EUROOPA KOMISJON
Brüssel,18.7.2017
COM(2017) 376 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades:
vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad
{SWD(2017) 264 final}
1.TÄNAPÄEVANE MAJANDUS JA ELi PIIRKONDADE JAOKS ÕIGLANE ÜLEMINEK
Euroopas on pöördeliste muutuste aeg. Üleilmastumine, automatiseerimine, CO2-heite vähendamine ja digitaaltehnoloogia – kõik need mõjutavad töökohti, tööstussektorit, ettevõtlusmudeleid, majandust ja kogu ühiskonda. Eurooplastel tuleb aidata kohaneda nende põhjalike muutustega ning ELi majanduse vastupanuvõimet tuleb suurendada. Üleilmastumise ohjamist käsitlevas aruteludokumendis 1 esitas komisjon Euroopa elanikele ja piirkondadele avanevad võimalused ja neil lahendada tulevad probleemid. Euroopas tuleb teha ettevalmistusi majanduse ja ühiskonna praeguste struktuuride moderniseerimiseks ja seda protsessi tuleb juhtida, võttes arvesse, et kunagi varem ei ole kohalikud probleemid nii kergesti muutunud üleilmseteks ja vastupidi. Seega on vaja pikaajalist strateegiat, mis hõlmab kõigi tasandite tegevust ja millega käivitatakse tehnoloogia, majanduse ja rahanduse põhjalik muutmine.
ELil on oluline roll kõigi piirkondade ja liikmesriikide innovatsiooni, konkurentsivõime ning püsivate töökohtade loomise ja majanduskasvu edendamise potentsiaali toetamisel. Kõnealuse potentsiaali toetamine on mitme juba läbi viidud regulatiivse algatuse 2 ja ka investeerimiskava keskne eesmärk, et luua stabiilne hulk projekte, mis on seotud ELi prioriteetidega. Viimastel aastatel on komisjon kutsunud riigi ja piirkondliku tasandi ametiasutusi üles looma aruka spetsialiseerumise strateegiad teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas 3 . Eesmärk on anda kõigile Euroopa piirkondadele stiimul teha kindlaks oma konkreetsed konkurentsieelised, mille alusel määratakse kindlaks 2014.–2020. aastal ühtekuuluvuspoliitika raames teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavad prioriteetsed investeeringud. Seepärast on Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Regioonide Komitee rõhutanud vajadust seda lähenemisviisi süvendada, et tõsta kõigi piirkondade innovatsioonipotentsiaali 4 .
Võttes arvesse vajadust teha koostööd kõigil tasanditel alates kohalikust kuni Euroopa tasandini, et lahendada need küsimused probleemid ja soodustada Euroopa õitsengut tänapäeva maailmas 5 , on käesolevas teatises ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendis aruka spetsialiseerumise strateegiat edasi arendatud ja käsitletud järgmisi põhiprobleeme:
·Euroopa piirkondade innovatsioonipotentsiaali ja konkurentsivõime edendamine, mis on püsiva majanduskasvu mudeli aluseks;
·piirkondadevahelise koostöö suurendamine, mis on üleilmse majanduse seisukohast oluline tegur;
·keskendumine vähem arenenud ja tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele;
·innovatsiooni toetavate ELi programmide ja poliitika täiustamine ja toetumine ühistööle.
Seoses sellega on kavandatud mitmesugused sihipärased katsemeetmed, mille eesmärk on aidata Euroopa piirkondadel kogemusi saada ja töötada välja majandusarengut ja -kasvu hõlmav laiem käsitlusviis. Lõppeesmärk on see, et kõik Euroopa piirkonnad saaksid toetuda arukale spetsialiseerumisele, et täiel määral kasutada ära oma potentsiaali minna kaasa tehnoloogiliste muutuste, digitaliseerimise, CO2-heite vähendamise ja tööstuse kaasajastamisega.
2.ARUKAS SPETSIALISEERUMINE: PIIRKONDLIKUD INNOVATSIOONI, MAJANDUSKASVU JA TÖÖKOHTADE LOOMISE PAKTID
Arukas spetsialiseerumine on osa 2014.–2020. aasta reformitud ühtekuuluvuspoliitikast, mille eesmärk on maksimeerida majanduskasvule ja töökohtade loomisele avalduvat positiivset mõju.
