EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.10.2017
COM(2017) 650 final/2
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Komisjoni 2018. aasta tööprogramm
Tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks
An agenda for a more united, stronger and more democratic Europe
I. Ühtsem, tugevam ja demokraatlikum liit
Euroopa jõud on silmnähtavalt taastumas. Euroopa Liidus viis aastat tagasi alanud majanduse elavnemine on jõudnud kõikidesse liikmesriikidesse. Praegu ületab majanduskasv ELis tervikuna 2 % (euroala 2,2 %), mis tähendab, et Euroopa majandus on kasvanud viimase kahe aasta jooksul kiiremini kui Ameerika Ühendriikide oma. Praeguse komisjoni ametiaja jooksul on loodud peaaegu kaheksa miljonit töökohta, mis on osaliselt saanud teoks tänu ELi institutsioonide tööle ja panusele, mille on andnud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, noortegarantii, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, ning tänu Euroopa Keskpanga rahapoliitikale. Euroopa Liiduga seotud kindlustunne ja usaldus on taastumas. Märtsis deklareerisid ELi juhid Roomas oma tahet muuta Euroopa Liit tugevamaks ja vastupidavamaks seeläbi, et liikmesriigid oleksid veelgi ühtsemad ja solidaarsemad ning austaksid ühiseid reegleid.
Euroopale on avanenud nüüd võimalus, kuid see võimalus ei ole igavene. Praeguse impulsi maksimaalseks ärakasutamiseks esitab komisjon oma tööprogrammi järgmiseks 14 kuuks (2018. aasta lõpuni). Selle aluseks on ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamise tegevuskava, mida president Juncker tutvustas seoses oma 2017. aasta 13. septembril peetud kõnega olukorrast Euroopa Liidus. See aitab Euroopal oma positiivset tegevuskava ellu viies kursil püsida ning tagab, et Euroopa jätkab kindlalt keskendumist suurtele asjadele, mille puhul on Euroopa tasandi meetmetel tõendatav lisaväärtus.
Praegune komisjon esitanud 80 % neist ettepanekutest, mis on olulised digitaalse ühtse turu, energialiidu, kapitaliturgude liidu, pangandusliidu, julgeolekuliidu ja tervikliku Euroopa rändepoliitika elluviimiseks 1 . Nüüd peab esmatähtsaks saama, et nende ettepanekute põhjal sünniksid õigusaktid ja et need seejärel ka rakendataks. Mida varem Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku protsessi lõpule viivad, seda kiiremini näevad kodanikud ja ettevõtjad meie ühiste jõupingutuste tulemusi. Komisjon kahekordistab oma jõupingutusi, et kaasseadusandjaid igal sammul toetada.
2018. aasta tööprogrammil on kaks põhisuunda. Kõigepealt esitatakse tööprogrammis piiratud arv sihipäraseid seadusandlikke meetmeid, mille abil viia järgmiste kuude jooksul lõpule töö prioriteetsetes poliitikavaldkondades. Komisjon esitab kõik seadusandlikud ettepanekud hiljemalt 2018. aasta maiks. See annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule piisavalt aega ja manööverdamisruumi seadusandlike ülesannete täitmiseks enne seda, kui eurooplased teevad Euroopa valimistel 2019. aasta juunis meie ühiste saavutuste kohta oma demokraatliku otsuse.
Teiseks tutvustatakse tööprogrammis kaugemale tulevikku suunatud algatusi, millega kujundatakse uue 27-liikmeriigilise liidu tulevikku aastani 2025. Need algatused põhinevad arutelul, mis käivitati komisjoni valge raamatuga Euroopa tuleviku kohta ja kõnega Euroopa Liidu olukorrast. Kõik see on saavutatav Lissaboni lepingu kasutamata potentsiaali täieliku rakendamisega 2 . Komisjoni ametiaja lõpuks esitame kõigi kõnealuste algatuste tulemused.
Nagu varasematel aastatel, tehakse tööprogrammis mitu ettepanekut, mis tulenevad kehtivate õigusaktide läbivaatamisest õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames, võttes arvesse REFITi platvormi arvamusi. Võimaldamaks kaasseadusandjatel keskenduda tõeliselt oluliste ettepanekute vastuvõtmisele, sisaldab tööprogramm märkimisväärsel arvul menetluses olevaid ettepanekuid, mille soovitame tagasi võtta, arvestades, et nende puhul ei ole Euroopa Parlamendis ja nõukogus kokkuleppe saavutamist ette näha või mis ei täida enam oma otstarvet või mis on tehniliselt iganenud. Tööprogrammis jätkatakse ka vananenud õigusaktide kehtetuks tunnistamise protsessi 3 . Ühtlasi avaldame komisjoni parema õigusloome tegevuskava ülevaate ja selle tulemused 4 koos tulemustabeliga, milles tutvustakse üksikasjalikult järelmeetmeid, mida REFITi platvormil kogutud arvamuste põhjal kavandatakse, ning jätkuvaid jõupingutusi kehtivate õigusaktide hindamisel ja läbivaatamisel.
II. Junckeri komisjoni kümne prioriteediga seotud töö lõpuleviimine ja tulemused 5
Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele
Usalduse taastumine ja investeerimise elavnemine kogu Euroopas on olnud majandusliku väljavaate paranemisel otsustava tähtsusega. Nii on loodud töökohti ja suurenenud majanduskasv kõikjal Euroopas ning toetatud uusi – nii füüsilisi kui ka digitaalseid – taristuid ja aidatud kiirendada Euroopas üleminekut puhta energia kasutamisele. Peame nüüd investeeringute suurendamiseks oma jõupingutusi jätkama. Euroopa investeerimiskaval on oluline roll projektide algatamisel, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisel ja töökohtade loomisel. Sellele tuginedes on meil nüüd kiiresti vaja rakendada EFSI 2.0 ettepanek ja koondettepanek 6 , et lihtsustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kombineerimist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga. Investeeringute hoog ei ole ilma vajalike struktuurireformideta püsiv. Me teeme investeeringute suurendamise reformide analüüsi. Komisjon jätkab Euroopa poolaasta kasutamist, et koordineerida majanduspoliitikat ja edendada kasvustrateegiat, mille kaudu tagada investeeringud, rahanduse usaldusväärsus ja struktuurireformid.
