EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 10.1.2017
COM(2016) 821 final
2016/0398(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd
(EMPs kohaldatav tekst)
{SWD(2016) 434 final}
{SWD(2016) 435 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Süvendatud ja õiglasem siseturg on üks Euroopa Komisjoni kümnest prioriteedist. Euroopa Liidus majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamiseks tuleb ära kasutada kõik tema tugevad küljed ja kogu potentsiaal. 2015. aasta oktoobris võttis komisjon vastu ühtse turu strateegia, nähes ette rea meetmeid ühtse turu ajakohastamiseks ning inimeste ja ettevõtete võimaluste avardamiseks. Muu hulgas kavatseti esitada õigusakti ettepanek, et parandada teenuste direktiivi rakendamist, reformides sellega ettenähtud teatamise korda 1 . Euroopa Ülemkogu kutsus üles ühtse turu strateegiat 2 ja muid ambitsioonikalt ellu viima ning lõpetama töö erinevate komisjoni poolt ette pandud ühtse turu strateegiatega ja need ellu viima 2018. aastaks, märkides, et Olemasolevate õigusaktide parem rakendamine ja jõustamine aitab Euroopa ühtse turu ambitsioonikatest sihtidest veelgi rohkem kasu saada 3 .
Teenuste direktiivist 4 tulenevalt ei tohi teatavad siseriiklikud eeskirjad, mis piiravad asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, olla kodakondsuse ega elukoha alusel diskrimineerivad ning peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud olulise avaliku huviga. Selleks et liikmesriikide kehtestatud meetmed vastaksid nendele tingimustele ja edendada konkurentsi teenuste ühtsel turul, peavad liikmesriigid teenuste direktiivi kohaselt esitama komisjonile teate direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate autoriseerimisskeemide ja teatavate nõuete kehtestamise ja muutmise kohta.
Komisjoni hinnangul ei täida teenuste direktiiviga ettenähtud teatamiskord oma eesmärki hoolimata sellest, et viimastel aastatel on tehtud jõupingutusi selle paremaks rakendamiseks, andes suuniseid teenuste direktiivi rakendamise käsiraamatus, soodustades liikmesriikide ametiasutuste vahel kogemuste ja hea tava vahetamist ning avaldades andmeid selle kohta, kuidas liikmesriigid järgivad teadete esitamise korda. Selgub, et 2015. aastal käsitles 40 % struktuurseid dialooge, mille komisjon algatas liikmesriikide suhtes teenuste direktiivi täitmise tagamiseks, liikmesriikide uusi meetmeid. Seega tundub, et praegune teatamise kord ei ole piisavalt suutnud tagada teenuste direktiivi nõuetekohast ja täielikku rakendamist 5 .
Seetõttu esitab komisjon eraldi õigusakti teenuste direktiiviga ettenähtud teatamise korra ajakohastamiseks ja direktiivi olemasolevate sätete jõustamise parandamiseks. Sellega luuakse tulemuslikum ja tõhusama menetlus, et liikmesriigid ei saaks vastu võtta teenuste direktiiviga vastuolus olevaid autoriseerimisskeeme ja teatavaid nõudeid. Käesoleva direktiiviga ei tehta olemasolevas teenuste direktiivis muid muudatusi peale vajalike muudatuste teatamise korda käsitlevates sätetes.
Selle õigusaktiga parandataks teatamiskohustuse täitmist, suurendataks teavitamismenetluse tõhusust, parandataks teadete kvaliteeti ja sisu ning hõlmataks teatamiskohustusega sellised täiendavad nõudeid, mis, nagu teenuste direktiivi kohaldamise käigus on selgunud, võivad endast kujutada olulist tõket teenuste siseturul.
Tulemuslikum, tõhusam ja sidusam teatamiskord on abiks liikmesriikidele, aidates ennetada teenuste direktiiviga hõlmatud teenustele diskrimineerivate, põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete autoriseerimisskeemide ja nõuete kehtestamist. Sellised autoriseerimisskeemid ja nõuded vähendavad avatust ja integratsiooni majanduses, põhjustavad hinnatõusu ning vähendavad tarbijate valikuvõimalust. Samuti võivad need piirata ettevõtlust ja investeeringuid, kuna need tõenäoliselt pidurdavad ettevõtete loomist ja Euroopa turule tulekut. Kavandatav õigusakt tõenäoliselt aitab suurendada Euroopa teenuseturgudel konkurentsi ja süvendada integreerimist, tuues kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega
Käesoleva direktiiviga täiendatakse teenuste ühtse turu läbipaistvusdirektiivi 6 kohast kaupade ja infoühiskonna teenustega seotud nõuetest teatamise korda. Kahe direktiivi vahelist seost on reguleeritud mõlemas õigusaktis.
Käesoleva direktiiviga täiendatakse ka kutsekvalifikatsioonide direktiivi 7 kohast aruandekohustust. Selles on artikkel, millega määratakse selgelt kindlaks kahe õigusakti vaheline seos ning sellest tulenevaid kohustused.
Käesoleva direktiivi rakendamisel kasutatakse IMI määrusega 8 loodud siseturu infosüsteemi.
