Brüssel,23.2.2017

COM(2016) 767 final

2016/0382(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 416 final}
{SWD(2016) 417 final}
{SWD(2016) 418 final}
{SWD(2016) 419 final}


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•1.1Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Taastuvad energiaallikad aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja seeläbi leevendada kliimamuutusi, toetada kestlikku arengut, kaitsta loodust ja parandada inimeste tervist. Lisaks aitab taastuvenergia luua töökohti ja tagada energiavarustuskindlust kogu Euroopas ning hoogustada seeläbi kaasavat majanduskasvu.

Need aspektid on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 194, millega on liidule antud pädevus taastuvenergia edendamiseks.

Euroopa Liit (EL) on olnud maailmas pikka aega juhtrollis taastuvenergia edendamisel ja arendamisel ning eestvedaja jõupingutustes kliimamuutustega võitlemisel, innustanud üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ning stimuleerinud suurte võimalustega majanduskasvu. President Juncker on komisjoni ühe peamise poliitilise prioriteedina juba määratlenud ELi eesmärgi jõuda taastuvenergia valdkonnas maailmas esikohale. See eesmärk peaks lisaks taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamisele hõlmama ka peamiste komponentide tarnimist Euroopa ettevõtjate poolt ELis ja sellest väljaspool.

Praeguse 2020. aasta raamistikuga on püstitatud eesmärk saavutada ELi energiatarbimises taastuvenergia 20% osakaal, mille aluseks on liikmesriikide õiguslikult siduvad eesmärgid aastani 2020. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiiviga 2009/28/EÜ ette nähtud riiklikud taastuvenergia tegevuskavad ja iga kahe aasta tagant toimuv seire on tõhusalt aidanud suurendada läbipaistvust investorite ja muude ettevõtjate jaoks ning kiirendanud seeläbi taastuvenergia osakaalu suurenemist 10,4 %-lt 2007. aastal 17 %-le 2015. aastal.

2014. aasta oktoobris leppis Euroopa Ülemkogu kokku kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030, kinnitades veelkord liidu pikaajalist pühendumist ELi ulatuslike eesmärkidega taastuvenergiastrateegia elluviimisele. Uues raamistikus on EL seadnud eesmärgiks, et 2030. aastal peaks taastuvenergia moodustama ELis tarbitavast energiast vähemalt 27 %. See eesmärk on liidu tasandil siduv ning selle ühiseks saavutamiseks peavad panustama kõik liikmesriigid. Lisaks võimaldab uus raamistik eesmärki ühiselt täita, takistamata samal ajal liikmesriikidel kehtestada omi, sealhulgas kõrgemaid riiklikke eesmärke. Liikmesriigid võivad riigiabi eeskirjade alusel toetada taastuvenergia tootmist.

Euroopa Ülemkogu 1 on komisjoni mitu korda innustanud vaatama üle ja töötama välja muu hulgas taastuvenergiaga seotud õigusakte, et toetada 2030. aastani kokku lepitud eesmärgi täitmist. Ka Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles esitama taastuvenergiaalaseid õigusakte ning suurendama püstitatud eesmärki koguni vähemalt 30 %-ni.

ELi energiasüsteemi käsitlevad prognoosid osutavad, et kui uusi meetmeid ei võeta, siis liikmesriikide ja ELi praeguste poliitikasuundadega suureneb taastuvenergia tarbimine 2030. aastaks ligikaudu üksnes kuni 24,3 %-ni. See on kaugelt alla Euroopa Ülemkogus kokku lepitud ELi siduva eesmärgi tagada taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal ning takistaks liidul tervikuna täitmast 2015. aasta Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi. Praeguse olukorra jätkumine seaks kindlalt ohtu ka liidu poliitilised püüdlused tõusta taastuvenergia valdkonnas juhtivale kohale kogu maailmas. Samuti tähendaks see ilmajäämist varustuskindluse alasest kasust, mida tooks omamaistest allikatest pärit energiaga varustamise suurenemine, ning vähendaks tarbijate osalemist energiasüsteemis.

Seega osutab taastuvenergia direktiivi ümbersõnastamist käsitleva käesoleva ettepaneku toetuseks tehtud analüüs, et taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu saavutamiseks ELi tasandil on vaja muuta poliitikasuundi liidu tasandi raamistikuga, mille alusel võtta meetmeid ELi, liikmesriikide ja piirkondade tasandil. See on veelgi olulisem seepärast, et arvestades hindamiseks vajalikke eeldusi on praktiliselt võimatu öelda, kui palju täpselt eesmärgi saavutamisest puudu jääb, et tuleb saavutada taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal, ning et puudujäägi kõrvaldamiseks vajalike märkimisväärsete ELi investeeringute (nt taastuvenergia kasutuselevõtuks üksnes elektritootmisel on vaja 254 miljardit eurot) jaoks on vaja varajasi, selgeid ja stabiilseid poliitilisi signaale.

Samal ajal esineb ajakohastatud õigusraamistiku puudumise tõttu risk suuremate erinevuste tekkeks ELis, kus taastuvenergia tarbimine suureneb üksnes parimate tulemustega liikmesriikides ning need, kes on maha jäänud, ei leia ühtegi stiimulit taastuvenergia tootmise ja tarbimise suurendamiseks. Peale selle oleks jõupingutuste koondumine üksikutesse liikmesriikidesse kulukam ja moonutaks veelgi energia siseturgu.

Ka siis, kui võtta arvesse 2020. ja 2030. aasta raamistike fundamentaalset erinevust, on liidu tasemel meede igati sobiv vahend. Kui 2020. aasta raamistikul põhineva eesmärgi saavutamine sõltuks suuresti siseriiklike siduvate eesmärkide ulatusest, mis seega jätaks liikmesriikidele märkimisväärse vabaduse siseriiklike meetmete valimisel, siis 2030. aasta raamistik põhineb üksnes ELi tasemel siduvast eesmärgist, mida ei arvutata ümber riiklikeks eesmärkideks.

Seega on liidu 2030. aasta eesmärki kõige parem saavutada koos liikmesriikidega, kombineerides nende siseriiklikud meetmed käesolevas ettepanekus esitatud raammeetmetega. Taastuvelektri tootmist saavad liikmesriigid edendada nii, et rakendatakse kulutõhusaid riiklikke toetuskavasid vastavalt riigiabi eeskirjadele ning ELi tasandil määratletud raamtingimusi, sealhulgas piiriülest osalemist käsitlevaid eeskirju. Kütte- ja jahutussektoris tähendaks taastuvenergia osakaalu suurendamine seni kasutamata potentsiaali ära kasutamist. See tuleb saavutada paindlikul viisil liikmesriikide jõupingutuste abil. Transpordisektoris on biokütuste piiriülest kaubandust arvesse võttes vaja ühtlustatud lähenemisviisi.

Sellega seoses on 2030. aasta üldise energia- ja kliimapoliitika raamistiku oluliseks koordineerivaks elemendiks energialiidu juhtimist käsitlev ettepanek, mis sisaldab i) kavandamist, mille raames liikmesriigid sõnastavad riiklikud energia- ja kliimakavad; ii) aruandlus ja seire, mille alusel liikmesriigid annavad aru edusammudest riiklike kavade rakendamisel; ning iii) puuduste kõrvaldamine/parandusmeetmed, mille raames vaatab komisjon 2025. aastal taastuvenergia valdkonnas saavutatu põhjalikumalt läbi.

Üksnes taastuvelektri tootmisse peab ELi aastatel 2015–2030 investeerima hinnanguliselt ligikaudu 1 triljon eurot või üle selle 2 . Selleks on eelkõige vaja suurendada investorite kindlustunnet, mis on ka üks käesoleva ettepaneku erieesmärkidest. Sellega seoses tuleb märkida, et 2015. aastal investeeris EL taastuvenergiasse 48,8 miljardit dollarit; see on võrreldes 2011. aastaga 60 % vähem ning sellise languse põhjus ei peitu üksnes tehnoloogiakulude vähenemises. Kuigi inimese kohta on liidu investeeringud taastuvenergiasse endiselt maailma suurimad, siis nende osakaal taastuvenergiasse tehtud üldinvesteeringutes on kiiresti vähenenud peaaegu 50 %-lt 2010. aastal vähem kui viiendikuni 2015. aastal.

Ajakohastatud raamistikus tuleb arvesse võtta ka neid uusi elemente, mis investeerimisvaldkonnas juba kehtivad. 2030. aasta raamistik on Euroopa Liidu võimalus investeerimiseks ning majanduskasvu ja töökohtade loomiseks. EL peab tagama investeerimiseks sobivad tingimused. Seda silmas pidades on taastuvenergiasektori investeeringute suurimateks toetajateks osutunud Euroopa investeerimiskava osana loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF). Euroopa Investeerimispanga (EIP) heakskiidetud tehingutest 23 % on tehtud energiasektoris. Peaaegu pooled selle sektori projektidest on seotud taastuvenergiainvesteeringutega. See näitab, et erainvestoritel on reaalne huvi siduda end konkreetsete projektidega üle kogu ELi, kuna energiasektorit nähakse võtmesektorina ELi energiasüsteemi ümberkujundamisel ning strateegilise sektorina, millesse investeerida. ESIF on aastatel 2014–2020 kindlalt keskendunud investeeringutele vähese CO2-heitega majandusse, sealhulgas taastuvenergiasse.

Lisaks tuleb EFSI kehtivusaja kahekordistamise ettepanekut ja fondi rahalist usaldusväärsust näha samuti võimalusena taastuvenergiainvesteeringute suurendamiseks. Ettepanek pikendada EFSI kehtivusaega 2020. aastani sisaldab eesmärki koondada kuni 40 % investeeringutest taristu- ja innovatsioonikomponendi alla COP21-ga seotud projektide jaoks. Selleks tuleb suurem osa energiasektori investeeringutest teha jätkuvalt taastuvenergia- ja energiatõhususe projektidesse. Seepärast on oluline säilitada õiged signaalid, et ELi era- ja avalikul sektoril oleks selge arusaam ELi tulevastest poliitikasuundadest. Sellega seoses kehtestatakse käesoleva ettepanekuga sobiv õigusraamistik. Investeeringud taastuvenergiasse ja energiatõhususesse ning Euroopa energiaturgude moderniseerimisse ja lõimimisse on ELi majanduse CO2-heite vähendamiseks äärmiselt tähtsad. Eelkõige on need aga olulised majanduskasvu ja töökohtade loomiseks kogu Euroopas ning liidu üleilmse konkurentsivõime suurendamiseks, kuna selliste investeeringutega saavutatav tehnoloogiaalane eelis on Euroopa ettevõtjate jaoks väga oluline.

Lisaks on kehtiva taastuvenergiaraamistiku läbivaatamine vajalik selleks, et kajastada alates 2009. aastast maailmas toimunud muutusi, kus taastuvenergiasse tehtavate investeeringute suurendamine on muutnud konkurendid maailma tasemel tugevamaks. Kui EL tahab säilitada juhtrolli, on vaja tugevat taastuvenergiaraamistikku, et toetada taastuvenergia kasutuselevõttu kõigis sektorites. See annaks Euroopa ettevõtjatele ka märkimisväärse konkurentsieelise.

Ettepanekus sätestatakse põhimõtted, mille alusel on liikmesriikidel võimalik ühiselt ja pidevalt tagada, et taastuvenergia osakaal ELi lõpptarbimises suureneks kulutõhusal viisil 2030. aastaks vähemalt 27 %-ni kolmes sektoris, st elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris, võttes arvesse järgmisi erieesmärke:

vähendada investeerimisega seotud ebakindlust viisil, mis võtaks arvesse keskmiseks ja pikaks perspektiiviks seatud CO2-heite vähendamise eesmärke;

tagada taastuvelektri kulutõhus kasutuselevõtt ja taastuvelektriturgude lõimimine;

tagada, et kogu ELi hõlmav taastuvenergiaeesmärk saavutatakse ühiselt 2030. aastal, kehtestades selleks poliitikaeesmärgi kooskõlas energialiidu juhtimisega, mis väldiks võimalikku puudujääki;

suurendada täiustatud biokütuste potentsiaali CO2-heite vähendamisel ning selgitada toidupõhiste biokütuste rolli pärast 2020. aastat;

suurendada taastuvenergia potentsiaali kütte- ja jahutussektoris.

Seega on käesolevas ettepanekus sätestatud meetmete eesmärk proportsionaalsel viisil lahendada taastuvenergia kasutuselevõttu praegu takistavad probleemid, nagu investorite ebakindlus, haldustakistused, vajadus muuta taastuvenergia kasutuselevõtt kulutõhusamaks, vajadus ajakohastada poliitikaraamistikku ning risk kaotada 2030. aasta eesmärkidele ülemineku ajal kodanike kaasatus.

1.2.•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on kooskõlas turukorralduse ja energialiidu juhtimise ettepanekutega, samuti energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisega, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva 2015. aasta juuli ettepanekuga, jõupingutuste jagamise määruse ettepanekuga ning maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitleva 2016. aasta juuli määrusega.

Ettepanekut tuleb vaadelda koos eespool nimetatud algatustega, mis iseenesest ei ole piisavad, et ELil oleks võimalik ühiselt ja kulutõhusal viisil saavutada 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal energia lõpptarbimises.

Ettepaneku aluseks on turukorralduse algatusega välja arendatav taastuvenergiale sobiv elektriturg, kus lühiajalised turud on täielikult välja arendatud ja lõimitud, paindlikkus on taastuvate energiaallikate turuväärtuse suurendamise peamine vahend ning taastuvenergia tootjad võivad teenida suurema osa oma tulust energiaturgudelt, mis tähendab, et vajadus avaliku sektori toetuse järele väheneb. Lisaks täiendab ettepanek turukorralduse algatust, sest sellega kehtestatakse erinevad meetmed vajalike investeeringute kulutõhusaks ja õigeaegseks ligimeelitamiseks ning vähendatakse veelgi taastuvenergiatootjate halduskoormust, sealhulgas nende tarbijate puhul, kes ise oma tarbeks soojus- ja elektrienergiat toodavad.

Ettepanekuga täiendatakse energialiidu juhtimist, luues kolme sektori (elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektori) ülesed tingimused, et ELi eesmärki oleks ühiselt lihtsam saavutada. Samal ajal ühtlustatakse ja lõimitakse energialiidu juhtimist käsitleva algatusega energiaalases õigustikus sätestatud kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustusi, sealhulgas neid, mis on taastuvenergiaga seoses kehtestatud 2020. aastale järgnevaks perioodiks; see aitab jälgida kogu ELi hõlmava eesmärgi saavutamisel tehtud edusamme, võimaldab läbi vaadata riiklikes kavades püstitatud eesmärkide ulatuse ning võtta kasutusele meetmed puudujääkide kõrvaldamiseks kollektiivse eesmärgi ulatuse või saavutamise osas.

Energiatõhususe direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk on vastavalt lihtsustada energiatõhususe eesmärgi saavutamist ja suurendada hoonete energiatõhusust. Kõnealuste direktiivide sätted seoses kütte- ja jahutussektoriga täiendavad liikmesriikide püüdlusi taastuvenergia turuosa suurendamise toetamisel kütte- ja jahutussektoris tänu käesoleva ettepaneku ja energialiidu juhtimist käsitleva määruse sätete koosmõjule. Sellega säilitatakse võimalikult suur paindlikkus olemasolevate süsteemide riiklike erinevuste kajastamiseks, tagades samal ajal vajaliku panuse 2030. aastaks püstitatud üldeesmärgi täitmisse.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS), mida reformiti 2020. aastale järgnevat perioodi silmas pidades, on nüüd parem ja hakkab andma üha tugevamaid signaale investeerimiseks vähese CO2-heitega tehnoloogiasse, sealhulgas taastuvenergiasse, ning tagab taastuvenergia- ja kliimapoliitika vahelise sünergia parema kasutamise. Siiski ei ole hinnad reformitud heitkogustega kauplemise süsteemis piisavad, et jõuda ELi siduva eesmärgini, st suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 27 %-ni. Sätted taastuvenergia toetamise kohta elektrisektoris tagavad, et sellised mehhanismid täiendavad ELi HKSi täiel määral ja minimeerivad igasuguse võimaliku negatiivse mõju CO2-hinnale.

