Kommenteeritud kokkuvõte

Kutsealade reguleerimiseks proportsionaalsuse kontrolli kasutuselevõtmise ettepaneku mõju hinnang

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Olukorras, kus 5600 reguleeritud kutseala ELis mõjutavad otseselt Euroopa tööjõu suurt osa, on ülemäärane reguleerimine oluline takistus ühtsele teenusteturule ja sellel on laiaulatuslik negatiivne majanduslik mõju. Regulatiivseid otsuseid tehakse sageli ilma põhjaliku analüüsi või läbipaistvate menetlusteta. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivis on nõutud, et liikmesriigid hindaksid oma õigusnormide proportsionaalsust, kuid ei pakuta ühtseid kriteeriume selle tegemiseks või ebaproportsionaalsete meetmete võtmise ärahoidmiseks.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Eesmärk on selgitada miinimumnõudeid, luues liikmesriikidele läbipaistva ja prognoositava raamistiku uute õigusnormide proportsionaalsuse hindamiseks enne vastuvõtmist. Selle eesmärk on hoida ära ebaproportsionaalsed meetmed järgmiselt:

muutes proportsionaalsuse kontrolli objektiivseks, igakülgseks ja võrreldavaks;

tagades õigusnormide ühetaolise kohaldamise kõigi liikmesriikide ametiasutuste poolt;

nõudes kindlaid tõendeid ja sidusrühmade osalemist poliitika kujundamises;

stimuleerides innovatsiooni, tagades samal ajal, et õigusnormid on ajakohased tänu perioodilisele läbivaatamisele;

muutes analüüsid avalikuks, et võimaldada vastastikust hindamist.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus?

Kutsealade reguleerimise praegune ebaühtlane järelevalve mõjutab negatiivselt ühtset turgu, teenuste osutamist ja kutsealatöötajate liikuvust. Liikmesriikide eraldiseisvad meetmed ei taga sidusat ELi õigusraamistikku liikmesriikide ametiasutuste praeguste probleemide lahendamiseks. Meetme eesmärke võiks saavutada edukamalt ELi tasandil tänu selle ulatusele ja toimele, luues ühtse ja võrreldava ELi ülese hindamismehhanismi. Võttes arvesse kutsealasid reguleerivate normide sagedast muutmist, on ilma ELi meetmeteta oht, et suureneb lõhe nende vahel, kes juba kohaldavad häid reguleerimistavasid, ning nende vahel, kes seda ei tee, mis viib omakorda suuremate erinevusteni õigusnormide kvaliteedis.. See mõjutab negatiivselt juurdepääsu kutsealale, millel on negatiivsed tagajärjed liikuvusele ja majanduslikele näitajatele.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks?

Kaaluti kolme poliitikavarianti: 1) Suunised ja tihe teabevahetus ametiasutuste vahel võiks aidata liikmesriikidel viia läbi proportsionaalsuse kontrolli, kuid väga piiratud mõjuga. ELi ülese reguleeritud kutsealade proportsionaalsuse kontrolli väljatöötamine võiks hõlmata mitut varianti. Võiks kehtestada miinimumnõuded proportsionaalsuse kontrolli teostamisele, mis põhinevad kohtupraktikal ja täiendavad seda, ning liikmesriikide hindamiste läbipaistvaks muutmine siduva vahendi (2a) või soovitusega (2b). Peale selle võiks see sisaldada täiendavaid menetluslikke aspekte, nagu avalikud konsultatsioonid ja perioodilised läbivaatamised tagamaks, et kontrollimine toimuks objektiivselt ja sõltumatult, et tagada igakülgne hindamine kõigis tegevussektorites (selle kohta on kaks allvarianti – 3a ELi direktiiv ja 3b soovitus). Ehkki variandid teineteist välistavad, on eelistatum variant 3a, sest see lahendab kõige adekvaatsemalt kõigi reguleerimistasandite probleemid (eelmõju) ja annab enim kasu.

Kes millist varianti toetab? 

Sidusrühmade vahel on üldine konsensus, et tuleks võtta ELi meetmeid, et luua selgust ja kehtestada ühtne lähenemisviis proportsionaalsuse kontrollile, ja tugev toetus selle kohustuslikkusele.

C. Eelistatud poliitikavalikute mõju

Milline kasu eelistatud poliitikavalikutega kaasneb (kui kaasneb, muul juhul märkida üldine kasu)?

Kasulikkus kutsealatöötajatele, tarbijaile ja avalikule haldusele seisneb parema reguleerimise tagamises, kuna hoitakse ära ülemääraste õigusnormide vastuvõtmise. Direktiiv garanteeriks, et liikmesriigid rakendavad kontrolli ühetaoliselt, et vältida ühtse turu killustamist. Siduv variant kohustab tagama objektiivse eelanalüüsi, selguse ja teabevahetuse, et edendada usaldusväärset ja igakülgset kontrolli, mis tagaks lõplike otsuste kindluse. Eelistatud variant suurendaks usaldust ja innovatsiooni ning edendaks tehnoloogia arengut liikmesriikide kutsealasid reguleerivate õigusnormide regulaarse läbivaatamise kaudu.

Millised kulud eelistatud poliitikavalikutega kaasnevad (kui kaasnevad, muul juhul märkida peamised kulud)?

Proportsionaalsuse hindamise üldkulud tulenevad peamiselt praegustest kohustustest, mis on sätestatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivis, ja kohtupraktikast ning ei põhjusta seega uusi täiendavaid halduskulusid. Kohaldamisala laiendamine mõnede menetluslike aspektide kaasamiseks, nagu avalikud konsultatsioonid, võib siiski suurendada avaliku sektori asutuste kulusid ja töökoormust. Teisest küljest mõjutaks eelistatud variant positiivselt kutsealateenuste ühtset turgu ja aitab järjekindlalt vältida ebaproportsionaalseid regulatiivseid tõkkeid kõigis tegevussektorites. Eelduste kohaselt edendab see sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni, eelkõige noorte töötajate seas.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Variant ei sisalda mingeid kohustusi kutsealatöötajaile ja ettevõtjaile. Pigem oleks ebavajaliku koormuse vältimine neile kasuks.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Veidi suureneksid riikide valitsuste ja komisjoni halduskulud, kuid eeldatavasti kompenseerivad selle mõju odavamad proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega seotud kohtumenetlused.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Mingit muud märkimisväärset mõju ei oodata. Põhiõigusi järgitakse täielikult.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Komisjon annaks regulaarselt aru proportsionaalsuse kontrolli rakendamisest liikmesriikide tasandil ning 5 aastat pärast vastuvõtmist viidaks läbi hindamine.