Aruka spetsialiseerumise strateegiate eesmärk on aidata piirkondadel muuta oma vajadused, tugevad küljed ja konkurentsieelised turustatavateks toodeteks ja teenusteks. Strateegiatega seatakse alt üles lähenemisviisi kasutades prioriteediks avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et muuta piirkondade majandust, toetudes piirkondlikele konkurentsieelistele ja soodustades turuvõimaluste loomist uutes piirkondadevahelistes ja Euroopa väärtusahelates. Nende strateegiatega aidatakse piirkondadel valmistada ette, kavandada ja toetada majanduse moderniseerimist.
Liikmesriigid ja piirkonnad on üle 120 aruka spetsialiseerumise strateegia väljatöötamiseks kasutanud partnerlust, mitmetasandilist juhtimist ja alt üles lähenemisviisi, mille alusel on kindlaks määratud prioriteedid investeeringute tegemisel teadusuuringutesse ja innovatsiooni ajavahemikul 2014–2020.
Nende prioriteetide rahastamiseks eraldatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist kõnealusel ajavahemikul piirkondadele üle 40 miljardi euro (koos riikliku kaasrahastamisega üle 65 miljardi euro). Teadusuuringute, innovatsiooni ja ettevõtluse toetamisega aidatakse programmiperioodi lõpuks 15 000 ettevõtjal tuua turule uusi tooteid, toetatakse 140 000 idufirmat ja luuakse 350 000 uut töökohta 6 . Lisaks on Euroopa Sotsiaalfondist ette nähtud 1,8 miljardit eurot, et tugevdada inimkapitali teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni valdkonnas. Kõnealuste strateegiate väljatöötamise protsessis on kindlaks tehtud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud prioriteedid ning need on ka kaardistatud 7 .
Näiteid aruka spetsialiseerumise strateegiate prioriteetidest 8
·Itaalias Emilia-Romagna maakonnas on piirkondliku partnerluse prioriteediks seatud tervis ja heaolu ning selle partnerluse raames koondatakse põhilised progressi võimaldavad tehnoloogialahendused ja biomeditsiini saavutused, et töötada välja individuaalselt kohandatavaid täppissiirdamislahendusi ja implantaate.
·Hispaanias Extremaduras osalevad põllumajandusettevõtjad ja teadlased kõrgtehnoloogilise põllumajanduse Euroopa võrgustikus, et lahendada probleemid, mis on seotud suutmatusega täita turunõudlust tipphooajal.
·Soomes Lapimaal aitas arukas spetsialiseerumine edendada piirkonna juhtpositsiooni Arktika loodusressursside kasutamisel ja turustamisel, tagades samal ajal säästva arengu ja töökohtade loomise.
Regionaalpoliitika investeeringute tõhususe tagamiseks tuleb ajavahemikul 2014–2020 enne Euroopa Regionaalarengu Fondist teadusuuringuteks ja innovatsiooniks rahalise toetuse saamist koostada eeltingimusena aruka spetsialiseerumise strateegiad.
Selle protsessi toetamiseks on Euroopa Komisjon loonud aruka spetsialiseerumise platvormi 9 , mille kaudu antakse alates 2011. aastast liikmesriikidele ja piirkondlikele ametiasutustele nõu, kuidas koostada aruka spetsialiseerumise strateegiaid ja neid rakendada. Platvorm hõlmab ligikaudu 170 ELi piirkonda ja 18 liikmesriiki ning sellega soositakse üksteiselt õppimist, andmete kogumist ja analüüsimist ning võrgustike loomist.
Need strateegiad hõlmavad sageli selliseid traditsioonilisi sektoreid nagu põllumajanduslik toiduainetööstus, metsandus, turism ja tekstiilitööstus, mis arenevad järkjärgulise innovatsiooni teel. Ent need hõlmavad ka sektoreid, mis on seotud kesksete progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste, innovaatiliste teenuste ja ressursitõhusate lahenduste kasutuselevõtuga energeetika-, transpordi- ja keskkonnavaldkonnas, ringmajanduses, nanotehnoloogias ja tervishoius ning mis võivad panna aluse täiesti uutele turgudele ja tööstusharudele. Nimetatud strateegiad tuginevad koostööle, millega edendatakse nõudluspõhist innovatsiooni ja ühiste lahenduste väljatöötamist.
