EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.5.2017

COM(2017) 249 final

2017/0100(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva nõukogu soovituse ettepaneku eesmärk on muuta kättesaadavamaks kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave Euroopas kolmanda taseme hariduse omandanute või kutsehariduse ja -õppe läbinute edasise tegevuse kohta pärast hariduse ja koolituse saamist. Seda teavet saavad kasutada teenistused, kes aitavad õppima asujatel teha teadlikke õppevalikuid, õppepersonal ja õppeasutuste juhtkonnad kursuste väljatöötamisel ning valitsusasutused kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe juhtimise kohta otsustamisel. Ettepaneku eesmärk on soodustada seda, et liikmesriikides arendataks ja kasutataks haridussüsteemi tasandil mitmesuguseid hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise mehhanisme, ning kannustada suuremat koostööd riikides edasise tegevuse jälgimisega seotud osaliste vahel, et vahetada häid tavasid ja lõppkokkuvõttes muuta jälgimisel kogutud andmed võrreldavamaks.

Hariduse omandanute tööalane konkurentsivõime valmistab muret paljudes ELi liikmesriikides. Mõnes ELi piirkonnas on märkimisväärne osa kolmanda taseme hariduse omandanuid tööta või töötab ametikohtadel, mille jaoks ollakse ülekvalifitseeritud. Hiljuti kutseharidus- ja -õppeprogrammid läbinutega seotud olukord on keerulisem. Mõnes riigis, nt Taanis, Eestis ja Saksamaal, on hiljuti kutsehariduse ja -õppe läbinute tööhõive määr kõrge – kolmanda taseme hariduse omandanute tööhõive määrast kõrgemgi. Mitmes teises riigis, sh Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias on aga kutsehariduse ja -õppe läbinute vastav tööhõive määr märkimisväärselt madalam ning jääb kõvasti alla kolmanda taseme hariduse omandanute omale 1 .

Väga tähtis on saada heatasemelist teavet selle kohta, mida haridus- ja koolitussüsteemist lahkunud edasi teevad ning kuidas nad põhi- või keskkoolis või ülikoolis omandatud teadmisi, oskusi ja kompetentse hindavad, et saada aru, mis põhjustab hariduse omandanute tööalase konkurentsivõime probleeme ja tagab edu teatavates piirkondades või majandussektorites või teatavatel kõrghariduse või kutsehariduse ja -õppe erialadel hariduse omandanutele. Selle teabe abil saab seejärel lahendused välja selgitada.

Käesolevas nõukogu soovituse ettepanekus ja sellega kaasnevates kavandatud ELi tasandi algatustes käsitletakse kolme peamist Euroopas esinevat probleemi.

·Puuduvad põhjalikud andmed. Tänu olemasolevatele andmekogumisalgatustele (nt Euroopa tööjõu-uuring ) on põhiteave hariduse omandanute edasise tööalase ja sotsiaalse tegevuse kohta muu hulgas ka ELi tasandil olemas. Peale selle on mõnes liikmesriigis välja töötatud hariduse omandanuid käsitlevad uuringud või kehtestatud täiendavad süsteemid haridus-, maksu- ja sotsiaalkindlustusalaste andmebaaside andmete analüüsimiseks või registrisüsteemid (haldusandmed) hariduse omandanute edasise karjääri ja sissetulekute jälgimiseks. Mitmes ELi piirkonnas ei ole aga kolmanda taseme hariduse omandanute või kutsehariduse ja -õppe läbinute edasise tegevuse kohta teabe kogumise, analüüsimise ja kasutamise süsteemid hästi välja kujunenud. Seetõttu puudub tihtipeale usaldusväärne tõendusmaterjal.

·Kasutamata jäänud sünergia. Ehkki paljud ELi liikmesriigid kujundavad juba välja edasise tegevuse jälgimise süsteeme või kavatsevad seda teha, vahetatakse praegu heade tavade kohta vähe teavet ja vastastikku õpitakse vähe juba toimivate meetmete kohta.

·Puuduvad võrreldavad andmed. Olemasolevad võrreldavad andmed on piiratud ulatusega ja liikmesriigiti kogutud andmeid ei ole võimalik riikide vahel võrrelda, mistõttu on raske riikides ja piirkondades valitsevatest suundumustest ja neis hariduse omandanute edasise tegevuse kohta tehtud tähelepanekutest järeldusi teha.

Nende probleemide lahendamiseks on käesoleval nõukogu soovituse ettepanekul ja sellega seotud ELi tasandi algatustel järgmised erieesmärgid.

·Kannustada seda, et Euroopas hakataks kasutama või arendataks ja täiustataks liikmesriikide tasandil kõrgkooli lõpetanute või kutsehariduse ja -õppe läbinute edasise tegevuse jälgimise süsteeme. Kolmanda taseme hariduse omandanute või kutsehariduse ja -õppe läbinute edasisest tegevusest põhjalikuma ülevaate saamiseks soovitatakse liikmesriikidel hõlmata jälgimissüsteemidega ka hariduse ja koolituse pooleli jätnuid.

