EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.3.2017
COM(2017) 203 final
KOMISJONI ARUANNE
EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Viies eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.3.2017
COM(2017) 203 final
KOMISJONI ARUANNE
EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Viies eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta
Viies eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta
I. SISSEJUHATUS
Käesolev on viies kuuaruanne, mis käsitleb tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisel tehtud edusamme ning milles võetakse kokku areng kahes peamises valdkonnas: võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ja nende tugisüsteemide vastu ning kaitse- ja vastupanuvõime suurendamine nende ohtude suhtes.
Tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu ülesehitamise eeltingimus on tagada ELi õigusaktide õigeaegne vastuvõtmine ning täielik ja tulemuslik rakendamine.
Parlamendi ja komisjoni presidendi ning nõukogu eesistuja 13. detsembri 2016. aasta ühisdeklaratsioonis 1 lepiti 2017. aastaks kokku 58 seadusandlikku prioriteeti. Nende hulka kuulub mitu menetluses olevat ettepanekut, mis on julgeolekuliidu teostamise seisukohalt otsustava tähtsusega, sealhulgas terrorismivastase võitluse direktiiv, tulirelvadirektiiv, ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteem (EES), Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), rahapesu ja terrorismi rahastamise direktiiv, Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) ning eraelu puutumatuse ja elektroonilise side määrus (e-privaatsuse määrus). Kiire kokkuleppe saavutamine nende ettepanekute asjus on elutähtis ning käesolevas aruandes vaadeldaksegi, mis seisus ollakse iga ettepanekuga.
Rakendamisele keskendutakse ka olemasolevate õigusaktide puhul, sh aktide puhul, mis on alles ülevõtmisetapis. Samuti antakse käesolevas aruandes uuendatud ülevaade olulisematest sellesse kategooriasse kuuluvatest ettepanekute toimikutest, nagu lõhkeainete lähteained, broneeringuinfo, Prümi otsused sõiduki-, sõrmejälje- ja DNA-andmete jagamise kohta liikmesriikide vahel, ning küberjulgeoleku direktiivi ülevõtmisest.
Peale seadusandlike ettepanekute menetlemisel tehtud edusammude käsitletakse käesolevas aruandes mõningate olulisemate julgeolekuliidu mitteseadusandlike aktide rakendamist ELi vastupanuvõime suurendamise valdkonnas, näiteks komisjoni töö radikaliseerumisvastases võitluses radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kaudu, pehmete sihtmärkide kaitsel ja kolmandate riikide lennundusjulgestuse valdkonnas.
Järgmises, aprillikuu aruandes on tähelepanu keskmes organiseeritud kuritegevus ja prioriteedid ELi 2017. aasta „poliitikatsükli“ jaoks, mis pakub strateegilist raamistikku selle valdkonna tulemusliku koostöö tugevdamiseks riiklike õiguskaitseasutuste, ELi ametite ja ELi institutsioonide vahel, samuti politsei- ja õiguskoostöö operatiivtasandil, sh ühised uurimisrühmad.
II. SEADUSANDLIKE PRIORITEETIDE RAKENDAMINE, ET PAREMINI KAITSTA KODANIKE JULGEOLEKUT
Eelmisel kuul astus EL võitluses terrorismi vastu olulise sammu edasi: Euroopa Parlament võttis vastu komisjoni ettepaneku terrorismivastase võitluse direktiivi kohta. Nõukogu peaks ettepaneku vastu võtma märtsi algul. Kui uus direktiiv on rakendatud, annab see õiguskaitseasutustele ja prokuröridele olulise töövahendi võitluseks kasvava terrorismiohu vastu, sh näeb ette terroristidest välisvõitlejatega seotud tegevuse, terroristide väljaõpetamise ja terrorismi rahastamise kriminaliseerimise. Direktiiv parandab ka kehtivaid norme terrorikuritegusid käsitleva teabe vahetamise kohta ja võimaldab kõrvaldada veebist terroristliku sisuga materjale, aidates nii hoida ELi ohutumana ja järgides samas põhiõigusi. Lõpuks parandab direktiiv ka terrorismiohvrite staatust ja õigusi ning tagab, et neil on juurdepääs tugiteenustele nii kohe pärast rünnakut kui ka hiljem nii kaua, kui vaja. Pärast kaasseadusandjate vahel novembris 2016 saavutatud poliitilist kokkulepet hääletas Euroopa Parlamendi täiskogu 16. veebruaril ettepaneku poolt, nõukogu aga võtab selle ametlikult vastu märtsi alguses. Liikmesriikidel on siis 18 kuud aega, et direktiiv oma õigusesse üle võtta. Komisjon aitab liikmesriike direktiivi kiirel ja õigel ülevõtmisel seminaride kaudu, millega alustatakse enne 2017. aasta suve. Direktiiviga võtab EL üle Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni 2015. aasta lisaprotokolli. Paljud liikmesriigid on juba astunud vajalikud sammud, et viia oma õigusnormid protokolliga kooskõlla.
