Brüssel,25.9.2017

JOIN(2017) 36 final

2017/0236(NLE)

Ühisettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele ulatuslikule ja laiendatud partnerluslepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Lisatud ettepanek on õiguslik vahend ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu (edaspidi „leping“) allakirjutamiseks.

Euroopa Liidu (EL) ja Armeenia Vabariigi (Armeenia) praegused suhted rajanevad ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisel partnerlus- ja koostöölepingul, mis jõustus 1999. aasta 1. juulil esialgu kümneks aastaks ja mida on automaatselt pikendatud.

Nõukogu võttis 29. septembril 2015 vastu otsuse, millega lubati Euroopa Komisjonil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal pidada läbirääkimisi ELi ja Armeenia vahelise raamlepingu üle. Läbirääkimisi lepingu üle alustati 7. detsembril 2015. Lepingu tekst parafeeriti 21. märtsil 2017.

Nõukogu on hoitud kursis läbirääkimiste kõikide etappidega. Temaga on konsulteeritud Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia töörühma ning kaubanduspoliitika komitee raames. Euroopa Parlamenti on läbirääkimiste käigust samuti vahetult ja täielikult teavitatud.

Komisjon ja kõrge esindaja on arvamusel, et nõukogu läbirääkimisjuhistes seatud eesmärgid on saavutatud ja et lepingu eelnõu võib nüüd esitada allakirjutamiseks.

2.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

2.1 Lepingu eesmärk ja sisu

Uue lepingu kohaldamisala on ulatuslik ning hõlmab ELi pädevuse ja huvidega seotud küsimusi, peegeldades seega juba toimuvat laiaulatuslikku koostööd majanduse, kaubanduse ja poliitika vallas, aga ka valdkondlike poliitikapõhimõtete alal. Lepinguga arendatakse neid valdkondi edasi ja pannakse seega alus ELi-Armeenia suhete arengule pikas perspektiivis. Lisaks tugevdatakse lepinguga poliitilist dialoogi ja parandatakse koostööd paljudes valdkondades eesmärgiga muuta ELi ja Armeenia kahepoolsed suhted tulemuslikumaks.

Leping sisaldab ELi poliitilisi tüüpsätteid inimõiguste, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, massihävitusrelvade, väike- ja kergrelvade ning terrorismivastase võitluse kohta. Samuti sisaldab see sätteid koostöö kohta sellistes valdkondades nagu transport, energeetika, tervishoid, keskkond, kliimamuutused, maksundus, haridus ja kultuur, tööhõive ja sotsiaalküsimused, pangandus ja kindlustus, tööstuspoliitika, põllumajandus ja maaelu areng, turism, teadusuuringud ja innovatsioon ning maavarade kaevandamine. Lisaks hõlmatakse sellega õiguskoostöö ja õigusriigi küsimused ning võitlus rahapesu, terrorismi rahastamise, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu.

Leping sisaldab kaubandust käsitlevat mahukat jaotist, milles on sätestatud olulised kohustused kaubanduspoliitika eri valdkondades. Need loovad paremad tingimused ELi ja Armeenia vaheliseks kahepoolseks kaubanduseks, võttes samal ajal täielikult arvesse Armeenia kohustusi Euraasia Majandusliidu liikmena. Samuti on kaubanduspoliitika alaste kohustuste eesmärk parandada regulatiivset keskkonda ettevõtjate jaoks sellistes valdkondades nagu kaupade ja teenustega kauplemine, äriühingute asutamine ja juhtimine, kapitali liikumine, riigihanked, intellektuaalomand, kestlik areng ja konkurents.

Teatavates valdkondades on lepingu eesmärk lähendada Armeenia õigusnorme järkjärgult ELi õigustikule. Leping ei lähe aga nii kaugele, et luua assotsiatsioon ELi ja Armeenia vahel.

Leping sisaldab sätteid selle ajutise kohaldamise kohta.

2.    Kavandatava otsuse õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 5 kohaselt võetakse vastu otsus, millega antakse luba lepingule alla kirjutada. Lisaks sellele on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 8 teises lõigus, et nõukogu teeb otsuse ühehäälselt, kui leping hõlmab valdkonda, mille puhul liidu õigusakti vastuvõtmisel on nõutav ühehäälsus.

Meetme osas, millel on mitu üksteisega lahutamatult seotud eesmärki või reguleeritavat valdkonda, millest ükski ei ole teiste suhtes kõrvalise tähtsusega, on Euroopa Kohus otsustanud, et kui kohaldada saab erinevaid aluslepingu sätteid, peavad selle meetme õiguslikuks aluseks erandina olema vastavad erinevad õiguslikud alused, välja arvatud juhul kui kummagi õigusliku aluse jaoks ettenähtud menetlused on ühitamatud (kohtuasi C-490/10, komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2012:525, punkt 46).

Lepingu eesmärgid on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika, ühise kaubanduspoliitika ja arengukoostööga ning see sisaldab kõnealuseid valdkondi käsitlevaid osi. Need lepingu aspektid on omavahel lahutamatult seotud ja ükski neist ei ole teistega võrreldes kõrvalise tähtsusega.

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika on valdkond, mille puhul on Euroopa Liidu õigusakti vastuvõtmisel nõutav ühehäälsus.

Kavandatava otsuse õiguslikuks aluseks peaksid seetõttu olema Euroopa Liidu lepingu artikkel 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 207 ja 209, mida tõlgendatakse koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga. Täiendavad sätted ei ole õigusliku alusena vajalikud (vt kohtuotsus C-377/12 komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2014:1903).

Komisjon ja kõrge esindaja on lepingu teksti läbi vaadanud ning asunud seisukohale, et see ei käsitle valdkondi, mis kuuluksid liikmesriikide ainupädevusse ja nõuaksid seetõttu juriidilises mõttes segalepingu kasutamist. Läbirääkimisjuhised anti aga segalepingut silmas pidades, lepingu tekst parafeeriti segalepinguna ning seetõttu tehakse ettepanek kirjutada lepingule alla ja sõlmida see segalepinguna, mille osalised on ühelt poolt Euroopa Liit ja Euroopa Aatomienergiaühendus ja nende liikmesriigid ning teiselt poolt Armeenia Vabariik.

2.3    Kavandatava otsuse vajalikkus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 216 on sätestatud, et Euroopa Liit võib sõlmida lepingu ühe või mitme kolmanda riigiga, kui aluslepingutes on nii sätestatud või kui lepingu sõlmimine on vajalik mõne aluslepingutes seatud eesmärgi saavutamiseks liidu poliitika raames, kui lepingu sõlmimise näeb ette ELi õiguslikult siduv akt või kui see võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala.

Käesoleva lepinguga samalaadsete lepingute sõlmimine on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 207 ja 209. Lisaks sellele on lepingu sõlmimine vajalik aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks ELi poliitika raames, sh järgmistes valdkondades: inimõiguste tugevdamine, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, võitlus terrorismi vastu, võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, kaubandus, ränne, keskkond, energeetika, kliimamuutused, transport, teadus ja tehnoloogia, tööhõive ja sotsiaalküsimused, haridus ja põllumajandus.

Lepingule tuleb enne Euroopa Liidu nimel sõlmimist alla kirjutada.

2017/0236 (NLE)

Ühisettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele ulatuslikule ja laiendatud partnerluslepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 209 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)29. septembril 2015 andis nõukogu komisjonile ja kõrgele esindajale loa alustada läbirääkimisi Armeenia Vabariigiga raamlepingu üle.

(2)Läbirääkimised on lõpule viidud ning ulatuslik ja laiendatud partnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel (edaspidi „leping“) parafeeriti 21. märtsil 2017.

(3)Lepingu artikliga 385 on ette nähtud lepingu ajutine kohaldamine.

(4)Lepingule tuleks liidu nimel alla kirjutada ja seda tuleks ajutiselt kohaldada, tingimusel et viiakse lõpule menetlused, mis on vajalikud selle sõlmimiseks hilisemal kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga antakse liidu nimel luba kirjutada alla ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele ulatuslikule ja laiendatud partnerluslepingule, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

2. Alla kirjutatava lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab lepingu läbirääkijate nimetatud isiku(te)le täisvolitused lepingu allakirjutamiseks, eeldusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 3

1. Kooskõlas lepingu artikliga 385 ja tingimusel, et esitatakse selles sätestatud teated, kohaldavad liit ja Armeenia Vabariik kogu lepingut ajutiselt kuni selle jõustumiseni.

2. Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

1. Lepingu artikli 240 kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel heaks geograafiliste tähiste allkomitee otsustega lepingusse tehtud muudatused. Kui huvitatud isikud ei jõua kokkuleppele geograafilise tähise kohta esitatud vastuväidete tõttu, võtab komisjon vastu seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) 1 artiklis 57 sätestatud korras.

2. Lepingu artikli 270 lõike 2 esimese lause kohaldamisel antakse komisjonile õigus kiita heaks liidu seisukoht lepingu XI lisa muutmise suhtes.

Lepingu artikli 270 lõike 2 teise lause kohaldamisel antakse komisjonile õigus esitada vastuväiteid XI lisa muutmise või parandamise suhtes, kui Armeenia Vabariik on esitanud sellise ettepaneku.

Artikkel 5

Lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Brüssel,25.9.2017

JOIN(2017) 36 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ühisettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele ulatuslikule ja laiendatud partnerluslepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta


ULATUSLIK JA LAIENDATUD PARTNERLUSLEPING

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE

NING NENDE LIIKMESRIIKIDE

JA TEISELT POOLT ARMEENIA VABARIIGI VAHEL

PREAMBUL

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,



LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,



kes on Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid“, ning

EUROOPA LIIT ja

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS (edaspidi „Euratom“)

   ühelt poolt ja

ARMEENIA VABARIIK

   teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE lepinguosalistevahelisi tihedaid suhteid ja ühiseid väärtusi ja nende soovi tugevdada partnerlus- ja koostöölepinguga varem sõlmitud suhteid ning toetada võrdsel partnerlusel põhinevat tihedat ja intensiivset koostööd Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse ning käesoleva lepingu raames;

TUNNUSTADES ELi-Armeenia Euroopa naabruspoliitika tegevuskava, sealhulgas selle sissejuhatavate sätete panust ja partnerluse prioriteetide tähtsust Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vaheliste suhete tugevdamisel ning käesolevas lepingus nimetatud reformi- ja ühtlustamisprotsessi hoogustamisel Armeenia Vabariigis, tihendades sellega poliitilist ja majanduskoostööd;



VÕTTES EESMÄRGIKS veelgi süvendada põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete austamist;

TUNNISTADES, et riigisisesed reformid, mille eesmärk on ühelt poolt demokraatia ja turumajanduse tugevdamine ning teiselt poolt konfliktidele kestva lahenduse leidmine, on omavahel seotud. Seega aitavad kestlikud demokraatlikud reformid Armeenia Vabariigis suurendada usaldust ja stabiilsust piirkonnas tervikuna;

SOOVIDES toetada Armeenia Vabariigi poliitilist, sotsiaal-majanduslikku ja institutsioonilist arengut näiteks kodanikuühiskonna ja institutsioonide arendamise, avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformi, korruptsioonivastase võitluse ning kaubavahetuse ja majanduskoostöö tihendamise, sealhulgas heade maksuhaldustavade, vaesuse vähendamise ja ulatusliku koostöö kaudu paljudes ühist huvi pakkuvates valdkondades, muu hulgas õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas;

VÕTTES EESMÄRGIKS rakendada täielikult kõik ÜRO põhikirja, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „Euroopa inimõiguste konventsioon“) ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti (edaspidi „OSCE Helsingi lõppakt“) eesmärgid, põhimõtted ja sätted;

RÕHUTADES oma kavatsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning soodustada tõhusat mitmepoolsust ja vaidluste rahumeelset lahendamist kokkulepitud vormis, eelkõige tehes selle nimel koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE raames;



VÕTTES EESMÄRGIKS kinnitada rahvusvahelist kohustust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu ning teha koostööd desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonnas;

TUNNISTADES Armeenia Vabariigi piirkondlikes koostöövormides, sealhulgas Euroopa Liidu toetatavates koostöövormides aktiivse osalemise tähtsust; tunnistades, kui oluliseks peab Armeenia Vabariik osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövormides ning neist tulenevaid olemasolevaid kohustusi;

SOOVIDES edasi arendada korrapärast poliitilist dialoogi ühist huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas nende piirkondlikes aspektides, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning Armeenia Vabariigi asjaomaseid poliitikavaldkondi; tunnistades, kui oluliseks peab Armeenia Vabariik osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövormides ning neist tulenevaid olemasolevaid kohustusi;

TUNNISTADES, kui oluliseks peab Armeenia Vabariik Mägi-Karabahhi konflikti rahumeelset ja kestvat lahendamist ning vajadust lahendada see konflikt võimalikult kiiresti OSCE Minski grupi kaasesimeeste juhitud läbirääkimiste käigus; tunnistades ühtlasi vajadust saavutada lahendus ÜRO põhikirjas ja OSCE Helsingi lõppaktis sätestatud eesmärkide ja põhimõtete alusel, pidades silmas eelkõige neid, mis käsitlevad jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest hoidumist, riikide territoriaalset puutumatust ning rahvaste võrdseid õigusi ja enesemääramisõigust ning kajastuvad kõikides OSCE Minski grupi kaaseesistumise raames tehtud avaldustes alates 2008. aastal toimunud OSCE ministrite nõukogu 16. kohtumisest; samuti märkides ära Euroopa Liidu lubaduse toetada seda konflikti lahendamise protsessi;



VÕTTES EESMÄRGIKS ennetada ja tõkestada korruptsiooni, võidelda organiseeritud kuritegevusega ja tõhustada koostööd terrorismivastases võitluses;

VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada dialoogi ja koostööd rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, pöörates tervikliku lähenemisviisi raames tähelepanu seaduslikule rändele ning koostööle, mida tehakse võitluses ebaseadusliku rände ja inimkaubandusega ning tagasivõtulepingu tõhusaks rakendamiseks;

KINNITADES VEEL KORD, et peamiseks eesmärgiks on jätkuvalt lepinguosaliste kodanike paremad liikumisvõimalused turvalises ja hästi hallatud keskkonnas, ning kaaludes sobival ajal viisateemalise dialoogi alustamist Armeenia Vabariigiga, tingimusel et täidetud on hästi hallatud ja turvalise liikuvuse nõuded, sealhulgas on tõhusalt rakendatud lepinguosalistevahelised viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida vaba turumajanduse põhimõtteid ja kinnitades, et Euroopa Liit on valmis toetama majandusreforme Armeenia Vabariigis;

TUNNUSTADES lepinguosaliste tahet süvendada majanduskoostööd, sealhulgas kaubanduse valdkonnas, kooskõlas lepinguosaliste Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustustega ning nende õiguste ja kohustuste läbipaistva ja mittediskrimineeriva kohaldamisega;

OLLES VEENDUNUD, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste majandussuhetele, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamisele, ning ergutatakse konkurentsi, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel määrava tähtsusega;



VÕTTES EESMÄRGIKS austada säästva arengu põhimõtteid;

VÕTTES EESMÄRGIKS tagada keskkonnakaitse, sealhulgas piiriülene koostöö ja mitmepoolsete kokkulepete rakendamine;

VÕTTES EESMÄRGIKS suurendada energiavarustuse kindlust ja ohutust, toetada asjaomase taristu arengut, edendada turuintegratsiooni ja õigusnormide ühtlustamist ELi õigustiku käesolevas lepingus nimetatud põhielementidega, sealhulgas propageerides energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist, võttes arvesse Armeenia Vabariigi kohustust järgida energia tarnija-, transiidi- ja tarbijariikide võrdse kohtlemise põhimõtet;

VÕTTES EESMÄRGIKS tagada tuumaohutuse ja -julgeoleku kõrge tase vastavalt käesolevas lepingus sätestatule;

TUNNUSTADES vajadust süvendada energiakoostööd ning lepinguosaliste eesmärki järgida täielikult energiaharta lepingu tingimusi;

SOOVIDES parandada rahvatervist ja ohutust ning inimeste tervise kaitset, võttes arvesse säästva arengu põhimõtteid, keskkonnavajadusi ja kliimamuutusi;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja tehnoloogia, hariduse ja kultuuri ning noorsootöö ja spordi valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd;



TUNNUSTADES Armeenia Vabariigi kohustust ühtlustada asjaomaseid valdkondi käsitlevad õigusaktid järk-järgult Euroopa Liidu õigusaktidega, tehes seda tõhusalt laiemate reformide osana, ning luua käesoleva lepingu täitmise tagamiseks vajalik haldus- ja institutsiooniline suutlikkus, ja tunnustades Euroopa Liidu kestvat toetust kooskõlas olemasolevate koostöövahenditega, sealhulgas selle kohustusega seoses antavat tehnilist, finants- ja majandusabi, mis vastab Armeenia Vabariigi reformide tempole ja majanduslikele vajadustele;

KINNITADES, et kui lepinguosalised otsustavad käesoleva lepingu raames sõlmida erilepinguid vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, ei ole sellised tulevikus sõlmitavad lepingud Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad, välja arvatud juhul, kui EL ning Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad seoses asjakohaste varasemate kahepoolsete suhetega Armeenia Vabariigile ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Samuti ei ole Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa jaoks siduvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaselt hiljem käesoleva lepingu rakendamiseks vastu võetavad ELi-sisesed meetmed, kui need kaks riiki ei ole teatanud, et soovivad neis meetmetes osaleda või need heaks kiita vastavalt protokollile nr 21; märkides ühtlasi, et sellised tulevased konkreetsed lepingud või hilisemad ELi-sisesed meetmed kuuluvad nimetatud aluslepingutele lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) kohaldamisalasse,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



I JAOTIS

EESMÄRGID JA ÜLDPÕHIMÕTTED

ARTIKKEL 1

Eesmärgid

Lepingu eesmärgid on järgmised:

a)    edendada lepinguosaliste vahel ulatuslikku poliitilist ja majanduslikku partnerlust ja koostööd ühiste väärtuste ning tihedate sidemete alusel, muu hulgas suurendades Armeenia Vabariigi osalemist Euroopa Liidu poliitikameetmetes, programmides ja ametite tegevuses;

b)    tugevdada kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, mis võimaldab lepinguosalistel arendada tihedaid poliitilisi suhteid;

c)    aidata tugevdada demokraatiat ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Armeenia Vabariigis;

d)    edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, muu hulgas tehes ühiseid jõupingutusi, et kõrvaldada pingeallikaid ja parandada julgeolekut piiridel ning edendada piiriülest koostööd ja heanaaberlikke suhteid;

e)    süvendada koostööd vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist;



f)    suurendada liikuvust ja tihendada inimestevahelisi kontakte;

g)    toetada Armeenia Vabariigi püüdlusi teha rahvusvahelist koostööd oma majanduse arendamiseks ka tema õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise kaudu;

h)    alustada tihedamat kaubanduskoostööd, mis võimaldab teha asjaomastes valdkondades kestvat õigusloomealast koostööd kooskõlas WTO liikme staatusest tulenevate õiguste ja kohustustega, ning

i)    luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.

ARTIKKEL 2

Üldpõhimõtted

1.    Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on eelkõige ÜRO põhikirjas, OSCE Helsingi lõppaktis ja 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas ning asjaomastes inimõigusi käsitlevates dokumentides, näiteks ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis ja Euroopa inimõiguste konventsioonis, sätestatud demokraatia põhimõtete, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste austamine.

2.    Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse, säästva arengu, piirkondliku koostöö ning tõhusa mitmepoolsuse põhimõtetele.



3.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et järgivad hea valitsemistava põhimõtteid ning rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis neil on ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE raames.

4.    Lepinguosalised kohustuvad võitlema korruptsiooni, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu, toetama säästvat arengut, tõhusat mitmepoolsust ning võitlust massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, sealhulgas ELi keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu leevendamise tippkeskuse algatuse raames. See kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur, mis aitab kindlustada piirkondlikku rahu ja stabiilsust.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA REFORM;
KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

ARTIKKEL 3

Poliitilise dialoogi eesmärgid

1.    Lepinguosalised arendavad ja süvendavad poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika ning riigisiseste reformide teemal. Selline dialoog tõhustab poliitilist koostööd välis- ja julgeolekuküsimustes, tunnistades tähtsust, mida Armeenia Vabariik omistab osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövormides ning neist tulenevatele olemasolevatele kohustustele.



2.    Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

a)    arendada ja süvendada poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades;

b)    tugevdada poliitilist partnerlust ja tõhustada koostööd välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas;

c)    edendada tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist rahu, stabiilsust ja julgeolekut;

d)    tugevdada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga tegeleda üleilmsete ja piirkondlike probleemide ja nendega seonduvate ohtudega;

e)    süvendada koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise valdkonnas;

f)    edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas;

g)    parandada demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas meediavabaduse ja vähemuste õiguste austamist, ning aidata tugevdada riigisiseseid poliitilisi reforme;

h)    arendada lepinguosalistevahelist dialoogi ja süvendada koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas;



i)    toetada konfliktide rahumeelset lahendamist;

j)    toetada ÜRO põhikirja eesmärke ja põhimõtteid ning OSCE Helsingi lõppaktis sätestatud põhimõtteid, mis reguleerivad osalisriikidevahelisi suhteid, ja

k)    toetada piirkondlikku koostööd, luua heanaaberlikud suhted ja tugevdada piirkondlikku julgeolekut, võttes meetmeid piiride avamiseks, et hõlbustada piirkondlikku kaubandust ja piiriülest liikumist.

ARTIKKEL 4

Riigisisesed reformid

Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)    demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja kindlustamine ning nende stabiilsuse ja mõjususe suurendamine;

b)    inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine;

c)    kohtu- ja õigusreformi edendamine eesmärgiga tagada kohtute, prokuratuuri ja õiguskaitseasutuste sõltumatus, kvaliteet ja tõhusus;

d)    haldussuutlikkuse suurendamine ning õiguskaitseasutuste erapooletuse ja tõhusa tegutsemise tagamine;



e)    avaliku halduse reformi ning aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja pädeva avaliku teenistuse ülesehitamise edendamine ja

f)    korruptsioonivastase võitluse tulemuslikkuse tagamine, eelkõige selleks, et tõhustada korruptsioonivastase võitluse alast rahvusvahelist koostööd, ning asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, nagu ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni tulemusliku rakendamise tagamine.

ARTIKKEL 5

Välis- ja julgeolekupoliitika

1.    Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, tunnistades tähtsust, mida Armeenia Vabariik omistab osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövormides ning neist tulenevatele olemasolevatele kohustustele, ning käsitlevad eelkõige konfliktide ennetamise, kriisiohjamise, riskide vähendamise, küberjulgeoleku, julgeolekusektori reformi, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada koostöö tulemuslikkust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid, eelkõige OSCEd.

2.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist ÜRO põhikirjas ja OSCE Helsingi lõppaktis sätestatud rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimisele ning nende edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes.



ARTIKKEL 6

Rahvusvaheliselt muret tekitavad rasked kuriteod ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus

1.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad, kogu rahvusvahelises üldsuses muret tekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata ja tagada tuleks tõhus vastutusele võtmine selliste kuritegude eest, võttes meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.

2.    Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on rahvusvahelise rahu ja õiguse jaoks oluline samm. Lepinguosalised püüavad tugevdada koostööd ja edendada rahu ja rahvusvahelist õigusemõistmist, ratifitseerides ja rakendades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ja sellega seotud dokumendid ning võttes arvesse nende õiguslikku ja põhiseaduslikku raamistikku.

3.    Lepinguosalised lepivad kokku, et tehakse tihedat koostööd genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude vältimiseks, kasutades selleks asjakohaseid kahe- ja mitmepoolseid raamistikke.



ARTIKKEL 7

Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine

Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige pidades silmas Armeenia Vabariigi võimalikku osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamiseoperatsioonides, samuti asjakohastel õppustel ja koolitustel; selline osalemine oleks üksikjuhtumipõhine.

ARTIKKEL 8

Piirkondlik stabiilsus ja konfliktide rahumeelne lahendamine

1.    Lepinguosalised tugevdavad ühiseid jõupingutusi, et parandada tingimusi edasise piirkondliku koostöö tegemiseks, toetades avatud piire ja piiriülest liikuvust, heanaaberlikke suhteid ja demokraatlikku arengut ning edendades seeläbi stabiilsust ja julgeolekut, ja tegutsevad konfliktide rahumeelse lahendamise nimel.

2.    Lõikes 1 nimetatud tegevustes järgitakse rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise ühiseid põhimõtteid, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas ja OSCE Helsingi lõppaktis ning muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides, millest lepinguosalised juhinduvad. Lepinguosalised rõhutavad konfliktide rahumeelseks lahendamiseks olemasolevate kokkulepitud vormide tähtsust.

3.    Lepinguosalised rõhutavad, et relvastuskontroll ning usalduse ja julgeoleku suurendamise meetmed on julgeoleku, prognoositavuse ja stabiilsuse tagamiseks Euroopas jätkuvalt väga olulised.



ARTIKKEL 9

Massihävitusrelvad, nende leviku tõkestamine ja desarmeerimine

1.    Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil, näiteks terroristide ja muude kuritegelike ühenduste seas, on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd ja annavad oma panuse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, täites täielikult oma kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, ning muid asjaomaseid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised nõustuvad, et see säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd ja annavad oma panuse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks,

a)    võttes meetmed asjakohastele rahvusvahelistele õigusaktidele allakirjutamiseks ja nende ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks ning

b)    arendades edasi tõhusat siseriiklikku ekspordikontrollisüsteemi, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kaupade ekspordi ja transiidi ning massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogia lõppkasutuse kontrollimiseks.

3.    Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi käesolevas artiklis nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.



ARTIKKEL 10

Väike- ja kergrelvad ning tavarelvade ekspordi kontroll

1.    Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, salakaubavedu, ülemäärane varumine, puudulik haldamine, varude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

2.    Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma kohustust võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele, mille osalised nad on, ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, samuti oma kohustusi, mis tulenevad muudest kõnealuses valdkonnas kehtivatest rahvusvahelistest õigusaktidest, näiteks ÜRO tegevusprogrammist väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.

3.    Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja tagama kooskõlastamise, vastastikuse täiendavuse ja koostoime võitluses väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu ning ülemääraste varude hävitamise üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja vajaduse korral riiklikul tasandil.

4.    Peale selle lepivad lepinguosalised kokku jätkata koostööd tavarelvade ekspordi kontrolli valdkonnas, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli küsimustes 1 ning Armeenia Vabariigi asjakohaseid õigusakte.



5.    Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi käesolevas artiklis nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.

ARTIKKEL 11

Terrorismivastane võitlus

1.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning lepivad kokku, et teevad kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd terrorismi mis tahes avaldumisvormide ja ilmingute ennetamiseks ning nende vastu võitlemiseks.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku, et terrorismivastane võitlus peab toimuma täielikus kooskõlas õigusriigi põhimõtte ning rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide, pagulas- ja humanitaarõiguse, ÜRO põhikirja põhimõtete ning terrorismivastast võitlust käsitlevate rahvusvaheliste dokumentidega.

3.    Lepinguosalised rõhutavad kõikide terrorismivastase võitlusega seotud ÜRO konventsioonide ja protokollide üldise ratifitseerimise ja täieliku rakendamise tähtsust. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad dialoogi rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse laiaulatusliku konventsiooni eelnõu küsimustes ning teevad koostööd ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ja kõikide asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ning Euroopa Nõukogu konventsioonide rakendamisel. Lisaks sellele lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas.



III JAOTIS

ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS

ARTIKKEL 12

Õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine

1.    Lepinguosalised panevad vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise edendamisele ning menetluslikele tagatistele kriminaalasjades ja kuriteoohvrite õigustele.

2.    Lepinguosalised teevad täielikku koostööd, et tagada institutsioonide tulemuslik tegevus õiguskaitse, korruptsioonivastase võitluse ja õigusemõistmise valdkonnas.

3.    Koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas põhineb inimõiguste, mittediskrimineerimise ja põhivabaduste tagamisel.

ARTIKKEL 13

Isikuandmete kaitse

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse kooskõlas Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu ja rahvusvaheliste õigusaktide ja normidega.



ARTIKKEL 14

Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas

1.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust ja seavad sisse igakülgse dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas seadusliku rände, rahvusvahelise kaitse ning ebaseadusliku rände, inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas.

2.    Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)    rände algpõhjuste käsitlemine;

b)    siseriiklike õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastavalt 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ja 1967. aasta pagulasseisundi protokollile ning muudele asjaomastele rahvusvahelistele dokumentidele, näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte rakendamise tagamiseks;

c)    riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja seisund, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioon, haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed;



d)    tõhusa ja ennetava poliitika väljatöötamine ebaseadusliku rände, rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas küsimuses, kuidas asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide raames võidelda inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustikega ning kaitsta inimkaubanduse ohvreid;

e)    rändehalduse, dokumentide turvalisuse, viisapoliitika ja piirihalduse ning rändega seotud infosüsteemide valdkonna organisatsioonilised küsimused, koolitus, parimad tavad ja muud operatiivmeetmed.

3.    Koostöö võib soodustada ka korduvrännet arengu toetamise eesmärgil.

ARTIKKEL 15

Isikute liikumine ja tagasivõtmine

1.    Lepinguosalised tagavad järgmiste nende suhtes siduvate lepingute täieliku rakendamise:

a)    Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping (edaspidi „tagasivõtuleping“), mis jõustus 1. jaanuaril 2014, ja

b)    Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping (edaspidi „viisalihtsustusleping“), mis jõustus 1. jaanuaril 2014.



2.    Lepinguosalised toetavad viisalihtsustuslepingu täitmisega jätkuvalt kodanike liikuvust ning kaaluvad sobival ajal viisanõude kaotamist puudutava dialoogi alustamist, tingimusel et on loodud tingimused hästi hallatud ja turvalise liikuvuse tagamiseks. Lepinguosalised teevad koostööd ebaseadusliku rändega võitlemisel, sealhulgas rakendades tagasivõtulepingut ja toetades piirihalduspoliitikat ning õigus- ja tegevusraamistikke.

ARTIKKEL 16

Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu

1.    Lepinguosalised teevad koostööd, et ennetada ja tõkestada organiseeritud ja muud kuritegevust, sealhulgas rahvusvahelist kuritegevust, näiteks:

a)    rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus;

b)    relvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

c)    ebaseaduslike uimastite üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

d)    kaupade ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;



e)    ebaseaduslik majandus- ja finantstegevus, nagu võltsimine, maksupettus ja riigihangetega seotud pettus;

f)    rahvusvaheliste annetajate rahastatud projektide vahendite omastamine;

g)    aktiivne ja passiivne korruptsioon avalikus ja erasektoris;

h)    dokumentide võltsimine ja valeandmete esitamine ning

i)    küberkuritegevus.

2.    Lepinguosalised tõhustavad õiguskaitseasutuste kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas arendavad võimaluse korral koostööd Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Armeenia Vabariigi asjaomaste ametiasutuste vahel. Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama asjakohaseid rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO 2000. aasta konventsioonis ja selle kolmes protokollis. Lepinguosalised teevad koostööd korruptsiooni ennetamisel ja sellega võitlemisel kooskõlas ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni ning riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) ja OSCE soovitustega, samuti majanduslike huvide deklareerimise läbipaistvuse tagamisel, rikkumistest teatajate kaitsmisel ja juriidiliste isikute lõplike abisaajate kohta teabe avalikustamisel.



ARTIKKEL 17

Ebaseaduslikud uimastid

1.    Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, et tagada tasakaalustatud ja integreeritud lähenemisviis seoses ebaseaduslike uimastite ja uute psühhoaktiivsete ainete kasutamise ennetamise ja tõkestamisega. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite kasutamise ennetamise ja tõkestamisega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed põhinevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetel, mis on sätestatud asjaomastes rahvusvahelistes konventsioonides, ning nende eesmärk on rakendada soovitused, mis esitati 2016. aasta aprillis toimunud ÜRO Peaassamblee üleilmsele uimastiprobleemile pühendatud eriistungjärgul vastu võetud lõppdokumendis.

ARTIKKEL 18

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.    Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma finantssüsteemi ja muude süsteemide kasutamist üldiselt kuritegelikul teel ja eeskätt uimastikuritegudest saadud tulu pesemiseks ning terrorismi rahastamiseks. Koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite sissenõudmist.



2.    Selles valdkonnas tehtav koostöö võimaldab asjaomase teabe vahetamist vastavalt lepinguosaliste asjakohastele õigusaktidele ja asjakohastele rahvusvahelistele õigusaktidele ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike normide kehtestamist, mis oleksid võrdväärsed selles valdkonnas tegutsevate asjaomaste rahvusvaheliste asutuste, näiteks rahapesuvastase töökonna kehtestatud normidega.

ARTIKKEL 19

Koostöö terrorismiga võitlemise valdkonnas

1.    Lepinguosalised kinnitavad kooskõlas artiklis 11 sätestatud terrorismivastase võitluse aluspõhimõtetega veel kord, et terrorismivastane võitlus on eelkõige õiguskaitse ja kohtuvaldkonna ülesanne, ning lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel ning eelkõige:

a)    vahetavad teavet terrorirühmituste, terroristide ja nende toetusvõrgustike kohta kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ning eelkõige isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate õigusaktidega;

b)    vahetavad kohaldatavate õigusaktide alusel kogemusi terrorismi ennetamise ja tõkestamise, selleks kasutatavate vahendite ja meetodite ning nende tehniliste aspektide, aga ka koolituse kohta;

c)    vahetavad seisukohti radikaliseerumise ja terroristide värbamise ning radikaliseerumisega võitlemise ja rehabilitatsiooni toetamise kohta;


d)    vahetavad seisukohti ja kogemusi terrorismis kahtlustatavate isikute piiriülese liikumise ja reisimise ning terrorismiohu kohta;

e)    vahetavad parimaid tavasid inimõiguste kaitsmisel terrorismivastases võitluses, eelkõige kriminaalmenetluse käigus;

f)    tagavad terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste kriminaliseerimise ning

g)    võtavad meetmeid keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaterrorismi ohu vastu ning kohustuvad võtma meetmeid, et vältida keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumamaterjalide terroristlikel eesmärkidel omandamist, üleandmist ja kasutamist ning ebaseaduslikke tegusid kõrge riskiastmega keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumarajatiste suhtes.

2.    Koostöö põhineb asjaomastel olemasolevatel hinnangutel ja toimub lepinguosalistevaheliste konsultatsioonide alusel.

ARTIKKEL 20

Õigusalane koostöö

1.    Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.



2.    Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised süvendada koostööd mitmepoolsete lepingutega ettenähtud vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab selline koostöö asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega ühinemist ja nende õigusaktide rakendamist ning Eurojusti ja Armeenia Vabariigi pädevate asutuste vahelise koostöö tihendamist.

ARTIKKEL 21

Konsulaarkaitse

Armeenia Vabariik on nõus, et tema territooriumil esindatud ELi liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaarasutused pakuvad kaitset ka selliste ELi liikmesriikide kodanikele, kellel ei ole Armeenia Vabariigis alalist esindust, kes saaks pakkuda konkreetsel juhul konsulaarkaitset, tehes seda asjaomase ELi liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.



IV JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

MAJANDUSDIALOOG

ARTIKKEL 22

1.    Euroopa Liit ja Armeenia Vabariik toetavad majandusreformi läbiviimist, parandades ühist arusaama teineteise majanduse põhialustest ning majanduspoliitika kavandamisest ja rakendamisest.

2.    Armeenia Vabariik võtab täiendavaid meetmeid, et luua toimiv turumajandus ning järk-järgult ühtlustada oma majandus- ja rahandusalased õigusnormid ja poliitikameetmed Euroopa Liidu omadega, kui see on asjakohane. Euroopa Liit toetab Armeenia Vabariiki tema püüdlustes tagada usaldusväärne makromajanduspoliitika, sealhulgas keskpanga sõltumatus ja hinnastabiilsus, usaldusväärne riigi rahandus ning stabiilne valuutavahetuskurss ja maksebilanss.



ARTIKKEL 23

Sel eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et seavad sisse korrapärase majandusdialoogi, mille eesmärgid on järgmised:

a)    teabevahetus makromajanduspoliitika ja makromajanduslike suundumuste, struktuurireformide ning majandusarengu strateegia küsimustes;

b)    teadmiste ja parima tava vahetus näiteks riigi rahanduse, raha- ja vahetuskursipoliitika raamistike, finantssektori poliitika ja majandusstatistika kohta;

c)    teabe ja kogemuste vahetus piirkondliku majandusintegratsiooni, sealhulgas Euroopa majandus- ja rahaliidu toimimise kohta;

d)    kahepoolse majandus-, finants- ja statistikakoostöö olukorra läbivaatamine.



ARTIKKEL 24

Avaliku sektori sisekontroll ja audit

Lepinguosalised teevad koostööd avaliku sektori asutuste sisekontrolli ja välisauditi valdkonnas eesmärgiga:

a)    arendada välja ja rakendada kooskõlas Armeenia Vabariigi valitsuse heakskiidetud avaliku sektori asutuste sisefinantskontrolli reformikavaga juhi vastutusel ja volituste delegeerimisel põhinev avaliku sektori asutuste sisefinantskontrolli süsteem, sealhulgas oma tegevuses sõltumatu siseauditi funktsioon Armeenia Vabariigi avalikus sektoris tervikuna, viies selle vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide, raamistike ja suunistega ning ELi hea tavaga;

b)    luua Armeenia Vabariigis piisav finantskontrollisüsteem, mis täiendab, kuid ei dubleeri siseauditi funktsiooni;

c)    toetada Armeenia Vabariigis avaliku sektori sisefinantskontrolli ühtlustamisega tegelevat kesküksust ja tugevdada selle suutlikkust reforme juhtida;

d)    tugevdada veelgi riigikontrolli kui Armeenia Vabariigi kõrgeimat auditeerimisasutust, eelkõige selle finantsilist, organisatsioonilist ja tegevuse sõltumatust kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud välisauditistandarditega (INTOSAI standarditega) ja

e)    näha ette teabe, kogemuste ja hea tava vahetamine.



2. PEATÜKK

MAKSUSTAMINE

ARTIKKEL 25

Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimistava edendamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.

ARTIKKEL 26

Pidades silmas artiklit 25, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas Euroopa Liidu tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid, ning kohustuvad neid järgima. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevust, tõhustavad lepinguosalised sel eesmärgil rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad maksutulude kogumist ning töötavad välja meetmed nende hea juhtimistava põhimõtete tõhusaks rakendamiseks.



ARTIKKEL 27

Lepinguosalised tõhustavad ja tugevdavad koostööd Armeenia Vabariigi maksusüsteemi ja -halduse täiustamisel ja arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, et tagada tõhus maksukogumine ning tugevdada võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised kohtlevad importtooteid ja sarnaseid kodumaiseid tooteid võrdselt kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994“) I ja III artikliga. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuste ja maksustamise vältimisega, eelkõige karussellpettusega, ning siirdehindade ja offshore-ettevõtete küsimustes.

ARTIKKEL 28

Lepinguosalised arendavad koostööd, et jõuda ühise poliitikani pettuste ja aktsiisiga maksustavate kaupade salakaubaveo ennetamise ja tõkestamise alal. Koostöö hõlmab teabevahetust. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise 2003. aasta raamkonventsiooniga.

ARTIKKEL 29

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.



3. PEATÜKK

STATISTIKA

ARTIKKEL 30

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, et täita pikaajaline eesmärk esitada ajakohaseid, rahvusvaheliselt võrreldavaid ja usaldusväärseid statistilisi andmeid. Eeldatakse, et kestlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peab olema kooskõlas ÜRO ametliku statistika koostamise põhimõtetega ning võtma arvesse ELi statistikaõigustikku, sealhulgas Euroopa statistika tegevusjuhist, et viia riiklik statistikasüsteem vastavusse Euroopa normide ja standarditega.

ARTIKKEL 31

Statistika valdkonnas tehtava koostöö eesmärgid on järgmised:

a)    riikliku statistikasüsteemi suutlikkuse edasine suurendamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, kvaliteetsete andmete ja metaandmete esitamisele, levitamispoliitikale ja kasutajasõbralikkusele ning lähtudes avaliku ja erasektori, teadusringkondade ja muude kasutajate vajadustest;



b)    Armeenia Vabariigi statistikasüsteemi järkjärguline Euroopa statistikasüsteemi normide ja tavadega vastavusse viimine;

c)    Euroopa Liidule andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifikaatorite kasutamist;

d)    riigi statistikatöötajate ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada ELi statistikastandardite kohaldamist ja aidata arendada Armeenia Vabariigi statistikasüsteemi;

e)    statistikavaldkonna oskusteabe arendamisega seotud kogemuste vahetamine ja

f)    kõikide statistika kogumise ja levitamise protsesside kvaliteedi tagamise ja juhtimise toetamine.

ARTIKKEL 32

Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles Euroopa Liidu statistikaasutuseks on Eurostat. Koostöö tagab statistikaameti ametialase sõltumatuse ja Euroopa statistika tegevusjuhise põhimõtete kohaldamise ning keskendub järgmistele valdkondadele:

a)    rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused ja sotsiaalstatistika;

b)    põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused;



c)    ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel;

d)    makromajandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamine, väliskaubandusstatistika, maksebilansistatistika ja välismaiste otseinvesteeringute statistika;

e)    energiastatistika, sealhulgas energiabilansid;

f)    keskkonnastatistika;

g)    piirkondlik statistika ja

h)    horisontaalne tegevus, sealhulgas kvaliteedi tagamine ja juhtimine, statistilised klassifikaatorid, koolitus, levitamine ja nüüdisaegse infotehnoloogia kasutamine.

ARTIKKEL 33

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi, mis on saadud mitme abiprogrammi raames statistikasüsteemi reformi käivitamisel. Jõupingutused suunatakse edasisele ühtlustamisele ELi statistikaõigustikuga, tuginedes Armeenia Vabariigi statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete esitamise protsess keskendub haldusdokumentide kasutamise parandamisele ja statistiliste uuringute ühtlustamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Saadud andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.



ARTIKKEL 34

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog. Armeenia Vabariigile antakse võimaluste piires võimalus osaleda Euroopa statistikasüsteemi tegevuses, sealhulgas koolituses.

ARTIKKEL 35

Armeenia Vabariigi õigusaktide järkjärguline ühtlustamine ELi statistikaõigustikuga toimub kooskõlas kord aastas ajakohastatava Eurostati statistikanõuete kogumikuga, mida lepinguosalised käsitavad käesoleva lepingu lisana.



V JAOTIS

MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA

1. PEATÜKK

TRANSPORT

ARTIKKEL 36

Lepinguosalised:

a)    laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et toetada kestlike transpordisüsteemide arendamist;

b)    edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet ja

c)    püüavad parandada põhilisi transpordiühendusi oma territooriumide vahel.



ARTIKKEL 37

Koostöö hõlmab järgmisi valdkondi:

a)    kõiki transpordiliike hõlmava kestliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine eelkõige eesmärgiga tagada keskkonnasäästlikud, tõhusad, ohutud ja turvalised transpordisüsteemid ning edendada transpordikaalutluste integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse;

b)    valdkondlike strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja transpordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et need vastaksid rangeimatele rahvusvahelistele standarditele), maantee-, raudtee-, sisevee-, lennu- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad ja vahe-eesmärgid, haldusülesanded ning rahastamiskavad;

c)    taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide paremaks väljaselgitamiseks ja hindamiseks;

d)     taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduvate rahastamisstrateegiate väljatöötamine ning aktiivsem osalemine erasektori transpordiprojektides ja nende projektide toetamine;

e)    ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ja -lepingutega, sealhulgas rahvusvaheliste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tulemusliku täitmise tagamise menetlustega;



f)    koostöö ning teabevahetus, et arendada ja täiustada transporditehnoloogiat, näiteks arukaid transpordisüsteeme, ja

g)    kõigi transpordiliikide haldamisel ja käitamisel arukate transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmosesidesüsteemide ja kommertsrakenduste kasutamisel.

ARTIKKEL 38

1.    Koostöö eesmärk on ka parandada reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Armeenia Vabariigi, Euroopa Liidu ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, toetada avatud piire ja piiriülest liikumist, kaotades halduslikud, tehnilised ja muud tõkked, parandada olemasolevate transpordivõrkude toimimist ja ajakohastada taristut eelkõige peamistes lepinguosalisi ühendavates võrgustikes.

2.    Koostöö hõlmab piiriületuse lihtsustamise meetmeid, võttes arvesse sisemaariikide iseärasusi vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele õigusaktidele.

3.    Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:

a)    piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse edusamme, mis on tehtud selliste erinevate piirkondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA) ning muud rahvusvahelised transpordialgatused, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega, ja



b)    Euroopa Liidu erinevate transpordiasutuste ja idapartnerluse raames.

ARTIKKEL 39

1.    Selleks et tagada lepinguosalistevahelise lennutranspordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine vastavalt nende vastastikustele kaubanduslikele vajadustele, tuleks vastastikuse turulepääsu tingimusi lennutranspordi valdkonnas käsitleda kooskõlas Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepinguga.

2.    Enne ühist lennunduspiirkonda käsitleva lepingu sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisele eelnenud olukorraga võrreldes kitsendavaid ega diskrimineerivaid meetmeid.

ARTIKKEL 40

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.

ARTIKKEL 41

1.    Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid I lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



2.    Õigusaktide ühtlustamine võib toimuda ka valdkondlike lepingute sõlmimisega.

2. PEATÜKK

ENERGIAKOOSTÖÖ, SEALHULGAS TUUMAOHUTUS

ARTIKKEL 42

1.    Lepinguosalised teevad energiakoostööd, lähtudes partnerluse, ühiste huvide, läbipaistvuse ja prognoositavuse põhimõtteist. Koostöö eesmärk on ühtlustada õigusnorme energeetikasektori allnimetatud valdkondades, võttes arvesse vajadust tagada juurdepääs turvalisele, keskkonnasäästlikule ja taskukohasele energiale.

2.    Koostööd tehakse muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)    energiastrateegia ja -poliitika, sealhulgas energiajulgeoleku ning energiavarustuse ja elektritootmise mitmekesisuse edendamiseks;

b)    energiajulgeoleku tugevdamine, muu hulgas energiaallikate ja -kanalite mitmekesistamise kaudu;

c)    konkurentsivõimeliste energiaturgude arendamine;

d)    taastuvate energiaallikate kasutamise, energiatõhususe ja energiasäästu toetamine;



e)    energeetikat ja piirkondlike turgude integreerimist käsitleva piirkondliku koostöö toetamine;

f)    ühiste õigusraamistike väljatöötamise toetamine, et hõlbustada naftatoodete, elektri ja võimalike muude energiakaupadega kauplemist ning tagada võrdsed võimalused tuumaohutuse valdkonnas, eesmärgiga saavutada kõrge ohutus- ja turvatase;

g)    tsiviilotstarbelise tuumaenergia sektor, võttes arvesse Armeenia Vabariigi iseärasusi ja keskendudes eelkõige kõrgetasemelise tuumaohutuse tagamisele vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) standarditele ning allpool viidatud Euroopa Liidu standarditele ja tavadele, aga ka kõrgetasemelise tuumajulgeoleku tagamisele vastavalt rahvusvahelistele suunistele ja tavadele. Selles valdkonnas toimuv koostöö hõlmab järgmist:

i)    tehnoloogia ja parima tava vahetus ning koolitus ohutuse, julgeoleku ja jäätmekäitluse valdkonnas, et tagada tuumaelektrijaamade ohutu toimimine;

ii)    Medzamori tuumaelektrijaama sulgemine ja selle tegevuse ohutu lõpetamine ning asjakohase rakenduskava või tegevuskava peatne vastuvõtmine, võttes arvesse vajadust asendada see uute võimsustega, et tagada Armeenia Vabariigi energiajulgeolek ja tingimused säästvaks arenguks;

h)    hinnapoliitika, transiit ja transport, eelkõige energiaressursside edastamise üldine kulupõhine süsteem, kui see on asjakohane, ning vajaduse korral täiendavad täpsustused seoses juurdepääsuga süsivesinikele;



i)    aluspõhimõtteid – energiaturu reguleerimine ja konkurentsivõimeliste, läbipaistvate ja kulutõhusate tariifidega mittediskrimineeriv juurdepääs energiavõrkudele ja -taristule ning piisav ja sõltumatu järelevalve – kajastavate regulatiivsete aspektide edendamine;

j)    teaduslik ja tehniline koostöö, sealhulgas teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja täiustamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasäästlikule tehnoloogiale.

ARTIKKEL 43

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.

ARTIKKEL 44

Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid II lisas osutatud õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



3. PEATÜKK

KESKKOND

ARTIKKEL 45

Lepinguosalised arendavad ja tõhustavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, soodustades sellega säästva arengu ja keskkonnasäästliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamist. Tõhusam keskkonnakaitse toob Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi kodanikele ja ettevõtjatele eeldatavalt kaasa eeliseid, mis tulenevad muu hulgas rahvatervise paranemisest, loodusvarade säilimisest, majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe kasvust ning nüüdisaegse keskkonnasäästlikuma tehnoloogia kasutamisest tingitud tootmise kestlikust arengust. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades samas silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja selle valdkonna mitmepoolseid lepinguid.

ARTIKKEL 46

1.    Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade säästev kasutamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja üleilmsete keskkonnaprobleemidega muu hulgas järgmistes valdkondades:



a)    keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas strateegiline kavandamine, keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonnahindamine, haridus ja koolitus, seire ja keskkonnaalased infosüsteemid, kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine, keskkonnavastutus, võitlus keskkonnakuritegudega, piiriülene koostöö, keskkonnateabe kättesaadavus, otsustusprotsessid ning tõhusad haldus- ja kohtulikud läbivaatamismenetlused;

b)    õhu kvaliteet;

c)    vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas üleujutusriski haldamine, samuti veenappus ja põud;

d)    jäätmekäitlus;

e)    looduskaitse, sealhulgas metsandus ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;

f)    tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud;

g)    kemikaalide kasutamine.

2.    Samuti on koostöö eesmärk integreerida keskkonnaküsimused lisaks keskkonnapoliitikale ka muudesse poliitikavaldkondadesse.



ARTIKKEL 47

Lepinguosalised muu hulgas:

a)    vahetavad teavet ja kogemusi;

b)    teevad koostööd piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, eelkõige seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega, ja

c)    teevad vastavalt vajadusele koostööd asjaomaste asutuste raames.

ARTIKKEL 48

Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)    Armeenia Vabariigi üldise riikliku keskkonnastrateegia väljatöötamine, mis hõlmab:

i)    kavandatud institutsioonilisi reforme (koos ajakavaga), et tagada keskkonnaalaste õigusnormide rakendamine ja täitmine;

ii)    keskkonnaasutuste pädevuse jaotamist riiklikul, piirkondlikul ja omavalitsuste tasandil;

iii)    otsuste tegemise ja rakendamise menetlusi;



iv)    keskkonnaküsimuste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise toetamise menetlusi;

v)    keskkonnasäästliku majanduse ja ökoinnovatsiooni edendamist, vajalike inim- ja finantsressursside väljaselgitamist ning kontrollimehhanismi, ja

b)    Armeenia Vabariigi valdkondlike strateegiate väljatöötamine (sealhulgas halduskohustuste täitmise konkreetsed ajakavad ja vahe-eesmärgid ning taristu- ja tehnoloogiainvesteeringute rahastamisstrateegiad), mis käsitlevad:

i) õhu kvaliteeti;

ii) vee kvaliteeti ja veevarude haldamist;

iii) jäätmekäitlust;

iv) bioloogilist mitmekesisust, looduskaitset ja metsandust;

v) tööstussaastet ja tööstusest tulenevaid ohtusid ning

vi) kemikaale.

ARTIKKEL 49

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.



ARTIKKEL 50

Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid III lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

4. PEATÜKK

KLIIMAMEETMED

ARTIKKEL 51

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad kliimamuutustega võitlemise alast koostööd. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, võrdsusest ja vastastikusest kasust ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.

ARTIKKEL 52

Koostöö raames toetatakse riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi meetmeid, sealhulgas järgmistes valdkondades:

a)    kliimamuutuste mõju vähendamine;



b)    kliimamuutustega kohanemine;

c)    kliimamuutustega tegelemise turupõhised ja -välised mehhanismid;

d)    uute innovaatiliste, ohutute ja säästvate vähese CO2-heitega tehnoloogialahenduste ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogialahenduste uurimine, arendustöö, tutvustamine, kasutuselevõtt, siire ja levitamine;

e)    kliimakaalutluste arvessevõtmine üldistes ja valdkondlikes poliitikameetmetes ning

f)    teadlikkuse suurendamine, haridus ja koolitus.

ARTIKKEL 53

1.    Lepinguosalised muu hulgas:

a)    vahetavad teavet ja kogemusi;

b)    tegelevad ühise teadustöö ja teabevahetusega puhtamate ja keskkonnasäästlikumate tehnoloogialahenduste vallas;

c)    rakendavad vajaduse korral ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1992. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja 2015. aasta Pariisi kokkuleppega, ning ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames.



2.    Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele ja piirkondlikule koostööle.

ARTIKKEL 54

Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)    meetmed 2015. aasta Pariisi kokkuleppe rakendamiseks kooskõlas käesolevas lepingus sätestatud põhimõtetega;

b)    meetmed tõhusate kliimameetmete rakendamise suutlikkuse suurendamiseks;

c)    üldise kliimastrateegia ning tegevuskava väljatöötamine kliimamuutuste leevendamiseks ja nende mõjuga kohanemiseks pikemas perspektiivis;

d)    haavatavus- ja kohanemishinnangud;

e)    vähesel CO2-heitel põhineva arengukava väljatöötamine;

f)    pikaajaliste meetmete väljatöötamine ja rakendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, et leevendada kliimamuutuste mõju;

g)    süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemiseks valmistumise meetmed;    

h)    meetmed, millega edendatakse tehnosiiret;



i)    meetmed, millega edendatakse kliimakaalutluste integreerimist valdkondlikesse poliitikameetmetesse, ja

j)    osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud gaasidega seotud meetmed.

ARTIKKEL 55

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.

ARTIKKEL 56

Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid IV lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



5. PEATÜKK

TÖÖSTUS- JA ETTEVÕTLUSPOLIITIKA

ARTIKKEL 57

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades kõikide ettevõtjate, eelkõige aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ärikeskkonda. Tihedam koostöö peaks parandama Euroopa Liidus ja Armeenia Vabariigis tegutsevate Armeenia Vabariigi ja ELi ettevõtjate suhtes kohaldatavat haldus- ja õigusraamistikku ning see peaks tuginema Euroopa Liidu VKE- ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.

ARTIKKEL 58

Lepinguosalised teevad koostööd, et:

a)    rakendada VKEde arendamise strateegiaid, mis tuginevad Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ põhimõtetele, ning jälgida korrapärase aruandluse ja dialoogi kaudu rakendamisprotsessi. Selle koostöö käigus pööratakse tähelepanu ka mikro- ja käsitööndusettevõtjatele, kellel on nii Euroopa Liidu kui ka Armeenia Vabariigi majanduses äärmiselt oluline roll;



b)    luua teabe ja hea tava vahetamisega paremad raamtingimused, aidates seeläbi suurendada konkurentsivõimet. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste (restruktureerimise) juhtimist ning keskkonna- ja energiaküsimusi, nagu energiatõhusus ja puhtam tootmine;

c)    lihtsustada ja ratsionaliseerida õigusnorme ja -tavasid, keskendudes eelkõige normitehnika hea tava, sealhulgas Euroopa Liidu põhimõtete vahetamisele;

d)    innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet ja häid tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste idufirmade toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta;

e)    toetada kontaktide laiendamist Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi ettevõtjate, aga ka nimetatud ettevõtjate ning Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi asutuste vahel;

f)    toetada Armeenia Vabariigis ekspordi elavdamise meetmete juurutamist;

g)    toetada ettevõtjasõbralikumat keskkonda, et suurendada kasvupotentsiaali ja investeerimisvõimalusi, ning

h)    toetada Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi teatavate tööstussektorite ajakohastamist ja restruktureerimist.



ARTIKKEL 59

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog. Dialoogi kaasatakse ka Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi ettevõtjate esindajad.

6. PEATÜKK

ÄRIÜHINGUÕIGUS, RAAMATUPIDAMINE JA AUDIT
NING ETTEVÕTETE ÜLDJUHTIMINE

ARTIKKEL 60

1.    Lepinguosalised tunnistavad tõhusate äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamis- ja auditieeskirjade ja -tavade tähtsust täielikult toimiva turumajanduse ning prognoositava ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna loomisel ning rõhutavad, et on oluline edendada õigusnormide ühtlustamist neis valdkondades.

2.    Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)    hea tava vahetus, et tagada registreeritud äriühingute struktuuri ja esindajaid käsitleva läbipaistva ja kasutusvalmis teabe olemasolu ja kättesaadavus;



b)    ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamine kooskõlas rahvusvaheliste ja eelkõige OECD normidega;

c)    rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) rakendamine ja järjepidev kohaldamine börsil noteeritud äriühingute konsolideeritud aruannete koostamisel;

d)    audiitori ja raamatupidaja kutseala reguleerimine ja järelevalve;

e)    koostöö rahvusvaheliste auditistandardite ja Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC) eetikakoodeksi küsimustes, et edendada standardite ja eetikanormide täitmist kutseorganisatsioonide, auditiorganisatsioonide ja audiitorite poolt ning seega parandada audiitorite kutseoskusi.

7. PEATÜKK

KOOSTÖÖ PANGANDUSE,
KINDLUSTUSE JA MUUDE FINANTSTEENUSTE VALDKONNAS

ARTIKKEL 61

Lepinguosalised lepivad kokku, et on oluline, et finantsteenuste valdkonnas oleks olemas toimivad õigusaktid ja tavad, ning teevad finantsteenuste valdkonnas koostööd järgmistel eesmärkidel:

a)    parandada finantsteenuste reguleerimist;



b)    tagada investorite ja finantsteenuste tarbijate tõhus ja piisav kaitse;

c)    toetada üleilmse finantssüsteemi stabiilsust ja terviklikkust;

d)    edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste koostööd;

e)    edendada sõltumatut ja tõhusat järelevalvet.

8. PEATÜKK

KOOSTÖÖ INFOÜHISKONNA VALDKONNAS

ARTIKKEL 62

Lepinguosalised edendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laia leviku ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema soodustada juurdepääsu elektrooniliste sideteenuste turule ning elavdada konkurentsi ja investeeringuid selles valdkonnas.



ARTIKKEL 63

Koostööd tehakse muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)    teabe ja parima tava vahetamine riiklike infoühiskonna strateegiate rakendamise kohta, sealhulgas algatused, mis on seotud lairibajuurdepääsu soodustamise, võrgu turvalisuse parandamise ja avalike veebiteenuste arendamisega;

b)    teabe, hea tava ja kogemuste vahetamine, et edendada elektrooniliste sideteenuste tervikliku õigusraamistiku väljatöötamist ning eelkõige tugevdada riikliku sõltumatu reguleeriva asutuse haldussuutlikkust, parandada raadiospektri kasutamist ja edendada Armeenia Vabariigi siseste ning Armeenia Vabariigi ja Euroopa Liidu vaheliste võrkude koostalitlusvõimet.

ARTIKKEL 64

Lepinguosalised edendavad Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ja Armeenia Vabariigi reguleeriva asutuse koostööd elektrooniliste sideteenuste valdkonnas.

ARTIKKEL 65

Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid V lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.



9. PEATÜKK

TURISM

ARTIKKEL 66

Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et süvendada konkurentsivõimelise ja kestliku turismitööstuse kui majanduskasvu, tööhõivet ning välissuhtlust elavdava teguri arengut.

ARTIKKEL 67

Kahepoolne, piirkondlik ja Euroopa tasandi koostöö tugineb järgmistele põhimõtetele:

a)    kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, eelkõige maapiirkondades;

b)    kultuuripärandi tähtsus ja

c)    turismi ja keskkonnahoiu positiivne koostoime.



ARTIKKEL 68

Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:

a)    teabe, hea tava, kogemuste ja oskusteabe vahetus, sealhulgas innovaatiliste tehnoloogialahenduste kohta;

b)    avaliku ja erasektori ning kohalike kogukondade huve hõlmava strateegilise partnerluse loomine turismi kestliku arengu tagamiseks;

c)    turismitoodete ja -turgude, taristu, inimressursside ja institutsioonilise struktuuri edendamine ja arendamine ning reisiteenuste valdkonnas esinevate tõkete väljaselgitamine ja kõrvaldamine;

d)    tõhusate poliitikameetmete ja strateegiate, sealhulgas asjakohaste õiguslike, haldus- ja finantsaspektide arendamine ja rakendamine;

e)    turismialane koolitus ja suutlikkuse suurendamine, et tõsta teenuste taset, ning

f)    kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine.

ARTIKKEL 69

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.



10. PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE

ARTIKKEL 70

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.

ARTIKKEL 71

Lepinguosalistevahelisel koostööl põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)    põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ühise mõistmise edendamine;

b)    riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse suurendamine poliitikameetmete kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja hea tavaga;

c)    põllumajandustootmise ajakohastamine ja selle säästvuse edendamine;

d)    teadmiste ja hea tava jagamine maaelu arengut käsitlevate poliitikameetmete kohta, et suurendada maapiirkondade majanduslikku heaolu;



e)    põllumajandussektori konkurentsivõime ning turgude tõhususe ja läbipaistvuse parandamine;

f)    eelkõige geograafiliste tähiste ja mahepõllumajanduse valdkonnas kvaliteedipoliitika ja kontrollimehhanismide edendamine;

g)    teadmiste levitamine ja tugiteenuste edendamine põllumajandustootjate seas ning

h)    seisukohtade lähendamine küsimustes, mida käsitletakse neis rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu lepinguosalised kuuluvad.

11. PEATÜKK

KALANDUSE JA MERENDUSE JUHTIMINE

ARTIKKEL 72

Lepinguosalised teevad koostööd kalanduse ja merenduse juhtimist käsitlevates ühist huvi pakkuvates küsimustes, süvendades seega kahe- ja mitmepoolset ning rahvusvahelist koostööd kalandussektoris.

ARTIKKEL 73

Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist järgmistel eesmärkidel:



a)    säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalanduse juhtimine, et hoida kalavarude ja ökosüsteemide tervist, ning

b)    koostöö vee-elusressursside majandamise ja kaitsega tegelevates mitmepoolsetes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, tugevdades eelkõige asjakohaseid rahvusvahelisi järelevalve- ja õiguskaitsevahendeid.

ARTIKKEL 74

Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetamine ja toe pakkumine, et tagada järgmisi valdkondi hõlmava kestliku kalanduspoliitika rakendamine:

a)    kalavarude ja vesiviljelusressursside haldamine;

b)    kalapüügi järelevalve ja kontroll;

c)    püügi-, lossimis-, bioloogiliste ja majandusandmete kogumine;

d)    turgude tõhususe parandamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turustamisstandardeid ja jälgitavust;

e)    nende piirkondade säästev arendamine, mis hõlmavad järve kallast või tiike või jõe suudmeala ning kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalandussektoriga, ja



f)    institutsioonide vahel kogemuste vahetamine seoses säästvat vesiviljelust käsitlevate õigusaktide ja nende praktilise rakendamisega looduslikel valgalade ja tehisveekogude suhtes.

ARTIKKEL 75

Võttes arvesse koostööd kalanduse, transpordi ja keskkonna alal ning muudes merega seonduvates poliitikavaldkondades, teevad lepinguosalised vastavalt vajadusele koostööd ja toetavad üksteist ka merendusküsimustes, eelkõige asjaomastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, kus nad toetavad aktiivselt integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele ja heale valitsemistavale.

12. PEATÜKK

MÄETÖÖSTUS

ARTIKKEL 76

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd mäetööstuse ja tooraine tootmise valdkonnas, et suurendada üksteisemõistmist, parandada ettevõtluskeskkonda, vahetada teavet ja teha koostööd energiavaldkonda mittekuuluvates küsimustes, mis seonduvad eelkõige metallimaakide ja mineraaltoorme kaevandamisega.

ARTIKKEL 77

Lepinguosalised teevad koostööd, et:



a)    vahetada teavet arengusuundumuste kohta mäetööstuse ja tooraine tootmise valdkonnas;

b)    vahetada teavet toorainekaubandusega seotud küsimustes eesmärgiga parandada kahepoolset arvamustevahetust;

c)    vahetada teavet ja parimaid tavasid seoses mäetööstuse säästva arenguga ning

d)    vahetada teavet ja parimaid tavasid koolituse, kutseoskuste ja ohutuse kohta mäetööstuse valdkonnas.

13. PEATÜKK

TEADUS- JA INNOVATSIOONIKOOSTÖÖ

ARTIKKEL 78

Lepinguosalised teevad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd tsiviilotstarbelise teaduse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni valdkonnas, kaitstes seejuures vajalikul määral ja tõhusalt intellektuaalomandiõigusi.

ARTIKKEL 79

Artiklis 78 nimetatud koostöö hõlmab järgmist:



a)    poliitiline dialoog ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine;

b)    lepinguosaliste asjaomastele programmidele piisava juurdepääsu võimaldamine;

c)    Armeenia Vabariigi teadusasutuste teadusvõimekuse suurendamine ning nende kaasamine Euroopa Liidu teadusuuringute raamprogrammi;

d)    ühiste teadusprojektide soodustamine kõigis teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondades;

e)    lepinguosaliste teadusuuringutes ja innovatsioonitegevuses osalevatele teadlastele ning teistele teadustöötajatele ettenähtud koolitus ja liikuvusprogrammid;

f)    käesoleva lepinguga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumise ja neis meetmetes kasutatavate kaupade piiriülese liikumise hõlbustamine kohaldatavate õigusnormide raames ning

g)    lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ka muu teadus- ja innovatsioonialane koostöö.

ARTIKKEL 80

Sellise koostöö käigus tuleks eesmärgiks seada koostoime saavutamine rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse kaudu rahastatavate meetmete ning muude meetmete vahel, mis võetakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise finantskoostöö raamistikus vastavalt VII jaotise 1. peatükile.



14. PEATÜKK

TARBIJAKAITSE

ARTIKKEL 81

Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada oma tarbijakaitsesüsteemide kooskõla.

ARTIKKEL 82

Vajaduse korral võib koostöö hõlmata järgmist:

a)    Armeenia Vabariigi tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine Euroopa Liidu õigusaktidega, vältides seejuures kaubandustõkkeid;

b)    teabevahetuse edendamine tarbijakaitsesüsteemide alal, sealhulgas tarbijakaitsealaste õigusaktide ja nende täitmise tagamise, tarbekaupade ohutuse, teabevahetussüsteemide, tarbijate harimise ja võimestamise ning tarbijate kaebuste lahendamise küsimustes;

c)    haldusametnike ja teiste tarbijate huve esindavate isikute koolitamine ning

d)    sõltumatute tarbijaühenduste arengu soodustamine ja tarbijate esindajate vaheliste kontaktide tugevdamine.



ARTIKKEL 83

Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid VI lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

15. PEATÜKK

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALPOLIITIKA JA VÕRDSED VÕIMALUSED

ARTIKKEL 84

Lepinguosalised tõhustavad dialoogi ja koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja -ohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise valdkonnas, et toetada suurema arvu ja paremate töökohtade loomist, vaesuse vähendamist, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamist, säästvat arengut ja elukvaliteedi parandamist.

ARTIKKEL 85

Koostöö seisneb teabe ja parima tava vahetamises ning see võib hõlmata mõningaid teemasid, mis valitakse välja järgmiste seast:

a)    vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine;



b)    tööhõivepoliitika, mille eesmärk on suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade loomine ning varimajanduse ja mitteametliku töötamise vähendamine;

c)    aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööturuasutuste tõhususe parandamine, et ajakohastada tööturgu ja rahuldada tööturu vajadusi;

d)    tööturgude ja sotsiaalse turvalisuse süsteemi kaasavuse parandamine, et hõlmata ka ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas puudega ja vähemuste hulka kuuluvaid inimesi;

e)    võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimisega, et suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada meestele ja naistele võrdsed võimalused, aga ka võitlus sool, rassil või rahvusel, usul ja veendumustel, puudel, vanusel ning seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu;

f)    sotsiaalpoliitika eesmärgiga tõsta sotsiaalkaitse taset ning viia sotsiaalkaitsesüsteemid vastavusse tänapäevaste kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja rahalise kestlikkuse nõuetega;

g)    sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine ja sotsiaaldialoogi edendamine muu hulgas kõigi asjakohaste sidusrühmade suutlikkuse suurendamise kaudu;

h)    töötervishoiu ja -ohutuse parandamine ja

i)    ettevõtjate sotsiaalse vastutustunde suurendamine.



ARTIKKEL 86

Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige sotsiaalpartnerite kaasamist Armeenia Vabariigi poliitikakujundusse ja reformidesse ning lepinguosaliste koostöösse vastavalt käesolevale lepingule.

ARTIKKEL 87

Lepinguosalised soovivad tõhustada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis organisatsioonides.

ARTIKKEL 88

Lepinguosalised edendavad ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, mis on sätestatud OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtjatele, ÜRO globaalses kokkuleppes (Global Compact), ILO kolmepoolses deklaratsioonis rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning standardis ISO 26000.

ARTIKKEL 89

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.



ARTIKKEL 90

Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid VII lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

16. PEATÜKK

KOOSTÖÖ TERVISHOIU VALDKONNAS

ARTIKKEL 91

Lepinguosalised arendavad koostööd rahvatervise valdkonnas, et tõsta ühistest tervishoiualastest väärtustest ja põhimõtetest lähtudes rahvatervise taset, mis on säästva arengu ja majanduskasvu eeltingimus.

ARTIKKEL 92

Koostöö hõlmab nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste ennetamist ja tõrjet, sealhulgas terviseteabe vahetamise, tervisekeskse lähenemisviisi toetamise, rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooniga koostöö tegemise ning rahvusvaheliste tervishoiukokkulepete, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise 2003. aasta raamkonventsiooni ja rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade rakendamise kaudu.



17. PEATÜKK

HARIDUS, KOOLITUS JA NOORED

ARTIKKEL 93

Lepinguosalised teevad koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, et tõhustada koostööd ja poliitilist dialoogi eesmärgiga ühtlustada Armeenia Vabariigi haridus- ja koolitussüsteemid Euroopa Liidu poliitika ja tavadega. Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga edendada elukestvat õpet ning toetada koostööd ja läbipaistvust kõigil haridus- ja koolitustasanditel, pöörates erilist tähelepanu kutse- ja kõrgharidusele.

ARTIKKEL 94

Hariduse ja koolituse valdkonnas keskendub koostöö muu hulgas järgmistele teemadele:

a)    elukestva õppe edendamine, mis on majanduskasvu ja tööhõive alus ning võimaldab kodanikel ühiskonnas täiel määral osaleda;

b)    haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas ametnikele suunatud koolitussüsteemide ajakohastamine ning nende kvaliteedi, otstarbekuse ja kättesaadavuse parandamine kõigil haridustasemetel alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni kolmanda taseme hariduseni;

c)    ühtlustatud ja kooskõlastatud kõrgharidusreformide läbiviimise toetamine kooskõlas Euroopa Liidu kõrghariduse tegevuskava ja Euroopa kõrgharidusruumiga (Bologna protsess);



d)    rahvusvahelise akadeemilise koostöö süvendamine, Euroopa Liidu koostööprogrammides osalemise suurendamine ning õpilaste ja õpetajate liikuvuse laiendamine;

e)    võõrkeelte õppimise toetamine;

f)    riikliku kutsekvalifikatsioonide raamistiku loomine, et parandada kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvust ja tunnustamist Euroopa akadeemilise tunnustamise riiklike infokeskuste võrgu ning diplomite ja tunnistuste akadeemilise tunnustamise riiklike infokeskuste (ENIC-NARIC) raames kooskõlas Euroopa kutsekvalifikatsioonide raamistikuga;

g)    koostöö tihendamine kutsehariduse ja -koolituse edasiarendamiseks, võttes arvesse Euroopa Liidu head tava, ning

h)    Euroopa integratsiooniprotsessi mõistmise ja tundmise süvendamine, ELi ja idapartnerluses osalevate riikide suhteid käsitleva akadeemilise dialoogi tugevdamine ning osalemine Euroopa Liidu asjaomastes programmides, sealhulgas avaliku teenistuse valdkonnas.

ARTIKKEL 95

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd noorsootöö valdkonnas eesmärgiga:

a)    süvendada koostööd ja suhtlust noorsoopoliitika ning noorte ja noorsootöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas;

b)    soodustada noorte aktiivset osalemist ühiskonnaelus;



c)    toetada noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi ning teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool ametlikku haridussüsteemi, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu, ning

d)    edendada noorteorganisatsioonide vahelist koostööd, et toetada kodanikuühiskonda.

18. PEATÜKK

KOOSTÖÖ KULTUURIVALDKONNAS

ARTIKKEL 96

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd kooskõlas ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 2005. aasta kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Lepinguosalised kavatsevad pidada korrapärast poliitilist dialoogi ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi loomemajanduse arendamise üle. Lepinguosaliste koostööga soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi, kaasates sellesse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi kultuurisektori ja kodanikuühiskonna.

ARTIKKEL 97

Koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele teemadele:

a)    kultuurikoostöö ja -vahetus;



b)    kunsti ja kunstnike liikuvus ning kultuurisektori suutlikkuse suurendamine;

c)    kultuuridevaheline dialoog;

d)    kultuuripoliitikat käsitlev dialoog;

e)    programm „Loov Euroopa“ ja

f)    koostöö rahvusvahelistel foorumitel, näiteks UNESCOs ja Euroopa Nõukogus, et arendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit.

19. PEATÜKK

KOOSTÖÖ AUDIOVISUAAL- JA MEEDIAVALDKONNAS

ARTIKKEL 98

Lepinguosalised edendavad koostööd audiovisuaalvaldkonnas. Koostöö eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi audiovisuaaltööstust eelkõige spetsialistide koolituse ja teabevahetuse kaudu.



ARTIKKEL 99

1.    Lepinguosalised peavad korrapäraselt audiovisuaal- ja meediapoliitikat käsitlevat dialoogi ning teevad koostööd, et suurendada meedia sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid Euroopa Liidu meediaga, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu normidest ja 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist.

2.    Koostöö võib muu hulgas hõlmata ajakirjanike ja teiste meediaspetsialistide koolitust ning meedia toetamist.

ARTIKKEL 100

Koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele teemadele:

a)    audiovisuaal- ja meediapoliitikat käsitlev dialoog;

b)    dialoog rahvusvahelistel foorumitel (näiteks UNESCO ja WTO) ja

c)    koostöö audiovisuaal- ja meediavaldkonnas, sealhulgas filmikunsti vallas.



20. PEATÜKK

KOOSTÖÖ SPORDI JA KEHALISE TEGEVUSE VALDKONNAS

ARTIKKEL 101

Lepinguosalised toetavad koostööd spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas, eelkõige vahetades teavet ja head tava, et propageerida tervislikke eluviise, head valitsemistava ja spordi sotsiaalseid ja hariduslikke väärtusi ning võidelda sporti ohustavate riskidega, näiteks dopingu, tulemustes kokkuleppimise, rassismi ja vägivallaga nii Euroopa Liidus kui ka Armeenia Vabariigis.

21. PEATÜKK

KOOSTÖÖ KODANIKUÜHISKONNA VALDKONNAS

ARTIKKEL 102

Lepinguosalised alustavad kodanikuühiskonna koostööd käsitlevat dialoogi, pidades silmas järgmisi eesmärke:

a)    Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide ning teabe ja kogemuste vahetamise süvendamine;



b)    Armeenia Vabariigi, tema ajaloo ja kultuuri tundmise ja mõistmise parandamine Euroopa Liidus ning eelkõige ELi liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, et suurendada teadlikkust võimalustest ja probleemidest, mida suhted võivad tulevikus kätkeda, ning

c)    Euroopa Liidu parem tundmine ja mõistmine Armeenia Vabariigis, eelkõige Armeenia Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, pöörates muu hulgas tähelepanu Euroopa Liidu alusväärtustele, poliitikale ja toimimisele.

ARTIKKEL 103

1.    Lepinguosalised edendavad Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade vahelist dialoogi ja koostööd.

2.    Selle dialoogi ja koostöö eesmärk on:

a)    tagada kodanikuühiskonna kaasamine Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelistesse suhetesse;

b)    suurendada kodanikuühiskonna osalemist avaliku sektori otsusprotsessis, eelkõige algatades avalike institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi;



c)    igakülgselt soodustada institutsioonide loomist ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamist, sealhulgas järgmiste meetmete kaudu: propagandatoetus, mitteametlike ja ametlike võrgustike loomine ning vastastikused külastused ja seminarid eelkõige kodanikuühiskonna õigusraamistiku parandamiseks, ning

d)    kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele teise lepinguosalise sotsiaal- ja kodanikuühiskonna partnerite vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine eesmärgiga integreerida kodanikuühiskonna organisatsioonid Armeenia Vabariigi avaliku poliitika kujundamise protsessi.

ARTIKKEL 104

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel korrapärane dialoog.



22. PEATÜKK

REGIONAALARENG NING PIIRIÜLENE
JA PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ

ARTIKKEL 105

1.    Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja kahepoolset koostööd regionaalpoliitika valdkonnas, sealhulgas selle sõnastamise ja elluviimise meetodite ning mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse vallas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahelist teabe ja kogemuste vahetust.

2.    Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et viia Armeenia Vabariigi tavad kooskõlla järgmiste põhimõtetega:

a)    mitmetasandilise valitsemissüsteemi tugevdamine osas, milles see mõjutab riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit, pöörates erilist tähelepanu piirkondlike ja kohalike sidusrühmade kaasamise võimalustele;

b)    kõigi piirkondlikus arengus osalejate vahelise partnerluse tugevdamine ning

c)    regionaalarengu programmides ja projektides osalevate lepinguosaliste pakutav kaasrahastamine rahalise toetuse näol.



ARTIKKEL 106

1.    Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste kaasamist piirkondlikku, sh piiriülesesse poliitikakoostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, tõhustavad koostööd vastastikku sobiva õigusraamistiku loomise kaudu, toetavad ja arendavad suutlikkuse suurendamise meetmeid ning aitavad tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.

2.    Lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada Armeenia Vabariigi regionaalarengu ja maakasutuse eest vastutavate institutsioonide suutlikkust, muu hulgas:

a)    täiustades regionaalpoliitika väljatöötamise ja rakendamise käigus kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste vahelist koordineerimist, eelkõige nendevahelise vertikaal- ja horisontaalkoostöö mehhanismi;

b)    suurendades piirkondlike ja kohalike ametiasutuste suutlikkust edendada piiriülest koostööd kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjade ja tavaga ning

c)    jagades regionaalarengu poliitika kohta teadmisi, teavet ja parimaid tavasid, et suurendada kohalike kogukondade majanduslikku heaolu ja toetada piirkondade ühtlast arengut.



ARTIKKEL 107

1.    Lepinguosalised süvendavad ja edendavad piiriülest koostööd muudes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, näiteks transpordi, energia, keskkonna, sidevõrkude, kultuuri, hariduse, turismi ja tervishoiu valdkonnas.

2.    Lepinguosalised elavdavad oma piirkondade vahelist koostööd riikide- ja piirkondadevaheliste programmidega, ergutades Armeenia Vabariigi piirkondi osalema Euroopa piirkondlikes struktuurides ja organisatsioonides ning toetades ühist huvi pakkuvate projektide rakendamisega nende majanduslikku ja institutsioonilist arengut.

3.    Lõikes 2 nimetatud tegevus hõlmab järgmisi koostöövaldkondi:

a)    jätkuv territoriaalne koostöö Euroopa piirkondadega (sealhulgas riikidevaheliste ja piiriüleste koostööprogrammide raames);

b)    idapartnerluse raames toimuv koostöö ELi asutustega, sealhulgas Regioonide Komiteega, ning osalemine Euroopa erinevates piirkondlikes projektides ja algatustes ja

c)    koostöö muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) ning Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikuga (ESPON).



ARTIKKEL 108

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog.

23. PEATÜKK

KODANIKUKAITSE

ARTIKKEL 109

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust ja mitmepoolset tegevust selles valdkonnas.

ARTIKKEL 110

Koostöö eesmärk on parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamist, nendeks valmistumist ja neile reageerimist.



ARTIKKEL 111

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning rakendavad kahepoolselt ja/või mitmepoolsete programmide raames ühismeetmeid. Koostöö toimub muu hulgas lepinguosaliste vahel kodanikukaitse valdkonnas sõlmitud konkreetsete lepingute ja/või halduskokkulepete rakendamise teel. Lepinguosalised võivad kokku leppida käesoleva lepingu raames kaalutud või kavandatud tegevusi käsitlevates konkreetsetes suunistes ja/või töökavades.

ARTIKKEL 112

Koostööl võivad olla järgmised eesmärgid:

a)    kontaktandmete vahetamine ja korrapärane ajakohastamine, et tagada dialoogi jätkumine ning võimalus võtta üksteisega ühendust ööpäevaringselt;

b)    hädaolukordades vastastikuse abistamise soodustamine asjakohasel viisil ja piisavate ressursside olemasolu korral;

c)    Euroopa Liitu või Armeenia Vabariiki tabanud suurte hädaolukordade kohta varaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste ööpäevaringne vahetamine;

d)    teabe vahetamine lepinguosaliste poolt kolmandatele riikidele hädaolukorras abi andmise kohta juhul, kui aktiveeritakse ELi kodanikukaitse mehhanism;



e)    koostöö vastuvõtva riigi toetamisel abi taotlemise või pakkumise korral;

f)    parima tava ja suuniste vahetamine katastroofide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise vallas;

g)    koostöö katastroofiohu vähendamiseks, sealhulgas järgmistes valdkondades: asutuste seostamine ja selgitustöö, teavitamine, koolitus ja teabevahetus ning loodusõnnetuste tagajärgede ennetamise ja nende leevendamise parimad tavad;

h)    koostöö katastroofide teadmusbaasi parandamise ning katastroofide ohjamise ohu- ja riskianalüüsi valdkonnas;

i)    koostöö katastroofide keskkonna- ja tervisemõju hindamisel;

j)    ekspertide kutsumine konkreetsetele kodanikukaitsealastele tehnilistele seminaridele ja sümpoosionidele;

k)    lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Armeenia Vabariigi korraldatud õppustele ja kursustele ning

l)    koostöö süvendamine kodanikukaitse võimekuse tõhusaima kasutamise alal.



VI JAOTIS

KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED

1. PEATÜKK

KAUBAVAHETUS

ARTIKKEL 113

Enamsoodustusrežiim

1.    Lepinguosalised kohaldavad teineteise kaupade suhtes enamsoodustusrežiimi vastavalt 15. aprillil 1994 sõlmitud Marrakeši lepingu (millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon; edaspidi „WTO asutamisleping“) 1A lisas sisalduva 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994“) I artiklile ja selle tõlgendusmärkustele, mis lisatakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.    Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata kaupade sellisele sooduskohtlemisele, mida lepinguosaline kooskõlas GATT 1994-ga kohaldab mõne muu riigi kaupade suhtes.



ARTIKKEL 114

Võrdne kohtlemine

Lepinguosalised kohaldavad teineteise kaupade suhtes võrdset kohtlemist vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele, mis lisatakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

ARTIKKEL 115

Imporditollimaksud ja impordimaksud

Kumbki lepinguosaline kohaldab imporditollimakse ja impordimakse kooskõlas oma kohustustega, mis on sätestatud WTO asutamislepingus.

ARTIKKEL 116

Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud

Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita teise lepinguosalise territooriumile suunatud kaupade ekspordi suhtes ega seoses sellise ekspordiga ühtegi tolli- või muud maksu, mis on suurem kui koduturule suunatud samasugustele kaupadele kehtestatud maksud.



ARTIKKEL 117

Impordi- ja ekspordipiirangud

1.    Kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega ei kehtesta ega säilita lepinguosalised teise lepinguosalise kaupade impordi ja teise lepinguosalise territooriumile suunatud kaupade ekspordi ja eksportmüügi suhtes mingeid keelde ega piiranguid (kvoote, impordi- ja ekspordilitsentse ja muid meetmeid) peale tolli- ja muude maksude. Selleks lisatakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.    Lepinguosalised vahetavad teavet ja parimaid tavasid kahese kasutusega kaupade ekspordikontrolli kohta, et soodustada Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi ekspordikontrolli ühtlustamist.

ARTIKKEL 118

Ümbertöödeldud kaubad

1.    Lepinguosalised kohtlevad ümbertöödeldud kaupu sama moodi nagu uusi samasuguseid kaupu. Lepinguosaline võib nõuda ümbertöödeldud kaupade asjakohast märgistamist, et vältida tarbijate petmist.

2.    Suurema selguse huvides kehtib artikli 117 lõige 1 ka ümbertöödeldud kaupadele kohaldatavate keeldude ja piirangute suhtes.



3.    Kooskõlas käesolevas lepingus ja WTO asutamislepingus sätestatud kohustustega võib lepinguosaline nõuda, et ümbertöödeldud kaubad:

a)    oleksid tema territooriumil turustades või müües tuvastatavad ümbertöödeldud kaupadena ning

b)    vastaksid kehtivatele tehnilistele nõuetele, mida kohaldatakse samaväärsete uute kaupade suhtes.

4.    Kui lepinguosaline kehtestab või säilitab kasutatud kaupade suhtes keelu või piirangu, ei kohalda ta neid meetmeid ümbertöödeldud kaupade suhtes.

5.    Käesoleva artikli tähenduses tähendab ümbertöödeldud kaup kaupa:

a)    mis koosneb täielikult või osaliselt osadest, mis on saadud varem kasutatud kaupadest, ja

b)    mille toimimis- ja töötingimused on sarnased uue originaalkauba omadega ning millele antakse samasugune garantii nagu uuele kaubale.

ARTIKKEL 119

Kaupade ajutine import

Kumbki lepinguosaline vabastab teise lepinguosalise ajutiselt imporditud kaupade impordimaksudest ja imporditollimaksudest sellistel juhtudel ja sellises korras, nagu on sätestatud kaupade ajutist importi käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes. Seda erandit kohaldatakse vastavalt kummagi lepinguosalise õigusnormidele.



ARTIKKEL 120

Transiit

Lepinguosalised lepivad kokku, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus. Seoses sellega näeb kumbki lepinguosaline ette teise lepinguosalise tolliterritooriumilt välja või tolliterritooriumile viidavate kaupade vaba transiidi läbi oma territooriumi kooskõlas GATT 1994 V artikli ja selle tõlgendusmärkustega, mis lisatakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

ARTIKKEL 121

Kaubanduse kaitsemeetmed

1.    Käesolevas lepingus sätestatu ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad:

a)    GATT 1994 XIX artiklist ning WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust;

b)    WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva põllumajanduslepingu artiklist 5 „Erikaitsemeetmed“ ning



c)    GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.

2.    Lõikes 1 nimetatud õiguste ja kohustuste ning neist tulenevate meetmete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu vaidluste lahendamise sätteid.

ARTIKKEL 122

Erandid

1.    Lepinguosalised kinnitavad, et nende õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XX artiklist ja selle tõlgendusmärkustest, kehtivad käesoleva lepinguga hõlmatud kaubavahetuse suhtes. Selleks lisatakse GATT 1994 XX artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.    Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XX artikli punktides i ja j sätestatud meetmete võtmist esitab meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, et leida lepinguosalisi rahuldav lahendus. Lepinguosalised võivad kokku leppida mis tahes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui 30 päeva jooksul pärast sellise teabe esitamist kokkuleppele ei jõuta, võib lepinguosaline kohaldada asjaomase kauba suhtes meetmeid käesoleva artikli alusel. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline kohaldada viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ja teatab sellest viivitamata teisele lepinguosalisele.



2. PEATÜKK

TOLL

ARTIKKEL 123

Tollikoostöö

1.    Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et soodustada kaubandust, tagada kaubanduskeskkonna läbipaistvus, parandada tarneahela kindlust, suurendada tarbijate ohutust, piirata intellektuaalomandiõigustega vastuolus olevate kaupade voogu ning võidelda salakaubaveo ja pettustega.

2.    Lepinguosalised teevad lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja olemasoleva ressursside piires koostööd, et muu hulgas:

a)    täiustada tolliõigusakte ja -norme, tavasid ja asjakohaseid siduvaid otsuseid ning lihtsustada tolliprotseduure kooskõlas tolli ja kaubanduse soodustamise valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonide ja standarditega, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatutega, eelkõige muudetud tolliprotseduuride lihtsustamise ja ühtlustamise rahvusvahelise konventsiooniga (edaspidi „muudetud Kyoto konventsioon“), ning võttes arvesse ELi õigusakte ja parimaid tavasid, sealhulgas tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat;



b)    rajada ajakohased tollisüsteemid ja võtta kasutusele ajakohane tollivormistussüsteem, kehtestada volitatud ettevõtjate süsteem, võtta kasutusele automatiseeritud riskipõhine analüüsi- ja kontrollisüsteem, kaupade tollist vabastamise lihtsustatud kord, tollivormistusjärgne kontroll ja läbipaistev tolliväärtuse määramine ning kehtestada tolli ja äriühingute partnerlust käsitlevad õigusnormid;

c)    soodustada kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimist tolli valdkonnas, eelkõige piiril, kohaldades meetmeid, mis kajastavad Tollikoostöö Nõukogu poolt dokumendis „Hea juhtimistava ja usaldusväärsus tolli valdkonnas“, mida viimati muudeti 2003. aasta juunis, (edaspidi „Maailma Tolliorganisatsiooni muudetud Arusha deklaratsioon“) ettenähtud põhimõtteid;

d)    vahetada parimaid tavasid ning pakkuda koolitust ja tehnilist abi kavandamiseks ja suutlikkuse parandamiseks ning kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise tagamiseks;

e)    vajaduse korral vahetada asjaomast teavet ja andmeid, järgides lepinguosaliste õigusnõudeid, mis käsitlevad tundlike andmete konfidentsiaalsust ning isikuandmete kaitset;

f)    võtta asjakohastel ja vajalikel juhtudel lepinguosaliste tolliasutuste vahel kooskõlastatud tollimeetmeid;

g)    kehtestada asjakohastel ja vajalikel juhtudel volitatud ettevõtjate vastastikuse tunnustamise programme ja tollikontrolli menetlusi, sealhulgas samaväärseid kaubanduse lihtsustamise meetmeid;

h)    uurida asjakohastel ja vajalikel juhtudel tollitransiidisüsteemide omavahelise sidumise võimalusi ning



i)    parandada tolliga seotud kohustuste täitmist Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelistes kaubandussuhetes, sealhulgas teha koostööd kaupade päritolu küsimustes.

ARTIKKEL 124

Vastastikune haldusabi

Lepinguosalised osutavad üksteisele tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ilma et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 123 ettenähtud koostöövorme.

ARTIKKEL 125

Tolliväärtuse määramine

1.    Lepinguosalistevahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel kohaldavad lepinguosalised GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu sätteid, sealhulgas lepingu muudatusi. Osutatud sätted lisatakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.    Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga saavutada ühtne lähenemisviis tolliväärtuste määramise küsimuses.



ARTIKKEL 126

Tolli allkomitee

1.    Käesolevaga moodustatakse tolli allkomitee.

2.    Tolli allkomitee korraldab korrapäraselt koosolekuid ja teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise üle, sealhulgas tollikoostöö, kaubanduse lihtsustamise, piiriülese tollikoostöö ja -halduse, tolliga seotud tehnilise abi, päritolureeglite, intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimustes.

3.    Tolli allkomitee täidab muu hulgas järgmisi ülesandeid:

a)    jälgib käesoleva peatüki ning käesolevale lepingule lisatud vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitleva protokolli nõuetekohast täitmist;

b)    võtab vastu praktilise korralduse ja meetmed käesoleva peatüki ning käesolevale lepingule lisatud vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitleva protokolli rakendamiseks, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning ühiselt kokkulepitud soodustuste küsimuses;

c)    vahetab arvamusi ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike vahendite kohta, ja

d)    esitab vajaduse korral soovitusi partnerluskomiteele.



3. PEATÜKK

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

ARTIKKEL 127

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, luues WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva tehniliste kaubandustõkete lepingu (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping“) kohaldamisalasse kuuluvate tarbetute kaubandustõkete vältimise, kindlakstegemise ja kõrvaldamise raamistiku.

ARTIKKEL 128

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus kindlaksmääratud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust.

2.    Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on sätestatud WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“) A lisas, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille avaliku sektori asutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.



3.    Käesolevas peatükis kasutatakse tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas esitatud mõisteid.

ARTIKKEL 129

Tehniliste kaubandustõkete leping

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping lisatakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

ARTIKKEL 130

Koostöö tehniliste kaubandustõkete valdkonnas

1.    Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, et parandada üksteise süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma turgudele. Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata ja välja töötada õigusloomealase koostöö mehhanismid ja algatused, mis on asjakohased konkreetsete küsimuste või sektorite puhul ning võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a)    teabe ja kogemuste vahetamine oma vastavate tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise ja kohaldamise teemal;

b)    tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste lähendamise ja ühtlustamise võimaluse otsimine;



c)    metroloogia, standardimise, vastavushindamise ja akrediteerimise eest vastutavate asutuste vahelise koostöö soodustamine ning

d)    asjaomastel piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel teabe vahetamine standardite, tehniliste normide, vastavushindamismenetluste ja akrediteerimise valdkonnas toimuva arengu kohta.

2.    Vastastikuse kaubavahetuse edendamiseks teevad lepinguosalised järgmist:

a)    püüavad vähendada erinevusi tehniliste normide, metroloogia, standardimise, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, sealhulgas soodustades rahvusvaheliselt kokkulepitud õigusaktide järgimist;

b)    edendavad kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjadega akrediteerimise kasutamist, et toetada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust ja tegevust, ning

c)    toetavad Armeenia Vabariigi ja tema asjaomaste riiklike asutuste osalemist või võimaluse korral liikmesust sellistes Euroopa ja rahvusvahelistes organisatsioonides, mille tegevus on seotud standardimise, vastavushindamise, akrediteerimise, metroloogia ja sellega seonduvate funktsioonidega.

3.    Lepinguosalised seavad eesmärgiks kehtestada ja säilitada protsessi, mille kaudu on võimalik saavutada Armeenia Vabariigi ja Euroopa Liidu tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste järkjärguline ühtlustamine.



4.    Valdkondades, kus õigusaktide ühtlustamine on juba toimunud, võivad lepinguosalised kaaluda läbirääkimiste alustamist tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitlevate lepingute sõlmimiseks.

ARTIKKEL 131

Märgistamine

1.    Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 129 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veel kord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste normide kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtetest, mille kohaselt niisuguseid norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata eesmärgiga tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja õiguspärase eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks. Lepinguosalised toetavad rahvusvaheliselt ühtlustatud märgistamisnõuete kasutamist. Vajaduse korral aktsepteerivad lepinguosalised eemaldatavat või ajutist märgistust.

2.    Eelkõige seoses kohustuslike märgistamis- või etikettimisnõuetega:

a)    püüavad lepinguosalised kohaldada vastastikuses kaubavahetuses minimaalselt märgistamis- või etikettimisnõudeid, välja arvatud juhul, kui see on vajalik tervise, ohutuse või keskkonna kaitseks ning muudel mõistlikel avaliku poliitika eesmärkidel;

b)    on lepinguosalistel õigus nõuda, et teave etikettidel ja märgistel oleks esitatud lepingupoole nimetatud keeles.



ARTIKKEL 132

Läbipaistvus

1.    Ilma et see piiraks 12. peatüki kohaldamist, tagab kumbki lepinguosaline, et tema tehniliste normide väljatöötamise kord ja vastavushindamismenetlused võimaldavad korraldada avaliku konsulteerimise huvitatud isikutega piisavalt varasel etapil, mil avaliku konsulteerimise käigus esitatud märkusi on veel võimalik sisse viia või arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riikliku julgeolekuga seotud hädaolukorra või selle tekkimise ohu tõttu.

2.    Vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklile 2.9 võimaldab kumbki lepinguosaline märkusi esitada piisavalt varasel etapil pärast tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste ettepanekust teatamist. Kui konsultatsioonid kavandatud tehniliste normide või vastavushindamismenetluste üle on avalikud, lubab kumbki lepinguosaline teisel lepinguosalisel või tema füüsilistel või juriidilistel isikutel osaleda avalikes konsultatsioonides tingimustel, mis on vähemalt sama soodsad kui tema enda füüsilistele või juriidilistele isikutele esitatavad tingimused.

3.    Lepinguosalised tagavad, et nende vastuvõetud tehnilised normid ja vastavushindamismenetlused on üldsusele kättesaadavad.



4. PEATÜKK

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARKÜSIMUSED

ARTIKKEL 133

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on sätestada lepinguosalistevahelises kaubanduses ja loomade heaoluga seotud koostöös kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete põhimõtted. Lepinguosalised kohaldavad neid põhimõtteid nii, et see hõlbustab kaubandust, säilitades siiski lepinguosaliste kehtestatud inimeste, loomade ja taimede elu või tervise kaitse taseme.

ARTIKKEL 134

Mitmepoolsed kohustused

Lepinguosalised kinnitavad oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.



ARTIKKEL 135

Põhimõtted

1.    Lepinguosalised tagavad, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamisel ja kohaldamisel järgitakse proportsionaalsuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ning teadusliku põhjendatuse põhimõtteid, võttes arvesse 1951. aasta rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis (edaspidi „IPPC“) ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (edaspidi „OIE“) ja Codex Alimentariuse komisjoni (edaspidi „Codex“) sätestatud rahvusvahelisi standardeid.

2.    Kumbki lepinguosaline tagab, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete küsimustes ei diskrimineerita teise lepinguosalise territooriumi meelevaldselt ja põhjendamatult võrreldes oma territooriumiga, kui olud on samasugused või sarnased. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ei tohi kasutada viisil, mis kujutaks endast kaubanduse varjatud piiramist.

3.    Lepinguosalised tagavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, -menetluste ja -kontrolli rakendamise.

4.    Kumbki lepinguosaline vastab teise lepinguosalise pädeva asutuse teabenõudele hiljemalt kahe kuu jooksul teabenõude saamisest viisil, mis on importtoodete suhtes vähemalt sama soodne kui kodumaiste toodete suhtes.

ARTIKKEL 136

Impordinõuded

1.    Importiva lepinguosalise impordinõudeid kohaldatakse kogu eksportiva lepinguosalise territooriumil kooskõlas artikliga 137.



2.    Sertifikaatides ette nähtud impordinõuded põhinevad Codexi, OIE ja IPPC põhimõtetel, välja arvatud juhul, kui impordinõudeid toetab teaduspõhine riskihinnang, mis on läbi viidud kooskõlas sanitaar- ja fütosanitaarlepinguga.

3.    Impordiloas esitatud nõuded ei tohi sisaldada rangemaid sanitaar- ja veterinaartingimusi kui need, mis on ette nähtud lõikes 2 nimetatud sertifikaatides.

ARTIKKEL 137

Looma- ja taimetervisega seotud meetmed

1.    Lepinguosalised tunnustavad kahjuri- ja taudivabade alade ning vähese kahjuri- ja taudilevikuga alade kontseptsiooni vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ning asjakohastele Codexi, OIE ja IPPC standarditele, suunistele ja soovitustele.

2.    Määrates kindlaks kahjuri- või taudivabasid alasid ning vähese kahjuri- või taudilevikuga alasid, võtavad lepinguosalised arvesse selliseid tegureid nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus nendel aladel.



ARTIKKEL 138

Inspekteerimine ja audit

Importiv lepinguosaline võib viia eksportiva lepinguosalise territooriumil omal kulul läbi kontrolle ja auditeid, et hinnata viimase kontrolli- ja sertifitseerimissüsteeme. Kontrollid ja auditid toimuvad kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega.

ARTIKKEL 139

Teabevahetus ja koostöö

1.    Lepinguosalised arutavad olemasolevate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja loomade heaolu meetmete ning nende väljatöötamise ja rakendamise küsimusi ning vahetavad sellekohast teavet. Neis aruteludes ja teabevahetuses võetakse arvesse sanitaar- ja fütosanitaarlepingut ning vajaduse korral Codexi, OIE ja IPPC asjakohaseid standardeid, suuniseid ja soovitusi.

2.    Lepinguosalised teevad koostööd loomatervise, loomade heaolu ja taimetervise küsimustes, vahetades teavet, eksperditeadmisi ja kogemusi, eesmärgiga suurendada suutlikkust nimetatud valdkondades.

3.    Lepinguosalised alustavad emma-kumma lepinguosalise taotlusel õigeaegset dialoogi sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas, et kaaluda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud küsimusi ning muid käesoleva peatükiga hõlmatud kiireloomulisi küsimusi. Partnerluskomitee võib vastu võtta sellise dialoogi töökorra.



4.    Lepinguosalised määravad kontaktpunktid, mille kaudu toimub suhtlus käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes, ja ajakohastavad korrapäraselt kontaktpunktide loetelu.

ARTIKKEL 140

Läbipaistvus

Lepinguosalised:

a)    püüavad tagada kaubanduses ning eelkõige teise lepinguosalise impordi suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarnõuete läbipaistvuse;

b)    teevad teise lepinguosalise taotluse korral kahe kuu jooksul sellise taotluse esitamisest talle teatavaks sanitaar- ja fütosanitaarnõuded, mida kohaldatakse konkreetsete toodete impordi suhtes, sealhulgas selle, kas on vaja riskianalüüsi, ning

c)    teatavad teisele lepinguosalisele kõikidest tõsistest ohtudest rahva-, looma- või taimetervisele, sealhulgas toiduainetega seotud hädaolukordadest. Teade esitatakse kirjalikult kahe tööpäeva jooksul ohu ilmnemise kuupäevast.



5. PEATÜKK

TEENUSKAUBANDUS, ETTEVÕTETE ASUTAMINE JA E-KAUBANDUS

A JAGU
ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 141

Eesmärk, kohaldamis- ja rakendusala

1.    Kinnitades veel kord oma asjakohaseid WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtete asutamist ja teenuskaubandust ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.

2.    Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seab lepinguosalistele kohustusi seoses riigihangetega, mille suhtes kohaldatakse 8. peatüki sätteid.

3.    Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise antud subsiidiumidele, mille suhtes kohaldatakse 10. peatükki.

4.    Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitab kumbki lepinguosaline õiguse võtta vastu ja rakendada meetmeid õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

5.    Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- või töökohaga seotud meetmete suhtes.



6.    Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida emb-kumb lepinguosaline saab käesolevas peatükis ja käesoleva lepingu lisades sätestatud konkreetsete kohustuse tingimuste kohaselt.

ARTIKKEL 142

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „meede“ – lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

b)    „lepinguosalise kehtestatavad või säilitatavad meetmed“ – meetmed, mille võtjaks on:

i)    lepinguosalise keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja ametiasutused ning

ii)    lepinguosalise valitsusvälised organid lepinguosalise keskvalitsuse, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

c)    „lepinguosalise füüsiline isik“ – ELi liikmesriigi või Armeenia Vabariigi kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele;



d)    „juriidiline isik“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigi omandis olev õigussubjekt, sealhulgas aktsiaselts, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ainuomandis ettevõte või ühistu;

e)    „lepinguosalise juriidiline isik“ – juriidiline isik, kes on asutatud kas ELi liikmesriigi ja Euroopa Liidu või Armeenia Vabariigi õiguse alusel ning kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Armeenia Vabariigi territooriumil;

kui sellel juriidilisel isikul on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Armeenia Vabariigi territooriumil vaid registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda Euroopa Liidu või Armeenia Vabariigi juriidilise isikuna vaid juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas Euroopa Liidu või Armeenia Vabariigi majandusega;

f)    eelmistest lõikudest olenemata kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid väljaspool Euroopa Liitu või Armeenia Vabariiki asutatud laevandusettevõtjate suhtes, keda kontrollivad vastavalt mõne liikmesriigi või Armeenia Vabariigi kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud liikmesriigis või Armeenia Vabariigis ning sõidavad selle liikmesriigi või Armeenia Vabariigi lipu all;



g)    „lepinguosalise juriidilise isiku tütarettevõtja“ – juriidiline isik, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all 2 ;

h)    „juriidilise isiku filiaal“ – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, kelle peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

i)    „ettevõtete asutamine“ –

i)    lepinguosalise juriidiliste isikute puhul õigus alustada ja tegeleda majandustegevusega juriidilise isiku asutamise, sealhulgas omandamise kaudu või luua filiaal või esindus vastavalt kas Euroopa Liidus või Armeenia Vabariigis;

ii)    lepinguosalise füüsiliste isikute puhul õigus alustada ja tegeleda majandustegevusega füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada äriühinguid, eelkõige ettevõtteid, mille tegevust nad tegelikult kontrollivad;

j)    „majandustegevus“ – tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis ei hõlma tegevust valitsuse ülesannete täitmisel;



k)    „tegevus“ – majandustegevusega tegelemine;

l)    „teenused“ – kõikide sektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel;

m)    „teenused ja muu tegevus, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel“ – teenused ja tegevus, mida ei teostata kaubanduslikel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;

n)    „piiriülene teenuste osutamine“ – teenuste osutamine:

i)    ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile või

ii)    ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale;

o)    „lepinguosalise teenuseosutaja“ – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb osutada teenust;

p)    „ettevõtja“ – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtte asutamise kaudu.



B JAGU

ETTEVÕTETE ASUTAMINE

ARTIKKEL 143

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

a)    tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine 3 ;

b)    relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine ja nendega kauplemine;

c)    audiovisuaalteenused;

d)    riigisisene merekabotaaž 4 ning



e)    riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed lennutransporditeenused 5 ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)    õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)    lennutransporditeenuste müük ja turundus;

iii)    arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused;

iv)    lendude maapealne teenindus ja

v)    lennujaamateenused.

ARTIKKEL 144

Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim

1.    Võttes arvesse VIII-E lisas loetletud reservatsioone, kohtleb Armeenia Vabariik alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a)    Euroopa Liidu füüsilisi või juriidilisi isikuid tütarettevõtjate, filiaalide ja esinduste asutamisel vähemalt sama soodsalt kui oma või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam, ning



b)    Euroopa Liidu füüsiliste või juriidiliste isikute poolt Armeenia Vabariigis asutatud ja tegutsevaid tütarettevõtjaid, filiaale ja esindusi vähemalt sama soodsalt kui oma või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam 6 .

2.    Võttes arvesse VIII-A lisas loetletud reservatsioone, kohtleb Euroopa Liit alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a)    Armeenia Vabariigi füüsilisi või juriidilisi isikuid tütarettevõtjate, filiaalide ja esinduste asutamisel vähemalt sama soodsalt kui Euroopa Liidu enda või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam, ning

b)    Armeenia Vabariigi füüsiliste või juriidiliste isikute poolt Euroopa Liidus asutatud ja tegutsevaid tütarettevõtjaid, filiaale ja esindusi vähemalt sama soodsalt kui oma või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam 7 .



3.    Võttes arvesse VIII-A ja VIII-E lisas loetletud reservatsioone, ei võta lepinguosalised uusi meetmeid, millega nende territooriumil takistatakse teise lepinguosalise juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegutsemist võrreldes oma juriidiliste isikutega.

ARTIKKEL 145

Läbivaatamine

Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulise liberaliseerimise eesmärgil vaatab kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomitee korrapäraselt läbi ettevõtete asutamise õigusraamistiku 8 ja asutamiskeskkonna.

ARTIKKEL 146

Muud lepingud

Käesolevas peatükis sätestatut ei käsitata selliselt, et see piiraks lepinguosaliste investorite õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste investeerimisalaste lepingutega, mille lepinguosalisteks on mõni liikmesriik ja Armeenia Vabariik.



ARTIKKEL 147

Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm

1.    Artikkel 144 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma territooriumil erimeetmeid teise lepinguosalise juriidiliste isikute selliste filiaalide ja esinduste asutamise ja tegutsemise suhtes, mis ei ole registreeritud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, kui kõnealused meetmed on vajalikud õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu selliste filiaalide ja esinduste ning asjaomasel territooriumil registreeritud juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste vahel, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.

2.    Erinev kohtlemine ei tohi olla suurem, kui on tingimata vajalik selliste õiguslike või tehniliste erinevuste või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutluste tõttu.



