–eu-LISA uus ülesanne koostada andmekvaliteedi ja andmeanalüüsi aruandeid, et parandada süsteeme käsitlevate õigusaktide rakendamise kontrolli.

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti toimimise aruandes, mis võeti vastu käesoleva ettepanekuga samal kuupäeval, on esitatud hindamise järeldused ja soovitused. Samuti on selles märgitud, et asutamismäärus, milles on määratletud ameti ülesanded, vastab õiguslikule, poliitilisele ja majanduslikule keskkonnale, kus amet loodi. Viimase aja poliitilised ja seadusandlikud arengud nõuavad asutamismääruses või muudes asjaomastes õigusaktides (s.t süsteeme käsitlevates õigusaktides) toodud eu-LISAle usaldatud ülesannete läbivaatamist või laiendamist. 2016. aastal esitas komisjon ettepanekud ametile uute süsteemide usaldamiseks: riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) 12 , rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise ja jälgimise ning jaotusmehhanismi automaatne süsteem 13 ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) 14 . Kui kaasseadusandjad võtavad need algatused vastu, tuleks muuta eu-LISA määrust, mis peaks jõustuma siis, kui hakatakse kohaldama kõnealuseid ettepanekuid, et kajastada neid eu-LISA määruse uusi ülesandeid, eriti seoses haldusnõukogu ja tegevdirektori vastutusega. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ettepanek hõlmab määruse (EL) nr 1077/2011 muutmist. ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) ja Eurodaci uuesti sõnastatud ettepanekute korral lisab sellised muudatused eesistujariik nõukogus peetavate arutelude käigus. Kuna käesolev ettepanek esitatakse enne eelnimetatud kolme uute süsteemide ametile usaldamise ettepaneku vastuvõtmist, on vaja ka käesolevas ettepanekus sulgudes kajastada nõutavaid muudatusi, mis kiidetakse teksti viimiseks lõplikult heaks siis, kui kaasseadusandjad võtavad ettepanekud vastu.

Samuti võttis komisjon 6. aprillil 2016 vastu teatise „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ 15 . eu-LISAle tuleks anda asutamismääruses selgesõnaline volitus teostada talle usaldatud ülesandeid, mida on kirjeldatud kõnealuses teatises ja komisjoni 16. mail 2017. aastal vastu võetud seitsmendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta. See hõlmab eelkõige komisjoni ja liikmesriikide toetamist süsteemide koostalitlusvõime suunas tehtud edusammude ja võetud meetmete tehnilise teostatavuse uurimisel, muu hulgas uuringute ja/või testimise kujul.

Ettepanekusse tuleks lisada ka 2016. aastal teostatud SISi hindamisest, mida kajastati SISi õigusaktide parandusettepanekutes 16 , ning Eurodaci uuesti sõnastatud ettepanekust 17 tulenevad muudatused.

Lisaks sellele esineb lahknevusi asutamismääruse ning Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta detsentraliseeritud asutusi käsitlevale ühisavaldusele lisatud ühise lähenemisviisi vahel (edaspidi „ühine lähenemisviis“) ning uue finantsmääruse ja raamfinantsmäärusega. Need tuleks kõrvaldada õigusakti muudatuses. Näide on tegevdirektori volituse võimalik pikendamine kuni viieks aastaks praegu ette nähtud kuni kolme aasta asemel. Teine näide on nõue hinnata ameti tegevust iga viie aasta tagant praegu ette nähtud iga nelja aasta asemel.

Määruses tuleks sätestada ka see, et eu-LISA võib anda liikmesriikidele nõu riiklike süsteemide ja kesksüsteemide sidumise kohta ja ajutist tuge/abi (nt Kreeka esmase vastuvõtu piirkonnas 2016. aasta alguses pagulaskriisi ajal antud toetus).

Samuti peaks see võimaldama eu-LISAl anda abi/toetust asjaomastele komisjoni talitustele olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, kui seda palutakse.

·Ameti haldusnõukogu muudatusettepanekute soovitused

Ameti haldusnõukoguga konsulteeriti 25. novembril 2016 ameti asutamismääruse muutmise soovituste osas ja haldusnõukogu võttis vastu oma arvamuse 27. veebruaril 2017. Haldusnõukogu tundis heameelt muudatuste soovituste ja komisjoni kavatsuse üle laiendada eu-LISA vastutust ning esitas täiendavaid muudatuste soovitusi. Nende täiendavate muudatuste soovitustest on komisjon võtnud üle volituste laiendamise teadusuuringute valdkonnas ning ka nõuanderühmade esimeeste volituste laiendamise. Haldusnõukogu pakkus välja, et amet peaks suutma pärast haldusnõukogu heakskiitu luua täiendavaid tehnilisi keskusi lisaks olemasolevatele keskustele Strasbourgis ja Sankt Johann im Pongaus (Austria). Komisjon ei saa selle soovitusega nõustuda, sest seda ei toeta vastavad tõendid vajadusest, lisaväärtusest või tõhususe suurenemisest. Märgitakse, et SIS II ja VISi kesk- ja varusüsteemide asukoha Strasbourgis (Prantsusmaal) ja Sankt Johann im Pongaus (Austrias) määrasid kaasseadusandjad kindlaks juba SIS II (vastu võetud 2006. ja 2007. aastal) ja VISi (vastu võetud 2008. aastal) käsitlevates õigusaktides. Ameti asutamismääruse ettepaneku läbirääkimistel otsustasid kaasseadusandjad Eesti ja Prantsusmaa esitatud ameti majutamise ühispakkumise alusel, et ameti asukohaks saab Tallinn, samal ajal kui tehniliste keskuste ja varusüsteemide asukoht jääb Strasbourgi ja Sankt Johann im Pongausse. Pealegi ei ole amet teinud hindamist, et põhjendada täiendava asukoha vajadust. Täiendava paindlikkuse tagamiseks on käesolevas ettepanekus siiski ette nähtud võimalus, et amet kasutab Sankt Johann im Pongau varuasukohta, et käitada varusüsteeme samaaegselt aktiivrežiimil. See peaks võimaldama tehinguid töödelda isegi tavapärasel käitusel, mitte üksnes süsteemide rikke korral.

·eu-LISAle kõrgetasemelise eksperdirühma 11. mai 2017. aasta infosüsteeme ja koostalitlusvõimet käsitlevas lõpparuandes ja komisjoni 16. mail 2017 vastu võetud seitsmendas eduaruandes (tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta) nimetatud ülesannete andmiseks vajalikud muudatused.

Nende muudatuste hulka kuuluvad:

(a)eu-LISAle suurema vastutuse andmine seoses andmete kvaliteediga, mille suhtes võidakse vastu võtta konkreetsed õigusaktide muudatused/ettepanekud.

Infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemeline eksperdirühm võttis arvesse piirivalve ja julgeoleku tugevamaid ja arukamaid infosüsteeme käsitlevas teatises ette nähtud soovitust, et eu-LISA peab välja arendama andmete kvaliteedi keskse järelevalvesuutlikkuse. Eksperdirühm võttis arvesse seda, et kvaliteedi, vormingu ja terviklikkuse automatiseeritud kontrolle, mida määravad või soovitavad kesksed süsteemid, tuleks täiustada või need lõpule viia. Vajalik on täiendav analüüs SISi, VISi ja Eurodaci ning mis tahes uute süsteemide (nt EES) erinevate andmeväljade andmete kvaliteedi automatiseeritud kontrolli võimaliku väljatöötamise kohta. Sellise andmete kvaliteedi kontrolli mehhanismi eesmärk on see, et kesksüsteemid teevad automaatselt kindlaks esitatud nähtavalt ebaõiged või vastuolulised andmed, nii et päritoluliikmesriik saab andmeid kontrollida ja võtta vajalikud parandusmeetmed. Seda tegevust võiks lihtsustada ühine andmehoidla statistiliste ja andmekvaliteedi aruannete koostamiseks (andmeladu), mis sisaldab süsteemidest välja võetud anonüümseid andmeid. Seitsmendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta on märgitud, et komisjon tegeleb edasi eksperdirühma soovitustega, mis käsitlevad automatiseeritud kvaliteedikontrolli, statistilistel ja aruandluse eesmärkidel asjaomastest infosüsteemidest saadud anonüümitud andmete analüüsimise suutlikkusega „andmeladusid“ ning andmete kvaliteeti käsitlevaid koolitusmooduleid, mis on mõeldud riiklikul tasandil andmete süsteemidesse sisestamise eest vastutavatele töötajatele.

Kõnealune uus ülesanne ning „andmelao“ loomine eeldaks, et nähakse ette konkreetsed üksikasjalikud sätted andmete kvaliteedi kohta süsteemide õigusaktides või eraldi õigusaktis.

(b)eu-LISAle vastutuse andmine koostalitlusvõime meetmete väljatöötamiseks, mis võetakse vastu asjaomastes seadusandlikes ettepanekutes.

16. mail 2017 vastu võetud seitsmendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta on märgitud, et kooskõlas 2016. aasta aprilli teatisega, mida kinnitasid eksperdirühma järeldused ja soovitused, võtab komisjon sihiks uue lähenemisviisi piiride ja julgeolekuga seotud andmete haldamisele, mis tähendab kõigi kesksete ELi julgeoleku, piiri- ja rändehalduse infosüsteemide koostalitlusvõimet, austades täiel määral põhiõigusi, ja mille kohaselt:

·olemasolevate infosüsteemide paremaks ärakasutamiseks saab Euroopa otsinguportaalis teha samaaegselt otsinguid eri süsteemidest, järgides sealjuures täiel määral eesmärgikohasuse põhimõtet ja juurdepääsuõigusi, millele võivad lisanduda lihtsustatud õigusnormid juurdepääsuks õiguskaitseasutustele;

·süsteemid kasutavad ühte ühist biomeetrilise võrdlemise teenust, mis võimaldab teha otsinguid eri biomeetriliste andmete infosüsteemidest, soovitatavalt päringutabamuse või selle puudumise märgistamise abil, mis osutab seosele teisest süsteemist leitud asjaomaste biomeetriliste andmetega;

·süsteemid kasutavad ühist isikusamasuse andmete hoidlat, mis koosneb tähtnumbrilistest andmetest, et teha kindlaks juhud, kui isik on registreeritud eri andmebaasides mitme identiteedi alusel.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võimaldada eu-LISAl teostada 16. mail 2017 vastu võetud seitsmendast eduaruandest tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta 18 tulenevaid ülesandeid ning Euroopa otsinguportaali, ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse ja ühise isikusamasuse andmete hoidla loomist, mille suhtes võidakse vastu võtta asjaomane koostalitlusvõimet käsitlev õigusakt.

(c)Sellise võimaliku vajaduse rahuldamine, et eu-LISA töötab välja, haldab ja/või hostib tehnilisi lahendusi ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala õigusaktidest tulenevate huvitatud liikmesriikide kohustuste tehniliste aspektide riiklikuks rakendamiseks.

16. mail 2017 vastu võetud seitsmendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta meenutati, et ka IT-süsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemelise eksperdirühma lõpparuandes on rõhutatud seda, kui oluline on olemasolevaid infosüsteeme täiel määral rakendada ja kohaldada. Samuti uuriti selles detsentraliseeritud Prümi raamistikku DNA-andmete, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete vahetamise kohta 19 ning soovitati teha teostatavusuuring tsentraliseeritud marsruutimise komponendi suunas liikumise ja võimalike uute funktsioonide lisamise kohta. Seoses reisijaid käsitleva eelteabega soovitas eksperdirühm, et komisjon peaks tegema teostatavusuuringu reisijaid käsitleva eelteabe keskse mehhanismi kohta, mis hõlmab ka keskruuteri vajadust. Eesmärk oleks võimaldada seda, et huvitatud liikmesriikidel oleks ühtne teeninduspunkt lennuettevõtjatele ja reisijaid käsitleva eelteabe esitamiseks nii riiklikele kui ka kesksetele süsteemidele (EES, ETIAS). Seoses ELi broneeringuinfo direktiiviga 20 loodud detsentraliseeritud süsteemiga soovitas eksperdirühm teha teostatavusuuringu reisijaid käsitleva eelteabe ja broneeringuinfo tsentraliseeritud komponendi kohta, mis oleks tehnilise toe vahend lennuettevõtjatega peetava ühenduse lihtsustamiseks. Eesmärk oleks võimaldada seda, et huvitatud liikmesriikidel oleks ühtne teeninduspunkt lennuettevõtjatele ja broneeringuinfo esitamiseks broneeringuinfo direktiivi rakendanud liikmesriikide riiklikele süsteemidele. Eksperdirühm leidis, et see tugevdaks broneeringuinfo üksuste tulemuslikkust pärast seda, kui liikmesriigid on rakendanud ELi broneeringuinfo direktiivi.

Seetõttu nähakse käesolevas ettepanekus ette võimalus, et ka liikmesriikide rühm võib teha ametile ülesandeks ühise IT süsteemi arendamise, haldamise ja/või hostimise, et nad saaksid ühiselt rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal ELi detsentraliseeritud süsteeme käsitlevatest õigusnormidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte. Seda võidakse teha asjaomaste liikmesriikide ja ameti vahelise delegeerimislepinguga, millega usaldatakse ametile eespool nimetatud ülesanded ja vastav eelarve. Sellisel juhul nõuab amet liikmesriikidelt sisse tasu, mis katab kõik asjaomased kulud.

Nagu on märgitud seitsmendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta, on komisjon toetanud tööd, mida rühm liikmesriike teeb praegu e-CODEXi säilitamiseks. eCODEX on piiriülese õiguskoostöö süsteem ja see pakub digitaalset juurdepääsu kohtumenetlustele. Komisjon on võtnud teadmiseks, et kõnealuste liikmesriikide arvates ei ole see lahendus jätkusuutlik. Liikmesriigid on uurinud nõukogu töörühma tasandil eri võimalusi ja jõudnud järeldusele, et parim variant e-CODEXi süsteemi säilimise ja talitlusvõime tagamiseks oleks eu-LISA. Parima lahenduse leidmiseks on komisjon algatanud mõjuhinnangu e-CODEXi säilitamise eri variantide kohta. Mõjuhinnangu tulemused selguvad 2017. aasta sügiseks.

·ECRIS-TCNi ettepaneku vastuvõtmisest tulenevad muudatused

Viimaks kajastab ettepanek ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada ja toetada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN-süsteem)) 21 ettepaneku vastuvõtmisega nõutavaid muudatusi.

Nagu muude ettepanekute puhul, millega usaldatakse ametile uued süsteemid, nõuab ECRIS-TCNi ettepanek eu-LISA määruse muutmist. Kõnealuseid muudatusi tuleb kajastada nii ECRIS-TCNi ettepanekus kui ka ameti ettepanekus. Kui ECRIS-TCNi ettepanek võetakse vastu enne ameti ettepanekut, kohaldatakse tolles tekstis tehtud kehtiva eu-LISA määruse muudatusettepanekuid. Kui ameti ettepanek võetakse vastu, asendatakse kõnealused muudatused ameti ettepanekus sisalduvate muudatustega. Sõltuvalt sellest, kui kiiresti mõlemad ettepanekud vastu võetakse, kohandatakse neid läbirääkimiste käigus, et tagada järjepidevus mõlema teksti vahel seoses eu-LISA ülesannetega.

***

eu-LISAle ette nähtud uued ülesanded/süsteemid kinnitavad lisaväärtust, mida on juba demonstreerinud see amet, mis on toonud ühte kohta kokku kolm suuremahulist IT-süsteemi. See on võimaldanud koondada ekspertteadmisi, luua sünergiaid ja lubada paindlikumat raamistikku, kui oli võimalik enne ameti loomist, kui süsteeme arendas ja haldas komisjon ning teatavad ülesanded usaldati kahe liikmesriigi avaliku sektori asutustele. Uued ülesanded vastavad ka vajadusele ameti pakutava toetuse järele, et abistada vajaduse korral liikmesriike.

Kui algatusel on otsene mõju ametile, selle töötajatele, kaasa arvatud tegevdirektorile, haldusnõukogus esindatud liikmesriikidele ja nõuanderühmadele ning ametiga koostoimivatele komisjoni talitustele, toob see – laiemalt – kasu liikmesriikidele ja ametitele, kes on süsteemide lõppkasutajaid, sest ametil on suurem roll seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala IT-süsteemide tulevaste arengutega ja ta toetab vajaduse korral liikmesriike.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek tugineb olemasolevale eu-LISA määrusele, mida muudeti 2015. aastal määrusega (EL) nr 603/2013 22 , et võtta arvesse Eurodaci uuesti sõnastatud määrusega sisse viidud muudatusi, kaasa arvatud juurdepääsu Eurodacile õiguskaitse eesmärgil. Käesoleva ettepanekuga laiendatakse ameti volitusi, et tal oleks võimalik üle võtta uued ülesanded. Euroopa julgeoleku 23 ja rände 24 tegevuskavades on määratud ELi poliitika kujundamise ja rakendamise suund, et kõrvaldada võimalikud rände juhtimise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega kaasnevad probleemid. Euroopa rände tegevuskavas on rõhutatud seda, kui oluline on täiel määral kasutada SISi, VISi ja Eurodaci suuremahulisi IT-süsteeme, mis võib olla kasulik piiride haldamisel ning parandada Euroopa tegutsemisvõimalusi ebaseadusliku rände vähendamisel ja ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmisel. Samuti on selles märgitud, et uus etapp algaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) loomise ettepaneku vastuvõtmisega, mis tugevdaks ebaseadusliku rände vastast võitlust, luues kolmandate riikide kodanike piiriüleste liikumiste registri. Euroopa julgeoleku tegevuskavas on meelde tuletatud, et ELi ametitel on operatiivkoostöö toetamisel tähtis roll. Selles julgustati liikmesriike kasutama igati ametite toetust kuritegevusega võitlemisel ühismeetmete kaudu ja märgiti, et samuti tuleks edendada ametite vahelist tihedamat koostööd nende volituste piires.

Selle määruse ettepanekuga aitab komisjon kaasa piiride haldamise tõhusamaks ja turvalisemaks muutmisele ning julgeoleku suurendamisele ning kuritegevusega võitlemisele ja selle ennetamisele, tõhustades eu-LISA rolli ja vastutust seoses olemasolevate ja võimalike uute vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala koostööd ja teabevahetust käsitlevate suuremahuliste IT-süsteemidega ning liikmesriikidele ja komisjonile antava toetusega.

Samuti on käesoleva ettepaneku puhul arvesse võetud eu-LISA praegu hallatavate süsteemide väljaarendamist, loomist, juhtimist ja kasutamist käsitlevate õigusaktide muudatusettepanekuid ja eu-LISAle tulevasi süsteeme usaldavaid ettepanekuid ning käesolev ettepanek on nendega täielikult kooskõlas.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on tihedalt seotud järgmiste liidu poliitikavaldkondadega ja täiendab neid:

(a)sisejulgeolek. Euroopa julgeoleku tegevuskavas on rõhutatud, et ühised ranged piirihaldusnõuded on hädavajalikud, et tõkestada piiriülest kuritegevust ja terrorismi. Käesolev ettepanek aitab veelgi kaasa sisejulgeoleku kõrge taseme saavutamisele, võimaldades eu-LISAl võtta enda peale võimalike uute süsteemide (EESi, ETIASe ja ECRIS-TCN-süsteem) väljaarendamise ja operatiivjuhtimise ning sellega seotud ülesanded, mis aitavad sellele tõhusalt kaasa.

(b)Euroopa ühine varjupaigasüsteem, niivõrd, kuivõrd amet juhib Eurodaci ja DubliNeti ning talle usaldatakse rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise ja jälgimise ning jaotusmehhanismi automaatne süsteem (Dublini uuesti sõnastatud ettepanek), ning seoses ameti ja [Euroopa Liidu Varjapaigaameti] vahelise koostööga.

(c)Välispiiride haldamine ja julgeolek niivõrd, kuivõrd amet juhib SISi ja VISi süsteeme, mis aitavad kaasa liidu välispiiride tõhusale kontrollile, ja talle usaldatakse EESi ja ETIASe süsteem.

(d)Andmekaitse, niivõrd, kuivõrd käesolev ettepanek tagab ametipoolse andmeturbe kesksüsteemides ja sidetaristus.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

·Õiguslik alus

Käesolev seadusandlik ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 74, artikli 77 lõike 2 punktidel a ja b, artikli 78 lõike 2 punktil e, artikli 79 lõike 2 punktil c, artikli 82 lõike 1 punktil d, artikli 85 lõikel 1, artikli 87 lõike 2 punktil a ja artikli 88 lõikel 2, mis on eu-LISA asutamismääruse ja süsteemide õigusaktide muutmise õiguslik alus.

ELi toimimise lepingu artiklis 74 on sätestatud asjakohaste meetmete võtmine liikmesriikide pädevate talituste vahelise halduskoostöö julgustamiseks ja tugevdamiseks . Nimetatud artikkel on asjakohane õiguslik alus, sest amet lihtsustab liikmesriikide pädevate talituste suhtlemist ja koostööd eespool nimetatud valdkondades.

Ametile antavad operatiivjuhtimisega seotud ülesanded toetavad SIS II ja VISi õigusaktide aluseks olevat poliitikat. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktiga b ja artikli 79 lõike 2 punktiga c, mis on ameti SIS II-ga seotud ülesannete asjakohane õiguslik alus, käsitleb amet tehnilisi küsimusi, mis on seotud vastavalt isikute kontrollimisega välispiiril ning ebaseadusliku sisserände ja ebaseadusliku riigis elamise valdkonna meetmetega. VISiga seotud küsimuste puhul toetavad ameti tegevused tehniliselt liikmesriikide poolt viisade väljastamise menetlusi; seetõttu tugineb see ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a.

Seoses EURODACi küsimustega toetavad ametile antud operatiivjuhtimise ülesanded tehniliselt selle kindlaksmääramist, milline liikmesriik on vastutav ühes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 punkt e), ebaseaduslikult riigis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamist (ELi toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punkt c), asjakohaste andmete kogumist, säilitamist, töötlemist, analüüsi ja vahetamist õiguskaitse eesmärgil (ELi toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punkt a) ja Europoli tegevusvaldkonda ja ülesandeid seoses Eurodaciga õiguskaitse eesmärgil (ELi toimimise lepingu artikli 88 lõike 2 punkt a).

