EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.3.2017

COM(2017) 134 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia

{SWD(2017) 112 final}
{SWD(2017) 113 final}

1Sissejuhatus

Üks president Junckeri 1 esitatud kümnest komisjoni prioriteedist on kõrvaldada Euroopas digitaalse ühtse turu ees seisvad takistused. Avalik sektor, mis moodustab kogu tööhõivest enam kui neljandiku ja panustab avalike hangetega ELi SKPsse umbes viiendiku, mängib reguleerija, teenusepakkuja ja tööandjana digitaalse ühtse turu juures põhirolli.

Liikmesriigid digiteerivad oma haldusasutusi, et säästa aega, vähendada kulusid, suurendada läbipaistvust ning parandada nii andmekvaliteeti kui ka avalike teenuste pakkumist. 2016. aasta e-valitsuse digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks näitab aga, et digitaalsed avalikud teenused ei ole veel Euroopa Liidus normiks 2 . Piiriüleste teenuste puhul on liidus olukord veel keerukam, kuna ligipääs piiriülestele teenustele on kohati ikka veel takistatud 3 .

Potentsiaal on jätkuvalt suur avalike teenuste arendamiseks läbiva integreerimise ja automatiseerimisega, kasutades paremini ära usaldusväärseid teabeallikaid ja avaldades vabalt avalikku teavet, tagades samas, et kodanike ja ettevõtjate kirjete käitlemisel järgitaks andmekaitsenorme, et suurendada usaldust ja kindlustunnet. Riigisisesed avalikud teenused peaksid olema omavahel ühendatud ja ületama riigipiire, et neid saaks ühendada sarnaste teenustega ELi tasemel, panustades nii digitaalsesse ühtsesse turgu. Selleks on vajalik kõiki tasemeid hõlmav koordineeritud lähenemine õigusaktide ettevalmistamisele, haldusasutuste äriprotsesside korraldamisele, teabe haldamisele ja avalike teenuste rakendamiseks mõeldud IT-süsteemide arendamisele. Vastasel korral suureneks praegune digitaalne killustatus, mis ohustaks kogu ELis ühendatud avalike teenuste pakkumist.

Koostalitlusvõime on digitaalse ümberkujundamise võimaldamise põhitegur. See võimaldab haldusüksustel vahetada omavahel ning kodanike ja ettevõtjatega sisukat elektroonilist teavet nii, et see on kõigi osaliste jaoks mõistetav. See hõlmab kõiki ELis digitaalsete avalike teenuste pakkumist mõjutavaid tasandeid, sealhulgas:

juriidilised küsimused, näiteks selle tagamine, et õigusaktid ei loo põhjendamatuid takistusi andmete taaskasutusele eri poliitikavaldkondades;

organisatsioonilised aspektid, näiteks organisatsioonidevahelisele suhtlusele kehtivate tingimuste kohaste ametlike kokkulepete nõudmine;

andmete/semantikaga seotud küsimused, näiteks selle tagamine, et vahetatavate andmete puhul kasutatakse ühtseid kirjeldusi;

tehnilised küsimused, näiteks takistamatut bittide ja baitide voolu võimaldava infosüsteemide keskkonna loomine.

Komisjon tuvastas haldusasutuste vahelise koostalitlusvõime vajaduse juba 1999. aastal 4 ja on alates sellest ajast toetanud ELis koostalitlusvõime lahendusi arendavaid, edendavaid ja kasutavaid programme. 2010. aastal võttis komisjon vastu teatise 5 „Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime alused“, mille lisa sisaldas Euroopa koostalitlusvõime strateegiat 6 ja Euroopa koostalitlusvõime raamistikku 7 . Alates sellest on Euroopa koostalitlusvõime raamistik olnud etaloniks nii liidus kui ka väljaspool seda ja ühtlasi põhineb sellel enamik liikmesriikide koostalitlusvõime raamistikest ja strateegiatest. Toetudes sellele edule on nüüd aeg Euroopa koostalitlusvõime praegust raamistikku täiendada ja laiendada, et kaasata uusi või läbivaadatud koostalitlusvõime nõudeid, mis tulenevad liidu poliitikatest ja programmidest ning haldusasutustelt, võttes samas arvesse tehnoloogia arengut ja suundumusi.

Selles kontekstis meenutatakse, et Euroopa digitaalse ühtse turu strateegiat käsitlevas 6. mai 2015. aasta teatises, 8 tunnustatakse koostalitlusvõimet kui eeltingimust, mis on vajalik, et saavutada „tõhusamaid piiriüleseid ühendusi ning tõhusamaid ühendusi nii kogukondade kui ka avaliku sektori teenuste ja ametivõimude vahel“, ja kutsutakse üles olemasolevat Euroopa koostalitlusvõime raamistikku läbi vaatama ja laiendama.

2Koostalitlusvõime praegune olukord ja edasine tegevus

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) programm (2010–2015) 9 ja sellele järgnev ISA² programm (2016–2020) 10 on peamised vahendid, mille kaudu rakendatakse olemasolevat Euroopa koostalitlusvõime strateegiat ja Euroopa koostalitlusvõime raamistikku. See on hõlmanud mitmesuguseid tegevusi, mille eesmärk on parandada Euroopa haldusasutuste vahelist digitaalset koostööd.

Riikide koostalitlusvõimeraamistike vaatluskeskus (RKR VK), mille komisjon asutas ISA programmi rakendamise kontekstis liidus tehtud koostalitlusvõime edusammude mõõtmiseks ja hetkeolukorra jälgimiseks, on näidanud, et 2014. aastal oli liikmesriikide koostalitlusvõime raamistike ühildamine Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga jõudnud keskmiselt 72 %ni 11 . Samas oli 2015. aastal riikide koostalitlusvõime raamistike rakendamise määr konkreetsetes riigisisestes projektides 45 %, mis näitab, et praeguste soovituste praktilise rakendamisega on jätkuvalt raskuseid.

Haldusasutused vajavad täpsemaid juhiseid, kuidas parandada nende koostalitlustegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digitaalseid teenuseid toetavaid protsesse ja tagada, et olemasolevad ja uued õigusaktid ei seaks ohtu pingutusi koostalitluse vallas. Need juhised esitatakse Euroopa koostalitlusvõime raamistikus sisalduvate täiendatud koostalitlusvõime soovitustega, nagu sätestatakse selle teatise 2. lisas.

Need soovitused peaksid aitama haldusasutustel:

parandada koostalitlusvõime tegevuste riigisisest juhtimist,

kasutada ühiseid tegevusmudeleid paremate digitaalsete avalike teenuste väljatöötamiseks ja teiste ELi liikmesriikide kodanike ja ettevõtjate vajaduste hõlmamiseks,

hallata nende omanduses olevaid andmeid ühtsetes semantilistes ja süntaktilistes vormingutes, et neid oleks lihtsam portaalides avaldada ja koondada, jagada ja taaskasutada.

Täiendatud koostalitlusvõime soovitused võtavad oma arengus arvesse selliseid ELi poliitikaid nagu läbivaadatud direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, 12 INSPIRE direktiiv 13 ja eIDASe määrus 14 .

Kaalutakse ka uusi ELi algatusi nagu Euroopa pilvandmetöötluse algatus, 15 ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020, 16 ja kavandatavaid algatusi nagu ühtne digivärav, 17 et uuendatud koostalitlusvõime soovitused panustaksid nende rakendamisse.

Vajadus Euroopa koostalitlusvõime raamistik läbi vaadata kinnitati konsultatsioonide käigus, 18 mis viidi läbi kõigi asjaomaste sidusrühmadega, täpsemalt liikmesriikide haldusasutuste, kodanike, ettevõtjate ja teiste huvitatud osalistega nagu liidu institutsioonide ja asutustega.

3Vajadus uue Euroopa koostalitlusvõime raamistiku järele

Komisjon kirjeldab käesolevas teatises uut Euroopa koostalitlusvõime raamistikku ja selle rakendamise strateegiat, et leida lahendused koostalitlusvõime kindlaks tehtud kitsaskohtadele.

Uus Euroopa koostalitlusvõime raamistik rõhutab varasemast enam seda, kuidas koostalitlusvõime põhimõtteid ja mudeleid praktikas rakendada, ning käsitleb uusi poliitikatest tulenevaid ja tehnoloogilisi vajadusi. Kui algselt oli soovitusi 25, siis nüüd on neid 47. Et soovitusi oleks lihtsam rakendada, on need muudetud konkreetsemaks. Varasemast rohkem keskendutakse avatusele ja infohaldusele, andmete ülekantavusele, koostalitlusvõime juhtimisele ning integreeritud teenusepakkumisele 19 .

Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamine põhineb järgmisel ideel: haldusasutused peaksid ettevõtjatele ja kodanikele nii liikmesriigi kui ka liidu tasemel pakkuma koostalitlusvõimelisi kasutajakeskseid digitaalseid avalikke teenuseid, toetades nii kauba, inimeste, teenuste ja andmete vaba liikumist kogu liidus. Seda ideed toetasid laialdaselt 20 ISA ja ISA² komiteede konsultatsioonides osalenud liikmesriikide esindajad, haldusasutused ja teised sidusrühmad.

Teatisele on lisatud koostalitlusvõime tegevuskava (vt 1. lisa), mis on jaotatud viieks strateegiliseks sihtvaldkonnaks. Selle aluseks on koostalitlusvõime prioriteedid, mis on ette nähtud toetama Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamist aastatel 2016–2020.

Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamine peaks juhinduma koostalitlusvõime tegevuskavast. Lisaks oodatakse, et liikmesriigid täiendaksid (koostalitlusvõime tegevuskavas määratletud) ELi taseme tegevust riigisiseste meetmetega, tagades nii ühtsuse, mis on liidu avaliku sektori koostalitlusvõime tagamiseks vältimatu. Koostalitlusvõime tegevuskavas käsitletakse küsimust, kuidas teha kindlaks tugevad mehhanismid, millega juhtida liikmesriikide riigisisest ja piiriülest koostalitlusvõimet, organisatsioonidevahelist koostööd, sidusrühmade kaasamist ning koostalitlusvõime eeliste alase teadlikkuse suurendamist. See katab ka koostalitlusvõime peamiste eeltingimuste ja toetavate õigusaktide arendamist, täiendamist ning edendamist, võttes samas arvesse lõppkasutajate vajadusi ja prioriteete.

4Sihtvaldkonnad

4.1Koostalitlusvõime algatuste juhtimise, koordineerimise ja jagamise tagamine

Haldusasutuste koostalitlusvõime realiseerimine nõuab juhtivaid ja koordineerivaid asutusi ning protsesse koostalitlusvõime lahenduste kavandamiseks, rakendamiseks ja kasutamiseks nii liikmesriigi kui ka liidu tasemel.

Selles kontekstis on komisjonil ja liikmesriikidel kaks põhirolli:

I.juhtida, koordineerida ja jagada kõiki koostalitlusvõime algatusi 21 liikmesriikide ja liidu tasemel, tagamaks et haldusasutused järgiksid Euroopa koostalitlusvõime raamistiku põhimõtteid ja soovitusi 22 ;

II.toetada kõigil tasemetel paremat koostööd liidu haldusasutuste vahel ja kõrvaldada seni säilinud organisatsiooniline ja digitaalne kapseldumine.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ellu viima. Komisjon jälgib Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamist ISA² programmi kaudu 23 .

ISA² programm mängib põhirolli haldusasutuste vahelist koostalitlusvõimet soodustavate lahenduste väljatöötamises, paikapanekus, sissetöötamises, rakendamises, taaskasutamises, täiustamises ja edendamises. ISA² programmi toel tagab komisjon koostalitlusvõime asjakohase juhtimise, klassifitseerib ja edendab koostalitlusvõime lahendusi ning koordineerib mitmesuguseid ELi taseme koostalitlusvõime algatusi 24 .

4.2Organisatsiooniliste koostalitlusvõime lahenduste väljatöötamine

Ettevõtetel ja kodanikel peab olema võimalus kasutada eeliseid, mida pakuvad koostalitlusvõimelised avalikud teenused, mis põhinevad äriprotsesside paremal integreerimisel ning liidu haldusasutuste vahelisel teabevahetusel.

Selles kontekstis tähendab organisatsiooniline koostalitlusvõime organisatsioonideüleste äriprotsesside integreerimist või ühildamist ning Euroopa avalike teenuste pakkujate ja tarbijate vaheliste suhete vormistamist.

4.3Sidusrühmade kaasamine ja koostalitlusvõime alase teadlikkuse suurendamine

Kõik koostalitlusvõime algatused peavad tulenema konkreetsetest äriolukordadest, mis näitavad, et koostalitlusvõime on tasuv investeering ja kasutajate vajadused on paremini täidetud siis, kui infosüsteemid suudavad teineteisega suhelda.

Selles kontekstis peaksid haldusasutused tegema järgmist:

I.mõõtma ja avaldama peamised eelised, mida oleks võimalik saavutada Euroopa koostalitlusvõime raamistiku põhimõtete ja soovituste kohaldamisega;

II.toetama Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ja selle pakutavate lahenduste rakendamist.

Ka ettevõtted ja kodanikud peaksid lõppkasutajatena olema kaasatud Euroopa avalike teenuste kujundamisse, analüüsi, hindamisse ja arengusse. Selleks sisaldab koostalitlusvõime tegevuskava eraldi meedet kasutajate kaasamiseks, et kuulata kaasaval ja koostööpõhisel viisil ettevõtjate ja kodanike (ka puuetega kodanike) arvamusi ja vajadusi. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema kõik võimaliku, et avalike teenuste kujundamine ja arendamine põhineks kasutajate vajadustel.

4.4Koostalitlusvõime peamiste eeltingimuste väljatöötamine, säilitamine ja edendamine

Praegu haldavad haldusasutused hulgaliselt eri vormingutes andmeid, kasutades selleks erinevaid andmehaldusmeetodeid, hoides eri hoidlates mitmeid eksemplare ja avaldades neid sageli kogu Euroopa portaalides nende sisu ja esitust ühtlustamata. See selgitab, miks kodanike ja ettevõtjate andmete taaskasutuse määr on vaid 48 % 25 . See muudab avalike teenuste pakkumise kodanikele ja ettevõtjatele sageli tülikaks ja aeganõudvaks. Samuti võib see andmekaitsega seoses tõstatada usaldusküsimusi.