Euroopa majandus sõltub tema tööstuslikust konkurentsivõimest. Võttes aluseks sidusrühmade seisukohad, esitas Euroopa Komisjon ELi tööstuspoliitika uuendatud strateegia 7 . Me kavatseme toetada innovatsiooni, töökohtade ja majanduskasvu loomist ringmajanduse strateegiaga 8 , mis võib meie majandusele, meie konkurentsivõimele ja meie keskkonnale tohutut kasu tuua. Me esitame piiratud arvu ettepanekuid, et hoogustada tööd selles valdkonnas. Nendes keskendutakse eelkõige sellele, kuidas me toodame ja kasutame plasti, tehes tööd selle nimel, et kõik plastpakendid oleksid aastaks 2030 ringlussevõetavad, ja sellele, kuidas toimub vee korduskasutamine ja joogivee tootmine. Me teeme ka ettepaneku ringmajanduse arendamise edusammude jälgimise raamistiku kohta. Parema reguleerimise valdkondliku lähenemisviisi osana üritame kõrvaldada õiguslikud, tehnilised ja praktilised kitsaskohad, mis esinevad jäätmeid, tooteid ja kemikaale käsitlevate õigusaktide kokkupuutealas. Me jätkame 2012. aasta biomajanduse strateegia 9 hindamisega seotud tööd ja uurime, kuidas seda paremini edendada, sealhulgas selle ulatust laiendades.
Üldine majanduskeskkond on küll märkimisväärselt paranenud, kuid Euroopa Liit peab endiselt tegelema kriisi tagajärgedega ja looma suurema majanduskasvu toel kõigi jaoks rohkem töökohti, õiglust ja uusi võimalusi. Praegune komisjon on teinud selle probleemi lahendamiseks vajaliku eeltöö, näiteks Euroopa oskuste tegevuskava 10 abil. Nüüd peame seda kava liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil Euroopa Sotsiaalfondi toetusel edasi viima, pöörates erilist tähelepanu põhioskustele ja digitaaloskustele.
Ühendatud digitaalne ühtne turg
Kuna iga päev kasutab 360 miljonit eurooplast internetti tööks, õppimiseks, ostude tegemiseks ja suhtlemiseks, vajab Euroopa tõelist digitaalset ühtset turgu. Selleks on komisjon alates 2015. aasta maist esitanud juba 24 seadusandlikku ettepanekut. Praeguseks on kaasseadusandjad võtnud nendest ettepanekutest vastu vaid kuus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu prioriteet peaks nüüd olema võtta menetluses olevad ettepanekud vastu nii kiiresti kui võimalik, sh eelkõige elektroonilise side seadustiku, kavandatud autoriõiguste reformi ja digitaalse sisu direktiivi ettepanekud. Euroopa vajab spektrihalduse alal tugevdatud koostööd, et saavutada 2020. aastaks maailma tipptasemele vastavad väga kiired püsi- ja mobiilsidevõrgud (5G) ning suurem koordineeritud sagedusala kättesaadavus ühtsete regulatiivsete ja majandustingimuste alusel. Digitaalse ühtse turu loomise lõpuleviimiseks esitame ka ettepaneku, mis käsitleb õiglust ettevõtjate äriplatvormidel, algatuse libauudiste vastaseks võitluseks ja muudetud suunised, mis käsitlevad märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid elektroonilise side sektoris.
Digitaalse ühtse turu edukus oleneb lõppkokkuvõttes sellest, kuivõrd eurooplased seda usaldavad. Küberrünnakud on tõusuteel ning eurooplased seisavad nüüd interneti kasutamisel silmitsi uute ja erinevate ohtudega. Nende ohtude käsitlemiseks tegi komisjon juba 13. septembril mitu ettepanekut kodanike paremaks kaitsmiseks uutest tehnoloogiatest tulenevate ohtude vastu 11 . Me viime selle paketiga seotud töö lõpule ning kaitseme oma majanduste ja demokraatia stabiilsust küberohtude eest, luues küberjulgeoleku pädevuskeskuste võrgustiku. Samal ajal keskendub komisjon endiselt ka sellele, et kasutada maksimaalselt ära uute tehnoloogiate pakutavaid võimalusi, nagu näiteks kõrgjõudlusega andmetöötlus ja isejuhtivad autod. Samuti püüame võimalikult palju ära kasutada tehisintellekti, millel on meie majanduses ja ühiskondades üha suurenev roll.
Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika
Oleme teinud suuri edusamme energialiidu ülesehitamisel. Praegu on prioriteet 2016. aasta detsembris esitatud paketi „Puhas energia kõigile eurooplastele“ 12 ja kliimamuutuste poliitika ajakohastamise ettepanekute vastuvõtmine. Komisjon jätkab tööd energiavarustuskindluse ja siseturu toimimise parandamise nimel. Me esitame ettepaneku Euroopa gaasisiseturule sisenevaid gaasijuhtmeid käsitlevate ühiste eeskirjade kohta. Hakkame Venemaaga pidama läbirääkimisi gaasijuhtme projekti Nord Stream 2 käitamise aluspõhimõtete üle, kui nõukogu on võtnud vastu meie soovitatud tugeva mandaadi. Transpordi valdkonnas koondab komisjon oma jõupingutused autode, furgoonautode ja raskeveokite uutele CO2 -normidele. Jätkame oma tööd akude ja alternatiivkütuste taristu alal, tunnistades nende strateegilist rolli üleminekul keskkonnahoidlikule liikuvusele ja puhta energia kasutamisele.