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punktis d on ette nähtud selliste meetmete võtmine, millega hõlbustatakse liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel. Lisaks on sama lepingu artikli 87 lõike 2 punktis a sätestatud, et liikmesriikide pädevate asutuste vahelise politseikoostöö sisseseadmise eesmärgil kehtestatakse meetmeid seoses asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetusega. Nimetatud sätted moodustavad asjakohase õigusliku aluse, mille põhjal anda ametile kõnealuses valdkonnas ülesandeid.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktides a ja b, artikli 78 lõike 2 punktis e, artikli 79 lõike 2 punktis c, artikli 82 lõike 1 punktis d ja artikli 87 lõike 2 punktis a osutatud meetmed võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Seepärast kohaldatakse määruse kui ühtse terviku vastuvõtmisel seadusandlikku tavamenetlust.

·Muutuv geomeetria

Kuna selle määruse ettepaneku õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotises, mõjutab seda Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani seisukohta käsitlevatest protokollidest tulenev muutuv geomeetria. Käesoleva ettepanekuga arendatakse edasi Schengeni acquis’d ja Eurodaciga seotud meetmeid käsitlevaid sätteid. Seepärast tuleb arvesse võtta järgmisi eri protokollidega ja ühinemislepingutega seotud tagajärgi.

Taani

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaselt ei osale Taani Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel ettepandud meetmete võtmisel nõukogus, välja arvatud meetmed, millega määratakse kindlaks kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema viisa liikmesriikide välispiiride ületamiseks, või ühtse viisavormiga seotud meetmed. Arvestades, et käesolev määrus põhineb SISi ja VISi, [EESi] ja [ETIASe] osas Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses. Taani seisukohta käsitleva varasema protokolli artikli 5 kohaselt otsustas Taani määrusi (EÜ) nr 1987/2006 ja (EÜ) nr 767/2008 oma siseriiklikus õiguses rakendada.

Niivõrd, kuivõrd käesolev ettepanek käsitleb Eurodaci [ja määruse (EL) XX/20XX, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud), artiklis 44 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise ja jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatset süsteemi]. Kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil) 25 artikliga 3 peab Taani siiski teavitama komisjoni sellest, kas ta rakendab kõnealuse määruse sisu niivõrd, kuivõrd see on seotud Eurodaciga [ja määruse (EL) XX/20XX, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud), artiklis 44 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise ja jälgimise ning jaotusmehhanismi automaatse süsteemiga]. Taani kohaldab kehtivat Eurodaci määrust (EL) nr 603/2013 kõnealuse lepingu kohase teavitamise järel.

[Niivõrd, kuivõrd see on seotud ECRIS-TCN-süsteemiga, ei osale Taani ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]

Ühendkuningriik ja Iirimaa

Niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse sätted on seotud SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses ja VISi ning [EESi] ja [ETIASega], tugineb käesolev ettepanek Schengeni acquis' sätetele, milles Ühendkuningriik ja Iirimaa ei osale, vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes). Seetõttu niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse sätted on seotud SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses ja VISi, [EESi] ja [ETIASega], ei ole käesolev määruse ettepanek Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav. Ühendkuningriik ja Iirimaa võivad taotleda volitusi osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis'd käsitleva protokolli nr 19 artikli 4 kohaselt.

Niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse sätted on seotud SIS II-ga otsuse 2007/533/JSK reguleerimisala ulatuses, osalevad Ühendkuningriik ja Iirimaa käesolevas määruses vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) („Schengeni acquis’d käsitlev protokoll”) artikli 5 lõikele 1 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) artikli 8 lõikele 2 ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes) artikli 6 lõikele 2.

Niivõrd, kuivõrd käesoleva ettepaneku sätted on seotud Eurodaciga [ja määruse (EL) XX/20XX (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)) artiklis 44 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise ja jälgimise ning jaotusmehhanismi automaatse süsteemiga], võivad Ühendkuningriik ja Iirimaa teavitada ametis olevat eesistujat oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes käsitleva protokolli nr 21 artiklile 3. Määrus (EL) nr 603/2013 on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduv alates sellest, kui nad teatasid Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes käsitleva protokolli nr 21 alusel oma soovist osaleda kõnealuse määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

[Niivõrd, kuivõrd käesoleva ettepaneku sätted on seotud ECRIS-TCN-süsteemiga, ei osale kõnealused liikmesriigid ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes käsitleva protokolli nr 21 artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav. Vastavalt protokolli nr 21 artiklile 3 ja artikli 4a lõikele 1 võivad kõnealused liikmesriigid teatada oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel.]

Kuna Ühendkuningriik teatas 29. märtsil 2017 oma kavatsusest liidust välja astuda, lõpetatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealuse teate esitamisest, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga seda tähtaega pikendada. Selle tulemusena, ja ilma et see piiraks väljaastumislepingu sätteid, kehtib eespool nimetatud Ühendkuningriigi käesolevas ettepanekus osalemise kirjeldus üksnes Ühendkuningriigi liikmesriigiks olemise lõppemiseni.

Norra ja Island

Niivõrd, kuivõrd see on seotud SIS II ja VISi, [EESi] [ja ETIASega], kujutab käesolev ettepanek Norra ja Islandi puhul endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (nende kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) 26 tähenduses.

Paralleelselt nelja ELi mittekuuluva riigi ühinemisega Schengeni õigustikuga on liit sõlminud kõnealuste riikidega ka Dubliniga seotud meetmetega, kaasa arvatud Eurodaciga, ühinemise lepingud. Islandi ja Norra ühinemisleping sõlmiti 2001. aastal 27 .

Šveits

Šveitsi puhul, niivõrd, kuivõrd käesoleva ettepaneku sätted on seotud SISi ja VISi ning {EESi} ja {ETIASega}, kujutab käesolev ettepanek endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 28 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ 29 artikliga 3.

Leping Šveitsi ühinemiseks Dubliniga seotud meetmetega sõlmiti 28. veebruaril 2008 ja seda kohaldatakse alates 12. detsembrist 2008 30 .

Liechtenstein

Liechtensteini puhul, niivõrd, kuivõrd käesoleva ettepaneku sätted on seotud SISi ja VISi ning {EESi} ja {ETIASega}, kujutab käesolev ettepanek nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuulub nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ 31 artikliga 3.

Leping Liechtensteini ühinemiseks EURODACi {ja Dubliniga} seotud meetmetega sõlmiti 7. märtsil 2011 32 .

Üldsätted EURODACiga {ja Dubliniga} seotud meetmetega ühinenud riikidele:

Kooskõlas kolme eespool osutatud lepinguga nõustuvad ühinenud riigid tingimusteta EURODACiga {ja Dubliniga} seotud meetmete ja nende edasiarendamisega. Nad ei osale selliste õigusaktide vastuvõtmisel, millega muudetakse EURODACiga seotud meetmeid või millega arendatakse edasi selliseid meetmeid (sealhulgas käesolev ettepanek), kuid nad peavad pärast õigusakti nõukogus ja Euroopa Parlamendis heakskiitmist teatama komisjonile teatava ajavahemiku jooksul oma otsusest, kas nad nõustuvad õigusakti sisuga.

Õiguste ja kohustuste loomiseks Taani (kes, nagu eespool selgitatud, on ühinenud EURODACi {ja Dubliniga} seotud meetmetega rahvusvahelise lepingu alusel) ja eespool nimetatud ühinenud riikide vahel on endine ühendus (praegune liit) ja ühinenud riigid sõlminud veel kaks protokolli 33 .

•Subsidiaarsus

Ettepanekus on järgitud subsidiaarsuse põhimõtet, sest kavandatava meetme eesmärk on kinnitada SIS-kesksüsteemi, VIS-kesksüsteemi ja riiklike liideste, Eurodaci kesksüsteemi, nende sidetaristu ning muude süsteemide operatiivjuhtimise üleandmine eu-LISAle ja usaldada talle lisaks veel uusi ülesandeid. Neid ülesandeid ei saa liikmesriigid üksinda saavutada ja neid on parem täide saata liidu tasandil kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega võetavate meetmete abil.

•Proportsionaalsus

Määruse eelnõu eesmärk on vastata nii hindamise soovitustele kui ka muutustele, mis tulenevad uutest probleemidest ja tegelikest olukordadest, millega liit seisab silmitsi rände haldamise ja sisejulgeoleku valdkonnas. Seetõttu on selles kajastatud ameti uusi ülesandeid seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kavandatavate uute süsteemidega. Samuti antakse selles ametile uued piiratud ülesanded, arvestades, et vajaduse korral võetakse vastu asjaomased õigusaktid.

ELi eelarvest rahastatavale ametile antakse pädevus hallata ainult keskset SIS II, keskset VISi ja riiklikke liideseid, EURODACi kesküksust ning vastavat sidetaristut ning ta ei vastuta andmete süsteemidesse sisestamise eest. Liikmesriigid on pädevad oma riiklike süsteemide osas, isegi kui ametile antakse nüüd laiemad ülesanded liikmesriikidele nõu ja toe pakkumiseks konkreetsetel juhtudel. Seega piirdub ameti pädevus minimaalselt vajalikuga, et toetada tõhusat, turvalist ja pidevat teabevahetust liikmesriikide vahel. Ameti kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide juhtimise sihtotstarbelise struktuuri asutamise kinnitamist ning selle volituste ja ülesannete laiendamist kavandatud määral peetakse kasutajate õigustatud huvisid ning süsteemide turvalisuse ja kättesaadavuse kõrget taset ning eluliselt tähtsat iseloomu arvestades proportsionaalseks.

•Vahendi valik

Võttes arvesse asjaolu, et Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Amet asutati määrusega, on sama õigusakt kohane ka selle ettepaneku puhul.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjon hindas tihedas koostöös haldusnõukoguga ameti tegevust kooskõlas määrusega (EL) nr 1077/2011 kolme aasta jooksul alates 1. detsembrist 2012. Komisjoni hinnang põhines Ernst & Youngi 2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta märtsini tehtud hindamisaruandel, mis hõlmab ajavahemikku 2012. aasta detsembrist 2015. aasta septembrini. Välishindamise aruanne avaldati 2016. aasta märtsis 34 . Komisjoni aruanne Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (eu-LISA) toimimise kohta 35 ja lisatud komisjoni talituste töödokument eu-LISA hindamise kohta esitati samaaegselt käesoleva ettepanekuga. Hindamise ja selle soovituste tulemused on esitatud kokkuvõtlikult punktis 1.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjoni ettepanek põhineb eespool nimetatud hindamisel, mis tugineb asjaomaste sidusrühmadega peetud konsultatsioonidele. Sidusrühmade hulka kuulusid ELi liikmesriigid, eeskätt haldusnõukogu ja nõuanderühmade esindajad; Schengeni ja Dublini/Eurodaciga ühinenud riigid; Euroopa Parlament; Euroopa Liidu Nõukogu; Euroopa Andmekaitseinspektor; Euroopa Kontrollikoda; ELi ametid, eelkõige CEPOL, Frontex, EASO, Europol, Eurojust, FRA; ja eu-LISA töövõtjad.

Lisaks konsulteeris komisjon ametiga seoses nende soovitustega asutamismääruse võimalike muudatuste kohta, mis võivad tuleneda tehnilisest arengust, ja palus sel teha lühikesed mõju hindamised selliste muudatuste põhjendamiseks.

Nagu on määrusega ette nähtud, konsulteeriti ameti haldusnõukoguga seoses komisjoni soovitustega muuta ameti määrust. Nagu on selgitatud punktis 1, võttis komisjon võimalikult suurel määral üle haldusnõukogu soovitused, eelkõige soovitused laiendada ameti volitusi seoses teadusuuringutega, laiendada nõuanderühmade esimeeste volitusi ja näha ette võimalus kasutada Sankt Johann im Pongau asukohta süsteemide samaaegseks käitamiseks aktiivrežiimil. Haldusnõukogu arvamus komisjoni soovituste kohta lisatakse eelnimetatud komisjoni aruandele.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ameti sõltumatu välishindamise tegi Ernst & Young, kes kasutas ameti hindamiseks oma pikaajalist kogemust ja asjatundlikkust ning pidas ulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega. Samuti võttis ta arvesse eu-LISA aruandeid SIS II ja VISi tehnilise toimimise kohta ning aastaaruandeid Eurodaci kesküksuse tegevuse kohta ning komisjoni üldise hindamise aruandeid VISi ja SIS II kohta.

•Mõjuhinnang

Ettepanek põhineb suurel määral punktis 1 nimetatud sõltumatu välishindamise aruande tulemustel ja soovitustel.

Mõju ei hinnatud, sest hindamise käigus jõuti järeldusele, et muudatused on oma olemuselt tehnilised, kuna need peavad kas parandama ameti toimimist ja tulemuslikkust või on tingitud muudest seadusandlikest või poliitilistest arengutest, s.t ametile uute süsteemide või ülesannete usaldamine. Ühelt poolt laiendaksid need muudatused ameti volitusi piiratud ulatuses ega avalda märkimisväärset mõju. Teiselt poolt, ja seoses nende muudatustega, mis tulenevad seadusandlikest ja poliitilistest arengutest, puudub komisjonil kaalutlusõigus poliitiliste valikute osas, sest asjaomased muudatused tulenevad neist samadest arengutest.

•Põhiõigused

Käesolevas ettepanekus austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid. Sellega laiendatakse ameti ülesannete ja vastutuse ulatust, eelkõige usaldades sellele uued vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulised IT-süsteemid. Selle mõju põhiõigustele on siiski piiratud, sest amet on tõestanud, et suudab tõhusalt tagada SISi, VISi ja Eurodaci operatiivjuhtimise ning talle antud uute ülesannete täitmise, austades samal ajal põhiõigusi ja eriti isikuandmete kaitset käsitlevat artiklit 8. Uued kavandatavad süsteemid, mis ametile usaldatakse, sisaldavad kooskõlas asjaomaste õigusaktidega asjakohaseid kaitsemeetmeid seoses andmekaitsega, mille peab tagama amet.

Määrus on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 2 ja 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

4.MÕJU EELARVELE

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Ametile antav toetus on juba osa liidu eelarvest. Praegune ettepanek laiendab ameti ülesannete ulatust. Kuigi iga sellele antud uue süsteemi suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu V jaotise põhjal konkreetset õigusakti, mis eraldab ka vajaliku eelarve selle väljaarendamiseks ja operatiivjuhtimiseks, eeldavad muud käesolevas ettepanekus kavandatud uued ülesanded konkreetseid vahendeid ja eelarvet, nagu on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses.

Nii on see ametile üleantavate SISi sidetaristut käsitlevate ülesannete ning 6. aprilli 2016. aasta piirivalve ja julgeoleku tugevamaid ja arukamaid infosüsteeme käsitlevast teatisest ning komisjoni 16. mai 2017. aasta seitsmendast eduaruandest tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta tulenevate ülesannete puhul. Samuti tuleks eelarve koostamisel ette näha, et see katab ameti uued ülesanded, milleks on liikmesriikidele nõu ja ajutise toe pakkumine ning vajaduse korral komisjoni talituste abistamine olemasolevate ja uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemidega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi osade rakendamisega seotud teadusuuringuid käsitlevate ülesannete laiendamise peaks katma komisjonilt ametile delegeerimise asjaomases õigusaktis ette nähtud liidu toetus.

Võimalus, et liikmesriikide rühm usaldab eu-LISAt välja arendama, haldama ja/või hostima keskseid lahendusi ELi detsentraliseeritud süsteeme käsitlevast õigusest tulenevate kohustuste tehniliste aspektide rakendamiseks, tuleks rahastada täielikult asjaomaste liikmesriikide makstavatest sissemaksetest, mis katavad kõik asjaomased kulud.

Et amet saaks piisavalt tegeleda oma uute ülesannetega, mis on ette nähtud käesolevas ettepanekus, tuleb ameti liidu toetusele lisada ajavahemikus 2018–2020 78 354 miljoni euro suurune summa ning vajalikud on täiendavad 52 ametikohta samas ajavahemikus, kaasa arvatud 23 ametikohtade loetelus sisalduvat ametikohta (ajutised teenistujad), 2 lepingulist töötajat, 2 lähetatud riiklikku eksperti ja 25 lepingulist töötajat pärast seda, kui koosseisu lisatakse koosseisuvälised ajutised töötajad. Kõnealune summa ei hõlma uute süsteemide jaoks vajalikku eelarvet, mis nähakse ette asjaomastes seadusandlikes ettepanekutes, ega olemasolevate süsteemide muutmisettepanekute jaoks vajalikku eelarvet. Üksikasjalik jaotus aasta või süsteemi kaupa on toodud käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituse punktis 3.2.2.

5.MUU TEAVE

·Järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

eu-LISAl on mitu kohustust oma tegevuse kohta aruandmiseks ja oma töö jälgimiseks. Eelkõige peab amet igal aastal koostama konsolideeritud tegevusaruande eelneva aasta kohta, eriti võrreldes iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega saavutatud tulemustega.

Tegevdirektori üks ülesannetest on luua ja rakendada tööle tõhus süsteem, mis võimaldab teostada korrapärast järelevalvet suuremahuliste IT-süsteemide ja ameti üle ning neid hinnata, kaasa arvatud selle eesmärkide tõhusat ja tulemuslikku saavutamist.

Ametil on oma juhitavate süsteemidega seotud statistika koostamisel suurem roll. Ta vastutab ka süsteemiga seotud statistika avaldamise eest. Sellega seotud üksikasjalikud sätted nähakse ette erinevaid süsteeme reguleerivates konkreetsetes õigusaktides.

Haldusnõukogu võtab iga kahe aasta tagant vastu SISi ja VISi tehnilise toimimise aruanded, mida nõutakse neid süsteeme reguleerivates õigusaktides, ning ka Eurodaci kesksüsteemi tegevusi käsitleva aastaaruande. Samuti võtab ta vastu arenguaruanded ja talle usaldatud uute süsteemide tehnilise toimimise aruanded.

Komisjon peab hindama ameti tööd hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ning seejärel iga viie aasta tagant. Komisjon esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Tegevdirektor tagab hindamisest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohased järelmeetmed.

Lisaks sellele võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuda tegevdirektori andma neile institutsioonidele oma ülesannete täitmisest aru ning tegevdirektor võidakse kutsuda esinema ka Euroopa Parlamendi ette ja vastama pädeva komisjoni liikmete küsimustele enne ametisse nimetamist ja enne tema volituste pikendamist.

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Ameti põhiroll on ja peaks jätkuvalt olema selle poliitikavaldkonna olemasolevate suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise tagamine ning uute süsteemide ettevalmistamine, väljaarendamine ja haldamine, kui see nähakse ette ELi toimimise lepingu artiklitel 69–89 põhinevates asjaomastes õigusaktides. Eelkõige peab amet lühikese aja jooksul välja arendama järgmised süsteemid: EESi ning ETIASe süsteemid vastavalt asjaomaste õigusaktide vastuvõtmisele. Ent ameti esmakordsel hindamisel ilmnes, et ameti volitusi on vaja laiendada. Hindamise järel antud soovituste ning punktis 1 kokkuvõtlikult esitatud täiendavate õiguslike, poliitiliste ja faktiliste arengute arvesse võtmiseks on käesolevas ettepanekus esitatud järgmised ameti rolli tugevdavad elemendid, võrreldes ameti määruse (EL) nr 1077/2011 kohase volitusega.

·eu-LISA volituste laiendamine

Artikkel 1: Selles sättes loetletakse nüüd ameti pädevused. Eelkõige nähakse selles ette, et amet võidakse määrata vastutama järgmiste uue ülesannete eest:

–riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) 36 , DubliNeti 37 , ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) 38 , rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise ja jälgimise ning jaotusmehhanismi automaatse süsteemi 39 ja ECRIS-TCN-süsteemi 40 ettevalmistamine, arendamine ja operatiivjuhtimine (vastavalt asjaomaste õigusaktide vastuvõtmisele);

–andmete kvaliteedi tagamine vastavalt artiklile 8;

–koostalitlusvõime jaoks vajalike meetmete väljatöötamine vastavalt artiklile 9;

–liikmesriikide ja komisjoni toetamine vastavalt artiklile 12.

·Konkreetsed ülesanded uute süsteemide puhul (need ülesanded olenevad asjaomaste õigusaktide vastuvõtmisest)

Artikkel 5a viitab ülesannetele, mis on seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga, mille komisjon pakkus välja 6. aprillil 2016 ja mille üle peavad kaasseadusandjad praegu läbirääkimisi.

Artikkel 5b viitab Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemiga seotud ülesannetele. 16. novembril 2016 esitatud ETIASe ettepanek on kavas vastu võtta 2017. aasta sügisel.

Artikkel 5d viitab ülesannetele, mis on seotud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise ja jälgimise ning jaotusmehhanismi automaatse süsteemiga (Dublini jaotussüsteemiga). 4. mail 2016 esitatud Dublini uuesti sõnastatud ettepaneku üle peavad kaasseadusandjad praegu läbirääkimisi.

Artikkel 5e viitab ülesannetele, mis on seotud kesksüsteemiga nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et toetada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) (ECRIS-TCN-süsteem). ECRIS-TCN-süsteemi ettepanek võeti vastu 29. juunil 2017.

·Komisjoni SISi ja VISi sidetaristuga seotud ülesannete üleandmine ametile

Artiklit 7 on kohandatud, et see kajastaks keskse süsteemi ja iga liikmesriigi ühtse riikliku liidese vahelise sidetaristuga seonduvate komisjoni ülesannete üleandmist ametile, võimaldades siduda SISi ja VISi kesksüsteemid liikmesriikide riiklike taristutega. Samuti täpsustatakse selles, et üleandmist ei toimu nende süsteemide puhul, mis kasutavad EuroDomaini (praegu üksnes Eurodac), mis on TESTA-ng (üleeuroopaline valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi) 41 pakutud turvaline telekommunikatsiooni taristu, mida juhib ja rahastab komisjon, ning seega ei anta eu-LISAle lähitulevikus üle lepingulisi ülesandeid ega eelarvet.

·Andmete kvaliteedi tagamine

Artikkel 8 teeb ametile ülesandeks luua automaatsed andmete kvaliteedi kontrollimise mehhanismid ja ühtsed andmete kvaliteedi näitajad ning välja töötada keskne andmekogu aruannete ja statistika jaoks vastavalt olemasolevate süsteeme käsitlevate õigusaktide konkreetsetele seadusandlikele muudatustele ja/või uute õigusaktide konkreetsetele sätetele.

·Vajalike meetmete väljatöötamine koostalitlusvõime võimaldamiseks

Artikkel 9 teeb ametile ülesandeks välja töötada vajalikud meetmed süsteemide koostalitlusvõime võimaldamiseks, tingimusel et vajaduse korral võetakse vastu sellekohased õigusaktid.