•Kooskõla muude liidu poliitikavaldkondadega
Käesolev direktiiv võetakse vastu lisaks muudele teenuste valdkonna poliitikaalgatustele, mis tehakse vastavalt ühtse turu strateegiale. Eelkõige täiendab see proportsionaalsuse kontrolli käsitlevat direktiivi. Viimasega kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid hindavad kutsekvalifikatsioonide direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate siseriiklike õigusaktide eelnõude proportsionaalsust. Mõned kutsekvalifikatsioonide direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad meetmed kuuluvad ühtlasi ka teenuste direktiivi ja sellega ettenähtud teatamiskohustuse kohaldamisalasse. Nende puhul peaks praeguse teatamise korra kohaselt esitatav teave proportsionaalsuse hindamise kohta rahuldama ka proportsionaalsuse kontrolli käsitleva direktiivi nõudeid. Tagatakse kooskõla kõnealuste aktide vahel.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1 ning artiklitel 62 ja 114.
ELi toimimise lepingu artikli 53 lõige 1 ning artiklid 62 ja 114 annavad ELile pädevuse võtta meetmeid ühtse teenusteturu suhtes. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikele 1 ja artiklile 62 vastuvõetud ELi normide eesmärk peaks olema liikmesriikides füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alustamise ja tegutsemise lihtsustamiseks neid käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamine. ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaselt on ELil teatavatel tingimustel ühtse turu loomise ja toimimise huvides pädevus võtta vastu ELi õigusakte.
Käesoleva direktiiviga kehtestatud teatamise korra eesmärk on kaitsta asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, mis kuulvad liidu aluspõhimõtete hulka. Eelkõige on ettepaneku eesmärk tagada, et teatavad asutamisvabadusele ja teenuste osutamise vabadusele kehtestatud siseriiklikud piirangud on kooskõlas teenuste direktiiviga ja aitavad kaasa selle jõustamisele.
Käesoleva direktiiviga ettenähtud teatamise kord annab võimaluse analüüsida siseriiklikke õigus- ja haldusnorme ning võtta ennetusmeetmeid, kui teenuste direktiivi asjakohaseid sätteid ei ole järgitud. Teenuste direktiivi kohaselt peavad liikmesriikide autoriseerimisskeemid ja teatavad nõuded vastama diskrimineerimiskeelu, vajalikkuse ja proportsionaalsuse tingimustele. Direktiivis on ka konkreetsed sätted autoriseerimisskeemide (näiteks menetluslikud tagatised) ja teatavate nõuete kohta (näiteks kindlustusnõuded).
Teatamise kord aitab ära hoida tõkkeid ühtsel turul, mis tulenevad siseriiklike õigusaktide erinevast kujunemisloost, ning ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnorme teenuste direktiiviga hõlmatud teenuste puhul, parandades ELi ühtse teenusteturu toimimist ning edendades töökohtade loomist ja majanduskasvu.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Käesoleva seadusandliku ettepaneku üldeesmärk on tagada, et ELi ühtne teenusteturg, mis ei piirdu ühe liikmesriigi territooriumiga, vaid hõlmab tervet ELi, toimiks ladusalt. Kuna ELi ühtne turg on laadilt riikidevaheline, saab riiklike meetmete eelnõude vastavust teenuste direktiivile tõhusalt ja sidusalt kontrollida ning selleks ettenähtud IT-vahendit hallata ainult ELi tasandil. Käesoleva direktiiviga nähakse teenuste direktiiviga kehtestatud senise teatamise korra asemel ette uus teatamise kord.
•Proportsionaalsus
Käesolevas direktiivis esitatud meetmed on proportsionaalsed selle eesmärgiga tõhustada teatamise korda teenuste direktiivi jõustamise parandamiseks. Võrreldes senise korraga on käesolevas direktiivis teatamise kohustust selgemalt kirjeldatud ja see on paremini kooskõlas teenuste direktiivi kohaldamisalaga. Täpsemalt on sätestatud teatatud meetmete eelnõude suhtes läbiviidav konsulteerimismenetlus, parandatud eelnõu kättesaadavust sidusrühmadele, täpsustatud ja ühtlustatud komisjoni võimalust võtta vastu otsuseid teatatud meetmete kohta ning täpsustatud teatamata jätmise õiguslikke tagajärgi kooskõlas kohtupraktikaga.
Need meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik tuvastatud probleemide kõrvaldamiseks ja seatud eesmärkide saavutamiseks. Neist ei tulene kohustusi teenuseosutajatele ega ebaproportsionaalseid kulusid liikmesriikidele. Liikmesriikide ametiasutused on juba kohustatud järgima teenuste direktiivi, mille kohaselt tuleb neil teatada komisjonile teatavatest meetmetest. Liikmesriikide halduskulud võivad küll pisut suureneda, kuid kuna käesoleva algatuse eesmärk on vältida teatavaid teenuste direktiiviga vastuolus olevaid tõkkeid teenuste valdkonnas, siis praktikas korvab seda osaliselt rikkumisjuhtumite arvu eeldatavast vähenemisest tingitud kulude vähenemine.
•Vahendi valik
Sidusat ja läbipaistvat teatamise korda, mis võimaldab kontrollida autoriseerimisskeemide ja nõuete vastavust teenuste direktiivile enne nende vastuvõtmist liikmesriikides, saab kehtestada õiguslikult siduva õigusaktiga.
Ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1 ning artiklitel 62 ja 114. Komisjon esitab ettepaneku võtta vastu direktiiv.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Järelhindamine / kehtivate õigusaktide toimivuskontroll
Käesolevat direktiivi ette valmistades analüüsis komisjon praegu kehtivat teatamise korda, mis on sätestatud teenuste direktiivis. Analüüsi käigus selgus mitu puudust: liikmesriikide, komisjoni ja sidusrühmade võimalused sekkuda ennetavalt, riigi õigusakti vastuvõtmise eel, on piiratud, vahendid ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud nõuete mõjutamiseks on ebaühtlased, puudub piisav proportsionaalsuse analüüs ja teatamiskohustuse täitmata jätmise õiguslikud tagajärjed on ebaselged. Kõige märkimisväärsem on aga see, et mitte kõik liikmesriigid ei täida teatamiskohustust. See on kahjulik teenuste osutajatele ja kasutajatele ning raskendab siseriiklikke haldus- ja kohtuasutuste tegevust.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon korraldas direktiivi ettevalmistamise käigus avaliku konsultatsiooni sidusrühmadega, mis kestis 2016. aasta jaanuarist aprillini. Lisaks korraldati põhjalikke arutelusid institutsiooniliste sidusrühmadega (liikmesriigid ja ELi institutsioonid), keda teavitamise kord ja selle kavandatud muutmine otseselt puudutab. Konsulteerimise tulemused on avaldatud ja lisatud mõjuhinnangu aruandesse.
Suur enamus avalikust konsultatsioonis osalenud sidusrühmi (70 % ametiasutusi ja 60 % ettevõtteid) toetab seadusandlikku ettepanekut ajakohastada teenuste direktiiviga ettenähtud teatamiskorda. Sidusrühmade põhjendused olid mitmekesised: luua selgus küsimuses, milliste meetmete kohta ja millal tuleb teade esitada, anda võimalus tutvuda riigi kavandatava meetmega enne selle ametlikku vastuvõtmist, kehtestada selged eeskirjad, mis tagavad teatamiskohustuse täitmise kõikide liikmesriikide poolt ning teha esitatud teated avalikult kättesaadavaks.
Avalikus konsultatsioonis osalenud sidusrühmad üldiselt toetasid seadusandlikku ettepanekut, kuna sellega muudetakse selgemaks ja ühtlustatakse teatamise korda (80 % ametiasutusi ja 80 % ettevõtteid), suurendatakse teadete läbipaistvust (60 % ametiasutusi ja 80 % ettevõtteid), antakse meetmest teada juba eelnõu etapis (50 % ametiasutusi ja 70 % ettevõtteid), esitatakse teave proportsionaalsuse hindamise kohta (60 % ametiasutusi ja 50 % ettevõtteid), laiendatakse teatamise kohustuse kohaldamisala muudele teenuste direktiivi kohastele olulistele nõuetele (60 % ametiasutusi ja 75 % ettevõtteid) ning parandatakse teatamiskohustuse täitmist liikmesriikide poolt (80 % ametiasutusi ja 80 % ettevõtteid).
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Praegu kehtivat teatamiskohustust käsitles teenuste direktiivi rakendamise analüüsi raames ka kontrollikoda, 12 kes leidis selles mitmeid vajakajäämisi, sealhulgas teatamise korra ebaselgus, meetme eelnõust teatamise kohustuse puudumine ja teadete vähene läbipaistvus.
•Mõju hindamine
Käesoleva algatuse kohta tehti mõjuhinnang. Lisaks praeguse olukorra säilitamisele (lähtestsenaarium) analüüsiti mõjuhinnangu aruandes nelja poliitikavalikut. Muude kui seadusandlike suunistega (variant 2) saab muuta praegust korda ja sellest tulenevaid kohustusi selgemaks, kuid nendega ei saa muuta kehtivat korda ega suurendada selle tulemuslikkust ja tõhusust.
Seadusandliku algatuse puhul on mitu valikuvõimalust. Sellega võib parandada teatamise korra tõhusust, sisukust ja kvaliteeti, kehtestada õigusaktide eelnõu esitamise kohustuse, suurendada süsteemi läbipaistvust, täpsustada menetluse etappe ja sisu ning parandada esitatava teabe kvaliteeti (variant 3). Selleks et muuta teatamise kohustus tõhusamaks ja asjakohasemaks, võib selle kohaldamisala laiendada ja hõlmata ka teenuste direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad, kuid teatamise kohustusega hõlmamata regulatiivnõuded (4. variant). Seadusandlik algatus võib olla vahend, mille abil parandada teatamiskohustuse järgimist liikmesriikide poolt. Selle võimaluse võib omakorda jaotada kaheks (variandid 5a ja 5b).
Võimalus lisada teenuste teenused ühtse turu läbipaistvusdirektiivi jäeti kõrvale, kuna kaubad ja teenused on liidu õiguses täiesti erinevalt reguleeritud. Võimalus ühendada kutsekvalifikatsioonide direktiivi kohane kohustus teenuste direktiivi teatamise kohustusega isegi ei kaalutud, kuna nendel direktiividel on erinev ulatus ja sisu.
Eelistatud valik on variantide 3, 4, ja 5 kombinatsioon. See võimaldaks kõige paremini kõrvaldada kindlakstehtud puudused ning parandada teavitamise korra tulemuslikkust ja tõhusust, kuid liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni halduskulud suureneksid vaid pisut.