·Kannustada ja hõlbustada hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimisega seotud riigisiseste osaliste vahel suuremat koostööd ja heade tavade vahetamist hariduse omandanuid käsitlevate uuringute tegemisel ja jälgimissüsteemide kasutamisel haldusandmete põhjal ning saadud tulemuste rakendamisel, kasutades võrgustike loomist, vastastikku õppimist ja nõustamistegevust ELi tasandil.

·Teha hariduse omandanute edasise tööalase ja sotsiaalse tegevusega seotud võrreldav teave kättesaadavamaks. Seda eesmärki täidetakse eelkirjeldatud koostöö kaudu, kusjuures võrreldavuse suurendamine on üks riigisiseste edasise tegevuse jälgimise süsteemide arendamisel arvesse võetav tegur. Käesoleval aastal alustab komisjon ka hariduse omandanuid käsitleva Euroopa uuringu katseetappi, et teha kindlaks kolmanda taseme hariduse omandanute edasise tegevuse kohta teabe kogumise teostatavus, lähtudes Eurograduate’i teostatavusuuringu tulemustest, samuti jätkab ta tööd sotsiaaluuringu küsimuste ühtlustamiseks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

2016. aasta 7. detsembril vastu võetud algatuses „Investeerimine Euroopa noortesse“ toonitas komisjon, kui oluline on kvaliteetne haridus ja koolitus noorte isikliku arengu ja kvaliteetsele tööle saamise toetamisel. Kooskõlas komisjoni 2017. aasta tööprogrammiga on komisjon kohustunud noortealgatuse ja 2016. aasta juunis vastu võetud Euroopa uue oskuste tegevuskava järelmeetmete osana tegema „koostööd liikmesriikidega, et teha kättesaadavamaks teave kõrgkooli lõpetanute tööhõive ja sotsiaalsete tulemuste kohta („hariduse omandanute seire“) kogu kutseõppe ja -koolituse sektoris“. See kohustus on võetud vastusena riikide ja ELi tasandil jõutud arusaamale, mille kohaselt on tähtis parandada teadmisi hariduse omandanute edasisest tegevusest ning seega tõendavaid andmeid poliitika kujundamiseks ja tegevuseks haridus- ja koolitussüsteemides. Selline teave võib olla abiks õppijate hariduse kvaliteedi ja asjakohasuse suurendamise meetmete väljatöötamisel ning aidata seega paremini toime tulla praeguste ja tulevaste vajadustega oskuste järele ning asjaoluga, et oskused ei vasta tööturu nõudlusele.

Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruandes hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta soovitati edasise koostöö ühe teemana edendada kõrghariduse asjakohasust tööturu ja ühiskonna seisukohast, sealhulgas tööturuvajaduste ja -tulemuste parema jälgimise ja prognoosimise abil, näiteks jälgides kõrgkooli lõpetanute karjääri. Kutsehariduse ja -õppe valdkonnas võtsid liikmesriigid 2015. aasta Riia järeldustes , milles esitati kutsehariduse ja -õppe valdkonna eesmärgid aastateks 2015–2020, kohustuse tagada pidev teabe- ja tagasisideahel.

Oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse kõrvaldamist, hariduse ja koolituse kvaliteedi hindamist ning hariduse omandanute edasise tegevuse kohta saadava tagasiside parandamist on käsitletud ka järgmistes dokumentides:

· resolutsioon sotsiaal-majandusliku arengu ja kaasatuse edendamise kohta ELis hariduse kaudu: hariduse ja koolituse panus 2016. aasta Euroopa poolaastasse – dokumendis on rõhutatud oskuste nõudlusele mittevastavuse ja oskuste nappuse käsitlemise olulisust;

· ettevõtlust hariduses käsitlevad nõukogu 2014. aasta järeldused , milles liikmesriigid leppisid kokku kasutada ettevõtlushariduse ja -õppe kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamisel võimaluse korral edasise tegevuse jälgimisel saadud teavet;

· kõrghariduse sotsiaalset mõõdet käsitlevad nõukogu 2013. aasta järeldused , milles liikmesriigid leppisid kokku hõlbustada hariduse ja tööturuga seotud võimalusi ja tulemusi käsitleva teabe edastamist; ning

· nõukogu 2012. aasta järeldused haridus- ja koolitussüsteemi lõpetanute tööalase konkurentsivõime kohta , milles liikmesriigid leppisid kokku jälgida töötavate hariduse omandanute osakaalu, et täiendada poliitika kujundamiseks vajalikke tõendavaid andmeid hariduse ja koolituse ning tööhõive kokkupuutepunkti kohta, ühtlasi leppisid ministrid ja komisjon kokku koguda kvalitatiivset teavet ning heade tavade näiteid eesmärgiga täiendada kvantitatiivset seiret ja tugevdada tõenditel põhineva poliitikakujundamise aluseid.

Samuti on Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardites ja suunistes (ESG) ning kutsehariduse ja -õppe valdkonnas kehtivas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikus (EQAVET) märgitud, kui väärtuslik on objektiivne ja kvaliteetne teave hariduse ja koolituse saanute edasise tegevuse kohta.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Algatus on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 165 ja 166. Artiklis 165 on sätestatud, et liit aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest. Artiklis 166 on sätestatud, et liit rakendab kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse eest.