Need strateegiad on võimas vahend ELi ja riikide tasandil kasutatavate horisontaalsete poliitikameetmete ja vahendite ülekandmiseks piirkondlikule ja kohalikule tasandile ning seeläbi sidemete loomiseks laiemate innovatsiooni ökosüsteemide raames ja sotsiaalse innovatsiooni soodustamiseks. Need aitavad muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks ja üleilmastumise suhtes vastupanuvõimelisemaks ning nendega tagatakse vajalikud vahendid loodud eeliste õiglase jaotuse kindlustamiseks.
3.Peamised valupunktid ja järgmised sammud: innovatsioonipõhise majanduskasvu hoogustamine
Ühtekuuluvuspoliitika eeskirjadega ette nähtud hindamised võimaldavad veelgi paremini kindlaks teha praeguse lähenemisviisi tugevaid ja nõrku külgi, kuid on ilmne, et aruka spetsialiseerumise strateegiad on juba praegu oluliselt kaasa aidanud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ümberkorraldamisele. Euroopa konkurentsieelis sõltub tema võimest edendada piirkondlikul tasandil uusi kasvumudeleid, suunates investeeringuid innovaatilistesse sektoritesse, millel on märkimisväärne kasvupotentsiaal ja kus luuakse suurt lisaväärtust.
Selle saavutamiseks tuleb pöörata tähelepanu neljale kindlaks tehtud valupunktile:
·teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemide edasine reformimine piirkondades;
·piirkondliku koostöö suurendamine piiriüleste innovatsiooniinvesteeringute tegemisel;
·teadusuuringute ja innovatsiooni mõju võimendamine vähem arenenud ja tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades;
·ELi poliitika ja vahendite vahelise koostoime ja täiendavuse ärakasutamine.
3.1.Teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemide edasine reformimine piirkondades
Nagu Euroopa poolaasta protsess 10 on selgelt näidanud, on teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemide reformimisel piirkondlik mõõde, mis peaks hõlmama kolme läbivat elementi: teadusuuringuid ja innovatsiooni, tööstuslikku üleminekut ning finantseerimist ja investeeringuid 11 .
Ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavate investeeringute eeltingimusena on arukas spetsialiseerumine aidanud ellu viia reforme umbes pooltes liikmesriikides 12 ning leida lahendusi paljudele teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud küsimustele. Teatavatel juhtudel aga takistab teaduse, tööstuse, kõrghariduse, avaliku halduse ja kodanikuühiskonna esindajate tasakaalustamata osalus laiemate reformimispüüdluste elluviimist. Seepärast on strateegiates peamiselt keskendutud kapseldunud mõtteviisist lahti saamisele eri haldusasutuste vahelises suhtluses ning mitmetasandilise juhtimise parandamisele.
Reformimispüüdlusi tuleb tõhustada, et edendada toetavat ettevõtluskeskkonda ning tõhusat ja läbipaistvat avalikku haldust ning seeläbi soodustada innovatsiooni, suurendada toodete ja teenuste turu dünaamilisust ning parandada idufirmade asutamise ja kasvamise tingimusi 13 . Samal ajal tuleks nende jõupingutuste kaudu soodustada investeerimist oskustesse ja inimkapitali 14 kooskõlas oskustealase valdkondliku koostöö kavaga 15 ja kõrghariduse uuendatud ELi tegevuskavaga 16 , samuti tuleks klastreid paremini kasutada ja toetada VKEdele suunatud poliitikat. Oskustealase valdkondliku koostöö kaval 17 võib selles protsessis olla oluline roll, sest sellega aidatakse tööturul reageerida kogu ELis aset leidvale digitaliseerimisele. Seda täiendab kõrgetasemelist klastripoliitikat käsitlev dialoog 18 .
·Komisjon hoogustab oma jõupingutusi, et teha riikide ja piirkondade ametiasutustele taotluse korral ning tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikide ja piirkondadega kättesaadavaks kasutada olev ELi toetus, mille eesmärk on hõlbustada teadusuuringute ja innovatsiooni alaste poliitikareformide kavandamist, rakendamist ja hindamist.
·Aruka spetsialiseerumise platvormiga toetatakse jätkuvalt riiklike ja piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamist. Peale selle aitab programmi „Horisont 2020“ poliitika toetusvahend liikmesriikidel kõrvaldada takistusi oma teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemides, sh neid, mis on seotud aruka spetsialiseerumise strateegiate tõhusa rakendamisega.
