21.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/1

1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab sügavat muret Euroopa Liidu staatuse pärast. Praegune poliitiline ja majanduslik olukord Euroopa kodanike kasvava usaldamatuse õhkkonnas ELi integratsiooniprotsessi vastu tähendab seda, et Euroopa Komisjon peab töötama solidaarsuse ja vastutustunde vaimu taastamise nimel, nagu märgiti juba ka 2016. aasta tööprogrammis. Üha rohkem on märke liikmesriikide vähesest tahtest leida ühiseid kokkukuuluvaid lahendusi. Samas peaks ELi tegevuse nurgakivi olema kodanike veenmine, et ELi eesmärgid on ka nende omad.

2.

Pagulaskriis nõuab viivitamatuid humanitaarmeetmeid. Samas tuleb eritähelepanu pöörata raskustele, millega on vastamisi Euroopa riikide valitsused, et toetada lahendusi, mille kiidavad heaks kõik Euroopa kodanikud, kes on hirmul ja tunnevad end ebakindlalt. Vaja on avada ohutud legaalsed koridorid ja EL peab kindlalt liikuma ühise varjupaigasüsteemi suunas, viies lõpule 2016. aasta mais ja juulis käivitatud poliitilised ja seadusandlikud algatused. Euroopa Komisjon peaks suurendama jõupingutusi, jõustamaks õigusriigi põhimõtteid ELi õigustiku rakendamisel rände- ja varjupaigaküsimustes ning tagamaks Schengeni ala vastutustundliku haldamise, et taastada vastastikune usaldus ja vaba liikumise ala jätkusuutlikkus. Schengeni lepingu ohustamine annaks hoobi Euroopa projekti südamesse ja pärsiks selle arengut. Õiglane nõudmine korraldada paremini välispiiride kontrolli ja haldamist täielikus kooskõlas õigusriigiga, üldsuse õigustatud nõudmine suurema ohutuse ja julgeoleku järele ning nõue teha tihedamat koostööd terrorismivastase võitluse alal ei tohi tähendada müüride püstitamist ELi sees ega inimeste vaba liikumise piiramist.

3.

Suurt muret valmistab Euroopa-vastaste meeleolude levik ning ksenofoobsete ja populistlike liikumiste üha kasvav poliitiline esindatus riikide parlamentides ja ühiskonnas üldisemalt, ohustades niiviisi Euroopa demokraatlikke väärtusi. Mõnes liikmesriigis suudavad need liikumised mõjutada valitsust. Vaenulikkus Euroopa vastu tervikuna võib viia ohtlike aruteludeni valitsustele antud loobumismehhanismide üle nende hetkelistest poliitilistest vajadustest lähtuvalt. Sellele osutasid selgesti Brexiti üle toimunud arutelud. EL peab andma vastuse sellele protektsionismi ja natsionalismi poole kaldumisele, seistes sellele vastu ka kultuuri pinnal.

4.

Me ei tohiks samas unustada ega õõnestada kordaminekuid, mida EL on siiani saavutanud, ning majanduslikku integratsiooni tuleb nüüd täiendada tugevama poliitilise ja sotsiaalse integratsiooniga. Ühtne turg on Euroopa integratsiooni keskne osa ja võrdsed võimalused tuleb iga hinna eest säilitada. Kodanikud peavad edusammudes aktiivselt osalema. Kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi dialoogi tuleb tugevdada ja struktureerida kodanikuühiskonna, sh sotsiaalpartnerite abil, kellel on otsustav tähtsus Euroopa uue kursi määramisel.

5.

Selle kultuurilise muutuse esiplaanil on noored, kuna tööpuudus mõjutab enim just neid, kuid nende võimalused kriisi lahendada on ka suurimad. Saadud õppetundidele tuginedes näitab Erasmuse põlvkond avatust ja valmisolekut suhelda ning kasvada koos teiste rahvaste ja kultuuridega. Sel põhjusel peab komisjon noortegarantii kesistele tulemustele lisaks pakkuma muidki võimalusi kõigile noortele, et nad saaksid kasu Euroopa vahetustest, sõltumata oma haridustasemest ja tööhõiveseisundist.

6.

Jätkuvalt ebakindlas majandus- ja sotsiaalses kliimas nõutakse Euroopa Komisjonilt kõigi olemasolevate võimaluste kasutamist majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade ja sotsiaalse progressi edendamiseks. Finants-, tootmis- ja sotsiaalsed investeeringud ei ole kaugeltki saavutanud kriisieelset taset. Vaja on majanduskasvu soodustavat makromajanduslikku keskkonda, mida hästi toimival siseturul toetab soodne investeerimiskeskkond. Käsitleda tuleb rahvusvahelise konkurentsivõime igat aspekti; suurenev sisenõudlus võib anda Euroopa ettevõtetele hoogu maailmaturul, ergutades positiivset mõjuringi, millest saavad kasu kõik.

7.

Majandusjuhtimine peab olema suunatud majanduskasvu ja sotsiaalse progressi saavutamisele, rakendades kõik majandus- ja rahaliidu lõpuleviimist käsitlevas teatises ning 2016. aasta majanduskasvu analüüsis sätestatud prioriteedid. Riigipõhistes soovitustes tuleks majanduskasvu ergutamiseks paremini ära kasutada stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikkust. Suurendada tuleb vastutust Euroopa poolaasta eest, kaasates kogu kodanikuühiskonna ning tunnustades sotsiaalpartnerite eripära Euroopa ja riiklikul tasandil.

