 1. juuni 2010. aasta kirjas 17 dokumenti, kuid keeldus esitamast tema eksamitööd, kuna CAI‑le oli teatatud, et eksamitöö ei sisalda andmekaitseseaduste tähenduses „isikuandmeid“.

12.

Seejärel pöördus P. Nowak Data Protection Commissioneri (Iirimaa andmekaitsevolinik; edaspidi „andmekaitsevolinik“) büroosse, paludes sealt abi ja avaldades arvamust, et tema eksamitöö kujutab endast isikuandmeid. 2010. aasta juunis teatas andmekaitsevolinik P. Nowakile e‑kirja teel muu hulgas, et „harilikult ei käsitleta [andmekaitse rakendamisel] eksamitöid […], sest üldiselt ei kujuta selline materjal endast isikuandmeid“.

13.

Kirjavahetus P. Nowaki ja toonase andmekaitsevoliniku vahel jätkus ning päädis sellega, et P. Nowak esitas 1. juulil 2010 ametliku kaebuse. Andmekaitsevolinik saatis 21. juulil 2010 P. Nowakile kirja, teatades talle, et andmekaitsevolinik, olles teabe läbi vaadanud, ei tuvastanud olulist andmekaitseseaduste rikkumist. Samuti teatati selles kirjas, et materjal, mille suhtes P. Nowak püüab kasutada „andmete parandamise õigust, ei kujuta endast isikuandmeid, mille suhtes saab kohaldada [andmekaitseõigust]“. Seetõttu andmekaitsevolinik kaebust edasi ei uurinud.

14.

P. Nowak vaidlustas selle otsuse Iirimaa kohtutes ja praegu on pooleli menetlus Supreme Courtis (Iirimaa kõrgeim kohus). See kohus esitab Euroopa Kohtule järgmised küsimused:

15.

Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud seisukohad P. Nowak ja Iirimaa praegune andmekaitsevolinik kui põhikohtuasja pooled, samuti Kreeka Vabariik, Iirimaa, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Austria Vabariik, Ungari, Tšehhi Vabariik ja Euroopa Komisjon. Kohtuistungil, mis toimus 22. juunil 2017, osalesid lisaks P. Nowakile ja Iirimaa andmekaitsevolinikule ka Iirimaa ja Euroopa Komisjon.

16.

Eelotsusetaotluse keskne küsimus on, kas eksamitöö kujutab endast isikuandmeid (selle kohta A osa). Lisaks arutavad mõned menetlusosalised, kas eksamineerija võimalikud parandused on eksaminandi isikuandmed (selle kohta B osa). Lõpuks on eelkõige komisjon avaldanud arvamust andmekaitseõiguses sätestatud andmetega tutvumise õiguse täiendavate tingimuste kohta (selle kohta C osa).

17.

Mõlema küsimusega, millele tuleb vastata koos, soovib Supreme Court teada, kas kirjalik eksamitöö kuulub andmekaitsedirektiivi artikli 2 punktis a sätestatud isikuandmete määratluse alla. Selle küsimuse taust on, et P. Nowak, kes püüdis asjaomast eksamit sooritada, taotles andmekaitsedirektiivi artiklis 12 sätestatud andmekaitseõigusest tuleneva andmetega tutvumise õiguse alusel juurdepääsu oma eksamitööle ja esitas sellega seoses Iirimaa toonasele andmekaitsevolinikule kaebuse, mida ei rahuldatud.

18.

Andmekaitsedirektiivi kohaldamisala on väga lai ja direktiiv hõlmab mitmesuguseid isikuandmeid. ( 4 ) Artikli 2 punkti a kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.

19.

Iirimaa praeguse andmekaitsevoliniku arvates ei sisalda eksamitöö isikuandmeid, eriti kui selle tegemisel on lubatud kasutada abimaterjale. See arvamus võib üldiselt paika pidada, kui vaadelda eksamiülesannete lahendust eraldiseisvalt. Kuna eksamiülesanded on tavaliselt sõnastatud abstraktselt või puudutavad fiktiivseid asjaolusid, ( 5 ) ei tohiks ka nende vastus sisaldada teavet tuvastatud või tuvastatavate füüsiliste isikute kohta.