Süvendatud ja õiglasem, tugevama tööstusbaasiga siseturg
Euroopa projekti keskmes on hästitoimiv ühtne turg. Tänu sellele saavad inimesed, teenused, kaubad ja kapital vabamalt liikuda. See pakub võimalusi Euroopa ettevõtjatele ning tagab tarbijatele suurema valiku ja madalamad hinnad. Komisjon koondab järgmisel aastal oma jõupingutused ELi äriühinguõiguse läbivaatamisele, et toetada ettevõtjaid selgete, ajakohaste ja tõhusate eeskirjadega. Me jätkame oma püüdlusi kaitsta riikide eelarveid kahjulike maksutavade eest. See hõlmab käibemaksumäärade kehtestamise ajakohastatud eeskirju, liikmesriikidevahelise halduskoostöö eeskirju käibemaksu valdkonnas, ettepanekut lihtsustada VKEde käibemaksusüsteemi ja hargmaiste ettevõtjate digitaalmajandusest saadud kasumi maksustamise eeskirju. Lisaks kavandab komisjon meetmeid toiduainete tarneahela toimimise parandamiseks, et aidata põllumajandustootjatel tugevdada oma turupositsiooni ja aidata neid kaitsta tulevaste vapustuste eest.
Pangandusliidu 13 loomise lõpuleviimiseks teeme ettepanekuid rahastamise ja tehnoloogia koostoime kohta ning ettepaneku ühis- ja vastastikuse rahastamise eeskirjade kohta. Lihtsustame pandikirjade kasutamist ja vähendame investeerimisfondide piiriülesel turustamisel esinevaid takistusi ning esitame algatuse jätkusuutliku rahanduse kohta. Esitame ettepaneku muus vääringus kui euro tehtavaid piiriüleseid makseid hõlmavate eeskirjade kohta. See aitab tagada, et kõik eurooplased maksavad vähendatud tasusid, kui nad teevad rahaülekandeid välismaale või võtavad puhkusereisil raha välja automaadist.
Kuid teha on veel palju, kui soovime tagada, et sotsiaalne õiglus ja töötajate õigused saaksid ühtse turu kaubamärkideks. Komisjon käsitleb töötajate liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise sõlmküsimusi, tehes ettepaneku Euroopa tööhõiveameti loomiseks ja Euroopa mitmeotstarbelise sotsiaalkindlustusnumbri kasutuselevõtmiseks, et lihtsustada kodaniku suhtlust ametiasutustega paljudes valdkondades. Teeme ettepaneku ajakohastada sotsiaalkindlustussüsteeme, võttes arvesse uusi töövorme, et täita lüngad nii, et igaüks, kes töötab, saaks olenemata tööalasest staatusest anda oma panuse ja vastava juurdepääsu sotsiaalkaitsele. Töötajate täiendavaks kaitsmiseks ühtsel turul teeb komisjon ettepaneku tugevdatud kohustuste kohta, et tagada töötajate kirjalik teavitamine nende töötingimustest.
Samuti peame oma kodanikke paremini kaitsma ja sel eesmärgil esitame ühise tegevuskava riikliku vaktsineerimispoliitika kohta. Sellega toetatakse liikmesriike vaktsineerimisprogrammide elluviimisel, vaktsiinide suhtes kõhkleva hoiaku vähendamisel ja vaktsiinivarude paremal tagamisel.
Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit
Majanduskasvu hoo säilitamiseks soovitab komisjon euroala jaoks üldjoontes neutraalset eelarvepoliitikat ja jätkuvat keskendumist majandusliku ja sotsiaalse lähenemise ning vastupanuvõime tugevdamisele. Samuti jätkame oma tööd süvendatud ja õiglasema majandus- ja rahaliidu loomiseks ja selle demokraatliku vastutuse suurendamiseks. Majandus- ja rahaliit on meie parim vahend Euroopa jõukuse suurendamisel ja Euroopa kaitsmisel tulevaste majanduslike šokkide vastu. Selle töö edendamiseks teeb komisjon enne 2017. aasta lõppu ettepaneku võtta vastu ulatuslik meetmepakett.
Selle paketi raames teeme ettepaneku võtta Euroopa stabiilsusmehhanism Euroopa Liidu õigusraamistikku, et suurendada demokraatlikku vastutust ning samal ajal tugevdada selle rolli ja otsuste tegemist. Meie eesmärk peab olema tõeline Euroopa Valuutafond, mille abil on võimalik reageerida kriisidele ja mis toimib koos majanduspoliitika väljakujunenud igapäevaste koordineerimis- ja järelevalvevahenditega. Teeme ka ettepaneku luua ELi eelarves euroala jaoks ettenähtud eelarverea, mida saab kasutada neljal eesmärgil: struktuurireformide toetamine; stabiliseerimisfunktsioon; pangandusliidu kaitsemeede; lähenemisvahend ühinemiseelse abi andmiseks euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele. Samuti teeme ettepaneku majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sisu integreerimiseks ELi õigusraamistikku, nagu lepiti kokku 2012. aastal, võttes arvesse asjakohast paindlikkust, mida pakub stabiilsuse ja kasvu pakt ning mida komisjon on alates 2015. aasta jaanuarist käsitlenud. Majandus- ja rahaliit muutub tugevamaks üksnes siis, kui solidaarsus ja vastutus käivad käsikäes.
Pangandusliidu loomise lõpuleviimine, millega saavutatakse meie pangandussektoris nii riskide maandamine kui ka jagamine, on selle töö üheks kandvaks sambaks. Komisjon esitas hiljuti auahne, kuid realistliku plaani, kuidas jõuda kokkuleppele hetkel veel lahtistes pangandusliidu elementides – eriti Euroopa hoiuste tagamise skeemi osas –, lähtudes nõukogu võetud kohustustest 14 . Me esitame veel ettepanekuid, mis käsitlevad viivislaene ja ELi riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite väljatöötamist. Väljakujunenud pangandusliit aitab koos ELi kapitaliturgude liiduga ehitada üles stabiilse ja integreeritud finantssüsteemi, mida kodanikud ja ettevõtjad vajavad.
Euroopa sotsiaalõiguste sammas 15 annab uut hoogu lähenemisprotsessile, mille eesmärk on saavutada paremad töö- ja elamistingimused kõikides liikmesriikides. Sellega edendatakse ELi sotsiaalmeetmete kava kõikidel tasanditel ja see aitab meil kujundada ühist arusaama sotsiaalse õigluse kohta ühtsel turul, st luua Euroopa sotsiaalsete standardite liit, nagu kõlas president Junckeri üleskutse kõnes olukorrast Euroopa Liidus 2017. aastal. Ootame pikisilmi Göteborgis novembris toimuval tippkohtumisel esitatavat teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta. Integreerime Euroopa poolaasta protsessi uue sotsiaalvaldkonna tulemustabeli, mis on Euroopa sotsiaalõiguste samba lisa, et oleks võimalik asjakohaselt jälgida nendes küsimustes tehtavaid edusamme.