24. juunil 2016 esitas õiguskontrollikomitee heakskiitva arvamuse komisjoni poolt kõnealuse algatuse suhtes tehtud mõjuhinnangu kohta. Täielikult oli arvesse võetud õiguskontrollikomitee soovitusi esitada kehtiva teatamise korra puuduste kohta põhjalikum selgitus, täiendada uue korra põhjendust, selgitada üksikasjalikumalt probleemi olemuse ja lahendusvariantide omavahelist seost ning täpsustada eelistatud variandi sisu ja seda, kuidas see aitab lahendada väljaselgitatud probleeme 13 .
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Kavandatav direktiiv aitab kaasa õigusloome kvaliteedi parandamisele ja lihtsustamisele, edendades kehtivate ELi õigusaktide ühtset jõustamist ühtsel turul ja aidates vältida teenuste valdkonnas teatavate diskrimineerivate, põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete tõkete loomist. Teenuste direktiiviga kehtestatud teatamise kord asendatakse selgema, sidusama, tulemuslikuma ja tõhusama korraga. Paraneb regulatiivkeskkond, sest autoriseerimisskeemide ja teatavate nõuete vastavust teenuste direktiivile saab kontrollida eelnõu etapis ja enne vastuvõtmist, mis vähendab ohtu, et teatavad riiklikud meetmed ei ole kooskõlas teenuste direktiiviga, mis omakorda tingiks vajadust teha täiendavaid õiguslikke kohandusi.
•Põhiõigused
Käesolev ettepanek on kooskõlas põhiõiguste hartas, eelkõige ettevõtlusvabadust käsitlevas artiklis 16 sätestatud põhiõigustega.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Direktiivi kohaselt esitab komisjon direktiivi kohaldamise aruande iga kolme aasta järel.
•Selgitavad dokumendid
Käesolev ettepanek ei nõua siseriiklikku õigusesse ülevõtmist selgitavaid dokumente, kuna sellega tehakse vaid väiksemaid muudatusi teenuste direktiiviga kehtestatud teatamise korda. Komisjon võib siiski vajaduse korral anda suuniseid läbivaadatud teatamise korra kohaldamise kohta.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artiklis 1 selgitatakse kavandatava direktiivi reguleerimiseset ja kohaldamisala. Direktiivi eesmärk on tagada, et liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, millega kehtestatakse teenuste direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid autoriseerimisskeeme ja teatavaid nõudeid, on kooskõlas teenuste direktiiviga. Käesoleva direktiiviga on hõlmatud samad sektorid kui teenuste direktiiviga.
Artikkel 2 sisaldab mõisteid, mis on kooskõlas aluslepingus esitatud määratlustega vastavalt Euroopa Kohtu tõlgendusele ja teenuste direktiiviga.
Artikkel 3 põhineb teenuste direktiivis sätestatud teatamiskohustusel. Sellega on liikmesriikidele ette nähtud konkreetsed ja tingimusteta kohustused. Selles on ka täpsustatud, millistest meetmetest ja millal tuleb teatada, millist täiendavat teavet tuleb teates esitada ja millised tagajärjed on teatavate käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmatajätmisel. Teatamise korra tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks ning kõigi asjaomaste isikute huvides on artiklis 3 ja 5 sätestatud kohaldatavad tähtajad. Õigusliku ebakindluse vältimiseks ja menetluse sujuva toimimise tagamiseks algab tähtaeg hetkest, pärast, kui teade on tunnistatud täielikuks.
Artiklis 4 on sätestatud, milliste direktiivi 2006/123/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate nõuete ja autoriseerimisskeemide suhtes teatamiskohustus kehtib. Ette on nähtud, et liikmesriigid teatavad autoriseerimisskeemidest ja teatavatest asutamisnõuetest, nõuetest, mis mõjutavad teenuste osutamise vabadust, ning kutsealast vastutuskindlustust ja multidistsiplinaarset tegevust käsitlevatest nõuetest.
Artikliga 5 kehtestatakse kolmekuine konsulteerimise tähtaeg, mida arvestatakse alates meetme eelnõust teatamisest. Komisjonil ja teistel liikmesriikidel on kuni kahe kuu jooksul võimalik teha märkusi teatatud meetme kohta, seejärel on teate esitanud liikmesriigil üks kuu aega märkustele vastata. Kiirus ja tõhusus tuleb ühitada vajadusega anda osapooltele võimalus esitada põhjalikke ja konstruktiivseid märkusi ja meetmest teatanud liikmesriigile võimalus tõstatatud probleemid lahendada. Kõik osapooled peavad seda korda rakendama hea koostöö vaimus, võttes arvesse teiste isikute õigustatud huve ning vajadust tagada teatamise korra ladus ja tõhus toimimine.
Komisjon võib artikli 6 alusel pärast meetme analüüsimist anda meetmest teatanud liikmesriigile hoiatuse, kui ta kahtleb meetme vastavuses teenuste direktiivile. Sellise hoiatuse saanud liikmesriik ei võta teatatud meedet kolme kuu jooksul vastu.
Kui hoiatus on väljastatud, võib komisjon vastavalt artiklile 7 ja kooskõlas teenuste direktiiviga võtta vastu õiguslikult siduva otsuse, millega teatatud meede tunnistatakse teenuste direktiiviga vastuolus olevaks ning nõutakse teate esitanud liikmesriigilt meetme vastuvõtmisest loobumist.