C JAGU

PIIRIÜLENE TEENUSTE OSUTAMINE

ARTIKKEL 148

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste osutamist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:

a)    audiovisuaalteenused;

b)    riigisisene merekabotaaž 9 ja

c)    riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed lennutransporditeenused 10 ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)    õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;



ii)    lennutransporditeenuste müük ja turundus;

iii)    arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused;

iv)    lendude maapealne teenindus ja

v)    lennujaamateenused.

ARTIKKEL 149

Turulepääs

1.    Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste osutamise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud VIII-B ja VIII-F lisas loetletud erikohustustega.

2.    Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustused, ei või lepinguosaline piirkondlikult ega ka kogu oma territooriumil vastu võtta ega säilitada järgmisi meetmeid, kui VIII-B ja VIII-F lisas ei ole sätestatud teisiti:

a)    piirangud teenuseosutajate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainuosutajate või majandusvajaduste testi nõuete näol;



b)    teenusetehingute või vara üldväärtuse piirangud arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõudena või

c)    teenuste osutamise üldhulga või teenuste üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena.

ARTIKKEL 150

Võrdne kohtlemine

1.    Sektorites, mille puhul on VIII-B ja VIII-F lisaga ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning arvestades kõnealustes lisades sätestatud tingimusi ja norme, kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste osutamist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenuseosutajaid.

2.    Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele.

3.    Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenuseosutajatele soodsamaks võrreldes teise lepinguosalise samasuguste teenuste või teenuseosutajatega.



4.    Käesoleva artikli alusel võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline on kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad asjaomaste teenuste või teenuseosutajate välismaisusest.

ARTIKKEL 151

Kohustuste loendid

1.    Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale peatükile liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenuseosutajate suhtes reservatsioonina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud VIII-B ja VIII-F lisas esitatud kohustuste loendites.

2.    Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad või võivad tuleneda 1989. aasta piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonist ja 1992. aasta filmide ühistootmist käsitlevast Euroopa konventsioonist, ei hõlma VIII-B ja VIII-F lisas esitatud kohustuste loendid audiovisuaalteenuste valdkonnas võetud kohustusi.



ARTIKKEL 152

Läbivaatamine

Lepinguosalistevahelise piiriülese teenuste osutamise järkjärguliseks liberaliseerimiseks vaatab kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomitee artiklites 149–151 osutatud kohustuste loendi korrapäraselt läbi. Läbivaatamisel võetakse muu hulgas arvesse artiklites 169, 180 ja 192 osutatud järkjärgulise ühtlustamise käiku ja seda, kuidas see aitab kõrvaldada takistusi piiriülesel teenuste osutamisel lepinguosaliste vahel.

D JAGU

FÜÜSILISTE ISIKUTE AJUTINE KOHALOLEK ÄRILISEL EESMÄRGIL

ARTIKKEL 153

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis puudutavad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste müügiesindajate, lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide lühiajalist sisenemist nende territooriumile ja seal ajutist viibimist, ilma et see piiraks artikli 141 lõike 5 kohaldamist.



Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „juhtivtöötajad“ – ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu) 11 heaks töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest ning on kas „ärivisiidil olevad isikud“ (seoses ettevõtete asutamisega) või „äriühingusiseselt üleviidavad isikud“;

b)    „ärivisiidil olevad isikud“ (seoses ettevõtete asutamisega) – kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest, ei paku ega osuta teenuseid ega tegele majandustegevusega, mis ei ole vajalik ettevõtte asutamiseks, ning ei saa vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast tasu;

c)    „äriühingusiseselt üleviidavad isikud“ – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle ettevõttesse, mis võib olla selle lepinguosalise juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte teise lepinguosalise territooriumil, ning kes on kas „tegevjuhid“ või „spetsialistid“;

d)    „tegevjuhid“ – juriidilises isikus juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad ettevõtte juhtimist ja kelle tegevust jälgib või juhib peamiselt äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ ning kelle ülesandeks on vähemalt:



i)    ettevõtte või selle osakonna või allüksuse juhtimine;

ii)    järelevalve ja kontroll teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle ning

iii)    isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende töölevõtmiseks, töölt vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;

e)    „spetsialistid“ – ühe lepinguosalise juriidilises isikus töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete, -protsesside ja -korralduse või juhtimise seisukohalt olulisi harvaesinevaid teadmisi;

selliste teadmiste hindamisel võetakse lisaks ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse ka seda, kas isikul on kõrge kvalifikatsioon, kaasa arvatud piisav kutsealane kogemus tehnilisi eriteadmisi nõudvaks tööks või tegevuseks, sealhulgas kas ta kuulub akrediteeritud kutseala esindajate hulka;

f)    „kõrgharidusega praktikandid“ – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku või tema filiaali töötajad vähemalt ühe aasta, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle sama juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil 12 ;



g)    „äriteenuste müügiesindajad“ 13 – füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenuseosutajat või kaubapakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenuseosutaja või kaubapakkuja nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid, kui need esindajad ei müü teenuseid otse elanikkonnale, ei saa tasu vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast ega ole komisjonärid;

h)    „lepingulised teenuseosutajad“ – füüsilised isikud, kes töötavad ühe lepinguosalise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste osutamiseks, mis eeldavad teenuse osutamise lepingu 14 täitmiseks tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil;

i)    „sõltumatud spetsialistid“ – füüsilised isikud, kes tegelevad teenuste osutamisega ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjatena, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ja kes on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste osutamiseks, mis eeldavad teenuse osutamise lepingu 15 täitmiseks tema ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumi;



j)    „kvalifikatsioon“ – diplomid, tunnistused ja muud ametlikku kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mille on välja andnud mõni õigus- või haldusnormide kohaselt määratud asutus ning mis tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.

ARTIKKEL 154

Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid

1.    VIII-C lisas loetletud reservatsioone arvesse võttes lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on B jao kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõttesse tööle kõnealuse teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, tingimusel et tegemist on artiklis 153 määratletud juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidega. Tegevjuhtide ja kõrgharidusega praktikantide riiki sisenemise ja seal ajutiselt viibimise kestus on äriühingusiseselt üleviidavate isikute puhul kuni kolm aastat, ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva iga 12-kuulise ajavahemiku jooksul ning kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta.

2.    Kui VIII-C lisas ei ole sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline sektorites, kus on B jao kohaselt võetud kohustusi, võtta ega säilitada piirkondlikke ega kogu territooriumit hõlmavaid meetmeid, mis piiravad füüsiliste isikute üldarvu, keda ettevõtja võib tegevjuhtide või kõrgharidusega praktikantidena tööle võtta, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste testi nõudena, ega diskrimineerivaid piiranguid.



ARTIKKEL 155

Äriteenuste müügiesindajad

VIII-C lisas loetletud reservatsioone arvesse võttes lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on B või C jao kohaselt võetud kohustusi, äriteenuste müügiesindajatel riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida kuni 90 päeva iga 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

ARTIKKEL 156

Lepingulised teenuseosutajad

1.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt WTO teenustekaubanduse üldlepingule seoses lepinguliste teenuseosutajate riiki sisenemise ja ajutise riigis viibimisega.

2.    Kooskõlas VIII-D ja VIII-G lisaga võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)    füüsilised isikud peavad teenust osutama ajutiselt, olles juriidilise isiku teenistuses, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;



b)    teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud osutavad sellist teenust, olles juriidilise isiku teenistuses, kes on teenust osutanud vähemalt ühe aasta jooksul vahetul enne teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise kuupäeva ning kellel on lisaks teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise kuupäeva seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus 16 lepinguga hõlmatud tegevusvaldkonnas;

c)    teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i)    kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis tõendab samaväärsel tasemel teadmisi, 17 ja

ii)    kutsekvalifikatsioon, mida nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust osutatakse;

d)    füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana;

e)    füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12-kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

f)    käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs puudutab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kelle territooriumil teenust osutatakse, ning



g)    teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis on kindlaks määratud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kelle territooriumil teenust osutatakse.

ARTIKKEL 157

Sõltumatud spetsialistid

Kooskõlas VIII-D ja VIII-G lisaga võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)    füüsilised isikud peavad osutama teenust ajutiselt, olles teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjatena, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b)    teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise kuupäeva seisuga vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud tegevusvaldkonnas;



c)    teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i)        kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis tõendab samaväärsel tasemel teadmisi, 18 ja

ii)        kutsekvalifikatsioon, mida nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust osutatakse;

d)    füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kokku kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12-kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem, ning

e)    käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs puudutab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kelle territooriumil teenust osutatakse.



E JAGU

ÕIGUSRAAMISTIK

I ALAJAGU

SISERIIKLIKUD ÕIGUSNORMID

ARTIKKEL 158

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis on seotud litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega, mis mõjutavad:

a)    piiriülest teenuste osutamist;

b)    lepinguosalise füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt teise lepinguosalise territooriumil ettevõtete asutamist ning

c)    käesoleva lepingu artiklis 153 nimetatud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.

2.    Käesolevat jagu kohaldatakse piiriülese teenuste osutamise puhul üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses. Käesolevat jagu ei kohaldata ettevõtete asutamise puhul osas, milles asjaomaste sektorite suhtes kehtivad VIII-A ja VIII-E lisas loetletud reservatsioonid. Käesolevat jagu ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise riigis viibimise puhul osas, milles asjaomaste sektorite suhtes kehtivad VIII-C, VIII-D ja VIII-G lisas loetletud reservatsioonid.



3.    Käesolevat jagu ei kohaldata meetmete puhul osas, milles need meetmed kujutavad endast kohustuste loenditega seotud piiranguid.

4.    Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „litsentsimisnõuded“ – kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et saada luba lõikes 1 osutatud tegevusega tegelemiseks, sellist luba muuta või pikendada;

b)    „litsentsimismenetlus“ – haldus- ja menetluseeskirjad, mida füüsiline või juriidiline isik peab järgima lõikes 1 osutatud tegevusega tegelemise loa taotlemisel, muutmisel või pikendamisel, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;

c)    „kvalifikatsiooninõuded“ – sisulised pädevusnõuded, millele vastavust peab teenuse osutamise luba taotlev füüsiline isik tõendama;

d)    „kvalifikatsioonimenetlused“ – haldus- ja menetluseeskirjad, mida füüsiline isik peab järgima teenuse osutamise loa saamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tõendamiseks, ning



e)    „pädev asutus“ – kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutus või ametiasutus või kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või ametiasutuse poolt delegeeritud ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes annab loa osutada teenust, muu hulgas asutatud ettevõtte kaudu, või asutada ettevõte, mille majandustegevus seisneb muus kui teenuste osutamises.

ARTIKKEL 159

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused

1.    Lepinguosalised tagavad, et nii litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete kui ka litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlustega seotud meetmed vastavad kriteeriumidele, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.

2.    Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:

a)    proportsionaalsed avaliku poliitika eesmärkidega;

b)    selged ja ühemõttelised;

c)    objektiivsed;

d)    eelnevalt kehtestatud;

e)    eelnevalt avalikustatud ning

f)    läbipaistvad ja kättesaadavad.



3.    Tegevusluba või litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tegevusloa või litsentsi saamise tingimused on täidetud.

4.    Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis võimaldavad kahju kannatanud ettevõtja või teenuseosutaja taotluse korral viivitamata läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste osutamist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustavad tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

5.    Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse nappuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

6.    Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised arvesse võtta avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi, tingimusel et täidetud on käesolevas artiklis sätestatud nõuded.



ARTIKKEL 160

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused

1.    Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja vorminõuded peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.

2.    Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja vorminõuded peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsitasu 19 peab olema mõistlik ja proportsionaalne kõnealuse loa andmise menetluse kuludega.

3.    Lepinguosalised tagavad, et pädeva asutuse litsentsimis- ja loaandmismenetlused ja otsused on kõigi taotlejate suhtes erapooletud. Pädev asutus peab oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohi olla vastutav sellise teenuse osutaja ees, mille osutamiseks on tarvis litsentsi või luba.

4.    Juhul kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluse menetlemist põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleb taotlused vastu võtta elektroonilisel kujul sarnastel autentsustingimustel nagu paberkandjal avaldusi.



5.    Lepinguosalised tagavad, et taotlus vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse lõplik otsus mõistliku aja jooksul pärast kogu taotluse kättesaamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluste läbivaatamiseks.

6.    Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik, teatab ta mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist sellest taotlejale, annab taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada ja teatab võimaluse korral, milline täiendav teave on vajalik, et taotluse saaks tunnistada täielikuks.

7.    Võimaluse korral tuleb originaaldokumendi asemel aktsepteerida dokumendi tõestatud koopiat.

8.    Kui pädev asutus taotlust ei rahulda, teatab ta sellest taotlejale kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale tema nõudel teatavaks ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.

9.    Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.



II ALAJAGU

ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED

ARTIKKEL 161

Vastastikune tunnustamine

1.    Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et füüsilistel isikutel oleks vajalik kvalifikatsioon ja töökogemus, mida nõutakse asjaomase tegevusala sektoris territooriumil, kus teenust osutatakse.

2.    Lepinguosalised õhutavad oma territooriumil asuvaid asjaomaseid kutseühinguid esitama kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomiteele soovitusi kvalifikatsioonide ja töökogemuse vastastikuse tunnustamise kohta, et ettevõtjad ja teenuseosutajad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenuseosutajate ning eelkõige kutseteenuste osutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes.

3.    Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas see on käesoleva lepinguga kooskõlas, ning hindab selles esitatud teabe alusel eelkõige järgmist:



a)    mil määral kattuvad omavahel normid ja kriteeriumid, mida lepinguosalised kohaldavad ettevõtjate ja teenuseosutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes, ning

b)    kvalifikatsioonide ja töökogemuse vastastikuse tunnustamise lepingu võimalik majanduslik väärtus.

4.    Kui lõikes 3 nimetatud nõuded on täidetud, määrab kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomitee kindlaks vastastikuse tunnustamise lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks vajalikud sammud ning soovitab seejärel lepinguosaliste pädevatel asutustel alustada läbirääkimisi.

5.    Kõnealune leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu asjaomaste sätetega ning eelkõige WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduva teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) VII artikliga.

ARTIKKEL 162

Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine

1.    Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada konkreetset teavet tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosalised loovad ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse korral annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenuseosutajatele. Lepinguosalised teavitavad teineteist oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Teabekeskustelt ei nõuta tegutsemist õigusnormide hoiukohana.



2.    Käesolevas lepingus sätestatu ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitsetoiminguid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete riigi- või eraettevõtete seaduslikke ärihuve.

III ALAJAGU

ARVUTITEENUSED

ARTIKKEL 163

Arvutiteenuste käsituslepe

1.    Arvutiteenustega kauplemise liberaliseerimisel kooskõlas B, C ja D jaoga täidavad lepinguosalised lõigetes 2–4 sätestatud nõudeid.

2.    Arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO ühtse tooteklassifikaatori (CPC 20 ) kood 84 hõlmab kõikide arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone: arvutiprogrammid (sealhulgas nende väljatöötamine ja rakendamine), mis on määratletud kui juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, andmetöötlus ja -salvestus ning nendega seonduvad teenused, näiteks konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele. Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võib sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid on näiteks sellised teenused nagu veebi- või domeenimajutus, andmekaeveteenused ja arvutusvõrgu teenused.



3.    Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:

a)    arvutite või arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, silumine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine;

b)    arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine;

c)    andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused;

d)    kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused või

e)    arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4.    Arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid, näiteks pangateenuseid, nii elektrooniliste kui ka muude vahenditega. Sellisel juhul on siiski tähtis eristada tugiteenust (nt veebi- või rakendusmajutus) elektroonselt osutatavast sisu- või tuumikteenusest (nt pangandus). Sisu- või tuumikteenus ei kuulu sellisel juhul CPC 84 alla.



IV ALAJAGU

POSTITEENUSED 21

ARTIKKEL 164

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesolevas alajaos sätestatakse kõiki postiteenuseid reguleeriva raamistiku põhimõtted.

2.    Selles alajaos ning B, C ja D jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „litsents“ – luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenuseosutajale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse osutamise alustamist, ja

b)    „universaalteenus“ – lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteediga postiteenuste miinimumkogum.

ARTIKKEL 165

Turgu moonutavate tegevuste ennetamine

Lepinguosalised tagavad, et postiteenuste osutaja, kellele on tehtud kohustuseks universaalteenuse osutamine, või postimonopol ei tegele turgu moonutavate tegevustega, näiteks:



a)    sellise teenuse osutamisest teenitud kasumi kasutamine kulleriteenuse või muu kui universaalse postiteenuse ristsubsideerimiseks ja

b)    klientide, näiteks äriklientide, massposti saatjate ja eri klientidelt saadud posti koondajate suhtes erinevate tariifide või muude tingimuste kohaldamine universaalteenuse kohustuse alla käiva või postimonopoli teenuse osutamisel.

ARTIKKEL 166

Universaalteenus

1.    Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastasena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui on lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.

2.    Universaalteenuse tariifid peavad olema taskukohased, et teenus vastaks kasutajate vajadustele.

ARTIKKEL 167

Litsentsid

1.    Lepinguosalised peaksid püüdma asendada kõik litsentsid teenuste osutamiseks, mis ei kuulu universaalteenuse alla, lihtregistreerimisega.



2.    Litsentsinõude korral:

a)    litsentsitingimused, mis on litsentsi eesmärgi saavutamiseks vajalikust koormavamad, avalikustatakse;

b)    litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral ning

c)    lepinguosalised näevad ette kaebemenetluse sõltumatus asutuses; see menetlus peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.

ARTIKKEL 168

Reguleeriva asutuse sõltumatus

Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste osutajast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turuosaliste suhtes erapooletud.

ARTIKKEL 169

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et oluline on järk-järgult ühtlustada Armeenia Vabariigi postiteenuste alased õigusaktid Euroopa Liidu õigusaktidega.



V ALAJAGU

ELEKTROONILISED SIDEVÕRGUD JA -TEENUSED

ARTIKKEL 170

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesolevas alajaos sätestatakse vastavalt B, C ja D jaole liberaliseeritud elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste osutamist reguleeriva raamistiku põhimõtted.

2.    Selles alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „elektrooniline sidevõrk“ – ülekandesüsteemid ja vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas võrgu mitteaktiivsed elemendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi või raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil;

b)    „elektroonilised sideteenused“ – teenused, mille sisuks või peamiseks sisuks on signaalide saatmine elektrooniliste sidevõrkude kaudu, sealhulgas telekommunikatsiooni- ja edastusteenuste osutamine ringhäälinguvõrgus; selliste teenuste hulka ei kuulu teenused, mis sisaldavad või mille kaudu teostatakse toimetusvastutust elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste abil edastatava sisu suhtes;

c)    „üldkasutatav elektrooniline sideteenus“ – mis tahes elektrooniline sideteenus, mida tuleb lepinguosalise sõnaselge või tegeliku nõudmise kohaselt üldsusele osutada;



d)    „üldkasutatav elektrooniline sidevõrk“ – elektrooniline sidevõrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldsusele kättesaadavate elektrooniliste sideteenuste osutamiseks ning mis toetab teabe edastamist võrgu lõpp-punktide vahel;

e)    „üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus“ – telekommunikatsiooniteenus, mida tuleb lepinguosalise sõnaselge või tegeliku nõudmise kohaselt üldsusele osutada; üldjuhul kuuluvad selliste teenuste hulka telegraafi-, telefoni-, teleksi- ja andmeedastusteenused, mis tavaliselt hõlmavad kliendi antud teabe edastamist kahe või enama punkti vahel, ilma et edastamise käigus muutuks kliendi teabe vorm või sisu;

f)    „elektroonilise side sektori reguleeriv asutus“ – organ või organid, kellele lepinguosaline on teinud ülesandeks käesolevas alajaos nimetatud elektroonilise side reguleerimise;

g)    „olulised vahendid“ – vahendid, mida kasutatakse üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste osutamiseks ning

i)    mida pakub ainult üks või valdavalt üks teenuseosutaja või piiratud arv teenuseosutajaid ja

ii)    mille asendamine teenuse osutamiseks ei ole majanduslikult või tehniliselt teostatav;



h)    „seotud vahendid“ – elektroonilise sidevõrgu või -teenusega seotud teenused, füüsilised taristud või muud vahendid või elemendid, mis võimaldavad või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu või teenuse kaudu või võivad seda teha ning mis hõlmavad muu hulgas ehitisi või ehitiste sissepääse, hoonesiseseid juhtmestikke, antenne, torne ja muid tugikonstruktsioone, kaablikanaleid, juhtmeid, maste, pääseluuke ja kaablikappe;

i)    „peamine teenuseosutaja“ 22 – elektroonilise side sektori teenuseosutaja, kes selle tõttu, et olulised vahendid on tema kontrolli all, või oma turupositsiooni kasutades on võimeline mõjutama oluliselt asjaomasel elektrooniliste sideteenuste turul osalemise tingimusi (hinna ja pakkumisega seoses);

j)    „juurdepääs“ – elektrooniliste sideteenuste osutamiseks vajalike vahendite või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele teenuseosutajatele kindlaksmääratud tingimustel; see hõlmab muu hulgas juurdepääsu:

i)    võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele);

ii)    füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele, kaablikanalitele ja mastidele;

iii)    vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele;

iv)    eeltellimise, teenuste osutamise, tellimise, tehnilise hoolduse ja remonditaotluste ning arvelduse infosüsteemidele või andmebaasidele;



v)    numbrite transleerimisele või samaväärset funktsiooni pakkuvatele süsteemidele;

vi)    paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks, ning

vii)    virtuaalvõrguteenustele;

k)    „vastastikune sidumine“ – ühe ja sama või eri teenuseosutajate kasutatavate üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenuseosutaja tarbijatel suhelda sama või muu teenuseosutaja tarbijatega või kasutada teise teenuseosutaja osutatavaid teenuseid või teenuseid, mida osutavad asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule;

l)    „universaalteenus“ – kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastav teenuste miinimumkogum, mis peab olema kõikidele kasutajatele taskukohase hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis; selle ulatuse ja osutamise üle otsustab lepinguosaline;

m)    „numbri teisaldatavus“ – üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste abonentide võimalus säilitada taotluse esitamisel sama kategooria üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajaid vahetades samas asukohas samad telefoninumbrid ilma teenuse kvaliteeti, usaldusväärsust või mugavust kahjustamata.



ARTIKKEL 171

Reguleeriv asutus

1.    Lepinguosalised tagavad, et elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleerivad asutused on elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste või -seadmete pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud.

2.    Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenuseosutajate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise lahutamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest. Reguleeriv asutus tegutseb talle siseriikliku õiguse kohaselt pandud ülesannete täitmisel sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu korraldusi üheltki muult asutuselt.

3.    Kumbki lepinguosaline tagab, et tema reguleerival asutusel on piisavad volitused sektori reguleerimiseks ning piisavad rahalised ja inimressursid talle pandud ülesande täitmiseks. Reguleeriva asutuse otsuseid võivad peatada või tühistada üksnes artiklis 7 nimetatud kaebusi käsitlevad asutused.

Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele asutusele. Lepinguosalised tagavad, et nende reguleerivatel asutustel on eraldi aastaeelarve. Eelarve avalikustatakse.

4.    Reguleerivate asutuste otsused ja menetlused peavad olema kõikide turuosaliste suhtes erapooletud.



5.    Reguleerivate asutuste volitusi kasutatakse läbipaistvalt ja õigeaegselt.

6.    Lepinguosalised tagavad, et elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujad esitavad neile taotluse korral viivitamata kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva alajaoga. Nõutav teave peab olema reguleeriva asutuse ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ning seda käsitletakse kooskõlas konfidentsiaalsusnõuetega.

7.    Teenuse kasutajal või osutajal, keda reguleeriva asutuse otsus puudutab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule kaebusi käsitlevale asutusele. Kõnealusel asutusel, milleks võib olla kohus, peavad olema nõutavad teadmised oma ülesannete tõhusaks täitmiseks. Juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse ning kaebemehhanism peab olema tõhus. Lepinguosalised tagavad, et kui edasikaebusi käsitlev asutus ei ole laadilt kohtuasutus, esitab ta oma otsuse põhjendused alati kirjalikult ning otsuste kohta saab esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Kaebusi käsitlevate asutuste otsused pööratakse täitmisele. Reguleeriva asutuse otsus kehtib kuni kaebuse lahendamiseni, välja arvatud juhul, kui vastavalt siseriiklikele õigusnormidele kohaldatakse ajutisi meetmeid.



8.    Lepinguosalised tagavad, et reguleeriva asutuse juhti, või kui see on asjakohane, asjaomast ülesannet täitva esinduskogu liikmeid või nende asetäitjaid saab ametist vabastada üksnes juhul, kui nad ei vasta enam tingimustele, mis on nende ametiülesannete täitmiseks eelnevalt siseriiklikus õiguses sätestatud. Iga selline otsus tuleb ametist vabastamise ajal avalikustada. Riigi reguleeriva asutuse ametist vabastatud juhile, või kui see on asjakohane, asjaomast ülesannet täitva esinduskogu liikmetele esitatakse vabastamise põhjused ning neil on õigus nõuda nende avaldamist, juhul kui avaldamist muidu ei toimuks, ning sellisel juhul need põhjused avaldatakse.

ARTIKKEL 172

Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumise luba

1.    Võimaluse korral annavad lepinguosalised elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumise loa lihtsalt teate esitamisel. Pärast teate esitamist ei nõuta asjaomaselt teenuseosutajalt, et ta peab enne loast tulenevate õiguste kasutama hakkamist saama reguleerivalt asutuselt sõnaselge otsuse või muu haldusakti. Loast tulenevad õigused ja kohustused tehakse üldiselt kättesaadavaks kergesti juurdepääsetaval viisil. Kohustused peavad olema asjaomase teenusega proportsionaalsed.

2.    Vajaduse korral võib lepinguosaline nõuda raadiosageduste ja numbrite kasutamise litsentsi, et:

a)    vältida kahjulikke mõjutusi;

b)    tagada teenuse tehniline kvaliteet;



c)    kindlustada spektri tõhus kasutamine või

d)    saavutada muid üldist huvi pakkuvaid eesmärke.

3.    Kui lepinguosaline nõuab litsentsi olemasolu,

a)    teeb ta üldsusele kättesaadavaks kõik litsentsimiskriteeriumid ning määrab mõistliku ajavahemiku, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;

b)    teatab taotlejale viimase taotlusel litsentsi andmisest keeldumise põhjuse;

c)    annab taotlejale võimaluse pöörduda kaebusi käsitleva asutuse poole, kui litsentsi andmisest on keeldutud.

4.    Kõik teenuseosutajate halduskulud peavad olema objektiivsed, läbipaistvad, proportsionaalsed ja minimaalsed. Kõik lepinguosalise poolt vastavalt lõikes 1 nimetatud loale või lõikes 2 nimetatud litsentsile teenuse- või võrgupakkujatele kehtestatud halduskulud peavad piirduma tegelike halduskuludega, mis tavaliselt kantakse seoses kohaldatavate lubade ja litsentside haldamise, kontrollimise ja nõuete täitmise tagamisega. Sellised halduskulud võivad sisaldada kulusid, mis on seotud rahvusvahelise koostöö, ühtlustamise ja standardimise, turuanalüüsi, nõuete täitmise kontrollimise ja muu turukontrolliga ning regulatiivse tööga, mis hõlmab õigusaktide ja haldusotsuste, näiteks juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevate otsuste koostamist ja täitmise tagamist.



Esimeses lõigus nimetatud halduskulud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest või kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

ARTIKKEL 173

Raadiosagedus

1.    Kõik menetlused, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi avatult, objektiivselt, õigeaegselt, läbipaistvalt, diskrimineerimata ja proportsionaalselt. Lepinguosaliste menetlused tuginevad objektiivsetele, läbipaistvatele, mittediskrimineerivatele ja proportsionaalsetele kriteeriumidele.

2.    Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta tehakse avalikult kättesaadavaks, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste täpsustamist ei nõuta.

3.    Lepinguosalised jätavad endale õiguse kehtestada ja kohaldada sagedusspektri haldamise meetmeid, mis võivad piirata elektrooniliste sideteenuste osutajate arvu, tingimusel et seda tehakse kooskõlas käesoleva lepinguga. See õigus hõlmab võimalust võtta sagedusala eraldamisel arvesse praeguseid ja tulevasi vajadusi ja spektri kättesaadavust. Lepinguosalise meetmeid spektri jaotamiseks ja eraldamiseks ning sageduse haldamiseks ei käsitata meetmetena, mis on vastuolus artiklitega 144, 149 ja 150.



ARTIKKEL 174

Juurdepääs ja vastastikune sidumine

1.    Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste teenuseosutajate vaheliste äriläbirääkimiste tulemusena.

2.    Lepinguosalised tagavad, et elektrooniliste sideteenuste osutajatel on õigus ja (kui seda taotleb teine teenuseosutaja) kohustus pidada juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumiseks. Lepinguosalised ei säilita õiguslikke ega haldusmeetmeid, mis kohustaksid teenuseosutajaid juurdepääsu või vastastikuse sidumise lubamisel pakkuma erinevatele teenuseosutajatele samaväärsete teenuste korral erinevaid tingimusi või millega kehtestataks kohustusi, mis ei ole seotud osutatavate teenustega.

3.    Lepinguosalised tagavad, et teenuseosutajad, kes saavad vastastikuse juurdepääsu või sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenuseosutajatelt teavet, kasutavad kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peavad alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.

4.    Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil tegutsev peamine teenuseosutaja annab elektrooniliste sideteenuste osutajatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel 23 tingimustel juurdepääsu oma olulistele vahenditele, sealhulgas võrgu osadele, seotud vahenditele ja kõrvalteenustele.



5.    Telekommunikatsiooniteenuste puhul tagatakse vastastikune sidumine peamise teenuseosutajaga võrgu mis tahes punktis, kus see on tehniliselt võimalik. Vastastikune sidumine toimub:

a)    mittediskrimineerivatel tingimustel (sealhulgas tehnilised normid, kirjeldused, kvaliteet ja hooldus) ning selliste tasumäärade ja kvaliteediga, mis on vähemalt sama soodsad kui peamise teenuseosutaja enda sarnaste teenuste puhul või mitteseotud teenuseosutajate või peamise teenuseosutaja tütarettevõtjate või muude sidusettevõtjate sarnaste teenuste puhul;

b)    õigeaegselt, läbipaistvatel ja mõistlikel tingimustel (sealhulgas tehnilised normid, kirjeldused, kvaliteet ja hooldus) ning kulupõhiste tasumääradega, pidades silmas majanduslikku teostatavust, ja piisavalt eraldatult, et teenuseosutaja ei peaks maksma võrgu osade või vahendite eest, mida ta osutatava teenuse jaoks ei vaja, ning

c)    taotluse korral lisaks võrgu lõpp-punktidele, mida pakutakse enamikule kasutajatest, ka muudes punktides tasu eest, milles kajastuvad vajalike lisarajatiste ehitamise kulud.

6.    Lepinguosalised tagavad, et peamise teenuseosutajaga vastastikuse sidumise suhtes kohaldatavad menetlused tehakse üldsusele kättesaadavaks ning peamised teenuseosutajad teevad üldsusele kättesaadavaks oma vastastikuse sidumise lepingud või vajaduse korral vastastikuse sidumise näidispakkumised.



ARTIKKEL 175

Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed

Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased meetmed, et teenuseosutajad, kes üksi või üheskoos moodustavad peamise teenuseosutaja, ei saaks võtta kasutusele konkurentsivastaseid võtteid või jätkata nende kasutamist. Sellised konkurentsivastased võtted on eelkõige:

a)    konkurentsivastane ristsubsideerimine;

b)    konkurentidelt saadud teabe kasutamine konkurentsivastasel viisil ja

c)    sellise olulisi vahendeid käsitleva tehnilise teabe ja asjakohase äriteabe varjamine teiste teenuseosutajate eest, mis on neile teenuste osutamiseks vajalik.

ARTIKKEL 176

Universaalteenus

1.    Kummalgi lepinguosalisel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust ta soovib säilitada.



2.    Selliseid universaalteenuse osutamise kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, kui neid hallatakse proportsionaalsel, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

3.    Universaalteenust peaksid saama osutada kõik elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkujad. Universaalteenuse osutaja valitakse tõhusal, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse osutajaks määratud teenuseosutajale ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust osutava isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja mehhanismi asjaomasele teenuseosutajale hüvitise maksmiseks või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamiseks.

ARTIKKEL 177

Numbri teisaldatavus

Lepinguosalised tagavad, et üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajad võimaldavad mõistlikel tingimustel numbri teisaldatavust.



ARTIKKEL 178

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva elektroonilise side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.

ARTIKKEL 179

Vaidluste lahendamine elektroonilise side valdkonnas

1.    Lepinguosalised tagavad, et kui elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas alajaos osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus emma-kumma poole taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks võimalikult kiiresti ja igal juhul nelja kuu jooksul, välja arvatud erakorraliste asjaolude puhul.

2.    Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, kooskõlastavad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutused vaidluse lahendamiseks.

3.    Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele isikutele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus ning tagatakse kooskõlas artikli 172 lõikega 7 õigus otsus edasi kaevata.



4.    Käesolevas artiklis sätestatud kord ei takista kumbagi asjaomast poolt kohtule hagi esitamast.

ARTIKKEL 180

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et oluline on järk-järgult ühtlustada elektroonilisi sidevõrke käsitlevad Armeenia Vabariigi õigusaktid Euroopa Liidu õigusaktidega.

VI ALAJAGU

FINANTSTEENUSED

ARTIKKEL 181

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesolevat alajagu kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad vastavalt B, C ja D jaole liberaliseeritud finantsteenuste osutamist.

2.    Käesolevas peatükis kasutatud mõiste „finantsteenus“ tähendab igasugust finantsilist laadi teenust, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste osutaja. Finantsteenused hõlmavad kindlustusteenuseid ja kindlustusega seotud teenuseid ning pangandus- ja muid finantsteenuseid.



3.    Lõikes 2 nimetatud kindlustusteenused ja kindlustusega seotud teenused hõlmavad järgmist:

a)    otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

i)    elukindlustus ja

ii)    kahjukindlustus;

b)    edasikindlustus ja retrosessioon;

c)    kindlustuse vahendamine, nt tegevus kindlustusmaakleri või -agendina, ning

d)    kindlustuse abiteenused, nagu nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus.

4.    Lõikes 2 osutatud pangateenused ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus ja kindlustusega seotud teenused) hõlmavad järgmist:

a)    hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

b)    kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute rahastamine;

c)    kapitalirent;

d)    kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;



e)    garantiid ja kohustused;

f)    kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, börsivälisel turul või muul viisil järgmisega:

i)    rahaturuinstrumendid (sh tšekid, lühiajalised võlakirjad, hoiusesertifikaadid);

ii)    välisvääringud;

iii)    tuletisväärtpaberid, sealhulgas (kuid mitte ainult) futuurid ja optsioonid;

iv)    valuutakursi ja intressimäära instrumendid, sealhulgas sellised finantsinstrumendid nagu vahetustehingud ja intressiforvardid;

v)    vabalt võõrandatavad väärtpaberid ning

iv)    muud vabalt võõrandatavad instrumendid ja finantsvarad, sealhulgas väärismetallikangid;

g)    osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

h)    rahaturumaakleri tegevus;

i)    vara haldamine, nagu raha- ja väärtpaberiportfelli haldamine, kõik kollektiivsete investeeringute valitsemise vormid, pensionifondi haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused;

j)    finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt võõrandatavate instrumentidega seotud arveldus- ja kliiringuteenused;



k)    finantsteabe esitamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine ning

l)    nõustamis-, vahendus- ja muud finantstugiteenused, mis on seotud kõigi käesolevas lõikes loetletud tegevustega, sealhulgas krediidiinfo teenuste osutamine ja analüüs, investeeringute ning investeerimisportfelli analüüs ja sellega seotud nõustamine, ettevõtete omandamise, restruktureerimise ja strateegiaalane nõustamine.

5.    Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „finantsteenuste osutaja“ – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik (välja arvatud avaliku sektori asutus), kes pakub või osutab finantsteenuseid;

b)    „avaliku sektori asutus“ –

i)    lepinguosalise valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt kaubanduslikel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused, või

ii)    eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandusasutus, kõnealuste funktsioonide täitmisel;

c)    „uus finantsteenus“ – finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate või uute toodete või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei osuta lepinguosalise territooriumil ükski finantsteenuste osutaja, kuid mida osutatakse teise lepinguosalise territooriumil.



ARTIKKEL 182

Usaldatavusnõuetega seotud erand

1.    Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist võtmast või säilitamast meetmeid usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil, näiteks:

a)    investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuste osutajal on usalduskohustus;

b)    oma finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2.    Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks.

3.    Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avaliku sektori asutuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

ARTIKKEL 183

Tõhus ja läbipaistev õigusnormide kehtestamine

1.    Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:

a)    ametliku väljaande kaudu või



b)    muus kirjalikus või elektroonses vormis.

2.    Lepinguosalised teevad huvitatud isikutele kättesaadavaks finantsteenuste osutamist käsitlevate taotluste täitmise nõuded.

Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.

3.    Lepinguosalised annavad endast parima tagamaks, et nende territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse finantsteenuste sektori reguleerimise ja järelevalve ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse valdkonnas rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokku lepitud standardid on muu hulgas:

a)    Baseli komitee „Tõhusa pangandusjärelevalve üldpõhimõtted“ („Core Principles for Effective Banking Supervision“);

b)    Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustusjärelevalve üldpõhimõtted“ („Insurance Core Principles“);

c)    Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted“ („Objectives and Principles of Securities Regulation“);

d)    OECD maksundusalase teabevahetuse leping;

e)    G20 avaldus läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse kohta ning



f)     rahapesuvastase töökonna nelikümmend rahapesualast soovitust ja üheksa erisoovitust terrorismi rahastamise kohta.

4.    Lepinguosalised võtavad arvesse G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet“ ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada neid põhimõtteid omavahelises suhtluses.

ARTIKKEL 184

Uued finantsteenused

Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise finantsteenuste osutajal pakkuda uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab samasuguses olukorras osutada siseriikliku õiguse kohaselt omaenda finantsteenuste osutajatel. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda teenuse osutamiseks luba. Sellise loa nõudmisel tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes usaldatavuskaalutlustel kooskõlas artikliga 182.

ARTIKKEL 185

Andmetöötlus

1.    Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuste osutajal edastada teavet elektroonilisel või muul kujul oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav asjaomase finantsteenuste osutaja tavapärases äritegevuses.



2.    Lõige 1 ei piira lepinguosalise õigust kaitsta isikuandmeid ja eraelu puutumatust, tingimusel et seda õigust ei kasutata käesolevast lepingust kõrvalehoidmiseks.

3.    Lepinguosalised võtavad vastu ja säilitavad piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.

ARTIKKEL 186

Konkreetsed erandid

1.    Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avaliku sektori asutusi, oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avaliku sektori asutuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste osutajad.

2.    Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega muu avaliku sektori asutuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3.    Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avaliku sektori asutusi, oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avaliku sektori asutuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.



ARTIKKEL 187

Iseregulatsiooni organid

Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste osutajatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mõnes iseregulatsiooni organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, kliiringuasutuses või muus organisatsioonis või ühingus või kes näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste osutamisel, tagab artiklites 144 ja 150 nimetatud kohustuste täitmise.

ARTIKKEL 188

Kliiringu- ja maksesüsteemid

Lepinguosaline tagab artiklites 144 ja 150 sätestatud võrdse kohtlemise tingimustel teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avaliku sektori asutuste makse- ja kliiringusüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Selle lõike eesmärk ei ole võimaldada juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.



ARTIKKEL 189

Finantsstabiilsus ja finantsteenuste reguleerimine Armeenia Vabariigis

Lepinguosalised tunnistavad finantsteenuste piisava reguleerimise olulisust, et tagada finantsstabiilsus, õiglased ja tõhusad turud ning investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate ja selliste isikute kaitse, kelle suhtes finantsteenuste osutajatel on usalduskohustus. Finantsteenuste reguleerimisel on üldiseks võrdlusaluseks rahvusvahelised parimad tavad, eelkõige see, kuidas neid Euroopa Liidus rakendatakse. Seda arvesse võttes ühtlustab Armeenia Vabariik on finantsteenuste õigusnormid vajaduse korral Euroopa Liidu õigusaktidega.

VII ALAJAGU

TRANSPORDITEENUSED

ARTIKKEL 190

Kohaldamisala ja eesmärgid

Käesolevas alajaos sätestatakse B, C ja D jao kohaselt liberaliseeritavate rahvusvaheliste transporditeenuste põhimõtted.



ARTIKKEL 191

Mõisted

1.    Käesolevas alajaos ning B, C ja D jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „rahvusvaheline meretransport“ – ukselt-uksele-transport ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki ning mis toimuvad üheainsa veodokumendi alusel, hõlmates seetõttu õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide pakkujatega;

b)    „mereveoste käitlemisteenused“ – stividorettevõtjate, sealhulgas terminali käitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:

i)    laevade lastimine ja lossimine;

ii)    lasti kinnitamine ja kinnitustest lahtivõtmine;

iii)    lasti vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;

c)    „tollivormistusteenused“ (ka „tollimaakleri teenused“) – tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;



d)    „konteinerjaama- ja depooteenused“ – tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid täis või tühjaks laadida, remontida ja saadetise jaoks ette valmistada;

e)    „laevade agenteerimisteenused“ – tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:

i)    meretranspordi- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine ning

ii)    ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike ja lasti vastuvõtmist;

f)    „ekspedeerimisteenused“ – tegevus, mis hõlmab lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamist ja järelevalvet veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamist ja äriteabe andmist, ja

g)    „fiiderteenused“ – eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate sadamate vahel.

2.    Lepinguosalised kohustuvad rahvusvahelise meretranspordi suhtes tulemuslikult rakendama põhimõtet, mille kohaselt tagatakse piiranguteta juurdepääs meretranspordile kaubanduslikel alustel, rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabadus ning võrdne kohtlemine selliste teenuste osutamisel.



3.    Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel, teevad lepinguosalised järgmist:

a)    rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele meretransporditurule ja -kaubandusele kaubanduslikel alustel ja diskrimineerimata ning

b)    võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenuseosutajate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate taristu ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.

4.    Lõikes 3 nimetatud põhimõtete rakendamisel lepinguosalised:

a)    ei näe tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad meretransporditeenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ja liinivedusid, ette lastijaotusklausleid ning kaotavad mõistliku aja jooksul varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid ja

b)    kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning halduslikud, tehnilised ja muud takistused, mis võivad kujutada endast rahvusvaheliste meretransporditeenuste vaba osutamise varjatud piiramist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.



5.    Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatel asutada ettevõtte oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu nad võimaldavad omaenda või mõne kolmanda riigi teenuseosutajatel, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

6.    Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, avariiremondirajatised ning reidi-, kai- ja sildumisteenused, aga ka laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus.

7.    Lepinguosalised lubavad varustusel (näiteks tühjadel konteineritel) liikuda liikmesriigi või Armeenia Vabariigi sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.

8.    Lepinguosalised võimaldavad oma pädeva asutuse loal teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatel osutada oma sadamate vahelisi fiiderteenuseid.

ARTIKKEL 192

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et oluline on järk-järgult ühtlustada Armeenia Vabariigi transporditeenuste alased õigusaktid Euroopa Liidu õigusaktidega.



F JAGU

E-KAUBANDUS

I ALAJAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 193

Eesmärgid ja põhimõtted

1.    Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab paljudes sektorites kauplemisvõimalusi, ja seavad eesmärgiks soodustada omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkivates küsimustes.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubandust arendatakse täielikus kooskõlas rangeimate rahvusvaheliste isikuandmete kaitse normidega, et tagada kindlus e-kaubanduse kasutajatele.

3.    Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonset edastamist käsitatakse teenuste osutamisena C jao tähenduses, mille suhtes ei kohaldata tollimakse.



ARTIKKEL 194

E-kaubanduse reguleerimise aspektid

1.    Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkivates küsimustes dialoogi. Dialoog keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:

a)    üldsusele välja antud e-allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste hõlbustamine;

b)    vahendusteenuste osutajate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest:

i)    soovimatute elektroonsete kommertsteadete käsitlemine ja

ii)    tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas ning

c)    muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.

2.    Selline dialoog võib toimuda teabevahetusena lepinguosaliste õigusaktide kohta, mis käsitlevad lõikes 1 nimetatud küsimusi, ning nende õigusaktide rakendamise kohta.



II ALAJAGU

VAHENDUSTEENUSTE OSUTAJATE VASTUTUS

ARTIKKEL 195

Vahendajate teenuste kasutamine

Lepinguosalised mõistavad, et kolmandad isikud võivad kasutada vahendajate teenuseid asjaomaste siseriiklike õigusnormide rikkumiseks. Seda võimalust arvesse võttes võtavad ja säilitavad lepinguosalised käesolevas alajaos nimetatud vahendusteenuste osutajate suhtes vastutusmeetmed.

ARTIKKEL 196

Vahendusteenuste osutajate vastutus: „pelk edastamine“

1.    Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja poolt pakutava teabe edastamises üldkasutatava sidevõrgu kaudu või üldkasutatavale sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagab lepinguosaline, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest, juhul kui teenuseosutaja:

a)    ei algata edastust;

b)    ei vali edastuse saajat ning



c)    ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

2.    Lõikes 1 nimetatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine üldkasutatava sidevõrgu kaudu, ja tingimusel, et teavet ei säilitata pikema tähtaja jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3.    Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt lepinguosalise õigussüsteemile teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

ARTIKKEL 197

Vahendusteenuste osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine“

1.    Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagab lepinguosaline, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja kõnealuse teabe automaatse, vahepealse ja ajutise säilitamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

a)    ei muuda seda teavet;

b)    järgib teabele juurdepääsu tingimusi;



c)    järgib teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;

d)    ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning

e)    kõrvaldab kiiresti teenuseosutaja poolt säilitatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada sellele juurdepääs.

2.    Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt lepinguosalise õigussüsteemile teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

ARTIKKEL 198

Vahendusteenuste osutajate vastutus: „teabe talletamine“

1.    Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe salvestamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal salvestatud teabe eest, tingimusel et:

a)    teenuseosutajal ei ole faktilist teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja ta ei tea kahjutasunõuete korral fakte või asjaolusid, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave, või



b)    teenuseosutaja kõrvaldab sellisest asjaoludest teadlikuks saades kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.

2.    Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3.    Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt lepinguosalise õigussüsteemile teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist, ega lepinguosalise võimalust kehtestada teabe kõrvaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise kord.

ARTIKKEL 199

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1.    Lepinguosalised ei kehtesta artiklites 196, 197 ja 198 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või salvestavad, ega üldist kohustust otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte ja asjaolusid.

2.    Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse teatada kiiresti pädevale avaliku sektori asutustele teenusesaajate väidetavalt ebaseaduslikust tegevusest või nende antud ebaseaduslikust teabest või kohustuse edastada pädevale asutusele viimase taotlusel teavet, mis võimaldab tuvastada teenusesaajad, kellega teenuseosutaja on sõlminud salvestuslepingud.



G JAGU

ERANDID

ARTIKKEL 200

Üldised erandid

1.    Ilma et see piiraks käesolevas lepingus sätestatud üldisi erandeid, kehtivad käesoleva peatüki suhtes lõigetes 2 ja 3 nimetatud erandid.

2.    Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei tohi kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise või piiriülese teenuste osutamise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:

a)    vajalikud avaliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b)    vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks;

c)    seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele ettevõtjatele ning omamaiste teenuste osutamisele ja tarbimisele;

d)    vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;



e)    vajalikud selleks, et tagada vastavus õigusnormidele, mis ei ole vastuolus käesoleva peatükiga, sealhulgas normidele, mis puudutavad:

i)    kelmuste ja pettuste takistamist või lepingute rikkumise tagajärgede menetlemist;

ii)    isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset või

iii)    ohutust, või



f)    vastuolus artiklitega 144 ja 150, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate ja teenuseosutajatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine või kogumine 24 .

3.    Käesolevat peatükki ja käesoleva lepingu VIII lisa ei kohaldata lepinguosaliste sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes või selliste tegevuste suhtes kummagi lepinguosalise territooriumil, mis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega.



ARTIKKEL 201

Maksustamismeetmed

Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksustamislahenduste suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.

Artikkel 202

Julgeolekuerandid

Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see:

a)    kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;

b)    takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i)    seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega;

ii)    seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt sõjaväerajatise varustamiseks;



iii)    seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse, või

iv)    sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras, või

c)    takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.

H JAGU

INVESTEERIMINE

ARTIKKEL 203

Läbivaatamine

Kahepoolsete investeeringute soodustamiseks vaatavad lepinguosalised hiljemalt kolme aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel korrapäraste ajavahemike järel üheskoos läbi investeeringute keskkonna ja õigusraamistiku. Läbivaatamise tulemuste alusel kaalutakse võimalust alustada läbirääkimisi, et täiendada käesolevat lepingut investeeringuid ja investeeringute kaitset käsitlevate sätetega.



6. PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

ARTIKKEL 204

Jooksvad maksed

Lepinguosalised kohustuvad hoiduma piirangute kehtestamisest ning lubavad kõiki Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga.

ARTIKKEL 205

Kapitali liikumine

1.    Maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates kapitali vaba liikumise seoses vastuvõtjariigi õigusaktide ja käesoleva lepingu 5. peatüki kohaste otseinvesteeringutega 25 ning sellise investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimisega.



2.    Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute (välja arvatud lõikes 1 loetletud tehingud) puhul kapitali vaba liikumise seoses:

a)    krediidiga, mis antakse kaubandustehingutele, sealhulgas teenuste osutamisele, milles osaleb ühe lepinguosalise resident;

b)    teise lepinguosalise investorite antavate finantslaenude ja -krediidiga ning

c)    artiklis 142 määratletud kapitaliosalusega juriidilises isikus, mille eesmärk ei ole luua püsiv majandusside või seda säilitada.

3.    Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumisele ja jooksvatele maksetele Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi residentide vahel ega muuda kehtivat korda rangemaks.

ARTIKKEL 206

Erandid

Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis tooks kaasa meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või kapitali liikumise varjatud piirangud, ei tõlgendata ühtegi käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist võtmast või rakendamast meetmeid, mis on:



a)    vajalikud avaliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks või avaliku korra tagamiseks või

b)    vajalikud selleks, et tagada vastavus õigusnormidele, mis ei ole vastuolus käesoleva jaotisega, sealhulgas normidele, mis puudutavad:

i)    kuritegude, kelmuste ja pettuste ärahoidmist või mis on vajalikud lepingute rikkumise tagajärgedega (nt pankrot, maksejõuetus ja võlausaldajate õiguste kaitse) tegelemiseks;

ii)    lepinguosalise finantssüsteemi tervikluse ja stabiilsuse tagamiseks vastu võetud või säilitatud meetmeid;

iii)    väärtpaberite, optsioonide, futuuride või muude tuletisväärtpaberite emiteerimist, nendega kauplemist või tehingute tegemist;

iv)    finantsaruandlust või tehingute arvestuse pidamist, kui see on vajalik õiguskaitse- või finantsjärelevalveasutuste abistamiseks, või

v)    kohtu- või haldusmenetlustes antud korralduste või tehtud otsuste täitmise tagamist.



ARTIKKEL 207

Kaitsemeetmed

Erandlike asjaolude korral, kui esinevad tõsised probleemid Armeenia Vabariigi vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises või Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu toimimises või kui lepingusaolisel on tõsised probleemid maksebilansi või välisrahastusega või on selliste probleemide tekkimise oht, võib asjaomane lepinguosaline võtta Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise kapitali liikumise, maksete või ülekannete suhtes kõige rohkem üheks aastaks selliseid kaitsemeetmeid, mis on tingimata vajalikud. Kaitsemeetmeid võttev või säilitav lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele viivitamata kaitsemeetmete võtmisest ja esitab esimesel võimalusel nende kaotamise ajakava.

ARTIKKEL 208

Hõlbustamine

Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.



7. PEATÜKK

INTELLEKTUAALOMAND

A JAGU

EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

ARTIKKEL 209

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

a)    soodustada lepinguosaliste vahel innovaatiliste ja loovate toodete tootmist ja turustamist, et aidata suurendada lepinguosaliste majanduse kestlikkust ja kaasavust, ning

b)    saavutada piisav ja tõhus intellektuaalomandiõiguste kaitse ja tagamine.



ARTIKKEL 210

Kohustuste laad ja ulatus

1.    Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduva intellektuaalomandiõiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping“) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesolev peatükk täiendab ja täpsustab lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.

2.    Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomand“ vähemalt neid intellektuaalomandi kategooriaid, millele on osutatud käesoleva peatüki B jaos.

3.    Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset ebaausa konkurentsi eest, millele on osutatud 1883. aasta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (mida on viimati muudetud 1967. aasta Stockholmi aktiga; edaspidi „1967. aasta Pariisi konventsioon“) artiklis 10bis.

ARTIKKEL 211

Õiguste ammendumine

Lepinguosalised kehtestavad oma riikliku või piirkondliku intellektuaalomandiõiguste ammendumise korra.



B JAGU

INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUSTE NORMID

I ALAJAGU

AUTORIÕIGUS JA SELLEGA KAASNEVAD ÕIGUSED

ARTIKKEL 212

Antav kaitse

1.    Lepinguosalised järgivad õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud:

a)    kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioonis (edaspidi „Berni konventsioon“);

b)    teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse Rooma konventsioonis (edaspidi „Rooma konventsioon“);

c)    TRIPS-lepingus;

d)    WIPO autoriõiguse lepingus (edaspidi „WCT“) ning

e)    WIPO esituse ja fonogrammide lepingus (edaspidi „WPPT“).



2.    Lepinguosalised teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et ühineda audiovisuaalsete esituste kaitse Pekingi lepinguga.

ARTIKKEL 213

Autor

Kumbki lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata:

a)    oma teoste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)    oma teoste ja nende koopiate igasugune avalik levitamine müügi teel või muul viisil;

c)    oma teoste edastamine üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste üldsusele kättesaadavaks tegemine nii, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja ajal, ning

d)    oma teoste ja nende koopiate rentimine või laenutamine.



ARTIKKEL 214

Esitajad

Kumbki lepinguosaline näeb ette, et esitajatel on ainuõigus lubada või keelata:

a)    oma esituse salvestise 26 tegemine;

b)    oma esituste salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

c)    oma esituste salvestiste üldsusele levitamine kas müügi teel või muul viisil;

d)    oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

e)    oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, välja arvatud juhul, kui esitus ise on juba ülekantav esitus või kui see on tehtud salvestise põhjal;

f)    oma esituste salvestiste rentimine või laenutamine.



ARTIKKEL 215

Fonogrammitootjad

Kumbki lepinguosaline näeb ette, et fonogrammitootjal on ainuõigus lubada või keelata:

a)    oma fonogrammide otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)    oma fonogrammide, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamine kas müügi teel või muul viisil;

c)    oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal, ning

d)    oma fonogrammide rentimine või laenutamine.

ARTIKKEL 216

Ringhäälinguorganisatsioonid

Kumbki lepinguosaline näeb ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata:



a)    oma saadete salvestiste tegemine sõltumata sellest, kas saated edastatakse kaabel- või kaablita sidevahendite, sh kaabli või satelliidi kaudu;

b)    oma saadete salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis, sõltumata sellest, kas saated edastatakse kaabel- või kaablita sidevahendite, sh kaabli või satelliidi kaudu;

c)    oma saadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

d)    oma saadete salvestiste üldsusele levitamine kas müügi teel või muul viisil ning

e)    oma saadete taasülekandmine kaablita vahendite abil ja saadete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse sisenemistasu.



ARTIKKEL 217

Ringhääling ja edastamine üldsusele

Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks. Lepinguosalised tagavad, et selline tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel. Lepinguosalised võivad esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumisel sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

ARTIKKEL 218

Kaitse kestus

1.    Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- või kunstiteose autori majanduslikud õigused kehtivad autori eluajal ja vähemalt 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos muutub õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks.

2.    Mitme autori loodud teose puhul arvutatakse lõikes 1 osutatud tähtaega viimase elusolnud autori surmast.



3.    Anonüümse või pseudonüümi all loodud teose puhul on kaitse tähtaeg vähemalt 70 aastat pärast seda, kui teos muutub õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks. Kui aga autori kasutatud pseudonüüm ei jäta tema isiku suhtes kahtlust või kui autor avaldab oma isiku esimeses lauses osutatud aja jooksul, siis kohaldatakse lõikes 1 osutatud kaitse tähtaega.

4.    Kui lepinguosaline näeb ette erisätted, mis käsitlevad kollektiivse teose konkreetseid autoriõigusi või juriidilise isiku määramist õiguste omajaks, arvutatakse kaitse tähtaeg vastavalt lõikele 3, välja arvatud juhul, kui teose loonud füüsilised isikud on üldsusele avaldatud teose versioonis tuvastatud autoritena. Käesolev lõige ei piira õigusi, mis on tuvastatud autoritel, kelle tuvastatavat panust sellised teosed sisaldavad, ning sellise panuse suhtes kohaldatakse lõigete 1 või 2 sätteid.

5.    Kui teos avaldatakse köidete, osade, vihikute, numbrite või seeriatena ja kaitse tähtaeg algab hetkest, mil teos on tehtud õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks, arvestatakse iga sellise elemendi kaitse tähtaega eraldi.

6.    Kui teose kaitse tähtaega ei arvestata autori või autorite surmast ja teost ei ole üldsusele õiguspäraselt avaldatud 70 aasta jooksul pärast selle loomist, siis kaitse lõpetatakse.

7.    Kinematograafilise või audiovisuaalse teose kaitse tähtaeg lõpeb mitte varem kui 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: pearežissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor ning spetsiaalselt kinematograafilises või audiovisuaalses teoses kasutamiseks loodud muusika helilooja.



8.    Lepinguosalised tagavad, et isikule, kes pärast autoriõigusega antava kaitse aegumist esmakordselt avaldab või edastab õiguspäraselt üldsusele varem avaldamata teose, tagatakse autori majanduslike õiguste kaitsega samaväärne kaitse. Selliste õiguste kaitse tähtaeg on 25 aastat alates ajast, mil teos esmakordselt õiguspäraselt avaldati või üldsusele edastati.

9.    Audiovisuaalteoste esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kui aga esituse salvestis on kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatud või üldsusele edastatud, ei lõpe õigused varem kui 50 aastat pärast esimese avaldamise või üldsusele esitamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

10.    Fonogrammide esitajate ja tootjate majanduslikud õigused aeguvad 70 aastat pärast esimese avaldamise või üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Lepinguosaline võib võtta tõhusaid meetmeid, et tagada 20 kaitseaasta jooksul pärast 50-aastast perioodi teenitud kasumi õiglane jaotamine esitajate ja tootjate vahel.

11.    Filmi esmasalvestise tootjate majanduslikud õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Kui film on kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatud või üldsusele esitatud, ei lõpe õigused varem kui 50 aastat pärast esimese avaldamise või üldsusele esitamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.



12.    Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast saate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

13.    Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.

ARTIKKEL 219

Tehniliste meetmete kaitse

1.    Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2.    Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, tarnimise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a)    mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

b)    millel ei ole muud olulist kaubanduslikku eesmärki ega kasutusala peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise või



c)    mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.

3.    Käesolevas peatükis tähendab väljend „tehnilised meetmed“ mis tahes tehnoloogiat, seadet või komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole siseriikliku õiguse alusel luba andnud. Tehnilised meetmed on „tõhusad“ juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu sisu kasutamist juurdepääsukontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu sisu krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil, mis täidab kaitse eesmärki.

ARTIKKEL 220

Õiguste teostamist käsitleva teabe kaitsmine

1.    Lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse mis tahes isiku vastu, kes teadlikult ilma loata

a)    kõrvaldab või muudab õiguste teostamist käsitlevat elektroonilist teavet;

b)    levitab, impordib levitamise eesmärgil, kannab ringhäälingus üle, edastab või teeb üldsusele kättesaadavaks käesoleva peatüki alusel kaitstud teoseid või muud sisu, millelt on loata kõrvaldatud õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave või millel on seda muudetud,



kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriiklike õigusnormide kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2.    Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „õiguste teostamist käsitlev teave“ õiguste omaja esitatavat teavet, mis identifitseerib teose või muu käesolevas peatükis osutatud sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid või koode.

3.    Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud käesolevas peatükis osutatud teose või muu sisu koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

ARTIKKEL 221

Erandid ja piirangud

1.    Lepinguosalised võivad artiklites 213–218 sätestatud õigustega seotud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve, kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega nad on ühinenud.



2.    Kumbki lepinguosaline näeb ette, et artiklites 213–217 osutatud ajutine reprodutseerimine, kui see on ajutine või juhuslikku laadi või kui see moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks a) edastamine võrgus vahendaja kaudu kolmandatele isikutele või b) teose või muu sisu õiguspärane kasutamine, millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu artiklites 213–217 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

ARTIKKEL 222

Kunstniku õigus kunstiteos edasi müüa

1.    Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus, mis on määratletud kui õigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2.    Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja üldiselt kunstiteoste vahendajad.

3.    Lepinguosalised võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.



4.    Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga või mõni selline isik üksi.

5.    Autoritasu kogumise kord ja suurus nähakse ette siseriiklike õigusaktidega.

ARTIKKEL 223

Õiguste kollektiivse teostamise alane koostöö

1.    Lepinguosalised soodustavad oma asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelist koostööd, et parandada teoste ja muu kaitstud sisu kättesaadavust lepinguosaliste territooriumidel ning edendada selliste teoste ja muu kaitstud sisu kasutamise eest saadaolevate autoritasude ülekandmist.

2.    Lepinguosalised toetavad kollektiivse esindamise organisatsioonide läbipaistvust, eelkõige seoses autoritasude kogumise, kogutud autoritasudest mahaarvamiste tegemise, autoritasude kasutamise, jaotamispoliitika ja repertuaariga.

3.    Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kui ühe lepinguosalise territooriumil asutatud kollektiivse esindamise organisatsioon esindab esinduslepingu alusel teist kollektiivse esindamise organisatsiooni, mis on asutatud teise lepinguosalise territooriumil, ei diskrimineeri esindav kollektiivse esindamise organisatsioon neid õiguste omajaid, kes kuuluvad esindatavasse kollektiivse esindamise organisatsiooni.



4.    Esindav kollektiivse esindamise organisatsioon maksab esindatavale kollektiivse esindamise organisatsioonile võlgnetavad summad täpselt, korrapäraselt ja hoolikalt ning edastab esindatavale kollektiivse esindamise organisatsioonile teabe tema nimel kogutud autoritasude ning neilt autoritasudelt tehtud mahaarvamiste kohta.

II ALAJAGU

KAUBAMÄRGID

ARTIKKEL 224

Rahvusvahelised kokkulepped

Lepinguosalised:

a)    järgivad märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli;

b)    järgivad kaubamärgiõiguse lepingut ja märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepet ning

c)    teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et ühineda kaubamärgiõiguse Singapuri lepinguga.



ARTIKKEL 225

Kaubamärgist tulenevad õigused

Registreeritud kaubamärk annab omanikule sellega kaasnevad ainuõigused. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a)    kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, ja

b)    kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, kui sellise kasutuse tõttu on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada, sealhulgas tõenäosus, et tähist hakatakse seostama kaubamärgiga.

ARTIKKEL 226

Registreerimise kord

1.    Lepinguosalised kehtestavad kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik asjaomase kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud negatiivsed otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja edastatakse kirjalikus vormis.



2.    Lepinguosalised näevad ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi ning kaubamärgi taotleja võimaluse esitada vaidlustamisele vastulause.

3.    Lepinguosaline koostab kaubamärgi registreerimise taotluste ja registreeritud kaubamärkide üldsusele kättesaadava elektroonilise andmebaasi. Kaubamärgitaotluste andmebaas peab olema juurdepääsetav vähemalt vaidlustamisperioodi jooksul.

ARTIKKEL 227

Tuntud kaubamärgid

Tuntud kaubamärkide kaitsmiseks vastavalt 1967. aasta Pariisi konventsiooni artiklile 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõigetele 2 ja 3 kohaldavad lepinguosalised ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee võtsid vastu 20.–29. septembril 1999 toimunud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.



ARTIKKEL 228

Erandid kaubamärgiga antavatest õigustest

Lepinguosalised:

a)    näevad ette piiratud erandid kaubamärgiga antavatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite ja geograafiliste tähiste õiglase kasutamise, ning

b)    võivad ette näha muud piiratud erandid kaubamärgiga antavatest õigustest.

Nende erandite puhul võtavad lepinguosalised arvesse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

ARTIKKEL 229

Tühistamise põhjused

1.    Lepinguosalised näevad ette, et kaubamärgi võib tühistada, kui seda ei ole asjaomasel territooriumil kolme järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.



Keegi ei tohi taotleda kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine on kolmeaastase perioodi lõpu ja tühistamistaotluse esitamise vahelisel ajal alanud või jätkunud.

Kui kasutamine on alanud või jätkunud kolm kuud enne tühistamistaotluse esitamist, kuid kõige varem kolme järjestikuse aasta pikkuse mittekasutuseperioodi lõppedes, jäetakse see tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks on hakatud tegema alles pärast seda, kui kaubamärgi omanik on saanud teada tühistamistaotluse esitamise võimalusest.

2.    Kaubamärgi võib tühistada ka juhul, kui pärast selle registreerimise kuupäeva:

a)    on kaubamärk omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu muutunud kaubanduses selle kauba või teenuse üldnimeks, mille jaoks see on registreeritud, või

b)    on kaubamärki selle omaniku poolt või loal nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, kasutatud selliselt, et kaubamärk võib üldsust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu suhtes.



III ALAJAGU

GEOGRAAFILISED TÄHISED

ARTIKKEL 230

Kohaldamisala

1.    Käesolevat alajagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste kaitse suhtes.

2.    Lepinguosalise selliste geograafiliste tähiste suhtes, mida peab kaitsma teine lepinguosaline, kohaldatakse käesolevat alajagu üksnes juhul, kui need kuuluvad artiklis 231 osutatud õigusaktide kohaldamisalasse.

Artikkel 231

Kehtestatud geograafilised tähised

1.    IX lisa A osas loetletud Armeenia Vabariigi õigusaktide läbivaatamise järel leiab Euroopa Liit, et need vastavad nimetatud lisa B osas sätestatud nõuetele.



2.    IX lisa A osas loetletud Euroopa Liidu õigusaktide läbivaatamise järel leiab Armeenia Vabariik, et need vastavad nimetatud lisa B osas sätestatud nõuetele.

3.    Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse ja läbi vaadanud X lisas loetletud ELi geograafilised tähised, mis Euroopa Liit on registreerinud vastavalt IX lisa A osas loetletud õigusaktidele, kaitseb Armeenia Vabariik kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas lepingus sätestatud kaitse tasemele.

4.    Pärast vaidlustamismenetluse lõpuleviimist ja olles läbi vaadanud X lisas loetletud Armeenia Vabariigi geograafilised tähised, mis Armeenia Vabariik on registreerinud vastavalt IX lisa A osas loetletud õigusaktidele, kaitseb Euroopa Liit kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas lepingus sätestatud kaitse tasemele.

ARTIKKEL 232

Uute geograafiliste tähiste lisamine

1.    Lepinguosalised võivad kooskõlas artikli 240 lõikes 3 sätestatud menetlusega lisada X lisas esitatud kaitstud geograafiliste tähiste loendisse uusi geograafilisi tähiseid. Selliseid uusi geograafilisi tähiseid võib loendisse lisada pärast seda, kui vaidlustamismenetlus on läbi viidud ja kooskõlas artikli 231 lõigetega 3 ja 4 on kontrollitud, et uued geograafilised tähised vastavad lepinguosaliste nõuetele.



2. Lepinguosalised ei ole kohustatud lisama uut geograafilist tähist lõikes 1 nimetatud loendisse, kui:

a)    asjaomane geograafiline tähis oleks vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu suhtes;

b)    selle geograafilise tähise kaitse võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada või

c)    tegemist on üldnimega.

ARTIKKEL 233

Geograafiliste tähiste kaitse ulatus

1.    Lepinguosalised kaitsevad X lisas loetletud geograafilisi tähiseid:

a)    kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootekirjeldusele või kui sellise kasutusega kaasneb geograafilise tähise maine ärakasutamine;

b)    väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud, translitereeritud või sellele on lisatud väljend „stiil“, „liik“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „maitseline“, „-laadne“ või muu sarnane väljend;



c)    muude valede või eksitavate märgete eest, mis käsitlevad toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi ja mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides või pakendis oleva toote pakkelehel, ja

d)    mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

2.    Kaitstud geograafilisi tähiseid ei muudeta lepinguosaliste territooriumidel üldnimedeks.

3.    Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale geograafilisele tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes nõuetekohaselt arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu.

Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, võttes arvesse vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning hoiduda tarbijate eksitamisest.

Homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et toode on pärit muult territooriumilt, ei registreerita, isegi kui nimetus on kõnealuse toote tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

4.    Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku kõnealuse kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on homonüümne teise lepinguosalise geograafilise tähisega, mis on käesoleva alajao kohaselt kaitstud, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne kolmanda isiku geograafilise tähise kaitse alla võtmist.



5.    Käesolev alajagu ei kohusta lepinguosalist kaitsma teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis.

Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritoluriigis enam ei kaitsta. Selline teatamine toimub artikli 240 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt.

6.    Käesolevas lepingus sätestatu ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.

ARTIKKEL 234

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1.    Käesoleva alajao kohaselt kaitstud geograafilist tähist võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab asjaomaste tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või kangeid alkohoolseid jooke.

2.    Kui geograafiline tähis on käesoleva alajao kohaselt kaitstud, ei saa kaitstud nimetuse kasutamise eeltingimuseks kehtestada kasutaja registreerimist või lisatasude maksmist.



Artikkel 235

Seos kaubamärkidega

1.    Lepinguosalised keelduvad registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab mõnele artikli 233 lõikes 1 osutatud olukorrale seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil on esitatud taotlus geograafilise tähise kaitsmiseks asjaomasel territooriumil.

2.    Artiklis 231 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev käesoleva lepingu jõustumiskuupäev.

3.    Artiklis 232 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitsetaotluse edastamise kuupäev.

4.    Ilma et see piiraks artikli 232 lõike 2 punkti b kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised X lisas loetletud geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele artikli 233 lõikes 1 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel lepinguosalise territooriumil heauskselt kasutusele võetud enne kuupäeva, mil geograafilise tähise kaitse taotlus käesoleva lepingu kohaselt teisele lepinguosalisele esitatakse. Sellise kaubamärgi kasutamist võib olenemata geograafilise tähise kaitsest jätkata ja seda võib uuendada, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärke käsitlevate õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.



5.    Erandina lõikest 4 tuleb Armeenia Vabariigi varasemad kaubamärgid, mis sisaldavad ELi geograafilist tähist „Cognac“ või „Champagne“, sealhulgas nende transkriptsiooni või tõlget, mis on registreeritud sarnaste toodete jaoks või ei vasta asjaomasele tootekirjeldusele, muuta kehtetuks, tühistada või neid muuta, et kõrvaldada see nimi kaubamärgi kui terviku nimest tähise „Cognac“ puhul hiljemalt 14 aasta jooksul ja tähise „Champagne“ puhul hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

ARTIKKEL 236

Kaitse tagamine

Lepinguosalised tagavad artiklitega 233–235 ette nähtud geograafiliste tähiste kaitse oma avaliku sektori asutuste asjakohaste haldustoimingutega. Lepinguosalised tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.

ARTIKKEL 237

Üleminekusätted

1.    Tooteid, mis on toodetud ja märgistatud kooskõlas siseriikliku õigusega enne käesoleva lepingu jõustumist, kuid mis ei vasta lepingu tingimustele, võib pärast käesoleva lepingu jõustumist jätkuvalt müüa kuni varude ammendumiseni.



2.    Tähise „Cognac“ puhul 24-aastase üleminekuperioodi jooksul, mille arvestus algab üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist, ja tähise „Champagne“ puhul kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul, mis algab käesoleva lepingu jõustumisest, ei takista nende ELi geograafiliste tähiste käesoleva lepingu kohane kaitse nende nimetuste kasutamist toodetel, mis on pärit Armeenia Vabariigist ja mida eksporditakse kolmandatesse riikidesse, kui asjaomase kolmanda riigi õigusnormid seda lubavad, et tähistada ja esitleda teatavaid samalaadseid Armeenia Vabariigist pärit tooteid, tingimusel et:

a)    nimetus on etiketil esitatud muus kui ladina tähestikus;

b)    toote tegelik päritolu on selgelt esitatud nimetusega samas vaateväljas ning

c)    miski esitluses ei ole selline, et see võib üldsust eksitada toote tegeliku päritolu suhtes.

3.    Tähise „Cognac“ puhul 13-aastase üleminekuperioodi jooksul, mille arvestus algab üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist, ja tähise „Champagne“ puhul kaheaastase üleminekuperioodi jooksul, mis algab käesoleva lepingu jõustumisest, ei takista nende ELi geograafiliste tähiste käesoleva lepingu kohane kaitse nende nimetuste kasutamist Armeenia Vabariigis, tingimusel et:

a)    nimetus on etiketil esitatud muus kui ladina tähestikus;

b)    toote tegelik päritolu on selgelt esitatud nimetusega samas vaateväljas ning

c)    miski esitluses ei ole selline, et see võib üldsust eksitada toote tegeliku päritolu suhtes.



4.    Euroopa Liit osutab Armeenia Vabariigile tehnilist ja finantsabi, et lõpetada tõrgeteta ja tõhusalt ELi geograafilise tähise „Cognac“ kasutamine Armeenia Vabariigist pärit toodetel ning aidata Armeenia Vabariigi tööstusel säilitada eksporditurgudel konkurentsivõime. Selline kooskõlas ELi õigusega osutatav abi hõlmab eelkõige meetmeid uue nime väljatöötamiseks ning selle edendamiseks, reklaamimiseks ja turustamiseks nii siseriiklikul turul kui ka traditsioonilistel eksporditurgudel.

5.    Lõikes 4 osutatud Euroopa Liidu abi konkreetsed summad, liigid, mehhanismid ja ajakavad määratakse kindlaks finants- ja tehnilise abi paketis, milles lepinguosalised lepivad lõplikult kokku ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Lepinguosalised koostavad ühiselt abipaketi tingimused, lähtudes sellise abiga kaetavate vajaduste põhjalikust hindamisest. Hindamise viib läbi lepinguosaliste poolt ühiselt valitud rahvusvaheline konsultatsioonifirma.

6.    Kui Euroopa Liit ei anna lõikes 4 osutatud finants- ja tehnilist abi, võib Armeenia Vabariik kasutada 13. peatükis sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismi ning kui vaidlus lahendatakse tema kasuks, võib ta peatada lõigetest 2 ja 3 tulenevate kohustuste täitmise.

7.    Euroopa Liidu finants- ja tehnilist abi antakse kuni kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.



ARTIKKEL 238

Üldeeskirjad

1.    Artiklites 231 ja 232 osutatud tooteid imporditakse, eksporditakse ja turustatakse kooskõlas õigusnormidega, mida kohaldatakse selle lepinguosalise territooriumil, kus tooted turule viiakse.

2.    Artikli 240 kohaselt loodud geograafiliste tähiste allkomitee lahendab kõik küsimused, mis on seotud registreeritud geograafilise tähise tootekirjelduse ja selle muudatustega, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.

3.    Käesoleva alajao kohaselt kaitstava geograafilise tähise võib tühistada üksnes lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.

ARTIKKEL 239

Koostöö ja läbipaistvus

1.    Lepinguosalised peavad kas otse või artikli 240 kohaselt loodud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva alajao rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste ning riiklike kontrolliasutuste kontaktpunktide kohta.



2.    Kumbki lepinguosaline võib avalikustada selliste käesoleva alajao alusel kaitstavate geograafiliste tähiste kirjeldused, mis vastavad teise lepinguosalise poolt käesoleva alajao alusel kaitstavatele geograafilistele tähistele, või nende kokkuvõtte ning teabe riiklike kontrolliasutuste kontaktpunktide kohta.

ARTIKKEL 240

Geograafiliste tähiste allkomitee

1.    Käesolevaga loovad lepinguosalised Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi esindajatest koosneva geograafiliste tähiste allkomitee, eesmärgiga jälgida käesoleva alajao rakendamist ning süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas.

2.    Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Ta määrab kindlaks oma kodukorra. Geograafiliste tähiste allkomitee tuleb kokku emma-kumma lepinguosalise taotlusel vaheldumisi Euroopa Liidus ja Armeenia Vabariigis lepinguosaliste kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), kuid mitte hiljem kui 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

3.    Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alajao nõuetekohast toimimist ning võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Allkomitee ülesanded on eelkõige järgmised:



a)    IX lisa A osa muutmine seoses viidetega lepinguosaliste territooriumil kohaldatavale õigusele;

b)    IX lisa B osa muutmine seoses geograafiliste tähiste registreerimise ja kontrollimise nõuetega;

c)    X lisa muutmine seoses geograafiliste tähiste loeteluga;

d)    teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste muudatuste kohta ning muudes ühist huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas;

e)    teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale alajaole.

IV ALAJAGU

DISAINILAHENDUSED

ARTIKKEL 241

Rahvusvahelised kokkulepped

Lepinguosalised järgivad tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe 1999. aasta Genfi redaktsiooni.



ARTIKKEL 242

Registreeritud disainilahenduste kaitse

1.    Lepinguosalised näevad ette sõltumatult loodud uudsete ja originaalsete disainilahenduste kaitse. Kaitse tekib registreerimisel ja annab registreeritud disainilahenduste omanikele ainuõiguse vastavalt käesolevale alajaole.

Käesoleva alajao kohaldamisel võib lepinguosaline eristatavat disainilahendust käsitada originaalse disainilahendusena.

2.    Disainilahendust, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, käsitatakse uudse ja originaalsena:

a)    kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavakasutuse käigus nähtav ja

b)    sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudseks ja originaalseks tunnistamise tingimustele.

3.    Lõike 2 punktis a kasutatud väljend „tavakasutus“ tähendab kasutamist lõppkasutaja poolt ja ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.



4.    Registreeritud disainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast, ladustamast ja kasutamast omaniku nõusolekuta toodet, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, juhul kui nimetatud toimingud on kaubandusliku eesmärgiga, takistavad põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või on vastuolus hea kaubandustavaga.

5.    Kaitse kestus on 25 aastat.

ARTIKKEL 243

Registreerimata disainilahendustele antav kaitse

1.    Euroopa Liit ja Armeenia Vabariik näevad ette õiguslikud meetmed, mis takistavad toote registreerimata välimuse kasutamist, üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb toote registreerimata välimuse kopeerimisest. Selline kasutus hõlmab vähemalt toote müügiks pakkumist, turule laskmist, importi ja eksporti.

2.    Registreerimata disainilahenduste kaitse kestab vähemalt kolm aastat alates kuupäevast, mil disainilahendus tehti ühe lepinguosalise territooriumil üldsusele kättesaadavaks.



ARTIKKEL 244

Erandid

1.    Lepinguosalised võivad kehtestada disainilahenduste kaitsmisel piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse tavapärase kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku seaduslikke huve põhjendamatult, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

2.    Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei anna disainilahenduse õigus kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidaks oma otstarvet.

ARTIKKEL 245

Seos autoriõigusega

Disainilahendus on alates kuupäevast, mil see loodi või mis tahes kujul fikseeriti, kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel. Lepinguosalised määravad vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.



V ALAJAGU

PATENDID

ARTIKKEL 246

Rahvusvahelised kokkulepped

Lepinguosalised ühinevad patendikoostöölepinguga ja teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva patendiõiguse lepingu täitmiseks.

ARTIKKEL 247

Patendid ja rahvatervis

1.    Lepinguosalised tunnistavad 14. novembril 2001 WTO ministrite konverentsil vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust. Lepinguosalised tagavad käesolevas alajaos sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel vastavuse sellele deklaratsioonile.

2.    Lepinguosalised järgivad WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust TRIPS-lepingut ja tervisekaitset käsitleva Doha deklaratsiooni lõike 6 rakendamise kohta ning toetavad selle rakendamist.



ARTIKKEL 248

Täiendava kaitse tunnistus

1.    Lepinguosalised mõistavad, et nende territooriumil patendiga kaitstud ravimite ja taimekaitsevahendite suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada halduslikku loamenetlust. Lepinguosalised tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja tootele asjakohaste õigusaktide alusel lepinguosalise turule viimiseks esimese loa andmise vahele.

2.    Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit ja taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem kui lõike 1 teises lauses osutatud ajavahemik.

3.    Olenemata lõikest 2 ei tohi täiendava kaitse kestus ületada viit aastat.

Liidus on võimalik kuue kuu võrra pikendada nende ravimite kaitset, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud, kui uuringute tulemused kajastuvad tootekirjelduses.



VI ALAJAGU

MITTEAVALIKUSTATAV TEAVE

ARTIKKEL 249

Ärisaladuste kaitse ulatus

1.    Lepinguosalised kinnitavad tahet täita TRIPS-lepingu artikli 39 lõigete 1 ja 2 kohased kohustused. Lepinguosalised näevad ette nõuetekohased tsiviilkohtumenetlused ja õiguskaitsevahendid, mida ärisaladuse omaja saab kasutada, et takistada ärisaladuse omandamist, kasutamist või avaldamist vastuolus ausate äritavadega ning saada selle eest hüvitist.

2.    Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „ärisaladus“ – teave:

i)    mis on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;

ii)    millel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu ning

iii)    mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas;



b)    „ärisaladuse omaja“ – iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on ärisaladuse üle seaduslik kontroll.

3.    Käesoleva alajao tähenduses käsitatakse ausate äritavadega vastuolus olevana vähemalt järgmist käitumist:

a)    ärisaladuse omandamine ärisaladuse omaja nõusolekuta, kui see toimub ärisaladuse omaja valduses olevatele dokumentidele, objektidele, materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele, mis sisaldavad ärisaladust või millest saab tuletada ärisaladuse, loata juurdepääsu hankimise, nende omastamise või kopeerimise teel;

b)    ärisaladuse omaja nõusolekuta ärisaladuse kasutamine või avaldamine isiku poolt, kes:

i)    on omandanud ärisaladuse punktis a nimetatud meetodil;

ii)    rikub konfidentsiaalsuslepingut või muud kohustust ärisaladust mitte avalikustada või

iii)    rikub lepingulist või muud kohustust piirata ärisaladuse kasutamist;

c)    ärisaladuse omandamine, kasutamine või avaldamine isiku poolt, kes omandamise, kasutamise või avaldamise ajal teadis või oleks asjaolusid arvesse võttes pidanud teadma, et ärisaladus on otseselt või kaudselt omandatud isikult, kes kasutas või avaldas ärisaladuse õigusvastaselt punkti b tähenduses, sealhulgas juhul, kui isik kallutas teist isikut kõnealuses punktis nimetatud tegudele.



4.    Käesolevat alajagu ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist käsitama ausate äritavadega vastuolus olevana järgmist käitumist:

a)    isik avastab või loob asjaomase teabe iseseisvalt;

b)    toote pöördprojekteerimine isiku poolt, kelle valduses toode on õiguspäraselt ja kelle suhtes ei kehti õiguslik kohustus piirata asjaomase teabe omandamist;

c)    teabe omandamine, kasutamine või avaldamine on nõutav või lubatud vastavalt asjaomasele siseriiklikule õigusaktile;

d)    töötajate poolt selliste kogemuste ja oskuste kasutamine, mille nad on omandanud ausal viisil oma tavapärast tööd tehes.

5.    Käesolevat alajagu ei tõlgendata nii, et see piirab lepinguosaliste jurisdiktsioonides kaitstud sõna- ja teabevabadust, sealhulgas meediavabadust.

ARTIKKEL 250

Ärisaladust käsitlev tsiviilkohtumenetlus ja õiguskaitsevahendid

1.    Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kes osalevad artiklis 249 nimetatud tsiviilkohtumenetluses või kellel on juurdepääs kohtumenetluse dokumentidele, ei ole lubatud kasutada või avalikustada ärisaladusi või väidetavaid ärisaladusi, mille pädev õigusasutus on huvitatud isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel tuvastanud konfidentsiaalse teabena ja mis on saanud neile teatavaks menetluses osalemise või dokumentidele juurdepääsu tulemusel.



2.    Lepinguosalised näevad ette, et artiklis 249 nimetatud tsiviilkohtumenetluses on õigusasutusel õigus vähemalt:

a)    anda korraldus ajutiste meetmete võtmiseks, et takistada ärisaladuse omandamist, kasutamist või avalikustamist vastuolus ausate äritavadega;

b)    anda korraldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, et takistada ärisaladuse omandamist, kasutamist või avalikustamist vastuolus ausate äritavadega;

c)    mõista isikult, kes teadis või oleks pidanud teadma, et ta omandab, kasutab või avalikustab ärisaladust vastuolus ausate äritavadega, ärisaladuse omaja kasuks välja kahjutasu proportsionaalselt sellise ärisaladuse omandamise, kasutamise või avalikustamisega tekitatud tegeliku kahjuga;

d)    võtta erimeetmeid, et säilitada sellise ärisaladuse või väidetava ärisaladuse konfidentsiaalsus, mis on saanud teatavaks tsiviilkohtumenetluses, mis käsitleb ärisaladuse väidetavat omandamist, kasutamist ja avalikustamist vastuolus ausate äritavadega; kooskõlas asjaomase lepinguosalise siseriikliku õigusega võib selliseks erimeetmeks olla võimalus:

i)    piirata juurdepääsu teatavatele dokumentidele tervikuna või osaliselt;

ii)    piirata juurdepääsu kohtuistungitele ning nende salvestistele ja stenogrammidele ning

iii)    avaldada kohtuotsuse mittekonfidentsiaalne versioon, millest on eemaldatud ärisaladust sisaldavad lõigud või milles neid on redigeeritud, ning



e)    rakendada kohtu pädevuse ulatuses menetluspoolte või muude isikute suhtes sanktsioone õiguskaitsevahendite või meetmete rikkumise eest, mille kohus on vastu võtnud vastavalt lõikele 1 või käesoleva lõike punktile d seoses menetluses teatavaks saanud ärisaladuse või väidetava ärisaladuse kaitsega.

3.    Lepinguosalised ei ole kohustatud ette nägema artiklis 249 osutatud kohtumenetlusi ja õiguskaitsevahendeid, kui ausate äritavadega vastuolus olev tegevus toimub kooskõlas nende asjakohase siseriikliku õigusega, et paljastada õigusvastane käitumine, rikkumine või ebaseaduslik tegevus või eesmärgiga kaitsta seadusega tunnustatud õigustatud huvi.

ARTIKKEL 251

Ravimi turuleviimise loa saamiseks esitatud andmete kaitse

1.    Lepinguosalised tagavad, et ravimi turuleviimise loa (edaspidi „müügiluba“) saamiseks esitatud konfidentsiaalset äriteavet ei avaldata kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik ülekaalukates tervisekaitse huvides. Samuti kaitstakse konfidentsiaalset äriteavet ebaausate äritavade eest.

2.    Lepinguosalised tagavad, et kaheksa aasta jooksul alates esmase müügiloa väljastamisest asjaomase lepinguosalise territooriumil ei võta müügiloa andmise eest vastutav ametiasutus arvesse avaliku sektori asutuse või eraõigusliku isiku poolt esmase müügiloa taotluses esitatud konfidentsiaalset äriteavet või eelkliiniliste või kliiniliste uuringute tulemusi teise ravimi turuleviimise loa toetuseks ilma andmed esitanud isiku või asutuse sõnaselge nõusolekuta, kui mõlema lepinguosalise poolt tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes ei ole sätestatud teisiti.



3.    Kümne aasta jooksul alates asjaomase lepinguosalise territooriumil esmase müügiloa väljastamise kuupäevast ei ole lubatud ravimit turule viia müügiloa alusel, mis on antud mis tahes järgneva taotluse alusel, kasutades esmases müügiloas esitatud eelkliiniliste või kliiniliste uuringute tulemusi, välja arvatud juhul, kui järgnev taotleja esitab enda eelkliiniliste või kliiniliste uuringute tulemused (või teabe andnud isiku nõusolekul kasutatud eelkliiniliste või kliiniliste uuringute tulemused), mis peavad vastama samadele tingimustele nagu esimese taotleja puhul.

Tooteid, mis ei vasta käesolevas lõikes sätestatud tingimustele, ei ole lubatud turule viia.

4.    Lõikes 3 osutatud kümneaastast tähtaega pikendatakse kuni 11 aastani, kui loa hoidja saab esimese kaheksa aasta jooksul pärast loa saamist loa veel ühe või mitme ravinäidustuse kohta, kuna ilmneb oluline kliiniline kasutegur võrreldes olemasolevate ravimeetoditega.

ARTIKKEL 252

Taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete kaitse

1.    Lepinguosalised tunnustavad esmakordselt taimekaitsevahendi müügiloa saamiseks esitatud katse- või uuringuaruande omaniku õigust andmete ajutisele kaitsele. Sellel ajavahemikul ei kasutata seda katse- ja uuringuaruannet teiste taimekaitsevahendi turustamisloa taotlejate huvides ilma esimese omaniku sõnaselge nõusolekuta. Käesolevas alajaos nimetatakse sellist ajutist õigust andmekaitseks.



2.    Lõikes 1 nimetatud katse- või uuringuaruanne peab vastama järgmistele tingimustele:

a)    olema vajalik loa andmiseks või loa muutmiseks, et lubada vahendi kasutamist mõnel teisel põllukultuuril, ning

b)    vastama tõendatult hea laboritava või hea katsetava põhimõtetele.

3.    Andmekaitse kehtib vähemalt kümme aastat alates esimese müügiloa väljastamisest asjaomase lepinguosalise pädeva asutuse poolt. Madala riskiga taimekaitsevahendite puhul võib seda tähtaega pikendada 13 aastani.

4.    Lõikes 3 osutatud väheolulisteks kasutusteks antud loa tähtaega pikendatakse kolme kuu haaval, kui loa hoidja esitab loataotluse hiljemalt viis aastat pärast pädevalt asutuselt esimese loa saamise kuupäeva. Andmekaitse tähtaeg kokku ei tohi mingil juhul olla pikem kui 13 aastat. Madala riskiga taimekaitsevahendite puhul ei tohi andmekaitse tähtaeg kokku olla mingil juhul pikem kui 15 aastat.

Mõiste „väheoluline kasutus“ tähendab taimekaitsevahendi kasutamist lepinguosalise taimedel ja taimsetel saadustel, mida selle lepinguosalise territooriumil kasvatatakse vähe või mida kasvatatakse laialdaselt erakorralise taimekaitsevajaduse rahuldamiseks.

5.    Katsete või uuringute andmeid kaitstakse ka juhul, kui need olid vajalikud loa pikendamiseks ja läbivaatamiseks. Sellisel juhul on andmekaitse perioodi pikkus 30 kuud.



6.    Lepinguosalised kehtestavad oma territooriumitel meetmed, mis kohustavad varasema loa taotlejat või hoidjat jagama ärisaladusena käsitatavat teavet, et vältida korduvaid katseid selgroogsetega.

VII ALAJAGU

TAIMESORDID

ARTIKKEL 253

Taimesordid

1.    Lepinguosalised kaitsevad taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile (UPOV), sealhulgas aretaja õigust käsitlevale erandile, millele on osutatud kõnealuse konventsiooni artiklis 15, ning teevad koostööd nende õiguste edendamiseks ja jõustamiseks.

2.    Armeenia Vabariigis kohaldatakse käesolevat artiklit hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.



C JAGU

INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUSTE KAITSE TAGAMINE

I ALAJAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 254

Üldised kohustused

1.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost. Lepinguosalised sätestavad järgmised käesolevas jaos ettenähtud täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, mis on vajalikud intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamiseks. Kõnealused meetmed, menetlused ja parandusmeetmed peavad olema õiglased ja erapooletud ning need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada sobimatuid tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi.

2.    Lõikes 1 nimetatud meetmed, menetlused ja parandusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu.



3.    Käesoleva jao II alajao kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandiõigused“ vähemalt järgmist:

a)    autoriõigus;

b)    autoriõigusega kaasnevad õigused;

c)    andmebaaside loojate sui generis õigused;

d)    pooljuhttoodete topoloogia loojate õigused;

e)    kaubamärgiga seotud õigused;

f)    disainilahendustega seotud õigused;

g)    patendiga seotud õigused, sealhulgas täiendava kaitse tunnistustest tulenevad õigused;

h)    geograafilised tähised;

i)    kasulike mudelitega seotud õigused;

j)    sordikaitse ning

k)    kaubanimed, kui need on asjaomase riigi õiguse kohaselt kaitstud ainuõigustena.

Ärisaladus ei kuulu käesoleva jao kohaldamisalasse. Ärisaladuste kaitset käsitleb artikkel 250.



ARTIKKEL 255

Õigustatud taotlejad

Kumbki lepinguosaline tunnistab isikuteks, kellel on õigus nõuda käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist, järgmised isikud:

a)    intellektuaalomandiõiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;

b)    kohaldatavate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel kõik teised kõnealuseid õigusi kasutama volitatud isikud, eelkõige litsentsisaajad;

c)    kohaldatavate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel intellektuaalomandiõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandiõiguste omajate üldtunnustatud esindajad;

d)    kohaldatavate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandiõiguste omajate üldtunnustatud esindajad.



II ALAJAGU

TSIVIILÕIGUSLIK KAITSE

ARTIKKEL 256

Tõendite säilitamise meetmed

1.     Kumbki lepinguosaline tagab, et kui õiguste omaja on esitanud pädevale õigusasutusele avalduse ja mõistlikult kättesaadavad tõendid selle kohta, et tema intellektuaalomandiõigust on rikutud või kavatsetakse rikkuda, võib pädev õigusasutus enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist teha ettekirjutuse võtta kiireid ja mõjuvaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

2.    Lõikes 1 nimetatud ajutised meetmed võivad hõlmata üksikasjalikku kirjeldust kas proovide võtmisega või ilma selleta või väidetava rikkumisega seotud kaupade füüsilist arestimist ning asjakohastel juhtudel nende kaupade tootmisel või turustamisel kasutatud materjalide ja seadmete ja nendega seotud dokumentide arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti juhtudel, kui igasugune viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui on ilmne asitõendite hävitamise oht. Vastaspoolel on õigus ärakuulamisele mõistliku aja jooksul.



ARTIKKEL 257

Õigus teabele

1.    Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandiõiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele nõudele võivad pädevad õigusasutused nõuda, et rikkuja või muu isik, kes on kohtuvaidluses pool või tunnistaja, esitaks teavet intellektuaalomandiõigusi rikkuvate kaupade või teenuste päritolu ja turustusvõrgu kohta.

Käesolevas lõikes kasutatud mõiste „muu isik“ tähendab isikut:

a)    kelle valdusest on leitud intellektuaalomandiõigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;

b)    kes on tabatud intellektuaalomandiõigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses kasutamiselt;

c)    kes on tabatud intellektuaalomandiõigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses osutamiselt või

d)    kes on käesolevas lõikes osutatud isiku kinnitusel seotud toodete tootmise, valmistamise või turustamisega või teenuste osutamisega.

Käesolevas lõikes nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:

a)    asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse ning



b)    toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda.

2.    Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks muude õigusnormide kohaldamist, millega:

a)    antakse õiguste omajale õigus saada põhjalikumat teavet;

b)    reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalkohtumenetluses;

c)    reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;

d)    antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui kõnealuse teabe tõttu oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandiõiguse rikkumises, või

e)    reguleeritakse teabeallikate konfidentsiaalsuse kaitset ja isikuandmete töötlemist.



ARTIKKEL 258

Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud

1.    Lepinguosalised tagavad, et õigusasutus saab hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on hoida ära eelseisev intellektuaalomandiõiguste rikkumine. Samuti võib õigusasutus ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, keelata kõnealuse õiguse väidetava rikkumise jätkamise või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandiõiguste rikkumiseks.

2.    Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3.    Kaubandusliku ulatusega väidetava rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad õigusasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas blokeerida tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad asutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide esitamist või nõuetekohast ligipääsu asjakohasele teabele.



ARTIKKEL 259

Parandusmeetmed

1.    Lepinguosalised tagavad, et pädevad õigusasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse vähemalt turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandiõigusi rikkuvaks, ilma seejuures mingit hüvitist maksmata. Pädevad õigusasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada peamiselt kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel kasutatud materjalid ning seadmed.

2.    Lepinguosaliste õigusasutustel on volitus nõuda lõikes 1 nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, välja arvatud seda välistavate erandlike asjaolude korral.

ARTIKKEL 260

Ettekirjutused

Lepinguosalised tagavad, et kui kohtuotsusega on tuvastatud intellektuaalomandiõiguste rikkumine, võib õigusasutus teha rikkujale, aga ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandiõiguste rikkumiseks, ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.



ARTIKKEL 261

Alternatiivsed abinõud

Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada artiklis 259 või 260 sätestatud meetmeid, võib pädev õigusasutus anda korralduse maksta neis artiklites sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist. Rahalist hüvitist makstakse juhul, kui nende meetmetega hõlmatud isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus ning kui artiklites 259 ja 260 sätestatud meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ja kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

ARTIKKEL 262

Kahjutasud

1.    Lepinguosalised tagavad, et õigusasutused mõistavad kahju kannatanud isiku avalduse alusel rikkujalt, kes pani rikkumise toime teadlikult või pidi põhjendatult olema rikkumisest teadlik, välja kahjutasu proportsionaalselt õiguste omajale rikkumise tagajärjel tekitatud tegeliku kahjuga. Kahjutasu suuruse määramisel õigusasutused:

a)    võtavad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, või



b)    võivad punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või kasutustasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuse intellektuaalomandiõiguste kasutamiseks luba taotlenud.

2.    Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib õigusasutus nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või mõista välja kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

ARTIKKEL 263

Kohtukulud

Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kohtuvaidluse kaotanud pool kohtuvaidluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba.

ARTIKKEL 264

Kohtuotsuste avaldamine

Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandiõiguste rikkumise tõttu algatatud kohtumenetluste puhul võib õigusasutus anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid otsust puudutava teabe levitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks avaldamiseks.



ARTIKKEL 265

Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon

Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete võtmisel käsitatakse kirjandus- või kunstiteose autorina isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt on tal õigus algatada rikkumismenetlus.

III ALAJAGU

PIIRIL VÕETAVAD MEETMED

ARTIKKEL 266

Piiril võetavad meetmed

1.    Lepinguosalised tagavad, et piiril intellektuaalomandi kaitseks meetmete võtmisel täidetakse järjekindalt GATT 1994-st ja TRIPS-lepingust tulenevaid kohustusi.



2.    Lepinguosalise tolliterritooriumil intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamiseks võtab lepinguosalise toll kasutusele lõigetes 3 ja 4 osutatud meetodid, et kindlaks teha saadetised, mis sisaldavad intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahtlusega kaupu. Need meetodid hõlmavad riskianalüüsi, mis põhineb muu hulgas õiguste omajalt saadud teabel, luureandmetel ja lasti kontrollimisel.

3.    Lepinguosaliste tolliasutused võtavad õiguste omajate taotlusel meetmeid, et kinni pidada kaup, mille puhul on kahtlust, et tegemist on kaubamärgiõiguse, autoriõiguse ja seotud õiguste, geograafilise tähise, patendi-, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse, integraallülituste topoloogia või sordikaitse õiguse rikkumisega, või peatada sellise kauba vabasse ringlusse laskmine.

4.    Lepinguosalised algatavad hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist arutelu, mis käsitleb nende tolliasutuste õigust omal algatusel kinni pidada tollikontrollis olev kaup, mille puhul on kahtlust, et tegemist on kaubamärgiõiguse, autoriõiguse ja seotud õiguste, geograafilise tähise, patendi-, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse, integraallülituste topoloogia või sordikaitse õiguse rikkumisega, või peatada sellise kauba vabasse ringlusse laskmine.

5.    Olenemata lõikest 3 ei ole lepinguosalised kohustatud kohaldama selliseid meetmeid kaupade suhtes, mis on viidud teise riigi turule õiguste omaja poolt või nõusolekul, kuid nad võivad seda teha.



6.    Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd seoses selliste kaupadega rahvusvahelise kauplemisega, mille puhul võib kahtlustada intellektuaalomandiõiguste rikkumist. Sel eesmärgil seab kumbki lepinguosaline oma tolliasutuses sisse kontaktpunkti ja teatab sellest teisele lepinguosalisele. Nimetatud koostöö hõlmab teabe vahetamist õiguste omajatelt teabe saamise mehhanismide kohta, hea tava ja kogemuste vahetamist riskijuhtimisstrateegiate kohta ning teabe vahetamist eesmärgiga avastada õiguste rikkumise kahtlusega kaupade saadetised. Kogu teave edastatakse täielikus kooskõlas lepinguosalise territooriumil kohaldatavate isikuandmete kaitse nõuetega.

7.    Ilma et see piiraks muid koostöövorme, kohaldatakse seoses intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamisega piiril protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes.

8.    Ilma et see piiraks partnerluskomitee üldist pädevust, vastutab artiklis 126 nimetatud tolli allkomitee selle eest, et oleks tagatud käesoleva jao nõuetekohane toimimine ja rakendamine, kehtestades lepinguosaliste pädevate asutuste prioriteedid ja nendevahelise koostöö menetlused.



IV ALAJAGU

MUUD INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUSTE KAITSET KÄSITLEVAD SÄTTED

ARTIKKEL 267

Käitumisjuhendid

1.    Lepinguosalised soodustavad:

a)    kutseühingutes ja -organisatsioonides käitumisjuhendite väljatöötamist, millega püütakse edendada intellektuaalomandiõiguste kaitset, ning

b)    käitumisjuhendite kavandite ja kõnealuste käitumisjuhendite kohaldamise kohta antud hinnangute esitamist lepinguosaliste pädevatele asutustele.

ARTIKKEL 268

Koostöö

1.    Lepinguosalised teevad koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.

2.    Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades (loetelu ei ole ammendav):



a)    teabevahetus intellektuaalomandiõiguste ning asjakohaste kaitse- ja jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta ning Euroopa Liidus ja Armeenia Vabariigis nende valdkondade õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus;

b)    intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste ja teabe vahetus;

c)    kesk- ja piirkondliku tasandi tolli-, politsei-, haldus- ja kohtuasutuste poolt intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste vahetus;

d)    võltsitud kauba ekspordi takistamise meetmete kooskõlastamine, sealhulgas kolmandate riikidega;

e)    suutlikkuse suurendamine, töötajate vahetus ja koolitus;

f)     intellektuaalomandiõigusi käsitleva teabe edendamine ja levitamine, sealhulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas, ning tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine intellektuaalomandiõigustest;

g)    institutsioonilise koostöö tugevdamine, näiteks mõlema lepinguosalise intellektuaalomandiasutuste vahel;

h)    laiemale üldsusele suunatud intellektuaalomandiõiguste põhimõtteid käsitleva teavitustegevuse ja hariduslike algatuste aktiivne toetamine, sealhulgas tõhusate strateegiate väljatöötamine, mis võimaldavad kindlaks määrata peamised sihtrühmad ning luua teavitusprogrammid tarbijate ja meedia teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandiõiguste rikkumise mõjust, sealhulgas tervise- ja ohutusriskidest ning seosest organiseeritud kuritegevusega.



3.    Ilma, et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, ning nende lõigete täiendamiseks peavad lepinguosalised intellektuaalomandiõigustega seotud küsimustes vajaduse korral tõhusat dialoogi (edaspidi „intellektuaalomandiõigusi käsitlev dialoog“), et arutada käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandiõiguste kaitse ja selle tagamisega seotud teemasid ning muid asjakohaseid küsimusi.

8. PEATÜKK

RIIGIHANKED

ARTIKKEL 269

Seos WTO riigihankelepinguga

Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad 2012. aasta muudetud riigihankelepingust 27 (edaspidi „WTO riigihankeleping“). Need WTO riigihankelepinguga kehtestatud õigused ja kohustused, sealhulgas lepinguosaliste täpsustused I liite asjaomastes lisades, moodustavad käesoleva lepingu osa ning nende suhtes kohaldatakse 13. peatükis sätestatud kahepoolset vaidluste lahendamise menetlust.



ARTIKKEL 270

Täiendav kohaldamisala

1.    Lepinguosalised kohaldavad käesoleva lepingu XI lisaga hõlmatud riigihangete suhtes mutatis mutandis WTO riigihankelepingu I–IV ja VI–XV artiklit, XVI artikli lõikeid 1–3 ning XVII ja XVIII artiklit.

2.    Partnerluskomitee võib käesoleva lepingu XI lisa muuta. Nimetatud lisa muutmise või parandamise menetluse suhtes kohaldavad lepinguosalised mutatis mutandis WTO riigihankelepingu XIX artiklit, tingimusel et sellest teatatakse otse teisele lepinguosalisele ja viide vaidluste lahendamisele tähendab viidet 13. peatükile.

ARTIKKEL 271

Täiendav kord

Lepinguosalised kohaldavad nii WTO riigihankelepingu I liite asjaomaste lisadega kui ka käesoleva lepingu XI lisaga hõlmatud riigihangete suhtes järgmist täiendavat korda.



Hanketeadete elektrooniline avaldamine

1.    Lepinguosalised tagavad, et kavandatud riigihangete teated on otse ja tasuta elektrooniliselt kättesaadavad ühe juurdepääsukoha kaudu internetis. Lisaks võib hanketeated avaldada asjakohasel paberkandjal. Selline avaldamiskanal peab olema laia levikuga ja teated peavad olema üldsusele kättesaadavad vähemalt teates märgitud aja lõpuni.

Läbivaatamise korra nõuded

2.    Lepinguosalised tagavad, et WTO riigihankelepingu XVIII artiklis sätestatud läbivaatamise korraga seotud meetmetes nähakse ette vajalikud volitused:

a)    võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on riigihankelepingu sõlmimise menetluse või avaliku sektori hankija otsuse rakendamise peatamine või peatamise tagamine;

b)    tühistada ebaseaduslikud otsused või tagada nende tühistamine, sealhulgas kõrvaldada kavandatud riigihanke pakkumiskutsest, lepingudokumentidest ning teistest kõnesolevat pakkumismenetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantstingimused ning



c)    maksta kahjutasu isikutele, kellele on rikkumisega kahju tekitatud.

3.    Lepinguosalised tagavad, et lepingu sõlmimise otsuse läbivaatamise korral ei saa avaliku sektori hankija sõlmida lepingut enne, kui läbivaatamisasutus on teinud otsuse ajutiste meetmete kohaldamise või läbivaatamise kohta. Peatamine kestab vähemalt lõikes 6 nimetatud ooteaja lõpuni.

4.    Lepinguosalised tagavad, et läbivaatamise korra eest vastutavate asutuste otsuseid on võimalik tõhusalt ellu viia.

5.    Sõltumatu läbivaatamisasutuse liikmeteks ei tohi olla avaliku sektori hankija esindajad.

Lepinguosalised tagavad, et kui läbivaatamise korra eest vastutavad asutused ei ole kohtuasutused:

a)    põhjendatakse nende otsuseid alati kirjalikult;

b)    sõltumatu läbivaatamisasutuse väidetava ebaseadusliku meetme või sellisele asutusele antud volituste väidetava väärkasutuse saab allutada kohtulikule kontrollile või saata läbivaatamiseks mõnele teisele sõltumatule asutusele, mis on kohus ning mis on sõltumatu nii avaliku sektori hankijast kui ka läbivaatamisasutusest;

c)    sellise sõltumatu asutuse liikmed nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist samasugustel tingimustel nagu kohtu liikmed selles osas, mis puudutab ametisse nimetamise eest vastutavat asutust, ametiaega ja ametist vabastamist;



d)    vähemalt kõnealuse sõltumatu asutuse juhil on samasugune juriidiline ja erialane kvalifikatsioon nagu kohtu liikmetel ning

e)    sõltumatu asutus teeb oma otsused pärast menetlust, mille käigus kuulatakse ära mõlemad pooled, ja sellised otsused on õiguslikult siduvad kummagi lepinguosalise kindlaksmääratud korras.