·Samuti on liikmesriikidel taotluse korral võimalik kasutada struktuurireformi tugiteenistust, et saada abi selliste reformide kavandamisel ja rakendamisel, millega parandatakse ettevõtluskeskkonda ja tööturu olukorda ning tagatakse elanikele tänasel ja homsel tööturul vajaminevad õiged oskused, haridus ja väljaõpe 19 .
Selleks et struktuurireformidega veelgi rohkem innovatsiooni toetada, peaksid liikmesriigid tõhustama Euroopa poolaasta protsessi käigus dialoogi kõikide asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas piirkondade ja kohalike ametiasutustega. Liikmesriigid peaksid aruka spetsialiseerumise strateegiates sisalduvate prioriteetide rakendamiseks parandama teadustöö ja kõrgharidussüsteemi kvaliteeti ja muutma selle avatumaks, tagama teadustöö konkurentsipõhise rahastamise, edendama teadmussiiret, siduma kutsehariduse ja -koolituse innovatsioonisüsteemidega ning panustama kooskõlas uute oskuste tegevuskavaga 20 oskuste prognoosimisse ja oskuste nõudlusega vastavusse viimisse.
3.2.Piirkondliku koostöö suurendamine piirkonnaüleste innovatsiooniinvesteeringute tegemisel
Aruka spetsialiseerumise strateegiaid on kasutatud innovatsioonipoliitika tõhustamiseks ja piirkondadevahelise koostöö edendamiseks uutes piiriülestes väärtusahelates. Teadusuuringutes ja innovatsioonis osalejate kokkuviimine tööstusvaldkonna sidusrühmadega aitab ära kasutada vastastikust täiendavust toodete ja protsesside väljatöötamisel. Sellega soodustatakse era- ja avaliku sektori investeeringute koostoimet ja seeläbi aidatakse luua ja arendada kogu ELi hõlmavaid väärtusahelaid. Asjaomased sidusrühmad peaksid üheskoos looma stabiilse hulga projekte, mis vastavad kindlakstehtud strateegilistele prioriteetidele.
Seega on vaja arendada piirkondadevahelist ja piiriülest mõõdet ning luua selleks piirkondadevahelisi investeerimisvõimalusi, mis aitaksid suurendada piirkondlikku ja kohalikku innovatsiooni, nagu seda on juba tehtud teatise „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ 21 kontekstis.
Tihedam strateegiline piirkondadevaheline koostöö ja jätkusuutlikud sidemed piirkondlike ökosüsteemide vahel aruka spetsialiseerumise prioriteetsetes valdkondades aitavad suurendada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet, nagu nähtub Vanguardi algatusest.
Vanguardi algatus majanduskasvu hoogustamiseks aruka spetsialiseerumise kaudu tugineb piirkondade võetud poliitilisele kohustusele kasutada oma aruka spetsialiseerumise strateegiaid uue majanduskasvu edendamiseks alt üles lähenemisviisil põhineva ettevõtlusinnovatsiooni ja tööstuse uuendamise kaudu Euroopa prioriteetsetes valdkondades. Praegu on selle algatusega liitunud kolmkümmend piirkonda.
Vanguardi algatusega näidatakse eeskuju piirkondadevahelise koostöö ja mitmetasandilise juhtimise arendamisel, et aidata piirkondlikel klastritel ja ökosüsteemidel keskenduda prioriteetsetele valdkondadele muutuvates ja kujunemisjärgus tööstusharudes. Vanguardi algatuses osalevad piirkonnad püüavad kasutada ära aruka spetsialiseerumise strateegiates kindlaks tehtud vastastikust täiendavust, et luua maailmatasemel klastreid ja nende võrgustikke, eelkõige katseprojektide ja ulatuslike näidisprojektide kaudu.
Seda arvestades lõi komisjon aruka spetsialiseerumise platvormi alusel temaatilised platvormid, mille puhul keskendutakse tööstuse moderniseerimisele, energiale ja põllumajanduslikule toidutootmisele, et soodustada aruka spetsialiseerumise prioriteetidest lähtuvat piirkondadevahelist koostööd, ja kuhu on kaasatud poliitikakujundajad, teadlased, ettevõtjad, klastrid ja kodanikuühiskond 22 . Kõnealused platvormid võimaldavad ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi poliitikakujundajatel kogemuste ühendamise kaudu tegeleda kõnealuste prioriteetsete küsimustega piirkondlikus kontekstis, kus muutused on kõige märgatavamad.
