Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. märtsi 2011. aasta otsus (Cour d’appel’i (Luksemburg) eelotsusetaotlus) — Heiko Koelzsch versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-29/10) (1)

(Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse Rooma konventsioon - Tööleping - Lepingupoolte valitud õigus - Õiguse valiku puudumisel kohaldatavad imperatiivsed sätted - Selle õiguse kindlaksmääramine - Mõiste „riik, kus töötaja oma põhitööd teeb” - Töötaja, kes töötab rohkem kui ühes osalisriigis)

2011/C 139/14

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Heiko Koelzsch

Vastustaja: Luksemburgi Suurhertsogiriik

Ese

Eelotsusetaotlus — Cour d’appel — 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventiooni (ELT C 169, 8.7.2005, lk 10) artikli 6 lõike 2 punkti a tõlgendamine — Õigusvastase vallandamise peale esitatud hagi suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramine olukorras, kus individuaalse töölepingu pooled ei ole õigust valinud — Mõiste „koht, kus töötaja teeb oma põhitööd” — Töötaja, kes töötab mitmes riigis, kuid tuleb süstemaatiliselt tagasi ühte nendest

Resolutsioon

19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni artikli 6 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kui töötaja teeb tööd rohkem kui ühes osalisriigis, on selle sätte mõttes riigiks, kus töötaja lepingujärgselt oma põhitööd teeb, riik, kus või kust töötaja — võttes arvesse kõiki kõnesolevat tegevust iseloomustavaid asjaolusid — täidab peamise osa oma kohustustest tööandja ees.

(1)  ELT C 80, 27.3.2010.