Algatusega ei tehta ettepanekut laiendada ELi reguleerimispädevust ega panna liikmesriikidele siduvaid kohustusi. Liikmesriigid otsustavad riigi oludele vastavalt, kuidas nad käesolevat nõukogu soovitust rakendavad.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELi tasandi meetme lisaväärtus seisneb selles, et ELil on võimalik

·hõlbustada eri riikides tegutsevate organisatsioonide vahel oskusteabe ja teadmiste vahetamist ja jagamist hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise parandamiseks riikide tasandil; ning

·võtta kasutusele tegutsemisviis, mille abil saada uusi võrreldavaid andmeid hariduse omandanute edasise tegevuse kohta kogu ELis ning muuta olemasolevate andmekogumisalgatustega saadavad andmed võrreldavamaks, kui see on teostatav ja soovitav.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Otsus teha hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimist käsitleva ELi algatuse ettepanek tugines Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava läbivaatamist käsitlevale ulatuslikule avalikule konsultatsioonile, mis lõppes 2016. aasta veebruaris. Konsultatsiooni tulemusel sai eelkõige selgeks, et liikmesriikide ametiasutused ja sidusrühmad tunnevad muret hariduse omandanute edasise tööalase tegevuse pärast ning toetavad laialdaselt ELi täiendava töö tegemist poliitikakujundamisel ja tavadel põhinevate tõendavate andmete kättesaadavamaks muutmiseks, mis puudutab eeskätt väljundite ja tulemustega seotud andmete läbipaistvust. Konsultatsiooni terviktulemused on Euroopa uuele oskuste tegevuskavale lisatud komisjoni talituste töödokumendis  (II lisa).

Vastustes märgitust võib esile tuua järgmist:

·71 % üliõpilastest või hiljuti kõrgkooli lõpetanutest ja 61 % kõrgharidustöötajatest ei nõustunud väitega, et kõrghariduse omandanute arv on heas kooskõlas majanduses vaja olevate teadmiste ja oskustega;

·55 % vastanutest ei nõustunud väitega, et kõrghariduskursuste koostajad teavad piisavalt, milliseid oskusi tööturul tõenäoliselt vaja on;

·47 % vastanutest ei nõustunud väitega, et kõrgharidussüsteemid toimivad hästi; ning

·vaid 29 % üliõpilastest või hiljuti kõrgkooli lõpetanutest nõustus väitega, et õpilastele pakutakse head tuge õppeainevalikute kohta teadlike valikute tegemiseks.

Pärast avaliku konsultatsiooni lõppu on hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimist käsitleva ELi algatuse konkreetseid ettepanekuid arutatud 2016. aasta oktoobris Bratislavas toimunud kõrghariduse peadirektorite koosolekul, HK 2020 alusel tegutseva kõrghariduse ajakohastamise töörühma koosolekul novembris 2016 ning 2016. aasta Euroopa haridus-, koolitus- ja noortefoorumil, kus toetati laialdaselt ühise käsitluse kasutamist kõnealuses valdkonnas.

Hiljutisest Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse korraldatud Euroopa avaliku arvamuse uuringust kutsehariduse ja -õppe kohta ilmnes, et mitmes ELi liikmesriigis esinevad kutsehariduse ja -õppe läbinud noortega seoses samasugused probleemid – peaaegu kolmandiku osalenute sõnul on neil mingis etapis töö leidmisega raskusi olnud. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse uuringus Euroopas leiduvate oskuste ja töökohtade kohta (European skills and jobs survey) osalenud 49 000 täiskasvanud töötajast (vanuses 24–65) 41 % leidis, et neil on vähe võimalusi leida oma oskustele ja kvalifikatsioonile vastavat tööd.

Hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimist arutati mitmel korral kutsehariduse ja -õppe valdkonna sidusrühmadega ning arutelude käigus esitatud seisukohad võeti käesoleva ettepaneku koostamisel arvesse. Eelkõige koguti ettepaneku jaoks seisukohti kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi tagamisega seotud isikutelt EQAVETi võrgustiku iga-aastasel koosolekul 2016. aasta juunis, EQAVETi asjakohaste näitajate alase vastastikuse õppe üritusel 2016. aasta septembris ning EQAVETi 2016. aasta foorumil, kus hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine oli oluline teema.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepaneku koostamiseks hinnati seda, millised eelised, riskid ja mõju võivad olla hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise mehhanismide riikides ja ELi tasandil arendamise Euroopa algatusel. Hariduse omandanute tööalase konkurentsivõime suurendamine ja nende edasise tegevuse jälgimise edendamine on olnud korduvad teemad hariduse ja koolituse valdkonna 2020. aasta raamistiku ja Bologna protsessi raames toimunud mõttevahetustes poliitika ja tavade üle, näiteks hiljutistes üksteiselt õppimise üritustes hariduse omandanute töölesobivuse suurendamise ning nende edasise tegevuse jälgimise edendamise teemal (mis toimusid vastavalt 2015. aasta veebruaris ja septembris).