Lõppkasutajatele pakutavate digitaalsete Euroopa avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid kindlaks tegema, välja arendama, täiustama, kasutusse võtma, säilitama ja edendamas koostalitlusvõime põhiliste eeltingimuste kogumi, 26 tagades samas vahetatavate andmete turvalisuse.

4.5Koostalitlusvõimet toetavate vahendite väljatöötamine, haldamine ja edendamine

Liikmesriigid vajavad koostalitlusvõime lahenduste väljatöötamisel, rakendamisel ja kasutamisel praktilisi vahendeid, st vahendeid, raamistikke, juhiseid ja spetsifikatsioone, mis on vajalikud riigisisese ja piiriülese koostalitlusvõime saavutamiseks. Komisjon ja liikmesriigid peaksid edendama olemasolevate vahendite taaskasutust ja arendama uusi, eeskätt:

Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuur ja Euroopa koostalitlusvõime kaardistus 27 ;

viisid, kuidas hinnata IKT mõju liidu õigusele 28 ja teha kindlaks koostalitlusvõimet takistavad seaduselüngad 29 ;

ISA² raames väljatöötatud IT-lahenduste jagamise ja taaskasutuse raamistik, et edendada ja parandada IT-lahenduste (sealhulgas avatud lähtekoodiga lahendused) jagamist, koostööpõhist arendamist ja taaskasutamist haldusasutustes.

5Finantsvahendid

Komisjon toetab, edendab ja jälgib koostalitlusvõime tegevuskava ning üldisemalt Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamist eeskätt ISA² programmi kaudu.

Kavandatud tegevusi võib täielikult või osaliselt rahastada ka teistest vahenditest, näiteks:

Horisont 2020 30 võimaldab toetada meetmeid, mis on seotud innovatsiooniga avalikus sektoris 31 ;

Euroopa ühendamise rahastu 32 võimaldab toetada põhiliste väljakujunenud digitaalsete teenuste nagu e-identimise, hangete ja koostalitlusvõimeliste tervishoiuteenuste arendamist ja kasutamist;

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid 33 võimaldavad toetada meetmeid, mis on seotud digitaalse kasvuga läbi IKT-toodete ja -teenuste arendamise 34 ning haldusasutuste institutsioonilise võimekuse ja tõhususe tõstmisega 35 ;

struktuurireformi tugiprogramm 36 võimaldab toetada haldusasutusi Euroopa koostalitlusvõime raamistiku riigisisese mõõtme rakendamisel.

Teised finantsvahendid võivad toetada koostalitlusvõime tegevuskava või Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamist konkreetsete poliitikavaldkondade sihtotstarbeliste meetmete kaudu.

6Seire ja aruandlus

Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ja eriti koostalitlusvõime tegevuskava rakendamine on võimalik ainult komisjoni ja liikmesriikide ühisvastutuse kaudu. Komisjon peaks ISA² programmi toetusel rakendamist ja jälgimist juhtima ja koordineerima.

Komisjon loob integreeritud raamistiku Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ja koostalitlusvõime tegevuskava rakendamise käigu jälgimiseks ja hindamiseks ning aruandluseks. Need tegevused viiakse läbi ISA² programmi raames toimuva koostalitlusvõime vaatluskeskuse volituste piires, kasutades tulemuslikkuse põhinäitajaid ja mõõdetavaid sihtväärtuseid.

Komisjon annab 2019. aasta lõpuks hinnangu Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamisele. Hinnangutulemuste põhjal ja kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega võib komisjon hinnata, kas Euroopa koostalitlusvõime raamistiku konkreetsed soovitused peaksid olema kohustusliku vahendi osa.

7Kokkuvõte

Sidusrühmade üldine seisukoht on, et olemasolev Euroopa koostalitlusvõime raamistik vajab uuendamist. Kui selleks meetmeid ei võeta, võivad liikmesriigid praeguste probleemide kiireks lahendamiseks otsustada isiklike ja lahknevate koostalitlusvõime lähenemiste kasuks. Selle tagajärjeks oleksid kokkusobimatud lahendused, mis võivad suurendada ELi digitaalset killustatust ja takistada digitaalse ühtse turu saavutamist.

Uus Euroopa koostalitlusvõime raamistik on välja töötatud tihedas koostöös liikmesriikidega ja ulatuslikes konsultatsioonides kõigi teiste oluliste sidusrühmadega. Selle edukaks rakendamiseks on vajalik kõigi osaliste ja eriti haldusasutuste aktiivne tegevus. Kavandatud meetmed tagavad, et uus Euroopa koostalitlusvõime raamistik saavutab oma lõpliku eesmärgi ELi koostalitlusvõimeliste kasutajakesksete avalike teenuste näol.

(1)

Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile. Avasõnavõtt Euroopa Parlamendi täiskogu istungil. Strasbourg, 15. juuli 2014.

(2)

E-valitsuse hinnang on 55,4 % ja see toob välja suure lünga kõige kõrgema ja kõige madalama hinnanguga liikmesriigi vahel.

(3)

2014. aasta siseturu tulemustabeli aruande kohaselt seoses ühtsete kontaktpunktidega.

(4)

Komisjon lõi 1999. aastal koostalitlusvõimele pühendatud algatuse: 1719/1999/EÜ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta otsus haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta.

(5)

 KOM(2010) 744 lõplik, Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused“, Brüssel, 16.12.2010.

(6)

 KOM(2010) 744 lõplik, 1. lisa.

(7)

 KOM(2010) 744 lõplik, 2. lisa.

(8)

  COM(2015) 192 final, Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia, Brüssel, 6.5.2015.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2009. aasta septembri otsus nr 922/2009/EÜ, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend.

(11)

Koostalitlusvõime praegune olukord Euroopas – raport 2014.

(12)

2003/98/EÜ, läbi vaadatud direktiiviga 2013/37/EL.

(13)

2007. aasta märtsi direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ.

(15)

COM/2016/0178 final, Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas.

(16)

COM/2016/0179 final, Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine.

(17)

E-valitsuse meetmete hulka kuuluv digitaalse ühtse turu algatus.

(18)

SWD(2017)113, mis on seotud konsultatsioone käsitleva kokkuvõtva aruandega, näitab, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid nimetasid vajadust uue Euroopa koostalitlusvõime raamistiku järele, et i) võtta arvesse uusi tehnoloogilisi suundumusi (73 %); ii) anda koostalitlusvõime nõuete rakendamiseks praktilisi ja paremini suunatud juhiseid (73 %) ja iii) püsida kooskõlas ELi strateegiate arenguga, eriti digitaalse ühtse turu strateegiaga (65 %).

(19)

SWD(2017)112, milles käsitletakse Euroopa koostalitlusvõime raamistiku läbivaatamise analüüsi, sisaldab üksikasju soovituste suurenenud arvu ja täienduste lisaväärtuse kohta.

(20)

SWD(2017)113, mis on seotud konsultatsioone käsitleva kokkuvõtva aruandega, näitab, et selle ideega nõustus 87 % vastajatest.

(21)

Koostalitlusvõime algatusi tuleks mõista kui tegevusi ja lahendusi (st raamistikke, teenuseid ja vahendeid), mis panustavad kõigil tasemetel Euroopa haldusasutuste vahelisse suhtlusse, sealhulgas organisatsioonide vahelisse teabe ja teadmiste jagamisse. Algatustega peaksid olema kaetud kõik koostalitlusvõime tasandid: õiguslik, organisatsiooniline, semantiline ja tehniline.

(22)

Proportsionaalsuse põhimõte piirab ELi tegevust, et see ei läheks kaugemale, kui on vajalik kokku lepitud poliitikaeesmärkide saavutamiseks. See tähendab, et EL valib lahendused, mis jätavad liikmesriikidele võimalikult palju vabadust.

(23)

Otsus (EL) 2015/2240 ISA2 programmi kohta, artikli 1 lõige 2.

(24)

Otsus (EL) 2015/2240 ISA2 programmi kohta, artiklid 1 ja 3.

(25)

Nagu nimetatud digitaalse ühtse turu strateegia (COM(2015) 192 final) jaotises 4.3.2 „E-valitsus“.

(26)

ISA2 õigusliku otsuse artikli 2 lõike 14 kohaselt on koostalitlusvõimet soodustavateks keskseteks teguriteks hulka haldusasutusi hõlmavad koostalitlusvõime lahendused (st teenused ja vahendid, standardid ja spetsifikatsioonid), mida on vaja avalike teenuste tõhusaks ja tulemuslikuks osutamiseks.

(27)

Otsus (EL) 2015/2240 ISA2 programmi kohta, artikli 3 punkt f.

(28)

Otsus (EL) 2015/2240 ISA2 programmi kohta, artikli 3 punkt c.

(29)

Otsus (EL) 2015/2240 ISA2 programmi kohta, artikli 3 punkt d.

(30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ, [Euroopa Liidu Teataja L 347/104], Brüssel 20.12.2013.

(31)

Programmi „Horisont 2020“ ühiskondlik väljakutse nr 6, „Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasamõtlev ühiskond“.

(32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ.

(33)

  http://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/legislation/guidance/ .

(34)

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi valdkondlik eesmärk nr 2.

(35)

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi valdkondlik eesmärk nr 11.

(36)

  http://ec.europa.eu/about/srss/index_en.htm .

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.3.2017

COM(2017) 134 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia

Koostalitlusvõime tegevuskava

{SWD(2017) 112 final}
{SWD(2017) 113 final}

Koostalitlusvõime tegevuskava

Koostalitlusvõime tegevuskava tegeleb koostalitlusvõime praeguste probleemide põhjustega 1 ja on soovituslik. Seda võidakse uuendada uute meetmete lisandumisel või olemasolevate meetmete tagasivõtmisel. Euroopa Komisjon võib sellega seoses igal ajal teha muudatusettepanekuid, kui need on põhjendatud, st põhinevad koostalitlusvõime meetmete jälgimise tulemustel. Loetelu täiendamise üle otsustab komisjon koostöös ISA² komiteega või vajaduse korral koostalitlusvõime tegevuskava toetavate algatuste juhtorganitega.

Eesmärgid	Meetmed	Ajakava	Vastutus
1. sihtvaldkond. Koostalitlusvõime algatuste juhtimise, koordineerimise ja jagamise tagamine
ELi ja liikmeriikide taseme koostalitlusvõime algatuste juhtimine ja koordineerimine.	1.Teiste asjaomaste poliitikate ja nende juhtimisstruktuuride ELi ja liikmesriikide tasemel (sealhulgas valdkondlikud komiteed) tuvastamine ja suhtlemine nendega.	2017–2020	Euroopa Komisjon (EK) Liikmesriigid (LR)
	2.Juhtimisstruktuuride ja heade tavade tuvastamine ja kirjeldamine koostalitlusvõime koordineerimiseks.	2017–2020	EK, LR
	3.Selle tagamine, et õigusaktide koostamisel võetakse arvesse koostalitlusvõimet ja vajadusel korral lisatakse sinna asjakohased viited.	2017–2020	EK, LR
Euroopa koostalitlusvõime raamistiku täitmise ja jälgimise tagamine.	4.Liikmesriikide koostalitlusvõime raamistiku vaatluskeskuse laiendamine ja säilitamine, et jälgida Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamist ja riikide koostalitlusvõime strateegiate/raamistike vastavust Euroopa koostalitlusvõime raamistikule. Samuti koostalitlusvõime tegevuskava rakendamise jälgimine ja hindamine.	2017–2020	EK, LR
	5.Sihtotstarbelise toetuse ja koolituse pakkumine liikmesriikide haldusasutustele, et tagada Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamine liikmesriikide kõigil haldustasemetel.	2017–2020	EK, LR