Lisaks on kavandatud jõupingutuste jagamise määruses tehtud ettepanek kehtestada riiklikud siduvad kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid ELi HKSiga hõlmamata sektorites ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris, kuid ei ole osutatud, kuidas neid eesmärke oleks kõige kulutõhusamal viisil võimalik saavutada. ELi energiasüsteemi käsitlevad prognoosid näitavad, et ELi HKSiga hõlmamata sektoritele püstitatud eesmärgi saavutamiseks kulutõhusal viisil on vaja kehtestada taastuvenergiaalased meetmed kõigis kolmes, st elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris.

Kavandatud LULUCF-määruse eesmärk on lisada ELi 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku põllumajandusest ja metsandusest pärit CO2-heitkoguseid ja nende sidumist puudutavad sätted. Rangemate bioenergiaga seotud säästlikkuskriteeriumidega soovib EL jätkuvalt tagada energiasektoris kasutatava metsa biomassi säästlikkuse, muu hulgas nõudega, millega tagatakse energeetikas kasutatava metsa biomassiga seotud süsinikdioksiidi heitkoguste nõuetekohane arvestus.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•2.1.Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikel 2, mis on energiavaldkonna meetmete õiguslik alus. Kuna alusleping sisaldab konkreetset energiavaldkonna õiguslikku alust, on asjakohane seda kasutada.

•2.2.Subsidiaarsuse põhimõte

Käesolevas ettepanekus käsitletakse subsidiaarsuse põhimõtet, kuna liidul ei ole ainupädevust taastuvenergia valdkonnas. Ettepaneku aluseks on energiavaldkonna poliitilise ja majandusliku osatähtsuse suurenemine ja selle tihe vastastikune seos selliste poliitikavaldkondadega nagu energiavarustuskindlus, kliimamuutused, siseturg ning majanduslik ja sotsiaalne areng.

Vajadus ELi meetmete järele

ELi meetmeid on vaja selleks, et tagada liikmesriikide panus taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu käsitleva ELi siduva eesmärgi täitmisse ning et see eesmärk saavutataks ühiselt ja kulutõhusal viisil. Liikmesriigid peavad kindlaks määrama oma riiklikud eesmärgid, sealhulgas trajektoorid, mis vastavad asjaomase liikmesriigi oludele ja eelistustele. Lineaarne trajektoor kogu ELi kohta aitab jälgida edusamme kogu ELi hõlmava eesmärgi saavutamisel ning see ei ole liikmesriikidele üksikult siduv. Järk-järgult on vaja avada taastuvelektri tootmist käsitlevad toetuskavad, et vähenda siseturu killustatust ja tagada piirülene kaubeldavus, eelkõige seoses transpordikütuseid käsitlevate ühiste eeskirjadega.

Elektrisektoris on EL loonud võimsusega kauplemiseks ühtse lõimitud turu, kus peamised põhimõtted, üldiste probleemide lahendamise eeskirjad ja piiriüleste küsimustega seotud eeskirjad on kehtestatud ELi tasandil. See tähendab, et ka taastuvenergia puhul tuleb selliseid piiriüleseid küsimusi käsitleda ELi tasandil erieeskirjade abil.

Mõnel bioenergeetika arengu kestlikkusega seotud probleemil on piiriülene mõõde ja seega on tõhusam lahendada see ELi tasandil. Eelkõige kehtib see seda liiki keskkonnamõju puhul nagu kliimamuutused ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Lisaks on vaja kehtestada ühtne ELi raamistik biomassi säästliku kasutamise tagamiseks soojus- ja elektrienergia sektoris, et lihtsustada biomassiga kauplemist ja edendada biomasskütuste siseturgu.

Analüüs näitab, et üksnes liikmesriikide tasandi meetmed moonutaksid ja killustaksid tõenäoliselt energia siseturgu, mille tulemusena kogu liidus taastuvenergia hinnad tõuseksid ja väheneks selle kasutuselevõtt.

ELi lisaväärtus

Kütte- ja jahutussektoris tarbitakse ligikaudu 50 % ELi energiast, millest 75 % saadakse ikka veel fossiilkütustest. Kogu ELi hõlmava strateegia puudumine on suurendanud investorite ebakindlust ning põhjustanud kohalike turgude killustumist, kus tarbijatel on raskusi oma eelistustel põhinevate valikute tegemisel ning puuduvad õigusmeetmed detsentraliseeritud tootmise stimuleerimiseks. ELi suunistest võiks olla abi ELis taastuvate energiaallikate lõimitud turu loomisel kütte- ja jahutussektoris. Seepärast on liikmesriikidele pakutud välja variandid, kuidas kütte- ja jahutussektori kasutamata potentsiaali ära kasutada.

Võttes arvesse kütte- ja jahutussektori kohalikku mõõdet, esitatakse ettepanekus üldraamistik taastuvenergia kasutamise edendamiseks selles sektoris, kuid jäetakse samas liikmesriikidele võimalus kohandada seda kohalike oludega kõige kulutõhusamal viisil.

Transpordisektor moodustab ligikaudu kolmandiku ELi koguenergiatarbimisest ning see kaetakse peaaegu täielikult nafta baasil. Kuigi transpordisektoris on üleminek vähese heitega alternatiivenergiale ajendatuna muu hulgas ka kehtivast taastuvenergia direktiivist juba alanud, on see sektor muudest sektoritest märkimisväärselt maha jäänud mitmel põhjusel, muu hulgas on probleemiks tugevate innovatsioonistiimulite puudumine energia- ja tehnoloogiavaldkonnas, mis on vajalik transpordisektori CO2-heitkoguste pikaajaliseks vähendamiseks ja energiaallikate mitmekesistamiseks, ning elektrifitseerimisega seotud taristuküsimused (neid käsitletakse alternatiivkütuste direktiivi rakendamise ja hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise raames kavandatud meetmete abil).

ELi ühised meetmed tagavad poliitikaeesmärkide (nt täiustatud biokütuste CO2-heitkoguste vähendamise potentsiaali välja arendamine) ühise saavutamise väiksemate kuludega.

Kogu ELi hõlmav taastuvenergia- ja kliimaalane raamistik aastani 2030 aitab samuti jälgida ja toetada liikmesriikide energiapoliitikat eurooplastele säästva, kindla ja taskukohase energiasüsteemi loomisel. Kui taastuvenergiasektori juhtimiseks 2030. aastasse kasutatakse prognoositavat ELi õigusraamistikku, mis toetab taastuvenergiapoliitika euroopastamist ning eelkõige tugevdab turupõhist lähenemisviisi taastuvenergia valdkonnas ja edendab piiriüleste toetuskavade avamist, on liikmesriikidel paremad võimalused 2020. aasta eesmärkide täitmiseks vajalike riiklike kavade koostamiseks, mis tagab taastuvenergiapoliitika kooskõla muude energia- ja kliimaalaste eesmärkidega, nimelt ELi HKSi, jõupingutuste jagamist käsitleva määruse ja ELi 2030. aasta energiatõhususeesmärgiga. ELi tasandi raamistik, millega kehtestatakse toetuskavade suhtes kõrgel tasemel põhimõtted, annaks investoritele kindlustunde, mida on varem võib-olla vähendanud teatavate liikmesriikide lühiajaline poliitika ning mõnikord tagasiulatuvad meetmed.

ELi tasandil meetmetega on võimalik kõrvaldada mitu avaliku ja erasektori investeeringutega seotud takistust (nt loamenetlustega seoses), kuna suurendatakse koostööd riigi eri ametiasutuste vahel ning haldussuutlikkust piiriüleste projektide ja toetuskavade rakendamisel.

ELi meede annab investoritele kindlustunde seoses kogu ELi hõlmava õigusraamistikuga, taastuvenergia järjepideva ja kulutõhusa kasutuselevõtuga kogu ELis ning energia siseturu tõhusa toimimisega, jättes samas liikmesriikidele võimaluse toota taastuvenergiat eri moodi, kasutades neile sobivat energiaallikate jaotust.

Sellega seoses jääb liikmesriikidele ulatuslik kaalutlusõigus ja paindlikkus toetada taastuvenergia arendamist mis tahes majandussektoris viisil, mis sobib kõige paremini konkreetse riigi võimaluste ja oludega, sealhulgas võimalus aidata täita ELi tasandil eesmärki, toetades taastuvenergia kasutuselevõttu muudes liikmesriikides vastavalt turukorralduse ettepanekutele.

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

2.3.Proportsionaalsuse põhimõte ja vahendite valik

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest selles sätestatakse ELi meetmed, millega tagatakse, et liit saavutab taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu käsitleva eesmärgi, kuid jäetakse liikmesriikidele paindlikud võimalused kavandatud meetmete rakendamiseks ja taastuvenergia sektori arendamiseks viisil, mis kõige paremini sobib konkreetse liikmesriigi olukorra, eelistuste ja võimalustega, tingimusel et taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal ühiselt siiski saavutatakse.

Eesmärgi kehtestamine ELi tasandil kujutab endast põhjalikku muutust 2030. aasta poliitikaraamistikus, kus õiguslikult siduvad riiklikud eesmärgid, mis jätaksid liikmesriikidele märkimisväärse vabaduse siseriiklike meetmete valimisel, on asendatud Euroopa Liidu tasandil õiguslikult siduva eesmärgiga. Kui meetmeid võetakse üksnes riikide tasandil, ei oleks jõupingutused kulutõhusad ning jaotuksid ELis ebaühtlaselt, mille tulemusena oleks taastuvenergia kasutuselevõtt ELi energia siseturul ebapiisav ning selle osakaal jääks tõenäoliselt alla kokkulepitud eesmärgi. Üksnes riikide tasandil võetud meetmed, mida koordineeritakse kavandatud juhtimismehhanismide alusel, ei annaks piisavat garantiid, et eesmärk saavutatakse, ning et seda tehakse kõige kulutõhusamal viisil, vältides olukorda, kus liikmesriigid saavad kasu ilma ise panustamata, ja vähendades turu killustatust. Seepärast on ELi tasandil meetmega võimalik luua kindel ja stabiilne raamistik, mis võimaldab saavutada liidu siduva eesmärgi, mille kohaselt peaks taastuvenergia osakaal olema 2030. aastal vähemalt 27 %, ühiselt ja kulutõhusal viisil, jaotades jõupingutused liikmesriikide vahel õiglaselt ning minemata kaugemale ühise jõupingutuse kuluoptimaalsuse tagamiseks vajalikest meetmetest.

Seoses kütte- ja jahutussektorit puudutavate erisätetega tuleb silmas pidada, et see sektor tarbib ligikaudu 50 % ELi energiast ja 75 % sellest saadakse endiselt fossiilsetest allikatest. Seepärast on kütte- ja jahutussektori CO2-heite vähendamine ELi jaoks ülioluline, et täita pikaajalisi CO2-heite vähendamise eesmärke ja suurendada varustuskindlust. ELi taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärgi täitmiseks vajalikust panusest poole 3 peaks 2030. aastaks andma kütte- ja jahutussektor. See näitab, et selles konkreetses sektoris on vaja võtta meetmeid. Kütte- ja jahutussektoris kavandatud poliitikavariandid aitavad liikmesriikidel valida selles sektoris taastuvate energiaallikate turuosa suurendamise toetamiseks sobiva lähenemisviisi, mis aitaks taastuvenergia osakaalu vajalikul määral ja kulutõhusal viisil suurendada, kuid jätavad liikmesriikidele samal ajal igati paindlikud võimalused lõimitud kliima- ja energiakavade koostamiseks. Kui kõik liikmesriigid kavandatud meetme vastu võtavad, kataks see umbes neljandiku puudujäägist vähemalt 27 % taastuvenergia osakaalu käsitleva eesmärgi saavutamisel, mis tekiks olukorras, kui meetmeid ei võeta.

Liikmesriikide olulised õigused, nagu õigus määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimused, energiatehnoloogia valik ja energiavarustuse üldine struktuur, jäävad täielikult puutumata. Säästlikku bioenergiat käsitlev ELi raamistik sisaldab miinimumkriteeriume biomassi säästva tootmise ja tõhusa kasutamise tagamiseks transpordi- ning soojus- ja elektrienergia sektoris. Uute säästlikkust käsitlevate sätete aluseks on riskipõhine lähenemisviis ja neid kohaldatakse üksnes soojus- ja elektrienergia sektori suurtootjate suhtes.

Proportsionaalsuse tagab ka konkurentsivõime, varustuskindluse ja säästlikkuse vahelise tasakaalu loomine ning selle arvesse võtmine, et kavandatud meetmed tooksid kasu pikema aja jooksul, ka pärast 2030. aastat, mitte ainult lühikeses ja keskpikas perspektiivis.

Seega on kehtestatud piirangute tase eesmärgiga proportsionaalne.

2.4.Vahendi valik

Valitud vahend on direktiiv, mille peavad rakendama liikmesriigid. Direktiiv on asjakohane vahend taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks, kuna selles määratletakse selgelt ELi eesmärgid, kuid jäetakse samas liikmesriikidele piisav paindlikkus rakendada direktiivi konkreetse riigi oludega sobivaimal viisil. Seega sisaldab õigusakt kohustuslikke meetmeid käsitlevaid sätteid üksnes piiratud arvul ning eelkõige selleks, et suurendada taastuvenergia kulutõhusat kasutuselevõttu kogu liidus (nt ettepaneku artikkel 5 toetuskavade kohustusliku osalise avamise kohta).

Ettepanekuga muudetakse oluliselt taastuvenergia direktiivi ning uuesti sõnastamine võimaldab vastu võtta ühtse õigusakti teksti, millega samaaegselt tehakse soovitud muudatus, kodifitseeritakse sama muudatus koos varasema õigusakti muutmata sätetega ja tunnistatakse nimetatud õigusakt kehtetuks. Seepärast on uuesti sõnastatud direktiiv asjakohane vahend ning on kooskõlas kohustusega, mille komisjon on võtnud vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele parema õigusloome kohta 4 .

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

3.1.Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kohane hindamine

Taastuvenergia direktiivi hinnati õigusloome kvaliteedi programmi alusel aastatel 2014–2016. Hindamise tulemused on esitatud kõnealust REFIT-hindamist käsitlevas komisjoni talituste töödokumendis, mida esitleti koos ettepanekule lisatud mõjuhinnanguga.

REFIT-hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et ELi energia lõpptarbimises on direktiivis püstitatud eesmärgi abil taastuvenergia osakaalu jätkusuutlikult suurendatud. Taastuvenergia direktiiviga ette nähtud siduvad riiklikud eesmärgid, riiklikud taastuvenergia tegevuskavad ja iga kahe aasta tagant toimuv seire on eriti tõhusalt aidanud suurendada läbipaistvust investorite ja muude ettevõtjate jaoks ning taganud kõrge kvaliteediga teabe taastuvenergia turgude ja meetmete kohta liikmesriikides. Seda näitab asjaolu, et pärast direktiivi vastuvõtmist on taastuvenergia osakaal kiiresti suurenenud 10,4 %-lt 2007. aastal 17 %-le 2015. aastal.