Komisjoni tellimusel tehtud Eurograduate’i teostatavusuuringu 2016. aastal valminud lõpparuandes leidis kinnitust, et hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise algatused süsteemi tasandil on Euroopas laialt levinud, kuigi käsitlused ja tegevustasandid erinevad riigiti märkimisväärselt. Algatused, mis põhinevad korrapärastel või hiljuti hariduse omandanuid käsitlevatel uuringutel, haldusandmete analüüsimisel või neil kõigil korraga, tehti kindlaks uuringuga hõlmatud 31 riigist 25-s. Tulemuste kohaselt toimuvad korrapärased hariduse omandanuid käsitlevad uuringud (tavaliselt korra aastas või iga kahe aasta järel) siiski vaid 11 riigis ning kuues toimuvad edasise tegevuse uuringud, mis hõlmavad nii uuringutel saadud kui ka haldusandmeid. Teostatavusuuringu tulemusel sai samuti kinnitust, et sidusrühmad soovivad kestlikku ja korrapäraselt toimuvat hariduse omandanuid käsitlevat Euroopa uuringut.

Tõendavaid andmeid koguti ka 2010. aastal kuuenda raamprogrammi alusel toimunud HEGESCO -uuringu ja samal aastal elukestva õppe programmi alusel toimunud REFLEX -uuringu tulemustest (mõlemad hõlmasid ulatuslikke riikidevahelisi uuringuid kolmanda taseme hariduse omandanute edasise tegevuse kohta), samuti programmi „Erasmus“ mõju-uuringu (2015) tulemustest, kutsehariduse ja -õppe läbinute edasist tegevust tööturul käsitleva uuringu (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus 2013) aruandest ning Euroopas leiduvaid oskusi ja töökohti käsitleva uuringu (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus 2015) tulemustest.

EQAVETi 2016. aastal toimunud vastastikuse õppe üritusel 5. näitaja (kutseharidus- ja -õppeprogrammid läbinute tööleasumise määr) kohta , mis põhines samuti riikides tehtud juhtumiuuringutel, järeldati, et kutsehariduse ja -õppe läbinute edasise tegevuse jälgimine annab riikide ametiasutustele ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujatele väga tähtsat teavet, mille alusel kohandada kõnealuse hariduse ja koolituse pakkumist tööturu vajadustele ning hinnata sellise hariduse ja koolituse süsteemi tulemuslikkust. EQAVETi 2016. aasta foorumil arutati konkreetselt kutsehariduse ja -õppe läbinute edasise tegevuse jälgimist ning pakuti välja asjakohaste süsteemide koostamisel ja rakendamisel soovitavaid tegureid.

•Mõjuhinnang

Arvestades tegevuse eesmärki toetada liikmesriikide algatusi, kavandatud meetmete vabatahtlikkust ning eeldatava mõju ulatust, ei hinnatud ettepaneku mõju. Selle asemel tugineti ettepaneku koostamisel varasematele uuringutele, eelkõige selliste liikmesriikidega konsulteerimisele, kellel on kõrgetasemelised hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemid, ning kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava käsitlevale avalikule konsultatsioonile.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Liikmesriikidele ette nähtud sätted

Punktid 1–2

Ettepanekus soovitatakse liikmesriikidel muuta hariduse omandanute (st teataval tasemel hariduse ja koolituse edukalt läbinute) ning kui see on asjakohane, kõrghariduse ja kutsehariduse ja -õppe pooleli jätnute tegevust käsitlev teave kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, luues 2020 aastaks hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemid, mis hõlmavad

·haridus-, maksu- ja sotsiaalkindlustusalaste andmebaaside asjakohaste haldusandmete kogumist,

·hariduse omandanuid käsitlevate pikaajaliste uuringute koostamist ning

·eri allikatest pärit anonüümsete andmete seostamise võimalust.

Hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise enamiku olemasolevate algatuste raames kogutakse hariduse omandanutelt ja nende kohta teavet spetsiaalsete uuringute kaudu või koondades ja võrreldes haridus-, maksu- ja sotsiaalkindlustusalaste andmebaaside mitmesuguseid haldusandmeid. Üldisema andmekogumise, nt tööjõu-uuringute raames kogutakse samuti andmeid eri tasemel hariduse saanute edasise tööalase tegevuse kohta, ent saadud teave on üldisem kui hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise algatuste raames kogutu. Vastavalt põhjendusele 5 sõltub üleminek tööturule suuresti majanduslikust olukorrast, kvalifikatsiooni tasemest ja õppesuunast. Samuti mõjutavad seda sotsiaal-demograafilised tegurid, nagu sugu, sünniriik, kodakondsus või etniline päritolu ja pere sotsiaal-majanduslik taust. Seepärast on tähtis, et hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemide kaudu seda teavet kogutakse ja mõtestatult esitatakse, jaotades näiteks andmed soo alusel.

Soovitus eri allikatest pärit andmeid omavahel seostada, kombineerides kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid, võimaldab saada põhjalikuma ülevaate hariduse omandanute edasisest tegevusest ja nende varasemate õppevalikute mõjust nende edasistele valikutele. Punktile 1 eelneva sissejuhatava teksti kohaselt tehakse seda kooskõlas liikmesriikide õigusaktidega, sh liikmesriikide ja Euroopa andmekaitsealaste õigusaktidega ning vastavalt olemasolevatele vahenditele ja riigi oludele.