2. sihtvaldkond. Organisatsiooniliste koostalitlusvõime lahenduste väljatöötamine
Asjakohaste eeltingimuste (nt koostalitlusvõime kokkulepete) ja elementide (nt äriprotsesside mudelite) loomine ja kasutamine.	6.Haldusasutuste organisatsiooniliste suhete vormistamise viiside väljaselgitamine ja nendekohaste ettepanekute tegemine Euroopa avalike teenuste loomise raames. Äriprotsesside kirjeldamiseks ühiste protsessimudelite väljaselgitamine ja väljatöötamine. Parimate tavade väljaselgitamine.	2017–2020	EK, LR
	7.Põhiliste piiriüleste haldusteabe (sealhulgas dokumentide) vahetamist hõlmavate äriprotsesside mudelite ja nende eri liikmesriikides rakendamise viiside väljaselgitamine ning juhiste väljatöötamine nende paremaks ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks.	2017–2020	EK, LR
3. sihtvaldkond. Sidusrühmade kaasamine ja koostalitlusvõime alase teadlikkuse suurendamine
Haldusasutuste suunamine kasutama olemasolevaid ja uusi koostalitlusvõime lahendusi, rakendades sealjuures Euroopa koostalitlusvõime raamistiku põhimõtteid, soovitusi ja mudeleid. Euroopa koostalitlusvõime raamistiku põhimõtete, soovituste ja mudelite rakendamisega saavutatavate võimalike peamiste eeliste kindlaksmääramine, mõõtmine ja avaldamine.	8.Koostalitlusvõime olulisust ja Euroopa koostalitlusvõime raamistiku eeliseid edendavate kommunikatsioonikampaaniate väljatöötamine ja läbiviimine.	2017–2020	EK, LR
	9.Suhtlemine ELi liikmesriikide riigisisese rakendamise kontaktametnikega (st juhtimisstruktuuri loomise toetamine, lahenduste rakendamine, ELi katseprojektides osalema julgustamine).	2018–2020	EK, LR
	10.Platvormi Joinup haldamine, arendamine ja käigus hoidmine, et parandada kasutajate kaasatust ja kogukonna loomist.	2017–2020	EK, LR
Avalike teenuste planeerimine ja arendamine vastavalt kasutajate vajadustele.	11.Digitaalsete avalike teenuste arendamisel kasutajate kaasamise võimaluste kindlaksmääramine või kasutuselevõtmine.	2018֪–2020	EK, LR
4. sihtvaldkond. Koostalitlusvõime peamiste eeltingimuste väljatöötamine, säilitamine ja edendamine
Koostalitlusvõimeliste teenuste ja vahendite, standardite ja kirjelduste määratlemine, arendamine, täiustamine, käikuvõtmine, säilitamine ja edendamine.	12.Baasregistritele juurdepääsu ja nende haldamise tingimuste ühiste kirjelduste kindlaksmääramine ja rakendamine. Kaardistatud olemasolevate lahenduste laiendamine baasregistritele.	2017–2020	EK, LR
	13.Avalike teenuste kirjeldamise ja katalogiseerimise ühiste mudelite rakendamine ja edendamine kogu ELis.	2017–2020	EK, LR
	14.Avatud andmeid käsitlevate algatuste andmespetsifikatsioonide ja vahendite väljatöötamine.	2018–2020	EK, LR
	15.Selliste meetmete kindlakstegemine, mis aitavad suurendada usaldust Euroopa digitaalsete avalike teenuste suhtes. Selles kontekstis eIDASe teenuste, sh eID ja e-allkirja kasutuselevõtu kiirendamine.	2018–2020	EK, LR
	16.Piiriüleses ja sektoriüleses kontekstis kasutatava haldusasutuste teabe andmesisu ja olemasolevate metaandmete skeemide analüüsimine. Vastastikuse tunnustamise takistuste kindlakstegemine, kaardistamise arendamine ja ühtlustamistegevuste toetamine.	2018–2020	EK, LR
	17.INSPIRE direktiivi rakendamise ja edendamise täiendav toetamine georuumiliste andmete kasutamisega digitaalsetes avalikes teenustes.	2017–2020	EK, LR
	18.Suhtlemine komisjoni digitaalse ühtse turu algatustega nagu pilvandmetöötluse algatus ja teised andmepõhise majanduse rajamise algatused (kuivõrd see puudutab valitsussektori teenuseid) ja vajalike koostalitlusvõime soovituste ja kirjelduste esitamine vastavalt komisjoni teatisele IKT standardimise prioriteetide kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2016)176).	2018–2020	EK, LR
5. sihtvaldkond. Koostalitlusvõimet toetavate vahendite väljatöötamine, säilitamine ja edendamine
Koostalitlusvõimega seotud tegevuste rakendamist, hindamist ja jälgimist toetavate vahendite kindlakstegemine, arendamine, täiustamine, käikuvõtmine, säilitamine ja edendamine.	19.Meetodi väljatöötamine, et hinnata õigusaktide võimalikku mõju IKTle ELi ja võimalusel liikmesriikide tasemel; koostalitlusvõimet takistavate õigusaktide tuvastamine (sealhulgas õigusnormide seire); olemasolevate või kavandatavate poliitikate ja õigusaktide digitaalne kontroll; õigusaktide ettevalmistamist ja sidusust toetavad tegevused.	2017–2020	EK, LR
	20.Koostalitlusvõime küpsust, kulusid ja tulusid hindavate mehhanismide ja vahendite väljatöötamine, haldamine ja kasutamine.	2017–2020	EK, LR
	21.Programmi ISA² raames väljatöötatud IT-lahenduste (sealhulgas avatud lähtekoodiga lahenduste) jagamise ja taaskasutamise raamistiku haldamine ja edendamine.	2017–2020	EK, LR
	22.Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuuri (EKEA) ja Euroopa koostalitlusvõime kaardistuse (EKK) kui olemasolevate koostalitlusvõime lahenduste riigisisest või piiriülest taaskasutust võimaldavate vahendite haldamise, arendamise ja edendamise tagamine.	2017–2020	EK, LR

(1)

Koostalitlusvõime eesmärgid on nimetatud teatise põhitekstis. Sihtvaldkondade ja algpõhjuste vahel ei ole üksühest vastavust, kuid kõiki põhjuseid käsitletakse ühe või mitme kavandatud meetme kaupa.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.3.2017

COM(2017) 134 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia

{SWD(2017) 112 final}
{SWD(2017) 113 final}

Sisukord

1    Sissejuhatus    

1.1    Mõisted    

1.2    Euroopa koostalitlusvõime raamistiku eesmärk ja õigusraamistik    

1.3    Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kohaldamisala, lugejaskond ja kasutus    

2    Euroopa avalike teenuste aluspõhimõtted    

2.1    Sissejuhatus    

2.2    1. aluspõhimõte: subsidiaarsus ja proportsionaalsus    

2.3    2. aluspõhimõte: avatus    

2.4    3. aluspõhimõte: läbipaistvus    

2.5    4. aluspõhimõte: taaskasutatavus    

2.6    5. aluspõhimõte: tehnoloogiline neutraalsus ja andmete ülekantavus    

2.7    6. aluspõhimõte: kasutajakesksus    

2.8    7. aluspõhimõte: kaasamine ja juurdepääsetavus    

2.9    8. aluspõhimõte: turvalisus ja privaatsus    

2.10    9. aluspõhimõte: mitmekeelsus    

2.11    10. aluspõhimõte: halduslik lihtsustamine    

2.12    11. aluspõhimõte: teabe säilitamine    

2.13    12. aluspõhimõte: tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine    

3    Koostalitlusvõime kihid    

3.1    Koostalitlusvõime juhtimine    

3.2    Integreeritud avaliku teenuse juhtimine    

3.3    Õiguslik koostalitlusvõime    

3.4    Organisatsiooniline koostalitlusvõime    

3.5    Semantiline koostalitlusvõime    

3.6    Tehniline koostalitlusvõime    

4    Integreeritud avalike teenuste osutamise kontseptuaalmudel    

4.1    Sissejuhatus    

4.2    Mudeli ülevaade    

4.3    Põhikomponendid    

5    Kokkuvõte    

6    Lisa    

6.1    Lühendid    

Jooniste tabel

Joonis 1. Euroopa, liikmesriikide ja valdkonnapõhiste koostalitlusvõime raamistike vaheline suhe    

Joonis 2. Koostalitlusvõime põhimõtted    

Joonis 3. Koostalitlusvõime mudel    

Joonis 4. Kontseptuaalmudel integreeritud avalikele teenustele    

Joonis 5. Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kontseptuaalmudeli suhted    

1Sissejuhatus

Euroopa Liidu (EL) aluslepingutes on sätestatud, et ELi siseturg tagab neli vabadust: kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumise 28 liikmesriigi vahel. Neid vabadusi tagavad ühised poliitikad, mida toetavad omavahel seotud koostalitlusvõimelised võrgustikud ja süsteemid. Inimestel on vabadus töötada ja mujale kolida ning ettevõtjatel on vabadus kaubelda ja tegutseda kõigis ELi liikmesriikides. Seda tehes peavad nad paratamatult elektrooniliselt suhtlema liikmesriikide haldusasutustega.

Et see suhtlus oleks tõhus, tulemuslik, õigeaegne ja kvaliteetne ning selleks, et vähendada bürokraatiat ning kaasnevaid kulusid ja vaeva, ajakohastavad liikmesriigid oma haldusasutusi, võttes kasutusele digitaalsed avalikud teenused. Samas on seda tehes risk, et luuakse isoleeritud digitaalsed keskkonnad ja sellest tulenevalt ka elektroonilised tõkked, mis ei lase haldusasutustel omavahel suhelda ning mille tõttu kodanikud ja ettevõtjad ei saa väljaspool oma riiki kättesaadavaid avalikke digitaalseid teenuseid tuvastada ega kasutada. Sel põhjusel peavad kõik avaliku sektori digiteerimisega seotud jõupingutused olema Euroopa ja riigi tasandil hästi kooskõlastatud, et vältida teenuste ja andmete killustatust ning aidata ELi digitaalsel ühtsel turul sujuvalt toimida.

Teisalt vajavad liidu ees seisvad väljakutsed liikmesriikidelt ja komisjonilt ühiseid poliitilisi meetmeid ELi õigusaktide näol, milles nõutakse piiride- ja poliitikavaldkondadeülest suhtlust. Selle alla käib ka koostalitlusvõimeliste süsteemide loomine ja käigus hoidmine. Digitaalse ühtse turu strateegia 1 kohaselt, on selliste süsteemide eesmärk tagada tõhus andmevahetus selliste digitaalsete komponentide vahel nagu seadmed, võrgud ja andmehoidlad. Need tagavad ka tõhusamad ühendused üle piiride ning nii kogukondade kui ka avaliku sektori teenuste ja ametivõimude vahel.

Euroopa koostalitlusvõime raamistik annab haldusasutustele soovituste kaudu juhiseid, kuidas parandada oma koostalitlustegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digitaalseid teenuseid toetavaid protsesse ja tagada, et olemasolevad ja uued õigusaktid ei sea ohtu pingutusi koostalitluse vallas.

1.1Mõisted

1.1.1Koostalitlusvõime

Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kohaldamisel tähendab „koostalitlusvõime“ organisatsioonide 2 suutlikkust toimida koos vastastikku kasulike eesmärkide nimel, sh organisatsioonide vahel nende toetatavate äriprotsesside kaudu teabe ja teadmiste vahetamine, mis toimub nende IKT-süsteemide vahelise andmevahetuse käigus.

1.1.2Euroopa avalikud teenused

Euroopa avalik teenus on ükskõik missugune piiriülene avalik teenus, mida haldusasutused osutavad liidus üksteisele või ettevõtjatele ja kodanikele.

1.1.3Euroopa koostalitlusvõime raamistik

Euroopa koostalitlusvõime raamistik on ühiselt kokkulepitud lähenemisviis Euroopa avalike teenuste pakkumiseks koostalitlusvõimelisel viisil. Selles määratakse kindlaks põhilised koostalitlusvõime juhised ühiste põhimõtete, mudelite ja soovitustena.

1.2Euroopa koostalitlusvõime raamistiku eesmärk ja õigusraamistik

Euroopa koostalitlusvõime raamistiku eesmärk on:

innustada Euroopa haldusasutusi kujundama ja pakkuma teistele haldusasutustele, kodanikele ja ettevõtjatele ladusaid Euroopa avalikke teenuseid, mis on võimalikult suures ulatuses vaikimisi digitaalsed (st eelistatult pakutakse teenuseid ja andmeid digitaalsete kanalite kaudu), vaikimisi piiriülesed (st kättesaadavad kõigile ELi kodanikele) ja vaikimisi avatud (st nad võimaldavad taaskasutust, osalemist/juurdepääsu ja läbipaistvust);

anda haldusasutustele juhiseid liikmesriikide koostalitlusvõime raamistike või koostalitlusvõimet edendavate riiklike poliitikate, strateegiate ja juhiste kujundamiseks ja uuendamiseks;

panustada digitaalse ühtse turu loomisesse, soodustades piiri- ja sektoriülest koostalitlusvõimet Euroopa avalike teenuste osutamise jaoks.

Koostalitlusvõime puudumine on digitaalse ühtse turu arengu oluline takistus. Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kasutamine Euroopa koostalitlusvõime algatuste suunamiseks toetab Euroopa koostalitlusvõime keskkonna sidusust ja soodustab nende teenuste pakkumist, mis toimivad koos nii organisatsioonide või valdkondade sees kui ka nende üleselt.

Põhimõtteliselt edendab ja haldab Euroopa koostalitlusvõime raamistikku ISA² programm 3 tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga Euroopa Liidu toimimise lepingu 4 artiklite 26, 170 ja 171 vaimus, kus kutsutakse üles looma koostalitlusvõimelisi üleeuroopalisi võrgustikke, mis lasevad kodanikel Euroopa siseturust täielikult kasu saada.

1.3Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kohaldamisala, lugejaskond ja kasutus

Euroopa koostalitlusvõime raamistik on mõeldud üldiseks raamistikuks, mida kohaldada ELis kõigi haldusasutuste suhtes. Selles pannakse paika koostalitlusvõime saavutamise põhitingimused ja see on kõigi tasandite (sealhulgas Euroopa, riikliku, regionaalse ja kohaliku tasandi) asjakohaste algatuste puhul ühiseks nimetajaks, mis hõlmab haldusasutusi, kodanikke ja ettevõtteid. Käesolev dokument on adresseeritud kõigile neile, kes tegelevad Euroopas avalike teenuste kindlaksmääramise, väljatöötamise ja pakkumisega.

Kuna liikmesriikide haldus- ja poliitilised süsteemid on erinevad, tuleb Euroopa koostalitlusvõime raamistikku riiklikku konteksti üle võttes pidada silmas riiklikke iseärasusi. ELi ja riiklikud poliitikad (nt liikmesriikide koostalitlusvõime raamistikud) peaksid lähtuma Euroopa koostalitlusvõime raamistikust, lisades sellele uusi või peenhäälestades olemasolevaid elemente. Samamoodi peaks ka valdkonnapõhised koostalitlusvõime raamistikud 5 olema kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kohaldamisalaga ja vajaduse korral teatud kohtades seda laiendama, et vastata kõnealuse valdkonna koostalitlusvõime konkreetsetele nõuetele. See tähendab, et mõned Euroopa koostalitlusvõime raamistiku elemendid saab kopeerida otse liikmesriigi või valdkonnapõhise koostalitlusvõime raamistikku, aga teiste puhul on vaja võtta arvesse konteksti ja neid täiendavalt kohandada, et katta konkreetsed vajadused.

Euroopa, liikmesriikide ja valdkonnapõhise koostalitlusvõime raamistike suhet kirjeldab joonis 1. Euroopa koostalitlusvõime raamistik tagab Euroopa liikmesriikide ja valdkonnapõhiste koostalitlusvõime raamistike jaoks koostalitlusvõime elementide ühisosa. Vastavus Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga tagab, et liikmesriikide ja valdkonnapõhiseid koostalitlusvõime raamistikke arendatakse kooskõlastatuna ja ühtlaselt, tagades samas vajaliku paindlikkuse, et saaks tegeleda riigi- või valdkonnapõhiste erinõuetega.

