EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 16.5.2017
COM(2017) 261 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Seitsmes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 16.5.2017
COM(2017) 261 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Seitsmes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta
I.SISSEJUHATUS
Käesolev on seitsmes kuuaruanne, mis käsitleb tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisel tehtud edusamme ning milles võetakse kokku areng kahes peamises valdkonnas: võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ning nende tugisüsteemidega ning kaitse- ja vastupanuvõime suurendamine nende ohtude suhtes. Aruandes vaadeldakse peamiselt julgeoleku, piiri- ja rände halduse infosüsteemide koostalitlusvõime parandamiseks tehtavat tööd eesmärgiga muuta ELi andmehaldus kooskõlas kõigi andmekaitsenõuetega tulemuslikumaks ja tõhusamaks ning kaitsta paremini välispiire ja suurendada kõigi kodanike huvides sisejulgeolekut. Samuti antakse käesolevas aruandes uuendatud ülevaade seadusandlike ettepanekute ja mitteseadusandlike aktide menetlemisel tehtud edusammudest.
Hiljutine üleilmne küberrünnak, mille käigus kasutati tuhandete arvutisüsteemide halvamiseks lunavara, rõhutas taas pakilist vajadust ELi kübervastupidavuse ja julgeolekumeetmete tõhustamiseks, võttes arvesse viimases julgeolekuliidu eduaruandes 1 sedastatud küberruumiga seotud organiseeritud kuritegevuse kiiret kasvu, mida on rõhutatud ka Europoli raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangus 2 . Komisjon kiirendab küberjulgeolekualast tööd, eelkõige ELi 2013. aasta küberjulgeoleku strateegia 3 läbivaatamise kaudu, mis kuulutati välja digitaalse ühtse turu vahekokkuvõttes 4 ja mille eesmärk on kõnealuste ohtude käsitlemiseks kohe ja tulemuslikult reageerida.
President Junckeri 2016. aasta septembri kõnes olukorrast Euroopa Liidus 5 ning Euroopa Ülemkogu 2016. aasta detsembri järeldustes 6 rõhutatakse andmete haldamises praegu esinevate puuduste kõrvaldamise ja olemasolevate infosüsteemide vahelise koostalitlusvõime parandamise olulisust. Hiljutised terrorirünnakud on seda veelgi esile tõstnud, rõhutades tungivat vajadust koostalitlusvõimeliste infosüsteemide järele ning vajadust kõrvaldada praegused teabelüngad, mis võimaldavad registreerida terrorismis kahtlustatavaid isikuid erinevates omavahel ühendamata andmebaasides eri varjunimede all. Käesolevas aruandes esitatakse komisjoni seisukoht selle kohta, kuidas saavutada julgeoleku, piiri- ja rände halduse infosüsteemide koostalitlusvõime 2020. aastaks, et tagada piirivalvuritele, õiguskaitseametnikele, sealhulgas tolliametnikele, sisserändeametnikele ja kohtuasutustele juurdepääs vajalikule teabele. See on jätk komisjoni 2016. aasta aprilli teatisele „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ 7 ning komisjoni poolt pärast teatise avaldamist loodud infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemelise eksperdirühma tööle.
II. TUGEVAMAD JA ARUKAMAD INFOSÜSTEEMID
1. Komisjoni 2016. aasta aprilli teatis ja seni astutud sammud
2016. aasta aprilli teatises piirivalve ja julgeoleku tugevamate ja arukamate infosüsteemide kohta tehti kindlaks mitu infosüsteemidega seotud struktuurset puudust:
·teatavate olemasolevate infosüsteemide mitteoptimaalsed funktsioonid;
·teabelüngad ELi andmehalduse struktuuris;
·erinevalt reguleeritud infosüsteemidest tingitud keeruline olukord ning
·piiride ja julgeoleku valdkonna andmehalduse struktuuri killustatus, kuna teavet säilitatakse omavahel ühendamata süsteemides, mis põhjustab teabelünki.
Nende puuduste käsitlemiseks tegi komisjon ettepaneku võtta meetmeid kolmes valdkonnas, rõhutades sealjuures, et komisjoni töö aluseks võetakse põhiõiguste harta nõuded ja eelkõige ELi isikuandmete kaitse terviklik raamistik.
Esimesena määrati teatises kindlaks võimalikud variandid olemasolevatest infosüsteemidest saadava kasu maksimeerimiseks, rõhutades, et liikmesriigid peavad neid süsteeme täiel määral ära kasutama. Seejärel esitas komisjon 2016. aasta detsembris seadusandlikud ettepanekud Schengeni infosüsteemi (SIS) 8 tugevdamiseks, kuna SIS on kõige tulemusrikkam olemasolev vahend piirivalvurite, tolliametnike, politseiametnike ja kohtuasutuste koostöö jaoks. Komisjon esitas 2016. aasta mais ka seadusandliku ettepaneku varjupaiga ja ebaseadusliku rände andmebaasi Eurodac 9 tugevdamiseks, millega hõlbustatakse tagasisaatmist ja aidatakse kaasa võitlusele ebaseadusliku rändega. 2016. aasta jaanuaris esitas komisjon seadusandliku ettepaneku kolmandate riikide kodanike karistusregistri andmete vahetamise lihtsustamiseks ELis, ajakohastades Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) 10 . Nagu lubatud 11 ja võttes arvesse kaasseadusandjatega peetud arutelusid 2016. aasta jaanuari ettepaneku üle, esitab komisjon 2017. aasta juunis täiendava ettepaneku kolmandate riikide süüdimõistetud kodanike tuvastamise kesksüsteemi 12 loomiseks ja selle kindlaksmääramiseks, missugustel liikmesriikidel on nende kohta teavet.