8.

Ajakohastatud strateegia „Euroopa 2020“ peaks haakuma ÜRO 2030. aasta tegevuskavaga, hõlmates uued säästva arengu eesmärgid, käsitledes majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte üksteisest lahutamatute ja vastastikuses sõltuvuses olevate komponentidena ning uuendades jõupingutusi jõudmaks nende sotsiaalsete eesmärkideni, milles ELil on mahajäämusi.

9.

Komitee palub komisjonil võtta juhtohjad, et Euroopa Parlament ja nõukogu saavutaksid üksmeele ja pühendumuse ELi sise- ja välispoliitilise tegevuskava rakendamisel.

10.

Seda silmas pidades kutsub komitee komisjoni üles keskenduma 2017. aasta tööprogrammis kolmele strateegilisele valdkonnale, konstateerides, et nii sise- ja välismõõde kui ka majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline mõõde on lahutamatud.

—

Selleks et investeeringute kava moodustaks vähemalt 2 % ELi SKPst, soovitab komitee eelarvepoliitilisi stiimuleid, mh avaliku sektori investeeringute kaudu, mis on suunatud innovatsiooni ja majanduskasvu ergutavatele investeeringutele, prioriseerides selliseid sektoreid nagu energeetika, transport ja lairibataristu, digiteerimine, vähese CO2-heitega ringmajandus, sotsiaalmajandus, ettevõtlusoskused ja kvaliteetsed töökohad. Euroopa fondide kasutamine peab olema kooskõlas nende eesmärkidega. Edendada tuleb jätkusuutlikke ettevõtteid ja tööstuse kasvu, nagu ka VKEdele suunatud kava.

—

Euroopa poolaastaga seoses kutsub komitee komisjoni üles täpselt järgima ja täitma kõiki eesmärke – nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid –, mis on seotud sotsiaalala riigipõhiste soovituste koostamisega, et saavutada konkreetseid tulemusi strateegia „Euroopa 2020“ vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemise eesmärkidele jõudmisel.

—

Ühtse turu lõpuleviimine nõuab komisjoni kindlat pühendumust 2016. aastal seatud eesmärkidele. Töötajate vaba liikumine peaks jääma prioriteediks. Õiglane liikuvus tähendab, et tagatakse vastavus võrdse kohtlemise ja kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise põhimõtetele kooskõlas Euroopa õigustikuga Euroopa töötajatele.

—

President Jean-Claude Junckeri väljendatud põhimõtte „Samas töökohas võrdse töö eest võrdne tasu“ rakendamine ELi tööjõu liikuvuse raamistikus on komitees arutamisel. Komitee on juba väljendanud muret moonutuste pärast, mis võivad kahjustada tööturule integreerimist ja ausat konkurentsi.

—

Majandus- ja rahaliit on ühtse turu kese ja komitee rõhutab selle majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise samba arendamise vajadust. Euroala (sh sellega liituda soovivad riigid) vajab tugevamat identiteeti.

—

Digiteerimise pakutavate võimaluste kasutamine nõuab meetmete võtmist paljudes valdkondades. Komitee kutsub komisjoni üles algatama korrapärane konsulteerimine, et juhtida tööhõive, tootmise, tarbimise ja kodanikele suunatud avalike teenuste kvaliteedile ning kvantitatiivsetele aspektidele avalduvat mõju. Eritähelepanu tuleb osutada digitaaloskuste tegevuskava rakendamisele, tagades täpsemalt juurdepääsu kõigile.

—

Energialiit ei ole kaugeltki valmis. Komitee innustab komisjoni energialiidu strateegia rakendamist kiirendama, et tagada energiaallikate mitmekesistamise ja täielikult integreeritud energia siseturu abil energiavarustuse kindlus ja mõistlikud hinnad. Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamiseks on vaja õiglast üleminekufondi. Kliimapoliitika vallas tuleb kohe võtta konkreetseid meetmeid. Komisjon peaks tagama kodanikuühiskonna ja üldiselt kodanike laiema osalemise Pariisi kokkuleppe edasiarendamises, läbivaatamises, aga eelkõige rakendamises ülemaailmsel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

—

Pagulaskriis vajab asjakohast käsitlemist. Vaja on avada ohutud humanitaarkoridorid ja EL peab kindlalt liikuma ühise varjupaigasüsteemi suunas.

—

2016. aastal on EL ülemaailmse osalejana kasvanud ja ta peaks parandama oma positsiooni rahu ja stabiliseerimise edendamisel kriisipiirkondades. Kahjuks on ELi mõju maailmas seni nõrgendanud ebapiisav sisemine ühtekuuluvus ja poliitilise tahte puudumine. Tõhusa välistegevuse eeltingimuseks on võimalikult kaugeleulatuvad integreeritud poliitikameetmed, mis hõlmavad nii välis- kui ka sisepoliitikat.

—

Vaja on täiendavaid praktilisi meetmeid, et suurendada Euroopa julgeolekut: tugev ühine välispoliitika avatud konfliktide käsitlemiseks naaberriikides, teiste rahvusvaheliste institutsioonidega kooskõlas olev arengupoliitika, rahvusvaheline politseikoostöö ja tõhus välispiiride kontroll, mis ei piira isikuvabadusi ega kahjusta eraelu puutumatust.