Joonis 1. Euroopa, liikmesriikide ja valdkonnapõhiste koostalitlusvõime raamistike vaheline suhe

Üldiselt on Euroopa koostalitlusvõime raamistikust kasu kahes suunas:

alt üles: kui Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga ühildatud liikmesriikide koostalitlusvõime raamistikke kasutatakse avalike teenuste rakendamisel riigi ametiasutuste kõigil tasandeil, loob see koostalitlusvõime tingimused, mis võimaldavad laiendada nende teenuste ulatust üle piiride;

ülalt alla: kui Euroopa koostalitlusvõime raamistikku võetakse ELi õigusaktides ja poliitikavaldkonnas arvesse kas ad hoc viidete kaudu või strukturaalsemalt valdkonnapõhiseid koostalitlusvõime raamistikke kasutades, suurendab see ülevõtmisest tulenevate järgnevate riiklike tegevuste koostalitlusvõime potentsiaali.

Mõlemal juhul on lõpptulemuseks Euroopa avalike teenuste ökosüsteemi arendamine, milles süsteemide ja avalike teenuste omanikud ja arendajad on teadlikud koostalitlusvõime nõuetest, haldusasutused on valmis tegema koostööd üksteisega ning ettevõtjate ja kodanikega ning informatsioon liigub ladusalt üle piiride, et toetada Euroopas digitaalset ühtset turgu.

1.3.1Koostalitlusvõime valdkonnad

Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kohaldamisala katab kolme tüüpi suhtlust:

„A2A“ – suhtlus haldusasutuste (nt liikmesriigi või ELi institutsioonide) vahel;

„A2B“ – suhtlus haldusasutuste (nt liikmesriigi või ELi institutsiooni) ja ettevõtjate vahel;

„A2C“ – suhtlus haldusasutuste (nt liikmesriigi või ELi institutsiooni) ja kodanike vahel.

1.3.2Sisu ja ülesehitus

Euroopa koostalitlusvõime raamistiku sisu ja ülesehitust kirjeldatakse allpool.

2. peatükk tutvustab põhimõtete kogumit, mille eesmärk on määrata kindlaks üldine koostalitlusvõime alane käitumine.

3. peatükk tutvustab kihilist koostalitlusvõime mudelit, millega süstematiseeritakse kihtidesse koostalitlusvõime eri aspektid, millega tuleb Euroopa avalikke teenuseid välja töötades kokku puutuda.

4. peatükis esitatakse koostalitlusvõimeliste avalike teenuste kontseptuaalmudel. Mudel on viidud vastavusse koostalitlusvõime põhimõtetega ning propageerib Euroopa avalike teenuste kujundamise ja toimimise standardlähenemisena ideed, et koostalitlusvõime oleks lahendusse sisse projekteeritud.

5. peatükk lõpetab dokumendi ülevaatega Euroopa koostalitlusvõime raamistikust ning kokkuvõttega selle põhielementidest.

Eri peatükkides kirjeldatakse 47. soovitust, mida haldusasutused saavad praktikas rakendada.

2Euroopa avalike teenuste aluspõhimõtted

2.1Sissejuhatus

Koostalitlusvõime põhimõtted on tegutsemise baasaspektid, millest koostalitlusvõime meetmete puhul juhinduda. Käesolevas peatükis kirjeldatakse koostalitlusvõime üldpõhimõtteid, mida koostalitlusvõimeliste Euroopa avalike teenuste loomisel tuleks järgida. Need põhimõtted kirjeldavad, millises keskkonnas Euroopa avalike teenuste kujundamine ja osutamine toimub.

Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kaksteist aluspõhimõtet 6 jagatakse nelja kategooriasse.

1.Põhimõte, mis määrab ära ELi koostalitlusvõime alaste meetmete taustsüsteemi (nr 1).

2.Koostalitlusvõime tuumpõhimõtted (nr 2 kuni 5).

3.Tavakasutaja üldiste vajaduste ja ootustega seotud põhimõtted (nr 6 kuni 9).

4.Haldusasutuste vahelise koostöö aluspõhimõtted (nr 10 kuni 12).

Joonis 2. Koostalitlusvõime põhimõtted

2.21. aluspõhimõte: subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleb ELis teha otsused kodanikule võimalikult lähedasel tasandil. Teisisõnu asub EL tegutsema ainult siis, kui see on tõhusam kui samasuguse meetme võtmine riiklikul tasandil. Proportsionaalsuse põhimõte piirab ELi tegevust nii, et see ei läheks kaugemale, kui on vajalik aluslepingute eesmärkide saavutamiseks.

Koostalitlusvõime osas on Euroopa raamistik õigustatud, et saada üle poliitikate erinevustest, mille tulemuseks on heterogeensus ja koostalitlusvõime puudumine ning mis seavad ohtu digitaalse ühtse turu.

Euroopa koostalitlusvõime raamistikus nähakse liikmesriikide koostalitlusvõime poliitikate „ühist nimetajat“. Liikmesriikidel peaks olema piisavalt vabadust, et töötada Euroopa koostalitlusvõime raamistiku soovitusi arvesse võttes välja oma koostalitlusvõime raamistikud. Liikmesriikide koostalitlusvõime raamistikud peaksid olema kohandatud ja laiendatud sellisel viisil, et nad võtaksid piisavalt arvesse riigi iseärasusi.

2.32. aluspõhimõte: avatus

Koostalitlusvõimeliste avalike teenuste kontekstis viitab avatuse kontseptsioon peamiselt andmetele, spetsifikatsioonidele ja tarkvarale.

Valitsussektori avatud andmed (edaspidi lihtsalt „avatud andmed“) viitavad ideele, et kõik avalikud andmed peaksid olema teistele kasutamiseks ja taaskasutamiseks vabalt kättesaadavad, kui just ei kohaldata piiranguid, nt isikuandmete, konfidentsiaalsuse või intellektuaalomandi õiguse kaitseks. Haldusasutused koguvad ja loovad palju andmeid. Avaliku sektori informatsiooni taaskasutamise direktiiv 7 julgustab liikmesriike tegema avaliku informatsiooni juurdepääsetavaks ja võimaldama seda avalike andmetena taaskasutada. INSPIRE direktiiv 8 nõuab lisaks sellele ruumiandmete kogumite ning avalike asutuste vaheliste teenuste jagamist, nii et nende taaskasutamiseks puuduksid piirangud või praktilised takistused. Need andmed tuleks avaldada võimalikult väheste piirangutega ja selgete kasutuslitsentsidega, et haldusasutuste otsuste tegemise protsesse saaks paremini kontrollida ja praktikas nende läbipaistvust realiseerida. Avatud andmeid käsitletakse põhjalikumalt jaotises 4.3.4.

Avatud lähtekoodiga tarkvaratehnoloogiate ja toodete kasutamine võib aidata kokku hoida arenduskulusid, vältida seotuse efekti ja võimaldada kiirelt kohaneda spetsiifiliste ärivajadustega, sest neid toetavad arendajate kogukonnad kohandavad neid pidevalt. Haldusasutused ei peaks avatud lähtekoodiga tarkvara mitte ainult kasutama, vaid ka panustama igal võimalusel asjakohastesse arendajate kogukondadesse. Avatud lähtekood on Euroopa koostalitlusvõime raamistiku taaskasutuse aluspõhimõtte üks eeltingimus. 

Spetsifikatsiooni/standardi avatuse tase on kõnealust spetsifikatsiooni rakendava tarkvara komponentide taaskasutamise seisukohast otsustava tähtsusega. See on oluline ka siis, kui selliseid tarkvarakomponente kasutatakse uute Euroopa avalike teenuste juurutamiseks. Avatuse põhimõtte täieliku kohaldamise korral on:

kõigil sidusrühmadel võimalik kaasa aidata spetsifikatsiooni arendamisele ning avalik läbivaatamine on otsustusprotsessi osa;

spetsifikatsioon kõigile tutvumiseks kättesaadav;

spetsifikatsiooniga seotud intellektuaalomandiõigused kaitstud ausate, mõistlike ja mittediskrimineerivate (FRAND) 9 tingimuste kohaselt, nii et spetsifikatsiooni saab kasutada nii omandtarkvaras kui ka vabavaras 10 ja eelistatult kasutustasuta.

Kuna avatud spetsifikatsioonid aitavad koostalitlusvõimet parandada, innustatakse neid poliitilistes tegevuskavades ja Euroopa avalike teenuste osutamisel rohkelt kasutama. Avatud spetsifikatsioonide positiivsest mõjust annab tunnistust interneti areng. Kui mingis küsimuses ei ole avatud spetsifikatsiooni olemas või see ei vasta funktsionaalsetele vajadustele, võivad haldusasutused otsustada kasutada vähem avatud spetsifikatsioone. Igal juhul peaksid kasutatavad spetsifikatsioonid olema piisavalt järeleproovitud ja turg peaks neid toetama, kui just pole tegemist uudsete lahenduste loomisega.

Avatus tähendab ka kodanike ja ettevõtjate julgustamist uute teenuste loomises osalema, et panustada teenuste parendamisse ja anda tagasisidet olemasolevate avalike teenuste kvaliteedi kohta.

2.43. aluspõhimõte: läbipaistvus

Läbipaistvus tähendab Euroopa koostalitlusvõime raamistiku puhul järgmist.

I.Nähtavuse lubamine haldusasutuse halduskeskkonnas. See tähendab, et teised haldusasutused, kodanikud ja ettevõtjad saavad vaadata ja mõista halduseeskirju, protsesse, 11 andmeid, teenuseid ja otsuste tegemist.

II.Liideste kättesaadavuse tagamine sisemistes infosüsteemides. Oma sisemiste protsesside toetamiseks kasutavad haldusasutused sageli mitut heterogeenset ja ühendamatut infosüsteemi. Koostalitlusvõime sõltub neile süsteemidele ja neis käideldavatele andmetele juurdepääsu võimaldavate liideste kättesaadavusest. Koostalitlusvõime omakorda hõlbustab süsteemide ja andmete taaskasutamist ning laseb neid suurematesse süsteemidesse integreerida.

III.Isikuandmete kaitse õiguse kindlustamine, järgides haldusasutustes suurtes kogustes säilitatavate ja hallatavate isikuandmete puhul kohaldatavat õigusraamistikku.

2.54. aluspõhimõte: taaskasutatavus

Taaskasutatavus tähendab seda, et konkreetse probleemiga haldusasutus saab kasutada teiste töö tulemusi, kui teeb kindlaks, mida pakutakse, mil määral võib see kasulik olla ja kui sobiv see on käsil oleva probleemi lahendamiseks, ning vajaduse korral kohandab selliseid lahendusi, mis on end juba mujal õigustanud. See eeldab, et haldusasutus on oma koostalitlusvõime lahenduste, kontseptsioonide, raamistike, spetsifikatsioonide, tööriistade ja komponentide teistega jagamiseks avatud.

IT-lahenduste (nt tarkvarakomponendid, rakendusliidesed, standardid), informatsiooni ja andmete taaskasutatavus soodustab koostalitlusvõimet ning parandab kvaliteeti tänu operatiivse kasutuse laiendamisele ning aja ja raha kokkuhoiule. Seepärast on see ELis digitaalse ühtse turu arendamisel oluline panustaja. Mõned ELi standardid ja spetsifikatsioonid eksisteerivad ka valdkonnapõhistes koostalitlusvõime raamistikes ning neid tuleks rakendada laialdasemalt. Näiteks INSPIRE direktiivis on sätestatud aadresside, katastrite, teede ja paljude muude arvukatele haldusasutustele oluliste andmevaldkondade koostalitlusvõime standardid. Neid olemasolevaid standardeid ja spetsifikatsioone saab ja tuleks kasutada laialdasemalt väljaspool nende esialgset valdkonda.

Mitmed haldus- ja valitsusasutused kogu ELis edendavad juba nüüd IT-lahenduste jagamist ja taaskasutamist, võttes kasutusele uusi ärimudeleid, reklaamides avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamist peamiste IKT-teenuste jaoks ja teenuste digitaalse infrastruktuuri käikulaskmisel. 

On mõned olulised proovikivid, mis piiravad IT-lahenduste jagamist ja taaskasutamist tehnilisel, organisatsioonilisel, õiguslikul ja kommunikatsioonitasandil. ISA² IT-lahenduste 12 jagamise ja taaskasutamise raamistik annab haldusasutustele soovitusi, et aidata neil sellistest takistustest üle saada ning ühiseid lahendusi jagada/taaskasutada. Taaskasutamist ja jagamist saab tõhusalt toetada koostööplatvormidega 13 .

2.65. aluspõhimõte: tehnoloogiline neutraalsus ja andmete ülekantavus

Euroopa avalikke teenuseid luues peaksid haldusasutused keskenduma funktsionaalsetele vajadustele ja tegema otsuse kasutatava tehnoloogia üle nii hilja kui võimalik, et minimeerida tehnoloogilist sõltuvust, mitte suruda peale mingit kindlat tehnoloogilist rakendust või toodet ning olla valmis kohanema kiirelt muutuva tehnoloogilise keskkonnaga.

Haldusasutused peaksid tagama juurdepääsu oma avalikele teenustele ja andmetele ja nende taaskasutamise, hoolimata sellest, millise konkreetse tehnoloogia või tootega on tegu.

Digitaalse ühtse turu funktsioneerimiseks on vaja, et andmed oleksid erinevate süsteemide vahel lihtsalt ülekantavad, et vältida kinnistamist konkreetse platvormi külge ja toetada andmete vaba liikumist. See nõue on seotud andmete ülekantavusega – võimalusega andmeid hõlpsalt liigutada ja taaskasutada erinevates rakendustes ja süsteemides, mis muutub veelgi keerulisemaks piiriüleste stsenaariumide puhul.

2.76. aluspõhimõte: kasutajakesksus

Euroopa avalike teenuste kasutajad on ükskõik millised haldusasutused, kodanikud või ettevõtjad, kellel on juurdepääs neile teenustele ja kes neist kasu saavad. Kui otsustatakse, milliseid avalikke teenuseid tuleks pakkuda ja kuidas seda tuleks teha, tuleb arvesse võtta kasutajate vajadusi.

