8.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 303/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Amsterdam (Madalmaad) 28. mail 2014 – C. van der Lans versus Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV

(Kohtuasi C-257/14)

2014/C 303/17

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Amsterdam

Põhikohtuasja pooled

Hageja: C. van der Lans

Kostja: Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV

Eelotsuse küsimused

1.

Kuidas tuleb tõlgendada [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 261/2004 (1), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91], põhjenduses 14 sisalduvat mõistet „juhtum”?

2.

Kohtuotsuse Wallentin-Hermann (2) punkti 22 arvestades ei kattu erakorralised asjaolud eelnimetatud põhjenduse 14 tähenduses viidatud põhjenduse 14 teises lauses sisalduvas erakorraliste asjaolude näitlikus loetelus märgitud juhtumitega, mida Euroopa Kohus nimetab viidatud kohtuotsuse punktis 22 sündmusteks. Kas on õige, et sündmusi viidatud kohtuotsuse punkti 22 tähenduses ei saa samastada juhtumiga määruse põhjenduse 14 tähenduses?

3.

Kuidas tuleb mõista mõistet „erakorralised asjaolud”, mis on kohtuotsuse Wallentin-Hermann punkti 23 kohaselt seotud sündmusega „ettenägematud lennuohutusega seotud vajakajäämised” eespool viidatud [määruse] põhjenduse 14 tähenduses, kui ettenägematud lennuohutusega seotud vajakajäämised ei saa [viidatud kohtuotsuse] punkti 22 arvestades olla ise käsitatavad erakorraliste asjaoludena, vaid võivad selliseid asjaolusid kõigest esile kutsuda?

4.

Kohtuotsuse Wallentin-Hermann punkti 23 kohaselt võib tehnilise probleemi lugeda „ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste” hulka ja seega on see „sündmus” sama kohtuotsuse punkti 22 tähenduses; viidatud kohtuotsuse punkti 23 kohaselt saab kõnealuse sündmusega seotud asjaolusid siiski kvalifitseerida „ettenägematutena”, kui need on seotud sündmusega, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt; sama kohtuotsuse punkti 24 kohaselt on puudulikust hooldusest tingitud tehnilise probleemi lahendamine lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane; seega ei saa sellised tehnilised probleemid vastavalt kohtuotsuse Wallentin-Hermann punktile 25 olla erakorralised asjaolud. Nende kaalutluste põhjal võib teha järelduse, et „ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste” hulka kuuluv tehniline probleem on ühtlasi sündmus, mis võib olla seotud erakorraliste asjaoludega ja olla ise erakorraline asjaolu. Kuidas tuleb kohtuotsuse Wallentin-Hermann punkte 22–25 tõlgendada, et seda näilist vastuolu kõrvaldada?

5.

Väljendit „omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele” tõlgendatakse alama astme kohtute praktikas üldjuhul kui „lennuettevõtja tavapärase tegevusega seotud” – kusjuures tegemist on tõlgendusega, mis on kooskõlas hollandikeelse sõnaga „inherent” („omane”) (kohtuotsuse mitteautentne versioon) –, nii et ka näiteks kokkupõrkeid lindudega või tuhapilvi ei saa käsitada sündmustena kohtuotsuse Wallentin-Hermann punkti 23 tähenduses. Teistes kohtuotsustes rõhutatakse samuti punktis 23 sisalduvat väljendit „sündmusega, mis […] oma olemuselt või päritolult […] väljub tema tegeliku kontrolli alt.” Kas väljendit „omane” tuleb tõlgendada nii, et selle mõiste alla kuuluvad vaid lennuettevõtja tegeliku kontrolli all olevad sündmused?

6.

Kuidas tuleb tõlgendada kohtuotsuse Wallentin-Hermann punkti 26 või kuidas tuleb tõlgendada seda punkti, arvestades Euroopa Kohtu vastust neljandale ja viiendale eelotsuse küsimusele?