20.

Kuigi näib, et Supreme Courti küsimused puudutavad tõepoolest ainult lahendust – „eksaminandi […] jäädvustatud teave“ –, ei oleks otstarbekas analüüsi siinkohal lõpetada.

21.

Seda seetõttu, et nagu peaaegu kõik teised menetlusosalised õigesti märgivad, ei sisalda eksamitöö mitte üksnes teavet teatavate ülesannete lahenduse kohta, vaid seob need töö teinud eksaminandi isikuga. Töö dokumenteerib, et see isik on osalenud teataval eksamil ja milline on tema sooritus. Selle soorituse seost isikuga näitab lisaks ka see, et eksaminandid lisavad sageli kõige olulisemad eksamitulemused oma elulookirjeldusse.

22.

Kas töö koosneb ise koostatud vastustest või mitme vastusevariandi seast valitud vastustest, on eksamitöö kvalifitseerimisel isikuandmeid sisaldavaks sama vähe oluline kui käesoleval juhul antud võimalus kasutada teatud materjale (open book exam).

23.

Iga soorituse seos eksaminandiga suureneb niivõrd, kuivõrd ta peab vastused ise koostama. Seda seetõttu, et lahenduse iseseisev koostamine ei piirdu õpitud teabe reprodutseerimisega, vaid näitab ka, kuidas eksaminand mõtleb ja töötab.

24.

Igal juhul ei ole eksami eesmärk – erinevalt esinduslikust uuringust – saada isikust sõltumatut teavet. Sellega püütakse pigem kindlaks teha ja dokumenteerida konkreetse isiku, nimelt eksaminandi sooritus. Iga eksami eesmärk on selgitada välja eksaminandi isiklik ja individuaalne sooritus. Mitte asjata ei ole võõraste soorituste põhjendamatu kasutamine eksamil pettusekatsena rangelt karistatav.

25.

Järelikult sisaldab eksamitöö teavet eksaminandi kohta ja on seetõttu isikuandmete kogum.

26.

Selle järelduse õigsust näitab lisaks ka see, et eksaminandil on eraelu puutumatuse kaitsele tuginev õigustatud huvi keelata endaga seostatava eksamitöö töötlemine väljaspool eksamimenetlust. Nimelt ei pea eksaminand leppima sellega, et tema töö edastatakse tema nõusolekuta kolmandatele isikutele või lausa avaldatakse.

27.

Erinevalt Iirimaa andmekaitsevoliniku seisukohast ei piirdu eksamitöös sisalduvad isikuandmed eksamitulemuse, saadud hinde või ka eksami teatud osade eest saadud punktidega. Need väärtused on ainult eksamisoorituse kokkuvõte, kusjuures eksamisooritus ise on üksikasjalikult dokumenteeritud eksamitöös endas.

28.

Eksamitöö kvalifitseerimine isikuandmeid sisaldavaks ei muutu, kui töö on eksaminandi nime asemel tähistatud tunnus- või vöötkoodiga. Seda seetõttu, et andmekaitsedirektiivi artikli 2 punkti a kohaselt piisab isikuandmete puhul sellest, et andmesubjekti saab vähemalt kaudselt tuvastada. ( 6 ) Vähemalt seni, kuni eksaminand nõuab tööd organisatsioonilt, kes eksami läbi viis, saab see teda tunnuskoodi järgi tuvastada.

29.

P. Nowak, Poola Vabariik ja Tšehhi Vabariik arvavad õigusega ka seda, et käsitsi kirjutatud vastused sisaldavad eksaminandi, nimelt tema käekirja kohta täiendavat teavet. Käsitsi kirjutatud töö on seetõttu praktiliselt käekirjanäidis, mida saab vähemalt teoreetiliselt hiljem aluseks võtta, et uurida, kas mõni muu tekst on samuti eksaminandi käekirjaga kirjutatud. Seega võib see anda teavet töö tegija isiku kohta.