Seega peaks avalike teenuste kavandamisel ja arendamisel võimalikult palju juhinduma kasutajate vajadustest ja nõudmistest, arvestades järgmisi ootusi:

Teenuse osutamine mitme kanali kaudu (st teenusele juurdepääsuks saab kasutada alternatiivseid füüsilisi ja digitaalseid kanaleid) on avaliku teenuse planeerimisel olulisel kohal, sest kasutajad võivad vastavalt oma oludele ja vajadustele eelistada eri kanaleid.

Kasutajatele peaks olema kättesaadav ühtne kontaktpunkt, et peita sisemist halduslikku keerukust ja hõlbustada juurdepääsu avalikele teenustele, nt kui avaliku teenuse osutamiseks peavad koos töötama mitmed asutused.

Kasutajate tagasisidet tuleks süstemaatiliselt koguda ja hinnata ning kasutada seda uute avalike teenuste planeerimisel ja olemasolevate täiustamisel.

Nii palju, kui kehtiva seadusandluse raames võimalik, peaks kasutajatel olema võimalus esitada andmeid ainult üks kord ja haldusasutused peaksid olema võimelised neid andmeid kätte saama ja jagama, et kasutajale vastavalt andmekaitsereeglitele teenust pakkuda.

Kasutajatelt tuleks küsida ainult seda informatsiooni, mis on konkreetse avaliku teenuse saamiseks tõeliselt vajalik.

2.87. aluspõhimõte: kaasamine ja juurdepääsetavus

Kaasamine tähendab, et igaühele tagatakse võimalus kasutada täielikult uue tehnoloogia võimalusi, et pääseda juurde Euroopa avalikele teenustele ja neid kasutada, vältides sotsiaalseid ja majanduslikke lõhesid ja tõrjutust.

Juurdepääsetavus tagab, et puuetega inimesed, eakad ja teised ebasoodsas olukorras olevad rühmad saavad avalikke teenuseid kasutada samaväärselt teiste kodanikega 14 .

Kaasamis- ja juurdepääsetavuspõhimõtet tuleb arvestada Euroopa avalike teenuste väljatöötamise ja osutamise igas etapis ning samuti seoses avalike teenuste teabesisuga. See peaks vastama nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil laialdaselt tunnustatud e-juurdepääsetavuse spetsifikatsioonidele 15 .

Kaasamine ja juurdepääsetavus tähendavad tavaliselt teenuse osutamist mitme kanali kaudu. Võib juhtuda, et elektrooniliste vahendite kõrval kasutatakse edasi tavalisi paberkandjal dokumente ja jätkatakse näost näkku suhtlemist.

Kaasamist ja juurdepääsetavust saab parandada ka sellega, kui infosüsteem võimaldab kolmandatel isikutel tegutseda kodanike heaks, kes ei ole ise võimelised pidevalt või ajutiselt avalikke teenuseid otse kasutama.

2.98. aluspõhimõte: turvalisus ja privaatsus

Kodanikud ja ettevõtted peavad olema kindlad, et haldusasutustega suheldes on nad turvalises ja usaldusväärses keskkonnas, mis täielikult vastab asjakohastele õigusnormidele, nt andmekaitse määrusele ja direktiivile 16 ning e-identimise ja usaldusteenuste määrusele 17 . Haldusasutused peavad tagama kodanike privaatsuse ning kodanike ja ettevõtjate esitatud teabe konfidentsiaalsuse, autentsuse, tervikluse ja salgamatuse. Turvalisust ja privaatsust käsitletakse põhjalikumalt jaotises 4.3.7.

2.109. aluspõhimõte: mitmekeelsus

Euroopa avalikke teenuseid saab võimaluse korral kasutada igaüks igas liikmesriigis. Seega tuleb nende väljatöötamisel arvesse võtta mitmekeelsuse nõuet. Kodanikel on kogu Euroopas sageli probleeme digitaalsetele avalikele teenustele juurdepääsemise ja nende kasutamisega, kui teenused pole nende kõneldavates keeltes saadaval.

Inimesed soovivad, et neid teenindataks nende emakeeles või nende eelistatud keel(t)es, kuid liikmesriikide haldusasutused ei suuda üldjuhul pakkuda teenuseid kõigis ELi ametlikes keeltes, nii et siin tuleks leida mõistlik tasakaal. Sobiv tasakaal võiks olla see, et Euroopa avalikud teenused on saadaval eeldatavate lõppkasutajate keeltes, st keelte arv otsustatakse vastavalt kasutajate vajadustele, näiteks sellele, mil määral on see teenus digitaalse ühtse turu või riigi poliitikate rakendamiseks oluline või kui suur on asjassepuutuv sihtrühm.

Mitmekeelsus ei ole oluline üksnes kasutajaliidese puhul, vaid sellega tuleb arvestada Euroopa avalike teenuste väljatöötamise igas etapis. Näiteks andmete esitamise valikud elektroonilises andmebaasis ei tohiks piirata selle võimet erinevaid keeli toetada.

Samuti ilmneb koostalitlusvõime mitmekeelsuse aspekti olulisus siis, kui avaliku teenuse osutamine nõuab keelepiire ületavat infosüsteemide vahelist teabevahetust , mille puhul peab vahetatava teabe tähendus jääma samaks.

2.1110. aluspõhimõte: halduslik lihtsustamine

Haldusasutused peaksid igal võimalusel üritama oma halduslikke protsesse optimeerida ja lihtsustada, muutes neid paremaks või kõrvaldades need, mis ei paku avalikku väärtust. Halduslik lihtsustamine võib aidata ettevõtjatel ja kodanikel vähendada ELi õigusaktide või riiklike kohustuste täitmise halduskoormust. Samamoodi peaksid haldusasutused võtma kasutusele Euroopa avalikke teenuseid, millel oleks elektrooniline tugi, mis hõlmaks ka nende suhtlust teise haldusasutuse, kodanike ja ettevõtjatega.

Avalike teenuste digiteerimisel peaks arvesse võtma järgmisi põhimõtteid:

 igal võimalusel vaikimisi digitaalne, nii et konkreetsele Euroopa avalikule teenusele juurdepääsemiseks ja selle kasutamiseks on alati saadaval vähemalt üks digitaalne kanal;

'kõigepealt digitaalne – see tähendab, et eelistatud on avalike teenuste kasutamine digitaalsete kanalite kaudu, kohaldades samal ajal mitme kanali kaudu edastamise põhimõtet ja põhimõtet, et ükski juurdepääsvõimalus ei ole vale, st füüsilised ja digitaalsed kanalid eksisteerivad koos.

2.1211. aluspõhimõte: teabe säilitamine

Õigusaktid nõuavad, et otsuseid ja andmeid säilitataks ning et neile oleks juurdepääs teatava aja jooksul. See tähendab, et andmikud 18 ja elektrooniline teave, mida haldusasutused menetluste ja otsuste dokumenteerimiseks koguvad, tuleb säilitada ja vajaduse korral salvestada ümber uuele andmekandjale, kui vana käibelt kaob. Eesmärk on tagada, et andmikud ja muud liiki teave oleks jätkuvalt loetav, usaldusväärne ja terviklik ning neile oleks juurdepääs nii kaua kui vaja, võttes arvesse turvalisuse ja privaatsuse norme.

Selleks et tagada elektrooniliste andmike ja muud laadi teabe pikaajaline säilimine, tuleb valida selline vorming, mis võimaldab pikaajalist juurdepääsu, kaas arvatud teabega seotud e-allkirjade ja e-templite säilitamist. Siinkohal saab teabe pikaajalise säilimise tagada kvalifitseeritud säilitusteenuste kasutamisega vastavalt määrusele (EL) 910/2014.

Riiklikele haldusasutustele kuuluvate ja nende hallatavate teabeallikate puhul on teabe säilitamine puhtalt riigisisene küsimus. Sellise teabe puhul, mis ei ole puhtalt riiklik, muutub teabe säilitamine Euroopa tasandi küsimuseks. Sel juhul peavad asjaomased liikmesriigid kohaldama sobivat „säilituspoliitikat“, et tulla toime raskustega, mis võivad tekkida, kui asjakohast teavet kasutatakse eri õigusruumides.

2.1312. aluspõhimõte: tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine

Koostalitlusvõimeliste Euroopa avalike teenuste väärtuse üle otsustamisel saab aluseks võtta mitmeid kriteeriume, muu hulgas näiteks järgmisi: investeeringute tasuvus, omandiõiguse kogukulu, paindlikkus ja kohandatavus, vähene halduskoormus, tõhusus, vähenenud risk, läbipaistvus, lihtsustumine, töömeetodite parenemine ning kasutajate rahulolu tase.

Euroopa avaliku teenuse tulemuslikkuse ja tõhususe tagamise huvides, tuleks hinnata mitmeid tehnilisi lahendusi 19 .

3Koostalitlusvõime kihid

See peatükk kirjeldab koostalitlusvõime mudelit, mida saab kohaldada kõigi digitaalsete avalike teenuste suhtes ja mida võib pidada ka sisseprojekteeritud koostalitlusvõimelisuse paradigma lahutamatuks osaks. See sisaldab järgmist:

neli koostalitlusvõime kihti: õiguslik, organisatsiooniline, semantiline ja tehniline;

nelja kihi ühine komponent on „integreeritud avaliku teenuse juhtimine“;

taustakiht: „koostalitlusvõime juhtimine“.

Mudel on kujutatud allpool.

Joonis 3. Koostalitlusvõime mudel

3.1Koostalitlusvõime juhtimine

Koostalitlusvõime juhtimine tähendab otsuseid, mis puudutavad koostalitlusvõime raamistikke, institutsioonilisi korraldusi, organisatsioonilisi struktuure, rolle ja vastutusalasid, poliitikaid, kokkuleppeid ning muid koostalitlusvõime tagamise ja jälgimisega seotud aspekte riikide ja ELi tasandil.

Euroopa koostalitlusvõime raamistik, koostalitlusvõime tegevuskava (teatise lisa 1) ja koostalitlusvõime arhitektuur (EIRA) on ELi tasandil koostalitlusvõime juhtimise olulised osad.

INSPIRE direktiiv on oluline valdkonnapõhine näide 20 koostalitlusvõime raamistikust, mis sisaldab juriidilist koostalitlusvõimet, koordineerimisstruktuure ja koostalitlusvõime tehnilisi kokkuleppeid.

Euroopa avalike teenuste osutamise keskkond on keerukas ja muutlik. Valdkondadevahelise ja/või piiriülese koostalitlusvõime jaoks on vaja poliitilist toetust, et hõlbustada koostööd eri riikide haldusasutuste vahel 21 . Selleks et koostöö oleks tõhus, peab kõigil sidusrühmadel olema ühine suhtumine, ühised eesmärgid ja tähtajad ning nad peavad ühtlustama oma prioriteedid. Eri haldustasanditel olevate haldusasutuste koostalitlusvõime on edukas ainult siis, kui valitsused peavad seda piisavalt tähtsaks ja annavad vastavate koostalitlusvõime tegevuste jaoks ressursse 22 . 

Asutusesiseste oskuste puudumine on veel üks takistus koostalitlusvõime poliitikate rakendamisel. Liikmesriigid peaks lisama koostalitlusvõime oskused oma koostalitlusvõime strateegiatesse, tunnustades koostalitlusvõimet mitmemõõtmelise teemana, millega tegelemiseks on vaja teadlikkust ning õiguslikke, organisatsioonilisi, semantilisi ja tehnilisi oskusi.

Ühe kindla Euroopa avaliku teenuse rakendamine ja osutamine põhineb sageli komponentidel, mis on ühised paljude Euroopa avalike teenuste jaoks. Väljaspool konkreetse Euroopa avaliku teenuse ulatust saavutatud koostalitlusvõimelepingutega hõlmatud komponentide jätkusuutlikkus tuleks tagada püsivalt. See on äärmiselt oluline, sest koostalitlusvõime tuleks tagada jätkusuutlikult, mitte ühekordse eesmärgi või projektina. Kuna ühised teenusekomponendid ja koostalitlusvõimelepingud on eri tasandi (kohalike, piirkondlike, riiklike ja ELi) haldusasutuste töö tulemus, tuleb koordineerimisele ja järelevalvele läheneda terviklikult.

Koostalitlusvõime juhtimine on koostalitlusvõime tervikliku lähenemise võti, sest see toob kokku kõik instrumendid, mida selle rakendamiseks vaja on.

Edukaks juhtimiseks on väga olulised kooskõlastamine, kommunikatsioon ja jälgimine. Läbi ISA2 programmi toetab Euroopa Komisjon riikide koostalitlusvõime raamistike vaatluskeskust (National Interoperability Framework Observatory ehk NIFO). Selle põhieesmärk on anda teavet riikide koostalitlusvõime raamistike ning seotud koostalitlusvõime ja digitaalsete strateegiate/poliitikate kohta, et aidata haldusasutustel kogemusi jagada ja taaskasutada ning toetada Euroopa koostalitlusvõime raamistiku riiklikku ülevõtmist. Liikmesriigi koostalitlusvõime raamistik võib olla üks või mitu dokumenti, milles määratletakse liikmesriigi koostalitlusvõime raamistikud, poliitikad, strateegiad, juhised ja tegevusplaanid.

3.1.1Standardite ja spetsifikatsioonide tuvastamine ja valimine

Standardid ja spetsifikatsioonid on koostalitlusvõime jaoks esmatähtsad. Nende õigeks haldamiseks on kuus sammu:

võimalike standardite ja spetsifikatsioonide tuvastamine lähtuvalt konkreetsetest vajadustest ja nõuetest;

võimalike standardite ja spetsifikatsioonide hindamine, kasutades standardiseeritud, läbipaistvaid, õiglaseid ja mittediskrimineerivaid meetodeid 23 ;

standardite ja spetsifikatsioonide rakendamine vastavalt plaanidele ja praktilistele juhistele;

standarditele ja spetsifikatsioonidele vastavuse 24  jälgimine;

muudatuste haldamine sobivate protseduuridega;

standardite ja spetsifikatsioonide dokumenteerimine avatud kataloogides, kasutades standardiseeritud kirjeldust 25 .