Artikliga 8 nähakse ette teatatud meetmete eelnõu ja sellele lisatud teabe ning lõpliku vastuvõetud meetme teatavakstegemine kolmandatele isikutele. Kolmandate isikute teavitamine meetmete eelnõudest on oluline, võttes arvesse nende teadmisi asjaomastest turgudest ning õigus- ja haldusnormide mõjust neile.
Artikli 9 kohaselt nimetavad liikmesriigid pädeva asutuse, kes vastutab riiklikul tasandil direktiiviga kehtestatava teavitamise korra toimimise eest.
Artikliga 10 täpsustatakse käesoleva direktiivi ning direktiivide (EL) 2015/1535 ja 2005/36/EÜ vahelist seost.
Artikliga 11 nähakse ette direktiivi kohaldamise perioodiline läbivaatamine.
Artikliga 12 tehakse muudatusi direktiivis 2006/123/EÜ.
Artikliga 13 muudetase määruse (EL) nr 1024/2012 lisa.
Artikliga 14 kehtestatakse liikmesriikidele direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
Artiklis 15 käsitletakse jõustumist ja kohaldamist.
Artiklis 16 on loetletud käesoleva direktiivi adressaadid.
2016/0398 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1 ning artikleid 62 ja 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 14 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) on tagatud teenuseosutajate asutamisvabadus teises liikmesriigis ja liikmesriikidevaheline teenuste osutamise vabadus.
(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ 15 on sätestatud asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus teatavate teenuste osas. Sellega on muu hulgas nähtud ette, et autoriseerimisskeemid ja teatavad teenustega seotud nõuded ei tohi olla kodakondsuse ega elukoha alusel diskrimineerivad ning peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud olulise avaliku huviga.
(3)Direktiivis 2006/123/EÜ on sätestatud liikmesriikide kohustus hinnata ja kohandada oma õigusakte, mis käsitlevad autoriseerimisskeeme ja teatavaid teenustega seotud nõudeid, ning viia need vastavusse nimetatud direktiivi normidega. Selleks et eeskirjade täitmist liikmesriikide poolt oleks lihtsam kontrollida, on direktiivis 2006/123/EÜ sätestatud liikmesriikide kohustus teavitada uutest õigus- ja haldusnormidest, millega kehtestatakse teatavad uued nõuded, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse, või selliste nõuete sisulistest muudatustest.
(4)Komisjon saab liikmesriikidelt üha rohkem direktiivi 2006/123/EÜ kohaseid teateid uute nõuete kohta. Kuid mitte kõik siseriiklikud nõuded ei ole kodakondsuse või elukoha alusel mittediskrimineerivad, õigustatud ja proportsionaalsed. Nende tõttu on komisjon algatanud liikmesriikidega arvukalt struktuurseid dialooge. Seega ei ole praegune teatamise kord piisav selleks, et vältida kodakondsuse ja elukoha alusel diskrimineerimist ning põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete nõuete kehtestamist. See aga on kahjulik teenuste siseturul tegutsevatele kodanikele ja ettevõtjatele. Lisaks ilmneb, et osade direktiivi 2006/123/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate teenustega seotud uute ja muudetud nõuete kohta ei ole üldse teadet esitatud.
(5)Nimetatud põhjustel tegi komisjon oma ühtse turu strateegias 16 teatavaks, et kavatseb parandada direktiivi 2006/123/EÜ täitmist ning korraldada ümber direktiivi kohase teatamise korra.
(6)Direktiivi 2006/123/EÜ teenuste siseturgu reguleerivate normide jõustamist tuleks tõhustada, parandades direktiiviga ettenähtud riikide autoriseerimisskeemidest ning teatavatest füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimaldamise ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega seotud nõuetest teatamise korda. Edendada tuleks selliste siseriiklike sätete vastuvõtmise vältimist, millega kehtestatakse direktiiviga 2006/123/EÜ vastuolus olevaid nõudeid ja autoriseerimisskeeme. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira aluslepingutest tulenevaid komisjoni volitusi ega liikmesriikide kohustust täita liidu õigusakte.
(7)Käesolevas direktiivis sätestatud teatamiskohustust tuleks kohaldada liikmesriikide selliste regulatiivmeetmete suhtes nagu üldist laadi õigus- ja haldusnormid ning muud siduvad üldist laadi normid, näiteks kutseorganisatsioonide vastuvõetud normid, mis ühiselt reguleerivad teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu ja selles valdkonnas tegutsemist. Teatamiskohustust ei tuleks aga kohaldada riiklike ametiasutuste üksikotsuste suhtes.
(8)Käesoleva direktiivi artiklis 4 osutatud liikmesriikide kohustus teatada autoriseerimisskeemide ja nõuete kehtestamise meetmete eelnõudest vähemalt kolm kuud enne nende vastuvõtmist on ettenähtud selleks, et tagada meetmete vastavus direktiivile 2006/123/EÜ. Selleks et teatamise kord toimiks, peaks arutelu teatatud meetmete kohta toimuma piisavalt aegsasti enne nende vastuvõtmist. Tuleks soodustada komisjoni ja liikmesriikide vahelist läbipaistvust ja head koostööd ning edendada komisjoni ja riiklike asutuste vahelist teabevahetust direktiivi 2006/123/EÜ kohaste autoriseerimisskeemide ja teatavate nõuete vastuvõtmise ja muutmise kohta vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikele 3. Korra tulemuslikkuse tagamiseks tuleks teatamiskohustuse rikkumist ja teatatud meetme vastuvõtmata jätmist muu hulgas ka hoiatuse saamise järgsel ajal käsitada oluliste menetlusnormide märkimisväärse rikkumisena, mis mõjutab üksikisikuid.