—

Komitee peab loomulikuks viia lõpule käimasolevad kahepoolsed kaubandus- ja investeerimisläbirääkimised, tagades huvide tasakaalu, nagu see määratleti komitee arvamuses komisjoni teatise „Kaubandus kõigile“ kohta, samuti tegutseda nende kohase rakendamise nimel. Läbipaistvuse ja huvide õiglase tasakaalu poole tuleb püüelda ka mitmepoolses lähenemisviisis WTO raames toimuvatele kaubandusläbirääkimistele. Keskkonna-, sotsiaal-, tööhõive-, tarbija- ja muid norme ning avalikke teenuseid ei tohiks ELi lepingutega nõrgendada ning tegelikult peaks lepingute abil püüdma neid hoopis täiendada.

—

ÜRO ülemaailmne säästva arengu tegevuskava aastani 2030 tuleb integreerida ELi välistegevuse poliitikavaldkondadesse.

—

Komitee kutsub komisjoni üles suunama jõupingutused sellele, et mõjutada ja innustada kliimatehnoloogiate ja -lahenduste arendamist ning eksporti kogu maailmas.

—

Komitee palub komisjoni algatada arutelu ELi töökorralduse üle. Peame ühises visioonis uuesti kinnitama Euroopa väärtused, Euroopa solidaarsuspõhise mõõtme, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja osalusel põhineva kaasava demokraatia ülesehitamise.

—

Komitee nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult liikmesriikide kooskõla õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste hartaga ning sekkuks aktiivselt iga rikkumise korral.

—

Komitee on pettunud, et komisjon ei ole kohaselt arvesse võtnud komitee panust 2016. aasta tööprogrammi ega ole pidanud vajalikuks korraldada laiaulatuslikku arvamustevahetust komisjoni enda tehtud poliitiliste valikute üle. Süsteemse dialoogi loomine kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja sotsiaaldialoogi tugevdamine kõigil tasandeil on võti ELi eesmärkide saavutamiseks.

—

Investeeringud taristusse, tootmisse ja kvaliteetsetesse töökohtadesse

—

Uuendatud Euroopa poolaasta majanduskasvu, konkurentsivõime ja sotsiaalse progressi nimel

—

Kiire liikumine vähese CO2-heitega ringmajanduse suunas

1.1.

Tööhõive jääb ka 2017. aastal peamiseks prioriteediks, eelkõige uute töökohtade loomise teel pikaajalistele töötutele, naistele, noortele ja sisserändajatele.

1.2.

Komisjon peaks hindama Euroopa fondide kasutamist ja tagama rahaliste ressursside eraldamise sihipärasel ning innovatsiooni ja majanduskasvu maksimaalselt ergutaval viisil, seades esikohale investeeringud taristusse, tootmisse ja kvaliteetsetesse töökohtadesse. ELi fondide kasutamisel esinevaid rikkumisi on vaja paremini kontrollida ja karistada.

1.3.

Sotsiaalteenuste sektorid on ühed suuremad uute töökohtade loojad Euroopas. Seepärast peaks komisjon koostama tegevuskava, et kasutada maksimaalselt sektori võimalusi ja avada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendid sotsiaalsektorile.

1.4.

2017. aastal tuleks iga-aastases majanduskasvu analüüsis prioriseerida ka sotsiaalseid investeeringuid ning aidata mahajäänud majandustel saavutada Euroopa majanduslikud ja sotsiaalsed standardid.

1.5.

Oskusi tuleb parandada Euroopa oskuste uue tegevuskava ja noorte tööhõive paketi (noortegarantii, Euroopa Õpipoisiõppe Liit) kiire rakendamise teel.

1.6.

Ringmajanduse tegevuskavas visandatud meetmed tuleb viivitamatult rakendada, prioriseerides meetmeid, mis aitavad tagada konkurentsivõimelisema keskkonna Euroopa ettevõtete jaoks. Komitee soovib, et komisjon uuriks kõiki sidusrühmi ühendava ja komitee juures tegutseva avatud Euroopa ringmajanduse platvormi teostatavust.

—

Taristu, tootmise ja avalike teenuste digiteerimise innustamine

—

Paremad oskused ja suurem heakskiit digitaalsetele muutustele kogu ühiskonnas ja töötajate hulgas

2.1.

Tööstuse digiteerimine on Euroopa majanduse konkurentsivõime otsustav tegur. Digiteerimisprotsess mõjutab märkimisväärselt Euroopa kodanikuühiskonda ja on muutunud inimeste elus elementaarseks. Komitee kui organiseeritud kodanikuühiskonda esindav valdkondadevahelise vastutusega kogu tegutseb Euroopa kodanikuühiskonnas sellele poliitikale suurema heakskiidu saamise nimel.

2.2.

Muude oluliste majandusmuutustega (nt üleminek ühistarbimisele ja vähese CO2-heitega majandusele) kokku põimitud digitaalmajanduse potentsiaal peab olema strateegilisemalt suunatud ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks.

2.3.

Kõrvaldamaks erinevusi üksikisikute, aga samuti väikeettevõtjate vahel, tuleks digiteerimise tegevuskava täies ulatuses kasutada aruka tööstusliku tootmise, arukate võrkude, aruka transpordi ja liikuvuse, arukate eluasemete ning arukate kogukondade arendamiseks. Lisaks on piisavalt võimalusi kasutada digiteerimist avalike teenuste ja avaliku halduse parandamiseks. Komisjon peaks selles valdkonnas propageerima liikmesriikide vahel parimate tavade jagamist.

2.4.