20. detsembril 2016 saavutasid kaasseadusandjad poliitilise kokkuleppe tulirelvadirektiivi ülevaatamise kohta, et muuta enamiku ohtlike relvade kontrollimeetmed ja keelud rangemaks, ning 14. märtsil on Euroopa Parlamendi täiskogus kavas selle üle hääletada. Ettepanekuga laiendatakse oluliselt selliste relvade valikut, mis kuuluvad rangeima ehk A-kategooria keelu alla. Sinna hulka kuuluvad poolautomaatseks ümber tehtud automaatrelvad ning suure mahutavusega magasinide ja laadimisseadmetega poolautomaatsed sõjaväelist tüüpi relvad. Kui direktiiv rakendatakse, saab neid relvi osta või nendega kaubelda ainult väga kitsalt piiritletud rühm loaomanikke, nt muuseumid või laskesportlased, kelle suhtes kehtivad ranged turva- ja järelevalvenõuded. Ettepanek tugevdab oluliselt kontrollimeetmeid, mis kehtivad jälgitavuse, märgistamise ja deaktiveeritud relvade suhtes. Samal ajal on komisjon jätkanud tööd liikmesriikide ekspertidega deaktiveerimisstandardite tehnilises komitees. 8. veebruaril jõuti kokkuleppele rangemates tehnilistes kriteeriumides, mida tuleb enne ametlikku vastuvõtmist veel katsetada, et teha kindlaks, et nad annavad tulemuseks relvade pöördumatu deaktiveerimise. Samas tugevdab komisjon ka võitlust ebaseadusliku relvakaubanduse vastu olulisemate kolmandate riikidega, nagu Lääne-Balkani riigid. Võitlus ebaseaduslike tulirelvade vastu peaks olema prioriteet ka järgmises poliitikatsüklis, kus käsitletakse võitlust raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu aastatel 2017–2021.
Euroopa Parlamendis ja nõukogus on käimas arutelud komisjoni ettepanekute üle luua ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteem, et parandada piirihaldust, võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tugevdada sisejulgeolekut, registreerides kolmandate riikide kodanike liikumise üle Schengeni ala välispiiride, ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), millega luuakse süsteem, mis võimaldab viisanõudest vabastatud reisijaid eelnevalt kontrollida julgeoleku- ja ränderiski suhtes. Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE) võttis ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemi käsitlevad läbirääkimisvolitused vastu 27. veebruaril 2017. Komisjon õhutab mõlemaid kaasseadusandjaid eelseisvate läbirääkimistega kiirelt edasi minema, pidades silmas, et detsembris 2016 kehtestas Euroopa Ülemkogu lõpptähtajaks juuni 2017.
ETIASi küsimuses arutavad liikmesriikide eksperdid komisjoni ettepanekut nõukogu töörühmade tasemel, samas kui Euroopa Parlamendi LIBE-komisjon on nimetanud sellele toimikule oma raportööri.
Mis puudutab komisjoni ettepanekut laiendada karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) teabevahetust kolmandate riikide kodanikele, siis uurib komisjon tehnilisi lahendusi tsentraliseeritud taristu loomiseks, mis toetaks sellise teabe vahetamist. Võttes arvesse infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemelise eksperdirühma soovitusi, mis esitatakse aprillis 2017, esitab komisjon juunis 2017 muudetud seadusandliku ettepaneku.