Tasakaalustatud ja edumeelne kaubanduspoliitika üleilmastumise ohjamiseks
Maailma suurima kaubandusjõuna vajab Euroopa avatud ja õiglast kaubavahetust partneritega kogu maailmas. Me kavatseme esitada edumeelse ja kaugeleulatuva kaubanduskava, mis tagab tasakaalu avatuse ja vastastikkuse ning sotsiaal- ja keskkonnastandardite täitmise vahel. ELi kaubanduslepete kaudu luuakse töökohti ja suureneb majanduskasv. Me jätkame läbirääkimisi Mercosuri ja Mehhikoga ning töötame koos Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega selle nimel, et sõlmitaks lepingud mh Jaapani, Singapuri ja Vietnamiga ning et neid lepinguid rakendataks nõuetekohaselt, nii et nendest tõuseks kasu. Samuti tahame edendada kaubandusläbirääkimisi Austraalia ja Uus-Meremaaga, niipea kui nõukogu on komisjoni soovitatud volitused heaks kiitnud. Ent me ei ole naiivsed vabakauplejad. Sel aastal jätkame oma jõupingutusi, et säilitada ja edendada Euroopa kõrgeid standardeid seoses kolmandate riikidega ning tagada Euroopa ettevõtjate ja töötajate jaoks maailmas võrdsed tingimused. Selle taustal on oluline, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtaksid kiiresti vastu menetluses olevad ettepanekud kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamise kohta ja Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta 16 .
Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused
Siseturu edukus sõltub lõppkokkuvõttes usaldusest. See usaldus võib kergesti kaduda, kui tarbijad tunnevad, et kahju korral ei ole õiguskaitsevahendid neile kättesaadavad. Seepärast esitab komisjon tarbijatele suunatud uue kokkuleppe, et parandada kohtulikku täitemenetlust, tarbijaõiguste kasutamist kohtuväliseks heastamiseks ja lihtsustada riiklike tarbijakaitseasutuste koordineerimist ja tulemuslikku tegevust. Samuti jätkame tööd rikkumisest teatajate kaitsmise nimel.
Liit soovib kodanike heaolu suurendada, mis tähendab nende turvalisuse eest hoolitsemist. Liidul oli eelmisel aastal otsustav roll kodanike kaitsmisel loodusõnnetuste eest ja liit peab seda edaspidigi tegema. Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism näitab Euroopa solidaarsust nii liidusiseselt kui ka liiduväliselt. Me teeme ettepaneku seda mehhanismi tugevdada ja toetada selle enda tegevusvõimekuse kaudu, tagamaks, et liidul oleks võimalik anda meie kodanikele paremat kriisi- ja hädaabi võimalikult tõhusalt ja minimaalse bürokraatiaga.
Julgeolekuliidu loomise lõpuleviimine on esmatähtis. Me oleme juba teinud tõelisi edusamme terrorismivastases võitluses ja me esitame ettepanekud, millega parandada õiguskaitseasutuste piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele ja finantsandmetele, ning karmistame veelgi eeskirju, mis käsitlevad lõhkeainete lähteaineid, mida terroristid võivad kasutada ise relvade valmistamiseks. Me jätkame sotsiaalmeedia ettevõtetega koostöö edendamist, et avastada ja kõrvaldada ebaseaduslikku veebisisu, ja vajaduse korral teeme ettepaneku terroristliku veebisisu kõrvaldamist käsitleva õigusakti vastuvõtmiseks. Komisjon toetab jätkuvalt liikmesriikide võitlust radikaliseerumise vastu ja aitab neid avaliku ruumi kaitsmise tegevuskava 17 rakendamisel ning töötab välja edasisi meetmeid raudtee-reisijateveo turvalisuse parandamiseks. Me tugevdame oma jõupingutusi, et muuta Euroopa Liidu ühiskond turvalisemaks täielikus kooskõlas põhiõigustega, esitades ettepaneku infosüsteemide koostalitlusvõime kohta.
Meie ühiskondades on teabe ja andmete vahetamisel kindel koht ja järjest enam ka piirülene mõõde. Komisjon viib lõpule oma juhised andmete säilitamise tuleviku kohta. 2018. aasta alguses kavatseb komisjon võtta vastu otsuse andmete piisavuse kohta seoses Jaapaniga, et tagada ELi ja Jaapani vaheline isikuandmete vaba liikumine, sest see on meie tugevdatud majanduspartnerluse lahutamatu osa.
Euroopa Ülemkogu kordab oma pühendumist Schengeni süsteemile ning väljendab kavatsust pöörduda tagasi Schengeni süsteemi juurde niipea kui võimalik, võttes samal ajal täiel määral arvesse liikmesriikide proportsionaalseid julgeolekuhuvisid. Seepärast on väga tähtis, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtaksid kiiresti vastu komisjoni ettepaneku Schengeni piirieeskirjade läbivaatamise kohta.
Uue rändepoliitika suunas
Euroopa rände tegevuskava rakendamine edeneb hästi. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad eelisjärjekorras võtma vastu juba esitatud ettepanekud. Eelkõige sõltub Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis põhineb solidaarsusel ja tagab vastutuse jagamise, Dublini reformist 18 . Me toetame Euroopa Parlamendi ja nõukogu jõupingutusi viia Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga seotud töö lõpule 2018. aasta juuniks.
Rändealane partnerlusraamistik on rändepoliitika väliskomponendi osas tulemuste saavutamise jaoks otsustava tähtsusega. ELi tulemuslikum tegevus nende inimeste tagasisaatmisel, kellel puudub õigus ELis viibida, nõuab liikmesriikidelt koos kolmandate riikidega järjepidevaid jõupingutusi. Oleme esitanud välisinvesteeringute kava 19 , millega hakatakse toetama uue põlvkonna investeeringuid meie naabruses ja Aafrikas ning me asume seda kiiresti rakendama, et toetada jätkusuutlikke kohalikke projekte.