Kaasata tuleks sotsiaalpartnerid kui koordineeritud Euroopa strateegia osalised, et rakendada digiteerimisprotsessi probleemide lahendamisse kõik sotsiaaldialoogi vahendid, maksimeerida kvaliteetseid tööhõivevõimalusi, täiendada asjaomaste töötajate oskusi või pakkuda neile ümberõpet ning leida uusi viise nende töötajate kaitsmiseks. Igakülgse lähenemisviisi tagamiseks on soovitatav algatada regulaarsed konsultatsioonid teiste kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

—

Energialiidu strateegia, sealhulgas selle välismõõtme rakendamine

—

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu (COP21) otsuste rakendamine ja edendamine kogu maailmas

—

Õiglase ülemineku tagamine vähese CO2-heitega majandusele

3.1.

Komisjon peab jätkama kaugelevaatava strateegia rakendamist kooskõlas tööprogrammiga, mis oli lisatud 2015. aasta teatisele energialiidu olukorra kohta.

3.2.

Komitee ettepanek Euroopa energiadialoogi kohta peab saama põhimehhanismiks, mis tagab kodanikuühiskonna teadmiste, murede ja huvide kaasamise energialiidu protsessi.

3.3.

COP21 otsused on vaja viivitamatult ja organiseeritud kodanikuühiskonda täiel määral kaasates rakendada. Rahvusvahelisel tasandil konkureerivatel ettevõtetel peavad olema võrdsed tingimused, et vältida süsinikdioksiidi leket. Õigeks signaaliks oleks üleskutse ELi liikmesriikidele anda teada riiklikult kindlaksmääratud panused. Arvestada tuleks ka vajadusega alustada uuesti investeerimist rohelistesse tehnoloogiatesse ja kindlustada ELi juhtiv positsioon selles valdkonnas.

3.4.

COP21-l võetud kohustuste valguses tuleb hoolikalt hinnata süsinikdioksiidi lekke ohtu ja rakendada poliitikameetmeid selle edukaks kõrvaldamiseks, võttes eelkõige aluseks Euroopa Liidu saastekvootidega kauplemise süsteemi aastatel 2021–2030.

3.5.

Toidusüsteem on ühelt poolt üks kliimamuutuste peamine põhjus ja teiselt poolt kannatab märkimisväärselt selle tõttu. Põllumajandusliku toidutööstuse rolli kliimamuutustega kohanemisel ja nende mõju leevendamisel tuleb tugevdada. ELi ringmajanduse tegevuskavas tuleks esile tõsta toidujäätmete vältimise ja vähendamise tähtsust ning kodanikuühiskonna jõupingutusi.

3.6.

Lisaks õiglasele üleminekufondile peab EL rakendama innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi ning kaasama sotsiaalpartnerid ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid nende fondide juhtimisse.

3.7.

Võttes aluseks tulemused, milleni jõuti komitee uuringus kavandatud aegumise kohta, tuleks käivitada katseprojekt, et lisada toote märgistussüsteemi märge hinnangulise või keskmise minimaalse kasutusaja kohta.

—

Arenev tööstus ja toimiv kapitaliturgude liit

—

Konkurentsivõimelise ja rohelisema majanduse edendamine, sotsiaalsete ettevõtete arendamine ning innovatiivsete mudelite rakendamine

—

Töötajate õiglase liikumise võimaldamine kõigile

—

Õiglasema maksustamine suunas

4.1.

Kuna tööstus on ühtse turu süda, peab Euroopa Liit jätkuvalt keskenduma tööstuse taaselavdamisele ja saavutama püstitatud eesmärgi: suurendama selle osakaalu ELi SKPs 2020. aastaks 20 %-ni. Eritähelepanu tuleks osutada terasetööstuse ees seisvatele raskustele riigiabi ümberkujundamise ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi sihipärasema kasutamise abil. Euroopa kaitsetööstuse tegevuskava, mis lubaks kaitsealastes hangetes saavutada märkimisväärset kokkuhoidu, tuleb samuti käiku lasta.

4.2.

Komitee nõuab tõhusaid meetmeid rahastamisele juurdepääsu parandamiseks lisaks kapitaliturgude liidu raames juba käivitatud algatustele. Finantssektori reguleerimis- ja järelevalveraamistikku (mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve) tuleks kohandada, et piirata õigusliku arbitraaži ohtu. Sellega seoses tuleb käsitleda ka varipangandust. Lisaks tuleks luua viise, mis aitaksid paremini kasutada riiklikes investeerimisfondides olevat kapitali. Pangandusliidu loomise protsessis peaks pangandusteenuste puhul viitama avaliku teenuse aspektile. Kodanikel peab olema võimalik neid teenuseid kasutada, teades, et need on läbipaistvad, usaldusväärsed ja vähekulukad.

4.3.

Vaja on konkreetset tegevuskava, et käsitleda VKEde, sh mikro- ja pereettevõtete ees nii kodumaal kui ka piiriülesel kauplemisel esinevaid takistusi.

4.4.

Sotsiaalsete ettevõtete täieliku potentsiaali vallandamiseks nõuab komitee, et komisjon käivitaks sotsiaalmajanduse tegevuskava, pakkudes tervikliku ökosüsteemi selle kasvuks ja arenguks.

4.5.