Punktid 3-4

Vajadus tagada hariduse omandanuid käsitlevatele pikaajalistele uuringutele kõrge, esindav ja jätkuv vastamise määr on ilmne. Konsulteerimise käigus teatas aga mõni liikmesriik raskustest selliste hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimisel, kes on asunud mujale kas hariduse saamiseks või pärast hariduse saamist. Seepärast soovitatakse liikmesriikidel teha tööd selle nimel, et tagada ka niisuguste hariduse omandanute edasise tegevuse kohta andmete kogumine, ning teha vajaduse korral koostööd muude liikmesriikidega.

Üks käesoleva nõukogu soovituse eesmärke on saada võrreldavaid andmeid hariduse omandanute edasise tegevuse kohta. Tunnistades liikmesriikide õigust töötada välja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemid vastavalt nende vajadustele, on ekspertide võrgu loomise eesmärk tagada liikmesriikide määratud ekspertidele võimalus töötada Euroopa tasandil ühiselt, et parandada koostööd ja vastastikust õppimist, uurida üksteisega ühilduvate ja võrreldavate andmete arendamise võimalusi ning kaaluda, milline on pikaajaliste uuringute sobivaim sagedus.

Ekspertide võrk luuakse ja seda rahastatakse HK 2020 alusel tegutsevate töörühmade suhtes kehtiva korra alusel, ilma et see piiraks võimalike HK 2020 asendamiseks välja töötatavate struktuuride kasutamist. Vajaduse korral on kavas peale koosolekute korraldada ka veebiseminare.

Punkt 5

Hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimisel saadud andmete levitamine ja kasutamine on tähtis nii liikmesriikidele kui ka komisjonile. Ettepaneku tekstis on loetletud andmete kasutamise eesmärgid: täiustada kutsenõustamist, koostada ja ajakohastada õppekavasid, parandada oskuste vastavusse viimist tööturu vajadustega, kavandada meetmeid tööhõive, hariduse ja ühiskonnaga seotud muutuvate vajaduste arvessevõtmiseks ning parandada riikide ja Euroopa tasandi poliitikakujundamist.

Punkt 6

Hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise algatuste kestliku ja piisava rahastamise tagamine on nende algatuste edu jaoks väga tähtis. Sel põhjusel on käesolevas nõukogu soovituse ettepanekus osutatud nii riigi kui ka Euroopa rahastamisallikatele. Arvestades Eurograduate’i uuringu tulemust, et hariduse omandanute edasist tegevust jälgitakse mingil kujul 31-st uuringuga hõlmatud riigist 25-s, on näha, et liikmesriigid tunnistavad hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemide väärtuslikkust.

Punkt 7

Liikmesriikidel soovitatakse võtta kohustus anda komisjonile kahe aasta jooksul alates nõukogu käesoleva soovituse vastuvõtmisest ja seejärel igal aastal aru selle rakendamise ja hindamise kohta. Aruannete koostamine ei peaks olema koormav: liikmesriikidel palutakse anda aru selle kohta, mil määral hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise algatusi arendatakse ning hinnata lühidalt tulemusi või esinevaid probleeme. Korrapärane aruandlus võimaldab ekspertide võrgul teha tööd vastavalt konkreetsetele vajadustele.

Komisjonile ette nähtud sätted

Punkt 8

Kõrghariduse valdkonnas töötab komisjon välja katseetapi hariduse omandanuid käsitleva Euroopa uuringu jaoks, mille abil muudetakse hariduse omandanute edasise tegevusega seotud võrreldav teave kättesaadavamaks ning milles lähtutakse Eurograduate’i teostatavusuuringu tulemustest. Teostatavusuuringu tulemusel järeldati, et poliitikakujundajad ja sidusrühmad toetavad hariduse omandanute edasise tegevuse kohta võrreldavate andmete kogumist Euroopa süsteemide põhjal ning et hariduse omandanuid käsitleva Euroopa uuringu abil võib toetada hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimist uuringute alusel riikides, kus selliseid uuringuid praegu ei tehta või kus tehakse reforme.

Sellise uuringu võimalikku lisaväärtust, aga ka uuringuga seotud probleeme arvestades on komisjonil kavas tegutseda etapiviisiliselt: töötada kõigepealt välja katseetapp andmekogumisvahendite arendamiseks ja katsetamiseks piiratud arvus Euroopa riikides ning teha seejärel otsust selle kohta, kas võtta kasutusele täismahus Euroopa uuring hariduse omandanute kohta. Uuringuga on kavas alustada 2017. aasta septembris ja selle aruanne esitada kahe aasta jooksul.

Punkt 9

Tunnistatakse, et kutsehariduse ja -õppe läbinute edasise tegevuse jälgimise süsteemid on paljudel juhtudel vähem arenenud kui kõrghariduse saanute puhul kasutatavad süsteemid. Seepärast pakub komisjon suutlikkuse suurendamise alast tuge hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemide loomiseks, tuginedes liikmesriikides tehtud uurimise tulemusel väljaselgitatud headele tavadele, ning hõlbustab koostööd hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimisel saadud andmete kasutamisel.