Need sätted on koos täiendavate riiklike meetmete ja muude õiguslikult mittesiduvate meetmetega aidanud kaasa ELi energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele üldiselt, mille tulemusena on vähenenud kasvuhoonegaaside heide, suurenenud energiavarustuskindlus, saavutatud juhtpositsioon innovatsioonivaldkonnas, loodud töökohti, saadud üldsuselt heakskiit ja toimunud piirkondlik areng. Kõnealuste sätete asjakohasus, sidusus, tõhusus, tulemuslikkus ja lisaväärtus seoses ELi energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega on leidnud kinnitust. Ainus võimalus CO2-heite vähendamiseks elektrisektoris on praegu taastuvenergia, mis tuleks võtta kasutusele määral, mis on lähedal Rahvusvahelise Energiaagentuuri pikaajalistes stsenaariumides nõutule, kui soovime hoida temperatuuri tõusu 2 ◦C piires võrreldes tööstuseelse ajaga.

Isegi vaatamata sellele, et EL tervikuna ja kõik peale ühe liikmesriigi on praegu 2020. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärkide saavutamise kursil, on 2020. aasta eesmärkide täitmine kindel üksnes siis, kui liikmesriigid jätkavad taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu edendamist, et täita üha järsemalt tõusvate trajektooridega ette nähtud tasemed. Lisaks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu transpordisektoris, mis on vajalik sektorile seatud 10 % eesmärgi täitmiseks. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu transpordisektoris on pidurdanud eelkõige õiguslik ebakindlus, mille on põhjustanud pikaajalised poliitilised arutelud teemal, kuidas vähendada toidupõhiste biokütustega seotud maakasutuse kaudse muutumise (ILUC) riski.

3.2.Konsulteerimine sidusrühmadega

3.2.1. Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Ettepaneku ettevalmistamisse olid kaasatud paljud sidusrühmad, sealhulgas liikmesriigid ja riikide reguleerivad asutused. Ettevalmistused hõlmasid 12 nädala pikkust avalikku konsultatsiooni, 5. veebruaril 2016 toimunud sidusrühmade seminari, teemakohast arutelu elektrisektori reguleerimise foorumil Firenzes ja arvukalt kahepoolseid arutelusid.

Avalik konsultatsioon algas 18. novembril 2015 ja kestis 10. veebruarini 2016. Komisjon sai kokku 641 vastust. 58 % vastustest ehk 304 vastust saatsid riigisisesed ja ELi ülesed liidud. Neist 110 saadi tööstusharu liitudelt (18 % kõigist vastustest) ja 90 taastuvenergiasektorilt (15 %). Lisaks saadi 186 vastust otse ettevõtetelt (30 %). Konsultatsioonis osales lisaks kokku 19 riigi valitsust ja 22 piirkondliku või kohalikku omavalitsust. Oluline on ära märkida üksikisikute, energiaühistute ja vabaühenduste aktiivne osalemine.

Lisaks korraldas komisjon 10. veebruarist kuni 10. maini 2016 internetis bioenergia säästlikkust käsitleva avaliku arutelu, mille käigus saadi üle 950 vastuse. Selle täienduseks toimus 12. mail 2016 teemakohane sidusrühmade konverents.

3.2.2 Sidusrühmade seisukohtade kokkuvõte

Avaliku konsultatsiooni käigus saadud vastuste üksikasjalik analüüs kinnitab vastajate laialdast üksmeelt konsultatsiooni käigus tõstatatud mitme küsimuse osas, muu hulgas vajadust ELi stabiilse ja prognoositava taastuvaid energiaallikaid käsitleva õigusraamistiku järele, uuesti sõnastatud direktiivis täiendavate meetmete kindlaksmääramise tähtsust taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu käsitleva siduva eesmärgi saavutamiseks ning taastuvenergiale sobiva turu väljakujundamise olulisust. Sidusrühmad on aga eriarvamusel muude küsimuste osas, näiteks toetuskavade geograafiline ulatus ja taastuvate energiaallikate kasutamise mõjutatavus turutingimustest (nt eelisjaotus ja bilansivastutus).

Mis puudutab era- ja avaliku sektori üksuste rolli elektriturul, siis pooldatakse kindlalt täiendavat ELi meedet, et luua energiatarbijatele ja kohalikele omavalitsustele paremad võimalused. Suurem osa vastajatest toetas rangemaid ELi eeskirju, millega tagataks tarbijatele võimalus taastuvaatest energiaallikatest soojus- ja elektrienergiat ise toota ja salvestada ning osaleda kõigil asjaomastel energiaturgudel mittediskrimineerival ja lihtsal viisil, sealhulgas agregaatorite kaudu. Paljude vastajate arvates tuleks omatarbeks toodetud taastuvenergia süsteemidele avada rohkem lühiajalisi turge ning määrata võrku edastatud elektrienergia ülejäägi hinnaks hulgimüügiturul valitsev hind. Paljud taastuvenergia tootjad siiski rõhutavad, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise väikesemahuliste süsteemide toetamiseks turukorralduse reformimise ajal on ikkagi vaja turupõhiseid toetuskavu. Mitu vastajat toetavad lihtsustatud juurdepääsu vahenditele kohalike taastuvenergiaalgatuste rahastamiseks.

Sidusrühmad rõhutavad, et toetuskavade tagasiulatuvaid muudatusi tuleks vältida. Investeeringute stabiilsuse suurendamiseks peetakse tähtsaks ka muid elemente, sealhulgas haldustakistuste kõrvaldamist, turgude täiendavat lõimimist ja investeeringute kaitsmise korda, mis oleks tugevam energiaharta lepingus sätestatust. Mitme vastaja arvates tuleks investoritele poliitikasignaalide ja väljavaadete õigeaegseks andmiseks rakendada uuesti sõnastatud direktiiv kiiremini, st kindlalt enne 2021. aastat.

Mitu liikmesriiki rõhutasid, et eelkõige toetuskavade korraga tuleb tagada liikmesriikidele õigus kasutada neile sobivat energiaallikate jaotust ja arendada välja nende endi valitud taastuvenergiatehnoloogiat (nt mitmekesistamise eesmärgil). Nad rõhutasid lisaks, et taastuvate energiaallikate turgude lõimimine peab toimuma koordineeritud viisil, mitte killustatud menetlustega, mis sõltuvad individuaalsetest teate esitamise ajakavadest liikmesriikides.

Samuti peetakse taastuvenergia direktiivis sätestatud tugevat õigusraamistikku peamiseks vahendiks 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu saavutamisel. Enamik vastajatest pooldavad eesmärgi täitmise tagamiseks ennetavaid meetmeid, kuid peavad vajalikuks parandusmeetmete võtmist puudujääkide vältimiseks eesmärkide saavutamise osas. Mõned sidusrühmad, näiteks energeetikasektorit reguleerivad asutused, rõhutasid vajadust tagada kõigi täiendavate meetmete sidusus riiklike toetuskavadega.

Avaliku konsultatsiooni käigus selgus, et taastuvenergia osakaalu suurendamist transpordisektoris takistavad muu hulgas peamiselt stabiilse poliitikaraamistiku puudumine 2020. aastale järgnevaks perioodiks, pikk arutelu biokütuste säästlikkuse üle ja elektriautode kõrge hind. Lisaks märkis valdav osa vastajatest, et taastuvkütuste kasutuselevõtu kohustus kogu ELis oleks tõhus või väga tõhus meede selliste kütuste tarbimise edendamiseks ELi transpordisektoris ja elektrisõidukite kasutuselevõtu suurendamiseks.

Lisaks jõuti 13.–14. juunil 2016 Firenzes liikmesriikide, riiklike reguleerivate asutuste ja peamiste sidusrühmade osavõtul toimunud elektrisektori reguleerimise foorumil järeldusele, et 2020. aastale järgnevaks perioodiks taastuvate energiaallikate kohta koostatava raamistiku aluseks peaks olema tõhusam turukorraldus, mis sobib taastuvate energiaallikate täielikuks lõimimiseks, ning tugevam CO2-hinnasignaal, mis saavutatakse tänu tugevamale heitkogustega kauplemise süsteemile, ning et kui taastuvate energiaallikate jaoks on vaja eritoetust, peaks see olema turupõhine ja minimeerima moonutusi turul. Selleks kutsus foorum komisjoni üles töötama taastuvenergia direktiivi läbivaatamise osana välja toetuskavasid käsitlevad ühiseeskirjad, mis võimaldaksid turupõhist ja piirkonnapõhisemat lähenemisviisi taastuvatele energiaallikatele.

Bioenergia säästlikkuse üle peetud avalik konsultatsioon näitas, et arvamused bioenergiaga seotud kasu ja riskide ning ELi poliitika vajaduse suhtes lähevad lahku. Valdav enamus vastajatest siiski rõhutas, et bioenergia säästlikkuse alase poliitika peamine eesmärk peaks olema kliimamuutuste leevendamine.

Mitu riigiasutust ja -ettevõtet, samuti biokütuse ja vedelate biokütuste tootjat ja metsandusettevõtet ning mitu liikmesriiki märkisid, et nad eelistavad lähtestsenaariumi, st täiendavaid säästlikkuskriteeriume ei ole nende arvates vaja ELi tasandil kehtestada. Ühe peamise põhjusena toodi välja asjaolu, et energiatootmises kasutatava biomassiga seotud riskid on hõlmatud muude õigusaktidega, samuti kaasneks sellega halduskoormuse suurenemise risk.

Samas paljud bioenergia tootjad ja tarbijad ELis ning mitmed liikmesriigid toetavad täiendavate ELi meetmete võtmist, et laiendada ELi säästlikkuskriteeriume kütte- ja jahutussektoris ning elektritootmises kasutatavale biomassile. ELi alaline metsanduskomitee, kes nõustab ELi metsandusalaste meetmete võtmisel, toetas oma hiljutises arvamuses metsa biomassi suhtes riskipõhiste säästlikkuskriteeriumide kehtestamist.

Biomassi energiaks muundamise tõhusust käsitlevaid nõudeid toetab rida sidusrühmi, eelkõige puitu kasutav tööstussektor (sh tselluloosi- ja paberitootjad) ja keskkonnakaitsega tegelevad vabaühendused. Vabaühendused toetavad ka bioenergia üldisele kasutamisele piirnormi kehtestamist, teatavate lähteainete või allikate kasutamisele piirangute seadmist ning biomassi tootmisele keskkonna- ja sotsiaalsete nõuete kehtestamist.

Üldiselt soovivad sidusrühmad, et konkreetsete lähteainete suhtes meetmete kehtestamisel oleksid need lõppkasutusest hoolimata ühesugused: see tähendab, et näiteks biokütuste tootmisel kasutatavat põllumajanduslikku biomassi käsitlevad eeskirjad oleksid samad, mis soojus- ja elektrienergia sektoris kasutatava biogaasi puhul.

3.3.Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välistöövõtjatelt telliti järgmised suuremad uuringud.

Study on the impact assessment for a new Directive mainstreaming deployment of renewable energy and ensuring that the EU meets its 2030 renewable energy target – ECN, Oeko Institute, Eclareon, REBEL, SUER, BBH (Taastuvenergia kasutuselevõtu peavoolustamist ja ELi 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi täitmise tagamist käsitleva uue direktiivi mõju hindamisega seotud uuring).

Study on Technical Assistance in Realisation of the 2016 Report on Renewable Energy, in preparation of the Renewable Energy Package for the Period 2020–2030 in the European Union – Öko-Institut, E3-Modelling, Observ’ER, COWI (Taastuvenergiaalase 2016. aasta aruande rakendamisega seotud tehnilise abi uuring Euroopa Liidu 2020–2030. aasta taastuvenergiapaketi ettevalmistamisel).

Supporting investments into renewable electricity in context of deep market integration of RES-e after 2020: Study on EU-, regional- and national-level options – Cambridge Economic Policy Associates (CEPA) (ELi piirkondlikke ja riiklikke võimalusi käsitlev uuring).

Study on the sustainable and optimal use of biomass for energy in the EU beyond 2020 – PricewaterhouseCoopers, Vito, TU Wien, Utrecht University, INFRO, Rutter Soceco (Uuring, milles käsitletakse energeetikas kasutatava biomassi säästlikku ja optimaalset kasutamist ELis pärast 2020. aastat).

Carbon impacts of biomass consumed in the EU – Forest Research UK, VTT, North Energy, Alterra (ELis tarbitava biomassi mõju CO2-heitele).

Study on impacts on resource efficiency of future EU demand for bioenergy, IISA, Idufor, EFI, Oeko Institute, IEEP (Uuring, milles käsitletakse ELi tulevase bioenergianõudluse mõju ressursitõhususele).

3.4.Mõjuhinnang

Ettepanekule lisatud mõjuhinnangus ei ole esitatud eelistatud poliitikavariantide kogumit, kuid iga poliitikavarianti on üksikasjalikult analüüsitud, liikudes järk-järgult praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumilt (poliitikavariant 0), mis seisneb riiklike meetmete jätkumises ilma täiendavate ELi tasandil meetmeteta, alternatiivsete stsenaariumiteni, mis hõlmavad ulatuslikumaid ELi meetmeid viies allpool nimetatud valdkonnas.

16. septembril 2016 5 esitas õiguskontrollikomitee oma esimese arvamuse mõjuhinnangu kohta ning palus selle läbi vaadata ja uuesti esitada. Mõjuhinnang vaadati läbi ja esitati 17. oktoobril 2016 uuesti õiguskontrollikomiteele, kes esitas 4. novembril 2016 teise negatiivse arvamuse, kuid ei palunud mõjuhinnangut täiendavalt läbi vaadata ega esitada.

Seda arvestades pidas komisjon kohaseks taastuvenergia direktiivi ümbersõnastamise ettepanekuga edasi minna, võttes täiel määral arvesse õiguskontrollikomitee teises arvamuses esitatud reservatsiooni. Eelkõige otsustas komisjon kütte- ja jahutussektoris proportsionaalsemate ja vähem koormavate sätete kasuks, mis on 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks kombineeritud juhtimisraamistiku tugevdatud sätetega. Lisaks on komisjon taganud, et ettepaneku sätted on täielikult kooskõlas riigiabi eeskirjadega ja täiendavad neid ning ei piira komisjoni pädevust riigiabi valdkonnas. Kavandatud sätted kujutavad endast üldpõhimõtteid, millega nõutakse (vajaduse korral) turupõhiste ja kulutõhusate kavade rakendamist. See on täielikult kooskõlas uue turukorraldusega ning aitab minimeerida maksumaksjate ja elektritarbijate kulusid. Sätted aitavad veelgi suurendada investorite kindlustunnet aastateks 2021–2030. Komisjon on võtnud arvesse kõiki energialiidu eesmärke. Lisaks märgib komisjon, et on olemas vältimatu ebakindlus seoses kõrvaldamist vajavat puudujääki käsitleva hinnanguga, taastuvenergia 27 % osakaalu käsitleva ELi tasandil siduva eesmärgiga ning vajadusega pakkuda stabiilseid ja õigeaegseid stiimuleid pikaajalisteks investeeringuteks. Eespool öeldut arvesse võttes on kogu meetmepakett komisjoni arvates proportsionaalne lahendus olemasolevatele probleemidele. Käesolevas punktis käsitletakse seda teemat täpsemalt.

i) Taastuvenergia osakaalu suurendamise võimalused elektrisektoris.

a) Toetuskavade ühine Euroopa raamistik: 1) üksnes turumehhanismide kasutamine; 2) turupõhise ja kulutõhusa toetuse Euroopa raamistik; 3) kohustuslik investeerimisabi.

Taastuvenergia direktiiviga lubatakse kasutada toetuskavu, kuid toetuskava võib valida liikmesriik. Selle tulemusena on tekkinud soovimatu olukord, kus liikmesriik on kehtestanud toetuskava, mida on hiljem paljudel juhtudel tagasiulatuvalt muudetud või tagasi võetud. See on omakorda vähendanud investorite kindlustunnet. Seega on investorite kindlustunde suurendamiseks vaja taastuvenergia direktiivi uuesti sõnastamise käigus kehtestada selgemad eeskirjad.