Euroopa vajab tulemuslikke seaduslikke teid, et pakkuda alternatiivi nende jaoks, kes riskivad oma eluga ja keda kasutavad ära inimkaubanduse võrgustikud. Ümberasustamise kiirendamisega annab EL usaldusväärse väljavaate neile, kes kaitset vajavad. Vananeva ühiskonnaga Euroopa vajab ka seaduslikku rännet, et ületada demograafiline lõhe ja oskuste nappus. Selles valdkonnas on EL ühiselt tegutsedes tugevam kui tema liikmesriigid üksinda. Ettepanek kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise kohta (nn sinise kaardi ettepanek 20 ) tuleks kiiresti vastu võtta. Lisaks teeb komisjon 2018. aastal vajalikud ettepanekud viisaeeskirja ja viisainfosüsteemi läbivaatamiseks ning võtab selles kontekstis tagasi ettepanekud viisaeeskirja ja ringreisiviisa kohta 21 .
Kaalukam roll rahvusvahelisel tasandil
Euroopa on stabiilsuse ja rahu saavutamisel jätkuvalt teenäitaja, kuid me ei tohiks kunagi pidada enda julgeolekut iseenesestmõistetavaks. Peame tegema rohkem kaitsealast koostööd, võttes kasutusele kõik meie käsutuses olevad vahendid, sealhulgas ELi eelarve. Innovatsiooni ja koostöö tugevdamiseks Euroopa kaitsetööstuses on mõjuvad põhjused. Selles töös peab Euroopa Kaitsefondil olema otsustav roll. Komisjon seab prioriteediks fondi kiire rakendamise, samuti ettepaneku Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi kohta 22 .
Me edendame ja tugevdame oma suhteid oluliste partneritega, nagu India ja Ladina-Ameerika. Suhete tugevdamiseks Aasiaga kõigis valdkondades teeme ettepaneku strateegiaks, millega tugevdada ühenduvust kahe maailmajao vahel. Meie pikaajaline partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega on suure väärtusega. Me teeme tööd selle nimel, et uuendada seda partnerlust 2020. aastal, kohandades seda maailmas toimuvate muutuste taustal ja muutes selle tugevaks ja modernseks poliitiliseks liiduks. Me töötame oma ühiste huvide ning tugevdatud ja eeskirjadel põhineva maailmakorra nimel. Ajalooline tuumakokkulepe Iraaniga on avanud tee laiemate suhete taastamisele ELi ja Iraani vahel. Samuti edendame oma suhteid Iraagiga.
Demokraatlike muutuste liit
Demokraatlike muutuste liidu elluviimine on olnud praeguse komisjoni peamine püüdlus. Komisjon on märkimisväärselt tugevdanud jõupingutusi kodanike kaasamiseks ja ta pidas selleks 312 kodanike dialoogi, konsulteerides ulatuslikult kõigi sidusrühmadega parema õigusloome tegevuskava raames ja tehes ettepaneku Euroopa kodanikualgatuse 23 läbivaatamise kohta, et teha see kättesaadavamaks ja selle kasutamine hõlpsamaks. Me lõime Euroopa solidaarsuskorpuse 24 vähem kui aasta eest ja see pakub juba tuhandetele noortele inimestele uusi võimalusi kogu Euroopa Liidus. See aitab noortel osaleda ühiskondlikus elus ning arendada oma töökarjääri alguses teadmisi ja oskusi. Nüüd on aasta lõpuks vaja luua sellele kindel õiguslik alus.
Samuti on läbipaistvusel ja vastutusel demokraatliku legitiimsuse seisukohast keskne tähendus. Komisjon näitab oma suhetes huvide esindajatega eeskuju ja õhutab Euroopa Parlamenti ja nõukogu leppima kiiresti kokku kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe 25 osas kõigi kolme institutsiooni jaoks. Me teeme Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konstruktiivset koostööd, et saavutada kokkulepe komiteemenetluse määruses 26 soovitatud paranduste tegemise suhtes ning erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamise 27 suhtes.
III. 2025. aastaks täidetavad eesmärgid: ühtsem, tugevam ja demokraatlikum liit
Tänaseid plaane ellu viies peame ühtlasi valmistuma homse liidu vajadusteks. Selles programmis on välja toodud see, mida meil on vaja teha järgmise neljateistkümne kuu jooksul, kuid ühtlasi tehakse ka ettepanekuid algatusteks, mis vaatavad kaugemale tulevikku – aastasse 2025 ja kaugemale.
30. märtsil 2019 sünnib uus Euroopa 27. Meil on võimalus seda uut Euroopat kujundada. Vaid mõni nädal hiljem, 2019. aasta juunis, astuvad eurooplased hääletuskastide juurde. Me peame oma tööga alates praegusest kuni selle päevani tagama, et kui inimesed hääletama lähevad, vastaks see uus Euroopa nende ootustele ja et neile olulistes küsimustes oleks näidata ette tulemused. Selle eesmärgi on komisjon seadnud ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamise Sibiu tegevuskavas 28 ja see lisati ka juhtide tegevuskavasse, milles lepiti kokku Euroopa Ülemkogul 19. oktoobril, ning see peab andma konkreetseid tulemusi 9. mail 2019 Rumeenias toimuva erakorralise tippkohtumise ajaks. Komisjoni poliitilise panuse sellesse tegevuskavasse moodustavad käesoleva tööprogrammi raames saavutatavad tulemused. Tegutseda tuleb kohe ja seepärast esitatakse kõik need tulevikku vaatavad algatused komisjoni praeguse ametiaja jooksul, avades praeguste aluslepingute veel kasutamata potentsiaali, mis võimaldab meil sihiteadlikult ja kiiresti edasi liikuda.