Komitee toonitab vajadust suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja toetada rohelist majandust. Selles olukorras on ühtse turu strateegia läbivaatamise käigus 2017. aastal tähtis lisaks võrdsete võimaluste säilitamise põhimõttele julgustada uusi ettevõttemudeleid, mis tasakaalustavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte. Jagamismajanduse, funktsionaalse majanduse ja ringmajanduse õitsenguks on vaja selgeid juhiseid. Tähtis on kõikehõlmav lähenemisviis, mis võtab sidusas poliitikaraamistikus arvesse erinevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaaspekte. Otsustav tähtsus on ambitsioonikamal ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegial, milles tunnustatakse paremini ettevõtjate panust ühisesse heaollu, kasutades heaolu ja sotsiaalse arengu mõõtmisel SKPd täiendavaid näitajaid.

4.6.

Uute direktiividega kooskõlas olevate riigihangete küsimuses on vaja hõlbustada sotsiaalklausli ja reserveeritud turu rakendamist, koostades selleks hankijatele juhendi.

4.7.

Tagada tuleb töötajate õiglane liikuvus. Seda silmas pidades koostab komitee praegu arvamust komisjoni ettepaneku kohta vaadata läbi direktiiv 96/71/EÜ ja käsitleb teemasid, mis seonduvad teenuste osutamise vabaduse ja nii ausa konkurentsi säilitamise kui ka võrdse kohtlemise toetamisega tööturul.

4.8.

Ühise põllumajanduspoliitika meetmete kujundamisel 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise käigus tuleks tagada, et Euroopa põllumajanduse keskmesse jäävad mitmeotstarbelisus, perefarmid ja jätkusuutlikkus. Komisjon peaks kõikehõlmava lähenemisviisi abil valmistama ette Euroopa toidustrateegia, mis hõlmab kogu tarneahelat põllumehest tarbijani ning tagab lisaks eri poliitikavaldkondade sidususe, ulatudes põllumajanduspoliitikast kaubandus-, haridus- ja kliimapoliitikani.

4.9.

ELi linnade tegevuskava on ülimalt tähtis. Komisjon peaks koostama maapiirkondade kohta valge raamatu. Samas tuleb aga märkida, et maa- ja linnapiirkonnad on omavahel tihedalt seotud ja muid võimalusi ei ole.

4.10.

Oluline on kasutada tööhõive võimalusi, mida eelkõige teenuste, digiteerimise ja töötajate liikuvuse osas pakub ühtse turu edendamine. Ühtse turu korralik toimimine ja inimeste turvalisust tagav võrgustik, nagu ka aus konkurents, on Euroopa majanduse taastamise alus. Komitee rõhutab ka vajadust käsitleda palgavaeste olukorda ja töötada välja tõhusad vahendid ja poliitikameetmed, et kindlustada äraelamist võimaldav töötasu ja tagada uute töösuhete kindlus.

4.11.

Edasiminekuid on vaja äriühingute tõhusa maksustamise tegevuskava osas, esmajoones seoses äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasiga. Komitee nõuab otsustavaid samme maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemisel. Makse tuleks koguda majandusliku sisu asukohas. Sellega seoses soovib komitee tagada, et EL oleks täielikult kaasatud OECD tegevuskavva, mille eesmärk on maksustamise vältimise, maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastane võitlus.

4.12.

Komiteel on heameel selle üle, et komisjon keskendus Euroopa poolaasta viimases tsüklis madalapalgaliste maksumaksjate maksukoormuse järkjärgulisele nihutamisele tõhusama ja õiglasema maksusüsteemi saavutamiseks, innustades liikumist sellistele maksudele, mis koormavad vähem kui tööjõumaksud. Lisaks on maksusüsteemi reformid vajalikud, et tagada maksude ümberjaotav roll, mis võib aidata vähendada ebavõrdsust.

—

Majandus- ja rahaliidu, sh pangandusliidu väljakujundamise tegevuskava

—

Majandus- ja poliitilise liidu jätkumine

—

ELi poolaasta rakendamine strateegia „Euroopa 2020“ ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks

5.1.

Kuna rahapoliitikal on äärmiselt piiratud võimalused nõudluse ergutamiseks, on euroala majandus jäänud nn likviidsuslõksu. Struktuurse ülejäägiga riigid peavad üles näitama suuremat solidaarsust, mis peaks laiemalt toetama ekspansiivset poliitikat.

5.2.

Euroala peab suurendama oma majanduskasvu potentsiaali ja võimet tulla toime asümmeetriliste vapustustega ning edendama majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist. Selleks on vaja uut määrust konkreetse fiskaalvõimekuse kohta. Komitee nõuab euroalas makromajanduslikku dialoogi kui olulist panust majandus- ja rahaliidu demokraatlikku ja sotsiaalsesse arengusse. Komitee rõhutab, et tulevastes aruteludes ei tuleks viidata mitte „konkurentsivõime komiteedele“, vaid „konkurentsivõime, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja jätkusuutlikkuse komiteedele“. Euroala peab rahvusvahelistes organisatsioonides rääkima ühel häälel.

5.3.

Komitee loodab, et Euroopa Liidu institutsioonid alustavad tegevuskava teist etappi, et kujundada 2017. aastal välja majandus- ja rahaliit, andes euroalale selge identiteedi. Asjakohane tegevuskava peaks sisaldama poliitilist arutelu institutsiooniliste etappide rakendamise üle, millest mõned võivad nõuda aluslepingute muutmist.

5.4.