Poliitikavariandiga 2 nähakse ette põhimõtete kehtestamine seoses toetuskavadega, mida liikmesriigid võivad kasutada ja mida on praegu ikkagi vaja liidu 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks piisavate investeeringute ligimeelitamiseks. See poliitikavariant hõlmab toetuskavade ülesehitusega seotud põhimõtteid, mida liikmesriigid peavad järgima, ning investorite kaitset tagasiulatuvate muudatuste eest. Need põhimõtted ei piira riigiabi eeskirjade järgimist.

Kõnealuse sektori puhul leidis õiguskontrollikomitee, et kehtivates riigiabi suunistes juba käsitletakse enamikku mõjuhinnangus esitatud küsimustest ning nendes on juba 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke arvesse võetud.

Nende põhimõtete lisamine õigusaktidesse on poliitiline valik. Sellisel viisil toetavad kõnealused sätted taastuvenergiapoliitika euroopastamist, aitavad taastuvenergiat sobitada turuga ning tagavad samal ajal investoritele kindlustunde aastani 2030. Üksikasjalikum teave on esitatud mõjuhinnangu 1. lisas. Kavandatud raamistikus on sätestatud korralduslikud põhimõtted, millega i) tagatakse investoritele piisav kindlustunne aastateks 2021–2030 ning ii) nõutakse (vajaduse korral) uutel parimatel tavadel põhinevate turupõhiste ja kulutõhusate kavade kasutamist. Käesolevas ettepanekus sätestatud põhimõtted on täielikult kooskõlas suunaga, mille komisjon on juba võtnud keskkonna- ja energeetikavaldkonna riigiabi suunistes, ning täiendavad neid mitmes valdkonnas, eelkõige seoses piiriülese osalemisega.

Lisaks on raamistik tõhus vahend investoritele piisava kindlustunde tagamiseks, kuna selles määratletakse vastavalt turupõhistele põhimõtetele ja parimatele tavadele üldised korralduslikud põhimõtted, mis kehtivad aastatel 2021–2030.

Samal ajal on raamistik proportsionaalne ja tänu üldist laadi eeskirjadele mitte ülemäära normatiivne ning selle puhul on järgitud ka subsidiaarsuse põhimõtet, kuna raamistikus võetakse igati arvesse liikmesriikide õigust määrata kindlaks oma energiaallikate jaotus. Selleks on vaja kõnealuses õigusraamistikus kindlaks määrata, kuidas tagada ühelt poolt liikmesriigile õigus kasutada talle sobivat energiaallikate jaotust ja arendada välja tema enda valitud taastuvenergiatehnoloogiat (nt mitmekesistamise eesmärgil) ning teiselt poolt konkurents tehnoloogialahenduste vahel. Selliste Euroopa energiaraamistiku aluspõhimõtete esitamine nõukogule ja Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks suurendab turgude lõimimise tegevuskava legitiimsust ja üldsuse poolehoidu.

Lisaks on eri sidusrühmad, sealhulgas reguleerivad asutused, 6 ning mitu liikmesriiki kutsunud üles lisama kohaldatavate riigiabi eeskirjade täiendamiseks sellise raamistiku kõnealusesse ettepanekusse.

b) Kooskõlastatum piirkondlik lähenemisviis: 1) kohustuslik piirkondlik toetus; 2) toetuskavade kohustuslik osaline avamine piiriüleseks osalemiseks.

See ettepanek peegeldab teist poliitikavarianti (mõju hindamise aruandes poliitikavariant 1), mille kohaselt muutuks elektrisektoris taastuvenergia kasutamisega seotud toetuskavade osaline avamine piiriüleseks osalemiseks kohustuslikuks. Selle poliitikavariandi puhul oleks võimalik süsteemi üldkulusid ja toetuskulusid vähendada, sest investeeringud liiguksid üha enam sinna, kus võimalused ja muud tingimused on kõige soodsamad. Mõju hindamise tulemused näitavad, et selle meetme puhul väheneksid aastatel 2021–2030 energiasüsteemi kulud 1,0 miljardit eurot aastas ning tarbija poolt makstavad taastuvenergia toetuskulud väheneksid 3 %.

Poliitikavariant on proportsionaalne, kuna sellega nähakse üksnes ette toetuskavade järkjärguline osaline avamine vastavalt füüsilistele ühendustele. Selle puhul järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet, kuna ei piirata liikmesriigi võimalusi oma toetuskava ise kujundada ning seega jääb liikmesriigile õigus määrata ise kindlaks oma energiaallikate jaotus.

c) Taastuvenergiale suunatud rahastamisvahend: 1) ELi tasandil rahastamisvahend koos paljude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega; 2) ELi tasandil rahastamisvahend suurema riskiga taastuvenergiaprojektide toetamiseks.

Selle valdkonna eesmärk on tõhustada olemasolevate või uute rahastamisvahendite kasutamist, et toetada liikmesriikide ulatuslikke eesmärke seoses taastuvenergia kasutuselevõtuga. Sellise raamistiku üksikasjad tuleks sätestada aastaid 2021–2027 puudutava mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise kontekstis.

d) Haldustoimingute lihtsustamine: 1) tugevdatud sätted, mis hõlmavad ühtset kontaktpunkti, ajavahemikke ja lihtsustatud menetlusi taastuvenergiat tootvate elektrijaamade ajakohastamiseks; 2) loamenetlusteks kuluva aja lühendamine, mis tähendab väikeste projektide puhul automaatset heakskiitmist ja lihtsat teatamist.

Käesolevas ettepanekus eelistatakse 1. ja 2. poliitikavariandi kombineerimist, et kehtestada taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetlus, mille viib läbi üks määratud asutus („ühtne kontaktpunkt“), ning selle menetluse maksimaalne ajavahemik, säte väikesemahuliste projektide puhul jaotusvõrguettevõtjatele saadetava lihtsa teatise kohta ning erisäte loamenetluse kiirendamise kohta olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamise korral. See poliitikavariant võimaldab kehtestada taotlejate jaoks selgema, läbipaistvama, prognoositava ja vähem aeganõudva loamenetluse.

Poliitikavariant on proportsionaalne, kuna see seisneb paljuski mõnes liikmesriigis juba kehtivate parimatel tavadel põhinevate menetluste rakendamisel. Sellega ei kaasne suuri kulusid. Subsidiaarsuse põhimõtet on järgitud, kuna ühtse kontaktpunkti korraldamise viisi võivad valida liikmesriigid. Samuti ei käsitleta loamenetluste sisulist külge.

ii) Taastuvenergia osakaalu suurendamise võimalused kütte- ja jahutussektoris.

a) Taastuvenergia lõimimine kütte- ja jahutusenergiaga varustamisse: 0) praeguste riiklike meetmetega jätkamine ilma ELi meetmeta; 1) kütte- ja jahutussektoris taastuvenergiaga seotud kohustuse kehtestamine fossiilkütuste tarnijatele; 2) sama kohustus kõigile kütusetarnijatele.

Eelistati 2. poliitikavarianti, mille kohaselt peaksid liikmesriigi määratud tarnijad, kes tarnivad vähemalt 50 % energiast, suurendama aastani 2030 järk-järgult taastuvenergia osakaalu nende aastases kogumüügimahus (1 protsendipunkti võrra aastas).

Selle sektori puhul on õiguskontrollikomitee seadnud kahtluse alla kütte- ja jahutussektori energiatarnijatele kohustuse kehtestamise proportsionaalsuse. Selle küsimuse lahendamiseks antakse käesoleva ettepanekuga kohustuse kehtestamise asemel liikmesriikidele mitu võimalust, mis võimaldab õigusakti riigi tasemel paindlikult rakendada.

Võttes arvesse, et peaaegu pool ELi energia lõpptarbimisest langeb kütte- ja jahutussektori arvele 7 ning et võrreldes elektrisektoriga, kus taastuvenergia osakaal on aastatel 2009–2015 suurenenud rohkem kui 8 protsendipunkti, on kütte- ja jahutussektoris taastuvenergia osakaal samal perioodil suurenenud alla 3 protsendipunkti, on selle sektori jaoks vaja ranget, kuid paindlikku meedet.

Kõnealune poliitikavariant on proportsionaalne, kuna see ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ELi tasandil ning sellega ei kaasne suurt koormust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd).

Poliitikavariant on kooskõlas energiatõhususe direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiiviga ning täiendab neid. Kütte- ja jahutussektori energiatõhusust edendatakse eelkõige ehitussektoris energiasäästu ja renoveerimise abil. Samal ajal kiirendaksid kütte- ja jahutussektoriga seotud poliitikavariandid sektori üleminekut fossiilkütustelt taastuvenergiale ning see puudutaks ka olemasolevaid hooneid. Kütte- ja jahutusenergiaga varustamist ja energiakasutust käsitlevad taastuvenergia erimeetmed hoone tasandil vähendavad kindla tehnoloogialahendusega seotuse riski, st olukorda, kus energiatõhususe suurendamise meetmete abil fossiilkütustel põhinev tehnoloogia küll asendatakse tõhusama, kuid siiski fossiilkütustel põhineva tehnoloogiaga.

b) Taastuvenergia ja heitsoojusenergia kasutuselevõtu lihtsustamine kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides: 1) parimate tavade jagamine; 2) energiatõhususe sertifikaadid ning kohalikule kütte- ja jahutussüsteemile juurdepääsu võimaldamine; 3) punktis 1 ja 2 kirjeldatud meetmed koos tarbijaõigusi käsitleva tugevdatud lisaraamistikuga.

Käesolevas ettepanekus eelistatakse 3. poliitikavarianti. Selle poliitikavariandiga antakse tarbijatele võimalus toota taastuvatest energiaallikatest kohapeal soojusenergiat ja kasutada taastuvenergial põhinevat kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi koos teiste kasutajatega kohaliku sünergia loomiseks, millel on seega positiivne sotsiaalne mõju. Süsteemist lahtiühendamise võimalus lubaks aastatel 2020–2030 toota taastuvatest energiaallikatest täiendavalt soojusenergiat, mis aitaks kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Isegi kui lahtiühendamise võimalus vähendaks kohalike kaugkütte- ja kaugjahutusettevõtete tuluvoogusid, korvaks selle kahju positiivne sotsiaalne ja keskkonnaalane mõju.

Poliitikavariant on ka proportsionaalne, kuna halduskoormus oleks otseses vastavuses kaugküttesüsteemide osakaalu suurendamisega riigi tasandil. Sertifitseerimisega seotud halduskoormus oleks piiratud ja nõudlus lahtiühendamise järele tõenäoliselt mõõdukas eelkõige nendes liikmesriikides, kus kaugkütte osakaal on väike.

Kaugkütte- ja kaugjahutusenergia moodustab ligikaudu 10 % ELi energiavarustusest. Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid võimaldavad suurendada taastuvenergia osakaalu ELi energiasüsteemis. Näiteks on kaugküttesektoris kasutamata tööstuslike soojuspumpade suur potentsiaal ning hinnanguliselt elab üle 25 % ELi elanikkonnast piirkondades, mis sobiksid geotermilise kaugkütte rakenduste paigaldamiseks. Lisaks kujutavad kaugküttesüsteemid endast olulist taristutehnoloogiat, millega saaks aidata suurendada jäätmetest energiat tootvates tehastes energia muundamise üldist kasutegurit 8 .

Vanemaid kaugkütte- ja kaugjahutussüsteeme tuleb taastuvenergia osakaalu suurendamiseks kohandada. Praegused kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidesse tehtavad investeeringud aga ei võimaldada üle minna tõhusale ja taastuvatel energiaallikatel põhinevale energiaga varustamisele.

Energiatõhususe meetmete jaoks vajalik halduslik toetus on suhteliselt lihtne, kuid nende meetmetega on võimalik suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja seega meetme tõhusust.

Lisaks on kõnealuse poliitikavariandi puhul tagatud proportsionaalsus (kuna sellega luuakse läbipaistva ja võrreldava süsteemi abil võrdsed võimalused kohalike kaugkütte- ja kaugjahutusettevõtjate ning muude osalejate ja soojusenergia tarbijate jaoks) ning järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet (kuna sellega nähakse ette põhimõtted, kuid tunnustatakse riiklike ja kohalike asutuste rolli kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide rajamisel).

iii) CO2-heite vähendamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamise võimalused transpordisektoris.

1) ELi tasandil kohustus võtta kasutusele taastuvatest energiaallikatest toodetud täiustatud kütused; 2) ELi tasandil kohustus võtta kasutusele taastuvatest allikatest toodetud täiustatud transpordikütused (sh täiustatud biokütused) ning vähendada toidupõhiste biokütuste kasutamist vastavalt variantidele, mis erinevad vähendamise kiiruse ja määra poolest; 3) 2. poliitikavariandile tuginev ELi tasandil erikohustus võtta taastuvatest allikatest toodetud kütused kasutusele lennunduses ja merenduses; 4) kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustus (kütusekvaliteedi direktiiviga jätkamine).

Õiguskontrollikomitee leidis, et biokütuste säästlikkus ja võimalik panus liidu tasandil eesmärgi saavutamisse tuleks selgelt kindlaks määrata ning seda tuleks hinnata muude bioenergia liikidega samal viisil. Komitee palus kaaluda ka täiendavat poliitikavarianti, millega kohaldataks tõhustatud säästlikkuskriteeriume kõigi biokütuste suhtes.

Mõjuhinnangus on analüüsitud neid nelja võimalikku varianti, millest lähtuvalt võtta ELi tasandil meede transpordisektori CO2-heite vähendamise ja energiaallikate mitmekesistamise edendamiseks, püüdes samal ajal vähendada toidupõhiste biokütustega seotud maakasutuse kaudse muutumise riski. Selleks toetuti mõjuhinnangus maakasutuse kaudset muutumist käsitleva direktiivi (ILUC direktiiv) mõju hindamise käigus tehtud analüüsile ning hinnati mitut võimalust biokütuste säästlikkuse kehtiva raamistiku tugevdamiseks, vähendades muu hulgas veelgi toidupõhiste biokütuste suhtes kehtivat piirmäära ning pikendades selle kehtivusaega 2020. aastale järgnevale perioodile, et minimeerida maakasutuse kaudsest muutusest põhjustatud heitkoguseid. Lisaks hinnati bioenergiat käsitlevas mõjuhinnangus võimalusi bioenergiat käsitlevate üldiste säästlikkuskriteeriumide tugevdamiseks, sealhulgas uue säästlikkuskriteeriumi kehtestamist metsa biomassile (mida kasutatakse ka biokütuste tootmisel) ning säästlikkuskriteeriumide laiendamist soojus- ja elektrienergia sektoris kasutatavale biomassile.

Käesoleva ettepaneku puhul eelistati 2. poliitikavarianti, kuna see tugineb 25 liikmesriigi praktikale seoses kütuste segamise kohustuse kehtestamisega, ning sellega pakutakse tööstusharule suuremat kindlustunnet seoses täiustatud biokütuste tulevase nõudlusega/mahtudega turul, mis on vajalik suuremahuliste investeeringute ja innovatsiooni tagamiseks sektoris. Samuti võimaldab kõnealune poliitikavariant järk-järgult vähendada toidupõhiste biokütuste kasutamist, millele on osutatud vähese heitega liikuvuse 2016. aasta juuli strateegias 9 .

Vähendamise trajektoor on kavandatud siiani tehtud tähtsamaid investeeringuid arvesse võttes ning vastab täiustatud biokütuste turulejõudmise realistlikule kiirusele. Kõnealust poliitikavarianti on võimalik lihtsamalt ja kiiremini rakendada, kuna see tugineb ulatuslikule poliitikale ja riigi tasandil saadud halduskogemustele.