Me teeme koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, samuti liikmesriikide parlamentidega, et seda tegevuskava arutada ja edasi arendada ning nende algatustega ühiselt töötada. Kogu selle protsessi jooksul tugineme jätkuvalt demokraatlikule ja kaasavale arutelule, mis algatati valge raamatuga Euroopa tuleviku kohta 29 , ja sellele järgnenud aruteludokumentidele, milles käsitleti valikuid põhivaldkondades 30 . Igal kodanikul on võimalus anda oma panus Euroopa tulevikku ja anda otsest tagasisidet selle kohta, kuidas me peaksime koos edasi liikuma.
Ühtsem liit
Komisjoni praeguse ametiaja jooksul astume vajalikke samme Bulgaaria ja Rumeenia ühinemiseks vaba liikumist võimaldava Schengeni alaga, et avada neile samad võimalused kui teistel riikidel. Samuti peaks Horvaatiast saama täieõiguslik Schengeni liikmesriik kohe, kui ta on kõik seatud tingimused täitnud. Samuti on Euro mõeldud kogu Euroopa Liidu ühisrahaks. See peab meie maailmajagu ühte liitma, mitte lahutama. See peab olema midagi enamat kui lihtsalt valitud riikide rühma rahaühik. Liikmesriikidel, kes soovivad euroga ühineda, peab olema võimalik seda teha, ja seepärast teeme ettepaneku luua euroga liitumise uus töövahend, mille kaudu anda nii tehnilist kui ka finantsabi.
Kuna on selge, et praeguse komisjoni ja parlamendi ametiaja jooksul ei toimu ELi edasist laienemist, sest ükski kandidaatriik pole selleks veel valmis, peame tagama reaalse ühinemisväljavaate kõigile Lääne-Balkani riikidele. ELi liikmesuse väljavaade on selle piirkonna reformide ja stabiilsuse liikumapanev jõud. Selles kontekstis esitab komisjon strateegia Serbia ja Montenegro ühinemiseks Euroopa Liiduga, kuna nemad on Lääne-Balkanil kõige edasijõudnumad kandidaatriigid.
Tugevam liit
Tugevamal liidul peavad olema asjakohased rahalised vahendid oma poliitika jätkuvaks elluviimiseks. Liit on viimastel aastatel oluliselt muutunud, nagu on muutunud ka tema ees seisvad väljakutsed. Meie liit vajab eelarvet, mis aitab meil oma eesmärke saavutada. Mitmeaastane finantsraamistik 2020. aastale järgnevaks perioodiks peab seda kajastama. Liidul tuleb lisaks Ühendkuningriigi lahkumisega seotud väljakutsele olla valmis ka kasutama ära uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate eeliseid, et liikuda kaitsekoostöö liidu loomise poole ning jätkata julgeoleku- ja rändeteemade käsitlemist. Pärast poliitikasuundi käsitlevaid debatte kolleegiumis (jaanuar 2018) ja ELi juhtide vahel (veebruar 2018) teeme järgmise aasta mais tervikliku ettepaneku järgmise mitmeaastase ELi eelarve kohta, sealhulgas omavahendite kohta, võttes arvesse Monti aruandes esitatud soovitusi. Meie eesmärk on viia lõpule läbirääkimised uue mitmeaastase finantsraamistiku üle praeguse komisjoni ametiaja jooksul. Uus eelarve aitab meil täita ootusi, mille kodanikud on pannud ELile kui liidule, millel on neile olulistes küsimustes näidata ette tulemused ja mis aitab kaasa ELi pikaajalisele jätkusuutlikkusele.
Et olla tugevam, peab Euroopa muutuma tõhusamaks. Ta peab suutma tegutseda kiiremini ja otsustavamalt mitmesugustes poliitikavaldkondades, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks ELi õigusaktidest vahetum kasu. Komisjon näitab seepärast, kuidas EL saaks ära kasutada kehtivate aluslepingute sillaklausleid, mis võimaldab meil teatavates valdkondades minna ühehäälsuselt üle kvalifitseeritud häälteenamusele, kui kõik riigipead ja valitsusjuhid selles kokku lepivad. Me teeme seda siseturu küsimustes, samuti teatavate välispoliitiliste otsuste puhul, tagamaks, et liit on tugev ülemaailmne osaleja, kel on rahvusvahelisel platvormil tõeline kaal, pöörates samal ajal erilist tähelepanu nende otsuste järjepidevusele ja tõhususele.
Lisaks peab tugevam Euroopa kaitsma oma kodanikke ja tagama, et terroristide üle mõistetakse kohut. Seepärast teeme 2018. aasta septembris Viinis toimuva julgeolekuküsimustele pühendatud spetsiaalse juhtide tippkohtumise valguses ettepaneku laiendada uue Euroopa Prokuratuuri ülesandeid selliselt, et need hõlmaksid ka terrorismivastast võitlust.
Demokraatlikum liit
Me peame tegema demokraatliku hüppe edasi, et reageerida meie kodanike muredele ja ootustele. Esimese sammuna peame tagama, et Euroopa Parlamendi valimised on midagi enamat kui üksikute liikmesriikide riiklike kampaaniate ja valimiste summa. Eespool mainitud komisjoni ettepanek aidata Euroopa erakondadel muutuda tulemuslikumaks on selles suunas oluline samm ja see kajastab uut nn esikandidaatide ideed, mille tulemusena pandi paika praegune komisjon ja selle juhtimine. Keskpikas perspektiivis peame jätkama arupidamisi riigiüleste nimekirjade üle, et muuta Euroopa valimised veelgi euroopalikumaks ja demokraatlikumaks. Samamoodi peaksime liitu demokraatlikumaks ja tõhusamaks muutvaid institutsioonilisi reforme kaaludes jätkuvalt arutama ideed, et Euroopa Ülemkogul ja komisjonil võiks olla ühine president. Euroopa Liit on ühtlasi nii riikide liit kui ka kodanike liit. Ühise presidendi ametikoht toetaks seda kahetise legitiimsuse põhimõtet.
Komisjon esitab oma seisukohad ka alalise Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha võimaliku loomise kohta. Seeläbi suureneks poliitika kujundamise tõhusus, sest sama isik koordineeriks majanduspoliitika kujundamist ja peamisi eelarvevahendeid ELi ja euroala tasandil, ning komisjoni asepresidendi ametikohaga ühendatuna suureneks ka demokraatlik vastutus. Samal ajal esitame ettevalmistava töö tulemused euroala turvalise vara võimaliku väljatöötamise kohta.
