(1) Dokument ST 1/16, lk 1, 2 ning 8–36, kättesaadav aadressil http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-1-2016-INIT/et/pdf

I LISA

EUROOPA ÜLEMKOGUS KOKKU TULNUD RIIGIPEADE JA VALITSUSJUHTIDE OTSUS, MIS KÄSITLEB UUT KOKKULEPET ÜHENDKUNINGRIIGI JAOKS EUROOPA LIIDUS

Euroopa Ülemkogus kokku tulnud Euroopa Liidu 28 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid, kelle valitsused on liidu aluseks olevatele lepingutele alla kirjutanud,

Soovides kooskõlas aluslepingutega lahendada teatavad küsimused, mis Ühendkuningriik tõstatas oma 10. novembri 2015. aasta kirjas,

Kavatsedes käesolevas otsuses selgitada teatavaid liikmesriikide jaoks eriti olulisi küsimusi nii, et sellist selgitust tuleb võtta arvesse kui aluslepingute tõlgendamise vahendit; kavatsedes samuti leppida kokku korras küsimuste jaoks, mis puudutavad riikide parlamentide rolli liidus ning pangandusliidu tõhusat juhtimist ja euroala edasise integreerimise tagajärgi,

Tuletades meelde liidu eesmärki rajada kooskõlas aluslepingutega majandus- ja rahaliit, mille rahaühik on euro, ning nõuetekohaselt toimiva euroala tähtsust kogu Euroopa Liidu jaoks. Kuigi 19 liikmesriiki on juba ühisraha kasutusele võtnud, kehtib teistele liikmesriikidele erand, mida kohaldatakse seni, kuni nõukogu otsustab, et tingimused erandi kehtetuks tunnistamiseks on täidetud, ning kaks liikmesriiki on aluslepingutele lisatud protokollide nr 15 ja nr 16 kohaselt vastavalt kas euro kasutusele võtmise kohustusest vabastatud või saanud sellest erandi. Sellele vastavalt ei kasuta seni, kuni kõnealuseid erandeid ei ole kehtetuks tunnistatud või kõnealuste protokollide sätete kehtivus ei ole lõppenud pärast asjaomaste liikmesriikide teate või taotluse saamist, kõik liikmesriigid rahaühikuna eurot, tuletades meelde, et protsess pangandusliidu loomise ja euroala rohkem integreeritud juhtimise suunas on avatud liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro,

Tuletades meelde, et aluslepingud koos viidetega Euroopa integratsiooniprotsessile ja Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomise protsessile sisaldavad ka erisätteid, mille kohaselt on mõnel liikmesriigil õigus aluslepingute teatavate sätete või peatükkide või liidu õiguse sätete kohaldamises mitte osaleda või saada sellest erand seoses selliste küsimustega nagu euro kasutuselevõtmine, kaitsepoliitilise tähendusega otsused, piirikontroll isikute suhtes ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal võetavad meetmed. Aluslepingu sätted võimaldavad ka ühe või mitme liikmesriigi mitteosalemist meetmetes, mis on kavandatud liidu eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks, eelkõige tõhustatud koostöö sisseseadmise teel. Seega teevad sellised protsessid võimalikuks erinevad integratsiooniviisid eri liikmesriikide jaoks, võimaldades nendel, kes soovivad integratsiooni süvendada, edasi liikuda, austades samas nende riikide õigusi, kes seda teha ei soovi,

Tuletades eelkõige meelde, et Ühendkuningriigil on aluslepingute kohaselt järgmised õigused:

—	mitte võtta kasutusele euro ja seega õigus säilitada oma rahaühikuna Inglise nael (protokoll nr 15),

—	mitte osaleda Schengeni acquis's (protokoll nr 19),

—	säilitada piirikontroll isikute suhtes ja sellest tulenevalt mitte osaleda Schengeni ala sise- ja välispiirides (protokoll nr 20),

—	valida, kas osaleda vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala meetmetes või mitte (protokoll nr 21),

—	lõpetada alates 1. detsembrist 2014 suure osa enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võetud kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonna liidu õigusaktide ja sätete kohaldamine, otsustades samas jätkata osalemist 35 meetmes (protokolli nr 36 artikli 10 lõiked 4 ja 5),

Tuletades samuti meelde, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta ei laienda Euroopa Liidu Kohtu ega mis tahes Ühendkuningriigi kohtu pädevust teha otsus selle kohta, kas Ühendkuningriigi seadused ja tavad on kooskõlas põhiõigustega, mida ta kinnitab (protokoll nr 30),