·eu-LISA teadusuuringuid käsitlevate ülesannete laiendamine

Artikkel 10 laiendab ameti volituste ulatust seoses teadusuuringutega. Eelkõige tehakse selles eu-LISAle ülesandeks teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi nende osade rakendamine, mis on seotud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala IT-süsteemidega.

·Katseprojektide ulatuse laiendamine

Artiklis 11 laiendatakse selliste katseprojektide ulatust, mida võib eu-LISAle usaldada. Komisjon võib usaldada ametile delegeerimislepinguga eelarve täitmise ülesanded määrusega (EL) nr 515/2014 ette nähtud välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames rahastatud kontseptsiooni tõenduste jaoks. Amet võib samuti kavandada testimist ja seda läbi viia kõnealuse määruse ning ameti hallatavate kõigi suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, juhtimist ja kasutamist käsitlevate õigusaktidega hõlmatud küsimustes pärast haldusnõukogu otsust.

·Liikmesriikide ja komisjoni toetamine

Artiklis 12 sätestatakse, et ametil võidakse paluda anda liikmesriikidele nõu seoses riiklike süsteemide sidumisega kesksüsteemidega ja ajutist toetust. Samuti võidakse ametil paluda anda nõu ja/või tuge komisjonile olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas uuringute ja testimise kujul.

Artiklis 12 sätestatakse veel, et rühm, mis koosneb vähemalt kuuest liikmesriigist, kes eelistavad vabatahtlikkuse alusel kasutada keskset lahendust, mis aitaks neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest ELi õigusaktidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte, võib teha ametile ülesandeks ühise IT-süsteemi arendamise, juhtimise ja/või hostimise, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud oma otsuse. Sellisel juhul usaldavad liikmesriigid eelnimetatud ülesanded ametile delegeerimislepinguga, mis sisaldab delegeerimise tingimusi ja milles on esitatud kõigi asjaomaste kulude kalkulatsioon ja arveldamismetoodika.

·Varuasukoha võimaliku kasutamise laiendamine süsteemide aktiivseks käitamiseks

Artiklis 13 on sätestatud võimalus kasutada varuasukohta Sankt Johann im Pongaus samaaegselt ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide aktiivseks käitamiseks, tingimusel et see suudab tagada nende toimimise ka süsteemi tõrke korral. Iga süsteemi varusüsteemide kasutamise täpsemad eripärad nähakse ette konkreetseid süsteeme käsitlevates õigusaktides.

·Lisaülesanded haldusnõukogule

Artiklis 15 selgitatakse haldusnõukogule määratud ülesandeid selleks, et kajastada muu hulgas tema vastutust anda ameti tegevusele üldine suund. Artiklit 15 täiendatakse, et viia selle sätted kooskõlla Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta detsentraliseeritud asutusi käsitlevale ühisavaldusele lisatud ühise lähenemisviisiga. Seda muudetakse ka selleks, et lisada haldusnõukogu uus kohustus võtta iga aasta augusti lõpuks vastu vahearuanne kavandatud tegevuste rakendamisel tehtud edusammude kohta sama aasta esimesel kuuel kuul; et kajastada uue finantsmäärusega 42 ja raamfinantsmäärusega 43 seotud arenguid ning haldusnõukogu uusi ülesandeid, mis tulenevad talle täiendavate süsteemide usaldamisest.

·Muudatused seoses haldusnõukoguga

Artikkel 18 pikendab haldusnõukogu esimehe volitusi kahelt aastalt neljale aastale, mida võib kooskõlas ühise lähenemisviisiga uuendada ühe korra.

Artiklit 19 täiendati, nähes ette teatud ELi ametitele võimaluse osaleda haldusnõukogu koosolekutel, kui päevakorras on küsimus, mis käsitleb uut süsteemi, millele neil kui lõppkasutajal on asjaomaste õigusaktide alusel juurdepääs.

·Muudatused seoses tegevdirektori ülesannete ja volitusega

Artiklis 21 selgitatakse tegevdirektori ülesandeid, et kajastada tema vastutust ameti haldusjuhtimise ja ametile määratud ülesannete täitmise eest. Artiklit 21 täiendatakse kooskõlas ühise lähenemisviisiga ja selleks, et võtta arvesse uusi ülesandeid, mis tulenevad ametile uusi süsteemi usaldavate õigusaktide vastuvõtmisest. Kaotati tegevdirektori kohustus esitada haldusnõukogule hindamiseks pädevuse kirjelduse kavand.

Artiklis 22 sätestatakse, et tegevdirektori volitusi võib kooskõlas ühise lähenemisviisiga pikendada kuni viieks aastaks praeguse kuni kolme aasta asemel.

·Nõuanderühmi käsitlevad muudatused (mis olenevad asjaomaste õigusaktide vastuvõtmisest)

Artikliga 23 nähakse ette asjaomastes EESi, ETIASe ja ECRIS-TCN-süsteemi seadusandlikes ettepanekutes ette nähtud nõuanderühmade loomine.

·Komisjoni õigusaktidel põhinevate turvaeeskirjade komisjoni eelneva heakskiitmise nõue

Artikliga 33 kehtestatakse kohustus, et haldusnõukogu peab pärast komisjoni heakskiitu võtma vastu komisjoni eeskirjadel põhinevad ameti turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta.

·Hindamist käsitleva artikli muudatus

Artiklit 35 muudetakse selle täpsustamiseks, et komisjon hindab ameti tööd ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule aruande hindamistulemuste kohta. Hindamine toimub iga viie aasta tagant praeguse iga nelja aasta asemel, et viia see kooskõlla ühise lähenemisviisiga detsentraliseeritud asutuste kohta.

·Liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega tehtavat koostööd käsitleva sätte lisamine

Artikliga 37 kehtestatakse liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, eriti nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, tehtava koostöö eeskirjad.

·Eelarvesätete kooskõlla viimine delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013

Artiklid 39–42 viiakse kooskõlla komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) 44 sätetega, nagu on kajastatud ameti finantseeskirjades.

·Huvide konflikti vältimise sätte lisamine

Artiklis 43 nõutakse, et amet võtaks vastu sise-eeskirjad huvide konflikti vältimiseks.

·IV peatükk käsitleb muude liidu õigusaktide muudatusi.

Artiklites 46 ja 47 on esitatud SIS II õigusaktide muudatusettepanekud selleks, et kajastada SISi sidetaristuga seotud komisjoni ülesannete ametile üleandmist. Kõnealune muudatus ei ole vajalik seoses VISi määrusega, sest EESi ettepanekus sätestatakse VISi määruse artikli 26 lõike 2 muudatus nii, et haldusasutus (amet) vastutab sidetaristut käsitlevate komisjoni ülesannete eest kuus kuud pärast EESi määruse jõustumist. Seoses Eurodaciga ei ole vaja midagi muuta, sest Eurodaci sidetaristu kuulub EuroDomaini alla, mida juhib ja rahastab komisjon, ning seega ei anta lähitulevikus eu-LISAle lepingulisi ülesandeid ega eelarvet. Kui kaasseadusandjad võtavad õigusakti vastu, kasutab ka ECRIS-TCN-süsteem EuroDomaini taristut ning seega vastutab ECRIS-TCNi sidetaristu puhul komisjon eelarve täitmise, soetamise ja uuendamise ning lepinguliste küsimuste eest.

Pärast käesoleva ettepaneku vastuvõtmist tuleks Euroopa Komisjoni ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Ameti vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit 45 komisjoni ja eu-LISA kokkuleppel muuta, et kajastada süsteemide õigusaktide eespool nimetatud muudatusi seoses sidetaristuga.

2017/0145 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametit ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 74, artikli 77 lõike 2 punkte a ja b, artikli 78 lõike 2 punkti e, artikli 79 lõike 2 punkti c, artikli 82 lõike 1 punkti d, artikli 85 lõiget 1, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 46

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1987/2006 47 ja nõukogu otsusega 2007/533/JSK 48 loodi Schengeni infosüsteem (SIS). Määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK on sätestatud, et üleminekuperioodil vastutab SIS II kesksüsteemi operatiivjuhtimise eest komisjon. Pärast üleminekuperioodi vastutab SIS II kesksüsteemi ja sidetaristu teatavate aspektide operatiivjuhtimise eest korraldusasutus.

(2)Nõukogu otsusega 2004/512/EÜ 49 loodi viisainfosüsteem (VIS). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2008 50 on sätestatud, et üleminekuperioodil vastutab VISi operatiivjuhtimise eest komisjon. Pärast üleminekuperioodi vastutab keskse VISi, riiklike liideste ja sidetaristu teatavate aspektide operatiivjuhtimise eest korraldusasutus.

(3)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2725/2000 51 loodi Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteem (Eurodac). Nõukogu määruses (EÜ) nr 407/2002 52 sätestati vajalikud rakenduseeskirjad. Nimetatud õigusaktid tunnistati kehtetuks ja asendati alates 20. juulist 2015 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013 53 .

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 54 loodi Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet, et tagada SISi, VISi ja Eurodaci ja nende sidetaristute teatavate aspektide operatiivjuhtimine ning võimaluse korral, kui selleks võetakse vastu eraldi õigusaktid, ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste infotehnoloogiasüsteemide (IT-süsteemide) operatiivjuhtimine. Määrust (EL) nr 1077/2011 muudeti määrusega (EL) nr 603/2013, et võtta arvesse Eurodacis tehtud muudatusi.

(5)Kuna korraldusasutus pidi olema õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne, loodi see reguleeriva ametina („amet“), kellel on juriidilise isiku staatus. Vastavalt kokkulepetele on ameti asukoht Eestis Tallinnas. Kuna aga SISi ja VISi tehnilise arendamise ja nende operatiivjuhtimise ettevalmistamisega tegeleti juba Prantsusmaal Strasbourgis ja nimetatud IT-süsteemide varuasukoht oli sisse seatud Austrias Sankt Johann im Pongaus, mis oli kooskõlas ka asjaomaste õigusaktide alusel otsustatud SISi ja VISi süsteemide asukohtadega, peaks see nii jäämagi. Neis kahes asukohas tuleks ka edaspidi vastavalt täita Eurodaci operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid ning seada sisse Eurodaci varuasukoht. Neis kahes kohas peaks toimuma vastavalt ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide tehniline arendamine ja operatiivjuhtimine, ning kui see on sätestatud asjaomastes õigusaktides, peaksid seal paiknema selliste süsteemide varuasukohad, mille abil tagatakse suuremahuliste IT-süsteemide toimimine konkreetse süsteemi tõrke korral. Et varuasukohti võimalikult maksimaalselt ära kasutada, peaks seal saama samal ajal käitada süsteeme aktiivrežiimil, tingimusel et süsteemide tõrke korral suudetakse tagada nende töö.

Pärast seda, kui amet oli 1. detsembril 2012 tööd alustanud, võttis ta enda hooleks VISiga seotud ülesanded, mis olid määrusega (EÜ) nr 767/2008 ja nõukogu otsusega 2008/633/JSK 55 antud korraldusasutusele. Amet võttis SIS II-ga seotud ülesanded, mis olid määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsusega 2007/533/JHA antud korraldusasutusele, üle 2013. aasta aprillis pärast süsteemi kasutuselevõttu ning 2013. aasta juunis võttis ta üle Eurodaciga seotud ülesanded, mis olid määrustega (EÜ) nr 2725/2000 ja (EÜ) nr 407/2002 antud komisjonile. Esmakordselt hinnati ameti tööd 2015.–2016. aastal sõltumatu välishindamise põhjal ning jõuti järeldusele, et eu-LISA tagab tulemuslikult suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ja muud talle usaldatud ülesanded, kuid ühtlasi tuleks teha mitmeid muudatusi ameti asutamismääruses, näiteks tuleks anda ametile üle sidetaristuga seotud ülesanded, mis olid endiselt komisjoni täita. Välishinnangule toetudes võttis komisjon arvesse poliitilist ja õiguslikku arengut ja muutunud asjaolusid ning tegi eeskätt aruandes eu-LISA toimimise kohta 56 ettepaneku laiendada ameti volitusi selliselt, et amet saaks täita ülesandeid, mis tulenevad uute süsteemide ameti hoolde usaldamise ettepanekute vastuvõtmisest kaasseadusandjate poolt, ning ülesandeid, mida on nimetatud komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“, kõrgetasemelise eksperdirühma 11. mai 2017. aasta lõpparuandes ja komisjoni 16. mai 2017. aasta seitsmendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole liikumise kohta, tingimusel et vajaduse korral võetakse selleks vastu vastavasisulised õigusaktid. Eelkõige tuleks teha ametile ülesandeks asuda arendama Euroopa otsinguportaali, biomeetriliste andmete võrdlemise teenust ja ühist isikuandmete hoidlat, tingimusel, et vastu võetakse asjakohane õigusakt koostalitlusvõime kohta. Vastavalt vajadusele tuleks koostalitlusvõimet puudutavas tegevuses juhinduda komisjoni teatisest „ Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ 57 .

(6)Ühtlasi leiti komisjoni eespool nimetatud aruandes, et ameti volitusi tuleks laiendada, et nad saaksid anda liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta ja pakkuda neile vajaduspõhist abi/tuge; lisaks sellele peaksid nad saama pakkuda komisjoni talitustele vajaduspõhist abi/tuge uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes.

(7)[Seepärast tuleks teha ametile ülesandeks tegeleda XX määrusega XX/XX [millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem Euroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeelu andmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008 ja määrust (EL) nr 1077/2011] loodud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimisega.]

(8)[Ametile tuleks teha ülesandeks komisjoni määruse (EÜ) nr 1560/2003 58 artikliga 18 loodud eraldi turvalise elektroonilise kanali DubliNet operatiivjuhtimine kooskõlas XX määrusega XX/XX, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)].

(9)[Ametile tuleks teha ülesandeks XX määrusega XX/XX [millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/794 ja (EL) 2016/1624] loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) ettevalmistamine, arendamine ja operatiivjuhtimine.]

(10)[Ametile tuleks teha ülesandeks määruse (EL) XX/XX [millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)] artiklis 44 osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemi ettevalmistamine, arendamine ja operatiivjuhtimine.]

(11)[Samuti tuleks ametile teha ülesandeks sellise kesksüsteemi ettevalmistamine, arendamine ja operatiivjuhtimine, mis on loodud XX määrusega XX/XX [millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada ja toetada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS), ning muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011 ECRIS-TCN-süsteem] ja mis võimaldab selgitada välja liikmesriigid, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kuritegeliku tegevuse kohta, ning selles määruses osutatud ECRISe etalonrakenduse töös hoidmine.

(12)Amet peaks jääma samaks juriidiliseks isikuks, kes jätkab täielikult kõiki tegevusi ja menetlusi.

(13)Ameti põhieesmärk peaks ka edaspidi olema SISi, VISi ja Eurodaci, [EESi], [DubliNeti], [ETIASe], [rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemi] ja [ECRIS-TCN-süsteemi] ning vastavasisulise otsuse tegemise korral ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisega seotud ülesannete täitmine. Amet peaks vastutama ka talle antud mittenormatiivset laadi ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste meetmete eest. Need kohustused ei tohiks mõjutada normatiivseid ülesandeid, mis on usaldatud üksnes komisjonile või komisjonile ja teda abistavale komiteele õigusaktidega, mis reguleerivad süsteeme, mille operatiivjuhtimisega amet tegeleb. Komisjonil ei ole enam põhjust tegeleda teatavate ülesannetega, mis on seotud süsteemide sidetaristuga, ja seepärast tuleks need ülesanded anda üle ametile, et muuta taristu haldamine sidusamaks. Kui tegemist on süsteemidega, mis kasutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 922/2009/EÜ 59 artiklil 3 põhineva võrguteenuse projekti TESTA-ng (Trans-European Services for Telematics between Administrations-new generation ehk uue põlvkonna haldusasutustevahelised üleeuroopalised telemaatikateenused) pakutavat turvalist sidetaristut EuroDomain, peaks nende eelarve täitmise, soetuste, uuenduste ja lepinguliste küsimustega ka edaspidi tegelema komisjon.

(14)Peale selle peaks amet ka edaspidi täitma SISi, VISi ja Eurodaci ning muude tulevikus talle usaldatavate suuremahuliste IT-süsteemide tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesandeid.

(15)Lisaks võidakse anda ametile Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 67–89 alusel vastutus ka uute suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest. Sellised ülesanded tuleks ametile anda üksnes hilisemate eraldi õigusaktidega, millele eelneb mõjuhinnang.

(16)Teadusuuringute vallas tuleks ameti volitusi laiendada, et amet saaks teha proaktiivsemalt ettepanekuid tema vastutuse alla jäävate IT-süsteemide asjakohaste ja vajalike tehniliste muudatuste kohta. Lisaks seirele võiks amet anda oma panuse tema juhitavate süsteemide operatiivjuhtimise seisukohast oluliste teadusuuringute rakendamisse. Amet peaks sellise seire kohta saatma regulaarselt teavet Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

(17)Amet peaks vastutama katseprojektide teostamise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 60 artikli 54 lõike 2 punktile a. Lisaks võib komisjon usaldada ametile eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 515/2014 61 sätestatud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile c. Samuti võib amet kavandada ja rakendada testimist rangelt käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes. Kui ametile tehakse ülesandeks katseprojekti teostamine, peaks ta pöörama erilist tähelepanu Euroopa Liidu infohaldusstrateegiale.

(18)Amet peaks andma liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta.

(19)Samuti peaks amet pakkuma liikmesriikidele vajaduspõhist tuge erakorraliste julgeoleku või rändega seotud vajaduste korral. Eriti juhul, kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur suur rändajate sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele ja operatiivtoele. Esmase vastuvõtu piirkondades peaksid sellist tuge pakkuma asjaomaste liidu ametite ekspertidest moodustatud rändehalduse tugirühmad. Kui sellisel juhul vajatakse eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemidega seotud küsimustes tema tuge, peaks komisjon saatma ametile vastavasisulise taotluse.

(20)Ühtlasi peaks amet vajaduse korral toetama komisjoni talitusi olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, eeskätt selles osas, mis puudutab ameti hoolde usaldatavaid suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevate uute ettepanekute väljatöötamist.

(21)Ametile peaks saama ülesandeks teha ka ühise IT-süsteemi arendamise, juhtimise ja/või hostimise liikmesriikide rühma jaoks, kui need liikmesriigid eelistavad vabatahtlikkuse alusel kasutada keskset lahendust, mis aitaks neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte. Selleks peaks olema vajalik komisjoni eelnev nõusolek ja haldusnõukogu otsus; selle kohta tuleks koostada delegeerimiskokkulepe asjaomaste liikmesriikide ja ameti vahel; rahastada tuleks seda asjaomastelt liikmesriikidelt sissenõutavate tasudega, mis kataksid kõik kulud.

(22)Asjaolu, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine usaldatakse ametile, ei peaks mõjutama nende süsteemide suhtes kehtivaid erieeskirju. Eelkõige kohaldatakse täies ulatuses erieeskirju, mis reguleerivad kõigi selliste suuremahuliste IT-süsteemide eesmärki, juurdepääsuõigusi, turvameetmeid ja täiendavaid andmekaitsenõudeid, mille operatiivjuhtimine kuulub ameti pädevusvaldkonda.

(23)Liikmesriigid ja komisjon peaksid olema esindatud haldusnõukogus, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused eelkõige iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmiseks, ameti eelarvega seotud ülesannete täitmiseks, ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade vastuvõtmiseks, tegevdirektori ametisse nimetamiseks ja sellise korra kehtestamiseks, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema, võttes arvesse liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtteid, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.

(24)SIS II puhul tuleks Euroopa Politseiametile (Europol) ja Euroopa õigusalase koostöö üksusele (Eurojust), kellel on otsuse 2007/533/JSK [või XX määruse XX, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL,] kohaldamisel SIS II-le juurdepääsu õigus ja õigus SIS II sisestatud andmeid vahetult otsida, anda haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud küsimused. Euroopa piiri- ja rannikuvalvel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 62 ja määruse XXX [milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös] 63 kohaldamisel juurdepääsuõigus SISile ja õigus seal otsinguid teha ning seega peaks tal olema haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on määruse (EL) 2016/1624 või XX määruse XXX [milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös] kohaldamisega seotud küsimused. Europolil, Eurojustil ja Euroopa piiri- ja rannikuvalvel peaks igal ühel olema võimalik nimetada oma esindaja käesoleva määruse alusel loodud SISi nõuanderühma.

(25)VISi puhul peaks Europolil olema haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus ka juhul, kui päevakorras on nõukogu otsuse 2008/633/JSK kohaldamisega seotud küsimused. Europolil peaks olema võimalik nimetada esindaja VISi nõuanderühma, mis on loodud käesoleva määruse alusel.

(26)Eurodaci puhul peaks Europolil olema haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on küsimused, mis on seotud määruse (EL) nr 603/2013 [või XX määruse XX, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)] kohaldamisega. Europolil peaks olema võimalik nimetada esindaja Eurodaci nõuanderühma.

(27)[EESi puhul peaks Europolil olema haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on määrusega XX/XXXX [millega luuakse EES] seotud küsimused.]

(28)[ETIASe puhul peaks Europolil olema haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on määrusega XX/XXXX [millega luuakse ETIAS] seotud küsimused.] Kui päevakorras on ETIASt puudutav küsimus, mis on seotud määruse XX/XXXX [millega luuakse ETIAS] kohaldamisega, peaks haldusnõukogu koosolekul olema vaatleja staatus ka Euroopa piiri- ja rannikuvalvel. Europolil ja Euroopa piiri- ja rannikuvalvel peaks olema võimalik nimetada oma esindaja [EESi-[ETIASe] nõuanderühma.

(29)[Määruse (EL) ../... [millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest] artiklis 44 osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemi puhul peaks haldusnõukogu koosolekul olema vaatleja staatus EASO-l, kui päevakorras on seda süsteemi puudutavad küsimused.]

(30)[ECRIS-TCN-süsteemi puhul peaks haldusnõukogu koosolekutel olema vaatleja staatus Eurojustil, Europolil [ja Euroopa Prokuratuuril], kui päevakorras on määrusega XX/XXXX [millega luuakse ECRIS-TCN-süsteem] seotud küsimused.} Eurojustil, Europolil ja [Euroopa Prokuratuuril] peaks olema võimalik nimetada oma esindaja ECRIS-TCN-süsteemi nõuanderühma].