Komisjoni ettepanek 4. rahapesuvastase direktiivi sihipäraste muudatuste kohta võeti kolleegiumis vastu 5. juulil 2016. Olles ettepanekuga tutvunud, võttis nõukogu läbirääkimisvolitused vastu 20. detsembril 2016. Ettepanek on koostatud sellisena, et see hõlmaks uusi terrorismi rahastamise vahendeid, nagu virtuaalvaluutad ja ettemaksekaardid, ning suurendaks läbipaistvust, et aidata võidelda rahapesu vastu. Euroopa Parlamendi raport võeti vastu 28. veebruaril 2017. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid läbirääkimisi selle olulise ettepaneku üle võimalikult kiiresti lõpule viima, sest see aitab veelgi vähendada terroristidele kättesaadavaid vahendeid.
Nii Euroopa Parlamendis kui ka nõukogus on alanud õigusloomeprotsess komisjoni ettepaneku üle, mis käsitleb eraelu puutumatuse ja elektroonilise side (e-privaatsuse) määrust. Selle eesmärk on luua elektroonilise side pakkujatele võrdsed tingimused, saavutada tarbijakaitse kõrge tase ja samas võimaldada ettevõtetel tegeleda innovatsiooniga. Euroopa Parlamendis vastutab selle dokumendi eest LIBE-komisjon, kes nimetab peatselt raportööri. Teised tööga seotud komisjonid on ITRE, JURI ja IMCO. Ka nõukogus on töörühma tasandil alustatud tööd. Kuna tegemist on kõigi kolme institutsiooni jaoks prioriteetse dokumendiga, on oodata kiiret edasiminekut, et määrust saaks hakata kohaldama 24. mail 2018, samal ajal, kui muutub kohaldatavaks isikuandmete kaitse üldmäärus.
III. TEISTE SEADUSANDLIKE ALGATUSTE RAKENDAMINE
Oluline on märkida, et peale ühisdeklaratsioonis nimetatud menetluses olevate ettepanekute käib Euroopa Parlamendis ja nõukogus töö ka komisjoni ettepaneku kallal tugevdada Schengeni infosüsteemi (SIS), et parandada piirihaldust ja võidelda paremini terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastu. Liikmesriikide eksperdid arutavad ettepanekut nõukogu töörühmade tasandil. Euroopa Parlamendi LIBE-komisjon tegeleb praegu raportööri nimetamisega. Kavandatavate meetmetega parandatakse oluliselt liikmesriikidevahelist teabejagamist ja koostööd, eeskätt tänu kohustusele luua terrorikuritegudega seotud juhtudel SISi hoiatusteade, uue hoiatusteadete kategooria „tagaotsitav tundmatu isik“ kasutuselevõtule, asjaolule, et ELi kodanikke hakatakse välispiiridel SISi põhjal süstemaatiliselt kontrollima, ja Europolile antavatele täielikele juurdepääsuõigustele. Kavandatavad muudatused aitavad ka tulemuslikult tagada kolmandate riikide kodanikele kehtestatud sisenemiskeeldude rakendamise välispiiridel, sest nende kandmine SISi muudetakse kohustuslikuks. Nad parandavad riigis õigusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud lahkumisettekirjutuste täitmist, luues uue hoiatusteadete kategooria lahkumisettekirjutuste kohta. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles selle tähtsa toimiku menetlemist kiirendama.
21. detsembril 2016 esitas komisjon ettepaneku uue direktiivi kohta, millega kriminaliseeritakse rahapesu; see annaks pädevatele asutustele piisavad kriminaalõigusnormid, et kurjategijaid ja terroriste vastutusele võtta. Kui kavandatavates meetmetes kokkuleppele jõutakse, kehtestatakse nendega miinimumnormid rahapesuga seotud kuritegude ja karistuste määratlemiseks, täidetakse senised siseriiklike õigusnormide erinevusest tulenevad lüngad, mida kurjategijad saavad ära kasutada, kõrvaldatakse takistused piiriülese õigus- ja politseikoostöö eest, kehtestades ühised õigusnormid rahapesuga seotud õigusrikkumiste uurimise parandamiseks, ning viiakse ELi õigusnormid kooskõlla rahvusvaheliste kohustustega selles valdkonnas, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu Varssavi konventsioonis ja rahapesuvastase töökonna soovitustes. Sestsaadik on alanud arutelu nõukogus töörühmade tasandil, et leida veel enne suve üldine lähenemisviis. Euroopa Parlamendis peaksid arutelud algama lähiajal. Komisjon väljendab heameelt nende positiivsete uudiste üle ja õhutab kaasseadusandjaid käsitlema seda toimikut eelisjärjekorras.