30.

Kas sellise käekirjanäidise abil saab kirjutaja täie kindlusega tuvastada, ei ole isikuandmeteks liigitamisel tähtis. Nimelt ei võimalda ka paljud muud isikuandmed eraldivõetuna isikut kindlalt tuvastada. Seepärast ei ole ka oluline otsustada, kas käsitsi kirjutatud teksti tuleb käsitada biomeetrilise teabena.

31.

Vastupidi Iirimaa seisukohale ei ole eksamitöö kõnealune liigitamine vastuolus ka isikuandmetega tutvumise õiguse eesmärgiga, mida on nimetatud andmekaitsedirektiivi põhjenduses 41. Selle kohaselt peab igaühel olema õigus tutvuda teda käsitlevate töödeldavate andmetega, et kontrollida eelkõige andmete õigsust ja töötlemise seaduslikkust. Iirimaa kardab, et eksaminand nõuab selle alusel ja koostoimes artikli 12 punktis b sätestatud parandamisõigusega valede eksamivastuste parandamist.

32.

Kõigepealt tuleb sellega seoses meenutada, et käesolev juhtum puudutab õigust tutvuda andmetega alles teises järjekorras, esmajärjekorras on asi mõiste „isikuandmed“ tõlgendamises. Nagu komisjon kohtuistungil õigesti märkis, on selle mõistega seotud veel paljud andmekaitsedirektiivi nõuded. Nii nõuab artikli 6 lõike 1 punkt a, et isikuandmeid töödeldaks õiglaselt ja seaduslikult, ning punktis b on ette nähtud, et isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse kindlatel eesmärkidel.

33.

Seoses käesoleva juhtumiga on eriti huvipakkuv, et põhiõiguste harta artikli 8 lõike 3, ELTL artikli 16 lõike 2 ja andmekaitsedirektiivi artikli 28 kohaselt peab järelevalveasutus täiesti sõltumatult kontrollima nende liidu õigusnormide järgimist, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel. ( 7 ) Sellega seoses tagavad harta artikli 8 lõiked 1 ja 3 ning andmekaitsedirektiivi artikli 28 lõige 4 andmesubjektile õiguse esitada liikmesriigi järelevalveasutusele avaldus oma põhiõiguste kaitse kohta. ( 8 )

34.

Seetõttu ei saa teabe kvalifitseerimine isikuandmeteks sõltuda sellest, kas sellele teabele juurdepääsu kohta on olemas erieeskirjad, mida võidakse kohaldada andmetega tutvumise õiguse kõrval või asemel. Ka parandamistaotlusega seotud probleemid ei saa olla isikuandmete olemasolu kindlakstegemisel määrava tähtsusega. Seda seetõttu, et nende tegurite märkimisväärne arvessevõtmine võib teatud isikuandmed andmekaitsedirektiivi kaitsesüsteemist üldse välja jätta, kuigi selle asemel kohaldatavad eeskirjad ei taga samaväärset kaitset, vaid parimal juhul üksnes killustatud kaitse.

35.

Kui aga keskenduda õigusele tutvuda andmetega ja parandamise küsimusele, tuleb nentida, et seda õigust ei saa eksamitöö puhul ilmselgelt kasutada selleks, et pärast andmetega tutvumist nõuda andmekaitsedirektiivi artikli 12 punkti b alusel töö sisu, sealhulgas eksaminandi poolt paberile pandud lahenduse parandamist. ( 9 ) Nagu Poola õigesti märgib, tuleb artikli 6 lõike 1 punkti d kohaselt isikuandmete õigsuse ja täielikkuse hindamisel arvesse võtta andmete kogumise ja töötlemise eesmärki. Eksamitöö eesmärk on teha kindlaks eksaminandi eksamiaegsed teadmised ja suutlikkus, mis ilmnevad just tema eksamisooritusest, eelkõige eksamitöös leiduvatest vigadest. Lahenduses leiduvad vead ei tähenda seega, et töös sisalduvad isikuandmed on ebaõiged.