(9)Kui sisulisi muudatusi tehakse sellise meetme eelnõus, mille suhtes on algatatud direktiivi kohane teatamise menetlus, peaks teate esitanud liikmesriik läbipaistvuse ja koostöö huvides sellest aegsasti teatama komisjonile, teistele liikmesriikidele ja sidusrühmadele. Tehnilist laadi muudatustest ei ole vaja teatada.
(10)Liikmesriik peaks esitama küllalt teavet, et selle alusel saaks hinnata direktiivi 2006/123/EÜ nõuete täitmist, eelkõige autoriseerimisskeemi või nõude proportsionaalsust. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleks teabes seetõttu osutada avalikku huvi pakkuvale eesmärgile ning kajastada esitatud autoriseerimisskeemi või nõude vajalikkust, põhjendatust ja proportsionaalsust selle eesmärgi saavutamiseks; seega tuleks esitada selgitused selle kohta, et eelnõu on sobiv, et see ei lähe kaugemale kui vaja ning et muud, vähem piiravad vahendid puuduvad. Lisada tuleks asjaomase liikmesriigi põhjendused ja tõendid ning teatatud meetme proportsionaalsuse analüüsi aruanne.
(11)Liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse tõhususe tagamiseks tuleks direktiivi rakendamise käigus ka edaspidi kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 17 asutatud siseturu infosüsteemi.
(12)Direktiivis 2006/123/EÜ sätestatud teatamise kohustuse alusel tuleb liikmesriikidel teatada komisjonile ja teistele liikmesriikidele selle direktiivi artikli 15 lõike 2, artikli 16 lõike 1 kolmanda lõigu ja artikli 16 lõike 3 esimese lause kohastest nõuetest. Direktiivi kohaldamisel on ilmnenud, et laialt on levinud sellised autoriseerimisskeemid ja nendega seotud nõuded, kutsealane vastutuskindlustus, tagatised ning muud samalaadsed meetmed ja valdkondadevahelised piirangud, mis võivad oluliselt takistada ühtse teenusteturu toimimist. Seetõttu peaks ka nende suhtes kehtima teatamiskohustus, mis aitaks tagada, et asjaomaste liikmesriikide õigus- ja haldusnormide eelnõud on kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ. Direktiivi 2006/123/EÜ artikli 16 lõikes 2 nimetatud nõuded on teatamiskohustusega hõlmatud niivõrd, kuivõrd nende suhtes kohaldatakse artikli 16 lõiget 3.
(13)Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kolmekuine konsulteerimisperiood, mille jooksul analüüsitakse kavandatavaid meetmeid ja arutatakse neid teate esitanud liikmesriigiga. Konsulteerimise läbiviimiseks ning liikmesriikidel, komisjonil ja sidusrühmadel märkuste esitamise võimaldamiseks peaksid liikmesriigid kavandatavatest meetmetest teatama vähemalt kolm kuud enne nende vastuvõtmist. Teatavad liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu õigusaktidega võtma arvesse kavandatava meetme eelnõu kohta esitatud märkusi.
(14)Kui komisjonil on pärast konsultatsioone endiselt kahtlusi, kas teatatud meetme eelnõu on kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ, võib ta teate esitanud liikmesriiki hoiatada ning anda talle võimaluse viia meetme eelnõu kooskõlla liidu õigusaktidega. Komisjon peaks hoiatuses esitama ka selgituse tõstatatud õiguslike küsimuste kohta. Sellise hoiatuse saanud teavitav liikmesriik ei võta teatatud meedet kolme kuu jooksul vastu.
(15)Seda, kui meetme eelnõust ei teatata vähemalt kolm kuud enne selle vastuvõtmist ja/või meedet ei võeta vastu kas selle tähtaja jooksul või kolme kuu jooksul pärast hoiatuse saamist, tuleks käsitada oluliste menetlusnormide märkimisväärse rikkumisena, mis mõjutab üksikisikuid.
(16)Selleks et tagada teatamise korra tõhusus, tulemuslikkus ja sidusus, peaks komisjonile jääma õigus vastu võtta otsuseid, millega nõutakse, et kõnealune liikmesriik hoiduks võtmast enda teatatud meedet või tühistaks vastuvõetud meetme, kui see rikub direktiivi 2006/123/EÜ.
(17)Huvitatud kolmandatel isikutel peaks olema juurdepääs liikmesriikide saadetud teadetele, et nad saaksid teavet kavandatud autoriseerimisskeemide ja teenustega seotud teatavate nõuete kohta turgudel, kus nad tegutsevad või võivad tegutsema hakata, ja saaksid nende kohta märkusi esitada.