Lennundusjulgestuse valdkonnas ei näe kehtivad ELi õigusnormid, millega kehtestatakse ELi lennujaamades lennundusjulgestuses kasutatavate läbivaatusseadmete tehnilised kirjeldused ja toimimisnõuded, ette kogu ELis kehtivat õiguslikult siduvat vastavushindamise süsteemi, mis tagaks nõutavate standardite järgimise kõikides ELi lennujaamades. Selle tulemusena ei saa ühes ELi liikmesriigis sertifitseeritud seadmeid lasta teiste liikmesriikide turule. Seetõttu esitas komisjon septembris 2016 ettepaneku kehtestada ühtne ELi sertifitseerimissüsteem, mis põhineb ühisel katsemetoodikal ja vastavussertifikaatide väljastamisel tootjate poolt. Need sertifikaadid kehtiksid vastastikuse tunnustamise põhimõttel kõikides ELi liikmesriikides. Niisuguse süsteemi loomine aitaks ületada turu killustatust, tugevdaks ELi julgeolekutööstuse konkurentsivõimet, suurendaks sektori tööhõivet ja kokkuvõttes aitaks parandada lennundusjulgestust kogu Euroopas. Kaasseadusandjad arutavad praegu seda ettepanekut töörühmade tasandil.
Komisjon on jätkanud tööd tagamaks, et ELi õigusnorme isetehtud lõhkeainete ebaseadusliku valmistamise valdkonnas kohandataks esilekerkivatele ohtudele 2 . Novembris 2016 muudeti lõhkeainete lähteainete (ained, mida saab kasutada isetehtud lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks) turustamise ja kasutamise eeskirjad rangemaks ning selliste ainete loetellu 3 , mille puhul kõikide kahtlaste tehingute, kadumiste ja varguste suhtes kehtib range teatamiskohustus, lisati kolm ainet 4 . Peale selle kavatseb komisjon algatada 2017. aastal määruse (EL) nr 98/2013 mõjususe hindamise, et karmistada seniseid piiranguid ja kontrollimeetmeid.
Ühtlasi on komisjon astunud samme nende liikmesriikide korralekutsumiseks, kes ei ole ikka veel täielikult rakendanud lõhkeainete lähteainete turustamist ja kasutamist käsitleva määruse (EL) nr 98/2013 kõiki sätteid. Pärast rikkumismenetlustes mais ja septembris 2016 tehtud esimesi samme algatas komisjon 15. veebruaril teise etapi, saates Küprosele, Prantsusmaale ja Rumeeniale põhjendatud arvamuse. Need liikmesriigid ei ole veel sätestanud nõutavaid norme karistuste kohta, mida kohaldatakse, kui on rikutud piiranguid ja kontrollimeetmeid, mis on kehtestatud ohtlike kemikaalide suhtes, mida terroristid võivad kasutada isetehtud lõhkeainete valmistamiseks.
Komisjon toetab jätkuvalt liikmesriike ELi broneeringuinfo direktiivi kiirel rakendamisel ja broneeringuinfo üksuste loomisel igas liikmesriigis. Detsembris 2016 korraldas komisjon kolmanda nõupidamise liikmesriikide ekspertidega, et jagada kogemusi ja parimat tava. Direktiivi rakendamise seirel kasutatakse broneeringuinfo üksuste loomise esialgseid vahe-eesmärke, mis on sätestatud komisjoni 2016. aasta novembri rakenduskavas. Võrreldes rakenduskavas kirjeldatud olukorraga võib nüüd lisada kuus liikmesriiki nende liikmesriikide kategooriasse, kellel on loodud toimivad või peaaegu toimivad broneeringuinfo süsteemid ja kehtestatud vastavasisuline õiguslik alus, mis näeb ette broneeringuinfo andmete kogumise või töötlemise. Komisjon saab kõikidelt liikmesriikidelt korrapäraselt teavet rakendamisprotsessi edenemise kohta. Aastal 2017 on Sisejulgeolekufondis ette nähtud 70 miljonit eurot broneeringuinfo direktiivi rakendamiseks ja komisjon arutab liikmesriikidega nende seda fondi käsitlevate riiklike programmide ülevaatamist, et eraldada lisaraha.