Ooteaeg

6.    Pärast käesoleva peatüki kohase lepingu sõlmimise otsuse tegemist ei sõlmi avaliku sektori hankija lepingut enne:

a)    vähemalt kümne kalendripäeva pikkust ooteaega alates sellele päevale järgnevast päevast, kui asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele saadeti lepingu sõlmimise otsus faksi teel või elektrooniliste vahendite abil, või

b)    vähemalt 15 kalendripäeva pikkust ooteaega alates sellele päevale järgnevast päevast, kui asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele saadeti lepingu sõlmimise otsus, või vähemalt kümne kalendripäeva pikkust ooteaega alates lepingu sõlmimise otsuse saamisele järgnevast päevast, kui kasutati muid sidevahendeid.

Teise võimalusena võib lepinguosaline ette näha, et ooteaeg algab lepingu sõlmimise otsuse tasuta avaldamisest elektroonilises vormis vastavalt WTO riigihankelepingu XVI artikli lõikele 2.



Pakkujad loetakse asjaomasteks, kui neid ei ole veel lõplikult välistatud. Välistamine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning see on kas sõltumatu läbivaatamisasutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või selle suhtes ei saa enam alustada läbivaatamismenetlust. Kandidaadid loetakse asjaomasteks, kui avaliku sektori hankija ei ole enne lepingu sõlmimise otsusest teatamist teatanud asjaomastele pakkujatele nende taotluse tagasilükkamisest.

7.    Lepinguosaline võib ette näha, et lõike 6 esimese lõigu punktides a ja b nimetatud ooteajad ei kehti järgmistel juhtudel:

a)    kui ainus asjaomane pakkuja lõike 6 kolmanda lõigu tähenduses on pakkuja, kellega sõlmitakse leping, ja muud asjaomased kandidaadid puuduvad;

b)    kui leping põhineb raamlepingul ja

c)    kui erileping põhineb dünaamilisel ostusüsteemil.

Tühisus

8.    Lepinguosalised tagavad, et kui avaliku sektori hankija on sõlminud lepingu ilma lepinguteadet eelnevalt avaldamata ja lepinguteate avaldamata jätmine ei olnud lubatud, tunnistab avaliku sektori hankijast sõltumatu läbivaatamisasutus või kohtuasutus lepingu tühiseks või tuleneb lepingu tühisus sellise läbivaatamisasutuse otsusest.



Lepinguosaliste õiguses määratakse kindlaks lepingu tühisuse tagajärjed, nähes ette kõikide lepinguliste kohustuste tagasiulatuva tühistamise või veel täitmata kohustuste tühistamise. Viimasel juhul näevad lepinguosalised ette muude karistuste kohaldamise.

9.    Lepinguosalised võivad ette näha, et isegi kui leping on sõlmitud õigusvastaselt, ei või läbivaatamisasutus või kohus lugeda lepingut tühiseks, kui läbivaatamisasutus või kohus leiab pärast kõigi oluliste aspektidega tutvumist, et olulise avaliku huviga seotud põhjused nõuavad lepingu mõju säilitamist. Sellisel juhul näevad lepinguosalised ette alternatiivsed karistused.

Asutatud ettevõtete diskrimineerimise keeld

10.    Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise tarnijaid, kes on alustanud tema territooriumil äritegevust juriidilise isiku asutamise, omandamise või säilitamisega, koheldakse lepinguosalise territooriumil seoses riigihangetega võrdselt. See kohustus kehtib sõltumata sellest, kas riigihanke suhtes kohaldatakse lepinguosaliste WTO riigihankelepingu I liite lisasid või käesoleva lepingu XI lisa.

Kohaldatakse WTO riigihankelepingu III artiklis sätestatud üldiseid erandeid.



9. PEATÜKK

KAUBANDUS JA SÄÄSTEV ARENG

ARTIKKEL 272

Eesmärgid ja kohaldamisala

1.    Lepinguosalised tuletavad meelde ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aasta programmi Agenda 21, ILO 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, säästvat arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni „Riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil keskkonna loomine, mis soodustab täieliku ja produktiivse tööhõive saavutamist ja kõigi jaoks inimväärse töö tagamist, ning selle mõju säästvale arengule“, ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel, ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi lõppdokumenti „Millist tulevikku me tahame“ ja ÜRO säästva arengu kava aastani 2030 „Muudame oma maailma: säästva arengu kava aastani 2030“, mis võeti vastu 2015. aastal. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada säästva arengu eesmärki praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks, ning tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.



2.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet püüelda säästva arengu poole ja tunnistavad, et selle sambad – majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse – on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Lepinguosalised rõhutavad, et kasulik on käsitada kaubandusega seotud töö- ja keskkonnaküsimusi osana üleilmsest lähenemisviisist kaubandusele ja säästvale arengule.

3.    Kui käesolevas peatükis osutatakse „tööjõule“, hõlmab see teemasid, mis on seotud inimväärse töö tegevuskava kohaste ILO strateegiliste eesmärkidega vastavalt ILO 2008. aasta deklaratsioonile sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel.

ARTIKKEL 273

Õigus kehtestada õigusnorme ja kaitsetase

Tunnustades iga lepinguosalise õigust kehtestada oma säästva arengu poliitikameetmed ja prioriteedid, määrata kindlaks siseriiklikud keskkonna- ja töökaitse nõuded ning kehtestada ja muuta asjaomaseid õigusakte ja poliitikameetmeid kooskõlas käesoleva lepingu artiklites 274 ja 275 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega, püüavad lepinguosalised tagada, et nende õigusaktides ja poliitikameetmetes nähakse ette kõrgetasemeline keskkonna- ja töökaitse ning soodustatakse sellist kõrgetasemelist kaitset, ning püüdlevad selle poole, et jätkata kõnealuste õigusaktide ja poliitikameetmete ning nende aluseks oleva kaitsetaseme täiustamist.



ARTIKKEL 274

Rahvusvahelised töönormid ja -lepingud

1.    Lepinguosalised tunnistavad, et täielik ja tootlik tööhõive ja inimväärse töö tagamine kõigi jaoks on üleilmastumise juhtimise põhielemendid, ning kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see soodustaks täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigi jaoks. Lepinguosalised kohustuvad üksteisega konsulteerima ja tegema vajaduse korral koostööd ühist huvi pakkuvates kaubandusalastes tööjõuküsimustes.

2.    Lepinguosalised võtavad vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO liikmesusest ja ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ning selle 1998. aastal vastuvõetud järgimismehhanismist, kohustuse austada, edendada ja rakendada oma õigusnormides ning tavades ja kogu oma territooriumil rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis sisalduvad ILO põhikonventsioonides ja nende konventsioonide protokollides, eelkõige järgmisi reegleid:

a)    ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;

b)    kõigi sunni- ja kohustusliku töö vormide kaotamine;

c)    lapstööjõu kasutamise tegelik kaotamine ning

d)    tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kaotamine.



3.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kindlat tahet rakendada oma õigusaktides ja tavades tõhusalt vastavalt liikmesriikide ja Armeenia Vabariigi ratifitseeritud põhikonventsioonid, esmatähtsad konventsioonid ning muud ILO konventsioonid ja nende konventsioonide protokollid.

4.    Lepinguosalised kaaluvad ka teiste esmatähtsate ja muude konventsioonide ratifitseerimist, mille ILO on tunnistanud ajakohaseks. Seda silmas pidades vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta konventsioonide ratifitseerimisel.

5.    Lepinguosalised tunnistavad, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi tuua õigustuseks või muul viisil kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ning tööõiguse põhireegeid ei tohi kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.

ARTIKKEL 275

Rahvusvaheline keskkonnaalane juhtimine ja rahvusvahelised keskkonnalepingud

1.    Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja rahvusvaheliste keskkonnalepingute väärtust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning rõhutavad vajadust suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust täiendavust. Seda silmas pidades kohustuvad lepinguosalised üksteisega konsulteerima ja tegema vastavalt vajadusele koostööd, pidades läbirääkimisi kaubandusalaste keskkonnaprobleemide üle ja muudes ühist huvi pakkuvates kaubandusalastes keskkonnaküsimustes.

2.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust rakendada oma õigusnormides ja tavades tõhusalt mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.



3.    Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta mitmepoolsete keskkonnalepingute ja nende muudatuste ratifitseerimisel.

4.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust saavutada ÜRO 1992. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC), selle 1998. aasta Kyoto protokolli ja 2015. aasta Pariisi kokkuleppe lõppeesmärgid. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, et tugevdada UNFCCC kohast eeskirjadepõhist mitmepoolset kliimarežiimi, ning jätkavad koostööd tugeva rahvusvahelise raamistiku loomiseks ja rakendamiseks vastavalt UNFCCC-le ning sellega seotud kokkulepetele ja otsustele.

5.    Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisi võtmast või säilitamast meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, millega nad on ühinenud, tingimusel et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võib tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.

ARTIKKEL 276

Säästvat arengut soodustav kaubandus ja investeerimine

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet suurendada kaubanduse rolli säästva majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. Selleks teevad lepinguosalised järgmist:

a)    tunnistavad tööõiguse põhireeglite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, innovaatilisusele ja tootlikkusele ning seavad eesmärgiks suurendada kaubandus- ja tööjõupoliitika sidusust;



b)    püüdlevad selle poole, et toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade ja -teenustega ning neisse investeerimist, muu hulgas kõrvaldades nendega seotud mittetariifsed kaubandustõkked;

c)    püüdlevad selle poole, et toetada kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega (näiteks säästev taastuvenergia, energiatõhusad tooted ja teenused) kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, sealhulgas:

i)    võttes vastu poliitikaraamistiku, mis soodustab parima kättesaadava tehnoloogia kasutamist;

ii)    võttes kasutusele standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele, ning

iii)    vähendades tehnilisi kaubandustõkkeid;

d)    nõustuvad soodustama kauplemisest kaupadega, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasäästlikke tavasid, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse selliseid vabatahtlikke säästvuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus ja ökomärgised, ning

e)    nõustuvad edendama ettevõtjate sotsiaalset vastutust muu hulgas teabe ja hea tava vahetamise teel. Seejuures lähtuvad lepinguosalised asjakohastest rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja suunistest, nagu OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele, ÜRO üleilmne kokkulepe ning ILO 1977. aasta kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtjate ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta.



ARTIKKEL 277

Bioloogiline mitmekesisus

1.    Lepinguosalised tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästev kasutamine on säästva arengu saavutamise põhielement, ning kinnitavad veel kord oma kohustust bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja säästvalt kasutada vastavalt 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ja selle ratifitseeritud protokollidele, bioloogilise mitmekesisuse strateegilisele kavale, ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise 1973. aasta konventsioonile (CITES) ning muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele, millega nad on ühinenud.

2.    Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)    toetama kaubandustegevuse käigus loodusvarade säästvat kasutamist ja edendama bioloogilise mitmekesisuse säilitamist;

b)    vahetama teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise kohta, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vähendada survet bioloogilisele mitmekesisusele ning sobivatel juhtudel teha koostööd, et suurendada lepinguosaliste poliitikameetmete mõju ja tagada nende vastastikune täiendavus;

c)    toetama CITESi lisadesse kandmise kokkulepitud kriteeriumidele vastavate liikide kandmist neisse lisadesse;

d)    võtma vastu ja rakendama tõhusaid meetmeid, et takistada ebaseaduslikku kauplemist elusloodusega, sealhulgas CITESi kohaselt kaitstud liikidega, ning tegema koostööd sellise ebaseadusliku kauplemisega võitlemisel;



e)    tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et toetada:

i)    looduslike ja põllumajanduslike ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas ohustatud liikide, nende elupaikade, eriti kaitstud looduslike alade ja geneetilise mitmekesisuse kaitset ja säästvat kasutamist;

ii)    ökosüsteemide taastamist ning elus ja eluta loodusvarade ja ökosüsteemide kasutamisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju kõrvaldamist või vähendamist ning

iii)    juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist.

ARTIKKEL 278

Säästev metsamajandamine ja metsasaadustega kauplemine

1.    Lepinguosalised tunnistavad, et metsa kaitse ja säästev majandamine on väga oluline ning metsal on tähtis osa lepinguosaliste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.

2.    Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)    edendama kauplemist metsatoodetega, mis on saadud säästvalt majandatud ja riiklike metsa ülestöötamise õigusaktide kohaselt ülestöötatud metsast;



b)    vahetama teavet meetmete kohta, mille eesmärk on edendada säästvalt majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodete tarbimist, ning tegema sobivatel juhtudel koostööd selliste meetmete väljatöötamiseks;

c)    võtma meetmeid, et laiendada metsade kaitset ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, sealhulgas vastavalt vajadusele ka seoses kolmandate riikidega;

d)    vahetama teavet metsahaldust parandavate meetmete kohta ja tegema vastavalt vajadusele koostööd, et muuta ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodete kaubavoogudest kõrvaldamise poliitika tulemuslikumaks ning tagada oma asjakohaste poliitikameetmete vastastikune täiendavus;

e)    toetama CITESi lisadesse kandmise kokkulepitud kriteeriumidele vastavate puuliikide kandmist neisse lisadesse ja

f)    tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et edendada metsa kaitset ja igat liiki metsade säästvat majandamist, kasutades metsa vastutustundliku haldamise tagamiseks sertimist.

ARTIKKEL 279

Mere elusressurssidega kauplemine ja nende säästev majandamine

Võttes arvesse kalavarude säästva vastutustundliku majandamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised:

a)    edendama kalavarude majandamise head tava, et tagada kalavarude säästev kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüsteemipõhisele lähenemisviisile;



b)    võtma tõhusaid meetmeid kalapüügi seireks ja kontrolliks;

c)    soodustama lepinguosaliste andmekogumiskavade ja kahepoolse teaduskoostöö koordineerimist, et parandada kalavarude majandamise teaduslikku nõustamist;

d)    tegema koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning sellega seotud tegevuste vastu, võttes igakülgseid, tulemuslikke ja läbipaistvaid meetmeid, ning

e)    rakendama poliitikat ja meetmeid, et takistada ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete jõudmist kaubandusvoogudesse ja turule, vastavalt Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) rahvusvahelisele tegevuskavale ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

ARTIKKEL 280

Kaitsetaseme säilitamine

1.    Lepinguosalised mõistavad, et ei ole sobiv soodustada kaubandust või investeeringuid riiklike keskkonna- ja tööalaste õigusaktidega ettenähtud kaitsetaseme alandamise teel.

2.    Lepinguosaline ei tohi loobuda või teha erandeid või võimaldada loobuda või teha erandeid keskkonna- ja tööalaste õigusaktide täitmisest, et soodustada kaubandust või investeeringute paigutamist, soetamist, laiendamist ja säilitamist ning investorite tegevust oma territooriumil.



3.    Lepinguosaline ei tohi jätta oma keskkonna- ja tööalaseid õigusakte järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt täitmisele pööramata, et edendada kaubandust ja investeeringuid.

ARTIKKEL 281

Teadusinfo

Kui lepinguosalised kavandavad ja rakendavad keskkonna- ja töötingimuste parandamiseks kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada nendevahelist kaubandust ja investeeringuid, võtavad nad arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi, sealhulgas ettevaatuspõhimõtet.

ARTIKKEL 282

Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma siseriiklike õigusnormide ja 12. peatükiga, et nad töötavad välja, kehtestavad ja rakendavad lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid mõjutada võivad keskkonna- ja töötingimuste kaitsemeetmed läbipaistval viisil, neist nõuetekohaselt teavitades ja üldsusega konsulteerides ning valitsusvälistele osalejatele nõuetekohaselt ja aegsasti teavet edastades ja nendega konsulteerides.



ARTIKKEL 283

Säästvale arengule avalduva mõju läbivaatamine

Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu rakendamise mõju säästvale arengule, näiteks säästvale arengule avalduva kaubandusega seotud mõju hindamise kaudu.

ARTIKKEL 284

Koostöö kaubanduse ja säästva arengu valdkonnas

1.    Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on oluline teha koostööd keskkonna- ja tööjõupoliitika kaubandusega seotud küsimustes. Nad võivad teha koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)    koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja säästva arengu töö- ja keskkonnaaspekte, eelkõige koostöö WTO, ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi, ÜRO arenguprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames;

b)    säästvale arengule avalduva mõju hindamise meetodite ja näitajate väljatöötamine;



c)    töö- ja keskkonnaeeskirjade, -normide ja -standardite mõju kaubandusele ning kaubandus- ja investeerimiseeskirjade mõju tööturule ja keskkonnale, sealhulgas töö- ja keskkonnaalaste õigusaktide ja poliitika väljatöötamisele;

d)    käesoleva lepingu positiivne või negatiivne mõju säästvale arengule ning sellise mõju suurendamise, vältimise või leevendamise viisid, võttes ka arvesse lepinguosaliste poolt läbi viidud säästva arengu mõjuhinnanguid;

e)    ILO põhikonventsioonide ja esmatähtsate konventsioonide ning muude ajakohaste konventsioonide ja nende protokollide ning kaubanduse kontekstis asjakohaste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimise ja tulemusliku rakendamise soodustamine;

f)    avaliku ja erasektori sertimis-, jälgitavus- ja märgistamiskavade, sealhulgas ökomärgistamise edendamine;

g)    ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamine, näiteks meetmete kaudu, mille eesmärk on suurendada teadlikkust rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest ning parandada nende järgimist ja rakendamist ning järelmeetmete võtmist;

h)    ILO inimväärse töö tegevuskava kaubandusaspektid, sealhulgas kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive omavaheline seotus, tööturu kohandamine, tööõiguse põhireeglid, tõhusate õiguskaitsevahendite süsteemid töötajate õiguste toetamiseks (sealhulgas tööinspektsioonid), tööjõustatistika, inimressursside areng ja elukestev õpe, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne dialoog ja sooline võrdõiguslikkus;



i)    mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusaspektid, sealhulgas tollikoostöö;

j)    kliimamuutuste vastu võitlemise praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste strateegiate kaubandusaspektid, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamine;

k)    kaubandusega seotud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise edendamiseks, sealhulgas elusloodusega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemine;

l)    kaubandusega seotud meetmed metsade kaitse ja säästva majandamise edendamiseks, et vähendada metsade hävitamist, muu hulgas ebaseadusliku raietegevuse tõttu, ning

m)    kaubandusega seotud meetmed säästva kalanduse ja säästvalt majandatud kalavarudest saadud toodetega kauplemise edendamiseks.

2.    Lepinguosalised vahetavad teavet ja kogemusi meetmete kohta, mille eesmärk on soodustada kaubandus-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärkide sidusust ja vastastikust täiendavust. Peale selle tugevdavad lepinguosalised koostööd ja dialoogi nendevahelistest kaubandussuhetest tulenevates säästva arengu küsimustes.

3.    Kõnealusesse koostöösse ja dialoogi kaasatakse, eelkõige artikli 366 kohaselt loodud kodanikuühiskonna platvormi kaudu, asjaomased sidusrühmad, eeskätt sotsiaalpartnerid, ning muud kodanikuühiskonna organisatsioonid.

4.    Partnerluskomitee võib kehtestada sellise koostöö ja dialoogi eeskirjad.



ARTIKKEL 285

Vaidluste lahendamine

Käesoleva peatüki kohaste vaidluste suhtes ei kohaldata käesoleva jaotise 13. peatüki 3. jao II alajagu. Kui vahekohus on vaidluses esitanud artiklite 325 ja 326 kohase lõpparuande, arutavad lepinguosalised selle alusel, milliseid meetmeid tuleks rakendada. Partnerluskomitee jälgib selliste meetmete rakendamist ning jälgib küsimuste lahendamist muu hulgas artikli 284 lõikes 3 osutatud mehhanismi kaudu.

10. PEATÜKK

KONKURENTS

A JAGU

ARTIKKEL 286

Põhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust oma kaubandus- ja investeerimissuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja riigipoolne sekkumine võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.



B JAGU

MONOPOLIDEVASTASED MEETMED JA ÜHINEMISED

ARTIKKEL 287

Õigusraamistik

1.    Lepinguosalised võtavad vastu ja säilitavad asjakohased õigusaktid, mida kohaldatakse kõikide majandussektorite suhtes 28 ning mis käsitlevad tõhusalt järgmisi tegevusi:

a)    ettevõtjatevahelised horisontaalsed ja vertikaalsed kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk või mõju on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine;

b)    turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või enama ettevõtja poolt;

c)    ettevõtjate koondumised, mis märkimisväärselt takistavad tõhusat konkurentsi, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tagajärjel.



Käesoleva peatüki kohaldamisel nimetatakse selliseid õigusakte edaspidi konkurentsiõiguseks 29 .

2.    Lõikes 1 nimetatud konkurentsiõigust kohaldatakse kõikide avaliku ja erasektori ettevõtjate suhtes. Konkurentsiõiguse kohaldamine ei tohi takistada kõnealustele ettevõtjatele määratud konkreetsete avalikku huvi pakkuvate ülesannete täitmist de jure ega de facto. Lepinguosalise konkurentsiõigusest võib erandeid teha üksnes seoses avalikku huvi pakkuvate ülesannetega ning need peavad olema läbipaistvad ja proportsionaalsed soovitud avaliku poliitika eesmärkidega.

ARTIKKEL 288

Rakendamine

1.    Lepinguosalistel on oma tegevuses sõltumatu asutus, kes vastutab artiklis 287 osutatud konkurentsiõiguse täieliku ja tõhusa rakendamise eest ning kellel on selle ülesande täitmiseks vajalikud volitused ja vahendid.

2.    Lepinguosalised kohaldavad oma konkurentsiõigust läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele, sõltumata nende kodakondsusest ja omandivormist.



ARTIKKEL 289

Koostöö

1.    Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks ja konkurentsi tagamiseks tõhusa korra kehtestamiseks tunnistavad lepinguosalised, et nende ühistes huvides on tugevdada koostööd konkurentsipoliitika väljatöötamise ning konkurentsieeskirjade rikkumiste ja koondumiste uurimise valdkonnas.

2.    Sel eesmärgil kooskõlastavad lepinguosaliste konkurentsiasutused võimaluse korral – ja kui see on asjakohane – täitetoiminguid samades või omavahel seotud asjades.

3.    Lepinguosaliste konkurentsiasutused võivad vahetada teavet, et lihtsustada lõikes 1 nimetatud koostööd.



C JAGU

SUBSIIDIUMID

ARTIKKEL 290

Põhimõtted

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võivad anda subsiidiume, kui see on vajalik avaliku poliitika eesmärgi saavutamiseks. Lepinguosalised tunnistavad siiski, et teatavad subsiidiumid võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu. Lepinguosalised ei tohi põhimõtteliselt subsideerida kaupu müüvaid või teenuseid osutavaid ettevõtjaid, kui see kahjustab või võib kahjustada konkurentsi või kaubandust.

ARTIKKEL 291

Mõiste ja kohaldamisala

1.    Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mõiste „subsiidium“ meedet, mis vastab WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (edaspidi „subsiidiumide leping“) artiklis 1.1 sätestatud tingimustele, olenemata sellest, kas see on antud kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks.

Esimene lõik ei mõjuta WTOs tulevikus teenuste subsiidiumide mõiste määratluse teemal toimuvate arutelude tulemusi. Sõltuvalt nende WTO tasandil toimuvate arutelude käigust võivad lepinguosalised võtta partnerluskomitees vastu otsuse käesolevat lepingut selles osas ajakohastada.



2.    Subsiidiumi suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki üksnes juhul, kui leitakse, et see on eripärane subsiidiumide lepingu artikli 2 tähenduses. Kõik subsiidiumid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artiklit 295, loetakse eripäraseks.

3.    Käesolevat peatükki kohaldatakse subsiidiumide suhtes, mida antakse kõikidele, sealhulgas avaliku ja erasektori ettevõtjatele. Käesolevas jaos sätestatud reeglite kohaldamine ei tohi takistada kõnealustele ettevõtjatele antud konkreetsete avalikku huvi pakkuvate ülesannete täitmist de jure ega de facto. Käesolevas jaos sätestatud reeglitest võib erandeid teha üksnes seoses avalikku huvi pakkuvate ülesannetega ning need peavad olema läbipaistvad ja proportsionaalsed soovitud avaliku poliitika eesmärkidega.

4.    Käesoleva lepingu artiklit 294 ei kohaldata subsiidiumide suhtes, mis on seotud WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva põllumajanduslepinguga (edaspidi „põllumajandusleping“) hõlmatud kaubavahetusega.

5.    Artikleid 294 ja 295 ei kohaldata audiovisuaalsektori suhtes.

ARTIKKEL 292

Suhe WTOga

Käesolevas peatükis sätestatu ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) XV artiklist, üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XVI artiklist, subsiidiumide lepingust ja põllumajanduslepingust.



ARTIKKEL 293

Läbipaistvus

1.    Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist iga kahe aasta järel aruandeperioodil antud subsiidiumide õiguslikust alusest, vormist, summast või eelarvest ja võimaluse korral saajatest.

2.    Teade loetakse esitatuks, kui lepinguosalised on avaldanud või lasknud enda nimel avaldada asjakohase teabe üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil järgmise kalendriaasta 31. detsembriks. Esimene teade avaldatakse hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

3.    Subsiidiumide lepingu kohaselt teatatud subsiidiumide puhul loetakse teade esitatuks, kui lepinguosaline täidab subsiidiumide lepingu artiklis 25 sätestatud teatamiskohustuse, tingimusel et teade sisaldab kogu teavet, mis on nõutud käesoleva artikli lõikes 1.

ARTIKKEL 294

Konsulteerimine

1.    Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise antud subsiidium, mis ei kuulu artikli 295 kohaldamisalasse, võib kahjustada tema huvisid, võib lepinguosaline teatada oma kahtlustest subsiidiumi andnud lepinguosalisele ja taotleda selles küsimuses konsulteerimist. Taotluse saanud lepinguosaline kaalub seda taotlust igakülgselt ja heasoovlikult.



2.    Ilma et see piiraks artiklis 293 sätestatud läbipaistvusnõudeid ning asja lahendamise huvides on konsultatsioonide eesmärk eelkõige kindlaks teha subsiidiumide andmise poliitiline eesmärk või otstarve, asjaomase subsiidiumi summa ja andmed, mille alusel saab hinnata subsiidiumi negatiivset mõju kaubandusele ja investeeringutele.

3.    Konsultatsioonide hõlbustamiseks esitab taotluse saanud lepinguosaline teabe kõnealuse subsiidiumi kohta 60 päeva jooksul pärast taotluse saamist.

4.    Kui taotluse esitanud lepinguosaline leiab pärast kõnealuse subsiidiumi kohta teabe saamist, et see subsiidium kahjustab või võib kahjustada tema kaubandus- ja investeerimishuve ebaproportsionaalselt suurel määral, teeb taotluse saanud lepinguosaline kõik endast oleneva, et kõrvaldada või vähendada subsiidiumi negatiivset mõju taotluse esitanud lepinguosalise kaubandus- või investeerimishuvidele.

ARTIKKEL 295

Tingimustega seotud subsiidiumid

Lepinguosalised kehtestavad järgmiste subsiidiumide andmisele tingimused osas, milles need mõjutavad või võivad mõjutada negatiivselt teise lepinguosalise kaubandust või investeeringuid:

a)    lubatud on õiguslik korraldus, mille kohaselt teatud liiki ettevõtete võlgade või kohustuste eest vastutab otseselt või kaudselt valitsus, tingimusel et võlgade ja kohustuste summa või vastutuse kestus on piiratud;



b)    maksejõuetutele või raskustes ettevõtetele on lubatud anda erinevas vormis subsiidiume (sealhulgas laenud ja garantiid, sularahatoetus, kapitalisüstid, vara andmine turuväärtusest madalama hinnaga ja maksuvabastused), mille kestus on üle ühe aasta, tingimusel et on koostatud realistlikel prognoosidel põhinev usaldusväärne restruktureerimiskava eesmärgiga taastada mõistliku aja jooksul maksejõuetu või raskustes ettevõtte pikaajaline elujõulisus ning ettevõte kannab osa restruktureerimise kuludest 30 . 31

ARTIKKEL 296

Subsiidiumide kasutamine

Lepinguosalised tagavad, et ettevõtted kasutavad antud subsiidiume üksnes nende avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks, mille jaoks need on antud.



D JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 297

Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised ei kasuta käesoleva lepingu 13. peatükis sätestatud vaidluste lahendamise menetlust käesoleva peatüki B jaost või artikli 294 lõikest 4 tulenevate küsimuste lahendamiseks.

ARTIKKEL 298

Konfidentsiaalsus

1.    Lepinguosalised võtavad käesoleva peatüki kohaselt teavet vahetades arvesse piiranguid, mis tulenevad nende ameti- ja ärisaladuse nõudeid käsitlevatest õigusaktidest, ning tagavad ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse.

2.    Käesoleva peatüki kohaselt edastatud teabe saanud lepinguosaline käsitleb sellist teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui teine lepinguosaline on andnud kooskõlas oma siseriikliku õigusega loa teave avalikustada või üldsusele kättesaadavaks teha.



ARTIKKEL 299

Läbivaatamisklausel

Lepinguosalised vaatavad käesoleva peatükiga hõlmatud küsimusi pidevalt uuesti läbi. Lepinguosaline võib pöörduda neis küsimustes partnerluskomitee poole. Lepinguosalised vaatavad käesoleva peatüki rakendamisel tehtud edusammud läbi iga viie aasta tagant pärast käesoleva lepingu jõustumist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

11. PEATÜKK

RIIGI OSALUSEGA ETTEVÕTTED

ARTIKKEL 300

Volitatud asutus

Kui ei ole sätestatud teisiti, tagavad lepinguosalised, et kõik ettevõtted, sealhulgas riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid, keda lepinguosaline on volitanud täitma regulatiiv-, haldus- või valitsusfunktsioone mis tahes valitsustasandil, tegutsevad neid volitusi täites kooskõlas lepinguosaliste kohustustega, mis on sätestatud käesolevas lepingus.



ARTIKKEL 301

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „riigi osalusega ettevõte“ – ettevõtja, sealhulgas tütarettevõtja:

i)    milles lepinguosaline omab otseselt või kaudselt rohkem kui 50 % ettevõtte märgitud kapitalist või kontrollib rohkem kui 50 % ettevõtte aktsiatega määratud häältest;

ii)    milles lepinguosaline võib otseselt või kaudselt ametisse nimetada enam kui pooled ettevõtja juhatuse või samaväärse organi liikmetest või

iii)    mida lepinguosaline otseselt või kaudselt kontrollib;

b)    „eri- või eelisõigustega ettevõte“ – avaliku või erasektori ettevõtja, sealhulgas tütarettevõtja, kellele lepinguosaline on andnud de jure või de facto eriõigused või eelisõigused. Lepinguosaline annab eri- või eelisõigused siis, kui ta määrab kaks või enam ettevõtjat, kellel on luba tarnida teatavaid kaupu või osutada teatavaid teenuseid, või piirab selliste ettevõtjate arvu kahe või enamaga, muude kui objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, mõjutades oluliselt teiste ettevõtjate võimalusi tarnida samu kaupu või osutada samu teenuseid samas geograafilises piirkonnas ja sisuliselt samaväärsetel tingimustel;



c)    „määratud monopol“ – äriüksus, sealhulgas kontsern või valitsusasutus, ja selle tütarettevõtja, kes lepinguosalise territooriumi asjaomasel turul on määratud teatava kauba või teenuse ainutarnijaks või -ostjaks; ainuüksi asjaolu tõttu, et mingile üksusele on antud ainuõigused intellektuaalomandile, ei loeta seda üksust veel monopoliks;

d)    „äritegevus“ – tegevus, mille lõpptulemusena toodetakse kaupa või osutatakse teenust, mida müüakse asjaomasel turul ettevõtja määratud koguses ja hindadega, ning mille eesmärk on kasumi teenimine; see ei hõlma ettevõtja tegevust, kes:

i)    tegutseb mittetulunduslikul eesmärgil;

ii)    tegutseb kulude katmise põhimõttel või

iii)    osutab avalikke teenuseid;

e)    „ärilised kaalutlused“ – hind, kvaliteet, kättesaadavus, turustatavus, vedu ja muud ostu- või müügitingimused või muud asjaolud, mida asjaomasel tegevusalal või tööstusharus turumajanduse põhimõtete kohaselt tegutsev ettevõtja võtab tavaliselt arvesse äriotsuste tegemisel;

f)    „määrama“ – monopoli kehtestama või lubama või selle tegevusulatust laiendama, et hõlmata veel mõni kaup või teenus.



ARTIKKEL 302

Kohaldamisala

1.    Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi vastavalt GATT 1994 XVII artikli lõigetele 1–3, GATT 1994 XVII artikli tõlgendamise käsitusleppele ja GATS VIII artikli lõigetele 1, 2 ja 5.

2.    Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide artiklis 300 nimetatud ettevõtjate suhtes, kes tegelevad äritegevusega. Kui ettevõtja tegeleb nii äritegevuse kui ka mittetulundusliku tegevusega, 32 kohaldatakse käesolevat peatükki ainult äritegevuse suhtes.

3.    Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide artiklis 300 nimetatud ettevõtjate suhtes nii keskvalitsuse kui ka keskvalitsusest madalamal tasandil.

4.    Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise või tema riigihankeüksuste hangete suhtes, mis on hanked artiklite 278 ja 279 tähenduses.

5.    Käesolevat peatükki ei kohaldata teenuste suhtes, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel GATSi tähenduses.

6.    Artiklit 304:

a)    ei kohaldata artiklites 143 ja 148 nimetatud sektorite suhtes;



b)    ei kohaldata riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli meetme suhtes, kui lepinguosalise poolt vastavalt artiklile 144 võrdse kohtlemise või enamsoodustusrežiimi suhtes võetud reservatsioon, mis Euroopa Liidu puhul on nimetatud VIII-A lisas ja Armeenia Vabariigi puhul VIII-E lisas, kehtiks ka juhul, kui sama meetme oleks võtnud või säilitanud kõnealune lepinguosaline, ning

c)    kohaldatakse riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli äritegevuse suhtes, kui sama tegevus mõjutaks teenuskaubandust, millega seoses lepinguosaline on võtnud kohustuse vastavalt artiklitele 149 ja 150, juhul kui on täidetud tingimused, mis Euroopa Liidu puhul on nimetatud VIII-B lisas ja Armeenia Vabariigi puhul VIII-F lisas.

ARTIKKEL 303

Üldsätted

1.    Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast peatükist, ei takista käesolev peatükk lepinguosalisi asutamast ega säilitamast riigi osalusega ettevõtteid, määramast või säilitamast monopole ega andmast ettevõtetele eri- või eelisõigusi.

2.    Lepinguosalised ei nõua käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvatelt ettevõtetelt tegutsemist vastuolus käesoleva lepinguga ega õhuta neid seda tegema.



ARTIKKEL 304

Diskrimineerimise keeld ja ärilised kaalutlused

1.    Lepinguosaline tagab, et äritegevusega tegeledes riigi osalusega ettevõtted, määratud monopolid ja eri- või eelisõigustega ettevõtted:

a)    lähtuvad kaupade või teenuste ostmisel ja müümisel ärilistest kaalutlustest, välja arvatud siis, kui nad täidavad oma avaliku teenuse ülesande tingimust, mis on kooskõlas punktiga b;

b)    kaupade ja teenuste ostmisel:

i)    kohtlevad teise lepinguosalise ettevõtete tarnitud kaupu või teenuseid vähemalt sama soodsalt kui omaenda ettevõtete tarnitud samasuguseid kaupu ja teenuseid ja

ii)    kohtlevad oma territooriumil asutatud teise lepinguosalise ettevõtete tarnitud kaupu või teenuseid vähemalt sama soodsalt kui samasuguseid kaupu või teenuseid, mida tarnivad tema territooriumil asjaomasel turul tema enda asutatud ettevõtted, ning



c)    kaupade ja teenuste müümisel:

i)    kohtlevad teise lepinguosalise ettevõtteid vähemalt sama soodsalt kui omaenda ettevõtteid ja

ii)    kohtlevad oma territooriumil asutatud teise lepinguosalise ettevõtteid vähemalt sama soodsalt, kui nad kohtlevad oma territooriumil asjaomasel turul omaenda asutatud ettevõtteid.

2.    Lõige 1 ei keela riigi osalusega ettevõtetel, eri- või eelisõigusega ettevõtetel või määratud monopolidel:

a)    osta või tarnida kaupu või teenuseid erinevatel tingimustel, sealhulgas erinevatel hinnatingimustel, kui sellised erinevad tingimused on kooskõlas äriliste kaalutlustega, ning

b)    keelduda kaupade või teenuste ostmisest või tarnimisest, kui keeldumine on kooskõlas äriliste kaalutlustega.

ARTIKKEL 305

Reguleerimispõhimõtted

1.    Lepinguosalised tagavad, et artiklis 300 nimetatud ettevõtted järgivad ettevõtete üldjuhtimise rahvusvaheliselt tunnustatud norme.



2.    Lepinguosaline tagab, et selleks et täita oma reguleerivat funktsiooni sarnases olukorras tõhusalt ja erapooletult kõikide reguleeritavate ettevõtete, sealhulgas riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes, ei ole lepinguosalise asutatud või säilitatud reguleeriv asutus reguleeritavate ettevõtete ees aruandekohustuslik 33 .

Reguleeriva asutuse erapooletust tema reguleeriva funktsiooni täitmisel hinnatakse kõnealuse reguleeriva asutuse üldise tegevuse alusel.

Nende sektorite puhul, kus lepinguosalised on teistes peatükkides kokku leppinud reguleeriva asutuse konkreetsetes kohustustes, on teiste peatükkide asjaomased sätted esimuslikud.

3.    Lepinguosalised tagavad õigusnormide, sealhulgas artiklis 300 nimetatud ettevõtteid käsitlevate õigusnormide järjepideva ja mittediskrimineeriva täitmise.

ARTIKKEL 306

Läbipaistvus

1.    Kui lepinguosalisel on põhjust arvata, et mõne teise lepinguosalise artiklis 300 nimetatud ettevõtte äritegevus kahjustab tema käesoleva peatüki kohaseid huve, võib ta käesoleva peatüki kohaldamisala piires esitada teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse teabe saamiseks selle ettevõtte tegevuse kohta, mis on seotud käesolevas peatükis käsitletud tegevustega.



Sellise teabe taotluses täpsustatakse ettevõte, asjaomased tooted või teenused ja turud ning tehakse märkus selle kohta, et ettevõtte tegevus takistab lepinguosalistevahelist kaubandust või investeerimist.

2.    Lõike 1 kohaselt esitatav teave sisaldab järgmist:

a)    ettevõtte omanike ja hääleõiguste struktuur, näidates aktsiate ja hääleõiguste protsendi, mis kuulub kumulatiivselt kõnealusele lepinguosalisele või artiklis 300 nimetatud ettevõttele;

b)    lepinguosalisele või artiklis 300 nimetatud ettevõttele kuuluvate eriaktsiate või -hääleõiguste või muude õiguste kirjeldus, kui need õigused erinevad sellise üksuse lihtaktsiatega seotud õigustest;

c)    ettevõtte organisatsiooni struktuur, juhatuse või ettevõtet otseselt või kaudselt kontrolliva samaväärse organi koosseis, vastastikused osalused või muud seosed artiklis 300 nimetatud erinevate ettevõtete või kontsernidega;

d)    millised valitsusasutused või avaliku sektori asutused ettevõtet reguleerivad või selle üle järelevalvet teostavad, aruandlusahela kirjeldus 34 ning valitsusasutuse või avaliku sektori asutuse õigused ja tavad juhtide ametisse nimetamisel, ametist vabastamisel ja tasustamisel;



e)    aastakasum või koguvara või mõlemad ning

f)    taotluse saanud lepinguosalise territooriumil artiklis 300 nimetatud ettevõtete suhtes kehtivad erandid, nõuetele mittevastavad meetmed, immuniteet ja muud meetmed, sealhulgas eeliskohtlemine.

3.    Lõike 2 punkte a–e ei kohaldata VKEde suhtes, nii nagu need on määratletud lepinguosalise õigusnormidega.

4.    Ükski lõigete 1 ja 2 säte ei nõua lepinguosaliselt konfidentsiaalse teabe avaldamist, mis oleks vastuolus tema õigusnormidega, takistaks õiguskaitsetoiminguid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või millega kahjustataks konkreetsete ettevõtete seaduslikke kaubandushuve.



12. PEATÜKK

Läbipaistvus

ARTIKKEL 307

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „üldkohaldatavad meetmed“ – üldkohaldatavad seadused, määrused, otsused, menetlused ja haldusotsused, mis võivad mõjutada ükskõik milliseid käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi;

b)    „huvitatud isik“ – füüsiline isik või juriidiline isik, keda üldkohaldatav meede võib otseselt mõjutada.

ARTIKKEL 308

Eesmärk ja kohaldamisala

Tunnistades mõju, mis nende regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele ja investeeringutele, kehtestavad lepinguosalised ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks prognoositava regulatiivse keskkonna ja tõhusad menetlused.



ARTIKKEL 309

Avaldamine

1.    Lepinguosalised tagavad, et pärast käesoleva lepingu jõustumist vastu võetud üldkohaldatavad meetmed:

a)    avaldatakse kiiresti ning tehakse hõlpsasti kättesaadavaks ametlikult määratud kanalis, sealhulgas elektroonsete vahenditega, nii et igal isikul oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;

b)    selgitavad võimalikult suures ulatuses kõnealuste meetmete eesmärki ja põhjuseid ning

c)    jätavad piisava aja selliste meetmete avaldamise ja jõustumise vahele, välja arvatud põhjendatud juhtudel.

2.    Lepinguosalised:

a)    püüavad piisavalt varases ja asjakohases etapis avaldada kõik üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjuseid;

b)    annavad huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada üldkasutatava meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta märkusi ja jätavad selleks piisavalt aega ning



c)    püüavad huvitatud isikute märkusi ettepaneku kohta arvesse võtta.

ARTIKKEL 310

Päringud ja kontaktpunktid

1.    Kumbki lepinguosaline määrab käesoleva lepingu jõustumisel kontaktpunkti, et tagada lepingu tõhus rakendamine ja hõlbustada lepinguosalistevahelist teabevahetust lepinguga seotud küsimustes.

2.    Lepinguosalise taotlusel teeb teise lepinguosalise kontaktpunkt kindlaks konkreetse küsimuse eest vastutava asutuse või ametniku ning aitab teda vajaduse korral suhtlemisel taotluse esitanud lepinguosalisega.

3.    Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata isikute päringutele kavandatavate ja kehtivate üldkohaldatavate meetmete ning nende rakendamise kohta. Olenevalt olukorrast võib päringud esitada lõike 1 alusel loodud kontaktpunktide või muude mehhanismide kaudu, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud konkreetne mehhanism.



4.    Lepinguosalised näevad ette menetlused isikutele, kes soovivad lahendada probleeme, mis on tekkinud üldkohaldatavate meetmete rakendamisel vastavalt käesolevale lepingule. Need menetlused ei piira ühtegi edasikaebamise või läbivaatamise menetlust, mis lepinguosalised on kehtestanud või mida nad säilitavad vastavalt käesolevale lepingule. Samuti ei piira need menetlused 13. peatüki kohaseid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.

5.    Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva artikli kohased vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

6.    Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline põhjendamatu viivituseta teabe ja vastab küsimustele mis tahes üldkohaldatava meetme ja sellise meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu täitmist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.

ARTIKKEL 311

Üldkohaldatavate meetmete haldamine

Lepinguosalised haldavad üldkohaldatavaid meetmeid ühetaoliselt, objektiivselt, erapooletult ja mõistlikult. Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab konkreetset meedet teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade ja teenuste suhtes:



a)    püüdma teatada huvitatud isikutele, keda menetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt siseriiklikule korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;

b)    andma asjaomastele huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme võtmist, niivõrd kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning

c)    tagama, et tema menetlused põhinevad tema õigusnormidel ja on nendega kooskõlas.

ARTIKKEL 312

Läbivaatamine ja edasikaebamine

1.    Lepinguosaline asutab või säilitab kooskõlas oma siseriikliku õigusega kohtud, vahekohtud või halduskohtud või kehtestab asjakohased menetlused, et käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega seotud haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Sellised kohtud ja menetlused peavad olema sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning nende eest vastutavad isikud peavad olema erapooletud ja neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.



2.    Lepinguosalised tagavad, et kõnealuse kohtumenetluse korral antakse menetluspooltele õigus saada:

a)    piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning

b)    otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel või – kui siseriiklikud õigusaktid seda nõuavad – haldusasutuse koostatud andmetel.

3.    Lepinguosaline tagab, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ning nende otsustega reguleeritakse kõnealuse ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise siseriiklike õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

ARTIKKEL 313

Hea õigus- ja haldustava

1.    Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada õigusloome kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades oma õigusloome reformide ja mõjuanalüüside teemal teavet ja parimaid tavasid.

2.    Lepinguosalised toetavad hea haldustava põhimõtteid ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja head tava.



ARTIKKEL 314

Konfidentsiaalsus

Käesolevas peatükis sätestatu ei kohusta lepinguosalist avalikustama konfidentsiaalset teavet, mis takistaks õiguskaitsetoiminguid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete avaliku või erasektori ettevõtete seaduslikke ärihuve.

ARTIKKEL 315

Erisätted

Käesoleva peatüki sätete kohaldamine ei piira käesoleva lepingu teistes peatükkides kehtestatud erieeskirjade kohaldamist.



13. PEATÜKK

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

A JAGU

EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

ARTIKKEL 316

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega ning võimaluse korral leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

ARTIKKEL 317

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva jaotise tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.



B JAGU

KONSULTEERIMINE JA VAHENDAMINE

ARTIKKEL 318

Konsulteerimine

1.    Lepinguosalised püüavad lahendada kõik vaidlused heas usus toimuvate konsultatsioonide teel, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.    Lepinguosaline esitab kirjaliku konsultatsioonitaotluse teisele lepinguosalisele ja selle koopia partnerluskomiteele, märkides ära vaidlusaluse meetme ning täpsustades käesoleva jaotise sätted, mida tuleb tema hinnangul kohaldada.

3.    Konsultatsioon korraldatakse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioon loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, kui lepinguosalised ei lepi kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid, eelkõige kõik lepinguosaliste poolt konsultatsioonide käigus esitatud andmed ja võetud seisukohad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi edasistes menetlustes.



4.    Kiireloomulisi küsimusi, sealhulgas kergesti riknevaid ja hooajakaupu ning -teenuseid või energiaküsimusi käsitlev konsultatsioon korraldatakse 15 päeva jooksul alates sellest, kui taotluse adressaadiks olev lepinguosaline on taotluse kätte saanud, ning loetakse lõppenuks selle 15päevase tähtaja täitumisel, kui lepinguosalised ei lepi kokku konsultatsioone jätkata.

5.    Konsultatsiooni taotlev lepinguosaline võib pöörduda vahekohtu poole kooskõlas artikliga 319, kui:

a)    konsultatsioonitaotluse saanud lepinguosaline ei vasta taotlusele kümne päeva jooksul selle saamisest;

b)    konsultatsiooni ei korraldata käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaja jooksul;

c)    lepinguosalised lepivad kokku, et konsultatsiooni ei korraldata, või

d)    konsultatsioon lõpetati mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni jõudmata.

6.    Lepinguosalised esitavad konsultatsiooni käigus piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas meede või muu küsimus mõjutab käesoleva jaotise toimimist ja kohaldamist. Lepinguosalised püüavad kaasata oma pädevate ametiasutuste töötajad, kellel on eriteadmised küsimuses, mille üle konsultatsioone peetakse.



ARTIKKEL 319

Vahendamine

1.    Lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt igal ajal taotleda vahendusmenetluse algatamist seoses lepinguosalistevahelist kaubandust või investeeringuid kahjustava meetmega.

2.    Vahendusmenetlus algatatakse, viiakse läbi ja lõpetatakse vastavalt vahendusmehhanismile.

3.    Partnerluskomitee kehtestab esimesel kohtumisel oma otsusega vahendusmehhanismi ja võib oma otsusega seda muuta.



C JAGU

VAIDLUSTE LAHENDAMISE MENETLUS

I ALAJAGU

VAHEKOHTUMENETLUS

ARTIKKEL 320

Vahekohtumenetluse algatamine

1.    Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 318 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsultatsiooni taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesolevale artiklile.

2.    Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele ja partnerluskomiteele. Kaebuse esitav lepinguosaline märgib oma taotluses ära kõnealuse meetme ja selgitab, mil viisil see meede rikub käesoleva jaotise sätteid; sealhulgas esitatakse selgelt kaebuse õiguslik alus.



ARTIKKEL 321

Vahekohtu moodustamine

1.    Vahekohtusse kuulub kolm kohtunikku.

2.    Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu 14 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kätte vahekohtu moodustamise kirjaliku taotluse.

3.    Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib kumbki lepinguosaline viie päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist nimetada vahekohtuniku oma osanimekirjast, mis kuulub artiklil 339 alusel koostatud nimekirja koosseisu. Kui lepinguosaline jätab vahekohtuniku nimetamata, valib partnerluskomitee eesistuja või tema esindaja teise lepinguosalise taotluse alusel vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise osanimekirjast, mis kuulub artikli 339 alusel koostatud nimekirja koosseisu.

4.    Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja suhtes käesoleva artikli lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul kokkuleppele ja kui üks lepinguosaline esitab vastavasisulise taotluse, valib partnerluskomitee eesistuja või tema esindaja loosi teel vahekohtu eesistuja eesistujate osanimekirjast, mis kuulub artikli 339 alusel koostatud nimekirja koosseisu.

5.    Partnerluskomitee eesistuja või tema esindaja valib vahekohtunikud viie päeva jooksul pärast lõikes 3 või 4 nimetatud taotluse saamist.



6.    Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil viimane kolmest väljavalitud vahekohtunikust teatab kodukorra kohaselt, et ta nõustub enda nimetamisega vahekohtunikuks.

7.    Kui lõikes 3 või 4 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole mõnda käesoleva peatüki artiklis 339 nimetatud nimekirja koostatud või kui mõni nimekiri ei sisalda piisaval arvul nimesid, valitakse vahekohtunikud loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast.

ARTIKKEL 322

Volitused

1.    Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtunike valimise kuupäeva kokku teisiti, on vahekohtu ülesanne:

„vaadata vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud meede läbi vaidluses osalevate lepinguosaliste poolt osutatud käesoleva lepingu V jaotise asjakohaste sätete alusel, kontrollida kõnealuse meetme kokkusobivust nimetatud sätetega ja esitada aruanne kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 324, 325, 326 ja 338“.

2.    Lepinguosalised teatavad vahekohtule kokkulepitud volitustest kolme päeva jooksul pärast nende suhtes kokkuleppele jõudmist.



ARTIKKEL 323

Kiireloomulise juhtumi puhul tehtav eelotsus

Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast moodustamist otsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks. Sellisest vahekohtule esitatud taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist.

ARTIKKEL 324

Vahekohtu aruanded

1.    Vahekohus esitab lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi.

2.    Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande saamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. Sellisest taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist.

3.    Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida.



4.    Vahekohtu lõpparuandes esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva jaotise asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu tähelepanekute ja järelduste põhjendus. Lõpparuandes kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ning vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

ARTIKKEL 325

Vahekohtu vahearuanne

1.    Vahekohus esitab vahearuande lepinguosalistele hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja partnerluskomiteed kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.    Artiklis 323 nimetatud kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste või energiaküsimuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada oma vahearuanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.



3.    Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande saamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks vastavalt artikli 324 lõikele 2. Sellisest taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist. Lepinguosaline võib seitsme päeva jooksul pärast vahekohtule kirjaliku taotluse esitamist esitada märkused teise lepinguosalise taotluse kohta.

ARTIKKEL 326

Vahekohtu lõpparuanne

1.    Vahekohus esitab oma lõpparuande lepinguosalistele ja partnerluskomiteele 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja partnerluskomiteed kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb lõpparuande esitada. Igal juhul tuleb lõpparuanne esitada hiljemalt 150 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.    Artiklis 323 nimetatud kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste või energiaküsimuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada oma lõpparuanne 60 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Igal juhul tuleb lõpparuanne esitada hiljemalt 75 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.



II ALAJAGU

SOOVITUSTE TÄITMINE

ARTIKKEL 327

Vahekohtu lõpparuande soovituste täitmine

Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, võtab kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu lõpparuande soovituste kohene ja heauskne täitmine ning viia oma tegevus kooskõlla käesoleva jaotise sätetega.

ARTIKKEL 328

Lõpparuande soovituste täitmise mõistlik tähtaeg

1.    Juhul kui lõpparuande soovituste kohene täitmine ei ole võimalik, püüavad lepinguosalised nende täitmiseks vajalikus tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast lõpparuande kättesaamist teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele ja partnerluskomiteele, kui kiiresti ta suudab soovitused täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg“).



2.    Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamist algsele vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. See taotlus tuleb samal ajal saata teisele lepinguosalisele ja partnerluskomiteele. Vahekohus esitab otsuse mõistliku tähtaja kohta lepinguosalistele ja partnerluskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.

3.    Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele kirjalikult lõpparuande soovituste täitmisel tehtud edusammudest. Sellekohane teade esitatakse kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.

4.    Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

ARTIKKEL 329

Vahekohtu lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.    Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja partnerluskomiteele, milliseid meetmeid ta on võtnud lõpparuande soovituste täitmiseks. Teade esitatakse enne mõistliku tähtaja möödumist.



2.    Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele küsimuses, kas käesoleva artikli lõike 1 kohaselt teatatud meede on võetud või kas see meede vastab käesoleva jaotise sätetele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada kirjaliku taotluse, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest tuleb teavitada samaaegselt lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati. Taotluses märgitakse ära vaidlusalune meede ja selgitatakse, mil viisil see meede on vastuolus osutatud sätetega; sealhulgas esitatakse selgelt kaebuse õiguslik alus. Vahekohus esitab oma aruande lepinguosalistele ja partnerluskomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.

ARTIKKEL 330

Ajutised meetmed soovituste täitmata jätmise korral

1.    Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et nende täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on artikli 329 lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise käesoleva jaotise kohaste kohustustega, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel ja pärast temaga konsulteerimist pakkuma ajutist kompensatsiooni.



2.    Juhul kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajutist kompensatsiooni mitte taotleda või kui selline taotlus esitatakse, kuid kompensatsiooni suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 329 lõike 2 kohase vahekohtu aruande esitamist, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesolevast jaotisest tulenevate kohustuste täitmine, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja partnerluskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kohustuste täitmine peatatakse, kuid kohustuste täitmise peatamine ei tohi olla suurem rikkumise tulemusena saamata jäänud või vähenenud kasu ulatusest. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise kümme päeva pärast seda, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kätte kõnealuse teate, kui viimane ei ole taotlenud vahekohtumenetluse algatamist.

3.    Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise tulemusena saamata jäänud või vähenenud kasu ulatusega, võib ta esitada algsele vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse tegemiseks. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja partnerluskomiteele enne lõikes 2 nimetatud kümnepäevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja partnerluskomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud. Kohustuste täitmine peatatakse vahekohtu aruandes nimetatud ulatuses.

4.    Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine ja kompenseerimine on ajutine ja seda ei kohaldata, kui:

a)    lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahenduses vastavalt artiklile 334;



b)    lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele, et artikli 329 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud meetmete võtmise tulemusel on lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täitnud käesoleva jaotise tingimused, või

c)    meetmed, mis vastavalt artikli 329 lõike 2 kohasele vahekohtu otsusele ei ole kooskõlas käesoleva jaotise tingimustega, on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste tingimustega kooskõlla viidud.

ARTIKKEL 331

Vahekohtu soovituste täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine
pärast ajutiste meetmete kehtestamist

1.    Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja partnerluskomiteele meetmetest, mis ta on võtnud pärast kontsessioonide peatamist või ajutise kompensatsiooni kohaldamist vahekohtu aruande soovituste täitmiseks. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kontsessioonide peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel. Juhul kui kohaldatakse kompensatsiooni, kuid välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhtudel, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompensatsiooni kohaldamise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on esitanud teate vahekohtu otsuse täitmise kohta.



2.    Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas selle lepinguosalise teatatud meede, kelle vastu kaebus esitati, viib tema tegevuse vastavusse osutatud sätetega, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse tegemiseks. See taotlus tuleb samal ajal saata teisele lepinguosalisele ja partnerluskomiteele. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja partnerluskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas käesoleva jaotisega, tuleb olenevalt olukorrast lõpetada kohustuste täitmise peatamine või kompensatsioon. Kui vahekohus leiab, et meede, millest lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on teatanud vastavalt lõikele 1, ei ole kooskõlas käesoleva jaotisega, tuleb vahekohtu otsust arvesse võttes korrigeerida kohustuste täitmise peatamise või kompensatsiooni ulatust.



III ALAJAGU

ÜHISSÄTTED

ARTIKKEL 332

Vahekohtunike asendamine

Kui algne vahekohus või mõni selle liige ei saa käesoleva peatüki kohase vahekohtumenetluse käigus vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida käitumisjuhendis sätestatud nõudeid ja ta tuleb seetõttu asendada, kohaldatakse artiklis 321 sätestatud korda. Aruande esitamise tähtaega pikendatakse aja võrra, mida on vaja uue vahekohtuniku ametisse nimetamiseks, kuid mitte rohkem kui 20 päeva võrra.



ARTIKKEL 333

Vahekohtumenetluse ja soovituste täitmise menetluse peatamine ja lõpetamine

Kui vahekohus saab mõlemalt lepinguosaliselt taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd enne selle tähtaja lõppu mõlema lepinguosalise kirjaliku taotluse korral või kõnealuse perioodi lõpul ühe lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline teatab sellest partnerluskomitee esimehele ja teisele lepinguosalisele. Menetlus lõpetatakse, kui kumbki lepinguosaline ei esita kokkulepitud peatamisaja lõppemisel taotlust jätkata vahekohtu tööd. Vahekohtu töö peatamise korral pikendatakse käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu sama aja võrra, mille jooksul vahekohtu töö on peatatud.

ARTIKKEL 334

Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus

1.    Lepinguosalised võivad igal ajal leida käesoleva peatüki kohasele vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse.

2.    Kui mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus leitakse vahekohtu- või vahendusmenetluse jooksul, teatavad lepinguosalised sellisest lahendusest üheskoos partnerluskomiteele ja vahekohtu eesistujale või vahendajale. Sellise teate saamisel vahekohtumenetlus või vahendusmenetlus lõpetatakse.



3.    Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud aja jooksul. Lahendust rakendav lepinguosaline teatab kokkulepitud aja jooksul teisele lepinguosalisele kirjalikult kõikidest mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetud meetmetest.

ARTIKKEL 335

Kodukord ja käitumisjuhend

1.    Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleerivad käesoleva peatüki, kodukorra ja käitumisjuhendi sätted.

2.    Partnerluskomitee võtab oma esimesel koosolekul otsusega vastu kodukorra ja käitumisjuhendi ning võib oma otsusega neid muuta.

3.    Vahekohtu istungid on avalikud, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti.



ARTIKKEL 336

Teave ja tehniline nõustamine

1.    Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel, mis saadetakse samaaegselt vahekohtule ja teisele lepinguosalisele, või omal algatusel nõuda muu hulgas vaidluses osalevatelt lepinguosalistelt mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu ülesannete täitmiseks vajalikuks. Lepinguosalised vastavad vahekohtu teabepäringule kiiresti ja ammendavalt.

2.    Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel, mis saadetakse samaaegselt vahekohtule ja teisele lepinguosalisele, või omal algatusel küsida mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu ülesannete täitmiseks vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega.

3.    Lepinguosaliste territooriumil asutatud juriidilistel ja füüsilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid.

4.    Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave tuleb teha teatavaks mõlemale lepinguosalisele, et nad saaksid esitada märkusi.



ARTIKKEL 337

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab käesoleva jaotise sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sh 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis sätestatud eeskirjadele. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastu võetud WTO vaekogude ja apellatsioonikogu otsustes. Vahekohtu aruanded ei suurenda ega vähenda lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust.

ARTIKKEL 338

Vahekohtu otsused ja aruanded

1.    Vahekohus püüab teha kõik otsused konsensuse alusel. Kui aga konsensuslikku otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avalikustata ühelgi juhul.

2.    Vahekohtu aruandes esitatakse tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu tähelepanekute ja järelduste põhjendus.



3.    Lepinguosalised aktsepteerivad vahekohtu otsuseid ja aruandeid tingimusteta ning need ei loo füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi.

4.    Partnerluskomitee avaldab vahekohtu aruande, tingimusel et järgitakse kodukorras sätestatud konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõudeid.

D JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 339

Vahekohtunike nimekirjad

1.    Partnerluskomitee koostab lepinguosaliste ettepanekute alusel hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri koosneb kolmest osanimekirjast: kummagi lepinguosalise osanimekiri ning selliste isikute osanimekiri, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes täidavad vahekohtu eesistuja ülesandeid. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Partnerluskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.



2.    Vahekohtunikel peavad olema tõendatud teadmised õiguse, rahvusvahelise kaubanduse ja muudes käesoleva jaotisega seotud valdkondades. Nad peavad olema sõltumatud ja täitma oma ülesandeid üksikisikuna, ei tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima käitumisjuhendit. Vahekohtu eesistujal peab olema vaidluste lahendamise menetluse läbiviimise kogemus.

3.    Partnerluskomitee võib koostada 15 isikust koosnevaid lisanimekirju, millesse kuuluvad käesoleva jaotisega hõlmatud konkreetsete valdkondade asjatundjad. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada lisanimekirju artiklis 321 sätestatud korras.

ARTIKKEL 340

Vaidluste lahendamise organi valik

1.    Kui vaidlus käsitleb konkreetset meedet, mis väidetavalt rikub käesoleva lepingu kohast kohustust või sisuliselt samaväärset kohustust, mis tuleneb muust rahvusvahelisest lepingust, millega lepinguosalised on ühinenud, sealhulgas WTO asutamislepingust, valib vaidluste lahendamise organi kaebuse esitanud lepinguosaline.



2.    Kui lepinguosaline on vastavalt käesolevale peatükile või muule rahvusvahelisele lepingule valinud vaidluste lahendamise organi ja algatanud vaidluse lahendamise menetluse, ei algata ta lõikes 1 nimetatud konkreetse meetmega seoses vaidluse lahendamise menetlust muu lepingu kohaselt, välja arvatud juhul, kui esimesena valitud vaidluste lahendamise organ ei saa menetluslikel või kohtualluvuslikel põhjustel otsust teha.

3.    Käesoleva artikli kohaldamisel:

a)    käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada artikli 320 kohane vahekohus;

b)    WTO asutamislepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus;

c)    muu lepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks kooskõlas kõnealuse lepingu asjaomaste sätetega.

4.    Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei takista käesolevas lepingus sätestatu lepinguosalist peatamast oma kohustuste täitmist, kui tal on selleks WTO vaidluste lahendamise organi luba. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.



ARTIKKEL 341

Tähtajad

1.    Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtu aruannete esitamise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades, kusjuures esimene päev on viidatud toimingule või sündmusele järgnev päev, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2.    Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta vaidluses osalevate lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, esitades nimetatud ettepaneku põhjenduse.

ARTIKKEL 342

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

1.    Lõikes 2 sätestatud menetlust kohaldatakse vaidluste puhul, mis käsitlevad artiklite 169, 180, 189 ja 192 ühtlustamissätete tõlgendamist.



2.    Kui lõikes 1 nimetatud vaidluse käigus tõstatatakse liidu õigusnormi tõlgendamise küsimus, palub vahekohus Euroopa Liidu Kohtul teha küsimuse kohta eelotsus, tingimusel et selle küsimuse lahendamine on vajalik vahekohtu otsuse tegemiseks. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.

VII JAOTIS

RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED

1. PEATÜKK

RAHALINE ABI

ARTIKKEL 343

Armeenia Vabariik saab rahalist abi asjaomaste Euroopa Liidu rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Armeenia Vabariik võib laenu saada ka Euroopa Investeerimispangalt, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt ning muudelt rahvusvahelistelt finantsasutustelt. Rahaline abi peab aitama saavutada käesoleva lepingu eesmärke ja seda antakse käesoleva peatüki kohaselt.



ARTIKKEL 344

1.    Rahalise abi andmise peamised põhimõtted peavad olema kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu rahastamisvahendeid käsitlevate määrustega.

2.    Lepinguosaliste vahel kokku lepitud Euroopa Liidu rahalise abi prioriteetsed valdkonnad nähakse ette iga-aastastes tegevusprogrammides, mis põhinevad mitmeaastastel raamistikel, milles kajastuvad kokkulepitud poliitilised prioriteedid. Kõnealuste programmidega kehtestatud abisummade puhul võetakse arvesse Armeenia Vabariigi vajadusi, valdkondlikku suutlikkust ja reformide edukust, eelkõige käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

3.    Olemasolevate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüavad lepinguosalised tagada, et Euroopa Liidu abi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste doonorriikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning vastavalt rahvusvaheliste abi tõhususe põhimõttele.

4.    Euroopa Liit võib anda Armeenia Vabariigi taotlusel Armeenia Vabariigile makromajandusliku finantsabi, kui on täidetud kohaldatavad tingimused.

ARTIKKEL 345

Rahalise abi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste vastavasisuliste lepingute raames.



ARTIKKEL 346

Partnerlusnõukogule teatatakse rahalise abi alal tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks esitavad lepinguosaliste asjaomased asutused vastastikkuse põhimõttel pidevalt asjakohast järelevalve- ja hindamisteavet.

ARTIKKEL 347

Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teevad koostööd Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva jaotise 2. peatükile.

2. PEATÜKK

PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED

ARTIKKEL 348

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse käesoleva lepingu protokollis sätestatud mõisteid.



ARTIKKEL 349

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahel tulevikus sõlmitavate lepingute ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude Euroopa Liidu rahastamisvahendite suhtes, millega Armeenia Vabariigi ametiasutused või muud Armeenia Vabariigi jurisdiktsiooni all olevad üksused või isikud võivad ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid, mis reguleerivad auditeid, kohapealseid kontrolle, inspekteerimisi, kontrollimeetmeid ja pettusevastaseid meetmeid, kaasa arvatud Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) omi.

ARTIKKEL 350

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise meetmed

Lepinguosalised võtavad tulemuslikke meetmeid, et ennetada ja tõkestada ELi vahendite kasutamisega seotud pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.



ARTIKKEL 351

Operatiivtasandi teabevahetus ja edasine koostöö

1.    Käesoleva peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi pädevad asutused korrapäraselt teavet ning peavad emma-kumma lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2.    Euroopa Pettustevastane Amet võib oma Armeenia Vabariigi partneritega kokku leppida edasises koostöös pettustevastase võitluse valdkonnas, sealhulgas sõlmida operatiivtöö kokkuleppeid Armeenia Vabariigi asutustega.

3.    Isikuandmete edastamise ja töötlemise suhtes kohaldatakse artiklit 13.

ARTIKKEL 352

Koostöö euro ja drammi kaitsmiseks võltsimise vastu

Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi pädevad asutused teevad koostööd, et tõhusalt kaitsta eurot ja drammi võltsimise vastu. Koostöö hõlmab abi, mis on vajalik euro ja drammi võltsimise ennetamiseks ja tõkestamiseks, sealhulgas teabevahetust.



ARTIKKEL 353

Pettuse, korruptsiooni ja eeskirjade eiramise ennetamine

1.    ELi vahendite kasutamisel kontrollivad Armeenia Vabariigi asutused korrapäraselt, kas ELi vahenditest rahastatavaid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt. Nad võtavad vajalikke meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ja heastamiseks.

2.    Armeenia Vabariigi ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid igasuguse aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning igasuguse huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel.

3.    Armeenia Vabariigi ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile kõigist võetud ennetusmeetmetest.

4.    Selleks esitavad Armeenia Vabariigi pädevad asutused komisjonile kogu teabe ELi vahendite kasutamise kohta ning annavad Euroopa Komisjonile viivitamatult teada oma menetluste ja süsteemide märkimisväärsetest muudatustest.



ARTIKKEL 354

Uurimine ja süüdistuse esitamine

Armeenia Vabariigi ametiasutused tagavad riikliku ja ELi-poolse kontrolli järel uurimise ja vastutusele võtmise kõigis kahtlustatavates ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti juhtumites. Armeenia Vabariigi pädevaid asutusi võib selle juures vajaduse korral abistada Euroopa Pettustevastane Amet.

ARTIKKEL 355

Pettusest, korruptsioonist ja eeskirjade eiramisest teatamine

1.    Armeenia Vabariigi ametiasutused edastavad Euroopa Komisjonile viivitamatult igasuguse teabe, mida nad on saanud kahtlustatavate ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti kahtlusega juhtumite kohta seoses ELi vahendite kasutamisega. Pettuse- ja korruptsioonikahtluse korral teatakse sellest ka Euroopa Pettustevastasele Ametile.

2.    Armeenia Vabariigi ametiasutused teatavad ka kõigist meetmetest, mida nad on võtnud seoses käesoleva artikli alusel edastatud faktidega. Kui pettuste, korruptsiooni ja muude eeskirjade eiramiste kahtlustusi ja kinnitust leidnud juhtumeid, mille kohta aru anda, ei ole esinenud, teatavad Armeenia Vabariigi ametiasutused sellest Euroopa Komisjonile asjaomase allkomitee aastakoosolekul.



ARTIKKEL 356

Auditid

1.    Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus kontrollida, kas kõik ELi vahendite kasutamisel kantud kulud on tehtud seaduslikult ja eeskirjadekohaselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.

2.    Auditeid viiakse läbi nii võetud kohustuste kui ka tehtud maksete põhjal. Auditid põhinevad dokumentidel ja vajaduse korral viiakse need läbi selle üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles; see hõlmab kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on otseselt või kaudselt saanud ELi vahendeid. Auditeid võib läbi viia enne kõnealuse eelarveaasta kontode sulgemist ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest.

3.    Euroopa Komisjoni inspektorid ning Euroopa Komisjoni või Euroopa Kontrollikoja poolt volitatud isikud võivad teostada dokumentide kontrolli või kohapealseid kontrolle ja auditeid iga üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles, ning tema Armeenia Vabariigis asuvate alltöövõtjate ruumides.

4.    Euroopa Komisjonile, tema volitatud isikutele ja Euroopa Kontrollikojale tagatakse auditite teostamiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonsel kujul olevale teabele. Kõnealusest juurdepääsuõigusest tuleb teavitada kõiki Armeenia Vabariigi riigiasutusi ning see sätestatakse sõnaselgelt käesolevas lepingus viidatud lepingutes, mis sõlmitakse vahendite kasutamiseks.



5.    Euroopa Kontrollikoda ja Armeenia Vabariigi auditiasutused teevad oma ülesannete täitmisel koostööd usalduse vaimus, säilitades samal ajal oma sõltumatuse.

ARTIKKEL 357

Kohapealsed kontrollid

1.    Euroopa Pettustevastasel Ametil on õigus käesoleva lepingu raames läbi viia kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et kaitsta Euroopa Liidu finantshuve.

2.    Euroopa Pettustevastane Amet valmistab kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised ette ja viib läbi tihedas koostöös Armeenia Vabariigi pädevate asutustega.

3.    Armeenia Vabariigi ametiasutusi teavitatakse varakult kontrollide ja inspekteerimiste eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid osutada kogu vajalikku abi. Selleks võivad kohapealses kontrollis ja inspekteerimisel osaleda ka Armeenia Vabariigi pädevate asutuste ametnikud.

4.    Kui Armeenia Vabariigi asjaomased ametiasutused avaldavad selleks huvi, võivad nad koos Euroopa Pettustevastase Ametiga läbi viia ühised kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised.



5.    Kui ettevõtjad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, annavad Armeenia Vabariigi ametiasutused kooskõlas Armeenia Vabariigi õigusega Euroopa Pettustevastasele Ametile igakülgset abi, et kohapealse kontrolli ja inspekteerimise saaks edukalt läbi viia.

ARTIKKEL 358

Haldusmeetmed ja -karistused

Euroopa Komisjon võib kehtestada ettevõtjate suhtes haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 36 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 37 . Armeenia Vabariigi ametiasutused võivad kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega kehtestada meetmeid ja karistusi lisaks esimeses lauses nimetatud meetmetele ja karistustele.



ARTIKKEL 359

Abi tagasinõudmine

1.    Kui ELi vahendite kasutamine on usaldatud Armeenia Vabariigi ametiasutustele, on Euroopa Komisjon volitatud alusetult makstud ELi vahendeid tagasi nõudma, kasutades eelkõige finantskorrektsioone. Armeenia Vabariigi ametiasutused võtavad kõik asjakohased meetmed alusetult makstud ELi vahendite tagasinõudmiseks. Selleks et vältida asjaomaste ELi vahendite kadu, võtab Euroopa Komisjon arvesse Armeenia Vabariigi ametiasutuste võetud meetmeid.

2.    Lõikes 1 nimetatud juhtudel konsulteerib Euroopa Komisjon enne tagasinõudmisotsuse vastuvõtmist Armeenia Vabariigiga. Tagasinõudmist käsitlevaid vaidlusi lahendab partnerlusnõukogu.

3.    Käesoleva jaotise raames tehtud otsused, millega määratakse rahalisi kohustusi isikutele, kes ei ole riigid, pööratakse Armeenia Vabariigis täitmisele järgmiste põhimõtete kohaselt.

a)    Täitmisele pööramine toimub vastavalt Armeenia Vabariigi tsiviilmenetlusele. Täitekorralduse annab välja Armeenia Vabariigi valitsuse poolt selleks määratud riigiasutus ilma täiendavate formaalsusteta peale täitekorralduse autentsuse tõestamise. Armeenia Vabariigi valitsus teatab Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule selle riigiasutuse nime.



b)    Kui punktis a osutatud formaalsused on Euroopa Komisjoni taotlusel lõpetatud, võib Euroopa Komisjon asuda otsust täitma kooskõlas Armeenia Vabariigi õigusaktidega, pöördudes otse pädevasse asutusse.

c)    Täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul. Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Euroopa Komisjon teatab Armeenia Vabariigi ametiasutustele kõigist Euroopa Liidu Kohtu otsustest täitmise peatamise kohta. Armeenia Vabariigi kohtute pädevusse kuuluvad kaebused ebaõige täitmise kohta.

4.    Samadel tingimustel pööratakse täitmisele Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvas lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

ARTIKKEL 360

Konfidentsiaalsus

Käesoleva peatüki kohaselt edastatud või omandatud teave kuulub ametisaladuste hulka ning seda kaitstakse Armeenia Vabariigi õiguse ja asjaomaste Euroopa Liidu institutsioonide suhtes kehtivate sätete alusel samamoodi nagu muud sarnast teavet. Seda teavet võib edastada ainult sellistele isikutele Euroopa Liidu institutsioonides, liikmesriikides ja Armeenia Vabariigis, kelle ülesanded nõuavad selle teadmist, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.



ARTIKKEL 361

Õigusaktide ühtlustamine

Armeenia Vabariik ühtlustab oma õigusaktid XII lisas osutatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

2. peatükki (pettusevastased sätted) käsitlev deklaratsioon

VII jaotise 2. peatükis nimetatud kohustus võtta asjakohaseid meetmeid igasuguste rikkumiste, pettuste või aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel ei pane Armeenia Vabariigile finantskohustust seoses kohustustega, mille on võtnud tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad üksused ja isikud.

VII jaotise 2. peatüki kohase kontrolliõiguse kasutamisel järgib Euroopa Liit

pangasaladust käsitlevaid siseriiklikke eeskirju.



VIII JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

ARTIKKEL 362

Partnerlusnõukogu

1.    Käesolevaga moodustatakse partnerlusnõukogu. Partnerlusnõukogu jälgib käesoleva lepingu rakendamist ja vaatab selle korrapäraselt läbi.

2.    Partnerlusnõukogusse kuuluvad lepinguosaliste esindajad ministrite tasandil ning nõukogu kohtub korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui see osutub vajalikuks. Vastastikusel kokkuleppel võib partnerlusnõukogu kokku tulla kõigis vajalikes koosseisudes.

3.    Partnerlusnõukogu vaatab läbi olulisemad käesoleva lepinguga seotud küsimused ning muud ühist huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused, et saavutada käesoleva lepingu eesmärgid.



4.    Partnerlusnõukogu võtab vastu oma kodukorra.

5.    Partnerlusnõukogu eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Armeenia Vabariigi esindaja.

6.    Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on partnerlusnõukogul õigus teha käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel otsuseid lepingu kohaldamisala ulatuses. Otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid. Partnerlusnõukogu võib anda ka soovitusi. Ta võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud.

7.    Partnerlusnõukogu on koht, kus vahetatakse teavet nii koostamisel olevate kui ka kehtivate Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi õigusaktide ning nende rakendamise, täitmise tagamise ja nende täitmiseks võetud meetmete kohta.

8.    Partnerlusnõukogu võib ajakohastada ja muuta käesoleva lepingu lisasid, ilma et see mõjutaks VI jaotise erisätete kohaldamist.

ARTIKKEL 363

Partnerluskomitee

1.    Käesolevaga moodustatakse partnerluskomitee. Komitee abistab partnerlusnõukogu tema ülesannete täitmisel.



2.    Partnerluskomiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.

3.    Partnerluskomitee eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Armeenia Vabariigi esindaja.

4.    Partnerlusnõukogu määrab oma kodukorras kindlaks partnerluskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub partnerlusnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Partnerluskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas.

5.    Partnerlusnõukogu võib partnerluskomiteele delegeerida kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

6.    Partnerluskomiteel on õigus vastu võtta otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles partnerlusnõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Partnerluskomitee võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, tingimusel et lepinguosaliste asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud.

7.    Kõigi VI jaotisega seonduvate küsimuste käsitlemiseks tuleb partnerluskomitee kokku erikoosseisus. See partnerluskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.



ARTIKKEL 364

Allkomiteed ja muud organid

1.    Partnerluskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomiteed ja muud organid.

2.    Partnerlusnõukogu võib luua konkreetsetes valdkondades mis tahes allkomitee või muu organi, mis on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted.

3.    Allkomiteed annavad oma tegevuse kohta korrapäraselt aru partnerluskomiteele.

4.    Allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalisi mis tahes küsimuses pöördumast otse partnerluskomitee, sealhulgas kaubanduskoosseisus kokku tulnud partnerluskomitee poole.

ARTIKKEL 365

Parlamentaarne partnerluskomitee

1.    Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne partnerluskomitee. Komiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi parlamendi liikmed ning see on foorum, kus nad saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.



2.    Parlamentaarne partnerluskomitee kehtestab oma kodukorra.

3.    Parlamentaarse partnerluskomitee eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Armeenia Vabariigi parlamendi esindaja.

4.    Parlamentaarne partnerluskomitee võib partnerlusnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel parlamentaarsele partnerluskomiteele esitab.

5.    Parlamentaarsele partnerluskomiteele teatatakse partnerlusnõukogu otsustest ja soovitustest.

6.    Parlamentaarne partnerluskomitee võib anda partnerlusnõukogule soovitusi.

7.    Parlamentaarne partnerluskomitee võib luua parlamentaarseid partnerluse allkomiteesid.



ARTIKKEL 366

Kodanikuühiskonna platvorm

1.    Lepinguosalised toetavad kodanikuühiskonna esindajate korrapäraseid kohtumisi, et teavitada neid käesoleva lepingu rakendamisest ja saada nendepoolset teavet.

2.    Käesolevaga moodustatakse kodanikuühiskonna platvorm. Kodanikuühiskonna platvorm koosneb Euroopa Liidu kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatest, muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetest, ning Armeenia Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide, võrgustike ja platvormide, sealhulgas idapartnerluse riikliku platvormi esindajatest, kellele see on kohtumise ja mõttevahetuse kohaks. Kodanikuühiskonna platvorm tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

3.    Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab oma kodukorra. Kodukorras sätestatakse muu hulgas läbipaistvuse, kaasatuse ja rotatsiooni põhimõtted.

4.    Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Liidu kodanikuühiskonna esindaja ja Armeenia Vabariigi kodanikuühiskonna esindaja.

5.    Kodanikuühiskonna platvormi teavitatakse partnerlusnõukogu otsustest ja soovitustest.



6.    Kodanikuühiskonna platvorm võib anda soovitusi partnerlusnõukogule, partnerluskomiteele ja parlamentaarsele partnerluskomiteele.

7.    Partnerluskomitee ja parlamentaarne partnerluskomitee korraldavad korrapäraseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulata ära nende seisukohad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta.

2. PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 367

Pöördumine kohtutesse ja haldusasutustesse

Kumbki lepinguosaline kohustub käesoleva lepingu kohaldamisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pöördumisel lepinguosalise pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.



ARTIKKEL 368

Julgeolekuerandid

Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

a)    kohustab kumbagi lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;

b)    takistab kumbagi lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i)    seoses relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või nendega kauplemisega;

ii)    seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt sõjaväerajatise varustamiseks;

iii)    seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse, või

iv)    sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras;

c)    takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud vastavalt ÜRO hartale rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.



ARTIKKEL 369

Mittediskrimineerimine

1.    Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades kehtivad järgmised põhimõtted, ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a)    meetmed, mida Armeenia Vabariik rakendab Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide suhtes, ei tohi põhjustada liikmesriikide ega nende füüsiliste ja juriidiliste isikute diskrimineerimist ning

b)    meetmed, mida Euroopa Liit ja selle liikmesriigid rakendavad Armeenia Vabariigi suhtes, ei tohi põhjustada Armeenia Vabariigi füüsiliste ja juriidiliste isikute diskrimineerimist.

2.    Lõige 1 ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.



ARTIKKEL 370

Järkjärguline ühtlustamine

Armeenia Vabariik ühtlustab järk-järgult oma õigusaktid lisades osutatud Euroopa Liidu õigusaktidega käesolevas lepingus sätestatud kohustuste alusel ja nimetatud lisade kohaselt. See säte ei piira VI jaotises esitatud erisätete kohaldamist.

ARTIKKEL 371

Dünaamiline ühtlustamine

Kooskõlas eesmärgiga järk-järgult ühtlustada Armeenia Vabariigi õigusaktid ELi õigusaktidega vaatab partnerlusnõukogu korrapäraselt läbi ja ajakohastab käesoleva lepingu lisad, et võtta muu hulgas arvesse ELi õiguse arengut ja kohaldatavaid standardeid, mis on sätestatud lepinguosaliste poolt asjakohasteks peetavates rahvusvahelistes õigusaktides, kui lepinguosaliste asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud. See säte ei piira VI jaotises esitatud erisätete kohaldamist.



ARTIKKEL 372

Järelevalve and õigusaktide ühtlustamise hindamine

1.    Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja täitmise edusammude järjepidev hindamine. Lepinguosalised teevad koostööd, et soodustada järelevalvet käesoleva lepinguga loodud institutsioonilises raamistikus.

2.    Euroopa Liit hindab käesolevas lepingus osutatud Armeenia Vabariigi õigusaktide ühtlustamist ELi õigusaktidega. Hindamine hõlmab rakendamise ja täitmise aspekte. Euroopa Liit võib hindamise läbi viia iseseisvalt või kokkuleppel Armeenia Vabariigiga. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Armeenia Vabariik Euroopa Liidule aru ühtlustamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus ELi õigusaktide kohta sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste organite otsustes sätestatud erikorda.

3.    Õigusaktide ühtlustamise hindamine võib hõlmata kohapealseid missioone, vajaduse korral Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja ametite, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.



ARTIKKEL 373

Järelevalvetoimingute, sealhulgas ühtlustamise hindamise tulemused

1.    Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva lepingu artiklis 372 sätestatud ühtlustamise hindamise tulemusi arutatakse kõigis käesoleva lepingu alusel moodustatud asjaomastes organites. Sellised organid võivad vastu võtta ühiseid soovitusi, mis esitatakse partnerlusnõukogule.

2.    Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu VI jaotisega hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja neid täidetakse, teeb partnerlusnõukogu temale käesoleva lepingu artikli 319 lõikega 3 ja artikli 335 lõikega 2 antud volituste alusel otsuse turu edasises avamise kohta, kui see on VI jaotisega ette nähtud.

3.    Partnerlusnõukogule lõike 1 kohaselt esitatud ühissoovituse või sellise soovituse suhtes kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu VI jaotises nimetatud vaidluste lahendamise menetlust. Geograafiliste tähiste allkomitee tehtud otsuse või allkomitee poolt otsuse tegemata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu VI jaotises nimetatud vaidluste lahendamise menetlust.

ARTIKKEL 374

Piirangud maksebilansiraskuste ja väliste finantsraskuste korral

1.    Lepinguosaline, kellel on tõsised maksebilansiraskused või välised finantsraskused või keda sellised raskused ohustavad, võib võtta ja säilitada kaitse- ja piiravaid meetmeid, mis mõjutavad kapitali liikumist, makseid ja ülekandeid.



2.    Lõikes 1 osutatud meetmed:

a)    ei tohi lepinguosalist kohelda vähem soodsalt kui samasuguses olukorras olevat kolmandat isikut;

b)    peavad olema vastavuses 1944. aasta Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga, kui see on kohaldatav;

c)    ei tohi põhjustada põhjendamatut kahju teise lepinguosalise kaubanduslikele, majanduslikele ega finantshuvidele;

d)    peavad olema ajutised ja need tuleb järk-järgult kõrvaldada, kui lõikes 1 kirjeldatud olukord paraneb.

3.    Lepinguosaline võib oma maksebilansi ja välise finantspositsiooni kaitseks võtta ja säilitada piiravaid meetmeid kaupadega kauplemise suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas GATT 1994-ga ja GATT 1994 maksebilansisätete käsitusleppega.

4.    Lepinguosaline võib oma maksebilansi või välise finantspositsiooni kaitseks võtta piiravaid meetmeid teenuskaubanduse suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas teenustekaubanduse üldlepinguga.

5.    Kui lepinguosaline säilitab või on vastu võtnud lõikes 1 osutatud piiravad meetmed, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ja esitab võimalikult kiiresti nende kaotamise ajakava.



6.    Kui kehtestatakse või säilitatakse käesoleva artikli kohased piirangud, peetakse partnerluskomitees kiiresti konsultatsioone, juhul kui selliseid konsultatsioone juba ei peeta käesolevast lepingust olenemata.

7.    Konsultatsioonide käigus analüüsitakse meetmete võtmist põhjustanud maksebilansiraskusi või väliseid finantsraskusi, võttes muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

a)    raskuste laad ja ulatus;

b)    majanduslik ja kaubanduslik väliskeskkond või

c)    võimalikud alternatiivsed parandusmeetmed.

8.    Konsultatsioonide käigus uuritakse piiravate meetmete vastavust lõigetele 1 ja 2.

9.    Konsultatsioonide käigus aktsepteerivad lepinguosalised kõiki Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud statistilisi ja muid andmeid valuuta, rahavarude ja maksebilansi kohta ning järelduste tegemisel võetakse arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangut asjaomase lepinguosalise maksebilansi ja välise finantspositsiooni kohta.



ARTIKKEL 375

Maksustamine

1.    Käesolevat lepingut kohaldatakse maksumeetmete suhtes üksnes sedavõrd, kuivõrd see on vajalik käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks.

2.    Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks võtmast või rakendamast meedet, mille eesmärk on takistada maksustamise vältimist või maksudest kõrvalehoidumist vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingute maksustamissätetele, muudele maksukokkulepetele või siseriiklikele maksuseadustele.

ARTIKKEL 376

Volitatud asutus

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, tagavad lepinguosalised, et kõik isikud, sealhulgas riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid, keda lepinguosaline on volitanud täitma regulatiiv-, haldus- või valitsusfunktsioone mis tahes valitsustasandil, tegutsevad neid volitusi täites kooskõlas lepinguosaliste kohustustega, mis on sätestatud käesolevas lepingus.



ARTIKKEL 377

Kohustuste täitmine

1.    Lepinguosalised võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3.    Lepinguosalised esitavad käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seonduvad vaidlused artikli 378 kohaselt lahendamiseks partnerlusnõukogule.

4.    Partnerlusnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega kooskõlas artikliga 378.



ARTIKKEL 378

Vaidluste lahendamine

1.    Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamise üle, esitab emb-kumb lepinguosaline teisele lepinguosalisele ja partnerlusnõukogule ametliku taotluse vaidluse lahendamiseks. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu VI jaotise tõlgendamise ja rakendamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes VI jaotise 13. peatükki.

2.    Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu partnerlusnõukogus, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3.    Vaidluse üle võib pidada konsultatsioone ka partnerluskomitee või artiklis 364 osutatud asjaomaste organite koosolekutel vastavalt lepinguosalistevahelisele kokkuleppele või emma-kumma lepinguosalise taotluse alusel. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

4.    Lepinguosalised esitavad partnerlusnõukogule, partnerluskomiteele või muudele asjakohastele allkomiteedele või organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.



5.    Vaidlus loetakse lahendatuks, kui partnerlusnõukogu on teinud vastavalt artikli 377 lõikele 4 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud.

6.    Konsultatsioonide käigus avalikustatud teave on konfidentsiaalne.

ARTIKKEL 379

Kohustuste täitmata jätmisega kaasnevad asjakohased meetmed

1.    Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui vaidlust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati artikli 378 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest, ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on endiselt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõuet ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.

2.    Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmete hulka ei tohi kuuluda käesoleva lepingu VI jaotises sätestatud õiguste ja kohustuste peatamine, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Käesoleva artikli lõike 1 kohastest meetmetest teatatakse viivitamata partnerlusnõukogule ja nende suhtes konsulteeritakse vastavalt artikli 377 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt artikli 378 lõigetele 2 ja 3.



3.    Lõigetes 1 ja 2 osutatud erandid on:

a)    käesoleva lepingu denonsseerimine vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega ja

b)    käesoleva lepingu artiklis 2 ja artikli 9 lõikes 1 osutatud lepingu oluliste tingimuste rikkumine teise lepinguosalise poolt.

ARTIKKEL 380

Seos muude lepingutega

1.    Käesoleva lepinguga asendatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia vahel Luxembourgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud partnerlus- ja koostööleping (edaspidi „partnerlusleping“). Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid partnerluslepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

2.    Kuni füüsiliste ja juriidiliste isikute ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis on neile isikutele tagatud ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Armeenia Vabariiki siduvate kehtivate lepingutega.

3.    Kehtivaid kokkuleppeid, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate konkreetsete koostöövaldkondadega, käsitatakse käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete ja ühise institutsioonilise raamistiku osana.



4.    Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erilepinguid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised erilepingud on käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete ja ühise institutsioonilise raamistiku osa.

5.    Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel Euroopa Liidu liikmesriikide õigust teha Armeenia Vabariigiga kahepoolset koostööd ja sõlmida vajaduse korral temaga uusi koostöölepinguid.

ARTIKKEL 381

Kehtivusaeg

1.    Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks.

2.    Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, esitades diplomaatiliste kanalite kaudu teisele lepinguosalisele sellekohase kirjaliku teate. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.



ARTIKKEL 382

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline“ ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust, ja asjakohastel juhtudel ka Euratomi vastavalt selle pädevusele, mis tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingust, ning teiselt poolt Armeenia Vabariiki.

ARTIKKEL 383

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi territooriumi suhtes.



ARTIKKEL 384

Lepingu hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

ARTIKKEL 385

Jõustumine, lõppsätted ja ajutine kohaldamine

1.    Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma korra kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

2.    Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.

3.    Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatused jõustuvad kooskõlas käesoleva artikliga.

4.    Käesoleva lepingu lisad ja protokollid on lepingu lahutamatu osa.

5.    Olenemata lõikest 2 võivad Euroopa Liit ja Armeenia Vabariik käesolevat lepingut täielikult või osaliselt kohaldada ajutiselt kooskõlas oma asjakohaste siseriiklike menetluste ja õigusaktidega.



6.    Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui hoiulevõtja on kätte saanud järgmised dokumendid:

a)    Euroopa Liidu teade selleks vajalike menetluste lõpuleviimise kohta, milles on näidatud käesoleva lepingu need osad, mida asutakse ajutiselt kohaldama, ja

b)    Armeenia Vabariigi asjakohaste menetluste ja õigusaktide kohane ratifitseerimiskiri.

7.    Käesoleva lepingu asjakohaste sätetes, sealhulgas lisades ja protokollides, osutatud „käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva“ käsitatakse „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevana“ vastavalt käesoleva artikli lõikele 5.

8.    Käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse endiselt partnerluslepingu neid sätteid, mida käesoleva lepingu ajutine kohaldamine ei hõlma.

9.    Kumbki lepinguosaline võib esitada hoiulevõtjale kirjaliku teate oma kavatsuse kohta lõpetada käesoleva lepingu ajutine kohaldamine. Ajutise kohaldamise lõpetamine jõustub kuus kuud pärast seda, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud.



ARTIKKEL 386

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja armeenia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

BELGIA KUNINGRIIGI NIMEL

BULGAARIA VABARIIGI NIMEL

TŠEHHI VABARIIGI NIMEL

TAANI KUNINGRIIGI NIMEL

SAKSAMAA LIITVABARIIGI NIMEL

EESTI VABARIIGI NIMEL

IIRIMAA NIMEL

KREEKA VABARIIGI NIMEL



HISPAANIA KUNINGRIIGI NIMEL

PRANTSUSE VABARIIGI NIMEL

HORVAATIA VABARIIGI NIMEL

ITAALIA VABARIIGI NIMEL

KÜPROSE VABARIIGI NIMEL

LÄTI VABARIIGI NIMEL

LEEDU VABARIIGI NIMEL

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI NIMEL

UNGARI NIMEL

MALTA VABARIIGI NIMEL

MADALMAADE KUNINGRIIGI NIMEL

AUSTRIA VABARIIGI NIMEL

POOLA VABARIIGI NIMEL

PORTUGALI VABARIIGI NIMEL



RUMEENIA NIMEL

SLOVEENIA VABARIIGI NIMEL

SLOVAKI VABARIIGI NIMEL

SOOME VABARIIGI NIMEL

ROOTSI KUNINGRIIGI NIMEL

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI NIMEL

EUROOPA LIIDU NIMEL

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NIMEL

ARMEENIA VABARIIGI NIMEL

(1) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.
(2) Juriidiline isik on teise juriidilise isiku kontrolli all, kui viimasel on õigus nimetada suurem osa tema juhatusest või muul õiguspärasel viisil tema tegevust juhtida.
(3) Selguse huvides tuleb märkida, et tuumamaterjalide töötlemine hõlmab kõiki tegevusi, mis vastavad UN ISIC rev 3.1 klassifikaatoris koodile 2330.
(4) Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib asjakohaste riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu Armeenia Vabariigis või liikmesriigis asuva sadama või punkti ning mõne teise Armeenia Vabariigis või liikmesriigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt Armeenia Vabariigis või liikmesriigis.
(5) Lennutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse lepinguosalistevahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.
(6) See kohustus ei laiene käesoleva jao kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitsesätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.
(7) See kohustus ei laiene käesoleva jao kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitsesätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.
(8) See hõlmab käesolevat peatükki ning VIII-A ja VIII-E lisa.
(9) Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib asjakohaste riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu Armeenia Vabariigis või liikmesriigis asuva sadama või punkti ning mõne teise Armeenia Vabariigis või liikmesriigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt Armeenia Vabariigis või liikmesriigis.
(10) Lennutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse lepinguosalistevahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.
(11) Märge „välja arvatud mittetulundusühingu“ kehtib ainult Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade, Austria, Portugali, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriigi suhtes.
(12) Vastuvõtvalt ettevõttelt võidakse nõuda, et ta esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Ungari ja Austria puhul peab väljaõpe olema seotud omandatud ülikoolikraadiga.
(13) Ühendkuningriik: äriteenuste müügiesindajat käsitatakse üksnes teenusemüüjana.
(14) Punktides h ja i nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusnormidele, kus lepingut täidetakse.
(15) Punktides h ja i nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusnormidele, kus lepingut täidetakse.
(16) Omandatud pärast täisealiseks saamist.
(17) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust osutatakse, võib kõnealune lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil nõutava kõrgharidusega samaväärne.
(18) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust osutatakse, võib kõnealune lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil nõutava kõrgharidusega samaväärne.
(19) Litsentsitasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest või kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.
(20) Ühtne tooteklassifikaator, mis on esitatud ÜRO statistikaameti väljaandes „Statistical Papers“ (Series M, nr 77, CPC prov, 1991).
(21) Käesolevat alajagu kohaldatakse nii CPC 7511 kui ka CPC 7512 suhtes.
(22) Lepinguosalised on kokku leppinud, et „peamine teenuseosutaja“ on samaväärne märkimisväärse turujõuga teenuseosutajaga.
(23) Käesolevas alajaos kasutatud mõiste „mittediskrimineeriv“ tähendab artiklis 150 määratletud võrdset kohtlemist ja valdkondliku mõistena „tingimusi, mis ei ole ebasoodsamad, kui on võimaldatud mis tahes teisele samasuguste üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste kasutajale samasugustel asjaoludel“.
(24) Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine, kuuluvad lepinguosalise maksusüsteemi raames võetavad meetmed:i)mida kohaldatakse mitteresidentidest investorite ja teenuseosutajate suhtes, võttes arvesse asjaolu, et mitteresidentide maksukohustus määratakse kindlaks lepinguosalise territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide alusel;ii)mida kohaldatakse mitteresidentide suhtes, et tagada maksude kehtestamine või kogumine lepinguosalise territooriumil;iii)mida kohaldatakse mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksustamise vältimist või maksudest kõrvalehoidumist (sh maksukuulekust soodustavad meetmed);iv)mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil või territooriumilt osutatavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada seoses selliste tarbijatega lepinguosalise territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või kogumine;v)millega eristatakse teistest ettevõtjatest ja teenuseosutajatest need, kelle suhtes kehtivad üleilmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, võttes arvesse asjaolu, et nende asjaomased maksubaasid on erinevad, võivi)millega määratakse, eraldatakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või seotud isikute või ühe ja sama isiku eri filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvamisi või laene, et kaitsta lepinguosalise maksubaasi.Punktis f ja käesolevas joonealuses märkuses kasutatud maksualased terminid ja mõisted määratakse kindlaks kõnealust meedet rakendava lepinguosalise siseriiklikes õigusaktides sätestatud maksualaste terminite ja mõistete või nendega võrdväärsete või samalaadsete terminite ja mõistete järgi.
(25) Sealhulgas otseinvesteeringutega seotud kinnisvara omandamine.
(26) „Salvestis“ on esituse helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajutavaks, taasesitada ja edastada.
(27) Riigihankelepingu muutmise protokolli (GPA/113) lisa.
(28) Euroopa Liidus kohaldatakse konkurentsieeskirju põllumajandussektori suhtes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ning selle määruse muutmiseks või asendamiseks vastu võetud õigusaktidega, kui sellised on olemas (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
(29) Käesoleva jao kohaldamisel hõlmab Armeenia konkurentsiõigus kõiki monopolidevastaseid ning kartelle ja koondumisi käsitlevaid konkurentseeskirju.
(30) See ei takista lepinguosalist andmast ajutist likviidsustoetust laenugarantii või laenu vormis, mis piirdub summaga, mis on vajalik raskustes ettevõtte käigus hoidmiseks restruktureerimis- või likvideerimiskava vastuvõtmiseks vajaliku aja jooksul.
(31) Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ei pea restruktureerimise kulusid kandma.
(32) Suurema kindluse huvides ja käesoleva peatüki kohaldamisel ei käsitata avalike teenuste osutamist äritegevusena artikli 301 punkti d tähenduses.
(33)

   Suurema kindluse huvides täpsustatakse, et nende sektorite puhul, kus lepinguosalised on teistes peatükkides kokku leppinud reguleeriva asutuse konkreetsetes kohustustes, on käesoleva lepingu teiste peatükkide asjaomased sätted esimuslikud.

(34) Suurema selguse huvides täpsustatakse, et lepinguosaline ei pea avalikustama aruandeid ega nende sisu.
(35) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
(37) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

Brüssel,25.9.2017

JOIN(2017) 36 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ühisettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele ulatuslikule ja laiendatud partnerluslepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta


LISAD JA PROTOKOLLID
ELi JA ARMEENIA VAHELISE ULATUSLIKU
JA LAIENDATUD PARTNERLUSLEPINGU JUURDE

I LISA

V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 1. PEATÜKILE „TRANSPORT“

Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega vastavalt sätestatud ajakavale.

Maanteetransport

Tehnilised tingimused

Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses

Ajakava: direktiivi 92/6/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 25. juuli 1996. aasta muudetud direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass

Ajakava: direktiivi 96/53/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/719, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass



Direktiiviga (EL) 2015/719 kehtestatud muudatusi kohaldatakse alates 7. maist 2017

Ajakava: direktiivi (EL) 2015/719 sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ

Ajakava: direktiivi 2014/47/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta, mida kohaldatakse kuni 19. maini 2018

Ajakava: direktiivi 2009/40/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL (milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ), mida kohaldatakse alates 20. maist 2018



Ajakava: direktiivi 2014/45/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta muudetud direktiiv 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta, mida kohaldatakse kuni 19. maini 2018

Ajakava: direktiivi 2000/30/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ohutustingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta Kohaldatakse järgmisi selle direktiivi sätteid:

–    juhiloakategooriate kehtestamine (artikkel 4)

–    juhiloa väljastamise tingimused (artiklid 4, 5, 6 ja 7 ning III lisa)

–    sõidueksamite nõuded (II lisa)

Ajakava: direktiivi 2006/126/EÜ sätted rakendatakse ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Nõukogu 6. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ

Ajakava: direktiivide 2008/68/EÜ, 95/50/EÜ ja 2010/35/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest (raudteeveo puhul kaheksa aasta jooksul)

Sotsiaalsed tingimused

Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta muudetud määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, mida kohaldatakse kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määruse (EL) nr 165/2014 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta) artikli 46 kohaldamise alguseni

Ajakava: määruse (EMÜ) nr 3821/85 sätted kehtivad üksnes rahvusvahelise transpordi kohta ja neid rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85

Ajakava: määruse (EÜ) nr 561/2006 sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrust (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist, hakatakse 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3821/85 asemel kohaldama alates määruse (EL) nr 165/2014 artiklis 46 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast

Ajakava: määruse (EL) nr 165/2014 sätted rahvusvahelise transpordi kohta rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ



Ajakava: direktiivi 2006/22/EÜ sätted, mis käsitlevad rahvusvahelist transporti, rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ

Ajakava: määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklid 3, 4, 5, 6, 7 (ilma finantssuutlikkuse rahalise väärtuseta), 8, 10, 11, 12, 13, 14 ja 15 ning kõnealuse määruse I lisa rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta

Ajakava: direktiivi 2002/15/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

Ajakava: direktiivi 2003/59/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Maksustamistingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta

Ajakava: direktiivide 1999/62/EÜ, 2004/52/EÜ, 2004/54/EÜ ja 2008/96/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Raudteetransport

Juurdepääs turule ja taristule

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond



Kohaldatakse järgmisi selle direktiivi sätteid:

–    majandamise sõltumatus ja finantsolukorra parandamine

–    infrastruktuuri majandamise ja vedude lahusus

–    tegevuslubade andmine

Ajakava: need direktiivi 2012/34/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta muudetud määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta

Ajakava: partnerlusnõukogu teeb määruse (EL) nr 913/2010 sätete rakendamise ajakava kohta otsuse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised ja ohutustingimused ning koostalitlusvõime

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv)



Ajakava: direktiivi 2004/49/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta

Ajakava: direktiivi 2007/59/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta

Ajakava: direktiivi 2008/57/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70

Ajakava: määruse (EÜ) nr 1370/2007 sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta

Ajakava: määruse (EÜ) nr 1371/2007 sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Kombineeritud transport

Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel

Ajakava: direktiivi 92/106/EMÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lennutransport

–    Ühise lennunduspiirkonna üldise lepingu sõlmimine ja rakendamine.

–    Armeenia Vabariigi ja ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete lennuteenuste lepingute, mida on muudetud „horisontaalse lepinguga“, rakendamise ja kooskõlastatud arendamise tagamine, ilma et see piiraks ühise lennunduspiirkonna lepingu sõlmimist.

Meretransport

Meresõiduohutus – lipuriik/klassifikatsiooniühingud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta

Ajakava: direktiivi 2009/15/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta

Ajakava: määruse (EÜ) nr 391/2009 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL 2006. aasta meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta

Ajakava: direktiivi 2013/54/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 18. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 788/2014, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ning laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide tunnustuse tühistamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklitega 6 ja 7

Ajakava: määruse (EL) nr 788/2014 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 789/2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91

Ajakava: määruse (EÜ) nr 789/2004 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lipuriik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta

Ajakava: direktiivi 2009/21/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Sadamariik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli

Ajakava: direktiivi 2009/16/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 20. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 428/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artiklit 14 seoses laevade laiendatud kontrollidega

Ajakava: määruse (EL) nr 428/2010 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 13. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 801/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artikli 10 lõiget 3 seoses lipuriigi kriteeriumidega

Ajakava: määruse (EL) nr 801/2010 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 13. septembri 2010. aasta muudetud määrus (EL) nr 802/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artikli 10 lõiget 3 ja artiklit 27 seoses laevaühingu tegevusnäitajatega



Ajakava: määruse (EL) nr 802/2010 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 25. juuni 1996. aasta direktiiv 96/40/EÜ sadamariikide järelevalveinspektori isikutunnistuse ühise näidise kohta

Ajakava: direktiivi 96/40/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Õnnetusjuhtumite uurimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted

Ajakava: direktiivi 2009/18/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 5. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 651/2011, millega võetakse vastu liikmesriikide ja komisjoni vahelises koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/18/EÜ artikli 10 alusel kehtestatud alalise koostööraamistiku töökord

Ajakava: määruse (EL) nr 651/2011 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Komisjoni 9. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1286/2011, millega võetakse vastu laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühine metoodika, mis on välja töötatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/18/EÜ artikli 5 lõikele 4

Ajakava: määruse (EL) nr 1286/2011 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Vastutus ja kindlustus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral

Ajakava: määruse (EÜ) nr 392/2009 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/20/EÜ laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral

Ajakava: direktiivi 2009/20/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires



Ajakava: määruse (EÜ) nr 336/2006 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Reisilaevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta

Ajakava: direktiivi 2009/45/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta muudetud direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta

Ajakava: direktiivi 2003/25/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta muudetud direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta

Ajakava: direktiivi 1999/35/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta



Ajakava: direktiivi 98/41/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Laevaliikluse seire ja teavitusformaalsused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ

Ajakava: direktiivi 2002/59/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ

Ajakava: direktiivi 2010/65/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised ohutusnõuded

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul



Ajakava ühekordse põhja ja parrastega tankerite järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks vastavalt MARPOLi konventsiooniga ettenähtud ajakavale

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (18. septembri 2016. aasta seisuga)

Ajakava: direktiivi 2014/90/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid

Ajakava: direktiivi 2001/96/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 21. novembri 1994. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 2978/94 eraldatud ballastiga naftatanklaevade ballastiruumide mahutavuse mõõtmist käsitleva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni resolutsiooni A.747(18) rakendamise kohta

Ajakava: määruse (EÜ) nr 2978/94 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 11. detsembri 1997. aasta muudetud direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord



Ajakava: direktiivi 97/70/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Meeskond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta muudetud direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta

Ajakava: direktiivi 2008/106/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/45/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist ja millega muudetakse direktiivi 2001/25/EÜ

Ajakava: direktiivi 2005/45/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 21. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/115/EMÜ avamerelootside tehtava laevade lootsimise kohta Põhjameres ja La Manche’i väinas

Ajakava: direktiivi 79/115/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Keskkond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel

Ajakava: määruse (EÜ) nr 782/2003 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 13. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 536/2008, millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 (tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel) artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7 ning muudetakse kõnealust määrust

Ajakava: määruse (EÜ) nr 536/2008 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta muudetud direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates

Ajakava: direktiivi 2000/59/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest



Ajakava: direktiivi 2005/35/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 911/2014 laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta

Ajakava: määruse (EL) nr 911/2014 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ

Ajakava: direktiivi 1999/32/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ

Ajakava: määruse (EL) nr 2015/757 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta

Ajakava: määruse (EL) nr 1257/2013 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Meresõiduohutuse Amet ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta muudetud määrus (EL) nr 2016/1625, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

Ajakava: määruse (EL) nr 2016/1625 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta muudetud määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust

Ajakava: määruse (EÜ) nr 2099/2002 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Sotsiaalsed tingimused

Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel

Ajakava: direktiivi 92/29/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta – Lisa: Euroopa kokkulepe meremeeste tööaja korralduse kohta

Ajakava: direktiivi 1999/63/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/95/EÜ, milles käsitletakse meremeeste tööaega reguleerivate sätete täitmist ühenduse sadamates peatuvatel laevadel

Ajakava: direktiivi 1999/95/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

________________

II LISA

V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 2. PEATÜKILE „ENERGIAKOOSTÖÖ“

Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega vastavalt sätestatud ajakavale.

