31.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 173/38

Raportöör:

Pietro Vittorio BARBIERI

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku 2016/0384, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 (1) seoses erimeetmetega loodusõnnetustest mõjutatud liikmesriikide täiendavaks abistamiseks.

1.2.

Komitee tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle hakata kasutama Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendeid, täiendades Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) raames kättesaadavaid ressursse, et toetada suurtest loodusõnnetustest mõjutatud liikmesriike ja piirkondi.

1.3.

Komitee nõustub kavatsusega luua rakenduskava raames eraldi prioriteetne suund ERFist toetatavatele ülesehitusmeetmetele ilma vajaduseta riiklikuks kaasrahastamiseks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta.

1.4.

Komitee kiidab heaks sekkumismeetmetega seotud kulude rahastamiskõlblikkuse perioodi pikendamise, nii et see algab loodusõnnetuse toimumise kuupäeval, isegi kui kõnealune kuupäev eelneb kõnealuse muutmismääruse jõustumisele.

1.5.

Komitee toetab ettepanekut lubada liikmesriigil, kes oli juba lisanud oma sekkumismeetmed komisjonile esitatud eelmisesse maksetaotlusse, teha vajalikud ümberkorraldused järgmise maksetaotluse jaoks.

1.6.

Kooskõlas varasemates arvamustes esitatud seisukohtadega suhtub komitee positiivselt eespool nimetatud komisjoni ettepanekutesse, mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada abi osutamist nii, et loodusõnnetustele oleks võimalik reageerida kiiremalt, tõhusamalt ja mõjusamalt.

1.7.

Samas peab komitee vajalikuks käivitada fondi täiendav läbivaatamine, et paremini määratleda selle kohaldamisala, välistamata kliimamuutustest või terroriaktidest põhjustatud katastroofe, ning vaadata läbi abile juurdepääsu künnised, mida komitee peab liiga kõrgeks.

1.8.

Komitee arvates on fond oluline märk Euroopa solidaarsusest ning seda tuleks Euroopa Liidu kodanike seas rohkem propageerida.

2.1.

Euroopal on kurvad kogemused mitmesuguste loodusõnnetustega. Aastate jooksul on kahjuks paljud ELi riikidest loodusõnnetustes kannatada saanud.

2.1.1.

2002. aastal tabasid Kesk-Euroopat, eelkõige Saksamaad, Austriat, Tšehhi Vabariiki ja Slovakkiat, tõsised üleujutused. EL otsustas samal aastal asuda tegutsema, luues Euroopa Liidu Solidaarsusfondi, et reageerida suurtele loodusõnnetustele ning väljendada Euroopa solidaarsust katastroofipiirkondadega. Sellest ajast alates on fondi kasutatud, et reageerida paljudele erinevat laadi loodusõnnetustele, nagu üleujutused, metsatulekahjud, maavärinad, tormid ja põud (2).

2.2.

Komitee peab asjakohaseks ERFi (3) kasutamist ELSFi vahendite täiendusena, et sekkuda suurte loodusõnnetuste korral. Need kaks fondi põhinevad samadel eetilistel põhimõtetel ja teatavatel ühistel programmilistel sekkumiskriteeriumitel. Mõlemad fondid annavad samuti tunnistust ELi solidaarsuse vaimust ning neist tavapäraselt rahastavatel meetmetel on sama eesmärk soodustada majanduskasvu ning õiglast ja kestlikku arengut Euroopa piirkondades (4).

2.3.

Komitee on juba varem tõdenud, et abi osutamise kiirus on oluline element, et tagada selle tõhusus ja mõjusus. Konkreetsemalt on komitee väljendanud oma seisukohta ELSFi menetlustega kaasneva bürokraatia osas (5) ning samuti abi eraldamiseks ette nähtud liigse ooteaja osas (6).

2.4.

Komitee kordab juba varem fondi toimimise kohta öeldut, et tuleb

2.4.1.

Lisaks väljendab komitee muret loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste sagenemise pärast ning rõhutab vajadust tugevdada ennetavaid poliitikameetmeid.

2.5.

Komitee kiidab heaks lõike 8 lisamise määruse (EL) nr 1303/2013 artiklisse 120, mis loob eraldi prioriteetse suuna, mille ERFist kaasrahastamise määr on kuni 100 %, tingimusel et

2.6.

Komitee kiidab heaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikest 9 erandi tegemise, mis võimaldab asjaomase prioriteetse suuna raames võetavate meetmete kulude lugemist rahastamiskõlblikuks alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast.

3.1.

Komitee leiab, et määruse ettepanekut tuleks käsitleda koos määrusega (EÜ) nr 2012/2002 ja selles tehtud muudatustega, kuna esimene täiendab ja muudab teist. Kavandatud muudatused on samm komitee poolt varasemates arvamustes soovitatud suunas, et kiirendada ja lihtsustada fondi toimimise mehhanisme. Siiski on jätkuvalt probleeme, mis vajavad esiletoomist.

3.2.

Seepärast kinnitabki komitee, et määrus on eriti oluline, kuna see kujutab endast märki Euroopa solidaarsusest. Määrus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest see täiendab liikmesriikide poliitikameetmeid ja koordineerimist mitmesuguste teiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondadega, sh teiste struktuurifondidega seotud programmide ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) meetmetega. Komitee arvates tuleks määruses samuti arvesse võtta stabiilsuse ja kasvu paktist tehtud erandeid loodusõnnetustest ja inimtegevusest tingitud õnnetustest mõjutatud liikmesriikidele.

3.3.

Määruse kohaselt peab tegemist olema suurte loodusõnnetustega ning liikmesriikidele ei anta abi õnnetustes, mille puhul hinnatud kahju jääb alla teatud künnise, mida komitee peab liiga kõrgeks ja mis seetõttu tuleks läbi vaadata.

3.4.

Abikõlblikud meetmed hõlmavad eluhooneid vaid juhul, kui tegemist on ajutiste eluasemetega. Vastasel juhul peavad sekkuma hoopis riik või kindlustajad. Ajalooliste külade saatus sõltub lisaeluasemetel põhineva turismiga seotud majandustegevusest. Komitee on seisukohal, et elamute ja majandustegevuse sellise vastandamise küsimus on vaja lahendada.

3.5.

Määruses on samuti sätestatud, et ei tohi esineda kattuvusi muude ELi meetmetega, mille eesmärk on saada üle territoriaalsetest raskustest, mille põhjuseks on loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused. Fondi vahenditele juurdepääsu saamise üks peamisi tingimusi on loodusõnnetuste ohu ennetamise kava olemasolu. Komitee arvates ei aseta ELi institutsioonid ja liikmesriigid piisavalt rõhku ennetamisele.

3.6.

Määruses täpsustatakse, et rahastust saavad meetmed peavad olema kooskõlas ELi asutamislepingu sätete ja hiljem vastu võetud õigusnormidega. Viidatakse eelkõige usaldusväärsele finantsjuhtimisele, riigihangete läbipaistvusele, samuti keskkonnakaitsele ja kliimamuutustega kohanemisele ning investeeringutele keskkonnasõbralikku taristusse. Määruse vastuvõtmise ajal ei kehtinud veel eraldi direktiiv ligipääsetavuse kohta (7). Kuna nõudlus ligipääsetavate toodete ja teenuste järele on ELi rahvastiku vananedes (8) veelgi suurenenud, tuleb hädaabi- ja ülesehitamismeetmete võtmise algatuste ligipääsetavus komitee arvates lugeda peamiste kriteeriumide hulka.