(31)Liikmesriikidel peaks olema õigus ameti haldusnõukogus suuremahulise IT-süsteemiga seotud küsimustes hääletada, kui nende suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni vastava süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt. Kui Taani otsustab Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, peaks ka Taanil olema õigus vastava suuremahulise IT-süsteemiga seotud küsimustes hääletada.

(32)Liikmesriigid peaksid nimetama suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme, kui nende suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni vastava süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt. Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, peaks ka Taani nimetama vastava suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme.

(33)Täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks tuleks ametile anda autonoomne eelarve, mille tulud tulevad Euroopa Liidu üldeelarvest. Ameti rahastamine peaks toimuma vastavalt eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppele, nagu on sätestatud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 64 punktis 47. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(34)Oma eesmärkide ja ülesannete täitmisel peaks ametil olema lubatud teha koostööd liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, eeskätt nendega, kes tegutsevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, käesoleva määruse ja ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes, liidu õiguse ja põhimõtete kohaselt kokku lepitud töökorra ja igaühe vastava pädevuse raames. Nimetatud töökorrad peaks komisjon eelnevalt heaks kiitma. Samuti peaks amet võtma arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti võrguturbealaseid soovitusi ning võtma vajaduse korral soovitustest tulenevaid meetmeid.

(35)Suuremahuliste IT-süsteemide arendamist ja operatiivjuhtimist tagades peaks amet järgima Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võttes arvesse kõrgeimaid kutsenõudeid, eelkõige Euroopa Liidu infohaldusstrateegiat.

(36)Ametis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001 65 [või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust XX/2018 isikuandmete kaitse kohta liidu institutsioonides ja asutustes]. Euroopa Andmekaitseinspektoril peaks olema õigus saada ametilt juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema poolt teostatavateks uurimisteks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklile 28 konsulteeris komisjon Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäeval].

(37)Ameti läbipaistva toimimise tagamiseks tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 66 . Amet peaks olema oma tegevuses võimalikult läbipaistev, ilma et see ohustaks tema operatsioonide eesmärgi saavutamist. Amet peaks avalikustama teabe kogu oma tegevuse kohta. Samuti peaks ta tagama, et üldsus ja kõik huvitatud isikud saavad tema töö kohta kiiresti teavet.

(38)Ameti tegevust peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 kontrollima Euroopa Ombudsman.

(39)Ameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 67 ning amet peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust 68 .

(40)Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks ameti töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju („personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („muude teenistujate teenistustingimused“), mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 69 (edaspidi koos „personalieeskirjad“), sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

(41)Amet on liidu asutatud asutus määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 tähenduses ja peaks sellest tulenevalt vastu võtma oma finantseeskirjad.

(42)Ameti suhtes tuleks kohaldada komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 70 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208.

(43)Kuna liikmesriigid ei suuda nimetatud määruse eesmärke, nimelt vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ja vajaduse korral nende arendamise eest vastutava ameti loomist Euroopa Liidu tasandil, piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(44)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb SIS II ja VISi, [EESi] [ja ETIASi] osas Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses. Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil) 71 artiklile 3 teatab Taani komisjonile, kas ta rakendab käesolevat määrust selles osas, mis puudutab Eurodaci. [ja määruse (EL) XX/XX (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud))] artiklis 44 osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatset süsteemi.] [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav selles osas, mis puudutab ECRIS-TCN-süsteemi.]

(45)Kuivõrd käesoleva määruse sätted puudutavad SISi otsuse 2007/533/JSK reguleerimisala ulatuses, osaleb Ühendkuningriik käesolevas määruses vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) („Schengeni acquis’d käsitlev protokoll“) artikli 5 lõikele 1 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) 72 artikli 8 lõikele 2.

Kuivõrd käesoleva määruse sätted puudutavad SISi määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses ja VISi, [EESi] [ja ETIASt], kujutavad nad endast Schengeni acquis’ edasiarendust, milles Ühendkuningriik vastavalt otsusele 2000/365/EÜ ei osale, ning seega võib Ühendkuningriik vastavalt Schengeni acquis’d käsitleva protokolli artiklile 4 taotleda nõukogu eesistujalt luba osaleda käesoleva määruse vastuvõtmises. Kuivõrd käesoleva määruse sätted puudutavad Eurodaci [ja määruse (EL) XX/XX (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)) artiklis 44 osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatset süsteemi], võib Ühendkuningriik ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes – „Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlev protokoll“) artikli 3 kohaselt nõukogu eesistujale teatada, et soovib osaleda käesoleva määruse vastuvõtmises ja kohaldamises. Kuivõrd käesoleva määruse sätted puudutavad ECRIS-TCN-süsteemi, ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklitele 1 ja 2 ja artikli 4a lõikele 1. Ühendkuningriik võib teatada, et soovib osaleda käesoleva määruse vastuvõtmises, vastavalt protokolli nr 21 artiklile 3 ja artikli 4a lõikele 1.

Kuna Ühendkuningriik teatas 29. märtsil 2017 oma kavatsusest liidust välja astuda, lõpetatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealuse teate esitamisest, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga seda tähtaega pikendada. Sellest tulenevalt ja ilma, et see piiraks väljaastumislepingu sätete kohaldamist, kehtib Ühendkuningriigi eespool kirjeldatud võimalus osaleda käesoleva ettepaneku menetlemises ainult seni, kuni Ühendkuningriik on liikmesriik.

(46)Kuivõrd käesoleva määruse sätted puudutavad SIS II otsuse 2007/533/JSK reguleerimisala ulatuses, osaleb Iirimaa käesolevas määruses vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta – „Schengeni acquis’d käsitlev protokoll“) artikli 5 lõikele 1 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) 73 artikli 6 lõikele 2.

Kuivõrd käesoleva määruse sätted puudutavad SISi määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses ja VISi, [EESi] [ja ETIASt], on käesoleva määruse näol tegemist nende Schengeni acquis’ sätete arendamisega, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes 74 . Iirimaa võib võib vastavalt Schengeni acquis’d käsitleva protokolli artiklile 4 taotleda nõukogu eesistujalt luba osaleda käesoleva määruse vastuvõtmises.

Kuivõrd käesoleva määruse sätted puudutavad Eurodaci [ja määruse (EL) XX/XX (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)) artiklis 44 osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatset süsteemi], võib Iirimaa Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes – „Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlev protokoll“) artikli 3 kohaselt nõukogu eesistujale teatada, et soovib osaleda käesoleva määruse vastuvõtmises ja kohaldamises. Kuivõrd käesoleva määruse sätted puudutavad ECRIS-TCN-süsteemi, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklitele 1 ja 2 ja artikli 4a lõikele 1. Iirimaa võib teatada, et soovib osaleda käesoleva määruse vastuvõtmises, vastavalt protokolli nr 21 artiklile 3 ja artikli 4a lõikele 1.

(47)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast SIS II ja VISi [, EESi] [ja ETIASt] puudutavas osas selliste Schengeni acquis’ sätete arendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) 75 tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ 76 artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda. Eurodaci [ja määruse (EL) XX/XX (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)) artiklis 44 osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemi] puhul on käesoleva määruse näol tegemist uue meetmega Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest) 77 tähenduses. Seega peaksid Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi delegatsioon osalema ameti haldusnõukogus, kui need riigid otsustavad käesolevat määrust oma siseriiklikus õiguses rakendada. Selleks et määrata kindlaks edasine üksikasjalik kord, mis võimaldab Islandi Vabariigil ja Norra Kuningriigil ameti tegevuses osaleda, tuleks liidul ja nimetatud riikidel sõlmida täiendav kokkulepe.

(48)Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast SIS II ja VISi [, EESi] [ja ETIASt] puudutavas osas selliste Schengeni acquis’ sätete arendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 78 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ 79 artikliga 3. Eurodaci [ja määruse (EL) XX/XX (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)) artiklis 44 osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemi] puhul on käesoleva määruse näol tegemist uue Eurodaci puudutava meetmega Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta) 80 tähenduses. Seega peaks Šveitsi Konföderatsiooni delegatsioon osalema ameti haldusnõukogus, kui Šveits otsustab käesolevat määrust oma siseriiklikus õiguses rakendada. Selleks et määrata kindlaks edasine üksikasjalik kord, mis võimaldab Šveitsi Konföderatsioonil ameti tegevuses osaleda, tuleks liidul ja Šveitsi Konföderatsioonil sõlmida täiendav kokkulepe.

(49)Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus SIS II ja VISi [, EESi] [ja ETIASt] puudutavas osas selliste Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 81 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL 82 artikliga 3. Eurodaci [ja määruse (EL) XX/XX (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)) artiklis 44 osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemi] puhul on käesoleva määruse näol tegemist uue Eurodaci puudutava meetmega Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme) 83 tähenduses. Seega peaks Liechtensteini Vürstiriigi delegatsioon osalema ameti haldusnõukogus. Selleks et määrata kindlaks edasine üksikasjalik kord, mis võimaldab Liechtensteini Vürstiriigil ameti tegevuses osaleda, tuleks liidul ja Liechtensteini Vürstiriigil sõlmida täiendav kokkulepe,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
SISU

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesolevas määruses käsitletakse määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametit („amet“).

2.Amet vastutab Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci operatiivjuhtimise eest.

3.Amet vastutab [riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES)] 84 , [DubliNeti] 85 , [ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS)] 86 , [rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatset süsteemi] 87 ning [ECRIS-TCN-süsteemi ja ECRISe etalonrakenduse 88 ] ettevalmistamise, arendamise ja/või operatiivjuhtimise eest.]

4.Ametile võib panna vastutuse ka lõigetes 2 ja 3 nimetamata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas olemasolevate süsteemide ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest, kuid üksnes juhul, kui see on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklitel 67–89 põhinevates asjakohastes õigusaktides, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva määruse artiklis 10 nimetatud teaduse arengut ning käesoleva määruse artiklis 11 nimetatud katseprojektide ja kontseptsioonitõenduste tulemusi.

5.Operatiivjuhtimine hõlmab kõiki suuremahuliste IT-süsteemide käigushoidmiseks vajalikke ülesandeid vastavalt iga kõnealuse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kohaldatavatele erisätetele, kaasa arvatud vastutust nende kasutatava sidetaristu eest. Kõnealused suuremahulised süsteemid ei vaheta andmeid ega võimalda teabe ja teadmiste vahetamist, kui see ei ole ette nähtud konkreetse õigusliku alusega.

6.Lisaks vastutab amet järgmiste ülesannete eest:

–andmete kvaliteedi tagamine vastavalt artiklile 8;

–koostalitlusvõime jaoks vajalike meetmete väljatöötamine vastavalt artiklile 9;

–teadusuuringute tegemine vastavalt artiklile 10;

–katseprojektide, kontseptsioonitõenduste ja testimistoimingute tegemine vastavalt artiklile 11 ning

–liikmesriikide ja komisjoni toetamine vastavalt artiklile 12.

Artikkel 2
Eesmärgid

Ilma et see piiraks komisjoni ja liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad suuremahulisi IT-süsteeme reguleerivatest õigusaktidest, tagab amet:

(a)suuremahuliste IT-süsteemide arendamise, kasutades selliste süsteemide tõhusaks arendamiseks piisavat projektijuhtimisstruktuuri;

(b)suuremahuliste IT-süsteemide tulemusliku, turvalise ja pideva toimimise;

(c)suuremahuliste IT-süsteemide tõhusa ja rahandusküsimustes vastutustundliku haldamise;

(d)suuremahuliste IT-süsteemide kasutajatele pakutava teenuse piisava kvaliteedi;

(e)pideva ja katkematu teenuse;

(f)andmekaitse kõrge taseme vastavalt kehtivatele õigusnormidele, sealhulgas iga konkreetse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele;

(g)andmete turbe ja füüsilise turvalisuse piisava taseme vastavalt kehtivatele õigusnormidele, sealhulgas iga konkreetse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele.

II PEATÜKK
AMETI ÜLESANDED

Artikkel 3
SISiga seotud ülesanded

Ametil on seoses SIS II-ga järgmised ülesanded:

(a)ülesanded, mis on korraldusasutusele antud määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusega 2007/533/JSK [või Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määrusega XX, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006; Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määrusega XX, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määrus XX Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks];

(b)ülesanded, mis on seotud eelkõige SIRENE büroo (SIRENE – riiklike üksuste täiendava teabe taotlus) töötajate SIS II tehnilise kasutamise alase väljaõppega, ning ülesanded, mis on seotud SIS II tehniliste aspektide alase väljaõppega, mida pakutakse ekspertidele Schengeni hindamise raames.

Artikkel 4
VISiga seotud ülesanded

Ametil on seoses VISiga järgmised ülesanded:

(a)korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr 767/2008 ja otsusega 2008/633/JSK antud ülesanded;

(b)VISi tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded.

Artikkel 5
Eurodaciga seotud ülesanded

Ametil on seoses Eurodaciga järgmised ülesanded:

(a)ülesanded, mis on talle antud määrusega (EL) nr 603/2013 [või XX määrusega XXX, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)];

(b)Eurodaci tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded.

[Artikkel 5a
EESiga seotud ülesanded

Ametil on seoses EESiga järgmised ülesanded:

a) ülesanded, mis on talle antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määrusega XXX/20XX, [millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem Euroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeelu andmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008 ja määrust (EL) nr 1077/2011 (COM/2016/0194 final – 2016/0106 (COD))];

b) EESi tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded.]

[Artikkel 5b
ETIASega seotud ülesanded

Ametil on seoses ETIASega järgmised ülesanded:

a) ülesanded, mis on talle antud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL), millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/794 ja (EL) 2016/1624 (COM (2016) 731 final – 2016/0357 (COD)];

b) ETIASe tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded.]

[Artikkel 5c
DubliNetiga seotud ülesanded

Ametil on seoses DubliNetiga järgmised ülesanded:

a) ülesanded, mis on talle antud [XX määrusega (EL) nr XX , millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud) (COM(2016) 272 final – 2016/0132 (COD))];

b) DubliNeti tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded.]

[Artikkel 5d
Ülesanded, mis on seotud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemiga

Ametil on seoses [määruse (EL) XX/20XX [millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) COM(2016) 270 final – 2016/0133(COD)] artiklis 44 osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatset süsteemiga järgmised ülesanded:

a) ülesanded, mis on talle antud selle määrusega [, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) COM(2016) 270 final – 2016/0133(COD)];

b) ülesanded, mis on seotud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemi tehnilise kasutamise alase väljaõppega.]

[Artikkel 5e
ECRIS-TCN-süsteemiga seotud ülesanded

Ametil on seoses ECRIS-TCN-süsteemiga järgmised ülesanded:

a) ülesanded, mis on talle antud määrusega XXX/XXX [, millega luuakse kesksüsteem, nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada ja toetada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS), ning muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011 (ECRIS-TCN-süsteem), kaasa arvatud ECRISe etalonrakenduse arendamine ja töös hoidmine.];

b) ECRIS-TCN-süsteemi ja ECRISe etalonrakenduse tehnilise kasutamise alase väljaõppega.]

Artikkel 6
Muude suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesanded

Kui ametile on tehtud ülesandeks artikli 1 lõikes 4 osutatud muude suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamine, arendamine ja operatiivjuhtimine, täidab amet asjaomast süsteemi reguleeriva õigusakti kohaselt talle antud ülesandeid ja vajaduse korral ka nende süsteemide tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesandeid.

Artikkel 7
Sidetaristuga seotud ülesanded

1.Amet täidab kõiki oma käitatavate süsteemide sidetaristutega seotud ülesandeid, mis on talle antud tema käitatavaid suuremahulisi IT-süsteeme reguleerivate õigusaktidega; erandiks on need süsteemid, mille sidetaristuna kasutatakse EuroDomaini, mille puhul vastutab eelarve täitmise, soetuste, uuenduste ja lepinguliste küsimuste eest komisjon. EuroDomaini kasutavaid süsteeme 89 reguleerivate õigusaktide kohaselt jagunevad sidetaristuga (sealhulgas operatiivjuhtimise ja turvalisusega) seotud ülesanded ameti ja komisjoni vahel. Nende vastavate ülesannete omavahelise kooskõla tagamiseks on ameti ja komisjoni vahel seatud sisse toimiv töökord, mis on kajastatud vastastikuse mõistmise memorandumis.

2.Sidetaristut hallatakse ja kontrollitakse sellisel viisil, et kaitsta seda ohtude eest ning tagada sidetaristu ja ameti vastutusalasse kuuluvate suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas sidetaristu kaudu edastatavate andmete turvalisus.

3.Amet võtab vastu asjakohased meetmed, sealhulgas turbeplaanid, muu hulgas selleks, et hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal. Kogu sidetaristus ringlev süsteemiga seotud operatiivteave peab olema krüpteeritud.

4.Sidetaristu operatiivjuhtimise alased ülesanded võib usaldada eraõiguslikele välisüksustele või -asutustele vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012. Sellisel juhul on võrguteenuse pakkujale siduvad lõikes 3 nimetatud turvameetmed ning tal ei ole mingit juurdepääsu SIS II, VISi, Eurodaci, [EESi], [ETIASe], [rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemi] [või ECRIS-TCN-süsteemi] operatiivandmetele ega SIS II-ga seotud SIRENE andmevahetusele.

5.Ilma, et see mõjutaks SIS II, VISi ja Eurodaci sidetaristuid käsitlevaid olemasolevaid lepinguid, jääb krüpteerimisvõtmete haldamine ameti pädevusse ning seda ei saa teha ülesandeks ühelegi eraõiguslikule välisüksusele.

Artikkel 8
Andmete kvaliteet

Amet teeb koos komisjoniga tööd selle nimel, et kõigi süsteemide jaoks, mille töö eest amet vastutab, loodaks andmete kvaliteedi automaatse kontrollimise mehhanismid ja ühised andmete kvaliteedi näitajad ning arendataks välja aruandluse ja statistika keskhoidla, tingimusel et olemasolevaid süsteeme reguleerivates õigusaktides tehakse konkreetsed muudatused ja/või et uutes õigusaktides on sellekohased konkreetsed sätted.

Artikkel 9
Koostalitlusvõime

Amet töötab välja süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks vajalikud meetmed, tingimusel et vajaduse korral võetakse vastu sellekohased õigusaktid.

Artikkel 10
Teadusuuringute jälgimine

1.Amet jälgib teadusuuringuid, mis on olulised SIS II, VISi, Eurodaci, [EESi], [ETIASe], [rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemi], [ECRIS-TCN-süsteemi] ja muude artikli 1 lõikes 4 osutatud suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise jaoks.

2.Amet võib anda oma panuse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi töösse selles osas, mis puudutab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme. Sel eesmärgil on ametil järgmised ülesanded, kui komisjon on talle delegeerinud asjaomased õigused:

(a)programmi elluviimise mõne etapi haldamine ja eriprojektide käigus mõne faasi juhtimine komisjonis vastu võetud asjaomaste tööprogrammide alusel;

(b)eelarve täitmise ning tulude ja kulude aktide vastuvõtmine ning kõigi programmi juhtimiseks vajalike toimingute tegemine;

(c)programmi elluviimise toetamine.

3.Amet hoiab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja andmekaitset puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit lõikes 1 osutatud valdkonnas toimuvaga kursis.

Artikkel 11
Katseprojektid, kontseptsioonitõendused ja testimine

1.Kui komisjon on esitanud konkreetse ja täpse taotluse ning teavitanud Euroopa Parlamenti ja nõukogu vähemalt kolm kuud ette ja kui haldusnõukogu on teinud vastava otsuse, võib amet ELi toimimise lepingu artiklite 67–89 kohaldamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõike 1 punktile u teha määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 54 lõike 2 punktis a osutatud katseprojekte suuremahuliste IT-süsteemide arendamiseks või operatiivjuhtimiseks delegeerimislepingu kaudu kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktiga c.

Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja andmekaitset puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt esimeses lõigus osutatud katseprojektide edenemisest.

2.Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 54 lõike 2 punktis a osutatud katseprojektide assigneeringud, mida komisjon taotleb, kantakse eelarvesse mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks eelarveaastaks.

3.Komisjoni või nõukogu palvel ja pärast haldusnõukogu sellekohast otsust võidakse ametile usaldada eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse määruses (EL) nr 515/2014 sätestatud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile c delegeerimislepingu kaudu.

4.Kui haldusnõukogu on teinud otsuse, võib amet käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes kavandada ja rakendada testimistoiminguid.

Artikkel 12
Liikmesriikide ja komisjoni toetamine

1.Ametilt võidakse paluda, et ta annaks liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta ja pakuks liikmesriikidele vajaduspõhist tuge. Taotlused vajaduspõhise abi saamiseks tuleb esitada komisjonile, kes edastab need ametile. Samuti võidakse ametilt paluda, et ta annaks komisjonile nõu ja pakuks abi olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas uuringute ja testimise kujul.

2.Lisaks võib rühm, mis koosneb vähemalt kuuest liikmesriigist, kes eelistavad vabatahtlikkuse alusel kasutada tsentraliseeritud lahendust, mis aitaks neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte, teha ametile ülesandeks ühise IT-süsteemi arendamise, juhtimise ja/või hostimise, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud oma otsuse. Sellisel juhul usaldavad asjaomased liikmesriigid need ülesanded ametile delegeerimislepinguga, mis sisaldab delegeerimise tingimusi ja milles on esitatud kõigi asjaomaste kulude kalkulatsioon ja arveldamismetoodika.

III PEATÜKK
STRUKTUUR JA TÖÖKORRALDUS

Artikkel 13
Õiguslik staatus ja asukoht

1.Amet on liidu asutus ja juriidiline isik.

2.Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.Ametit esindab ameti tegevdirektor.

4.Ameti asukoht on Eestis Tallinnas.

Artikli 1 lõigetes 3 ja 4 ning artiklites 3, 4, 5, [5a], [5b], [5c], [5d], [5e], 6 ja 7 osutatud arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid täidetakse Prantsusmaal Strasbourgis.

Kui teatava süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriva õigusaktiga on ette nähtud varuasukoht või tehniline keskus, rajatakse see Austrias Sankt Johann im Pongaus.

5.Suuremahuliste IT-süsteemide aktiivseks käitamiseks võib üheaegselt kasutada mõlemat tehnilist keskust, tingimusel et teine keskus suudab sealjuures tagada nende toimimise ühe või mitme süsteemi tõrke korral. Täiendavaid tehnilisi keskusi ilma käesolevat määrust muutmata rajada ei või.

Artikkel 14
Struktuur

1.Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest komponentidest:

(a)haldusnõukogu;

(b)tegevdirektor;

(c)nõuanderühmad.