Elektrienergia

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ

Ajakava: direktiivi 2009/72/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Artiklite 3, 6, 13, 15, 33 ja 38 puhul aga kehtestab partnerlusnõukogu sobival ajal rakendamise konkreetse ajakava.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003

Partnerlusnõukogu kehtestab sobival ajal määruse (EÜ) nr 714/2009 rakendamise konkreetse ajakava.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiv 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta



Ajakava: direktiivi 2005/89/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nafta

Nõukogu 14. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid

Ajakava: direktiivi 2009/119/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Taristu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 256/2014, milles käsitletakse komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetikataristu investeerimisprojektidest ning millega asendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 736/96

Ajakava: määruse (EL) nr 256/2014 sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Rakendusmäärus:

–    Komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1113/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 256/2014 artiklites 3 ja 5 osutatud teate vorm ja tehnilised üksikasjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 2386/96 ja (EL, Euratom) nr 833/2010



Ajakava: rakendusmääruse (EL) nr 1113/2014 sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Süsivesinike geoloogiline luure ja uurimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta 1

Ajakava: direktiivi 94/22/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Energiatõhusus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ

Ajakava: direktiivi 2012/27/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Rakendusmäärus:

–    Komisjoni 12. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2402, millega vaadatakse läbi elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2011/877/EL

Ajakava: delegeeritud määruse (EL) 2015/2402 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta

Ajakava: direktiivi 2010/31/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Rakendusmäärus:

–    komisjoni 16. jaanuari 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 244/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks



–    suunised, mis lisatakse komisjoni 16. jaanuari 2012. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr 244/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks (2012/C 115/01)

Ajakava: need delegeeritud määruse (EL) nr 244/2012 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

Ajakava: direktiivi 2009/33/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks

Ajakava: direktiivi 2009/125/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Rakendusdirektiivid ja -määrused:

–    Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis

–    Komisjoni 4. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 107/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses lihtsate digimuundurite ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määrus (EL) nr 244/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 278/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile

–    Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 640/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega



–    Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 641/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 30. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 327/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses ökodisaini nõuetega ventilaatoritele mootori elektrilise sisendvõimsusega 125 W kuni 500 kW

Ajakava: määruste (EÜ) nr 1275/2008, (EÜ) nr 107/2009, (EÜ) nr 244/2009, (EÜ) nr 278/2009, (EÜ) nr 640/2009, (EÜ) nr 641/2009 ja (EL) nr 327/2011 sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 643/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse (EÜ) nr 643/2009 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 642/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses televiisorite ökodisaini nõuetega



Ajakava: määruse (EÜ) nr 642/2009 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1015/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse (EL) nr 1015/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1016/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse (EL) nr 1016/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta

–    Komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 245/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuete suhtes ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/55/EÜ



–    Komisjoni 18. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 859/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 244/2009 kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ultraviolettkiirgusega seotud nõuete osas

–    Komisjoni 21. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 347/2010, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 245/2009 seoses sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuetega

–    Komisjoni 6. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 206/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 25. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 547/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses veepumpade ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 11. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 622/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 641/2009 seoses eraldiseisvate ja toodetesse integreeritud võllitihendita ringluspumpade ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 932/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate trummelkuivatite ökodisaini nõuetega



–    Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1194/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses suundvalguslampide, leedlampide ja nende lisaseadmete ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 617/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ arvutite ja serverarvutite ökodisaini nõuete osas

–    Komisjoni 8. juuli 2013. aasta määrus (EL) nr 666/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tolmuimejate ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 22. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 801/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1275/2008 seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimise kohta ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 642/2009 televiisorite ökodisaini nõuete osas

–    Komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 813/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 814/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses veesoojendite ja kuumaveesalvestite ökodisaini nõuetega



–    Komisjoni 6. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 4/2014, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 640/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 14. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 66/2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude, keeduplaatide ja pliidikubude ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 21. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 548/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega

–    Komisjoni 7. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 1253/2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaininõuete osas

–    Komisjoni 5. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/1095, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete, kiirjahutuskappide, kondensatsiooniseadmete ja protsessijahutite ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega



–    Komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1188, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega

–    Komisjoni 25. augusti 2015. aasta määrus (EL) 2015/1428, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 244/2009 kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuete osas ning komisjoni määrust (EÜ) nr 245/2009 sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuete suhtes ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/55/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 1194/2012 seoses suundvalguslampide, leedlampide ja nende lisaseadmete ökodisaini nõuetega

Partnerlusnõukogu hindab korrapäraselt nimetatud määruste ja direktiivi rakendamise konkreetse ajakava kehtestamise võimalust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/30/EL, energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses



Ajakava: direktiivi 2010/30/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Rakendusdirektiivid ja -määrused:

–    Komisjoni 19. septembri 1996. aasta direktiiv 96/60/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasin-kuivatite energiamärgistuse puhul

Ajakava: direktiivi 96/60/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega

Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 1059/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega

Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



–    Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega

Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 1061/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega

Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2010 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Komisjoni 4. mai 2011. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 626/2011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kliimaseadmete energiamärgistusega

Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 626/2011 sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Komisjoni 1. märtsi 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 392/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate trummelkuivatite ökomärgistamisega



Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 392/2012 sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Komisjoni 12. juuli 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elektrilampide ja valgustite energiamärgistusega

Ajakava: delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    Komisjoni 3. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 665/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega

–    Komisjoni 18. veebruari 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 811/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega

–    Komisjoni 18. veebruari 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 812/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses veesoojendite, kuumaveesalvestite ning veesalvestiga päikesekütteseadmete energiamärgistusega



–    Komisjoni 1. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 65/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude ja pliidikubude energiamärgistusega

–    Komisjoni 5. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 518/2014, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määruseid (EL) nr 1059/2010, (EL) nr 1060/2010, (EL) nr 1061/2010, (EL) nr 1062/2010, (EL) nr 626/2011, (EL) nr 392/2012, (EL) nr 874/2012, (EL) nr 665/2013, (EL) nr 811/2013 ja (EL) nr 812/2013 seoses energiamõjuga toodete märgistamisega internetis

–    Komisjoni 11. juuli 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1254/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistusega

–    Komisjoni 5. mai 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1094, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete energiamärgistusega

–    Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1186, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kohtkütteseadmete energiamärgistusega

–    Komisjoni 27. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1187, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tahkekütusekatelde energiamärgistusega



Partnerlusnõukogu hindab korrapäraselt nimetatud määruste rakendamise konkreetse ajakava kehtestamise võimalust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 106/2008 ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta

–    Komisjoni 20. märtsi 2014. aasta otsus 2014/202/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu kohaselt määratud haldusasutuste otsusega, mis käsitleb arvutiserverite ja puhvertoiteallikate spetsifikaatide lisamist lepingu C lisasse ning lepingu C lisas märgitud kuvarite ja pilditöötlusseadmete spetsifikaatide läbivaatamist

–    Komisjoni 15. juuli 2015. aasta otsus (EL) 2015/1402, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses otsusega, mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepinguga moodustatud juhtorganid ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisa kohaste arvutispetsifikaatide muutmist

Partnerlusnõukogu hindab korrapäraselt määruse (EÜ) nr 106/2008 ning otsuste 2014/202/EL ja (EL) 2015/1402 rakendamise konkreetse ajakava kehtestamise võimalust.



Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta

–    Komisjoni 7. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 228/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1222/2009 seoses C1 klassi rehvide märghaardumise katsemeetodiga

–    Komisjoni 29. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1235/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1222/2009 seoses rehvide märghaardumise klassifitseerimise, veeretakistuse mõõtmise ja kontrollimenetlusega

Partnerlusnõukogu hindab korrapäraselt määruste (EÜ) nr 1222/2009, (EL) nr 228/2011 ja (EL) nr 1235/2011 rakendamise konkreetse ajakava kehtestamise võimalust.

Taastuvenergia

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta

Ajakava: direktiivi 2009/28/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Tuumkütus

Nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta

Ajakava: direktiivi 2006/117/Euratom sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 25. juuni 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik

Ajakava: direktiivi 2009/71/Euratom sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks

Ajakava: direktiivi 2011/70/Euratom sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest



Ajakava: direktiivi 2013/51/Euratom sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest.

Ajakava: direktiivi 2013/59/Euratom sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

________________

III LISA

V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 3. PEATÜKILE „KESKKOND“

Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega vastavalt sätestatud ajakavale.

Keskkonnaalane juhtimine ja keskkonnaküsimuste integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta muudetud direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    keskkonnamõju hindamise nõude kehtestamine direktiivi I lisa projektide puhul; direktiivi II lisa projektide puhul keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamise korra kehtestamine (artikkel 4)

–    arendaja esitatava teabe ulatuse kindlakstegemine (artikkel 5)

–    keskkonnaasutuste ja üldsusega konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6)



–    korra kehtestamine teabe vahetamiseks ja konsulteerimiseks nende ELi liikmesriikidega, kelle keskkonda projekt võib märkimisväärselt mõjutada (artikkel 7)

–    meetmete kehtestamine üldsuse teavitamiseks teostusloa taotluste suhtes langetatud otsuste tulemustest (artikkel 9)

–    üldsust ja valitsusväliseid organisatsioone kaasava tõhusa, taskukohase ja kiire haldusliku ja kohtuliku läbivaatamismenetluse kehtestamine (artikkel 11)

Ajakava: need direktiivi 2011/92/EL sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    kavade ja programmide keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kindlakstegemise korra kehtestamine; keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude alla kuuluvate kavade ja programmide hindamise kohustuse kehtestamine (artikkel 3)

–    keskkonnaasutuste ja üldsusega konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6)



–    korra kehtestamine teabe vahetamiseks ja konsulteerimiseks nende ELi liikmesriikidega, kelle keskkonda kava või programm võib märkimisväärselt mõjutada (artikkel 7)

Ajakava: need direktiivi 2001/42/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    keskkonnateabele avaliku juurdepääsu korra ja sellest tehtavate erandite kehtestamine (artiklid 3 ja 4)

–    riigiasutuste poolt keskkonnateabe üldsusele kättesaadavaks tegemise tagamine (artikli 3 lõige 1)

–    keskkonnateabe mitteandmise ja üksnes osalise teabe andmise otsuste läbivaatamise korra kehtestamine (artikkel 6)

–    üldsusele keskkonnateabe andmise süsteemi loomine (artikkel 7)


Ajakava: need direktiivi 2003/4/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    üldsuse teavitamise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punktid a ja d)

–    üldsusega konsulteerimise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt b ja lõige 3)

–    otsuste tegemisel üldsuse kommentaaride ja arvamuste arvessevõtmise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt c)

–    üldsusele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele nende menetluste ajal juurdepääsu tagamine tõhusale, kiirele ja taskukohasele õigusemõistmisele halduslikul ja kohtulikul tasandil (artikli 3 lõige 7 ja artikli 4 lõige 4, keskkonnamõju hindamine ning saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)



Ajakava: need direktiivi 2003/35/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta muudetud direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2004/35/EÜ sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädevate asutuste määramine

Ajakava: need direktiivi 2004/35/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    eeskirjade ja menetluste kehtestamine eesmärgiga ära hoida ja parandada keskkonnale (vesi, maa, kaitsealused liigid ja looduslikud elupaigad) tekitatud kahju saastaja-maksab-põhimõtte kohaselt (artiklid 5, 6 ja 7 ning II lisa)

Ajakava: need direktiivi 2004/35/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    range vastutuse kehtestamine ohtliku ametialase tegevuse eest (artikli 3 lõige 1 ja III lisa)

Ajakava: need direktiivi 2004/35/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



–    ettevõtjate kohustamine võtma vajalikke ennetus- ja parandusmeetmeid, sealhulgas kandma selliste meetmete võtmisest tingitud kulud (artiklid 5, 6, 7, 8, 9 ja 10)

Ajakava: need direktiivi 2004/35/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    mehhanismi loomine, mille kohaselt keskkonnakahju korral saavad mõjutatud isikud, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, taotleda pädevatelt asutustelt meetmete võtmist, sealhulgas sõltumatut läbivaatamist (artiklid 12 ja 13).

Ajakava: need direktiivi 2004/35/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Õhukvaliteet

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



–    piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artiklid 4 ja 5)

Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    ülemiste ja alumiste hindamispiiride ja piirtasemete kehtestamine (artiklid 5 ja 13)

Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    välisõhu kvaliteedi hindamise süsteemi loomine õhusaasteainete suhtes (artiklid 5, 6 ja 9)

Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    piirtaset/sihtväärtust ületavate saasteainete tasemega piirkondade ja linnastute õhukvaliteedi kavade koostamine (artikkel 23)

Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    lühiajaliste tegevuskavade koostamine piirkondades ja linnastutes, kus on oht, et ületatakse häiretaset (artikkel 24)



Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    üldsuse teavitamise süsteemi loomine (artikkel 26)

Ajakava: need direktiivi 2008/50/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi 2004/107/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    ülemiste ja alumiste hindamispiiride (artikli 4 lõige 6) ja sihtväärtuste (artikkel 3) kehtestamine

Ajakava: need direktiivi 2004/107/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



–    piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artikkel 3 ja artikli 4 lõige 6)

Ajakava: need direktiivi 2004/107/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    välisõhu kvaliteedi hindamise süsteemi loomine õhusaasteainete suhtes (artikkel 4)

Ajakava: need direktiivi 2004/107/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    meetmete võtmine õhukvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks õhu saasteainesisalduse seisukohast (artikkel 3)

Ajakava: need direktiivi 2004/107/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta muudetud direktiiv 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    tõhusa proovivõtusüsteemi ja asjakohaste analüütiliste analüüsimeetodite kehtestamine väävlisisalduse kindlakstegemiseks (artikkel 6)



–    kehtestatud piirtasemetest suurema väävlisisaldusega raske kütteõli ja gaasiõli maapealsetes rakendustes kasutamise keelamine (artikli 3 lõige 1, v.a artikli 3 lõikes 2 sätestatud erandite korral, ja artikli 4 lõige 1)

Ajakava: need direktiivi 1999/32/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta muudetud direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    kõigi bensiini hoiu- ja laadimisterminalide väljaselgitamine (artikkel 2)

–    tehniliste meetmete võtmine bensiinikao vähendamiseks terminalide hoidlates ja teenindusjaamades ning teisaldatavate mahutite laadimisel ja tühjendamisel terminalides (artiklid 3, 4 ja 6 ning III lisa)

–    nõuete täitmise nõudmine kõigilt paakautode laadimisestakaadidelt ja teisaldatavatelt mahutitelt (artiklid 4 ja 5)

Ajakava: need direktiivi 94/63/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtuste kehtestamine värvidele ja lakkidele (artikkel 3 ja II lisa)

–    nõuete kehtestamine, millega tagatakse, et turule viidavad tooted kannavad etiketti ja vastavad asjakohastele nõuetele (artiklid 3 ja 4)

Ajakava: need direktiivi 2004/42/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Vee kvaliteet ja veevarude haldamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta muudetud direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine



–    valglapiirkondade kindlaksmääramine ning rahvusvaheliste jõgede, järvede ja rannikuvete säilitamise nõuetekohane kooskõlastamine (artikli 3 lõiked 1–7)

–    valglapiirkondade tunnuste analüüs (artikkel 5)

–    veekvaliteedi järelevalveprogrammide väljatöötamine (artikkel 8)

–    vesikondade majandamiskavade koostamine, konsulteerimine üldsusega ja nimetatud kavade avaldamine (artiklid 13 ja 14)

Ajakava: need direktiivi 2000/60/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    üleujutusriski esialgne hindamine (artiklid 4 ja 5)

–    üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamine (artikkel 6)

–    üleujutusriski maandamise kavade koostamine (artikkel 7)


Ajakava: need direktiivi 2007/60/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 21. mai 1991. aasta muudetud direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    asulareovee kogumise ja puhastamise alase olukorra hindamine

–    tundlike alade ja linnastute kindlaksmääramine (artikli 5 lõige 1 ja II lisa)

Ajakava: need direktiivi 91/271/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    asulareovee puhastusnõuete rakendamise tehnilise ja investeeringuprogrammi koostamine (artikli 17 lõige 1)

Ajakava: need direktiivi 91/271/EMÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 3. novembri 1998. aasta muudetud direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta



Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    joogivee standardite kehtestamine (artiklid 4 ja 5)

–    järelevalvesüsteemi kehtestamine (artiklid 6 ja 7)

–    tarbijate teavitamise mehhanismi loomine (artikkel 13)

Ajakava: need direktiivi 98/83/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta muudetud direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    seireprogrammide kehtestamine (artikkel 6)

–    reostunud ja reostumise ohus olevate veekogude väljaselgitamine ning nitraaditundlike alade kindlaksmääramine (artikkel 3)



Ajakava: need direktiivi 91/676/EMÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    nitraaditundlike alade jaoks tegevuskavade ja hea põllumajandustava eeskirjade väljatöötamine (artiklid 4 ja 5)

Ajakava: need direktiivi 91/676/EMÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Jäätmekäitlus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    viieastmelise jäätmehierarhia alusel jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide koostamine (V peatükk)

Ajakava: need direktiivi 2008/98/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    kõigi kulude väljanõudmise mehhanismi kehtestamine põhimõtte „saastaja maksab“ ja tootja laiendatud vastutuse põhimõtte kohaselt (artikkel 14)



Ajakava: need direktiivi 2008/98/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    loasüsteemi kehtestamine asutustele/ettevõtetele, kes teostavad kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid ning kellel on erikohustus käidelda ohtlikke jäätmeid (IV peatükk)

–    jäätmete kogumise ja transpordiga tegelevate asutuste ja ettevõtete registri loomine (IV peatükk)

Ajakava: need direktiivi 2008/98/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta muudetud direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    prügilate liigitus (artikkel 4)

–    riikliku strateegia koostamine prügilasse veetavate biolagunevate olmejäätmete koguse vähendamiseks (artikkel 5)

–    lubade taotlemise ning jäätmete vastuvõtmise süsteemi kehtestamine (artiklid 5–7, 11, 12 ja 14)



–    prügilate kasutusaegse kontrolli ja seire ning suletavate prügilate sulgemise ja järelhoolduse korraldamine (artiklid 12 ja 13)

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    olemasolevate prügilate vastavusse viimise kavade koostamine (artikkel 14)

Ajakava: need direktiivi 1999/31/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    kulude mehhanismi kehtestamine (artikkel 10)

Ajakava: need direktiivi 1999/31/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    jäätmete asjakohase töötlemise tagamine enne prügilasse ladestamist (artikkel 6)

Ajakava: need direktiivi 1999/31/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta, mida on edasi arendatud otsustega 2009/335/EÜ, 2009/337/EÜ, 2009/359/EÜ ja 2009/360/EÜ



Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    süsteemi kehtestamine selle tagamiseks, et kaevandamisega tegelevad ettevõtjad koostaksid jäätmekavad (jäätmehoidlate väljaselgitamine ja liigitamine; jäätmete iseloomustus) (artiklid 4 ja 9)

Ajakava: need direktiivi 2006/21/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    lubade süsteemi, rahaliste tagatiste ja kontrollisüsteemi kehtestamine (artiklid 7, 14 ja 17)

Ajakava: need direktiivi 2006/21/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    kaeveõõnte haldamis- ja seiremenetluste kehtestamine (artikkel 10)

–    kaevandamisjäätmete hoidlate sulgemis- ja sulgemisjärgsete menetluste kehtestamine (artikkel 12)

–    suletud kaevandamisjäätmete hoidlate inventeerimine (artikkel 20)

Ajakava: need direktiivi 2006/21/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Looduskaitse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    erilisi kaitsemeetmeid vajavate linnuliikide ja reeglipäraselt esinevate rändliikide hindamine

–    linnuliikide erikaitsealade kindlaksmääramine ja nimetamine (artikli 4 lõiked 1 ja 4)

–    reeglipäraselt esinevate rändliikide erikaitsemeetmete kindlaksmääramine (artikli 4 lõige 2)

Ajakava: need direktiivi 2009/147/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    kõigi metslinnuliikide (mille hulka kuuluvad jahitavad liigid) kaitse üldsüsteemi kehtestamine ja teatavate tapmis-/püüdmisviiside keelamine (artikkel 5, artikli 6 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 8)

Ajakava: need direktiivi 2009/147/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Nõukogu 21. mai 1992. aasta muudetud direktiiv 92/43/EÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    alade inventeerimise ettevalmistamine, kõnealuste alade kindlaksmääramine ja nende haldamisprioriteetide kehtestamine (sealhulgas võimalike Emeraldi võrgustiku alade inventeerimise lõpuleviimine ning nende alade kaitse- ja haldamismeetmete kehtestamine) (artikkel 4)

–    selliste alade kaitseks vajalike meetmete, sh kaasrahastamise kehtestamine (artiklid 6 ja 8)

Ajakava: need direktiivi 92/43/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    elupaikade ja liikide kaitsestaatuse järelevalvesüsteemi kehtestamine (artikkel 11)

–    Armeenia Vabariigi puhul IV lisas loetletud liikide range kaitse süsteemi kehtestamine (artikkel 12)

Ajakava: need direktiivi 92/43/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



–    kasvatustöö ja üldsuse teavitamise mehhanismi loomine (artikkel 22)

Ajakava: need direktiivi 92/43/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

Ajakava: need direktiivi 2010/75/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    luba vajavate rajatiste kindlaksmääramine (I lisa)

–    kompleksse lubade süsteemi kehtestamine (artiklid 4–6, 12, 21 ja 24 ning IV lisa)

–    vastavuse järelevalve mehhanismi loomine (artiklid 8, artikli 14 lõike 1 punkt d ja artikli 23 lõige 1)

Ajakava: need direktiivi 2010/75/EL sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



–    parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine, võttes arvesse PVT-viitedokumentide järeldusi (artikli 14 lõiked 3–6 ja artikli 15 lõiked 2–4)

–    põletusseadmete heidete piirväärtuste kehtestamine (artikkel 30 ja V lisa)

–    olemasolevate seadmete aastase heitkoguse vähendamise kavade koostamine (alternatiivina olemasolevate seadmete heidete piirväärtuste kehtestamisele) (artikkel 32).

Ajakava: need direktiivi 2010/75/EL sätted rakendatakse uute käitiste suhtes kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest ja olemasolevate rajatiste suhtes 13 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    tõhusate kooskõlastusmehhanismide kehtestamine asjaomaste asutuste vahel

–    asjaomaste rajatiste kohta teabe kogumise ja suurõnnetustest teavitamise süsteemide loomine (artiklid 14 ja 16)



Ajakava: need direktiivi 2012/18/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Kemikaalide haldamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

–    ekspordist teatamise protseduuri rakendamine (artikkel 8)

–    teistelt riikidelt saadud eksporditeatiste käsitlemise menetluste rakendamine (artikkel 9)

–    lõpliku regulatiivmeetme kohta teate koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 11)

–    impordiotsuste koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 13)

–    eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri rakendamine teatavate kemikaalide, eelkõige Rotterdami konventsiooni III lisas loetletud kemikaalide ekspordi suhtes (artikkel 14)

–    eksporditavate kemikaalide märgistamis- ja pakendamisnõuete rakendamine (artikkel 17)

–    kemikaalide importi ja eksporti kontrollivate riiklike ametiasutuste määramine (artikkel 18)



Ajakava: need määruse (EL) nr 649/2012 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

–    pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    ainete klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rakendamine

Ajakava: need määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rakendamine

Ajakava: need määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

________________

IV LISA

V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 4. PEATÜKILE „KLIIMAMEETMED“

Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega vastavalt sätestatud ajakavale.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    asjaomaste käitiste väljaselgitamise ja kasvuhoonegaaside kindlaksmääramise süsteemi loomine (I ja II lisa)

–    järelevalve-, aruandlus-, kontrollimis- ja täitmissüsteemide ning üldsusega konsulteerimise menetluste kehtestamine (artiklid 14 ja 15, artikli 16 lõige 1 ja artikkel 17)

Ajakava: need direktiivi 2003/87/EÜ sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta



Ajakava: määruse (EL) nr 601/2012 sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ

Ajakava: määruse (EL) nr 600/2012 sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lennutegevuse ja sellega seotud heite puhul sõltub direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 601/2012 ja määruse (EL) nr 600/2012 sätete rakendamine, nagu on sätestatud käesolevas lepingus, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõupidamiste tulemustest globaalsel turul põhineva meetme (MBM) skeemi üle.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

–    riiklike inventuurisüsteemide kehtestamine (artikkel 5)

–    poliitikasuundade, meetmete ja prognooside riikliku süsteemi kehtestamine (artikkel 12)



Ajakava: need määruse (EL) nr 525/2013 sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    heitkoguste vältimise süsteemi kasutuselevõtt (artikkel 3), lekkekontrolli eeskirjade kehtestamine artiklite 4 ja 5 kohaselt ning andmete säilitamise süsteemi loomine artikli 6 kohaselt

–    kokkukogumine artiklites 8 ja 9 sätestatud eeskirjade kohaselt

–    asjaomaste töötajate ja ettevõtete riiklike koolitus- ja sertifitseerimisnõuete kehtestamine/kohandamine (artikkel 10)

–    toodete ja seadmete, mis sisaldavad või mille käitamiseks on vaja fluoritud kasvuhoonegaase, märgistussüsteemi kehtestamine (artikkel 12)

–    aruandlussüsteemide kehtestamine asjaomastelt sektoritelt heiteandmete saamiseks (artiklid 19 ja 20)

–    õiguskaitsesüsteemi kehtestamine (artikkel 25)



Ajakava: need määruse (EL) nr 517/2014 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

–    riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine

–    keeld toota kontrollitavaid aineid muuks kui teatavaks eriotstarbeks ja keeld toota klorofluorosüsivesinikke (HCFC) kuni [1. jaanuarini 2019] (artikkel 4)

–    eriotstarbeliselt kasutatavate (näiteks lähteaineks, tootmise abiaineks või oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemiseks, samuti haloonide kriitiliseks kasutuseks) kontrollitavate ainete tootmis-, turuleviimis- ja kasutustingimuste kindlaksmääramine ning üksikerandite kehtestamine, näiteks hädaolukorras metüülbromiidi kasutamise lubamine (III peatükk)

–    eriotstarbeliselt kasutatavate kontrollitavate ainete impordi ja ekspordi litsentside süsteemi (IV peatükk) ning ettevõtjate aruandekohustuse kehtestamine (artiklid 26 ja 27)

–    kasutatud kontrollitavate ainete kokkukogumis-, ringlussevõtu-, taastamis- ja hävitamiskohustuste kehtestamine (artikkel 22)

–    kontrollitavate ainete lekete järelevalve- ja kontrollimenetluste kehtestamine (artikkel 23)



Ajakava: need määruse (EÜ) nr 1005/2009 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

–    kontrollitavate ainete turuleviimise ja kasutamise keelamine; keeld ei hõlma taastatud HCFCd, mida võib kasutada külmaainena kuni 1. jaanuarini 2030 (artiklid 5 ja 11)

Ajakava: need määruse (EÜ) nr 1005/2009 sätted rakendatakse hiljemalt 1. jaanuariks 2030.

________________

V LISA

V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 8. PEATÜKILE „KOOSTÖÖ INFOÜHISKONNA VALDKONNAS“

Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega vastavalt sätestatud ajakavale.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    elektroonilise side valdkonna riikliku reguleeriva asutuse sõltumatuse ja haldussuutlikkuse suurendamine

–    avalike arutelude korraldamine uute reguleerivate meetmete teemal

–    tõhusate edasikaebamist võimaldavate mehhanismide kehtestamine riikliku reguleeriva asutuse otsuste suhtes elektroonilise side valdkonnas

–    selliste asjaomaste toote- ja teenuseturgude määratlemine elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist ning analüüsida neid turge eesmärgiga teha kindlaks, kas neis on olemas märkimisväärne turujõud

Ajakava: need direktiivi 2002/21/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Euroopa parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    üldlubade andmist käsitleva määruse rakendamine ja individuaalsete litsentside vajaduse piiramine ainult konkreetsete, põhjendatud juhtudega

Ajakava: rakendamise ajakava üle otsustab partnerlusnõukogu pärast käesoleva lepingu allkirjastamist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)

Lähtuvalt põhjalikust turuanalüüsist, mis tehti kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ, kehtestab elektroonilise side valdkonna riiklik reguleeriv asutus operaatoritele, kelle puhul on leitud asjaomastel turgudel märkimisväärne turujõud, asjakohased turgu reguleerivad kohustused seoses:

–    juurdepääsuga teatavatele võrguvahenditele ja nende kasutamisega

–    juurdepääsu- ja sidumistasude hinnakontrollide, sealhulgas kulupõhisuse kohustustega



–    läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja raamatupidamise lahususega

Ajakava: need direktiivi 2002/19/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    universaalteenuse osutamise määruse rakendamine, sealhulgas kulude arvestamise ja rahastamise mehhanismide loomine

–    kasutajate huvide ja õiguste austamise tagamine, eelkõige numbri teisaldatavuse ja Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kehtestamine

Ajakava: need direktiivi 2002/22/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta muudetud direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)



Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    meetmete võtmine, mis on vajalik põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse kaitse tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks

Ajakava: need direktiivi 2002/58/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse otsuse sätteid:

–    poliitilise tegevuskava ja määruse vastuvõtmine, millega tagatakse ühtlustatud juurdepääs raadiospektrile ja selle tõhus kasutamine

Ajakava: otsuse nr 676/2002/EÜ kohaldamisest tulenevad meetmed võetakse viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires



Ajakava: määruse (EL) 2015/2120 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

–    elektroonilise kaubanduse arendamine

–    infoühiskonna teenuste piiriülest pakkumist takistavate tõkete kõrvaldamine

–    õiguskindluse tagamine infoühiskonna teenuste pakkujatele

–    vahendajatena tegutsevate teenuseosutajate vastutuse piirangute ühtlustamine pelga edastamise, vahemällu salvestamise või teabe talletamise puhul, sätestamata üldist jälgimiskohustust

Ajakava: need direktiivi 2000/31/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ



Rakendusaktid määruses (EL) nr 910/2014 käsitletud usaldusteenuste kohta:

–    Komisjoni 22. mai 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/806, millega kehtestatakse ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärgi vormingu kirjeldus

–    Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1505, millega kehtestatakse usaldusnimekirjade tehnilised kirjeldused ja vormingud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 22 lõikele 5

–    Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1506, millega kehtestatakse täiustatud e-allkirja ja täiustatud e-templi vormingu kirjeldus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 27 lõikele 5 ja artikli 37 lõikele 5

–    Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/650, millega kehtestatakse kvalifitseeritud allkirja andmise ja templi loomise vahendi turvalisuse hindamise standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 30 lõikele 3 ja artikli 39 lõikele 2

Rakendusaktid määruses (EL) nr 910/2014 käsitletud e-identimise kohta



–    Komisjoni 24. veebruari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/296, millega kehtestatakse menetluskord liikmesriikidevaheliseks koostööks e-identimise valdkonnas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 12 lõikele 7

–    Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1501 koostalitlusvõime raamistiku kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 12 lõikele 8

–    Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1502, millega kehtestatakse e-identimise vahendite usaldusväärsuse tasemete minimaalsed tehnilised kirjeldused ja menetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 8 lõikele 3

–    Komisjoni 3. novembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1984, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 9 lõike 5 kohase teavitamise asjaolud, vormingud ja kord

Ajakava: rakendamise ajakava üle otsustab partnerlusnõukogu pärast käesoleva lepingu allkirjastamist.

________________

VI LISA

V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 14. PEATÜKILE „TARBIJAKAITSE“

Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega vastavalt sätestatud ajakavale.

Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: direktiivi 87/357/EMÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta muudetud direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes

Ajakava: direktiivi 93/13/EMÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel

Ajakava: direktiivi 98/6/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta muudetud direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta



Ajakava: direktiivi 1999/44/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta

Ajakava: direktiivi 2001/95/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ

Ajakava: direktiivi 2002/65/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse Armeenia Vabariigis kolme aasta jooksul ja piiriüleselt kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)

Ajakava: direktiivi 2005/29/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta

Ajakava: direktiivi 2006/114/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)

Ajakava: määruse (EÜ) nr 2006/2004 ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ

Ajakava: direktiivi 2008/48/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiiv 2008/122/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega

Ajakava: direktiivi 2008/122/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta

Ajakava: direktiivi 2009/22/EÜ ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ

Ajakava: direktiivi 2011/83/EL ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus)

Ajakava: määruse (EL) nr 524/2013 ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv)



Ajakava: direktiivi 2013/11/EL ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 11. juuni 2013. aasta soovitus ühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse liikmesriikide keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise puhul (2013/396/EL)

Ajakava: soovitus 2013/396/EL rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ

Ajakava: direktiivi (EL) 2015/2302 ja selle rakendusaktide sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

________________

VII LISA

V JAOTISE „MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA“ 15. PEATÜKILE „TÖÖHÕIVE, SOTSIAALPOLIITIKA JA VÕRDSED VÕIMALUSED“

Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega vastavalt sätestatud ajakavale.

Tööõigus

Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest

Ajakava: direktiivi 91/533/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta

Ajakava: direktiivi 1999/70/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta – Lisa: Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe

Ajakava: direktiivi 97/81/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiv 91/383/EMÜ, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks

Ajakava: direktiivi 91/383/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: direktiivi 98/59/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: direktiivi 2001/23/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses

Ajakava: direktiivi 2002/14/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta

Ajakava: direktiivi 2003/88/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Diskrimineerimisvastane võitlus ja sooline võrdõiguslikkus

Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust

Ajakava: direktiivi 2000/43/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel

Ajakava: direktiivi 2000/78/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes

Ajakava: direktiivi 2006/54/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega

Ajakava: direktiivi 2004/113/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiivi 92/85/EMÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas

Ajakava: direktiivi 79/7/EMÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Töötervishoid ja tööohutus

Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta



Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta muudetud direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)



Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Nõukogu 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/91/EMÜ puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Nõukogu 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)



Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/92/EÜ plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/103/EÜ kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)



Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel

Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/269/EMÜ tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Komisjoni 29. mai 1991. aasta direktiiv 91/322/EMÜ soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl

Komisjoni 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl

Komisjoni 7. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning millega muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ

Komisjoni 17. detsembri 2009. aasta direktiiv 2009/161/EL, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ

Nõukogu 10. mai 2010. aasta direktiiv 2010/32/EL, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiuvaldkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris



Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/35/EL, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (20. üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/27/EL, millega muudetakse nõukogu direktiive 92/58/EMÜ, 92/85/EMÜ, 94/33/EÜ ja 98/24/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

Ajakava: kõigi eespool nimetatud töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide rakendamise ajakava üle otsustab partnerlusnõukogu pärast käesoleva lepingu allkirjastamist.

Tööõigus

–    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1794, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2008/94/EÜ, 2009/38/EÜ ja 2002/14/EÜ ning nõukogu direktiive 98/59/EÜ ja 2001/23/EÜ seoses meremeestega (ülevõtmisperioodiga kuni 10. oktoobrini 2017)

–    Nõukogu 19. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/112/EL, millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris (ülevõtmisperioodiga kuni 31. detsembrini 2016)



–    Nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl ei sisaldu esialgses paketis

Ajakava: direktiivide (EL) 2015/1794 ja 2014/112/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

________________

(1) Läbirääkimiste raames arutatakse artikli 4 elemente, mis käsitlevad vabakaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel tehtud energia-alaseid ettepanekuid. Kui on vaja kehtestada piiranguid, kajastatakse need käesolevas lisas.

Brüssel,25.9.2017

JOIN(2017) 36 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ühisettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele ulatuslikule ja laiendatud partnerluslepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta


VIII LISA

TEENUSKAUBANDUS JA ASUTAMINE

1.    Käesolev lisa koosneb seitsmest lisast, milles täpsustatakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi kohustused ja reservatsioonid seoses teenuskaubanduse ja asutamisega kooskõlas käesoleva lepingu 5. peatüki VI jaotisega.

2.    Euroopa Liidu puhul:

a)    VIII-A lisa sisaldab Euroopa Liidu reservatsioone asutamise suhtes kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 144;

b)    VIII-B lisa sisaldab Euroopa Liidu kohustuste loendit seoses piiriüleste teenustega kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 151;

c)    VIII-C lisa sisaldab Euroopa Liidu reservatsioone juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja äriteenuste müügiesindajate suhtes kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 154 ja 155;

d)    VIII-D lisa sisaldab Euroopa Liidu reservatsioone lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 156 ja 157.



3.    Armeenia Vabariigi puhul:

a)    VIII-E lisa sisaldab Armeenia Vabariigi reservatsioone asutamise suhtes kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 144;

b)    VIII-F lisa sisaldab Armeenia Vabariigi kohustuste loendit seoses piiriüleste teenustega kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 151;

c)    VIII-G lisa sisaldab Armeenia Vabariigi reservatsioone lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 156 ja 157.

4.    Punktides 2 ja 3 osutatud lisad on käesoleva lisa lahutamatu osa.

5.    Käesoleva lepingu 5. peatüki VI jaotises esitatud mõisteid kasutatakse ka käesolevas lisas.

6.    Teenuste sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel kasutatakse järgmisi märgistusi:

a)    „CPC“ – ühtne tooteklassifikaator, nagu on sätestatud ÜRO Statistikaameti väljaandes „Statistical Papers“ (M-seeria, nr 77, CPC prov, 1991), ja

b)    „CPC ver. 1.0“ – ühtne tooteklassifikaator, nagu on sätestatud ÜRO Statistikaameti väljaandes „Statistical Papers“ (M-seeria, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998).



7.    VIII-A, VIII-B, VIII-C ja VIII-D lisas kasutatakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide tähistamiseks järgmiseid lühendeid:

EU

Euroopa Liit, sealhulgas kõik selle liikmesriigid

AT

Austria

BE

Belgia

BG

Bulgaaria

CY

Küpros

CZ

Tšehhi Vabariik

DE

Saksamaa

DK

Taani

EE

Eesti

EL

Kreeka

ES

Hispaania

FI

Soome

FR

Prantsusmaa

HR

Horvaatia

HU

Ungari

IE

Iirimaa

IT

Itaalia

LT

Leedu

LU

Luksemburg

LV

Läti

MT

Malta

NL

Madalmaad

PL

Poola

PT

Portugal

RO

Rumeenia

SE

Rootsi

SI

Sloveenia

SK

Slovakkia

UK

Ühendkuningriik

8.    VIII-E, VIII-F ja VIII-G lisas kasutatakse Armeenia Vabariigi tähistamiseks järgmist lühendit:

AR

Armeenia Vabariik

_______________

VIII-A LISA

EUROOPA LIIDU RESERVATSIOONID ASUTAMISE SUHTES

1.    Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, kus Euroopa Liit kohaldab Armeenia Vabariigi üksustele ja ettevõtjatele reservatsioone võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 144 lõikele 2.

Loend koosneb järgmistest osadest:

a)    horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes;

b)    sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatavatele reservatsioonidele on märgitud asjaomane sektor või allsektor.

Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (kohustusi ei võeta), on väljendatud järgmiselt: „võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad“.

Kui punktis a või b on nimetatud üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad kõnealuses punktis nimetamata liikmesriigid käesoleva lepingu artikli 144 lõike 2 kohaseid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta. Kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalsete reservatsioonide või võimalike valdkondlike kogu ELis rakendatavate reservatsioonide kohaldamist.



2.    Käesoleva lepingu artikli 141 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool esitatud loend lepinguosaliste määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.

3.    Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

4.    Käesoleva lepingu artikli 144 kohaselt ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, mis puudutavad õiguslikku vormi või kohustust saada tegevus- või muid lube, mida kohaldatakse kõigi territooriumil tegutsevate teenuseosutajate suhtes, olenemata nende kodakondsusest, tegevuskohast või võrdväärsetest kriteeriumidest, kuna need ei ole lepinguga piiratud.

5.    Kui Euroopa Liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt peab teenuseosutaja liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema liidu kodanik, alaline elanik või elanik, on VIII-B lisa kohustuste loendis loetletud reservatsioonil või VIII-C ja VIII-D lisas loetletud reservatsioonidel samasugune mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale.



6.    Suurema kindluse huvides lepitakse kokku, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse kohtlemise kohustusega nõue laiendada teise lepinguosalise kodanikele või juriidilistele isikutele kohtlemist, mida liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi kodanike ja juriidiliste isikute suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule või selle lepingu kohaselt võetud meetmetele, sealhulgas nende rakendusaktidele liikmesriikides. Võrdne kohtlemine laieneb üksnes teise lepinguosalise juriidilistele isikutele, kes on asutatud kooskõlas teise liikmesriigi õigusega ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on selle liikmesriigi territooriumil, sealhulgas ELis asutatud juriidilistele isikutele, kes on teise lepinguosalise kodanike omandis või kontrolli all.

Horisontaalsed reservatsioonid

Kommunaalteenused

EU: riiklikul või kohalikul tasandil kommunaalteenusteks peetavate majandustegevusalade suhtes võidakse kohaldada riigimonopoli või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi 1 .



Ettevõtlusvormid

EU: kohtlemine, mis saab osaks Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud (Armeenia äriühingute) tütarettevõtjatele, kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on liidus, ei laiene Euroopa Liidu liikmesriikides asutatud Armeenia äriühingu filiaalidele või esindustele 2 . See ei takista siiski liikmesriike laiendamast kõnealust kohtlemist esimese liikmesriigi territooriumil toimuva tegevuse suhtes filiaalidele või esindustele, mille kolmanda riigi äriühing on asutanud mõnes muus liikmesriigis, välja arvatud siis, kui liidu õiguse kohaselt on selline laiendamine sõnaselgelt keelatud.

EU: vähem soodsat kohtlemist võib kohaldada selliste tütarettevõtete suhtes, mis kuuluvad kolmanda riigi äriühingutele ning on moodustatud kooskõlas liikmesriigi õigusega ja millel on üksnes registrijärgne asukoht Euroopa Liidu territooriumil, v.a kui on võimalik näidata, et neil on tegelik ja püsiv side ühe liikmesriigi majandusega.

AT: juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid; Austria kaubandusseaduse järgimise eest vastutavatel füüsilistel isikutel juriidilise isiku või filiaali juures peab olema elukoht Austrias.



BG: välisriigi teenuseosutajad, sealhulgas aktsiaseltsid, võivad asutada filiaali ainult osaühinguna või piiratud vastutusega äriühinguna, millel on vähemalt kaks omanikku. Filiaalide asutamiseks on nõutav luba. Esindused tuleb registreerida Bulgaaria Kaubandus- ja Tööstuskojas ning need ei või tegeleda majandustegevusega.

EE: vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Euroopa Liidus. Välisriigi äriühing peab määrama filiaalile juhataja või juhatajad. Filiaali juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis.

FI: välismaalane, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, ning vähemalt pooled täisühingu partnerid või usaldusühingu täisosanikud peavad olema Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) alalised elanikud. Kõigis sektorites peavad vähemalt pooled juhatuse tava- ja asendusliikmed ja tegevdirektor olema EMP residendid; teatavatele äriühingutele võib siiski teha erandeid. Kui Armeenia organisatsioon kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba.

FR: tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba.

HU: riigile kuuluva kinnisvara omandamise korral võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsemiseks võidakse nõuda elamisluba.



PL: esinduse majandustegevus võib hõlmata üksnes välisriigi emaettevõtja reklaamimist ja edendamist. See kehtib kõigi teenustesektorite puhul, välja arvatud õigusteenused ja tervishoiuasutuste osutatavad teenused. Armeenia investorid võivad tegeleda majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud vastutusega äriühingu ning kapitaliühingu vormis (õigusteenuste puhul üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu vormis).

RO: äriühingu ainuke juhataja või juhatuse esimees ning pooled juhatuse liikmed peavad olema Rumeenia kodanikud, kui asutamislepingus või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Enamik äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.



SE: välisriigi äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis juriidilist isikut või kes tegeleb ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, peab kommertstehinguid tegema Rootsis registreeritud filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus ja eraldi raamatupidamine. Filiaali tegevdirektor ja vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMPs. Väljaspool EMPd elav füüsiline isik, kes teeb Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust. Pädev asutus võib üksikjuhtudel teha filiaali- ja elukohanõudest erandeid. Alla aasta kestvate ehitusprojektide puhul, mida viib ellu väljaspool EMPd asuv äriühing või füüsiline isik, tehakse filiaali asutamise või residendist esindaja määramise nõudest erand. Asutajaks võib olla partnerlus, ent vaid juhul, kui kõik piiramatu isikliku vastutusega omanikud elavad EMPs. Väljaspool EMPd paiknevad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt. Vähemalt 50 % piiratud vastutusega äriühingute ning kooperatiivsete tulundusühingute juhatusest, samuti nende ühingute tegevdirektor, asetegevdirektor, juhatuse asendusliikmed ning vähemalt üks äriühingu nimel allkirjaõigust omav isik peavad elama EMPs. Pädev asutus võib teha sellest nõudest erandeid. Kui ükski äriühingu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis elava isiku, kellel on volitused võtta äriühingu nimel vastu tasu. Need tingimused kehtivad ka kõigi muud liiki juriidiliste isikute asutamise korral. Registreeritud õiguste (patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahenduste kaitse ja sordikaitse) omajal/taotlejal, kes ei ela Rootsis, peab olema peamiselt dokumentide, teadete jm kättetoimetamiseks Rootsis elav esindaja.

SI: registreeritud õiguste (patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahenduste kaitse) omajal/taotlejal, kes ei ela Sloveenias, peab olema peamiselt dokumentide, teadete jm kättetoimetamiseks Sloveenias registreeritud patendi-, kaubamärgi- või tööstusdisainilahenduse volinik.



SK: Armeenia füüsiline isik, kelle nimi tuleb kanda äriregistrisse isikuna, kellel on õigus tegutseda ettevõtja nimel, peab esitama Slovaki Vabariigi elamisloa.

Investeerimine

ES: selleks et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (see viitab lisaks majandushuvidele ka ettevõtte majandusvälistele huvidele) otse või äriühingute või muude üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba.

BG: välisinvestorid ei saa osaleda erastamises. Välisinvestorid ja Armeenia kontrollosalusega Bulgaaria juriidilised isikud vajavad luba a) loodusvarade geoloogilisteks uuringuteks, arendamiseks või kaevandamiseks territoriaalvetes, mandrilaval või majandusvööndis, ja b) punktis a nimetatud valdkondades tegutsevates äriühingutes kontrollosaluse omandamiseks.

FR: vastavalt finants- ja rahaseadustiku artiklitele L151-1 ja R135-1 sec tuleb Prantsusmaal finants- ja rahaseadustiku artiklis R153-2 loetletud sektorites välisinvesteeringute tegemiseks saada eelnevalt majandusministeeriumi heakskiit. Prantsusmaa jätab endale õiguse piirata välisosalust hiljuti erastatud äriühingutes avalikkusele pakutavate aktsiate hulgaga, mille Prantsusmaa valitsus määrab kindlaks iga kord eraldi. Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades võidakse nõuda asutamiseks eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba.



FI: Soome jätab endale õiguse kehtestada piiranguid, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja mis tahes juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ja osutada teenuseid ilma saarestiku pädevate asutuste loata.

HU: hiljuti erastatud äriühingutes puuduvad Armeenia isikute osalemise suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused.

IT: aktsiapakkide omandamiseks ettevõtetes, mis tegutsevad kaitse ja riigi julgeoleku valdkonnas, ning strateegiliste varade omandamiseks transporditeenuste, telekommunikatsiooni ja energia valdkonnas võidakse nõuda ministrite nõukogu eesistuja heakskiitu.

LT: investeeringute tegemisel riigi julgeoleku seisukohast strateegilise tähtsusega ettevõtetesse, sektoritesse ja rajatistesse võidakse kohaldada kontrollimenetlusi.

PL: kohustusi ei ole võetud seoses riigivara omandamisega, s.o erastamisprotsessi reguleerivate määrustega.

SE: Rootsi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada asutajate, kõrgema juhtkonna ja juhatuse suhtes kohaldatavad diskrimineerivad nõuded uute õiguslike vormide lisamisel Rootsi õigusesse.



Kinnisvara

Maa ja kinnisvara omandamise suhtes kehtivad allpool loetletud piirangud 3 .

AT: välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- või kultuurihuve või mitte.

BG: välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada maad (sh filiaali kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad. Välisriigi juriidilised isikud ja välismaal alalist elukohta omavad välisriigi kodanikud võivad omandada hooneid ja piiratud kinnisvaraõigusi (õigus kasutada, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute).

CZ: põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada ainult need välisriigi füüsilised isikud, kes elavad alaliselt Tšehhi Vabariigis, ja Tšehhi Vabariigi juriidiliste isikutena loodud ettevõtjad. Riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada üksnes juhul, kui neile juba kuuluv hoone on ehitatud sellisele maale või kui kõnealune maa on hädavajalik neile juba kuuluva hoone kasutamiseks. Riigimetsa saavad omandada üksnes omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid.

CY: võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



DE: kohaldatakse teatavaid vastastikkuse tingimusi.

DK: mitteresidendist füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks saama üldiselt loa justiitsministeeriumilt. Loanõue oleneb kinnisvara kavandatud kasutusest.

EE: Eesti jätab endale õiguse nõuda, et maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, sealhulgas põllumajandus- või metsamaad sisaldava kinnisasja, võib omandada üksnes Eesti kodanikust või EMP riigi kodanikust füüsiline isik või asjakohasesse Eesti registrisse kantud juriidiline isik maavanema loal. Reservatsiooni ei kohaldata põllumajandus- või metsamaa omandamisel käesoleva lepinguga liberaliseeritud teenuse osutamiseks.

ES: Hispaania jätab endale õiguse nõuda, et välisinvesteeringute tegemiseks tegevusse, mis on otseselt seotud ELi mittekuuluvate riikide diplomaatiliste esinduste jaoks tehtavate kinnisvarainvesteeringutega, on vaja Hispaania ministrite nõukogu haldusluba, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud vastastikune liberaliseerimisleping.

FI: Soome jätab endale Ahvenamaa puhul õiguse nõuda eelnevat luba.

HU: kui põllumaad käsitlevates õigusaktides ettenähtud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti, ei või välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud osta põllumaad. Välismaalased peavad kinnisvara ostuks saama kinnisvara asukoha põhjal loa riigi pädevalt ametiasutuselt. Riigivara omandamise suhtes ei ole piiranguid kehtestatud.



EL: vastavalt seadusele nr 1892/90 on maa omandamiseks piiriäärsetes piirkondades vaja kaitseministri luba. Haldustava kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks.

HR: kohustusi ei ole võetud seoses kinnisvara omandamisega teenuseosutajate poolt, kes ei ole Horvaatias asutatud ega registreeritud. Kinnisvara omandamine teenuste osutamiseks Horvaatias asutatud ja juriidilise isikuna registreeritud äriühingute poolt on lubatud. Et omandada kinnisvara, mida filiaalid vajavad teenuste osutamiseks, on nõutav justiitsministeeriumi heakskiit. Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandusmaad.

IE: kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus-, kaubandus- ja tööministri tõendi alusel. Seda õigusnormi ei kohaldata linnamaa suhtes, mille puhul säilib õigus nõuda eelnevat luba.

IT: välisriigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostude suhtes kohaldatakse vastastikkuse nõuet.

LT: maa, siseveekogude ja metsa omandamine on lubatud välisriigi subjektidel, kes vastavad Euroopa ja Atlandi-ülese integratsiooni kriteeriumidele. Maatükkide omandamise menetlus, tingimused ja piirangud kehtestatakse põhiseadusega.



LV: põllumajandusmaa ostmisel kolmandate riikide kodanike poolt, sealhulgas seoses põllumajandusmaa ostmiseks loa taotlemise protsessiga.

PL: kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks on vaja luba. Luba antakse siseministri haldusotsusega kaitseministri nõusolekul ning põllumajandusliku kinnisvara puhul ka põllumajanduse ja maaelu arengu ministri nõusolekul. Kohustusi ei ole võetud seoses riigivara omandamisega, s.o erastamisprotsessi reguleerivate määrustega (3. viis).

RO: füüsilised isikud, kes ei ole Rumeenia kodanikud ega residendid, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ja kellel ei ole Rumeenias peakontorit, ei või omandada mis tahes liiki maad elavate isikute vaheliste (inter vivos) tehingute kaudu.

SI: Sloveenia jätab endale õiguse nõuda, et Sloveenia Vabariigis asutatud välisosalusega juriidilised isikud võivad omandada kinnisvara Sloveenia Vabariigi territooriumil ning Sloveenia Vabariigis välisriigi isikute poolt asutatud filiaalid võivad omandada üksnes selliseks majandustegevuseks vajalikku kinnisvara (v.a maa), milleks nad asutati. Vastavalt äriühingute seadusele ei käsitata Sloveenia Vabariigis asutatud filiaali juriidilise isikuna ning selle tegevus võrdsustatakse tütarettevõtte tegevusega, mis on kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingu artikli XXVIII lõikega g.

SK: seoses maa omandamisega ei ole kohustusi võetud (3. ja 4. viis); välisriigi äriühingud ja füüsilised isikud ei või omandada põllumajandus- ja metsamaad väljaspool omavalitsusele kuuluvat hoonestatud ala ja teatavat muud maad (nt loodusvarad, järved, jõed, üldkasutatavad teed jne).



Tunnustamine

EU: seoses diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevate ELi direktiividega puuduvad võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud erialal ühes ELi liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis 4 .

Konkreetselt enamsoodustusrežiimi puhul

EL jätab endale õiguse võtta vastu või rakendada meetmeid, millega võimaldatakse erinevat kohtlemist investeerimist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute või muu kaubanduslepingu alusel, mis kehtivad või mis sõlmitakse enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

EL jätab endale õiguse võtta vastu või rakendada meetmeid, millega võimaldatakse asutamisõigusega seoses kodanike või ettevõtete erinevat kohtlemist olemasolevate või tulevaste kahepoolsete kokkulepete alusel, mis kehtivad Euroopa Liidu liikmesriikidest Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprose, Luksemburgi, Madalmaade, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani või Ühendkuningriigi ja San Marino, Monaco, Andorra või Vatikani Linnriigi vahel.

Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või rakendada meetmeid, millega võimaldatakse teatava riigi erinevat kohtlemist vastavalt kehtivatele või tulevastele kahe- või mitmepoolsetele lepingutele, millega

a)    luuakse teenuste ja investeeringute siseturg;

b)    antakse asutamisõigus või



c)    nõutakse õigusaktide ühtlustamist ühes või enamas majandussektoris.

Selle erandi puhul lähtutakse järgmisest:

a)    teenuste ja investeeringute siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine;

b)    asutamisõigus on kohustus kõrvaldada piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osaliste vahel lepingu jõustumise kuupäevaks põhimõtteliselt kõik asutamisõigust piiravad tõkked. Asutamisõigus hõlmab piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalisriikide kodanike õigust asutada ja juhtida ettevõtteid samadel tingimustel kui need, mis on kodanike jaoks sätestatud selle riigi õigusaktides, kus kõnealune tegevus toimub;

c)    õigusaktide ühtlustamine tähendab:

i)    piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu ühe või enama osalise õigusaktide ühtlustamist teis(t)e kõnealuse lepingu osalis(t)e õigusaktidega või

ii)    ühiste õigusaktide lisamist piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osaliste riigisisesesse õigusesse.

Selline ühtlustamine või lisamine peab toimuma ja arvatakse toimunuks üksnes hetkel, mil see jõustub piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalise või osaliste riigisiseses õiguses.



Valdkondlikud reservatsioonid

BG: teatava riigi või avaliku vara kasutamisega seotud majandustegevuse puhul on nõutav kontsessiooniseaduse alusel antud kontsessiooni olemasolu.

Äriühingud, mille kapitalist üle 50 % kuulub riigile või omavalitsusele, peavad saama äriühingu põhivara võõrandamise tehingu sooritamiseks ja osaluse soetamist, rentimist, ühistegevust, laenu, nõuete kindlustamist või käskvekslitest tulenevaid kohustusi käsitleva lepingu sõlmimiseks loa erastamisagentuurilt või muult riiklikult või piirkondlikult asutuselt (sõltuvalt sellest, kumb on pädev asutus).

DK, FI ja SE: Taani, Rootsi ja Soome võetavad meetmed, millega püütakse edendada Põhjamaade koostööd, nagu:

a)    rahaline toetus teadus- ja arendusprojektidele (Põhjamaade Tööstusfond);

b)    rahvusvaheliste projektide teostatavusuuringute rahastamine (Põhjamaade Projektifond) ja

c)    rahaline abi keskkonnatehnoloogiat kasutavatele äriühingutele 5 (Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon).



See reservatsioon ei piira riigihanke välistamist lepinguosalise poolt, subsiidiume ega valitsusepoolset toetust teenusekaubandusele vastavalt käesoleva lepingu artiklile 141.

PT: teatava tegevuse või teatavate kutsealade korral kodakondsusnõude kohaldamisest loobumine selliste füüsiliste isikute suhtes, kes osutavad teenuseid riikides, mille ametlik keel on portugali keel (Angola, Brasiilia, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik ning São Tomé ja Príncipe).

Transpordiga seotud enamsoodustusrežiim

EU: meetmed, millega võimaldatakse kolmandale riigile erinevat kohtlemist vastavalt siseveeteedele juurdepääsu käsitlevatele kehtivatele või tulevastele lepingutele (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), millega jäetakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi. See reservatsiooni osa kehtib üksnes järgmiste ELi liikmesriikide suhtes: BE, FR, DE ja NL. Siseveetransport (CPC 722).

FI: teatavale riigile erineva kohtlemise võimaldamine vastavalt kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele, mille alusel ei kohaldata vastastikkuse põhimõtet rakendades konkreetse välisriigi lipu all registreeritud laevade või välisriigis registreeritud laevade suhtes üldist keeldu osutada Soomes kabotaažiteenuseid (CPC 711 osa, CPC 712 osa, CPC 721 osa).



SE: vastastikkuse põhimõtet rakendades võib võtta meetmeid, millega võimaldatakse Armeenia alustel tegeleda Armeenia lipu all Rootsis kabotaažiga, tingimusel et Armeenia lubab Rootsi lipu all tegutsevatel alustel tegeleda kabotaažiga Armeenias. Selle reservatsiooni konkreetne eesmärk sõltub Armeenia ja Rootsi vahel sõlmitava võimaliku tulevase lepingu sisust (CPC 7211, CPC 7212).

BG: kui Armeenia lubab Bulgaaria teenuseosutajatel pakkuda oma mere- ja jõesadamates veoste käitlemise teenuseid ning hoiustamis- ja laoteenuseid, sealhulgas konteinerite ja konteinerites sisalduva kaubaga seotud teenuseid, lubab Bulgaaria Armeenia teenuseosutajatel pakkuda oma mere- ja jõesadamates samadel tingimustel veoste käitlemise teenuseid ning hoiustamis- ja laoteenuseid, sealhulgas konteinerite ja konteinerites sisalduva kaubaga seotud teenuseid (CPC 741 osa, CPC 742 osa).

DE: välisriigi laevade prahtimisel Saksamaal elavate tarbijate poolt võidakse kohaldada vastastikkuse tingimust (CPC 7213, 7223, 83103).

EU: EL jätab endale õiguse võimaldada teatavale riigile erinevat kohtlemist vastavalt ELi või ELi liikmesriikide ja kolmanda riigi vahel sõlmitud ning rahvusvahelist maanteetransporti (sh kombineeritud maantee- ja raudteetransport) ja reisijatevedu käsitlevatele kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele (CPC 7111, 7112, 7121, 7122, 7123). Sellise kohtlemisega võidakse

a)    reserveerida asjakohaste transporditeenuste osutamine lepinguosaliste vahel või läbi lepinguosaliste territooriumi kummagi lepinguosalise riigis registreeritud sõidukitele või lubada sellist teenust osutada vaid kõnealuste sõidukitega 6 või



b)    näha selliste sõidukite puhul ette maksuvabastus.

BG: kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse asjaomaste transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks teenuste osutamise tingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud, Bulgaaria territooriumil või üle Bulgaaria piiri (CPC 7111, 7112).

HR: rahvusvahelist maanteetransporti käsitlevate kehtivate või tulevaste lepingute alusel kohaldatavad meetmed, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud seoses transporditeenustega, mida osutatakse Horvaatiasse, Horvaatias, läbi Horvaatia ja Horvaatiast asjaomaste lepinguosaliste riikidesse (CPC 7111, 7112).

CZ: kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud seoses transporditeenustega, mida osutatakse Tšehhi Vabariiki, Tšehhi Vabariigis, läbi Tšehhi Vabariigi ja Tšehhi Vabariigist asjaomaste lepinguosaliste riikidesse (CPC 7121, 7122, 7123).

EE: teatavale riigile erineva kohtlemise võimaldamine rahvusvahelist maanteetransporti (sh kombineeritud maantee- ja raudteetransport) käsitlevate kehtivate või tulevaste kahepoolsete lepingute alusel, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine Eestisse, Eestis, läbi Eesti ja Eestist asjaomaste lepinguosaliste riikidesse kummagi lepinguosalise riigis registreeritud sõidukitele või lubatakse sellist teenust osutada vaid kõnealuste sõidukitega ning nähakse ette selliste sõidukite maksuvabastus.



LT: kahepoolsete lepingute alusel rakendatavad meetmed, millega nähakse ette transporditeenuste sätted ja määratakse kindlaks tegevustingimused, kaasa arvatud kahepoolse transiidi ja muud transpordiload seoses transporditeenustega Leedu territooriumile, läbi Leedu territooriumi ja Leedu territooriumilt teiste asjaomaste lepinguosaliste territooriumidele, ning teemaksud ja -lõivud (CPC 7121, 7122, 7123).

SK: kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud seoses transporditeenustega, mida osutatakse Slovakkiasse, Slovakkias, läbi Slovakkia ja Slovakkiast asjaomaste lepinguosaliste riikidesse (CPC 7121, 7122, 7123).

ES: Hispaanias võib keelduda kaubandusliku kohaloleku vormistamise loa andmisest sellistele teenuseosutajatele, kelle päritoluriik ei võimalda Hispaania teenuseosutajatele tõhusat turulepääsu (CPC 7123).

BG, CZ ja SK: kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reguleeritakse liiklusõigusi ja tegevustingimusi ning transporditeenuste osutamist Bulgaaria, Tšehhi ja Slovakkia territooriumil ning asjaomaste riikide vahel.

EU: teatavale kolmandale riigile erineva kohtlemise võimaldamine kehtivate või tulevaste kahepoolsete lepingute alusel, mis käsitlevad järgmisi lennutranspordi abiteenuseid:

a)    lennutransporditeenuste müük ja turundus;

b)    arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ja

c)    muud lennutranspordi abiteenused, nagu maapealne teenindamine või lennujaama käitamise teenused.



Seoses lennukite ja nende osade hoolduse ja remondiga jätab EL endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega võimaldatakse kolmandale riigile erinev kohtlemine vastavalt kehtivatele või tulevastele kaubanduslepingutele teenustekaubanduse üldlepingu artikli V alusel.

EU: jäetakse õigus nõuda, et ainult ELilt loa saanud tunnustatud organisatsioonid võivad teha liikmesriikide nimel laevade kohustuslikku ülevaatust ja neid sertifitseerida. Võidakse kohaldada asutamisnõuet.

PL: kui Armeenia lubab Poola reisijate- ja kaubaveoettevõtjatel osutada transporditeenuseid Armeenia territooriumile ja läbi Armeenia territooriumi, lubab Poola Armeenia reisijate- ja kaubaveoettevõtjatel osutada samadel tingimustel transporditeenuseid Poola territooriumile ja läbi Poola territooriumi.

A.    Põllumajandus, jahindus, metsandus ja metsaraie

FR: põllumajandusettevõtete asutamiseks kolmandate riikide äriühingute poolt ja viinamarjaistanduste omandamiseks ELi-väliste investorite poolt on vaja luba.

AT, HR, HU, MT, RO: põllumajandusliku tegevuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: investorite osaluse suurus võib olla vaid kuni 49 %.

FI: põhjapõdrakasvatuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IE: Armeenia residentidelt nõutakse jahutootmise alustamiseks luba.



BG: metsaraie puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SE: põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ainult saamid.

B.    Kalandus ja vesiviljelus

EU: ELi liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete elusvarusid ja kalastuspiirkondi saavad kasutada ja neile pääsevad juurde üksnes ELi liikmesriigi lipu all sõitvad ja liidu territooriumil registreeritud kalalaevad, kui ei ole sätestatud teisiti.

CY: kalapaatide ja -laevade puhul on ELi-väliste omanike maksimaalne osalus 49 % ja selleks tuleb taotleda luba.

SE: laev arvatakse Rootsi laevaks ja võib sõita Rootsi lipu all, kui rohkem kui pool omakapitalist kuulub Rootsi kodanikele või juriidilistele isikutele. Valitsus võib lubada välislaevadel sõita Rootsi lipu all juhul, kui nende tegevus on Rootsi kontrolli all või omanik elab alaliselt Rootsis. Laevad, mis kuuluvad vähemalt 50 % ulatuses EMP kodanikele või äriühingutele, kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub EMPs ning kelle tegevust kontrollitakse Rootsist, võib samuti kanda Rootsi registrisse. Kalapüügi kutsetegevuse litsents, mida on vaja professionaalseks kalapüügiks, võidakse anda ainult juhul, kui kalapüük on seotud Rootsi kalatööstusega. Kõnealuseks seotuseks võib olla näiteks asjaolu, et pool kalendriaasta saagist (väärtuse poolest) lossitakse Rootsis, pooled püügireisidest algavad Rootsi sadamatest või pooled laevastiku kaluritest elavad Rootsis. Üle viiemeetriste laevade puhul on vaja laevaluba ja kalapüügi kutsetegevuse litsentsi. Luba antakse juhul, kui laev on muu hulgas registreeritud riiklikus registris ja laeval on tegelik majanduslik seos Rootsiga. Kaubalaeva või traditsioonilise laeva kapten peab olema EMP riigi kodanik. Rootsi transpordiamet võib teha erandeid.



SI: välisriikide kalalaevadel on Sloveenia Vabariigi territoriaalvete läbimisel keelatud kalastada või püüda meres ja merepõhjas kala ja muid mereorganisme. See keeld laieneb ka välisriikide kalapaatidele. Laevadel on õigus sõita Sloveenia lipu all, kui üle poole laevast kuulub Euroopa Liidu kodanikele või juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidu liikmesriigis. Vesiviljelusettevõtted, mis kasvatavad organisme varude asustamiseks, peavad olema Sloveenias registreeritud.

UK: Ühendkuningriigi lipu all sõitvate laevade omandamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, välja arvatud juhul, kui vähemalt 75 % investeeringust kuulub Briti kodanikele ja/või äriühingutele, mis kuuluvad vähemalt 75 % ulatuses Briti kodanikele, kes elavad ja asuvad igal juhul Ühendkuningriigis. Laevade haldamine, juhtimine ja kontrollimine peab toimuma Ühendkuningriigist.

C.    Mäetööstus

EU: juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, 7 kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



D.    Töötlev tööstus

EU: juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, 8 kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema ELi liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakontorid peavad asuma mõnes ELi liikmesriigis.

HR: kirjastamise, trükkimise ja salvestiste paljundamise puhul kohaldatakse elukohanõuet.

SE: Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannete omanikud, kes on füüsilised isikud, peavad resideerima Rootsis või olema EMP kodanikud. Selliste perioodikaväljaannete juriidilistest isikutest omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis trükitavatel ja avaldatavatel perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kelle elukoht on Rootsis.

Elektri, gaasi, auru ja kuumavee tootmine, ülekanne ja jaotamine enda tarbeks 9 (v.a tuumaenergiapõhine elektritootmine)

EU: elektri tootmise, ülekande ja jaotuse puhul enda tarbeks ning gaasi tootmise ja gaaskütuste jaotuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



Auru ja kuuma vee tootmine, ülekanne ja jaotamine

EU: juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, 10 kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta-, elektri- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Kohustusi ei ole võetud otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

FI: auru ja kuuma vee tootmise, ülekandmise ja jaotamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

1.    Äriteenused

Kutseteenused

EU: õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuste puhul, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, kohtutäiturid (huissiers de justice) või muud ametiisikud või ministeeriumi ametnikud (officiers publics et ministériels), ning valitsuse ametliku aktiga määratud kohtutäiturite poolt osutatud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsus- ja/või elukohanõuet.



AT: õigusteenuste osutamisel kaubandusliku kohaloleku kaudu kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välismaalastest advokaatide (kes peavad olema saanud oma päritoluriigis täieliku erialase väljaõppe) osalus õigusbüroo aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ei või ületada 25 %. Neil ei tohi olla otsustavat mõju otsuste tegemisel. Välismaiste vähemusinvestorite või nende kvalifitseeritud töötajate puhul on õigusteenuste osutamine lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse ja sellise jurisdiktsiooni õigusega, kus investor või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima; õigusteenuste osutamine seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas kohtutes esindamine, nõuab täielikku vastuvõtmist advokatuuri ja selle suhtes kehtib kodakondsusnõue.

AT: kuluarvestuse, auditeerimise, raamatupidamise ja maksualase nõustamise teenuste puhul ei tohi välisriigi seaduste kohaselt tegutsema volitatud isikute osalemine aktsiakapitalis ja hääleõigus ületada 25 %.

AT: meditsiiniteenuste (v.a psühholoogid ja psühhoterapeudid) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT, BG, HR: õigusteenuste osutamisel seoses asjaomase riigisisese (ELi ja liikmesriikide) õigusega võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT, CY, EE, MT, SI: veterinaarteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE: õigusteenuste puhul kohaldatakse tsiviilasja arutamisel kassatsioonikohtus (Cour de cassation) esindamise kvoote.



BG: välisriikide advokaadid võivad esindada oma riigi kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

BG: õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid (advokatsko sadrujue ja advokatsko drujestvo) reserveeritud advokaatidele, kes on Bulgaarias täielikult advokatuuri vastu võetud.

BG: välisriigi (muu kui ELi ja EMP riik) auditeeriv üksus võib osutada auditeerimisteenuseid ainult vastastikkuse põhimõttel ja järgides nõuet, et kolmveerand juhtorgani liikmetest ja auditit üksuse nimel tegevad registreeritud audiitorid vastavad nõuetele, mis on samaväärsed Bulgaaria audiitorite suhtes kohaldatavate nõuetega.

BG: vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. Maksualase nõustamise teenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet.

BG: arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul võivad välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on oma riigi õigusaktide kohaselt tunnustatud projekteerija litsents, Bulgaarias töid jälgida ja projekteerida iseseisvalt üksnes pärast konkursi võitmist ja kui neid on valitud töövõtjaks vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetlusele.



BG: arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul peavad Armeenia investorid tegutsema partnerluses kohalike investoritega või nende töövõtjatena, juhul kui projektid on riikliku või piirkondliku tähtsusega. Arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul peab välisriigi spetsialistidel olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG: linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG, CY, MT, SI: ämmaemanda- ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

CY: õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP või Küprose kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek). Küprosel võivad õigusbüroo partneriteks, aktsionärideks või juhatuse liikmeteks olla üksnes advokatuuri kuuluvad advokaadid. Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid. Advokatuuri vastuvõtmisel kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.

CZ: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP või Tšehhi Vabariigi kodakondsust ja elukohta Tšehhi Vabariigis. Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.



CZ, HU, SK: ämmaemandateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: välisriigi audiitorid peavad saama loa, mille suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi.

BG, CY, CZ, EE, MT: meditsiiniteenuste (sh psühholoogid) ja hambaraviteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CZ, SK: jäetakse õigus nõuda, et auditeerimisteenuste puhul on vähemalt 60 % kapitalist või hääleõigustest reserveeritud kodanikele (CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused).

CZ: meditsiiniteenuste (sh psühholoogid) ja hambaraviteenuste, ämmaemandateenuste ning õdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenuste puhul on juurdepääs üksnes füüsilistel isikutel. Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädeva asutuse luba.

CZ: veterinaarteenuste puhul on juurdepääs üksnes füüsilistel isikutel. Nõutav on veterinaarameti luba.

DK: vastavalt Taani kohtumenetluse seadusele peab õigusbüroo ainus eesmärk olema praktiseerida õigusvaldkonnas. Õigusbüroos praktiseerivad juristid ja õigusbüroo aktsiaid omavad muud töötajad on koos bürooga isiklikult vastutavad nõuete eest, mis tulenevad abist, mida nad on klientidele osutanud. Peale selle peab 90 % Taani õigusbüroo aktsiatest olema Taanis litsentsi omavate juristide, Taanis registreeritud ELi juristide või Taanis registreeritud õigusbüroode omanduses.



DK: kohustusliku auditi tegemiseks peab audiitor olema Taanis tunnustatud. Tunnustamiseks nõutakse elukohta ELi liikmesriigis või EMP riigis. Hääleõigused tunnustatud audiitorühingus ja kohustuslikku auditit käsitlevat kaheksandat direktiivi rakendava määruse kohaselt mittetunnustatud audiitorühingus ei tohi ületada 10 % hääleõigustest.

DK: Taani volitatud raamatupidajatega partnerluskokkuleppe sõlmimiseks peavad välisriikide raamatupidajad saama loa Taani ettevõtlusametilt.

DK: veterinaarteenuste puhul on juurdepääs üksnes füüsilistel isikutel.

EL: vannutatud audiitori litsentsi omandamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet.

EL: hambatehnikute puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

ES: õigusteenuste osutamiseks seoses ELi ja ELi liikmesriigi õigusega võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele.

FI: kohtus esindamiseks muu kui patendivoliniku ja advokaadina (asianajaja) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad

FI: riigi või erasektori rahastatud tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud teenuste (st meditsiiniteenuste, sh psühholoogi- ja hambaraviteenuste, ämmaemandateenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



FI: auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest olema alaline elanik.

FI, HU, NL: patendivolinike puhul kohaldatakse elukohanõuet (CPC 861 osa).

FR: õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid (association d’avocats ja société en participation d’avocat) reserveeritud advokaatidele, kes on Prantsusmaal täielikult advokatuuri vastu võetud. Prantsusmaa või ELi õigusega seotud teenuseid osutavas õigusbüroos peavad vähemalt 75 % partneritest, kellele kuulub 75 % aktsiatest, olema Prantsusmaal advokatuuri täielikult vastu võetud advokaadid.

FR: arhitektuuriteenuste, meditsiiniteenuste (sh psühholoogiteenuste) ja hambaraviteenuste, ämmaemanda- ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul on välisinvestoritel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu société d'exercice liberal (sociétés anonymes, sociétés à responsabilité limitée või sociétés en commandite par actions) ja société civile professionnelle.

FR: meditsiiniteenuste (sh psühholoogiteenuste) ja hambaraviteenuste, ämmaemandateenuste ning õdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. Ämmaemandateenuste ning õdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenuste puhul on välismaalaste juurdepääs võimalik kord aastas kehtestatud kvootide alusel.

FR: veterinaarteenuste suhtes kohaldatakse kodakondsuse ja vastastikkuse nõuet.

HR: kohustusi ei ole võetud, v.a õigusnõustamisel päritoluriigi, välis- ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas. Pooli võivad esindada kohtutes üksnes Horvaatia advokatuuri (odvjetnici) liikmed. Advokatuuri liikmeks saamisel kehtib kodakondsusnõue. Rahvusvahelisi elemente sisaldavate menetluste puhul võivad pooli esindada vahekohtus – ad hoc kohtus muude riikide advokatuuridesse kuuluvad advokaadid.



HR: auditeerimisteenuste osutamiseks on vaja litsentsi.

HR: füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada arhitekti- ja inseneriteenuseid, kui neil on vastavalt Horvaatia Arhitektide Koja või Horvaatia Inseneride Koja heakskiit.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

EL: hambatehnikute puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vannutatud audiitori litsentsi saamiseks ning veterinaarteenuste osutamisel nõutakse ELi kodakondsust.

ES: vannutatud audiitorite ja tööstusomandiga tegelevate advokaatide puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.

HU: ettevõtete asutamine partnerluse kujul koos Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda) või esindusena.

HU: veterinaarteenuste osutamisel kehtib EMPsse mittekuuluvate riikide kodanike suhtes elukohanõue.

LV: vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

LV: vannutatud audiitorite äriühingus peab üle 50 % hääleõiguslikest aktsiatest kuuluma Euroopa Liidu või EMP vannutatud audiitoritele või vannutatud audiitorite äriühingutele. Välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt kahepoolsetele vastastikuse õigusabi lepingutele.

LT: patendiadvokaatide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.



LT: auditeerimisteenuste puhul peab audiitori aruanne valmima koostöös audiitoriga, kellel on Leedus tegutsemise luba. Vähemalt kolmveerand audiitorifirma aktsiatest peab kuuluma ELi või EMP audiitoritele või audiitorifirmadele. Asutamine aktsiaseltsina (AB) ei ole lubatud.

LT: välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt kahepoolsetele vastastikuse õigusabi lepingutele.

LT: meditsiiniteenuste (sh psühholoogiteenuste) ja hambaraviteenuste osutamiseks on nõutav luba, mille väljastamisel lähtutakse tervishoiuteenuste kavast, mis põhineb vajadustel ning milles võetakse arvesse rahvastikku ja olemasolevaid meditsiini- ja hambaraviteenuseid.

PL: kui ELi advokaatide jaoks on kättesaadavad muud õigusliku vormi liigid, on välisriigi advokaatidel juurdepääs üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu õiguslikule vormile.

PL: veterinaarteenuste osutamisel kehtib ELi kodakondsuse nõue. Väliskodanikud võivad taotleda praktiseerimisluba.

PL: auditeerimisteenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet.

PT: õigusteenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet juurdepääsuks sellistele ametitele nagu õigusnõustajad (solicitadores) ja tööstusomandi esindajad.

SK: kutseala kojas registreerimisel ning arhitektuuri-, inseneri- ja veterinaarteenuste osutamisel kohaldatakse elukohanõuet. Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud.



SK: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Slovakkia kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek).

SE: õigusteenuste puhul on advokatuuri vastuvõtmiseks, mis on vajalik üksnes Rootsi ametinimetuse advokat kasutamiseks, nõutav elukoht ELis, EMP riigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Rootsi advokatuuri juhatus võib teha erandeid. Rootsi õiguse praktiseerimiseks ei ole vastuvõtmine advokatuuri vajalik. Rootsi advokatuuri liiget tohivad palgata üksnes teised advokatuuri liikmed või advokatuuri liikmete äriasju ajavad äriühingud. Advokatuuri liikmed võivad siiski töötada välisriigi äriühingu heaks. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Majanduskavale sertifitseerija määramisega on seotud EMP nõuded.

SE: teatavate juriidiliste isikute, sealhulgas kõikide osaühingute ja füüsiliste isikute kohustuslikku auditit võivad teha üksnes Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid ja registreeritud audiitorühingud. Vaid Rootsis tunnustatud audiitorid ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsionärid või partnerid äriühingutes, mis praktiseerivad nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Volitamiseks ja tunnustamiseks on vajalik elukoht EMPs või Šveitsis. Nimetusi „tunnustatud audiitor“ ja „volitatud audiitor“ võivad kasutada ainult Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid. Kooperatiivsetes tulundusühingutes ja teatavates muudes ettevõtetes tegutsevatel audiitoritel, kes ei ole volitatud või tunnustatud audiitorid, peab olema elukoht EMPs. Pädev asutus võib teha sellest nõudest erandeid. (CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused.)



SI: klientide esindamisel kohtus tasu eest kohaldatakse Sloveenia Vabariigis kaubandusliku kohaloleku nõuet. Välisriigi jurist, kellel on õigus praktiseerida välisriigis, võib osutada õigusteenuseid või praktiseerida advokaatide seaduse artiklis 34a sätestatud tingimustel, juhul kui on täidetud tegeliku vastastikkuse nõue. Vastastikkuse nõude täitmist kontrollib justiitsministeerium. Sloveenia advokatuuri määratud advokaatide kaubanduslik kohalolek saab toimuda üksnes ühe osanikuga äriühingu, piiratud vastutusega õigusbüroo (partnerluse) või piiramatu vastutusega õigusbüroo (partnerluse) vormis. Õigusbüroo tegevus piirdub õiguse praktiseerimisega. Õigusbüroo partneriteks võivad olla üksnes advokaadid.

SI: majandusarvestus-, raamatupidamis- ja auditeerimisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Nõutav on kaubanduslik kohalolek. Kolmanda riigi auditeeriv üksus võib omada aktsiaid või moodustada Sloveenia audiitorühinguga partnerluse tingimusel, et selle riigi õiguse kohaselt, kus kolmanda riigi auditeeriv üksus on asutatud, võivad Sloveenia audiitorühingud omada aktsiaid või moodustada auditeeriva üksusega partnerluse. Vähemalt üks Sloveenias asutatud audiitorühingu juhatuse liige peab olema Sloveenia alaline elanik.

SI: arstid, hambaarstid, ämmaemandad, õed ja farmatseudid vajavad kutseala koja litsentsi, teised tervishoiutöötajad peavad end registreerima.

SI: sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük 11 (CPC 63211)

AT: ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib üldsusele müüa üksnes apteegi kaudu. Apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi kodakondsus. Apteegi rendilevõtjatelt ja apteegi juhtimise eest vastutavatelt isikutelt nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust.

BG: farmatseutide suhtes kehtib alalise elukoha nõue.

CY: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüügi ning farmaatsiatoodete tarnimise ja farmatseutide osutatavate muude teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 63211).

DE: ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes füüsilised isikud. Elukohanõuet kohaldatakse farmatseudi litsentsi omandamisel ja/või apteegi avamisel ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks üldsusele. Isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteekrieksamit, võivad saada üksnes loa võtta üle apteek, mis on eelneval kolmel aastal juba tegutsenud. Seda tingimust ei kohaldata tunnustatud taotlejate suhtes, kelle kvalifikatsiooni on juba tunnustatud muudel eesmärkidel. Lisaks sellele peavad taotlejad olema harrastanud farmatseudi kutsetegevust Saksamaal vähemalt kolm järjestikust aastat. Isikud, kes ei ole mõne EMP riigi kodanikud, ei saa litsentsi apteegi asutamiseks.



EE: ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib üldsusele müüa üksnes apteegi kaudu. Ravimite postimüük ja internetist tellitud ravimite tarnimine posti teel või kiirkullerteenuse kaudu on keelatud.

EL: ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes farmatseudi litsentsi omavad füüsilised isikud ja selliste isikute asutatud äriühingud. Apteegi pidamiseks on nõutav ELi kodakondsus.

ES: ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes füüsilised isikud. Iga farmatseut võib taotleda vaid ühe litsentsi. Asutamisloa väljastamise suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: apteekide arv piirkonnas.

FI, SE: farmaatsiatoodete jaemüügi ning üldsusele farmaatsiatoodete tarnimise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 63211).

FR: Apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi kodakondsus. Välisriikide farmatseutide suhtes võidakse kohaldada igal aastal kehtestatavat kvooti.

HU: Apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi kodakondsus.

IT: elukohanõuet kohaldatakse apteekri tegevusloa omandamisel ja/või apteegi avamisel ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks üldsusele.



LT: meditsiinikaupu võib üldsusele müüa üksnes apteegi kaudu. Retsepti alusel väljastatavate meditsiinikaupade müük interneti teel on keelatud.

LV: et alustada iseseisvat tööd apteegis, peab välisriigi farmatseut või farmatseudi assistent, kes on saanud hariduse riigis, mis ei ole ELi liikmesriik või EMP riik, töötama vähemalt aasta apteegis farmatseudi järelevalve all.

SI: Sloveenias osutavad esmatasandi farmaatsiateenust omavalitsused. Farmaatsiateenuse võrgustik koosneb avalik-õiguslikest farmaatsiaasutustest, mis kuuluvad omavalitsustele või kontsessiooni alusel erafarmatseutidele (enamusosanik peab olema ametilt farmatseut). Retseptiravimite postimüük on keelatud.

SK: kohaldatakse elukohanõuet.

Teadus- ja arendusteenused

EU: jäetakse õigus võtta vastu või säilitada meetmeid seoses teadus- ja arendusteenustega, mida rahastab avalik sektor või mille osutamiseks antakse mis tahes vormis riigiabi ja mida ei peeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks ning mille puhul ainuõigused ja/või load võib anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele või ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis (CPC 851, CPC 852, CPC 853).

Kinnisvarateenused

CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.



DK: Taani territooriumil viibiv füüsiline isik võib kasutada kinnisvarateenuste osutamisel kinnisvaramaakleri ametinimetust üksnes juhul, kui ta on volitatud kinnisvaramaakler, kes on kantud kinnisvaramaaklerite registrisse kooskõlas kinnisvara müügi seaduse (millega kehtestatakse registrisse kandmise nõuded, sealhulgas elukoht ELis, EMPs või Šveitsis) artikli 6 lõikega 1. Kinnisvara müügi seadust kohaldatakse üksnes tarbijatele kinnisvarateenuste osutamisel, mitte kinnisvara rentimisel.

PT: füüsilistel isikutel peab olema elukoht EMP riigis. Juriidilised isikud peavad olema asutatud EMP riigis.

Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

A.    Laevadega seotud teenused

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LT, LV LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: laevade puhul on ELi-väliste omanike maksimaalne osalus 49 %.

LT: laev peab kuuluma Leedu füüsilisele isikule või Leedus asutatud äriühingule.

SE: Armeenia osaluse korral laevas tuleb Rootsi lipu all sõitmiseks tõendada Rootsi domineerivat tegevusmõju.



B.    Õhusõidukitega seotud teenused

EU: ELi lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk tuleb registreerida lennuettevõtjale tegevusloa väljastanud ELi liikmesriigis või kui tegevusloa väljastanud ELi liikmesriik seda lubab, siis mujal ELis. Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik oleks kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav ettevõtja.

C.    Muude transpordivahenditega seotud teenused

SE: kohaldatakse EMP elukoha nõuet (CPC 83101).

E.    Muu

BE, FR: jäetakse õigus võtta vastu või säilitada meetmeid seoses videofilmide rentimise ja liisimise teenuste osutamisega (CPC 83202().

Muud äriteenused

EU: põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenuste (CPC 881) ning kalapüügi (CPC 882) ja töötleva tööstuse (CPC 884 ja 885) puhul (v.a nõuande- ja nõustamisteenused) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, HR, IE, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI, SE: juhtide otsimise teenuste (CPC 87201) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



AT, BE, BG, CY, CZ, EE, ES, FI, HR, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SI ja SK: tööhõiveteenuste (CPC 87202) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, FR, HR, IT, IE, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK, SI: kontori abipersonali värbamise teenuste (CPC 87203) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU, välja arvatud HU ja SE: koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, põetuspersonali jm töötajate värbamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek ning kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.

EU, välja arvatud BE, DK, EL, ES, FR, HU, IE, IT, LU, NL, SE, UK: personali värbamise teenuste puhul kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.

EU, välja arvatud AT ja SE: juurdlusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek ning kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.

AT: tööhõiveteenuste, tööjõu rendi agentuuride ja personali värbamise teenuste (CPC 8720) puhul võib loa anda üksnes juriidilistele isikutele, kelle peakontor on EMPs ja kelle juhatuse liikmed või juhtimisõiguslikud osanikud/aktsionärid, kes on volitatud juriidilist isikut esindama, on EMP kodanikud alalise elukohaga EMPs.



BG, CY, CZ, DK, EE, FI, HR, LT, LV, MT, PL, RO, SL, SK: turvateenuste (CPC 87302, 87303, 87304, 87305, 87309) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG, SK, HR, HU: ametliku kirjaliku ja suulise tõlke teenuste (CPC 87905) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE: turvateenuste puhul kehtib juhatajate suhtes ELi kodakondsuse ja elukoha nõue. Krediidiinfoteenuste puhul jäetakse õigus nõuda tarbijakrediidi andmepankade korral kodakondsust (CPC 87901 osa). Inkassoteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG: aerofotograafia, geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud tegevuse puhul (maakoore liikumise uurimisel) kohaldatakse asutamisnõuet ja kodakondsusnõuet. Juurdlusteenuste, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenuste ning nafta- ja gaasimaardlate seadmete remondi ja demonteerimisega seotud lepinguliste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Ametliku kirjaliku ja suulise tõlke puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: tehnilise kontrolli ja analüüsi teenuste ning geoloogia-, geofüüsika-, mõõdistamis- ja kartograafiateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CZ: inkassoteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



DE: vandetõlkide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DE: tööhõiveteenuste puhul kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.

DK: turvateenuse osutamise luba taotlevate üksikisikute ning turvateenuse osutamise luba taotlevate juriidiliste isikute juhtide ja enamiku juhatuse liikmete suhtes kehtib elukohanõue. Elukohanõuet ei kohaldata siiski juhtudel, mis on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes või justiitsministri määrustes. Lennujaama valveteenistuse töötajate puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EE: turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vandetõlkidelt nõutakse ELi kodakondsust.

ES: turvateenuste puhul nõutakse füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning eraturvafirma töötajatelt EMP kodakondsust.

FI: diplomeeritud tõlkijate suhtes kohaldatakse EMP elukoha nõuet.

FR: välisinvestoritel peab teadusliku ja tehnilise nõuande teenuste jaoks uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks olema eriluba.

HR: juurdlus- ja turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Trükkimis- ja kirjastamisteenuste puhul kohaldatakse kirjastaja ja toimetuse liikmete suhtes elukohanõuet.



HU: vahekohtu- ja lepitusteenuste (CPC 86602) osutamisel kohaldatakse loa- ja elukohanõuet.

IT: turvateenuste osutamiseks vajaliku loa saamiseks peab olema Itaalia või ELi kodakondsus ning täidetud elukohanõue. Kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema ELi liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakontorid peavad asuma mõnes ELi liikmesriigis. Inkasso- ja krediidiinfoteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

LV: juurdlusteenuste puhul võivad litsentsi saada üksnes sellised detektiivibürood, mille juht ja kõik büroo haldusasutustes kontorit omavad isikud on ELi või EMP kodanikud. Turvateenuste puhul peab litsentsi saamiseks vähemalt pool omakapitalist kuuluma ELi või EMP füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Kirjastamissektoris antakse asutamisõigus üksnes riigis asutatud juriidilistele isikutele (mitte filiaalidele).

LT: turvateenuste osutamisega võivad tegeleda üksnes EMP või NATO riigi kodakondsusega isikud. Kirjastamissektoris antakse asutamisõigus üksnes riigis asutatud juriidilistele isikutele (mitte filiaalidele).

LT: jäetakse õigus piirata kaubanduslik kohalolek trükkimis- ja kirjastamisteenuste (CPC 88442) osutamiseks asutatud juriidiliste isikutega.

EU, välja arvatud NL: proovimärgisega märgistamise teenuste (CPC 893) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



NL: proovimärgisega märgistamise teenuste pakkumiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek Madalmaades. Väärismetallesemete proovimärgisega märgistamise ainuõigus on praegu antud Madalmaade kahele avalik-õiguslikule monopolile (CPC 893 osa).

PL: juurdlusteenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Turvateenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda ainult Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Vandetõlkidele kehtib ELi kodakondsusnõue. Aerofotograafiateenuste osutajatel ning ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajal peab olema Poola kodakondsus.

PT: juurdlusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamisse investeerijatel peab olema ELi kodakondsus. Turvateenuste osutamisele spetsialiseerunud töötajatel peab olema täidetud kodakondsusnõue.

RO: hoonete puhastusteenuste puhul kohaldatakse spetsialistide suhtes kodakondsusnõuet.

SE: Rootsis trükitavate ja avaldatavate perioodikaväljaannete füüsilisest isikust omanikud peavad elama Rootsis või olema EMP kodanikud. Selliste perioodikaväljaannete juriidilistest isikutest omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis trükitavatel ja avaldatavatel perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kelle elukoht on Rootsis.

SK: juurdlusteenuste ja turvateenuste puhul võib litsentsi anda üksnes juhul, kui puudub turvarisk ja kui kõik juhid on ELi, EMP riigi või Šveitsi kodanikud.



2.    Sideteenused

EU: ringhäälinguteenuste (v.a satelliitlevi edastamise teenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatorite ühenduskanaleid.

BE: satelliitlevi edastamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

3.    Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused

CY: kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatakse asutamise korral eritingimusi ja neilt nõutakse luba.

4.    Turustusteenused

EU: relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse ning kemikaalide ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: mõnes riigis on apteegi pidamiseks ja tubakamüüjana tegutsemiseks nõutav kodakondsus ja alaline elukoht.

HR: tubaka ja tubakatoodete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



FR: tubaka jaemüügi valdkonnas ainuõiguste andmise suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: alkoholi (CPC 62112 osa, 62226, 63107, 8929) ja ravimite (CPC 62251, 62117, 8929) turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT: ravimite turustamise (v.a ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 63211). Seoses tubaka (CPC 63108) jaemüügiga võivad tubakamüüjana tegutsemise luba taotleda üksnes füüsilised isikud (eelistatakse EMP kodanikke).

BG: alkohoolsete jookide, keemiatoodete, tubaka ja tubakatoodete, ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade, relvade, laskemoona ja sõjavarustuse, nafta- ja naftatoodete, gaasi, väärismetallide ja vääriskivide turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DE: ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes füüsilised isikud. Elukohanõuet kohaldatakse farmatseudi litsentsi omandamisel ja/või apteegi avamisel ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks üldsusele. Teiste riikide kodanikud või isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteekrieksamit, võivad saada üksnes loa võtta üle apteek, mis on eelneval kolmel aastal juba tegutsenud. Seda tingimust ei kohaldata tunnustatud taotlejate suhtes, kelle kvalifikatsiooni on juba tunnustatud muudel eesmärkidel. Lisaks sellele peavad taotlejad olema harrastanud farmatseudi kutsetegevust Saksamaal vähemalt kolm järjestikust aastat. Isikud, kes ei ole mõne EMP riigi kodanikud, ei saa litsentsi apteegi asutamiseks.



ES: tubaka jaemüük on riigi monopol. Asutamise suhtes kohaldatakse ELi liikmesriigi kodakondsuse nõuet.

IT: seoses tubaka turustamisega (CPC 6222 osa, CPC 6310 osa) nõutakse hulgi- ja jaemüüja vaheliselt vahendajalt ning kaupluste (magazzini) omanikelt ELi kodakondsust.

SE: alkohoolsete jookide jaemüügi puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

6.    Keskkonnateenused

EU: majapidamistele, tööstuslikele, kaubanduslikele või muudele kasutajatele vee kogumise, puhastamise ja jaotamisega seotud teenuste, sealhulgas joogiveega varustamise ning veemajanduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SK: kasutatud patareide ja akude, vanaõli, vanade autode ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete töötlemiseks ja ringlussevõtuks on nõutav asutamine juriidilise isikuna ELi liikmesriigis või EMP riigis (elukohanõue) (CPC 9402 osa).



7.    Finantsteenused 12

EU: investeerimisfondide vara tohivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus. Avatud investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete juhtimiseks tuleb asutada spetsialiseeritud fondivalitseja, mille peakontor ja registrijärgne asukoht on samas liikmesriigis.

AT: välismaise kindlustusandja filiaalidele ei anta tegevusluba, kui selle kindlustusandja õiguslik vorm ei vasta aktsiaseltsile või vastastikusele kindlustusseltsile või ei ole nendega võrreldav. Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.

BG: pensionikindlustusteenust võib pakkuda osaluse kaudu juriidilise isikuna asutatud pensionikindlustusettevõtetes (mitte filiaalides). Juhatuse esimehe ja direktorite nõukogu esimehe suhtes kohaldatakse alalise elukoha nõuet. Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusandjal olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis. Kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid). (Edasi)kindlustusandja juht- ja järelevalveorgani liikmete ning (edasi)kindlustusandjat juhtima või esindama volitatud isikute suhtes kohaldatakse elukohanõuet.



CY: Küproses võivad väärtpaberite maaklerlusega tegeleda üksnes Küprose börsi liikmed (maaklerid). Maaklerfirma võib Küprose börsi liikmeks registreeruda üksnes siis, kui see on asutatud ja registreeritud vastavalt Küprose äriühinguõigusele (filiaalid ei ole lubatud).

DE: kohustusliku lennutranspordikindlustuse lepinguid võib sõlmida ainult ELis asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. Kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib ta sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordi kindlustuslepinguid ainult Saksamaal asutatud filiaali kaudu.

DK: seoses kindlustusteenuste ja kindlustusega seotud teenustega jäetakse õigus nõuda, et ükski isik ega äriühing (sh kindlustusandjad) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele. Taani jätab endale õiguse nõuda, et kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida üksnes ELis asutatud ettevõtted.

EE: otsekindlustuse puhul: välisriigi kodanikud võivad kuuluda kindlustusalal tegutseva välisosalusega aktsiaseltsi juhatusse üksnes proportsionaalselt välisosaluse suurusega, kuid nad ei tohi mingil juhul moodustada üle poole juhatuse liikmetest. Tütarettevõtja või iseseisva äriühingu juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis. Hoiuste vastuvõtmise puhul jäetakse õigus nõuda finantsinspektsiooni luba ja registreerimist aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusele.

EL: seoses kindlustusteenuste ja kindlustusega seotud teenustega ei hõlma asutamisõigus esinduskontorite loomist ega muud kindlustusseltsi alalist kohalolekut, v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena.



ES: et välisriigi kindlustaja saaks asutada filiaali või esinduse teatavat liiki kindlustusteenuste osutamiseks, peab tal olema olnud oma päritoluriigis samade kindlustusliikidega tegelemise luba vähemalt viis aastat. Aktuaari ametialal töötamiseks peab olema täidetud elukohanõue või tuleb omada kolmeaastast töökogemust.

HR: arveldus- ja kliiringuteenuste puhul, kui Keskdepositoorium (CDA) on Horvaatias ainus teenuseosutaja, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad; mitteresidentidele antakse juurdepääs CDA teenustele mittediskrimineerivalt.

HU: kindlustusandjad, kes ei ole asutatud ELis, võivad osutada Ungari territooriumil otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu. Seoses panga- ja muude finantsteenustega (v.a kindlustus) ei tohi välisriigi finantsasutuste filiaalid osutada varahaldusteenuseid erapensionifondidele ega hallata riskikapitali. Finantsasutuse juhatuses peaks olema vähemalt kaks liiget, kes on Ungari kodanikud ja riigi elanikud asjaomaste välisvaluutat käsitlevate määruste tähenduses ning kes on vähemalt ühe aasta elanud alaliselt Ungaris.

IE: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis toimivad usaldusfondide ja muutuvkapitaliga äriühingutena (v.a ettevõtted, mis tegelevad kollektiivse investeerimisega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse (UCITS)), peavad usaldusisik/hoiulevõtja ja fondivalitseja olema asutatud Iirimaal või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis (mitte filiaalina). Investeerimisusaldusühingute puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. Selleks et saada Iirimaal börsi liikmeks, peab üksusel olema kas a) Iirimaa tegevusluba, mis eeldab, et asutatud ühingu või seltsi peakontor / registrijärgne asukoht oleks Iirimaal, või b) muu Euroopa Liidu liikmesriigi tegevusluba kooskõlas Euroopa Liidu investeerimisteenuste direktiiviga.



PT: seoses panga- ja muude finantsteenustega (v.a kindlustus) võivad pensionifonde hallata ainult Portugalis asutatud spetsialiseeritud äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusseltsid, kellel on luba elukindlustuse valdkonnas tegutsemiseks, või ettevõtted, kellel on luba hallata pensionifonde teistes ELi liikmesriikides. Seoses kindlustusteenuste ja kindlustusega seotud teenustega peavad välisriikide kindlustusseltsid filiaali asutamiseks Portugalis tõendama, et neil on vähemalt viie aasta pikkune tegutsemiskogemus. Otseste filiaalide avamine kindlustusvahenduse eesmärgil ei ole lubatud, sest kindlustusvahendusega võivad tegeleda üksnes Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud äriühingud. Õhu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, millega kaetakse kaubad, õhusõidukid, laevad ja vastutus, võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud ettevõtjad.

FI: kohustusliku pensionikindlustuse teenust osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt poolte projektijuhtide, juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmete alaline elukoht peab olema ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit. Kohustusliku pensionikindlustuse teenust mitte osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt ühel juhatuse ja ühe nõukogu liikme ning tegevdirektori suhtes kehtib elukohanõue. Armeenia kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis. Välisriigi kindlustusandjatele ei anta tegevusluba tegutsemiseks Soomes filiaalina, et osutada kohustusliku pensionikindlustuse teenuseid. Otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub ELis või kellel on Soomes filiaal. Kindlustusmaakleriteenuste osutamiseks on vajalik alaline tegevuskoht ELis. Juhatuse liikmete suhtes võidakse kohaldada elukohanõuet. Pangandusteenuste puhul: vähemalt ühe asutaja, ühe juhatuse ja nõukogu liikme, tegevdirektori ja krediidiasutuse allkirjaõigusega isiku suhtes kehtib elukohanõue.



IT: jäetakse õigus võtta vastu või säilitada meetmeid seoses finantsnõustajate (consulenti finanziari) tegevusega. Selleks et saada luba Itaalias asutatud väärtpaberiarveldussüsteemi haldamiseks, peab äriühing olema asutatud Itaalias juriidilise isikuna (mitte filiaalina). Selleks et saada luba väärtpaberite keskdepositooriumi haldamiseks Itaalias, peab äriühing olema asutatud Itaalias juriidilise isikuna (mitte filiaalina). Kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, välja arvatud Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse kollektiivse investeerimisega tegelevad ettevõtjad (UCITS), peab usaldusisik/hoiulevõtja olema asutatud Itaalias või Itaalia filiaali kaudu mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustamata UCITSite fondivalitsejad peavad samuti olema asutatud Itaalias juriidilise isikuna (mitte filiaalina). Pensionifondide vara võivad hallata üksnes pangad, kindlustusseltsid, investeerimisäriühingud ning Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustatud UCITSite fondivalitsejad, mille peakontor on Euroopa Liidus, ning Itaalias juriidilise isikuna asutatud UCITSid. Koduuksemüügi teenuse osutamisel peavad vahendajad kasutama Itaalia registrisse kantud volitatud finantsteenuste osutajaid. Välisriigi vahendajate esinduskontorid ei või tegeleda tegevusega, mille eesmärk on osutada investeerimisteenuseid.

LT: varahalduse eesmärgil nõutakse spetsialiseeritud fondivalitseja (mitte filiaali) asutamist. Pensionifondide hoiustajateks võivad olla ainult ettevõtjad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal. Pensionifondide varade hoiustajateks võivad olla ainult pangad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal ning õigus osutada Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas investeerimisteenuseid. Vähemalt üks panga juhtidest peab rääkima leedu keelt ja elama alaliselt Leedus.



PL: kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid). Poola jätab endale õiguse nõuda, et finantsteabe esitamiseks ja edastamiseks, finantsandmete töötlemiseks ning sellega seotud tarkvara jaoks on nõutav üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamine. Välisriigi kindlustusseltsid võivad tegeleda Poola Vabariigis kindlustustegevusega ainult oma põhifiliaalide kaudu.

RO: panga- ja muude finantsteenuste (v.a kindlustus) puhul: turukorraldajad on Rumeenia juriidilised isikud, kes on asutatud piiratud vastutusega äriühinguna kooskõlas äriühinguõigusega. Mitmepoolseid kauplemissüsteeme võib hallata eespool kirjeldatud tingimustel asutatud süsteemi korraldaja või CNVM-lt loa saanud investeerimisühing.

SK: välisriikide kodanikud võivad asutada kindlustusseltsi aktsiaseltsina või tegeleda kindlustustegevusega tütarettevõtjate kaudu registrijärgse asukohaga Slovakkias (mitte filiaalina). Investeerimisteenuseid võivad Slovakkias osutada pangad, investeerimisäriühingud, investeerimisfondid ja väärtpaberidiilerid, mis on asutatud nõutava omakapitaliga aktsiaseltsina (mitte filiaalina).

SE: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, tingimusel et välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või et nad on sõlminud omavahel koostöölepingu. Kindlustusmaakler, kes ei ole asutatud juriidilise isikuna Rootsis, võib osutada teenuseid üksnes filiaali kaudu. Hoiupanga asutaja peab olema EMPs elav füüsiline isik.



SI: kindlustusteenuste ja nendega seotud vahendusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega: i) merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik alljärgnevast: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja ii) rahvusvahelises transiidis olevad kaubad. Panga- ja muude finantsteenuste (v.a kindlustus) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, v.a järgmistel juhtudel: igat liiki laenamine, omamaiste juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate tagatiste ja kohustuste vastuvõtmine välisriigi krediidiasutustelt, teiste finantsteenuste osutajate kasutuses oleva finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine, nimetatud tegevustega seotud nõustamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas. Nõutav on kaubanduslik kohalolek. Kohustusi ei ole võetud osaluse korral erastatavates pankades ja erapensionifondide korral (vabatahtlikud pensionifondid).

8.    Tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenused

EU: kõikide tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuste puhul, mida rahastab avalik sektor või mille osutamiseks antakse mis tahes vormis riigiabi ja mida ei peeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: kõikide erasektori rahastatud terviseteenuste (välja arvatud erasektori rahastatud haigla- või kiirabiteenused või erasektori rahastatud raviasutuste teenused, v.a haiglateenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 9311, 93192 ja 93193).

EU: toimingute või teenuste puhul, mis moodustavad osa riiklikust pensionikavast või seadusega ette nähtud sotsiaalkindlustussüsteemist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



EU: erasektori rahastatud haridusteenuste puhul võib juhatuse liikmete enamuse suhtes kohaldada kodakondsusnõuet.

EU: põhi-, kesk-, kõrg- ja täiskasvanuharidust mitte hõlmavate erasektori rahastatud haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG, CY, FI, MT, RO SE: erasektori rahastatud põhiharidusteenuste ja keskharidusteenuste (CPC 921, 922) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT, SI, PL: erasektori rahastatud kiirabiteenuste (CPC 93192) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: haiglateenuste, kiirabiteenuste ja raviasutuste teenuste (mis ei ole haiglateenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 9311, 93192, 93193).

DE: võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemi puhul, kus teenuseid võivad osutada eri äriühingud või üksused ja millega kaasneb seetõttu konkurentsielement ning mis ei ole seega „teenused, mida osutatakse üksnes valitsuse funktsioonide täitmisel“.

DE: jäetakse õigus võimaldada paremat kohtlemist kahepoolse kaubanduslepingu raames seoses tervise- ja sotsiaalteenuste osutamisega (CPC 93).

CY, CZ, FI, HR, HU, MT, NL, PL, RO, SE, SI, SK: kõikide erasektori rahastatud sotsiaalteenuste (CPC 933) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE, DE, DK, EL, ES, FR, IE, IT, PT, UK: erasektori rahastavate sotsiaalteenuste (v.a. sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY, CZ, MT, SE, SK: erasektori rahastatud haiglateenuste, kiirabiteenuste ja raviasutuste teenuste (mis ei ole haiglateenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (CPC 9311, 93192, 93193).

DE: Saksamaa jätab endale õiguse jätta erasektori rahastatavad Saksamaa relvajõudude haiglad riigi omandisse. Saksamaa jätab endale õiguse riigistada muud olulised erasektori rahastatavad haiglad.

FR: kuigi ELi investoritele on tervise- ja sotsiaalteenuste valdkonnas kättesaadavad muud õiguslikud vormid, on välisinvestoritel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu société d'exercice liberal ja société civile professionnelle. Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Loa andmisel võetakse arvesse kohalike juhtide kättesaadavust.