36.

Parandamine tuleks siiski kõne alla, kui selguks, et töös on andmesubjekti eksamisooritust dokumenteeritud ebaõigesti või mittetäielikult. Sellega on tegemist näiteks juhul, kui – nagu märgib Kreeka – andmesubjektiga on seostatud teise eksaminandi töö, mida saab muu hulgas tõendada käekirja abil, või kui osa tööst on kaduma läinud.

37.

Lisaks ei ole välistatud, et eksaminandil tekib hiljem õigustatud huvi, et töös sisalduvad isikuandmed andmekaitsedirektiivi artikli 12 punkti b kohaselt kustutataks, see tähendab, et töö hävitataks. Sellist huvi võib eeldada hiljemalt siis, kui töö on tähtaja möödumise tõttu minetanud igasuguse tõendusväärtuse seoses eksamitulemuste kontrolliga. Ka see kustutamisõigus eeldab, et tunnistatakse isikuandmete olemasolu töös.

38.

Lõpetuseks tuleb märkida, et parandamine ja muud andmekaitsedirektiivi artikli 12 punkti b kohased õigused – sulgemine ja kustutamine – ei ole andmetega tutvumise õiguse ainus eesmärk.

39.

Põhjenduses 41 on andmetega tutvumise eesmärgina nimetatud seda, et andmesubjekt saaks kontrollida eelkõige andmete õigsust ja töötlemise seaduslikkust. Juba sõna „eelkõige“ kasutamisega enamikus keeleversioonides ( 10 ) näitas seadusandja siiski, et eesmärk on laiem. Seda seetõttu, et ka sõltumata parandamisest, kustutamisest või sulgemisest on andmesubjektidel üldjuhul õigustatud huvi saada teada, millist tema kohta käivat teavet vastutav töötleja töötleb.

40.

On tõsi, et eksamitöö puhul võib eksaminandi asjaomane teabevajadus olla alguses väga piiratud. Nimelt mäletab eksaminand oma vastuste sisu üldjuhul veel üsna hästi ja arvestab ka sellega, et eksami korraldanud organisatsioon säilitab veel tema tööd.

41.

Mõne aasta pärast võib mälestus aga olla juba tunduvalt ähmasem, millest tulenevalt tähendab võimalik andmetega tutvumise taotlus tõelist teabevajadust – mis tahes põhjustel see ka ei tekiks. Lisaks suureneb aja möödudes – eelkõige pärast kaebuse esitamise ja läbivaatamise tähtaegade lõppu – ebakindlus selle suhtes, kas tööd veel säilitatakse. Sellises olukorras peab eksaminandil olema võimalus saada vähemalt teada, kas tema tööd veel säilitatakse. Ka see õigus eeldab, et tunnustatakse eksaminandi isikuandmete olemasolu töös.

42.

Lisaks tuleb käsitleda andmekaitseõigusest tulenevate õiguste kuritarvitamise küsimust, kuna andmekaitsevolinik pidas Iirimaal P. Nowaki kaebust ja käesolevas menetluses pidas Tšehhi Vabariik andmetega tutvumise nõuet kuritarvituseks. See väide näib põhinevat sellel, et P. Nowak ei kasutanud eksamitulemuste kontrolli menetlust, vaid esitas andmekaitseõigusel põhineva andmetega tutvumise nõude.

43.

Sellega seoses on tõsi, et liidu õigusest kuritahtlikult või pettuse teel kasu saamine ei ole lubatud. ( 11 )

44.