Standardeid ja spetsifikatsioone saab kaardistada vastavalt EKEAle ja katalogiseerida Euroopa koostalitlusvõime kaardistikus (European interoperability cartography ehk EIC).

Mõnel juhul võivad haldusasutused leida, et mingi kindla valdkonna kindla vajaduse jaoks ei ole sobivat standardit/spetsifikatsiooni olemas. Aktiivne osalemine standardimisprotsessis vähendab muret viivituste pärast, aitab standardeid ja spetsifikatsioone paremini ühitada avaliku sektori vajadustega ning võimaldab avalikul sektoril pidada sammu tehnoloogia arenguga.

3.2Integreeritud avaliku teenuse juhtimine

Euroopa avaliku teenuse osutamine nõuab sageli eri haldusasutuste koostööd, et vastata lõppkasutajate vajadustele ja osutada avalikke teenuseid integreeritult. Kui kaasatud on mitu organisatsiooni, peavad Euroopa avalike teenuste planeerimiseks, rakendamiseks ja tegutsemiseks volitatud asutused tööd koordineerima ja juhtima. Teenuseid peaks juhtima, et tagada integreerimine, sujuv teostus, teenuste ja andmete taaskasutus ning uute teenuste ja moodulite 26 arendamine. „Integreeritud avaliku teenuse osutamise“ aspektidest on rohkem kirjas jaotises 4.3.1.

Keskendudes juhtimise osale, peaks see hõlmama kõiki kihte: õiguslikku, organisatsioonilist, semantilist ja tehnilist. Euroopa avalikke teenuseid toetavate õigusaktide, organisatsioonide äriprotsesside, teabevahetuse, teenuste ja komponentide koostalitlusvõime tagamine on pidev protsess, sest keskkonnamuutused – uued õigusnormid, ettevõtjate ja kodanike vajadused, haldusasutuste töökorralduse muutumine, uued äriprotsessid ja uus tehnoloogia – häirivad ka koostalitlusvõimet. Muuhulgas nõuab see avalike teenuste osutamiseks ja nende toimimiseks organisatsioonilisi struktuure, rolle ja pädevusi, teenusetaseme lepinguid, koostalitlusvõime kokkulepete sõlmimist ja haldamist, muutusehaldusprotseduure ning talitluspidevuse ja andmete kvaliteedi kavasid.

Integreeritud avaliku teenuse juhtimine peaks sisaldama vähemalt järgmist.

 Kaasatud sidusrühmade organisatsiooniliste struktuuride, rollide ja pädevuste ning otsustusprotsessi määratlemine.

Nõuete kehtestamine järgnevaks:

okoostalitlusvõime aspektid, sealhulgas kvaliteet, taaskasutatavate moodulite skaleeritavus ja kättesaadavus, sealhulgas teabeallikad (baasregistrid, avatud andmete portaalid jne) ja muud seotud teenused;

oväline teave / välised teenused, mida käsitletakse selgetes teenusetaseme lepingutes (sealhulgas koostalitlusvõime osas).

Muutuste haldamise kava, et määratleda protseduurid ja protsessid, mida on vaja muutustega tegelemiseks ja nende kontrollimiseks.

Talitluspidevuse / avariijärgse taaste kava, et tagada, et digitaalsed avalikud teenused ja nende moodulid töötavad edasi mitmesugustes olukordades, nt küberründe korral või moodulite rikke puhul.

3.2.1Koostalitlusvõimelepingud

Euroopa avalike teenuste osutamisega seotud organisatsioonid peaksid sõlmima ametlikud koostöökokkulepped koostalitlusvõimelepingute kaudu. Nende lepingute sõlmimine ja haldamine on osa avaliku teenuse juhtimisest.

Lepingud peavad olema oma eesmärgi täitmiseks, st Euroopa avalike teenuste osutamiseks piisavalt üksikasjalikud, jättes siiski igale organisatsioonile võimalikult palju sisemist ja riigiomast vabadust.

Semantilisel ja tehnilisel tasandil, aga mõnel juhul ka organisatsioonilisel tasandil, peaksid koostalitlusvõimelepingud tavaliselt sisaldama standardeid ja spetsifikatsioone. Õiguslikul tasandil saavad koostalitlusvõimelepingud konkreetse ja siduva kuju ELi ja/või riiklikul tasandil vastu võetud õigusaktide või kahepoolsete ja mitmepoolsete lepingutega.

Muud liiki lepingud võivad koostalitlusvõimelepinguid täiendada, tegeledes jooksvate küsimustega. Näiteks vastastikuse mõistmise memorandumid (MoU), teenusetasemelepped (SLAd), toetus-/eskaleerimismenetlused ja kontaktandmed, mis viitavad vajaduse korral semantilise ja tehnilise taseme aluskokkulepetele.

Kuna Euroopa avalike teenuste osutamine nõuab kollektiivset tööd, milles iga osaleja loob või tarbib osa teenusest, on äärmiselt oluline, et koostalitlusvõimelepingud sisaldaksid sobivaid muutuste haldamise protseduure, et tagada teistele haldusasutustele, ettevõtjatele ja kodanikele osutatavate teenuste täpsus, usaldusväärsus ja järjepidevus.

3.3Õiguslik koostalitlusvõime

Iga haldusasutus, mis annab oma panuse Euroopa avaliku teenuse osutamisse, tegutseb oma riigi õigusraamistiku kohaselt. Õigusliku koostalitlusvõime eesmärk on tagada, et erinevate õiguslike raamistike, poliitikate ja strateegiate kohaselt tegutsevad organisatsioonid suudavad koos töötada. Selle eelduseks võib olla, et õigusaktidega ei blokeerita Euroopa avalike teenuste loomist liikmesriikides ja nende vahel ning et olemas on selged kokkulepped, kuidas tulla toime eri riikide õigusaktide erinevustega, sealhulgas võimalus kehtestada uusi õigusakte.

Esimene samm õigusliku koostalitlusvõimega tegelemiseks on „koostalitlusvõime kontrollide“ tegemine, mille käigus vaadatakse läbi olemasolevad õigusaktid, et tuvastada koostalitlusvõime tõkked: andmete kasutamise ja säilitamise valdkondlikud või geograafilised piirangud, erinevad ja ebamäärased andmete litsentsimudelid, liigselt piiravad kohustused kasutada teatavaid digitaalseid tehnoloogiaid või avalike teenuste osutamise tarneviisid, samade või sarnaste äriprotsesside vastuolulised nõuded, iganenud turvalisuse ja andmekaitse vajadused jne.

Koostalitlusvõime tagamise mõistes tuleks õigusaktide sidusust hinnata enne vastuvõtmist ja pärast kasutuselevõttu regulaarselt nende toimivust hinnates.

Võttes arvesse, et muuhulgas tuleb Euroopa avalikke teenuseid selgelt osutada digitaalsete kanalite kaudu, tuleb IKT-ga arvestada otsustamisprotsessis võimalikult vara. Täpsemalt peaks kavandatud õigusaktid läbima „digitaalse kontrolli“:

et tagada, et see sobib nii füüsilisse kui ka digitaalsesse maailma (nt internetti);

et tuvastada digitaalse andmevahetuse tõkked ning

et tuvastada ja hinnata selle IKT mõju sidusrühmadele.

See hõlbustab koostalitlusvõimet avalike teenuste vahel ka madalamatel tasanditel (semantiline ja tehniline) ning suurendab olemasolevate IKT-lahenduste taaskasutamise potentsiaali, vähendades nii kulusid kui ka juurutusaega.

Liikmesriikide vahel vahetatud igasuguse teabe õiguslik väärtus tuleks piiriüleselt säilitada ning järgida tuleks nii andmete päritoluriigi kui ka neid vastuvõtva riigi andmekaitsealaseid õigusakte. Kohaldatavate õigusaktide rakendamise võimalikest erinevustest ülesaamiseks võib vaja minna täiendavaid kokkuleppeid.

3.4Organisatsiooniline koostalitlusvõime

See on viis, kuidas haldusasutused oma äriprotsesse, vastutusalasid ja ootusi joondavad, et saavutada ühiselt kokku lepitud ja vastastikku kasulikud eesmärgid. Praktikas tähendab organisatsiooniline koostalitlusvõime äriprotsesside dokumenteerimist ja integreerimist või ühildamist ning asjakohase teabe vahetamist. Organisatsioonilise koostalitlusvõime eesmärk on püüda rahuldada kasutajate nõudeid, muutes teenused kättesaadavaks, selgelt tuvastatavaks, juurdepääsetavaks ja kasutajakeskseks.

3.4.1Äriprotsesside ühildamine

Et eri haldusasutused saaksid teha Euroopa avalike teenuste osutamiseks tulemuslikku ja tõhusat koostööd, peavad nad tõenäoliselt ühildama oma äriprotsessid või need tervikuna ümber korraldama.

Äriprotsesside ühildamine eeldab nende dokumenteerimist kokkulepitud viisil ja üldtunnustatud modelleerimistehnikatega, sealhulgas asjaomane vahetatud teave, nii et kõik Euroopa avalike teenuste osutamisega tegelevad haldusasutused mõistaksid üldist äriprotsessi (otsast lõpuni) ja oma kohta selles.

3.4.2Organisatsioonilised suhted

Teenusekesksus, millel avalike teenuste kontseptuaalmudel põhineb, tähendab, et suhted teenuse osutajate ja kasutajate vahel peavad olema selgelt määratletud.

On vaja leida vahendid, millega vastastikust abi, ühistegevust ja omavahel seotud äriprotsesside ühildamist teenuste osutamise raames formaliseerida, nt osalevate haldusasutuste vaheline vastastikuse mõistmise memorandum ja teenusetasemelepped. Piiriüleste tegevuste jaoks peaks need eelistatult olema mitmepoolsed või üleeuroopalised kokkulepped.

3.5Semantiline koostalitlusvõime

Semantiline koostalitlusvõime tagab, et vahetatud andmete ja teabe täpne vorming ja tähendus säilivad ning neid mõistetakse osalejatevahelises suhtluses, teisisõnu „andmetest saadakse aru nii, nagu nad olid saadetud“. Euroopa koostalitlusvõime raamistikus katab koostalitlusvõime nii semantilisi kui ka süntaktilisi aspekte.

Semantiline aspekt iseloomustab andmeelementide tähendust ja nendevahelisi suhteid. See hõlmab sõnastike ja skeemide koostamist andmevahetuse kirjeldamiseks ning tagab, et kõik suhtlevad pooled mõistavad andmeelemente ühte moodi.

Süntaktiline aspekt viitab vahetatava teabe täpse vormi, st grammatika ja vormingu kirjeldamisele.

Semantilise koostalitlusvõime parandamist saab alustada sellega, et andmeid ja teavet koheldakse väärtusliku avaliku varana.

Teabehalduse strateegia tuleks koostada ja kooskõlastada kõrgeimal võimalikul tasemel (asutuses või ettevõttes), et vältida killustatust ja seada prioriteedid.

Näiteks etalonandmeid käsitlevad kokkulepped taksonoomiate, kontrollitud sõnastike, tesauruste, koodiloendite 27 ja taaskasutatavate andmestruktuuride/-mudelite 28 kujul on semantilise koostalitlusvõime saavutamiseks olulised. Andmepõhine projekteerimine koos seotud andmete tehnoloogiatega on uuenduslikud moodused semantilise koostalitlusvõime oluliseks parandamiseks.

Sama moodi nagu tehnilised standardid on nüüdseks juba kümneid aastaid hõlbustanud tehnilist koostalitlusvõimet (nt võrguühendus), on vaja robustseid, koherentseid ja universaalselt kohaldatavaid teabestandardeid ja -spetsifikatsioone, et tagada Euroopa avalike organisatsioonide vahel sisukas teabevahetus 29 . 

Arvestades keelelisi, kultuurilisi, õiguslikke ja halduslikke erinevusi liikmesriikide vahel, ei ole see koostalitlusvõime kiht lihtsate killast. Samas, kui standardimine semantilises koostalitlusvõime kihis ei parane, on raske tagada sujuvat teabevahetust, andmete vaba liikumist ja andmete ülekantavust liikmesriikide vahel, et toetada ELis digitaalset ühtset turgu.

3.6Tehniline koostalitlusvõime

See hõlmab süsteeme ja teenuseid ühendavaid rakendusi ja infrastruktuure. Tehnilise koostalitlusvõime aspektide hulka kuuluvad liideste spetsifikatsioonid, infosüsteemide ühendamine, andmete integreerimise teenused, andmeesitus, andmevahetus ja turvalised sideprotokollid.

Koostalitlusvõime suureks takistuseks on pärandsüsteemid. Minevikus loodi haldusasutuste rakendusi ja infosüsteeme alt ülespoole, püüdes lahendada valdkonnapõhiseid ja kohalikke probleeme. Tulemuseks olid killustunud IKT-saared, mis pole koostalitluseks valmis.

Haldusasutuste suuruse ja IKT-lahenduste killustatuse tõttu loob pärandsüsteemide rohkus tehnilises kihis koostalitlusvõime jaoks täiendava tõkke.

Tehniline koostalitlusvõime tuleks võimaluse korral tagada formaalsete tehniliste spetsifikatsioonide kasutamisega.

4Integreeritud avalike teenuste osutamise kontseptuaalmudel

4.1Sissejuhatus

Selles peatükis kirjeldatakse integreeritud avalike teenuste kontseptuaalmudelit, et suunata nende teenuste planeerimist, arendamist, käitamist ja hooldamist liikmesriikide poolt. See on oluline kõigil valitsuse tasanditel, kohalikust ELini. Tegemist on moodulmudeliga, mis koosneb nõrgalt seostatud teenusekomponentidest, 30 mis on omavahel ühendatud jagatud infrastruktuuriga.

Haldusasutused peavad tuvastama, läbi rääkima ja kokku leppima ühtse lähenemisviisi teenusekomponentide omavahel ühendamiseks. Seda tehakse erinevatel riiklikel haldustasanditel vastavalt iga riigi organisatsioonilisele ülesehitusele. Teenuste ja andmete juurdepääsupiirangud tuleks määratleda läbi liideste ja juurdepääsutingimuste.