2017. aasta juunis esitab komisjon ka seadusandliku ettepaneku, et vaadata läbi eu-LISA 13 õiguslikud volitused, mis sisaldavad muu hulgas ameti ülesannet arendada välja kesksete ELi julgeoleku, piiri- ja rände halduse infosüsteemide koostalitlusvõime.
Teiseks määrati teatises kindlaks võimalikud variandid uute ja täiendavate meetmete väljaarendamiseks, et tegeleda lünkadega ELi andmehalduse struktuuris. Eelkõige tegi komisjon kindlaks olulised teabelüngad seoses Schengeni ala külastavate kolmandate riikide kodanikega ja sellesama isikute rühma siseselt seoses viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikega, kes sisenevad ELi maismaapiiri kaudu. Praegu ei registreerita kolmandate riikide kodanike välispiiride ületamisi ja enne viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike välismaismaapiirile saabumist ei ole nende kohta saadaval mingit teavet. Järelmeetmena esitas komisjon seadusandlikud ettepanekud kahe uue infosüsteemi loomiseks, mille abil kõnealuste oluliste lünkadega tegeleda. 2016. aasta aprillis tegi komisjon ettepaneku ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemi kohta, et ajakohastada välispiiride haldamist kontrollide kvaliteedi ja tõhususe parandamise kaudu 14 . 2016. aasta novembris tegi komisjon ettepaneku Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) kohta, et koguda teavet kõigi viisavabalt Euroopa Liitu reisivate isikute kohta eesmärgiga teha ebaseadusliku rände ja julgeoleku eelkontrolle 15 .
Kolmanda teatises rõhutatud valdkonnana tõsteti esile vajadust parandada infosüsteemide koostalitlusvõimet. Teatises on sedastatud, et ELi isikuandmete kaitse tervikliku raamistiku ning tehnoloogia ja IT-turvalisuse olulise arengu kaudu on võimalik saavutada infosüsteemide koostalitlusvõime, mida täiendavad vajalikud ranged õigusnormid kõnealustele süsteemidele juurdepääsu ja nende kasutamise kohta, mis ei mõjuta olemasolevat eesmärgikohasuse põhimõtet. Teatises esitati koostalitlusvõime saavutamiseks neli varianti:
·ühtne otsinguliides, et sooritada samaaegselt päringuid mitmes infosüsteemis ja kuvada kõigi süsteemide kombineeritud päringutulemused ühele ekraanile;
·infosüsteemide omavaheline ühendatus, mille puhul ühes süsteemis registreeritud andmetega saab teise süsteemi kaudu automaatselt tutvuda;
·ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse loomine mitmesuguste infosüsteemide toetamiseks ning
·ühine isikusamasuse andmete hoidla, mis koosneb tähtnumbrilistest andmetest eri infosüsteemide jaoks (sealhulgas üldised biograafilised andmed, nagu nimi ja sünniaeg).
Komisjon algatas arutelu selle kohta, kuidas infosüsteemid saavad Euroopa Liidus piirihaldust ja sisejulgeolekut paremini edendada. Sellealase töö jätkamiseks loodi infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemeline eksperdirühm (vaata jagu II.3).
2. Edusammud infosüsteeme käsitlevate prioriteetsete dokumentide valdkonnas
Piirivalvurid, õiguskaitseametnikud, sisserändeametnikud ja kohtuasutused vajavad oma tööks juurdepääsu täpsetele ja täielikele andmetele. Seetõttu on oluline, et Euroopa Parlament ja nõukogu jätkaksid tööd infosüsteeme käsitlevate prioriteetsete ettepanekutega 2016. aasta aprilli teatise esimese tegevussuuna raames. Nagu eespool osutatud, on see oluline olemasolevate infosüsteemide piiride ja julgeoleku seisukohast tulemuslikumaks muutmiseks ning välispiiri kindlustamiseks vajalike uute süsteemide loomisega kõrvaldatakse olulised teabelüngad.
Kõige kaugemale on jõutud ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemi käsitleva ettepanekuga, mis on kolmepoolsete läbirääkimise etapis ja Euroopa Ülemkogu seatud eemärk ettepanekuga 2017. aasta juunis lõpule jõuda on reaalne. Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) üle peetavad tehnilised arutelud edenevad jätkuvalt, kuid kaks institutsiooni ei ole veel oma läbirääkimispositsioone kindlaks määranud. Nõukogu volituste vastuvõtmine on kavas 2017. aasta juunis, samas kui Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE) kavatseb oma läbirääkimisvolitused vastu võtta 2017. aasta septembris. Ühisavalduses ELi 2017. aasta seadusandlike prioriteetide kohta 16 kuulutati see toimik esmatähtsaks, et tagada ettepaneku vastuvõtmine enne 2017. aasta lõppu. Komisjon jätkab selle eesmärgi saavutamiseks kaasseadusandjate toetamist. Kaks institutsiooni töötavad ka komisjoni ettepanekute kallal, mis käsitlevad Schengeni infosüsteemi (SIS) tugevdamist. Kolme ettepanekut käsitlev esimene arutelude voor nõukogu töörühma tasandil lõpetatakse Malta eesistumise ajal. Euroopa Parlamendi raportöör kavatseb esitada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis (LIBE) aruande projekti 2017. aasta juuni lõpuks. Mis puutub seadusandlikku ettepanekusse tugevdada Eurodaci, siis leppis nõukogu 2016. aasta detsembris kokku osalises üldises lähenemisviisis, samas kui Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE) kavatseb oma aruande üle hääletada 2017. aasta mais. Kolmepoolsete läbirääkimise etapp peaks algama kohe pärast seda.
3. Infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemelise eksperdirühma töö
2016. aasta juunis asutas komisjon infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemelise eksperdirühma. Eksperdirühmale tehti ülesandeks käsitleda koostalitlusvõime saavutamiseks kavandatud nelja variandi õiguslikke, tehnilisi ja toimimisega seotud probleeme, sealhulgas variantide vajalikkus, tehniline teostatavus, proportsionaalsus ja nende mõju andmekaitsele 17 . Samuti paluti eksperdirühmal kindlaks määrata infosüsteemide keerukusest ja killustatusest tulenevad puudused ja võimalikud teabelüngad ning neid käsitleda 18 . Eksperdirühm koondas eksperte liikmesriikidest ja assotsieerunud Schengeni riikidest, samuti ELi ametitest nagu eu-LISA, Europol, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning Põhiõiguste Amet. ELi terrorismivastase võitluse koordinaator ja Euroopa Andmekaitseinspektor osalesid täisliikmena. Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) sekretariaadi esindajad ja nõukogu peasekretariaat osalesid vaatlejatena.
Komisjon väljendab heameelt kõrgetasemelise eksperdirühma 11. mai 2017. aasta lõpparuande 19 üle. Eksperdirühm järeldas, et vajalik ja tehniliselt teostatav on tööd jätkata koostalitlusvõime saavutamiseks kavandatud kolme variandiga, mis võivad põhimõtteliselt kõik tuua rakenduslikku kasu ja mida on võimalik kasutusele võtta andmekaitsenõudeid järgides. Kõnealused kolm varianti on järgmised:
·Euroopa otsinguportaal 20 ;
·ühine biomeetrilise võrdlemise teenus ning
·ühine isikusamasuse andmete hoidla.
Eksperdirühma arvates tuleks süsteemide omavahelise ühendatuse varianti kaaluda ainult juhtumipõhiselt. Üks selline juhtum on kavandatava ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemi ja viisainfosüsteemi omavaheline ühendamine 21 . Komisjoni ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemi käsitlevas ettepanekus on ette nähtud, et ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteem otsib süstemaatiliselt ja automaatselt teavet viisainfosüsteemist, et säilitada väike andmete alamhulk (viisakleebis, sisenemiste arv, viibimise kestus), mis võimaldab ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemil viisaomanike andmeid korrektselt töödelda, järgides võimalikult väheste andmete kogumise ja andmete ühtsuse nõuet. Eksperdirühm leidis, et kui koostalitlusvõime saavutamise kolme muu variandi puhul on edasiminek piisav, siis on vajadus süsteemide omavahelise ühendatuse järele üksnes andmevahetuse parandamise eesmärgil väiksem.
Eksperdirühma lõpparuandes rõhutati ka olemasolevate infosüsteemide täiemahulise ärakasutamise ja kohaldamise olulisust. Samuti uuriti selles detsentraliseeritud Prümi raamistikku DNA-andmete, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete vahetamise kohta 22 ning soovitati teha teostatavusuuring tsentraliseeritud marsruutimise komponendi suunas liikumise ja võimalike uute funktsioonide lisamise kohta. Seoses ELi broneeringuinfo direktiiviga 23 loodud detsentraliseeritud süsteemiga soovitas eksperdirühm teha teostatavusuuringu reisijaid käsitleva eelteabe ja broneeringuinfo tsentraliseeritud komponendi kohta, mis oleks tehnilise toe vahend lennuettevõtjatega peetava ühenduse lihtsustamiseks. Eksperdirühm leidis, et see tugevdaks broneeringuinfo üksuste tulemuslikkust pärast seda, kui liikmesriigid on rakendanud ELi broneeringuinfo direktiivi.
Komisjon keskendub ka edaspidi olemasolevate infosüsteemide täiemahulisele ärakasutamisele. Oluline on, et liikmesriigid kasutaksid täiel määral ära olemasolevate süsteemide pakutavad võimalused. Komisjon jätkab kooskõlas oma rakenduskavaga 24 igakülgse toetuse pakkumist, et aidata tagada ELi broneeringuinfo direktiivi rakendamine kõigis liikmesriikides 2018. aasta maiks. Ta teeb Prümi raamistiku täiemahulise kasutuselevõtmise lõpetamiseks tihedat koostööd kõigi liikmesriikidega, eelkõige viie liikmesriigiga, kes peavad Prümi otsused alles rakendama. Eksperdirühma soovituste alusel uurib komisjon võimalusi nende süsteemide toimimise ja tulemuslikkuse parandamiseks pärast seda, kui liikmesriigid on need kohaldanud.