Aruka spetsialiseerumise temaatilised platvormid koondavad 100 piirkonda, kes teevad praeguseks ühistel teemadel koostööd 17 piirkondadevahelise partnerluse raames, et soodustada innovatsiooni, ühendada väärtusahelaid ja investeerida ühiselt komisjoni talituste toetusel.
·Tööstuse kaasajastamise platvorm hõlmab kõrgtehnoloogilisele tootmisele, säästvale tootmisele, biomajandusele, 3D-printimisele, meditsiinitehnoloogiale, innovaatilistele tekstiilidele, tööstusele 4.0, spordile ja uutele nanotehnoloogial põhinevatele toodetele keskenduvat partnerlust.
·Energeetika platvorm hõlmab bioenergiale, taastuvale mereenergiale, nutivõrkudele, päikeseenergiale ja säästlikele hoonetele keskenduvat partnerlust.
·Põllumajandusliku toidutootmise platvorm hõlmab kõrgtehnoloogilisele põllumajandusele, jälgitavusele, biomajandusele, põllumajanduslikule toidutootmisele ja arukatele elektroonilistele süsteemidele keskenduvat partnerlust.
Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi muude suurte Euroopa algatuste lõimimiseks nende platvormidega ja nendega seotud piirkondlike partneritega, et hõlbustada piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turustamist ja laiendamist ning edendada ühist investeerimist ettevõtlusse. Aruka spetsialiseerumise temaatilisi platvorme tuleks kasutada ka selleks, et tihendada tööstusliku ja tehnoloogilise ülemineku hõlbustamiseks koostööd vähem arenenud piirkondade, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondade ja rohkem arenenud piirkondade vahel.
·Komisjon töötab 2017. aasta lõpuks tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega välja katsemeetme, mille raames tehakse tihedat koostööd viie kuni kümne temaatilise partnerlusega, milles on esindatud poliitikakujundajad, teadlased, ettevõtjad ja muud innovatsioonis osalejad. Katsemeetme väljatöötamiseks antakse toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist.
·Katsemeetme eesmärk on katsetada selliste piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turustamist ja laiendamist, mis aitavad potentsiaalselt luua Euroopa väärtusahelaid. Need partnerlussuhted võiksid hõlmata kõrgtehnoloogilist tootmist ja tööstust 4.0, biomajandust, suurandmeid, energiat, vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele üleminekut, keskkonnasäästlikke ja ühendatud liikumisvõimalusi, tervishoidu, küberjulgeolekut, veekasutust ja innovatsiooni traditsioonilistes sektorites. Selles töös tuginetakse tihedatele koostöösuhetele komisjoni talituste ning aruka spetsialiseerumise temaatiliste platvormide raames loodud partnerluse vahel ning muudele asjakohastele ELi innovatsioonialgatustele 23 .
Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid komisjoni toel toetuma klastritele ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondadele, et töötada välja stabiilne hulk investeerimisprojekte, mis vastavad rahastamisvahenditest ja eelkõige Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist toetuse saamise tingimustele, ning aitama kaasata erasektori investeeringuid, toetades innovaatilisi projekte, mille riske võib olla vaja maandada.
Väikeseid projekte saab koondada investeerimisplatvormidesse, mis võimaldavad kaasata kõige tõhusamal viisil mitmesuguseid ELi vahendeid ja vajaduse korral erasektorit.
3.3.Teadusuuringute ja innovatsiooni mõju võimendamine vähem arenenud ja tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades
Vähem arenenud piirkonnad seisavad ikka veel silmitsi probleemidega, mis on seotud teadus- ja innovatsioonitaristu killustatuse ja jätkusuutlikkusega, ning sageli on neil raskusi innovatsiooni toetava institutsionaalse ja õiguskeskkonna loomisega 24 . Arukas spetsialiseerumine puudutab kõiki piirkondi, kuid vähem arenenud piirkondades tuleb eelkõige tähelepanu pöörata inimkapitalile, oskuste arendamisele ja kaasavamale innovatsioonile. Vähem arenenud piirkondades ei ole innovatsioonis osalejatel sageli kuigi tihedaid sidemeid laiema teadus- ja innovatsioonikogukonna ja üleilmsete väärtusahelatega.
Tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkonnad on vastamisi eriprobleemidega, eelkõige siis, kui sellised muutused on seotud sobivate oskuste puudumise, tööjõu suure ühikukulu ja deindustrialiseerimisega. Sellistel piirkondadel võib olla raskusi piisavate piirkonnaväliste investeeringute kaasamisel, mida on vaja, et soodustada innovatsiooni uute tarneahelate väljatöötamise kaudu, ning nendes piirkondades võivad puududa ka piisavad ettevõtlusstruktuurid teadusuuringuteks ja ettevõtjad, kes võiksid panna aluse tööstuse laiapõhjalisele kaasajastamisele. Peale selle võivad nende nõrgad kohad olla seotud suutlikkusega kasutada ära rahastamisvõimalusi, mida pakutakse Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni ning tööstuse konkurentsivõime programmide 25 kaudu kättesaadavate vahendite näol, aga samas ei toetata neid ühtekuuluvuspoliitika raames sellisel määral nagu vähem arenenud piirkondi.
Seepärast on üksteiselt õppimise pidev toetamine oluline. Komisjon on selle toetamiseks võimaldanud juurdepääsu sõltumatutele ekspertidele, näiteks tehnilise abi ja teabevahetuse (TAIEX Peer 2 Peer) 26 vahendi ning aruka spetsialiseerumise platvormi 27 raames. Tänu sellele on piirkonnad saanud järgida parimat tava, võrrelda oma struktuure maailmatasemel standarditega, kaardistada teadus- ja innovatsioonitegevuse mitmekesisust ja täiendavust ELi piirkondades ning tegeleda oma puudustega.
Kooskõlas uute oskuste tegevuskavaga investeeritakse Euroopa Sotsiaalfondi kaudu inimkapitali ja oskuste arendamisse, nt IKT sektoris, et toetada ettevõtete loomist, e-õiguskeskkonda ja e-valitsemist. Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse ka vähem arenenud piirkondi, kes ajakohastavad oma haldust, et viia ellu reforme, tagada parem õigusloome ja hea juhtimine.
Tipptasemel tegevuse laiendamise ja osavõtjate arvu suurendamise vajadust toetatakse programmi „Horisont 2020“ raames liitumise ja mestimise meetmete ning Euroopa teadusruumi õppetoolide ja programmi „COST“ meetmete 28 kaudu, samuti projekti „Teaduse tipptaseme saavutamine“ 29 kaudu. Lisaks pakutakse ühtekuuluvuspoliitika raames projekti „Mahajäänud piirkonnad“ 30 kaudu sihipärast toetust vähem arenenud piirkondadele, et võimaldada rakendada aruka spetsialiseerumise strateegiaid suutlikkuse suurendamise meetmete, haldusreformi ning tõhustatud seire ja hindamise kaudu.
Projekti „Mahajäänud piirkonnad“ raames on Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga eksperdid koos Poola riigi ja kohaliku tasandi ametiasutustega teinud viimase aasta jooksul koostööd, et leida lahendused majanduse elavdamiseks Ida-Poolas väikese sissetulekuga Podkarpackie ja Świętokrzyskie vojevoodkonnas. Rakendatavad meetmed hõlmavad teadmiste ülekandmist teadusringkondadest kohalikele ettevõtjatele, nt Podkarpackie lennundustööstuses, piirkondliku ettevõtluskeskkonna ajakohastamist ja kohaliku tööjõu oskuste parandamist.
Osalust aitab veelgi laiendada Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut oma piirkondliku innovatsioonikava kaudu 31 . Digitaalse innovatsiooni keskuste 32 üleeuroopalise võrgustiku ja muu teadus- ja innovatsioonitaristu arendamine aitab VKEdel toime tulla digitaliseerimisega.
Suunatud poliitikameetmed võivad aidata rahuldada nende piirkondade erivajadusi ja aidata neil edukalt rakendada oma aruka spetsialiseerumise strateegiaid, kusjuures tähelepanu pööratakse eelkõige üksteiselt õppimisele ning innovatsioonipoliitika rakendamise, juhtimise ja seire hea tava jagamisele.
2017. aasta lõpuks käivitab komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega katsemeetme, milles osaleb piiratud arv katsepiirkondi, kes soovivad oma aruka spetsialiseerumise strateegiate alusel edendada laiapõhjalist innovatsiooni ja lahendada tööstusliku üleminekuga seotud probleemid. Meetme eesmärk on hõlbustada olemasolevate ELi vahendite ja komisjoni hallatavate programmide kombineeritud kasutamist koos ühtekuuluvuspoliitika vahenditega, et kiirendada innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu, kõrvaldada investeerimistakistused, hõlbustada ümberõpet ning teha ettevalmistusi tööstuslike ja ühiskondlike muutustega kohanemiseks. Katsemeetme väljatöötamiseks saadakse toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist ja sihipärast toetust klastrite ja tööstusalaste muutuste Euroopa vaatluskeskuselt.