Sageli kasutatakse selleks tuntud ja laialt kasutatud tehnilisi lahendusi, nt veebiteenuseid, kuid nende rakendamiseks ELi tasandil, peavad haldusasutused tegema ühiseid jõupingutusi, sealhulgas kokku leppima ühised või ühilduvad mudelid, standardid ja ühise infrastruktuuri.

4.2Mudeli ülevaade

Kontseptuaalmudel toetab koostalitlusvõimelise projekteerimise ideed. Selleks et Euroopa avalikud teenused oleksid koostalitlusvõimelised, peavad need olema projekteeritud vastavalt esitatud mudelile ja teatavatele koostalitlusvõime ja taaskasutatavuse nõuetele 31 . Mudel edendab taaskasutatavust kui koostalitlusvõime edendajat, tunnustades, et Euroopa avalikud teenused peaksid taaskasutama teavet ja teenuseid, mis on juba olemas ja võivad olla kättesaadavad mitmest allikast haldusasutuste sees või neist väljaspool. Teave ja teenused peaksid olema otsitavad ja kättesaadavad omavahel koostalitlusvõimelistes vormingutes.

Kontseptuaalmudeli põhikomponendid on kirjas allpool.

Joonis 4. Kontseptuaalmudel integreeritud avalikele teenustele

Mudeli struktuur hõlmab järgmist:

„integreeritud teenuse osutamine“, mis põhineb „kooskõlastusfunktsioonil“, et kõrvaldada lõppkasutaja jaoks keerukus;

teenuse osutamise põhimõte, mille kohaselt ei ole valesid juurdepääsuvõimalusi, et tagada teenuse osutamiseks alternatiivseid võimalusi ja kanaleid, kindlustades samal ajal digitaalsete kanalite (vaikimisi digitaalne) kättesaadavuse;

andmete ja teenuste taaskasutus, et vähendada kulusid ja suurendada teenuse kvaliteeti ja koostalitlusvõimet;

taaskasutatavaid teenuseid ja muid varasid kirjeldavad kataloogid, et suurendada nende leitavust ja kasutamist;

integreeritud avaliku teenuse juhtimine

turvalisus ja privaatsus .

4.3Põhikomponendid

4.3.1Kooskõlastusfunktsioon

Kooskõlastusfunktsioon tagab, et Euroopa avaliku teenuse osutamiseks tehakse kindlaks vajadused ning kasutatakse ja luuakse sobivaid teenuseid. See funktsioon peaks valima sobivad allikad ja teenused ning need integreerima. Kooskõlastus võib olla automaatne või manuaalne. Järgmised protsessi etapid on osa „integreeritud avaliku teenuse osutamisest“ ja neid teostatakse kooskõlastusfunktsiooniga.

I.Vajaduste tuvastamine: lähtutakse kodaniku või ettevõtja avaliku teenuse päringust.

II.Planeerimine: see hõlmab vajaminevate teenuste ja teabeallikate tuvastamist, kättesaadavate kataloogide kasutamist ja nende ühendamist ühes protsessis, arvestades konkreetseid kasutaja vajadusi (nt isikustamine).

III.Teostamine: see hõlmab teabe kogumist ja vahetamist, ärireeglite rakendamist (nagu asjakohased õigusaktid ja poliitikad nõuavad), et anda või võtta ära juurdepääs teenusele ja seejärel osutada soovitud teenust kodanikele või ettevõtjatele.

IV.Hindamine: pärast teenuse osutamist kogutakse ja hinnatakse kasutajate tagasisidet.

4.3.2Sisemised teabeallikad ja teenused

Haldusasutused toodavad ja teevad kättesaadavaks mitmeid teenuseid, hooldades ja hallates samal ajal arvukalt erinevaid teabeallikaid. Need teabeallikad on väljaspool teatud haldusüksust sageli tundmatud (ja vahel isegi selle sees). Tulemuseks on topelttöö ning saadaolevate ressursside ja lahenduste alakasutamine.

Teabeallikaid (baasregistrid, avatud andmete portaalid ja muud autoriteetsed teabeallikad) ja teenuseid, mis on saadaval nii haldussüsteemi sees kui ka väljaspool seda, saab kasutada moodulitena integreeritud avalike teenuste loomiseks. Moodulid (teabeallikad ja teenused) peaks oma andmed või funktsionaalsuse muutma kättesaadavaks, kasutades teenusekeskseid lähenemisviise.

Haldusasutused peaksid edendama teenuste ja teabeallikate jagamise poliitikaid kolmel peamisel viisil.

I.Taaskasutamine: uusi teenuseid luues või olemasolevaid üle vaadates tuleks esimese sammuna välja selgitada, kas olemasolevaid teenuseid ja teabeallikaid saab taaskasutada.

II.Avaldamine: uusi teenuseid ja teabeallikaid luues või olemasolevaid üle vaadates tuleks taaskasutatavad teenused ja teabeallikad muuta teistele taaskasutamiseks kättesaadavaks.

III.Koondamine: kui sobivad teenused ja teabeallikad on tuvastatud, tuleks need koondada, et luua integreeritud teenuse osutamise protsess. Moodulid peaks olema oma olemuselt kombineeritavad („sisseprojekteeritud koostalitlusvõime“), et neid saaks erinevates keskkondades minimaalse ümbertegemisega omavahel kokku seada. See koondamine on oluline teabe, teenuste ja muude koostalitlusvõime lahenduste (nt tarkvara) jaoks.

Moodulite taaskasutamisel põhinevat lähenemisviisi rakendades saab lahendusi kaardistada, võrreldes neid etalonarhitektuuri 32 kontseptuaalsete mudelitega, et tuvastada taaskasutatavaid komponente, ning see omakorda muudab protsessi ratsionaalsemaks. Kaardistamise tulemus on lahenduste, kaasa arvatud nende moodulite kaardistik, 33 mida saab ühiste ettevõtjate ühiste vajaduste rahuldamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks taaskasutada.

Täpsemalt võimaldab kontseptuaalmudel kaht liiki taaskasutust, et vältida topelttööd, lisakulutusi ja täiendavaid koostalitlusvõime probleeme ning samal ajal tõsta teenuste kvaliteeti.

Teenuste taaskasutamine: taaskasutada saab eri liiki teenuseid. Näiteks avalikud baasteenused, nt sünnitunnistuse väljaandmine, ja jagatud teenused nagu e-identimine ja e-allkiri. Jagatud teenuseid võib osutada avalik sektor, erasektor või avaliku ja erasektori partnerlused.

Teabe taaskasutamine: haldusasutused säilitavad juba praegu ohtralt teavet, millel on taaskasutamise potentsiaal. Näiteks: baasregistrite tuumandmed, mida mitmed rakendused ja süsteemid kasutavad autoriteetsete andmetena; avalike organisatsioonide avaldatud avatud kasutuslitsentsidega avatud andmed; muud liiki autoriteetseid andmed, mis valideeritakse ja mida hallatakse avalike asutuste egiidi all. Baasregistreid ja avatud andmeid käsitletakse põhjalikumalt järgmises jaotises.

4.3.3Baasregistrid

Baasregistrid on Euroopa avalike teenuste osutamise nurgakivi. Baasregister on usaldusväärne ja autoriteetne teabeallikas, mida teised saavad ja peaksid digitaalselt taaskasutama, kusjuures üks organisatsioon vastutab ja on vastutuselevõetav teabe kogumise, kasutamise, uuendamise ja säilitamise eest. Baasregistrid on usaldusväärsed allikad mis sisaldavad baasteavet näiteks isikute, ettevõtete, sõidukite, lubade, ehitiste, asukohtade ja teede andmete kohta. Seda liiki teave on haldusasutuste ja Euroopa avalike teenuste osutamise „tuumandmed“. Siinkohal tähendab „autoriteetne“, et baasregistrit peetakse teabe „allikaks“, st see näitab andmete õiget olekut, on ajakohane ning parima võimaliku kvaliteedi ja terviklusega.

Keskregistrite puhul on üks organisatsiooni üksus vastutav ja vastutuselevõetav andmete kvaliteedi eest ja andmete õigsuse tagamiseks vajalike menetluste olemasolu eest. Sellised registrid on haldusasutuste juriidilise kontrolli all, kusjuures vajaduse korral võib käitamise ja hoolduse anda edasi teistele organisatsioonidele. On mitut liiki baasregistreid, nt rahvastikuregister, ettevõtlusregister, sõidukite register, katastrid. Haldusasutuste jaoks on oluline omandada kõrgetasemeline ülevaade baasregistrite toimimisest ja nendes säilitatavatest andmetest (registrite register).

Hajutatud registrite puhul peab iga registri osa eest vastutama ja olema vastutusele võetav üks organisatsiooni üksus. Lisaks peab üks üksus vastutama ja olema vastutuselevõetav hajutatud registri kõigi osade koordineerimise eest.

Baasregistrite raamistik „kirjeldab baasregistrite käitamise kokkuleppeid ja nende infrastruktuuri ning suhteid teiste üksustega“.

Juurdepääs baasregistritele peaks olema reguleeritud, et tagada vastavus privaatsus- ja muudele eeskirjadele; baasregistrid juhinduvad teabehalduspõhimõtetest.

Teabehaldur on organ (või üksikisik), kes vastutab ja on vastutuselevõetav teabe kogumise, kasutamise, uuendamise, säilitamise ja kustutamise eest. See hõlmab lubatava teabekasutuse kindlaksmääramist, privaatsuseeskirjade ja turvalisuspõhimõtete järgimist, teabe ajakohasuse tagamist ja volitatud kasutajate juurdepääsu tagamine andmetele.

Baasregistrid peaksid koostama andmete kvaliteedi tagamise plaani ja seda rakendama, et tagada oma andmete kvaliteet. Kodanikel ja ettevõtjatel peaks olema võimalus kontrollida nende kohta baasregistrites olevate andmete õigsust, täpsust ja täielikkust.

Igas baasregistris kasutatud terminite kohta tuleks teha kättesaadavaks terminoloogiajuhend ja/või asjakohaste terminite sõnastik nii inim- kui ka masinloetaval kujul.

4.3.4Avatud andmed

Avaliku sektori andmete taaskasutamise direktiiv loob avaliku sektori andmete taaskasutamiseks ühise õigusliku raamistiku. Fookus on masinloetavate andmete teistele kasutamiseks andmisel, et stimuleerida läbipaistvust, õiglast konkurentsi, uuenduslikkust ja andmepõhist majandust. Et tagada võrdsed tingimused, peab andmete avamine ja taaskasutamine olema mittediskrimineeriv, see tähendab, et andmed peavad olema koostalitlusvõimelised, nii et neid saab leida, avastada ja töödelda.

Praegu on avatud andmete kasutamisel mitmeid tõkkeid. Andmed avaldatakse sageli erinevates vormingutes, mis takistab lihtsat kasutamist, neil võivad puududa asjakohased metaandmed, andmed võivad olla madala kvaliteediga jne. Ideaalis tuleks põhilisi metaandmeid 34 ja avatud andmekogumite semantikat kirjeldada standardses masinloetavas vormingus.

Andmeid saab kasutada eri viisil ja eesmärkidel ning avatud andmete avaldamine peaks seda lubama. Siiski võib kasutajatel tekkida probleeme andmekogumitega või võivad kommenteerida andmete kvaliteeti või eelistada teisi avaldamisviise. Tagasisidesilmuse kaudu võib saada rohkem teada andmekogumite kasutamise viisi kohta ja selle kohta, kuidas nende avaldamist parendada.

Selleks, et avatud andmete taaskasutus saavutaks oma täieliku potentsiaali, on õiguslik koostalitlusvõime ja õiguskindlus äärmiselt olulised. Sel põhjusel tuleks liikmesriikides selgelt teada anda, et igaühel on õigus avatud andmeid taaskasutada, ning võimalikult palju tuleks propageerida ja standardida andmete taaskasutamist võimaldavaid õigusrežiime,, näiteks litsentse.

4.3.5Kataloogid

Kataloogid aitavad teistel leida taaskasutatavaid materjale (nt teenused, andmed, tarkvara, andmemudelid). Olemas on erinevaid katalooge, nt teenuste loendid, tarkvarakomponentide teegid, avatud andmete portaalid, baasregistrite registrid, metaandmete kataloogid, standardite kataloogid, spetsifikatsioonid ja juhised. Kataloogidevahelise koostalitlusvõime võimaldamiseks on vaja ühiselt kokkulepitud kirjeldusi kataloogides avaldatud teenuste, andmete, registrite ja koostalitlusvõimeliste lahenduste kohta 35 . Eritüüpi kataloog on Euroopa koostalitlusvõime kaardistik (EIC), mis sisaldab taaskasutamiseks ja jagamiseks kättesaadavaid koostalitlusvõime lahendusi.

4.3.6Välised infoallikad ja teenused

Haldusasutused peavad ära kasutama teenuseid, mida osutatakse väljaspool nende organisatsiooni piire kolmandate isikute poolt, näiteks finantsasutuste osutatavad makseteenused või telekommunikatsiooniettevõtete pakutavad internetiteenused Nad peavad ära kasutama ka väliseid teabeallikaid nagu avatud andmed ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kaubanduskodade andmed jne. Lisaks saab kasulikke andmeid koguda asjade interneti (nt andurid) ja sotsiaalsete veebirakenduste kaudu.

4.3.7Turvalisus ja privaatsus

Turvalisus ja privaatsus on avalike teenuste osutamisel esmatähtsad küsimused. Haldusasutused peaksid tagama, et

nad järgivad oma kogu infrastruktuuri ja moodulite kindlustamiseks lõimprivaatsusele ja sisseprojekteeritud turvalisusele tuginevat lähenemisviisi;

teenuseid ei ole kaitsetud rünnakutega ees, mis võivad nende toimimist häirida ja tuua kaasa andmete varguse või kahjustamise; ning

nad järgivad andmekaitse ja privaatsusega seotud õiguslikke nõudeid ja kohustusi ning on teadlikud keeruka andmetöötluse ja analüütikaga seotud ohte privaatsusele.

Nad peaksid tagama ka selle, et vastutavad töötlejad järgivad andmekaitsealaseid õigusakte, võttes arvesse järgmisi aspekte.