Eksperdirühm avastas teabelünga, mis seondub ELi kodanike välispiiride ületamisega. Eksperdirühma lõpparuandes viidatakse hiljuti kasutusele võetud süstemaatilistele kontrollidele, mille käigus kõigi liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust kasutavate isikute andmeid kontrollitakse Schengeni alalt lahkumisel ja sinna sisenemisel 25 asjaomastes andmebaasides. Aruandes rõhutatakse, et kõnealuste kontrollide aega ja kohta ei registreerita ning märgitakse, et see teave võiks olla kasulik õiguskaitse eesmärgil. Seetõttu soovitas eksperdirühm kõigi ELi kodanike välispiiriületuste süstemaatilise registreerimise proportsionaalsust ja teostatavust täiendavalt analüüsida 26 .
Komisjon märgib, et eksperdirühma aruanne ei kinnita kõigi ELi kodanike välispiiriületuste registreerimise vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui esile peaksid kerkima täiendavad asjaolud, mis sellise registreerimise vajalikkust ja proportsionaalsust kinnitavad, on komisjon valmis hindama täiendavate meetmete vajadust. Samal ajal uurib komisjon eksperdirühma samateemalist soovitust kaaluda Schengeni infosüsteemis päringutabamuste võimalikku registreerimist isikute puhul, kelle kohta on loodud hoiatusteade. See oleks üks võimalikke viise registreerida selliste ELi kodanike reisimarsruute, kelle kohta on kindlaks tehtud, et nad on potentsiaalselt seotud terrorismi või muude raske kuritegevuse vormidega.
Eksperdirühm avastas teabelünga ka seoses pikaajaliste viisade, elamislubade ja elamisloakaartidega. Ta täheldas, et liikmesriikidel on vähe vahendeid nende dokumentide kehtivuse kontrollimiseks juhul, kui need on välja antud teises liikmesriigis, ning tegi ettepaneku, et see võib viidata vajadusele uurida sellise keskse ELi andmehoidla otstarbekust, kus hoitaks teavet pikaajaliste viisade, elamislubade ja elamisloakaartide kohta. Komisjon hindab sellise andmehoidla otstarbekust, sealhulgas selle vajalikkust, tehnilist teostatavust ja proportsionaalsust.
Lisaks on eksperdirühma aruandes sedastatud, et tolliametnikud on välispiiridel tehtava asutustevahelise koostöö seisukohast olulise tähtsusega. Seetõttu uurib komisjon täiendavalt tehnilisi, toimimisega seotud ja õiguslikke aspekte, mis seonduvad tollisüsteemide koostalitlusvõimega.
III. INFOSÜSTEEMIDE KOOSTALITLUSVÕIME TAGAMINE
1. Komisjoni eesmärk on muuta infosüsteemid 2020. aastaks koostalitlusvõimeliseks
Peamine eesmärk on tagada, et piirivalvuritel, õiguskaitseametnikel, sisserändeametnikel ja kohtuasutustel on juurdepääs vajalikule teabele, mis aitab neil välispiire paremini kaitsta ja suurendada kõigi kodanike huvides sisejulgeolekut. Seetõttu on esimene samm tagada, et selle valdkonna eri infosüsteemid töötavad tulemuslikult ning juba esitatud seadusandlikud ettepanekud võetakse kiiresti vastu.
Kooskõlas 2016. aasta aprilli teatisega, mida kinnitasid eksperdirühma järeldused ja soovitused, võtab komisjon sihiks uue lähenemisviisi piiride ja julgeolekuga seotud andmete haldamisele, mis tähendab kõigi kesksete ELi julgeoleku, piiri- ja rände halduse infosüsteemide 27 koostalitlusvõimet, austades täiel määral põhiõigusi, ja mille kohaselt:
·olemasolevate infosüsteemide paremaks ärakasutamiseks saab Euroopa otsinguportaalis teha samaaegselt otsinguid eri süsteemidest, järgides sealjuures täiel määral eesmärgikohasuse põhimõtet ja juurdepääsuõigusi, millele võivad lisanduda lihtsustatud õigusnormid juurdepääsuks õiguskaitseasutustele 28 ;
·süsteemid kasutavad ühte ühist biomeetrilise võrdlemise teenust, mis võimaldab teha otsinguid eri biomeetriliste andmete infosüsteemidest, soovitatavalt päringutabamuse või selle puudumise märgistamise abil, mis osutab seosele teisest süsteemist leitud asjaomaste biomeetriliste andmetega 29 ;
·süsteemid kasutavad ühist isikusamasuse andmete hoidlat, mis koosneb tähtnumbrilistest andmetest, 30 et teha kindlaks juhud, kui isik on registreeritud eri andmebaasides mitme identiteedi alusel.
Kõnealuse uue lähenemisviisiga tuleb tagada, et süsteemid järgivad neile kehtestatud konkreetseid andmekaitsenõudeid, sealhulgas konkreetseid eeskirju pädevate asutuste juurdepääsu kohta, iga andmekategooria kohta eraldi eesmärgikohasuse põhimõtet ning sihtotstarbelisi andmete säilitamise eeskirju. Kõnealune koostalitlusvõimet käsitlev lähenemisviis ei too kaasa kõigi üksikute süsteemide omavahelist ühendatust.