Liikmesriikidevahelise teabevahetuse valdkonnas võeti 2008. aasta Prümi otsustega 5 kasutusele liikmesriikidevahelise kiire ja tõhusa andmevahetuse kord, nähes ette eeskirjad ja luues raamistiku, mis võimaldab liikmesriikidel teha otsinguid üksteise DNA-registrites, sõrmejäljetuvastussüsteemides ja sõidukiregistrites. Prümi otsused olid osutusid prantsuse uurijate jaoks kasulikuks töövahendiks ka pärast novembris 2015 Pariisis toimunud terrorirünnakuid. Viimastel kuudel on Prümi rakendamisel tehtud suuri edusamme ja andmevahetuse maht on kasvanud. Ent teatav hulk liikmesriike ei ole praeguseks, ligi kümme aastat hiljem, neid otsuseid veel rakendanud. Seepärast on komisjon kasutanud täitmise tagamise volitusi, mis on talle antud justiits- ja siseküsimustes Lissaboni lepinguga 6 , et algatada rikkumismenetlused Horvaatia, Kreeka, Iirimaa, Itaalia ja Portugali suhtes selle eest, et nad ei ole Prümi otsuseid täitnud 7 .
Neljandas julgeolekuliidu eduaruandes 8 anti ülevaade mitmesugustest töösuundadest, millega praegu juba tegeldakse küberohtude valdkonnas, ja tuletati meelde küberjulgeoleku direktiivi keskset rolli ELi tasandi parema koostöö ja kübervastupidavuse alusepanijana. Kõnealuse direktiiviga loodud võrgu- ja infoturbe koostöörühma esimene ametlik nõupidamine toimus veebruaris ning seal osalesid liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA). Koostöörühmas arutati olulisi ülevõtmisküsimusi ja lepiti kokku, et mitmete aspektidega, nagu operaatori tähtsuse määramise kriteeriumid, konsulteerimise kord operaatori piiriülese mõju korral ning asjaomaste liikmesriikide vahelise kohustusliku teabejagamise kord, tegeldakse edasi eksperdirühmades. Et toetada küberkuritegevusvastase õigustiku rakendamist, esitas komisjon detsembris 2016 põhjendatud arvamused Bulgaariale, Belgiale ja Iirimaale, kes ei olnud teatanud infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitleva direktiivi 2013/40/EL täielikust ülevõtmisest oma siseriiklikku õigusesse. 16. detsembril võttis komisjon vastu ka kaks aruannet 9 laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust käsitleva direktiivi 2011/93/EL rakendamise kohta; üks aruanne keskendus konkreetsemalt meetmetele, mida liikmesriigid võtavad lastepornot sisaldavate või levitavate veebisaitide vastu.
IV. MITTESEADUSANDLIKE MEETMETE RAKENDAMINE
Komisjonil on otsustav roll töö juhtimisel, hõlbustamisel, rahastamisel ja koordineerimisel mitmes mitteseadusandlikus valdkonnas, mis on terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses kesksel kohal, nagu radikaliseerumine, pehmete sihtmärkide kaitse, küberjulgeolek ja hübriidohud. Reageerimine ohtudele, mida kujutavad endast tagasipöörduvad terroristidest välisvõitlejad ja internetis toimuv radikaliseerumine, nõuab pidevat tööd, et teha kindlaks radikaliseerumisele vastuvõtlikud grupid, neid toetada ja jälgida ning samal ajal tegelda terroristliku propaganda vähendamisega internetis ja pakkuda usutavat vastupropagandat. Detsembris 2016 Berliinis toimunud rünnak tõi taas kord esile pehmete sihtmärkide kaitse tähtsuse.
Komisjon ja radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku (RAN) tippkeskus kiirendavad tööd, et anda nii praktikas selle valdkonnaga tegelejatele kui ka poliitikakujundajatele konkreetseid juhiseid ja soovitusi, kuidas tulemuslikumalt vältida olemasolevaid ja esilekerkivaid radikaliseerumisväljakutseid ja kuidas neile vastata. Veebruaris 2017 käivitas komisjon uue riiklike ennetuspoliitika kujundajate võrgustiku. Sellel uuel valdkonnapoliitilisel võrgustikul on kaks peaeesmärki: tugevdada ja institutsionaliseerida liikmesriikidevaheline asjatundlikkuse ja kogemuste vahetus ennetuslike lähenemisviiside ja ennetuspoliitika alal ning tagada liikmesriikide tihedam kaasamine RANi tegevusse. See täiendab olemasolevat RANi, mis koondab selle valdkonna esmatasandi praktikuid, ning pakub rohkem poliitiliselt orienteeritud võrgustikku ja aitab tagada, et hea tava peavoolustatakse uutesse poliitikaalgatustesse.