„Riskihalduse plaanid“ riskide tuvastamiseks, nende potentsiaalse mõju hindamiseks ja reageerimise planeerimiseks sobivate tehniliste ja organisatsiooniliste meetmetega. Need meetmed peavad tehnoloogia värskeimast arengust lähtudes tagama riski astmele vastava turvalisuse taseme.

„Talitluspidevuse plaanid“ ja „varundamis- ja taasteplaanid“, et panna paika protseduurid, mis on vajalikud funktsioonide toimimiseks pärast avariid ning kõigi funktsioonide normaalse toimimise võimalikult kiireks taastamiseks.

„Andmetele juurdepääsu ja volituste plaan“, mis määrab privaatsuse tagamise huvides kindlaks, kellel ja millistel tingimustel on juurdepääs millistele andmetele. Volitamata juurdepääsu ja turvalisuse rikkumisi tuleks jälgida ning rikkumiste kordumise vältimiseks tuleks astuda vastavad sammud.

Kvalifitseeritud usaldusteenuste kasutamine kooskõlas eIDASe määrusega, 36 et tagada andmete terviklus, autentsus, konfidentsiaalsus ja salgamatus.

Kui haldusasutused ja muud asutused vahetavad ametlikku teavet, tuleb teave sõltuvalt turvanõuetest edastada turvalise, harmoneeritud, juhitud ja kontrollitud võrgu kaudu 37 . Edastusmehhanismid peaksid hõlbustama haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike vahelist teabevahetust, mis on:

registreeritud ja verifitseeritud, nii et saatja ja vastuvõtja on kokku lepitud menetluste ja mehhanismide kaudu tuvastatud ja autenditud;

krüptitud, nii et vahetatud andmete konfidentsiaalsus on tagatud;

ajatempliga varustatud, et talletada elektrooniliste andmike edastamise ja neile juurdepääsemise täpne aeg;

logitud, et elektroonilisi andmikke saaks arhiveerida ja tagada seeläbi õiguslik kontrolljälg.

Sobivad mehhanismid peaksid võimaldama elektrooniliselt verifitseeritud sõnumite, andmike, vormide ja muud laadi teabe turvalist vahetamist eri süsteemide vahel; peaksid tegelema konkreetsete turvanõuete ning e-identimise ning usaldusteenustega, näiteks e-allkirjade/e-templite loomise ja verifitseerimisega; ja peaksid jälgima andmeliiklust, et avastada sissetunge, andmete muutusi ja muud liiki ründeid.

Ka edastuse, töötlemise ja säilitamise ajal tuleb teavet nõuetekohaselt kaitsta erinevate turvaprotsessidega, milleks on näiteks:

turvapoliitika kindlaksmääramine ja rakendamine;

turvakoolitus ja -teadlikkus;

füüsiline turvalisus (sealhulgas juurdepääsu kontrollimine);

turvalisus arendamisel;

toimingute turvalisus (sealhulgas turvalisuse jälgimine, intsidendikäsitlus, nõrkusehaldus);

turvalisuse ülevaated (sealhulgas auditid ja tehnilised kontrollid).

Eri liikmesriikidest pärit andmete suhtes võivad kehtida erinevad lähenemised andmekaitse rakendamisele ning seetõttu tuleb enne koondteenuste osutamist leppida kokku ühised nõuded.

Turvalise andmevahetuse pakkumine nõuab mitmeid haldusfunktsioone, mille hulgas on:

teenusehaldus, , et toimuks järelevalve kogu identimist, autentimist, autoriseerimist, andmeedastust jms käsitlevat suhtlust, sealhulgas juurdepääsu autoriseerimist ja autoriseerimise tühistamist ning auditit;

teenuste registreerimine, , et pakkuda (nõuetekohase volituse olemasolul) juurdepääsu kättesaadavatele teenustele, tehes eelnevalt asukoha kindlaksmääramise ja verifitseerimise teel kindlaks nende usaldusväärsuse;

teenuste logimine, et tagada kogu andmevahetuse logimine hilisemaks kasutamiseks ning vajaduse korral arhiivimine.

5Kokkuvõte

Viimastel kümnenditel on Euroopa haldusasutused investeerinud IKT-sse, et nüüdisajastada oma töökorraldust, vähendada kulusid ning parandada kodanikele ja ettevõtjatele pakutavaid teenuseid. Hoolimata oluliselt edust ja juba saavutatud kasust, on haldusasutustel elektroonilise teabevahetuse ja koostöö osas jätkuvalt suuri takistusi. Nende hulka kuuluvad õiguslikud takistused, ühildumatud äriprotsessid ja teabemudelid ning kasutatud tehnoloogiate mitmekesisus. Seda seetõttu, et varasematel aegadel loodi avalikus sektoris infosüsteeme üksteisest eraldiseisvalt ja mitte kooskõlastatult. Institutsionaalsete konfiguratsioonide mitmekesisus Euroopas muudab asjad ELi tasandil veelgi keerukamaks.

Koostalitlusvõime on elektroonilise suhtluse võimaldamise ja haldusasutustevahelise teabevahetuse eelduseks. Seega on see ka digitaalse ühtse turu saavutamise eelduseks. ELi koostalitlusvõime programmid on ajaga arenenud. Alguses oli nende eesmärgiks koostalitlusvõime saavutamine teatud valdkondades, seejärel ühtse infrastruktuuri sisseseadmine. Viimasel ajal on nad hakanud koostalitlusvõimet käsitlema semantilisel tasandil. Järgmisena tuleks täieulatuslike avalike teenuste osutamiseks ette võtta juhtimine, õigusrežiimide ühilduvus, äriprotsesside joondamine ning turvaline juurdepääs andmeallikatele.

Euroopa koostalitlusvõime raamistik toetab elektroonilist suhtlust Euroopa haldusasutuste vahel, pakkudes ühiste mudelite, põhimõtete ja soovituste kogumit. See tunnistab ja rõhutab fakti, et koostalitlusvõime ei ole ainult IKT küsimus, sest selle mitmekihiline mõju ulatub õiguslikust tehniliseni. Kõigi nende kihtide probleemide lahendamine terviklikult ning eri haldustasemetel (kohalikult ELi tasandini) on jätkuvalt keeruline. Euroopa koostalitlusvõime raamistik eristab nelja tüüpi koostalitlusvõime probleeme (õiguslik, organisatsiooniline, semantiline ja tehniline), rõhutades samal ajal juhtimise äärmiselt olulist rolli, et tagada asjakohaste tegevuste kooskõlastamine kõigil tasemetel ja kõigis haldussektorites.

Euroopa koostalitlusvõime raamistiku avalike teenuste kontseptuaalmudel hõlmab integreeritud avalike teenuste projekteerimist, planeerimist, arendamist, käitamist ja hooldust kõigil valitsuste tasanditel kohalikust ELini. Siin kirjeldatud põhimõtted suunavad otsuste tegemist koostalitlusvõimeliste Euroopa avalike teenuste loomisel. Lisaks pakub Euroopa koostalitlusvõime raamistik praktilise tööriistana välja praktikas rakendatavate soovituste kogumi.

Euroopa koostalitlusvõime raamistiku komponente kirjeldab joonis 5.

Joonis 5. Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kontseptuaalmudeli suhted

Läbivaadatud Euroopa koostalitlusvõime raamistik on peamine vahend koostalitlusvõimeliste digitaalsete avalike teenuste loomiseks regionaalsel, riiklikul ja ELi tasandil , mis panustab seega digitaalse ühtse turu realiseerimisse.

6Lisa

6.1Lühendid

Lühend	Tähendus
A2A	Suhtlus ametiasutuste vahel
A2B	Suhtlus ametiasutuse ja ettevõtjate vahel
A2C	Suhtlus ametiasutuse ja kodaniku vahel
VKR	Valdkonnapõhine koostalitlusvõime raamistik
DÜT	Digitaalne ühtne turg
EK	Euroopa Komisjon
EIC	Euroopa koostalitlusvõime kartograafia
EKR	Euroopa koostalitlusvõime raamistik
EIRA	Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuur
EL	Euroopa Liit
EUPL	Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents
IKT	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
INSPIRE	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)
ISA	Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõimelahendused
ISA²	Koostalitlusvõimelahendused ja ühised raamistikud Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks
MoU	Vastastikuse mõistmise memorandum
LR	Liikmesriik
NIF	Riigi koostalitlusvõime raamistik
NIFO	Riikide koostalitlusvõimeraamistike vaatluskeskus
PSI	Avaliku sektori teave
SLA	Teenusetasemelepe
SOA	Teenusekeskne arhitektuur

(1) COM(2015) 192 final, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia, Brüssel, 6.5.2015.  

(2) „Organisatsiooni“ all mõeldakse siin tähendavaid haldusasutusi või ükskõik milliseid nende nimel tegutsevaid üksusi või ELi institutsioone ja organeid.

(3) Kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsusega (EL) 2015/2240.

(4) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=ET  .

(5) Näiteks direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE), ning asjakohased rakenduseeskirjad ja juhised.

(6) Põhimõtted jäävad põhimõtteliselt samaks nagu eelmises Euroopa koostalitlusvõime raamistikus. Nende rühmitamist ja iga soovituse täpset ulatust on uuendatud, et see vastaks poliitika ja tehnika viimase aja arengule.

(7) Direktiiv 2003/98/EÜ, läbi vaadatud direktiiviga 2013/37/EL.

(8) Direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE). Hiljutine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hinnang (COM(2016)478 ja SWD(2016)273) näitas, et avatuse põhimõttel on kogu ELis jätkuvalt olulisi takistusi.

(9) FRAND: aus, mõistlik ja mittediskrimineeriv (fair, reasonable and non-discriminatory).

(10) See edendab konkurentsi, sest eri ärimudelite alusel tegutsevad ettevõtjad võistlevad omavahel sellisel spetsifikatsioonil põhinevate toodete, tehnoloogiate ja teenuste pakkumises.

(11) Näiteks ühtse digivärava loomisega, mis on digitaalse ühtse turu meede.

(12) https://joinup.ec.europa.eu/community/isa/document/sharing-and-reuse-framework-fostering-collaboration-among-public-administrati   

(13) https://joinup.ec.europa.eu/ ELi tasandil on avatud lähtekoodiga tarkvara komponentide, semantikavara, moodulite ja parimate tavade vahetamiseks loodud Joinup platvorm () . Euroopa Komisjon on tarkvarakomponentide jagamise hõlbustamiseks loonud ka Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi (EUPL litsents).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust, ning komisjoni töö seoses „Euroopa juurdepääsetavuse aktiga“.

(15) Vt ka EÜ standardimisülesannet nr 376 juurdepääsetavate IKT-toodete ja -teenuste avalike hangete Euroopa standardite väljatöötamiseks.

(16)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil.

(17) Määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul.

(18) Vastavalt elektroonilise dokumendihalduse näidisnõuete (MoReq2) teises versioonis esitatud määratlusele: andmik (record) on „teave, mille organisatsioon või isik on loonud või vastu võtnud ja mida ta säilitab tõendina ja teabena seadusest tulenevate kohustuste täitmisel või äritehingute tegemisel“.

(19) Nt pilvandmetöötlus, asjade internet, suurandmed ja tarkvara kui teenus.

(20) INSPIRE direktiivi artikliga 1 on selle kohaldamisala piiratud ühenduse keskkonnapoliitika ja selliste poliitikate või tegevuste rakendamisega, millel võib olla mõju keskkonnale.

(21) ISA²-programm on sellise poliitilise toetuse üks näide.

(22) Vaadake näiteks komisjoni 2016. aasta aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb 2007. aasta märtsi direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) rakendamist vastavalt artiklile 23.

(23) Näiteks ISA-programmi raames välja arendatud standardite ja spetsifikatsioonide ühine hindamismeetod (CAMSS).

(24) Vastavusmudelid võiksid sisaldada näiteks selliseid valikuid nagu "kohustuslik", "järgi või selgita", "oleks tore", "valikuline" jne.

(25) Näiteks ISA-programmi raames välja arendatud varade kirjeldamise metaandmete skeem (ADMS).

(26) Moodul on iseseisev, koostalitlusvõimeline ja asendatav üksus, millel on sisemine struktuur.

(27) Näiteks Eurovoci tesaurus ning oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori (ESCO) taksonoomia.

(28) ISA-programmi loodud põhiisiku, põhiettevõtte, põhiasukoha ja avaliku põhiteenuse mudelid on näited valdkondadevahelistest taaskasutatavatest andmemudelitest.

(29) Peristeras, V., „Semantic Standards: Preventing Waste in the Information Industry“, IEEE Intelligent Systems, nr 4, juuli-august 2013, kd 28, lk: 72–75.

(30) Teenusekeskne arhitektuur (TPA) põhineb sellisel arusaamal.

(31) Teenuse koostalitlusvõimevalmiduse hindamiseks saab kasutada koostalitlusvõime küpsuse mudelit, mis loodi ISA-programmi kontekstis.

(32) Näiteks Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuur (EIRA).

(33) Euroopa tasandil on Joinup-platvormi kaudu kättesaadav Euroopa koostalitlusvõime kaardistik (EIC) taaskasutatavate koostalitlusvõime lahenduste tuvastamiseks väärtuslik tööriist.

(34) Näiteks ISA-programmi raames loodud DCAT-AP spetsifikatsioonis sisalduvad põhilised metaandmed.

(35) DCAT-AP, avalike teenuste tuumiksõnastik (Core Public Service Vocabulary) ja varade kirjelduse metaandmete skeem (Asset Description Metadata Schema) on näited vastavalt avatud andmete, avalike teenuste ja koostalitlusvõime lahenduste kirjeldamiseks kasutatavatest spetsifikatsioonidest. Näiteks: GeoDCAT-AP on DCAT-AP laiendus georuumiliste andmekogumite, andmekogumite seeriate ja teenuste kirjeldamiseks. See tagab RDF-süntaksi sideme ISO 19115:2003 tuumikprofiilis ning INSPIRE direktiivi raamistikus määratletud metaandmete elementide ühendamiseks.

(36) Määrus (EL) nr 910/ 2014. 

(37) Näiteks TestaNG turvaline võrk.