Kuritarvituse tuvastamiseks peavad olema täidetud koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivse tunnuse osas peab objektiivsete asjaolude kogumist tulenema, et vaatamata liidu õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Kuritarvituse tuvastamiseks peab olema täidetud ka subjektiivne tunnus, kuna objektiivsete asjaolude kogumist peab tulenema, et nende tegude peamine eesmärk on põhjendamatu soodustuse saamine. Nimelt ei puutu kuritarvituse keelamine asjasse, kui asjaomaseid tegusid võib põhjendada teisiti kui pelgalt (põhjendamatu) soodustuse saamisega. ( 12 )

45.

Kui eksamitööd sisaldavad isikuandmeid, seisneb eksimus andmekaitsedirektiivi eesmärgi vastu andmekaitsevoliniku ja Iirimaa arvates selles, et andmekaitseõigusest tulenev õigus tutvuda andmetega võimaldab kõrvale hoiduda eksamimenetluse eeskirjadest ja eksamiotsuse vaidlustamisest.

46.

Andmekaitseõigusest tuleneva andmetega tutvumise õiguse kaudu eksamimenetlusest ja eksami tulemuste vaidlustamise menetlusest väidetavalt kõrvalehoidumist tuleks siiski takistada andmekaitsedirektiivi vahenditega. Sellega seoses tuleb silmas pidada eelkõige artiklit 13, mis lubab teatavate seal nimetatud huvide kaitseks teha andmetega tutvumise õigusest erandeid.

47.

Kui need kaalutlused ei anna teatud olukorras – näiteks seoses eksamitega – alust teha erandit, tuleb tunnistada, et seadusandja on pidanud põhiõigustele tuginevaid andmekaitseõigusest tulenevaid nõudeid muude konkreetselt puudutatud huvide ees esimuslikuks.

48.

Tuleb siiski märkida, et peatselt kehtima hakkav isikuandmete kaitse üldmäärus leevendab seda pinget. Esiteks ei tohi isikuandmete koopia saamise õigus määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi. Teiseks on määruse artiklis 23 sätestatud andmekaitse tagamise piirangute alused mõnevõrra laiemad kui praegu direktiivi artiklis 13, kuna määruse artikli 23 lõike 1 punkti e kohaselt võib piiranguid õigustada eelkõige liidu või liikmesriigi muude üldist avalikku huvi pakkuvate oluliste eesmärkide kaitse.

49.

Ainult muude samuti eksamitööd käsitlevat teavet reguleerivate liikmesriigi õigusnormide olemasolu ei ole seevastu piisav, et eeldada eksimust direktiivi eesmärgi vastu.

50.

Ent isegi kui eeldada eksimust eesmärgi vastu, ei ole selge, milles peaks seisnema põhjendamatu soodustus, kui eksaminand saaks andmetega tutvumise õiguse kaudu oma tööle juurdepääsu. Eelkõige ei saa kuritarvituseks pidada seda, et andmetega tutvumise õiguse kaudu saadakse teavet, millele puuduks muidu juurdepääs. Seda seetõttu, et kui isikuandmetele on juba juurdepääs, ei oleks andmekaitseõigusest tulenevat andmetega tutvumise õigust olnud vaja ette näha. Pigem on andmekaitsealastel õigusnormidel põhineva teabenõude ülesanne anda asjaomastele isikutele – ilma et see piiraks andmekaitsedirektiivi artiklis 13 ette nähtud erandite kohaldamist – juurdepääs omaenda andmetele, kui juurdepääsuõigust muidu ei ole.

51.

Kokkuvõttes tuleb märkida, et käsitsi kirjutatud eksamitöö, mida saab eksaminandiga seostada, kujutab endast isikuandmeid andmekaitsedirektiivi artikli 2 punkti a tähenduses.

52.

Mõned menetlusosalised ja eelkõige P. Nowak tõstatavad küsimuse, kas eksamitöösse tehtud parandused on samuti eksaminandiga seotud isikuandmed.

53.