Uue lähenemisviisiga likvideeritaks praegused puudused ELi andmehalduse struktuuris, sealhulgas kõrvaldataks kindlaks tehtud teabelüngad. eu-LISA-l on infosüsteemide koostalitlusvõime nimel tehtavas töös oluline roll, sealhulgas jätkuva ja täiendava tehnilise analüüsi seisukohast (vaata jagu III.2). Seadusandliku ettepanekuga, mille komisjon 2017. aasta juunis esitab, suurendatakse eu-LISA volitusi, võimaldades tal tagada kõnealuse uue lähenemisviisi rakendamine. Komisjon jätkab ka Euroopa Andmekaitseinspektori ja Põhiõiguste Ameti kaasamist koostalitlusvõime tagamiseks tehtavasse töösse.
Andmete kvaliteedi kõrge taseme tagamine on tõhusate infosüsteemide seisukohast oluline. Koostalitlusvõime toimib vaid juhul, kui infosüsteemidesse sisestatakse täpseid ja täielikke andmeid. Komisjon on juba nimetanud andmete kvaliteedi valdkonnaks, mis vajab täiendavaid ELi meetmeid 31 . Komisjon rakendab kiiremas korras ja koos eu-LISAga eksperdirühma soovitused ELi infosüsteemides olevate andmete kvaliteedi parandamiseks.
Komisjon tegeleb edasi eksperdirühma soovitustega, mis käsitlevad automatiseeritud kvaliteedikontrolli, statistilistel ja aruandluse eesmärkidel asjaomastest infosüsteemidest saadud anonüümitud andmete analüüsimise suutlikkusega „andmeladusid“ ning andmete kvaliteeti käsitlevaid koolitusmooduleid, mis on mõeldud riiklikul tasandil andmete süsteemidesse sisestamise eest vastutavatele töötajatele. eu-LISA olulist rolli andmete kõrge kvaliteedi tagamisel kesksetes ELi infosüsteemides kajastatakse ka tulevastes seadusandlikes ettepanekutes.
Koostalitlusvõime eeldab olemasolevate infosüsteemide tehnilist koostoimet. Sellise koostoime hõlbustamine ELi tasandil on universaalse sõnumivormingu eesmärk. Komisjon tegeleb koos eu-LISAga edasi eksperdirühma soovitustega universaalse sõnumivormingu tõhustamise kohta kooskõlas käimasoleva tööga, mille eesmärk on tagada sõnumivormingu arengu kajastumine ELi kesksetes infosüsteemides.
2. Edasised sammud infosüsteemide 2020. aastaks koostalitlusvõimeliseks muutmiseks
Paralleelselt infosüsteeme käsitlevate prioriteetsete dokumentidega tehtava tööga kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles pidama ühiseid arutelusid koostalitlusvõime valdkonnas astutavate edasiste sammude üle vastavalt käesolevas teatises sedastatule. Selleks esitab komisjon need ideed 29. mail 2017 Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile (LIBE) aruteluks. Liikmesriikidega toimub arutelu 8. juunil 2017 justiits- ja siseküsimuste nõukogus. Kõnealuste arutelude alusel peaksid kolm institutsiooni korraldama 2017. aasta sügisel kolmepoolsed tehnilise tasandi kohtumised, 32 et arutleda käesolevas teatises kirjeldatud edasisi samme koostalitlusvõime valdkonnas, sealhulgas piiride ja julgeoleku tegevusvajadusi ning seda, kuidas tagada proportsionaalsus ja põhiõiguste täielik järgimine. Eesmärk on saavutada võimalikult ruttu ja hiljemalt enne 2017. aasta lõppu ühine arusaam edasise tegevuse kohta, samuti selle kohta, mida on vaja ära teha infosüsteemide 2020. aastaks koostalitlusvõimeliseks muutmiseks.
Samaaegselt kolme institutsiooni vaheliste ühiste aruteludega ja nende tulemustest ette ruttamata jätkavad komisjon ja eu-LISA 2017. aasta jooksul koostalitlusvõime jaoks kavandatud lahenduste täiendavat tehnilist analüüsimist mitme tehnilise uuringu ja kontseptsiooni tõestuste kaudu. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt kõnealuse tehnilise analüüsi edenemisest.
Komisjon teeb intensiivselt tööd, et esitada niipea kui võimalik koostalitlusvõimet käsitlev seadusandlik ettepanek, 33 kasutades selleks ära Euroopa Parlamendi ja nõukoguga peetud aruteludest saadud teavet ning infosüsteeme ja täiendavat tehnilist analüüsi käsitleva käimasoleva seadusandliku töö tulemusi. Parema õigusloome põhimõtete kohaselt hõlmab seadusandliku ettepaneku ettevalmistamine avalikku konsultatsiooni ja mõjuhinnangut, sealhulgas põhiõiguste kohta ja eelkõige õiguse kohta isikuandmete kaitsele. Koos koostalitlusvõimet käsitleva seadusandliku ettepanekuga esitab komisjon ka seadusandliku ettepaneku viisainfosüsteemi 34 õigusliku aluse läbivaatamiseks, mis on järelmeede 2016. aasta oktoobris esitatud hindamisaruandele 35 . Viisainfosüsteem on üks kesksetest infosüsteemidest, mis peaks olema osa uuest lähenemisviisist piiride ja julgeolekuga seotud andmete haldamisele.