Aruteludes peaks ideaalis käsitlema järgmisi küsimusi: tugevam struktuur euroala jaoks, euroala fiskaalvõimekus ja euroala liikmesriikide ühine võlakirjade emiteerimise süsteem, mida korraldab Euroopa Valuutafond; majandus- ja rahaliidu aruandluse parandamine ja demokraatlik legitiimsus tänu Euroopa Parlamendi volituste suurendamisele, ning parema struktuuriga parlamentidevaheline konverents ja liikmesriikide parlamentide suurem pühendumus, samuti hääletussüsteem, mille puhul hääletavad majandus- ja rahaliidu pädevusse kuuluvate küsimuste üle üksnes euroala riikide Euroopa Parlamendi liikmed.

5.5.

Sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoog võib Euroopa poolaasta osana hoogustada edukaid, jätkusuutlikke ning kaasavaid majandus-, tööhõive- ja sotsiaalreforme. Riikide parlamendid tuleb kaasata riiklike reformikavade planeerimisse ja hindamisse ning riigipõhiste soovituste rakendamisse kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega. Sotsiaalpartneritel on seoses nende ainupädevuse, kohustuste ja ülesannetega täita eriline roll.

5.6.

Viivitamatult tuleb võtta meetmeid madalapalgaliste ja haavatavate töötajate turvavõrkude sisseviimiseks, leibkondadele äraelamist võimaldava töötasu tagamiseks, vaeste piirkondade probleemide käsitlemiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks. Euroopa sotsiaalõiguste sammas tuleb täpselt määratleda ja viia ellu 2017. aastal sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivsel osalusel. Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks aitama toetada jätkusuutlikku majandusarengut ja töökohtade loomist ja selleks peaks see andma käegakatsutavaid tulemusi, et parandada eurooplaste elu- ja töökvaliteeti ning edendada tõhusaid ja kaasavaid tööturge ning kvaliteetseid ja kõigile kättesaadavaid avalikke teenuseid.

5.7.

Finantsliidu osana on pangandusliidul võtmeroll euro usaldusväärsuse tagamisel ja ulatuslikumal riskide jagamisel erasektoriga. Euroopa hoiuste tagamise skeemi ettepanek on pangandusliidu rajamise oluline komponent. Täiendava riskide jagamise sisseviimine Euroopa hoiuste tagamise skeemi ettepaneku alusel peab käima käsikäes edasise riskide vähendamisega pangandusliidus. Mõlemaga tuleb tegeleda paralleelselt ja viivitamatult ning ka tegelikult ellu viia. Komisjon peaks läbi viima kõikehõlmava ja põhjaliku mõjuhinnangu, et tugevdada veelgi ettepaneku legitiimsust.

—

Ambitsioonikate ja innovatiivste kaubandus- ning säästva arengu peatükkidega kaubanduslepingute sõlmimine

—

Sotsiaal- ja kodanikuühiskonnadialoogi eeliste kasutamine

6.1.

Vaja on arengu- ja kaubanduspoliitika meetmete sidusust. Nagu teatises „Kaubandus kõigile“ on märgitud, ei tohiks ELi lepingutega nõrgendada keskkonna-, sotsiaal-, tööhõive, tarbija- ega muid norme ega avalikke teenuseid, vaid neid peaks hoopis parandama.

6.2.

Sellises olukorras peab komitee oluliseks viia käimasolevad kahepoolsed kaubandus- ja investeerimisläbirääkimised (sh Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping, ELi ja Jaapani leping, ELi ja Hiina investeerimisläbirääkimised, ASEANi riikidega peetavad läbirääkimised ja kõik muud arutusel olevad majanduspartnerluslepingud) tasakaalustatult lõpule ning pärast lepingute ratifitseerimist jälgida nende tegelikku rakendamist.

6.3.

Läbipaistvuse ja huvide õiglase tasakaalu poole tuleb püüelda ka mitmepoolsetel läbirääkimistel teenustekaubanduse lepingu ja keskkonnatoodete üle.

6.4.

Kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste käik ei tohiks nõrgestada ELi võetud kohustusi WTO ees ega tugevat mitmepoolset ülemaailmset kokkulepet, ning võimalusel tuleks vältida vastuolulisi eeskirju. WTO läbirääkimiste raames on näiteks vaja rohkem tähelepanu pöörata e-kaubandusele.

6.5.

Kaubandus on võtmetähtsusega teema ELi tööstusliku tootmise sektori jaoks ja Euroopa turu kaitsmisel ebaausa käitumise ja dumpingu eest ajakohastatud kaubanduse kaitsevahendite abil, et täielikult kaitsta siseturgu kõlvatu impordi eest ELi mittekuuluvatest riikidest. Kuid Euroopa Komisjon peaks hoolikalt hindama Hiinale turumajandusliku staatuse andva otsuse mõju.

6.6.

Ehkki Euroopa Komisjoni poolt hiljuti tehtud ettepanek investeerimiskohtu süsteemi kohta on edasiminek, võrreldes oma maine kaotanud ja USA toetatud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismiga, on see siiski vastuoluline ja vajab täiendavat analüüsi.

6.7.

ELi kaubanduspoliitika peaks arvesse võtma erinevaid arvamusi, mida on väljendatud kaubanduslepingute tagajärgede kohta. Eritähelepanu tuleks osutada kodanikuühiskonna kõiki osalisi hõlmavate ühisorganite kaasamisele vabakaubanduslepingute kõikide aspektide järelevalvesse. Komitee eksperditeadmised annavad sellesse töösse väärtusliku panuse. Tulevaste ja käimasolevate läbirääkimiste mõju-uuringud jäävad läbirääkimiste jälgimisse kaasatud kõigi osapoolte peamiseks vahendiks.