Eelistatud poliitikavariandiga püütakse vähendada maakasutuse kaudsest muutumisest põhjustatud heitkoguseid ning täiustatud biokütuste kasvuhoonegaaside heidet. Maakasutuse kaudset muutumist saab tavaliste biokütuste osakaalu järkjärgulise vähendamise abil 2030. aastaks märkimisväärselt vähendada, keskendudes peamiselt õlikultuuripõhistele biokütustele, millel arvatakse olevat maakasutuse kaudsele muutumisele suurem mõju. Lisaks aitaks biokütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kehtestatav miinimumnõue tagada, et uute biokütustel töötavate käitiste CO2-heide on võimalikult väike.

Vähese heitega liikuvuse strateegias märkis komisjon, et toidupõhistel biokütustel on transpordisektori CO2-heite vähendamisel piiratud roll, sest ei olda kindlad, kui palju nad tegelikult transpordisektoris CO2-heidet vähendada aitavad. Maakasutuse kaudset muutust käsitleva direktiivi ettepanekus pakuti välja ettevaatlik lähenemisviis, mille kaasseadusandjad heaks kiitsid ning mille kohaselt piirdub toidupõhiste biokütuste panus aastani 2020 kuni 7 %-ga. Kõnealuse direktiivi ettevalmistamist ja selle üle peetud arutelusid ümbritsev õiguslik ebakindlus pidurdas sektorisse uute investeeringute tegemist.

Toidupõhiste biokütuste järkjärguline vähendamine ja nende asendamine täiustatud biokütustega aitab kasutada CO2-heite vähendamise võimalusi transpordisektoris. Siiski on oluline, et tavaliste biokütuste vähendamist puudutavate nõuete määramisel ei kahjustataks tagasiulatuvalt kehtivast direktiivist tulenevaid ärimudeleid. Seepärast soovitakse tavaliste biokütuste osakaalu järkjärgulise vähendamise trajektoori kehtestamisega vältida kasutuskõlbmatute varade teket ja töökohtade kadumist, võttes samal ajal arvesse praeguseks realiseeritud varasemate investeeringute tähtsust, ning lisaks on see kooskõlas täiustatud biokütuste teostatava turulejõudmisega. Käesolevas ettepanekus sätestatud täpne järkjärgulise vähendamise trajektoor kajastab andmetel põhinevat poliitilist hindamist selle kohta, milline oleks tasakaalustatud lähenemisviis investeeringute stabiliseerimiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks transpordisektoris.

iv) Taastuvenergia tarbijatele võimaluste andmise ja nende teavitamise võimalused.

a) Tarbijatele antakse võimalus toota ja salvestada omatarbeks taastuvelektrit: 1) omatarbeks toodetud energia tarbimist käsitlevad ELi suunised; 2) kodanikele antakse võimalus toota ja salvestada omatarbeks taastuvelektrit; 3) kohalikele omavalitsustele antakse võimalus tarbida kaugemal omatarbeks toodetud energiat.

Käesoleva ettepaneku puhul eelistatakse 2. poliitikavarianti, kuna sellega suurendatakse maksimaalselt tarbijate võimalusi ja nende võimalikku osalemist, vähendatakse võrkude kasutuselevõtuga seotud kulusid ning võrgukulude jaotamisega seotud probleeme, samuti suurendatakse katusele paigaldatavate päikesepaneelide panust taastuvenergiaeesmärgi saavutamisel.

See poliitikavariant on ka proportsionaalne (kuna sellega ei anta kõigile õigust omatarbeks toodetud energiat tarbida) ning vastab subsidiaarsuspõhimõttele (kuna sellega ei takistata liikmesriikidel toetada konkreetset tehnoloogiat, vaid üksnes luuakse sobiv raamistik, mis võimaldab detsentraliseeritult toodetud taastuvenergia kasutusele võtta).

b) Taastuvelektrit puudutava teabe andmine: 1) päritolutagatiste süsteemi tugevdamine; 2) lähtudes 1. poliitikavariandist tehakse päritolutagatiste esitamine teabe andmise puhul kohustuslikuks; 3) lähtudes 2. poliitikavariandist laiendatakse päritolutagatisi kõigile elektritootmisallikatele.

Käesolevas ettepanekus eelistatakse 1. ja 2. poliitikavariandi kombineerimist, et tugevdada süsteemi ja muuta taastuvelektrit puudutava teabe andmisel päritolutagatiste esitamine kohustuslikuks. Sellega saavutatakse sobiv tasakaal ning võimaldatakse suurendada süsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust, vältides samal ajal täiendavaid halduskulusid, mis kaasneksid süsteemi laiendamisega kõigile elektritootmisallikatele.

Kõnealune poliitikavariant on ka proportsionaalne, kuna sellega ei kaasne ülemäärast halduskoormust süsteemi juhtimisel (eelkõige väiketootjate jaoks). Samuti vastab see subsidiaarsuspõhimõttele, kuna võimaldab liikmesriikidel ise valida süsteemi juhtimiseks sobiva meetodi.

c) Kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris kasutatavate taastuvkütuste päritolu kindlakstegemine: 1) päritolutagatiste laiendamine taastuvatest allikatest toodetud gaaskütustele; 2) päritolutagatiste laiendamine taastuvatest allikatest toodetud vedel- ja gaaskütustele; 3) taastuvatest allikatest toodetud vedel- ja gaaskütuste jaoks alternatiivse jälgimissüsteemi väljatöötamine.

Käesolevas ettepanekus eelistatakse gaaskütuste puhul 1. poliitikavarianti ja vedelkütuste puhul 3. poliitikavarianti. See võimaldab taastuvkütuste päritolu tarbijate huvides paremini kindlaks teha ning vähendab pettuseriski eelkõige vedelate biokütustega seoses. Lisaks peaksid sellised süsteemid lihtsustama piiriülest kauplemist taastuvkütustega. Vedelkütuste puhul eelistatakse 2. poliitikavariandi asemel 3. poliitikavarianti seetõttu, et see sobib paremini juba olemasolevasse haldussüsteemi, mida kasutatakse nende kütuste säästlikkuse kindlakstegemiseks.

Kõnealune poliitikavariant on ka proportsionaalne (kuna see rajaneb olemasolevatel süsteemidel ja toetab kõige lihtsamat meetodit taastuvatest allikatest toodetud gaaskütustega piiriülese kauplemise hõlbustamiseks) ning vastab subsidiaarsuspõhimõttele (kuna sellega täiendatakse olemasolevaid riiklikke süsteeme taastuvatest allikatest toodetud vedel- ja gaaskütuste registreerimiseks).

v) Poliitikavariandid taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu saavutamiseks 2030. aastal.

a) Riiklike eesmärkide seadmine 2020. aastaks: 2020. aasta riiklike eesmärkide lähtealuseks seadmine võrreldes lähtestsenaariumiga.

Käesoleva ettepaneku puhul eelistati 1. poliitikavarianti, mille kohaselt võetakse 2020. aastale järgneva perioodi puhul lähtealuseks 2020. aastaks püstitatud eesmärgid. 2020. aasta eesmärkidega jätkamine on kaitsemeede ning sellega ei tohiks kaasneda täiendavaid jõupingutusi, eeldusel et liikmesriigid 2020. aasta eesmärgi kõigepealt saavutavad.

Poliitikavariant on ka proportsionaalne (kuna sellega ei tohiks kaasneda täiendavaid jõupingutusi, eeldusel et liikmesriigid 2020. aasta eesmärgi ikkagi saavutavad) ning vastab subsidiaarsuspõhimõttele (kuna sellega üksnes ajaliselt pikendatakse liikmesriikide poolt juba heaks kiidetud eesmärke).

On oluline märkida, et kõiki muid poliitikavariante, mis on seotud taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu saavutamisega 2030. aastaks, käsitletakse energialiidu juhtimise määruses, kuid vähemalt 27 % osakaalu saavutamise kohustus ELi jaoks on sätestatud käesolevas ettepanekus.

b) Trajektoor: lineaarne või mittelineaarne.

Käesolevas ettepanekus eelistatakse 1. poliitikavarianti, mille kohaselt kehtestatakse lineaarne trajektoor 2020. aasta eesmärgist 2030. aastani. See pakub suuremat kindlustunnet ning peaks aitama vähendada kulusid ja vältida riske, mis on seotud 2030. aastaks püstitatud eesmärgi saavutamisega.

Poliitikavariant on ka proportsionaalne (kuna sellel on piiratud mõju kasutuselevõtuga seotud kuludele praegu, mil kõige väljakujunenumate tehnoloogialahenduste puhul on tehnoloogiaalased kogemused juba saadud) ning vastab subsidiaarsuspõhimõttele (tegemist on põhimõtteliselt liikmesriigi määratava meetodiga, mille abil võrrelda edusamme ELi tasandil eesmärgiga).

c) Mehhanismid, millega vältida puudujääke taastuvenergiaalase ELi eesmärgi ulatuslikkuse osas: 1) vaadata läbi riiklike kavade ulatuslikkus; 2) lisada läbivaatamisklausel, mille alusel saab teha ettepaneku vajaduse korral täiendavate ELi tasandi läbiviimismehhanismide kehtestamiseks hilisemas etapis; 3) suurendada kogu ELi hõlmavate meetmete ulatuslikkust; 4) kehtestada riiklikud siduvad eesmärgid.

Energialiidu juhtimist käsitleva ettepaneku puhul eelistati 1. ja 2. poliitikavariandi kombinatsiooni, tuginedes taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu saavutamise protsessi juhtimisele, ning läbivaatamisklauslile vajaduse korral täiendavate ELi tasandil meetmete kavandamiseks. Teisi poliitikavariante ei peeta poliitiliselt teostatavateks ning nende osas ei pruugita järgmist vahe-eelarvete raamistikku piiramata kokkuleppele jõuda.

Lähenemisviis on ka proportsionaalne (kuna sellega ei kaasne automaatselt ühtegi täiendavat meedet, mis vajaks ELi tasandil rahastust) ning vastab subsidiaarsuspõhimõttele (kuna see jätab liikmesriigile vabaduse otsustada täiendavate meetmete vajalikkuse üle).

d) Mehhanismid, millega vältida puudujääke eesmärkide saavutamise osas ja millega see puudujääk kõrvaldada: 1) vaadata läbi riiklikud kavad; 2) lisada läbivaatamisklausel, mille alusel saab teha ettepaneku vajaduse korral täiendavate ELi tasandi läbiviimismehhanismide kehtestamiseks hilisemas etapis; 3) suurendada kogu ELi hõlmavate meetmete ulatuslikkust; 4) kehtestada riiklikud siduvad eesmärgid.

Energialiidu juhtimist käsitleva ettepaneku puhul eelistati 3. poliitikavariandi üht varianti, kuna seda peetakse kõige teostatavamaks vahendiks igasuguse puudujäägi kõrvaldamisel. Seda toetaks 1. poliitikavariant (riiklike kavade tulemuste läbivaatamine), mis peaks samuti jõustuma koos energialiidu juhtimise protsessiga.

Poliitikavariant on ka proportsionaalne (kuna sellega ei kaasne ühtegi täiendavat meedet, mis vajaks ELi tasandil rahastust) ning vastab subsidiaarsuspõhimõttele (kuna see jätab liikmesriigile vabaduse otsustada täiendavate meetmete vajalikkuse üle).

vi) Säästlikku bioenergeetikat käsitleva ELi raamistiku tugevdamise võimalused.

Lisaks uuriti bioenergia säästlikkust käsitlevas mõjuhinnangus soojus- ja elektrienergia sektoris kasutatava biomassi säästlikkuse suurendamise võimalusi: 1) lähtestsenaarium: tagada soojus- ja elektrienergia sektoris kasutatava biomassi säästlikkus, tuginedes muudele 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku elementidele ning riiklikele poliitikasuundadele; 2) laiendada transpordisektoris kasutatavate biokütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitega seotud olemasolevaid kriteeriume tahkele ja gaasilisele biomassile, mida kasutatakse soojus- ja elektrienergia sektoris; 3) töötada 2. poliitikavariandile tuginedes välja täiendavad metsa biomassi säästlikkuse nõuded ning lisada nõue, mille kohaselt peavad liikmesriigid Pariisi kokkuleppega võetud kohustustes võtma arvesse ka LULUCF-sektori heitkoguseid; 4) lisada kas 2. või 3. poliitikavariandile tuginedes soojus- ja elektrijaamadele energiatõhususe nõue; 5) lisada kas 2. või 3. poliitikavariandile tuginedes energiatootmisel teatava lähteaine (nt ümarpuit) kasutamise piirmäär.

Käesoleva ettepaneku puhul eelistati 3. poliitikavarianti, kuna seda peetakse kõige kulutõhusamaks lähenemisviisiks, millega jätkuvalt tagada, et bioenergia kasutamine ELis pärast 2020. aastat aitab vajalikul määral vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja samal ajal minimeerida kahjuliku keskkonnamõju riske, mis on seotud metsa biomassi kasvava ülestöötamisega. Kõnealune poliitikavariant vastab subsidiaarsuspõhimõttele, sest riskipõhisest lähenemisviisist lähtudes tuginetakse energiatootmises kasutatava metsa biomassi säästva tootmise tõendamisel eelkõige liikmesriigi seadustele ja normidele. See on ka proportsionaalne, sest seda kohaldatakse üksnes suurte biomassi kasutavate soojus- ja elektrijaamade suhtes.

3.5.Kasutatud mudelid

Ettepanek põhineb poliitikavariantidel, mida on hinnatud energiasüsteemi stsenaariumide modelleerimisel saadud tulemuste alusel. Täpsemalt kasutati käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus lähtepunktina ELi 2016. aasta võrdlusstsenaariumi (REF2016), mille kohased 2030. aasta energiasüsteemi käsitlevad prognoosid põhinevad praegustel suundumustel ja poliitikal.

3.5.1. Lähtestsenaariumid

Võttes aluseks võrdlusstsenaariumi REF2016 ja EUCO27 (vt allpool punkt 3.5.2.), on kasutatud konkreetseid lähtestsenaariume, mis näitavad praeguse poliitika ja tavade jätkumise oodatavat mõju arengule konkreetses sektoris, mille suhtes meetmeid kavatsetakse võtta, eeldusel et kõik muud sektorid ja poliitikasuunad on kooskõlas keskse poliitikastsenaariumiga.

3.5.2. Poliitikastsenaariumid

Kasutati ka keskset poliitikastsenaariumi, mis koostati energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepaneku ja jõupingutuste jagamist käsitleva määruse ettepaneku mõju hindamise jaoks. Kõnealuse stsenaariumi („EUCO27“) abil prognoositi sektorite oodatavaid edusamme 2030. aasta eesmärkide saavutamisel ja tehti kindlaks mastaabisäästu võimalused ning sotsiaalsed ja keskkonnaalased probleemid, mis võivad tekkida seoses püüdlustega saavutada taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal kulutõhusal viisil.

Kõnealust lähenemisviisi, mis tugineb ühisele poliitikastsenaariumile ning milles keskendutakse seejärel ühele probleemile korraga, peeti ainsaks sobivaks viisiks hinnata konkreetsete poliitikavariantide mõju mitmesuguste komisjoni kaugeleulatuvate 2016. aasta energialiidu algatuste üldises kontekstis.

3.5.3. Kasutatud mudel

Käesoleva ettepaneku aluseks olevate poliitikavariantide hindamiseks kasutatud mudelite kogum on sama, mida kasutati 2020. aasta kliima- ja energiapaketi ning 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku puhul.