Otsustades kasutada täiel määral ära potentsiaali, mis on siseturul kõigis selle mõõtmetes, suurendada liidu üleilmset atraktiivsust tootmis- ja investeerimiskohana ning soodustada rahvusvahelist kaubandust ja turulepääsu, muu hulgas kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamise ja selliste lepingute sõlmimise kaudu, tehes seda vastastikuse kasu ja ühiste huvide vaimus ning läbipaistvalt,

Otsustades samuti hõlbustada ja toetada euroala nõuetekohast toimimist ja pikaajalist tulevikku kõigi liikmesriikide hüvanguks,

Austades liidu institutsioonide pädevust, sealhulgas seadusandlike ja eelarvega seotud menetluste käigus ning mõjutamata liidu institutsioonide ja organite suhteid liikmesriikide pädevate asutustega,

Austades keskpankade pädevust oma ülesannete täitmisel, sealhulgas likviidsuse pakkumine oma vastavas pädevusalas,

Võttes arvesse avaldust, mis sisaldab nõukogu otsuse eelnõu pangandusliidu tulemusliku juhtimise ja euroala edasise integreerimise tagajärgedega seotud erisätete kohta,

Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta ja 18.–19. veebruari 2016. aasta järeldusi,

Võttes teadmiseks Euroopa Ülemkogu deklaratsiooni konkurentsivõime kohta,

Võttes teadmiseks komisjoni deklaratsiooni subsidiaarsuse rakendamise mehhanismi ja koormuse vähendamise rakendusmehhanismi kohta,

Võttes teadmiseks komisjoni deklaratsiooni otsuse D jao punkti 2 alapunktis b osutatud kaitsemehhanismi kohta,

Võttes teadmiseks komisjoni deklaratsiooni isikute vaba liikumise õiguse kuritarvitamisega seotud küsimuste kohta,

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi ja liikmete seisukohti,

On leppinud kokku järgmises:

A JAGU

MAJANDUSE JUHTIMINE

Selleks et saavutada aluslepingute eesmärk rajada majandus- ja rahaliit, mille rahaühik on euro, on vajalik edasine süvendamine. Meetmed, mille eesmärk on majandus- ja rahaliidu edasine süvendamine, on vabatahtlikud liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro, ning need liikmesriigid saavad alati, kui see on teostatav, sellistes meetmetes osaleda. See ei mõjuta asjaolu, et liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, välja arvatud need liikmesriigid, kellel ei ole euro kasutusele võtmise kohustust või kes on saanud sellest erandi, on aluslepingute alusel kohustatud tegema edusamme ühisraha kasutusele võtmiseks vajalike tingimuste täitmise suunas.

Tunnistatakse, et majandus- ja rahaliidu edasises süvendamises mitteosalevad liikmesriigid ei loo sellisele edasisele süvendamisele takistusi, vaid aitavad sellele kaasa, ning et süvendamise protsessis omakorda austatakse mitteosalevate liikmesriikide õigusi ja pädevust. Liidu institutsioonid koos liikmesriikidega hõlbustavad samas institutsioonilises raamistikus erinevate perspektiivide kooseksisteerimist, tagades sidususe, liidu mehhanismide tulemusliku toimimise ja liikmesriikide võrdsuse aluslepingute ees, samuti võrdsed tingimused ja siseturu terviklikkuse.

Euroalas osalevate ja mitteosalevate liikmesriikide vaheline vastastikune austus ja lojaalne koostöö tagatakse käesolevas jaos väljatoodud põhimõtetega, mille järgimine tagatakse eelkõige neid põhimõtteid käsitleva nõukogu otsusega (1).

Füüsiliste või juriidiliste isikute diskrimineerimine nende asukohaks oleva liikmesriigi ametliku vääringu põhjal või sõltuvalt juhtumist liikmesriigis seadusliku maksevahendina kasutatava vääringu põhjal, on keelatud. Igasugune erinev kohtlemine peab põhinema objektiivsetel põhjustel.

Õigusaktides, sealhulgas valitsustevahelistes kokkulepetes, mis on otseselt seotud euroala toimimisega, austatakse siseturgu ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ning need ei tohi olla takistavaks ega diskrimineerivaks teguriks liikmesriikidevahelises kaubanduses. Need õigusaktid austavad nende liikmesriikide pädevust, õigusi ja kohustusi, mille rahaühik ei ole euro.

Liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ei takista otseselt euroala toimimisega seotud õigusaktide rakendamist ega võta meetmeid, mis võivad ohustada majandus- ja rahaliidu eesmärkide saavutamist.

Pangandusliitu käsitlev liidu õigus, millega antakse Euroopa Keskpangale, Ühtsele Kriisilahendusnõukogule või samalaadseid ülesandeid täitvatele liidu organitele kontroll krediidiasutuste üle, on kohaldatav üksnes krediidiasutuste suhtes, mis asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, või liikmesriigis, kes on sõlminud Euroopa Keskpangaga usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alase tiheda koostöö lepingu, vastavalt ELi asjakohastele õigusnormidele ja tingimusel, et kohaldatakse grupi ning konsolideeritud järelevalve ja kriisilahenduse nõudeid.

Ühtset reeglistikku peavad kohaldama kõik krediidiasutused ja muud finantseerimisasutused, et tagada võrdsed tingimused siseturul. Liidu materiaalõigus, mida kohaldab Euroopa Keskpank oma ühtse järelevalve ülesannete täitmisel või Ühtne Kriisilahendusnõukogu või samalaadseid ülesandeid täitvad liidu organid, sealhulgas krediidiasutuste usaldatavusnõuete ühtne reeglistik või muud finantsstabiilsuse tagamiseks võetavad seadusandlikud meetmed, võib olla vaja kehtestada ühtsemal viisil kui neile vastavad õigusnormid, mida kohaldavad pangandusliidus mitteosalevate liikmesriikide ametiasutused. Selleks võivad osutuda vajalikuks erisätted ühtses reeglistikus ja muudes asjakohastes õigusaktides, säilitades samal ajal võrdsed tingimused ja aidates kaasa finantsstabiilsusele.

Euroala finantsstabiilsuse tagamiseks mõeldud erakorralised ja kriisimeetmed ei too kaasa eelarvevastutust liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro, või sõltuvalt juhtumist liikmesriikidele, kes ei osale pangandusliidus.

Kehtestatakse asjakohane mehhanism kulude täielikuks hüvitamiseks juhtudel, mil liidu üldeelarvest toetatakse esimeses lõigus osutatud erakorralistest ja kriisimeetmetest tulenevaid muid kulusid peale halduskulude.

Selliste meetmete rakendamine, sealhulgas finantseerimisasutuste ja finantsturgude järelevalve ja kriisilahendus ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete täitmine, mis võetakse nende liikmesriikide finantsstabiilsuse säilitamiseks, mille rahaühik ei ole euro, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse grupi ning konsolideeritud järelevalve ja kriisilahenduse nõudeid, on nende riikide endi ametiasutuste pädevuses ja nende enda eelarvevastutuse küsimus, välja arvatud juhul, kui sellised liikmesriigid soovivad ühineda neile osalemiseks avatud mehhanismidega.

See ei mõjuta liidu ühtse reeglistiku arendamist ega makrotasandi järelevaatamise mehhanisme liidus süsteemsete finantsriskide vältimiseks ja leevendamiseks ega liidu olemasolevat pädevust võtta meetmeid, mis on vajalikud finantsstabiilsust ähvardavatele ohtudele reageerimiseks.

Eurot kasutavate liikmesriikide ministrite mitteametlikud kohtumised, nagu on osutatud protokollis nr 14 (eurorühma kohta), austavad nõukogu volitusi, mis on tal kui institutsioonil, kellele on aluslepingutega antud seadusandja ülesanded, ning kus liikmesriigid koordineerivad oma majanduspoliitikaid.

Aluslepingute kohaselt osalevad nõukogu aruteludes kõik nõukogu liikmed ja seda isegi siis, kui kõigil liikmetel ei ole hääleõigust. Liikmesriikide rühma mitteametlikes aruteludes austatakse nii nõukogu volitusi kui ka teiste ELi institutsioonide õigusi.

Kui käesoleva jao kohaldamisega seotud küsimust tuleb arutada Euroopa Ülemkogus, nagu on ette nähtud E jao punktis 1, võetakse nõuetekohaselt arvesse küsimuse võimalikku kiireloomulisust.