2.Ameti struktuuri kuuluvad ka:

(a)andmekaitseametnik,

(b)turvaametnik,

(c)peaarvepidaja.

Artikkel 15
Haldusnõukogu ülesanded

1.Haldusnõukogu:

(a)annab ameti tegevusele üldise suuna;

(b)võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid asutuse eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas V peatükiga;

(c)nimetab ametisse tegevdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 22;

(d)teostab tegevdirektori üle distsiplinaarvõimu ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

(e)teeb kõik otsused ameti organisatsioonilise struktuuri loomise ja vajaduse korral selle muutmise kohta, võttes arvesse ameti tegevusega seotud vajadusi ja lähtudes usaldusväärsest eelarvehaldusest;

(f)võtab vastu ameti personalipoliitika;

(g)kehtestab ameti kodukorra;

(h)võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste riskiga, võttes arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

(i)võtab vastu eeskirjad oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks;

(j)lubab leppida kokku töökorra vastavalt artiklile 37;

(k)kiidab tegevdirektori ettepanekul heaks ameti asukohta käsitleva peakorterilepingu ning vastavalt artikli 13 lõikele 4 loodud tehnilisi keskusi ja varuasukohti käsitlevad lepingud, millele kirjutavad alla tegevdirektor ja asukohaliikmesriigid;

(l)kasutab kooskõlas lõikega 2 ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

(m)võtab kokkuleppel komisjoniga ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vastu rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110;

(n)võtab vastu eeskirjad riikide ekspertide ametisse lähetamise kohta;

(o)võtab vastu ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis hõlmab esialgset ametikohtade loetelu, ning esitab selle iga aasta 31. jaanuariks komisjonile;

(p)võtab vastu ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab ameti mitmeaastast programmi ja tema tööprogrammi järgmiseks aastaks, ning ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis hõlmab esialgset ametikohtade loetelu, ning edastab selle ja selle dokumendi võimalikud ajakohastatud versioonid iga aasta 31. jaanuariks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

(q)võtab komisjoni arvamust arvesse võttes igal aastal enne 30. novembrit oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega vastu ühtse programmdokumendi ning tagab, et vastuvõetud programmdokumendi lõplik tekst edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse;

(r)võtab iga aasta augusti lõpuks vastu vahearuande selleks aastaks kavandatud tegevuste rakendamise kohta ning edastab selle komisjonile;

(s)hindab ameti eelmise aasta konsolideeritud tegevusaruannet ja võtab selle vastu ning eeskätt võrdleb saavutatud tulemusi aasta tööprogrammi eesmärkidega ning saadab nii aruande kui ka oma hinnangu iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale; aasta tegevusaruanne avaldatakse;

(t)täidab ameti eelarvega seotud ülesandeid, sealhulgas rakendab artiklis 11 osutatud katseprojekte ja kontseptsioonitõendusi;

(u)võtab vastavalt artiklile 44 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

(v)nimetab vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes võib olla komisjoni peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

(w)tagab sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohased järelmeetmed;

(x)võtab vastu artikli 30 lõikes 4 osutatud teavitus- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt;

(y)võtab vastu vajalikud turvameetmed, sealhulgas turbeplaani, talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, võttes arvesse nõuanderühmades osalevate turvaekspertide võimalikke soovitusi;

(``)võtab pärast komisjoni heakskiitu vastu turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta;

(aa)nimetab ametisse turvaametniku;

(bb)nimetab kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ametisse andmekaitseametniku;

(cc)võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise üksikasjaliku korra;

(dd)[võtab vastavalt EESi loomist käsitleva XX määruse (EL) XX/XX artikli 64 lõikele 4 vastu aruanded EESi arendamise kohta] [võtab vastavalt ETIASe loomist käsitleva XX määruse (EL) XX/XX artikli 81 lõikele 2 vastu aruanded ETIASe arendamise kohta];

(ee)[võtab vastavalt ECRIS-TCN-süsteemi loomist käsitleva XX määruse (EL) XX/XX artikli 34 lõikele 3 vastu aruanded ECRIS-TCN-süsteemi arendamise kohta];

(ff)võtab vastu aruanded SIS II tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõikele 4 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõikele 4 [või Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006) artikli 54 lõikele 7 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määrusele XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös ning millega muude takse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL) artikli 71 lõikele 7 ning VISi tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 50 lõikele 3 ja otsuse 2008/633/JSK artikli 17 lõikele 3, [EESi tehnilise toimimise kohta vastavalt XX määruse XX/XX artikli 64 lõikele 4 ja ETIASe tehnilise toimimise kohta vastavalt XX määruse (EL) XX/XX artikli 81 lõikele 4 ning ECRIS-TCN-süsteemi ja ECRISe etalonrakenduse tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EL) XX/XXX artikli 34 lõikele 4.

(gg)võtab vastu aastaaruande Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 40 lõikele 1 [või XX määruse XX {millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)} artiklile 42];

(hh)võtab vastu ametlikud märkused Euroopa Andmekaitseinspektori auditeid käsitlevate aruannete kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 45 lõikele 2, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 42 lõikele 2 ja määruse (EL) nr 603/2013 artikli 31 lõikele 2, [EESi loomist käsitleva XX määruse (EL) XX/XX artikli 50 lõikele 2] ja [ETIASe loomist käsitleva XXX määruse (EL) XX/XX artiklile 57] ja [ECRIS-TCN-süsteemi loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXXX artikli 27 lõikele 2] ning tagab pärast neid auditeid asjakohaste järelmeetmete võtmise;

(ii)avaldab SIS II-ga seotud statistilisi andmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõikele 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõikele 3;

(jj)koostab ja avaldab statistikat Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 8 lõikele 2 [või XX määruse XX {millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)} artiklile 9 lõikele 2];

(kk)[avaldab statistikat EESi kohta vastavalt EESi loomist käsitleva määruse (EL) XXX/XX artiklile 57;]

(ll)[avaldab statistikat ETIASe kohta vastavalt ETIASe loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXX artiklile 73;]

(mm)[avaldab statistikat ECRIS-TCN-süsteemi ja ECRISe etalonrakenduse kohta vastavalt määruse (EL) XXXX/XX artiklile 30;]

(nn)tagab, et igal aastal avaldatakse nimekiri neist pädevatest asutustest, kellel on lubatud vahetult otsida SIS II sisestatud andmeid, vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 31 lõikele 8 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 46 lõikele 8, koos nimekirjaga, milles on loetletud SIS II riigisiseste süsteemide (N.SIS II) asutused ja SIRENE bürood, millele on viidatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 7 lõikes 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 7 lõikes 3 [või Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006) artikli 36 lõikega 8 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL) artikli 53 lõikega 8 koos nimekirjaga, milles on loetletud SIS II riigisiseste süsteemide (N.SIS II) asutused ja SIRENE bürood, millele on viidatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas) artikli 7 lõikes 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös) artikli 7 lõikes 3; [ning pädevate asutuste loetelu vastavalt EESi loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXXX artikli 8 lõikele 2]; [pädevate asutuste loetelu vastavalt ETIASe loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXXX artiklile 11] ja [pädevate asutuste loetelu vastavalt ECRIS-TCN-süsteemi loomist käsitleva määruse XX/XXX artiklile 32};]

(oo)tagab üksuste loendi avaldamise kord aastas vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 27 lõikele 2;

(pp)tagab, et ameti kõikides otsustes ja kogu tegevuses, mis mõjutavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üleeuroopalisi IT-süsteeme, austatakse kohtuvõimu sõltumatuse põhimõtet;

(qq)täidab muid talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesandeid.

2.Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse peatada ajutiselt tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

3.Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõigis küsimustes, mis on rangelt seotud suuremahuliste IT-süsteemide arendamise või operatiivjuhtimisega, ning tegevuste puhul, mis on seotud teadusuuringute, katseprojektide, kontseptsioonitõenduste ja testimistoimingutega.

Artikkel 17
Haldusnõukogu koosseis

1.Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat, kes on kõik hääleõiguslikud vastavalt artiklile 20.

2.Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Täisliikme puudumise korral esindab teda asendusliige. Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete nimetamisel lähtutakse nende vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide alastest asjakohastest laiaulatuslikest kogemustest ja teadmistest ning nende teadmistest andmekaitse alal, võttes arvesse nende asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

3.Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada. Ametiaja lõppemise või ametist lahkumise korral jäävad liikmed haldusnõukogu koosseisu, kuni nende volitusi pikendatakse või nad asendatakse.

4.Ameti tegevuses osalevad Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja arendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riigid. Kõik nad nimetavad haldusnõukogusse ühe esindaja ja tema asendusliikme.

Artikkel 18
Haldusnõukogu esimees

1.Haldusnõukogu valib esimehe ja aseesimehe selliste haldusnõukogu liikmete hulgast, kelle on nimetanud liikmesriigid, mille suhtes on kõigi ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivad õigusaktid liidu õiguse alusel täielikult siduvad. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 19
Haldusnõukogu koosolekud

1.Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3.Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4.Europol ja Eurojust võivad ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena, kui päevakorras on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud SIS II puudutavad küsimused. [Euroopa piiri- ja rannikuvalve võib osaleda ameti haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana, kui päevakorras on määruse (EL) nr 2016/1624 või XXX määruse XXX 90 kohaldamisega seotud SISi puudutavad küsimused. Europol võib ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana ka juhul, kui seoses otsuse 2008/633/JSK kohaldamisega on päevakorras VISi puudutavad küsimused või kui seoses määruse (EL) nr 603/2013 kohaldamisega on päevakorras Eurodaci puudutavad küsimused. [Europol võib ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana ka juhul, kui seoses EESi loomist käsitleva määruse XX/XXXX kohaldamisega on päevakorras EESi puudutavad küsimused või kui seoses ETIASe loomist käsitleva määrusega XX/XXXX on päevakorras ETIASt puudutavad küsimused. Kui seoses XXX määruse XX/XX kohaldamisega on päevakorras ETIASt puudutav küsimus, võib haldusnõukogu koosolekul osaleda ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve.] [Haldusnõukogu koosolekul võib vaatlejana osaleda ka EASO, kui päevakorras on määruse (EL) (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) COM(2016) 270 final – 2016/0133(COD)) artiklis 44 osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatset süsteemi puudutavad küsimused.] [Haldusnõukogu koosolekul võivad vaatlejana osaleda ka Eurojust, Europol [Euroopa Prokuratuur], kui päevakorras on küsimus, mis puudutab määrust XX/XXXX, millega luuakse kesksüsteem, nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute (TCN) suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada ja toetada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS), ning muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011 ECRIS-TCN-süsteem.] Haldusnõukogu võib oma koosolekutele vaatlejaks kutsuda iga isiku, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda.

5.Haldusnõukogu liikmeid ja nende asendusliikmeid võivad ameti töökorra kohaselt abistada nõuandjad või eksperdid, kes on nõuanderühmade liikmed.

6.Amet osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenust.

Artikkel 20
Haldusnõukogu hääletuskord

1.Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 ning artikli 15 lõike 1 punkti b ja artikli 22 lõigete 1 ja 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogu otsused vastu kõigi haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2.Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on igal haldusnõukogu liikmel üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.Kõik liikmed, kelle on nimetanud liikmesriik, mille suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni ameti hallatava suuremahulise IT-süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt, võivad hääletada asjaomast suuremahulist IT-süsteemi käsitlevate küsimuste puhul.

Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, võib ta hääletada sellise suuremahulise IT-süsteemiga seotud küsimustes.

4.Kui liikmed on lahkarvamusel küsimuses, kas hääletus mõjutab konkreetset suuremahulist IT-süsteemi, teevad nad otsuse selle kohta, et see ei mõjuta seda süsteemi, haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

5.Esimees osaleb hääletamisel.

6.Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

7.Haldusnõukogu töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.

Artikkel 21
Tegevdirektori kohustused

1.Tegevdirektor juhib ametit. Tegevdirektor abistab haldusnõukogu ja on tema ees aruandekohustuslik. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotluse korral aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruande tema ülesannete täitmise kohta.

2.Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

3.Tegevdirektor vastutab ametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige on tegevdirektori ülesanne:

(a)juhtida ameti igapäevast tööd;

(b)tagada ameti toimimine kooskõlas käesoleva määrusega;

(c)valmistada ette käesolevas määruses, selle rakenduseeskirjades ja kohaldatavates õigusaktides täpsustatud piirides haldusnõukogu poolt vastuvõetavad menetlused, otsused, strateegiad, programmid ja tegevus ning neid rakendada;

(d)koostada ühtne programmdokument ja esitada see pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

(e)viia ühtne programmdokument ellu ja anda haldusnõukogule aru selle elluviimise kohta;

(f)koostada ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruanne ja esitada see haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

(g)koostada tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning anda komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt aru tehtud edusammude kohta;

(h)kaitsta liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

(i)koostada ameti pettustevastane strateegia ning esitada see haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(j)valmistada ette ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kavand ja esitada see haldusnõukogule, kes selle pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtab;

(k)valmistada ette järgmise aasta eelarveprojekt, mis koostatakse tegevuspõhise eelarvestamise alusel;

(l)koostada ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekt;

(m)täita ameti eelarvet;

(n)luua ja rakendada tõhus süsteem, mis võimaldab korrapäraselt jälgida ja hinnata:

i) suuremahulisi IT-süsteeme, sealhulgas statistikat, ning

ii) ameti tegevust, sealhulgas selle eesmärkide tõhusat ja tulemuslikku saavutamist;

(o)ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kehtestada konfidentsiaalsusnõuded, selleks et täita määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 17, otsuse 2007/533/JSK artikli 17, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 26 lõike 9 ning määruse (EL) nr 603/2013 artikli 4 lõike 4 sätteid; [(EESi loomist käsitleva) määruse XX/XXXX artikli 34 lõike 4], [(ETIASe loomist käsitleva) määruse XX/XXXX artikli 64 lõike 2] ja [(ECRIS-TCN-süsteemi loomist käsitleva) määruse XX/XXXX artikli 11 lõike 16 sätteid.];

(p)pidada asukohaliikmesriikide valitsustega läbirääkimisi ameti asukohta käsitleva peakorterilepingu ning tehnilisi keskusi ja varuasukohti käsitlevate lepingute üle, ja kui haldusnõukogu on need heaks kiitnud, siis nendele alla kirjutada;

(q)töötada välja määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktiline kord ja esitada see haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

(r)valmistada ette vajalikud turvameetmed, sealhulgas turbeplaani, samuti talitluspidevuse kava ja avariitaastekava ning esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

(s)koostada aruanded iga artikli 15 lõike 1 punktis ff osutatud suuremahulise IT-süsteemi tehnilise toimimise kohta ja artikli 15 lõike 1 punktis gg osutatud Eurodaci kesksüsteemi tegevuse aastaaruanne, lähtudes järelevalve ja hindamise tulemustest, ning esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

(t)[koostada [EESi loomist käsitleva] määruse XX/XXXX artikli 64 lõikes 2 osutatud aruanne EESi arengu kohta ning [ETIASe loomist käsitleva] määruse XX/XXXX artikli 81 lõikes 2 osutatud aruanne ETIASe arengu kohta, samuti [ECRIS-TCN süsteemi loomist käsitleva] määruse XX/XXXX artikli 34 lõikes 3 osutatud aruanne ECRIS-TCN-süsteemi arengu kohta ja esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks;]

(u)koostada igal aastal avaldamiseks artikli 15 lõike 1 punktis nn osutatud nimekiri pädevatest asutustest, kellel on lubatud vahetult otsida SIS II sisestatud andmeid, sealhulgas N.SIS.II asutuste ja SIRENE büroode nimekiri [ning nimekiri pädevatest asutustest, kellel on lubatud vahetult otsida EESi, ETIASesse ja ECRIS-TCN-süsteemi sisestatud andmeid] ja artikli 15 lõike 1 punktis oo osutatud üksuste nimekirjad ning esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks.

4.Samuti täidab tegevdirektor kõiki muid käesoleva määruse kohaseid ülesandeid.

5. Tegevdirektor otsustab, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Tehnilistes keskustes toimuvat tegevust ei tohi teostada kohalikus kontoris.

Artikkel 22
Tegevdirektori ametisse nimetamine

1.Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valikumenetluses peab olema ette nähtud osalemiskutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema isiklike saavutuste, suuremahuliste IT-süsteemide alase kogemuse, haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal. Haldusnõukogu teeb oma otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette esinema ja komisjoni(de) liikmete küsimustele vastama. Pärast nimetatud esinemist võtab Euroopa Parlament vastu arvamuse valitud kandidaadi kohta ja saadab selle haldusnõukogule. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile, kuidas tema arvamust on arvesse võetud. Arvamust käsitatakse kuni kandidaadi ametisse nimetamiseni isikliku ja konfidentsiaalsena.

3.Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks viib komisjon läbi hindamise, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

4.Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

5.Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Kuu aja jooksul enne nimetatud pikendamist kutsutakse tegevdirektor Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette esinema ja komisjoni(de) liikmete küsimustele vastama.

6.Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda uues valikumenetluses sama ametikoha täitmiseks.

7.Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

8.Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

9.Haldusnõukoguga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees. Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

Artikkel 23
Nõuanderühmad

1.Suuremahuliste IT-süsteemide kohta ning eelkõige aasta tööprogrammi ja tegevuse aastaaruande ettevalmistamise kontekstis jagavad haldusnõukogule eksperditeadmisi järgmised nõuanderühmad:

(a)SIS II nõuanderühm;

(b)VISi nõuanderühm;

(c)Eurodaci nõuanderühm;

(d)[EESi-][ETIASe] nõuanderühm];

(e)[ECRIS-TCN-süsteemi nõuanderühm];

(f)muu nõuanderühm, mis on seotud mõne suuremahulise IT-süsteemiga, kui nii on sätestatud asjaomases õigusaktis, mis reguleerib selle suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist.

2.Iga liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni õigusakt, mis reguleerib konkreetse suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, ning samuti komisjon nimetavad asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme nelja-aastaseks tähtajaks, mida võib ühe korra pikendada.

Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikli 4 alusel rakendada oma siseriiklikus õiguses õigusakti, mis reguleerib mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, nimetab ka Taani asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme.

Iga riik, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise, Eurodaciga seotud meetmete ja muude suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmetega ning osaleb mõnes konkreetses suuremahulises IT-süsteemis, nimetab asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme.

3.Europol ja Eurojust [ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve] võivad igaüks määrata oma esindaja SIS II nõuanderühma. Europol võib määrata esindaja ka VISi ja Eurodaci [ning EESi-ETIASe] nõuanderühma. [Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib samuti määrata oma esindaja EESi-ETIASe nõuanderühma.] [Eurojust, Europol [ja Euroopa Prokuratuur] võivad samuti määrata oma esindaja ECRIS-TCN-süsteemi nõuanderühma].

4.Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed ei tohi olla ühegi nõuanderühma liikmed. Tegevdirektoril või tema esindajal on õigus osaleda vaatlejana kõigil nõuanderühmade koosolekutel.

5.Nõuanderühmade töö- ja koostöökord sätestatakse ameti kodukorras.

6.Arvamusi koostades teevad iga nõuanderühma liikmed kõik endast sõltuva konsensuse saavutamiseks. Kui konsensust ei saavutata, koostatakse liikmete enamuse seisukohta kajastav põhjendatud arvamus. Samuti lisatakse vähemuse põhjendatud seisukoht. Sel eesmärgil kohaldatakse artikli 20 lõikeid 3 ja 4. Liikmed, kes esindavad riike, mis on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega, võivad avaldada arvamust küsimustes, milles neil ei ole õigust hääletada.

7.Iga liikmesriik ja iga riik, mis on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega, aitab kaasa nõuanderühmade tegevusele.

8.Nõuanderühmade esimeeste ülesannete suhtes kohaldatakse artiklit 18 mutatis mutandis.

IV PEATÜKK
ÜLDSÄTTED

Artikkel 24
Töötajad

1.Ameti personali, sh tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

2.Personalieeskirjade rakendamisel käsitatakse ametit ametina personalieeskirjade artikli 1a lõike 2 tähenduses.

3.Ameti töötajaskond koosneb ametnikest, ajutistest teenistujatest või lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu annab igal aastal oma heakskiidu nende lepingute puhul, mida tegevdirektor kavatseb uuendada ning mis muudetakse teenistustingimuste kohaselt tähtajatuks.

4.Amet ei võta tundliku iseloomuga finantsülesannete täitmiseks tööle koosseisuväliseid ajutisi töötajaid.

5.Komisjon ja liikmesriigid võivad ametisse ajutiselt lähetada ametnikke või riiklikke eksperte. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ametisse lähetamise eeskirjad.

6.Ilma et see piiraks ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab amet asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

7.Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.

Artikkel 25
Avalik huvi

Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad tegutsema avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal kirjaliku avaliku kinnituse selle kohustuse võtmise kohta.

Haldusnõukogu liikmete nimekiri avaldatakse ameti veebilehel.

Artikkel 26
Peakorterileping ning tehnilisi keskusi käsitlevad
lepingud

1. Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriikides antavaid ruume ja nende liikmesriikide pakutavaid vahendeid ning asukohaliikmesriikides tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti asukohta käsitlevas peakorterilepingus ja tehnilisi keskusi käsitlevates lepingutes, mille amet ja asukohaliikmesriigid sõlmivad, kui haldusnõukogu on need heaks kiitnud.

2. Ameti asukohaliikmesriigid tagavad võimalikult head tingimused ameti nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ja asjakohased transpordiühendused.

Artikkel 27
Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 28
Vastutus

1.Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.Ameti sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel kohtuotsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.Lepinguvälise vastutuse korral heastab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida ta osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.Töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 29 Kasutatavad keeled

1.Ameti suhtes kohaldatakse määrust nr 1 91 .

2.Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt vastu võetud otsuste kohaldamist, koostatakse ühtne programmdokument ning käesoleva määruse artikli 15 lõike 1 punktides r ja s osutatud tegevuse aastaaruanne kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

3.Haldusnõukogu võib võtta vastu otsuse töökeelte kohta, ilma et see piiraks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi.

4.Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 30
Läbipaistvus ja teabevahetus

1.Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.Haldusnõukogu võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.Tegevdirektori ettepaneku põhjal võtab haldusnõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt vastu eeskirjad ameti dokumentidele juurdepääsu kohta.

3.Otsuste suhtes, mille amet teeb määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile või algatada menetluse Euroopa Liidu Kohtus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustele.