Kolme institutsiooni vaheline ühine arutelu edasise tegevuse kohta infosüsteemide 2020. aastaks koostalitlusvõimeliseks muutmiseks ei tohiks põhjustada viivitusi nende infosüsteeme käsitlevate seadusandlike ettepanekute menetlemisel, mille üle kaasseadusandjad praegu läbirääkimisi peavad. Suuremat osa neist ettepanekutest on ühisavalduses juba nimetatud kiireloomuliste ja oluliste prioriteetidena ning neis kõigis käsitletakse olulisi, koheseid meetmeid nõudvaid teabelünki, mis on kooskõlas ka eksperdirühma soovitustega. Kolmandate riikide kodanike Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) käsitlev täiendav seadusandlik ettepanek, mille komisjon esitab 2017. aasta juunis, on samuti täielikult kooskõlas eksperdirühma koostalitlusvõimet käsitlevate soovitustega ja käesolevas teatises kirjeldatud lähenemisviisiga. Selleks et kõnealust uut lähenemisviisi hallataval viisil rakendada, on oluline, et kõigi mõjutatud infosüsteemide õiguslikud alused oleks stabiilsed. Seetõttu tuleb praegu läbirääkimisel olevate seadusandlike ettepanekute suhtes kõigepealt kokkuleppele jõuda.
IV. MUUDE JULGEOLEKUT KÄSITLEVATE PRIORITEETSETE DOKUMENTIDE RAKENDAMINE
1. Seadusandlikud algatused
1. mail 2017 hakati kohaldama uut Europoli määrust 36 . See tähendab Europoli jaoks pöördepunkti ja sellega kehtestatakse mitu uut meedet, mis võimaldavad ELi õiguskaitseasutusel saada rasket piiriülest kuritegevust ja terrorismi käsitleva teabevahetuse tegelikuks ELi keskuseks. Europol saab enda käsutusse vahendid tulemuslikumaks, tõhusamaks ja usaldusväärsemaks muutumiseks. Eelkõige andmete töötlemise muutunud raamistik tõhustab ameti suutlikkust arendada liikmesriikide jaoks kriminaalanalüüse ning karmima andmekaitsekorraga tagatakse sõltumatu ja tulemuslik andmekaitse järelevalve.
Vastavalt aluslepingule kontrollib Europoli tegevust täiendavalt Euroopa Parlament koos riiklike parlamentidega. See suurendab ameti läbipaistvust ja õiguspärasust kodanike silmis veelgi.
Selleks et minimeerida negatiivset mõju, mis kaasnes Taani Europolist lahkumisega Taanis 3. detsembril 2016 toimunud referendumi tulemusel, kirjutati 30. aprillil 2017 Europoli ja Taani vahel alla operatiivkoostöö lepingule. Nagu president Junckeri, Euroopa Ülemkogu eesistuja Tuski ja Taani peaminister Rasmusseni 15. detsembri 2016. aasta ühisdeklaratsioonis 37 kokku lepitud, sätestatakse lepingus konkreetne tegevuskord, millega nähakse ette Taani ja Europoli vahelise operatiivkoostöö piisav tase, sealhulgas operatiivandmete ja kontaktametnike vahetamine piisavate kaitsemeetmete kohaselt. Ehkki kõnealune leping ei asenda Taani täieõiguslikku liikmesust Europolis, st juurdepääsu Europoli andmehoidlatele või täisliikmesust Europoli juhtimisfoorumites, on Taani tunnustanud Euroopa Kohtu kohtualluvust ja Euroopa Andmekaitseinspektori pädevust ning on rakendanud Taani õigusesse asjaomased ELi andmekaitsenormid 38 . Nagu ühisdeklaratsioonis sedastatud, sõltub selline korraldus Taani jätkuvast ELi ja Schengeni ala liikmesusest.
28. aprillil 2017 võttis komisjon vastavalt ELi broneeringuinfo direktiivile 39 vastu rakendusotsuse lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo üksustele broneeringuinfo edastamisel kasutatavate ühiste protokollide ja andmevormingute kohta. Selle rakendusotsusega ühtlustatakse tehnilisi aspekte, mida kohaldatakse broneeringuinfot edastavate lennuettevõtjate suhtes. Kokkulepitud edastusprotokollid ja andmevormingud on alates 28. aprillist 2018 kohustuslikud kõigile lennuettevõtjatele, kes edastavad broneeringuinfo üksustele broneeringuinfot.
25. aprillil 2017 võttis nõukogu ametlikult vastu uue tulirelvadirektiivi 40 . Liikmesriikidel on nüüd 15 kuud aega kehtestada tulirelvade omandamise ja valdamise puhul nõutavad kontrollid, millega tagatakse, et kuritegelikud organisatsioonid või terroristid ei kasuta liidu piires ära killustatud norme. 28. aprillil 2017 jõudis deaktiveerimisstandardite eksperdirühm kokkuleppele uute deaktiveerimisstandardite üle ja komisjoni läbivaadatud määrus (EL) 2015/2403 on kavas vastu võtta enne 2017. aasta juulit. Praeguse läbi vaadatud versiooni eesmärk on selgitada teatavaid tehnilisi standardeid, et tagada kõigi relva deaktiveerimise tehniliste etappide õige kohaldamine.