Käesoleva jao sisu võetakse aluslepingutesse üle nende järgmise muutmise ajal kooskõlas aluslepingute asjakohaste sätetega ja liikmesriikide põhiseadusest tulenevate nõuetega.

B JAGU

KONKURENTSIVÕIME

Liidu üks oluline eesmärk on luua siseturg, kus on tagatud kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selle eesmärgi kindlustamiseks ning majanduskasvu ja töökohtade loomiseks peab EL edendama konkurentsivõimet kooskõlas konkurentsivõimet käsitleva Euroopa Ülemkogu deklaratsiooniga.

Sel eesmärgil teevad asjakohased ELi institutsioonid ja liikmesriigid kõik pingutused siseturu täielikuks rakendamiseks ja tugevdamiseks ning selle kohandamiseks, et pidada sammu muutuva keskkonnaga. Samal ajal võtavad asjakohased ELi institutsioonid ja liikmesriigid konkreetseid meetmeid õigusloome parandamiseks, mis on eespool nimetatud eesmärkide saavutamise üks peamisi tõukejõude. See tähendab halduskoormuse ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamist ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, ning tarbetute õigusaktide kehtetuks tunnistamist, nagu on ette nähtud komisjoni deklaratsioonis subsidiaarsuse rakendamise mehhanismi ja koormuse vähendamise rakendamise mehhanismi kohta, jätkates samal ajal tarbijate, töötajate, tervise ja keskkonna kaitse rangete standardite tagamist. Euroopa Liit jätkab ka aktiivset ja laiahaardelist kaubanduspoliitikat.

Kõigi nende sidusa konkurentsivõimepoliitika elementide osas tehtavaid edusamme jälgitakse hoolikalt ja need vaadatakse asjakohasel juhul läbi.

C JAGU

SUVERÄÄNSUS

Arvestades Ühendkuningriigi aluslepingute kohast eriolukorda, tunnistatakse seda, et Ühendkuningriigil ei ole kohustust edasiseks poliitiliseks integreerumiseks Euroopa Liiduga. Käesoleva seisukoha sisu võetakse aluslepingutesse üle nende järgmise muutmise ajal kooskõlas aluslepingute asjakohaste sätetega ja liikmesriikide põhiseadusest tulenevate nõuetega, et oleks selge, et viited üha tihedamale Euroopa rahvaste liidule ei kohaldu Ühendkuningriigile.

Aluslepingutes ja nende preambulites esinevad viited üha tihedama Euroopa rahvaste liidu loomise protsessile ei anna õiguslikku alust aluslepingute ega ELi teiseste õigusaktide ühegi sätte kohaldamisala laiendamiseks. Neid ei tuleks kasutada ei liidu pädevuse ega liidu institutsioonide aluslepingutes sätestatud volituste laia tõlgendamise toetamiseks.

Need viited ei muuda liidu pädevuse piire, mida reguleeritakse pädevuse andmise põhimõttega, ega liidu pädevuse kasutamist, mida reguleeritakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Need viited ei nõua Euroopa Liidule täiendava pädevuse andmist ega seda, et Euroopa Liit peaks teostama oma olemasolevat pädevust, ega seda, et liidule antud pädevust ei võiks vähendada ja seega anda seda tagasi liikmesriikidele.

Liikmesriikide poolt liidule antud pädevust saab muuta, et neid kas suurendada või vähendada, üksnes aluslepingute muutmise kaudu kõigi liikmesriikide nõusolekul. Aluslepingud sisaldavad juba erisätteid, mille kohaselt on mõnel liikmesriigil õigus mitte osaleda liidu õiguse teatavate sätete kohaldamises või nad on vabastatud teatavate sätete kohaldamisest. Viited üha tihedamale rahvaste liidule on seetõttu kooskõlas erinevatele liikmesriikidele võimaldatavate erinevate integratsiooniteedega ega sunni kõiki liikmesriike ühise eesmärgi suunas liikuma.

Aluslepingud võimaldavad neil liikmesriikidel, kes jagavad oma ühise tuleviku suhtes sellist nägemust, liikuda tihedama integratsiooni suunas, ilma et see kehtiks ülejäänud liikmesriikide suhtes.

Subsidiaarsuse põhimõtte eesmärk on tagada, et otsused võetakse vastu nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Õige tasandi meetme valik sõltub seega muu hulgas sellest, kas kõnealusel küsimusel on mitut liikmesriiki mõjutavaid aspekte, mida ei saa rahuldavalt korraldada liikmesriikide meetmega ning kas liidu tasandil võetav meede tooks selget kasu oma ulatuse või toime poolest võrrelduna liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega.