Kogum hõlmab mudeleid (PRIMES, PRIMES- TAPEM & PRIMES-TREMOVE, PRIMES Biomass Supply, GAINS, GLOBIOM-G4M, Prometheus and CAPRI), mis on üksteisega seotud ametlikult määratletud viisil, et tagada järjepidevus stsenaariumide koostamisel. Need seosed on vajalikud selleks, et määrata kindlaks analüüsi põhipunktid (suundumused energeetikas, transpordis ja kasvuhoonegaaside heites), mis hõlmavad järgmist:

kogu energiasüsteem (energianõudlus, -varustus ja -hinnad ning investeeringud tulevikku) ning kogu kasvuhoonegaaside heide ja neeldajates seotud heide;

ajahorisont: 1990–2050 (jagatud viie aasta pikkusteks ajavahemikeks);

geograafiline ulatus: eraldi kõik ELi liikmesriigid, ELi kandidaatriigid ja vajaduse korral Norra, Šveits ning Bosnia ja Hertsegoviina;

mõju: energeetikale, transpordile ja tööstussektorile (PRIMES), põllumajandusele, metsandusele ja maakasutusele (GLOBIOM-G4M), atmosfääris hajumisele, tervisele ja ökosüsteemidele (hapestumine, eutrofeerumine) (GAINS); makromajandusele koos paljude sektorite, tööhõive ja sotsiaalse heaoluga.

Bioenergia säästlikkust käsitlevas mõjuhinnangus kasutatakse lähtealusena stsenaariumit EUCO27 ning selles hinnatakse poliitikavariante kahe järgmise modelleerimisvahendi abil:

GLOBIOM (maakasutuse globaalne majanduslik mudel) ja G4M (metsandussektori mudel), millega koostatakse prognoose kaubahindade, maakasutusele avalduva mõju ning LULUCF-sektori kasvuhoonegaaside heite kohta;

Green-X (ELi taastuvenergeetika mudel) kombineerituna mudelitega ArcGIS Network (biomassi transpordi võrkude georuumiline mudel) ja MULTIREG (sisendi-väljundi mudel), mille abil modelleeritakse taastuvate energiaallikate ja bioenergia lähteainete jaotust, samuti energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning majanduslikku ja sotsiaalset mõju (nt kogulisandväärtus, investeeringud ja töökohad).

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanekuga sõnastatakse uuesti taastuvenergia direktiiv ning artiklites 23 ja 25 sätestatud uued meetmed peaksid tooma liikmesriikide riigiasutustele kaasa piiratud täiendava eelarvekulu ja halduskoormuse vajalike haldusstruktuuride loomiseks. Enamikul juhtudel kantakse meetmetega seotud kulud edasi lõpptarbijatele, kes omakorda saavad kasu CO2-heite vähenemisest. Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

5.Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Peamised sätted, millega oluliselt muudetakse direktiivi 2009/28/EÜ või lisatakse uusi elemente, on järgmised.

Artiklis 1 sätestatakse käesoleva ettepaneku kohaldamisala, märkides ära sellised uued elemendid 2020. aastale järgnevaks perioodiks nagu ELi üldine siduv eesmärk, omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimine ning biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid käsitlevad säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise tõhustatud kriteeriumid.

Artiklis 2 määratletakse uued mõisted, pidades silmas taastuvenergia direktiivis tehtud muudatusi.

Artiklis 3 sätestatakse ELi 2030. aasta eesmärk. Selle kohaselt võetakse lähtealuseks iga liikmesriigi 2020. aasta riiklik eesmärk (st et alates 2021. aastast ei tohi liikmesriigis taastuvatest allikatest toodetud energia osakaal olla väiksem kui 2020. aasta riiklik eesmärk). Selles osutatakse ka juhtimismääruses sätestatud mehhanismile, millega tagada nimetatud lähtealuse järgimine ning vältida puudujäägi tekkimist eesmärgi täitmise osas. Lisaks jäetakse sellega välja taastuvenergia 10 % osakaalu puudutav eesmärk transpordisektoris pärast 2020. aastat.

Artiklis 4 sätestatakse turule orienteeritud ja kogu Euroopat hõlmava lähenemisviisi toetamiseks üldpõhimõtted, mida liikmesriigid võivad kasutada kulutõhusate ja vastavalt riigiabi eeskirjadele kohaldatavate toetuskavade kavandamisel.

Artiklis 5 sätestatakse toetuskavade järkjärguline ja osaline avamine piiriüleseks osalemiseks elektrisektoris.

Artikliga 6 tagatakse, et kui liikmesriigid annavad taastuvenergiaprojektide jaoks toetust, siis selle toetuse taset ja sellise toetuse andmise tingimusi ei vaadata läbi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetatavaid projekte.

Artikliga 7, milles sätestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise meetod, nähakse ette, et alates 2021. aastast tuleb maakasutuse kaudsest muutusest põhjustatud heitkoguste piiramiseks vähendada toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste osakaalu. Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema piirmäära ning teha vahet toidu- ja söödakultuuridest toodetud eri liiki biokütustel ja vedelatel biokütustel, kehtestades näiteks väiksema piirmäära õlikultuuridest toodetud biokütuste osa kohta, võttes arvesse maakasutuse kaudset muutust.

Artiklis 15 sätestatakse uus meetod (põhineb hoonete energiatõhususe direktiivil) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia miinimumtasemete arvutamiseks uute ja olemasolevate renoveeritavate hoonete puhul.

Artiklis 16 sätestatakse taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetlus, mille viib läbi üks määratud asutus („ühtne kontaktpunkt“), ning selle menetluse maksimaalne ajavahemik.

Artiklis 17 sätestatakse jaotusvõrguettevõtjatele saadetava lihtsa teatise nõue väikesemahuliste projektide puhul ning erisäte olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamiseks loa andmise menetluse kiirendamise kohta.

Artikliga 19 muudetakse päritolutagatiste süsteemi, et i) laiendada päritolutagatisi taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasile; ii) teha kütte- ja jahutussektoris tootja taotluse korral päritolutagatiste väljastamine kohustuslikuks; iii) teha päritolutagatiste esitamine taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit ja gaasi puudutava teabe andmisel kohustuslikuks; iv) võimaldada väljastada päritolutagatisi toetatavatele elektrisektoris taastuvenergia kasutamise projektidele enampakkumiste kaudu, mille tulu kasutatakse taastuvenergia toetuste kulude hüvitamiseks; ja v) tõhustada haldusmenetlusi CEN-standardi kohaldamise abil.

Artikliga 21 antakse tarbijatele võimalus alusetute piiranguteta tarbida omatarbeks toodetud taastuvenergiat ning saada tasu võrku suunatud elektri eest.

Artiklis 22 sätestatakse uued energiakogukondi käsitlevad sätted, et anda neile võimalus turul osalemiseks.

Artikli 23 eesmärk on võimaldada kasutada taastuvenergiaga seotud võimalusi kütte- ja jahutussektoris, tagades sektori panustamine eesmärgi saavutamisse kulutõhusal viisil, ning luua suurem turg kõnealuses sektoris kasutatavale taastuvenergiale kogu ELis. Selle artikli kohaselt peavad liikmesriigid püüdma suurendada taastuvenergia osakaalu kütte- ja jahutussektoris 1 % aastas. Nõude täitmise viisi üle otsustavad liikmesriigid.

Artikli 24 kohaselt peavad kaugküttetarnijad andma tarbijatele energiatõhususe alast teavet ning võimaldama neil lõpetada kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemist konkreetse hoone jaoks kütte-või jahutussenergia ostmise, kui tarbijal või tema nimel tegutseval isikul on võimalik hoone tasandil meetmetega hoone energiatõhusust märkimisväärselt suurendada. Artikli alusel avatakse ka kohalikud kütte- ja jahutussüsteemid taastuvatest energiaallikatest kütte- ja jahutusenergia ning heitsoojuse või -jahutusenergia tootjatele ning nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele.

Artiklis 25 sätestatakse kütusetarnijatele ELi tasandil kohustus tagada, et teatav osa nende tarnitavast kütusest (6,8 % aastal 2030) oleks vähese CO2-heitega ja taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus (sealhulgas taastuvelekter ja täiustatud biokütused), et stimuleerida CO2-heite vähendamist ja energiaallikate mitmekesistamist ning tagada sektori kulutõhus panus üldeesmärgi saavutamisse. Maakasutuse kaudse muutusega seotud probleeme püütakse lahendada artikli 7 abil, millega kehtestatakse toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste osakaalule alates 2021. aastast kohaldatav ja järjest vähenev piirmäär. Üleminekut täiustatud biokütustele edendatakse konkreetse nõudega, mille kohaselt tuleb nende osakaalu igal aastal suurendada ja 2030. aastaks peab see olema vähemalt 3,6 %. Lisaks on kõnealuses artiklis säte, millega nähakse ette riiklike andmebaaside loomine, millega tagatakse kütuste päritolu jälgitavus ja vähendatakse pettuseriski.

Artikli 26 alusel tugevdatakse ELi olemasolevaid bioenergiaga seotud säästlikkuskriteeriume, muu hulgas laiendatakse nende kohaldamisala kütte-, jahutus- ja elektrienergia tootmises kasutatavale biomassile ja biogaasile. Põllumajandusliku biomassiga seotud säästlikkuskriteeriumi on halduskoormuse vähendamiseks ühtlustatud. Uue tekstiga on turbaalade kaitse kriteerium muudetud rangemaks, kui selle täitmist on lihtsam tõendada. Sätestatakse uus riskipõhine metsa biomassiga seotud säästlikkuskriteerium ning LULUCF-sektorit puudutav nõue, millega tagatakse energiatootmises kasutatava metsa biomassiga seotud süsinikdioksiidi heitkoguste nõuetekohane arvestus. Lisaks suurendatakse biokütuste suhtes kohaldatavat kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõuet uute tehaste puhul 70 %-ni ning biomassil põhineva kütte- ja jahutusenergia ning elektrienergia tootmise puhul peab see olema 80 %. Ülemäärase halduskoormuse vältimiseks ei kohaldata säästlikkuskriteeriume ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõuet väikeste biomassi kasutavate kütte- ja jahutusenergia ning elektrienergia tootmise käitiste suhtes, mille võimsus on alla 20 MW. V lisas on esitatud biokütuste ja vedelate biokütuste ajakohastatud vaikeväärtused. Lisatud on VI lisa, milles esitatakse soojus- ja elektrienergia tootmises kasutatavate biomasskütuste kasvuhoonegaaside heite arvestamise ühine meetod, sealhulgas vaikeväärtused.

Artiklis 27 selgitatakse massibilansisüsteemi ja kohandatakse seda, et hõlmata biogaasi kooskääritamine ja biometaani maagaasivõrku suunamine. Muudetud artikli kohaselt tuleb tunnustada tõendusmaterjali, mis on saadud teise liikmesriigi riikliku kava raames, kui komisjon on sellise kava heaks kiitnud. ELi säästlikkuskriteeriumide ühtlustamiseks on kõnealusest artiklist välja jäetud mitu tegevusega mitte seotud sätet, sealhulgas võimalus sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega ja komisjoni võimalus tunnustada selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse alasid, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse. Lisaks sätestatakse selles artiklis õiguslik alus, mis võimaldab komisjonil määrata kindlaks vabatahtlike kavade suhtes kohaldatava auditeerimismeetodi, mille puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata halduskoormuse vähendamisele. Lisaks suurendatakse liikmesriikide kaasatust vabatahtlike kavade juhtimisse, võimaldades neil kontrollida sertifitseerimisasutuste tegevust.

Artiklis 28 sätestatakse õiguslik alus, millega võimaldatakse komisjonil ajakohastada kasvuhoonegaaside heite arvutamise metoodikat. Sellesse on lisatud ka säte liikmesriikide põllumajanduslikust viljelusest põhjustatud keskmise heite aruannete kasutamise kohta.

Käesoleva ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2009/28/EÜ artiklid 3, 4, artikli 16 lõiked 1–8 ning artiklid 22, 23, 24 ja 26. Direktiivi 2009/28/EÜ artikleid 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14, 25, 25a, 27, 28 ja 29 (käesoleva ettepaneku artiklid 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 18, 31, 32, 33, 35 ja 36) muudetakse veidi (uute muudatuste ja sätetega seotud tehnilised ja kohanduslikud aspektid) või need nummerdatakse ümber.

6.Lisateave

Õigusnormide lihtsustamine ja toimivus

2030. aasta eesmärgi püstitamine ELi tasandil annab võimaluse rakendada taastuvenergia kasutuselevõtuks terviklikku lähenemisviisi. See hõlmab ühte üldist eesmärki saavutada 2030. aastaks liidus taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal ning transpordisektori jaoks ei ole eraldi alleesmärki vaja. Lisaks sisaldab ettepanek meetmeid kõigi kolme taastuvenergiasektori jaoks, suurendades nende nähtavust investeeringute ligitõmbamiseks, tõhustades üldist õigusraamistikku ja kasutades ära kõigi sektorite võimalusi panustada 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse.

Arvutused taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimise kohta transpordisektoris viidi üle artiklisse 7, et ühtlustada need arvutustega taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimise kohta elektri- ning kütte- ja jahutussektoris.

Lisati meetmed taastuvelektri tootmise toetamise praeguse raamistiku ühtlustamiseks (nt ettepaneku artikkel 4) ning sektoriüleste probleemide (nt ettepaneku artiklites 15, 16 ja 17 käsitletud haldustakistuste) lahendamiseks.

Seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Pärast ettepaneku vastuvõtmist tunnistatakse kehtiv taastuvenergia direktiiv alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks.

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Üldise läbivaatamise klausel on sätestatud ettepaneku artiklis 30.

Uuestisõnastamine

Käesolev seletuskiri on lisatud taastuvenergia direktiivi ümbersõnastamise ettepanekule. Valiti ümbersõnastamine, kuna see võimaldab teha uusi olulisi muudatusi ja samal ajal jäävad mõned varasema õigusakti sätted muutmata.

Vastavustabel

Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide teksti ning nende õigusnormide ja kõnealuse direktiivi vahelise vastavustabeli.

Võttes arvesse käesoleva ettepaneku suurt kohaldamisala ja sellega kehtestatavate õiguslike kohustuste hulka, on kõnealune vastavustabel vajalik selleks, et komisjon saaks direktiivi ülevõtmise üle toimuva järelevalvega seotud ülesandeid nõuetekohaselt täita.

Euroopa Majanduspiirkond (EMP)

Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada ka Euroopa Majanduspiirkonnas.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

2016/0382 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Ö Euroopa Liidu toimimise lepingut Õ, eriti selle artikli 175 lõiget 1 ð 194 lõiget 2 ï  ja artiklit 95 seoses käesoleva direktiivi artiklitega 17, 18 ja 19,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 10 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 11 ,

toimides Ö seadusandliku tavamenetluse kohaselt Õ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras 12

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/ 13 on korduvalt oluliselt muudetud 14 . Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 1 (kohandatud)

ð uus

(2)ð Taastuvate energiaallikate edendamine on üks liidu energiapoliitika eesmärke. ï Euroopa energiatarbimise kontrollimine ja taastuvatest Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ulatuslikum kasutamine moodustavad Ö moodustab Õ koos energiasäästu ja suurema energiatõhususega tähtsa osa meetmepaketist, mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli Ö 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe Õ täitmiseks ja pärast 2012. aastat võetavate edasiste ühenduse ja rahvusvaheliste kohustuste selleks, et viia ellu Ö liidu kliima- ja energiaraamistik 2030, sealhulgas siduv eesmärk vähendada liidus 2030. aastaks heitkogust vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega Õ täitmiseks. Nendel faktoritel Ö Sellel Õ on oluline osa ka energiavarustuse kindluse energiavarustuskindluse tugevdamisel, tehnoloogilise arengu ja uuendustegevuse edendamisel ning tööhõivevõimaluste loomisel ja regionaalarengus, eriti maapiirkondades ja eraldatud piirkondades ð või väikese rahvastikutihedusega piirkondades ï .