FR: põhiharidus-, kesk- ja kõrgharidusteenuste (CPC 921, 922, 923) puhul: erasektori rahastatud haridusasutuses õpetamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada õpetamiseks loa asjaomastelt pädevatelt asutustelt. Välisriikide kodanikud võivad saada ka loa haridusasutuse asutamiseks ja haldamiseks. Sellise loa andmisel kohaldatakse kaalutlusõigust.



FI: erasektori rahastavate tervise- ja sotsiaalteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: välisriigi kõrgkoolid ei või avada Bulgaaria Vabariigi territooriumil oma esindusi. Välisriigi kõrgkoolid võivad avada Bulgaarias teaduskondi, osakondi, instituute ja kolledžeid üksnes Bulgaaria kõrgkoolide struktuuri raames ja koostöös nendega.

EL: kõrgharidusteenuste puhul puuduvad võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused selliste haridusasutuste asutamise korral, mis annavad välja tunnustatud riiklikke diplomeid. Kõrgharidust võivad pakkuda üksnes täiesti autonoomsed avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Seaduse kohaselt on ELi elanikel (füüsilistel või juriidilistel isikutel) siiski lubatud asutada eraõiguslikke kõrgkoole, mis annavad välja tunnistusi, mida ei peeta samaväärseks akadeemiliste kraadidega. Erasektori asutatud põhi- ja keskkoolide omanike ning enamiku juhatuse liikmete ja õpetajate suhtes kehtib ELi kodakondsuse nõue.

ES: tunnustatud diplomeid või kraade andva ja erasektori rahastatud ülikooli avamiseks on nõutav luba; menetlus hõlmab parlamendiga konsulteerimist. Põhikriteeriumid on rahvastiku suurus ja olemasolevate ülikoolide paiknemise tihedus.

HR, SI: põhiharidusteenuste (CPC 921) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: erasektori rahastatavate kõrgharidusteenuste (CPC 923) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



CZ: kõrgharidusteenuste, v.a teise taseme hariduse järgse tehnika- ja kutsehariduse teenuste (CPC 92310) osutamise korral võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY, FI, MT, RO, SE: täiskasvanuharidusteenuste (CPC 924) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT: raadio- ja telesaadete vahendusel toimuva täiskasvanuõppe (CPC 924) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SK: jäetakse õigus nõuda, et haridusteenuste, v.a keskharidusjärgse tehnika- ja kutsehariduse teenuste osutajad peavad elama EMPs (CPC 92310). Jäetakse õigus nõuda, et enamik haridusteenuseid osutava asutuse juhatuse liikmetest on Slovakkia kodanikud (CPC 921, 922, 923, 924).

SE: jäetakse õigus võtta vastu ja säilitada meetmeid seoses ametiasutustelt hariduse andmiseks loa saanud haridusteenuste osutajatega. Seda reservatsiooni kohaldatakse riigi ja erasektori rahastatud haridusteenuste osutajate suhtes, kes saavad riigilt teatavat toetust, eelkõige riigi poolt tunnustatud haridusteenuste osutajate, riigi järelevalve all olevate haridusteenuste osutajate või selliste õpingute suhtes, mis annavad õiguse õppetoetustele.

BE, UK: erasektori rahastatavate kiirabiteenuste või erasektori rahastatavate raviasutuste teenuste (mis ei ole haiglateenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



9.    Turismi- ja reisiteenused

BG, CY, EL, ES, FR: giidide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG: turismi- ja reisiteenuste puhul ei tohi välisriigi päritolu juhtide arv ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.

BG: hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste (v.a toitlustamine lennutransporditeenuste käigus) osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna (mitte filiaalina).

CY: luba turismi- või reisiettevõtte (agentuuri) asutamiseks ja haldamiseks antakse ning olemasoleva ettevõtte tegevusloa pikendamist võimaldatakse üksnes ELi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Välisriigi teenuseosutajaid peab esindama residendist reisiettevõte.

IT: väljastpoolt ELi liikmesriike pärit giididel on vaja eriluba.

HR: erilise ajaloo- ja kunstiväärtusega kaitsealadel ja rahvus- või loodusparkides paiknemise korral on vajalik Horvaatia Vabariigi valitsuse luba.

LT: selliste välisriigist pärit giidi poolt giiditeenuste osutamise puhul, mida võib osutada üksnes kooskõlas kahepoolsete kokkulepetega (või lepingutega) vastastikkuse põhimõttel, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



10.    Vabaaja-, kultuuri- ja sporditeenused (v.a audiovisuaalteenused)

EU: kõikide vabaaja-, kultuuri- ja sporditeenuste puhul, millega seoses ei ole võetud teenuste piiriülese osutamisega seotud kohustusi VIII-B LISAS (piiriüleste teenuste osutamisega seotud kohustuste loend), võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused)

CY, CZ, FI, HR, MT, PL, RO, SI, SK: meelelahutusteenuste (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, v.a järgmistel juhtudel: teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); kirjanike, heliloojate, skulptorite, estraadikunstnike jt üksikartistide osutatavad teenused (CPC 96192) ning teatrite lisateenused (CPC 96193).

EE: muude meelelahutusteenuste (v.a kinoteenused) puhul (CPC 96199) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

LV, LT: võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, v.a kinoteenuste (CPC 96199) puhul.



Uudiste- ja meediaagentuuride teenused

BG, CY, CZ, EE, HU, LT, MT, RO, PL, SI, SK: uudiste- ja meediaagentuuride teenuste (CPC 962) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FR: välisosalus prantsuskeelseid väljaandeid kirjastavates olemasolevates äriühingutes ei tohi olla suurem kui 20 % äriühingu kapitalist või hääleõigustest. Meediaagentuuride puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Spordi- ja muud vabaajateenused

EU: hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT, SI: suusakooli- ja mäeinstruktoriteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG, CY, CZ, EE, HR, LV, MT, PL, RO, SK: sporditeenuste (CPC 9641) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Raamatukogude, arhiivide ja muuseumide teenused ning muud kultuuriteenused

EU (välja arvatud AT): raamatukogude, arhiivide ja muuseumide teenuste ning muude kultuuriteenuste (CPC 963) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.



11.    Transporditeenused

EU: kosmosetranspordi teenuste, kosmosesõidukite rentimise (CPC 733, CPC 734 osa) ja kosmosetranspordi abiteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU, välja arvatud FI: kombineeritud transporditeenuse osutamise puhul võivad liikmesriikidevaheliste kombineeritud vedude korral teha veo alg- ja/või lõppetapi maanteevedu – mis moodustab kombineeritud veo lahutamatu osa ja võib, kuid ei pruugi hõlmata piiri ületamist – üksnes ELi liikmesriigis asutatud veoettevõtjad, kes vastavad tegevusalale lubamise ja liikmesriikidevahelise kaupade veo turule pääsemise tingimustele. Kehtivad mis tahes konkreetset transpordiliiki mõjutavad piirangud. Võib võtta vajalikke meetmeid, et tagada maanteesõidukite suhtes kohaldatavate kombineeritud vedudest tulenevate mootorsõidukimaksude vähendamine või hüvitamine.

AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI, SK: kombineeritud transporditeenuste osutamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Transpordi abiteenused

EU: lootsi- ja sildumisteenuste (mere- ja siseveetranspordi abiteenused) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: jäetakse õigus nõuda, et puksiirteenuseid (mere- ja siseveetranspordi abiteenused) võivad osutada üksnes ELi liikmeriigi lipu all sõitvad alused.



SI: jäetakse õigus nõuda, et meretranspordi, siseveetranspordi, raudteetranspordi ja maanteetranspordi puhul võivad teha tollivormistust üksnes Sloveenia Vabariigis asutatud juriidilised isikud (mitte filiaalid).

Meretransport ja abiteenused

EU: registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: riigisisese kabotaaži või laevapere kodakondsuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: õiguse osutada meretranspordi abiteenuseid, mis eeldavad aluste kasutamist, võib anda üksnes Bulgaaria lipu all sõitvatele laevadele. Otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (meretranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna).

CY: kodakondsusnõue Küprose laevade omanikele:

a)    füüsilised isikud: rohkem kui 50 % laeva aktsiatest peavad olema ELi/EMP kodanike omanduses;



b)    juriidilised isikud: 100 % aktsiatest peavad olema kas ELis/EMPs asutatud korporatsioonide või selliste väljaspool ELi/EMPd asutatud korporatsioonide omanduses, keda kontrollivad ELi/EMP kodanikud. Kontroll tähendab seda, et üle viiekümne protsendi (50 %) korporatsiooni aktsiatest on ELi või EMP kodanike omanduses või enamik korporatsiooni juhatuse liikmeid on ELi või EMP kodanikud. Viimasel juhul peavad nad olema nimetanud volitatud esindaja Küproses või laeva haldamine peab olema täielikult usaldatud Küproses asuvale Küprose või liidu laevahaldusettevõtjale.

DK: mitte-ELi residentidest füüsilised isikud ei saa omada Taani lipu all sõitvaid aluseid. Muude riikide kui ELi/EMP äriühingud ja ühisomanduses laevandusettevõtjad (partrederi) võivad omada Taani lipu all sõitvaid kaubalaevu üksnes siis, kui: neid laevu juhitakse, kontrollitakse ja käitatakse tegelikult kas omaniku peamise või teisese asutamiskoha kaudu Taanis, st tütarettevõtja, filiaali või agentuuri kaudu, mille töötajatel on alaline luba tegutseda omaniku nimel. Lootsiteenuse osutajad võivad osutada lootsiteenust Taanis üksnes siis, kui nad elavad ELi/EMP riigis ning on registreeritud ja tunnustatud Taani ametiasutuses kooskõlas Taani lootsiseadusega.

ES: laeva kandmiseks eriregistrisse peab laeva omav äriühing olema asutatud Kanaari saartel.

HR: välisriikide juriidilised isikud peavad meretranspordi abiteenuste osutamiseks asutama Horvaatias äriühingu, kellele sadamavaldaja on andnud avaliku pakkumismenetluse tulemusena tegevusloa. Teenuseosutajate arvu võidakse piirata vastavalt sadamate võimsuspiiridele.



HR: järgmiste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad: c) tollivormistusteenused, d) konteinerjaama- ja depooteenused, e) mereagentuuriteenused ja f) meretranspordi ekspedeerimise teenused.

a) Mereveose käitlemise teenuste, b) hoiustamis- ja laoteenuste, j) muude tugi- ja abiteenuste (sh toitlustamine), h) puksiirteenuste ja i) meretranspordi tugiteenuste puhul peavad välisriikide juriidilised isikud asutama Horvaatias äriühingu, kellele sadamavaldaja on andnud avaliku pakkumismenetluse tulemusena tegevusloa. Teenuseosutajate arvu võidakse piirata vastavalt sadamate võimsuspiiridele.

FI: teenuseid võivad osutada üksnes Soome lipu all sõitvad laevad.

Siseveetransport 13 ja abiteenused

EU: riigisisese kabotaaži puhul või laevapere kodakondsuse suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või kavandatavatel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad riigisisese omandilise kuuluvuse kriteeriumidele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.



HR: siseveetranspordi teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU, välja arvatud LV ja MT: registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT: siseveetranspordi ja siseveetranspordiga seotud abiteenuste (laevade rentimine koos laevaperega, puksiirteenused, lootsi- ja sildumisteenused, navigeerimisteenused, sadamate ja veeteede käitamise teenused) puhul antakse kontsessioon üksnes EMP juriidilistele isikutele ning üle 50 % kapitalist, käibekapitalist ja hääleõigustest ja enamik juhatuse liikme ametikohtadest on reserveeritud EMP kodanikele.

HU: asutamisel võib nõuda riigi osalust.

Lennutransporditeenused ja abiteenused

Vastastikuse turulepääsu tingimused lennutranspordi valdkonnas sätestatakse Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning Armeenia Vabariigi vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.



EU: ELi lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk tuleb registreerida lennuettevõtjale tegevusloa väljastanud ELi liikmesriigis või kui tegevusloa väljastanud ELi liikmesriik seda lubab, siis mujal ELis. Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik oleks kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav ettevõtja. Erandjuhul võib Armeenia lennuettevõtja rentida Armeenias registreeritud õhusõiduki teatavatel tingimustel ELi lennuettevõtjale ELi lennuettevõtja erakorraliste vajaduste või hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks või selliste tegevusraskustega toimetulekuks, millega ei ole võimalik piisavalt hästi toime tulla ELis registreeritud õhusõiduki rentimisega; rentimiseks tuleb saada ELi lennuettevõtjale tegevusloa väljastanud ELi liikmesriigilt piiratud kestusega heakskiit. Õhusõiduki rentimiseks koos meeskonnaga peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik. Õhusõidukit käitava lennuettevõtja omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrolli nõuetele vastav juriidiline isik.

EU: lendude maapealse teeninduse puhul võidakse nõuda, et teenuseosutaja tegevuskoht asuks ELi territooriumil. Maapealse teeninduse avatuse tase sõltub lennujaama suurusest. Teenuseosutajate arv lennujaamades võib olla piiratud. Suurtes lennujaamades ei tohi teenuseosutajaid olla alla kahe. Suurema kindluse huvides tuleks märkida, et see ei mõjuta ELi õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lennutranspordilepingust Armeenia ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel.



EU: kui kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda Euroopa Liidu lennuettevõtjatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist 14 või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda Euroopa Liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad Euroopa Liidus võimaldavad kolmanda riigi lennuettevõtjatele või Euroopa Liidu lennuettevõtjad võimaldavad kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.

EU: lennujaama käitamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (lennutranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna). Kaubaveoagentuuri teenuste puhul võivad välisriigi isikud osutada teenuseid üksnes kuni 49 % osaluse kaudu Bulgaaria äriühingus või filiaali kaudu.

HR: jäetakse õigus võtta vastu või säilitada meetmeid seoses maapealse teenindusega (sh toitlustamine).

CY, CZ, HU, MT, PL, RO, SK: jäetakse õigus võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kaubaveoagentuuri teenustega (CPC 748 osa).



Raudteetransport ja abiteenused

EU: sõitjateveo ja kaubaveoteenuste osutamisel raudteel (CPC 7111 ja 7112) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: raudteetranspordi abiteenuste puhul ei ole otsesed filiaalid lubatud (nõutav on asutamine juriidilise isikuna). Osalus Bulgaaria äriühingutes võib olla kuni 49 %.

CZ: raudteetranspordi abiteenuste puhul ei ole otsesed filiaalid lubatud (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

HR: sõitjateveo ja kaubaveoteenuste, kaubaveoagentuuri teenuste (CPC 748 osa) ja puksiirteenuste (CPC 7113) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Maanteetransport ja abiteenused

EU: maantee-kabotaažveoteenuste puhul, sh juhul, kui liikmesriigis osutab transporditeenuseid teises liikmesriigis asutatud veoettevõtja (CPC 7121 ja CPC 7122) – v.a busside rentimine juhiga mitteregulaarvedude tegemiseks, ja maantee-kaubaveo teenused (CPC 7123), välja arvatud posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks –, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Veokorraldajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

AT: reisijate- ja kaubaveoks ning kommertsveokite rentimiseks (koos juhiga) võib anda ainuõiguse ja/või loa üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja Euroopa Liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus.



BG: reisijate- ja kaubaveoks võib ainuõiguse ja/või loa anda üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja Euroopa Liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus. Nõutav on asutamine juriidilise isikuna. Füüsiliste isikute puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue. Otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (asutamine juriidilise isikuna on nõutav CPC 7121 ja CPC 7122 ning CPC 7123 puhul, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks). Maanteetranspordi abiteenuste puhul ei ole otsesed filiaalid lubatud (nõutav on asutamine juriidilise isikuna). Osalus Bulgaaria äriühingutes võib olla kuni 49 %.

CZ: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (asutamine juriidilise isikuna on nõutav CPC 7121 ja CPC 7122 ning CPC 7123 puhul, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks).

EL: autoveoettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Kreekas väljastatud litsentsi. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel. Kreekas asutatud autoveo-ettevõtja võib kasutada ainult Kreekas registreeritud sõidukeid.

ES: reisijateveoks ja linnadevahelise bussiveo teenuste osutamiseks tuleb teha majandusvajaduste test.

FI: maanteetransporditeenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud sõidukitele.

FR: välisinvestoritel ei ole lubatud osutada linnadevahelise bussiveo teenuseid.

LV: reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud sõidukitele. asutatud üksused peavad kasutama riigis registreeritud sõidukeid.



RO: kaupade ja reisijate maanteeveoteenuste osutamiseks on vaja litsentsi. Litsentsi omavad ettevõtjad võivad kasutada ainult Rumeenias registreeritud sõidukeid, mida omatakse ja kasutatakse vastavalt valitsuse määrustele.

SE: maanteeveo-ettevõtja kutsealal tegutsemiseks on vaja Rootsis väljastatud litsentsi. Taksolitsentsi saamise kriteeriumid hõlmavad tingimust, mille kohaselt äriühing määrab ametisse isiku, kes töötab veokorraldajana (de facto elukohanõue – vt asutamist käsitlev Rootsi reservatsioon). Asutatud üksustelt nõutakse riigis registreeritud sõidukite kasutamist.

Muu maanteeveo-ettevõtja litsentsi saamise kriteeriumide kohaselt peab äriühing olema asutatud ELis, omama üksust Rootsis ja olema määranud veokorraldajaks füüsilise isiku, kes elab ELis.

Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel, välja arvatud asjaolu, et kauba ja reisijate maanteeveoteenuseid pakkuvad ettevõtjad võivad üldjuhul kasutada ainult riiklikus autoregistris registreeritud sõidukeid. Kui sõiduk on registreeritud välismaal, kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle peamine elu- või tegevuskoht on välismaal, ja tuuakse Rootsi ajutiselt, võib seda Rootsis ajutiselt kasutada. Ajutine kasutus tähendab Rootsi transpordiameti määratluse kohaselt tavaliselt kuni üht aastat.

Kaupade (v.a kütus) torutransport ja abiteenused

AT: CPC 7139 puhul jäetakse õigus anda ainuõigusi ELi liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis.



14.    Energiateenused

EU: võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad Armeenia juriidiliste isikute puhul, kes on selle riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli 15 all, kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist, 16 välja arvatud juhul, kui EL annab kõnealuse riigiga sõlmitud majandusliku integratsiooni lepingu raames täieliku juurdepääsu asjaomasele sektorile selle riigi füüsilistele või juriidilistele isikutele.

EU: tuumakütuse ja -materjali tootmise, töötlemise või transpordi ja tuumaenergia tootmise või jaotamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 võib kolmanda riigi või kolmandate riikide füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all oleva põhivõrguettevõtja sertifitseerimisest keelduda, kui ettevõtja ei ole tõendanud, et sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu liikmesriigi ja/või ELi energiavarustuskindlust.



EU: mootorikütuse, elektri, muu kui balloonigaasi, auru ja kuuma vee jae- ja hulgimüügiteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kütuste torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE, LV: maagaasi torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SI: energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud gaasijaotusega kaasnevate teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

PL: toru kaudu transporditavate kütuste hoiustamise ja ladustamise teenuste (CPC 742 osa) puhul jäetakse õigus nõuda, et energiat tarnivatest riikidest pärit investoritel võib olla keelatud tegevuse üle kontrolli omandamine. Jäetakse õigus nõuda asutamist juriidilise isikuna (mitte filiaalina).

CY: jäetakse õigus keelduda süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute jaoks litsentsi andmisest kolmandate riikide kodanikele või kolmandate riikide kodanike kontrolli all olevatele üksustele. Süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute jaoks litsentsi saanud üksused ei tohi eelneva nõusolekuta sattuda kolmanda riigi või kolmandate riikide kodanike otsese või kaudse kontrolli alla.



15.    Muud mujal nimetamata teenused

EU: uute teenuste (v.a ÜRO 1991. aasta ühtses tooteklassifikaatoris (CPC) klassifitseeritud teenused) osutamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: liikmesorganisatsioonide teenuste (CPC 95) ning matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenuste (CPC 9703) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

LT: lõpuga „gov.lt“ internetiaadresside andmise ja elektrooniliste kassaaparaatide sertifitseerimise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: juuksuriteenuste osutamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega.

PT: seadmete müügi või patendi üleandmisega seotud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SE: matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

________________

VIII-B LISA

EUROOPA LIIDU KOHUSTUSED
SEOSES PIIRIÜLESTE TEENUSTE OSUTAMISEGA

1.    Alljärgnevas kohustuste loendis on esitatud käesoleva lepingu artikli 151 kohaselt Euroopa Liidu poolt liberaliseeritud majandustegevusalad ning nendel tegevusaladel Armeenia Vabariigi teenuste ja teenuseosutajate suhtes reservatsioonidena kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loendid koosnevad järgmistest osadest:

a)    esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse;

b)    teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.

Kui punktis b nimetatud veerus on üksnes konkreetsetele liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta.

Kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalsete reservatsioonide või võimalike valdkondlike kogu ELis rakendatavate reservatsioonide kohaldamist.

Allpool esitatud loendis nimetamata sektorites või allsektorites ei ole kohustusi võetud.



2.    Alljärgnev loend ei sisalda kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piiranguid käesoleva lepingu artiklite 149 ja 150 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi harrastada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.

3.    Alljärgnev loend ei piira teatavates teenuste sektorites ja allsektorites 1. viisi teostatavust ning riigimonopoli ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud ettevõtete asutamisega seotud kohustuste loendis.

4.    Käesoleva lepingu artikli 141 lõike 3 kohaselt ei sisalda alljärgnev loend lepinguosaliste määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.

5.    Kohustuste loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele ja juriidilistele isikutele vahetult õigusi.



6.    Suurema kindluse huvides lepitakse kokku, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse kohtlemise kohustusega nõue laiendada teise lepinguosalise kodanikele või juriidilistele isikutele kohtlemist, mida liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi kodanike ja juriidiliste isikute suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule või selle lepingu kohaselt võetud meetmetele, kaasa arvatud nende rakendusaktidele liikmesriikides. Selline võrdne kohtlemine võimaldatakse üksnes teise lepinguosalise juriidilistele isikutele, kes on asutatud kooskõlas mõne teise liikmeriigi õigusnormidega ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on selles liikmeriigis, sealhulgas Euroopa Liidus asutatud juriidilistele isikutele, kes on teise lepinguosalise kodanike omanduses või kontrolli all.

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

1.    ÄRITEENUSED

Kõik sektorid

A.    Kutseteenused

 

a)    õigusteenused

(CPC 861) 17

(v.a õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nagu notarid, kohtutäiturid (huissiers de justice) või muud ametiisikud või ministeeriumi ametnikud (officiers publics et ministériels))

1. ja 2. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, DE, EE, EL, ES, FR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, PT, PL, SK, UK: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks ja esindamiseks kohtutes, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

CY: õigusteenuste osutamiseks kohaldatakse ELi kodakondsuse ja elukoha nõuet. Advokatuuri täisliikmeks saamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Küproses võivad õigusbüroo partneriteks, aktsionärideks või juhatuse liikmeteks olla üksnes advokatuuri kuuluvad advokaadid.

CY, HU: välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega.

FI: esindusteenuste osutamiseks nõutava advokatuuri täieliku vastuvõtmise puhul (sh Soome ametinimetuse asianajaja kasutamiseks) kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega.

BE: kassatsioonikohtus (Cour de cassation) tsiviilmenetluses esindamise suhtes kohaldatakse kvoote.

BG: välisriikide advokaadid võivad esindada oma asukohariigi kodanikku; nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

ES: tööstusomandi volinike suhtes kohaldatakse ELi liikmesriigi kodakondsuse nõuet.

FR: advokaatide pääsu suhtes avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d'Etat kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

LV: vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: õiguse praktiseerimiseks, sealhulgas kohtus esindamiseks, on vaja täielik vastuvõtmine advokatuuri. Advokatuuri vastuvõtmiseks peavad isikud vastama Taani kohtumenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Vastavalt Taani kohtumenetluse seadusele on ametinimetus advokat kaitstud ametinimetus. Peale Taanis praktiseerimiseks litsentsi omavate juristide võivad ka teised isikud osutada õigusteenuseid kooskõlas Taani õigusteenuste seadusega, kuid nad ei tohi kasutada ametinimetust advokat.

EE: patendivolinike ja vandetõlkide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 861 osa).

NL, FI, HU: patendivolinike suhtes kohaldatakse elukohanõuet (CPC 861 osa).

LT: patendiadvokaatide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

PT: juurdepääsuks sellistele ametitele nagu õigusnõustajad (solicitadores) ja tööstusomandi esindajad kohaldatakse kodakondsusnõuet.

b)    1) majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

1. viisi korral:

FR, HU, IT, MT, RO, SI: kohustusi ei ole võetud.

AT: pädevates asutustes esindamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

CY: juurdepääsu andmisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris.

2. viisi korral:

kõik liikmesriigid: puuduvad.

b)    2) auditeerimisteenused

(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)

1. viisi korral:

BE, BG, CY, DE, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, UK: kohustusi ei ole võetud.

AT: pädevates asutustes esindamise ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ettenähtud auditite tegemise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet.

SE: teatavate juriidiliste isikute, sealhulgas kõikide osaühingute ja füüsiliste isikute kohustuslikku auditit võivad teha üksnes Rootsis tunnustatud ja volitatud audiitorid ja registreeritud audiitorühingud. Vaid Rootsis tunnustatud audiitorid ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsionärid või partnerid äriühingutes, mis praktiseerivad nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Tunnustamiseks on vajalik elukoht EMPs või Šveitsis. Nimetusi „tunnustatud audiitor“ ja „volitatud audiitor“ võivad kasutada ainult Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid. Kooperatiivsetes tulundusühingutes ja teatavates muudes ettevõtetes tegutsevad audiitorid, kes ei ole volitatud või tunnustatud audiitorid, peavad omama elukohta EMPs. Pädev asutus võib teha sellest nõudest erandeid.

HR: välisriikide audiitorifirmad võivad pakkuda Horvaatia territooriumil auditeerimisteenuseid, kui nad on seal asutanud filiaali vastavalt äriühingute seadusele.

LT: audiitori aruanne peab valmima koostöös audiitoriga, kellel on Leedus tegutsemise luba.

DK: kohaldatakse elukohanõuet.

2. viisi korral:

puuduvad.

c)    maksualase nõustamise teenused (CPC 863) 18

1. viisi korral:

AT: pädevates asutustes esindamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

CY: juurdepääsu andmisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris.

CZ: juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel.

BG, MT, RO, SI: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

d)    arhitektuuriteenused

ning

e)    linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused

(CPC 8671 ja CPC 8674)

1. viisi korral:

AT: kohustusi ei ole võetud, v.a planeerimisteenuste puhul.

BE, BG, CY, EL, IT, MT, PL, PT, SI: kohustusi ei ole võetud.

DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

FR: osutatakse üksnes SELi (anonyme, à responsabilité limitée ou en commandite par actions) või SCP kaudu.

HU, RO: kohustusi ei ole võetud maastikuarhitektiteenuste puhul.

HR: füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada kõnealuseid teenuseid Horvaatia Arhitektide Koja heakskiidul. Välisriigis valminud disainlahenduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) volitatud füüsiline või juriidiline isik Horvaatias. Kohustusi ei ole võetud linnaplaneerimise puhul.

SK: kutseala registreerimisel kojas – see on vajalik arhitektuuriteenuste osutamiseks – on nõutav elukoht EMPs.

2. viisi korral:

puuduvad.

f)    inseneriteenused ja

g)    integreeritud inseneriteenused

(CPC 8672 ja CPC 8673)

1. viisi korral:

AT, SI: kohustusi ei ole võetud, v.a planeerimisteenuste puhul.

BG, CZ, CY, EL, IT, MT, PT: kohustusi ei ole võetud.

HR: füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada kõnealuseid teenuseid Horvaatia Inseneride Koja heakskiidul. Välisriigis valminud disainlahenduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) volitatud füüsiline või juriidiline isik Horvaatias.

SK: kutseala registreerimisel kojas – see on vajalik inseneriteenuste osutamiseks – on nõutav elukoht EMPs.

2. viisi korral:

puuduvad.

h)    meditsiini- (sh psühholoogi-) ja hambaraviteenused

(CPC 9312 ja CPC 85201 osa)

1. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.

LT: teenuse osutamiseks on nõutav luba, mille väljastamisel lähtutakse tervishoiuteenuste kavast, mis põhineb vajadustel ning milles võetakse arvesse rahvastikku ja olemasolevaid meditsiini- ja hambaraviteenuseid.

SI: kohustusi ei ole võetud sotsiaalmeditsiini, sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul.

HR: kohustusi ei ole võetud, välja arvatud telemeditsiini puhul.

CZ: juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. Välisriikide füüsilistel isikutel peab olema tervishoiuministeeriumi luba.

2. viisi korral:

puuduvad.

i)    veterinaarteenused (CPC 932)

1. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, EL, HU, IE, IT, LV, MT, NL, PT, RO, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.

UK: kohustusi ei ole võetud, v.a veterinaararstidele osutatavate veterinaarlabori- ja veterinaartehniliste teenuste, üldnõustamisteenuste ning juhiste ja teabe (nt toitumise, käitumise ja lemmikloomade hoolduse kohta) andmise puhul.

2. viisi korral:

puuduvad.

j)    1) ämmaemandateenused

(CPC 93191 osa)

j)    2) meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused

(CPC 93191 osa)

FI: üksnes erasektori rahastatavad teenused.

1. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, EL, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.

FI, PL: kohustusi ei ole võetud, v.a meditsiiniõdede puhul.

HR: kohustusi ei ole võetud, v.a telemeditsiini puhul.

SE: puuduvad.

2. viisi korral:

puuduvad.

k)    farmaatsiatoodete jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük

(CPC 63211)

ja muud apteekriteenused 19

1. viisi korral:

LT: meditsiinikaupu võib üldsusele müüa üksnes apteegi kaudu. Retsepti alusel väljastatavate meditsiinikaupade müük interneti teel on keelatud.

LV: kohustusi ei ole võetud, v.a postimüügi puhul.

HU: kohustusi ei ole võetud, v.a CPC 63211 puhul.

1. ja 2. viisi korral:

EU, välja arvatud EE: kohustusi ei ole võetud ravimite jaemüügi ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüügi puhul (CPC 63211).

CZ, SE, UK: kohustusi ei ole võetud muude apteekriteenuste puhul.

CY: kohustusi ei ole võetud farmaatsiatoodete jaemüügi ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüügi ja muude apteekriteenuste puhul.

AT, ES, IE: ravimite postimüük on keelatud.

SI: retseptiravimite postimüük on keelatud.

IT, SK: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211): elukohanõuet kohaldatakse farmatseudi litsentsi omandamisel ja/või apteegi avamisel ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks üldsusele.

EE: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211): ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib üldsusele müüa üksnes apteegi kaudu. Ravimite postimüük ja internetist tellitud ravimite tarnimine posti teel või kiirkullerteenuse kaudu on keelatud.

BG: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211): farmatseutide suhtes kehtib alalise elukoha nõue. Ravimite postimüük on keelatud.

2. viisi korral:

FI: kohustusi ei ole võetud riigi rahastatud professionaalsete tervise- ja sotsiaalteenuste (sh ravimite jaemüük) puhul.

B.    Arvuti- ja arvutialased teenused

(CPC 84)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

C.    Teadus- ja arendusteenused

 

a)    sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused

(CPC 852, v.a psühholoogiteenused) 20

b)    loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851) ning

c)    interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853)

1. ja 2. viisi korral:

EU: seoses teadus- ja arendusteenustega, mida rahastab avalik sektor või millele antakse mis tahes vormis riigiabi ja mida ei peeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks, võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele või Euroopa Liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus.

D.    Kinnisvarateenused 21

 

a)    oma või renditud varaga seotud teenused

(CPC 821)

b)    tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused

(CPC 822)

1. viisi korral:

BG, CY, CZ, EE, HR, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: kohustusi ei ole võetud.

PT: juriidilised isikud peavad olema asutatud EMP riigis.

2. viisi korral:

puuduvad.

E.    Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

 

a)    laevadega seotud teenused

(CPC 83103)

1. viisi korral:

BG, CY, DE, HU, MT, RO: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

b)    õhusõidukitega seotud teenused

(CPC 83104)

1. ja 2. viisi korral:

BG, CY, CZ, HU, LV, MT, PL, RO, SK: kohustusi ei ole võetud.

EU: Euroopa Liidu lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud Euroopa Liidu liikmesriigis või mujal Euroopa Liidus ning teenuste osutamiseks tuleb saada eelnev heakskiit kooskõlas kohaldatavate ELi või riigisiseste lennuohutuse õigusnormidega. Kuivrendi lepingu puhul, mille üks osapool on ELi vedaja, tuleb saada eelnev heakskiit kooskõlas kohaldatavate ELi või riigisiseste lennuohutuse õigusnormidega.

c)    muude transpordivahenditega seotud teenused

(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)

1. viisi korral:

BG, CY, HU, LV, MT, PL, RO, SI: kohustusi ei ole võetud.

SE: CPC 83101 puhul: kohaldatakse elukohanõuet.

2. viisi korral:

puuduvad.

d)    muude masinate ja seadmetega seotud teenused

(CPC 83106, CPC 83107, CPC 83108 ja CPC 83109)

1. viisi korral:

BG, CY, CZ, HU, MT, PL, RO, SK: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

e)    isiklike ja majapidamistarvetega seotud teenused

(CPC 832)

1. ja 2. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.

EE: kohustusi ei ole võetud, v.a eelnevalt lindistatud videokassettide koduseadmetes kasutamiseks üürimis- või rentimisteenuste puhul.

f)    telekommunikatsiooniseadmete rent

(CPC 7541)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

F.    Muud äriteenused

 

a)    reklaam

(CPC 871)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

b)    turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused

(CPC 864)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

c)    juhtimisalase nõustamise teenused

(CPC 865)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

d)    juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 866)

1. ja 2. viisi korral:

HU: kohustusi ei ole võetud vahekohtu- ja lepitusteenuste puhul (CPC 86602).

e)    tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused

(CPC 8676)

1. viisi korral:

IT: kohustusi ei ole võetud bioloogide ja keemiaanalüütikute kutseala puhul.

BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK, SE: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK, SE: kohustusi ei ole võetud.

f)    põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused

(CPC 881 osa)

1. viisi korral:

IT: kohustusi ei ole võetud agronoomi ja periti agrari tegevusalade puhul. Agronoomi ja periti agrari kutseala puhul nõutakse alalist elukohta ja kandmist kutseregistrisse. Kolmandate riikide kodanikud kantakse registrisse vastastikkuse tingimusel.

EE, MT, RO, SI: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

g)    kalandusega seotud nõustamisteenused

(CPC 882 osa)

1. viisi korral:

LV, MT, RO, SI: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

i)    tööstusliku tootmisega seotud nõustamisteenused

(CPC 884 osa ja CPC 885 osa)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

k)    personali töölerakendamise ja värbamise teenused

 

k)    1) juhtide otsimise teenused

(CPC 87201)

1. ja 2. viisi korral:

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, IE, HR, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI, SE: kohustusi ei ole võetud.

k)    2) töölerakendamisteenused

(CPC 87202)

1. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, EL, FI, FR, HR, IE, IT, LU, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.

k)    3) kontori abipersonali värbamise teenused

(CPC 87203)

1. ja 2. viisi korral:

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, FR, HR, IT, IE, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK, SI: kohustusi ei ole võetud.

k)    4) koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, põetuspersonali jm töötajate värbamise teenused

(CPC 87204, 87205, 87206, 87209) 

1. ja 2. viisi korral:

kõik liikmesriigid, välja arvatud HU: kohustusi ei ole võetud.

HU: puuduvad.

l)    1) juurdlusteenused

(CPC 87301)

1. ja 2. viisi korral:

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, HR, EL, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, UK: kohustusi ei ole võetud.

l)    2) turvateenused

(CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)

1. viisi korral

BE, BG, CY, CZ, DK, ES, EE, FI, FR, HR, IT, LV, LT, MT, PT, PL, RO, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.

HU: kohustusi ei ole võetud CPC 87304 ja CPC 87305 puhul.

IT: CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305 puhul: turvateenuste osutamise ja väärisesemete transpordi loa saamiseks kohaldatakse elukohanõuet.

2. viisi korral:

HU: kohustusi ei ole võetud CPC 87304 ja CPC 87305 puhul.

BG, CY, CZ, EE, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.

m)    nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

1. viisi korral:

BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, UK: kohustusi ei ole võetud uurimisteenuste puhul.

BG: kohustusi ei ole võetud aerofotograafia, geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud tegevuste puhul (maakoore liikumise uurimisel).

HR: puuduvad, v.a see, et põhiliste geoloogiliste, geodeetiliste ja mäetööstusuuringute teenuseid ning asjaomaseid keskkonnakaitsealaseid uuringuteenuseid võib Horvaatia territooriumil osutada üksnes ühiselt kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu.

2. viisi korral:

puuduvad.

n)    1) laevade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

1. viisi korral:

merelaevade puhul: BE, BG, CY, DE, DK, EL, ES, FI, FR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, UK: kohustusi ei ole võetud.

Siseveelaevade puhul: EU, välja arvatud EE, HU, LV: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

1. ja 2. viisi korral:

EU: jäetakse õigus nõuda, et ainult ELilt loa saanud tunnustatud organisatsioonid võivad teha ELi liikmesriikide nimel laevade kohustuslikku ülevaatust ja sertifitseerimist. Võidakse kohaldada asutamisnõuet.

n)    2) raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

1. viisi korral:

AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

n)    3) mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ning maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

n)    4) õhusõidukite ning nende osade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

1. viisi korral:

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, HR, EL, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

n)    5) metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning personaal- ja majapidamistarvete hooldus- ja remonditeenused 22

(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

o)    hoonete puhastusteenused

(CPC 874)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

p)    fotograafiateenused

(CPC 875)

1. viisi korral:

BG, EE, MT, PL: kohustusi ei ole võetud aerofotograafiateenuste osutamise puhul.

HR, LV: kohustusi ei ole võetud erifotograafiateenuste puhul (CPC 87504).

BG: aerofotograafiateenuste puhul kohaldatakse asutamise ja kodakondsuse nõuet.

2. viisi korral:

puuduvad.

q)    pakendamisteenused

(CPC 876)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

r)    trükkimine ja kirjastamine

(CPC 88442)

1. viisi korral:

SE: Rootsis trükitavate ja avaldatavate perioodikaväljaannete füüsilisest isikust omanikud peavad elama Rootsis või olema EMP kodanikud. Selliste perioodikaväljaannete juriidilistest isikutest omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis trükitavatel ja avaldatavatel perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kelle elukoht on Rootsis.

2. viisi korral:

puuduvad.

s)    konverentsiteenused

(CPC 87909 osa)

1. ja 2. viisi korral

puuduvad.

t)    muu

t)    1) kirjaliku ja suulise tõlke teenused

(CPC 87905)

1. viisi korral:

PL: kohustusi ei ole võetud vannutatud tõlkijate ja tõlkide teenuste puhul.

BG, HR, HU, SK: kohustusi ei ole võetud ametliku kirjaliku ja suulise tõlke korral.

FI: diplomeeritud tõlkijate suhtes kohaldatakse elukohanõuet (CPC 87905 osa).

2. viisi korral:

puuduvad.

t)    2) sisekujundus- ja tellimustoodete kujundamise teenused

(CPC 87907)

1. viisi korral:

DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

HR: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

t)    3) inkassoteenused

(CPC 87902)

1. ja 2. viisi korral:

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, HR, EL, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.

t)    4) krediidiinfoteenused

(CPC 87901)

1. ja 2. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, HR, EL, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.

t)    5) paljundusteenused
(CPC 87904) 23

1. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

t)    6) telekommunikatsioonialase nõustamise teenused
(CPC 7544)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

t)    7) telefonivastamisteenused
(CPC 87903)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

2.    KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

A.    Posti- ja kulleriteenused

Riigisisestesse või välisriigi sihtkohtadesse suunatud postisaadetiste 24 käitlemisega 25 seotud teenused vastavalt järgmisele allsektorite loetelule:

i)    mis tahes liiki füüsilisel kandjal 26 olevate adresseeritud kirjalike teabevahetuste käitlemine, sealhulgas otsepostitus ja hübriidpostiteenus;

ii)    adresseeritud saadetiste ja pakkide käitlemine 27 ;

iii)    adresseeritud ajakirjandustoodete käitlemine 28 ;

iv)    eespool punktides i–iii nimetatud postisaadetiste käitlemine registreeritud või kindlustatud postisaadetistena;

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad 29 .

v)    eespool punktides i–iii nimetatud postisaadetiste kättetoimetamise kiirkulleriteenused 30 ;

vi)    adresseerimata postisaadetiste käitlemine;

vii)    dokumendivahetus 31 .

(CPC 751 osa, CPC 71235 osa 32 ja CPC 73210 osa 33 )

Kooskõlas siseriiklike õigusaktidega võidakse piirata postkastide paigutamist avalikult kasutatavatele teedele, postmarkide väljaandmist ja kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatava tähitud posti teenuse osutamist.

Nende teenuste jaoks, mille puhul kehtib universaalteenuse osutamise kohustus, võib kehtestada litsentsimissüsteemi. Litsentsid võivad kaasa tuua konkreetse universaalteenuse osutamise kohustused või sissemaksete tegemise tagatisfondi.

B.    Telekommunikatsiooniteenused

(need teenused ei hõlma telekommunikatsiooniteenuste kaudu edastatava sisu tootmisega seotud majandustegevust)

 

a)    kõik elektromagnetiliste vahendite abil signaalide edastamist ja vastuvõtmist sisaldavad teenused, 34 välja arvatud ringhääling 35

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

b)    satelliitlevi edastamise teenused 36

1. ja 2. viisi korral:

EU: puuduvad, v.a see, et selle sektori teenuseosutajate suhtes võidakse kohaldada kohustust kaitsta nende võrgu kaudu sisu edastamisega seotud üldist huvi pakkuvaid eesmärke kooskõlas ELi elektrooniliste sideteenuste õigusliku raamistikuga.

BE: kohustusi ei ole võetud.

3.    EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused

(CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)

1. viisi korral:

LT: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

4.    TURUSTUSTEENUSED

(v.a relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)

A.    Komisjonimüügiagentide teenused

a)    mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute komisjonimüügiga tegelevate agentide teenused

(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

b)    muud komisjonimüügiagentide teenused

(CPC 621)

B.    Hulgimüügiteenused

a)    mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute hulgimüügiteenused

(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

1. ja 2. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud kemikaalide ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise puhul.

AT: kohustusi ei ole võetud pürotehniliste kaupade, süttivate kaupade ja lõhkeseadeldiste ning toksiliste ainete turustamise puhul.

AT, BG: kohustusi ei ole võetud meditsiiniotstarbeliste toodete, nt meditsiini- ja kirurgiaseadmete, meditsiiniotstarbeliste ainete ja esemete turustamise puhul.

BG: kohustusi ei ole võetud tubaka ja tubakatoodete ning kaubamaaklerite teenuste puhul.

CZ: kohustusi ei ole võetud enampakkumisteenuste puhul.

FI: kohustusi ei ole võetud alkohoolsete jookide ja ravimite turustamise puhul.

HU: komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621): välisriigi äriühingud võivad osutada kaubamaakleri teenuseid üksnes Ungaris asuva filiaali või Ungaris asutatud juriidilise isiku kaudu. Selleks on vaja saada luba Ungari finantsjärelevalveasutuselt.

LT: pürotehnika turustamine: pürotehnika turustamiseks on vaja luba. Loa võivad saada üksnes ELis asutatud juriidilised isikud.

b)    telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete hulgimüügiteenused

(CPC 7542 osa)

c)    muud hulgimüügiteenused

(CPC 622, v.a energiatoodete hulgimüügiteenused 37 )

C.    Jaemüügiteenused 38

a)    mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute komisjonimüügiga tegelevate agentide teenused

(CPC 61112 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete jaemüügiteenused

(CPC 7542 osa)

toiduainete jaemüügiteenused

(CPC 631)

muude (mitteenergeetiliste) kaupade jaemüügiteenused, v.a farmaatsia-, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük 39

(CPC 632, v.a CPC 63211 ja 63297)

D.    Frantsiisimine (CPC 8929)

IT: tubaka turustamine (CPC 6222 osa, CPC 6310 osa): hulgi- ja jaemüüja vaheliselt vahendajalt ning kaupluste (magazzini) omanikelt nõutakse ELi kodakondsust.

HR: kohustusi ei ole võetud tubakatoodete turustamise puhul.

1. viisi korral:

AT, BG, HR, FR, PL, RO: kohustusi ei ole võetud tubaka ja tubakatoodete turustamise puhul.

IT: hulgimüügiteenuste puhul kehtib tubaka riigimonopol.

BG, PL, RO, SE: kohustusi ei ole võetud alkohoolsete jookide jaemüügi puhul.

AT, BG, CY, CZ, IE, RO, SK, SI: kohustusi ei ole võetud ravimite tarnimise puhul, v.a ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (CPC 63211).

ES: tubaka kaugmüük, postimüük ja muud sarnased tubaka jaemüügi või tarnimise menetlused on keelatud.

BG, HU, PL: kohustusi ei ole võetud kaubamaaklerite teenuste puhul.

FR: komisjonimüügiagentide teenuste puhul ei ole kohustusi võetud, kui teenuseid osutavad riiklike huvidega seotud 17-l värskete toiduainete turul tegutsevad ettevõtjad ja maaklerid. Kohustusi ei ole võetud farmaatsiatoodete hulgimüügi puhul.

MT: kohustusi ei ole võetud komisjonimüügiagentide teenuste puhul.

BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK, UK: kohustusi ei ole võetud jaemüügiteenuste puhul, v.a postimüük.

5.    HARIDUSTEENUSED
(üksnes erasektori rahastatavad teenused. Suurema kindluse huvides ei peeta teenuseid, mida rahastab avalik sektor või millele antakse mis tahes vormis riigiabi, erasektori rahastatavateks teenusteks.)

A.    Põhiharidusteenused

(CPC 921)

1. viisi korral:

BG, CY, FI, FR, HR, IT, MT, RO, SE, SI: kohustusi ei ole võetud.

IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

2. viisi korral:

CY, FI, HR, MT, RO, SE, SI: kohustusi ei ole võetud.

1. ja 2. viisi korral:

FR: erasektori rahastatud haridusasutuses õpetamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada õpetamiseks loa asjaomastelt pädevatelt asutustelt. Välisriikide kodanikud võivad saada ka loa haridusasutuse asutamiseks ja haldamiseks. Sellise loa andmisel kohaldatakse kaalutlusõigust. (CPC 921)

B.    Keskharidusteenused

(CPC 922)

1. viisi korral:

BG, CY, FI, FR, HR, IT, MT, RO, SE: kohustusi ei ole võetud.

IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

2. viisi korral:

CY, FI, MT, RO, SE: kohustusi ei ole võetud.

1. ja 2. viisi korral:

FR: erasektori rahastatud haridusasutuses õpetamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada õpetamiseks loa asjaomastelt pädevatelt asutustelt. Välisriikide kodanikud võivad saada ka loa haridusasutuse asutamiseks ja haldamiseks. Sellise loa andmisel kohaldatakse kaalutlusõigust. (CPC 922)

LV: kohustusi ei ole võetud puudega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral (CPC 9224).

C.    Kõrgharidusteenused

(CPC 923)

1. viisi korral:

AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: kohustusi ei ole võetud.

IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

ES, IT: majandusvajaduste test selliste eraülikoolide asutamiseks, kellel on õigus anda tunnustatud diplomeid või teaduskraade. Asjaomane menetlus hõlmab parlamendiga konsulteerimist. Põhikriteeriumid: rahvastik ja olemasolevate asutuste paiknemise tihedus.

2. viisi korral:

AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: kohustusi ei ole võetud.

1. ja 2. viisi korral:

CZ, SK: kohustusi ei ole võetud kõrghariduse teenuste puhul, v.a teise taseme hariduse järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused (CPC 92310).

FR: erasektori rahastatud haridusasutuses õpetamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada õpetamiseks loa asjaomastelt pädevatelt asutustelt. Välisriikide kodanikud võivad saada ka loa haridusasutuse asutamiseks ja haldamiseks. Sellise loa andmisel kohaldatakse kaalutlusõigust. (CPC 923)

D.    Täiskasvanuharidusteenused
(CPC 924)

1. ja 2. viisi korral:

CY, FI, MT, RO, SE: kohustusi ei ole võetud.

AT: kohustusi ei ole võetud raadio- ja telesaadete vahendusel osutatavate täiskasvanuharidusteenuste puhul.

E.    Muud haridusteenused
(CPC 929)

1. ja 2. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

6.    KESKKONNATEENUSED

A.    Reoveeteenused
(CPC 9401) 40

B.    Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v.a ohtlike jäätmete piiriülene transport

a)    jäätmekäitlusteenused (CPC 9402)

b)    kanalisatsiooni- jms teenused (CPC 9403)

C.    Välisõhu ja kliima kaitse (CPC 9404) 41

D.    Pinnase ja vee parandamine ja puhastamine

a)    saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine

(CPC 94060 osa) 42

E.    Müra ja vibratsiooni vähendamine
(CPC 9405)

F.    Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse

a)    loodus- ja maastikukaitseteenused

(CPC 9406 osa)

G.    Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused (CPC 94090)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud, v.a nõustamisteenuste puhul.

2. viisi korral:

puuduvad.

7.    FINANTSTEENUSED

 

A.    Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

1. ja 2. viisi korral:

AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: kohustusi ei ole võetud otsekindlustusteenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega:

i)    merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja

ii)    rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

AT: keelatud on reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja retrosessioon). Kohustusliku lennutranspordikindlustuse lepinguid, v.a rahvusvahelise kommertslennutranspordi lepingud, võib sõlmida üksnes liidus asutatud tütarettevõtja või Austrias asutatud filiaal.

DK: kohustusliku lennutranspordikindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult liidus asutatud firmad. Ükski isik ega äriühing (sh kindlustusandjad) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele.

DE: kohustusliku õhusõidukikindlustuse poliise võib väljastada üksnes liidus asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. Kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib ta sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordi kindlustuslepinguid ainult Saksamaal asutatud filiaali kaudu.

FR: maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad.

IT: kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad. Nimetatud lisatingimus ei kehti rahvusvaheliste vedude puhul, mis hõlmavad importi Itaaliasse. PL: kohustusi ei ole võetud edasikindlustuse ja retrosessiooni puhul, v.a kaupade riskid rahvusvahelises kaubanduses.

PT: lennu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, mis hõlmavad kaupu, õhusõidukeid, laevu ja vastutust, võivad sõlmida üksnes ELis asutatud ettevõtjad. Portugalis võivad sellise kindlustusäri vahendajana tegutseda üksnes Euroopa Liidus asutatud isikud või äriühingud.

RO: edasikindlustus rahvusvahelisel turul on lubatud vaid juhul, kui riski ei saa edasi kindlustada siseturul.

1. viisi korral:

AT, BE, BG, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LU, NL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: kohustusi ei ole võetud otsekindlustuse vahendamise teenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega:

i)    merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja

ii)    rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

PL: edasikindlustuse, retrosessiooni ja kindlustuse puhul ei ole kohustusi võetud, v.a selliste riskide edasikindlustuse, retrosessiooni või kindlustuse korral, mis on seotud järgmisega:

a)    merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja

b)    rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

BG: kohustusi ei ole võetud otsekindlustuse puhul, välja arvatud teenused, mida osutavad välisriigi teenuseosutajad välisriigi isikutele Bulgaaria Vabariigi territooriumil. kohustusi ei ole võetud hoiusekindlustuse ja samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide puhul. Välisriigi kindlustusseltsid ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustuse ega vastutuskindlustuse lepinguid, mis on seotud Bulgaaria Vabariigis olevate riskidega. Välisriigi kindlustusselts võib sõlmida kindlustuslepinguid üksnes filiaali kaudu.

CY, LV, MT: kohustusi ei ole võetud otsekindlustusteenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega:

i)    merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad mis tahes kohustused, ja

ii)    rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

LT: kohustusi ei ole võetud otsekindlustusteenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega:

i)    merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja

ii)    rahvusvahelises transiidis olev kaup, v.a maismaatranspordi puhul, kui risk asub Leedus.

BG, LV, LT: kohustusi ei ole võetud kindlustusvahenduse puhul.

PL: kohustusi ei ole võetud edasikindlustuse, retrosessiooni ja kindlustusvahenduse puhul.

FI: otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub Euroopa Liidus või kellel on filiaal Soomes. Kindlustusmaakleriteenuste osutamise tingimuseks on alaline tegevuskoht ELis.

HU: kindlustusandjad, kes ei ole asutatud ELis, võivad osutada Ungari territooriumil otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu.

IT: kohustusi ei ole võetud aktuaaride puhul.

SE: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, tingimusel et välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või et nad on sõlminud omavahel koostöölepingu.

ES: aktuaariteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet ja kolmeaastase kogemuse nõuet.

2. viisi korral

AT, BE, BG, CZ, CY, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: kohustusi ei ole võetud vahendusteenuste puhul.

BG: otsekindlustuse korral võivad Bulgaaria füüsilised ja juriidilised isikud ning välisriigi isikud, kes tegutsevad ärivaldkonnas Bulgaaria Vabariigi territooriumil, sõlmida oma ärivaldkonnaga seotud kindlustuslepinguid üksnes Bulgaarias kindlustustegevuse luba omavate teenuseosutajatega. Kindlustushüvitis, mis tuleneb kõnealustest lepingutest, makstakse välja Bulgaarias. kohustusi ei ole võetud hoiusekindlustuse ja samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide puhul.

IT: kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad. Nimetatud lisatingimus ei kehti rahvusvaheliste vedude puhul, mis hõlmavad importi Itaaliasse.

PL: edasikindlustuse, retrosessiooni ja kindlustuse puhul ei ole kohustusi võetud, v.a kaupade edasikindlustuse, retrosessiooni ja kindlustamise korral rahvusvahelises kaubanduses.

B.    Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

1. ja 2. viisi korral:

LT: pensionifondi haldamise puhul jäetakse õigus nõuda kaubanduslikku kohalolekut ning et vähemalt üks panga juhtidest elaks alaliselt Leedus ja räägiks leedu keelt.

IT: kohustusi ei ole võetud consulenti finanziari (finantsnõustajad) puhul.

EE: hoiuste vastuvõtmiseks on nõutav Eesti Finantsinspektsiooni luba ja registreerimine aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusaktidele.

IE: jäetakse õigus nõuda järgmist: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis toimivad usaldusfondide ja muutuvkapitaliga äriühingutena (v.a ettevõtted, mis tegelevad kollektiivse investeerimisega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse (UCITS)), peavad usaldusisik/hoiulevõtja ja fondivalitseja olema asutatud Iirimaal või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis (mitte filiaalina). Investeerimisusaldusühingute puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. Selleks et saada Iirimaal börsi liikmeks, peab üksusel olema kas a) Iirimaa tegevusluba, mis eeldab, et asutatud ühingu või seltsi peakontor / registrijärgne asukoht oleks Iirimaal, või b) muu Euroopa Liidu liikmesriigi tegevusluba kooskõlas ELi investeerimist ja teenuseid käsitleva direktiiviga.

PL: finantsteabe esitamise ja edasiandmise ning finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise puhul: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue.

1. viisi korral:

AT, BE, BG, CZ, CY, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SK, SE, UK: kohustusi ei ole võetud, v.a finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise puhul.

BE: investeerimisega seotud nõustamistegevuseks on nõutav äriühingu asutamine Belgias.

BG: kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.

CY: kohustusi ei ole võetud, v.a vabalt võõrandatavate väärtpaberitega kauplemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

EE: investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on liidus.

LT: investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, millel on registreeritud filiaal või kontor Leedus.

IE: investeerimisteenuste osutamine või investeerimisalase nõustamine eeldab kas i) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et ettevõte oleks juriidilise isikuna registreeritud või äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, mille peakontor / registrijärgne asukoht on igal juhul Iirimaal (mõnel juhul tegevusluba ei nõuta, näiteks kui kolmandast riigist pärit teenuseosutaja ei oma Iirimaal kaubanduslikku kohalolekut ja seda teenust ei osutata eraisikutele), või ii) mõne teise liikmesriigi tegevusluba kooskõlas ELi investeerimisteenuste direktiiviga.

LV: kohustusi ei ole võetud, v.a finantsteabe esitamise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

MT: kohustusi ei ole võetud, v.a hoiuste vastuvõtmise, igat liiki laenamise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

PL: finantsteabe esitamise ja edasiandmise ning finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise puhul: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või mõne muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue.

RO: kohustusi ei ole võetud kapitalirendi korral, kauplemisel rahaturu instrumentide, välisvaluuta, derivatiivtoodete, vahetuskursi ja intressimäära instrumentide, vabalt kaubeldavate väärtpaberite ning muude vabalt kaubeldavate instrumentide ja finantsvaradega, osalemisel igat liiki väärtpaberite emiteerimises, varahaldamisel ning finantsvara eest arveldamis- ja kliiringuteenuste osutamisel. Maksed ja rahaülekandeteenused on lubatud üksnes residentpanga kaudu.

SI: kohustusi ei ole võetud, v.a järgmistel juhtudel: igat liiki laenamine, omamaiste juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate tagatiste ja kohustuste vastuvõtmine välisriigi krediidiasutustelt, teiste finantsteenuste osutajate kasutuses oleva finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine, nimetatud tegevustega seotud nõustamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas. Nõutav on kaubanduslik kohalolek.

SI: pensioniskeemi võib pakkuda usaldusfondi vormis asutatud pensionifond (mis ei ole juriidiline isik ja mida seetõttu haldab kindlustusandja, pank või pensionifonde haldav ettevõte), pensionifonde haldav ettevõte või kindlustusandja. Lisaks võivad pensioniskeemi pakkuda ka ELi liikmesriigis kohaldatavate eeskirjade kohaselt asutatud pensioniskeemi pakkujad.

HU: väljastpoolt EMPd pärit äriühingud võivad pakkuda finantsteenuseid või osaleda finantsteenustega seotud tegevuses üksnes oma Ungari filiaali kaudu.

2. viisi korral:

BG: kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.

8.    TERVISE- JA SOTSIAALTEENUSED
(üksnes erasektori rahastatavad teenused. Suurema kindluse huvides ei peeta teenuseid, mida rahastab avalik sektor või millele antakse mis tahes vormis riigiabi, erasektori rahastatavateks teenusteks.)

A.    Haiglateenused

(CPC 9311)

B.    Kiirabiteenused

(CPC 93192)

C.    Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused

(CPC 93193)

1. ja 2. viisi korral:

FR: kohustusi ei ole võetud erasektori rahastatud laboratoorse analüüsi ja uurimise teenuste puhul (CPC 9311 osa).

1. viisi korral:

AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LT, MT, LU, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: kohustusi ei ole võetud.

HR: kohustusi ei ole võetud, välja arvatud telemeditsiini puhul.

2. viisi korral:

puuduvad.

D.    Sotsiaalteenused

–    kõik liikmesriigid, v.a AT, EE, LT ja LV: üksnes taastusraviasutused, puhkekodud, vanadekodud.

–    AT, EE ja LV: kogu CPC 933.

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

CZ, FI, HU, LT, MT, PL, SE, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.

9.    TURISMI- JA REISITEENUSED

A.    Hotellid, restoranid ja toitlustamine

(CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)
välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused 43

1. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.

HR: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

B.    Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

(sh reisijuhid)

(CPC 7471)

1. viisi korral:

BG, CY, HU: kohustusi ei ole võetud.

CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Välisriigi teenuseosutajaid peab esindama residendist reisiettevõte.

LT: reisijuhi teenuste osutamisel nõutakse asutamist juriidilise isikuna Leedus ja Leedu riikliku turismiameti väljastatud luba.

2. viisi korral:

puuduvad.

C.    Giiditeenused

(CPC 7472)

1. viisi korral:

BG, CY, CZ, HU, IT, LT, MT, PL, SK, SI: kohustusi ei ole võetud.

IT: väljastpoolt ELi pärit giidid peavad saama piirkonnalt professionaalse giidina tegutsemiseks eriloa.

BG, CY, EL, ES: giiditeenuste osutamise suhtes kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet.

2. viisi korral:

puuduvad.

10.    VABAAJA-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED
(v.a audiovisuaalteenused)

A.    Meelelahutusteenused
(sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused)

(CPC 9619)

1. viisi korral:

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, UK: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

CY, CZ, FI, HR, MT, PL, RO, SK, SI: kohustusi ei ole võetud.

BG: kohustusi ei ole võetud, v.a teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); kirjanike, heliloojate, skulptorite, estraadikunstnike jt üksikartistide osutatavad teenused (CPC 96192) ning teatrite lisateenused (CPC 96193).

EE: kohustusi ei ole võetud muude meelelahutusteenuste puhul (CPC 96199), v.a kinoteenused.

LT, LV: kohustusi ei ole võetud, v.a kinoteenused (CPC 96199 osa).

B.    Uudiste- ja meediaagentuuride teenused

(CPC 962)

1. viisi korral:

BG, CY, CZ, EE, HU, LT, MT, RO, PL, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

BG, CY, CZ, HU, LT, MT, PL, RO, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.

C.    Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muud kultuuriteenused

(CPC 963)

1. ja 2. viisi korral:

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, HR, EL, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.

D.    Sporditeenused

(CPC 9641)

1. ja 2. viisi korral:

AT: kohustusi ei ole võetud suusakooli- ja mäeinstruktoriteenuste puhul.

BG, CZ, LV, MT, PL, RO, SK: kohustusi ei ole võetud.

1. viisi korral:

CY, EE, HR: kohustusi ei ole võetud.

E.    Puhkeparkide ja supelrandade teenused

(CPC 96491)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

11.    TRANSPORDITEENUSED

A.    Meretransport

a)    rahvusvaheline reisijatevedu

(CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž 44 )

b)    rahvusvaheline kaubavedu

(CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž30) 45

1. ja 2. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud riigisisese merekabotaaži puhul.

BG, CY, DE, EE, ES, FR, FI, EL, IT, LT, MT, PT, RO, SI, SE: fiiderteenused tegevusloa alusel.

B.    Siseveetransport

a)    reisijatevedu

(CPC 7221, v.a riigisisene kabotaaž30)

b)    kaubavedu

(CPC 7222, v.a riigisisene kabotaaž30)

1. ja 2. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud riigisisese siseveekabotaaži puhul. Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või kavandatavatel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad riigisisese omandilise kuuluvuse kriteeriumidele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.

EU: siseveeteedel võib kaupu või reisijaid vedada üksnes ettevõtja, kes vastab järgmistele tingimustele:

a)     teenuseosutaja on asutatud mõnes liikmesriigis;

b)    talle on antud õigus pakkuda asjaomases liikmesriigis (rahvusvahelist) kaupade ja reisijate siseveetransporti ja

c)    ta kasutab liikmesriigis registreeritud aluseid või tunnistust liikmesriigi laevastikku kuulumise kohta.

Lisaks sellele peavad alused olema selliste füüsiliste isikute omanduses, kes elavad liikmesriigis ja on selle kodanikud, või liikmesriigis registreeritud juriidiliste isikute omanduses. Erandkorras võib teha enamusosaluse nõudest erandeid. Hispaanias, Rootsis ja Soomes ei tehta mereteedel ja siseveeteedel õiguslikult vahet. Meretransporti käsitlevad eeskirjad on võrdselt kohaldatavad siseveeteede suhtes.

AT: nõutav on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias.

BG, CY, CZ, EE, FI, HU, HR, LT, MT, RO, SE, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.

C.    Raudteetransport

a)    reisijatevedu (CPC 7111)

b)    kaubavedu (CPC 7112)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

D.    Maanteetransport

a)    reisijatevedu

(CPC 7121 ja CPC 7122)

b)    kaubavedu

(CPC 7123, v.a postivedu omal kulul 46 )

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks.

2. viisi korral:

puuduvad.

E.    Kaupade (v.a kütus) torutransport 47  

(CPC 7139)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.

12.    TRANSPORDI ABITEENUSED 48

A.    Meretranspordi abiteenused

a)    mereveoste käitlemisteenused

b)    hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)    tollivormistusteenused

d)    konteinerjaama- ja depooteenused

e)    laevade agenteerimisteenused

f)    mereveoste ekspedeerimise teenused

g)    laevade rentimine (koos meeskonnaga)

(CPC 7213)

h)    puksiirteenused

(CPC 7214)

i)    meretranspordi tugiteenused

(CPC 745 osa)

j)    muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

1. ja 2. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud tollivormistusteenuste, puksiirteenuste ning lootsi- ja sildumisteenuste puhul.

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud mereveose käitlemise teenuste ning konteinerjaama- ja depooteenuste puhul.

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, HU, LT, MT, PL, RO, SK, SI, SE: kohustusi ei ole võetud laevade rentimisel koos meeskonnaga.

BG: kohustusi ei ole võetud.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud hoiustamis- ja ladustamisteenuste korral.

HR: kohustusi ei ole võetud, v.a kaubaveoagentuuri teenused.

FI: meretranspordi abiteenuseid võivad osutada ainult Soome lipu all sõitvad laevad.

2. viisi korral:

puuduvad.

B.    Siseveetranspordi abiteenused

a)    veose käitlemise teenused (CPC 741 osa)

b)    hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

c)    kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)

d)    laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7223)

e)    puksiirteenused (CPC 7224)

f)    siseveetranspordi tugiteenused (CPC 745 osa)

g)    muud tugi- ja abiteenused
(CPC 749 osa)

1. ja 2. viisi korral:

EU: meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või kavandatavatel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad riigisisese omandilise kuuluvuse kriteeriumidele. Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärused.

EU: kohustusi ei ole võetud tollivormistusteenuste, puksiirteenuste ning lootsi- ja sildumisteenuste puhul.

HR: kohustusi ei ole võetud, v.a kaubaveoagentuuri teenused.

1. viisi korral:

AT: kohustusi ei ole võetud laevade rentimisel koos meeskonnaga, puksiirteenuste, lootsi- ja sildumisteenuste, navigeerimisteenuste ning sadamate ja veeteede käitamise teenuste puhul.

BG, CY, CZ, DE, EE, FI, HU, LV, LT, MT, RO, SK, SI, SE: kohustusi ei ole võetud laevade rentimisel koos meeskonnaga.

BG: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (veetranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna). Osalus Bulgaaria äriühingutes võib olla kuni 49 %.

C.    Raudteetranspordi abiteenused

a)    veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa)

b)    hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

c)    kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)

d)    puksiirteenused (CPC 7113)

e)    raudteetransporditeenuste tugiteenused (CPC 743)

f)    muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa)

1. ja 2. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud tollivormistusteenuste ja puksiirteenuste puhul.

HR: kohustusi ei ole võetud, v.a kaubaveoagentuuri teenuste puhul.

1. viisi korral:

BG, CZ: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (raudteetranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna). Osalus Bulgaaria äriühingutes võib olla kuni 49 %.

2. viisi korral:

puuduvad.

D.    Maanteetranspordi abiteenused

a)    veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa)

b)    hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

c)    kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)

d)    kommertsveokite rentimine koos juhiga (CPC 7124)

e)    maanteetransporditeenuste tugiteenused (CPC 744)

f)    muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa)

1. viisi korral:

AT, BG, CY, CZ, DK, EE, HU, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI, SE: kohustusi ei ole võetud kommertsveokite rentimisel koos juhiga.

HR: kohustusi ei ole võetud, v.a kaubaveoagentuuri teenuste ja maanteetranspordi tugiteenuste puhul, mille jaoks on vaja luba.

SE: asutatud üksustelt nõutakse riigis registreeritud sõidukite kasutamist.

2. viisi korral:

puuduvad.

D.    Lennutranspordi abiteenused

a)    lendude maapealne teenindus (sh toitlustamine)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

BG: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (lennutranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna).

2. viisi korral:

BG, CY, CZ, HR, HU, MT, PL, RO, SK, SI: kohustusi ei ole võetud.

b)    hoiustamis- ja ladustamisteenused
(CPC 742 osa)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

1. viisi korral:

BG: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud (lennutranspordi abiteenuste osutamiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna).

c)    kaubaveoagentuuri teenused 
(CPC 748 osa)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

1. viisi korral:

BG: välisriigi isikud võivad osutada teenuseid üksnes osaluse kaudu Bulgaaria äriühingus (nende osalus ei tohi ületada 49 %), või filiaali kaudu.

d)    õhusõidukite rentimine koos meeskonnaga
(CPC 734)

1. ja 2. viisi korral:

EU: liidu lennuettevõtja kasutuses olev õhusõiduk peab olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud liikmesriigis või mujal liidus.

Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.

Erandjuhul võib välisriigi lennuettevõtja rentida väljaspool ELi registreeritud õhusõiduki Euroopa Liidu lennuettevõtjale eritingimustel Euroopa Liidu lennuettevõtja erakorraliste vajaduste või hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks või selliste tegevusraskustega toimetulemiseks, millega ei ole võimalik piisavalt hästi toime tulla Euroopa Liidus registreeritud õhusõiduki rentimisega; rentimiseks tuleb saada Euroopa Liidu lennuettevõtja litsentseerinud Euroopa Liidu liikmesriigilt piiratud kestusega heakskiit.

e)    müük ja turustamine

f)    arvutipõhine ettetellimissüsteem

1. ja 2. viisi korral:

EU: kui kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda Euroopa Liidu lennuettevõtjatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist 49 või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda Euroopa Liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad Euroopa Liidus võimaldavad kolmanda riigi lennuettevõtjatele või Euroopa Liidu lennuettevõtjad võimaldavad kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.

g)    lennujaamateenused

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

E.    Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused 50

a)    torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused
(CPC 742 osa)

1. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, HR, EL, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

13.    MUUD TRANSPORDITEENUSED

Kombineeritud transporditeenuse osutamine

1. viisi korral:

EU, välja arvatud FI: liikmesriikidevaheliste kombineeritud vedude korral võivad veo alg- ja/või lõppetapi maanteevedu – mis moodustab kombineeritud veo lahutamatu osa ja võib, kuid ei pruugi hõlmata piiri ületamist – teha üksnes ELi liikmesriigis asutatud veoettevõtjad, kes vastavad tegevusalale lubamise ja liikmesriikidevahelise kaupade veo turule pääsemise tingimustele. Kehtivad mis tahes konkreetset transpordiliiki mõjutavad piirangud. Võib võtta vajalikke meetmeid, et tagada maanteesõidukite suhtes kohaldatavate, kombineeritud vedudest tulenevate mootorsõidukimaksude vähendamine või hüvitamine.

2. viisi korral:

BE, DE, DK, EL, ES, FI, FR, IE, IT, LU, NL, PT, UK: puuduvad, ilma et see piiraks käesolevas kohustuste loendis nimetatud ja konkreetset transpordiliiki mõjutavate piirangute kohaldamist.

AT, BG, CY, CZ, EE, HU, HR, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI, SK: kohustusi ei ole võetud.

14.    ENERGIATEENUSED

A.    Kaevandamisega seotud teenused
(CPC 883) 51

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

B.    Kütuste torutransport

(CPC 7131)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.

C.    Toru kaudu transporditavate kütuste hoiustamise ja ladustamise teenused

(CPC 742 osa)

1. viisi korral:

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, HR, EL, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

D.    Tahke-, vedel- ja gaaskütuste jms toodete hulgimüügiteenused

(CPC 62271)

ning elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenused

1. ja 2. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud mootorikütuse, elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenuste puhul.

E.    Mootorikütuse jaemüügiteenused

(CPC 613)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

F.    Kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuidu jaemüük

(CPC 63297)

ning elektri, muu kui balloonigaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenused

1. ja 2. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud mootorikütuse, elektri, muu kui balloonigaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenuste puhul.

1. viisi korral:

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK, UK: kohustusi ei ole võetud kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuude jaemüügi puhul, v.a postimüük.

2. viisi korral:

puuduvad.

G.    Energiajaotusega seotud teenused

(CPC 887)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud, v.a nõustamisteenuste puhul.

2. viisi korral:

puuduvad.

15.    MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

a)    pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused

(CPC 9701)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

b)    juuksuriteenused

(CPC 97021)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

c)    iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused 
(CPC 97022)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

d)    muud mujal liigitamata iluraviteenused (CPC 97029)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

e)    spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui neid pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil 52
(CPC ver. 1.0 97230)

1. viisi korral:

EU: kohustusi ei ole võetud.

2. viisi korral:

puuduvad.

g)    sidevõrguteenused (CPC 7543)

1. ja 2. viisi korral:

puuduvad.

_____________

VIII-C lisa

EUROOPA LIIDU RESERVATSIOONID JUHTIVTÖÖTAJATE,
KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA ÄRITEENUSTE MÜÜGIESINDAJATE SUHTES

1.    Allpool esitatud reservatsioonide loendis on märgitud käesoleva lepingu artikli 151 kohaselt liberaliseeritud majandustegevusalad, mille puhul kohaldatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 154 piiranguid juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning kooskõlas artikliga 155 äriteenuste müügiesindajate suhtes ning määratletakse sellised piirangud. Loend koosneb järgmistest osadest:

a)    esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ja

b)    teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Kui punktis b nimetatud veerus on liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke ELi-üleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

Euroopa Liit ei võta ühtegi kohustust juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja äriteenuste müügiesindajate suhtes nendel majandustegevusaladel, mis on vastavalt käesoleva lepingu artiklile 144 liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).



2.    Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ning äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata juhul, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on sekkuda tööturu osapoolte vahelistesse vaidlustesse või läbirääkimistesse või nende tulemusi muul viisil mõjutada.

3.    Alljärgnevas loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 154 ja 155 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevus toimub) kohaldatakse Armeenia Vabariigi juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja äriteenuste müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool esitatud loendis nimetatud.

4.    Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.



5.    Käesoleva lepingu artikli 141 lõike 3 kohaselt ei sisalda alljärgnev loend lepinguosalise määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.

6.    Alljärgneva loendiga ei piirata ettevõtete asutamisega seotud kohustuste loendis kirjeldatud riigimonopole ja ainuõigusi.

7.    Sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumiks selle Euroopa Liidu liikmesriigi või piirkonna turuolukorrale antud hinnang, kus teenust osutatakse, võttes sealhulgas arvesse olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduvat mõju.

8.    Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

9.    Suurema kindluse huvides lepitakse kokku, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse kohtlemise kohustusega nõue laiendada teise lepinguosalise kodanikele või juriidilistele isikutele kohtlemist, mida liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi kodanike ja juriidiliste isikute suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule või selle lepingu kohaselt võetud meetmetele, kaasa arvatud nende rakendusaktidele liikmesriikides. Võrdne kohtlemine laieneb üksnes teise lepinguosalise juriidilistele isikutele, kes on asutatud kooskõlas teise liikmesriigi õigusega ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on selle liikmesriigi territooriumil, sealhulgas ELis asutatud juriidilistele isikutele, kes on teise lepinguosalise kodanike omandis või kontrolli all.






Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

KÕIK SEKTORID

Äriühingusiseste üleviimiste ulatus

BG: äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv ei tohi ületada 10 % asjaomase Bulgaaria juriidilise isiku palgal olevate ELi kodanike keskmisest arvust aastas. Kui töötajate arv on alla 100, võib äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv olla vastava loa olemasolul üle 10 % töötajate koguarvust.

HU: kohustusi ei ole võetud nende füüsiliste isikute suhtes, kes on olnud Armeenia juriidilise isiku osanikud.

KÕIK SEKTORID

Kõrgharidusega praktikandid

AT, CZ, DE, ES, FR, HU, LT: väljaõpe peab olema seotud ülikoolis omandatud kraadiga.

KÕIK SEKTORID

Tegevdirektorid ja audiitorid

AT: juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid. Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes osutavad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.

FI: välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, peab olema kauplemisluba ning tema alaline elukoht peab olema EMPs. EMP elukohanõue kehtib tegevdirektorite suhtes kõigis sektorites, ent teatavatele äriühingutele võib siiski teha erandeid.

FR: tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba.

RO: enamik äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.

SE: juriidilise isiku või filiaali tegevdirektor peab elama Rootsis.

SE: Registreeritud õiguste (patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahenduste kaitse ja sordikaitse) omajal/taotlejal, kes ei ela Rootsis, peab olema peamiselt dokumentide, teadete jm kättetoimetamiseks Rootsis elav esindaja.

SI: registreeritud õiguste (patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahenduste kaitse) omajal/taotlejal, kes ei ela Sloveenias, peab olema peamiselt dokumentide, teadete jm kättetoimetamiseks Sloveenias registreeritud patendi-, kaubamärgi- või tööstusdisainilahenduse volinik.

KÕIK SEKTORID

Tunnustamine

EU: diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud kutsealal ühes ELi liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis 53 .

4.    Töötlev tööstus 54

H.    Kirjastamine, trükkimine ja salvestiste paljundamine

(ISIC rev 3.1: 22) v.a kirjastamine ja trükkimine tasu eest või lepingu alusel 55

IT: kirjastajate suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

HR: kirjastajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

PL: ajalehtede ja ajakirjade peatoimetaja suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

SE: kirjastajate ning kirjastuste ja trükikodade omanike suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

6.    ÄRITEENUSED

A.    Kutseteenused

a)    õigusteenused

(CPC 861) 56

v.a õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nagu notarid, kohtutäiturid (huissiers de justice) või muud ametiisikud või ministeeriumi ametnikud (officiers publics et ministériels)

AT, BE, BG, CY, DE, EE, EL, ES, FR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, PL, PT, RO, SK, UK: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks ja esindamiseks kohtutes, kohaldatakse kodakondsusnõuet. Hispaanias võivad pädevad asutused teha erandeid.

BE, FI, LU: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Belgias kohaldatakse kassatsioonikohtus (Cour de cassation) tsiviilmenetluses esindamise suhtes kvoote.

BG: Armeenia advokaadid võivad esindada üksnes Armeenia kodanikke ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

CY: õigusteenuste osutamiseks kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet. Advokatuuri täisliikmeks saamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Küproses võivad õigusbüroo partneriteks, aktsionärideks või juhatuse liikmeteks olla üksnes advokatuuri kuuluvad advokaadid.

FR: advokaatide pääsu suhtes kutsealadele avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d’Etat kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HR: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet (Horvaatia kodakondsus ja alates ELiga ühinemisest ELi liikmesriigi kodakondsus).

HU: advokatuuri täisliikmeks saamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega, mis peab toimuma Ungari advokaadi või õigusbürooga sõlmitud koostöölepingu alusel.

LV: vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes Taanis tegevusluba omavatel juristidel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse Taani õiguse eksami sooritamist.

LU: õigusteenuste osutamiseks seoses Luksemburgi ja ELi õigusega kohaldatakse kodakondsusnõuet.

SE: advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik ainult Rootsi kutsenimetuse advokat kasutamiseks, kohaldatakse elukohanõuet.

ES, PT: juurdepääsuks sellistele ametitele nagu õigusnõustajad (solicitadores) ja tööstusomandi esindajad kohaldatakse kodakondsusnõuet.

LT: patendiadvokaatide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

SI: klientide esindamisel kohtus tasu eest kohaldatakse Sloveenia Vabariigis kaubandusliku kohaloleku nõuet. Välisriigi jurist, kellel on õigus praktiseerida välisriigis, võib osutada õigusteenuseid või praktiseerida advokaatide seaduse artiklis 34a sätestatud tingimustel, juhul kui on täidetud tegeliku vastastikkuse nõue. Vastastikkuse nõude täitmist kontrollib justiitsministeerium. Sloveenia advokatuuri määratud advokaatide kaubanduslik kohalolek saab toimuda üksnes ühe osanikuga äriühingu, piiratud vastutusega õigusbüroo (partnerluse) või piiramatu vastutusega õigusbüroo (partnerluse) vormis. Õigusbüroo tegevus piirdub õiguse praktiseerimisega. Õigusbüroo partneriteks võivad olla üksnes advokaadid.

b)    1) majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

FR: majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. Elukohanõue ei või ületada viit aastat.

IT: kohaldatakse elukohanõuet.

CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

b)    2) auditeerimisteenused

(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)

BG: välisriigi audiitor võib osutada auditeerimisteenuseid üksnes vastastikkuse põhimõttel ning kui ta vastab nõuetele, mis on samaväärsed Bulgaaria audiitorite suhtes kohaldatavate nõuetega, ja on edukalt sooritanud asjakohase eksami.

CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: kohaldatakse elukohanõuet.

ES: vannutatud audiitorite ning selliste äriühingute haldurite, direktorite ja osanike suhtes, kes ei ole hõlmatud kaheksanda EMÜ äriühinguõiguse direktiiviga, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

HR: auditeerimisteenuseid võivad osutada vaid sertifitseeritud audiitorid, kellel on Horvaatia Audiitorite Koja ametlikult tunnustatud litsents.

FI: vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest peab olema Soome resident.

IT: üksikute audiitorite suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

SE: teatavate juriidiliste isikute, sealhulgas kõikide osaühingute ja füüsiliste isikute kohustuslikku auditit võivad teha üksnes Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid ja registreeritud audiitorühingud. Vaid Rootsis tunnustatud audiitorid ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsionärid või partnerid äriühingutes, mis praktiseerivad nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Volitamiseks ja tunnustamiseks on vajalik elukoht EMPs või Šveitsis. Nimetusi „tunnustatud audiitor“ ja „volitatud audiitor“ võivad kasutada ainult Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid. Kooperatiivsetes tulundusühingutes ja teatavates muudes ettevõtetes tegutsevatel audiitoritel, kes ei ole volitatud või tunnustatud audiitorid, peab olema elukoht EMPs. Pädev asutus võib teha sellest nõudest erandeid.

SI: vähemalt üks Sloveenias asutatud audiitorühingu juhatuse liige peab olema Sloveenia alaline elanik.

c)    maksualase nõustamise teenused
(CPC 863)  57

CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

HR, HU, IT: kohaldatakse elukohanõuet.

d)    arhitektuuriteenused
ning

e)    linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused

(CPC 8671 ja CPC 8674)

EE: vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.

BG: linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

HR, HU, IT: kohaldatakse elukohanõuet.

SK: kohustus olla asjaomase koja liige; tunnustada võidakse asjaomase välisriigi institutsiooni liikmestaatust. Kohaldatakse elukohanõuet, ehkki võidakse kaaluda erandite tegemist.

f)    inseneriteenused
ja

g)    integreeritud inseneriteenused

(CPC 8672 ja CPC 8673)

EE: vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.

CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

CZ, HR, IT, SK: kohaldatakse elukohanõuet.

HU: kohaldatakse elukohanõuet (CPC 8673 puhul kohaldatakse elukohanõuet üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes).

h)    meditsiini- (sh psühholoogi-) ja hambaraviteenused

(CPC 9312 ja CPC 85201 osa)

CZ, LT, IT, SK: kohaldatakse elukohanõuet.

CZ, RO, SK: välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädeva asutuse luba.

BE, LU: kõrgharidusega praktikantidelt, kes on välisriigi füüsilised isikud, nõutakse välisriigi pädeva asutuse luba.

BG, CY, MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on elukoha olemasolu.

FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

LV: välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema kohaliku tervishoiuasutuse luba, mille andmisel lähtutakse vajadusest arstide ja hambaarstide järele konkreetses piirkonnas.

PL: välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on kutsekodades piiratud valimisõigus.

PT: psühholoogide suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

SI: arstid, hambaarstid, ämmaemandad, õed ja farmatseudid vajavad kutseala koja litsentsi, teised tervishoiutöötajad peavad end registreerima.

i)    veterinaarteenused
(CPC 932)

BG, CY, DE, EL, HR, FR, HU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

CZ ja SK: kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.

IT: kohaldatakse elukohanõuet.

PL: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Väliskodanikud võivad taotleda praktiseerimisluba.

j)    1) ämmaemandateenused

(CPC 93191 osa)

BG: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BE, LU: kõrgharidusega praktikantidelt, kes on välisriigi füüsilised isikud, nõutakse pädeva asutuse luba.

CZ, CY, LT, EE, RO, SK: välisriigi füüsilistelt isikutelt nõutakse pädeva asutuse luba.

DK: eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on elukoha olemasolu.

FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires.

IT: kohaldatakse elukohanõuet.

LV: oleneb majandusvajadustest, mis sõltuvad kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud ämmaemandate koguarvust konkreetses piirkonnas.

PL: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Väliskodanikud võivad taotleda praktiseerimisluba.

CY, HU: kohustusi ei ole võetud.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

SI: ämmaemandad vajavad kutseala koja litsentsi.

j)    2) meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused
(CPC 93191 osa)

AT: välisriigi teenuseosutajatel on lubatud tegutseda üksnes järgmistel tegevusaladel: meditsiiniõed, füsioterapeudid, töötervishoiu terapeudid, logopeedid, dieedi- ja toitumisnõustajad.

BE, FR, LU: kõrgharidusega praktikantidelt, kes on välisriigi füüsilised isikud, nõutakse pädeva asutuse luba.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

CY, CZ, EE, RO, SK, LT: välisriigi füüsilistelt isikutelt nõutakse pädeva asutuse luba.

BG, CY, HU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on elukoha olemasolu.

CY, CZ, EL, IT: loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi: otsuse tegemisel kaalutakse piirkonna vabu töökohti ja tööjõu puudust.

LV: oleneb majandusvajadustest, mis sõltuvad kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud õdede koguarvust asjaomases piirkonnas.

SI: õed vajavad kutseala koja litsentsi, tervishoiuabilised peavad end registreerima.

k)    farmaatsiatoodete jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük
(CPC 63211)
ja muud apteekriteenused 58  

FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Kehtestatud kvootide raames on Armeenia kodanike juurdepääs siiski võimalik, kui teenuseosutajale on antud Prantsusmaa ülikoolis kraad farmaatsia alal.

CY, DE, EL, SK: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

HU: kohaldatakse kodakondsusnõuet, v.a ravimite jaemüügi ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüügi korral (CPC 63211).

IT, PT: kohaldatakse elukohanõuet.

D.    Kinnisvarateenused 59

a)    oma või renditud varaga seotud teenused (CPC 821)

FR, HU, IT, PT: kohaldatakse elukohanõuet.

CY, LV, MT, SI: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

b)    tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused (CPC 822)

DK: kohaldatakse elukohanõuet, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole ette näinud teisiti.

FR, HU, IT, PT: kohaldatakse elukohanõuet.

CY, LV, MT, SI: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

E.    Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

c)    muude transpordivahenditega seotud teenused

(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105) 

SE: kohaldatakse EMP elukoha nõuet (CPC 83101).

e)    isiklike ja majapidamistarvetega seotud teenused (CPC 832)

EU: spetsialistide ja kõrgharidusega praktikantide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

f)    telekommunikatsiooniseadmete rent (CPC 7541)

EU: spetsialistide ja kõrgharidusega praktikantide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

F.    Muud äriteenused

e)    tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused
(CPC 8676)

IT, PT: bioloogide ja keemiaanalüütikute suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

CY: bioloogide ja keemiaanalüütikute suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

f)    põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881 osa)

IT: agronoomide ja periti agrari kutsealade esindajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

j)    2) turvateenused

(CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)

BE, BG, CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.

DK: tegevjuhtide ja lennujaama valveteenistuse töötajate suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.

ES, PT: spetsialistide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

FR: tegevjuhtide ja direktorite suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

IT: kohaldatakse Itaalia või ELi kodakondsuse ja elukoha nõuet, et saada vajalik luba turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks.

k)    seonduvad teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675)

DE: riiklikult määratud mõõdistajate suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

FR: omandiõiguse seadmise ja maaõigusega seotud mõõdistamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet.

CY: geoloogia-, geofüüsika-, mõõdistamis- ja kartograafiateenuste puhul kohaldatakse omanike kodakondsuse nõuet.

IT, PT: kohaldatakse elukohanõuet.

l)    1) laevade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

l)    2) raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

LV: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

l)    3) mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ning maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

EU: mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide hoolduse ja remondi valdkonnas kohaldatakse kodakondsusnõuet.

l)    5) metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning personaal- ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused 60

(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet, v.a:

BE, DE, DK, ES, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, UK: CPC 633, 8861 ja 8866 puhul;
BG isiklike ja kodutarvete (v.a juveeltooted) parandamise teenuste puhul: CPC 63301, 63302, 63303 osa, 63304, 63309;

AT: CPC 633, 8861–8866 puhul;

EE, FI, LV, LT: CPC 633, 8861–8866 puhul;

CZ, SK: CPC 633, 8861–8865 puhul, ja

SI: CPC 633, 8861, 8866 puhul.

m)    hoonete puhastusteenused

(CPC 874)

CY, EE, HR, MT, PL, RO, SI: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

n)    fotograafiateenused

(CPC 875)

HR, LV: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG, PL: aerofotograafiateenuste osutamise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet.

p)    trükkimine ja kirjastamine

(CPC 88442)

HR: kirjastaja ja toimetuse liikmete suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

SE: kirjastajate ning kirjastuste ja trükikodade omanike suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

IT: kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema ELi liikmesriigi kodanikud.

q)    konverentsiteenused
(CPC 87909 osa)

SI: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

r)    1) kirjaliku ja suulise tõlke teenused
(CPC 87905)

FI: diplomeeritud tõlkijate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

r)    3) inkassoteenused
(CPC 87902)

BE, EL: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

IT: kohustusi ei ole võetud.

r)    4) krediidiinfoteenused
(CPC 87901)

BE, EL: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

IT: kohustusi ei ole võetud.

r)    5) paljundusteenused
(CPC 87904) 61

EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

8.    EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

(CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)

BG: välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.

CY: kõrgharidusega praktikantidelt, kes on välisriigi füüsilised isikud, nõutakse pädeva asutuse luba.

9.    TURUSTUSTEENUSED

(välja arvatud relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)

C.    Jaemüügiteenused 62

a)    toiduainete jaemüügiteenused
(CPC 631)

FR: tubakamüüjate (buraliste) suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

ES: tubaka jaemüügi korral. Asutamise korral kohaldatakse ELi liikmesriigi kodakondsuse nõuet.

10.    HARIDUSTEENUSED (üksnes erasektori rahastatavad teenused)

A.    Põhiharidusteenused
(CPC 921)

FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Armeenia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning seal õpetamiseks.

IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus väljastada tunnustatud riiklikke diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

EL: õpetajate suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

B.    Keskharidusteenused
(CPC 922)

FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Armeenia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus väljastada tunnustatud riiklikke diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

EL: õpetajate suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

LV: puudega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 9224).

C.    Kõrgharidusteenused

(CPC 923)

FR: kohaldatakse kodakondsusnõuet. Armeenia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning seal õpetamiseks.

CZ, SK: kolmanda taseme hariduse teenuste puhul, v.a teise taseme hariduse järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused, kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 92310).

IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus väljastada tunnustatud riiklikke diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

E.    Muud haridusteenused

(CPC 929)

CZ, SK: enamik juhatuse liikmetest peab vastama kodakondsusnõudele.

12.    FINANTSTEENUSED

A.    Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

AT: filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kes on Austria residendid.

EE: otsekindlustuse puhul võivad kindlustusalal tegutseva Armeenia osalusega aktsiaseltsi juhatusse kuuluda Armeenia kodanikud üksnes proportsionaalselt Armeenia osaluse suurusega, kuid nad ei tohi mingil juhul moodustada üle poole juhatuse liikmetest. Tütarettevõtja või iseseisva äriühingu juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis.

ES: aktuaaride suhtes kohaldatakse elukohanõuet (või kaheaastase kogemuse nõuet).

HR: kohaldatakse elukohanõuet.

IT: aktuaaride suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

PL: kindlustusvahendajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

FI: kindlustusseltsi tegevjuhtide ja vähemalt ühe audiitori elukoht peab olema ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit. Armeenia kindlustusseltsi peamaakleri elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis.

B.    Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

BG: peadirektoritelt ja juhatajalt nõutakse alalist elukohta Bulgaarias.

FI: krediidiasutuste tegevjuhtide ja vähemalt ühe audiitori elukoht peab olema EMPs, kui finantsjärelevalveasutus ei ole teinud erandit. Tuletisinstrumentide börsi maakler (üksikisik) peab olema ELi elanik.

IT: Elukohanõue ELi liikmesriigi territooriumil tegutsevate finantsnõustajate (consulenti finanziari) suhtes.

HR: kohaldatakse elukohanõuet. Juhatus peab juhtima krediidiasutuse tegevust Horvaatia Vabariigi territooriumilt. Vähemalt üks juhatuse liige peab oskama vabalt horvaadi keelt.

LT: vähemalt üks panga juhtidest peab alaliselt elama Leedu Vabariigis ja rääkima leedu keelt.

PL: vähemalt üks panga tegevjuht peab täitma kodakondsusnõude.

SE: hoiupanga asutaja peab olema EMPs elav füüsiline isik.

13.    TERVISE- JA SOTSIAALTEENUSED
(üksnes erasektori rahastatavad teenused)

A.    Haiglateenused (CPC 9311)

B.    Kiirabiteenused (CPC 93192)

C.    Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused (CPC 93193)

E.    Sotsiaalteenused (CPC 933)

FR: juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Loa väljastamisel võetakse arvesse kohalike juhtivtöötajate olemasolu.

LV: arstide, hambaarstide, ämmaemandate, meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

PL: välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on kutsekodades piiratud valimisõigus.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

14.    TURISMI- JA REISITEENUSED

A.    Hotellid, restoranid ja toitlustamine

(CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)

välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused 63

BG: välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.

HR: majapidamistes ja maapiirkondade kodumajapidamistes majutus- ja toitlustusteenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet.

B.    reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

(sh reisijuhid)

(CPC 7471)

BG: välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.

CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

HR: büroojuhi ametikohal töötamiseks on vajalik turismiministeeriumi luba.

C.    Giiditeenused (CPC 7472)

BG, CY, ES, FR, EL, HR, HU, LT, MT, PL, PT, SK: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

IT: väljastpoolt ELi liikmesriike pärit giididel on vaja eriluba.

15.    VABAAJA-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

(v.a audiovisuaalteenused)

A.    Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused)

(CPC 9619)

FR: juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Kui luba on vaja rohkem kui kaheks aastaks, on loa väljastamise tingimuseks kodakondsuse olemasolu.

16.    TRANSPORDITEENUSED

A.    Meretransport

a)    rahvusvaheline reisijatevedu

(CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž)

b)    rahvusvaheline kaubavedu

(CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž)

EU: laeva meeskondade suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

AT: tegevjuhtide enamuse suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

SE: kaubalaeva või traditsioonilise laeva kapten peab olema Rootsi kodanik.

D.    Maanteetransport

a)    reisijatevedu

(CPC 7121 ja CPC 7122)

AT: isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK, HR: juhtide suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.

BG, MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

b)    kaubavedu

(CPC 7123, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks 64 )

AT: isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG, MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

HR: juhtide suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.

E.    Kaupade (v.a kütus) torutransport 65

(CPC 7139)

AT: tegevjuhtide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

17.    TRANSPORDI ABITEENUSED 66

A.    Meretranspordi abiteenused

a)    meretranspordi lastikäitlemisteenused

b)    hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)    tollivormistusteenused

d)    konteinerjaama- ja depooteenused

e)    laevade agenteerimisteenused

f)    mereveoste ekspedeerimise teenused

g)    laevade rentimine (koos meeskonnaga)

(CPC 7213)

h)    puksiirteenused

(CPC 7214)

i)    meretranspordi tugiteenused

(CPC 745 osa)

j)    muud tugi- ja abiteenused (v.a toitlustamine)

(CPC 749 osa)

AT: tegevjuhtide enamuse suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG, MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK, NL: tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet.

EL: tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

D.    Maanteetranspordi abiteenused

d)    kommertsveokite rentimine koos juhiga

(CPC 7124)

AT: isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG, MT: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

F.    Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused 67

a)    torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

AT: tegevjuhtide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

19.    ENERGIATEENUSED

A.    Kaevandamisega seotud teenused

(CPC 883) 68

CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

SK: kohaldatakse elukohanõuet.

20.    MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

a)    pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused (CPC 9701)

EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

b)    juuksuriteenused (CPC 97021)

EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega.

c)    iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused
(CPC 97022)

EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

d)    muud mujal liigitamata iluraviteenused
(CPC 97029)

EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

e)    spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui neid pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenustena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil 69
(CPC ver. 1.0 97230)

EU: kohaldatakse kodakondsusnõuet.

________________

VIII-D LISA

EUROOPA LIIDU RESERVATSIOONID LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE
JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES

1.    Euroopa Liit võimaldab teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 156 ja 157, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.

2.    Loend koosneb järgmistest osadest:

a)    esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ja

b)    teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Kui punktis b nimetatud veerus on üksnes konkreetsetele liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta. Kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalsete reservatsioonide või võimalike valdkondlike kogu ELis rakendatavate reservatsioonide kohaldamist.



EL ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool sõnaselgelt loetletud sektorite.

3.    Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on sekkuda tööturu osapoolte vahelistesse vaidlustesse või läbirääkimistesse või nende tulemusi muul viisil mõjutada.

4.    Alljärgnevas loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 156 ja 157 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevus toimub) kohaldatakse Armeenia Vabariigi lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.

5.    Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.



6.    Alljärgnev loend ei sisalda lepinguosalise määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.

7.    Alljärgneva loendiga ei piirata riigimonopole või ainuõigusi asjaomastes sektorites, nagu on sätestatud Euroopa Liidu poolt XIV-A ja VIII-B lisas.

8.    Sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumiks selle Euroopa Liidu liikmesriigi või piirkonna turuolukorrale antud hinnang, kus teenust osutatakse, võttes sealhulgas arvesse olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduvat mõju.

9.    Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

10.    Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 156, järgmistes allsektorites:

a)    rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega (st kolmandate riikide seadustega) seotud õigusteenused;

b)    majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused;

c)    maksualase nõustamise teenused;

d)    arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused;



e)    inseneriteenused, integreeritud inseneriteenused;

f)    arvutiteenused ja nendega seotud teenused;

g)    teadus- ja arendusteenused;

h)    reklaamiteenused;

i)    juhtimisalase nõustamise teenused;

j)    juhtimisalase nõustamisega seotud teenused;

k)    tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused;

l)    seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused;

m)    seadmete hooldus ja remont, eelkõige müügi- või rentimisjärgse teenindamise lepingu alusel;

n)    tõlketeenused;

o)    ehitusuuringuteenused;

p)    keskkonnateenused;



q)    reisibüroo- ja reisikorraldaja teenused ning

r)    meelelahutusteenused.

11.    Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artikliga 157, järgmistes allsektorites:

a)    rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega (st kolmandate riikide seadustega) seotud õigusteenused;

b)    arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused;

c)    inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused;

d)    arvutiteenused ja nendega seotud teenused;

e)    juhtimisalase nõustamise teenused ja juhtimisalase nõustamisega seotud teenused;

f)    tõlketeenused.




Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

KÕIK SEKTORID

Tunnustamine

EU: diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi liikmesriikide kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud kutsealal ühes Euroopa Liidu liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis. 70

Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega (st kolmandate riikide õigusega) seotud õigusabiteenused

(CPC 861 osa) 71

AT, CY, DE, EE, IE, LU, NL, PL, PT, SE, UK: puuduvad.

BE, ES, HR, IT, EL: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

LV: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

BG, CZ, DK, FI, HU, LT, MT, RO, SI, SK: kohaldatakse majandusvajaduste teste.

DK: õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse Taani õiguse eksami sooritamist.

FR: nõutav on täielik (lihtsustatud) vastuvõtt advokatuuri sobivustesti põhjal. Advokaatide pääsu suhtes avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d'Etat kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HR: esindusteenuste puhul nõutava advokatuuri täisliikmeks olemise puhul kehtib kodakondsusnõue.

SI: klientide esindamisel kohtus tasu eest kohaldatakse Sloveenia Vabariigis kaubandusliku kohaloleku nõuet. Välisriigi jurist, kellel on õigus praktiseerida välisriigis, võib osutada õigusteenuseid või praktiseerida advokaatide seaduse artiklis 34a sätestatud tingimustel, juhul kui on täidetud tegeliku vastastikkuse nõue. Vastastikkuse nõude täitmist kontrollib justiitsministeerium. Sloveenia advokatuuri määratud advokaatide kaubanduslik kohalolek saab toimuda üksnes ühe osanikuga äriühingu, piiratud vastutusega õigusbüroo (partnerluse) või piiramatu vastutusega õigusbüroo (partnerluse) vormis. Õigusbüroo tegevus piirdub õiguse praktiseerimisega. Õigusbüroo partneriteks võivad olla üksnes advokaadid.

Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

BE, CY, DE, EE, ES, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.

AT: tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline organisatsioon on olemas.

FR: kohaldatakse loanõuet. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga.

BG, CZ, DK, EL, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

HR: kohaldatakse elukohanõuet.

Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863) 72

BE, DE, EE, ES, FR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: puuduvad.

AT: tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline organisatsioon on olemas; kodakondsusnõuet kohaldatakse pädevates asutustes esindamise puhul.

BG, CZ, DK, EL, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

CY: kohustusi ei ole võetud maksudeklaratsioonide esitamise puhul.

PT: kohustusi ei ole võetud.

HR, HU: kohaldatakse elukohanõuet.

Arhitektuuriteenused

ning

linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused

(CPC 8671 ja CPC 8674)

EE, EL, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.

BE, ES, HR, IT: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

LV: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

FI: füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse valdkonnas.

BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

AT: üksnes planeerimisteenused, mille puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

HR, HU, SK: kohaldatakse elukohanõuet.

Inseneriteenused

ja

integreeritud inseneriteenused

(CPC 8672 ja CPC 8673)

EE, EL, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.

BE, ES, HR, IT: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

LV: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

FI: füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse valdkonnas.

BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

AT: üksnes planeerimisteenused, mille puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

HR, HU: kohaldatakse elukohanõuet.

Arvuti- ja arvutialased teenused

(CPC 84)

EE, EL, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: puuduvad.

ES, IT: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

LV: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

BE: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

AT, DE, BG, CY, CZ, DK, FI, HU, LT, RO, SK, UK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

HR: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse elukohanõuet. Kohustusi ei ole võetud sõltumatute spetsialistide puhul.

Teadus- ja arendusteenused

(CPC 851, 852, v.a psühholoogide teenused, 73 853)

EU, välja arvatud BE: nõutav on volitatud teadusasutusega sõlmitud vastuvõtuleping 74 .

CZ, DK, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

BE, UK: kohustusi ei ole võetud.

HR: kohaldatakse elukohanõuet.

Reklaam

(CPC 871)

BE, CY, DE, EE, ES, FR, IE, HR, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.

AT, BG, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

Juhtimisalase nõustamise teenused

(CPC 865)

DE, EE, EL, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.

ES, IT: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

BE, HR: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

AT, BG, CY, CZ, DK, FI, HU, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 866)

DE, EE, EL, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.

BE, ES, HR, IT: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

AT, BG, CY, CZ, DK, FI, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

HU: kohaldatakse majandusvajaduste testi, v.a vahekohtu- ja lepitusteenuste osutamisel (CPC 86602), mille puhul kohustusi ei ole võetud.

Tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused

(CPC 8676)

BE, DE, EE, EL, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

BE, EE, EL, ES, IE, IT, HR, LU, NL, PL, SI, SE, UK: puuduvad.

AT, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

DE: kohustusi ei ole võetud riiklikult määratud mõõdistajate puhul.

FR: kohustusi ei ole võetud mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaõigusega.

BG: kohustusi ei ole võetud.

Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI, SE: puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

UK: kohustusi ei ole võetud.

Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

UK: kohustusi ei ole võetud.

Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ning maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

BE, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI, SE: puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

UK: kohustusi ei ole võetud.

Õhusõidukite ning nende osade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

UK: kohustusi ei ole võetud.

Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus ja parandusteenused 75

(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

BE, EE, EL, ES, FR, IT, HR, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

Tõlkimine

(CPC 87905, v.a ametlik või kinnitatud tõlge)

DE, EE, FR, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.

BE, ES, IT, EL: sõltumatute spetsialistide puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

CY, LV: lepinguliste teenuseosutajate puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

AT, BG, CZ, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

HR: Kohustusi ei ole võetud sõltumatute spetsialistide puhul.

Ehitusuuringud

(CPC 5111)

BE, DE, EE, EL, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

Keskkonnateenused

(CPC 9401, 76 CPC 9402, CPC 9403, CPC 9404, 77 CPC 94060 osa, 78 CPC 9405, CPC 9406 osa, CPC 9409)

BE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, EL, FI, HU, LT, LV, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid 79 )

(CPC 7471)

AT, CZ, DE, EE, ES, FR, IT, LU, NL, PL, SI, SE: puuduvad.

BG, DK, EL, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: kohaldatakse majandusvajaduste testi.

BE, CY, DK, FI, IE: kohustusi ei ole võetud, v.a reisijuhtide puhul (isikud, kelle ülesanne on saata vähemalt kümnest inimesest koosnevat reisirühma, tegutsemata giidina konkreetsetes asukohtades).

HR: kohaldatakse elukohanõuet.

UK: kohustusi ei ole võetud.

Meelelahutusteenused, v.a audiovisuaalteenused (sh teatri-, ansambli-, tsirkuse- ja diskoteegiteenused)

(CPC 9619)

BG, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FI, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE: tippkvalifikatsioon 80 võib olla nõutav. Kohaldatakse majandusvajaduste testi.

AT: nõutakse tippkvalifikatsiooni ja majandusvajaduste testi, v.a isikute puhul, kelle põhikutsetegevus on seotud kaunite kunstidega ning kes saavad sellest oma põhitulu. Need isikud ei tohi tegelda Austrias muu äritegevusega järgmistel tingimustel: puuduvad.

CY: ansambli- ja diskoteegiteenuste puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

FR: kohustusi ei ole võetud lepinguliste teenuseosutajate puhul, välja arvatud juhul, kui:

a)    tööluba antakse ajavahemikuks, mis ei ületa üheksat kuud, ning seda on võimalik pikendada kolmeks kuuks;

b)    nõutav on vastavus majandusvajaduste testile ja

c)    meelelahutusasutus peab maksma Prantsuse immigratsiooni- ja integratsiooniametile maksu.

Kohustusi ei ole võetud sõltumatute spetsialistide puhul.

SI: riigis viibimise aeg on piiratud seitsme päevaga ürituse kohta. Tsirkuse- ja lõbustuspargiteenuste puhul on riigis viibimise aeg piiratud kuni 30 päevaga kalendriaasta kohta.

BE, UK: kohustusi ei ole võetud.

______________

VIII-E LISA

ARMEENIA VABARIIGI RESERVATSIOONID
ASUTAMISE SUHTES

1.    Alljärgnevas loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul Armeenia Vabariik kohaldab Euroopa Liidu ettevõtetele ja investoritele reservatsioone võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 144 lõikele 2.

Loend koosneb järgmistest osadest:

a)    horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes;

b)    sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatava(te)le reservatsiooni(de)le on märgitud ka asjaomane sektor või allsektor.

Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (kohustusi ei võeta), on väljendatud järgmiselt: „võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad“.

2.    Käesoleva lepingu artikli 141 lõike 3 kohaselt ei sisalda alljärgnev loend lepinguosaliste määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.

3.    Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.



4.    Käesoleva lepingu artikli 144 kohaselt ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, mis puudutavad õiguslikku vormi või kohustust saada tegevus- või muid lube, mida kohaldatakse kõigi territooriumil tegutsevate teenuseosutajate suhtes, olenemata nende kodakondsusest, tegevuskohast või võrdväärsetest kriteeriumidest, kuna need ei ole lepinguga piiratud.

Horisontaalsed reservatsioonid

Enamsoodustusrežiim

Armeenia jätab endale õiguse võtta vastu või rakendada meetmeid, millega võimaldatakse erinevat kohtlemist investeerimist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute või muu kaubanduslepingu alusel, mis kehtivad või mis sõlmitakse enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

Armeenia jätab endale õiguse võtta vastu või rakendada meetmeid, millega võimaldatakse teatava riigi erinevat kohtlemist vastavalt kehtivatele või tulevastele kahe- või mitmepoolsetele lepingutele, millega

a)    luuakse teenuste ja investeeringute ühtne turg;

b)    antakse asutamisõigus või

c)    nõutakse õigusaktide ühtlustamist ühes või enamas majandussektoris.