2. Mitteseadusandlike meetmete rakendamine
12. mail 2017 toimunud ulatuslik üleilmne lunavararünnak rõhutas ELi, tema ametite ja liikmesriikide pakilist vajadust tõhustada meetmeid suureneva küberkuritegevuse ohuga võitlemiseks, keskendudes ka avastamisele ja heidutusele. Europoli juures tegutseval küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusel on õiguskaitseasutusena olnud viimasele rünnakule reageerimisel juhtroll. See põhines kõnealuses valdkonnas varem tehtud töö tulemustel, eeskätt kampaanial „Ei lunavarale“. ELi infoturbeintsidentidega tegeleval rühmal on tihedad kontaktid ka küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega, rünnakust mõjutatud riikide küberturbe intsidentide lahendamise üksustega, küberkuritegevusega võitlevate üksustega ja olulisemate tööstuspartneritega, et leevendada ohtu ja pakkuda abi ohvritele. Komisjon kuulutas 10. mai 2017. aasta digitaalse ühtse turu vahekokkuvõttes välja kavatsuse vaadata ELi 2013. aasta küberjulgeoleku strateegia läbi 2017. aasta septembriks. Seda tööd kiirendatakse, et tagada olemasoleva ennetamisele keskendunud lähenemisviisi laiendamine selliselt, et rohkem tähelepanu pöörataks avastamisele ja heidutusele. Eesmärk peaks olema nii küberrünnakute tõenäosuse kui ka nende mõju vähendamine, tugevdades vastupanuvõimet ja arendades edasi liikmesriikide tööd riikliku suutlikkuse tugevdamiseks ning rakendades täies ulatuses küberjulgeoleku direktiivi 41 . Küberkuritegevuse (ja küberruumiga seotud kuritegevuse) võimalikkus tuleneb lisaks süsteemi ja tarkvara vigadele ka hoiakutest, mis põhjustavad hoolimatut küberkäitumist. Komisjon tugevdab ELi Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) volitusi ja esitab lisaks sellele ettepanekud küberjulgeoleku standardite, sertifitseerimise ja märgistamise arendamiseks eesmärgiga muuta süsteemid ja seadmed turvalisemaks. Samuti keskendub komisjon küberoskuste ja tehnilise suutlikkuse arendamisele liidus.
Praeguses olukorras, kus avalik kord ja sisejulgeolek on ohus, võivad tihedamad politseikontrollid liikmesriikide territooriumil, sealhulgas piirialadel, olla nii vajalikud kui ka õigustatud, et tugevdada julgeolekut Schengeni alal. Seetõttu esitas komisjon 2. mail 2017 soovituse, milles käsitletakse proportsionaalset politseikontrolli ja politseikoostööd Schengeni alal 42 . Soovituses esitatakse meetmed, mida Schengeni riigid peaksid võtma politsei olemasolevate volituste tõhusamaks ärakasutamiseks, et tegeleda avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavate ohtudega. Kui see on vajalik ja õigustatud, peaksid liikmesriigid tihendama politseikontrolle piirialadel ja peamistel transporditeedel. Otsus selliste kontrollide, samuti nende tegemise koha ja sageduse kohta jääb täielikult liikmesriikide langetada ning sellised otsused peaksid olema alati proportsionaalsed tuvastatud ohtudega. Lisaks soovitab komisjon, et kõik liikmesriigid tugevdaksid piiriülest politseikoostööd, et tegeleda avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavate ohtudega.
Lennundusjulgestuse valdkonnas on viimastel nädalatel toimunud muudatused seoses uute julgeolekumeetmetega, mille Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik on kehtestanud mitmest Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riigist ning Türgist saabuvatele lendudele ja mille kohaselt nõutakse suurte elektroonikaseadmete paigutamist registreeritud pagasisse. ELi poolel on tehtud edusamme töös kolmandatest riikidest saabuvate lendudega seonduvate ohtude ja haavatavuste riskihindamisel. Pärast teavet, et Ameerika Ühendriigid võivad kavandada sarnaste meetmete kehtestamist ELi lennujaamadest saabuvatele lendudele, on komisjon tihendanud poliitilise tasandi kontakte, et tagada Ameerika Ühendriikide ja ELi vahel koordineeritud tegevus. Ameerika Ühendriikide ja ELi vaheline kohtumine toimub 17. mail 2017 Brüsselis, et ühiselt hinnata võimalikke ohtusid ja teha tööd ähvardavate ohtude käsitlemiseks ühise lähenemisviis leidmiseks.
Nõukogu sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalises komitees käib töö organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi järgmise poliitikatsükli väljatöötamiseks aastateks 2018–2021, milles võetakse arvesse komisjoni poolt viimases julgeolekuliidu eduaruandes 43 kindlaks tehtud kaheksat kuritegevuse põhjustatud prioriteetset ohtu. Nõukogu peaks Euroopa Ülemkogu järeldused uue ELi poliitikatsükli kohta vastu võtma 18. mail 2017
Pärast justiits- ja siseküsimuste nõukogule 2016. aasta detsembris esitatud komisjoni eduaruannet, mis käsitles käimasolevat tööd kriminaaluurijate piiriülese juurdepääsu parandamiseks elektroonilistele tõenditele, 44 lõpetab komisjon praegu oma hinnangut ja teeb ettepanekud edasiste arutelude kohta 8. juunil 2017 justiits- ja siseküsimuste nõukogus.
Komisjon on toetanud tööd, mida rühm liikmesriike teeb praegu e-CODEXi säilitamiseks. e-CODEX on piiriülese õiguskoostöö süsteem ja see pakub digitaalset juurdepääsu kohtumenetlustele. Komisjon on võtnud teadmiseks, et kõnealuste liikmesriikide arvates ei ole see lahendus jätkusuutlik. Liikmesriigid on uurinud nõukogu töörühma tasandil eri võimalusi ja jõudnud järeldusele, et parim variant e-CODEXi süsteemi säilimise ja talitlusvõime tagamiseks oleks eu-LISA. Parima lahenduse leidmiseks on komisjon algatanud mõjuhinnangu e-CODEXi säilitamise eri variantide kohta. Kõnealuse mõjuhinnangu tulemused selguvad 2017. aasta sügiseks.