Punktid 10–13

Viimases neljas punktis on sedastatud komisjoni kavatsus luua ekspertide võrk ja seda toetada, tagada andmete ja nendega seotud analüüsitulemuste kättesaadavaks tegemine muu hulgas veebivahendite kaudu, toetada Euroopa rahastamisallikate kasutamist vastavalt vajadusele ja nende õiguslikule alusele ning anda nõukogule viie aasta jooksul alates käesoleva nõukogu soovituse vastuvõtmisest aru selle rakendamise kohta.

2017/0100 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 165 ja 166,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)    Haridus- ja koolitussüsteemist lahkunute tööalane konkurentsivõime valmistab muret paljudes liikmesriikides, eriti põhjusel, et hiljutiste kõrgkoolilõpetanute tööhõive määr liidus ei ole pärast 2008. aasta finantskriisi täielikult taastunud 2 ning kutseharidus- ja -õppeprogrammide läbinute tööhõiveolukord on liikmesriigiti ebaühtlane.

(2)    Seepärast soovitati liikmesriikide tööhõivepoliitika 2015. aasta suunistes 3 liikmesriikidel koostöös sotsiaalpartneritega edendada tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet piisava asjakohaste teadmiste, oskuste ja pädevuste pakkumisega.

(3)    Nimetatud eesmärgi täitmiseks on vaja heatasemelist teavet kvalifikatsiooni omandanute või haridus- ja koolitussüsteemist lahkunute edasise tegevuse kohta, et saada aru, mis põhjustab tööalase konkurentsivõime probleeme, millega seisavad silmitsi hariduse omandanud teatavates piirkondades või majandussektorites või teatavatel kõrghariduse või kutsehariduse ja -õppe erialadel hariduse omandanud, ning selgitada välja nende probleemide lahendused. Sellise teabe väärtuslikkus on esile toodud Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardites ja suunistes (Standards and Guidelines for Quality Assurance in the European Higher Education Area, ESG) 4 ning kutsehariduse ja -õppe valdkonnas kehtivas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikus (European Quality Assurance Framework for Vocational Education and Training, EQAVET) 5 .

(4)    Kuna aga mitmes liidu piirkonnas ei ole kõrgkooli lõpetanute või kutsehariduse ja -õppe läbinute edasise tegevuse kohta teabe kogumise, analüüsimise ja kasutamise süsteemid hästi välja kujunenud, ei ole sageli piisavalt teavet, mille alusel võiksid õppijad teha teadlikke õppevalikuid või mille alusel kujundada haridusprogramme või valitsuse poliitikat.

(5)    Üleminek tööturule sõltub suuresti majanduslikust olukorrast, kvalifikatsiooni tasemest ja õppesuunast. Samuti mõjutavad seda sotsiaaldemograafilised tegurid, nagu sugu, sünniriik, kodakondsus või etniline päritolu ja pere sotsiaal-majanduslik taust 6 . Seepärast on kõnealuse probleemiga põhjalikuks tegelemiseks väga tähtis koguda andmeid nende tegurite mõju kohta.

(6)    Vaatamata sellele, et paljud liikmesriigid arendavad hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteeme, vahetatakse teadmisi ja häid tavasid ning õpitakse vastastikku vaid vähesel määral.

(7)    Kuna olemasolevad võrreldavad andmed on piiratud ulatusega ja ühes liikmesriigis kogutud andmeid ei ole võimalik võrrelda teistes liikmesriikides kogutuga, on raske riikides ja piirkondades esinevatest suundumuste või hariduse omandanute edasise tegevuse erinevustest järeldusi teha.

(8)    Kõrghariduse ajakohastamise liidu tegevuskava käsitleva avaliku konsultatsiooni tulemuste 7 kohaselt valmistab muret tõik, et kõrgharidus ei anna selle omandanutele teadmisi, oskusi ega kompetentse, mida neil on tarvis, et kiiresti muutuval haridus- ja tööhõivemaastikul edukalt toime tulla, ning et teatavates liikmesriikides ei vasta oskused endiselt tööturu nõudlusele.

(9)    Et parandada tööalast konkurentsivõimet, oskuste tööturu nõudlusele mittevastavust ja tööturu vajadusi käsitleva teabe liikumist, on liikmesriigid soovinud liidu tasandi meetmete võtmist. Eelkõige soovitati nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruandes hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta 8 edendada kõrghariduse asjakohasust tööturu ja ühiskonna seisukohast, sealhulgas tööturuvajaduste ja -tulemuste parema jälgimise ja prognoosimise abil, näiteks jälgides kõrgkooli lõpetanute karjääri.

(10)    Samuti võtsid liikmesriigid 2015. aasta Riia järeldustes kutsehariduse ja -õppe valdkonna uute keskmise ajavahemiku eesmärkide kohta aastateks 2015–2020 kohustuse tagada pidev teabe- ja tagasisideahel selliste meetmetega nagu kutsehariduse ja -õppe läbinute tööalase konkurentsivõime andmete kasutamine ning õppimise, tööturule jõudmise ja töökarjääri andmete kombineerimine, suurendades nii riigi tasandi osalejate suutlikkust kasutada hariduse omandanuid käsitlevaid andmeid õppekavade, ametikirjelduste ning kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsiooni sisu kohandamiseks uute majanduslike ja tehniliste vajadustega.    