(18)Käesolev direktiiv ei mõjuta infoühiskonna teenustega seotud teatamiskohustust, mis liikmesriikidel on vastavalt direktiivile (EL) 2015/1535. Selleks et vältida teadete dubleerimist, tuleks nii viimasena nimetatud direktiivi alusel esitatud teadet kui ka käesolevas direktiivis sätestatud teatamiskohustuse kohast teadet käsitada teadetena, mis täidavad käesoleva direktiivi kohast teatamiskohustust.
(19)Samal põhjusel tuleks käesoleva direktiivi kohast teadet käsitada teatena, mis täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ 18 artikli 59 lõike 5 kohast liikmesriikide aruandluskohustust.
(20)Seoses käesoleva direktiivi kohase teatamise korra kehtestamisega tuleks muuta direktiivi 2006/123/EÜ sätteid teatamise korra kohta. Määrust (EL) nr 1024/2012 tuleks vastavalt muuta.
(21)Kuna liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kehtestada direktiivi 2006/123/EÜ jõustamise parandamiseks teatamise kord ühisturul teenuseosutajate asutamisvabaduse soodustamiseks ja teenuste osutamise vabaduse tagamiseks, ning ulatuse ja toime tõttu sobib selleks paremini ELi tasandi meede, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesolevas direktiivis sätestatakse kord, mille kohaselt teatavad liikmesriigid õigus- või haldusnormide eelnõudest, millega kehtestatakse direktiivi 2006/123/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad uued autoriseerimisskeemid ja teatavad nõuded või muudetakse olemasolevaid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaldatakse direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 lõigetes 1, 2, 3, 5 ja 9 ning määruse (EL) nr 1024/2012 artikli 5 teises lõigus sätestatud mõisteid.
Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:
(a)„meetme eelnõu“ – ettevalmistusetapis olev tekst, milles teate esitanud liikmesriik saab veel teha olulisi muudatusi ning millega nähakse ette autoriseerimisskeem või nõue direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 lõike 6 või 7 tähenduses eesmärgiga jõustada see üldise õigus- või haldusnormina;
(b)„vastuvõtmine“ – kehtestatud korras tehtud liikmesriigi otsus muuta üldine õigus- või haldusnorm lõplikuks.
Artikkel 3
Teatamiskohustus
1.Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmete eelnõudest, millega nähakse ette või muudetakse artiklis 4 osutatud nõudeid või autoriseerimisskeeme.
2.Kui liikmesriik teeb teatatud meetme eelnõus muudatusi, mille tulemusena laiendatakse oluliselt selle kohaldamisala või sisu, lühendatakse algselt planeeritud rakendamistähtaega, lisatakse nõudeid või autoriseerimisskeeme või muudetakse nõuded, autoriseerimisskeemid või asutamise või teenuste piiriülese osutamise nõuded rangemaks, teatab ta lõike 1 kohaselt varem teatatud, kuid muudetud meetme eelnõu uuesti, lisades selgituse muutmise eesmärgi ja sisu kohta. Sellisel juhul loetakse varem teatatud eelnõu tagasivõetuks.
3.Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete eelnõud esitatakse komisjonile vähemalt kolm kuud enne nende vastuvõtmist.
4.Artikli 3 lõikes 1, 2 või 3 või artikli 6 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumine on olulise menetlusnormi rikkumine, mis mõjutab üksikisikuid.
5.Esitatud teates tuleb liikmesriikidel esitada teave, mis tõendab, et esitatud autoriseerimisskeem või nõue on kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ.
Muu hulgas tuleb esitada teave selle kohta, millisest olulisest avalikust huvist lähtutakse, ja selle kohta, et autoriseerimisskeem või nõue ei ole diskrimineeriv kodakondsuse ega elukoha alusel ning on proportsionaalne.
Lisaks esitatakse analüüs, millest nähtub, et vähem piiravad vahendid puuduvad, ning tõendid teate esitanud liikmesriigi väidete kinnituseks.
6.Oma teates esitab liikmesriik ka selle õigusnormi teksti, millel teatatud meetme eelnõu põhineb.
7.Liikmesriigid teavitavad juba vastuvõetud meetmest kahe nädala jooksul pärast selle vastuvõtmist.
8.Käesoleva direktiiviga kehtestatud teatamise korra rakendamisel kasutatakse määruses (EL) nr 1024/2012 sätestatud siseturu infosüsteemi, et tagada teabevahetus teate esitanud liikmesriigi, teiste liikmesriikide ja komisjoni vahel.
Artikkel 4
Autoriseerimisskeemid ja nõuded, mille suhtes kehtib teatamiskohustus
Liikmesriigid teatavad järgmistest autoriseerimisskeemidest ja nõuetest:
(a)autoriseerimiskavad direktiivi 2006/123/EÜ artikli 9 lõike 1 tähenduses;
(b)direktiivi 2006/123/EÜ artikli 15 lõikes 2 osutatud nõuded;
(c)direktiivi 2006/123/EÜ artikli 16 lõike 1 kolmandas lõigus ja artikli 16 lõike 3 esimeses lauses osutatud nõuded, mis mõjutavad teenuste osutamise vabadust;
(d)direktiivi 2006/123/EÜ artiklis 23 osutatud nõue sõlmida kutsealase vastutuskindlustuse leping või näha ette garantii või muu sedalaadi meede;
(e)direktiivi 2006/123/EÜ artiklis 25 osutatud nõue, mis kohustab tegutsema teatavas konkreetses valdkonnas või mis piirab ühiselt või partnerluse korras tegutsemist mitmes tegevusvaldkonnas.