Kõigil liidu otsustusprotsessis osalevatel institutsioonidel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamusi, mis esitatakse kooskõlas protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artikli 7 lõikega 1. Selle tagamiseks kehtestatakse asjakohane kord.

Kui põhjendatud arvamused liidu seadusandliku akti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele mittevastavuse kohta, mis edastatakse 12 nädala jooksul pärast nimetatud eelnõu saamist, esindavad üle 55 % liikmesriikide parlamentide häältest, lisab nõukogu eesistuja küsimuse nõukogu istungi päevakorda, et pidada põhjalik arutelu nende arvamuste ja neist tulenevate tagajärgede üle.

Sellise arutelu järel ning järgides aluslepingutest tulenevaid menetlusnõudeid, katkestavad nõukogu liikmetena tegutsevad liikmesriikide esindajad kõnealuse seadusandliku akti eelnõu menetlemise, välja arvatud juhul, kui eelnõus tehakse muudatused, milles võetakse arvesse põhjendatud arvamustes väljendatud mureküsimusi.

Käesoleva punkti kohaldamisel arvutatakse liikmesriikide parlamentide hääled vastavalt protokolli nr 2 artikli 7 lõikele 1. Kõnealuse seadusandliku akti vastuvõtmises mitteosalevate liikmesriikide parlamentide hääli arvesse ei võeta.

Aluslepingutele lisatud protokollides sätestatud liikmesriikide õigusi ja kohustusi tuleb täielikult tunnustada ning neid ei tohi käsitada vähem olulistena võrreldes aluslepingute muude sätetega, sest protokollid on aluslepingute lahutamatu osa.

Eelkõige tähendab see, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kolmanda osa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitleva V jaotise kohaselt vastu võetud meede ei ole protokollidega nr 21 ja nr 22 hõlmatud liikmesriikide jaoks siduv, kui asjaomane liikmesriik ei ole teatanud, kui vastav protokoll seda võimaldab, oma soovist muuta meede enda jaoks siduvaks.

Nõukogu liikmetena tegutsevad liikmesriikide esindajad tagavad, et liidu meetme puhul, mille eesmärk ja sisu kuulub ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse, kohaldatakse selle suhtes protokolle nr 21 ja nr 22, sealhulgas juhul, kui see toob kaasa meetme jagamise kaheks aktiks.

Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 2 kinnitab, et riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse. See ei tähenda erandit liidu õigusest ning seetõttu ei tuleks seda tõlgendada kitsendavalt. Oma volituste rakendamisel austavad liidu institutsioonid täiel määral liikmesriikide julgeolekualast vastutust.

Tunnistatakse liikmesriikide julgeolekut mõjutavates küsimustes ühisest tegutsemisest saadavat kasu.

D JAGU

SOTSIAALTOETUSED JA VABA LIIKUMINE

Töötajate vaba liikumine liidus on siseturu lahutamatu osa, mis sisaldab muu hulgas liikmesriikide töötajate õigust võtta vastu tööpakkumisi kõikjal liidus. Liikmesriikidevahelised erinevused töö tasustamisel muudavad mõned tööpakkumised teistest atraktiivsemaks, mille otseseks tagajärjeks on vaba turu tingimustes töötajate liikumine. Liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid, mida liidu õiguse alusel kooskõlastatakse, kuid ei ühtlustata, on aga erinevalt üles ehitatud ning see asjaolu võib iseenesest töötajaid teatud liikmesriikidesse ligi meelitada. On õiguspärane võtta seda olukorda arvesse ning tagada nii liidu kui ka liikmesriigi tasandil ja põhjendamatut otsest või kaudset diskrimineerimist tekitamata meetmed, millega piiratakse töötajate voogusid sellises ulatuses, millel on negatiivne mõju nii päritoluliikmesriikidele kui ka vastuvõtvatele liikmesriikidele.

Liidu õigusaktide ja asjakohaste liikmesriikide seaduste edasiarendamisel võetakse Ühendkuningriigi poolt sellega seoses väljendatud muret nõuetekohaselt arvesse.