(11)    Resolutsioonis sotsiaal-majandusliku arengu ja kaasatuse edendamise kohta ELis hariduse kaudu: hariduse ja koolituse panus 2016. aasta Euroopa poolaastasse 9 rõhutasid liikmesriigid, et oskuste nõudlusele mittevastavust ja oskuste nappust tuleb käsitleda esmajärjekorras.

(12)    Siinkohal tugineti varasemale tööle. Liikmesriigid leppisid ettevõtlust hariduses käsitlevates nõukogu 2014. aasta järeldustes 10 kokku kasutada ettevõtlushariduse ja -õppe kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamisel võimaluse korral edasise tegevuse jälgimisel saadud teavet.

(13)    Liikmesriigid leppisid 2013. aastal kõrghariduse sotsiaalset mõõdet käsitlevates nõukogu järeldustes 11 kokku hõlbustada hariduse ja tööturuga seotud võimalusi ja tulemusi käsitleva teabe edastamist.

(14)    Samuti leppisid liikmesriigid nõukogu 2012. aasta järeldustes haridus- ja koolitussüsteemi lõpetanute tööalase konkurentsivõime kohta 12 kokku kehtestada sihttase, et 2020. aastaks peaks 82 % kuni kolm aastat enne vaatlusaastat haridus- ja koolitussüsteemi läbinud 20–34aastastest olema tööga hõivatud, ühtlasi leppisid nad kokku jälgida töötavate hariduse ja koolituse saanute osakaalu, et täiendada poliitika kujundamiseks vajalikke tõendavaid andmeid hariduse ja koolituse ning tööhõive kokkupuutepunkti kohta, ühtlasi leppisid ministrid ja komisjon kokku koguda kvalitatiivset teavet ja heade tavade näiteid eesmärgiga täiendada kvantitatiivset seiret ja tugevdada tõenditel põhineva poliitikakujundamise aluseid.

(15)    Seepärast pidas Euroopa Komisjon Euroopa uut oskuste tegevuskava käsitlevas teatises 13 esmatähtsaks ülesandeks tõhustada oskuste prognoosimist ja parandada teavet kutsealaste valikuvõimaluste kohta ning pakkus selleks välja kolmanda taseme hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise algatuse, et aidata liikmesriikidel parandada teavet hariduse omandanute ülemineku kohta tööturule,

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL:

kooskõlas liikmesriikide ja Euroopa õigusaktidega, eelkõige isikuandmete kaitset käsitleva direktiiviga 95/46/EÜ, 14 ning vastavalt olemasolevatele vahenditele ja riigi oludele ning tihedas koostöös kõigi asjakohaste sidusrühmadega teha järgmist.

1.    Muuta hariduse omandanute 15 ning kui see on asjakohane, kõrghariduse ja kutsehariduse ja -õppe pooleli jätnute tegevust käsitlevad andmed kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, luues muu hulgas 2020 aastaks hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemid, mis hõlmavad

a)    haridus-, maksu- ja sotsiaalkindlustusalaste andmebaaside asjakohaste haldusandmete kogumist;

b)    hariduse omandanuid käsitlevate pikaajaliste uuringute koostamist haridussüsteemi tasandil, andes tunnistust sellest, kui tähtsad on kvalitatiivsed andmed inimeste ülemineku kohta tööturule või jätkuharidus- ja -koolitussüsteemi ning nende edasise karjääri kujunemise kohta; ning

c)    võimalust, et avaliku sektori asutused saavad eri allikatest pärit anonüümseid andmeid omavahel seostada hariduse omandanute edasisest tegevusest koondülevaate saamiseks.

Kogutavate andmete sisu

2.    Koguda andmeid, mis hõlmavad

a) järgmist kvantitatiivset teavet:

·i) sotsiaal-biograafiline ja sotsiaal-majanduslik teave,

·ii) õppe intensiivsus,

·iii) õppemeetod,

·iv) kvalifikatsioon(id),

·v) saadud arvestuspunktid,

·iv) õppesuund,

·vii) üleminek tööle või jätkuharidus- ja -koolitussüsteemi,

·viii) sissetulek,

·ix) lepingu liik,

·x) tööalane staatus,

·xi) amet, tööhõiveseisund ja/või kutsealane tegevus,

·xii) geograafiline ja sektoritevaheline liikuvus;

 

b) järgmist kvalitatiivset teavet:

·i) õppe asjakohasus tööhõive jaoks,

·ii) osalemine vabatahtlikus töös või ühiskondlikus tegevuses,

·iii) karjääri edenemine ja tööga rahulolu,

·iv) milliseks hindab hariduse omandanu oma haridus- ja koolituskogemuse kvaliteeti ja asjakohasust.

Pikaajalised uuringud hariduse omandanute kohta

3.    Soodustada hariduse omandanuid käsitlevatele pikaajalistele uuringutele kõrge, esindava ja jätkuva vastamise määra saavutamist, mis hõlmaks ka selliste hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimist, kes on asunud mujale kas hariduse ja koolituse saamiseks või pärast hariduse ja koolituse saamist.