—

Kodanike julgeoleku parandamine

—

Õigusriigi põhimõtte järgimine

—

Tõkete kõrvaldamine ja tühikute täitmine

7.1.

Euroopa kodanike kasvav nõudlus julgeoleku järele vajab kohest reageerimist, et kaitsta ELi integratsiooni peamisi saavutusi ja taastada liikmesriikide vastastikune usaldus. Terrorismivastane võitlus nõuab tihedamat koostööd nii liikmesriikide kui ka nende ametiasutuste vahel.

7.2.

Lähis-Ida rahuotsingud, rahvusvaheline politseikoostöö, välispiiride tõhus kontroll ja arengupoliitika on möödapääsmatud meetmed Euroopa julgeoleku tugevdamiseks.

7.3.

2017. aastal peab EL tugevdama Euroopa julgeoleku tegevuskavas sätestatud ELi meetmete sambaid. ELi julgeoleku tegevuskava peab tagama täieliku kooskõla õigusriigi põhimõtetega ja põhiõiguste kaitse liikmesriikides, sh demokraatia, inimõigused, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused ning toimiv kodanikuühiskonna dialoog.

7.4.

Avada tuleb arutelu ettepaneku üle võtta vastu direktiiv võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta (KOM 2008(426) (lõplik)) ning kõrvaldada takistused kodanikuühiskonna osaluse suurema edendamise teelt.

7.5.

Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 vajab uuendatud strateegiat koos selgete eesmärkide, praktiliste meetmete ja tõhusa järelevalvega edusammude üle soolise diskrimineerimise ärahoidmisel tööturul, hariduses ja otsuste langetamisel ning soolise vägivalla käsitlemisel.

7.6.

Euroopa puuetega inimeste strateegiat tuleks parandada kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee märkustega, võttes vastu asjakohased õigusaktid ja viies sisse ELi eesõiguse kaardi, mida tunnustatakse kõigis liikmesriikides.

7.7.

Vaesusevastases võitluses tuleb kindlaks määrata konkreetsed näitajad ja eesmärgid haavatavas olukorras olevate laste osas.

7.8.

Käsitleda tuleb uusi haavatavuse vorme, näiteks ebakindel töö, palgavaesus, noorte ja eakate naiste olukord, üksikemad ja naissoost sisserändajad.

—

Pagulaste korrektne kohtlemine

—

Sisserändajate integratsioon

—

Võitlus populismi ja ksenofoobia vastu

8.1.

EL peab reageerima rände- ja varjupaigaküsimustele tihedama liikmesriikidevahelise koostöö ning ühtlustatud ja praktiliste meetmete kaudu. Komitee viitab siinkohal oma soovitustele ja aruandele, mis valmisid 11 liikmesriiki toimunud teabekogumislähetuste põhjal. Prioriseerida tuleb ettepanekuid, mis esitati Euroopa Parlamendi raportis olukorra kohta Vahemerel ja vajaduse kohta töötada välja ELi terviklik rändekäsitus.

8.2.

2017. aastal on vaja luua tingimused, et kaotada Schengeni eeskirjadest tulenevad piirikontrolli erandid ning tagada Schengeni ala haldamisel õigusriigi põhimõtte järgimine.

8.3.

Kavandatud ühine varjupaigasüsteem on keskpikas perioodis mõistlikult saavutatav. Euroopa Komisjoni kavandatud seadusandlikud ja poliitikaalgatused tuleb kiirelt vastu võtta, pidades silmas rahvusvahelise kaitse taotlejate üldisi huve ning õigusriiki kui liikmesriikidevahelise tugeva solidaarsuse väljendust.

8.4.

Seetõttu on oluline uuesti arutada asüülitaotlejate ümberasustamise, ümberpaigutamise ja kaitse ettepanekut, et avada varjupaigataotlejatele legaalsed ja ohutud kanalid.

8.5.

Sellega seoses soovib komitee rõhutada, et ELi ja Türgi kokkuleppes puuduvad vajalikud garantiid, et tagada ELi põhiõiguste ja rahvusvaheliste kohustuste järgimine. Vaja on kindlat tegutsemist, et taastada positiivne koostöö nii Türgi kui ka naaberriikide ametivõimudega, sest see on endiselt keskse tähtsusega ELi piiride turvalisuse tagamisel.

8.6.

Rändepoliitikas on vaja vahendeid rändajate ja pagulaste integreerimiseks. Komiteel on heameel püüete üle kasutada ratsionaalsemalt eri Euroopa fondide kaudu saada olevaid vahendeid. Eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi raames tuleb suurendada vahendeid neile liikmesriikidele, kellel on enim probleeme rändajate ja pagulaste integreerimisel.

8.7.

Euroopas legaalselt elavate inimeste jaoks on äärmiselt tähtis, et nad osaleksid koolitustes ning saaksid abi tööturule sisenemisel ja ühiskonda integreerumisel üldisemalt. Sama tähtis on käsitleda ka üha sagenevaid võõraviha ja populismi väljendusi, mis on tihti seotud mastaapsete rändevoogudega. Euroopa sotsiaal- ja majanduspartnerite (Euroopa Ametiühingute Keskliit, Business Europe, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit, EuroChambres) ühisavaldus ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalmajanduses osalejate tehtav töö näitab õiget suunda.

—

Sisemine ühtsus välistegevuses

—

Koostöö naabrite ja strateegiliste partneritega

9.1.