Selle erandi puhul lähtutakse järgmisest:

a)    „teenuste ja investeeringute ühtne turg“ on ala, kus on tagatud teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine;



b)    „asutamisõigus“ on kohustus kõrvaldada piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osaliste vahel lepingu jõustumise kuupäevaks põhimõtteliselt kõik asutamisõigust piiravad tõkked ning see hõlmab piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalisriikide kodanike õigust asutada ja juhtida ettevõtteid samadel tingimustel kui need, mis on kodanike jaoks sätestatud selle riigi õigusaktides, kus kõnealune ettevõtlus toimub;

c)    „õigusaktide ühtlustamine“ tähendab:

i)    piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu ühe või enama osalise õigusaktide ühtlustamist teis(t)e kõnealuse lepingu osalis(t)e õigusaktidega või

ii)    ühiste õigusaktide lisamist piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osaliste riigisisesesse õigusesse.

Selline ühtlustamine või lisamine peab toimuma ja arvatakse toimunuks üksnes hetkel, mil see jõustub piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalise või osaliste riigisiseses õiguses.

Kommunaalteenused

Kommunaalteenusteks peetavate majandustegevusalade suhtes võib kohaldada riiklikke monopole või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi.



Kinnisvara

Välisriikide füüsilised isikud ei saa omandada maad Armeenias, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Valdkondlikud reservatsioonid

1.    Äriteenused

Kutseteenused

Juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuste puhul reserveeritakse notariseerimise teenused Armeenia riigile.

Auditeerimisteenuste osutamise luba võidakse anda suletud aktsiaseltsina või piiratud vastutusega äriühinguna registreeritud juriidilisele isikule, kes vastab Armeenia Vabariigi auditeerimistegevuse seaduse nõuetele.

Muud äriteenused

Tehnilise kontrolli ja analüüsi teenuse osutajad peaksid olema Armeenia õigusnormide kohaselt asutatud juriidilised isikud.



2.    Transporditeenused

Kõikide transpordiliikide abiteenused

Kaubaveoagentuuri teenuste ja veoste ülevaatusteenuste puhul peab tollivormistuse tegema Armeenias asutatud litsentseeritud tolliagent.

________________

VIII-F LISA

ARMEENIA VABARIIGI KOHUSTUSED
SEOSES PIIRIÜLESTE TEENUSTE OSUTAMISEGA

1.    Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud Armeenia Vabariigi poolt käesoleva lepingu artikli 151 kohaselt liberaliseeritud majandustegevused ning nende tegevuste raames Euroopa Liidu teenuste ja teenuseosutajate suhtes reservatsioonidena kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loendid koosnevad järgmistest osadest:

a)    esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse;

b)    teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.

Allpool esitatud loendis nimetamata sektorites või allsektorites ei ole kohustusi võetud.



2.    Alljärgnev loend ei sisalda kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piiranguid käesoleva lepingu artiklite 149 ja 150 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi harrastada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise teenuseosutajate ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.

3.    Alljärgneva loendiga ei piirata teatavates teenuste sektorites ja allsektorites 1. viisi teostatavust ning riigimonopoli ja ainuõigusi, nagu on kirjeldatud ettevõtete asutamisega seotud kohustuste loendis.

4.    Käesoleva lepingu artikli 141 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool esitatud loend lepinguosaliste määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.

5.    Kohustuste loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele ja juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Sektor või allsektor 81

Reservatsioonide kirjeldus

Horisontaalsed

puuduvad.

1.    Äriteenused

A.    Kutseteenused

Õigusteenused (CPC 861)

1. viis: puuduvad, v.a õigusdokumentide koostamise puhul.

2. viis: puuduvad.

Majandusarvestusteenused

Auditeerimisteenused 82

Raamatupidamisteenused

(CPC 862)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Maksualase nõustamise teenused (CPC 863)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Arhitektuuriteenused

Inseneriteenused

Integreeritud inseneriteenused

Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused

(CPC 8671, 8672, 8673, 8674)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Meditsiini- ja hambaraviteenused (CPC 9312)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Veterinaarteenused (CPC 932)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

B.    Arvuti- ja arvutialased teenused

Arvuti riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused

Tarkvararakendusteenused

Andmetöötlusteenused

Andmebaasiteenused

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul – kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused

Muud arvutiteenused, sh andmete ettevalmistamisteenused

(CPC 841, 842, 843, 844, 845, 849)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

C.    Teadus- ja arendusteenused

Teadus- ja arendusteenused (CPC 851–853)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

D.    Kinnisvarateenused

Oma või renditud varaga seotud teenused

Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused

(CPC 821, 822)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

E.    Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

Erasõidukitega seotud teenused

Kaubaveoautodega seotud teenused

Laevadega seotud teenused

Õhusõidukitega seotud teenused

Muude maanteetranspordivahenditega seotud teenused

Muude masinate ja seadmetega seotud teenused

(CPC 83101, 83102, 83103, 83104, 83105, 83106–83109)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

F.    Muud äriteenused

Reklaamiteenused (CPC 871)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitlustega seotud teenused

Juhtimisalase nõustamise teenused

Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 864, 865, 866)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused (CPC 8676)

1. viis: tehnilise kontrolli ja analüüsi teenuse osutajad peaksid olema Armeenia õigusnormide kohaselt asutatud juriidilised isikud.

2. viis: puuduvad.

Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881**)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Kaevandamisega seotud nõustamisteenused (CPC 883**)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Töötleva tööstusega seotud nõustamisteenused (CPC 884**, 885**)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Energiajaotusega seotud nõustamisteenused (CPC 887**)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Inseneritööga seotud teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused (CPC 8675)

1. viis: kohustusi ei ole võetud.

2. viis: puuduvad.

Seadmete (v.a merelaevad, õhusõidukid või muud transpordivahendid) hooldus ja remont (CPC 633, 8861–8866)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Fotograafiateenused (CPC 875)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Pakendamisteenused (CPC 876)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Konverentsiteenused

Kirjaliku ja suulise tõlke teenused

(CPC 87909, 87905)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

2.    Sideteenused

A.    Posti- ja kulleriteenused (CPC 7511, 7512)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

B.    Telekommunikatsiooniteenused 83

Telefonsideteenused

Võrgupõhised pakett- ja ahelkommuteeritud andmesideteenused ning võrgupõhised faksiteenused

Pakett- ja ahelkommuteeritud andmesideteenuste jaemüük, faksiteenuste jaemüük

Teleksi- ja telegraafiteenused, võrgu- ja jaemüük

Rendiliiniteenused

(CPC 7521, 7522, CPC 7523)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Avalikud mobiilsideteenused, sh analoog-/digitaalmobiilside teenused, personaalsed sideteenused, spetsiaalne mobiilraadio (SMR), mobiilsidesüsteem (GSM), liikuva satelliitside teenused (MSS)

Kaugotsinguteenused ja mobiilandmesideteenused, võrgu- ja jaemüük

(CPC 75213, CPC 75291)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Rahvusvaheliste lisaväärtusega telekommunikatsiooniteenuste võrgumüük, traadi- või raadiopõhine, sh:

elektronpost;

kõnepost;

sidusinfo ja andmebaasiotsingud;

elektrooniline andmevahetus;

laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sealhulgas vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine;

koodide ja protokollide teisendamine;

teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine).

(CPC 7523, CPC 843)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Rahvusvaheliste lisaväärtusega telekommunikatsiooniteenuste jaemüük ning riigisiseste lisaväärtusega telekommunikatsiooniteenuste võrgu- ja jaemüük, traadi- või raadiopõhine, sh:

elektronpost;

kõnepost;

sidusinfo ja andmebaasiotsingud;

elektrooniline andmevahetus;

laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sealhulgas vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine;

koodide ja protokollide teisendamine;

teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine).

(CPC 7523, CPC 843)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Telekommunikatsiooniga seotud teenused (CPC 754)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

C.    Audiovisuaalteenused

Kino- ja videofilmide tootmis- ning turustamisteenused

Filmide linastamise teenused

Raadio- ja teleteenused (v.a. edastamisteenused)

Helisalvestusteenused

(CPC 9611, 9612, 9613)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

3.    Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused

A.    Üldehitus

B.    Üldehitus tsiviilehitusele

C.    Paigaldus- ja koostetööd

D.    Ehitiste viimistlustööd

(CPC 512, 513, 514+516, 517)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

4.    Turustusteenused

A.    Komisjonimüügiagentide teenused

B.    Hulgimüügiteenused

(CPC 61111, 6113**, 6121**, 621, 622)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

C.    Jaemüügiteenused

(CPC 61112, 6113**, 6121**, 631, 632)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

D.    Frantsiisimine (CPC 8929)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

5.    Haridusteenused

A.    Kõrgharidus (CPC 923)

B.    Täiskasvanuharidus (CPC 924)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

6.    Keskkonnateenused

A.    Reoveeteenused

B.    Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v.a ohtlike jäätmete piiriülene transport

a)    jäätmekäitlusteenused

b)    kanalisatsiooni- jms teenused

C.    Välisõhu ja kliima kaitse (heitgaaside puhastusteenused)

D.    Müra ja vibratsiooni vähendamine

E.    Pinnase ja vee parandamine ja puhastamine

–    saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine (loodus- ja maastikukaitseteenused)

F.    Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse

–    loodus- ja maastikukaitseteenused

G.    Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused

(CPC 9401, 9402, 9403, 9404, 9405, 9406, 9409)

1. viis: kohustusi ei ole võetud, v.a nõustamisteenuste puhul.

2. viis: puuduvad.

7.    Finantsteenused

A.    Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

1. viis: kohustusi ei ole võetud järgmiste sektorite puhul:

a)    otsekindlustusteenused, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud järgmisega:

i)    merelaevandus, kommertslennundus ning kosmoselennud ja -veod (sealhulgas satelliidid), mille puhul kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja

ii)    rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

b)    kindlustusvahendusteenused, v.a selliste riskide edasikindlustuse, retrosessiooni või kindlustuse korral, mis on seotud järgmisega:

i) merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja vedamisest tulenevad kohustused, ja

ii)    rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

2. viis: puuduvad.

B.    Panga- ja muud finantsteenused

1. viis: kohustusi ei ole võetud järgmiste sektorite puhul:

a)    kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega:

i)    rahaturu instrumendid (sh tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid);

ii)    välisvääringud;

iii)    tuletisväärtpaberid, sealhulgas (kuid mitte ainult) futuurid ja optsioonid;

iv)    valuutakursi ja intressimäära instrumendid, sealhulgas sellised finantsinstrumendid nagu vahetustehingud ja intressiforvardid;

v)    vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja

vi)    muud vabalt kaubeldavad instrumendid ja finantsvarad, sealhulgas väärismetallikangid;

b)    osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni tagamine ja väärtpaberite agendina paigutamine ja sellise tegevusega seotud teenuste osutamine;

c)    rahamaaklerlus;

d)    vara haldamine, nagu likviidsusjuhtimine ja väärtpaberiportfelli valitsemine, kõik kollektiivsete investeeringute valitsemise vormid, pensionifondi haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused;

e)    finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused.

2. viis: puuduvad.

8.    Tervise- ja sotsiaalteenused

A.    Haiglateenused (otseomandus ja tasu eest juhtimine)

B.    Muud tervishoiuteenused (otseomandus ja tasu eest juhtimine)

(CPC 9311, 9319)

1. viis: tehniliselt teostamatu.

2. viis: puuduvad.

9.    Turismi- ja reisiteenused

A.    Hotellid ja restoranid (CPC 641–643)

1. viis: tehniliselt teostamatu.

2. viis: puuduvad.

B.    Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

C.    Giiditeenused

(CPC 7471, 7472)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

10.    Vabaaja-, kultuuri- ja sporditeenused

A.    Meelelahutusteenused (v.a audiovisuaalteenused)

B.    Uudisteagentuuride teenused

C.    Spordi- ja vabaajateenused

(CPC 9619, 962, 964)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

11.    Transporditeenused

A.    Meretransporditeenused

Reisijatevedu

Kaubavedu

Laevade rentimine koos kapteniga

(CPC 7211, 7212, 7213)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Konteinerjaama- ja depooteenused

Laevade agenteerimisteenused

Mereveoste ekspedeerimise teenused

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Veetranspordi tugiteenused

(CPC 745)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

B.    Lennutransporditeenused

Õhusõidukite hooldus ja remont (CPC 8868**)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Lennutransporditeenuste, sh arvutipõhiste ettetellimissüsteemide teenuste müük ja turustamine (CPC 748, 749)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Maapealne teenindus

1. viis: kohustusi ei ole võetud.

2. viis: puuduvad.

Lennujaamade juhtimine

1. viis: kohustusi ei ole võetud.

2. viis: puuduvad.

C.    Raudteetransporditeenused

Reisijatevedu

Kaubavedu

(CPC 7111, 7112)

1. viis: kohustusi ei ole võetud.

2. viis: puuduvad.

Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868**)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Raudteetranspordi tugiteenused (CPC 743)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

D.    Maanteetransporditeenused

Reisijatevedu

Kaubavedu

Kaubaveokite rentimine koos juhiga

(CPC 7121, 7122, 7123, 7124)

1. viis: erinev kohtlemine seoses üldkasutatavate teede käitamise ja hooldamise ning sisenemislubade väljastamise puhul kohaldatavate maksude ja tasudega.

2. viis: puuduvad.

Maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Maanteetranspordi tugiteenused (CPC 744)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

12.    Kõikide transpordiliikide abiteenused

Veosekäitlemisteenused (CPC 741)

Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742)

1. viis: puuduvad.

2. viis: puuduvad.

Kaubaveoagentuuri teenused

Muud transpordi tugi- ja lisateenused

(CPC 748, 749)

1. viis: tollivormistuse peab tegema Armeenias asutatud litsentseeritud tolliagent.

2. viis: puuduvad.

13.    Energiateenused

Kütuste torutransport (CPC 7131)

1. viis: kohustusi ei ole võetud järgmiste sektorite puhul:

a)    maagaasi torutransport, v.a nõustamisteenused.

2. viis: kohustusi ei ole võetud järgmiste sektorite puhul:

a)    maagaasi torutransport, v.a nõustamisteenused.

________________

VIII-G LISA

ARMEENIA VABARIIGI RESERVATSIOONID LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE
JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES

1.    Armeenia Vabariik võimaldab Euroopa Liidu lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 156 ja 157, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.

2.    Loend koosneb järgmistest osadest:

a)    esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ja

b)    teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Armeenia Vabariik ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool sõnaselgelt loetletud sektorite.



3.    Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on sekkuda tööturu osapoolte vahelistesse vaidlustesse või läbirääkimistesse või nende tulemusi muul viisil mõjutada.

4.    Alljärgnevas loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 156 ja 157 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevus toimub) kohaldatakse Euroopa Liidu lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.

5.    Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Armeenia Vabariigi õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

6.    Alljärgnev loend ei sisalda lepinguosalise määratud subsiidiume käsitlevaid meetmeid.



7.    Alljärgneva loendiga ei piira riigimonopole või ainuõigusi asjaomastes sektorites, nagu on sätestatud Armeenia Vabariigi poolt VIII-E ja VIII-F lisas.

8.    Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks vastava turuolukorra hindamine Armeenias, kus teenust osutatakse, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju hindamine.

9.    Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

10.    Armeenia Vabariik võimaldab Euroopa Liidu lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 156 ja 157, järgmistes äriteenuste allsektorites:

a)    õigusteenused (CPC 861);

b)    majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 862);

c)    maksualase nõustamise teenused (CPC 863);

d)    arhitektuuriteenused (CPC 8671);

e)    inseneriteenused (CPC 8672);

f)    integreeritud inseneriteenused (CPC 8673);



g)    linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused (CPC 8674);

h)    meditsiini- ja hambaraviteenused (CPC 9312);

i)    veterinaarteenused (CPC 932);

j)    arvutite riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused (CPC 841);

k)    tarkvara rakendusteenused (CPC 842);

l)    andmetöötlusteenused (CPC 843);

m)    andmebaasiteenused (CPC 844);

n)    kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused (CPC 845);

o)    muud arvutiteenused, sh andmete ettevalmistamisteenused (CPC 849);

p)    teadus- ja arendusteenused (CPC 851–853);

q)    kinnisvarateenused: oma või renditud varaga seotud teenused (CPC 821);

r)    kinnisvarateenused: tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused (CPC 822);

s)    rendi-/liisinguteenused ilma juhita: õhusõidukitega seotud teenused (CPC 83104);



t)    rendi-/liisinguteenused ilma juhita: muude transpordivahenditega seotud teenused (CPC 83101, 83102);

u)    rendi-/liisinguteenused ilma juhita: muude masinate ja seadmetega seotud teenused (CPC 83106–83109);

v)    reklaamiteenused (CPC 871);

w)    turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste teenused (CPC 864);

x)    juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865);

y)    juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866);

z)    tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused (CPC 8676);

aa)    töötleva tööstusega seotud nõustamisteenused (CPC 884, 885);

bb)    seadmete (v.a merelaevad, õhusõidukid või muud transpordivahendid) hooldus ja remont (CPC 633, 8861–8866);

cc)    trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442);

dd)    konverentsiteenused (CPC 87909) ning

ee)    kirjaliku ja suulise tõlke teenused (CPC 87905).



Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

Horisontaalsed

Kinnisvara

Välisriikide füüsilised isikud ei saa omandada maad Armeenias, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Äriteenused

Sõltumatud spetsialistid

Sisenemisluba antakse kuni kolmeks aastaks.

________________

(1) Kommunaalteenuseid pakutakse näiteks sellistes teenustesektorites nagu seotud teaduslik-tehnilised nõustamisteenused, sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, terviseteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste antud kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teenindamiskohustustest. Kuna kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjalik ja ammendav sektoripõhine loend otstarbekas. Reservatsioon ei kehti telekommunikatsioonisektori ning arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste suhtes.
(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 kohaselt peetakse kõnealuseid tütarettevõtjaid Euroopa Liidu juriidilisteks isikuteks. Niivõrd kui neil on alaline ja toimiv seos Euroopa Liidu majandusega, saavad nad siseturu toimimisest kasu, saades muu hulgas kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kasutada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust.
(3) Teenustesektorites piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates teenustekaubanduse üldlepingu kohastes kohustustes kajastatud piirangutega.
(4) Selleks et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu ELis, tuleb sõlmida vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mille üle peetakse läbirääkimisi artiklis XXX sätestatud raamistikus.
(5) Kohaldatakse Ida-Euroopa äriühingute suhtes, kes teevad koostööd ühe või mitme Põhjamaade äriühinguga.
(6) Austrias hõlmab enamsoodustusrežiimi erandi liiklusõigustega seotud osa kõiki riike, kellega on sõlmitud või võidakse tulevikus sõlmida maanteetransporti käsitlevad kahepoolsed lepingud või muud maanteetranspordiga seotud kokkulepped.
(7) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 % osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.
(8) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 % osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.
(9) Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalpiirangut.
(10) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 % osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.
(11) Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise suhtes Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldjuhul võivad seda teenust osutada üksnes farmatseudid. Mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis on farmatseutidele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.
(12) Filiaalide ja tütarettevõtjate erineva kohtlemise suhtes rakendatakse horisontaalpiirangut. Välisfiliaalid võivad saada loa liikmesriigi territooriumil tegutsemiseks üksnes asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustel ja neilt võib seega nõuda vastavust mitmele konkreetsele usaldatavusnõudele.
(13) Sealhulgas siseveetranspordi abiteenused.
(14) „Võrdväärne kohtlemine“ – Euroopa Liidu lennuettevõtjate ja Euroopa Liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine.
(15) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 % suurust osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.
(16) Tuginedes andmetele energeetika peadirektoraadi värskeimas ELi energiastatistika käsiraamatus: toornafta import väljendatud massina, gaasi import väljendatud kütteväärtusena.
(17) Hõlmab õigusabi-, esindus-, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusmenetluse ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuseid on lubatud osutada üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga sellise jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning samamoodi kui muude teenuste osutamise puhul, kehtivad Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatavad litsentsimisnõuded ja -menetlused. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muu hulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane asukoht vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning Euroopa Liidu liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes ELi pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse praktiseerimist. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.
(18) Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 1.A.a (õigusteenused).
(19) Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise suhtes Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldjuhul võivad seda teenust osutada üksnes farmatseudid. Mõnes liikmesriigis on farmatseutidele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.
(20) CPC 85201 osa, mis on esitatud punktis 1.A.h (meditsiini- ja hambaraviteenused).
(21) Asjaomane teenus on seotud kinnisvaramaaklerite kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ning juriidiliste isikute õigusi või piiranguid kinnisvara ostmisel.
(22) Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja 8868) on esitatud punktides l.F.l.1–1.F.l.4.
(23) Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 88442 alla ja on esitatud punktis 1.F.p.
(24) Mõiste „postisaadetis“ tähendab saadetist, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.
(25) Mõiste „käitlemine“ peaks hõlmama kogumist, sorteerimist, vedu ja kättetoimetamist.
(26) Nt kirjad, postkaardid.
(27) Siia alla kuuluvad raamatud, kataloogid.
(28) Ajakirjad, ajalehed ja perioodikaväljaanded.
(29) Allsektorite i–iv puhul võidakse nõuda konkreetseid universaalteenuse osutamise kohustusi kehtestavaid lube ja/või sissemaksete tegemist tagatisfondi.
(30) Kiirkulleriteenus võib sisaldada peale suurema kiiruse ja usaldusväärsuse lisaväärtuselemente, näiteks kogumine lähetamiskohast, adressaadile kättetoimetamine, asukoha kindlakstegemine ja jälgimine, sihtpunkti ning adressaadi muutmine teel oleva saadetise puhul, vastuvõtukinnitus.
(31) Vahenditega, sh kolmanda isiku poolne ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine, millega võimaldatakse teenuse tellijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada. Postisaadetis – saadetis, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.
(32) Posti maanteevedu omal kulul.
(33) Posti õhuvedu omal kulul.
(34) Teenused ei hõlma sidusinfo- ja/või andmetöötlust (sh tehingute töötlust) (CPC 843 osa), mis on esitatud punktis 1.B (arvutiteenused).
(35) Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatorite ühenduskanaleid.
(36) Teenused hõlmavad telekommunikatsiooniteenuseid, mis koosnevad raadio- ja telesaate edastamisest ja vastuvõtmisest satelliidi vahendusel (satelliidi kaudu edastamise katkematu ahel, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammi signaalide levitamiseks üldsusele). See hõlmab satelliitsideteenuste müüki, kuid ei sisalda teleprogrammide pakettide müüki majapidamistele.
(37) Teenused, mis hõlmavad CPC 62271, on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 18.D.
(38) Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.B ja 1.F.l.
(39) Farmaatsia-, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük on esitatud KUTSETEENUSTE all punktis 1.A.k.
(40) Vastab reoveekäitlusteenustele.
(41) Vastab heitgaaside puhastusteenustele.
(42) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.
(43) Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 12.D.a (lendude maapealne teenindus).
(44) Ilma et see piiraks selliste tegevuste ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka arvatakse reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.
(45) Sisaldab fiiderteenuseid ja seadmete teisaldamist rahvusvaheliste merevedajate poolt samas riigis asuvate sadamate vahel, kui sellega ei kaasne tulu.
(46) CPC 71235 osa, mis on esitatud SIDETEENUSTE all punktis 2.A (posti- ja kulleriteenused).
(47) Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.B.
(48) Ei hõlma transpordivahendite hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.
(49) „Võrdväärne kohtlemine“ – Euroopa Liidu lennuettevõtjate ja Euroopa Liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine.
(50) Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.C.
(51) Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.
(52) Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktides 1.A.h (meditsiiniteenused) ja 1.A.j.2 (õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatud teenused ning terviseteenused) (8.A ja 8.C).
(53) Selleks et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsiooni tunnustataks kogu ELis, tuleb sõlmida vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mille üle peetakse läbirääkimisi artiklis XXX määratletud raamistikus.
(54) See sektor ei hõlma töötleva tööstusega seotud nõustamisteenuseid.
(55) Kirjastamine ja trükkimine tasu eest või lepingu alusel on esitatud ÄRITEENUSTE all punktis 6.F.p.
(56) See hõlmab õigusabi-, esindus-, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusteenuseid ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid.
Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse, nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul, kohaldatakse ELi liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Advokaatide puhul, kes osutavad rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega seotud õigusteenuseid, võivad nendeks litsentsimisnõueteks ja -menetlusteks olla muu hulgas kohalike eetikanormide järgimine, päritoluriigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetuse kasutamiseks ei ole heakskiitu saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja ELi liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes ELi pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.
(57) Ei hõlma maksuküsimustes osutatavaid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 6.A.a (õigusteenused).
(58) Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise suhtes ELi liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldjuhul võivad seda teenust osutada üksnes farmatseudid. Mõnes liikmesriigis on farmatseutidele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.
(59) Asjaomane teenus on seotud kinnisvaramaaklerite kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ning juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.
(60) Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 6.F.l.1–6.F.l.4.
Kontorimasinate ja -seadmete (k.a arvutid) hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud punktis 6.B (arvutiteenused ja nendega seotud teenused).
(61) Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 8442 alla ja on esitatud punktis 6.F.p.
(62) Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.B ja 6.F.l.Ei hõlma energiatoodete jaemüügiteenuseid, mis on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktides 19.E ja 19.F.
(63) Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 17.E.a (maapealne teenindus).
(64) CPC 71235 osa, mis on esitatud SIDETEENUSTE all punktis 7.A (posti- ja kulleriteenused).
(65) Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.B.
(66) Ei hõlma transpordivahendite hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.l.1–6.F.l.4.
(67) Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.C.
(68) Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: mäetööstusega seotud nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.
Ei hõlma otsest juurdepääsu loodusvaradele või nende kasutamist.
Ei hõlma muude loodusvarade kui nafta ja gaas (CPC 5115) kaevandamiseks tehtavaid platsi ettevalmistustöid, mis on esitatud punktis 8. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED
(69) Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktides 6.A.h (meditsiini- ja hambaraviteenused) ja 6.A.j.2 (õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatavad teenused ja tervishoiuteenused) (13.A ja 13.C).
(70) Selleks et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu Euroopa Liidus, on vaja vastastikuse tunnustamise kokkulepet, mille üle peeti läbirääkimisi lepingu artiklis 18 määratletud raamistikus.
(71) Samamoodi kui muude teenuste osutamise puhul kehtivad õigusteenuste suhtes Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatavad litsentsimisnõuded ja -menetlused. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muu hulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane asukoht vastuvõtvas riigis.
(72) Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide seadustega seotud õigusabiteenuste all.
(73) CPC 85201 osa, mis on esitatud meditsiini- ja hambaraviteenuste all.
(74) Kõikides liikmesriikides, v.a Taani, peavad teadusasutuse tunnustamine ja vastuvõtuleping vastama ELi direktiivis 2005/71/EÜ sätestatud tingimustele.
(75) Kontorimasinate ja -seadmete (sh arvutid) hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud arvutiteenuste all.
(76) Vastab reoveekäitlusteenustele.
(77) Vastab heitgaaside puhastusteenustele.
(78) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.
(79) Teenuseosutajad, kelle ülesanne on saata vähemalt kümnest inimesest koosnevat reisirühma, tegutsemata giidina konkreetsetes asukohtades.
(80) Kui kvalifikatsiooni ei ole omandatud ELis ja selle liikmesriikides, võib asjaomane liikmesriik hinnata, kas kvalifikatsioon vastab tema territooriumil nõutavale kvalifikatsioonile.
(81) Teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loend põhineb WTO loetelul (MTN.GNS/W/12).
(82) Auditeerimisteenuste osutamise luba võidakse anda suletud aktsiaseltsina või piiratud vastutusega äriühinguna registreeritud juriidilisele isikule, kes vastab Armeenia Vabariigi audiitortegevuse seaduse nõuetele.
(83) Armeenia võetud kohustused lähtuvad ajakava põhimõtetest, mis on sätestatud WTO dokumentides „Notes for Scheduling Basic Telecom Services Commitments“ (S/GBT/W/2/Rev.1) ja „Market Access Limitations on Spectrum Availability“ (S/GBT/W/3). Armeenia võtab ka reguleerimispõhimõtteid käsitlevas dokumendis nimetatud kohustused.

Brüssel,25.9.2017

JOIN(2017) 36 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ühisettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele ulatuslikule ja laiendatud partnerluslepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta


IX LISA

LEPINGUOSALISTE ÕIGUSAKTID
NING GEOGRAAFILISTE TÄHISTE REGISTREERIMISE, KONTROLLIMISE JA KAITSE ELEMENDID

A osa
Lepinguosaliste õigusaktid

I.    Euroopa Liidu õigusaktid

1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta ning selle rakenduseeskirjad

2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89, ning selle rakenduseeskirjad

3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, ning selle rakenduseeskirjad



4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta

II.    Armeenia Vabariigi õigusaktid

1)    Armeenia Vabariigi seadus HO-60-N geograafiliste tähiste kohta, vastu võetud 29. aprillil 2010, jõustunud 1. juulil 2010

2)    Armeenia Vabariigi tsiviilseadustik, artiklid 1179–1183

3)    Geograafilised tähise, päritolunimetuse ja garanteeritud traditsiooniliste toodete taotluse täitmise, esitamise ja menetlemise eeskirjad, mis kinnitati Armeenia Vabariigi valitsuse 10. märtsi 2011. aasta otsusega 310 –N



B osa

Geograafiliste tähiste registreerimise, kontrollimise ja kaitse elemendid

Mõlemad lepinguosalised tagavad, et geograafiliste tähiste registreerimise, kontrollimise ja kaitse süsteem hõlmab järgmist:

1)    territooriumil kaitstavate geograafiliste tähiste register;

2)    haldusmenetlus, millega tõendatakse, et geograafilised tähised näitavad, et kaup on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt, piirkonnast või paikkonnast, kui kauba kvaliteet, maine või muu omadus on põhimõtteliselt seostatav kauba geograafilise päritoluga;

3)    nõue, mille kohaselt registreeritud nimetus peab vastama konkreetse(te)le too(de)tele, mille kohta on koostatud tootespetsifikaat, mida võib muuta üksnes nõuetekohast haldusmenetlust rakendades;

4)    tootmise suhtes kohaldatavad kontrollisätted;

5)    registreeritud geograafiliste tähiste kaitse tagamine ametiasutuste asjakohase haldustegevusega;



6)    õigusnormid, millega sätestatakse, et registreeritud geograafilist tähist:

a)    võib kasutada iga turuosaline, kes turustab vastavate tootespetsifikaatidega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid või toiduaineid;

b)    kaitstakse järgmise eest:

i)    registreeritud geograafilise tähise otsene või kaudne kaubanduslikul eesmärgil kasutamine registreerimisega hõlmamata toodetel, kui need sarnanevad kõnealuse geograafilise tähise all registreeritud toodetega või kui kaitstud geograafilise tähiste kasutamisega kasutatakse ära kaitstud nimetuse mainet;

ii)    väärkasutus, jäljendamine või seoste tekitamine, isegi kui on näidatud toote tegelik päritolu või kui kaitstud geograafiline tähis on tõlgitud või kui seda on täiendatud sõnadega „viis“, „tüüp“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“ või muu samalaadse väljendiga;

iii)    muud toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevad valed või eksitavad märked, mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamine, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust, ning

iv)    mis tahes muu tegevus, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta;



7)    nõue, et kaitstud nimetused ei või muutuda tavanimetusteks;

8)    registreerimissätted, mis võivad hõlmata registreeritud nimetustega osaliselt või täielikult kattuvate nimetuste, kaupade tavakeelsete nimetuste ning taimesordi või loomatõu nimede koostisosaks olevate terminite registreerimisest keeldumist. Selliste sätete puhul võetakse arvesse kõigi asjaomaste isikute õigustatud huve;

9)    geograafiliste tähiste ja kaubamärkide vahelist seost käsitlevad eeskirjad, millega nähakse ette piiratud erand kaubamärgiõiguse alusel antavatest õigustest, nii et varasema kaubamärgi olemasolu ei anna alust takistada nimetuse registreerimist ja kasutamist registreeritud geograafilise tähisena, v.a juhul kui kaubamärgi tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes võib geograafilise tähise registreerimine ja kasutamine kaubamärgita toodetel tarbijat eksitada;

10)    õigus, mille kohaselt võib geograafilises piirkonnas tegutsev ja nõuetekohaselt kontrollitav tootja toota kaitstud nimetusega märgistatud tooteid, juhul kui tema tooted vastavad tootespetsifikaadile;

11)    vastuväitemenetlus, mis võimaldab arvesse võtta nimetuste varasemate kasutajate seaduslikke huve, olenemata sellest, kas kõnealused nimetused on intellektuaalomandina kaitstud või mitte.

________________


Brüssel,25.9.2017

JOIN(2017) 36 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ühisettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele ulatuslikule ja laiendatud partnerluslepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta


X LISA

KAITSTUD GEOGRAAFILISTE TÄHISTE LOETELU

A osa

Euroopa Liidu toodete geograafilised tähised,
millele on osutatud artikli 231 lõikes 3

1.    Aromatiseeritud veinide loetelu

Liikmesriik

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon armeenia tähestikus

HR

Samoborski bermet

Սամոբորսկի բերմետ

FR

Vermouth de Chambéry

Վերմութ դը Շամբերի

DE

Nürnberger Glühwein

Նյուրնբերգեր Գլյուվայն

DE

Thüringer Glühwein

Թյուրինգեր Գլյուվայն

IT

Vermouth di Torino

Վերմութ դի Տորինո

2.    Põllumajandustoodete ja toiduainete, v.a veinid, kanged alkohoolsed joogid ja aromatiseeritud veinid, loetelu

Liikmesriik

Kaitstav nimetus

Kaitse liik (KPN/KGT)

Toote liik

Nimetuse transkriptsioon armeenia tähestikus

AT

Gailtaler Almkäse

KPN

Juust

Գայլթալեր Ալմքէզե

AT

Gailtaler Speck

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Գայլթալեր Շպեկ

AT

Marchfeldspargel

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մարխֆելդշպարգել

AT

Mostviertler Birnmost

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Մոստֆիրթլեր Բիրնմոսթ

AT

Pöllauer Hirschbirne

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Փյոլաուեր Հիրշբիրնը

AT

Steirischer Kren

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Շտայրըշեր Քըեն

AT

Steirisches Kürbiskernöl

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Շտայրըշես Քյուրբըսկերնոլ

AT

Tiroler Almkäse / Tiroler Alpkäse

KPN

Juust

Թիրոլեր Ալմքէզե / Թիրոլեր Ալփքէզե

AT

Tiroler Bergkäse

KPN

Juust

Թիրոլեր Բերգքէզե

AT

Tiroler Graukäse

KPN

Juust

Թիրոլեր Գրաուքէզե

AT

Tiroler Speck

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Թիրոլեր Շպեկ

AT

Vorarlberger Alpkäse

KPN

Juust

Ֆորարլբերգեր Ալփքէզե

AT

Vorarlberger Bergkäse

KPN

Juust

Ֆորարլբերգեր Բերգքէզե

AT

Wachauer Marille

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Վախաուեր Մարիլե

AT

Waldviertler Graumohn

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Վալդֆիրտլեր Գրաումոն

BE

Beurre d'Ardenne

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Բերր դ՛Արդեն

BE

Brussels grondwitloof

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բրուսսելս Գրոնդվիթլոֆ

BE

Fromage de Herve

KPN

Juust

Ֆրոմաժ դը Էրվ

BE

Gentse azalea

KGT

Lilled ja dekoratiivtaimed

Խենթսե Ազալեա

BE

Geraardsbergse mattentaart

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Խերաարդսբերխրե Մատընթաարթ

BE

Jambon d'Ardenne

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ժամբոն դ՛Արդեն

BE

Liers vlaaike

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Լիրս Ֆլաիկը

BE

Pâté gaumais

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Պաթե Գօմե

BE

Plate de Florenville

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Փլաթ դը Ֆլորանվիլլ

BE

Poperingse Hopscheuten / Poperingse Hoppescheuten

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պոպըրինգսը Հոփսխըլթըն

BE

Potjesvlees uit de Westhoek

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պոտյեսվլէս այտ դը Վեստհուք

BE

Vlaams-Brabantse tafeldruif

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆլամս-Բրաբանթսե Տաֆըլդրայֆ

BE

Vlaamse laurier

KGT

Lilled ja dekoratiivtaimed

Ֆլամսե Լաուրիըր

BG

Българско розово масло

KGT

Eeterlikud õlid

Բրլգառսկո ռոզովո մասլո

BG

Горнооряховски суджук

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Գոռնոոռյախովսկի սուդժուկ

HR

Baranjski kulen

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Բարանյսկի կուլեն

HR

Dalmatinski pršut

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Դալմատինսկի պռշուտ

HR

Drniški pršut

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Դռնիշկի պռշուտ

HR

Ekstra djevičansko maslinovo ulje Cres

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Էկստրա դյեվիչանսկո մասլինովո ուլյե Ցրես

HR

Istarski pršut / Istrski pršut

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Իստառսկի պռշուտ/Իստռսկի պռշուտ

HR

Krčki pršut

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կռչկի պռշուտ

HR

Lički krumpir

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լիչկի կռումպիռ

HR

Neretvanska mandarina

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Նեռետվանսկա մանդառինա

HR

Ogulinski kiseli kupus / Ogulinsko kiselo zelje

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Օգուլինսկի կիսելի կուպուս/Օգուլինսկո կիսելո զելյե

CY

Κουφέτα Αμυγδάλου Γεροσκήπου

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Կուֆետա Ամիրղալու Գերոսկիպու

CY

Λουκούμι Γεροσκήπου

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Լուկումի Գերոսկիպու

CY

Παφίτικο Λουκάνικο

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պաֆիտիկո Լուկանիկո

CZ

Březnický ležák

KGT

Õlu

Բրժեզնիցկի լեժակ

CZ

Brněnské pivo / Starobrněnské pivo

KGT

Õlu

Բռնյենսկե պիվո/ Ստառոբրենյենսկէ պիվո

CZ

Budějovické pivo

KGT

Õlu

Բուդյեյովիցկէ պիվո

CZ

Budějovický měšťanský var

KGT

Õlu

Բուդյեյովիցկի մյեշտյանսկի վառ

CZ

Černá Hora

KGT

Õlu

Չեռնա Հոռա

CZ

České pivo

KGT

Õlu

Չեսկէ պիվո

CZ

Českobudějovické pivo

KGT

Õlu

Չեսկոբուդյովիցկէ պիվո

CZ

Český kmín

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Չեսկի կմին

CZ

Chamomilla bohemica

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Շամոմիլլա բոհեմիկա

CZ

Chelčicko – Lhenické ovoce

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Խելչիցկո-Լհենիցկէ oվոցե

CZ

Chodské pivo

KGT

Õlu

Խոդսկէ պիվո

CZ

Hořické trubičky

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Հորժիցկէ տռուբիչկի

CZ

Jihočeská Niva

KGT

Juust

Յիհոչեսկա Նիվա

CZ

Jihočeská Zlatá Niva

KGT

Juust

Յիհոչեսկա Զլատա Նիվա

CZ

Karlovarské oplatky

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Կառլովառսկէ օպլատկի

CZ

Karlovarské trojhránky

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Կառլովառսկէ տռոյհռանկի

CZ

Karlovarský suchar

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Կառլովառսկի սուխառ

CZ

Lomnické suchary

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Լոմնիցկէ սուխառի

CZ

Mariánskolázeňské oplatky

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Մարիանսկոլազենյսկէ օպլատկի

CZ

Nošovické kysané zelí

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Նոշովիցկէ կիսանէ զելի

CZ

Olomoucké tvarůžky

KGT

Juust

Օլոմoուցկէ տվարուժկի

CZ

Pardubický perník

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պառդուբիցկի պեռնիկ

CZ

Pohořelický kapr

KPN

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Պոհորժելիցկի կապռ

CZ

Štramberské uši

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Շտռամբեռսկէ ուշի

CZ

Třeboňský kapr

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Տրժեբոնյսկի կապռ

CZ

VALAŠSKÝ FRGÁL

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ՎԱԼԱՇՍԿԻ ՖՌԳԱԼ

CZ

Všestarská cibule

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Վշեստառսկա ցիբուլե

CZ

Žatecký chmel

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Ժատեցկի խմել

CZ

Znojemské pivo

KGT

Õlu

Զնոյեմսկէ պիվո

DK

Danablu

KGT

Juust

Դանաբլու

DK

Esrom

KGT

Juust

Էսրոմ

DK

Lammefjordsgulerod

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լամմեֆյորսգուլըրոդ

DK

Lammefjordskartofler

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լամմեֆյորսքաթոֆլեր

DK

Vadehavslam

KGT

Värske liha (ja rups)

Վեդըհաուսլամ

DK

Vadehavsstude

KGT

Värske liha (ja rups)

Վեդըհաուստուդը

FI

Kainuun rönttönen

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Կայնուն ռյոնտյոնեն

FI

Kitkan viisas

KPN

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Կիտկան վիիսաս

FI

Lapin Poron kuivaliha

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Լապին Պորոն կուիվալիհա

FI

Lapin Poron kylmäsavuliha

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Լապին Պորոն կյուլմասավուլիհա

FI

Lapin Poron liha

KPN

Värske liha (ja rups)

Լապին Պորոն լիհա

FI

Lapin Puikula

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լապին Պուիկուլա

FI

Puruveden muikku

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Պուրուվեդեն մուիկկու

FR

Abondance

KPN

Juust

Աբոնդանս

FR

Abricots rouges du Roussillon

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Աբրիկո րուժ դյու Րուսսիյոն

FR

Agneau de lait des Pyrénées

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյո դը լե դէ Փիրենէ

FR

Agneau de l'Aveyron

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյո դր լ՛Ավերոն

FR

Agneau de Lozère

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյո դր Լոզեր

FR

Agneau de Pauillac

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյո դր Պոյակ

FR

Agneau de Sisteron

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյո դր Սիստերոն

FR

Agneau du Bourbonnais

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյո դյու Բուրբոնե

FR

Agneau du Limousin

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյո դյու Լիմուզան

FR

Agneau du Périgord

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյո դյու Պերիգոր

FR

Agneau du Poitou-Charentes

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյո դյու Փուաթյու-Շարանթ

FR

Agneau du Quercy

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյո դյու Քերսի

FR

Ail blanc de Lomagne

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Այ բլոն դը Լոմանյ

FR

Ail de la Drôme

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Այ դր լա Դրոմ

FR

Ail fumé d'Arleux

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Այ ֆյումէ դ՛Արլո

FR

Ail rose de Lautrec

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Այ րոզ դր Լոտրեկ

FR

Anchois de Collioure

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Անշուա դը Կոլյուր

FR

Artichaut du Roussillon

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Արտիշո դր Րուսսիյոն

FR

Asperge des sables des Landes

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ասպերժ դե սաբլը դե Լանդ

FR

Asperges du Blayais

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ասպերժ դյու Բլայե

FR

Banon

KPN

Juust

Բանոն

FR

Barèges-Gavarnie

KPN

Värske liha (ja rups)

Բարեժ-Գավարնի

FR

Béa du Roussillon

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բեա դյու Րուսսիյոն

FR

Beaufort

KPN

Juust

Բուֆոր

FR

Bergamote(s) de Nancy

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Բերգամոտ դը Նոնսի

FR

Beurre Charentes-Poitou; Beurre des Charentes; Beurre des Deux-Sèvres

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Բյոր Շարանթ-Պուաթու, Բյոր դե Շարանթ,

Բյոր դե Դու-Սեվրը

FR

Beurre de Bresse

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Բյոր դը Բրես

FR

Beurre d'Isigny

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Բյոր դ՛Իզինյի

FR

Bleu d'Auvergne

KPN

Juust

Բլյո դ՛Օվերն

FR

Bleu de Gex Haut-Jura; Bleu de Septmoncel

KPN

Juust

Բլյո դր Ժեքս Օ-ժուրա, Բլյո դր Սեմոնսել

FR

Bleu des Causses

KPN

Juust

Բլյո դե Կոսս

FR

Bleu du Vercors-Sassenage

KPN

Juust

Բլյո դյու Վերկոր-Սեսսնաժ

FR

Bœuf charolais du Bourbonnais

KGT

Värske liha (ja rups)

Բյոֆ շարոլե դյու Բուրբոնե

FR

Bœuf de Bazas

KGT

Värske liha (ja rups)

Բյոֆ դր Բազաս

FR

Bœuf de Chalosse

KGT

Värske liha (ja rups)

Բյոֆ դը Շալոսս

FR

Bœuf de Charolles

KPN

Värske liha (ja rups)

Բյոֆ դը Շարոլ

FR

Boeuf de Vendée

KGT

Värske liha (ja rups)

Բյոֆ դը Վոնդե

FR

Bœuf du Maine

KGT

Värske liha (ja rups)

Բյոֆ դյու Մեն

FR

Boudin blanc de Rethel

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Բուդան բլոն դը Րետել

FR

Brie de Meaux

KPN

Juust

Բրի դը Մո

FR

Brie de Melun

KPN

Juust

Բրի դը Մոլան

FR

Brioche vendéenne

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Բրիոշ վոնդեեն

FR

Brocciu Corse / Brocciu

KPN

Juust

Բրոչշու կորս/Բրոչշու

FR

Camembert de Normandie

KPN

Juust

Կեմոնբեր դը Նորմանդի

FR

Canard à foie gras du Sud-Ouest (Chalosse, Gascogne, Gers, Landes, Périgord, Quercy)

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կանար ա ֆուաո գրա դյու Սյուդ-Ուեստ (Շալոսս, Գասկոնյ, Ժերս, Լանդ, Պերիգոր, Կերսի)

FR

Cantal; Fourme de Cantal; Cantalet

KPN

Juust

Կանտալ; Ֆուրմը դը Կանտալ; Կանտալե

FR

Chabichou du Poitou

KPN

Juust

Շաբիշու դյու Փուաթյու

FR

Chaource

KPN

Juust

Շաուրս

FR

Charolais

KPN

Juust

Շարոլե

FR

Chasselas de Moissac

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Շասլա դը Մուասսակ

FR

Châtaigne d’Ardèche

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Շատենյ դ՛Արդեշ

FR

Chevrotin

KPN

Juust

Շըվրոտան

FR

Cidre de Bretagne; Cidre Breton

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Սիդրը դը Բրետանյ, Սիդրը Բրետոն

FR

Cidre de Normandie; Cidre Normand

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Սիդրը դը Նորմանդի, Սիդրը Նորման

FR

Citron de Menton

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սիտրոն դը Մանտոն

FR

Clémentine de Corse

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Քլեմանտին դը Կորս

FR

Coco de Paimpol

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կոկո դը Պամպոլ

FR

Comté

KPN

Juust

Կոմտե

FR

Coppa de Corse / Coppa de Corse – Coppa di Corsica

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կոպա դը Կորս/Կոպա դե Կորսե – Կոպա դի Կորսիկա

FR

Coquille Saint-Jacques des Côtes d'Armor

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Կոկի Սան-Ժակ դե Կոտ դ՛Արմոր

FR

Cornouaille

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Կորնուայ

FR

Crème de Bresse

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Կրեմ դո Բրես

FR

Crème d'Isigny

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Կրեմ դ՛Իզինի

FR

Crème fraîche fluide d'Alsace

KGT

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Կրեմ ֆրեշ ֆլուի դ՛Ալզաս

FR

Crottin de Chavignol / Chavignol

KPN

Juust

Կրոտտոն դը Շավինյոլ/Շավինյոլ

FR

Dinde de Bresse

KPN

Värske liha (ja rups)

Դանդ դը Բրես

FR

Domfront

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Դոմֆրոն

FR

Echalote d'Anjou

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Էշալոտ դ՛Անժու

FR

Emmental de Savoie

KGT

Juust

Էմոնտալ դը Սավուա

FR

Emmental français est-central

KGT

Juust

Էմոնտալ ֆրանսե է-սոնթրալ

FR

Époisses

KPN

Juust

Էփուաս

FR

Farine de blé noir de Bretagne/Farine de blé noir de Bretagne — Gwinizh du Breizh

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆարին դը բլե նուար դը Բրետայն/Ֆարին դը բլե նուար դը Բրետայն – Գուինիզ դյու Բրեիզ

FR

Farine de châtaigne corse / Farina castagnina corsa

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆարին դյո շատանյ կորս/Ֆարինա կաստանինա կորսա

FR

Farine de Petit Epeautre de Haute Provence

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆարին դը Պտիտ Էպոտրը դը Ուտ Փրովոնս

FR

Figue de Solliès

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆիգ դը Սոլյես

FR

Fin Gras / Fin Gras du Mézenc

KPN

Värske liha (ja rups)

Ֆան գրա/ֆան գրա դյու Մեզին

FR

Foin de Crau

KPN

Hein

Ֆուան դը Կրո

FR

Fourme d'Ambert

KPN

Juust

Ֆուրմը դ՛Ոմբեր

FR

Fourme de Montbrison

KPN

Juust

Ֆուրմը դը Մոնբրիզոն

FR

Fraise du Périgord

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆրեզ դյու Պերիգոր

FR

Fraises de Nîmes

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆրեզ դը Նիմը

FR

Gâche vendéenne

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Գյաշ Վանդեեն

FR

Génisse Fleur d'Aubrac

KGT

Värske liha (ja rups)

Ժենիս ֆլյոր դ՛Օբրակ

FR

Gruyère

KGT

Juust

Գրուիեր

FR

Haricot tarbais

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Արիկո տարբե

FR

Huile d'olive d'Aix-en-Provence

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ուվիլ դ՛օլիվ դ՛Էքս-ոն-Պրովանս

FR

Huile d'olive de Corse; Huile d'olive de Corse – Oliu di Corsica

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ուվիլ դ՛օլիվ դե Կոր, Ուվիլ դ՛օլիվ դե Կոր-Օլիու դի Կորսիկա

FR

Huile d'olive de Haute-Provence

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ուվիլ դ՛օլիվ դը Օդը-Պրովանս

FR

Huile d'olive de la Vallée des Baux-de-Provence

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ուվիլ դ՛օլիվ դյո լա Վալե դե Բո-դե-Պրովանս

FR

Huile d'olive de Nice

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ուվիլ դ՛օլիվ դը Նիս

FR

Huile d'olive de Nîmes

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ուվիլ դ՛օլիվ դը Նիմ

FR

Huile d'olive de Nyons

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ուվիլ դ՛օլիվ դը Նյոն

FR

Huile essentielle de lavande de Haute-Provence / Essence de lavande de Haute-Provence

KPN

Eeterlikud õlid

Ուվիլ էսանսիել դը լավանդ դ Ո-Փրովանս/ էսոնս դը լավանդ դ Ո-Փրովանս

FR

Huîtres Marennes Oléron

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Ուիթրը մարան Օլերոն

FR

Jambon d'Auvergne

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ժամբոն դ՛Օվերնյ

FR

Jambon de Bayonne

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ժամբոն դը Բայոն

FR

Jambon de Lacaune

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ժամբոն դը Լակոն

FR

Jambon de l'Ardèche

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ժամբոն դյո լ՛Արդեշ

FR

Jambon de Vendée

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ժամբոն դե Վանդե

FR

Jambon sec de Corse / Jambon sec de Corse – Prisuttu

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ժամբոն սեկ դը Կորս/ Ժամբոն սեկ դը Կորս – Փրիսութու

FR

Jambon sec et noix de jambon sec des Ardennes

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ժամբոն սեկ է նուա դը ժամբոն սեկ դեզ Արդեն

FR

Kiwi de l'Adour

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կիուի դյո լ՛Ադյուր

FR

Laguiole

KPN

Juust

Լագյոլ

FR

Langres

KPN

Juust

Լանգր

FR

Lentille verte du Puy

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լանտի վերտ դյու Փուի

FR

Lentilles vertes du Berry

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լանտի վերտ դյու Բերի

FR

Lingot du Nord

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լանգո դյու Նոր

FR

Livarot

KPN

Juust

Լիվարո

FR

Lonzo de Corse / Lonzo de Corse – Lonzu

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Լոնզո դը Կորս/Լոնզո դե Կորս-Լոնզու

FR

Mâche nantaise

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մաշ նանտեզ

FR

Mâconnais

KPN

Juust

Մակոնե

FR

Maine – Anjou

KPN

Värske liha (ja rups)

Մեն-Անժու

FR

Maroilles / Marolles

KPN

Juust

Մարուալ/Մարոլ

FR

Melon de Guadeloupe

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելոն դը Գուադելուպ

FR

Melon du Haut-Poitou

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելոն դյու Օ-Փուաթյու

FR

Melon du Quercy

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելոն դյու Կերսի

FR

Miel d'Alsace

KGT

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մյել դ՛Ալզաս

FR

Miel de Corse; Mele di Corsica

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մյել դը Կորս, Մելե դի Կորսիկա

FR

Miel de Provence

KGT

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մյել դը Պրովանս

FR

Miel de sapin des Vosges

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մյել դը սապան դը Վոժ

FR

Miel des Cévennes

KGT

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մյել դը Սեվեն

FR

Mirabelles de Lorraine

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Միրաբել դը Լորեն

FR

Mogette de Vendée

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մոժետ դը Վանդե

FR

Mont d'Or; Vacherin du Haut-Doubs

KPN

Juust

Մոն դ՛Օր, Վաշրոն դյու Օ-Դու

FR

Morbier

KPN

Juust

Մորբյե

FR

Moules de Bouchot de la Baie du Mont-Saint-Michel

KPN

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Մուլ դը Բուշո դո լա Բե դյու Մոն-Սան-Միշել

FR

Moutarde de Bourgogne

KGT

Sinepipasta

Մուտարդը դը Բուրգոնյ

FR

Munster; Munster-Géromé

KPN

Juust

Մանստեր, Մանստեր-Ժերոմե

FR

Muscat du Ventoux

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մյուսկա դյու Վոնտու

FR

Neufchâtel

KPN

Juust

Նեշատել

FR

Noisette de Cervione – Nuciola di Cervioni

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Նուազետտ դո Սարվիոն-Նուչիոլա դի Չերվիոնի

FR

Noix de Grenoble

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Նուա դը Գրենոբլ

FR

Noix du Périgord

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Նուա դյու Պերիգոր

FR

Œufs de Loué

KGT

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Օ դը Լուե

FR

Oie d'Anjou

KGT

Värske liha (ja rups)

Ուա դ՛Անժու

FR

Oignon de Roscoff

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Օնիոն դը Րոսքոֆ

FR

Oignon doux des Cévennes

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Օնյոն դու դե Սեվեն

FR

Olive de Nice

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Օլիվ դը Նիս

FR

Olive de Nîmes

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Օլիվ դը Նիմ

FR

Olives cassées de la Vallée des Baux de Provence

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Օլիվ քասե դը լա Վալե դե Բո դը Պրովանս

FR

Olives noires de la Vallée des Baux de Provence

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Օլիվ նուար դը լա Վալե դը Բո դը Պրովանս

FR

Olives noires de Nyons

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Օլիվ նուար դը Նյոնս

FR

Ossau-Iraty

KPN

Juust

Օսո-Իրատի

FR

Pâté de Campagne Breton

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պատե դը Կամպանյ Բրոտուն

FR

Pâtes d'Alsace

KGT

Pastatooted

Պատ դ՛Ալզաս

FR

Pays d'Auge; Pays d'Auge-Cambremer

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Պեյ դ՛Օժ, Պեյ դ՛Օժ-Կոմբրըմեր

FR

Pélardon

KPN

Juust

Պելարդոն

FR

Petit Épeautre de Haute Provence

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պետիտ Էպոտր դը Ուտ Պրովանս

FR

Picodon

KPN

Juust

Պիկոդոն

FR

Piment d'Espelette; Piment d'Espelette – Ezpeletako Biperra

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Պիմոն դ՛Էսպելետ, Պիմոն դ՛Էսպելետ-Էզպելետակո Բիպեռա

FR

Pintadeau de la Drôme

KGT

Värske liha (ja rups)

Պանտադո դը լա Դրոմ

FR

Poireaux de Créances

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Փուարո դը Կրեանս

FR

Pomelo de Corse

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պոմելո դը Կորս

FR

Pomme de terre de l'Île de Ré

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պոմմ դը տեր դը լ՛Իլ դը Րե

FR

Pomme du Limousin

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պոմ դյու Լիմուզան

FR

Pommes de terre de Merville

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պոմմ դը տեր դո Մերվիլլ

FR

Pommes des Alpes de Haute Durance

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պոմ դեզ Ալպ դը Οտ Դյորանս

FR

Pommes et poires de Savoie

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պոմ է փուար դը Սավուա

FR

Pont-l'Évêque

KPN

Juust

Պոն-լ՛Էվեկ

FR

Porc d'Auvergne

KGT

Värske liha (ja rups)

Պոր դ՛Օվերնյ

FR

Porc de Franche-Comté

KGT

Värske liha (ja rups)

Պոր դը Ֆրանշ-Կոնտե

FR

Porc de la Sarthe

KGT

Värske liha (ja rups)

Պոր դը լա Սարտ

FR

Porc de Normandie

KGT

Värske liha (ja rups)

Պոր դը Նորմանդի

FR

Porc de Vendée

KGT

Värske liha (ja rups)

Պոր դը Վանդե

FR

Porc du Limousin

KGT

Värske liha (ja rups)

Պոր դյու Լիմուզան

FR

Porc du Sud-Ouest

KGT

Värske liha (ja rups)

Պոր դյու Սյուդ-Ուեստ

FR

Poulet des Cévennes / Chapon des Cévennes

KGT

Värske liha (ja rups)

Պուլե դե Սեվեն/Շապոն դե Սեվեն

FR

Pouligny-Saint-Pierre

KPN

Juust

Պուլինյի-Սան-Փիեր

FR

Prés-salés de la baie de Somme

KPN

Värske liha (ja rups)

Պրե-սալէ դե լա բե դը Սոմ

FR

Prés-salés du Mont-Saint-Michel

KPN

Värske liha (ja rups)

Պրե-սալէ դյու Մոն-Սան-Միշել

FR

Pruneaux d'Agen; Pruneaux d'Agen mi-cuits

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Փրյունո դ՛Աժան, Փրյունո դ՛Աժան մի-քյուի

FR

Raviole du Dauphiné

KGT

Pastatooted

Րավյոլ դյու Դոֆինի

FR

Reblochon; Reblochon de Savoie

KPN

Juust

Րեբլոշոն, Րեբլոշոն դը Սավուա

FR

Rigotte de Condrieu

KPN

Juust

Րիգոտ դը Կոնդրիյո

FR

Rillettes de Tours

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Րիյետ դո Թուր

FR

Riz de Camargue

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Րի դը Կամարգ

FR

Rocamadour

KPN

Juust

Ռոկամադուր

FR

Roquefort

KPN

Juust

Ռոկֆոր

FR

Sainte-Maure de Touraine

KPN

Juust

Սանտ-Մոր դը Տուրեն

FR

Saint-Marcellin

KGT

Juust

Սան-Մարսոլան

FR

Saint-Nectaire

KPN

Juust

Սան-Նեկտեր

FR

Salers

KPN

Juust

Սալեր

FR

Saucisse de Montbéliard

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սոսիս դը Մունբելիար

FR

Saucisse de Morteau / Jésus de Morteau

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սոսիս դը Մարթու/Ժեզյու դը Մարթու

FR

Saucisson de Lacaune / Saucisse de Lacaune

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սոսիսոն դը Լաքոն/

Սոսիս դը Լաքոն

FR

Saucisson de l'Ardèche

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սոսիսոն դը լ՛Արդեշ

FR

Sel de Guérande / Fleur de sel de Guérande

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Սել դո Գերանդ/Ֆլյոր դը սել դը Գերանդ

FR

Selles-sur-Cher

KPN

Juust

Սել-սյոր-Շեր

FR

Taureau de Camargue

KPN

Värske liha (ja rups)

Տուրու դը Կամարգ

FR

Tome des Bauges

KPN

Juust

Տոմ դե Բուժ

FR

Tomme de Savoie

KGT

Juust

Տոմ դը Սավուա

FR

Tomme des Pyrénées

KGT

Juust

Տոմ դը Փիրենէ

FR

Valençay

KPN

Juust

Վալանսե

FR

Veau d'Aveyron et du Ségala

KGT

Värske liha (ja rups)

Վո դ՛Ավերոն է դյու Սեգալա

FR

Veau du Limousin

KGT

Värske liha (ja rups)

Վո դյու Լիմուզան

FR

Volaille de Bresse / Poulet de Bresse / Poularde de Bresse / Chapon de Bresse

KPN

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը Բրես/Պուլե դը Բրես/Պուլարդը դը Բրես/Շապոն դը Բրես

FR

Volailles d'Alsace

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դ՛Ալզաս

FR

Volailles d'Ancenis

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դ՛Անսենի

FR

Volailles d'Auvergne

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դ՛Օվերնյ

FR

Volailles de Bourgogne

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը Բուրգոնյ

FR

Volailles de Bretagne

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը Բրետանյ

FR

Volailles de Challans

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը Շալոն

FR

Volailles de Cholet

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը Շոլե

FR

Volailles de Gascogne

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը Գասքոնյ

FR

Volailles de Houdan

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը Ուդոն

FR

Volailles de Janzé

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը Ժոնզե

FR

Volailles de la Champagne

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը լա Շամպանյ

FR

Volailles de la Drôme

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը լա Դրոմ

FR

Volailles de l'Ain

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը լ՛Ան

FR

Volailles de Licques

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դո Լիկ

FR

Volailles de l'Orléanais

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը լ’Օրլեանե

FR

Volailles de Loué

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը Լուե

FR

Volailles de Normandie

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը Նորմանդի

FR

Volailles de Vendée

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դը Վանդե

FR

Volailles des Landes

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դե Լանդ

FR

Volailles du Béarn

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու Բեարն

FR

Volailles du Berry

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու Բերի

FR

Volailles du Charolais

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու Շարոլե

FR

Volailles du Forez

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու Ֆորե

FR

Volailles du Gatinais

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու Գաթինե

FR

Volailles du Gers

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու Ժերս

FR

Volailles du Languedoc

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու Լանդեգոկ

FR

Volailles du Lauragais

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու Լուրագե

FR

Volailles du Maine

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու Մեն

FR

Volailles du plateau de Langres

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու պլատո դը Լանգր

FR

Volailles du Val de Sèvres

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու Վալ դե Սեվր

FR

Volailles du Velay

KGT

Värske liha (ja rups)

Վոլայ դյու Վելե

DE

Aachener Printen

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Աախներ Փրինտըն

DE

Aachener Weihnachts-Leberwurst / Oecher Weihnachtsleberwurst

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ԱախներՎայնախտս-Լեբերվուրստ/Օեխեր Վայնախտսլեբերվուրսթ

DE

Abensberger Spargel / Abensberger Qualitätsspargel

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Աբենսբերգեր Շպարգըլ/ Աբենսբերգեր Քֆալիթետսշպարգըլ

DE

Aischgründer Karpfen

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Աիյշգրունդեր Քարպֆըն

DE

Allgäuer Bergkäse

KPN

Juust

Ալգոյեր Բեագքէզե

DE

Allgäuer Emmentaler

KPN

Juust

Ալգոյերր Էմընթալեր

DE

Altenburger Ziegenkäse

KPN

Juust

Ալթենբուրգեր Ցիգենքէզե

DE

Ammerländer Dielenrauchschinken; Ammerländer Katenschinken

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ամալենդը Դիենրաուխշինըն, Ամալենդը Քաթընշինկըն

DE

Ammerländer Schinken; Ammerländer Knochenschinken

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ամալենդեր շինըն, Ամալենդեր Քնոխընշինըն

DE

Bamberger Hörnla / Bamberger Hörnle / Bamberger Hörnchen

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բամբերգեր Հյորնլա / Բամբերգեր Հյորնլե/ Բամբերգեր Հյորնխըն

DE

Bayerische Breze / Bayerische Brezn / Bayerische Brez’n / Bayerische Brezel

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Բայերիշը Բրեցը/ Բայերիշը Բրեցն/ Բայերիշը Բրեցն/

Բայերիշը Բրեցե

DE

Bayerischer Meerrettich; Bayerischer Kren

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բայերիշեր Մերեթիխ, Բայերիշեր Քրեն

DE

Bayerisches Bier

KGT

Õlu

Բայերիշես Բիր

DE

Bayerisches Rindfleisch / Rindfleisch aus Bayern

KGT

Värske liha (ja rups)

Բայերիշես Րինդֆլայշ/ Րինդֆլայշ աուս Բայերն

DE

Bornheimer Spargel / Spargel aus dem Anbaugebiet Borneim

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բորնհայմեր Շպարգըլ/ Շպարգըլ աուս դեմ Անբաուգեբիտ Բորնհայմ

DE

Bremer Bier

KGT

Õlu

Բրեմեր Բիր

DE

Bremer Klaben

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Բրեմեր Քլաբըն

DE

Diepholzer Moorschnucke

KPN

Värske liha (ja rups)

Դիփհոլյցեր Մոշնոքը

DE

Dithmarscher Kohl

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Դիտմարշեր Քոլ

DE

Dortmunder Bier

KGT

Õlu

Դորտմունդեր Բիր

DE

Dresdner Christstollen / Dresdner Stollen / Dresdner Weihnachtsstollen

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Դրեզդներ Քրիստշտոլեն/ Դրեզդներ Շտոլեն/ Դրեզդներ Վայնախտսշտոլեն

DE

Düsseldorfer Mostert / Düsseldorfer Senf Mostert / Düsseldorfer Urtyp Mostert / Aechter Düsseldorfer Mostert

KGT

Sinepipasta

Դյուսելդորֆեր Մոստաթ/ Դյուսելդորֆեր Զենֆ Մոստաթ/ Դյուսելդորֆեր Ուըթյուփ Մոստաթ/ Էխտեր Դյուսելդորֆեր Մոստերթ

DE

Eichsfelder Feldgieker / Eichsfelder Feldkieker

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Այխսֆելդեր Ֆելդգիքեր/ Այխսֆելդեր Ֆելդկիքեր

DE

Elbe-Saale Hopfen

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Էլբը-Զալը Հոպֆըն

DE

Feldsalat von der Insel Reichenau

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆելդսալատ ֆոն դեր Ինզել Րայխենաու

DE

Filderkraut / Filderspitzkraut

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆիլդերքրաութ/ Ֆիլդերշպիցքրաութ

DE

Frankfurter Grüne Soße / Frankfurter Grie Soß

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆրանֆուրթեր Գրյունը Զոսը/ ֆրանֆուրթեր Գրի Զոս

DE

Fränkischer Grünkern

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆրենկիշեր Գրյունքեն

DE

Fränkischer Karpfen / Frankenkarpfen / Karpfen aus Franken

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Ֆրենկիշեր Քարպֆըն / Ֆրանկընքարպֆըն/ Քարպֆըն աուս Ֆրանկըն

DE

Glückstädter Matjes

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Գլյուկշտեդթեր Մատյես

DE

Göttinger Feldkieker

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Գյոթինգեր Ֆելդքիքեր

DE

Göttinger Stracke

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Գյոթինգեր Շտրաքը

DE

Greußener Salami

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Գրոյսեներ Զալամի

DE

Gurken von der Insel Reichenau

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Գուրկըն ֆոն դեր Ինզել Րայխենաու

DE

Halberstädter Würstchen

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Հալբըրշտեթեր Վյուրստխեն

DE

Hessischer Apfelwein

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Հեսիշեր Ապֆելվայն

DE

Hessischer Handkäse / Hessischer Handkäs

KGT

Juust

Հեսիշեր Հանդքէզե/ Հեսիշեր Հանդքիզ

DE

Hofer Bier

KGT

Õlu

Հոֆեր Բիր

DE

Hofer Rindfleischwurst

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Հոֆեր Րինֆլայշվուրսթ

DE

Holsteiner Karpfen

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Հոլյշտեներ Քապֆըն

DE

Holsteiner Katenschinken / Holsteiner Schinken / Holsteiner Katensrauchschinken / Holsteiner Knochenschinken

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Հոլյշտեներ Քաընշինըն / Հոլշտայներ Շինըն/ Հոլշտեներ Քատենրաուրշինկըն/ Հոլշտենը Քնոխընշինըն

DE

Holsteiner Tilsiter

KGT

Juust

Հոլշտեներ Թիլզիթը

DE

Hopfen aus der Hallertau

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Հոփֆըն աուս դե Հալաթաու

DE

Höri Bülle

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Հուորի Բյուլը

DE

Kölsch

KGT

Õlu

Քոլչ

DE

Kulmbacher Bier

KGT

Õlu

Քուլմբախեր Բիր

DE

Lausitzer Leinöl

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Լաուզիցեր Լայնոիլ

DE

Lübecker Marzipan

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Լյուբեքեր Մացիփան

DE

Lüneburger Heidekartoffeln

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լյունեբորգեր Հայդեքարթոֆելն

DE

Lüneburger Heidschnucke

KPN

Värske liha (ja rups)

Լյունեբորգեր Հայդշնոքը

DE

Mainfranken Bier

KGT

Õlu

Մայնֆրանկըն Բիր

DE

Meißner Fummel

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Մայսներ Ֆումմե

DE

Münchener Bier

KGT

Õlu

Մյունխներ Բիր

DE

Nieheimer Käse

KGT

Juust

Նիհեմեր Քիզը

DE

Nürnberger Bratwürste; Nürnberger Rostbratwürste

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Նյունբերգեր Բրատվյուրստը, Նյունբերգեր Րոստբրատվյուրստը

DE

Nürnberger Lebkuchen

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Նյուրնբերգեր Լեբքուխըն

DE

Obazda / Obatzter

KGT

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Օբազդա/Օբացթեր

DE

Oberlausitzer Biokarpfen

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Օբերլաուզիցեր Բիոքարպֆըն

DE

Oberpfälzer Karpfen

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Օբերպֆելցեր Քարպֆըն

DE

Odenwälder Frühstückskäse

KPN

Juust

Օդենվելդեր ֆրյուստյուքսքէզե

DE

Reuther Bier

KGT

Õlu

Րոյթեր Բիր

DE

Rheinisches Apfelkraut

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Րայնիշըս Ապֆելքրաութ

DE

Rheinisches Zuckerrübenkraut / Rheinischer Zuckerrübensirup / Rheinisches Rübenkraut

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Րայնիշըս Ցուկըուբենքրաութ/ Րայնիշըս Ցուկըուբենզիրոփ/ Րայնիշըս Րուբընքրաութ

DE

Salate von der Insel Reichenau

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Զալաթե ֆոն դեր Ինզել Րայխենաու

DE

Salzwedeler Baumkuchen

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Զալցվեդեըլեր Բաումքուխըն

DE

Schrobenhausener Spargel / Spargel aus dem Schrobenhausener Land / Spargel aus dem Anbaugebiet Schrobenhausen

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Շրոբընհաուզըներ Շպարգըլ/Շպարգըլ աուս դեմ Շրոբընհաուզըներ Լանթ/Շպարգըլ աուս դեմ Անբաուգըբիթ Շրոբընհաուզըն

DE

Schwäbische Maultaschen / Schwäbische Suppenmaultaschen

KGT

Pastatooted

Շվիբիշը Մաուլյթաշըն/ Շվիբիշը Զոպընմաուլյթաշըն

DE

Schwäbische Spätzle / Schwäbische Knöpfle

KGT

Pastatooted

Շվեբիշը Սպեցլը/ Շվեբիշը Քնոպֆլը

DE

Schwäbisch-Hällisches Qualitätsschweinefleisch

KGT

Värske liha (ja rups)

Շվեբիշ-Հելիշես Քվալիթիթսշվայնըֆլայշ

DE

Schwarzwälder Schinken

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շվացվելդեր Շինքըն

DE

Schwarzwaldforelle

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Շվարցվալդֆորելը

DE

Spalt Spalter

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Շպալթ Շպալթեր

DE

Spargel aus Franken / Fränkischer Spargel / Franken-Spargel

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Շպարգըլ աուս Ֆրանկըն /Ֆրենքիշեր Շպարգըլ/ Ֆրանկըն-Շպարգըլ

DE

Spreewälder Gurken

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Շպրեվելդեր Գուրկըն

DE

Spreewälder Meerrettich

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Շպրեվելդեր Մերըթիխ

DE

Stromberger Pflaume

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Շտրոմբերգեր Փֆլաումը

DE

Tettnanger Hopfen

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Թետնանգեր Հոպֆըն

DE

Thüringer Leberwurst

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Թյուրիներ Լիբըվոսթ

DE

Thüringer Rostbratwurst

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Թյուրիներ Րոստբրատվուրսթ

DE

Thüringer Rotwurst

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Թյուրիներ Րուտվուրսթ

DE

Tomaten von der Insel Reichenau

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Թոմատըն ֆոն դեր Ինզել Րայխենաու

DE

Walbecker Spargel

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Վալբեքեր Շպարգըլ

DE

Weideochse vom Limpurger Rind

KPN

Värske liha (ja rups)

Վայդըոքսը ֆոմ Լիմփուրգեր Րինդ

DE

Weißlacker / Allgäuer Weißlacker

KPN

Juust

Վայսլաքեր / Ալգոյեր Վայսլաքեր

DE

Westfälischer Knochenschinken

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Վեսթֆելիշեր Քնոխընշինկըն

DE

Westfälischer Pumpernickel

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Վեսթֆելիշեր Փումփըրնիքըլ

GR

Άγιος Ματθαίος Κέρκυρας

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Այյոս Մատթեոս Կերկիրաս

GR

Αγουρέλαιο Χαλκιδικής

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Աղուրելիո Խալկիդիկիս

GR

Ακτινίδιο Πιερίας

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ակտինիդիո Պիերիաս

GR

Ακτινίδιο Σπερχειού

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ակտինիդիո Սպերխիու

GR

Ανεβατό

KPN

Juust

Անեվատո

GR

Αποκορώνας Χανίων Κρήτης

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ապոկորոնաս Խանիոն Կրիտիս

GR

Αρνάκι Ελασσόνας

KPN

Värske liha (ja rups)

Առնակի Էլասոնաս

GR

Αρχάνες Ηρακλείου Κρήτης

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Արխանես Իրակլիու Կրիտիս

GR

Αυγοτάραχο Μεσολογγίου

KPN

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Ավղոտարախո Մեսոլոնգիու

GR

Βιάννος Ηρακλείου Κρήτης

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Վիանոս Իրակլիու Կրիտիս

GR

Βόρειος Μυλοπόταμος Ρεθύμνης Κρήτης

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Վորիոս Միլոպոտամոս Րեթիմնիս Կրիտիս

GR

Γαλανό Μεταγγιτσίου Χαλκιδικής

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ղալանո Մետանգիցիու Խալկիդիկիս

GR

Γαλοτύρι

KPN

Juust

Ղալոտիրի

GR

Γραβιέρα Αγράφων

KPN

Juust

Ղրավյերա Աղրաֆոն

GR

Γραβιέρα Κρήτης

KPN

Juust

Ղրավյերա Կրիտիս

GR

Γραβιέρα Νάξου

KPN

Juust

Ղրավյերա Նաքսու

GR

Ελιά Καλαμάτας

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Էլյա Կալամատաս

GR

Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο "Τροιζηνία"

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Էքսերետիկո պարթենո էլեոլադո «Տրիզինիա»

GR

Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο Θραψανό

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Էքսերետիկո պարթենո էլէոլադո Թրափսանո

GR

Εξαιρετικό Παρθένο Ελαιόλαδο Σέλινο Κρήτης

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Էքսերետիկո Պարթենո Էլէոլադո Սելինո Կրիտիս

GR

Ζάκυνθος

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Զակինթոս

GR

Θάσος

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Թասոս

GR

Θρούμπα Αμπαδιάς Ρεθύμνης Κρήτης

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Թրուբա Ամպադյաս Րեթիմնիս Կրիտիս

GR

Θρούμπα Θάσου

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Թրուբա Թասու

GR

Θρούμπα Χίου

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Թրուբա Խիու

GR

Καλαθάκι Λήμνου

KPN

Juust

Կալաթակի Լիմնու

GR

Καλαμάτα

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կալամատա

GR

Κασέρι

KPN

Juust

Կասերի

GR

Κατίκι Δομοκού

KPN

Juust

Կատիկի Դոմոկու

GR

Κατσικάκι Ελασσόνας

KPN

Värske liha (ja rups)

Կացիկակի Էլասոնաս

GR

Κελυφωτό φυστίκι Φθιώτιδας

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կելիֆոտո Ֆիստիկի Ֆթիոտիդաս

GR

Κεράσια τραγανά Ροδοχωρίου

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կերասյա տրաղանա Րոդոխորիու

GR

Κεφαλογραβιέρα

KPN

Juust

Կեֆալողրավյերա

GR

Κεφαλονιά

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կեֆալոնյա

GR

Κολυμβάρι Χανίων Κρήτης

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կոլիմվարի Խանիոն Կրիտիս

GR

Κονσερβολιά Αμφίσσης

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կոնսերվոլյա Ամֆիսիս

GR

Κονσερβολιά Άρτας

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կոնսերվոլյա Արտաս

GR

Κονσερβολιά Αταλάντης

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կոնսերվոլյա Ատալանդիս

GR

Κονσερβολιά Πηλίου Βόλου

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կոնսերվոլյա Պիյու Վոլու

GR

Κονσερβολιά Ροβίων

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կոնսերվոլյա Րովիոն

GR

Κονσερβολιά Στυλίδας

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կոնսերվոլյա Ստիլիդաս

GR

Κοπανιστή

KPN

Juust

Կոպանիստի

GR

Κορινθιακή Σταφίδα Βοστίτσα

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կորինթիակի Ստաֆիդա Վոստիցա

GR

Κουμ Κουάτ Κέρκυρας

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կում Կուատ Կերկիրաս

GR

Κρανίδι Αργολίδας

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կրանիդի Արղոլիդաս

GR

Κρητικό παξιμάδι

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Կրիտիկո Պաքսիմադի

GR

Κροκεές Λακωνίας

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կրոկես Լակոնիաս

GR

Κρόκος Κοζάνης

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Կրոկոս Կոզանիս

GR

Λαδοτύρι Μυτιλήνης

KPN

Juust

Լադոտիրի Միտիլինիս

GR

Λακωνία

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Լակոնիա

GR

Λέσβος Mυτιλήνη

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Լեսվոս, Միտիլինի

GR

Λυγουριό Ασκληπιείου

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Լիղուրյո Ասկիպիիու

GR

Μανούρι

KPN

Juust

Մանուրի

GR

Μανταρίνι Χίου

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մանդարինի Խիու

GR

Μαστίχα Χίου

KPN

Looduslikud kummivaigud ja vaigud

Մաստիխա Խիու

GR

Μαστιχέλαιο Χίου

KPN

Eeterlikud õlid

Մաստիխելեո Խիու

GR

Μέλι Ελάτης Μαινάλου Βανίλια

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Մելի Էլատիս Մենալու Վանիլյա

GR

Μεσσαρά

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Մեսարա

GR

Μετσοβόνε

KPN

Juust

Մեցովոնե

GR

Μήλα Ζαγοράς Πηλίου

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Միլա Զաղորաս Պիլիու

GR

Μήλα Ντελίσιους Πιλαφά Τριπόλεως

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Միլա Տելիսիուս Պիլաֆա Տրիպոլեոս

GR

Μήλο Καστοριάς

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Միլո Կաստորյաս

GR

Μπάτζος

KPN

Juust

Բաձոս

GR

Ξερά σύκα Κύμης

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Քսերա սիկա Կիմիս

GR

Ξηρά Σύκα Ταξιάρχη

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Քսիրա Սիկա Տաքսիարխի

GR

Ξύγαλο Σητείας / Ξίγαλο Σητείας

KPN

Juust

Քսիղալո Սիտիաս/ Քսիղալո Սիտիաս

GR

Ξυνομυζήθρα Κρήτης

KPN

Juust

Քսինոմիզիթրա Կրիտիս

GR

Ολυμπία

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Օլիմբիա

GR

Πατάτα Κάτω Νευροκοπίου

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պատատա Կատո Նեվրոկոպիու

GR

Πατάτα Νάξου

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պատատա Նաքսու

GR

Πεζά Ηρακλείου Κρήτης

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Պեզա Իրակիլիու Կրիտիս

GR

Πέτρινα Λακωνίας

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Պետրինա Լակոնիաս

GR

Πηχτόγαλο Χανίων

KPN

Juust

Պիխտողալո Խանիոն

GR

Πορτοκάλια Μάλεμε Χανίων Κρήτης

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պորտոկալյա Մալեմե Խանիոն Կրիտիս

GR

Πράσινες Ελιές Χαλκιδικής

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պրասինես Էլյես Խալկիդիկիս

GR

Πρέβεζα

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Պրեվեզա

GR

Ροδάκινα Νάουσας

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ռոդակինա Նաուսաս

GR

Ρόδος

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ռոդոս

GR

Σάμος

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Սամոս

GR

Σαν Μιχάλη

KPN

Juust

Սան Միխալի

GR

Σητεία Λασιθίου Κρήτης

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Սիտիա Լասիթիու Կրիտիս

GR

Σταφίδα Ζακύνθου

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ստաֆիդա Զակինթու

GR

Σταφίδα Ηλείας

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ստաֆիդա Իլիաս

GR

Σταφίδα Σουλτανίνα Κρήτης

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ստաֆիդա Սուլտանինա Կրիտիս

GR

Σύκα Βραβρώνας Μαρκοπούλου Μεσογείων

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սիկա Վրավրոնաս Մարկոպուլու Մեսոյիոն

GR

Σφέλα

KPN

Juust

Սֆելա

GR

Τοματάκι Σαντορίνης

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Տոմատակի Sանտորինիս

GR

Τσακώνικη μελιτζάνα Λεωνιδίου

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ցակոնիկի Մելիձանա Լեոնիդիու

GR

Τσίχλα Χίου

KPN

Looduslikud kummivaigud ja vaigud

Ցիխիա Խիու

GR

Φάβα Σαντορίνης

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆավա Սանտորինիս

GR

Φασόλια (Γίγαντες Ελέφαντες) Πρεσπών Φλώρινας

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆասոլյա (Յիրանդես Էլեֆանդես) Պրեսպոն Ֆլորինաս

GR

Φασόλια (πλακέ μεγαλόσπερμα) Πρεσπών Φλώρινας

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆասոլյա (պլակե մեղալոսպերմա) Պրեսպոն Ֆլորինաս

GR

Φασόλια Βανίλιες Φενεού

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆասոլյա Վանիլյես Ֆենեու

GR

ΦΑΣΟΛΙΑ ΓΙΓΑΝΤΕΣ — ΕΛΕΦΑΝΤΕΣ ΚΑΣΤΟΡΙΑΣ

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ՖԱՍՈԼՅԱ ՅԻՂԱՆԴԵՍ – ԷԼԵՖԱՆԴԵՍ ԿԱՍՏՈՐՅԱՍ

GR

Φασόλια γίγαντες ελέφαντες Κάτω Νευροκοπίου

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆասոլյա յիղանդես էլեֆանդես Կատո Նեվրոկոպիու

GR

Φασόλια κοινά μεσόσπερμα Κάτω Νευροκοπίοu

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆասոլյա կինա մեսոսպերմա Կատո Նեվրոկոպիու

GR

Φέτα

KPN

Juust

Ֆետա

GR

Φιρίκι Πηλίου

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆիրիկի Պիլիու

GR

Φοινίκι Λακωνίας

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ֆինիկի Լակոնիաս

GR

Φορμαέλλα Αράχωβας Παρνασσού

KPN

Juust

Ֆորմաելա Արախովաս Պարնասու

GR

Φυστίκι Αίγινας

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆիստիկի Էգինաս

GR

Φυστίκι Μεγάρων

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆիստիկի Մեղարոն

GR

Χανιά Κρήτης

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Խանյա Կրիտիս

HU

Alföldi kamillavirágzat

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Ալֆյոլդի կամիլլավիրագզատ

HU

Budapesti téliszalámi

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Բուդապեշտի տիլիսալամի

HU

Csabai kolbász / Csabai vastagkolbász

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Չաբաի կոլբաս/ Չաբաի վաստագկոլբաս

HU

Gönci kajszibarack

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Գյունցի կայսիբարացկ

HU

Gyulai kolbász / Gyulai pároskolbász

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Գյուլաի կոլբաս/ Գյուլաի պարոշկոլբաս

HU

Hajdúsági torma

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Հայդուշագի տորմա

HU

Kalocsai fűszerpaprika örlemény

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Կալոչաի ֆյուսերպապրիկա օրլեմէնյ

HU

Magyar szürkemarha hús

KGT

Värske liha (ja rups)

Մագյար սուրկեմարհա հուշ

HU

Makói vöröshagyma; Makói hagyma

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մակոի վորոշհագյմա, Մակոի հագյմա

HU

Szegedi fűszerpaprika-őrlemény / Szegedi paprika

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Սեգեդի ֆուսերպապրիկա – օրլեմէնյ / Սեգեդի պապրիկա

HU

Szegedi szalámi; Szegedi téliszalámi

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սեգեդի սալամի, Սեգեդի տէլիսալամի

HU

Szentesi paprika

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սենտեշի պապրիկա

HU

Szőregi rózsatő

KGT

Lilled ja dekoratiivtaimed

Սյորեգի ռոժատո

IE

Clare Island Salmon

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Քլեր Այլնդ Սալմոն

IE

Connemara Hill lamb; Uain Sléibhe Chonamara

KGT

Värske liha (ja rups)

Քոնեմարա Հիլ լեմ, Ուեն Շլեյվը Խոնըմարա

IE

Imokilly Regato

KPN

Juust

Այմոկիլի Րեգատո

IE

Timoleague Brown Pudding

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Թիմոլիգ Բրաուն Փուդինգ

IE

Waterford Blaa / Blaa

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Ուաթերֆորդ Բլաա/ Բլաա

IT

Abbacchio Romano

KGT

Värske liha (ja rups)

Աբաքքիո Ռոմանո

IT

Acciughe sotto sale del Mar Ligure

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Աչուգե սոտո սալե դել Մառ Լիգուրե

IT

Aceto Balsamico di Modena

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Աչետո Բալսամիկո դի Մոդենա

IT

Aceto balsamico tradizionale di Modena

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Աչետո բալսամիկո տրադիցիոնալե դի Մոդենա

IT

Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Աչետո բալսամիկո տրադիցիոնալե դի Ռեջիո Էմիլիա

IT

Aglio Bianco Polesano

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ալյո Բյանկո Պոլեզանո

IT

Aglio di Voghiera

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ալյո դի Վոգիերա

IT

Agnello del Centro Italia

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյելլո դել Ճենտրո Իտալիա

IT

Agnello di Sardegna

KGT

Värske liha (ja rups)

Անյելլո դի Սարդենյա

IT

Alto Crotonese

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ալտո Կրոտոնեզե

IT

Amarene Brusche di Modena

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ամարենե Բրուսկե դի Մոդենա

IT

Aprutino Pescarese

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ապրուտինո Պեսկարեզե

IT

Arancia del Gargano

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Արանչիա դել Գարգանո

IT

Arancia di Ribera

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Արանչյա դի Ռիբերա

IT

Arancia Rossa di Sicilia

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Արանչյա Ռոսսա դի Սիչիլիա

IT

Asiago

KPN

Juust

Ազիագո

IT

Asparago Bianco di Bassano

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ասպառագո Բյանկո դի Բասսանո

IT

Asparago bianco di Cimadolmo

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ասպառագո բյանկո դի Չիմադոլոմո

IT

Asparago di Badoere

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ասպառագո դի Բադոերե

IT

Asparago di Cantello

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ասպառագո դի Կանտելլո

IT

Asparago verde di Altedo

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ասպառագո վեռդե դի Ալտեդո

IT

Basilico Genovese

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բազիլիկո Ջենովեզե

IT

Bergamotto di Reggio Calabria – Olio essenziale

KPN

Eeterlikud õlid

Բեռգամոտտո դի Ռեջջիո Կալաբռիա – Օլիո էսենցիալե

IT

Bitto

KPN

Juust

Բիտտո

IT

Bra

KPN

Juust

Բռա

IT

Bresaola della Valtellina

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Բռեզաոլա դելլա Վալտելլինա

IT

Brisighella

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Բրիզիգելլա

IT

Brovada

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բռովադա

IT

Bruzio

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Բռուցիո

IT

Caciocavallo Silano

KPN

Juust

Կաչիոկավալլո Սիլանո

IT

Canestrato di Moliterno

KGT

Juust

Կանիստրատո դի Մոլիտեռնո

IT

Canestrato Pugliese

KPN

Juust

Կանիստրատո Պուլյեզե

IT

Canino

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կանինո

IT

Cantuccini Toscani / Cantucci Toscani

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Կանտուչչինի Տոսկանի/ Կանտուչչի Տոսկանի

IT

Capocollo di Calabria

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կեպոկոլլո դի Կալաբրիա

IT

Cappellacci di zucca ferraresi

KGT

Pastatooted

Կապպելաչչի դի ցուկկա ֆեռառեզի

IT

Cappero di Pantelleria

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կապպեռո դի Պանտելլերիա

IT

Carciofo Brindisino

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կառչոֆո Բրինդիզինո

IT

Carciofo di Paestum

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կառչոֆո դի Պեստում

IT

Carciofo Romanesco del Lazio

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կառչոֆո Ռոմանեսկո դել Լացիո

IT

Carciofo Spinoso di Sardegna

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կառչոֆո Սպինոզո դի Սառդենյա

IT

Carota dell'Altopiano del Fucino

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կառոտե դելլ՛Ալտոպիանո դել Ֆուչինո

IT

Carota Novella di Ispica

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կառոտա Նովելլա դի Իսպիկա

IT

Cartoceto

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կառտոչետո

IT

Casatella Trevigiana

KPN

Juust

Կազատելլա Տռեվիջիանա

IT

Casciotta d'Urbino

KPN

Juust

Կաշոտտա դ՛Ուրբինո

IT

Castagna Cuneo

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կաստանյա Կունեո

IT

Castagna del Monte Amiata

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կաստանյա դել Մոնտե Ամիատա

IT

Castagna di Montella

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կաստանյա դի Մոնտելլա

IT

Castagna di Vallerano

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կաստանյա դի Վալլեռանո

IT

Castelmagno

KPN

Juust

Կաստելմանյո

IT

Chianti Classico

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կիանտի Կլասիկո

IT

Ciauscolo

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Չիաուսկոլո

IT

Cilento

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Չիլենտո

IT

Ciliegia dell'Etna

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Չիլիեջա դել՛Էտնա

IT

Ciliegia di Marostica

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Չիլիեջա դի Մառոստիկա

IT

Ciliegia di Vignola

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Չիլիեջա դի Վինյոլա

IT

Cinta Senese

KPN

Värske liha (ja rups)

Չինտա Սենեզե

IT

Cipolla bianca di Margherita

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Չիպոլլա բյանկա դի Մառգերիտա

IT

Cipolla Rossa di Tropea Calabria

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Չիպոլլա Ռոսա դի Տռոպեա Կալաբրիա

IT

Cipollotto Nocerino

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Չիպոլլոտտո Նոչերինո

IT

Clementine del Golfo di Taranto

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կլեմենտինե դել Գոլֆո դի Տառանտո

IT

Clementine di Calabria

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կլեմենտինե դի Կալաբրիա

IT

Collina di Brindisi

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կոլլինա դի Բռինդիզի

IT

Colline Pontine

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կոլլինե Պոնտինե

IT

Colline di Romagna

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կոլլինե դի Ռոմանյա

IT

Colline Salernitane

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կոլլինե Սալեռնիտանե

IT

Colline Teatine

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Կոլլինե Տեատինե

IT

Coppa di Parma

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կոպպա դի Պառմա

IT

Coppa Piacentina

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կոպպա Պիասենտինա

IT

Coppia Ferrarese

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Կոպպիա Ֆեռառեզե

IT

Cotechino Modena

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կոտեկինո Մոդենա

IT

Cozza di Scardovari

KPN

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Կոցցա դի Սկառդովարի

IT

Crudo di Cuneo

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կռուդո դի Կունեո

IT

Culatello di Zibello

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կուլատելլո դի Ձիբելլո

IT

Dauno

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Դաունո

IT

Fagioli Bianchi di Rotonda

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆաջոլի Բիանկի դի Ռոտոնդա

IT

Fagiolo Cannellino di Atina

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆաջոլո Կաննելլինո դի Ատինա

IT

Fagiolo Cuneo

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆաջոլո Կունեո

IT

Fagiolo di Lamon della Vallata Bellunese

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆաջոլո դի Լամոն դելլա Վալլատա Բելլունեզե

IT

Fagiolo di Sarconi

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆաջոլո դի Սառկոնի

IT

Fagiolo di Sorana

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆաջոլո դի Սորանա

IT

Farina di castagne della Lunigiana

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆարինա դի կաստանյե դելլա Լունիջիանա

IT

Farina di Neccio della Garfagnana

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆարինա դի Նեչչիո դելլա Գառֆանյանա

IT

Farro della Garfagnana

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆառո դելլա Գառֆանյանա

IT

Farro di Monteleone di Spoleto

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆառո դի Մոնտելեոնե դի Սպոլետո

IT

Fichi di Cosenza

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆիկի դի Կոզենցա

IT

Fico Bianco del Cilento

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆիկո Բյանկո դել Չիլենտո

IT

Ficodindia dell'Etna

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆիկոդինդիա դել՛Էտնա

IT

Ficodindia di San Cono

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆիկոդինդիա դի Սան Կոնո

IT

Finocchiona

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ֆինոկկիոնա

IT

Fiore Sardo

KPN

Juust

Ֆիորե Սարդո

IT

Focaccia di Recco col formaggio

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Ֆոկաչչա դի Ռեկո կոլ Ֆոռմաջջո

IT

Fontina

KPN

Juust

Ֆոնտինա

IT

Formaggella del Luinese

KPN

Juust

Ֆորմաջջելլա դել Լուինեզե

IT

Formaggio di Fossa di Sogliano

KPN

Juust

Ֆորմաջջո դի Ֆոսսա դի Սոլյանո

IT

Formai de Mut dell'Alta Valle Brembana

KPN

Juust

Ֆորմաի դե Մուտ դել՛Ալտա Վալլե Բռեմբանա

IT

Fungo di Borgotaro

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆունգո դի Բոռգոտառո

IT

Garda

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Գառդա

IT

Gorgonzola

KPN

Juust

Գոռգոնձոլա

IT

Grana Padano

KPN

Juust

Գռանա Պադանո

IT

Insalata di Lusia

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ինսալատա դի Լուզիա

IT

Irpinia - Colline dell'Ufita

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Իռպինիա – Կոլլինե դել՛Ուֆիտա

IT

Kiwi Latina

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կիուի Լատինա

IT

La Bella della Daunia

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լա Բելլա Դելլա Դաունիա

IT

Laghi Lombardi

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Լագի Լոմբառդի

IT

Lametia

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Լամեթիա

IT

Lardo di Colonnata

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Լառդո դի Կոլոննատա

IT

Lenticchia di Castelluccio di Norcia

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լենտիքքիա դի Կաստելլուչչո դի Նորցա

IT

Limone Costa d'Amalfi

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լիմոնե Կոստա դ՛Ամալֆի

IT

Limone di Rocca Imperiale

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լիմոնե դի Ռոկկա իմպերիալե

IT

Limone di Siracusa

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լիմոնե դի Սիրակուզա

IT

Limone di Sorrento

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լիմոնե դի Սոռենտո

IT

Limone Femminello del Gargano

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լիմոնե Ֆեմմինելլո դել Գարգանո

IT

Limone Interdonato Messina

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լիմոնե Ինտեռդոնատո Մեսսինա

IT

Liquirizia di Calabria

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Լիկուիրիցիա դի Կալաբրիա

IT

Lucca

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Լուկկա

IT

Maccheroncini di Campofilone

KGT

Pastatooted

Մակկերոնչինի դի Կամպոֆիլոնե

IT

Marrone del Mugello

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մառռոնե դել Մուջելլո

IT

Marrone della Valle di Susa

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մառռոնե դելլա Վալե դի Սուզա

IT

Marrone di Caprese Michelangelo

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մառռոնե դի Կապռեզե Միկելանջելո

IT

Marrone di Castel del Rio

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մառռոնե դիԿաստել դել Ռիո

IT

Marrone di Combai

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մառռոնե դի Քոմբայ

IT

Marrone di Roccadaspide

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մառռոնե դի Ռոկկադասպիդե

IT

Marrone di San Zeno

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մառռոնե դի Սան Զենո

IT

Marroni del Monfenera

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մառռոնի դել Մոնֆենեռա

IT

Mela Alto Adige; Südtiroler Apfel

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելա Ալտո Ադիջե, Սուդտիրոլեռ Աաֆել

IT

Mela di Valtellina

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելա դի Վալտելլինա

IT

Mela Rossa Cuneo

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելա Ռոսա Կունեո

IT

Mela Val di Non

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելա Վալ դի Նոն

IT

Melannurca Campana

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելաննուռկա Կամպանա

IT

Melanzana Rossa di Rotonda

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելանցանա Ռոսա դի Ռոտոնդա

IT

Melone Mantovano

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելոնե Մմանտովանո

IT

Miele della Lunigiana

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Միելե դելլա Լունիջանա

IT

Miele delle Dolomiti Bellunesi

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Միելե դելլե Դոլոմիտի Բելլունեզի

IT

Miele Varesino

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Միելե Վարեզինո

IT

Molise

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Մոլիզե

IT

Montasio

KPN

Juust

Մոնտազիո

IT

Monte Etna

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Մոնտե Էտնա

IT

Monte Veronese

KPN

Juust

Մոնտե Վերոնեզե

IT

Monti Iblei

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Մոնտի Իբլեի

IT

Mortadella Bologna

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Մոռտադելլա Բոլոնյա

IT

Mortadella di Prato

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Մոռտադելլա դի Պռատո

IT

Mozzarella di Bufala Campana

KPN

Juust

Մոցառելլա դի Բուֆալա Կամպանա

IT

Murazzano

KPN

Juust

Մուռացանո

IT

Nocciola del Piemonte; Nocciola Piemonte

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Նոչոլա դել Պիմոնտե, Նոչոլա Պիմոնտե

IT

Nocciola di Giffoni

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Նոչոլա դի Ջիֆոնի

IT

Nocciola Romana

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Նոչոլա Ռոմանա

IT

Nocellara del Belice

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Նոչելլառա դել Բելիչե

IT

Nostrano Valtrompia

KPN

Juust

Նոստրանո Վալտրոմպիա

IT

Oliva Ascolana del Piceno

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Օլիվա Ասկոլանա դել Պիչենո

IT

Pagnotta del Dittaino

KPN

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պանյոտա դել Դիտտայնո

IT

Pampapato di Ferrara / Pampepato di Ferrara

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պամպապատո դի Ֆեռռառա/ Պամպիպատո դի ֆեռռառա

IT

Pancetta di Calabria

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պանչետտա դի Կալաբրիա

IT

Pancetta Piacentina

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պանցետտա Պիաչենտինա

IT

Pane casareccio di Genzano

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պանե կազառեչչո դի Ջենցանո

IT

Pane di Altamura

KPN

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պանե դի Ալտամուռա

IT

Pane di Matera

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պանե դի Մատեռա

IT

Pane Toscano

KPN

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պանե Տոսկանո

IT

Panforte di Siena

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պանֆոռտե դի Սիենա

IT

Parmigiano Reggiano

KPN

Juust

Պառմիջանո Ռիջջանո

IT

Pasta di Gragnano

KGT

Pastatooted

Պաստա դի Գռանյանո

IT

Patata dell'Alto Viterbese

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պատակա դել՛Ալտո Վիտեռբեզե

IT

Patata della Sila

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պատատա դելլա Սիլա

IT

Patata di Bologna

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պատատա դի Բոլոնյա

IT

Patata novella di Galatina

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պատատա նովելլա դի Գալանտինա

IT

Patata Rossa di Colfiorito

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պատատա Ռոսսա դի Կոլֆիորիտո

IT

Pecorino Crotonese

KPN

Juust

Պեկորինո Կռոտոնեզե

IT

Pecorino delle Balze Volterrane

KPN

Juust

Պեկորինո դելլե Բալցե Վոլտեռանե

IT

Pecorino di Filiano

KPN

Juust

Պեկորինո դի Ֆիլիանո

IT

Pecorino di Picinisco

KPN

Juust

Պեկորինո դի Պիչինիսկո

IT

Pecorino Romano

KPN

Juust

Պեկորինո Ռոմանո

IT

Pecorino Sardo

KPN

Juust

Պեկորինո Սարդո

IT

Pecorino Siciliano

KPN

Juust

Պեկորինո Սիչիլիանո

IT

Pecorino Toscano

KPN

Juust

Պեկորինո Տոսկանո

IT

Penisola Sorrentina

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Պենիզոլա Սոռռենտինա

IT

Peperone di Pontecorvo

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեպեռոնե դի Պոնտեկոռվո

IT

Peperone di Senise

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեպեռոնե դի Սենիզե

IT

Pera dell'Emilia Romagna

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեռա դել՛էմիլիա Ռոմանյա

IT

Pera mantovana

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեռա մանտովանա

IT

Pesca di Leonforte

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեսկա դի Լեոնֆոռտե

IT

Pesca di Verona

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեսկա դի Վեռոնա

IT

Pesca e Nettarina di Romagna

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեսկա է Նետտարինա դի Ռոմանյա

IT

Pescabivona

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեսկաբիվոնա

IT

Piacentinu Ennese

KPN

Juust

Պիաչենտինու Էննեզե

IT

Piadina Romagnola / Piada Romagnola

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պիադինա Ռոմանյոլա/ Պիադա Ռոմանյոլա

IT

Piave

KPN

Juust

Պիավե

IT

Pistacchio verde di Bronte

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պիստաքքիո վեռդե դի Բռոնտե

IT

Pomodorino del Piennolo del Vesuvio

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պոմոդորինո դել Պիեննոլո դել Վեզուվիո

IT

Pomodoro di Pachino

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պոմոդոռո դի Պակինո

IT

Pomodoro S. Marzano dell'Agro Sarnese-Nocerino

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պոմոդոռո Ս. Մառցանո դելլ՛Ագռո Սառնեզե Նոչերինո

IT

Porchetta di Ariccia

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պոռկետտա դի Առիչչա

IT

Pretuziano delle Colline Teramane

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Պռետուցիանո դելլե Կոլլինե Տեռամանե

IT

Prosciutto Amatriciano

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռոշուտտո Ամատրիչանո

IT

Prosciutto di Carpegna

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռոշուտտո դի Կառպենյա

IT

Prosciutto di Modena

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռոշուտտո դի Մոդենա

IT

Prosciutto di Norcia

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռոշուտտո դի Նոռչա

IT

Prosciutto di Parma

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռոշուտտո դի Պառմա

IT

Prosciutto di S. Daniele

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռոշուտտո դի Ս. Դանիելե

IT

Prosciutto di Sauris

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռոշուտտո դի Սաուրիս

IT

Prosciutto Toscano

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռոշուտտո Տոսկանո

IT

Prosciutto Veneto Berico-Euganeo

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռոշուտտո Վենիտո Բերիկո-Էուգանեո

IT

Provolone del Monaco

KPN

Juust

Պռովոլոնե դել Մոնակո

IT

Provolone Valpadana

KPN

Juust

Պռովոլոնե Վալպադանա

IT

Puzzone di Moena / Spretz Tzaorì

KPN

Juust

Պուցցոնե դի Մոենա/ Սպռեց Ծաորի

IT

Quartirolo Lombardo

KPN

Juust

Կուառտիռալո Լոմբառդո

IT

Radicchio di Chioggia

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ռադիկկիո դի Կիոջջա

IT

Radicchio di Verona

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ռադիկկիո դի Վեռոնա

IT

Radicchio Rosso di Treviso

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ռադիկկիո Ռոսո դի Տռեվիզո

IT

Radicchio Variegato di Castelfranco

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ռադիկկիո Վարեգատո դի Կաստալֆռանկո

IT

Ragusano

KPN

Juust

Ռագուզանո

IT

Raschera

KPN

Juust

Ռասկեռա

IT

Ricciarelli di Siena

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Ռիչչառելլի դի Սիենա

IT

Ricotta di Bufala Campana

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Ռիկոտտա դի Բուֆալա Կամպանա

IT

Ricotta Romana

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Ռիկոտտա Ռոմանա

IT

Riso del Delta del Po

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ռիզո դել Դալտա դել Պո

IT

Riso di Baraggia Biellese e Vercellese

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ռիզո դի Բառաջջա Բիելլեզե է Վեռչելլեզե

IT

Riso Nano Vialone Veronese

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ռիզո Նանո Վիալոնե Վեռոնեզե

IT

Riviera Ligure

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ռիվիեռա Լիգուռե

IT

Robiola di Roccaverano

KPN

Juust

Ռոբիոլա դի Ռոկկավեռանո

IT

Sabina

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Սաբինա

IT

Salama da sugo

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալամա դա սուգո

IT

Salame Brianza

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալամե Բրիանցա

IT

Salame Cremona

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալամե Կռեմոնա

IT

Salame di Varzi

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալամե դի Վառցի

IT

Salame d'oca di Mortara

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալամե դ՛օքա դի Մորտառա

IT

Salame Felino

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալամե Ֆելինո

IT

Salame Piacentino

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալամե Պիաշենտինո

IT

Salame Piemonte

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալամե Պիեմոնտե

IT

Salame S. Angelo

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալամե Սան Անջելո

IT

Salamini italiani alla cacciatora

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալամինի իտալիանի ալլա կաչչատորա

IT

Sale Marino di Trapani

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Սալե Մարինո դի Տրապանի

IT

Salmerino del Trentino

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Սալմերինո դել Տրենտինո

IT

Salsiccia di Calabria

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալսիչչա դի Կալաբրիա

IT

Salva Cremasco

KPN

Juust

Սալվա Կռեմասկո

IT

Sardegna

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Սառդենյա

IT

Scalogno di Romagna

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սկալոնյո դի Ռոմանյա

IT

Sedano Bianco di Sperlonga

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սեդանո Բիանկո դի Սպեռլոնգա

IT

Seggiano

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Սեջջանո

IT

Silter

KPN

Juust

Սիլտեռ

IT

Soppressata di Calabria

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սոպռեսատա դի Կալաբրիա

IT

Soprèssa Vicentina

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սոպռեսա Վիչենտինա

IT

Speck Alto Adige / Südtiroler Markenspeck / Südtiroler Speck

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սպեկ Ալտո Ադիջե/ Սուդտիրոլեռ Մառկենսպեկ/ Սուդտիրոլեռ Սպեկ

IT

Spressa delle Giudicarie

KPN

Juust

Սպռեսա դելլե Ջուդիկարիե

IT

Squacquerone di Romagna

KPN

Juust

Սքուաքուեռոնե դի Ռոմանյա

IT

Stelvio; Stilfser

KPN

Juust

Ստելվիո, Ստիլֆսեռ

IT

Strachitunt

KPN

Juust

Ստռակիտունտ

IT

Susina di Dro

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սուզինա դի Դրո

IT

Taleggio

KPN

Juust

Տալեջջո

IT

Tergeste

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Տերջեստե

IT

Terra di Bari

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Տեռա դի Բարի

IT

Terra d'Otranto

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Տեռա դ՛Օտրանտո

IT

Terre Aurunche

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Տեռե Աուռունկե

IT

Terre di Siena

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Տեռե դի Սյենա

IT

Terre Tarentine

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Տեռե Տառենտինե

IT

Tinca Gobba Dorata del Pianalto di Poirino

KPN

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Տինկա Գոբբա Դոռատա դել Պիանալտո դի Պոիրինո

IT

Toma Piemontese

KPN

Juust

Տոմա Պիեմոնտեզե

IT

Torrone di Bagnara

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Տոռոնե դի Բանյառա

IT

Toscano

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Տոսկանո

IT

Trote del Trentino

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Տռոտե դել Տռենտինո

IT

Tuscia

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Տուշշա

IT

Umbria

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ումբրիա

IT

Uva da tavola di Canicattì

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ուվա դա տավոլա դի Կանիկատտի

IT

Uva da tavola di Mazzarrone

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ուվա դա տավոլա դի Մաձձառոնե

IT

Uva di Puglia

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ուվա դի Պուլիա

IT

Val di Mazara

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Վալ դի Մացառա

IT

Valdemone

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Վալդեմոնե

IT

Valle d’Aosta Lard d’Arnad / Vallée d’Aoste Lard d’Arnad

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Վալլե դ՛Աոստա Լառդ դ՛Առնադ/Վալլե դ՛Աոստե Լառդ դ՛Առնադ