RANi tippkeskus on alustanud käsiraamatu koostamist selle kohta, kuidas saada hakkama tagasipöörduvate välisvõitlejatega, et anda kogu Euroopas selles valdkonnas töötavatele inimestele vajalikud oskused, teadmised ja kindlustunne, mis aitaksid tagada kõige sobivama ja tulemuslikuma tegutsemise. Kuna mõned neist inimestest pöörduvad tagasi koos väga väikeste lastega, on komisjon teinud RANile ülesandeks koostada juhend selle kohta, kuidas kaitsta ja toetada lapsi, kes on sündinud ja kasvanud terroristide võimu all oleval territooriumil või kes on kasvanud ELis radikaliseerunud keskkonnas.
Peale selle töötab RAN 2017. aastal välja käsiraamatu, milles esitatakse konkreetsed juhised polariseerumise vältimiseks ja radikaliseerumisega tegelemiseks. RANi tippkeskus koostab kaks abivahendit: ühe radikaliseerumisalase teadlikkuse suurendamisele suunatud koolituste kohta selle valdkonna esmatasandi praktikutele ning teise kohalike strateegiate ja lähenemisviiside kohta, et aidata neid, kes võitlevad rohujuuretasandil radikaliseerumise vastu.
Interneti teel toimuva radikaliseerumise asjus on meetmed, mis lepiti kokku internetifirmadega detsembris 2016 toimunud ELi internetifoorumi koosolekul, praegu rakendamisetapis. Internetitööstuse poolt koostöös komisjoniga välja töötatud räsikoodide andmebaas – platvorm terroristliku veebisisu märgistamiseks, et tagada selle pöördumatu kõrvaldamine – peaks tööle hakkama sel kuul. 15. märtsil 2017 algatab komisjon ka oma kodanikuühiskonna tugevdamise programmi, eraldades selle jaoks 15 miljonit eurot, et tugevdada mõjusate vastusõnumite levitamist veebis.
Radikaliseerumise ennetamine tähendab ka tegelemist selle algpõhjustega, sealhulgas kogukondade stigmatiseerimise, sallimatuse ja rassismiga. Komisjon edendab ELi rahastuse kaudu haridust, kultuuridevahelist dialoogi, kaasamist ja diskrimineerimisvastast tegevust. Jaanuaris 2017 laekusid komisjonile õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi 10 alla kuuluvad projektitaotlused, mille eesmärk on muu hulgas ennetada ja tõkestada juudi- ja moslemivastast viha ja sallimatust ning edendada eri kogukondade vahel paremat üksteisemõistmist, sealhulgas religioonide- ja kultuuridevaheliste tegevuste kaudu. Samme astutakse ka selleks, et töötada välja abivahendeid ja võtteid veebis leviva rassistliku ja ksenofoobse vihakõne ennetamiseks ja sellele vastulöögi andmiseks.
Nagu neljandas julgeolekuliidu eduaruandes välja kuulutati, kutsus komisjon veebruaris kokku esimese pehmete sihtmärkide kaitse teemalise seminari, kus osalesid liikmesriikide eri valdkondade eksperdid (terrorismivastane võitlus, õiguskaitse, transpordijulgeolek ja teadusuuringud), et arutada, kuidas parandada pehmete sihtmärkide (transport, spordiüritused, ostukeskused, koolid jms) kaitset. See seminar on esimene samm sellise ELi platvormi väljatöötamises, kus liikmesriigid saavad vahetada kogemusi, et suurendada oma vastupanuvõimet ja kaitset tulevaste rünnakute eest pehmetele sihtmärkidele. Tulevasteks kogemustevahetusteks valiti välja järgmised valdkonnad: riskihindamismeetodite lõimimine avalike ürituste planeerimisse või rahvarohkete alade kaitsesse; siseringi ohtudest põhjustatud riskide ohjamine julgeolekukontrollide ülevaatamise teel; relvade ja lõhkeainete varajase avastamise tugevdamine uuenduslike avastusseadmete katsetamise ja kasutamise teel ning uurides võimalikke ühiseid standardeid muudes valdkondades peale lennunduse; üldsuse teadlikkuse suurendamine rünnakusituatsioonidest ja neile reageerimise viisidest ning tihedamad sidemed valitsuste ja eraõiguslike sidusrühmade vahel. Prioriteediks tunnistati ka ühine töö valdkonnas „kaitse linnaplaneerimise kaudu“ uute hoonete ehitamisel ja avalike alade rajamisel.