Liikmesriigid peaksid komisjoni kaasabil paremini arvesse võtma vähem arenenud piirkondade vajadusi, pöörates rohkem tähelepanu laiapõhjalisele ja avatud innovatsioonile, uuele koostööpõhisele juhtimisele, uutele piirkondadevahelistele partnerlussuhetele, uute tehnoloogialahenduste kasutuselevõtu võimekuse arendamisele, kohaliku majanduse sidumisele maailmatasemel teadusuuringutega ning ulatuslikumale osalusele üleilmsetes innovatsioonivõrgustikes.
3.4.ELi poliitika ja vahendite koostoime ja täiendavuse ärakasutamine
Praegu on olemas suur hulk piirkondlikke, kohalikke ja Euroopa tasandi poliitikaprogramme ja -vahendeid innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise või piirkondadevahelise koostöö edendamiseks 33 . Neid poliitikaprogramme ja -vahendeid tuleb eri valitsustasanditel omavahel paremini siduda, et suurendada nende mõju Euroopa prioriteetide saavutamisel. Seepärast tuleb oluliste investeeringute tegemiseks täielikult ära kasutada teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud ELi vahendite ning ühtekuuluvuspoliitika ja tööstuse konkurentsivõime suurendamise meetmete vahelist koostoimet ja suurendada nende omavahelist täiendavust. Aruka spetsialiseerumisega saab luua raamistiku sellise täiendavuse saavutamiseks 34 .
Selleks algatas komisjon ajavahemikku 2014–2020 35 hõlmavat mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate ettepanekute kontekstis suure hulga eri meetmeid.
Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, programm „Horisont 2020“ ja ühtekuuluvuspoliitika võimaldavad kombineerida vahendeid ühe ja sama projekti raames. Programmi „Horisont 2020“ ja ühtekuuluvuspoliitikat reguleerivad eeskirjad on viidud omavahel vastavusse kuluvõimaluste lihtsustamiseks ja selleks, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid oleks võimalik suuremal määral kasutada väljaspool programmidega hõlmatud valdkondi. Ka on komisjon avaldanud suunised Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite kombineerimiseks.
Komisjon on käivitanud mitu algatust (nt projekt „Teaduse tipptaseme saavutamine“ ja kvaliteedimärgise algatus) ning koostanud suunised, kuidas edendada ja hõlbustada koostoime 36 saavutamist eri poliitikavahendite vahel. Komisjon on teinud ettepaneku eeskirju veelgi lihtsustada, et hõlbustada programmi „Horisont 2020“ ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite kombineerimist, mis praegu on keeruline 37 .
Katseprojekt „Teaduse tipptaseme saavutamine“ aitab vähendada ELi piirkondade vahelist innovatsioonialast tasemevahet, kuna sellega toetatakse aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamist ühtekuuluvuspoliitika, programmi „Horisont 2020“ ja ELi muude rahastamisprogrammide vastastikuse täiendavuse suurendamise ja sellest kasu saamise võimaldamise kaudu. Kvaliteedimärgise algatusega aidatakse väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel leida Euroopa Regionaalarengu Fondist ja muudest allikatest alternatiivset rahastust innovatsiooniprojektide ideedele, mida programmi „Horisont 2020“ raames hinnati suurepärasteks, aga mida ei olnud võimalik piiratud vahendite tõttu rahastada.
Komisjoni investeerimissaadikud saavad liikmesriikides kohapeal toetada 38 ametiasutusi ja projektide elluviijaid, et luua stabiilne hulk projekte, maksimeerida ELi vahendite mõju ja kasutada ära Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teadmisi 39 .
Ühtekuuluvuspoliitika programmide 40 tasandil on täheldatud kooskõlastamise paranemist teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute strateegilises haldamises. Projektide tasandil on rollide, kohustuste ja kooskõlastamise suhtes siiski vaja suuremat selgust, eriti seoses toetuskõlblikkuse eeskirjade, hangete ja riigiabiga ning riikidevaheliste projektidega 41 .