IT

Valle d'Aosta Fromadzo

KPN

Juust

Վալե դ՛Աոստա Ֆռոմաձո

IT

Valle d'Aosta Jambon de Bosses

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Վալե դ՛Աոստա Յամբոն դե Բոսսիս

IT

Valle del Belice

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

լդել Բելիչե

IT

Valli Trapanesi

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Վալլի Տռապանեզի

IT

Valtellina Casera

KPN

Juust

Վալտելլինա Կազեռա

IT

Vastedda della valle del Belìce

KPN

Juust

Վաստեդդա դելլա վալլե դել Բելիչե

IT

Veneto Valpolicella, Veneto Euganei e Berici, Veneto del Grappa

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Վենետո Վալպոլիչելլա, Վենետո Էուգաենեի է Բերիչի, Վենետո դել Գռապպա

IT

Vitellone bianco dell'Appennino centrale

KGT

Värske liha (ja rups)

Վիտելլոնլ բյանկո դել՛Ապպեննինո չենտրալե

IT

Vulture

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Վուլտուռե

IT

Zafferano dell'Aquila

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Ձաֆֆեռանո դելլ՛Աքուիլա

IT

Zafferano di San Gimignano

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Ձաֆֆեռանո դի Սան Ջիմինյանո

IT

Zafferano di Sardegna

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Ձաֆֆեռանո դի Սառդենյա

IT

Zampone Modena

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ձամպոնե Մոդենա

LV

Carnikavas nēģi

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Ցառնիկավաս նէգյի

LV

Latvijas lielie pelēkie zirņi

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լատվիաս լիելիե պելէկիե զիռնյի

LT

Daujėnų naminė duona

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Դաույենի նամինե դուոնա

LT

Lietuviškas varškės sūris

KGT

Juust

Լիետուվիշկաս վարշկես սուրիս

LT

Liliputas

KGT

Juust

Լիլիպուտաս

LT

Seinų / Lazdijų krašto medus / Miód z Sejneńszczyny / Łoździejszczyzny

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Սեյնու/Լազդիյու կռաշտո մեդուս/ Միուդ զ սեյնենյսչինի/ Լոզյձիեյշչինի

LT

Stakliškės

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Ստակլիշկես

LU

Beurre rose - Marque Nationale du Grand-Duché de Luxembourg

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Բեր րոզ – Մարք Նասիոնալ դյու Գրոն Դյուշ դը Լյուքսոմբուր

LU

Miel - Marque nationale du Grand-Duché de Luxembourg

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Միել - Մարքը նասիոնալ դյու Գրոն-Դյուշէ դը Լյուքսոմբուր

LU

Salaisons fumées, marque nationale grand-duché de Luxembourg

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալեզոն ֆյումե, մարքը նասիոնալ գրոն-դյուշ դը Լյուքսեմբուր

LU

Viande de porc, marque nationale grand-duché de Luxembourg

KGT

Värske liha (ja rups)

Վիյանդ դե պոր, մարք նասիոնալ գրոն-դյուշէ դը Լյուքսեմբուր

NL

Boeren-Leidse met sleutels

KPN

Juust

Բորեն-Լայդշը մեթ շլեութելս

NL

Brabantse Wal asperges

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բռաբանցե Վալ ասպեռժես

NL

De Meerlander

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Դե Մեերլանդեր

NL

Edam Holland

KGT

Juust

Էդամ Հոլանդ

NL

Gouda Holland

KGT

Juust

Խաուդա Հոլանդ

NL

Hollandse geitenkaas

KGT

Juust

Հոլանդսը խայտենկաս

NL

Kanterkaas; Kanternagelkaas; Kanterkomijnekaas

KPN

Juust

Կանտերկաս, Կանտերնախելկաս, Կանտերկոմայնըկաս

NL

Noord-Hollandse Edammer

KPN

Juust

Նորդ-Հոլանդսե Էդամեր

NL

Noord-Hollandse Gouda

KPN

Juust

Նորդ-Հոլանդսե Խաուդա

NL

Opperdoezer Ronde

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Օպերդուզեր Րոնդե

NL

Westlandse druif

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Վեստլանդսե դրայֆ

PL

Andruty kaliskie

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Անդռուտի կալիսկիե

PL

Bryndza Podhalańska

KPN

Juust

Բռինձա Պոդխալայնյսկա

PL

Cebularz lubelski

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Սեբուլաշ լուբելսկի

PL

Chleb prądnicki

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Խլեբ պռոդնիցկի

PL

Fasola korczyńska

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆասոլա կոռչինյսկա

PL

Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca / Fasola z Doliny Dunajca

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆասոլա Փյենկնի Յաշ զ Դոլինի Դունայցա/ Ֆասոլա զ Դոլինի Դունայցա

PL

Fasola Wrzawska

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆասոլա Վժավսկա

PL

Jabłka grójeckie

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Յաբուկա գռույեցկյե

PL

Jabłka łąckie

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Յաբուկա ուոնցկյե

PL

Jagnięcina podhalańska

KGT

Värske liha (ja rups)

Յագնյենչինա պոդխալանյսկա

PL

Karp zatorski

KPN

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Կառպ զատորսկի

PL

Kiełbasa lisiecka

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կիեուբասա լիշյեցկա

PL

Kołocz śląski/kołacz śląski

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Կոուոչ շլոնսկի/կոուաչ շլոնսկի

PL

Miód drahimski

KGT

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մյուդ դռահիմսկի

PL

Miód kurpiowski

KGT

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մյուդ կուռպիովսկի

PL

Miód wrzosowy z Borów Dolnośląskich

KGT

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մյուդ վժոսովի զ Բոռուվ Դոլնոշլոնսկիխ

PL

Obwarzanek krakowski

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Օբվաժանեկ կռակովսկի

PL

Oscypek

KPN

Juust

Օսցիպեկ

PL

Podkarpacki miód spadziowy

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Պոդկառպասկի մյուդ սպաջյովի

PL

Redykołka

KPN

Juust

Ռեդիկոլկա

PL

Rogal świętomarciński

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Ռոգալ շվյեննտոմառչինյսկի

PL

Ser koryciński swojski

KGT

Juust

Սեռ կորչինյսկի սվոյսկի

PL

Śliwka szydłowska

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Շլիվկա շիդուովսկա

PL

Suska sechlońska

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սուսկա սեխլոնյսկա

PL

Truskawka kaszubska lub Kaszëbskô malëna

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Տռուսկավկա կաշուբսկա լուբ Կաշեբսկո մալենա

PL

Wielkopolski ser smażony

KGT

Juust

Վյելկոպոլսկի սեռ սմաժոնի

PL

Wiśnia nadwiślanka

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Վիշնյա նադվիշլանկա

PT

Alheira de Barroso-Montalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ալյեյրա ր Բառոզո Մոնտալեգրե

PT

Alheira de Mirandela

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ալյեյրա դե Միրանդելա

PT

Alheira de Vinhais

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ալյեիրա դե Վինյաիս

PT

Ameixa d'Elvas

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ամեյշա դ՛Էլվաս

PT

Amêndoa Douro

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ամենդոա Դոուրո

PT

Ananás dos Açores/São Miguel

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Անանաս դոս Ասորես/Սաո միգել

PT

Anona da Madeira

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Անոնա դա Մադեյրա

PT

Arroz Carolino das Lezírias Ribatejanas

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Առոզ Կարոլինո դազ Լեզիրիաս Ռիբատեժանաս

PT

Arroz Carolino do Baixo Mondego

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Առոզ Կառոլինո դո Բայշո Մոնդեգո

PT

Azeite de Moura

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ազեյտե դե Մուրա

PT

Azeite de Trás-os-Montes

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ազեյտե դե Տռազ-ուս-Մոնտես

PT

Azeite do Alentejo Interior

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ազեյտե դո Ալենտեժո Ինտերիոր

PT

Azeites da Beira Interior (Azeite da Beira Alta, Azeite da Beira Baixa)

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ազեյտե դա Բեյրա Ինտերիոր (Ազեյտե դա Բեյրա Ալտա, Ազեյտե դա Բեյրա Բայշա)

PT

Azeites do Norte Alentejano

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ազեյտես դո Նորտե Ալենտեժանո

PT

Azeites do Ribatejo

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ազեյտես դո Ռիբատեժո

PT

Azeitona de conserva Negrinha de Freixo

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ազեյտոնա դե կոնսեռվա Նեգռինյա դե Ֆռեյշո

PT

Azeitonas de Conserva de Elvas e Campo Maior

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ազեյտոնաս դե կոնսեռվա դե Էլվաս ի Կամպո Մայոռ

PT

Batata de Trás-os-Montes

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բատատա դե Տռազ-oզ-Մոնտես

PT

Batata doce de Aljezur

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բատատա դոսի դե Ալժեզուռ

PT

Borrego da Beira

KGT

Värske liha (ja rups)

Բոռեգո դա Բեյրա

PT

Borrego de Montemor-o-Novo

KGT

Värske liha (ja rups)

Բոռեգո դե Մոնտեմոր-օ-Նովո

PT

Borrego do Baixo Alentejo

KGT

Värske liha (ja rups)

Բոռեգո դո Բայշո Ալենտեժո

PT

Borrego do Nordeste Alentejano

KGT

Värske liha (ja rups)

Բոռեգո դո Նոռդեստե Ալենտեժանո

PT

Borrego Serra da Estrela

KPN

Värske liha (ja rups)

Բոռեգո Սեռա դա Էստրելա

PT

Borrego Terrincho

KPN

Värske liha (ja rups)

Բոռեգո Տեռինշո

PT

Butelo de Vinhais; Bucho de Vinhais; Chouriço de Ossos de Vinhais

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Բուտելո դե Վինյայս, Բուշո դե Վինյայս, Շոուրիսո դե Օսոս դե Վինյայս

PT

Cabrito da Beira

KGT

Värske liha (ja rups)

Կաբրիտո դա Բեյրա

PT

Cabrito da Gralheira

KGT

Värske liha (ja rups)

Կաբրիտո դա Գրալյեյրա

PT

Cabrito das Terras Altas do Minho

KGT

Värske liha (ja rups)

Կաբրիտո դաս Տեռաս Ալտաս դո Մինյո

PT

Cabrito de Barroso

KGT

Värske liha (ja rups)

Կաբրիտո դե Բարոզո

PT

Cabrito do Alentejo

KGT

Värske liha (ja rups)

Կաբրիտո դո Ալենտեժո

PT

Cabrito Transmontano

KPN

Värske liha (ja rups)

Կաբրիտո Տրասմոնտանո

PT

Cacholeira Branca de Portalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կաշոլեյրա Բրանկա դե Պորտալեգրե

PT

Capão de Freamunde

KGT

Värske liha (ja rups)

Կապաո դե Ֆրեամունդե

PT

Carnalentejana

KPN

Värske liha (ja rups)

Կառնալենտեժենա

PT

Carne Arouquesa

KPN

Värske liha (ja rups)

Կարնե Առոուկեզա

PT

Carne Barrosã

KPN

Värske liha (ja rups)

Կարնի Բառոզա

PT

Carne Cachena da Peneda

KPN

Värske liha (ja rups)

Կարնե Կաշենա դա Պենեդա

PT

Carne da Charneca

KPN

Värske liha (ja rups)

Կարնե դա Շառնեկա

PT

Carne de Bísaro Transmontano; Carne de Porco Transmontano

KPN

Värske liha (ja rups)

Կարնե դե Բիզարո Տրանսմոնտանո, Կարնե դե Պոռկո Տրանսմոնտանո

PT

Carne de Bovino Cruzado dos Lameiros do Barroso

KGT

Värske liha (ja rups)

Կարնե ջ Բովինո Կրուզադո դոս Լամեյռոս դո Բառոզո

PT

Carne de Bravo do Ribatejo

KPN

Värske liha (ja rups)

Կարնե դե Բռավո դո Րիբատեժո

PT

Carne de Porco Alentejano

KPN

Värske liha (ja rups)

Կարնե դե Պոռկո Ալենտեժանո

PT

Carne dos Açores

KGT

Värske liha (ja rups)

Կարնե դոզ Ասորես

PT

Carne Marinhoa

KPN

Värske liha (ja rups)

Կարնե Մարինյոա

PT

Carne Maronesa

KPN

Värske liha (ja rups)

Կարնե Մառոնեզա

PT

Carne Mertolenga

KPN

Värske liha (ja rups)

Կարնե Մեռտոլենգա

PT

Carne Mirandesa

KPN

Värske liha (ja rups)

Կարնե Միրանդեզա

PT

Castanha da Padrela

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կաստենյա դա Պադրելա

PT

Castanha da Terra Fria

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կաստենյա դա Տեռա Ֆրիա

PT

Castanha dos Soutos da Lapa

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կաստենյա դոս Սոուտոս դա Լապա

PT

Castanha Marvão-Portalegre

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կաստենյո Մառվաո-Պորտալեգրե

PT

Cereja da Cova da Beira

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սերեժա դա Կովա դա Բեյրա

PT

Cereja de São Julião-Portalegre

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սերեժա դե Սոն Ջուլիաո-Պորտալեգրե

PT

Chouriça de Carne de Barroso-Montalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շոուրիսա դե Կարնի դե Բառոզո-Մունտալեգրի

PT

Chouriça de Carne de Melgaço

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շուորիսա դե Կարնի ջե Մելգասո

PT

Chouriça de Carne de Vinhais; Linguiça de Vinhais

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շուորիսա դե Կարնի ջե Վինյայս, Լինգուիսը դյո Վինյայս

PT

Chouriça de sangue de Melgaço

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շոուրիսա ջե սենգե ջե Մելգասո

PT

Chouriça Doce de Vinhais

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շոուրիսա Դոսե դե Վինյայս

PT

Chouriço Azedo de Vinhais; Azedo de Vinhais; Chouriço de Pão de Vinhais

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շոուրիսո Ազեդո դե Վինյայս, Ազեդո դե Վինյայս, Շոուրիսո ջե Պաո ջե Վինյայս

PT

Chouriço de Abóbora de Barroso-Montalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շոուրիսա դե Աբաբորա դե Բարոզու-Մունտալեգրի

PT

Chouriço de Carne de Estremoz e Borba

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շոուրիսո դե կարնե ջե Էստրեմոզ է Բորբա

PT

Chouriço de Portalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շոուրիսո դե Պորտալեգրե

PT

Chouriço grosso de Estremoz e Borba

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շոուրիսո գռոսո ջե Էստրեմոզ է Բորբա

PT

Chouriço Mouro de Portalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շոուրիսո մոուրո դե Պորտալեգրե

PT

Citrinos do Algarve

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սիտրինոս դո Ալգարվե

PT

Cordeiro Mirandês / Canhono Mirandês

KPN

Värske liha (ja rups)

Կորդեյրո Միրանդես/ Կանյոնո Միրանդես

PT

Cordeiro Bragançano

KPN

Värske liha (ja rups)

Կորդեյրո Բրագանսանո

PT

Cordeiro de Barroso; Anho de Barroso; Cordeiro de leite de Barroso

KGT

Värske liha (ja rups)

Կորդեյրո դե Բառոզո, Անյո դե Բառոզո, Կորդեյրո դե լեյտե դե Բառոզո

PT

Farinheira de Estremoz e Borba

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ֆարինեյրա դե Էստրեմոզ է Բորբա

PT

Farinheira de Portalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ֆարինեյրա դե Պորտալեգրե

PT

Linguiça de Portalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Լինգուիսա դե Պորտալեգրե

PT

Linguíça do Baixo Alentejo; Chouriço de carne do Baixo Alentejo

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Լինգուիսա դո Բայշո Ալենտեժո, Շոուրիսո դե կարնե դո Բայշո Ալենտեժո

PT

Lombo Branco de Portalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Լոմբո Բրենկո դե Պորտալեգրե

PT

Lombo Enguitado de Portalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Լոմբո Էնգիտադո դե Պորտալեգրե

PT

Maçã Bravo de Esmolfe

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մասա Բռավո դե Էսմոլֆե

PT

Maçã da Beira Alta

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մասա դե Բեյրա Ալտա

PT

Maçã da Cova da Beira

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մասա դա Կովա դե Բեյրա

PT

Maçã de Alcobaça

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մասա դե Ալկոբասա

PT

Maçã de Portalegre

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մասա դե Պորտալեգրե

PT

Maçã Riscadinha de Palmela

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մասա Ռիսկադինյա դե Պալմելա

PT

Maracujá dos Açores/S. Miguel

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մառակուժա դոզ Ասորիս/Ս. Միգել

PT

Mel da Serra da Lousã

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մել դա Սեռա դա Լուզա

PT

Mel da Serra de Monchique

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մել դա Տեռա դե Մոնշիկե

PT

Mel da Terra Quente

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մել դա Տեռա Կենտե

PT

Mel das Terras Altas do Minho

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մել դաս Տեռաս Ալտաս դո Մինյո

PT

Mel de Barroso

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մել դե Բառոզո

PT

Mel do Alentejo

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մել դո Ալենտեժո

PT

Mel do Parque de Montezinho

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մել դո Պառկե դե Մոնտեզինյո

PT

Mel do Ribatejo Norte (Serra d'Aire, Albufeira de Castelo de Bode, Bairro, Alto Nabão

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մել դո Ռիբադեժու Նորչե (Սերա դ՛Ադեր, Աբուֆեյրա դե Կաստելո դե Բոդե, Բայռո, Աուտո Նաբաո)

PT

Mel dos Açores

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մել դուզ Ասորես

PT

Meloa de Santa Maria – Açores

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելոա դե Սանտա Մարիա – Ասորես

PT

Morcela de Assar de Portalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Մորսելա դե Ասար դե Պորտալեգրե

PT

Morcela de Cozer de Portalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Մորսելա դե Կոսեռ դե Պորտալեգրե

PT

Morcela de Estremoz e Borba

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Մորսելա դե Էստռեմոզ է Բորբա

PT

Ovos Moles de Aveiro

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Oվոս Մոլես դե Ավեյրո

PT

Paia de Estremoz e Borba

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պայա դե Էստրեմոզ է Բորբա

PT

Paia de Lombo de Estremoz e Borba

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պայա դե Լոմբո դե էստրեմոզ է Բորբա

PT

Paia de Toucinho de Estremoz e Borba

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պայա դե Տոուսիյո դե Էստռեմոզ է Բորբա

PT

Painho de Portalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պաինյո դե Պորտալեգրե

PT

Paio de Beja

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պայո դե Բեժա

PT

Pastel de Chaves

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պաստել դեւ Շավես

PT

Pastel deTentúgal

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պաստել դե Տենտուգալ

PT

Pêra Rocha do Oeste

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պէռա Ռաշա դո Օեստե

PT

Pêssego da Cova da Beira

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեսեգո դա Կովա դա Բեյրա

PT

Presunto de Barrancos

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռեզունտո դե Բառանկոս

PT

Presunto de Barroso

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռեզունտո դե Բառոզո

PT

Presunto de Camp Maior e Elvas; Paleta de Campo Maior e Elvas

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռեզունտո դե Կամպ Մայոռ ի Էլվաս, Պալետա դե Կամպո Մայոռ ի Էլվաս

PT

Presunto de Melgaço

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռեզունտտո դե Մելգասո

PT

Presunto de Santana da Serra; Paleta de Santana da Serra

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռեզունտո դե Սանտանա դա Սեռա, Պալետա դե Սանտանա դա Սեռա,

PT

Presunto de Vinhais / Presunto Bísaro de Vinhais

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռեզունտո դե Վինյայս/ Պռեզունտո Բիզարո դե Վինյայս

PT

Presunto do Alentejo; Paleta do Alentejo

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռեզունտո դո Ալենտեժո, Պալետա դո Ալենտեժո

PT

Queijo de Azeitão

KPN

Juust

Կեյժո դե Ազեյտաու

PT

Queijo de Cabra Transmontano / Queijo de Cabra Transmontano Velho

KPN

Juust

Կեյժո դե Կաբռա Տռանսմոնտանո/ Կեյժո դե Կաբռա Տռանսմոնտանո Վելյու

PT

Queijo de Évora

KPN

Juust

Կեյժո դե Էվորա

PT

Queijo de Nisa

KPN

Juust

Կեյժո դե Նիզա

PT

Queijo do Pico

KPN

Juust

Կեյժո դո Պիկո

PT

Queijo mestiço de Tolosa

KGT

Juust

Կեյժո Մեստիսո դե Տոլոզա

PT

Queijo Rabaçal

KPN

Juust

Կեյժո Ռաբասալ

PT

Queijo S. Jorge

KPN

Juust

Կեյժո Ս. Ժորժե

PT

Queijo Serpa

KPN

Juust

Կեյժո Սերպա

PT

Queijo Serra da Estrela

KPN

Juust

Կեյժո Սեռա դա Էստրելա

PT

Queijo Terrincho

KPN

Juust

Կեյժո Տեռինշո

PT

Queijos da Beira Baixa (Queijo de Castelo Branco, Queijo Amarelo da Beira Baixa, Queijo Picante da Beira Baixa)

KPN

Juust

Կեյժոս դա Բեյրա Բայշա (Կեյժո դե Կաստելու Բրանկու, Կեյժո Ամարելու դա Բեյրա Բայշա, Կեյժո Պիկանտե դա Բեյրա Բայշա)

PT

Requeijão da Beira Baixa

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Ռեկեյժաո դա Բեյրա Բայշա

PT

Requeijão Serra da Estrela

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Ռեկեյժաո Սեռա դա Էստրելա

PT

Sal de Tavira / Flor de Sal de Tavira

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Սալ դե Տավիրա/ Ֆլոր դե Սալ դե Տավիրա

PT

Salpicão de Barroso-Montalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալպիքաո դե Բառոզո-Մոնտալեգրե

PT

Salpicão de Melgaço

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալպիքաո դե Մելգասո

PT

Salpicão de Vinhais

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալպիքաո դե Վինյայս

PT

Sangueira de Barroso-Montalegre

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սանգեյրա դե Բառոզո-Մոնտալեգրե

PT

Travia da Beira Baixa

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Տրավիա դա Բեյրա Բայշա

PT

Vitela de Lafões

KGT

Värske liha (ja rups)

Վիտելա դե Լաֆոես

RO

Magiun de prune Topoloveni

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մաջուն դե պրունե Տոպոլովենի

RO

Salam de Sibiu

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալամ դե Սիբիու

RO

Telemea de Ibăneşti

KPN

Juust

Տելեմեա դե Իբանեշտի

SK

Klenovecký syrec

KGT

Juust

Կլենովեցկի Սիռեց

SK

Oravský korbáčik

KGT

Juust

Օռավսկի կոռբաչիկ

SK

Paprika Žitava / Žitavská paprika

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Պապրիկա Ժիտավա/ Ժիտավսկա պապրիկա

SK

Skalický trdelnik

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Սկալիցկի տռդելնյիկ

SK

Slovenská bryndza

KGT

Juust

Սլովենսկա բռինձա

SK

Slovenská parenica

KGT

Juust

Սլովենսկա պառենիցա

SK

Slovenský oštiepok

KGT

Juust

Սլովենսկի օշտյեպոկ

SK

Tekovský salámový syr

KGT

Juust

Տյեկովսկի սալամովի սիռ

SK

Zázrivské vojky

KGT

Juust

Զազռիվսկէ վոյկի

SK

Zázrivský korbáčik

KGT

Juust

Զազռիվսկի կոռբաչիկ

SI

Bovški sir

KPN

Juust

Բովշկի սիռ

SI

Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Էկստռա դեվիշկո օլյչնո օլյե սլովենսկե իստռե

SI

Kočevski gozdni med

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Կոչեվսկի գոզդնի մեդ

SI

Kranjska klobasa

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կռանյսկա կլոբասա

SI

Kraška panceta

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կռաշկա պանցետա

SI

Kraški med

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Կռաշկի մեդ

SI

Kraški pršut

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կռաշկի պռշուտ

SI

Kraški zašink

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Կռաշկի զաշինկ

SI

Mohant

KPN

Juust

Մոխանտ

SI

Nanoški sir

KPN

Juust

Նանոշկի սիռ

SI

Piranska sol

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Պիռանսկա սոլ

SI

Prekmurska Šunka

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռեկմուռսկա Շունկա

SI

Prleška tünka

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Պռլեշկա տյունկա

SI

Ptujski lük

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պտույսկի լյուկ

SI

Šebreljski želodec

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Շեբռելյսկի ժելոդեց

SI

Slovenski med

KGT

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Սլովենսկի մեդ

SI

Štajersko prekmursko bučno olje

KGT

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Շտայեռսկո պռեկմուռսկո բուչնո օլյե

SI

Tolminc

KPN

Juust

Տոլմինց

SI

Zgornjesavinjski želodec

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Զգոռնյեսավինյսկի ժելոդեց

ES

Aceite Campo de Calatrava

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե Կամպո դե Կալատրավա

ES

Aceite Campo de Montiel

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե Կամպո դե Մոնտիել

ES

Aceite de La Alcarria

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե դե լա Ալկառիա

ES

Aceite de la Comunitat Valenciana

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե դե լա կոմունիտատ Վալենսիանա

ES

Aceite de la Rioja

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե դե լա Ռիոխա

ES

Aceite de Lucena

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե դե Լուսենա

ES

Aceite de Mallorca; Aceite mallorquín; Oli de Mallorca; Oli mallorquí

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե դե Մայորկա, Ասեյտե Մայորկին, Օլի դե Մայորկա, Օլի մայոռկին

ES

Aceite de Navarra

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե դե Նավառա

ES

Aceite de Terra Alta; Oli de Terra Alta

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե դե Տեռա Ալտա, Օլի դե Տեռա Ալտա

ES

Aceite del Baix Ebre-Montsià; Oli del Baix Ebre-Montsià

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե դե Բայշ Էբռե-Մոնցիա, Օլի դել Բայշ Էբռե-Մոնցիա

ES

Aceite del Bajo Aragón

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե դել Վախո Արաղոն

ES

Aceite Monterrubio

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե Մոնտեռուբիո

ES

Aceite Sierra del Moncayo

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Ասեյտե Սիեռա դել Մոնկայո

ES

Aceituna Aloreña de Málaga

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ասեյտունա Ալորենյա դե Մալաղա

ES

Aceituna de Mallorca / Aceituna Mallorquina / Oliva de Mallorca / Oliva Mallorquina

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ասեյտունե դե Մայորկա/ Ասեյտունա Մայորկինա/ Օլիվա դե Մայորկա/ Օլիվա Մայորկինա

ES

Afuega'l Pitu

KPN

Juust

Աֆուեղա՛լ Պիտու

ES

Ajo Morado de Las Pedroñeras

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ախո Մորադո դե լաս Պեդրոնյերաս

ES

Alcachofa de Benicarló; Carxofa de Benicarló

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ալկաչոֆա դե Բենիկառլո, Կառշոֆա դե Բենիկառլո

ES

Alcachofa de Tudela

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ալկաչոֆա դե Տուդելա

ES

Alfajor de Medina Sidonia

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Ալֆախոռ դե Մեդինա Սիդոնիա

ES

Almendra de Mallorca / Almendra Mallorquina / Ametlla de Mallorca / Ametlla Mallorquina

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ալմենդրա դե Մայորկա/ Ալմենդրա Մայորկինա/ Ամետլյա դե Մայորկա/ Ամետլյա Մայորկինա

ES

Alubia de La Bãneza-León

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ալուբիա դե Լա Բանյեսա-Լեոն

ES

Antequera

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Անտեկերա

ES

Arroz de Valencia; Arròs de València

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Առոզ դե Վալենսիա, Առոս դե Վալենսիա

ES

Arroz del Delta del Ebro / Arròs del Delta de l'Ebre

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Առոզ դել Դելտա դել Էբռո/ Առոս դել Դելտա դե լ՛Էբռե

ES

Arzùa-Ulloa

KPN

Juust

Արսուա-Ույոա

ES

Avellana de Reus

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ավեյանա դե Ռեուս

ES

Azafrán de la Mancha

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Ասաֆրսան դե լա Մանչա

ES

Baena

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Բաենա

ES

Berenjena de Almagro

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բերենխենա դե Ալմաղրո

ES

Botillo del Bierzo

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Բոտիյո դել Բյերսո

ES

Caballa de Andalucia

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Կաբայա դե Անդալուսիա

ES

Cabrales

KPN

Juust

Կաբրալես

ES

Calasparra

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կալասպառա

ES

Calçot de Valls

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կալսոտ դե Վալս

ES

Carne de Ávila

KGT

Värske liha (ja rups)

Կառնե դե Ավիլա

ES

Carne de Cantabria

KGT

Värske liha (ja rups)

Կառնե դե Կանտաբրիա

ES

Carne de la Sierra de Guadarrama

KGT

Värske liha (ja rups)

Կառնե դե լա Սիեռա դե Գուադառամա

ES

Carne de Morucha de Salamanca

KGT

Värske liha (ja rups)

Կառնե դե Մորուչա դե Սալամանկա

ES

Carne de Vacuno del País Vasco / Euskal Okela

KGT

Värske liha (ja rups)

Կառնե դե Վակունո դել Պաիս Վասկո/Էուսկալ Օկելա

ES

Castaña de Galicia

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կաստանյա դե Գալիսիա

ES

Cebolla Fuentes de Ebro

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սեբոյա Ֆուենտես դե Էբրո

ES

Cebreiro

KPN

Juust

Սեբրեյրո

ES

Cecina de León

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սեսինա դե Լեոն

ES

Cereza del Jerte

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սերեսա դել Խեռտե

ES

Cerezas de la Montaña de Alicante

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սերեսաս դե լա Մոնտանյա դե Ալիկանտե

ES

Chirimoya de la Costa tropical de Granada-Málaga

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Չիրիմոյա դե լա Կոստա Տռոպիկալ դե Գրանադա-Մալագա

ES

Chorizo de Cantimpalos

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Չորիսո դե Կանտիմպալոս

ES

Chorizo Riojano

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Չորիսո Ռիոխանո

ES

Chosco de Tineo

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Չոսկո դե Տինեո

ES

Chufa de Valencia

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Չուֆա դե Վալենսիա

ES

Cítricos Valencianos / Cítrics Valencians

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Սիտրիկոս Վալենսիանոս/ Սիտրիկս Վալենսիանս

ES

Clementinas de las Tierras del Ebro; Clementines de les Terres de l'Ebre

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կլեմենտինաս դե լաս Տյեռաս դել Էբռո, Կլեմենտինես դե լես Տեռես դե լ՛Էբռե

ES

Cochinilla de Canarias

KPN

Košenill (loomne tooraine)

Կոչինիյա դե Կանարիաս

ES

Coliflor de Calahorra

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կոլիֆլոռ դե Կալաոռա

ES

Cordero de Extremadura

KGT

Värske liha (ja rups)

Կորդերո դե Էքստրեմադուրա

ES

Cordero de Navarra; Nafarroako Arkumea

KGT

Värske liha (ja rups)

Կորդերո դե Նավառա, Նաֆառոակո Առկումեա

ES

Cordero Manchego

KGT

Värske liha (ja rups)

Կորդերո Մանչեգո

ES

Cordero Segureño

KGT

Värske liha (ja rups)

Կորդերո Սեղուրենյո

ES

Dehesa de Extremadura

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Դեեսա դե Էքստրեմադուրա

ES

Ensaimada de Mallorca; Ensaimada mallorquina

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Էնսաիմադա դե Մայորկա, Էնսաիմադա Մայորկինա

ES

Espárrago de Huétor-Tájar

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Էսպառաղո դե Ուետոռ-Տախառ

ES

Espárrago de Navarra

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Էսպառաղո դե Նավառա

ES

Estepa

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Էստեպա

ES

Faba Asturiana

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆաբա Աստուրիանա

ES

Faba de Lourenzá

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆաբա դե Լոուրենսա

ES

Fesols de Santa Pau

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆեսոս դե Սանտա Պաու

ES

Gamoneu; Gamonedo

KPN

Juust

Գամոնու, Գամոնեդո

ES

Garbanzo de Escacena

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Գառբանսո դե Էսկասենա

ES

Garbanzo de Fuentesaúco

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Գառբանսո դե Ֆուենտեսաուկո

ES

Gata-Hurdes

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Գատա-Ուռդես

ES

Gofio Canario

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Գոֆիո Կանարիո

ES

Granada Mollar de Elche / Granada de Elche

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Գռանադա Մոյառ դե Էլչե/ Գրանադա դե Էլչե

ES

Grelos de Galicia

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Գրելոս դե Գալիսիա

ES

Guijuelo

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Գիխուելո

ES

Idiazábal

KPN

Juust

Իդիասաբալ

ES

Jamón de Huelva

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Խամոն դե Ուելվա

ES

Jamón de Serón

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Խամոն դե Սերոն

ES

Jamón de Teruel / Paleta de Teruel

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Խամոն դե Տերուել/ Պալետա դե Տերուել

ES

Jamón de Trevélez

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Խամոն դե Տրեվելես

ES

Jijona

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Խիխոնա

ES

Judías de El Barco de Ávila

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Խուդիաս դ էլ Վառկո դե Ավիլա

ES

Kaki Ribera del Xúquer

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Կակի Ռիբեռա դել Շուկեռ

ES

Lacón Gallego

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Լակոն Գայեգո

ES

Lechazo de Castilla y León

KGT

Värske liha (ja rups)

Լեչասո դե Կաստիյա ի Լեոն

ES

Lenteja de La Armuña

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լենտեխա դե լա Առմունյա

ES

Lenteja de Tierra de Campos

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Լենտեխա դե Տիեռա դե Կամպոս

ES

Les Garrigues

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Լես Գառիգես

ES

Los Pedroches

KPN

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Լոս Պեդրոչես

ES

Mahón-Menorca

KPN

Juust

Մաոն-Մենորկա

ES

Mantecadas de Astorga

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Մանտեկադաս դե Աստորգա

ES

Mantecados de Estepa

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Մանտեկադոս դե Էստեպա

ES

Mantequilla de l'Alt Urgell y la Cerdanya; Mantega de l'Alt Urgell i la Cerdanya

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Մանտեկիյա դե լ՛Ալտ Ուրժել ի լա Սերդանյա, Մանտեգա դե լ՛Ալտ Ուրժել ի լա Սերդանյա

ES

Mantequilla de Soria

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Մանտեկիյա դե Սորիա

ES

Manzana de Girona; Poma de Girona

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մանցանա դե Խիրոնա, Պոմա դե Խիրոնա

ES

Manzana Reineta del Bierzo

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մանսանա Ռեյնետա դել Բյեռսո

ES

Mazapán de Toledo

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Մասապան դե Տոլեդո

ES

Mejillón de Galicia; Mexillón de Galicia

KPN

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Մեխիյոն դե Գալիսիա, Մեսիյոն դե Գալիսիա

ES

Melocotón de Calanda

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելոկոտոն դե Կալանդա

ES

Melón de la Mancha

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելոն դե լա Մանչա

ES

Melón de Torre Pacheco-Murcia

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մելոն դե Տոռե Պաչեկո Մուրսիա

ES

Melva de Andalucia

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Մելվա դե Անդալուսիա

ES

Miel de Galicia; Mel de Galicia

KGT

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Միել դե Գալիսիա, Մել դե Գալիսիա

ES

Miel de Granada

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մյել դե Գրանադա

ES

Miel de La Alcarria

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մյել դե լա Ալկառիա

ES

Miel de Tenerife

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Մյել դե Տեներիֆե

ES

Mojama de Barbate

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Մոխամա դե Բարբատե

ES

Mojama de Isla Cristina

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Մոխամա դե Իսլա Կրիստինա

ES

Mongeta del Ganxet

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Մոնժետա դե Գանշետ

ES

Montes de Granada

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Մոնտես դե Գրանադա

ES

Montes de Toledo

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Մոնտես դե Տոլեդո

ES

Montoro-Adamuz

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Մոնտոռո-Ադամուս

ES

Nísperos Callosa d'En Sarriá

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Նիսպերոս կայյոսա դ՛էն Սառիա

ES

Oli de l’Empordà/Aceite de L’Empordà

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Օլի դե լ՛Էմպոռդա/ Ասեյտե դե լ՛Էմպոռդա

ES

Pa de Pagès Català

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պա դե Պաժես Կատալա

ES

Pan de Alfacar

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պան դե Ալֆակառ

ES

Pan de Cea

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պան դե Սեա

ES

Pan de Cruz de Ciudad Real

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պան դե Կրուս դե Սիդադ Ռեալ

ES

Papas Antiguas de Canarias

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պապաս Անտիղուաս դե Կանարիաս

ES

Pasas de Málaga

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պասաս դե Մալագա

ES

Pataca de Galicia / Patata de Galicia

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պատակա դե Գալիսիա/ Պատատա դե Գալիսիա

ES

Patatas de Prades; Patates de Prades

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պատատաս դե Պռադես, Պատատես դե Պռադես

ES

Pemento da Arnoia

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեմենտո դ Առնոյա

ES

Pemento de Herbón

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեմենտո դե Էրբոն

ES

Pemento de Mougán

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեմենտո դե Մուգան

ES

Pemento de Oímbra

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեմենտո դե Օիմբրա

ES

Pemento do Couto

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեմենտո դո Կոուտո

ES

Pera de Jumilla

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեռա դե Խումիյա

ES

Pera de Lleida

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեռա դե Լեիդա

ES

Peras de Rincón de Soto

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պեռաս դե Ռինկոն դե Սոտո

ES

Picón Bejes-Tresviso

KPN

Juust

Պիկոն Բեխես-Տրեսվիսո

ES

Pimentón de la Vera

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Պիմենտոն դե լա Վերա

ES

Pimentón de Murcia

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Պիմենտոն դե Մուրսիա

ES

Pimiento Asado del Bierzo

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պիմիենտո Ասադո դել Բյերսո

ES

Pimiento de Fresno-Benavente

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պիմիենտո դե Ֆրեսնո-Բենավենտե

ES

Pimiento de Gernika või Gernikako Piperra

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պիմիենտո դե Գեռնիկա օր Գեռնիկակո Պիպեռա

ES

Pimiento Riojano

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պիմիենտո Ռիոխանո

ES

Pimientos del Piquillo de Lodosa

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պիմիենտոս դել Պիկիյո դե Լոդոսա

ES

Plátano de Canarias

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Պլատանո դե Կանարիաս

ES

Pollo y Capón del Prat

KGT

Värske liha (ja rups)

Պոյո ի Կապոն դել Պրատ

ES

Polvorones de Estepa

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Պոլվորոնես դե Էստեպա

ES

Poniente de Granada

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Պոնիենտե դե Գրանադա

ES

Priego de Córdoba

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Պրիեգո դե Կորդոբա

ES

Queso Camerano

KPN

Juust

Կեսո Կամերանո

ES

Queso Casín

KPN

Juust

Կեսո Կասին

ES

Queso de Flor de Guía / Queso de Media Flor de Guía / Queso de Guía

KPN

Juust

Կեսո դե Ֆլոր դե Գիա/ Կեսո դե Մեդիա Ֆլոր դե Գիա/ Կեսո դե Գիա

ES

Queso de La Serena

KPN

Juust

Կեսո դե լա Սերենա

ES

Queso de l'Alt Urgell y la Cerdanya

KPN

Juust

Կեսո դե լ՛Ալտ Ուրժել ի լա Սերդանյա

ES

Queso de Murcia

KPN

Juust

Կեսո դե Մուրսիա

ES

Queso de Murcia al vino

KPN

Juust

Կեսո դե Մուրսիա ալ Վինո

ES

Queso de Valdeón

KGT

Juust

Կեսո դե Վալդեոն

ES

Queso Ibores

KPN

Juust

Կեսո Իբորես

ES

Queso Los Beyos

KGT

Juust

Կեսո Լոս Բեյոս

ES

Queso Majorero

KPN

Juust

Կեսո Մախորերո

ES

Queso Manchego

KPN

Juust

Կեսո Մանչեգո

ES

Queso Nata de Cantabria

KPN

Juust

Կեսո նատա դե Կանտաբրիա

ES

Queso Palmero; Queso de la Palma

KPN

Juust

Կեսո Պալմերո, Կեսո դե լա Պալմա

ES

Queso Tetilla

KPN

Juust

Կեսո Տետիյա

ES

Queso Zamorano

KPN

Juust

Կեսո Սամորանո

ES

Quesucos de Liébana

KPN

Juust

Կեսուկոս դե Լիեվանա

ES

Roncal

KPN

Juust

Ռոնկալ

ES

Salchichón de Vic; Llonganissa de Vic

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սալթիթոն դե Վիկ, Լյոնգանիսա դե Վիկ

ES

San Simón da Costa

KPN

Juust

Սան սիմոն դա Կոստա

ES

Sidra de Asturias; Sidra d'Asturies

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Սիդրա դե Աստուրիաս, Սիդրա դ՛Աստուրիես

ES

Sierra de Cádiz

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Սիեռա դե Կադիս

ES

Sierra de Cazorla

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Սիեռա դե Կասոռլա

ES

Sierra de Segura

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Սիեռա դե Սեգուռա

ES

Sierra Mágina

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Սիեռա Մախինա

ES

Siurana

KPN

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

Սիուրանա

ES

Sobao Pasiego

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Սովաո Պասյեգո

ES

Sobrasada de Mallorca

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Սոբրասադա դե Մայորկա

ES

Tarta de Santiago

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Տառտա դե Սանտիագո

ES

Ternasco de Aragón

KGT

Värske liha (ja rups)

Տեռնասկո դե Արագոն

ES

Ternera Asturiana

KGT

Värske liha (ja rups)

Տեռներա Աստուրիանա

ES

Ternera de Aliste

KGT

Värske liha (ja rups)

Տեռներա դե Ալիստե

ES

Ternera de Extremadura

KGT

Värske liha (ja rups)

Տեռներա դե Էքստրեմադուրա

ES

Ternera de Navarra; Nafarroako Aratxea

KGT

Värske liha (ja rups)

Տեռնեռա դե Նավառա, Նաֆառոակո Առաթեա

ES

Ternera Gallega

KGT

Värske liha (ja rups)

Տեռներա Գալյեգա

ES

Tomate La Cañada

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Տոմատե դե Կանյադա

ES

Torta del Casar

KPN

Juust

Տոռտա դել Կասար

ES

Turrón de Agramunt; Torró d'Agramunt

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Տուռռոն դե Ագռամունտ, Տոռռո դ՛Ագռամունտ

ES

Turrón de Alicante

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Տուռռոն դի Ալիկանտե

ES

Uva de mesa embolsada „Vinalopó“

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ուվա դե մեսա էմբոլսադա «Վինալոպո»

ES

Vinagre de Jerez

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Վինագրե դե Խերես

ES

Vinagre de Montilla-Moriles

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Վինագրե դե Մոնտիյա-Մորիլես

ES

Vinagre del Condado de Huelva

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Վինագրե դել Կոնդադո դե Ուելվա

SE

Bruna bönor från Öland

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Բրունա բոնոր ֆրոն Էլանդ

SE

Kalix Löjrom

KPN

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Քոլիքս Լյոյրոմ

SE

Skånsk spettkaka

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Սկոնսկ սպետտքաքա

SE

Svecia

KGT

Juust

Սվեցիա

SE

Upplandskubb

KPN

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Ուփփլանդսքուբ

GB

Anglesey Sea Salt / Halen Môn

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Էնգըլսի Սի Սոլթ/Հեյլըն Մոն

GB

Arbroath Smokies

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Արբրոթ Սմոկիզ

GB

Armagh Bramley Apples

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Արմա Բրեմլի Էփլզ

GB

Beacon Fell traditional Lancashire cheese

KPN

Juust

Բիքոն Ֆել թրադիշնլ Լենքըշը չիիզ

GB

Bonchester cheese

KPN

Juust

Բոնչեստըր չիիզ

GB

Buxton blue

KPN

Juust

Բաքստըն բլու

GB

Cornish Clotted Cream

KPN

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

Քորնիշ Քլոթեդ Քրիմ

GB

Cornish Pasty

KGT

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

Քորնիշ Փեյսթի

GB

Cornish Sardines

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Քորնիշ Սարդինս

GB

Dorset Blue Cheese

KGT

Juust

Դորսեթ Բլու Չիիզ

GB

Dovedale cheese

KPN

Juust

Դավդեյլ չիիզ

GB

East Kent Goldings

KPN

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Իսթ Քենթ Գոլդինգզ

GB

Exmoor Blue Cheese

KGT

Juust

Էքսմուր Բլու Չիիզ

GB

Fal Oyster

KPN

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Ֆալ Օյսթեր

GB

Fenland Celery

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ֆենլընդ Սելըրի

GB

Gloucestershire cider/perry

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Գլաստըըշըր սայդը/փերի

GB

Herefordshire cider/perry

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Հերեֆորդշայր սայդեր/փերի

GB

Isle of Man Manx Loaghtan Lamb

KPN

Värske liha (ja rups)

Այլ օֆ Մեն Մենքս Լոաթան Լեմ

GB

Isle of Man Queenies

KPN

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Այլ օֆ Մեն Քուինիզ

GB

Jersey Royal potatoes

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Ջըրզի Րոյըլ փըթեյթոզ

GB

Kentish ale ja Kentish strong ale

KGT

Õlu

Քենիշ էյլ ընդ Քենիշ սթրոնգ էյլ

GB

Lakeland Herdwick

KPN

Värske liha (ja rups)

Լեյքլենդ Հըրդուիք

GB

Lough Neagh Eel

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Լոխ Նեյ Իլ

GB

Melton Mowbray Pork Pie

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Մելթոն Մոուբրեյ Փորք Փայ

GB

Native Shetland Wool

KPN

Vill

Նեյթիվ Շեթլընդ Վուլ

GB

New Season Comber Potatoes / Comber Earlies

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Նյու Սիզն Քոմըր Փթեյթոզ/ Քոմեր Ըրլիզ

GB

Newmarket Sausage

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Նյումարքիթ Սոոսիջ

GB

Orkney beef

KPN

Värske liha (ja rups)

Օրքնի բիիֆ

GB

Orkney lamb

KPN

Värske liha (ja rups)

Օրքնի լեմ

GB

Orkney Scottish Island Cheddar

KGT

Juust

Օրքնի Սքոթիշ Այլընդ Չեդար

GB

Pembrokeshire Earlies / Pembrokeshire Early Potatoes

KGT

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Փեմբրըքշը Ըրլիզ/ Փեմբրըքշը Ըրլի Փթեյթոզ

GB

Rutland Bitter

KGT

Õlu

Րաթլենդ Բիթեր

GB

Scotch Beef

KGT

Värske liha (ja rups)

Սքոթչ Բիիֆ

GB

Scotch Lamb

KGT

Värske liha (ja rups)

Սքոթչ Լեմ

GB

Scottish Farmed Salmon

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Սքոթիշ Ֆարմդ Սեմըն

GB

Scottish Wild Salmon

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Սքոթիշ Ուայլդ Սեմըն

GB

Shetland Lamb

KPN

Värske liha (ja rups)

Շեթլընդ Լեմ

GB

Single Gloucester

KPN

Juust

Սինգլ Գլոսթեր

GB

Staffordshire Cheese

KPN

Juust

Ստեֆըրդշը Չիիզ

GB

Stornoway Black Pudding

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Ստորնըուեյ Բլեք Փուդինգ

GB

Swaledale cheese

KPN

Juust

Սուեյլդեյլ չիիզ

GB

Swaledale ewes´ cheese

KPN

Juust

Սուեյլդեյլ իյուզ չիիզ

GB

Teviotdale Cheese

KGT

Juust

Թեվիոթդեյլ Չիիզ

GB

Traditional Ayrshire Dunlop

KGT

Juust

Թրըդիշոնըլ Էյրշայր Դանլոփ

GB

Traditional Cumberland Sausage

KGT

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

Թրըդիշընըլ Քամբըրլենդ Սոոսիջ

GB

Traditional Grimsby Smoked Fish

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Թրըդիշընըլ Գրիմսբի Սմոուքդ Ֆիշ

GB

Welsh Beef

KGT

Värske liha (ja rups)

Ուելշ Բիիֆ

GB

Welsh lamb

KGT

Värske liha (ja rups)

Ուելշ լեմ

GB

West Country Beef

KGT

Värske liha (ja rups)

Ուեսթ Քանթրի Բիիֆ

GB

West Country farmhouse Cheddar cheese

KPN

Juust

Ուեսթ Քանթրի ֆարմհաուզ Չեդար չիիզ

GB

West Country Lamb

KGT

Värske liha (ja rups)

Ուեսթ Քանթրի Լեմ

GB

White Stilton cheese; Blue Stilton cheese

KPN

Juust

Ուայթ Ստիլտըն չիզ, Բլու Ստիլտըն չիզ

GB

Whitstable oysters

KGT

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

Ուիթստեյբլ օյստըրս

GB

Worcestershire cider/perry

KGT

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Ուստերշիր սայդր/փերի

GB

Yorkshire Forced Rhubarb

KPN

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

Յորքշը Ֆորսդ Րուբարբ

GB

Yorkshire Wensleydale

KGT

Juust

Յորքշը Ուենսլիդեյլ

3.    Kangete alkohoolsete jookide loetelu

Liikmesriik

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon armeenia tähestikus

AT

Inländerrum

Ինլենդեռում

AT

Jägertee / Jagertee / Jagatee

Յեգեռտտե/Յագեռտե/Յագատե

AT

Mariazeller Magenlikör

Մարիացելեռ Մագենլիկյոռ

AT

Steinfelder Magenbitter

Շտայնֆելդեռ Մագենբիտեռ

AT

Wachauer Marillenbrand

Վախաուեռ Մարիլենբրանդ

AT

Wachauer Marillenlikör

Վախաուեռ Մարիլենլիկյոռ

AT

Wachauer Weinbrand

Վախաուեռ Վայնբռանդ

BE (Balegem)

Balegemse jenever

Բալեգեմսե Յենեվեռ

BE (Hasselt, Zonhoven, Diepenbeek)

Hasseltse jenever/Hasselt

Հասելտսե Յենեվեռ/Հասելտ

BE (OostVlaanderen)

O' de Flander-Oost-Vlaamse Graanjenever

Օ՛ դե ֆլանդեռ-Օստ-Վլամսեե Գռանյենեվեռ

BE (Région wallonne)

Peket-Pekêt/Peket-Pékêt de Wallonie

Պեկետ-Պեկէտ/Պէկե-Պեկէ դե Վալոնի

BG

Бур гаска Мускатова ракия / Мускатова ракия от Бургас / Bourgaska Muscatova rakya / Muscatova rakya Bourgasest

Բուռգասկա Մուսկատովա ռակիյա/ Մուսկատովա ռակիյա օտ Բուռգաս

BG

Карловска гроздова ракия / Гроздова Ракия от Карлово / Karlovska grozdova rakya / Grozdova Rakya Karlovost

Կառլովսկա գռոզդովա ռակիյա/ Գռոզդովա Ռակիյա օտ Կառլովո

BG

Ловешка сливова ракия / Сливова ракия от Ловеч / Loveshka slivova rakya / Slivova rakya Lovechist

Լովեշկա սլիվովա ռակիյա/ Սլիվովա ռակիյա օտ Լովեչ

BG

Поморийска гроздова ракия / Гроздова ракия от Поморие / Pomoriyska grozdova rakya / Grozdova rakya Pomoriest

Պոմոռիյսկա գռոզդովա ռակիյա/ Գռոզդովա ռակիյա օտ Պոմորիյե

BG

Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сливен) / Slivenska perla (Slivenska grozdova rakya / Grozdova rakya Slivenist)

Սլիվենսկա պեռլա (Սլիվենսկա գռոզդովա ռակիյա / Գռոզդովա ռակիք օտ Սլիվեն)

BG

Стралджанска Мускатова ракия / Мускатова ракия от Стралджа / Straldjanska Muscatova rakya / Muscatova rakya Straldjast

Ստռալջանսկա Մուսկատովա ռակիյա/ Մուսկատովա ռակիք օտ Ստռալջա

BG

Сунгурларска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сунгурларе / Sungurlarska grozdova rakya / Grozdova rakya Sungurlarest

Սունգուռլասկա գռոզդովա ռակիյա/ Գռոզդովա ռակիյա օտ Սունգուռլառե

BG

Сухиндолска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сухиндол / Suhindolska grozdova rakya / Grozdova rakya Suhindolist

Սուխինդոլսկա գռոզդովա ռակիյա/ Գռոզդովա ռակիյա օտ Սուխինդոլ

BG

Троянска сливова ракия / Сливова ракия от Троян / Troyanska slivova rakya / Slivova rakya Troyanist

Տռոյանսկա սլիվովա ռակիյա/ Սլիվովա ռակիյա օտ Տռոյան

HR

Hrvatska loza

Հրվատսկա լոզա

HR

Hrvatska stara šljivovica

Հրվատսկա ստարա շլյիվովիցա

HR

Hrvatska travarica

Հրվատսկա տրավարիցա

HR

Hrvatski pelinkovac

Հրվատսկի պելինկովաց

HR

Slavonska šljivovica

Սլավոնսկա շլյիվովիցա

HR

Zadarski maraschino

Զադարսկի մարասկինո

CY

Ζιβανία / Τζιβανία / Ζιβάνα / Zivania

Զիվանյիա / Ձիվանիա / Զիվանա / Զիվանիա

CZ

Karlovarská Hořká

Կառլովառսկա Հորժկա

EE

Estonian vodka

Էստոնիան վոդկա

FI

Suomalainen Marjalikööri / Suomalainen Hedelmälikööri / Finsk Bärlikör/Finsk Fruktlikör / Finnish berry liqueur / Finnish fruit liqueur

Սուոմալայնեն Մարյալիկյօրի / Սուոմալայնեն Հեդելմալիկյօրի / Ֆինսկ ԲԷրլիկյոր / Ֆինսկ Ֆրւկտլիկյոր / Ֆինիշ բերի լիկյոր/ Ֆինիսշ ֆրուտ լիկյոր

FI

Suomalainen Vodka / Finsk Vodka / Vodka of Finland

Սուոմալայնեն Վոդկա / Ֆինսկ Վոդկա / Վոդկա օֆ Ֆինլանդ

FR

Armagnac

Արմանյակ

FR

Calvados

Կալվադոս

FR

Calvados Domfrontais

Կալվադոս Դոմֆրոնտե

FR

Calvados Pays d'Auge

Կալվադոս Պեյ դ՛Oժ

FR

Cassis de Bourgogne

Կասիս դը Բուրգոնյ

FR

Cassis de Dijon

Կասիս դը Դիժոն

FR

Cassis de Saintonge

Կասիս դը Սենտոնժ

FR

Cognac

Կոնյակ

FR

Eau-de-vie de cidre de Bretagne

O-դը-վի դը սիդրը դը Բռետանյ

FR

Eau-de-vie de cidre de Normandie

O-դը-վի դը սիդրը դը Նորմանդի

FR

Eau-de-vie de cidre du Maine

O-դը-վի դը սիդրր դյու Մեն

FR

Eau-de-vie de Cognac

O-դը-վի դը Կոնյակ

FR

Eau-de-vie de Faugères / Faugères

O-դը-վի դը Ֆոժեր/Ֆոժեր

FR

Marc de Bourgogne / Eau-de-vie de marc de Bourgogne

Մար դը Բուրգոնյ/ Ըյո-դը-վի դը մար դը Բուրգոնյ

FR

Marc de Champagne / Eau-de-vie de marc de Champagne

Մար դը Շամպանյ/ Օ-դը-վի դը մար դը Շամպանյ

FR

Marc des Côtes-du-Rhône / Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône

Մար դե Կոտ-դյու-Ռոն/ Օ-դը-վի դը մար դե Կոտ դյու Ռոն

FR

Marc du Bugey / Eau-de-vie de marc originaire de Bugey

Մար դյու Բյուժե/ Օ-դը-վի դը մար օրիժիներ դը Բյուժե

FR

Marc de Provence / Eau-de-vie de marc originaire de Provence

Մար դը Պրովանս/ Օ-դը-վի դը մար օրիժիներ դը Պրովանս

FR

Marc de Savoie / Eau-de-vie de marc originaire de Savoie

Մար դը Սավուա/ Օ-դը-վի դը մար օրիժիներ դը Սավուա

FR

Marc du Languedoc / Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc

Մար դյու Լանգուեդոկ/ Օ-դը-վի դը մր օրիժիներ դյու Լանգուեդոկ

FR

Eau-de-vie de poiré de Normandie

Օ-դը-վի դը պուարե դը Նորմանդի

FR

Eau-de-vie de vin de la Marne

Օ-դը-վի դը վեն դը լա Մարն

FR

Eau-de-vie de vin des CôtesduRhône

Օ-դը-վի դը վեն դե Կոտ-դյու-Ռոն

FR

Eau-de-vie de vin originaire du Bugey

Օ-դը-վի դը վեն օրինիներ դյու Բյուժե

FR

Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc

Օ-դը-վի դը վեն օրիժիներ դյու Լանգեդոկ

FR

Eau-de-vie des Charentes

Օ-դը-վի դե Շարանտ

FR

Fine Bordeaux

Ֆին Բորդո

FR

Fine de Bourgogne

Ֆին դը Բուրգոնյ

FR

Framboise d'Alsace

Ֆրամբուազ դ՛Ալզաս

FR (departemangud Nord (59) ja PasdeCalais (62))

Genièvre Flandres Artois

Ժենյեվր Ֆլանդրը Արտուա

FR

Kirsch d'Alsace

Կիրշ դ՛Ալզաս

FR

Kirsch de Fougerolles

Կիրշ դը Ֆուժրոլ

FR

Marc d'Alsace Gewürztraminer

Մարկ դ՛Ալզաս Գևյուրցտռամիներ

FR

Marc d'Auvergne

Մարկ դ՛Օվերնյ

FR

Marc du Jura

Մարկ դյու Յուռա

FR

Mirabelle d'Alsace

Միրաբել դ՛Ալզաս

FR

Mirabelle de Lorraine

Միրաբել դը Լորեն

FR

Pommeau de Bretagne

Պոմո դը Բրետանյ

FR

Pommeau de Normandie

Պոմո դե Նորմանդի

FR

Pommeau du Maine

Մոնո դյու Մեն

FR

Quetsch d'Alsace

Քետցր դ՛Ալզաս

FR

Ratafia de Champagne

Ռատաֆիա դը Շամպանյ

FR

Rhum de la Guadeloupe

Ռյում դը լա Գուադելուպ

FR

Rhum de la Guyane

Ռյում դը լա Գիյան

FR

Rhum de la Martinique

Ռյում դը լա Մարտինիկ

FR

Rhum de la Réunion

Ռյում դը լա Ռեունյոն

FR

Rhum de sucrerie de la Baie du Galion

Ռյում դը սուկրերի դը լա Բէ դյու Գալիոն

FR

Rhum des Antilles françaises

Ռյում դեզ Անտիյ ֆրանսեզ

FR

Rhum des départements français d'outre-mer

Ռյում դե դեպարտման ֆրանսե դ՛ուտրը մեր

FR

Whisky alsacien / Whisky d'Alsace

Վիսկի ալզասիան/ Վիսկի դ՛Ալզաս

FR

Whisky breton / Whisky de Bretagne

Վիսկի բրետոն/ Վիսկի դը բրետանյ

DE

Bärwurz

Բերվուրց

DE

Bayerischer Gebirgsenzian

Բայերիշեր Գեբիրգզենցիան

DE

Bayerischer Kräuterlikör

Բայերիշեր Քրաութերլիքյոր

DE

Benediktbeurer Klosterlikör

Բենեդիկտբոյրեր Կլոսթերլիքյոր

DE

Berliner Kümmel

Բերլիներ Քյումմել

DE

Blutwurz

Բլյութվուրց

DE

Chiemseer Klosterlikör

Քիմզեեր Քլոսթերլիկյոր

DE

Deutscher Weinbrand

Դոյչեր Վայնբրանդ

DE

Emsländer Korn / Kornbrand

Էմսլենդեր Քորն/Քորնբրանդ

DE

Ettaler Klosterlikör

Էթալլեր Քլոսթերլիքյոր

DE

Fränkischer Obstler

Ֆրենքիշեր Oբսթլեր

DE

Fränkisches Kirschwasser

Ֆրենքիշես Քիրշվասսեր

DE

Fränkisches Zwetschgenwasser

Ֆրենքիշես Ցվեթշգենվասսեր

DE

Hamburger Kümmel

Համբուրգեր Քյումմել

DE

Haselünner Korn / Kornbrand

Հազելյուններ Քորն/Քորնբրանդ

DE

Hasetaler Korn / Kornbrand

Հազեթալեռ Քորն/Քորնբրանր

DE

Hüttentee

Հյութթենթե

DE

Königsberger Bärenfang

Քյոնիգսբերգեր Բերենֆանգ

DE

Münchener Kümmel

Մյունխեներ Քյումմել

DE

Münsterländer Korn / Kornbrand

Մյունշտերլենդեր Քորն/Քորնբրանդ

DE

Ostfriesischer Korngenever

Օսթֆրիզիշեր Քորնգենեվեր

DE

Ostpreußischer Bärenfang

Օսթփրոյզիշեր Բերենֆանգ

DE

Pfälzer Weinbrand

Փֆելցեր Վայնբրանդ

DE

Rheinberger Kräuter

Րայնբերգեր Քրոյթեր

DE

Schwarzwälder Himbeergeist

Շվարցվալդեր Հիմբերգայսթ

DE

Schwarzwälder Kirschwasser

Շվարցվալդեր Քիրշվասսեր

DE

Schwarzwälder Mirabellenwasser

Շվարցվալդեր Միրաբելլենվասսեր

DE

Schwarzwälder Williamsbirne

Շվարցվալդեր Վիլիամսբիրնե

DE

Schwarzwälder Zwetschgenwasser

Շվարցվելդեր Ցվեթշգենվվասսեր

DE

Sendenhorster Korn / Kornbrand

Զենդենհորսեր Քորն/Քորնբրանդ

DE

Steinhäger

Շթայնհեգեր

GR

Κίτρο Νάξου / Kitro of Naxos

Կիտրո Նաքսոս

GR

Κουμκουάτ Κέρκυρας / Koum Kouat of Corfou

Կումկուատ Կերկիրաս / Կում Կուատ օֆ Կորֆու

GR

Μαστίχα Χίου / Masticha of Chios

Մաստիխա Խիու / Մասթիխա օֆ Խիոս

GR

Ούζο Θράκης / Ouzo of Thrace

Ուզո Թրակիս / Ուզո օֆ Թրեյս

GR

Ούζο Καλαμάτας / Ouzo of Kalamata

Ուզո Կալամատաս / Ուզո օֆ Կալամատա

GR

Ούζο Μακεδονίας / Ouzo of Macedonia

Ուզո Մակեդոնիաս / Ուզո օֆ Մասեդոնիա

GR

Ούζο Μυτιλήνης / Ouzo of Mitilene

Ուզո Միտիլինիս / Ուզո օֆ Միտիլենե

GR

Ούζο Πλωμαρίου / Ouzo of Plomari

Ուզո Պլոմարիու / Ուզո օֆ Պլոմարի

GR

Τεντούρα / Tentoura

Տենտուրա

GR

Τσικουδιά Κρήτης / Tsikoudia of Crete

Ցիկուդյա Կրիտիս / Ցիկուդիա օֆ Կրետե

GR

Τσικουδιά / Tsikoudia

Ցիկուդյա / Ցիկուդիա

GR

Τσίπουρο Θεσσαλίας / Tsipouro of Thessaly

Ցիպուրո Թեսալիաս / Ցիպուռո օֆ Թեսալի

GR

Τσίπουρο Μακεδονίας / Tsipouro of Macedonia

Ցիպուրո Մակեդոնիաս / Ցիպուռո օֆ Մասեդոնիա

GR

Τσίπουρο Τυρνάβου / Tsipouro of Tyrnavos

Ցիպուրո Տիրնավու / Ցիպուռո օֆ Տիրնավոս

GR

Τσίπουρο / Tsipouro

Ցիպուրո / Ցիպուռո

HU

Békési Szilvapálinka

Բեկեշի Սիլվապալինկա

HU

Gönci Barackpálinka

Գյոնծի Բառածկպալինկա

HU

Kecskeméti Barackpálinka

Կեչկեմետի Բառածկպալինկա

HU

Szabolcsi Almapálinka

Սաբոլչի Ալմապալինկա

HU

Szatmári Szilvapálinka

Սատմարի Սիլվապալինկա

HU

Törkölypálinka

Տյորկյոյպալինկա

HU

Újfehértói meggypálinka

Ույֆեհերտոի մեձձպալինկա

IE

Irish Cream

Այրիշ Քրիմ

IE

Irish Poteen / Irish Poitín

Այրիշ Պոտին

IE

Irish Whiskey / Uisce Beatha Eireannach / Irish Whisky

Այրիշ Վիսկի / Իշկյը Բյահը Էրյընյըխ

IT

Aprikot trentino / Aprikot del Trentino

Ապրիկոտ տրենտինո/ Ապրիկոտ դել Տրենտինո

IT

Brandy italiano

Բրենդի իտալիանո

IT

Distillato di mele trentino / Distillato di mele del Trentino

Դիստիլատո դի մելե տրենտինո/ Դիստիլատո դի մելե դել Տրենտինո

IT

Genepì del Piemonte

Ջենեպի դել Պիեմոնտե

IT

Genepì della Valle d'Aosta

Գենեպի դելա Վալե դ՛Աոստա

IT

Genziana trentina / Genziana del Trentino

Ջենցիանա տրենտինա/ Ջենցիանա դել Տրենտինո

IT

Grappa

Գռապա

IT

Grappa di Barolo

Գռապա դի Բարոլո

IT

Grappa di Marsala

Գռապա դի Մարսալա

IT

Grappa friulana / Grappa del Friuli

Գռապա ֆրիուլանա/ Գռապա դել Ֆրիուլի

IT

Grappa lombarda / Grappa di Lombardia

Գռապա լոմբարդա/ Գռապա դի Լոմբարդիա

IT

Grappa piemontese / Grappa del Piemonte

Գռապա պիեմոնտեզե/ Գռապա դել Պիեմոնտե

IT

Grappa siciliana / Grappa di Sicilia

Գռապա սիչիլիանա/ Գռապա դի Սիչիլիա

IT

Grappa trentina / Grappa del Trentino

Գռապա տրենտինա/ Գռապա դել Տրենտինո

IT

Grappa veneta / Grappa del Veneto

Գռապա վենետա/ Գռապա դել Վենետո

IT

Kirsch Friulano / Kirschwasser Friulano

Կիրշ Ֆրիուլանո/ Կիրշվասեր Ֆրիուլանո

IT

Kirsch Trentino / Kirschwasser Trentino

Կիրշ Տրենտինո/ Կիրշվասեր Տրենտինո

IT

Kirsch Veneto / Kirschwasser Veneto

Կիրշ Վենետո/ Կիրշվասեր Վենետո

IT

Liquore di limone della Costa d'Amalfi

Լիկուորե դի լիմոնե դելա Կոստա դ՛Ամալֆի

IT

Liquore di limone di Sorrento

Լիկուորե դի լիմոնե դի Սորենտո

IT

Mirto di Sardegna

Միռտո դի Սարդենյա

IT

Nocino di Modena

Նոչինո դի Մոդենա

IT

Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia

Սլիվովից դել Ֆրիուլի-Վենեցիա Ջուլիա

IT

Sliwovitz del Veneto

Սլիվովից դել Վենետո

IT

Sliwovitz trentino / Sliwovitz del Trentino

Սլիվովից տրենտինո/ Սլիվովից դել Տրենտինո

IT

Südtiroler Enzian / Genziana dell'Alto Adige

Սուդտիրոլեր էնցիան/ Ջենցիանա դել՛Ալտո Ադիջե

IT

Südtiroler Golden Delicious / Golden Delicious dell'Alto Adige

Սուդտիրոլեր Գոլդեն Դելիշիուս/ Գոլդեն Դելիշիուս դել՛Ալտո Ադիջե

IT

Südtiroler Grappa / Grappa dell'Alto Adige

Սուդտիրոլեր Գռապա/ Գռապա դել՛Ալտո Ադիջե

IT

Südtiroler Gravensteiner/Gravensteiner dell'Alto Adige

Սուդտիրոլեր Գռավենշտայներ/ Գռավենշտայներ դել՛Ալտո Ադիջե

IT

Südtiroler Kirsch / Kirsch dell'Alto Adige

Սուդտիրոլեր Կիրշ/ Կիրշ դել՛Ալտո Ադիջե

IT

Südtiroler Marille / Marille dell'Alto Adige

Սուդտիրոլեր Մարիլլե/ Մարիլլե դել՛ Ալտո Ադիջե

IT

Südtiroler Obstler / Obstler dell'Alto Adige

Սուդտիրոլեր Oբստլեռ/ Oբստլեր դել՛ Ալտո Ադիջե

IT

Südtiroler Williams / Williams dell'Alto Adige

Սուդտիրոլեր Ուիլիամս/ Ուլիամս դել՛Ալտո Ադիջե

IT

Südtiroler Zwetschgeler / Zwetschgeler dell'Alto Adige

Սուդտիրոլեր Զվեցշգելեռ/ Զվեցշլեգեր դել՛ալտո Ադիջե

IT

Williams friulano / Williams del Friuli

Վիլիամս ֆրիուլանո/ Վիլիամս դել Ֆրիուլի

IT

Williams trentino / Williams del Trentino

Վիլիամս տրենտինո/ Վիլիամս դել Տրենտինո

LT

Originali lietuviška degtinė/ Original Lithuanian vodka

Օրիգինալի լյետւվիշկա դեգտինե / Օրիջինալ Լիթուենյան վոդկա

LT

Samanė

Սամանե

LT

Trauktinė

Տռաուկտինե

LT

Trauktinė Dainava

Տռաուկտինե Դաինավա

LT

Trauktinė Palanga

Տռաուկտինե Պալանգա

LT

Trejos devynerios

Տռեժոս դեվիներյոս

LT

Vilniaus Džinas / Vilnius Gin

Վիլնյաուս Ջինաս / Վիլնիուս Ջին

FR, IT

Génépi des Alpes / Genepì degli Alpi

Ջենեպի դեզ Ալպ/ Ջենեպի դելի Ալպի

BE, NL, FR (departemangud Nord (59) ja PasdeCalais (62)), DE (Saksamaa liidumaad NordrheinWestfalen ja Niedersachsen)

Genièvre aux fruits / Vruchtenjenever / Jenever met vruchten / Fruchtgenever

Ժենիվրը օ ֆրուի/ Վրուխտենժենեվեր/ ժենեվեր մետ ֆռուխտեն/ Ֆրուխտգենեվեռ

BE, NL, FR (departemangud Nord (59) ja PasdeCalais (62))

Genièvre de grains / Graanjenever / Graangenever

Ջենիեվրը դը գրեն/ Ջենիեվրը դ գրեն/ Գրանժենեվեր/ Գրանջենեվեր

BE, NL, FR (departemangud Nord (59) ja PasdeCalais (62)), DE (Saksamaa liidumaad Nordrhein-Westfalen ja Niedersachsen)

Genièvre / Jenever / Genever

Ժենիեվրը/ ժենեվեր/ ժենեվեր

BE, NL

Jonge jenever / jonge genever

Յոնգե յենեվեր/ Յոնգե ժենեվեր

DE, AT, BE (saksakeelsed piirkonnad)

Korn / Kornbrand

Կորն/ Կորնբրանդ

BE, NL

Oude jenever / oude genever

Աուդե յենեվեր/ Աուդե խենեվեր

CY, GR

Ouzo / Oύζο

Ուզո

HU, AT (aprikoosist valmistatud kanged alkohoolsed joogid, mis on toodetud ainult järgmistes liidumaades: Niederösterreich, Burgenland, Steiermark, Wien)

Pálinka

Պալինկա

PL

Põhja-Podlaasia madalikult pärit ürdiviin, mis on maitsestatud hariliku lõhnheinaga / Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej

Հերբալ վոդկա ֆրոմ դը Նորդ Պոդլասիե լոուլանդ արոմատայզդ ուիթ ըն էքստրակտ օֆ բիզոն գրաս / Վուդկա զյոլովա զ Նիզինի Պուլնոծնոպոդլասկյեյ արոմատիզովանա եկստրակեմ զ տրավի ժուբրովեյ

PL

Polish Cherry

Պոլիշ Չերի

PL

Polska Wódka / Polish Vodka

Պոլսկա Վուդկա / Պոլիշ Վոդկա

PT

Aguardente Bagaceira Alentejo

Ագուարդենտե Բագասեյիա Ալենտեժո

PT

Aguardente Bagaceira Bairrada

Ագուարդենտե Բագասեյիա Բայռադա

PT

Aguardente Bagaceira da Região dos Vinhos Verdes

Ագուարդենտե Բագասեյիա դա Ռեժաո դոս Վինյոս Վերդես

PT

Aguardente de Vinho da Região dos Vinhos Verdes

Ագուարդենտե դե Վինյո դա Ռեժաո դոս Վինոս Վերդես

PT

Aguardente de Vinho Alentejo

Ագուարդենտե դե Վինյո Ալենտեժո

PT

Aguardente de Vinho Douro

Ագուարդենտեդե Վինյո Դoուրո

PT

Aguardente de Vinho Lourinhã

Ագուարդենտե դե Վինյո Լoուրինյա

PT

Aguardente de Vinho Ribatejo

Ագուարդենտե դե Վինյո Ռիբատեժո

PT

Medronho do Algarve

Մեդրոնյո դո Ալգրավե

PT

Poncha da Madeira

Պոնշա դա Մադեյրա

PT

Rum da Madeira

Ռում դա Մադեյրա

RO

Horincă de Cămârzana

Հորինկա դե Կամարզանա

RO

Pălincă

Պալինկա

RO

Țuică de Argeș

Ծուիկա դե Արջեշ

RO

Țuică Zetea de Medieșu Aurit

Ծուիկա Զետեա դե Մեդիեշու Աուրիտ

RO

Vinars Murfatlar

Վինարս Մուրֆատլար

RO

Vinars Segarcea

Վինարս Սեգարչեա

RO

Vinars Târnave

Վինարս Տիրնավե

RO

Vinars Vaslui

Վինարս Վասլուի

RO

Vinars Vrancea

Վինարս Վրանչեա

SK

Spišská borovička

Սպիշսկա բոռովիչկա

SI

Brinjevec

Բռինյեվեց

SI

Dolenjski sadjevec

Դոլենյսկի սադյեվեց

SI

Domači rum

Դոմաչի ռում

SI

Janeževec

Իանեժեվեց

SI

Orehovec

Օրեհովեց

SI

Pelinkovec

Պելինկովեց

SI

Slovenska travarica

Սլովենսկա տռավարիցա

ES

Aguardiente de hierbas de Galicia

Ագուարդիենտե դե իերբաս դե Գալիկա

ES

Aguardiente de sidra de Asturias

Ագուարդիենտե դե սիդրա դե Աստուրիաս

ES

Anís Paloma Monforte del Cid

Անիս Պալոմա Մոնֆորտե դել Սիդ

ES

Aperitivo Café de Alcoy

Ապերիտիվո Կաֆե դե Ալկոյ

ES

Brandy de Jerez

Բրենդի դե Խերես

ES

Brandy del Penedés

Բրենդի դել Բենդես

ES

Cantueso Alicantino

Կանտուեսո Ալիկանտինո

ES

Chinchón

Չինչոն

ES

Gin de Mahón

Ջին դե Մահոն

ES

Herbero de la Sierra de Mariola

Էրբերո դե լա Սիեռա դե Մարիոլա

ES

Hierbas de Mallorca

Իերբաս դե Մայորկա

ES

Hierbas Ibicencas

Իերբաս Իբիսենկաս

ES

Licor café de Galicia

Լիկոր կաֆե դե Գալիսիա

ES

Licor de hierbas de Galicia

Լիկոր դե իերբաս դե Գալիսիա

ES

Orujo de Galicia

Օրուխո դե Գալիսիա

ES

Pacharán navarro

Պաչարան նավառո

ES

Palo de Mallorca

Պալո դե Մայորկա

ES

Ratafia catalana

Ռատիֆիա կատալանյա

ES

Ronmiel de Canarias

Ռոնմյել դե Կանարիաս

SE

Svensk Aquavit / Svensk Akvavit / Swedish Aquavit

Սվենսկ Ակուավիտ/Սվենսկ Ակվավիտ/ Սուիդիշ Ակվավիտ

SE

Svensk Punsch / Swedish Punch

Սվենսկ Պունչ/ Սուիդիշ Փանչ

SE

Svensk Vodka / Swedish Vodka

Սվենսկ Վոդկա/ Սուիդիշ Վոդկա

GB

Scotch Whisky

Սկոչ Վիսկի

GB

Somerset Cider Brandy

Սոմերսեթ Սայդեր Բրենդի

4.    Veinide loetelu

Liikmesriik

Kaitstav nimetus

Samaväärne nimetus / transkriptsioon ladina tähestikus

Transkriptsioon armeenia tähestikus

Kaitse liik (KPN/KGT)

AT

Bergland

Բերգլանդ

KGT

AT

Burgenland

Բուրգենլանդ

KPN

AT

Carnuntum

Կարնուտում

KPN

AT

Eisenberg

Այզենբեռգ

KPN

AT

Kamptal

Կամպթալ

KPN

AT

Kärnten

Կարնտեն

KPN

AT

Kremstal

Կրեմստալ

KPN

AT

Leithaberg

Լայտհաբեռգ

KPN

AT

Mittelburgenland

Միտելբուրգենլանդ

KPN

AT

Neusiedlersee

Նոյսիեդլեռզե

KPN

AT

Neusiedlersee-Hügelland

Նոյսիեդլեռսե-Հյուգելանդ

KPN

AT

Niederösterreich

Նիեդեռօյստեռայխ

KPN

AT

Oberösterreich

Օբեռօյսեռայխ

KPN

AT

Salzburg

Զալցբուրգ

KPN

AT

Steiermark

Ստայեռմառկ

KPN

AT

Steirerland

Շտայեռլանդ

KGT

AT

Südburgenland

Սուդբուռգենլանդ

KPN

AT

Süd-Oststeiermark

Սուդ-Օսթսթայեռմարկ

KPN

AT

Südsteiermark

Սուդսթայեռմարկ

KPN

AT

Thermenregion

Թեռմենրեգիոն

KPN

AT

Tirol

Տիրոլ

KPN

AT

Traisental

Թրայզենթալ

KPN

AT

Vorarlberg

Վորարլբերգ

KPN

AT

Wachau

Վախաու

KPN

AT

Wagram

Վագրամ

KPN

AT

Weinland

Վայնլանդ

KGT

AT

Weinviertel

Վայնֆիռթել

KPN

AT

Weststeiermark

Վեսթսթայեռմարկ

KPN

AT

Wien

Վին

KPN

BE

Côtes de Sambre et Meuse

Կոտ դե Սամբր է Մյոզ

KPN

BE

Cremant de Wallonie

Կրեման դե Վալոնի

KPN

BE

Hagelandse wijn

Հագելանդսե վեյն

KPN

BE

Haspengouwse wijn

Հասպենգաուսե վեյն

KPN

BE

Heuvellandse wijn

Հյովելանդսե վեյն

KPN

BE

Vin de pays des jardins de Wallonie

Վեն դը պեյ դե ժարդեն դը Վալոնի

KGT

BE

Vin mousseux de qualité de Wallonie

Վեն մուսյո դը կալիտե դե Վալոնի

KPN

BE

Vlaamse landwijn

Վլամսե լանդվեյն

KGT

BE

Vlaamse mousserende kwaliteitswijn

Վլամսե մուսեռենդե կվալիտեյտսվեյն

KPN

BG

Cakap

Sakar

Սակար

KPN

BG

Асеновград

Asenovgrad

Ասենովգռադ

KPN

BG

Болярово

Bolyarovo

Բոլյառովո

KPN

BG

Брестник

Brestnik

Բռեստնիկ

KPN

BG

Варна

Varna

Վառնա

KPN

BG

Велики Преслав

Veliki Preslav

Վելիկի Պռեսլավ

KPN

BG

Видин

Vidin

Վիդին

KPN

BG

Враца

Vratsa

Վռացա

KPN

BG

Върбица

Varbitsa

Վառբիցա

KPN

BG

Долината на Струма

Struma valley

Դոլինատա նա Ստռումա

KPN

BG

Драгоево

Dragoevo

Դռագոեվո

KPN

BG

Дунавска равнина

Danube Plain

Դունավսկա ռավնինա

KGT

BG

Евксиноград

Evksinograd

Էվկսինոգռադ

KPN

BG

Ивайловград

Ivaylovgrad

Իվայլովգռադ

KPN

BG

Карлово

Karlovo

Կառլովո

KPN

BG

Карнобат

Karnobat

Կառնոբադ

KPN

BG

Ловеч

Lovech

Լովեչ

KPN

BG

Лозица

Lozitsa

Լոզիցա

KPN

BG

Лом

Lom

Լոմ

KPN

BG

Любимец

Lyubimets

Լյուբիմեց

KPN

BG

Лясковец

Lyaskovets

Լյասկովեց

KPN

BG

Мелник

Melnik

Մելնիկ

KPN

BG

Монтана

Montana

Մոնտանա

KPN

BG

Нова Загора

Nova Zagora

Նովա Զագոռա

KPN

BG

Нови Пазар

Novi Pazar

Նովի Պազառ

KPN

BG

Ново село

Novo Selo

Նովո սելո

KPN

BG

Оряховица

Oryahovitsa

Օռյախովիցա

KPN

BG

Павликени

Pavlikeni

Պավլիկենի

KPN

BG

Пазарджик

Pazardjik

Պազառջիկ

KPN

BG

Перущица

Perushtitsa

Պեռուշտիցա

KPN

BG

Плевен

Pleven

Պլեվեն

KPN

BG

Пловдив

Plovdiv

Պլովդիվ

KPN

BG

Поморие

Pomorie

Պոմորիե

KPN

BG

Русе

Ruse

Ռուսե

KPN

BG

Сандански

Sandanski

Սանդանսկի

KPN

BG

Свищов

Svishtov

Սվիշտով

KPN

BG

Септември

Septemvri

Սեպտեմվրի

KPN

BG

Славянци

Slavyantsi

Սլավյանցի

KPN

BG

Сливен

Sliven

Սլիվեն

KPN

BG

Стамболово

Stambolovo

Ստամբոլովո

KPN

BG

Стара Загора

Stara Zagora

Ստառա զագոռա

KPN

BG

Сунгурларе

Sungurlare

Սունգուռլառե

KPN

BG

Сухиндол

Suhindol

Սուխինդոլ

KPN

BG

Тракийска низина

Thracian Lowlands

Տռակիյսկա նիզինա

KGT

BG

Търговище

Targovishte

Տըռգովիշե

KPN

BG

Хан Крум

Khan Krum

Խան Կռում

KPN

BG

Хасково

Haskovo

Խասկովո

KPN

BG

Хисаря

Hisarya

Խիսարյա

KPN

BG

Хърсово

Harsovo

Խըռսովո

KPN

BG

Черноморски район

Northen Black Sea

Չեռնոմոռսկի ռայոն

KPN

BG

Шивачево

Shivachevo

Շիվաչեվո

KPN

BG

Шумен

Shumen

Շումեն

KPN

BG

Южно Черноморие

Southern Black Sea Coast

Յուժնո Չեռնոմորիե

KPN

BG

Ямбол

Yambol

Յամբոլ

KPN

HR

Dalmatinska zagora

Դալմատինսկա զագոռա

KPN

HR

Dingač

Դինգաչ

KPN

HR

Hrvatska Istra

Հռվատսկա իստռա

KPN

HR

Hrvatsko Podunavlje

Հռվատսկո Պոդունավլյե

KPN

HR

Hrvatsko primorje

Հռվատսկո պրիմորիյե

KPN

HR

Istočna kontinentalna Hrvatska

Իտոսնա կոնտինենտալնա Հռվատսկա

KPN

HR

Moslavina

Մոսլավինա

KPN

HR

Plešivica

Պլեշիվիցա

KPN

HR

Pokuplje

Պոկուպլյե

KPN

HR

Prigorje-Bilogora

Պռիգորյե- Բիլգոռոա

KPN

HR

Primorska Hrvatska

Պրիմոռսկա Հռվատսկա

KPN

HR

Sjeverna Dalmacija

Սյևեռնա Դալմացիյա

KPN

HR

Slavonija

Սլավոնիյա

KPN

HR

Srednja i Južna Dalmacija

Սռեդնյա ի յուժնա Դալմացիյա

KPN

HR

Zagorje – Međimurje

Զագորյե-Մեդյիմուրյե

KPN

HR

Zapadna kontinentalna Hrvatska

Զաբադնա կոնտինենտալնա Հրվատսկա

KPN

CY

Βουνί Παναγιάς – Αμπελίτης

Vouni Panayia – Ambelitis

Վունի Պանայաս – Ամբելիտիս

KPN

CY

Κουμανδαρία

Commandaria

Կումանդարիա

KPN

CY

Κρασοχώρια Λεμεσού

Krasohoria Lemesou

Կրասոխորյա Լեմեսու

KPN

CY

Κρασοχώρια Λεμεσού - Αφάμης

Krasohoria Lemesou - Afames

Կրասոխորյա Լեմեսու - Աֆամիս

KPN

CY

Κρασοχώρια Λεμεσού - Λαόνα

Krasohoria Lemesou - Laona

Կրասոխորյա Լեմեսու - Լաոնա

KPN

CY

Λαόνα Ακάμα

Laona Akama

Լաոնա Ակամա

KPN

CY

Λάρνακα

Larnaka

Լառնակա

KGT

CY

Λεμεσός

Lemesos

Լեմեսոս

KGT

CY

Λευκωσία

Lefkosia

Լեֆկոսիա

KGT

CY

Πάφος

Pafos

Պաֆոս

KGT

CY

Πιτσιλιά

Pitsilia

Պիցիլյա

KPN

CZ

Čechy

Չեխի

KPN

CZ

české

Չեսկէ

KGT

CZ

Litoměřická

Լիտոմյերժիսկա

KPN

CZ

Mělnická

Մյելնիծկա

KPN

CZ

Mikulovská

Միկուլովսկա

KPN

CZ

Morava

Մորավա

KPN

CZ

moravské

Մորավսկե

KGT

CZ

Novosedelské Slámové víno

Նովոսեդելսկէ Սլամովէ վինո

KPN

CZ

Slovácká

Սլովածկա

KPN

CZ

Šobes

Շոբես

KPN

CZ

Šobeské víno

Շոբեսկէ վինո

KPN

CZ

Velkopavlovická

Վելկոպավլովիծկա

KPN

CZ

Znojemská

Զնոյեմսկա

KPN

CZ

Znojmo

Զնոյմո

KPN

DK

Bornholm

Բոռհոլմ

KGT

DK

Fyn

Վին

KGT

DK

Jylland

Ժիլանդ

KGT

DK

Sjælland

Սժաելանդ

KGT

FR

Agenais

Աժենե

KGT

FR

Ain

Էն

KGT

FR

Ajaccio

Այաչո / Այաչչո

KPN

FR

Allobrogie

Ալոբռոժի

KGT

FR

Aloxe-Corton

Ալոքս-կորտոն

KPN

FR

Alpes-de-Haute-Provence

Ալպ-դը-Oտ-Պռովանս

KGT

FR

Alpes-Maritimes

Ալպ-Մարիտիմ

KGT

FR

Alpilles

Ալպիյ

KGT

FR

Alsace

Ալզաս

KPN

FR

Alsace grand cru Altenberg de Bergbieten

Ալզաս գռան կրյու Ալտանբեր դը Բերգբիետան

KPN

FR

Alsace grand cru Altenberg de Bergheim

Ալզաս գռան կրյու Ալտանբեր դը Բերգայմ

KPN

FR

Alsace grand cru Altenberg de Wolxheim

Ալզաս գռան կրյու Ալտանբեր դը Վոլքսայմ

KPN

FR

Alsace grand cru Brand

Ալզաս գռան կրյու Բրան

KPN

FR

Alsace grand cru Bruderthal

Ալզաս գռան կրյու Բրուդերթալ

KPN

FR

Alsace grand cru Eichberg

Ալզաս գռան կրյու Այշբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Engelberg

Ալզաս գռան կրյու Անժելբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Florimont

Ալզաս գռան կրյու Ֆլորիմոն

KPN

FR

Alsace grand cru Frankstein

Ալզաս գռան կրյու Ֆրանկշտայն

KPN

FR

Alsace grand cru Froehn

Ալզաս գռան կրյու Ֆռոն

KPN

FR

Alsace grand cru Furstentum

Ալզաս գռան կրյու Ֆուրստանտում

KPN

FR

Alsace grand cru Geisberg

Ալզաս գռան կրյու Գայսբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Gloeckelberg

Ալզաս գռան կրյու Գլոկելբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Goldert

Ալզաս գռան կրյու Գոլդեռր

KPN

FR

Alsace grand cru Hatschbourg

Ալզաս գռան կրյու Ատշբուր

KPN

FR

Alsace grand cru Hengst

Ալզաս գռան կրյու Անգստ

KPN

FR

Alsace grand cru Kaefferkopf

Ալզաս գռան կրյու Կաֆերկոպֆ

KPN

FR

Alsace grand cru Kanzlerberg

Ալզաս գռան կրյու Կանցլերբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Kastelberg

Ալզաս գռան կրյու Կաստելբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Kessler

Ալզաս գռան կրյու Կեսլեր

KPN

FR

Alsace grand cru Kirchberg de Barr

Ալզաս գռան կրյու Կիրշբեր դը Բար

KPN

FR

Alsace grand cru Birchberg de Ribeauvillé

Ալզաս գռան կրյու Կիրշբեր դը Րիբովիյ

KPN

FR

Alsace grand cru Kitterlé

Ալզաս գռան կրյու Կիթերլե

KPN

FR

Alsace grand cru Mambourg

Ալզաս գռան կրյու Մամբուր

KPN

FR

Alsace grand cru Mandelberg

Ալզաս գռան կրյու Մանդելբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Marckrain

Ալզաս գռան կրյու Մարկռեն

KPN

FR

Alsace grand cru Moenchberg

Ալզաս գռան կրյու Մոենշբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Muenchberg

Ալզաս գռան կրյու Մյոանշբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Ollwiller

Ալզաս գռան կրյու Օլվիլեր

KPN

FR

Alsace grand cru Osterberg

Ալզաս գռան կրյու Օստերբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Pfersigberg

Ալզաս գռան կրյու Պֆերսիգբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Pfingstberg

Ալզաս գռան կրյու Պֆենգստբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Praelatenberg

Ալզաս գռան կրյու Պրաելատանբեր

KPN

FR

Alsace grand cru Rangen

Ալզաս գռան կրյու Րանժան

KPN

FR

Alsace grand cru Rosacker

Ալզաս գռան կրյու Րոսակեր

KPN

FR

Alsace grand cru Saering

Ալզաս գռան կրյու Սեռենգ

KPN

FR

Alsace grand cru Schlossberg

Ալզաս գռան կրյու Շլոսբերգ

KPN

FR

Alsace grand cru Schoenenbourg

Ալզաս գռան կրյու Շոենանբուր

KPN

FR

Alsace grand cru Sommerberg

Ալզաս գռան կրյու Սոմերբերգ

KPN

FR

Alsace grand cru Sonnenglanz

Ալզաս գռան կրյու Սոնենգլանց

KPN

FR

Alsace grand cru Spiegel

Ալզաս գռան կրյու Սպիգել

KPN

FR

Alsace grand cru Sporen

Ալզաս գռան կրյու Սպոռեն

KPN

FR

Alsace grand cru Steinert

Ալզաս գռան կրյու Շտեյներ

KPN

FR

Alsace grand cru Steingrubler

Ալզաս գռան կրյու Ստեյնգրուբլեր

KPN

FR

Alsace grand cru Steinklotz

Ալզաս գռան կրյու Ստեյնքլոց

KPN

FR

Alsace grand cru Vorbourg

Ալզաս գռան կրյու Վորբուրգ

KPN

FR

Alsace grand cru Wiebelsberg

Ալզաս գռան կրյու Վիբելսբերգ

KPN

FR

Alsace grand cru Wineck-Schlossberg

Ալզաս գռան կրյու վինեք-Շլոսբերգ

KPN

FR

Alsace grand cru Winzenberg

Ալզաս գռան կրյու Վինցենբերգ

KPN

FR

Alsace grand cru Zinnkoepflé

Ալզաս գռան կրյու Ցինկյոպֆլե

KPN

FR

Alsace grand cru Zotzenberg

Ալզաս գռան կրյու Ցոցենբերգ

KPN

FR

Anjou

Անժու

KPN

FR

Anjou Villages

Անժու Վիլաժ

KPN

FR

Anjou Villages Brissac

Անժու Վիլաժ Բրիսակ

KPN

FR

Anjou-Coteaux de la Loire

Անժու-Կոտո դը լա Լուար

KPN

FR

Arbois

Արբուա

KPN

FR

Ardèche

Արդեշ

KGT

FR

Ariège

Արիեժ

KGT

FR

Atlantique

Ատլանտիկ

KGT

FR

Aude

Օդ

KGT

FR

Auxey-Duresses

Օքսե-Դյուրես

KPN

FR

Aveyron

Ավերոն

KGT

FR

Bandol

Բանդոլ

KPN

FR

Banyuls

Բանիուլս

KPN

FR

Banyuls grand cru

Բանիուլս գրան կրյու

KPN

FR

Barsac

Բարսակ

KPN

FR

Bâtard-Montrachet

Բատար-Մոնտրաշե

KPN

FR

Béarn

Բեարն

KPN

FR

Beaujolais

Բոժոլե

KPN

FR

Beaumes de Venise

Բոմ դե Վենիզ

KPN

FR

Beaune

Բոն

KPN

FR

Bellet

Բելե

KPN

FR

Bergerac

Բերժերակ

KPN

FR

Bienvenues-Bâtard-Montrachet

Բիենվենյու-Բատար-Մոնտրաշե

KPN

FR

Blagny

Բլանյի

KPN

FR

Blanc Fumé de Pouilly

Բլան Ֆյումե դը Պույի

KPN

FR

Blaye

Բլայե

KPN

FR

Bonnes-Mares

Բոն-Մար

KPN

FR

Bonnezeaux

Բոնեզո

KPN

FR

Bordeaux

Բորդո

KPN

FR

Bordeaux supérieur

Բորդո սուպերիյոր

KPN

FR

Bouches-du-Rhône

Բուշ դյու Ռոն

KGT

FR

Bourg

Բուր

KPN

FR

Bourgeais

Բուրժե

KPN

FR

Bourgogne

Բուրգոյն

KPN

FR

Bourgogne aligoté

Բուրգոյն ալիգոտե

KPN

FR

Bourgogne grand ordinaire

Բուրգոյն գրան օրդիներ

KPN

FR

Bourgogne mousseux

Բուրգոյն մուսյո

KPN

FR

Bourgogne ordinaire

Բուրգոյն օրդիներ

KPN

FR

Bourgogne Passetoutgrains

Բուրգոյն Պաս-տու-գրեն

KPN

FR

Bourgueil

Բուրգեյ

KPN

FR

Bouzeron

Բուզերոն

KPN

FR

Brouilly

Բրույի

KPN

FR

Brulhois

Բրուլուա

KPN

FR

Bugey

Բյուժե

KPN

FR

Buzet

Բյուզե

KPN

FR

Cabardès

Կաբարդես

KPN

FR

Cabernet d'Anjou

Կաբարդե դ՛Անժու

KPN

FR

Cabernet de Saumur

Կաբերնե դը Սոմյուր

KPN

FR

Cadillac

կադիլակ

KPN

FR

Cahors

Կաոր

KPN

FR

Calvados

Կալվադոս

KGT

FR

Canon Fronsac

Կանոն Ֆրոնսակ

KPN

FR

Cassis

Կասի / Կասիս

KPN

FR

Cathare

Կատար

KGT

FR

Cérons

Սերոն

KPN

FR

Cévennes

Սեվան

KGT

FR

Chablis

Շաբլի

KPN

FR

Chablis grand cru

Շաբլի գրան կրյու

KPN

FR

Chambertin

Շամբերտեն

KPN

FR

Chambertin-Clos de Bèze

Շամբերտեն-Կլո դը Բեզ

KPN

FR

Chambolle-Musigny

Շամբոլ-Մյուզինյի

KPN

FR

Champagne

Շամպայն

KPN

FR

Chapelle-Chambertin

Շաբել-Շամբերտեն

KPN

FR

Charentais

Շարանտե

KGT

FR

Charlemagne

Շարլեմայն

KPN

FR

Charmes-Chambertin

Շարմ-Շամբերտեն

KPN

FR

Chassagne-Montrachet

Շասայն-Մոնտրաշե

KPN

FR

Château-Chalon

Շատո-Շալոն

KPN

FR

Château-Grillet

Շատո-Գրիյե

KPN

FR

Châteaumeillant

շատոմեյան

KPN

FR

Châteauneuf-du-Pape

Շատոըյունոֆ-դյու-Պապ

KPN

FR

Châtillon-en-Diois

Շատիյոն-ան-Դիուա

KPN

FR

Chénas

Շենա

KPN

FR

Chevalier-Montrachet

Շեվալյե-Մոնտրաշե

KPN

FR

Cheverny

Շեվերնի

KPN

FR

Chinon

Շինոն

KPN

FR

Chiroubles

Շիրուբլ

KPN

FR

Chorey-lès-Beaune

Շորեյ-լե-Բոն

KPN

FR

Cité de Carcassonne

Սիտե դը Կարկասոն

KGT

FR

Clairette de Bellegarde

Կլերետ դը Բելգարդ

KPN

FR

Clairette de Die

Կլերետ դը Դի

KPN

FR

Clairette du Languedoc

Կլերետ դյու Լանգդոկ

KPN

FR

Clos de la Roche

Կլո դը լա Ռոշ

KPN

FR

Clos de Tart

Կլո դը Տար

KPN

FR

Clos de Vougeot

Կլո դը Վուժեո

KPN

FR

Clos des Lambrays

Կլո դե Լամբրեյ

KPN

FR

Clos Saint-Denis

Կլո Սեն-Դենի

KPN

FR

Clos Vougeot

Կլո Վուժեո

KPN

FR

Collines Rhodaniennes

Կոլին Ռոդանիան

KGT

FR

Collioure

Կոլիուր

KPN

FR

Comté Tolosan

Կոնտե Տոլոզան

KGT

FR

Comtés Rhodaniens

Կոնտե Ռոդենիան

KGT

FR

Condrieu

Կոնդռիյո

KPN

FR

Corbières

Կորբիեր

KPN

FR

Corbières-Boutenac

Կորբիեր-Բուտենա

KPN

FR

Cornas

Կորնա

KPN

FR

Corrèze

Կորեզ

KGT

FR

Corse

Կորզ

KPN

FR

Corton

Կորտոն

KPN

FR

Corton-Charlemagne

Կորտոն-Շարլմայն

KPN

FR

Costières de Nîmes

Կոստիեր դը Նիմ

KPN

FR

Côte de Beaune

Կոտ դը Բոն

KPN

FR

Côte de Beaune-Villages

Կոտ դը Բոն-Վիլաժ

KPN

FR

Côte de Brouilly

Կոտ դը Բրույի

KPN

FR

Côte de Nuits-Villages

Կոտ դը Նյուի-Վիլաժ

KPN

FR

Côte Roannaise

Կոտ Ռոնե

KPN

FR

Côte Rôtie

Կոտ Րոտի

KPN

FR

Côte Vermeille

Կոտ Վերմեյ

KGT

FR

Coteaux Bourguignons

Կոտո Բուրգինյոն

KPN

FR

Coteaux champenois

Կոտո շամպենուա

KPN

FR

Coteaux Charitois

Կոտո Շարիտուա

KGT

FR

Coteaux d’Ensérune

Կոտո դ՛Անսերյուն

KGT

FR

Coteaux d'AixenProvence

Կոտո դ՛էս-ան-Պրովանս

KPN

FR

Coteaux d'Ancenis

Կոտո դ՛Անսենի

KPN

FR

Coteaux de Coiffy

Կոտո դը Կուաֆի

KGT

FR

Coteaux de Die

Կոտո դը Դի

KPN

FR

Coteaux de Glanes

Կոտո դը Գլան

KGT

FR

Coteaux de l’Auxois

Կոտո դը լ՛Օսուա

KGT

FR

Coteaux de l'Aubance

Կոտո դը լ՛Օբանս

KPN

FR

Coteaux de Narbonne

Կոտո դը Նարբոն

KGT

FR

Coteaux de Peyriac

Կոտո դը Պեյրիակ

KGT

FR

Coteaux de Saumur

Կոտո դը Սոմյուր

KPN

FR

Coteaux de Tannay

Կոտո դը Տանե

KGT

FR

Coteaux des Baronnies

Կոտո դը Բարոնի

KGT

FR

Coteaux du Cher et de l'Arnon

Կոտո դը Շեր Է դը լ՛Արնոն

KGT

FR

Coteaux du Giennois

Կոտո դը Ժիանուա

KPN

FR

Coteaux du Languedoc

Կոտո դյու Լանգեդոկ

KPN

FR

Coteaux du Layon

Կոտո դյու Լեյոն

KPN

FR

Coteaux du Libron

Կոտո դյու Լիբրոն

KGT

FR

Coteaux du Loir

Կոտո դյու Լուար

KPN

FR

Coteaux du Lyonnais

Կոտո դյու Լիոնե

KPN

FR

Coteaux du Pont du Gard

Կոտո դյու պոն դյու Գար

KGT

FR

Coteaux du Quercy

Կոտո դյու Կերսի

KPN

FR

Coteaux du Vendômois

Կոտո դյու դյու Վանդոմուա

KPN

FR

Coteaux Varois en Provence

Կոտո վարուա ան պրովանս

KPN

FR

Côtes Catalanes

Կոտ Կատալան

KGT

FR

Côtes d'Auvergne

Կոտ դ՛Օվերյն

KPN

FR

Côtes de Bergerac

Կոտ դը Բերժերակ

KPN

FR

Côtes de Blaye

Կոտ դը Բլայ

KPN

FR

Côtes de Bordeaux

Կոտ դը Բորդո

KPN

FR

Côtes de BordeauxSaintMacaire

Կոտ դը Բորդո-Սեն-Մակեր

KPN

FR

Côtes de Bourg

Կոտ դը Բուր

KPN

FR

Côtes de Duras

Կոտ դը Դյուրաս

KPN

FR

Côtes de Gascogne

Կոտ դը Գասկոյն

KGT

FR

Côtes de Meuse

Կոտ դը Մյոզ

KGT

FR

Côtes de Millau

Կոտ դը Միլո

KPN

FR

Côtes de Montravel

Կոտ դը Մոնտրավել

KPN

FR

Côtes de Provence

Կոտ դը Պրովանս

KPN

FR

Côtes de Thau

Կոտ դը Տո

KGT

FR

Côtes de Thongue

Կոտ դը Տոնգ

KGT

FR

Côtes de Toul

Կոտ դը Տուլ

KPN

FR

Côtes du Forez

Կոտ դյու Ֆորեզ

KPN

FR

Côtes du Jura

Կոտ դյու Ժուրա

KPN

FR

Côtes du Marmandais

Կոտ դյու Մարմանդե

KPN

FR

Côtes du Rhône

Կոտ դյու Ռոն

KPN

FR

Côtes du Rhône Villages

Կոտ դյու Ռոն Վիլաժ

KPN

FR

Côtes du Roussillon

Կոտ դյու Ռուսիյոն

KPN

FR

Côtes du Roussillon Villages

Կոտ դյու Ռուսիյոն Վիլաժ

KPN

FR

Côtes du Tarn

Կոտ դյու Տարն

KGT

FR

Côtes du Vivarais

Կոտ դյու Վիվարե

KPN

FR

Cour-Cheverny

Կուր-Շեվերնի

KPN

FR

Crémant d'Alsace

Կրեման դ՛Ալզաս

KPN

FR

Crémant de Bordeaux

Կրեման դը Բորդո

KPN

FR

Crémant de Bourgogne

Կրեման դը Բուրգոյն

KPN

FR

Crémant de Die

Կրեման դը Դի

KPN

FR

Crémant de Limoux

Կրեման դը Լիմու

KPN

FR

Crémant de Loire

Կրեման դը Լուար

KPN

FR

Crémant du Jura

Կրեման դյու Ժուրա

KPN

FR

Criots-Bâtard-Montrachet

Կրիո-Բատար-Մոնտրաշե

KPN

FR

Crozes-Ermitage

Կրոազ-էրմիտաժ

KPN

FR

Crozes-Hermitage

Կրոազ-Երմիտաժ

KPN

FR

Drôme

Դրոմ

KGT

FR

Duché d’Uzès

Դուշե դ՛Ուզես

KGT

FR

Echezeaux

Էշեզյո

KPN

FR

Entraygues - Le Fel

Անտրայգ – Լյո Ֆել

KPN

FR

Entre-deux-Mers

Անտրը-դյո-Մեր

KPN

FR

Ermitage

Էրմիտաժ

KPN

FR

Estaing

Էստենգ

KPN

FR

Faugères

Ֆոժեր

KPN

FR

Fiefs Vendéens

Ֆյեֆ Վանդեն

KPN

FR

Fitou

Ֆիտու

KPN

FR

Fixin

Ֆիքսին

KPN

FR

Fleurie

Ֆլյորի

KPN

FR

Floc de Gascogne

Ֆլո դե Գասկոյն

KPN

FR

Franche-Comté

Ֆռանշ-Կոնտե

KGT

FR

Fronsac

Ֆրոնզակ

KPN

FR

Frontignan

Ֆրոնտինյան

KPN

FR

Fronton

Ֆրոնտոն

KPN

FR

Gaillac

Գեյակ

KPN

FR

Gaillac premières côtes

Գեյակ պռեմիեր կոտե

KPN

FR

Gard

Գար

KGT

FR

Gers

Ժեր

KGT

FR

Gevrey-Chambertin

Ժեվրեյ-Շամբերտեն

KPN

FR

Gigondas

Ժիգոնդաս

KPN

FR

Givry

Ժիվրի

KPN

FR

Grand Roussillon

Գրան Ռուսիյոն

KPN

FR

Grands-Echezeaux

Գրան-էշեզյո

KPN

FR

Graves

Գրավ

KPN

FR

Graves de Vayres

Գրավ դը Վեր

KPN

FR

Graves supérieures

Գրավ սուպերիյոր

KPN

FR

Grignan-les-Adhémar

Գրինյան-լեզ-Ադեմար

KPN

FR

Griotte-Chambertin

Գրիոտ-Շամբերտեն

KPN

FR

Gros Plant du Pays nantais

Գրո Պլան դյու Պեյ նանտե

KPN

FR

Haute Vallée de l'Aude

Օտ Վալե դը լ՛Ոդ

KGT

FR

Haute Vallée de l'Orb

Օտ Վալե դը լ՛Օրբ

KGT

FR

Haute-Marne

Օտ-Մարն

KGT

FR

Hautes-Alpes

Օտ-Ալպ

KGT

FR

Haute-Vienne

Օտ-Վիեն

KGT

FR

Haut-Médoc

Օտ-Մեդոկ

KPN

FR

Haut-Montravel

Օտ-Մոնտրավել

KPN

FR

Haut-Poitou

Օտ-Պուատու

KPN

FR

Hermitage

Էրմիտաժ

KPN

FR

Île de Beauté

Իյ դե Բոտե

KGT

FR

Irancy

Իրանսի

KPN

FR

Irouléguy

Իրուլժեգի

KPN

FR

Isère

Իսեր

KGT

FR

Jasnières

Ժասնիեր

KPN

FR

Juliénas

ժուլիեան

KPN

FR

Jurançon

Ժուասոն

KPN

FR

La Grande Rue

Լյո Գրան Ռյու

KPN

FR

La Romanée

Լա Ռոմանե

KPN

FR

La Tâche

Լա Տաշ

KPN

FR

Ladoix

Լադուա

KPN

FR

Lalande-de-Pomerol

Լալանդ-դը-Պոմերոլ

KPN

FR

Landes

Լանդ

KGT

FR

Languedoc

Լանգեդոկ

KPN

FR

Latricières-Chambertin

Լատրիսիեր-Շամբերտեն

KPN

FR

Lavilledieu

Լավիյդյո

KGT

FR

L'Ermitage

Լ՛Էրմիտաժ

KPN

FR

Les Baux de Provence

Լե Բո դը Պրովանս

KPN

FR

L'Etoile

լ՛Էտուալ

KPN

FR

L'Hermitage

Լ՛Էրմիտաժ

KPN

FR

Limoux

Լիմու

KPN

FR

Lirac

Լիրակ

KPN

FR

Listrac-Médoc

Լիստրակ-Մեդոկ

KPN

FR

Lot

Լո

KGT

FR

Loupiac

Լուպիակ

KPN

FR

Luberon

Լյուբերոն

KPN

FR

Lussac Saint-Emilion

Լյուսակ Սենտ-Էմիյոն

KPN

FR

Mâcon

Մակոն

KPN

FR

Macvin du Jura

Մակվեն դյու Յուրա

KPN

FR

Madiran

Մադիրան

KPN

FR

Malepère

Մալեպեր

KPN

FR

Maranges

Մարայնժ

KPN

FR

Marcillac

Մարկիյակ

KPN

FR

Margaux

Մարգո

KPN

FR

Marsannay

Մարսանի

KPN

FR

Maures

Մոր

KGT

FR

Maury

Մորի

KPN

FR

Mazis-Chambertin

Մազի-Շամբերտեն

KPN

FR

Mazoyères-Chambertin

Մազոյեր –Շամբերտեն

KPN

FR

Méditerranée

Մեդիտերանե

KGT

FR

Médoc

Մեդոկ

KPN

FR

Menetou-Salon

Մենետու-Սալոն

KPN

FR

Mercurey

Մերկյուրեյ

KPN

FR

Meursault

Մյուրսոլ

KPN

FR

Minervois

Միներվուա

KPN

FR

Minervois-la-Livinière

Միներվուա-լա-Լիվինիեր

KPN

FR

Monbazillac

Մոնբազիյակ

KPN

FR

Mont Caume

Մոն կոմ

KGT

FR

Montagne-Saint-Emilion

Մոնտայն-Սենտ-Էմիյոն

KPN

FR

Montagny

Մոնտայնի

KPN

FR

Monthélie

Մոնտելի

KPN

FR

Montlouis-sur-Loire

Մոնլուի-սյուր-Լուար

KPN

FR

Montrachet

Մոնտրաշե

KPN

FR

Montravel

Մոնտրավել

KPN

FR

Morey-Saint-Denis

Մորեյ-Սեն-Դենի

KPN

FR

Morgon

Մորգոն

KPN

FR

Moselle

Մոսել

KPN

FR

Moulin-à-Vent

Մուլեն-ա-Վան

KPN

FR

Moulis

Մուլի

KPN

FR

Moulis-en-Médoc

Մուլի-ան-Մեդոկ

KPN

FR

Muscadet

Մուսկադե

KPN

FR

Muscadet Coteaux de la Loire

Մուսկադե Կոտո դե լա Լուար

KPN

FR

Muscadet Côtes de Grandlieu

Մուսկադե Կոտե դե Գրանլյո

KPN

FR

Muscadet Sèvre et Maine

Մուսկադե Սեվռե է Մեյն

KPN

FR

Muscat de BeaumesdeVenise

Մուսակ դը Բոմ-դե Վենիզ

KPN

FR

Muscat de Frontignan

Մուսկա դը Ֆրոնտինյան

KPN

FR

Muscat de Lunel

Մուսկա դը Լունել

KPN

FR

Muscat de Mireval

Մուսկա դը Միրեվալ

KPN

FR

Muscat de Rivesaltes

Մուսակ դը Ռիվսալտ

KPN

FR

Muscat de SaintJeandeMinervois

Մուսակ դը Սեն-ժան-դը-Միներվուա

KPN

FR

Muscat du Cap Corse

Մուսակ դյու Կապ Կորս

KPN

FR

Musigny

Մուսինյի

KPN

FR

Nuits-Saint-Georges

Նյուի-Սեն-Ժորժ

KPN

FR

Orléans

Օրլեան

KPN

FR

Orléans-Cléry

Օրլեան-Կլերի

KPN

FR

Pacherenc du Vic-Bilh

Պաշերանկ դյու Վիկ-Բիլ

KPN

FR

Palette

Պալետ

KPN

FR

Patrimonio

Պատրիմոնյո

KPN

FR

Pauillac

Պոյիյակ

KPN

FR

Pays d'Hérault

Պեյ դ՛Էրոլ

KGT

FR

Pays d'Oc

Պայ դ՛Օք

KGT

FR

Pécharmant

Պեշարման

KPN

FR

Périgord

Պերիգոր

KGT

FR

Pernand-Vergelesses

Պերնան-Վերժլեսե

KPN

FR

Pessac-Léognan

Պեսակ-Լեոնյան

KPN

FR

Petit Chablis

Պըտի Շաբլի

KPN

FR

Pierrevert

Պիյերվեր

KPN

FR

Pineau des Charentes

Պինո դե Շարան

KPN

FR

Pomerol

Պոմերոլ

KPN

FR

Pommard

Պոմար

KPN

FR

Pouilly-Fuissé

Պույի-Ֆուիս

KPN

FR

Pouilly-Fumé

Պույի-Ֆյումե

KPN

FR

Pouilly-Loché

Պույի-Լոշե

KPN

FR

Pouilly-sur-Loire

Պույի-սյուր-Լուար

KPN

FR

Pouilly-Vinzelles

Պույի-Վենզել

KPN

FR

Premières Côtes de Bordeaux

Պռեմիեր Կոտ դը Բորդո

KPN

FR

Puisseguin Saint-Emilion

Պյուիսգեն Սեն-Էմիյոն

KPN

FR

Puligny-Montrachet

Պյուիլնի-Մոնտրաշե

KPN

FR

Puy-de-Dôme

Պույ-դը-Դոմ

KGT

FR

Quarts de Chaume

Կար դը Շոմ

KPN

FR

Quincy

Քուինսի

KPN

FR

Rasteau

Րաստո

KPN

FR

Régnié

Րեժինիե

KPN

FR

Reuilly

Րեուիյի

KPN

FR

Richebourg

Րիշբուր

KPN

FR

Rivesaltes

Րիվսալտ

KPN

FR

Romanée-Conti

Րոմանե-Կոնտի

KPN

FR

Romanée-Saint-Vivant

Րոմանե-Սեն-Վիվան

KPN

FR

Rosé d'Anjou

Ռոզե դ՛Անժու

KPN

FR

Rosé de Loire

Ռոզե դը Լուար

KPN

FR

Rosé des Riceys

Ռոզե դե Րիսեյ

KPN

FR

Rosette

Ռոզետ

KPN

FR

Roussette de Savoie

Ռուսետ դե Սավուա

KPN

FR

Roussette du Bugey

Ռուսետ դյու Բուժե

KPN

FR

Ruchottes-Chambertin

Ռուշոտ-Շամբերտեն

KPN

FR

Rully

Ռյուլի

KPN

FR

Sables du Golfe du Lion

Սաբլես դյու Գոլֆե դյու Լիոն

KGT

FR

Saint-Amour

Սենտ-Ամուր

KPN

FR

Saint-Aubin

Սենտ-Օբեն

KPN

FR

Saint-Bris

Սեն-Բռի

KPN

FR

Saint-Chinian

Սեն-Շինիան

KPN

FR

Sainte-Croix-du-Mont

Սենտ-Կրուա-դյու-Մոն

KPN

FR

Sainte-Foy-Bordeaux

Սենտ-ֆոյ-Բորդո

KPN

FR

Sainte-Marie-la-Blanche

Սենտ-Մերի-լա-Բլանշ

KGT

FR

Saint-Emilion

Սենտ-էմիյիոն

KPN

FR

Saint-Emilion Grand Cru

Սենտ-էմիյոն Գրան Կրյու

KPN

FR

Saint-Estèphe

Սենտ—Էստեֆ

KPN

FR

Saint-Georges-Saint-Emilion

Սեն-ժորժ-Սենտ-Էմիյիոն

KPN

FR

Saint-Guilhem-le-Désert

Սեն-Գիլամ-լյո-Դեզեր

KGT

FR

Saint-Joseph

Սեն-Ժոզեֆ

KPN

FR

Saint-Julien

Սեն-Ժուլիեն

KPN

FR

Saint-Mont

Սեն-Մոն

KPN

FR

Saint-Nicolas-de-Bourgueil

Սեն-Նիկոլա-դը-Բուրգեյ

KPN

FR

Saint-Péray

Սեն-Պերեյ

KPN

FR

Saint-Pourçain

Սեն-Պուսեյն

KPN

FR

Saint-Romain

Սեն-Ռոմեյն

KPN

FR

Saint-Sardos

Սեն-Սարդոս

KPN

FR

Saint-Véran

Սեն-Վերան

KPN

FR

Sancerre

Սանսեր

KPN

FR

Santenay

Սանտենեյ

KPN

FR

Saône-et-Loire

Սաոն-է-Լուար

KGT

FR

Saumur

Սոմյուր

KPN

FR

Saumur-Champigny

Սոմյուր-Շամպինյի

KPN

FR

Saussignac

Սոսինյակ

KPN

FR

Sauternes

Սոտերն

KPN

FR

Savennières

Սավանիյեր

KPN

FR

Savennières Coulée de Serrant

Սավանիյեր Կուլե դը Սերան

KPN

FR

Savennières Roche aux Moines

Սավանիյեր Ռոշ օ Մուեն

KPN

FR

Savigny-lès-Beaune

Սավինյի-լե-Բոն

KPN

FR

Savoie

Սավուա

KPN

FR

Seyssel

Սեյսել

KPN

FR

Tavel

Տավել

KPN

FR

Thézac-Perricard

Տեզակ-Պերիկար

KGT

FR

Torgan

Տորգան

KGT

FR

Touraine

Տուրեն

KPN

FR

Touraine Noble Joué

Տուրեն Նոբլը Ժուե

KPN

FR

Tursan

Տյուրսան

KPN

FR

Urfé

Ուրֆե

KGT

FR

Vacqueyras

Վակեյրա

KPN

FR

Val de Loire

Վալ դը Լուար

KGT

FR

Valençay

Վալենսեյ

KPN

FR

Vallée du Paradis

Վալե դյու Պարադի

KGT

FR

Var

Վար

KGT

FR

Vaucluse

Վոքլյուզ

KGT

FR

Ventoux

Վանտու

KPN

FR

Vicomté d'Aumelas

Վիկոնտե դ՛Oմելաս

KGT

FR

Vin d'Alsace

Վեն դ՛Ալզաս

KPN

FR

Vin de Bellet

Վեն դը Բելե

KPN

FR

Vin de Corse

Վեն դը Կորս

KPN

FR

Vin de Frontignan

Վեն դը Ֆրոնտինյան

KPN

FR

Vin de Savoie

Վեն դը Սավուա

KPN

FR

Vins fins de la Côte de Nuits

Վեն ֆեն դը լա Կոտ դը Նյուի

KPN

FR

Vinsobres

Վենսբրը

KPN

FR

Viré-Clessé

Վիրե-Կլեսե

KPN

FR

Volnay

Վոլնե

KPN

FR

Vosne-Romanée

Վոսն-Ռոմանե

KPN

FR

Vougeot

Վուժո

KPN

FR

Vouvray

Վուրեյ

KPN

FR

Yonne

Յոն

KGT

DE

Ahr

Ահռ

KPN

DE

Ahrtaler Landwein

Ահռթալեր Լանդվայն

KGT

DE

Baden

Բադեն

KPN

DE

Badischer Landwein

Բադիշեր Լանդվայն

KGT

DE

Bayerischer Bodensee-Landwein

Բայերիշ Բոդանսե-Լանդվայն

KGT

DE

Brandenburger Landwein

Բրանդենբուրգեն Լանդվայն

KGT

DE

Franken

Ֆրանկեն

KPN

DE

Hessische Bergstraße

Հեսիշե Բերգշտասե

KPN

DE

Landwein der Mosel

Լանդվայն դեր Մոսել

KGT

DE

Landwein der Ruwer

Լանդվայն դեր Ռյուվեր

KGT

DE

Landwein der Saar

Լանդվայն դեր Սաար

KGT

DE

Landwein Main

Լանդվայ Մեյն

KGT

DE

Landwein Neckar

Լանդվայն Նեկտար

KGT

DE

Landwein Oberrhein

Լանդվայն Օբեռհայն

KGT

DE

Landwein Rhein

Լանդվայն Ռայն

KGT

DE

Landwein Rhein-Neckar

Լանդվայն Ռայն-Նեկտար

KGT

DE

Mecklenburger Landwein

Մեկլենբուրգեր Լանդվայն

KGT

DE

Mitteldeutscher Landwein

Միտելդյոտշեր Լանդվայն

KGT

DE

Mittelrhein

Միտելրայն

KPN

DE

Mosel

Մոզել

KPN

DE

Nahe

Նահե

KPN

DE

Nahegauer Landwein

Նահեգաուեռ Լանդվայն

KGT

DE

Pfalz

Պֆալց

KPN

DE

Pfälzer Landwein

Պֆալզեր Լանդվայն

KGT

DE

Regensburger Landwein

Ռեգենսբուրգեր Լանդվայն

KGT

DE

Rheinburgen-Landwein

Ռեգենսբուրգեր-Լանդվայն

KGT

DE

Rheingau

Ռայնգաու

KPN

DE

Rheingauer Landwein

Ռայնգաուեր Լանդվայն

KGT

DE

Rheinhessen

Ռայնհեսեն

KPN

DE

Rheinischer Landwein

Ռայնշեր Լանդվայն

KGT

DE

Saale-Unstrut

Սաալե-Ունստռուտ

KPN

DE

Saarländischer Landwein

Սաառլենդիշեր Լանդվայն

KGT

DE

Sachsen

Զաքսեն

KPN

DE

Sächsischer Landwein

Զեքսսիշեր Լանդվայն

KGT

DE

Schleswig-Holsteinischer Landwein

Շլեշվիգ-Հոլշտայնիշեր Լանդվայն

KGT

DE

Schwäbischer Landwein

Շվեբիշեր Լանդվայն

KGT

DE

Starkenburger Landwein

Շտառկենբուրգեր Լանդվայն

KGT

DE

Taubertäler Landwein

Տաուբեռտելեռ Լանդվայն

KGT

DE

Württemberg

Վյուռտեմբեռգ

KPN

GR

Kως

Kos

Կոս

KGT

GR

Malvasia Πάρος

Malvasia Paros

Մալվասիա Պարոս

KPN

GR

Malvasia Σητείας

Malvasia Sitia

Մալվասիա Սիտիա

KPN

GR

Malvasia Χάνδακας-Candia

Malvasia Χάνδακας-Candia

Մալվասիա Խանդակաս – կանդիա

KPN

GR

Άβδηρα

Avdira

Ավդիռա

KGT

GR

Άγιο Όρος

Mount Athos / Holly Mount Athos / Holly Mountain Athos / Mont Athos / Άγιο Όρος Άθως