Hübriidohtude alal annavad komisjon ja kõrge esindaja juulis 2017 nõukogule aru 22 meetme kohta, mis on sätestatud 2016. aasta hübriidohtudega võitlemise ühisraamistikus, mis hõlmab eelkõige kriitilise taristu kaitset (nt energia- ning transporditaristu ja -süsteemide valdkonnas). Ühisraamistik on ette nähtud selleks, et kasvatada ELi ja liikmesriikide ning ka partnerite vastupanuvõimet ja tihendada koostööd NATOga 11 sellistele ohtudele reageerimisel.
Transpordijulgeoleku alal on EL töötanud välja tugeva lennundusjulgestusraamistiku. Ent kolmandatest riikidest ELi saabuvad lennud võivad siiski kujutada endast ohtu. See võimalik julgeolekulünk tuleb täita Rahvusvahelises Tsiviillennundusorganisatsioonis (ICAO) tehtava rahvusvahelise koostöö kaudu ning kahepoolsete suutlikkuse suurendamise pingutuste kaudu kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2309 12 . Jaanuaris 2017 alustas komisjon koos liikmesriikide ja Euroopa välisteenistusega tööd, et töötada välja maatriks, milles oleksid ühendatud riskihindamine ja üksikasjalikud haavatavuse elemendid ning mis saaks aluseks väliste suutlikkuse suurendamise pingutuste prioriseerimisel ja koordineerimisel. Samal ajal kiirendab komisjon oma tööd, et piiritleda mere- ja maismaatranspordi julgeoleku ühist lähenemisviisi, mis peaks olema riskipõhine, proportsionaalne ja jätkusuutlik.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 8.–9. detsembri 2016. aasta istungil toimunud arutelu järelmina kutsusid liikmesriigid mõtlema järele, kuidas käsitleda krüpteerimist kriminaaluurimiste kontekstis. Komisjon on alustanud tööd kahel paralleelsel suunal: juriidilisel ja tehnilisel, et koguda teavet ja uurida võimalusi, kuidas ületada krüpteerimistõkkeid, kui seda on vaja raskete kuritegude uurimiseks, ning samas säilitada digitaalmaailmas usaldus ja julgeolek.
Mis puutub terrorismivastase võitluse välismõõtmesse, siis nõukogu 2015. aasta veebruari järelduste rakendamisega ollakse graafikus: kolmandate riikidega teostatavates terrorismivastase võitluse alastes projektides, mis keskenduvad partnerite suutlikkuse suurendamisele, on toimunud 60 % kasv ja nende kogumaht on 225 miljonit eurot. 19. jaanuaril 2017 toimunud teisel kõrgetasemelisel poliitilisel dialoogil arutati Tuneesiaga julgeoleku ja terrorismivastase võitluse küsimusi. Käsitleti relvade salakaubaveo vastast tegevuskava, ühist tööd terroristide rahastamisel, piirihaldussuutlikkuse tugevdamist ja edasist koostööd radikaliseerumise ennetamisel, et leppida kokku 2017. aasta ELi-Tuneesia ühine terrorismivastase võitluse töökava. Aasta algusest saadik on EL pidanud terrorismivastase võitluse teemalisi arutelusid ka mitme kolmanda riigiga, sealhulgas Saudi Araabia, Venemaa ja Austraaliaga, ning võtnud vastu Araabia Riikide Liiga delegatsiooni.
V. KOKKUVÕTE
Tulemusliku ja kestliku julgeolekuliidu ülesehitamine nõuab tihedat koostööd komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel, et töötada välja nii seadusandlikud kui ka mitteseadusandlikud elemendid, mis üheskoos tugevdavad meie kodanike julgeolekut. Ühisdeklaratsiooni seadusandlikud prioriteedid, millel on puutumus julgeolekuliiduga, on seejuures keskse tähtsusega ning nende kiireks ja täielikuks väljatöötamiseks on vaja meeskonnatööd. Et need meetmed oleksid tulemuslikud, peab järgnema kiire ja mõjus rakendamine. Komisjon annab jätkuvalt täielikult oma panuse, et see nõnda sünniks.