Kehtivate ELi õigusnormide tõlgendamine

Sissejuhatavas lõigus osutatud meetmete puhul tuleks arvesse võtta, et liikmesriikidel on õigus määrata kindlaks oma sotsiaalkindlustussüsteemide aluspõhimõtted ning neil on lai kaalutlusõigus oma sotsiaal- ja tööhõivepoliitika kindlaksmääramisel ja rakendamisel, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamise tingimuste määramisel.

Ehkki ELi toimimise lepingu artikli 45 kohane töötajate vaba liikumine nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul, võidakse seda õigust piirata avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohalt. Lisaks, kui see on vajalik üldisest huvist tulenevatel ülekaalukatel põhjustel, võidakse töötajate vaba liikumist piirata meetmetega, mis on proportsionaalsed taotletava õiguspärase eesmärgiga. Üldisest huvist tulenevad põhjused on näiteks töölevõtmise edendamine, tööpuuduse vähendamine, haavatavate töötajate kaitse ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse raske kahjustamise ohu vältimine, mida on sellisena tunnustanud Euroopa Liidu Kohus oma praktikas, lähtudes juhtumipõhisest analüüsist.

Tuginedes objektiivsetele kaalutlustele, mis ei olene asjaomaste isikute kodakondsusest ning on proportsionaalsed taotletava õiguspärase eesmärgiga, võidakse teatud toetustega seoses kehtestada tingimused tagamaks, et asjaomane isik ja vastuvõtva liikmesriigi tööturg on reaalselt ja tegelikult teatud määral seotud.

ELi toimimise lepingu artikli 21 kohase ELi kodanike vaba liikumise suhtes kehtivad aluslepingutes sätestatud piirangud ja tingimused ning nende jõustamiseks vastu võetud meetmed.

Majanduslikult mitteaktiivsete isikute õigus elada vastuvõtvas liikmesriigis oleneb vastavalt ELi õigusele sellest, kas nendel isikutel on enda ja oma pere jaoks piisavalt vahendeid, et mitte koormata vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi, ja kas neil isikutel on üldine ravikindlustus.

Liikmesriikidel on võimalus keelduda sotsiaaltoetuste andmisest isikutele, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust üksnes eesmärgil saada teise liikmesriigi sotsiaalabi, kuid kellel puuduvad piisavad vahendid, et nõuda elamisõigust.

Liikmesriigid võivad sotsiaalabi nõuded tagasi lükata nende teistest liikmesriikidest pärit ELi kodanike puhul, kellel ei ole elamisõigust või kellel on liikmesriigi territooriumil elamise õigus üksnes töö otsimise tõttu. See hõlmab teistest liikmesriikidest pärit ELi kodanike nõudeid toetustele, mille kaalukam eesmärk on minimaalsete elatusvahendite tagamine, isegi kui selliste toetuste eesmärk on ka hõlbustada juurdepääsu vastuvõtvate liikmesriikide tööturule.

Vaba liikumise õiguse kasutajad peavad järgima vastuvõtva liikmesriigi seadusi.

Liikmesriigid saavad kooskõlas liidu õigusega võtta meetmeid, et ennetada õiguste kuritarvitamist või pettust, näiteks võltsitud dokumentide esitamist, ja tegeleda juhtumitega, kus kolmanda riigi kodanikuga sõlmitakse või jäetakse kehtima fiktiivabielu eesmärgiga kasutada vaba liikumist liikmesriigis ebaseadusliku viibimise seadustamiseks või tegeleda juhtumitega, kus vaba liikumist kasutatakse kolmanda riigi kodanikele kehtivatest riigisisestest sisserännet käsitlevatest õigusnormidest kõrvalehoidmiseks.

Vastuvõtvad liikmesriigid võivad samuti võtta vajalikke piiravaid meetmeid, et kaitsta end isikute eest, kelle isiklik käitumine kujutab endast tõenäoliselt tõelist ja tõsist ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Et teha kindlaks, kas isiku käitumine kujutab endast vahetut ohtu avalikule korrale või julgeolekule, võivad liikmesriigid võtta arvesse isiku varasemat käitumist ja oht ei pruugi alati olla vahetu. Isegi kui isikut ei ole varem kuriteos süüdi mõistetud, võivad liikmesriigid tegutseda ennetavalt, tingimusel et see on seotud konkreetselt asjaomase isikuga.

Sellise õiguste kuritarvitamise ja pettuse vastase võitluse tõhustamiseks arendatakse koos komisjoniga liikmesriikidevahelist täiendavat teabevahetust ja halduskoostööd.