EL peaks parandama oma positsiooni konfliktipiirkondades rahu ja stabiliseerimise edendamisel rahvusvaheliste institutsioonide raamistikus ja tegutsema sidusamalt. Tõhusaks välistegevuseks on vaja komisjoni sise- ja välispoliitikat hõlmavaid integreeritud poliitikameetmeid. Suhete ja koostöö parandamine strateegiliste partneritega on tugevama ülemaailmse osalejana tegutsemiseks elementaarne.

9.2.

ELi panuses koostöösse ja arengusse tuleks prioriseerida naaberriikide demokratiseerimise protsesse. Vaja on konkreetset tegevust, mida toetavad hästi kavandatud investeeringud, mida EL rahastab Maailmapangaga kooskõlastatult.

9.3.

Dialoog kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja inimestevahelised kontaktid tuleks kohaselt integreerida ELi välistegevusse. Euroopa naabruspoliitikale hinnangu andmiseks on möödapääsmatu toetada struktureeritud dialoogi sisseviimist piirkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Lisaks peaks sotsiaaldialoog muutuma Euroopa koostöö- ja arenguprogrammide lahutamatuks osaks.

9.4.

Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine peaks olema üks prioriteet. Suhted Vahemerest lõunas ja idas asuvate riikidega ei peaks julgeolekuküsimuste või pagulaskriisi tõttu keskenduma kaitsvale lähenemisviisile, vaid kujunema pigem võrdsete partnerite vaheliseks ühisarengupoliitikaks.

9.5.

Eritähelepanu tuleks suunata suhetele Venemaaga, sh aktiivsem diplomaatiline tegevus selle riigi suhtes esmajoones energiaküsimustes.

9.6.

Määrav tähtsus on vajadusel hakata rakendama nii säästva arengu eesmärke kui ka COP21 eesmärke ja need saavutada. Just säästva arengu eesmärgid peavad kujundama ELi arengukava. EL peab ennetavalt hindama meetmeid, sh eelarvevajadusi, mida on vaja selliste katsumustega toimetulekuks. Asjakohane juhtimisraamistik peab tagama kodanikuühiskonna tugeva kaasamise. Komitee kordab oma ettepanekut kutsuda kokku Euroopa säästva arengu foorum.

—

Kodanikuaktiivsuse ja osalusdemokraatia edendamine

—

Avatuse ja läbipaistvuse suurendamine

—

Kodanikuühiskonna dialoogi intensiivistamine ja sotsiaaldialoogi tugevdamine

10.1.

Lahendamaks ELi ees seisvaid ühiseid keerukaid probleeme tuleb ühiste lahenduste leidmiseks kindlasti mobiliseerida kõik sektorid ja vahendid. Nende elulise tähtsusega uuenduste hoogustamisel on kodanikuühiskonnal keskne tähtsus ja muutusteks on vaja eelkõige kodanike usaldust. Seepärast tuleb kodanikuühiskonna sidusrühmad kaasata võrdväärselt teiste sidusrühmadega, et täielikult tagada nende panusest tõeline kasu. Selleks on vaja kultuurimuutust, aga ka tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna sektori väärtuse toetamist liikmesriikides ja ELi tasandil.

10.2.

Sellega seoses tuletab komitee komisjonile meelde oma üleskutset avaldada roheline raamat selle kohta, kuidas korraldada kodanikuühiskonna dialoogi tõhusalt ja järjepidevalt.

10.3.

Komitee palub samuti veel kord parandada asjaomaste pooltega konsulteerimise protsessi, pidades silmas esindavust, juurdepääsetavust, läbipaistvust ja tagasisidet.

10.4.

Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse läbivaatamise ettepanek nõuab tegutsemist, et parandada nimetatud määruse tõhusust.

10.5.

Komitee peab osalusdemokraatia tugevdamist jätkuvalt prioriteetseks eesmärgiga suurendada Euroopa Liidu otsustusprotsessi demokraatlikku vastupanuvõimet. Komisjoni-nõukogu-parlamendi uus institutsioonidevaheline kokkulepe peaks selles kontekstis võimaldama institutsioonilistel nõuandvatel organitel, nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, avaldada otsustusprotsessis suuremat mõju seadusandlikele ettepanekutele.

10.6.

Parem õigusloome peaks olema meetod, mis tagab tõhusamad ja lihtsamad õigustekstid, mille eesmärgid on selged ja läbipaistvad. Tuleb kaaluda ettepanekut, mille kohaselt nn seadusandlik jalajälg aitaks paremini jälgida seadusandluse väljatöötamist, andes kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse osaleda õigusloomeprotsessis ja edendada sotsiaalpartnerite kaasamist, tagades nende ootuste ja vajadustega arvestamise.

10.7.

Komisjon peaks jätkama õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, milles komiteel peaks olema suurem roll. Ent õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm ei tohiks õõnestada töö- ja sotsiaalõigusi ega keskkonna- ja tarbijakaitset. Tõhusam reguleerimine, mh VKEde jaoks, saab tuleneda parema õigusloomeprotsessi avatusest ja läbipaistvusest, innustades sel viisil kasusaajaid esitama alt-üles seadusandlikke algatusi ja tuues nõnda kaasa eelkõige kodanikuühiskonna osaliste suurema kaasamise.

10.8.

2016. aasta märtsis tutvustasid Euroopa sotsiaalpartnerid nelja ühist seisukohta sotsiaaldialoogi käivitamise, pagulaste, tööstuspoliitika ja digiteerimise kohta. Need tuleb kaasata komisjoni 2017. aasta tööprogrammi ja neid sellistena edendada.