4.Amet edastab teavet vastavalt õigusaktidele, mis reguleerivad suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, ja võib oma pädevusse kuuluvates valdkondades teha omal algatusel teavitustoiminguid. Eelkõige tagab ta, et lisaks artikli 15 lõike 1 punktides r, s, ii, jj, [kk], [ll] ja [mm] ning artikli 42 lõikes 9 osutatud teabe avaldamisele antakse üldsusele ja kõigile huvitatud isikutele kiiresti objektiivset, täpset, usaldusväärset, põhjalikku ja hõlpsasti arusaadavat teavet ameti tegevuse kohta. Teavitustoimingute jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklites 3–12 osutatud ameti ülesannete tulemuslikku täitmist. Teavitustoimingud sooritatakse kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

5.Iga füüsiline või juriidiline isik võib pöörduda ameti poole kirjalikult ükskõik millises liidu ametlikus keeles. Isikul on õigus saada vastus samas keeles.

Artikkel 31
Andmekaitse

1.Ilma et see piiraks sellistes õigusaktides sätestatud andmekaitsenormide kohaldamist, mis reguleerivad suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, kehtib isikuandmete töötlemisel ametis määrus (EÜ) nr 45/2001 [määrus (EL) XX/2018 isikuandmete kaitse kohta liidu institutsioonides ja organites].

2.Haldusnõukogu kehtestab meetmed määruse (EÜ) nr 45/2001 [isikuandmete kaitset liidu institutsioonides ja organites käsitleva määruse (EL) XX/2018] kohaldamiseks ameti poolt, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad andmekaitseametnikku. Meetmed kehtestatakse pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

Artikkel 32
Isikuandmete töötlemise otstarve

1.Amet võib isikuandmeid töödelda üksnes järgmisel otstarbel:

(a)täites oma ülesandeid, mis on seotud talle liidu õiguse alusel usaldatud suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisega;

(b)haldustoiminguteks.

2.Kui amet töötleb isikuandmeid lõike 1 punktis a osutatud otstarbel, kohaldatakse andmekaitse ja andmete turbe erisätteid, mis on sätestatud vastavates õigusaktides, mis reguleerivad ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist.

Artikkel 33
Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevad turvareeglid

1.Amet võtab vastu oma turvaeeskirjad, lähtudes põhimõtetest ja eeskirjadest, mis on sätestatud komisjoni turvaeeskirjades Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta, sealhulgas sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise normidest, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 92 ja 2015/444 93 . Igasuguseks salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi asjaomaste asutustega tuleb saada komisjoni eelnev heakskiit.

2.Turvaeeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast komisjoni heakskiitu. Amet võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu ametitega. Amet arendab ja käitab infosüsteemi, mis võimaldab vahetada nende osalejatega salastatud teavet kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL ja komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444. Haldusnõukogu otsustab käesoleva määruse artikli 2 ja artikli 15 lõike 1 punkti y kohaselt, milline peab olema ameti sisestruktuur, et asjakohased turvapõhimõtted oleksid täidetud.

Artikkel 34
Ameti turvalisus

1.Amet vastutab turvalisuse ja korra säilitamise eest tema poolt kasutatavates hoonetes, ruumides ja maa-aladel. Amet kohaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide turvapõhimõtteid ja asjaomaseid sätteid.

2.Asukohaliikmesriigid võtavad kõik tõhusad ja asjakohased meetmed korra ja turvalisuse säilitamiseks ameti poolt kasutatavate hoonete, ruumide ja maa-alade vahetus läheduses ning tagavad ametile nõuetekohase kaitse vastavalt asjaomasele ameti asukohta käsitlevale peakorterilepingule ning tehnilisi keskusi ja varuasukohti käsitlevatele lepingutele, kindlustades samal ajal, et ameti volitatud isikutel on nimetatud hoonetele, ruumidele ja maa-aladele vaba juurdepääs.

Artikkel 35
Hindamine

1.Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti töö tulemuslikkust, lähtudes tema eesmärkidest, volitustest, ülesannetest ja asukohtadest, võttes aluseks komisjoni suunised. Selle hindamise käigus vaadeldakse ka ameti panust koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisse liidu tasandil justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitikat toetavate suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi, ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju.

2.Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

3.Komisjon esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 36
Haldusuurimised

Ameti tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt aluslepingu artiklile 228.

Artikkel 37
Koostöö liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega

1.Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide ja muude liidu organite, asutuste ja ametitega, eelkõige nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, ja iseäranis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga.

2.Amet teeb komisjoniga koostööd töökorra raames, milles sätestatakse operatiivtöö meetodid.

3.Samuti peab amet võrguturbe küsimustes vajaduse korral nõu Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga ja järgib tema soovitusi.

4.Koostöö liidu organite, asutuste ja ametitega toimub töökorra raames. Töökord peab saama komisjonilt eelnevalt heakskiidu. Töökorraga võidakse ette näha teenuste jagamine ametite vahel nende vastavate volituste piires ja ilma et see piiraks nende põhiülesannete täitmist, kui see on asjakohane kas nende asukohtade lähedusest või poliitikavaldkondadest tingituna.

5.Lõikes 1 osutatud liidu institutsioonid, organid, asutused ja ametid kasutavad ametilt saadud teavet üksnes oma pädevuse piires ja niivõrd, kui nad seejuures järgivad põhiõigusi, sealhulgas andmekaitsenõudeid. Ameti poolt töödeldavate isikuandmete edasisaatmise või muul viisil teistele liidu institutsioonidele, organitele, asutustele või ametitele edastamise suhtes kohaldatakse isikuandmete vahetamise konkreetset töökorda ja selleks tuleb saada Euroopa Andmekaitseinspektori eelnev nõusolek. Isikuandmete edastamine ameti poolt toimub kooskõlas artiklites 31 ja 32 ette nähtud andmekaitsesätetega. Kõnealuse töökorraga nähakse ette, et salastatud teabe käitlemisel järgib asjaomane liidu institutsioon, organ, asutus või amet selliseid turvaeeskirju ja -standardeid, mis on samaväärsed ameti kohaldatavate turvaeeskirjade ja -standarditega.

Artikkel 38
Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide osalus

1.Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad assotsiatsioonilepingud.

2.Punktis 1 osutatud assotsiatsioonilepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega nähakse ette eelkõige Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

V PEATÜKK
EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1. JAGU
ÜHTNE PROGRAMMDOKUMENT

Artikkel 39
Ühtne programmdokument

1.Igal aastal koostab tegevdirektor ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab järgmiseks aastaks mitmeaastasi ja aastaprogramme, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklis 32 ja ameti finantseeskirjades, millele on osutatud artiklis 44, võttes seejuures arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.

Ühtne programmdokument sisaldab mitmeaastast programmi, aasta tööprogrammi ja eelarvet ning teavet ameti ressursside kohta, nagu on üksikasjalikumalt sätestatud artiklis 44 osutatud ameti finantseeskirjades.

2.Haldusnõukogu võtab programmdokumendi kavandi vastu pärast nõuanderühmadega konsulteerimist ning saadab selle ja samuti selle ajakohastatud versioonid igal aastal hiljemalt 31. jaanuaril Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

3.Igal aastal enne 30. novembrit võtab haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega vastu ühtse programmdokumendi, võttes arvesse komisjoni arvamust. Haldusnõukogu tagab, et selle ühtse programmdokumendi lõplik versioon edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse. Võttes arvesse komisjoni arvamust, võtab haldusnõukogu igal aastal enne 30. novembrit oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu järgmiste aastate ühtse programmdokumendi, toimides kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega ja ELi toimimise lepingu artiklite 67–89 valdkondi hõlmava liidu õigusloomekavaga, ning tagab, et vastuvõetud programmdokument edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse.

4.Ühtne programmdokument saab lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele. Seejärel edastatakse vastuvõetud ühtne programmdokument Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse.

5.Järgmise aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 6 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi. Kõik aasta tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt nagu algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

6.Mitmeaastases programmis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, mis hõlmab muu hulgas mitmeaastast eelarvet ja personali. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 35 osutatud hindamise tulemuse arvessevõtmiseks.

Artikkel 40
Eelarve koostamine

1.Igal aastal koostab tegevdirektor ameti tehtavaid tegevusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

2.Haldusnõukogu võtab tegevdirektori koostatud eelarvestuse projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loetelu projektiga. Haldusnõukogu saadab need ühtse programmdokumendi osana iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ja riikidele, mis on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Eurodaciga seotud meetmetega.

3.Komisjon edastab eelarvestuse projekti Euroopa Parlamendile ja nõukogule („eelarvepädevad institutsioonid“) koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

4.Selle eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve projekti eelarvestused, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest makstava toetuse summa põhjal vajalikuks, ning esitab selle vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

5.Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud.

6.Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

7.Haldusnõukogu võtab vastu ameti eelarve. Eelarve muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

8.Iga muudatuse tegemisel eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, järgitakse sama korda.

9.Haldusnõukogu teatab niipea kui võimalik eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada mõnd projekti, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti projekte, mis on seotud kinnisvaraga, nagu hoonete rentimine või ostmine. Ta teatab sellest komisjonile. Kui üks eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teatab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist haldusnõukogule sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust. Kõigi hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada ameti eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

2. JAGU
EELARVE ESITUSVIIS, TÄITMINE JA KONTROLL

Artikkel 41
Eelarve struktuur

1.Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse ameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse ameti eelarves.

2.Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.Ilma et see piiraks muid sissetulekuliike, on ameti tuludeks:

(a)liidu osamaks, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarvejagu);

(b)osamaksud riikidelt, mis on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ja osalevad ameti töös, nagu on ette nähtud vastavasisulistes assotsiatsioonilepingutes ja artiklis 38 osutatud korras, milles on sätestatud nende riikide rahaline panus;

(c)liidu rahastus delegeerimislepingute vormis kooskõlas artiklis 44 osutatud ameti finantseeskirjadega ja vastavasisuliste liidu poliitikavaldkondi toetavate õigusaktide sätetega;

(d)osamaksud, mida liikmesriigid tasuvad teenuste eest, mida neile osutatakse artiklis 12 osutatud delegeerimiskokkulepete alusel;

(e)liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus.

4.Ameti kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 42
Eelarve täitmine ja kontroll

1.Ameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mis on hindamismenetluse jaoks asjakohane.

3.Eelarveaastal N+1 edastab ameti peaarvepidaja 1. märtsiks eelarveaasta N esialgse raamatupidamise komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 artiklile 147.

4.Amet esitab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, kontrollikojale ja komisjonile 31. märtsiks aastal N+1.

5.Komisjoni peaarvepidaja saadab ameti aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni arvepidamisega, kontrollikojale 31. märtsiks aastal N+1.

6.Olles saanud kontrollikojalt ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohased tähelepanekud, koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

7.Haldusnõukogu esitab ameti aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse.

8.Aastal N+1 saadab tegevdirektor 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja riikidele, mis on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega.

9.Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks aastal N+1.

10.Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tolle tähelepanekute kohta 30. septembriks aastal N+1. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

11.Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja aasta N eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta läbiviimiseks.

12.Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal N+2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

Artikkel 43
Huvide konfliktide vältimine

Amet võtab vastu sise-eeskirjad, millega kohustatakse ameti organite liikmeid ja töötajaid vältima oma teenistus- või ametiajal olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti, ning sellistest olukordadest teada andma.

Artikkel 44
Finantseeskirjad

Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Artikkel 45
Pettusevastane võitlus

1.Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse määrust (EÜ) nr 883/2013.

2.Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, ja võtab viivitamata vastu kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide alusel ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3.OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 94 sätestatud korra kohaselt teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti lepingud, toetuslepingud ja toetuse andmise otsused sätteid, millega sõnaselgelt volitatakse kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

VI PEATÜKK
MUUDE LIIDU ÕIGUSAKTIDE MUUTMINE

Artikkel 46

Muudatus määruses (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist [või XX määruses XX, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006]

Määruses (EÜ) nr 1987/2006 [või XX määruses XX, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006] asendatakse artikli 15 lõiked 2 ja 3 järgmisega:

„2. Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

a) järelevalve;

b) turvalisus;

c) liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine;

d) eelarve täitmisega seotud ülesanded;

e) soetamine ja uuendamine ning

f) lepinguküsimused.“

Artikkel 47

Muudatus nõukogu otsuses 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist [või Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruses XX, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös kriminaalasjades ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL]

Nõukogu otsuses 2007/533/JSK [või Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruses XX, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös kriminaalasjades ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL] asendatakse artikli 15 lõiked 2 ja 3 järgmistega:

„2. Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

a) järelevalve;

b) turvalisus;

c) liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine;

d) eelarve täitmisega seotud ülesanded;

e) soetamine ja uuendamine ning

f) lepinguküsimused.“

VII PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 48
Üleminekukord seoses tegevdirektoriga

Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 alusel ametisse nimetatud eu-LISA tegevdirektorile antakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 21 sätestatud tegevdirektori ülesanded.

VIII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

Artikkel 49 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1077/2011 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 50
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametit ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB 95 ) struktuurile

Poliitikavaldkond: ränne ja siseasjad (jaotis 18)

Tegevusala: sisejulgeolek (peatükk 18.02)

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 96

⌧ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Erieesmärk nr 1.2 – Piirihaldus: elude päästmine ja välispiiride kaitse

– IT süsteemide ja e-piiritehnoloogiate kasutamine selleks, et paremini tagada sisejulgeolekut ja lihtsustada heausksete reisijate piiriületust.

Piiride tõhusam haldamine tähendab ühtlasi seda, et IT-süsteemide ja -tehnoloogiate pakutavaid võimalusi kasutatakse paremini ära. ELil on praegu siseasjade peadirektoraadi (DG HOME) vastutusalas kolm suuremahulist IT-süsteemi, mis tegelevad varjupaigamenetluste haldamisega (Eurodac), viisataotlustega (viisainfosüsteem – VIS) ja teabe vahetamisega isikute või esemete kohta, mille kohta pädevad ametiasutused on andnud hoiatusteate (Schengeni infosüsteem – SIS II). Need kolm suuremahulist IT-süsteemi jäävad ka edaspidi ameti vastutusalasse.

DG HOME tegi 6. aprill 2016 ettepaneku ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohta, mille eu-LISA peaks välja arendama nii, et see saaks hakata toimima aastaks 2020. Kogu ELi hõlmava riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamise tulemusena automatiseeritakse muu hulgas teatavad piirikontrolliga seotud ülesanded ja toimingud. Niisugune automatiseerimine tagab kolmandate riikide kodanike lubatud viibimisaja ühtse ja süstemaatilise kontrolli. Süsteemis registreeritakse nimi, reisidokumendi liik, biomeetrilised andmed ning saabumise ja lahkumise kuupäev ja koht. See lihtsustab heausksete reisijate piiriületamist, võimaldab avastada lubatud viibimisaja ületanud ja tuvastada Schengeni alal dokumentideta isikud. Seeläbi annab ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem olulise panuse viisapoliitika tulemuslikku rakendamisse ja aitab maksimeerida positiivset majanduslikku mõju, meelitades ligi arvukamalt turiste ja muid külastajaid, kes reisivad isiklikel või tööalastel põhjustel, ja vähendades samas ebaseadusliku rände ja julgeolekuga seotud riske.

Lisaks usaldatakse eu-LISA-le juhul, kui vastavasisulised õigusaktid vastu võetakse, muude suuremahuliste IT-süsteemide arendamine, nagu rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatne süsteem ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – ELi kesksüsteem, mille abil hinnatakse viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike õigust Schengeni alale siseneda ja eriti seda, kas nende viibimine Schengeni alal kujutab endast julgeolekuohtu, veel enne seda, kui nad tegelikult piirile saabuvad. ETIASega võetakse kasutusele täiendav süstemaatilise kontrolli tasand, võrreldes praeguse olukorraga (ilma ETIASeta): see näeb ette asjaomastes andmebaasides tehtavad varajased kontrollid ning julgeoleku-, ebaseadusliku rände ja rahvaterviseriskide hindamise. ETIASe raames kasutatavas protsessis kaasatakse kõige keerukamatel või probleemsematel juhtudel riskihindamisse liikmesriikide ametiasutused.

Samuti antakse eu-LISA vastutusele ECRIS-TCN 97 – kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada ja toetada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS).

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile:

Erieesmärk nr 1.2

Piirihaldus: elude päästmine ja ELi välispiiride kaitse

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile:

Seotud Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi rahastamisprogrammiga, programmiga „Horisont 2020“.

1.4.2.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Võimaldada ametil jätkuvalt tagada järgmine:

- suuremahuliste IT-süsteemide tõhus arendamine, kasutades selliste süsteemide tõhusaks arendamiseks piisavat projektijuhtimisstruktuuri;

- suuremahuliste IT-süsteemide tulemuslik, turvaline ja katkematu toimimine;

- suuremahuliste IT-süsteemide tõhus ja finantsiliselt vastutustundlik juhtimine;

- suuremahuliste IT-süsteemide kasutajatele pakutava teenuse piisavalt kõrge kvaliteet;

- pidev ja katkematu teenus;

- andmekaitse kõrge tase vastavalt kehtivatele õigusnormidele, sealhulgas iga konkreetse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele;

- piisav andmete turbe ja füüsilise turvalisuse tase vastavalt kehtivatele õigusnormidele, sealhulgas iga konkreetse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele.

1.4.3.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Eu-LISA järgmise aasta programmdokumendis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad (peamised tulemusnäitajad ja teenustaseme kokkulepped). Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Ameti tegevuse aastaaruandes tuleks anda saavutuste kohta aru nende näitajate põhjal.

Alates 2017. aastast tellib komisjon iga viie aasta järel sõltumatu välishinnangu ameti tegevuse kohta. Hindamisel vaadeldakse ameti töö tulemuslikkust, lähtudes tema eesmärkidest, volitustest, ülesannetest ja asukohtadest. Selle hindamise käigus vaadeldakse ka ameti panust koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisse liidu tasandil justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitikat toetavate suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi (ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju).

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Esmakordselt hinnati ameti tööd 2015.–2016. aastal sõltumatu välishinnangu põhjal ning jõuti järeldusele, et eu-LISA tagab tulemuslikult suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ja muude talle usaldatud ülesannete täitmise, kuid ühtlasi tuleks teha mitmeid muudatusi ameti asutamismääruses, näiteks tuleks anda ametile üle sidetaristuga seotud ülesanded, mis on seni olnud komisjoni täita. Välishinnangule toetudes võttis komisjon arvesse poliitilist ja õiguslikku arengut ja muutunud asjaolusid ning tegi eeskätt ettepaneku laiendada ameti volitusi selliselt, et amet saaks täita ülesandeid, mis tulenevad uute süsteemide ameti hoolde usaldamise ettepanekute vastuvõtmisest kaasseadusandjate poolt, ning ülesandeid, mida on nimetatud komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“, kõrgetasemelise eksperdirühma 11. mai 2017. aasta lõpparuandes ja komisjoni 16. mai 2017. aasta seitsmendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta. Ühtlasi tuleks ameti volitusi laiendada, et ta saaks anda liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta ja pakkuda neile vajaduspõhist abi/tuge; lisaks sellele peaksid nad saama pakkuda komisjoni talitustele vajaduspõhist abi/tuge uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes. Amet peaks andma oma panuse oma hallatavate süsteemide operatiivjuhtimisega seotud teadusuuringutesse. Ta peaks edastama teavet selle ala uute arengute kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Ameti volitusi tuleks laiendada ka selliselt, et ta saaks huvitatud liikmesriikide eest välja töötada, käitada, hooldada ja/või hostida ühiseid tehnilisi lahendusi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste rakendamiseks riikides. Seda võib teha asjaomaste liikmesriikide ja ameti vahelise delegeerimislepingu abil, millega eespool nimetatud ülesanded usaldatakse ametile ja talle eraldatakse vastav eelarve.

Ameti põhieesmärk peaks olema ka edaspidi SIS II, VISi ja Eurodaci, ning juhul kui kaasseadusandjad nii otsustavad, siis ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisega seotud ülesannete täitmine. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mis on seotud talle usaldatud IT-süsteemide tehnilise kasutamise alase väljaõppega. Lisaks võidakse anda ametile ELi toimimise lepingu artiklite 67–89 alusel vastutus ka uute suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest. Sellised ülesanded tuleks ametile anda üksnes hilisemate eraldi õigusaktidega, millele eelneb mõjuhinnang.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

Kavandatava meetme eesmärk on kinnitada SIS-kesksüsteemi, VIS-kesksüsteemi ja riikide liideste, Eurodaci kesksüsteemi, nende sidetaristute ja muude süsteemide operatiivjuhtimise üleandmine eu-LISA-le ja usaldada talle lisaks veel uusi ülesandeid. Neid ülesandeid ei saa liikmesriigid üksinda täita ning neid on parem saavutada liidu tasandil võetava meetmega.

Euroopa rände tegevuskavas nimetatakse ühena neljast parema rändehalduse sambast ka piirihaldust. Et välispiire kindlustada ja tõhusamalt hallata, tuleb IT-süsteemide ja -tehnoloogia võimalusi paremini ära kasutada.

Käesoleva ettepanekuga luuakse pikaajaline lahendus SIS II, VISi ja EURODACi ning muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks, millega optimeeritakse koostoimet ja tagatakse mastaabisääst.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Käesolev algatus põhineb muu hulgas määruse (EL) nr 1077/2011 kohaldamisel saadud kogemuste põhjalikul analüüsil, sealhulgas ameti tegevusele kõnealuse määruse artikli 31 alusel antud hinnangul.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolev ettepanek tugineb olemasolevale eu-LISA määrusele, mida on 2015. aastal muudetud määrusega (EL) nr 603/2013 98 , et võtta arvesse muutusi, mis tulenesid uuesti sõnastatud Eurodaci määrusest, sealhulgas juurdepääsust Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil. Käesoleva ettepanekuga laiendatakse ameti volitusi, et ta saaks võtta üle uued ülesanded. Euroopa julgeoleku tegevuskavas 99 ja Euroopa rände tegevuskavas 100 on seatud sihid ELi tegevuspõhimõtete arendamiseks ja rakendamiseks, et tegeleda kahe samaaegse väljakutsega: hallata rännet ja võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Euroopa rände tegevuskavas on rõhutatud, kui tähtis on kasutada täiel määral ära SISi, VISi ja Eurodaci suuremahulisi IT-süsteeme ja tuua sel viisil kasu piirihaldusele ning suurendada Euroopa võimet piirata ebaseaduslikku rännet ja saata ebaseaduslikud sisserändajad tagasi. Samuti on selles märgitud, et ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) loomist käsitleva ettepaneku vastuvõtmisega saab alguse uus etapp, milles tugevdatakse võitlust ebaseadusliku rände vastu seeläbi, et registreeritakse kolmandate riikide kodanike piiriülesed liikumised. Euroopa julgeoleku tegevuskavas on meenutatud, et ELi ametid mängivad operatiivkoostöö toetamisel otsustavat rolli. Selles julgustatakse liikmesriike kasutama täiel määral ära ametite tuge, et võidelda kuritegevuse vastu ühise tegevuse kaudu, ning märgitakse, et ühtlasi tuleks ametite vahel edendada tihedamat koostööd nende vastavate volituste piires.