Sellele küsimusele ei ole siiski põhikohtuasja lahendamise seisukohast vaja vastata, kuna põhikohtuasjas ei ole küsimus selles, kas võimalikud parandused on P. Nowaki kohta käiv teave. Menetluse ese on pigem see, kas Iirimaa toonasel andmekaitsevolinikul oli õigus jätta P. Nowaki kaebus läbi vaatamata põhjendusega, et tema eksamitöö ei kujuta endast üldse isikuandmeid. Mil määral tuleb ka parandusi pidada eksaminandiga seotud andmeteks, ei pea otsustama Supreme Court, vaid – kaebuse rahuldamise korral – eelkõige Iirimaa praegune andmekaitsevolinik. Käsitlen seda sellegipoolest, juhuks kui Euroopa Kohus pöörab sellele aspektile siiski tähelepanu.

54.

Teisiti kui eksamitöö puhul tervikuna on paranduste puhul raske ette kujutada andmekaitseõigusest tulenevat ebaõigete andmete parandamise, kustutamise või sulgemise õigust. Nimelt näib olevat välistatud, et töösse tehtud parandused puudutavad tegelikult mõnda teist tööd või ei kajasta eksamineerija arvamust. Just tema arvamust peavad need aga dokumenteerima. Andmekaitsedirektiivi tähenduses ei oleks need seega ebaõiged ja parandamist vajavad ka siis, kui parandustes dokumenteeritud hinnang ei oleks objektiivselt põhjendatud.

55.

Võimalikke vastuväiteid parandustele tuleks seega käsitleda töö hindamise vaidlustamise raames.

56.

Võib siiski ette kujutada, et eespool käsitletud töö kustutamise nõue hõlmab ka parandusi.

57.

Andmetega tutvumise õiguse peamine eesmärk seoses parandustega on siiski anda eksaminandile teavet tema töö teatavate osade hindamise kohta.

58.

Selles mõttes sarnaneb käesolev juhtum juhtumile, mille puhul ei laiendanud Euroopa Kohus andmetega tutvumise õigust varjupaigataotluse õigusliku analüüsi projektile, kuna see ei oleks täitnud andmekaitsedirektiivi eesmärki, vaid oleks pigem andnud õiguse tutvuda haldusdokumentidega. ( 13 ) Käesoleval juhul võib eeldada, et juurdepääsu eksamitöö hindamist käsitlevale teabele tuleks eeskätt taotleda eksamimenetluse või eksamitulemuste vaidlustamise erimenetluse raames, mitte andmekaitseõiguse alusel. Kuivõrd liidu õigus eksamimenetlust ei reguleeri, sõltuvad selle raames esitatud teabenõuded ainult liikmesriigi õigusest.

59.

Lisaks sellele otsustas Euroopa Kohus nimetatud kohtuotsuses, et selline õiguslik analüüs ei ole teave elamisloa taotleja kohta, vaid on parimal juhul teave selle kohta, kuidas pädev ametiasutus hindas ja kohaldas õigust taotleja olukorras. ( 14 ) Ka selle järelduse võib esmapilgul üle kanda parandustele. Parandused näitavad seega ainult seda, kuidas eksamineerija vastust hindas.

60.

Tegelikult ei ole sugugi vaja, et eksamineerija tööd parandades teaks, kes on selle töö teinud. Vastupidi, paljudes kirjalikes eksamimenetlustes – nagu ka käesoleval juhul – peetakse oluliseks, et eksamineerija ei tea eksaminandi isikut, et välistada huvide konfliktid ja eelarvamused. Sellisel juhul ei ole parandused – nagu ilmselt ka vaidlusaluse eksami puhul – esialgu eksaminandi isikuga seotud.

61.

Selliste paranduste eesmärk on aga eksamisoorituse hindamine ja selles mõttes puudutavad need kaudselt eksaminandi. Eksami korraldanud organisatsioonil on võimalik eksaminandi ka probleemideta tuvastada ja parandustega seostada, niipea kui ta saab parandatud töö eksamineerijalt tagasi.

62.