·Komisjon jätkab tihedas dialoogis riiklike ja piirkondlike ametiasutustega tööd selle nimel, et muuta ELi eri vahendite kombineerimine lihtsamaks ja maksimeerida investeerimist projektidesse, mis hõlmavad teadustegevust ja innovatsiooni, konkurentsivõimet ning tootlikkust. Komisjon aitab kohapeal investeerimissaadikute abiga ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kaudu maksimeerida erasektori kapitali kaasamist.
·Ka teeb komisjon tihedat koostööd riiklike ja piirkondlike ametiasutustega, et soodustada ja selgitada eri vahendite kombineeritud kasutamist riigiabi eeskirjade, riigihangete ja piirkondadevahelise koostöö kontekstis.
·Komisjon uurib võimalusi, kuidas anda abi kohapeal investeerimissaadikute kaudu. Investeerimissaadikud oleksid kohalike sidusrühmade jaoks esimeseks kontaktpunktiks ja nende eesmärk oleks maksimeerida ELi eri vahendite mõju. Nad tegutseksid vajaduspõhiselt ja suunaksid konkreetsed taotlused õigetele Euroopa investeerimisnõustamise keskuse üksustele, et veelgi soodustada eri vahendite kombineerimist.
·Komisjon esitab sidusrühmadele põhjaliku teabe toetust pakkuvate osalejate ja piirkondlike ökosüsteemide kaasaegsete vahendite kohta, et soodustada piirkonnaüleste partnerlussuhete loomist ja oskustele juurdepääsu.
·Komisjon jätkab koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga koondmääruse 42 üle praegu peetavate arutelude raames, et veelgi hõlbustada riikidevaheliste investeeringute tegemist, nt väljaspool programmidega hõlmatud valdkondi toimuva tegevuse puhul.
Liikmesriigid peaksid tegema tihedat koostööd sidusrühmadega, et saada praegu olemasolevatest lihtsustamisvõimalustest täit kasu. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud korraldusasutused liikmesriikides peaksid korraldama lihtsustatud temaatilisi konkursse projektide jaoks, mille kohta on Hispaanias, Itaalias, Poolas või Tšehhi Vabariigis välja töötatud hea tava alusel antud kvaliteedimärgis.
4.JÄRELDUSED
EL ja liikmesriigid ning piirkonnad seisavad kõik silmitsi üleilmastumisega seotud väljakutsetega. Uus maailm pakub võimalusi, millest Euroopa peab kinni haarama, tagades samas jätkuvalt, et võimalustega kaasnev kasu jaotuks õiglaselt. Oluline on kasutada innovatsiooni täiel määral ära majanduse ajakohastamiseks, et toetada ELi sotsiaalset mudelit ja Euroopa kodanike elukvaliteeti. Euroopa peab andma oma elanikele, piirkondadele ja tööstusele rohkem mõjuvõimu ja neid kaitsma, et luua eurooplastele jõukust ja vajalikke töökohti. Selleks on vaja, et kõik ELi poliitikameetmed ja vahendid toimiksid kooskõlastatult eri juhtimistasanditel, mis aitaks tagada vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu territoriaalsel tasandil.
Seoses sellega on aruka spetsialiseerumise strateegiatest juba kasu, kuna need aitavad parandada ühtekuuluvuspoliitika raames innovatsiooni tehtavate investeeringute kvaliteeti ja neist on seetõttu saanud innovatsiooni hõlmava Euroopa lähenemisviisi lahutamatu osa. Samuti on see muutnud viisi, kuidas Euroopa piirkonnad kavandavad ja rakendavad oma innovatsioonipoliitikat ja kaasavad ettevõtjaid.
Ühtekuuluvuspoliitika praeguste programmidega seni saadud kogemused koos käesolevas teatises esitatud meetmete ja katseprojektidega toetavad järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamist. Sellest tulenevalt jälgib komisjon kõnealuste meetmete rakendamist. Arukas spetsialiseerumine on uus viis teha koostööd ja tagada kohalikul ja piirkondlikul tasandi suurem osalemine otsuste tegemises ning sellest saadavat kasu saab laiendada ELi piirkondade ja ELi kui terviku hüvanguks. Seda lähenemisviisi saab kopeerida ja kasutada laiemas kontekstis kasuliku vahendina ELi tulevase eelarve 43 võimalikult tõhusal täitmisel.