Selle algatusega aitab komisjon muuta piirihalduse tulemuslikumaks ja turvalisemaks ning tugevdada julgeolekut ning kuritegevuse ennetamist ja tõkestamist, võimendades eu-LISA rolli ja suurendades tema kohustusi, mis ei ole seotud mitte üksnes koostöö ja teabevahetusega olemasolevate ja uute vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide asjus, vaid ka liikmesriikidele ja komisjonile toe pakkumisega.

Ühtlasi kajastab algatus muudatusettepanekuid, mis on tahetakse teha praegu eu-LISA hallatavate süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides, ja ettepanekuid, millega usaldatakse eu-LISA hoole alla tulevased süsteemid, ning on nende ettepanekutega täielikult kooskõlas.

Käesolevat ettepanekut tuleks vaadelda koos meetmetega, mis on esitatud 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ 101 , milles rõhutatakse, et ELil on vaja tugevdada ja täiustada oma IT-süsteeme, andmearhitektuuri ja teabevahetust piirihalduse, õiguskaitse ja terrorismivastase võitluse valdkondades.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

⌧ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 102

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

⌧ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

⌧ artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Juba on olemas arvukad mehhanismid ameti tegevuse seireks ja hindamiseks ning neid on võimalik kasutada; eelkõige saab sel otstarbel tõhusalt kasutada programmdokumenti. Ameti tegevuse tulemuslikkust hinnatakse kavandatava meetme alusel, kui see on vastu võetud, kohustuslikus korras iga viie aasta tagant, samas kui praegu kehtiva määruse kohaselt viiakse hindamisi läbi iga nelja aasta järel.

Ameti iga-aastaste aruandluskohustuste hulka kuulub tegevuse konsolideeritud aastaaruande ja lõpliku raamatupidamisaruande koostamine.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

Lühemas perspektiivis seisneb peamine risk selles, kas eu-LISA suudab tulla toime talle usaldatud uute ülesannetega, millele võivad lisanduda süsteemide tehnilisest arengust tulenevad raskused, mis võivad seada löögi alla nende õigeaegse väljatöötamise. Käesolevas õigusaktis on ette nähtud piisavad ressursid, et eu-LISA saaks täita ülesandeid, mida temalt oodatakse, kuid nõuetekohase tegevuspõhise juhtimise puudumine võib muuta eu-LISA ülesande palju raskemaks. Komisjon on eu-LISA-t korduvalt üles kutsunud sellist järelevalvet kiiresti rakendama.

2.2.2.Ettenähtud kontrollimeetodid

Liidu ametina kohaldab eu-LISA detsentraliseeritud asutuste suhtes kehtivaid kontrollimeetodeid, mis on sätestatud juba määruses (EL) nr 1077/2011.

Eu-LISA finantsmääruses, mis põhineb ametitele ette nähtud raamfinantsmäärusel, on ette nähtud siseaudiitori ametisse nimetamine ja siseauditi nõuded.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kavandatava määruse artiklis 45 käsitletakse võitlust pettuste vastu. See muudab eu-LISA suhtes kohaldatavaks määruse (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb OLAFi juurdlusi, ning annab OLAFile ja kontrollikojale õiguse viia läbi lisaauditeid ja -uurimisi. Artikkel vastab detsentraliseeritud asutuste näidistekstile.

Peale selle võttis eu-LISA 18. novembril 2015 vastu pettustevastase strateegia ja selle juurde kuuluva tegevuskava.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assignee- ringute liik	Rahaline osalus
	Rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus”	Liigendatud/liigendamata 103	EFTA riigid 104	Kandidaatriigid 105	Kolmandad riigid	Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
3	18.0207 – Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA)	Liigendatud	JAH	EI	EI	JAH/EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assignee-
ringute liik

Rahaline osalus

Nr
[Nimetus………………………………………]

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid

Kolmandad riigid

Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[…]

[XX.YY.YY.YY]

[…]

JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriik

Julgeolek ja kodakondsus

eu-LISA		Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta N+4 jj	KOKKU
Jaotis 1
Lähteolukord eu-LISA aastate 2018–2020 programmdokumendi järgi 106	Kulukohustused/Maksed	16,326	14,196	14,839		45,361
Uued instrumendid
. EES	Kulukohustused/Maksed	1,876	1,876	4,221		7,973
. ETIAS	Kulukohustused/Maksed	1,638	1,813	2,684		6,135
. SIS II piirihaldus	Kulukohustused/Maksed	0,210	0,210	0,210		0,630
. SIS II tagasisaatmised	Kulukohustused/Maksed	0,070	0,070	0,070		0,210
. Eurodac Plus	Kulukohustused/Maksed	0,268	0,268	0,268		0,804
. ECRIS	Kulukohustused/Maksed	0,263	0,350	0,350		0,963
Täiendav personal – läbi vaadatud 107	Kulukohustused/Maksed	2,902	3,178	3,454		9,534
Kulud lepingulistele töötajatele – mõnede välisteenuste toomine ametisiseseks	Kulukohustused/Maksed	1,520	1,520	1,520		4,560
Jaotis 1 kokku	Kulukohustused/Maksed	25,073	23,481	27,616		76,170
Jaotis 2:
Lähteolukord	Kulukohustused	10,455	0,125	9,832		20,412
Uued vahendid
. ETIAS	Kulukohustused	1,658	1,395	1,395		4,448
Täiendav eelarvemuudatus 108	Kulukohustused
Kulud lepingulistele töötajatele – mõnede välisteenuste toomine ametisiseseks	Kulukohustused	-1,157	-1,157	-1,157		-3,470
Jaotis 2 kokku	Kulukohustused	10,957	0,363	10,070		21,391
Jaotis 3:
Lähteolukord	Kulukohustused	58,918	73,093	64,492		196,503
Uued vahendid
. EES	Kulukohustused	57,513	144,325	21,605		223,443
. ETIAS	Kulukohustused	23,467	11,023	55,800		90,290
. SIS II piirihaldus	Kulukohustused	12,893	2,051	1,982		16,926
. SIS II tagasisaatmised	Kulukohustused	2,520	0,447	0,447		3,414
. Eurodac Plus	Kulukohustused	11,870	5,600	0		17,470
. Dublin	Kulukohustused	0,983	0,135	0,735		1,853
. ECRIS	Kulukohustused	3,766	3,766	3,766		11,298
Täiendav eelarvemuudatus	Kulukohustused	22,577	22,576	22,577		67,730
. Kulud lepingulistele töötajatele – mõnede välisteenuste toomine ametisiseseks	Kulukohustused	-0,644	-0,644	-0,644		-1,933
. Sidetaristu üleandmine siseasjade peadirektoraadilt eu-LISA-le 109	Kulukohustused	19,221	19,221	19,221		57,663
. Uuringud ja konsultatsioonid	Kulukohustused	4,000	4,000	4,000		12,000
Jaotis 3 kokku	Kulukohustused	194,507	263,017	171,403		628,927

1., 2. ja 3. jaotise lähteolukord COM(2013)519 järgi	Kulukohustused		85,700	87,414	89,163	262,277
	Maksed		85,700	87,414	89,163	262,277
1., 2. ja 3. jaotise uued vahendid
. EES	Kulukohustused		59,389	146,201	25,826	231,416
	Maksed		42,135	102,904	19,345	164,384
. ETIAS	Kulukohustused		26,763	14,231	59,879	100,873
	Maksed		26,763	14,231	59,879	100,873
. SIS II piirihaldus	Kulukohustused		13,103	2,261	2,192	17,556
	Maksed		2,710	8,103	4,861	15,674
. SIS II tagasisaatmised	Kulukohustused		2,590	0,517	0,517	3,624
	Maksed		1,078	2,029	0,517	3,624
. Eurodac Plus	Kulukohustused		12,138	5,868	0,268	18,274
	Maksed		8,577	4,188	8,908	21,673
. Dublin	Kulukohustused		0,983	0,135	0,735	1,853
	Maksed		0,983	0,135	0,735	1,853
. ECRIS	Kulukohustused		4,029	4,116	4,116	12,261
	Maksed		2,146	4,116	4,116	10,378
1., 2. ja 3. jaotise täiendav eelarvemuudatus	Kulukohustused/Maksed		25,842	26,118	26,394	78,354
eu-LISA assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3a	230,537	286,861	209,090	726,488
	Maksed	=2+2a +3b	199,380	274,408	216,812	690,600

Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2018		Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
DG: HOME
• Personalikulud			2,001	2,001	2,001		6,003
• Muud halduskulud			0,340	0,340	0,340		1,020
DG HOME KOKKU	Assigneeringud		2,341	2,341	2,341		7,023

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

2,341

7,023

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2018

Aasta
2019

Aasta
2020

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–5
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

232,878

289,202

211,431

733,511

Maksed

201,721

276,749

219,153

697,623

3.2.2.Hinnanguline mõju eu-LISA assigneeringutele

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩					Aasta 2018		Aasta 2019		Aasta 2020		Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)						KOKKU
	VÄLJUNDID
	Väljundi liik 110	Keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1 – olemasolevate süsteemide toimimine 111
- Jagatud süsteemitaristu						15,767		8,851		6,666								31,284
- SIS II						15,575		19,740		12,300								47,615
- VIS/BMS						20,053		38,578		39,602								98,233
- Eurodac						2,550		2,825		2,825								8,200
- Väline toetus 112 - Koosolekud, missioonid, koolitused						5,501		3,626		3,626								12,753

Erieesmärk nr 1 kokku						59,446		73,620		65,019								198,085
ERIEESMÄRK nr 2 – uute süsteemide arendamine
- Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem						57,513		144,325		21,605								223,443
- ETIAS						23,467		11,023		55,800								90,290
- ECRIS						3,766		3,766		3,766								11,298
- Dublini jaotussüsteem						0,983		0,135		0,735								1,853
Erieesmärk nr 2 kokku						85,729		159,249		81,906
ERIEESMÄRK nr 3 – olemasolevate süsteemide läbivaatamine
- SIS II piirihaldus						12,893		2,051		1,982								16,926
- SIS II tagasisaatmised						2,520		0,447		0,447								3,414
Eurodac						11,870		5,600		0								17,470

Erieesmärk nr 3 kokku						27,283		8,099		2,429
ERIEESMÄRK nr 4 – lisaülesanded
- Kulud lepingulistele töötajatele – välisteenuste toomine ametisiseseks						-1,171		-1,171		-1,171								-3,515
- siirdevõrgustik 113						19,221		19,221		19,221								57,663
- uuringud ja konsultatsioonid						4,000		4,000		4,000								12,000
Erieesmärk nr 4 kokku						22,049		22,049		22,049								66,148
KULUD KOKKU						194,507		263,017		171,403								628,927

3.2.3.Hinnanguline mõju Eu-LISA personalivajadusele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2018

Aasta
2019

Aasta
2020

C(2013)519 lähtestsenaarium	113	113	113
Olemasolevad riikide lähetatud eksperdid	9	9	9
Olemasolevad lepingulised töötajad	30	30	30
Ajutised teenistujad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi väljaarendamiseks, COM(2016)194, juhul kui õigusakt vastu võetakse	14	14	14 114
Ajutised teenistujad ETIASe väljaarendamiseks, COM(2016)731, juhul kui õigusakt vastu võetakse	7	7	7
Lepingulised töötajad ETIASe väljaarendamiseks, COM(2016)731, juhul kui õigusakt vastu võetakse	10	12,5	25
Lepingulised töötajad uuesti sõnastatud SIS II piirivalve-/politsei-/tagasisaatmisoperatsioonide jaoks, COM(2016) 881, 882 ja 883, juhul kui õigusakt vastu võetakse	4	4	4
Ajutised teenistujad uuesti sõnastatud Eurodaci jaoks, COM(2016)272, juhul kui õigusakt vastu võetakse	2	2	2
Lepingulised töötajad ECRISe väljaarendamiseks	5	5	5
Olemasolevate ajutiste teenistujate koguarv, milles on võetud arvesse EESi, ETIASe ja Eurodaci ettepanekuid	136	136	136
Olemasolevate lepinguliste töötajate koguarv, milles on võetud arvesse ETIASe, uuesti sõnastatud SIS II ja ECRISe ettepanekuid	49	51,5	64
Olemasolevate riikidest lähetatud ekspertide koguarv, milles on võetud arvesse EESi, ETIASe, uuesti sõnastatud SIS II, Eurodaci ja ECRISe ettepanekuid	9	9	9
Ajutised teenistujad, lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid, milles on võetud arvesse EESi, ETIASe, uuesti sõnastatud SIS II, Eurodaci ja ECRISe ettepanekuid, KOKKU	194	196,5	209
Täiendavad lepingulised töötajad (koosseisu lisatakse 25 koosseisuvälist ajutist töötajat + 2 lepingulist töötajat (et tugevdada õigus- ja siseauditi osakonda))	27	27	27
Täiendavad riikide lähetatud eksperdid, et toetada uute tegevuste rakendamist, milleks oleks vaja liikmesriikide eriteadmisi, et saada vajalik ärioskusteave	2	2	2
Täiendavad ajutised teenistujad tehnilise toe osakonna jaoks: 18 AD ametikohta (järkjärguline värbamine), nagu osutatud artiklites 9, 10, 11, 12). (Tehnilise toe osakonna ülesanded on järgmised: a) pakkuda tehnilist tuge koostalitlusvõime tegevuskava järkjärguliseks rakendamiseks, b) aidata liikmesriikidel viia riigisisesed taristud paremini kooskõlla ELi süsteemidega, c) arendada ühiseid tsentraliseeritud IT-lahendusi, et aidata liikmesriikidel (või nende rühmadel) detsentraliseeritud IT-süsteeme rakendada, ja d) jälgida ja rakendada asjakohaseid teadusuuringuid). Vajalikud ametiprofiilid: - 2 projektijuhti (2 AD) - 2 üldanalüütikut/ärieksperti, kelle ülesandeks on teha tehnilise mõju hindamisi ja tehnilisi eelhindamisi (2 AD) - 2 süsteemiarhitekti, kelle ülesandeks on IT-lahenduste väljatöötamine tuvastatud probleemidele (2 AD) - 1 IT-ekspert, kelle ülesandeks on kulude hindamine (1 AD) - 1 andmeanalüütik, kelle ülesandeks on andmete analüüsimine ja andmete ühtsuse tagamine eri süsteemides (1 AD) - 2 testimiseksperti, kelle ülesandeks on katseprojektide tegemine, kontseptsioonide tõendused, prototüüpimine ja testimistoimingud (2 AD) - 5 turbe-, biomeetrika- ja võrguspetsialisti IT-lahenduste hindamiseks, projekteerimiseks ja rakendamiseks (5 AD) - 3 teadurit asjaomaste teadusuuringute seireks ja rakendamiseks (2 AD + 1 AST)	14	16	18
Täiendavad ajutised teenistujad muudeks tegevusteks (2 AD) - rahandus ja haldus: 1 hangete ja lepingute eest vastutav töötaja (1 AD) - võrk (pärast seda, kui lepinguline vastutus VISi ja SISi teabevahetust võimaldava sidetaristu eest on läinud komisjonilt üle eu-LISA-le) (1 AD)	2	2	2
Täiendavad ajutised teenistujad täiendavate juhtimisressursside jaoks (1 AD osakonnajuhataja ja 2 AD üksuse juhatajat), et juhtida uut tehnilise toe osakonda	3	3	3
Täiendavad ajutised teenistujad kokku	19	21	23
Täiendavad ajutised teenistujad, lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid KOKKU	48	50	52
KÕIK KOKKU (sealhulgas töötajad, kelle ametikoht sõltub EESi, ETIASe, SIS II, uuesti sõnastatud Eurodaci ja ECRISe õigusaktide vastuvõtmisest)	242	246,5	261

Hinnanguline mõju ametikohtade loetelule 115

A – täiendavad ajutised teenistujad

Et tulla toime käesoleva määruse artiklites 9, 10, 11 ja 12 sätestatud uute ülesannetega, on vaja järgmisi täiendavaid töötajaid. Kõnealuseid uusi ülesandeid ei saa täita ameti algse programmi kohaselt ette nähtud töötajate ja rahaliste vahendite profiiliga ja 2016. aastal vastu võetud finantsselgituse kohaste lisajõududega, mis olid ette nähtud katma üksnes EESi ja ETIASe loomisest ja uuesti sõnastatud Eurodaci määrusest tulenevaid vajadusi.

Selleks et täita talle usaldatud uusi ülesandeid, moodustab amet alalise ja stabiilse erimeeskonna, kes tunneb nii eu-LISA kui ka liikmesriikide asjaomaste infosüsteemide äripoolt ja tehnilist konteksti. Sellel tehnilise toe osakonnal on järgmised ülesanded:

(a)Pakkuda tehnilist tuge koostalitlusvõime tegevuskava järkjärguliseks rakendamiseks

Nagu on sätestatud artiklites 9 ja 11, vastutab amet lisameetmete eest, mis võimaldavad piiride ja julgeoleku infosüsteemide koostalitlust. Ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas tehniliste uuringute ja katseprojektide läbiviimine, kontseptsioonide tõendamine, prototüüpimine ja testimine. Neid ülesandeid ei saa täita olemasolevate ressurssidega, mis on eraldatud olemasolevate süsteemide toimimiseks ja tulevaste süsteemide väljaarendamiseks, ilma et see seaks ohtu nende süsteemide toimimist/väljaarendamist.

(b)Aidata liikmesriikidel viia riigisisesed taristud paremini kooskõlla ELi süsteemidega

Artikliga 12 tehakse eu-LISA-le ülesandeks pakkuda liikmesriikidele sihtotstarbelist tuge küsimustes, mis puudutavad ühendusi kesksüsteemidega. Ülesanded hõlmavad samalaadset hädaolukordades reageerimist, nagu toimus rändekriisi ajal esmase vastuvõtu keskustes, kus eu-LISA-l paluti anda tehnilisi hinnanguid ja soovitusi selle kohta, kuidas võiks riikide taristud võimalusel ELi süsteemidega ühitada, või tegelda mobiilsete lahenduste kasutuselevõtuga. Peale selle peaks eu-LISA toetama komisjoni olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes.

(c)Arendada ühiseid tsentraliseeritud IT-lahendusi, et aidata liikmesriikidel (või nende rühmadel) detsentraliseeritud IT-süsteeme rakendada

Artikkel 12 võimaldab eu-LISA-l vastata liikmesriikide (või nende rühma) taotlustele ühise tsentraliseeritud IT-lahenduse väljatöötamise, hooldamise ja hostimise kohta, et täita kohustusi, mis tulenevad detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest. Eu-LISA sekkumist on vaja selleks, et reageerida vajadusele olukorras, kus ELi lisandväärtus on ilmne ja kus seda vajadust ei saa täita ärilistel alustel tegutsevad IT-teenuste osutajad.

Eu-LISA teeks ettevalmistava uuringu, et hinnata selliste taotluste mõju ja eelkõige nende rahalist mõõdet. Kui konkreetsed projektid on välja selgitatud ja taotluse esitanud liikmesriikidega kokku lepitud (delegeerimisleppe kaudu, milles on sätestatud ka liikmesriikidelt sisse nõutav osamaks), tuleks need lisada eu-LISA korralisse programmitsüklisse. Ka siin on vaja äri- ja tehnilist konteksti tundvat alalist meeskonda nii eu-LISA-s kui ka liikmesriikides, et tegeleda ettevalmistustega ja jälgida arengut. Kui nende toimingute maht peaks suurenema ja samaaegselt tegeldakse mitme projektiga, tuleb vahendite hulka sellele vastavalt kohandada. Sellisteks toiminguteks on näiteks võimalike ühiste tehniliste platvormide väljaarendamine, et suhelda lennuettevõtjatega API/PNR asjus. Kasv peaks toimuma sammhaaval, kuna konkreetsed projektid selgitatakse välja ja neid rakendatakse järk-järgult.

(d)Jälgida ja rakendada asjakohaseid teadusuuringuid

Artikliga 10 antakse eu-LISA-le teatavad ülesanded teadusuuringute valdkonnas. Amet jälgib oma süsteemide operatiivjuhtimise seisukohalt asjakohaste teadusuuringute alal toimuvat. Lisaks sellele võib ta anda panuse teadusuuringute raamprogrammi asjakohaste osade rakendamisse. Eu-LISA kui kõrgelt spetsialiseerunud IT- ja biomeetrikavaldkonna asutus võib sellele programmile väärtust lisada. Temal on kõige paremad võimalused võtta järelmeetmeid nende valdkondade projektide suhtes, sest ei komisjonil ega Teadusuuringute Rakendusametil ei ole samaväärseid erialateadmisi.

Lisaks tehnilise toe osakonna uute ülesannete täitmiseks vajalikele ajutistele teenistujatele on vaja veel ajutisi teenistujaid järgmiseks:

–rahandus ja haldus (haldustoe tugevdamine, mis on seotud ameti hallatava eelarve suurenemisega). Välishindamise käigus tehti kindlaks kriitilise tähtsusega vajadus, et amet kehtestaks nõuetekohase tegevuspõhise juhtimissüsteemi. See on muutumas veelgi tähtsamaks, võttes arvesse ametile usaldatud suurt eelarvevastutust.

–Võrk (VISi ja SISi teabevahetust võimaldav sidetaristu), kus ülesanded lähevad komisjonilt üle eu-LISA-le, vt artikkel 7).

–Ameti juhtimine: aastaks 2020 peaks ameti töötajaskonna koguarv olema praeguse olukorraga võrreldes peaaegu kahekordistunud. Seetõttu peab amet üle vaatama oma organisatsioonilise struktuuri ja looma uusi juhtivaid ametikohti, eriti uue tehnilise toe osakonna juhtimiseks. Välishindamise käigus on see vajadus selgelt esile toodud, sõltumatult eespool kirjeldatud lisaülesannete nimetamisest (mis suurendavad veelgi vajadust tugevdada ameti juhtimist).