Olulistele asjadele rohkem keskenduv liit vajab õigeid vahendeid demokraatlikuks ja tõhusaks tegutsemiseks alati ja igal pool, kus tarvis. Võttes aluseks töö, mille praegune komisjon on juba ära teinud, peaksime jätkuvalt juhinduma põhimõttest olla „suur suurtes asjades“. See tähendab, et ei ole vaja reguleerida kõiki aspekte kodanike igapäevaelus. Me peame tõsiselt kaaluma seda, et teeksime vähem, kuid tõhusamalt, ja andma pädevused liikmesriikidele tagasi küsimustes, mille puhul see on mõistlik. Võttes aluseks kõnes olukorrast Euroopa Liidus välja kuulutatud ja esimese asepresidendi Timmermansi juhitava töörühma töö, esitab komisjon oma ideed subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja parema õigusloome laiema kasutamise kohta, tagamaks, et me tegutseme üksnes siis, kui EL pakub lisaväärtust.
Euroopa tulevik sõltub võimest kaitsta meid ühendavaid ühiseid väärtusi: demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi. Õigusriigi põhimõtte järgimiseks vajalik sõltumatu kohtusüsteem, mis ei ole poliitilise kontrolli all, on sellise ühiskonna vältimatu eeltingimus, kus valitseb rahu, vabadus, sallivus, solidaarsus ja õiglus. See on hädavajalik ka jätkusuutlikuks ja õiglaseks majanduskasvuks, samuti selleks, et Euroopa vastu valitseks usaldus. Selleks esitame algatuse Euroopa Liidus õigusriigi põhimõtete järgimise kindlamaks tagamiseks.
IV. Paremad tulemused kohapeal – parem õigusloome, õigusaktide parem rakendamine ja jõustamine
Tänapäeval on rohkem kui kunagi varem vaja põhjalikke ettevalmistusi, hindamisi ja tõenditel põhinevat poliitikakujundamist. Igas otsuses ja igas ettepanekus tuleb struktureeritud ja terviklikul viisil võtta arvesse kõiki kättesaadavaid fakte ja tõendeid. Kaalul on liiga palju ja väljakutsed on liiga keerukad, seepärast muud lähenemisviisid ei sobi. Seepärast toetab parem õigusloome komisjoni kogu tegevust ja tagab jätkuvalt, et meie ettepanekud põhinevad parimal kättesaadaval teabel. Viimase aasta jooksul oleme oluliselt suurendanud oma jõupingutusi, et kaasata aktiivselt kodanikuühiskonda, et suurendada meie töö legitiimsust ja kvaliteeti. Me tegutseme endiselt vaid siis, kui seda on vaja ja kui see pakub lisaväärtust.
Samas ei ole parimatelgi ettepanekutel mingit mõju, kui liikmesriigid ei võta neid üle oma riiklikku õigusse ega rakenda neid korrektselt ja tõhusalt kohapeal. Komisjonil on selle tagamisel aluslepingute täitmise järelevalvajana keskne roll. 2016. aasta lõpus esitas komisjon strateegilisema lähenemise rikkumispoliitikale, et tagada parem kooskõla ELi õigusega 31 . See poliitika võimaldab meil keskenduda süsteemsetele probleemidele, kus jõustamismeetmetel võib olla tõeline mõju selles mõttes, et tagatakse kiirem vastavusse viimine kõige olulisemates küsimustes. Kehtivate ELi õigusaktide tulemuslik jõustamine on sama tähtis kui uute õigusaktide väljatöötamisele pühendatud töö. Liikmesriigid peavad ühiselt kehtestanud eeskirjadest kinni pidama ja tagama nende täitmise.. Me peame oma kohuseks rakendada täielikult institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet 32 , mis sõlmiti möödunud aastal Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.
Oma rikkumispoliitika raames jätkab komisjon partnerluses liikmesriikidega toetamist ja töötamist, et tagada ELi õigusnormide tulemuslik ja järjekindel kohaldamine. Komisjon julgustab edaspidigi ajakohastama riikides õigusnormide täitmise tagamise eest vastutavaid asutusi Euroopa poolaasta kaudu ja vajaduse korral ka konkreetsete õigusaktidega. Komisjon jätkab ka liikmesriikide abistamist nende õigusemõistmise süsteemide tõhususe parandamisel Euroopa poolaasta kaudu. Lisaks toetab ta õigusemõistmise reforme liikmesriikides ELi vahendite ja ELi õigusemõistmise tulemustabeli abil. Struktuurireformi tugiteenistusega jätkatakse sihtotstarbelise toetuse pakkumist, et aidata liikmesriikidel ehitada üles tõhusamad institutsioonid, tugevamad juhtimisraamistikud ja tõhus avalik haldus, laiendades samas tegevust rohkematesse sektoritesse ja rohkematesse liikmesriikidesse.
Komisjon pöörab erilist tähelepanu sellele, et ELi õigusega ettenähtud sõltumatud haldusasutused ja -inspektsioonid oleksid varustatud piisavate ja asjakohaste vahenditega ning et neil oleks oma ülesannete täitmiseks vajalik sõltumatus. See hõlmab riiklikke konkurentsiasutusi, riiklikke reguleerivaid asutusi elektroonilise side teenuste ja energiasektoris, samuti raudteevaldkonda reguleerivaid asutusi, riiklikke finantsjärelevalveasutusi ja riiklikke andmekaitseasutusi.
Samuti jätkame koostööd riiklike ametiasutustega mitmesuguste võrgustike kaudu. Need hõlmavad Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ametit, kes abistab ja nõustab komisjoni ja riiklikke reguleerivaid asutusi ELi elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku rakendamisel. Samamoodi jätkame koostööd Euroopa konkurentsivõrgustikuga, mis aitab kaasa konkurentsieeskirjade tulemuslikule ja sidusale rakendamisele. Samasugust lähenemisviisi kasutame keskkonnaõiguse rakendamise ja täitmise tagamise Euroopa Liidu võrgustikuga, millel on oluline roll keskkonnaõigustiku täitmise tagamise parimate tavade vahetamise soodustamisel ja kontrollide miinimumnõuetest kinnipidamisel. Hiljutine nõuetele vastavuse ja abi pakett, eelkõige ühtne digivärav aitab kodanikel ja ettevõtjatel kasutada täielikult ära ühtse turu pakutavaid võimalusi.