Nagu märgib lisaks Austria, on töös leiduvad parandused tavaliselt – erinevalt näiteks tööle antud lühihinnangust – tööga üldiselt lahutamatult seotud, kuna selleta ei ole neil informatiivset väärtust. Töö ise sisaldab aga – nagu juba märgitud – eksaminandi isikuandmeid. Neid andmeid kogutakse ja töödeldakse just sel eesmärgil, et võimaldada eksaminandi sooritust paranduste abil hinnata.

63.

Juba ainuüksi eksamitöö ja sellesse tehtud paranduste sellise tiheda seose tõttu on ka parandused eksaminandi isikuandmed andmekaitsedirektiivi artikli 2 punkti a tähenduses.

64.

Eksamiga seotud kaebuse esitamise menetlusest kõrvalehoidumise võimalus ei saa aga välistada andmekaitseõiguse kohaldamist. Asjaolu, et teatavale teabele juurdepääsu kohta võib leiduda täiendavaid paralleelseid eeskirju, ei muuda nimelt andmekaitseõigust olematuks. Äärmisel juhul võiks olla lubatud, et andmesubjekti teavitatakse kõrvuti esinevatest andmetega tutvumise õigustest, kui neid saab tõhusalt teostada.

65.

Täielikkuse huvides tuleb sellega seoses märkida, et parandused on samal ajal ka eksamineerija isikuandmed. Tema õigused võivad andmekaitsedirektiivi artikli 13 lõike 1 punkti g kohaselt põhimõtteliselt õigustada andmetega tutvumise õiguse piiramist, kui need kaaluvad üles eksaminandi õigustatud huvi. Selle võimaliku huvide konflikti lõplik lahendus võib üldjuhul siiski seisneda selles, et parandatud töö hävitatakse niipea, kui eksamimenetluse tagantjärele kontroll ei ole aja möödumise tõttu enam võimalik.

66.

Komisjon märgib õigesti, et andmekaitsedirektiivi kohaldamine ja teabe saamise õigus sõltuvad lisaks isikuandmete olemasolu puudutavatele tingimustele ka muudest tingimustest ja see lubab ka andmetega tutvumise õigust piirata.

67.

Täiendavate tingimuste ja piiramisvõimaluste kohta ei ole siiski küsimust esitatud, millest tulenevalt ei pea Euroopa Kohus neid käsitlema. Nende arutamine ei ole ilmselt vajalik ka selleks, et Supreme Court saaks otsustada, kas Iirimaa toonane andmekaitsevolinik keeldus õigusega P. Nowaki kaebuse edasisest läbivaatamisest.

68.

Kui Euroopa Kohus soovib siiski seda küsimust selgitada, pakub esmapilgul huvi eelkõige andmekaitsedirektiivi artikli 3 lõige 1. Selle kohaselt kohaldatakse direktiivi üksnes isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad kataloogi või kui nad kavatsetakse hiljem sellesse kanda.

69.

P. Nowaki eksamitöö automatiseeritud töötlemist, näiteks elektroonilisse andmetöötlussüsteemi sisestamist ja salvestamist ei saa tingimata eeldada. Lähtuda tuleb siiski sellest, et see on vähemalt „kataloogi“ osa. Seda seetõttu, et kataloog ei pea andmekaitsedirektiivi artikli 2 punkti c kohaselt tingimata olema kantud elektroonilisse andmetöötlussüsteemi. See mõiste hõlmab kõiki isikuandmete korrastatud kogumeid, millest võib andmeid saada teatavate kriteeriumide põhjal. Paberkujul eksamitööde tähestikuline või muudel kriteeriumidel põhinev füüsiline kogum vastab juba neile nõuetele.

70.

Tuginedes eelnevale, teen Euroopa Kohtule ettepaneku langetada järgmine otsus:

Käsitsi kirjutatud eksamitöö – sealhulgas eksamineerija võimalikud parandused –, mida saab eksaminandiga seostada, kujutab endast isikuandmeid direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 2 punkti a tähenduses.