Kokku on eespool nimetatud ülesannete täitmiseks vaja lisada ametikohtade loetellu 23 uut ajutise teenistuja kohta.

Tegevusüksus	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020
Täiendavad AD-töötajad	18	20	22
Täiendavad AST-töötajad	1	1	1
KÕIK KOKKU	19	21	23

B – olemasolevate koosseisuväliste ajutiste töötajate asendamine lepinguliste töötajatega

On olemas kindlaks tehtud vajadus asendada teatav hulk koosseisuväliseid ajutisi töötajaid koosseisuliste töötajatega, et täita praeguses ebakindlas julgeolekuolukorras operatiivvajadusi, kõrvaldada ameti välishindamise käigus tuvastatud personalipuudujääk ja täita talitluspidevusest ja kohustuslike nõuete järgimisest tingitud vajadusi. Kui koosseisuvälised töötajad sobivad endiselt paremini, nt lühiajaliseks asendamiseks või spetsialistidena piiratud tähtajaga projektides, kavatseb amet nende ametikohad säilitada. Ent paljudel muudel juhtudel leitakse, et välistööjõu kasutamine ei ole tõhus ega tulemuslik. Koosseisuvälised ajutised töötajaid ei ole mitmes mõttes samaväärsed ameti koosseisuliste töötajatega (väga suur voolavus – vähene motiveeritus, mis tuleneb pikaajaliste väljavaadete ja arenguvõimaluste puudumisest; kõrgetasemelisi oskusi/teadmisi leidub harva; puudub distsiplinaarvastutus, julgeolekupiirangud seoses juurdepääsuga teabele ja ameti ressurssidele (eriti oluline eu-LISA puhul tulenevalt tema mandaadist ja igapäevasest operatiivtegevusest); lõimumisraskused: piiratud juurdepääs ameti taristule (nt finantstarkvara, dokumendihalduse süsteem, inimressursid). Kõikidel nendel põhjustel on kõigil ühine huvi, et eu-LISA vähendaks sõltuvust välistest tööjõupakkujatest.

25 täistööajale taandatud ametikohta tuuakse lepinguliste töötajatena ameti koosseisu, millega tagatakse:

·Kasvavate operatiivvajaduste rahuldamine: välishindamine tõi esile, et üha suurem arv eu-LISA hallatavaid IT-süsteeme ja nende süsteemide suuruse ja töömahu kasv (Eurodaci hiljutised uuendused, SIS AFISi rakendamine, VISi mahu suurendamine jms) ja nende tegevuse üha suurem keerukus nõuab väga range operatiivraamistiku kehtestamist, mis saab teoks eelkõige ITSM (IT-teenuste korralduse) rakendamisega. Selliseks süsteemide väljatöötamiseks ja juhtimiseks vajab amet motiveeritud, pikaajalisi ja julgeolekuteadlikke töötajaid, kes saavad edukalt tugineda katkematule kogemusele. Lisaks soovitati hindamise tulemusena moodustada hindamise ja projektijuhtimise talitus (EPMO), et arendada edasi ametisisest projektijuhtimismudelit. ITSMi kehtestamist ja EPMO loomist nimetati kriitilise tähtsusega meetmeteks.

·Julgeolek: olulised ja tundlikud ametikohad, nagu need, mis on seotud projektijuhtimise, planeerimise ja julgeolekuga, tuleks täita lõimitud, vastutustundlike ja julgeolekuteadlike pikaajaliste töötajatega. Hindamisel tõsteti kriitilisena esile vajadust tugevdada julgeoleku juhtimise pädevust ja eraldada mõned julgeoleku valdkonna ülesanded.

·Talitluspidevus: eu-LISA hallatavad süsteemid on Schengeni ala toimimise ja Euroopa julgeoleku seisukohalt otsustava tähtsusega. Talitluspidevus on nende jaoks elutähtis ja seadusest tulenevalt kohustuslik. Seda ei tohiks seada ohtu vähe motiveeritud koosseisuväliste töötajatega, kes ei kanna vastutust ja toovad endaga kaasa julgeolekuriske.

·Hanked ja finantstegevus: välishindamise käigus tehti kindlaks kriitilise tähtsusega vajadus, et amet kehtestaks nõuetekohase tegevuspõhise juhtimissüsteemi. See on muutumas veelgi tähtsamaks, võttes arvesse ametile usaldatud suurt eelarvevastutust seniste ja uute ülesannete täitmisel ja tegevuste rakendamisel. Eu-LISA vajab oskuslikeks, korrektseteks ja tõhusateks hangeteks ja finantsjuhtimiseks lisatöötajaid. Ka neid ülesandeid ei saa täita koosseisuvälised ajutised töötajad, vaid selleks on vaja motiveeritud ja vastutustundlikke töötajaid, kes tunnevad ametit ja selle vajadusi.

Peale selle on komisjon kindlaks teinud, et on vaja kaht lepingulist töötajat selleks, et:

–tugevdada eu-LISA õigusosakonda (1 lepinguline töötaja) eesmärgiga parandada kogu juriidilise töö kvaliteeti, ent ühtlasi võimaldada eu-LISA-l ehitada üles juriidiline sisevõimekus, mis võimaldaks neil hinnata oma kavandatava tegevuse õiguslikku mõju;

–tugevdada siseauditi osakonda, et tagada siseauditi aastaplaani täitmine (1 lepinguline töötaja) ning ehitada üles praegu puuduv sisemine võimekus teha kõiki vajalikke eelhindamisi.

On vaja kaht riikide lähetatud eksperti, et pakkuda vajalikke äripoole teadmisi riikide IT-keskkonna kohta. Seda on vaja selleks, et anda IT-lahenduste väljatöötamisel asjakohaseid tehnilisi vastuseid, ning olemasolevat riikide lähetatud ekspertide reservi tuleb uute ülesannete valguses suurendada.

Praeguses julgeolekukeskkonnas, kus IT-süsteemid ja koostalitlusvõime täidavad üleeuroopalise julgeoleku tagamiseks kavandatud lahendustes võtmerolli, on eu-LISA-l keskne roll. Liikmesriikidel ja komisjonil on vaja, et amet juhiks usaldusväärseid IT-süsteeme piiride ja julgeoleku tarvis, täidaks IT-süsteemide taristus olevad julgeolekulüngad ja arendaks koostalitlusvõimet.

Nendes tingimustes on edu oluliseks eelduseks, et eu-LISA saaks arvestada stabiilsete ressurssidega ning kavandatav ametikohtade muutmine koosseisuliseks on vaja võimalikult kiiresti ära teha.

Lepingulised töötajad		Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020
Kokku		27	27	27

Riikide lähetatud eksperdid		Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020
Kokku		2	2	2

Töölevärbamine toimub iga eelarveaasta esimesel poolaastal.

3.2.3.2.Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

		Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
·Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)
18 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		14,5	14,5	14,5
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 116
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad LT, RLE ja RTJ)
XX 01 02 02 (LT, KT, RLE, RTJ ja NED delegatsioonides)
XX 01 04 yy 117	- peakorteris 118
	- delegatsioonides
XX 01 05 02 (LT, RTJ ja RLE kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (LT, RTJ ja RLE otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU		14,5	14,5	14,5

Siseasjade peadirektoraadis on ameti uute ülesannete järelmeetmete jaoks vaja täiendavat personali. Uute süsteemide jaoks luuakse uued nõuanderühmad, mis vajavad komisjoni osalust ja ettevalmistustöid. Lisaks toovad kõik ametile usaldatavad uued ülesanded kaasa tehniliste aruannete koostamise ning katseprojektide ja kontseptsioonide tõendamiste korraldamise, mille komisjoni talitused peavad üle vaatama ja mida nad peavad jälgima. Seega tuleb siseasjade peadirektoraadi väga väikest tehnilist meeskonda suurendada. Peale selle lisatakse veel 1,5 täistööajale taandatud ametikohta, et katta õigusküsimuste peadirektoraadi osalemine ECRIS-TCN-süsteemi väljatöötamises ja vajalike rakendusaktide ettevalmistamises, mis käsitlevad selle süsteemi spetsifikatsioone. Lisaks siseasjade ja õigusküsimuste peadirektoraadis praegu olemas olevale 6,5 ametikohale on vaja 9,5 uut ametikohta.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised teenistujad

Komisjonipoolne ameti tegevuse koordineerimine ja järelmeetmed: lisaks olemasolevale 5 täistööajale taandatud ametikohale on vaja 1 biomeetrikaeksperti, 2 üldist IT-eksperti, 1 julgeolekueksperti, 1 rahandusametnikku ja 3 poliitikaametnikku haldusnõukogu/nõuanderühma järelmeetmete ja mõju hindamiste / eelhindamiste jaoks siseasjade peadirektoraadis ning 1,5 täistööajale taandatud ametikohta õigusküsimuste peadirektoraadis.

Koosseisuvälised töötajad

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa jaotises 3.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–⌧ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

–◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 119 .

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–⌧ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 120

Aasta
2018

Aasta
2019

Aasta
2020

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel 6313

Schengeni lepinguga ühinenud riikide (CH, NO, LI, IS) osalus

p.m.

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

18.0207 eu-LISA

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

Eelarve sisaldab Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide osamaksu, nagu on sätestatud asjaomastes lepingutes.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem {määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)} tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (uuesti sõnastatud). ELT L 180, 9.6.2013.

(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ COM(2016) 205 final, 6.4.2016.

(3) http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=32600&no=1

(4) COM(2017) 261 final.

(5) http://bookshop.europa.eu/is-bin/INTERSHOP.enfinity/WFS/EU-Bookshop-Site/en_GB/-/EUR/ViewPublication-Start?PublicationKey=DR0116464

(6) COM(2017) 346, 29.6.2017.

(7) SWD(2017) 249, 29.6.2017.

(8) Teatud DubliNeti käsitlevad operatiiv- ja julgeolekuülesanded anti eu-LISAle üle 31. juulil 2014 ameti ning rände ja siseasjade peadirektori vahel sõlmitud teenustaseme kokkuleppega. Komisjonile jääb vastutus eelarve ja lepinguliste küsimuste eest. DubliNet antakse ametile seaduslikult üle Eurodaci määruse (EL) nr 1077/2011 ümbersõnastatud ettepanekut muutva sättega. COM(2016) 272 final, 4.5.2016.

(9) VISIONi (Schengeni konsultatsioonivõrgu) toimimine usaldati eu-LISAle 27. mail 2013 VISIONit kasutavate liikmesriikide ning Islandi, Liechtensteini ja Norra vahel sõlmitud teenustaseme kokkuleppega; neid riike esindavad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik ja amet.

(10) Komisjon võttis 28. veebruaril 2013 vastu e-piiride paketi, mille läbirääkimistel kerkis esile mitu tehnilist, rakenduslikku ja kuludega seotud probleemi, mille puhul eeldatakse täiendavat uurimist. 4. veebruaril 2014 andis COREPER loa viia läbi kontseptsiooni tõendamine, mis hõlmab komisjoni juhitavat uuringut ning katsefaasi või -projekti, mille peab ellu viima eu-LISA. Katseprojekt usaldati eu-LISAle delegeerimislepinguga ja viidi edukalt ellu 2015. aastal.

(11) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(12) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) Euroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise, riigist lahkumise ja sisenemiskeelu andmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008 ja määrust (EL) 1077/2011, COM(2016) 194 final, 6.4.2016.

(13) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud), COM(2016) 270 final, 4.5.2016.

(14) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/794 ja (EL) 2016/1624. COM(2016) 731 final, 16.11.2016.

(15) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ COM(2016) 205 final, 6.4.2016.

(16) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006. COM(2016) 882 final, 21.12.2016; Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2016/261/EL. COM(2016) 883 final, 21.12.2016.

(17) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem {määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)} tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud). COM(2016) 272 final, 4.5.2016.

(18) Seitsmendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta kutsuti Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles pidama ühiseid arutelusid koostalitlusvõime valdkonnas astutavate edasiste sammude üle vastavalt teatises sedastatule. Selleks esitab komisjon need ideed 26. mail 2017 Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile (LIBE) aruteluks. Liikmesriikidega toimub arutelu 9. juunil 2017 justiits- ja siseküsimuste nõukogus. Eeldatakse, et kõnealuste arutelude alusel korraldavad kolm institutsiooni 2017. aasta sügisel kolmepoolsed tehnilise tasandi kohtumised, et arutleda käesolevas teatises kirjeldatud edasisi samme koostalitlusvõime valdkonnas, sealhulgas piiride ja julgeoleku tegevusvajadusi ning seda, kuidas tagada proportsionaalsus ja põhiõiguste täielik järgimine. Eesmärk on saavutada võimalikult ruttu ja hiljemalt enne 2017. aasta lõppu ühine arusaam edasise tegevuse kohta, samuti selle kohta, mida on vaja ära teha infosüsteemide 2020. aastaks koostalitlusvõimeliseks muutmiseks. Sellise ühise arusaama põhjal esitab komisjon 2018. aastal koostalitlusvõimet käsitleva seadusandliku ettepaneku. Samaaegselt kolme institutsiooni vaheliste ühiste aruteludega ja nende tulemustest ette ruttamata peavad komisjon ja eu-LISA 2017. aasta jooksul koostalitlusvõime jaoks pakutud lahendusi täiendavalt tehniliselt analüüsima mitme tehnilise uuringu ja kontseptsiooni tõenduse kaudu. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt kõnealuse tehnilise analüüsi edenemisest. Komisjon teeb intensiivselt tööd, et esimesel võimalusel esitada koostalitlusvõimet käsitlev seadusandlik ettepanek, kasutades selleks ära Euroopa Parlamendi ja nõukoguga vahetatud teavet.

(19) Nõukogu otsus 2008/615/JSK, 23.6.2008.

(20) Direktiiv (EL) 2016/681, 27.4.2016.

(21) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada ja toetada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS), ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011 (ECRIS-TCN-süsteem). COM(2017) 344, 29.6.2017.

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem {määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)} tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (uuesti sõnastatud). ELT L 180, 9.6.2013.

(23) COM(2015) 185 final, 28.4.2015.

(24) COM(2015) 240 final, 13.5.2015.

(25) ELT L 66, 8.3.2006, lk 38.

(26) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(27) Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40–47).

(28) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(29) ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(30) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 3).

(31) ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

(32) Protokoll Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (ELT L 160, 18.6.2011).

(33) Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kohta) Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi protokoll (ELT L 161, 24.6.2009, lk 6) ning Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme) protokoll (ELT L 57, 28.2.2006, lk 16).

(34) http://bookshop.europa.eu/is-bin/INTERSHOP.enfinity/WFS/EU-Bookshop-Site/en_GB/-/EUR/ViewPublication-Start?PublicationKey=DR0116464

(35) COM(2017) 346, 29.6.2017.

(36) EESi kohta tehtud muudatused on esitatud EESi käsitlevas ettepanekus. Neid võidakse Euroopa Parlamendi ja nõukoguga peetavate läbirääkimiste käigus muuta.

(37) eu-LISA määruses tehtavad muudatused, mis puudutavad Dublineti, on esitatud Eurodaci käsitlevas uuesti sõnastamise ettepanekus ning olenevad selle ettepaneku vastuvõtmisest. DubliNeti juhtimine usaldati ametile juba 31. juulil .2014 rände ja siseasjade peadirektoraadi ja eu-LISA vahel sõlmitud teenustaseme lepinguga.

(38) ETIASt käsitleva ettepanekuga ei ole plaanis muuta eu-LISA määruse ETIASt käsitlevaid sätteid, kuid need muudatused võidakse lisada teksti üle peetavate läbirääkimiste käigus. Igal juhul olenevad need ettepaneku vastuvõtmisest.

(39) Dublini määruse uuesti sõnastamise ettepanek ei sisalda eu-LISA määruse muudatusi ja igal juhul oleneksid võimalikud muudatused ettepaneku vastuvõtmisest.

(40) ECRIS-TCN süsteemi käsitlev ettepanek sisaldab eu-LISA määruse muudatusi ning olenevad selle ettepaneku vastuvõtmisest.

(41) TESTA-ng on võrguteenuse kujul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsuse nr 922/2009/EÜ (Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, ELT L 260, 3.10.2009, lk 20) artikli 3 põhjal välja töötatud projekt.

(42) Määrus (EL, EURATOM) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 1605/2002 (L 298, 26.10.2012, lk 1).

(43) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(44) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(45) Komisjoni 11. juuni 2014. aasta otsus Euroopa Komisjoni ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise kohta, C(2014) 3486 final. Vastastikuse mõistmise memorandum jõustus 18. juunil 2014.

(46) Euroopa Parlamendi 5. juuli 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. septembri 2011. aasta otsus.

(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

(48) Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

(49) Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(51) Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

(52) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 407/2002, millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1).

(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(55) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

(56) COM(2017) 346, 29.6.2017.

(57) COM(2017) 134, 23.3.2017. Selle teatise 2. lisas on sätestatud üldised juhised, soovitused ja parimad tavad, mille abil saavutada koostalitlusvõime või vähemalt luua keskkond, mis võimaldaks saavutada Euroopa avalike teenuste projekteerimisel, rakendamisel ja haldamisel parema koostalitlusvõime.

(58) Komisjoni 2. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

(59) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsus nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 280, 3.10.2009, lk 20).

(60) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(62) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(63) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL. COM(2016) 883 final.

(64) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(65) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(66) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(67) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(68) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(69) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(70) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(71) ELT L 66, 8.3.2006, lk 38.

(72) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(73) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(74)

EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(75) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(76) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(77) EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40.

(78) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(79) ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(80) ELT L 53, 27.2.2008, lk 5.

(81) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(82) ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

(83) ELT L 160, 18.6.2011, lk 39.

(84) EESi kohta tehtud muudatused on esitatud EESi käsitlevas ettepanekus Vastuvõtmisele eelnevate läbirääkimiste käigus võidakse neid Euroopa Parlamendis ja nõukogus muuta.

(85) Eu-LISA määruses tehtavad muudatused, mis puudutavad DubliNetti, on esitatud Eurodaci käsitlevas uuestisõnastamise ettepanekus ning olenevad selle ettepaneku vastuvõtmisest.

(86) ETIASt käsitleva ettepanekuga ei ole plaanis muuta eu-LISA määruse ETIASt käsitlevaid sätteid, kuid need muudatused võidakse lisada teksti üle peetavate läbirääkimiste käigus. Igal juhul olenevad need ettepaneku vastuvõtmisest.

(87) Dublini määruse uuesti sõnastamise ettepanek ei sisalda eu-LISA määruse muudatusi ja igal juhul oleneksid võimalikud muudatused ettepaneku vastuvõtmisest.

(88) ECRIS-TCN-süsteemi käsitlev ettepanek sisaldab eu-LISA määruse muudatusi, mis olenevad selle ettepaneku vastuvõtmisest.

(89) Praegu puudutab see üksnes Eurodaci, aga EuroDomaini hakkab kasutama ka ECRIS-TCN-süsteem.

(90) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL. COM(2016) 883 final.

(91) 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT P 17, 6.10.1958, lk 385).

(92) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 4).

(93) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(94) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(95) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(96) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(97) ECRIS-TCN-süsteemi arendamist rahastatakse õigusprogrammist ja see on rubriigi 3 raames eelarveliselt neutraalne.

(98) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem {määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)} tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (uuesti sõnastatud). ELT L 180, 9.6.2013.

(99) COM(2015) 185 final, 28.4.2015.

(100) COM(2015) 240 final, 13.5.2015.

(101) COM(2016) 205 final, 6.4.2016.

(102) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(103) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(104) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(105) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(106) Lähteolukord ei sisalda 2018. aastal täiendavaid lepingulisi töötajaid.

(107) Lisaeelarve hõlmab 23 ajutist teenistujat, 2 lepingulist töötajat ja 2 riikide lähetatud eksperti, nagu on selgitatud punktis 3.2.3.

(108) Võimalik, et Strasbourgi asukoha laiendamiseks tuleb eraldada olulisi summasid hoonetega seotud kuludeks, et suurendada hostimissuutlikkust, mida on vaja uute süsteemide arendamiseks. Eu-LISA tegeleb praegu oma vajaduste hindamisega. Kui selline vajadus leiab kinnitust, toimib eu-LISA koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kinnisvaraprojektide menetluse kohaselt ja vajalikud eelarvesätted viiakse sisse eelarveprojekti menetlemise käigus (2019. aasta eelarveprojekt).

(109) Sidetaristu üleandmine toimub VISi puhul juba aastal 2018 vastavalt 2017. aastal vastu võetava EESi määruse artikli 19a lõikele 9 ning SISi puhul pärast muudetud eu-LISA määruse vastuvõtmist (vt ka joonealune märkus 19).

(110) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(111) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(112) Töötajate värbamine koosseisulistena on sellest maha arvatud, nagu on sätestatud eu-LISA memorandumis 2018. aasta eelarveprojekti kohta.

(113) Kui tulevane EESi määrus vastu võetakse, muudetakse sellega 9. juuli 2008. aasta VISi määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklit 26 selliselt, et kuus kuud pärast EESi asutamismääruse jõustumist hakkab korraldusasutus vastutama VISi haldusülesannete eest, mis on seotud seni komisjoni halduses olnud sidetaristuga. See tulevase EESi määruse säte saab õiguslikuks aluseks sellega seotud eelarve (ligikaudu 50 % 19,221 miljoni euro suurusest eelarvest VISi ja SISi peale kokku) üleminekule ameti kätte, isegi juhul kui uus eu-LISA määrus, millele käesolev finantsselgitus on lisatud, ei ole selleks ajaks veel vastu võetud.

(114) Eu-LISA ametikohtade loetelule lisatakse liitu sisenemise ja liidust lahkumise süsteemi arendamiseks 14 ametikohta. Ametikohtade arvu 2020. aastaks ja järgnevateks aastateks hinnatakse uuesti ELi 2020. aasta eelarve projekti koostamise käigus, võttes arvesse erivajadusi, mis tulenevad sellest, et süsteem peab töötama ööpäev läbi 7 päeva nädalas.

(115) Allpool esitatud tabelites nimetatud täiendava personali hulka ei kuulu ajutised teenistujad / lepingulised töötajad, kelle ametikoht sõltub EESi, ETIASe, SIS II ja uuesti sõnastatud Eurodaci õigusaktide vastuvõtmisest.

(116) LT = lepingulised töötajad, KT = kohalikud töötajad, RLE = riikide lähetatud eksperdid, RTJ = renditööjõud, NED = noored eksperdid delegatsioonides.

(117) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(118) Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

(119) Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklid 11 ja 17.

(120) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.