Euroopa koostöö

4.    Osaleda ekspertide võrgus, mis luuakse vastavalt olemasolevatele juhtimisstruktuuridele koostöö tegemiseks hariduse ja koolituse valdkonna 2020. aasta raamistiku alusel, ilma et see piiraks sellele järgneda võivate uute struktuuride kasutamist, ning mille kaudu kannustatakse koostööd ja vastastikust õppimist, uuritakse üksteisega ühilduvate ja võrreldavate andmete arendamise võimalusi ning kaalutakse, milline on pikaajaliste uuringute sobivaim sagedus.

Andmete levitamine ja tulemuste kasutamine

5.    Tagada õigeaegne, korrapärane ja ulatuslik andmete levitamine ja tulemuste kasutamine, mille eesmärk on

a) täiustada õppima asujate, õppijate ja hariduse omandanute kutsenõustamist;

b) koostada ja ajakohastada õppekavasid vajalike oskuste omandamise ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks;

c) parandada oskuste vastavusse viimist tööturu vajadustega, et toetada konkurentsivõimet ja innovatsiooni kohalikul, piirkonna ja riigi tasandil;

d) kavandada meetmeid tööhõive, hariduse ja ühiskonnaga seotud muutuvate vajaduste arvessevõtmiseks; ning

e) aidata kaasa nii riigi kui ka liidu tasandi poliitikakujundamisele.

Rahastamine

6.    Tagada hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise algatuste kestlikkus, eraldades piisavad ja mitut aastat katvad vahendid ning kasutades selleks riigi või Euroopa rahastamisallikaid, nt programmi „Erasmus+“ või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde vastavalt vajadusele ja nende olemasolevatele vahenditele, õiguslikule alusele ja prioriteetidele, mis on kindlaks määratud aastateks 2014–2020, ilma et see mõjutaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi.

Aruandlus ja hindamine

7.    Anda komisjonile kahe aasta jooksul alates käesoleva soovituse vastuvõtmisest ja seejärel igal aastal aru selle rakendamise ja hindamise kohta,

SOOVITAB KÄESOLEVAGA KOMISJONIL:

8.    Töötada välja katseetapp kolmanda taseme hariduse omandanuid käsitleva Euroopa uuringu jaoks, mille eesmärk on teha hariduse omandanute edasise tööalase ja sotsiaalse tegevusega seotud võrreldav teave kättesaadavamaks ning milles lähtutakse Eurograduate’i teostatavusuuringu tulemustest 16 .

9.    Pakkuda vastavalt vajadusele kutsehariduse ja -õppe valdkonnas suutlikkuse suurendamise alast tuge hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemide loomiseks, tuginedes liikmesriikides tehtud põhjaliku uurimise tulemusel väljaselgitatud headele tavadele, ning hõlbustada ametiasutuste, kutsehariduse ja -õppe pakkujate ja nõustamisteenuste osutajate koostööd hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimisel saadud andmete kasutamisel.

10.    Soodustada vastastikust õppimist ja tugevdada koostööd ekspertide võrgu loomise ja toetamise kaudu.

11.    Tagada, et kogutud andmed ja nendega seotud analüüsitulemused tehakse liikmesriikidele ja sidusrühmadele kasutamiseks kättesaadavaks muu hulgas olemasolevate ELi veebivahendite kaudu.

12.    Toetada Euroopa rahastamisallikate, nagu programmi „Erasmus+“ või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist vastavalt vajadusele ja nende olemasolevatele vahenditele, õiguslikule alusele ja prioriteetidele, mis on kindlaks määratud aastateks 2014–2020, ilma et see mõjutaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi.

13.    Anda nõukogule viie aasta jooksul alates käesoleva soovituse vastuvõtmisest aru selle rakendamise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Brüssel,

(1) Vt hariduse ja koolituse valdkonna 2016. aasta ülevaade: http://ec.europa.eu/education/policy/strategic-framework/et-monitor_en.  

(2) COM(2015) 0690 (final).

(3) Nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1848 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta 2015. aastal (ELT L 268, 15.10.2015, lk 28).   

(4) ISBN 952-5539-04-0.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitus Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (ELT C 155, 8.7.2009, lk 1).

(6) Soolise ja rändetausta mõju koolist tööturule üleminekule on käsitletud OECD/Euroopa Liidu 2015. aasta dokumendi „Indicators of Immigration Integration 2015 – Settling In“ („Sisserändajate integratsiooni näitajad 2015 – kohanemine“) peatükis 13.

(7) COM(2016) 381 (final).

(8) ELT C 417, 15.12.2015, lk 25.

(9) Eelnõu: nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon sotsiaal-majandusliku arengu ja kaasatuse edendamise kohta ELis hariduse kaudu: hariduse ja koolituse panus 2016. aasta Euroopa poolaastasse (5685/1/16 REV 1).

(10) ELT C 17, 20.1.2015, lk 2–7.

(11) ELT C 168, 14.6.2013, lk 2.

(12) ELT C 169/04, lk 11.

(13) SWD(2016) 0195 (final).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(15) Käesolevas nõukogu soovituses tähendab hariduse omandanu isikut, kes on läbinud mis tahes tasemel kõrghariduse või kutsehariduse ja -õppe. Siiski tunnistatakse, et mõnel liikmesriigil on ka kooli lõpetanute edasise tegevuse jälgimise algatused.

(16) Eurograduate’i teostatavusuuring (Eurograduate Feasibility Study) hõlmab vaid kõrgharidust.