ELi teiseste õigusaktide muutmine

Märgitakse, et pärast käesoleva otsuse jõustumist esitab komisjon ettepanekud olemasolevate ELi teiseste õigusaktide muutmiseks järgmiselt:

ettepanek muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 (2) sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, et anda liikmesriikidele seoses lastetoetuste eksportimisega liikmesriiki, mis ei ole töötaja elukoha liikmesriik, võimalus indekseerida sellised toetused lapse elukoha liikmesriigi tingimustega. Seda tuleks kohaldada üksnes ELi töötajate poolt vastuvõtvas liikmesriigis esitatavatele uutele nõuetele. Samas võivad kõik liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2020 laiendada indekseerimist ELi töötajate poolt juba eksporditud olemasolevatele lastetoetuste nõuetele. Komisjon ei kavatse teha ettepanekut, et tulevast lastetoetuste võimaliku indekseerimise süsteemi laiendataks muud liiki eksporditavatele hüvitistele, näiteks vanaduspensionile;

liikmesriigi madalapalgaliste toetuste korrast tuleneva tõmbeteguri arvessevõtmiseks ettepanek muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 492/2011 (3) töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires, millega tagatakse hoiatus- ja kaitsemehhanism, mille abil reageerida olukordadele, kus pikema aja jooksul saabub teistest liikmesriikidest erakordselt palju töötajaid, sealhulgas varasemate ELi laienemiste järel rakendatud poliitika tulemusel. Seda mehhanismi kasutada sooviv liikmesriik teavitaks komisjoni ja nõukogu, et selline erandlik olukord esineb ulatuses, mis mõjutab riigi sotsiaalkindlustussüsteemi olulisi aspekte, sealhulgas selle madalapalgaliste toetuste süsteemi esmast eesmärki, või mis põhjustab raskusi, mis on tõsised ja võivad tööturul püsima jääda, või mis avaldavad avalike teenuste nõuetekohasele toimimisele erakordselt suurt survet. Pärast seda kui komisjon on teavet ja selles esitatud põhjendusi analüüsinud ja oma ettepaneku esitanud, võib nõukogu selle alusel anda asjaomasele liikmesriigile loa piirata vajalikus ulatuses juurdepääsu mitteosamakselistele madalapalgaliste toetustele. Nõukogu annaks asjaomasele liikmesriigile loa piirata uute ELi töötajate juurdepääsu mitteosamakselistele madalapalgaliste toetustele kokku kuni nelja aasta jooksul alates tööle asumisest. Piirangut tuleks kohaldada astmeliselt, alustades esialgsest täielikust väljajätmisest, kuid suurendades järk-järgult juurdepääsu sellistele toetustele, et võtta arvesse töötaja kasvavat seotust vastuvõtva liikmesriigi tööturuga. Loal oleks piiratud kestus ning seda kohaldataks uute ELi töötajate suhtes 7 aastat.

Nõukogu liikmetena tegutsevad liikmesriikide esindajad alustavad kiiremas korras tööd nende seadusandlike ettepanekutega ja teevad kõik endast oleneva nende kiire vastuvõtmise tagamiseks.

Käesolevas punktis osutatud tulevaste meetmete tulemusel ei tohiks ELi töötajaid kohelda võrreldavas olukorras ebasoodsamalt kui kolmandate riikide kodanikke.

ELi esmase õiguse muutmine

Seoses Euroopa Liidu tulevaste laienemistega märgitakse, et isikute vaba liikumist käsitlevad asjakohased üleminekumeetmed esitatakse vastavates ühinemisaktides, milles lepivad aluslepingute kohaselt kokku kõik liikmesriigid. Sellega seoses võetakse teadmiseks Ühendkuningriigi väljendatud seisukoht, mis pooldab selliseid üleminekumeetmeid.

E JAGU

KOHALDAMINE JA LÕPPSÄTTED

Iga liikmesriik võib paluda Euroopa Ülemkogu eesistujalt, et käesoleva otsuse kohaldamisega seotud küsimusi arutataks Euroopa Ülemkogus.

Käesolev otsus jõustub kuupäeval, mil Ühendkuningriigi valitsus teatab nõukogu peasekretärile, et Ühendkuningriik on otsustanud jääda Euroopa Liidu liikmeks.

(1) Nõukogu otsus pangandusliidu tulemusliku juhtimise ja euroala edasise integreerimisega seotud erisätete kohta.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).