Eespool nimetatud tulirelvadirektiivi vastuvõtmine on oluline edusamm tulirelvade seaduslikku omandamist ja valdamist käsitlevate õigusnormide täitmise tagamiseks. Komisjon tegeleb ka tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise probleemiga nii ELis kui ka väljaspool ELi piire. 16. märtsil 2017 toimus Kiievis ELi – Ukraina tehniline ümarlauakohtumine, kus käsitleti ebaseaduslikku kauplemist tulirelvadega. See oli esimene omataoline kohtumine ELi ja Ukraina vahel, et parandada tulirelvadega ebaseadusliku kauplemisega seonduva teabe vahetamist. 28. märtsil 2017 toimus Tunises ELi – Tuneesia teine tehniline ümarlauakohtumine, kus käsitleti ebaseaduslikku kauplemist tulirelvadega. Nii Ukraina kui Tuneesiaga lepiti kokku tegevuskavas, mis hõlmab ELi ekspertide lähetusi kummagi riigi haldusraamistiku hindamiseks, asjaomaseid õigusakte käsitleva kõrgetasemelise konverentsi organiseerimist ning praktilist andmehaldust ja operatiivkoostööd käsitlevate koolituste, õppekülastuste ja seminaride pakkumist.
Komisjon ja Euroopa välisteenistus esitasid 12. mail 2017 nõukogule ühise mitteametliku dokumendi ELi terrorismivastase võitluse alase välistegevuse kohta, milles toodi välja selles valdkonnas võetavate ELi meetmete seisukohast prioriteetsed riigid, valdkonnad ja vahendid. Kõnealune ühisdokument aitab kaasa aruteludele, mis käsitlevad nõukogu 2015. aasta veebruari järelduste (ELi terrorismivastase võitluse alase välistegevuse kohta) 45 läbivaatamist eesmärgiga võtta 2017. aasta juuni välisasjade nõukogus vastu uued Euroopa Ülemkogu järeldused.
Bukarestis toimus 16.–17. märtsil 2017 esimene ELi ja naaberriikide vaheline seminar elutähtsate infrastruktuuride kaitse teemal, mis on osa elutähtsate infrastruktuuride kaitse Euroopa programmi välismõõtme laiendamisest. Lisaks liikmesriikidele oli osalejate hulgas esindajaid kaheksast Ida-Euroopa ja Lääne-Balkani riigist. Esimese seminari eesmärk oli luua kontakte ning vahetada teavet elutähtsate infrastruktuuride kaitse meetmete ja vahendite kohta. Kindlaks tehti edasise koostöö võimalikud valdkonnad, sealhulgas ühised koolitused või praktilistele (operatiivsetele) aspektidele keskenduvad õppused, piirkondlikku vastastikust mõju käsitlevad uuringud ja riiklike elutähtsate infrastruktuuride kaitse strateegiate vastastikune hindamine.
V. KOKKUVÕTE
Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles jätkama tööd julgeoleku, piiri- ja rände halduse infosüsteeme käsitlevate seadusandlike prioriteetide käsitlemisel. Seeläbi tugevdatakse olemasolevaid süsteeme ja kõrvaldatakse juba kindlaks tehtud teabelüngad, reageeritakse piirivalvurite, õiguskaitseametnike, sealhulgas tolliametnike, sisserändeametnike ja kohtuasutuste vajadustele ning luuakse alus kõnealuste süsteemide koostalitlusvõimelisemaks muutmiseks.
Järelmeetmena 2016. aasta aprilli teatisele piirivalve ja julgeoleku tugevamate ja arukamate infosüsteemide kohta ning võttes arvesse infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemelise eksperdirühma soovitusi, võtab komisjon sihiks piiride ja julgeolekuga seotud andmete haldamise uue lähenemisviisi, millega tagatakse kõigi kesksete ELi julgeoleku, piiri- ja rände halduse infosüsteemide koostalitlusvõime, austades täiel määral põhiõigusi. Selleks esitab komisjon infosüsteeme käsitleva käimasoleva seadusandliku ja tehnilise töö tulemusi ära kasutades 2017. aasta juunis seadusandliku ettepaneku eu-LISA volituste suurendamiseks, võimaldades tal tagada kõnealuse uue lähenemisviisi rakendamine, millele järgneb esimesel võimalusel koostalitlusvõimet käsitlev seadusandlik ettepanek. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles pidama ühiseid arutelusid edasiste sammude ettepaneku üle. See võimaldaks kolmel institutsioonil saavutada ühine arusaam koostalitlusvõime alal astutavate edasiste sammude ja meetmete kohta, mida on vaja võtta selle rakendamiseks 2020. aastaks, järgides sealjuures täiel määral põhiõigusi. Koostalitlusvõimet käsitleva lähenemisviisi kasutuselevõtmine muudaks andmehalduse ELis tõhusamaks ja tulemuslikumaks, aitaks paremini kaitsta välispiire ja suurendada kõigi kodanike huvides sisejulgeolekut.