Uue ELi andmekaitseraamistikuga kehtestatakse andmekaitseks tugevad ühised standardid, mis vastavad digiajastu nõuetele. Eeskirjadest, mis tagavad tugeva kaitse ja loovad digitaalsel ühtsel turul innovatsioonivõimalusi, on kasu nii kodanikel kui ka ettevõtjatel. Komisjon esitab suunised, mis aitavad kodanikel, ettevõtjatel ja ametiasutustel enne selle jõustumist 2018. aasta mais selleks valmistuda. Selles osas teeme tihedat koostööd uue Euroopa Andmekaitsenõukoguga, mis on riiklike andmekaitseasutuste ühisorgan ja mis alustab oma tööd 25. maist 2018.
Me jätkame koostöö tugevdamist Euroopa ombudsmanide võrgustikuga, mida koordineerib Euroopa Ombudsman. See ühendab riiklikke ja piirkondlikke ombudsmane, et edendada head haldustava liidu õiguse kohaldamisel riikide tasandil.
V. Järeldused
Järgmiseks 16 kuuks on Euroopale avanenud võimalus tegutseda ja asju muuta. Komisjoni 2018. aasta tööprogrammis toetutakse praegusele impulsile ja esitatakse sihipärane tegevuskava kümne prioriteedi elluviimiseks ja toetavad strateegiad. 2018 on Euroopa jaoks otsustav aasta. Euroopa peab näitama kodanikele konkreetseid tulemusi. Sellele keskendubki meie tegevuskava. Me tagame, et see, mida me saavutame, oleks lihtne ja kergesti arusaadav ja annaks lisaväärtust, mida kodanikud tunnetaksid oma igapäevaelus.
ELi seadusandlike prioriteetide ühisavaldus, millele kirjutasid alla kolme institutsiooni juhid mullu detsembris, on osutunud väärtuslikuks, et edendada kõige tähtsamate ja kiireloomulisemate seadusandlike dokumentide menetlemisel kiire edu saavutamist. Ootame pikisilmi kolme institutsiooni juhi kokkulepet uue ühisavalduse osas, tagamaks, et Euroopa Parlament, liikmesriigid ja komisjon püsivad ühisel kursil.
Komisjon teeb intensiivset koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et tagada liidu kavandatud tulemuste saavutamine ajaks, kui kodanikud astuvad 2019. aastal valimiskastide juurde. Euroopat ei hinnata mitte direktiivide ja määruste arvu järgi, vaid selle järgi, millised on olnud meie poliitika käegakatsutavad tulemused kodanike ja ettevõtete jaoks. Käesolev tööprogramm on selle ühise Euroopa ühise jõupingutuse lähtepunkt.
„The European Commission at mid-term: State of play of President Juncker's ten priorities“, Euroopa Parlamendi aruanne, 11. juuli 2017.
1. lisas (uued algatused) ja 3. lisas (prioriteetsed menetluses olevad ettepanekud) on esitatud nende ettepanekute üksikasjalikud loetelud.
4. lisa sisaldab üksikasjalikku loetelu algatustest, mis on kavas tagasi võtta, ja 5. lisa kehtetuks tunnistatavate dokumentide loetelu.
Teatis, mis käsitleb paremaid lahendusi parema õigusloome tegevuskava paremaks täitmiseks (COM(2017)651)
Komisjon keskendub oma 2018. aasta teavitustöös komisjoni prioriteetidele, lähtudes 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohasest 2017.–2018. aasta institutsionaalsest teavitustegevusest (C(2016) 6838, 25.10.2016), pannes erilist rõhku Sibiu tegevuskavale.
COM(2016)597 – EFSI 2.0; COM(2016)605 – koondettepanek
Teatis „Investing in a smart, innovative and sustainable industry – A renewed EU Industrial Policy Strategy“ (eesti keeles ei ole veel kättesaadav) (COM(2017)479)
Aruanne ringmajanduse tegevuskava rakendamise kohta (COM(2017)33)
Teatis „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus“ (COM(2012)60)
Teatis Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta (COM(2016)381)
Teatis „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“ (JOIN(2017)450)
Puhas energia kõikidele eurooplastele (COM(2016) 860)
Pangandusliidu ülesehitamiseks ettenähtud meetmetest anti teada 2017. aasta juunis esitatud vahearuandes – vt COM(2017) 292.
Teatis „Pangandusliidu väljakujundamine“ (COM(2017)592)
Teatis „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017)250)
Vt 3. lisa prioriteetsete menetluses olevate ettepanekute kohta
Avaliku ruumi kaitsmise tegevuskava (COM(2017)612)
Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (COM(2016)270)
Teatis „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ (COM(2016)581)
Ettepanek: direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrgema tasandi kutseoskusi nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (COM(2016)378)
Määruse ettepanek, mis käsitleb liidu viisaeeskirja (viisaeeskiri); (COM(2014)164) Ettepanek: määrus, millega võetakse kasutusele ringreisiviisa ja muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määrusi (EÜ) nr 562/2006 ja (EÜ) nr 767/2008 (COM(2014)163)
Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (COM(2017)294)
Ettepanek: määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta (COM(2017)482)
Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik (COM(2017)262)
Ettepanek: Institutsioonidevaheline kokkulepe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta
(COM(2016)627)
Ettepanek: määrus millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)085)
Ettepanek: määrus, millega muudetakse määrust, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (COM(2017)481)
Esitatud koos kavatsusavaldusega 13. septembril 2017.
Valge raamat Euroopa tuleviku kohta (COM(2017)2025)
Aruteludokument Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta (COM(2017)206), aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta (COM(2017)240), aruteludokument majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta (COM(2017)291), aruteludokument Euroopa kaitse tuleviku kohta (COM(2017)315), aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta (COM(2017)358)
Teatis „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ (C(2016)8600)