Այիո Օրոս / Մաունթ Աթոս/ Հոլի Մաունթ Աթոս/ Հոլի Մաունթին Աթոս/ Մոնթ Աթոս

KGT

GR

Αγορά

Agora

Ագոռա

KGT

GR

Αγχίαλος

Anchialos

Անխիալոս

KPN

GR

Αιγαίο Πέλαγος

Aegean Sea / Aigaio Pelagos

Էգիան Սի/Էյեո Պելաղոս

KGT

GR

Αμύνταιο

Amyndeon

Ամինդեո / Ամինդեոն

KPN

GR

Ανάβυσσος

Anavyssos

Անավիսոս

KGT

GR

Αργολίδα

Argolida

Արղոլիդա

KGT

GR

Αρκαδία

Arkadia

Առկադիա

KGT

GR

Αρχάνες

Archanes

Արխանես

KPN

GR

Αττική

Attiki

Ատիկի

KGT

GR

Αχαΐα

Achaia

Ախաիա

KGT

GR

Βελβεντό

Velvento

Վելվենտո

KGT

GR

Βερντέα Ζακύνθου

Verdea Onomasia kata paradosi Zakynthou / Verdea Zakynthos / Verntea Zakynthos

Վեռդեա Oնոմասիա կատա պառադոսի Զակինթու/վեռդեա Զակինթոս/ վեռնետեա Զակինթոս

KGT

GR

Γεράνεια

Gerania

Գեռանիա

KGT

GR

Γουμένισσα

Goumenissa

Ղումենիսա

KPN

GR

Γρεβενά

Grevena

Ղռեվենա

KGT

GR

Δαφνές

Dafnes

Դաֆնես

KPN

GR

Δράμα

Drama

Դռամա

KGT

GR

Δωδεκάνησος

Dodekanese

Դոդեկանիսոս

KGT

GR

Έβρος

Evros

Էվռոս

KGT

GR

Ελασσόνα

Elassona

Էլասոնա

KGT

GR

Επανομή

Epanomi

Էպանոմի

KGT

GR

Εύβοια

Evia

Էվիա

KGT

GR

Ζάκυνθος

Zakynthos

Զակինթոս

KGT

GR

Ζίτσα

Zitsa

Զիտսա

KPN

GR

Ηλεία

Ilia

Իլիա

KGT

GR

Ημαθία

Imathia

Իմանթիա

KGT

GR

Ήπειρος

Epirus

Էպիռուս

KGT

GR

Ηράκλειο

Iraklio

Իռակլիո

KGT

GR

Θάσος

Thasos

Թասոս

KGT

GR

Θαψανά

Thapsana

Թապսանա

KGT

GR

Θεσσαλία

Thessalia

Թեսալիա

KGT

GR

Θεσσαλονίκη

Thessaloniki

Թեսալոնիկի

KGT

GR

Θήβα

Thiva

Թիվա

KGT

GR

Θράκη

Thrace

Թրակի

KGT

GR

Ικαρία

Ikaria

Իկարիա

KGT

GR

Ίλιον

Ilion

Իլիոն

KGT

GR

Ίσμαρος

Ismaros

Իսմարոս

KGT

GR

Ιωάννινα

Ioannina

Իոանինա

KGT

GR

Καβάλα

Kavala

Կավալա

KGT

GR

Καρδίτσα

Karditsa

Կարդիցա

KGT

GR

Κάρυστος

Karystos

Կարիտոս

KGT

GR

Καστοριά

Kastoria

Կաստորյա

KGT

GR

Κέρκυρα

Corfu

Կերկիրա / Կոռֆու

KGT

GR

Κίσσαμος

Kissamos

Կիսամոս

KGT

GR

Κλημέντι

Klimenti

Կլիմենտի

KGT

GR

Κοζάνη

Kozani

Կոզանի

KGT

GR

Κοιλάδα Αταλάντης

Atalanti Valley

Կիլադա Արալանտիս / Ատալանտի վալեյ

KGT

GR

Κόρινθος

Κορινθία / Korinthos / Korinthia

Կորինթոս/Կորինթիա

KGT

GR

Κρανιά

Krania

Կրանյա

KGT

GR

Κραννώνα

Krannona

Կրանոնա

KGT

GR

Κρήτη

Crete

Կրիտի

KGT

GR

Κυκλάδες

Cyclades

Կիկլադես

KGT

GR

Λακωνία

Lakonia

Լակոնիա

KGT

GR

Λασίθι

Lasithi

Լասիթի

KGT

GR

Λέσβος

Lesvos

Լեսվոս

KGT

GR

Λετρίνοι

Letrini

Լետրինի

KGT

GR

Λευκάδα

Lefkada

Լեֆկադա

KGT

GR

Ληλάντιο Πεδίο

Lilantio Pedio / Lilantio Field

Լիլանտիո Պեդիո/Լիլանտիո Ֆիլդ

KGT

GR

Λήμνος

Limnos

Լիմնոս

KPN

GR

Μαγνησία

Magnisia

Մաղնիսիա

KGT

GR

Μακεδονία

Macedonia

Մասեդոնիա / Մասեդոնիա

KGT

GR

Μαντζαβινάτα

Mantzavinata

Մանցավինատա

KGT

GR

Μαντινεία

Mantinia

Մանտինիա

KPN

GR

Μαρκόπουλο

Markopoulo

Մարկոպուլո

KGT

GR

Μαρτίνο

Martino

Մարտինո

KGT

GR

Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας

Mavrodaphne of Kefalonia /
Mavrodafne of Cephalonia

Մավրոդաֆնի Կեֆալինիաս / Մավրոդաֆնի օֆ Կեֆալոնիա/ Մավրոդաֆնի օֆ Սեֆալոնիա

KPN

GR

Μαυροδάφνη Πατρών

Mavrodafni of Patra/Mavrodaphne of Patra

Մավրոդաֆնի Պատրոն / Մավրոդաֆնի օֆ պատրա

KPN

GR

Μεσενικόλα

Mesenikola

Մեսենիկոլա

KPN

GR

Μεσσηνία

Messinia

Մեսինիա

KGT

GR

Μεταξάτων

Metaxata

Մետաքսատոն / Մետաքսատա

KGT

GR

Μετέωρα

Meteora

Մետեորա

KGT

GR

Μέτσοβο

Metsovo

Մեցովո

KGT

GR

Μονεμβασία-Malvasia

Monemvasia-Malvasia

Մոնեմվասիա-Մալվասիա

KPN

GR

Μοσχάτο Πατρών

Muscat of Patra

Մոսխատո Պատրոն / Մուսկատ օֆ պատրա

KPN

GR

Μοσχάτος Κεφαλληνίας

Muscat of Kefalonia / Muscat de Cephalonie / Muscat of Cephalonia

Մոսխատոս Կեֆալինիաս / Մուսկատ օֆ Կեֆալոնիա/ Մուսկատ դը Սեֆալոնի/ Մուսկատ օֆ Սեֆալոնիա

KPN

GR

Μοσχάτος Λήμνου

Muscat of Limnos

Մոսխատոս Լիմնու / Մուսկատ օֆ Լիմնոս

KPN

GR

Μοσχάτος Ρίου Πάτρας

Μοσχάτος Ρίου Πάρτας / Μuscat of Rio Patra

Մոսխատոս Ռիու Պատրաս / Մուսկատ օֆ Ռիո Պատրա

KPN

GR

Μοσχάτος Ρόδου

Muscat of Rodos

Մոսխատոս Ռոդու / Մուսկատ օֆ Ռոդոս

KPN

GR

Νάουσα

Naoussa

Նաուսա

KPN

GR

Νέα Μεσημβρία

Nea Mesimvria

Նեա Մեսիմվրիա

KGT

GR

Νεμέα

Nemea

Նեմէա

KPN

GR

Οπούντια Λοκρίδας

Opountia Locris

Օպունտիա Լոկրիդաս / Օպունտիա Լոկրիս

KGT

GR

Παγγαίο

Paggeo / Pangeon

Պագեո/Պանգեոն

KGT

GR

Παλλήνη

Pallini

Պալինի

KGT

GR

Παρνασσός

Parnassos

Պառնասոս

KGT

GR

Πάρος

Paros

Պարոս

KPN

GR

Πάτρα

Patra

Պատրա

KPN

GR

Πεζά

Peza

Պեզա

KPN

GR

Πέλλα

Pella

Պելա

KGT

GR

Πελοπόννησος

Peloponnese

Պելոպոնիսոս / Պելեպոնիզ

KGT

GR

Πιερία

Pieria

Պիերիա

KGT

GR

Πισάτις

Pisatis

Պիսատիս

KGT

GR

Πλαγιές Αιγιαλείας

Slopes of Aigialia

Պլայես Էյալիաս / Սլոուպս օֆ Էգիալիա

KGT

GR

Πλαγιές Αίνου

Slopes of Ainos

Պլայես Էնու / Սլոուպս օֆ Էնոս

KGT

GR

Πλαγιές Αμπέλου

Slopes of Ampelos

Պլայես Ամպելու / Սլոուպս օֆ Ամպելոս

KGT

GR

Πλαγιές Βερτίσκου

Slopes of Vertiskos

Պլայես Վեռտիսկու / Սլոուպս օֆ Վեռրիսկոս

KGT

GR

Πλαγιές Κιθαιρώνα

Slopes of Kithaironas

Պլայես Կիթերոնա / Սլոուպս օֆ Կիթեռոնաս

KGT

GR

Πλαγιές Κνημίδας

Slopes of Knimida

Պլայես Կնիմիդաս / Սլոուպս օֆ Կնիմիդա

KGT

GR

Πλαγιές Μελίτωνα

Slopes of Meliton

Պլայես Մելիտոնա / Սլոուպս օֆ Մելիտոն

KPN

GR

Πλαγιές Πάικου

Slopes of Paiko

Պլայես Պայկու / Սլոուպս օֆ Պաիկո

KGT

GR

Πλαγιές Πάρνηθας

Slopes of Parnitha

Պլայես Պարնիթաս / Սլոուպս օֆ Պառնիթա

KGT

GR

Πλαγιές Πεντελικού

Slopes of Pendeliko / Πλαγιές Πεντελικού

Պլայես Պենդելիկու / Սլոուպս օֆ Պենդելիկո

KGT

GR

Πυλία

Pylia

Պիլիա

KGT

GR

Ραψάνη

Rapsani

Ռապսանի

KPN

GR

Ρέθυμνο

Rethimno

Ռեթիմնո

KGT

GR

Ρετσίνα Αττικής

Retsina of Attiki

Ռեցինա Ատիկիս / Ռեցինա օֆ Ատիկի

KGT

GR

Ρετσίνα Βοιωτίας

Retsina of Viotia

Ռեցինա Վիոտիսաս / Ռեցինա օֆ Վիոտիա

KGT

GR

Ρετσίνα Γιάλτρων

Retsina of Gialtra

Ռեցինա Յալտրոն / Ռեցինա օֆ Գիալտռա

KGT

GR

Ρετσίνα Εύβοιας

Retsina of Evoia

Ռեցինա Էվիաս / Ռեցինա օֆ Էվոիա

KGT

GR

Ρετσίνα Θηβών (Βοιωτίας)

Retsina of Thebes (Voiotias)

Ռեցինա Թիվոն (Վիոտիաս) / Ռեցինա օֆ Թեբե (Վիոտիաս)

KGT

GR

Ρετσίνα Καρύστου

Retsina of Karystos

Ռեցինա Կարիստու / Ռեցինա օֆ Կարիստոս

KGT

GR

Ρετσίνα Κορωπίου

Ρετσίνα Κορωπίου Αττικής / Retsina of Koropi / Retsina of Koropi Attiki

Ռեցինա Կորոպիու / Ռեցինա օֆ Կորոպի/ ռեցինա օֆ Կորոպի Ատիկի

KGT

GR

Ρετσίνα Κρωπίας

Ρετσίνα Κορωπίου Αττικής / Retsina of Koropi / Retsina of Koropi Attiki

Ռեցինա Կրոպիաս / Ռեցինա օֆ Կորոպի/ ռեցինա օֆ Կորոպի ատիկի

KGT

GR

Ρετσίνα Λιοπεσίου

Ρετσίνα Παιανίας Αττικής / Retsina of Paiania / Retsina of Paiania Attiki

Ռեցինա Լյոպեսիու / Ռեցինա Պէանիաս Ատիկիս / Ռեցինա օֆ Պայանիա/ Ռեցինա օֆ Աաիանիա Ատիկի

KGT

GR

Ρετσίνα Μαρκόπουλου (Αττικής)

Retsina of Markopoulo (Attiki)

Ռեցինա Մարկոպուլու (Ատիկիս) / Ռեցինա օֆ Մարկոպուլո (Ատիկի)

KGT

GR

Ρετσίνα Μεγάρων

Ρετσίνα Μεγάρων Αττικής / Retsina of Megara (Attiki) / Retsina of Megara Attiki

Ռեցինա Մեղարոն / Ռեցինա օֆ Մեգառա (Ատիկի)/ Ռեցինա օֆ Մեգառա Ատիկի

KGT

GR

Ρετσίνα Μεσογείων (Αττικής)

Retsina of Mesogia (Attiki)

Ռեցինա Մեսոյիոն / Ռեցինա օֆ Մեսօգիա (Ատիկի)

KGT

GR

Ρετσίνα Παιανίας

Ρετσίνα Παιανίας Αττικής / Retsina of Paiania / Retsina of Paiania Attiki

Ռեցինա Պէանիաս / Ռեցինա օֆ Պաիանիա/ Ռեցինա օֆ Պաիանիա Ատիկի

KGT

GR

Ρετσίνα Παλλήνης

Ρετσίνα Παλλήνης Αττικής / Retsina of Pallini / Retsina of Pallini Attiki

Ռեցինա Պալինիս / Ռեցինա օֆ Պալինի/ Ռեցինա օֆ Պալինի Ատիկի

KGT

GR

Ρετσίνα Πικερμίου

Ρετσίνα Πικερμίου Αττικής / Retsina of Pikermi Attiki / Retsina of Pikermi

Ռեցինա Պիկերմիու / Ռեցինա օֆ Պիկեռմի Ատիկի/ Ռեցինա օֆ Պիկեռմի

KGT

GR

Ρετσίνα Σπάτων

Ρετσίνα Σπάτων Αττικής / Retsina of Spata / Retsina of Spata Attiki

Ռեցինա Սպատոն / Ռեցինա օֆ Սպատա/ Ռեցինա օֆ Սպատա Ատիկի

KGT

GR

Ρετσίνα Χαλκίδας (Ευβοίας)

Retsina of Halkida (Evoia)

Սպատոն Խալկիդաս / Ռեցինա օֆ Խալկիդա(էվոյա)

KGT

GR

Ριτσώνα

Ritsona

Ռիցոնա

KGT

GR

Ρόδος

Rodos / Rhodes

Ռոդոս/Ռոդես / Ռոուդզ

KPN

GR

Ρομπόλα Κεφαλληνίας

Robola of Kefalonia

Ռոբոլա Կեֆալինիաս / Ռոբոլա օֆ Կեֆալոնիա

KPN

GR

Σάμος

Samos

Սամոս

KPN

GR

Σαντορίνη

Santorini

Սանտորինի

KPN

GR

Σέρρες

Serres

Սեռես

KGT

GR

Σητεία

Sitia

Սիտիա

KPN

GR

Σιάτιστα

Siatista

Սյատիստա

KGT

GR

Σιθωνία

Sithonia

Սիթոնիա

KGT

GR

Σπάτα

Spata

Սպատա

KGT

GR

Στερεά Ελλάδα

Sterea Ellada

Ստերեա Էլլադա

KGT

GR

Τεγέα

Tegea

Տեգեա

KGT

GR

Τριφυλία

Trifilia

Տրիֆիլիա

KGT

GR

Τύρναβος

Tyrnavos

Տիրնավոս

KGT

GR

Φθιώτιδα

Fthiotida / Phthiotis

Ֆթիոտիդա/Ֆթիոտիս

KGT

GR

Φλώρινα

Florina

Ֆլորինա

KGT

GR

Χαλικούνα

Halikouna

Խալիկունա

KGT

GR

Χαλκιδική

Halkidiki

Խալկիդիկի

KGT

GR

Χάνδακας - Candia

Candia

Խանդակաս - Կանդիա

KPN

GR

Χανιά

Chania

Խանյա

KGT

GR

Χίος

Խիոս

KGT

HU

Badacsony

Բադաչոնյ

KPN

HU

Badacsonyi

Բադաչոնյի

KPN

HU

Balaton

Բալատոն

KPN

HU

Balatonboglár

Բալատոնբոգլառ

KPN

HU

Balatonboglári

Բալատոնբոգլառի

KPN

HU

Balaton-felvidék

Բալատոն-ֆելվիդէկ

KPN

HU

Balaton-felvidéki

Բալատոն-ֆելվիդէկի

KPN

HU

Balatonfüred-Csopak

Բալատոնֆյուրեդ-Չոպակ

KPN

HU

Balatonfüred-Csopaki

Բալատոնֆյուրեդ-Չոպակի

KPN

HU

Balatoni

Բալատոնի

KPN

HU

Balatonmelléki

Բալատոնմելէկի

KGT

HU

Bükk

Բյուկկ

KPN

HU

Bükki

Բյուկկի

KPN

HU

Csongrád

Չոնգռադ

KPN

HU

Csongrádi

Չոնգռադի

KPN

HU

Debrői Hárslevelű

Դեբռոյ Հառշլեվելու

KPN

HU

Duna

Դունա

KPN

HU

Dunai

Դունաի

KPN

HU

Dunántúl

Դունատուլ

KGT

HU

Dunántúli

Դունատուլի

KGT

HU

Duna-Tisza-közi

Դունա-Տիսա-կյոզի

KGT

HU

Eger

Էգեռ

KPN

HU

Egri

Էգռի

KPN

HU

Etyek-Buda

Էտյեկ-Բուդա

KPN

HU

Etyek-Budai

Էտյեկ-Բուդաի

KPN

HU

Felső-Magyarország

Ֆելշյո-Մաձարոռսագ

KGT

HU

Felső-Magyarországi

Ֆելշյո-Մաձառոռսագի

KGT

HU

Hajós-Baja

Հայոշ-Բայա

KPN

HU

Izsáki Arany Sárfehér

Իժակի Առանյ Շառֆեհէռ

KPN

HU

Káli

Կալի

KPN

HU

Kunság

Կունշագ

KPN

HU

Kunsági

Կունշագի

KPN

HU

Mátra

Մատռա

KPN

HU

Mátrai

Մատռաի

KPN

HU

Mór

Մոռ

KPN

HU

Móri

Մոռի

KPN

HU

Nagy-Somló

Նաձ-Շոմլո

KPN

HU

Nagy-Somlói

Նաձ-Շոմլոի

KPN

HU

Neszmély

Նեսմէյ

KPN

HU

Neszmélyi

Նեսմէյի

KPN

HU

Pannon

Պաննոն

KPN

HU

Pannonhalma

Պաննոնհալմա

KPN

HU

Pannonhalmi

Պաննոնհալմի

KPN

HU

Pécs

Պեչ

KPN

HU

Somló

Շոմլո

KPN

HU

Somlói

Շոմլոի

KPN

HU

Sopron

Շոպռոն

KPN

HU

Soproni

Շոպռոնի

KPN

HU

Szekszárd

Սեկսառդ

KPN

HU

Szekszárdi

Սեկսառդի

KPN

HU

Tihany

Տիհանյ

KPN

HU

Tihanyi

Տիհանյի

KPN

HU

Tokaj

Տոկայ

KPN

HU

Tokaji

Տոկայի

KPN

HU

Tolna

Տոլնա

KPN

HU

Tolnai

Տոլնաի

KPN

HU

Villány

Վիլանյ

KPN

HU

Villányi

Վիլանյի

KPN

HU

Zala

Զալա

KPN

HU

Zalai

Զալաի

KPN

HU

Zemplén

Զեմպլեն

KGT

HU

Zempléni

Զեմպլենի

KGT

IT

Abruzzo

Աբռուզո

KPN

IT

Acqui

Ակուի

KPN

IT

Affile

Ֆիլե

KPN

IT

Aglianico del Taburno

Ալյանիկո դել Տաբուռնո

KPN

IT

Aglianico del Vulture

Ալյանիկո դել Վուլտուրե

KPN

IT

Aglianico del Vulture Superiore

Ալիանիկո դել Վուլտուրե Սուպերիորե

KPN

IT

Alba

Ալբա

KPN

IT

Albugnano

Ալբունյանո

KPN

IT

Alcamo

Ալկամո

KPN

IT

Aleatico di Gradoli

Ալեատիկո դի Գռադոլի

KPN

IT

Aleatico di Puglia

Ալեատիկո դի Պուլիա

KPN

IT

Aleatico Passito dell'Elba

Ալեատիկո Պասիտո դել՛էլբա

KPN

IT

Alezio

Ալեցիո

KPN

IT

Alghero

Ալգերո

KPN

IT

Allerona

Ալերոնա

KGT

IT

Alta Langa

Ալտա լանգա

KPN

IT

Alta Valle della Greve

Ալտա Վալե դելա Գռեվե

KGT

IT

Alto Adige

Ալտո Ադիջե

KPN

IT

Alto Livenza

Ալտո Լիվենցա

KGT

IT

Alto Mincio

Ալտո Մինիչիո

KGT

IT

Amarone della Valpolicella

Ամառոնե դելա Վալպոլիչելա

KPN

IT

Amelia

Ամելիա

KPN

IT

Anagni

Անանյի

KGT

IT

Ansonica Costa dell'Argentario

Անասոնիկա Կոստա դել՛Առջենտարիո

KPN

IT

Aprilia

Ապրիլիա

KPN

IT

Arborea

Առբոռեա

KPN

IT

Arcole

Առկոլե

KPN

IT

Arghillà

Առգիլիա

KGT

IT

Asolo - Prosecco

Ազոլո-Պռոսեկո

KPN

IT

Assisi

Ասիզի

KPN

IT

Asti

Աստի

KPN

IT

Atina

Ատինա

KPN

IT

Aversa

Ավեռսա

KPN

IT

Avola

Ավոլա

KGT

IT

Bagnoli

Բանյոլի

KPN

IT

Bagnoli di Sopra

Բանյոլի դի Սոպռա

KPN

IT

Bagnoli Friularo

Բանյոլի Ֆրիուլարո

KPN

IT

Barbagia

Բառբաջիա

KGT

IT

Barbaresco

Բառբառեսկո

KPN

IT

Barbera d'Alba

Բառբեռա դ՛Ալբա

KPN

IT

Barbera d'Asti

Բառբեռա դ՛Աստի

KPN

IT

Barbera del Monferrato

Բառբեռա դել Մոնֆեռատո

KPN

IT

Barbera del Monferrato Superiore

Բառբեռա դել Մոնֆեռատե Սուպեռիորե

KPN

IT

Barco Reale di Carmignano

Բառկո ռեալե դի Կառմինյանո

KPN

IT

Bardolino

Բառդոլինո

KPN

IT

Bardolino Superiore

Բառդոլինո Սուպեռիորե

KPN

IT

Barletta

Բառլետա

KPN

IT

Barolo

Բառոլո

KPN

IT

Basilicata

Բազիլիկատա

KGT

IT

Benaco Bresciano

Բենակո Բռեշանո

KGT

IT

Beneventano

Բենեվենատանո

KGT

IT

Benevento

Բենեվենտո

KGT

IT

Bergamasca

Բեռգամասկա

KGT

IT

Bettona

Բետոնա

KGT

IT

Bianchello del Metauro

Բիանկելո դել Մետաուռո

KPN

IT

Bianco Capena

Բիանկո Կապենա

KPN

IT

Bianco del Sillaro

Բիանկո դել Սիլառո

KGT

IT

Bianco dell'Empolese

Բիանկո դել՛Էմպոլեզե

KPN

IT

Bianco di Castelfranco Emilia

Բիանկո դի Կաստելֆռանկո Էմիլիա

KGT

IT

Bianco di Custoza

Բիանկո դի Կուստոցա

KPN

IT

Bianco di Pitigliano

Բիանկո դի Պիտիլիանո

KPN

IT

Biferno

Բիֆեռնո

KPN

IT

Bivongi

Բիվոնջի

KPN

IT

Boca

Բոկա

KPN

IT

Bolgheri

Բոլգերի

KPN

IT

Bolgheri Sassicaia

Բոլգերի Սասիկայա

KPN

IT

Bonarda dell'Oltrepò Pavese

Բոնառդա դել՛Օլտռեպո Պավեզե

KPN

IT

Bosco Eliceo

Բոսկո Էլիչեո

KPN

IT

Botticino

Բոտիչինո

KPN

IT

Brachetto d'Acqui

Բռակետո դ՛Ակուի

KPN

IT

Bramaterra

Բռամատեռա

KPN

IT

Breganze

Բռեգանցե

KPN

IT

Brindisi

Բռինդիզի

KPN

IT

Brunello di Montalcino

Բռունելո դի Մոնտալչինո

KPN

IT

Buttafuoco

Բուտաֆուոկո

KPN

IT

Buttafuoco dell'Oltrepò Pavese

Բուտաֆուկո դել՛Օլտռեպո Պավեզե

KPN

IT

Cacc'e mmitte di Lucera

Կաչ՛ե միտե դի Լուչերա

KPN

IT

Cagliari

Կալիարի

KPN

IT

Calabria

Կալաբրիա

KGT

IT

Caldaro

Կալդարո

KPN

IT

Calosso

Կալոսո

KPN

IT

Caluso

Կալուսո

KPN

IT

Camarro

Կամառո

KGT

IT

Campania

Կամպանիա

KGT

IT

Campi Flegrei

Կամպի Ֆլեգռեի

KPN

IT

Campidano di Terralba

Կամպիդանո դի Տեռալբա

KPN

IT

Canavese

Կանավեզե

KPN

IT

Candia dei Colli Apuani

Կանդիա դեի Կոլի Ապուանի

KPN

IT

Cannara

Կանառա

KGT

IT

Cannellino di Frascati

Կանելինո դի Ֆռասկատի

KPN

IT

Cannonau di Sardegna

Կանոնաու դի Սարդենյա

KPN

IT

Capalbio

Կապալբիո

KPN

IT

Capri

Կապրի

KPN

IT

Capriano del Colle

Կապրիանո դել Կոլե

KPN

IT

Carema

Կառեմա

KPN

IT

Carignano del Sulcis

Կառինյանո դել Սուլչիս

KPN

IT

Carmignano

Կառմինյանո

KPN

IT

Carso

Կառսո

KPN

IT

Carso - Kras

Կառսո – Կռաս

KPN

IT

Casavecchia di Pontelatone

Կազավեկյա դի Պոնտելատոնե

KPN

IT

Casorzo

Կազորցո

KPN

IT

Casteggio

Կաստեջիո

KPN

IT

Castel del Monte

Կաստել դել Մոնտե

KPN

IT

Castel del Monte Bombino Nero

Կաստել դել Մոնտե Բոմբինո Նեռո

KPN

IT

Castel del Monte Nero di Troia Riserva

Կաստել դել Մոնտե Նեռո դի Տրոյա Ռիզերվա

KPN

IT

Castel del Monte Rosso Riserva

Կաստել դել Մոնտե ռոսո Ռիզեռվա

KPN

IT

Castel San Lorenzo

Կաստել Սան Լոռենցո

KPN

IT

Casteller

Կաստելեռ

KPN

IT

Castelli di Jesi Verdicchio Riserva

Կաստելի դի Յեզի Վեռդիկիո Ռիզեռվա

KPN

IT

Castelli Romani

Կաստելի Ռոմանի

KPN

IT

Catalanesca del Monte Somma

Կատալանեսկա դել Մոնտե Սոմմա

KGT

IT

Cellatica

Չելլատիկա

KPN

IT

Cerasuolo d'Abruzzo

Չեռազուոլո դ՛Աբռուցո

KPN

IT

Cerasuolo di Vittoria

Չեռազուոլո դի Վիտորիա

KPN

IT

Cerveteri

Չեռվետեռի

KPN

IT

Cesanese del Piglio

Չեզանեզե դել Պիլիո

KPN

IT

Cesanese di Affile

Չեզանեզե դի Աֆիլե

KPN

IT

Cesanese di Olevano Romano

Չեզանեզե դի Oլեվանո Ռոմանո

KPN

IT

Chianti

Կյանտի

KPN

IT

Chianti Classico

Կյանտի Կլասիկո

KPN

IT

Cilento

Չիլենտո

KPN

IT

Cinque Terre

Չինկուե Տեռե

KPN

IT

Cinque Terre Sciacchetrà

Չինկուե Տեռե Շակետռա

KPN

IT

Circeo

Չիեռկո

KPN

IT

Cirò

Չիռո

KPN

IT

Cisterna d'Asti

Չիստեռնա դ՛Աստի

KPN

IT

Civitella d'Agliano

Չիվիտելա դ՛Ալիանո

KGT

IT

Colleoni

Կոլեոնի

KPN

IT

Colli Albani

Կոլի Ալբանի

KPN

IT

Colli Altotiberini

Կոլի Ալտոտիբեռինի

KPN

IT

Colli Aprutini

Կոլի Ապռունտինի

KGT

IT

Colli Asolani - Prosecco

Կոլի Ասկոլանի-Պռոսեկո

KPN

IT

Colli Berici

Կոլի Բեռլիչի

KPN

IT

Colli Bolognesi

Կոլի Բոլոնյեզի

KPN

IT

Colli Bolognesi Classico Pignoletto

Կոլի Բոլոնյեզի Կլասիկո Պինյոլետո

KPN

IT

Colli Cimini

Կոլի Չիմինի

KGT

IT

Colli del Limbara

Կոլի դի Լիմբառա

KGT

IT

Colli del Sangro

Կոլի դել Սանգռո

KGT

IT

Colli del Trasimeno

Կոլի դել Տռազիմենո

KPN

IT

Colli della Sabina

Կոլի դելա Սաբինա

KPN

IT

Colli della Toscana centrale

Կոլի դելա Տոսկանա չենտռալե

KGT

IT

Colli dell'Etruria Centrale

Կոլի դել՛Էտռուռիա Չենտռալե

KPN

IT

Colli di Conegliano

Կոլի դի Կոնելիանո

KPN

IT

Colli di Faenza

Կոլի դի Ֆաենզա

KPN

IT

Colli di Luni

Կոլի դի Լունի

KPN

IT

Colli di Parma

Կոլի դի Պառմա

KPN

IT

Colli di Rimini

Կոլի դի Ռիմինի

KPN

IT

Colli di Salerno

Կոլի դի Սալեռնո

KGT

IT

Colli di Scandiano e di Canossa

Կոլի դի Սկանդինանո է դի Կանոսա

KPN

IT

Colli d'Imola

Կոլի դ՛Իմոլա

KPN

IT

Colli Etruschi Viterbesi

Կոլի Էտռուսկի Վիտեռբեզի

KPN

IT

Colli Euganei

Կոլի Էուգանեի

KPN

IT

Colli Euganei Fior d'Arancio

Կոլի Էուգանեի Ֆիոր դ՛Առանչիո

KPN

IT

Colli Lanuvini

Կոլի Լանուվինի

KPN

IT

Colli Maceratesi

Կոլի Մաչեռատեզի

KPN

IT

Colli Martani

Կոլի Մառտանի

KPN

IT

Colli Orientali del Friuli Picolit

Կոլի Օրիենտալի դել Ֆրիուլի Պիկոլիտ

KPN

IT

Colli Perugini

Կոլի Պեռուջինի

KPN

IT

Colli Pesaresi

Կոլի Պեզառեզի

KPN

IT

Colli Piacentini

Կոլի Պյաչենտինի

KPN

IT

Colli Romagna centrale

Կոլի Ռոմանյա չենտռալե

KPN

IT

Colli Tortonesi

Կոլի Տոռտոնեզի

KPN

IT

Colli Trevigiani

Կոլի Տռեվիջիանի

KGT

IT

Collina del Milanese

Կոլինա դել Միլանեզե

KGT

IT

Collina Torinese

Կոլինա Տորինեզե

KPN

IT

Colline del Genovesato

Կոլինե դել Ջենովեզատո

KGT

IT

Colline di Levanto

Կոլինե դի Լեվանտո

KPN

IT

Colline Frentane

Կոլինե Ֆռենտանե

KGT

IT

Colline Joniche Tarantine

Կոլինե Յոնիկե Տառանտինե

KPN

IT

Colline Lucchesi

Կոլինե Լուկեզի

KPN

IT

Colline Novaresi

Կոլինե Նովառեզի

KPN

IT

Colline Pescaresi

Կոլինե Պեսկառեզի

KGT

IT

Colline Saluzzesi

Կոլինե Սալուցեզի

KPN

IT

Colline Savonesi

Կոլինե Սավոնեզի

KGT

IT

Colline Teatine

Կոլինե Տեատինե

KGT

IT

Collio

Կոլիո

KPN

IT

Collio Goriziano

Կոլիո Գորիցիանո

KPN

IT

Colonna

Կոլոնա

KPN

IT

Conegliano - Prosecco

Կոնելյանո – Պռոսեկո

KPN

IT

Conegliano Valdobbiadene - Prosecco

Կոնելյանո Վալդոբիանդենե - Պռոսեկո

KPN

IT

Cònero

Կոնեռո

KPN

IT

Conselvano

Կոնսելվանո

KGT

IT

Contea di Sclafani

Կոնտեա դի Սկլաֆանի

KPN

IT

Contessa Entellina

Կոնտեսա Էնտելինա

KPN

IT

Controguerra

Կոնտրոգուեռա

KPN

IT

Copertino

Կոպեռտինո

KPN

IT

Cori

Կորի

KPN

IT

Cortese dell'Alto Monferrato

Կոռտեզե դել՛Ալտո Մոնֆեռատո

KPN

IT

Cortese di Gavi

Կոռտեզե դի Գավի

KPN

IT

Corti Benedettine del Padovano

Կոռտի Բենեդետինե դել Պադովանո

KPN

IT

Cortona

Կոռտոնա

KPN

IT

Costa d'Amalfi

Կոստա դ՛Ամալֆի

KPN

IT

Costa Etrusco Romana

Կոստա Էտռուսկո Ռոմանա

KGT

IT

Costa Toscana

Կոստա Տոսկանա

KGT

IT

Costa Viola

Կոստա Վիոլա

KGT

IT

Coste della Sesia

Կոստե դելա Սեզիա

KPN

IT

Curtefranca

Կուռտեֆռանկա

KPN

IT

Custoza

Կուստոցա

KPN

IT

Daunia

Դաունիա

KGT

IT

del Frusinate

դել Ֆռուզինատե

KGT

IT

del Molise

դել Մոլիզե

KPN

IT

del Vastese

դել Վաստեզե

KGT

IT

Delia Nivolelli

Դելիա Նիվոլելի

KPN

IT

dell'Alto Adige

դել՛Ալտո Ադիջե

KPN

IT

delle Venezie

դելե Վենեցիե

KGT

IT

dell'Emilia

դել՛Էմիլիա

KGT

IT

di Modena

Դի Մոդենա

KPN

IT

Diano d'Alba

Դիանո դ՛Ալբա

KPN

IT

Dogliani

Դոլիանի

KPN

IT

Dolceacqua

Դոլչեակուա

KPN

IT

Dolcetto d'Acqui

Դոլչետո դ՛Ակի

KPN

IT

Dolcetto d'Alba

Դոլչետո դ՛Ալբա

KPN

IT

Dolcetto d'Asti

Դոլչետո դ՛Աստի

KPN

IT

Dolcetto di Diano d'Alba

Դոլչետո դի Դիանո դ՛Ալբա

KPN

IT

Dolcetto di Ovada

Դոլչետո դի Օվադա

KPN

IT

Dolcetto di Ovada Superiore

Դոլչետո դի Օվադա սուպերիորե

KPN

IT

Dugenta

Դուջենտա

KGT

IT

Durello Lessini

Դուռելո Լեսինի

KPN

IT

Elba

Էլբա

KPN

IT

Elba Aleatico Passito

Էլբա Ալեատիցօ Պասիտօ

KPN

IT

Eloro

Էլորո

KPN

IT

Emilia

Էմիլիա

KGT

IT

Epomeo

Էպոմեո

KGT

IT

Erbaluce di Caluso

Էռբալուչե դի Կալուզո

KPN

IT

Erice

Էռիչե

KPN

IT

Esino

Էզինո

KPN

IT

Est! Est!! Est!!! di Montefiascone

Էստ! Էստ! Էստ! Դի Մոնտեֆիասկոնե

KPN

IT

Etna

Էտնա

KPN

IT

Etschtaler

Էտշատլեռ

KPN

IT

Falanghina del Sannio

Ֆալանգինա դել Սանյո

KPN

IT

Falerio

Ֆալերիո

KPN

IT

Falerno del Massico

Ֆալեռնո դել Մասիկո

KPN

IT

Fara

Ֆառա

KPN

IT

Faro

Ֆառո

KPN

IT

Fiano di Avellino

Ֆիանո դի Ավելինո

KPN

IT

Fior d'Arancio Colli Euganei

Ֆիոր դ՛Առանչի կոլի Էուգանեի

KPN

IT

Fontanarossa di Cerda

Ֆոնտանառոսա դի Չեռդա

KGT

IT

Forlì

Ֆոռլի

KGT

IT

Fortana del Taro

Ֆոնտանա դել Տառո

KGT

IT

Franciacorta

Ֆռանչիակոռտա

KPN

IT

Frascati

Ֆռասկատի

KPN

IT

Frascati Superiore

Ֆռասկատի Սուպեռիորե

KPN

IT

Freisa d'Asti

Ֆռեիզա դ՛Աստի

KPN

IT

Freisa di Chieri

Ֆռեիզա դի Կիերի

KPN

IT

Friularo di Bagnoli

Ֆրիուլառո դի Բանյոլի

KPN

IT

Friuli Annia

Ֆրիուլի Անիա

KPN

IT

Friuli Aquileia

Ֆրիուլի Ակուիլեյա

KPN

IT

Friuli Colli Orientali

Ֆրիուլի Կոլի Օրիենտալի

KPN

IT

Friuli Grave

Ֆրիուլի Գրավե

KPN

IT

Friuli Isonzo

Ֆրիուլի Իզոնցո

KPN

IT

Friuli Latisana

Ֆրիուլի Լատիզանա

KPN

IT

Frusinate

Ֆրուզիանտե

KGT

IT

Gabiano

Գաբիանո

KPN

IT

Galatina

Գալատինա

KPN

IT

Galluccio

Գալուչիո

KPN

IT

Gambellara

Գամելառա

KPN

IT

Garda

Գառդա

KPN

IT

Garda Bresciano

Գառդա Բռեշիանո

KPN

IT

Garda Colli Mantovani

Գառդա Կոլի Մանտովանի

KPN

IT

Gattinara

Գատինառա

KPN

IT

Gavi

Գավի

KPN

IT

Genazzano

Ջենացանո

KPN

IT

Ghemme

Գեմե

KPN

IT

Gioia del Colle

Ջիոյա դել Կոլե

KPN

IT

Girò di Cagliari

Ջիռո դի Կալիարի

KPN

IT

Golfo del Tigullio - Portofino

Գոլֆո դել Տիգուլինո Պոռտոֆինո

KPN

IT

Grance Senesi

Գռանչե Սենեզի

KPN

IT

Gravina

Գռավինա

KPN

IT

Greco di Bianco

Գռեկո դի Բիանկո

KPN

IT

Greco di Tufo

Գռեկո դի Տուֆո

KPN

IT

Grignolino d'Asti

Գռինյոլինո դ՛Աստի

KPN

IT

Grignolino del Monferrato Casalese

Գռինյոլինո դել Մոնֆեռատո Կազալեզե

KPN

IT

Grottino di Roccanova

Գռոտինո դի Ռոկանովա

KPN

IT

Gutturnio

Գուտուրինո

KPN

IT

Histonium

Իստոնիում

KGT

IT

I Terreni di Sanseverino

Ի տեռենի դի Սանսեվերինո

KPN

IT

Irpinia

Իպինիա

KPN

IT

Ischia

Իշիյա

KPN

IT

Isola dei Nuraghi

Իզոլա դեյ Նուռագի

KGT

IT

Isonzo del Friuli

Իզոնցո դել Ֆրիուլի

KPN

IT

Kalterer

Կալտեռեռ

KPN

IT

Kalterersee

Կալտեռեռսե

KPN

IT

Lacrima di Morro

Լակռիմա դի Մոռո

KPN

IT

Lacrima di Morro d'Alba

Լակռիմա դի Մոռո դ՛Ալբա

KPN

IT

Lago di Caldaro

Լագո դի Կալդառո

KPN

IT

Lago di Corbara

Լագո դի Կորբառա

KPN

IT

Lambrusco di Sorbara

Լամբռուսկո դի Սեռբառա

KPN

IT

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

Լամբռուսկո Գռասպառոսա դի Կաստելվեռտո

KPN

IT

Lambrusco Mantovano

Լամբռուսկո Մանտովանո

KPN

IT

Lambrusco Salamino di Santa Croce

Լամբռուսկո Սալամանիո դի Սանտա Կռոչե

KPN

IT

Lamezia

Լամեցիա

KPN

IT

Langhe

Լանգե

KPN

IT

Lazio

Լացիո

KGT

IT

Lessini Durello

Լեսինի Դուրելո

KPN

IT

Lessona

Լեսոնա

KPN

IT

Leverano

Լեվեռանո

KPN

IT

Liguria di Levante

Լիգուրիա դի Լեվանտե

KGT

IT

Lipuda

Լիպուդա

KGT

IT

Lison

Լիզոն

KPN

IT

Lison-Pramaggiore

Լիզոն-Պռամաջիորե

KPN

IT

Lizzano

Լիցիանո

KPN

IT

Loazzolo

Լոացոլո

KPN

IT

Locorotondo

Լոկոռոտոնդո

KPN

IT

Locride

Լոկռիդե

KGT

IT

Lugana

Լուգանա

KPN

IT

Malanotte del Piave

Մալանտոտե դել Պիավե

KPN

IT

Malvasia delle Lipari

Մալվազիա դել Լիպարի

KPN

IT

Malvasia di Bosa

Մալվազիա դի Բոզա

KPN

IT

Malvasia di Casorzo

Մալվազիա դի Կազորցո

KPN

IT

Malvasia di Casorzo d'Asti

Մալվազիա դի Կազորցո դ՛Աստի

KPN

IT

Malvasia di Castelnuovo Don Bosco

Մալվազիա դի Կաստելնուովո Դոն Բոսկո

KPN

IT

Mamertino

Մամեռտինո

KPN

IT

Mamertino di Milazzo

Մամեռտինո դի Միլացո

KPN

IT

Mandrolisai

Մանդռոլիզայ

KPN

IT

Marca Trevigiana

Մառկա Տռեվիջինա

KGT

IT

Marche

Մարկե

KGT

IT

Maremma toscana

Մարեմա տոսկանա

KPN

IT

Marino

Մարինո

KPN

IT

Marmilla

Մարմիլա

KGT

IT

Marsala

Մարսալա

KPN

IT

Martina

Մարտինա

KPN

IT

Martina Franca

Մարտինա Ֆրանկա

KPN

IT

Matera

Մատերա

KPN

IT

Matino

Մատինո

KPN

IT

Melissa

Մելիսա

KPN

IT

Menfi

Մենֆի

KPN

IT

Merlara

Մերլարա

KPN

IT

Mitterberg

Միտերբեռգ

KGT

IT

Modena

Մոդենա

KPN

IT

Molise

Մոլիզե

KPN

IT

Monferrato

Մոնֆեռատո

KPN

IT

Monica di Sardegna

Մոնիկա դի Սառդենյա

KPN

IT

Monreale

Մոնռեալե

KPN

IT

Montecarlo

Մոնտեկառլո

KPN

IT

Montecastelli

Մոնտեկաստելի

KGT

IT

Montecompatri

Մոնտեկոմպատրի

KPN

IT

Montecompatri Colonna

Մենտեկոմպատրի Կոլոնա

KPN

IT

Montecucco

Մոնտեկուոկո

KPN

IT

Montecucco Sangiovese

Մոնտեկուոկո Սանջիովեզե

KPN

IT

Montefalco

Մոնտեֆալկո

KPN

IT

Montefalco Sagrantino

Մոնտեֆալկո Սագրանտինո

KPN

IT

Montello

Մոնտելլո

KPN

IT

Montello - Colli Asolani

Մոնտելլո – Կոլի Ազոլանի

KPN

IT

Montello Rosso

Մոնտելո Ռոսո

KPN

IT

Montenetto di Brescia

Մոնտենետո դի Բրեշիա

KGT

IT

Montepulciano d’Abruzzo

Մոնտեպուլչիանո դ՛Աբռուցո

KPN

IT

Montepulciano d'Abruzzo Colline Teramane

Մոնտեպուլչիանո դ՛Աբռուցո Կոլինե Տեռամանե

KPN

IT

Monteregio di Massa Marittima

Մոնտեռեջիո դի Մասա Մարիտիմա

KPN

IT

Montescudaio

Մոնտեսկուդայո

KPN

IT

Monti Lessini

Մոնտի Լեսինի

KPN

IT

Morellino di Scansano

Մորելինո դի Սկանսանո

KPN

IT

Moscadello di Montalcino

Մոսկադելո դի Մոնտալչինո

KPN

IT

Moscato di Pantelleria

Մոսկատո դի Պանտելերիա

KPN

IT

Moscato di Sardegna

Մոսկատո դի Սարդենյա

KPN

IT

Moscato di Scanzo

Մոսկատո դի Սկանցո

KPN

IT

Moscato di Sennori

Մոսկատո դի Սենորի

KPN

IT

Moscato di Sorso

Մոսկատո դի Սորսո

KPN

IT

Moscato di Sorso - Sennori

Մոսկատո դի Սորսո-սենորի

KPN

IT

Moscato di Terracina

Մոսկատո դի Տեռաչինա

KPN

IT

Moscato di Trani

Մոսկատո դի Տրանի

KPN

IT

Murgia

Մուռջիա

KGT

IT

Nardò

Նառդո

KPN

IT

Narni

Նառնի

KGT

IT

Nasco di Cagliari

Նասկո դի Կալիարի

KPN

IT

Nebbiolo d'Alba

Մեբիոլո դ՛Ալբա

KPN

IT

Negroamaro di Terra d'Otranto

Նեգռոմառո դի Տեռա դ՛Օտռանո

KPN

IT

Nettuno

Նետունո

KPN

IT

Noto

Նոտո

KPN

IT

Nuragus di Cagliari

Նուռգաուս դի Կալիարի

KPN

IT

Nurra

Նուռա

KGT

IT

Offida

Օֆիդա

KPN

IT

Ogliastra

Օլյաստռա

KGT

IT

Olevano Romano

Օլեվանո Ռոմանո

KPN

IT

Oltrepò Pavese

Օլտռեպո Պավեզե

KPN

IT

Oltrepò Pavese metodo classico

Օլտռեպո Պավեզե մետոդո կլասիկո

KPN

IT

Oltrepò Pavese Pinot grigio

Օլտռեպո Պավեզե Պինո գրիջո

KPN

IT

Orcia

Օրչա

KPN

IT

Ormeasco di Pornassio

Օրմանեսկո դի Պոռնասիո

KPN

IT

Orta Nova

Օրտա Նովա

KPN

IT

Ortona

Օրտոնա

KPN

IT

Ortrugo

Օրտրուգո

KPN

IT

Orvietano Rosso

Օրվիետանո Ռոսո

KPN

IT

Orvieto

Օրվիետո

KPN

IT

Osco

Օսկո

KGT

IT

Ostuni

Օստունի

KPN

IT

Ovada

Օվադա

KPN

IT

Paestum

Պաեստում

KGT

IT

Palizzi

Պալիցի

KGT

IT

Pantelleria

Պանտելերիա

KPN

IT

Parrina

Պառինա

KPN

IT

Parteolla

Պարտեոլա

KGT

IT

Passito di Pantelleria

Պասիտո դի Պանտելերիա

KPN

IT

Pellaro

Պելարո

KGT

IT

Penisola Sorrentina

Պենիզոլա Սոռենտինա

KPN

IT

Pentro

Պենտռո

KPN

IT

Pentro di Isernia

Պենտռո դի Իզերնիա

KPN

IT

Pergola

Պեռգոլա

KPN

IT

Piave

Պիավե

KPN

IT

Piave Malanotte

Պիավե Մալանոտե

KPN

IT

Piceno

Պիչենո

KPN

IT

Piemonte

Պիեմոնտե

KPN

IT

Piglio

Պիլիո

KPN

IT

Pinerolese

Պինեռոլեզե

KPN

IT

Pinot nero dell'Oltrepò Pavese

Պինո նեռո դել՛Օլտռեպո Պավեզե

KPN

IT

Planargia

Պլանառջիա

KGT

IT

Pomino

Պոմինո

KPN

IT

Pompeiano

Պոմպեյանո

KGT

IT

Pornassio

Պոռնասիո

KPN

IT

Portofino

Պոռտոֆինո

KPN

IT

Primitivo di Manduria

Պրիմիտիվո դի Մանդուրիա

KPN

IT

Primitivo di Manduria Dolce Naturale

Պրիմիտիվո դի Մանդուրիա Դոլչե Նատուռալե

KPN

IT

Prosecco

Պռոսեկկո

KPN

IT

Provincia di Mantova

Պռովինչա դի Մանտովա

KGT

IT

Provincia di Nuoro

Պռովինչա դի Նուոռո

KGT

IT

Provincia di Pavia

Պռովինչա դի Պավիա

KGT

IT

Provincia di Verona

Պռովինչա դի Վեռոնա

KGT

IT

Puglia

Պուլիա

KGT

IT

Quistello

Կուիստելլո

KGT

IT

Ramandolo

Ռամանդոլո

KPN

IT

Ravenna

Ռավեննա

KGT

IT

Recioto della Valpolicella

Ռեչոտո դելա Վալպոլիչելա

KPN

IT

Recioto di Gambellara

Ռեչոտո դի Գամբելառա

KPN

IT

Recioto di Soave

Ռեչոտո դի Սոավե

KPN

IT

Reggiano

Ռեջջանո

KPN

IT

Reno

Ռենո

KPN

IT

Riesi

Ռիեզի

KPN

IT

Riviera del Brenta

Ռիվիեռա դել Բռենտա

KPN

IT

Riviera del Garda Bresciano

Ռիվիեռա դել Գառդա Բռեշիանո

KPN

IT

Riviera ligure di Ponente

Ռիվիեռա լիգւռե դի Պոնետե

KPN

IT

Roccamonfina

Ռոկամոնֆինա

KGT

IT

Roero

Ռոեռո

KPN

IT

Roma

Ռոմա

KPN

IT

Romagna

Ռոմանյա

KPN

IT

Romagna Albana

Ռոմանյա Ալբանա

KPN

IT

Romangia

Ռոմանիյա

KGT

IT

Ronchi di Brescia

Ռոնկի դի Բռշիա

KGT

IT

Ronchi Varesini

Ռոնկի Վառեզինի

KGT

IT

Rosazzo

Ռոզացո

KPN

IT

Rossese di Dolceacqua

Ռոսեզե դի Դոլչեակուա

KPN

IT

Rosso Cònero

Ռոսո Կոնեռո

KPN

IT

Rosso della Val di Cornia

Ռոսո դելլա Վալ դի Կորնիա

KPN

IT

Rosso di Cerignola

Ռոսո դի Չեռինյոլա

KPN

IT

Rosso di Montalcino

Ռոսո դի Մոնտալչինո

KPN

IT

Rosso di Montepulciano

Ռոսո դի Մոնտեպուչանո

KPN

IT

Rosso di Valtellina

Ռոսո դի Վալտելլինա

KPN

IT

Rosso Orvietano

Ռոսո Օրվիետանո

KPN

IT

Rosso Piceno

Ռոսո Պիչենո

KPN

IT

Rotae

Ռոտաե

KGT

IT

Rubicone

Ռուբիկոնե

KGT

IT

Rubino di Cantavenna

Ռուբինո դի Կանտավեննա

KPN

IT

Ruchè di Castagnole Monferrato

Ռուկե դի Կաստանյոլե Մոնֆեռատո

KPN

IT

S. Anna di Isola Capo Rizzuto

Ս.Աննա դի Իզոլա Կապո Ռիցուտո

KPN

IT

Sabbioneta

Սաբիոնետա

KGT

IT

Salaparuta

Սալապարուտա

KPN

IT

Salemi

Սալեմի

KGT

IT

Salento

Սալենտո

KGT

IT

Salice Salentino

Սալիչե Սալենտինո

KPN

IT

Salina

Սալինա

KGT

IT

Sambuca di Sicilia

Սամբուկա դի Սիչիլիա

KPN

IT

San Colombano

Սան Կոլոմբանո

KPN

IT

San Colombano al Lambro

Սան Կոլոմբանո ալ Լամբռո

KPN

IT

San Gimignano

Սան Ջիմինյանո

KPN

IT

San Ginesio

Սան Ջինեզիո

KPN

IT

San Martino della Battaglia

Սան Մարտինո դելլա Բատալյա

KPN

IT

San Severo

Սան Սեվեռո

KPN

IT

San Torpè

Սան Տրոպե

KPN

IT

Sangue di Giuda

Սանգուե դի Ջիուդա

KPN

IT

Sangue di Giuda dell'Oltrepò Pavese

Սանգուե դի Ջիուդա դել Օլտռեպո Պավեզե

KPN

IT

Sannio

Սաննիո

KPN

IT

Santa Margherita di Belice

Սանտա Մառգերիտա դի Բելիչե

KPN

IT

Sant'Antimo

Սանտ՛Անտիմո

KPN

IT

Sardegna Semidano

Սառդենյա Սեմիդանո

KPN

IT

Savuto

Սավուտո

KPN

IT

Scanzo

Սկանցո

KPN

IT

Scavigna

Սկավինյա

KPN

IT

Sciacca

Շիակկա

KPN

IT

Scilla

Շիլլա

KGT

IT

Sebino

Սեբինո

KGT

IT

Serenissima

Սեռենիսիմա

KPN

IT

Serrapetrona

Սեռապետրոնա

KPN

IT

Sforzato di Valtellina

Սֆորցատո դի Վալտելլինա

KPN

IT

Sfursat di Valtellina

Սֆուրսատ դի Վալտելլինա

KPN

IT

Sibiola

Սիբիոլա

KGT

IT

Sicilia

Սիչիլիա

KPN

IT

Sillaro

Սիլլառո

KGT

IT

Siracusa

Սիռակուզա

KPN

IT

Sizzano

Սիցիանո

KPN

IT

Soave

Սոավե

KPN

IT

Soave Superiore

Սոավե Սուպերիորե

KPN

IT

Sovana

Սովանա

KPN

IT

Spello

Սպելլո

KGT

IT

Spoleto

Սպոլետո

KPN

IT

Squinzano

Սկուինցանո

KPN

IT

Strevi

Ստռեվի

KPN

IT

Südtirol

Սուդտիռոլ

KPN

IT

Südtiroler

Սուդտիռոլեռ

KPN

IT

Suvereto

Սուվեռտո

KPN

IT

Tarantino

Տարանտինո

KGT

IT

Tarquinia

Տարկինիա

KPN

IT

Taurasi

Տաուռասի

KPN

IT

Tavoliere

Տավոլիերե

KPN

IT

Tavoliere delle Puglie

Տավոլիերե դելե Պուլիե

KPN

IT

Teroldego Rotaliano

Տոռելդեգո Ռոտալիանո

KPN

IT

Terra d'Otranto

Տեռա դ՛Օտռանտո

KPN

IT

Terracina

Տեռաչինա

KPN

IT

Terradeiforti

Տեռռադեիֆորտի

KPN

IT

Terralba

Տեռալբա

KPN

IT

Terratico di Bibbona

Տեռատիկո դի Բիբոնա

KPN

IT

Terrazze dell'Imperiese

Տեռացե դել՛Իմպերիեզե

KGT

IT

Terrazze Retiche di Sondrio

Տեռաեց Ռետիկե դի Սոնդրիո

KGT

IT

Terre Alfieri

Տեռե Ալֆիերի

KPN

IT

Terre Aquilane

Տեռե Ակուիլանե

KGT

IT

Terre de L'Aquila

Տեռե դե լ՛Ակուիլա

KGT

IT

Terre degli Osci

Տեռե դելի Օշի

KGT

IT

Terre del Colleoni

Տեռե դել Կոլեոնի

KPN

IT

Terre del Volturno

Տեռե դել Վոլտուռնո

KGT

IT

Terre dell'Alta Val d'Agri

Տեռե դել՛Ալտա Վալ դ՛Ագրի

KPN

IT

Terre di Casole

Տեռե դի Կազոլե

KPN

IT

Terre di Chieti

Տեռե դի Կիետի

KGT

IT

Terre di Cosenza

Տեռե դի Կոզենցա

KPN

IT

Terre di Offida

Տեռե դի Օֆիդա

KPN

IT

Terre di Pisa

Տեռե դի Պիզա

KPN

IT

Terre di Veleja

Տեռե դի Վելեխա

KGT

IT

Terre Lariane

Տեռե Լարիանե

KGT

IT

Terre Siciliane

Տեռե Սիչիլիանե

KGT

IT

Terre Tollesi

Տեռե Տոլլեզի

KPN

IT

Tharros

Տառոս

KGT

IT

Tintilia del Molise

Տինտիլա դել Մոլիզե

KPN

IT

Todi

Տոսի

KPN

IT

Torgiano

Տոռջիանո

KPN

IT

Torgiano Rosso Riserva

Տոռջիանո Ռոսո Դիզեռվա

KPN

IT

Toscana

Տոսկանա

KGT

IT

Toscano

Տոսկանո

KGT

IT

Trasimeno

Տռազիմենո

KPN

IT

Trebbiano d'Abruzzo

Տռեբյանո դ՛Աբռուցո

KPN

IT

Trentino

Տռենտինո

KPN

IT

Trento

Տռենտո

KPN

IT

Trexenta

Տռեքսենտա

KGT

IT

Tullum

Տուլում

KPN

IT

Tuscia

Տուշիա

KPN

IT

Umbria

Ումբրիա

KGT

IT

Val d'Arbia

Վալ դ՛Առբիա

KPN

IT

Val d'Arno di Sopra

Վալ դ՛Առնո դի Սոպռա

KPN

IT

Val di Cornia

Վալ դի Կոռնիա

KPN

IT

Val di Cornia Rosso

Վալ դի Կոռնիա Ռոսո

KPN

IT

Val di Magra

Վալ դի Մագռա

KGT

IT

Val di Neto

Վալ դի Նետո

KGT

IT

Val Polcèvera

Վալ Պոլչեվռա

KPN

IT

Val Tidone

Վալ Տիդոնե

KGT

IT

Valcalepio

Վալկալեպիո

KPN

IT

Valcamonica

Վալկամոնիկա

KGT

IT

Valdadige

Վալդադիջե

KPN

IT

Valdadige Terradeiforti

Վալդադիջե Տեռաֆեիֆորտի

KPN

IT

Valdamato

Վալդամատո

KGT

IT

Valdarno di Sopra

Վալդառնո դի Սոպռա

KPN

IT

Valdichiana toscana

Վալդիկիանա տոսկանա

KPN

IT

Valdinievole

Վալդինիեվոլե

KPN

IT

Valdobbiadene - Prosecco

Վալդոբիադենե – Պռոսեկո

KPN

IT

Vallagarina

Վալագարինա

KGT

IT

Valle Belice

Վալե Բելիչե

KGT

IT

Valle d'Aosta

Վալե դ՛Աոստա

KPN

IT

Valle del Tirso

Վալե դել Տիրսո

KGT

IT

Valle d'Itria

Վալե դ՛Իտիռա

KGT

IT

Vallée d'Aoste

Վալե դ՛Աոստե

KPN

IT

Valli di Porto Pino

Վալի դի Պոռտո Պինո

KGT

IT

Valli Ossolane

Վալի Օսոլանե

KPN

IT

Valpolicella

Վալպոլիչելա

KPN

IT

Valpolicella Ripasso

Վալպոլիչելա Ռիպասո

KPN

IT

Valsusa

Վալսուզա

KPN

IT

Valtellina rosso

Վալտելինա ռոսո

KPN

IT

Valtellina Superiore

Վալտելինա Սուպերիորե

KPN

IT

Valtènesi

Վալտենեզի

KPN

IT

Velletri

Վելետրի

KPN

IT

Veneto

Վենետո

KGT

IT

Veneto Orientale

Վենետո Օրիենտալե

KGT

IT

Venezia

Վենեցիա

KPN

IT

Venezia Giulia

Վենեցիա Ջիուլիա

KGT

IT

Verdicchio dei Castelli di Jesi

Վեռդիկիո դեի Կաստելի դի Ջեզի

KPN

IT

Verdicchio di Matelica

Վեռդիկիո դի Մատելիկա

KPN

IT

Verdicchio di Matelica Riserva

Վեռդիկիո դի Մատելիկա Ռիզեռվա

KPN

IT

Verduno

Վեռդունո

KPN

IT

Verduno Pelaverga

Վեռդունո Պելավեռգա

KPN

IT

Vermentino di Gallura

Վեռմենտինո դի Գալուռա

KPN

IT

Vermentino di Sardegna

Վեռմենտինո դի Սարդենյա

KPN

IT

Vernaccia di Oristano

Վեռնաչչա դի Օրիստանո

KPN

IT

Vernaccia di San Gimignano

Վեռնաչչա դի Սան Ջիմինյանո

KPN

IT

Vernaccia di Serrapetrona

Վեռնաչչա դի Սեռապետռոնա

KPN

IT

Verona

Վերոնա

KGT

IT

Veronese

Վերոնեզե

KGT

IT

Vesuvio

Վեզուվիո

KPN

IT

Vicenza

Վիչենցա

KPN

IT

Vignanello

Վինյանելո

KPN

IT

Vigneti della Serenissima

Վինյետի դելա Սերենիսիմա

KPN

IT

Vigneti delle Dolomiti

Վինյետի դելե Դոլոմիտի

KGT

IT

Villamagna

Վիլամանյա

KPN

IT

Vin Santo del Chianti

Վին սանտո դել Կիանտի

KPN

IT

Vin Santo del Chianti Classico

Վին սանտո դել Կիանտի Կլասիկո

KPN

IT

Vin Santo di Carmignano

Վին Սանտո դի Կարմինյանո

KPN

IT

Vin Santo di Montepulciano

Վին սանտո դի Մոնտեպուլիչանո

KPN

IT

Vino Nobile di Montepulciano

Վինո Նոբիլե դի Մոնտեպուլիչիանո

KPN

IT

Vittoria

Վիտորիա

KPN

IT

Weinberg Dolomiten

Բանբեռգ Դոլոմիտեն

KGT

IT

Zagarolo

Զագառոլո

KPN

LU

Moselle Luxembourgeoise

Մոզել Լյուքսեմբուրգուազ

KPN

MT

Għawdex

Գնավդեքս

KPN

MT

Gozo

Գոցո

KPN

MT

Malta

Մալտա

KPN

MT

Maltese Islands

Մալտեզ Այլանդզ

KGT

NL

Drenthe

Դռենտե

KGT

NL

Flevoland

Ֆլեվոլանդ

KGT

NL

Friesland

Ֆրիսլանդ

KGT

NL

Gelderland

Գելդերլանդ

KGT

NL

Groningen

Գռոնինգեն

KGT

NL

Limburg

Լիմբուռգ

KGT

NL

Noord-Brabant

Նորդ-Բռաբանտ

KGT

NL

Noord-Holland

Նորդ-Հոլանդ

KGT

NL

Overijssel

Օվեռիյսել

KGT

NL

Utrecht

Ուտռեխտ

KGT

NL

Zeeland

Զեելանդ

KGT

NL

Zuid-Holland

Զուիդ-Հոլանդ

KGT

PT

Açores

Ասորես

KGT

PT

Alenquer

Ալենկեր

KPN

PT

Alentejano

Ալենտեժանո

KGT

PT

Alentejo

Ալենտեժո

KPN

PT

Algarve

Ալգառվե

KGT

PT

Arruda

Առուդա

KPN

PT

Bairrada

Բայռադա

KPN

PT

Beira Interior

Բեյռա ինտերիոր

KPN

PT

Biscoitos

Բիսկոիտոս

KPN

PT

Bucelas

Բուսելաս

KPN

PT

Carcavelos

Կառակավելոս

KPN

PT

Colares

Կոլարես

KPN

PT

Dão

Դաո

KPN

PT

DoTejo

Դո Տեժո

KPN

PT

Douro

Դոուռո

KPN

PT

Duriense

Դուրիենզե

KGT

PT

Encostas d’Aire

Էնկոստաս դ՛Աիրե

KPN

PT

Graciosa

Գրասիոզա

KPN

PT

Lafões

Լաֆոես

KPN

PT

Lagoa

Լագոա

KPN

PT

Lagos

Լագոս

KPN

PT

Lisboa

Լիսբոա

KGT

PT

Madeira

Մադեյրա

KPN

PT

Madeira Wein

Մադեյրա Վեյն

KPN

PT

Madeira Wijn

Մադեյրա Վիյն

KPN

PT

Madeira Wine

Մադեյրա Վայն

KPN

PT

Madeirense

Մադեյրենսե

KPN

PT

Madera

Մադերա

KPN

PT

Madère

Մադեռ

KPN

PT

Minho

Մինհո

KGT

PT

Óbidos

Օբիդոս

KPN

PT

Oporto

Օպորտո

KPN

PT

Palmela

Պալմելա

KPN

PT

Península de Setúbal

Պոնինսուլա դե Սետուբալ

KGT

PT

Pico

Պիկո

KPN

PT

Port

Պոռտ

KPN

PT

Port Wine

Պոռտ Վայն

KPN

PT

Portimão

Պոռտիմաո

KPN

PT

Porto

Պոռտո

KPN

PT

Portvin

Պոռտվեն

KPN

PT

Portwein

Պոռտվայն

KPN

PT

Portwijn

Պոռտվիյն

KPN

PT

Setúbal

Սետուբալ

KPN

PT

Tavira

Տավիրա

KPN

PT

Távora-Varosa

Տավորա-Վարոսա

KPN

PT

Tejo

Տեխո

KGT

PT

Terras Madeirenses

Տեռաս Մադեյռենսես

KGT

PT

Torres Vedras

Տոռես Վեդռաս

KPN

PT

Transmontano

Տռանսմոնտանո

KGT

PT

Trás-os-Montes

Տռաս-օս-Մոնտես

KPN

PT

Vin de Madère

Վեն դե Մադեռե

KPN

PT

vin de Porto

Վեն դե Պոռտո

KPN

PT

Vinho da Madeira

Վինհո դա Մադեյրա

KPN

PT

vinho do Porto

Վինհո դո Պոռտո

KPN

PT

Vinho Verde

Վինհո Վեռդե

KPN

PT

Vino di Madera

Վինո դի Մադեռա

KPN

RO

Aiud

Աիուդ

KPN

RO

Alba Iulia

Ալբա Յուլիա

KPN

RO

Babadag

Բաբադագ

KPN

RO

Banat

Բանատ

KPN

RO

Banu Mărăcine

Բանու Մառաչինե

KPN

RO

Bohotin

Բոհոտին

KPN

RO

Colinele Dobrogei

Կոլինե Դոբռոջեյ

KGT

RO

Coteşti

Կոտեսի

KPN

RO

Cotnari

Կոնարի

KPN

RO

Crişana

Կրիշանա

KPN

RO

Dealu Bujorului

Դեալու Բուժորուլույ

KPN

RO

Dealu Mare

Դեալու մարե

KPN

RO

Dealurile Crişanei

Դեալուրիլե Կրիշանեյ

KGT

RO

Dealurile Moldovei

Դեալուրիլե Մոլդովեյ

KGT

RO

Dealurile Munteniei

Դեալուրիլե Մունտենիեյ

KGT

RO

Dealurile Olteniei

Դեալուրիլե Օլտենիեյ

KGT

RO

Dealurile Sătmarului

Դեալուրիլե Սատմարուլույ

KGT

RO

Dealurile Transilvaniei

Դեալուրիլե Տրանսիլվանիեյ

KGT

RO

Dealurile Vrancei

Դեալուրիլե Վռանսեյ

KGT

RO

Dealurile Zarandului

Դեալուրիլե Զարանդուլույ

KGT

RO

Drăgăşani

Դռագաշանի

KPN

RO

Huşi

Հուշի

KPN

RO

Iana

Իանա

KPN

RO

Iaşi

Իաշի

KPN

RO

Lechinţa

Լեկինծա

KPN

RO

Mehedinţi

Մեհեդինծի

KPN

RO

Miniş

Մինիշ

KPN

RO

Murfatlar

Մուրֆատլար

KPN

RO

Nicoreşti

Նիկորեշտի

KPN

RO

Odobeşti

Օդոբեշտի

KPN

RO

Oltina

Օլտինա

KPN

RO

Panciu

Պանչու

KPN

RO

Panciu

Պանչու

KPN

RO

Pietroasa

Պյետրոասա

KPN

RO

Recaş

Ռեչաշ

KPN

RO

Sâmbureşti

Սամբուրետի

KPN

RO

Sarica Niculiţel

Սարիկա Նիկուլիծել

KPN

RO

Sebeş-Apold

Սեբեշ-Ապոլդ

KPN

RO

Segarcea

Սեգարչեա

KPN

RO

Ştefăneşti

Շտեֆանեշտի

KPN

RO

Târnave

Տիռնավե

KPN

RO

Terasele Dunării

Տեռասելե Դունարիի

KGT

RO

Viile Caraşului

Վիիլե Կառաշուլույ

KGT

RO

Viile Timişului

Վիիլե Տիմիշուլույ

KGT

SK

Južnoslovenská

Յուզնոսլովենսկա

KPN

SK

Južnoslovenské

Յուզնոսլովենսկէ

KPN

SK

Južnoslovenský

Յուզնոսլովենսկի

KPN

SK

Karpatská perla

Կառպատսկա պեռլա

KPN

SK

Malokarpatská

Մալոկառպատսկա

KPN

SK

Malokarpatské

Մալոկառպատսկէ

KPN

SK

Malokarpatský

Մալոկառպատսկի

KPN

SK

Nitrianska

Նիտրինասկա

KPN

SK

Nitrianske

Նիտրինասկե

KPN

SK

Nitriansky

Նիտրինասկի

KPN

SK

Slovenská

Սլովենսկա

KGT

SK

Slovenské

Սլովենսկէ

KGT

SK

Slovenský

Սլովենսկի

KGT

SK

Stredoslovenská

Ստռեդոսլովենսկա

KPN

SK

Stredoslovenské

Ստռեդոսլովենսկէ

KPN

SK

Stredoslovenský

Ստռեդոսլովենսկի

KPN

SK

Vinohradnícka oblasť Tokaj

Վինոխռադնիկա օբլաստ Տոկայ

KPN

SK

Východoslovenská

Վիխոդոսլովենսկա

KPN

SK

Východoslovenské

Վիխոդոսլովենսկէ

KPN

SK

Východoslovenský

Վիխոդոսլովենսկի

KPN

SI

Bela krajina

Բելա կռայինա

KPN

SI

Belokranjec

Բելոկռանյեց

KPN

SI

Bizeljčan

Բիզելյչան

KPN

SI

Bizeljsko Sremič

Բիզելյսկո Սռեմիչ

KPN

SI

Cviček

Ծվչեկ

KPN

SI

Dolenjska

Դոլենյսկա

KPN

SI

Goriška Brda

Գորիշկա Բրդա

KPN

SI

Kras

Կռաս

KPN

SI

Metliška črnina

Մետլիշկա չռնինա

KPN

SI

Podravje

Պոդրավյե

KGT

SI

Posavje

Պոսավյե

KGT

SI

Prekmurje

Պռեկմուրիյե

KPN

SI

Primorska

Պռիմորսկա

KGT

SI

Slovenska Istra

Սլովենսկա Իստռա

KPN

SI

Štajerska Slovenija

Շտայեռսկա Սլեվենիյա

KPN

SI

Teran

Տեռան

KPN

SI

Vipavska dolina

Վիպավսկա դոլինա

KPN

ES

3 Riberas

3 ռիբեռաս

KGT

ES

Abona

Աբոնա

KPN

ES

Alella

Ալեյա

KPN

ES

Alicante

Ալիկանտե

KPN

ES

Almansa

Ալմանսա

KPN

ES

Altiplano de Sierra Nevada

Ալտիպլանո դե Սիեռա Նեվադա

KGT

ES

Arabako Txakolina

Առբակո Տշակոլինա

KPN

ES

Arlanza

Առլանսա

KPN

ES

Arribes

Արիբես

KPN

ES

Aylés

Այլես

KPN

ES

Bailén

Բայլեն

KGT

ES

Bajo Aragón

Բախո Առագոն

KGT

ES

Barbanza e Iria

Բառբանցա է Իրիա

KGT

ES

Betanzos

Բետանսոս

KGT

ES

Bierzo

Բիերսո

KPN

ES

Binissalem

Բինիսալեմ

KPN

ES

Bizkaiko Txakolina

Բիսկայկո Տշակոլինա

KPN

ES

Bullas

Բուլաս

KPN

ES

Cádiz

Կադիս

KGT

ES

Calatayud

Կալատայուդ

KPN

ES

Calzadilla

Կալսադիյա

KPN

ES

Campo de Borja

Կամպո դե Բորխա

KPN

ES

Campo de Cartagena

Կամպո դե Կարտախենա

KGT

ES

Campo de La Guardia

Կամպո դե լա Գուարդիա

KPN

ES

Cangas

Կանգաս

KPN

ES

Cariñena

Կարինյենա

KPN

ES

Casa del Blanco

Կասա դել Բլանկո

KPN

ES

Castelló

Կաստեյո

KGT

ES

Castilla

Կաստիյա

KGT

ES

Castilla y León

Կաստիյա ի Լեոն

KGT

ES

Cataluña

Կատալունյա

KPN

ES

Cava

Կավա

KPN

ES

Chacolí de Álava

Չակոլի դե Ալավա

KPN

ES

Chacolí de Bizkaia

Չակոլի դե Բիսկայա

KPN

ES

Chacolí de Getaria

Չակոլի դե Խետարիա

KPN

ES

Cigales

Սիգալես

KPN

ES

Conca de Barberà

Կոնկա դե Բարբերա

KPN

ES

Condado de Huelva

Կոնդադո դե Ուելվա

KPN

ES

Córdoba

Կորդոբա

KGT

ES

Costa de Cantabria

Կոստա դե Կանտաբրիա

KGT

ES

Costers del Segre

Կոստերս դել Սեխրե

KPN

ES

Cumbres del Guadalfeo

Կումբրես

KGT

ES

Dehesa del Carrizal

Դեհեսա սել Կառիսալ

KPN

ES

Desierto de Almería

Դեսիեռտո դե Ալմերիա

KGT

ES

Dominio de Valdepusa

Դոմինիո դե Վալդեպուսա

KPN

ES

Eivissa

Էյվիսա

KGT

ES

El Hierro

Էլ իեռո

KPN

ES

El Terrerazo

Էլ Տեռերասո

KPN

ES

Empordà

Էմպոռդա

KPN

ES

Extremadura

Էստռեմադուռա

KGT

ES

Finca Élez

Ֆինկա էլեզ

KPN

ES

Formentera

Ֆորմենտեռա

KGT

ES

Getariako Txakolina

Խետարիակո Տշակոլինա

KPN

ES

Gran Canaria

Գռան Կանարիա

KPN

ES

Granada

Գռանադա

KPN

ES

Guijoso

Գույխոսո

KPN

ES

Ibiza

Իբիզա

KGT

ES

Illa de Menorca

Իլյա դե Մենորկա

KGT

ES

Illes Balears

Իլյես Բալեարս

KGT

ES

Isla de Menorca

Իսլա դե Մենոռկա

KGT

ES

Islas Canarias

Իսլաս Կանարիաս

KPN

ES

Jerez

Խերես

KPN

ES

Jerez-Xérès-Sherry

Խերես-Շերես-Շերի

KPN

ES

Jumilla

Խումիյա

KPN

ES

La Gomera

Լա Գոմերա

KPN

ES

La Mancha

Լա Մանչա

KPN

ES

La Palma

Լա Պալմա

KPN

ES

Laderas del Genil

Լադերաս դել Խենիլ

KGT

ES

Lanzarote

Լանցարոտե

KPN

ES

Laujar-Alpujarra

Լաուխար-Ալպուխարա

KGT

ES

Lebrija

Լեբրիխա

KPN

ES

Liébana

Լիեբանա

KGT

ES

Los Balagueses

Լոս Բալագուեսես

KPN

ES

Los Palacios

Լոս Պալասիոս

KGT

ES

Málaga

Մալագա

KPN

ES

Mallorca

Մայորկա

KGT

ES

Manchuela

Մանչուելա

KPN

ES

Manzanilla

Մանսանիլյա

KPN

ES

Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda

Մանսանիլյա -Սանլուկար դե Բառամեդա

KPN

ES

Méntrida

Մենտրիդա

KPN

ES

Mondéjar

Մոնդեխար

KPN

ES

Monterrei

Մոնտեռեյ

KPN

ES

Montilla-Moriles

Մոնտիլյա-Մորիես

KPN

ES

Montsant

Մոնտսանտ

KPN

ES

Murcia

Մուրսիա

KGT

ES

Navarra

Նավառա

KPN

ES

Norte de Almería

Նոռտե դե Ալմերիա

KGT

ES

Pago de Arínzano

Պագո դե Արինզանո

KPN

ES

Pago de Otazu

Պագո դե Օտասու

KPN

ES

Pago Florentino

Պագո Ֆլորենտինո

KPN

ES

Penedès

Պենեդես

KPN

ES

Pla de Bages

Պլա դե Բախես

KPN

ES

Pla i Llevant

Պլա ի Յեվանտ

KPN

ES

Prado de Irache

Պռադո դե Իռաչե

KPN

ES

Priorat

Պրիորատ

KPN

ES

Rías Baixas

Ռիաս Բաիխաս

KPN

ES

Ribeira Sacra

Ռիբեյրա Սակռա

KPN

ES

Ribeiro

Ռիբեյրո

KPN

ES

Ribera del Andarax

Ռիբերա դել Անդառաքս

KGT

ES

Ribera del Duero

Ռիբերա դել Դուերո

KPN

ES

Ribera del Gállego - Cinco Villas

Ռիբերա դել Գալեգո – Սինկո Վիյաս

KGT

ES

Ribera del Guadiana

Ռիբերա դել Գուադիանա

KPN

ES

Ribera del Jiloca

Ռիբեռա դել Խիլոկա

KGT

ES

Ribera del Júcar

Ռիբեռա դել Խուկար

KPN

ES

Ribera del Queiles

Ռիբեռա դել Կեյես

KGT

ES

Rioja

Ռիոխա

KPN

ES

Rueda

Ռուեդա

KPN

ES

Serra de Tramuntana-Costa Nord

Սեռա դե Տռամունտանա-Կոստա Նոռդ

KGT

ES

Sherry

Շերի

KPN

ES

Sierra de Salamanca

Սյեռա դե Սալամանկա

KPN

ES

Sierra Norte de Sevilla

Սյեռա Նոռտե դե Սևիլյա

KGT

ES

Sierra Sur de Jaén

Սիեռա Սուռ դե Խաեն

KGT

ES

Sierras de Las Estancias y Los Filabres

Սյեռաս դե լաս Էստանսիաս ի Լոս Ֆիլաբռես

KGT

ES

Sierras de Málaga

Սյեռաս դե Մալագա

KPN

ES

Somontano

Սոմոնտանո

KPN

ES

Tacoronte-Acentejo

Տակոռոնտե-Ասենտեխո

KPN

ES

Tarragona

Տառագոնա

KPN

ES

Terra Alta

Տեռա Ալտա

KPN

ES

Tierra de León

Տյեռա դե Լեոն

KPN

ES

Tierra del Vino de Zamora

Տյեռա դել Վինո դե Սամոռա

KPN

ES

Toro

Տոռո

KPN

ES

Torreperogil

Տոռեպեռոխիլ

KGT

ES

Txakolí de Álava

Չակոլի դե Ալավա

KPN

ES

Txakolí de Bizkaia

Չակոլի դե Բիսկայա

KPN

ES

Txakolí de Getaria

Չակոլի դե Խետարիա

KPN

ES

Uclés

Ուկլես

KPN

ES

Utiel-Requena

Ուիել- Ռեքուենա

KPN

ES

Val do Miño-Ourense

Վալ դո Մինյո-Oուրենսե

KGT

ES

Valdejalón

Վալդեխալոն

KGT

ES

Valdeorras

Վալդեոռաս

KPN

ES

Valdepeñas

Վալդեպենյաս

KPN

ES

Valencia

Վալենսիա

KPN

ES

Valle de Güímar

Վալե դե Խույմառ

KPN

ES

Valle de la Orotava

Վալե դե լա Oռոտավա

KPN

ES

Valle del Cinca

Վալե դել Սինկա

KGT

ES

Valle del Miño-Ourense

Վալե դել Մինյո-Oուռենսե

KGT

ES

Valles de Benavente

Վալես դե Բենավենտե

KPN

ES

Valles de Sadacia

Վալես դե Սադասիա

KGT

ES

Valtiendas

Վալտիենդաս

KPN

ES

Villaviciosa de Córdoba

Վիլավիսիոզա դե Կորդոբա

KGT

ES

Vinos de Madrid

Վինոս դե Մադրիդ

KPN

ES

Xérès

Խերես

KPN

ES

Ycoden-Daute-Isora

Իկոդեն-Դաուտե-Իսորա

KPN

ES

Yecla

Յեկլա

KPN

GB

English

Ինգլիշ

KPN

GB

English Regional

Ինգլիշ Րիջընըլ

KGT

GB

Welsh

Ուելշ

KPN

GB

Welsh Regional

Ուելշ Րիջընըլ

KGT

________________

B osa

Armeenia Vabariigi toodete geograafilised tähised,
millele on osutatud artikli 231 lõikes 4

Nimetus

Transkriptsioon ladina tähestikus

Toote liik

ՍԵՎԱՆԻ ԻՇԽԱՆ 1

Sevani Ishkhan

Kala ja mereannid

________________

(1)

   Kui artikli 231 lõikes 4 osutatud vastuväite esitamise menetluse tulemus on positiivne.


Brüssel,25.9.2017

JOIN(2017) 36 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ühisettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele ulatuslikule ja laiendatud partnerluslepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta


XI LISA

Täiendav hõlmatud riigihange

A.    Euroopa Liit:

ehitustööde kontsessioonilepingud, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta muudetud direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta ning mis on sõlmitud hankija poolt, kes on loetletud WTO riigihangete lepingu I liite Euroopa Liidu 1. ja 2. lisas. Selline kord on kooskõlas WTO riigihangete lepingu artiklitega I, II, IV, VI, VII (v.a punktid 2 (e) ja 2 (l), XVI (v.a lõiked 3 ja 4) ning XVIII.

B.    Armeenia Vabariik:

kontsessioonilepingud, mida reguleerib riigihankeseadus ning mis on sõlmitud hankija poolt, kes on loetletud WTO riigihangete lepingu I liite Armeenia Vabariigi 1. ja 2. lisas.

________________

XII LISA

VII JAOTISE „RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED“ 2. PEATÜKILE „PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED”

Armeenia Vabariik kohustub järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega vastavalt sätestatud ajakavale.

26. juuli 1995. aasta konventsioon Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse kohta

Kohaldatakse järgmisi konventsiooni sätteid:

–    artikkel 1 – üldsätted, mõisted

–    artikli 2 lõige 1 – meetmete võtmine tagamaks, et artiklis 1 osutatud tegevus ning artikli 1 lõikes 1 osutatud tegevuses osalemine, sellele õhutamine ja sellise tegevuse katsed oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega

Ajakava: need konventsiooni sätted rakendatakse alates käesoleva lepingu jõustumise hetkest.

–    artikkel 3 – äriühingu juhtide kriminaalvastutus

Ajakava: need konventsiooni sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.



Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni protokoll

Kohaldatakse järgmisi protokolli sätteid:

–    artikli 1 lõike 1 punkt c ja artikli 1 lõige 2 – asjakohased mõisted

–    artikkel 2 – passiivne korruptsioon

–    artikkel 3 – aktiivne korruptsioon

–    artikli 5 lõige 1 – meetmete võtmine tagamaks, et artiklites 2 ja 3 osutatud tegevus ning selles tegevuses osalemine ja sellele õhutamine oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega

–    artikkel 7, selle konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas

Ajakava: need protokolli sätted rakendatakse alates käesoleva lepingu jõustumise hetkest.

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teine protokoll

Kohaldatakse järgmisi protokolli sätteid:

–    artikkel 1 – mõisted

–    artikkel 2 – rahapesu



–    artikkel 3 – juriidiliste isikute vastutus

–    artikkel 4 – juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused

–    artikkel 12, selle konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas

Ajakava: need protokolli sätted rakendatakse alates käesoleva lepingu jõustumise hetkest.

Raha võltsimise takistamine

Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1338/2001 on sätestatud euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/62/EL, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kaitset võltsimise vastu

Ajakava: need määruse (EÜ) nr 1338/2001 ja direktiivi 2014/62/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Rahvusvaheline rahavõltsimise vastu võitlemise konventsioon (Genf, 1929)

Ajakava: konventsioon allkirjastatakse ja ratifitseeritakse käesoleva lepingu jõustumisel.

________________

PROTOKOLL VII JAOTISE „RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED“ 2. PEATÜKILE „PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED“

Protokolli mõisted

1.    „Eeskirjade eiramine” – ELi õiguse, käesoleva lepingu või järgnevate kokkulepete ja lepingute mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või tema hallatavaid eelarveid kas otse Euroopa Liidu nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.

2.    „Pettus” –

a)    kulude puhul tahtlik tegevus või tegevusetus, mis on seotud:

–    valede, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjel vääralt eraldatakse või hoitakse vahendeid, mis sisalduvad Euroopa Liidu üldeelarves või Euroopa Liidu poolt või nimel hallatavates eelarvetes;

–    teabe varjamisega, rikkudes teatavat kohustust, millel on samasugused tagajärjed kui käesoleva punkti esimeses taandes märgitud juhul;



–    käesoleva punkti esimeses taandes osutatud vahendite väärkasutusega, st vahendite kasutamine muuks kui algselt ettenähtud otstarbeks;

b)    tulude puhul tahtlik tegevus või tegevusetus, mis on seotud:

–    valede, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjel õigusvastaselt vähendatakse vahendeid, mis sisalduvad Euroopa Liidu üldeelarves või Euroopa Liidu poolt või nimel hallatavates eelarvetes;

–    teabe varjamine, rikkudes teatavat kohustust, millel on samasugused tagajärjed kui eespool märgitud juhul;

–    õiguspäraselt saadud kasu väärkasutamisega, millel on samasugused tagajärjed.

3.    „Aktiivne korruptsioon” – tahtlik tegevus, millega lubatakse või antakse otseselt või vahendaja kaudu ametnikule tema enda või kolmanda isiku jaoks suvalist liiki soodustus vastutasuks selle eest, et ta tegutseks või hoiduks tegutsemast oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel oma teenistuskohustusi rikkudes viisil, mis kahjustab või võib kahjustada Euroopa Liidu finantshuve.

4.    „Passiivne korruptsioon” – tahtlik tegevus, millega ametnik otseselt või vahendaja kaudu taotleb või saab suvalist liiki soodustusi endale või kolmandale isikule või võtab vastu lubaduse sellise soodustuse kohta, et vastutasuks tegutseda või hoiduda tegutsemast oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel oma teenistuskohustusi rikkudes viisil, mis kahjustab või võib kahjustada Euroopa Liidu finantshuve.



5.    „Huvide konflikt“ – olukord, mis võib tekitada kahtlust teenistuja võimes täita oma ülesandeid erapooletult ja objektiivselt põhjustel, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) artiklis 57.

6.    „Alusetult makstud” – makstud ELi vahendeid käsitlevaid eeskirju rikkudes.

7.    „Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)” – Euroopa Komisjoni pettustevastasele võitlusele spetsialiseerunud üksus. OLAF on oma tegevuses sõltumatu ning vastutab haldusuurimiste korraldamise eest, mille eesmärk on võidelda pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määruses (EL, Euratom ) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, ning nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.

________________

PROTOKOLL

VASTASTIKUSE HALDUSABI KOHTA TOLLIKÜSIMUSTES

ARTIKKEL 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „tollialased õigusaktid“ – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigus- või haldusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste kehtestatud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b)    „taotluse esitanud asutus“ – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud ja kes taotleb abi tolliküsimustes käesoleva protokolli alusel;

c)    „taotluse saanud asutus“ – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab vastu tolliküsimusi käsitleva abitaotluse käesoleva protokolli alusel;



d)    „isikuandmed“ – igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtava füüsilise isikuga;

e)    „tollialaseid õigusakte rikkuv toiming“ – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

ARTIKKEL 2

Kohaldamisala

1.    Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige rakendamine eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamise kaudu.

2.    Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes kehtib lepinguosalise kõigi haldusasutuste kohta, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See abi ei piira nende sätete kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse haldusabi andmist kriminaalasjades, ega hõlma teavet, mis on saadud õigusasutuse taotlusel kasutatud volituste abil, välja arvatud juhul, kui nimetatud asutused on andnud loa sellise teabe edastamiseks.

3.    Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.



ARTIKKEL 3

Abistamine taotluse korral

1.    Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis võib aidata taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse või võidakse neid õigusakte rikkuda.

2.    Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:

a)    kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, nimetades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

b)    kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3.    Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigus- või haldusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a)    füüsiliste ja juriidiliste isikute üle, kelle puhul on põhjust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;



b)    paikade üle, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

c)    kaupade üle, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mis annab põhjendatult alust arvata, et need on ette nähtud kasutamiseks tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks;

d)    transpordivahendite üle, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.

ARTIKKEL 4

Omaalgatuslik abi

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigus- või haldusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige kogutud teavet:

a)    toimingute kohta, mis rikuvad või näivad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;



b)    tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute tegemise uute viiside või meetodite kohta;

c)    kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;

d)    füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle puhul on põhjust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

e)    transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

ARTIKKEL 5

Edastamine ja teavitamine

1.    Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigus- või haldusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et edastada taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asuvale adressaadile kõik dokumendid ja teatada talle kõikidest otsustest, mis pärinevad taotluse esitanud asutuselt ja kuuluvad käesoleva protokolli kohaldamisalasse.

2.    Dokumentide edastamise või otsuste teatavakstegemise taotlused esitatakse kirjalikult taotluse saanud asutuse ametlikus keeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.



ARTIKKEL 6

Abitaotluste vorm ja sisu

1.    Käesoleva protokolli kohased taotlused koostatakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kiireloomulistel juhtudel võib taotluse saanud asutus vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid taotluse esitanud asutus peab need viivitamata kirjalikult kinnitama.

2.    Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a)    taotluse esitanud asutus;

b)    taotletav abi;

c)    taotluse eesmärk ja põhjus;

d)    asjakohased õigus- või haldusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;



e)    võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta ning

f)    asjakohaste faktide ja juba tehtud uurimise kokkuvõte.

3.    Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse ametlikus keeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.

4.    Kui taotlus ei vasta lõigetes 1–3 loetletud vorminõuetele, võib taotluse saanud asutus nõuda selle parandamist või täiendamist. Samal ajal võivad kummagi lepinguosalise asutused anda korralduse võtta ettevaatusabinõusid.

ARTIKKEL 7

Taotluste täitmine

1.    Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sama lepinguosalise muude asutuste taotlusel, esitades juba olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse edastanud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.



2.    Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigus- või haldusnormide kohaselt.

3.    Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida taotluse saanud asutuse või lõikes 1 osutatud muu asjaomase asutuse ruumides, et hankida teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli kohaldamiseks.

4.    Ühe lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

ARTIKKEL 8

Teabe edastamise vorm

1.    Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjakohased dokumendid, tõestatud koopiad või muud materjalid.

2.    Nimetatud teavet võib esitada elektroonilisel kujul.



3.    Taotluse esitanud asutus võib nõuda originaaldokumentide esitamist üksnes juhul, kui tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

ARTIKKEL 9

Erandid abistamiskohustusest

1.    Abi andmisest võib keelduda või siduda selle andmise teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva protokolli kohane abi:

a)    võib kahjustada Armeenia Vabariigi või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust;

b)    võib ohustada avalikku korda, julgeolekut, riigisaladust või muid olulisi huve, eelkõige artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel või

c)    rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2.    Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevaid uurimisi, vastutusele võtmist või kohtumenetlusi. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.



3.    Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4.    Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel teeb taotluse saanud asutus oma otsuse ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele viivitamata teatavaks.

ARTIKKEL 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.    Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega vastavalt kummagi lepinguosalise õigusnormidele. Kõnealuse teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele teavet vastuvõtva lepinguosalise vastavate õigusnormide kohaselt.

2.    Isikuandmeid võib vahetada üksnes juhul, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma viisil, mida teine lepinguosaline peab piisavaks.



3.    Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud haldus- või kohtumenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse esitatud asjades ja süüdistustes. Taotluse saanud asutus võib seada teabe esitamise või dokumentide kättesaadavaks tegemise tingimuseks enda teavitamise sellisest kasutamisest.

4.    Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosalistest soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellise kasutamise suhtes kehtivad nimetatud asutuse seatud piirangud.

ARTIKKEL 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutus võib anda teise lepinguosalise ametnikule loa esineda talle antud volituste piires eksperdi või tunnistajana kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millises kohtu- või haldusasutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.



ARTIKKEL 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõigist vastastikustest nõuetest, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

ARTIKKEL 13

Rakendamine

1.    Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Armeenia Vabariigi tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide tolliasutused. Nemad otsustavad kõigi käesoleva protokolli rakendamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korra üle, võttes arvesse eelkõige isikuandmete kaitse valdkonnas kehtivaid õigusnorme.

2.    Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele rakendusmeetmetest, mis nad käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtavad.



3.    Euroopa Liidus ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel. Armeenia Vabariigis ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Armeenia tolliasutuste vahelist teabevahetust mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel.

ARTIKKEL 14

Muud kokkulepped

Käesoleva protokolli sätted on ülimuslikud kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida üksikute liikmesriikide ja Armeenia Vabariigi vahel, juhul kui viimati nimetatud lepingute sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

ARTIKKEL 15

Konsultatsioonid

Käesoleva protokolli tõlgendamise ja rakendamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste omavaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artikli 126 alusel loodud tolli allkomitees.

________________