7.

a)

Kui kuuendale eelotsuse küsimusele vastatakse nii, et ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste hulka kuuluvad tehnilised probleemid on käsitatavad erakorraliste asjaoludena, millest tulenevalt võib tugineda määruse artikli 5 lõikele 3, juhul kui need probleemid tulenevad sündmusest, mis ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele, ja väljuvad viimase tegeliku kontrolli alt: kas see tähendab siis, et iseeneslikult tekkinud tehniline probleem, mis ei ole tingitud puudulikust hooldusest ja mida ei tuvastatud korrapärase hoolduse käigus (eespool asjaolude all märgitud kontrollid A–D ja igapäevane kontroll), võib olla või just ei või olla erakorraline asjaolu – kui seda ei olnud võimalik kindlaks teha korrapärase hoolduse käigus –, kuna sellisel juhul ei ole nimelt võimalik tuvastada sündmust kohtuotsuse Wallentin-Hermann punkti 26 tähenduses ja seega ei saa ka tuvastada, kas selline sündmus on omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub seega tema tegeliku kontrolli alt?

b)

Kui kuuendale eelotsuse küsimusele vastatakse nii, et ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste hulka kuuluvad tehnilised probleemid on käsitatavad sündmustena kohtuotsuse Wallentin-Hermann punkti 22 tähenduses, ja tehniline probleem tekkis iseeneslikult ega olnud tingitud puudulikust hooldusest ja seda ei tuvastatud korrapärase hoolduse käigus (eespool asjaolude all märgitud kontrollid A–D ja igapäevane kontroll): kas nimetatud tehniline probleem on (ei ole) sellisel juhul omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja viimase tegeliku kontrolli alt eespool viidatud punkti 26 tähenduses väljub või just ei välju?

c)

Kui kuuendale eelotsuse küsimusele vastatakse nii, et ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste hulka kuuluvad tehnilised probleemid on käsitatavad sündmustena kohtuotsuse Wallentin-Hermann punkti 22 tähenduses, ja tehniline probleem tekkis iseeneslikult ega olnud tingitud puudulikust hooldusest ja seda ei tuvastatud korrapärase hoolduse käigus (eespool asjaolude all märgitud kontrollid A–D ja igapäevane kontroll): millised asjaolud peavad sellisel juhul olema selle tehnilise probleemiga seotud ja millal tuleb neid asjaolusid käsitada erakorralistena, et neile saaks tugineda määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses?

8.

Lennuettevõtja võib erakorralistele asjaoludele tugineda vaid siis, kui ta suudab tõendada, et tühistamise/hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Kas õige on järeldus, et kõikide vajalike meetmete võtmise all on mõeldud erakorraliste asjaolude esinemise vältimist, mitte aga selliste meetmete võtmist, mille eesmärk on hoida hilinemine kolme tunni piires vastavalt määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktile iii koosmõjus kohtuotsuse C-402/07: Sturgeon jt (3) punktidega 57–61?

9.

Põhimõtteliselt tulevad kõne alla kahte liiki meetmed, et lühendada tehnilistest probleemidest põhjustatud hilinemisi maksimaalselt kolmele tunnile: ühelt poolt varuosade lao pidamine maailma eri kohtades, mitte ainult lennuettevõtja kodulennujaamas, ja teiselt poolt hilinenud lennu reisijate ümbersuunamine teistele lendudele. Kas lennuettevõtjad võivad otsustamisel, kui suur on nende varuosade ladu ja millistes maailma kohtades see paikneb, lähtuda sellest, mis on lennunduses tavapärane, võttes arvesse ka ettevõtjaid, kes kuuluvad määruse kohaldamisalasse vaid osaliselt?

10.

Kas kohus peab vastamisel küsimusele, kas lennuohutust mõjutavatest tehnilisest probleemidest põhjustatud hilinemise piiramiseks on võetud kõik vajalikud meetmed, arvestama asjaolusid, mis hilinemise mõju suurendavad, näiteks asjaolu, et tehniliste probleemidega lennuk peab enne kodulennuväljale tagasipöördumist — nagu käesoleval juhul — lendama mitmesse lennujaama, mistõttu võib ajakadu olla veelgi suurem?

(1)  ELT L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10.

(2)  Kohtotsus Wallentin-Hermann, C-549/07, EU:C:2008:771.

(3)  Kohtuotsus Sturgeon jt, C-402/07 ja C-432/07, EU:C:2009:716.