ê 2009/28/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)

ð uus

(3)Eelkõige on ulatuslikumad tehnoloogilised täiustused, stiimulid ühistranspordi laiendamiseks ja kasutamiseks, energiatõhusate tehnoloogiate kasutamine ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kasutamine Ö edendamine Õ ð elektri-, kütte- ja jahutus- ning ï transpordisÖ sektoris Õ on ð koos energiatõhususmeetmetega ï ühed Ö väga Õ mõjusamad vahendid, mille abil ühendus saab vähendada ð liidus kasvuhoonegaaside heidet ja ï transpordisektoris Ö liidu Õ sõltuvust imporditud ð gaasist ja ï naftast, mille puhul on energia varustuskindluse probleemid kõige teravamad, ja mõjutada transpordisektori kütuseturgu.

ò uus

(4)Direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestati taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise õigusraamistik, milles sätestati 2020. aastaks täidetavad siduvad riiklikud eesmärgid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta energiatarbimises ja transpordis. Komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatises 15 määrati kindlaks liidu tulevase energia- ja kliimapoliitika raamistik ning edendati ühist arusaama sellest, kuidas arendada kõnealust poliitikat pärast 2020. aastat. Komisjon tegi ettepaneku, et liidu 2030. aasta eesmärk peaks olema taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal liidus tarbitavas energias.

(5)Euroopa Ülemkogu kiitis 2014. aasta oktoobris kõnealuse eesmärgi heaks ja märkis, et liikmesriigid võivad seada ulatuslikumad riiklikud eesmärgid.

(6)Euroopa Parlament on resolutsioonis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta ajavahemikuks 2020–2030 ning resolutsioonis taastuvenergia kasutuselevõttu käsitleva arenguaruande kohta toetanud liidu siduvat eesmärki saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 30 % osakaal koguenergia lõpptarbimises ning rõhutanud, et selle eesmärgi elluviimiseks tuleks igale riigile kehtestada oma eesmärgid, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi olukorda ja võimalusi.

(7)Seepärast on asjakohane kehtestada liidu siduv eesmärk saavutada taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal. Liikmesriigid peaksid lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas määrama kindlaks oma panuse kõnealuse eesmärgi saavutamisel, järgides määruses [juhtimine] sätestatud juhtimisprotsessi.

(8)Liidu 2030. aasta siduva taastuvenergiaeesmärgi kehtestamisega kannustataks ka edaspidi selliste tehnoloogialahenduste arendamist, mille abil toodetakse taastuvenergiat ja tagatakse investoritele kindlustunne. Liidu tasandil kindlaks määratud eesmärk võimaldaks liikmesriikidele suuremat paindlikkust täita oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid võimalikult kulutõhusalt ning arvestades riigi konkreetset olukorda, energiaallikate jaotust ja taastuvenergia tootmise suutlikkust.

(9)Riiklikud 2020. aasta eesmärgid peaksid olema liikmesriikide miinimumpanus uude 2030. aasta raamistikku. Riigi taastuvate energiaallikate osakaal ei tohiks mitte mingil juhul olla sellest panusest väiksem ja kui see seda siiski on, peaksid asjaomased liikmesriigid võtma asjakohased meetmed selle miinimumpanuse saavutamise tagamiseks ning andma oma panuse ka määruses [juhtimine] osutatud rahastamisvahendisse.

(10)Liikmesriigid peaksid võtma lisameetmeid juhul, kui taastuvate energiaallikate osakaal liidu tasandil ei vasta liidu trajektoorile taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu saavutamisel. Määruses [juhtimine] on sätestatud, et kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade hindamisel kindlaks puudujäägid eesmärkide ulatuslikkuse osas, võib ta võtta liidu tasandi meetmeid kõnealuse eesmärgi saavutamise tagamiseks. Kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete hindamisel kindlaks puudujäägid eesmärkide saavutamise osas, peaksid liikmesriigid kohaldama määruses [juhtimine] sätestatud meetmeid, mis võimaldavad neile meetmete valimisel piisavat pandlikkust.

(11)Selleks et toetada liikmesriikide ulatuslikku panust liidu eesmärgi saavutamisse, tuleks kehtestada finantsraamistik, mille eesmärk on hõlbustada investeerimist taastuvenergiaprojektidesse neis liikmesriikides ja seda muu hulgas ka rahastamisvahendite kasutamise kaudu.

(12)Komisjon peaks pöörama suurt tähelepanu vahendite eraldamisele selleks, et vähendada taastuvaid energiaallikaid käsitlevate projektidega seotud kapitalikulusid, mis mõjutavad oluliselt taastuvenergiaprojektide maksumust ja konkurentsivõimet.

(13)Komisjon peaks hõlbustama parimate tavade vahetamist riiklike või piirkondlike pädevate asutuste või organite vahel, näiteks korrapäraste kohtumiste kaudu, et teha kindlaks ühine lähenemisviis, mille alusel edendada kulutõhusate taastuvenergiaprojektide suuremat kasutuselevõttu, kannustada investeerimist uude, paindlikku ja puhtasse tehnoloogiasse ning töötada läbipaistvate kriteeriumide ja usaldusväärsete turu hinnasignaalide põhjal välja asjakohane strateegia sellise tehnoloogia kasutuselt kõrvaldamiseks, mis ei aita heitkogust vähendada või ei võimalda piisavat paindlikkust.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

ð uus

(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivis 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul 16  ning, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiivis 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris, 17 , ð ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008  18 ï on kehtestatud eri liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia määratlused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/54/EÜ XXXX/XX/EL (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) Ö  19  Õon kehtestatud määratlused elektrisektori jaoks üldiselt. Õiguskindluse ja selguse huvides on asjakohane kasutada Ö kõnealuseid Õ samu või sarnaseid määratlusi ka käesolevas direktiivis.

ò uus

(15)Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit käsitlevad toetuskavad on osutunud tõhusaks vahendiks taastuvelektri kasutuselevõtmise edendamisel. Kui liikmesriigid otsustavad toetuskavasid rakendada, tuleks toetust anda kujul, mis moonutab võimalikult vähe elektriturgude toimimist. Sel eesmärgil on järjest rohkemates liikmesriikides toetus kujul, mis hõlmab selle andmist lisaks turul teenitud tulule.

(16)Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kasutuselevõtt peaks kaasa tooma võimalikult väikesed kulud tarbijatele ja maksumaksjatele. Toetuskavade väljatöötamisel ja toetuse määramisel peaksid liikmesriigid püüdma viia miinimumini kasutuselevõtuga seotud süsteemi üldkulud, võttes igati arvesse võrgu ja süsteemi arendamise vajadusi, tulemuseks olevat energiaallikate jaotust ning tehnoloogiaga kaasnevaid pikaajalisi võimalusi.

(17)Toetuskavade avamisega piiriüleseks osalemiseks piiratakse negatiivset mõju energia siseturule ja võidakse teatavatel tingimustel aidata liikmesriikidel saavutada liidu eesmärki kulutõhusamal viisil. Piiriülene osalemine on liidu taastuvaid energiaallikaid käsitleva poliitika arendamise loomulik osa, arvestades riiklike siduvate eesmärkide asendamist liidu tasandi siduva eesmärgiga. Seepärast on asjakohane nõuda liikmesriikidelt toetuse järkjärgulist ja osalist avamist muudes liikmesriikides asuvatele projektidele ning määrata kindlaks mitu viisi, kuidas selline järkjärguline avamine võib toimuda, tagades kooskõla Euroopa liidu toimimise lepingu sätetega, sealhulgas artiklitega 30, 34 ja 110.

(18)Ilma et see piiraks toetuskavade kohandamist nende kooskõlla viimiseks riigiabi eeskirjadega, peaks taastuvate energiaallikate toetamise poliitika olema stabiilne ja tuleks vältida selle sagedast muutmist. Selline muutmine mõjutab otseselt kapitalirahastamiskulusid, projekti arendamise kulusid ja seetõttu ka liidus taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmisega seotud üldkulusid. Liikmesriigid peaksid vältima seda, et taastuvenergiaprojektide jaoks antava toetuse läbivaatamine mõjutaks negatiivselt projektide majanduslikku elujõulisust. Sellega seoses peaksid liikmesriigid edendama kulutõhusat toetuspoliitikat ja tagama selle majandusliku jätkusuutlikkuse.

(19)Liikmesriikide kohustus koostada taastuvenergia tegevuskavad ja eduaruanded ning komisjoni kohustus anda aru liikmesriikide edusammude kohta on väga tähtis selleks, et suurendada läbipaistvust, tagada selgus investoritele ja tarbijatele ning võimaldada tulemuslikku seiret. Määruses [juhtimine] on need kohustused lõimitud energialiidu juhtimise süsteemi, milles on seostatud energia- ja kliimavaldkonna kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused. Samuti on taastuvenergiat käsitlev läbipaistvusplatvorm lõimitud määrusega [juhtimine] loodud üldisemasse e-platvormi.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 11 (kohandatud)

(20)Tuleb sätestada läbipaistvad ja üheselt mõistetavad reeglid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks ja selliste allikate määramiseks. Seoses sellega tuleb hõlmata ookeanides ja muudes veekogudes lainete, hoovuste, loodete ja ookeani temperatuuri või soolsuse vahe vormis sisalduv energia.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 5

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ühenduses ja ühenduse sõltuvuse vähendamiseks energiaimpordist peaksid taastuvatest energiaallikatest toodetava energia arendamine ja energiatõhususe suurendamine olema omavahel tihedalt seotud.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 8

Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatis pealkirjaga „Taastuvenergia tegevuskava. Taastuvenergia 21. sajandil: jätkusuutlikuma tuleviku rajamine” on näidanud, et eesmärk suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu üldises energiatarbimises 20 %ni ja transpordisektoris 10 %ni on asjakohane ja saavutatav ning et kohustuslikke eesmärke sisaldava raamistikuga tuleks äriringkondadele tagada pikas perspektiivis stabiilsus, mida nad vajavad selliste säästvate investeeringute tegemiseks taastuvenergiasektoris, mis suudavad vähendada sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest ning ergutada uute energiatehnoloogiate kasutamist. Kõnealused eesmärgid on püstitatud seoses energiatõhususe tõstmisega 20 % võrra aastaks 2020, nagu see on kehtestatud komisjoni 19. oktoobri 2006. aasta teatises „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine”, mille kiitis heaks Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsis ning Euroopa Parlament oma 31. jaanuari 2008. aasta kõnealust tegevuskava käsitlevas resolutsioonis.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 9

2007. aasta märtsis kokkutulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas ühenduse pühendumust taastuvatest energiaallikatest toodetava energia arendamisele kogu ühenduses ka pärast 2010. aastat. Ülemkogu kinnitas kohustusliku eesmärgi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia osakaalu ühendusesiseses energia kogutarbimises 2020. aastaks 20 %ni ja kohustusliku miinimumeesmärgi 10 %, mille kõik liikmesriigid peavad saavutama aastaks 2020 seoses biokütuste osakaaluga transpordis kasutatava bensiini ja diislikütuse tarbimisest, tehes seda kulutõhusal viisil. Ülemkogu märkis, et biokütusealase eesmärgi siduv olemus on asjakohane eeldusel, et tootmine on säästlik, müügile jõuavad teise põlvkonna biokütused ning tehakse muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivis 98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta), 20 et lubada kütusesegude sobivaid tasemeid. 2008. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel korrati, et oluline on töötada välja ja täita tõhusaid biokütuste säästlikkuse kriteeriumeid ning tagada teise põlvkonna biokütuste kättesaadavus kaubanduses. 2008. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel nimetati taas säästlikkuse kriteeriumeid ja teise põlvkonna biokütuste väljaarendamist ning rõhutati vajadust hinnata biokütuste tootmise võimalikku mõju toiduks mõeldud põllumajandussaadustele ja võtta vajaduse korral meetmeid puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks sellele märgiti, et täiendavalt tuleks hinnata biokütuste tootmise ja tarbimise mõju keskkonnale ja selle sotsiaalseid tagajärgi.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 10

Euroopa Parlament kutsus oma 25. septembri 2007. aasta resolutsioonis Euroopa taastuvenergia tegevuskava kohta 21 komisjoni üles esitama 2007. aasta lõpuks ettepaneku taastuvatest energiaallikatest toodetud energia õigusliku raamistiku kohta, osutades sellele, kui oluline on seada eesmärgid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu jaoks ühenduse ja liikmesriikide tasandil.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 12

Põllumajandusliku tooraine, näiteks sõnniku, läga ja teiste loomset ning taimset päritolu jäätmete kasutamine biogaasi tootmiseks pakub tänu suurele kasvuhoonegaaside heitkoguste säästvuspotentsiaalile märkimisväärseid keskkonnaeeliseid nii soojus- kui muu energia kui ka biokütuste tootmisel. Biogaasi tootmisrajatised võivad tänu oma detsentraliseeritud olemusele ja piirkondlikule investeerimisstruktuurile anda märkimisväärse panuse maapiirkondade säästvasse arengusse ning pakkuda põllumajandusettevõtjatele uusi sissetulekuallikaid.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 13

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni võetud seisukohti silmas pidades on asjakohane seada kohustuslikud siseriiklikud eesmärgid, mis on kooskõlas eesmärgiga suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu 20 %ni ja transpordisektoris 10 %ni ühenduse energiatarbimises aastaks 2020.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 14

Kohustuslike riiklike eesmärkide peamine eesmärk on tagada investoritele kindlustunne ja julgustada neid jätkuvalt arendama tehnoloogiaid, mis toodavad energiat igat liiki taastuvatest energiaallikatest. Seega ei ole asjakohane lükata kohustuslikku otsust edasi kuni teatava tulevikus toimuva sündmuseni.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 15

Liikmesriikide lähtekohad, taastuvenergia võimalused ja energiakasutus on erinevad. Seepärast on vaja muuta ühenduse eesmärk – 20 % – iga liikmesriigi individuaalseks eesmärgiks, pidades nõuetekohaselt silmas õiglast ja adekvaatset jaotamist ning võttes arvesse liikmesriikide erinevaid lähtekohti ja võimalusi, sealhulgas taastuvate energiaallikate ja energiakasutuse struktuuri olemasolevat taset. Seda on asjakohane teha nii, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise nõutav kogukasv jagatakse liikmesriikide vahel ära, võttes aluseks iga liikmesriigi osa võrdse suurenemise, mida on kaalutud nende sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ja kohandatud nende lähtekohtade kajastamiseks, kasutades arvutamisel summaarset energia lõpptarbimist, võttes arvesse liikmesriikide seniseid jõupingutusi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise osas.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 16

Samas on asjakohane, et eesmärk suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu transpordisektoris 10 %ni tuleks seada kõikide liikmesriikide puhul samale tasemele, et tagada transpordikütuste spetsifikaatide vastavus ja kättesaadavus. Kuna transpordikütustega kauplemine on lihtne, saavad liikmesriigid, kelle käsutuses on piiratud määral ressursse, biokütuseid mujalt. Kuigi tehniliselt oleks ühendusel võimalik saavutada transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise alane eesmärk üksnes ühendusesisese tootmise abil, on siiski tõenäoline ja soovitatav, et eesmärk saavutatakse tegelikult ühendusesisese tootmise ja impordi ühendamisel. Selleks peaks komisjon jälgima biokütuste tarnimist ühenduse turule ja vajaduse korral tegema asjakohaste meetmete ettepanekuid, et saavutada tasakaalustatud lähenemisviis ühendusesisese tootmise ja impordi vahel, võttes muu hulgas arvesse mitme- ja kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte ning energiavarustuse kindlust.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 17