Artikkel 5
Konsulteerimine
1.Pärast artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriigi teate saamist annab komisjon teate esitanud liikmesriigile teada, et on kogu teate kätte saanud.
2.Teate esitanud liikmesriigi, teiste liikmesriikide ja komisjoni vaheline konsulteerimine toimub kuni kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon andis teate esitanud liikmesriigile teada kogu teate kättesaamisest.
3.Komisjon ja liikmesriigid võivad kahe kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide algusest esitada oma märkused teate esitanud liikmesriigile.
4.Teate esitanud liikmesriik vastab komisjoni ja teiste liikmesriikide tehtud märkustele ühe kuu jooksul pärast nende kättesaamist ja enne teatatud meetme vastuvõtmist, selgitades, kuidas neid märkusi teatatud meetme puhul arvesse võetakse, või esitades märkuste arvesse võtmata jätmise põhjused.
5.Kui komisjon ega ükski teine liikmesriik ei esita teatatud meetme eelnõu kohta märkusi lõikes 3 osutatud kahe kuu jooksul, lõpeb konsultatsiooniperiood.
Artikkel 6
Hoiatus
1.Enne artikli 5 lõikes 2 osutatud konsultatsiooniperioodi lõppu võib komisjon teate esitanud liikmesriiki hoiatada, et ta kahtleb, kas meetme eelnõu on kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ, ja et ta kavatseb võtta vastu artiklis 7 osutatud otsuse.
2.Sellise hoiatuse saamisel ei võta teate esitanud liikmesriik meetme eelnõu vastu kolme kuu jooksul pärast konsultatsiooniperioodi lõppu.
Artikkel 7
Otsus
Kui komisjon on esitanud artikli 6 lõike 1 kohase hoiatuse, võib ta kolme kuu jooksul pärast artikli 5 lõikes 2 osutatud konsulteerimisperioodi lõppu võtta vastu otsuse, et meetme eelnõu ei ole kooskõlas direktiiviga 2006/123/EÜ ning et liikmesriik ei tohi meetme eelnõu vastu võtta või peab meetme kehtetuks tunnistama, kui see on artikli 3 lõiget 3 või artikli 6 lõiget 2 rikkudes juba vastu võetud.
Artikkel 8
Üldsuse teavitamine
Komisjon avaldab selleks ettenähtud avalikul veebisaidil artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohased liikmesriikide teated ning neis käsitletud vastuvõetud meetmed.
Artikkel 9
Pädeva asutuse nimetamine
Liikmesriigid nimetavad pädeva asutuse, kes vastutab riiklikul tasandil käesoleva direktiiviga kehtestatud teavitamise korra toimimise eest.
Artikkel 10
Seos muude teavitus- ja aruandlusmehhanismidega
1.Kui liikmesriik on kohustatud meetmest teatama nii käesoleva direktiivi artikli 3 kui ka direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 5 lõike 1 kohaselt, käsitatakse viimasena nimetatud direktiivi kohase teate esitamist ka käesoleva direktiivi artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teatamiskohustuse täitmiseks, kui see on kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 3 lõigetes 3, 5, 6 ja 7 sätestatud kohustustega.
2.Kui liikmesriik on kohustatud teatama meetmest vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 3 ning teavitama komisjoni vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõikele 5, käsitatakse käesoleva direktiivi kohase teate esitamist ka direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõikes 5 sätestatud teatamiskohustuse täitmisena.
Artikkel 11
Aruandlus ja läbivaatamine
1.Komisjon esitab hiljemalt [36 kuud pärast käesoleva direktiivi liikmesriikide õigusesse ülevõtmise kuupäeva] ja seejärel hiljemalt iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.
2.Pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist analüüsib komisjon korrapäraselt käesolevat direktiivi ning esitab selle tulemuste aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
3.Vajaduse korral lisatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannetele ka asjakohased ettepanekud.
Artikkel 12
Direktiivi 2006/123/EÜ muutmine
Direktiivi 2006/123/EÜ muudetakse järgmiselt.
1.Artikli 15 lõige 7 jäetakse välja alates [üks päev pärast liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaja lõppu].
2.Artikli 39 lõike 5 teine ja kolmas lõik jäetakse välja alates [üks päev pärast liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaja lõppu].
Artikkel 13
Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine
Määruse (EL) nr 1024/2012 lisa muudetakse järgmiselt:
1.punkt 1 asendatakse järgmisega:
„1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul: VI peatükk.“;
2.lisatakse 11. punkt:
„11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv (EL) XXXX/XXXX/EL direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd, välja arvatud juhul, kui selle direktiiviga ettenähtud teade esitatakse kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/1535.“
Artikkel 14
Ülevõtmine
1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kuupäevaks – üks aasta pärast selle direktiivi jõustumist].
Käesoleva direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise sätetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde lisatakse viide käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi otsustavad liikmesriigid.
2.Liikmesriigid edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.
3.Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates [kuupäevast – üks kalendriaasta ja üks päev pärast nimetatud direktiivi jõustumist].
Artikkel 15
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 16
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
Eriaruanne nr 5/2016 Kas komisjon on taganud teenuste direktiivi mõjusa rakendamise? http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR16_05/SR_SERVICES_ET.pdf