Energiatõhususe parandamine on ühenduse üks peamisi eesmärke, mille sihiks on saavutada aastaks 2020 energiatõhususe parandamine 20 % võrra. Nimetatud eesmärk koos kehtivate ja tulevaste õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta, 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiv 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, 23 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid, 24 on kõige olulisem kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks vähimate kuludega ja see võib pakkuda ka uusi võimalusi Euroopa Liidu majandusele. Energiatõhususe ja energiasäästu poliitikad on liikmesriikide jaoks ühed kõige tõhusamad meetodid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamiseks ja seetõttu saavutavad liikmesriigid kergemini käesolevas direktiivis sätestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat käsitleva riikliku üldeesmärgi ja transpordivaldkonna eesmärgi.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 18

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga seotud eesmärkide, mida väljendatakse protsendina summaarsest energia lõpptarbimisest, hõlpsamaks saavutamiseks peavad liikmesriigid energiatõhusust kõigis sektorites märkimisväärselt parandama. Transpordisektoris on energiatõhusus ülimalt vajalik, kuna taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohustuslikku eesmärki on säästval moel tõenäoliselt järjest raskem püsivalt saavutada, kui transpordi üldine energianõudlus jätkuvalt kasvab. Kõigile liikmesriikidele kohustuslik transpordivaldkonna eesmärk 10 % tuleks seetõttu määratleda mitte ainult biokütuste, vaid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluna energia lõpptarbimisest transpordisektoris.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 19

Kohustuslike riiklike üldeesmärkide saavutamise tagamiseks peaksid liikmesriigid püüdma välja töötada kohustuslikud minimaalsed vahe-eesmärgid oma kohustuslike lõppeesmärkide saavutamiseks. Samuti peaksid nad kehtestama taastuvenergia riikliku tegevuskava, mis sisaldab teavet valdkondlike eesmärkide kohta, võttes arvesse, et biomassi kasutatakse eri otstarbel ja seepärast on oluline võtta kasutusele uued biomassiressursid. Lisaks peaksid liikmesriigid võtma meetmeid nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Iga liikmesriik peaks oma riiklikus taastuvenergia tegevuskavas esitatud eeldatava summaarse energia lõpptarbimise hindamisel hindama energiatõhususe ja energiasäästumeetmete võimalikku panust oma riiklike eesmärkide saavutamisse. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse energiatõhusust suurendavate ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tehnoloogiate optimaalset kombineerimist.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 20

Selleks et saada kasu tehnoloogia arengust ja mastaabisäästust, tuleks soovitusliku kujunemiskõvera puhul arvesse võtta võimalust, et tulevikus kasvab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine kiiresti. Nii saab eritähelepanu pöörata valdkondadele, kus puudub tehnoloogiline areng ja mastaabisääst ning mida seetõttu piisavalt ei arendata, kuid mis tulevikus annaksid märkimisväärse panuse aastaks 2020 seatud eesmärkide saavutamisse.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 21

2005. aasta tuleks võtta soovitusliku kujunemiskõvera lähtepunktiks, kuna see on hiliseim aasta, mille kohta on olemas usaldusväärsed andmed riikide taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 23

Liikmesriigid võivad julgustada kohalikke ja piirkondlikke asutusi seadma riiklikest eesmärkidest rangemaid eesmärke ning kaasata kohalikke ja piirkondlikke asutusi taastuvenergia riiklike tegevuskavade koostamisse ja teadlikkuse tõstmisse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasulikkusest.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 24

Biomassi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peaksid ühendus ja liikmesriigid edendama olemasoleva puiduvaru suuremat kasutuselevõtmist ja uute metsandussüsteemide väljatöötamist.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 25

Liikmesriikidel on erinevad taastuvenergia võimalused ja nad rakendavad riigi tasandil erinevaid kavasid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetamiseks. Enamus liikmesriike rakendab selliseid toetusmehhanisme, mis soodustavad vaid taastuvatest energiaallikatest nende territooriumil toodetud energiat. Siseriiklike toetuskavade nõuetekohaseks toimimiseks on väga oluline, et liikmesriigid saaksid juhtida oma siseriiklike toetusmehhanismide mõju ja kulusid vastavalt oma erinevatele võimalustele. Üks tähtsaid vahendeid käesolevas direktiivis ette nähtud eesmärgi saavutamisel on kindlustada siseriiklike toetuskavade nõuetekohane toimimine vastavalt direktiivile 2001/77/EÜ, et säiliks investori usaldus ja et võimaldada liikmesriikidel töötada välja tõhusad siseriiklikud meetmed eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia piiriülest toetamist ilma, et see mõjutaks siseriiklikke toetusmehhanisme. See näeb ette liikmesriikide vahelise koostöö vabatahtlikud mehhanismid, mis võimaldavad neil kokku leppida, millises ulatuses toetab üks liikmesriik energiatootmist teises liikmesriigis ja millises ulatuses tuleks taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat käsitada ühe või teise liikmesriigi eesmärkide arvestuses. Et tagada eesmärkide saavutamiseks võetud mõlema meetme tõhusus, st siseriiklike toetuskavade ja koostöömehhanismide tõhusus, on oluline, et liikmesriigid saaksid määrata kindlaks, kas ja millises ulatuses rakendatakse nende siseriiklikku toetuskava teistes liikmesriikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale ning et neil oleks võimalus selles kokku leppida, kohaldades käesolevas direktiivis ette nähtud koostöömehhanisme.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 26

On soovitav, et energia hind kajastaks energia tootmise ja tarbimise väliskulusid, sealhulgas asjakohaseid keskkonna-, sotsiaal- ja tervishoiukulusid.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 27

Avaliku sektori toetus on vajalik, et täita ühenduse eesmärke taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kasutamise laiendamiseks, eriti seni, kui siseturu elektrienergia hinnad ei kajasta täielikult kasutatud energiaallikate keskkonna- ja sotsiaalkulusid ning -tulusid.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 28

Ühendus ja liikmesriigid peaksid püüdma vähendada energiatarbimist ja suurendada energiatõhusust transpordisektoris. Peamised vahendid energiatarbimise vähendamiseks transpordisektoris hõlmavad transpordi planeerimist, ühistranspordi toetamist, elektriautode osakaalu suurendamist toodangus ning energiatõhusamate, väiksemate mõõtmete ja väiksema mootorivõimsusega autode tootmist.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 29

Liikmesriigid peaksid püüdma mitmekesistada taastuvatest energiaallikatest toodetud energiakasutuse struktuuri kõikides transpordisektorites. Komisjon peaks 1. juuniks 2015 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles kirjeldatakse kõigi transpordisektorite potentsiaali taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ulatuslikumaks kasutamiseks.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 30

(21)Hüdroenergia ja tuuleenergia osatähtsuse arvutamisel käesoleva direktiivi eesmärkidel tuleks ilmastikutingimuste mõju tasakaalustamiseks kasutada normaliseerimisvalemit. Samuti ei tohiks elektrit, mis on toodetud eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades, käsitada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrina.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 31

(22)Soojuspumbad, mis võimaldavad aerotermilise, geotermilise või hüdrotermilise soojuse kasutamist kasulikul temperatuuril, vajavad toimimiseks elektrit või muud tavapärast lisaenergiat. Seetõttu tuleks soojuspumpade kasutamiseks kasutatav energia maha arvestada kogu kasutatavast soojusest. Arvesse tuleks võtta ainult soojuspumpasid, mille tulemus toodang ületab oluliselt nende kasutamiseks vajalikku tavapärast primaarenergiat.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 32

(23)Passiivsete energiasüsteemide puhul kasutatakse energia rakendamiseks ehituskonstruktsioone. Seda käsitatakse kui säästetud energiat. Selliselt rakendatud energiat ei tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse võtta, et vältida topeltarvestust.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 33 (kohandatud)

(24)Mõnes liikmesriigis on lennundusel nende summaarses energia lõpptarbimises suur osakaal. Arvestades praeguseid tehnoloogilisi ja regulatiivseid piiranguid, mis takistavad biokütuste kasutamist lennunduses kaubanduslikul eesmärgil, on asjakohane sätestada niisuguste liikmesriikide puhul osaline erand, jättes siseriikliku õhutranspordi osas nende summaarse energia lõpptarbimise arvutamisest välja koguse, mille võrra nad poolteist korda ületavad ühenduse Ö liidu Õ summaarse energia lõpptarbimise keskmist taset lennunduses 2005. aastal, nagu seda hindas Eurostat, s.t 6,18 %. Küpros ja Malta sõltuvad oma saarelise ja äärealase asukoha tõttu lennundusest kui transpordiliigist, millel on oluline tähtsus nende kodanikele ja majandusele. Seetõttu on riikliku lennunduse osakaal Küprose ja Malta summaarses energia lõpptarbimises ebaproportsionaalselt kõrge, st üle kolme korra suurem kui ühenduse Ö liidu Õ 2005. aasta keskmine ja nad on seetõttu praegustest tehnoloogilistest ja regulatiivsetest piirangutest ebaproportsionaalselt mõjutatud. Nende liikmesriikide puhul on seetõttu asjakohane sätestada, et see erand kataks kogust, mille võrra nad ületavad ühenduse Ö liidu Õ summaarse energia lõpptarbimise keskmist taset lennunduses 2005. aastal, nagu seda hindas Eurostat, s.t 4,12 %.

ò uus

(25)Selle tagamiseks, et IX lisas võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ 25 kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, liidu säästlikkuskriteeriume ning vajadust tagada, et kõnealuse lisaga ei tekitata lisanõudlust maa järele, kuid edendatakse samas jäätmete ja jääkide kasutamist, peaks komisjon nimetatud lisa korrapärasel hindamisel kaaluma selliste täiendavate lähteainete lisamist, millega ei kaasne olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 34

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat toetava energiamudeli saavutamiseks on vaja ergutada strateegilist koostööd liikmesriikide vahel, kaasates vajaduse korral piirkondi ja kohalikke asutusi.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 35

Võttes nõuetekohaselt arvesse käesoleva direktiivi sätteid, tuleks julgustada liikmesriike rakendama kõiki käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidega seotud asjakohaseid koostöövorme. Selline koostöö võib toimuda kõigil tasanditel kahe- või mitmepoolselt. Lisaks ainult käesoleva direktiiviga ette nähtud mehhanismidele, mis mõjutavad eesmärkide arvutamist ja saavutamist, nimelt liikmesriikidevahelised statistilised ülekanded, ühisprojektid ja ühised toetuskavad, võib koostöö toimuda ka näiteks teabe ja parimate tavade vahetamise, nagu on eelkõige ette nähtud käesolevas direktiivis sätestatud läbipaistvusplatvormis, ja igat liiki toetuskavade kooskõlastamise vormis.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 36 (kohandatud)

ð uus

(26)Selleks et luua võimalusi käesolevas direktiivis sätestatud Ö liidu Õ eesmärgi eesmärkide saavutamise kulude vähendamiseks ð ning võimaldada liikmesriikidel paindlikult täita kohustust mitte jääda pärast 2020. aastat allapoole nende 2020. aasta riiklikku eesmärki ï , on asjakohane hõlbustada teistes liikmesriikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimist ning võimaldada liikmesriikidel võtta oma ð taastuvenergia osakaalu ï riiklike eesmärkide puhul arvesse teistes liikmesriikides tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. Selleks on vaja paindlikke meetmeid ð koostöömehhanisme ï, kuid need jäävad liikmesriikide järelevalve alla, et mitte mõjutada nende võimet saavutada oma riiklikke eesmärke ð mis täiendavad kohustust avada toetus muudes liikmesriikides asuvatele projektidele ï . Neid Need paindlikke meetmeid ð mehhanismid ï Ö hõlmavad Õ rakendatakse statistiliste ülekannete, liikmesriikide vaheliste ühisprojektide või ühiste toetuskavade vormis statistilisi ülekandeid, liikmesriikide vahelisi ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 35 (kohandatud)

ð uus

(27)Võttes nõuetekohaselt arvesse käesoleva direktiivi sätteid, tuleks julgustada liikmesriike Liikmesriike tuleks julgustada rakendama kõiki käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidega seotud asjakohaseid koostöövorme. Selline koostöö võib toimuda kõigil tasanditel kahe- või mitmepoolselt. Lisaks ainult käesoleva direktiiviga ette nähtud mehhanismidele, mis mõjutavad eesmärkide eesmärgiks seatud ð taastuvenergia osakaalu ï arvutamist ja eesmärgi saavutamist, nimelt liikmesriikidevahelised statistilised ülekanded, ühisprojektid ja ühised toetuskavad, võib koostöö toimuda ka näiteks teabe ja parimate tavade vahetamise kujul, nagu on eelkõige ette nähtud käesolevas direktiivis ð määruses [juhtimine] ï sätestatud läbipaistvusplatvormis Ö e-platvormis Õ, ja igat liiki toetuskavade muu vabatahtliku kooskõlastamise vormis.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 37 (kohandatud)

ð uus

(28)Taastuvatest energiaallikatest väljaspool Ö liitu Õ ühendust toodetud imporditud elektrit peaks olema võimalik arvesse võtta liikmesriikide ð taastuvenergia osakaalu ï eesmärkide saavutamisel. Selleks et vältida kasvuhoonegaasi heitkoguste netokasvu olemasolevate taastuvate energiaallikate varieerimise tõttu või nende täielikku või osalist asendamist tavapäraste energiaallikatega, tuleks siiski arvesse võtta üksnes nendes taastuvenergiat tootvates käitistes toodetud elektrit, mis käivitatakse pärast käesoleva direktiivi jõustumist või pärast seda kuupäeva renoveeritud käitistes suurendatud võimsuse läbi toodetud elektrit. Et tagada nii ühenduses Ö liidus Õ kui kolmandates riikides tavapärase energia taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga asendamise piisav mõju, on asjakohane tagada, et sellist importi saaks usaldusväärsel viisil jälgida ja arvestada. Kaaluda tuleb kolmandate riikidega sõlmitavaid lepinguid, milles käsitletakse sellise taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga kauplemise korraldust. Kui energiaühenduse asutamislepingu 26    alusel tehtud sellekohase otsuse kohaselt kohustuvad Ö on Õ nimetatud lepingu osalised kohustatud järgima käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid, kohaldatakse Ö tuleks Õ nende suhtes kohaldada käesolevas direktiivis ette nähtud liikmesriikidevahelise koostöö meetmeid.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 38

Kui liikmesriik algatab ühe või mitme kolmanda riigiga ühisprojekte, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisega, peaksid nimetatud ühisprojektid olema seotud ainult käitistega, mis on äsja ehitatud või mille võimsust on äsja suurendatud. See aitab tagada, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kolmanda riigi energia kogutarbimises ei väheneks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ühendusse importimise arvel. Asjaomased liikmesriigid peaksid lisaks hõlbustama asjaomasel kolmandal riigil ühisprojektiga hõlmatud käitiste elektrienergia toodangu osalist sisemaist kasutamist. Lisaks sellele peaksid komisjon ja liikmesriigid ühisprojektidesse kaasatud kolmandaid riike julgustama arendama taastuvenergiapoliitikat, sealhulgas ambitsioonikaid eesmärke.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 39

Kuna suurt üleeuroopalist huvi pakkuvad projektid kolmandates riikides, näiteks Vahemere päikeseenergia kava, võivad vajada pikka käivitusaega enne nende täielikku ühendamist ühenduse territooriumiga, on asjakohane hõlbustada nende arendamist seeläbi, et liikmesriikidel võimaldatakse nende riiklikes eesmärkides arvesse võtta niisuguse elektrienergia piiratud kogust, mis on toodetud selliste projektide raames ühenduse rajamise ajal.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 40 (kohandatud)

(29)Eeskirjade kohaldamisel konkreetsete projektide suhtes peaks menetlus Menetlus, mida kasutatakse taastuvenergiajaamade lubade väljastamiseks, sertifitseerimiseks ja litsentseerimiseks kontrollimise eest vastutav asutus kasutab eeskirjade kohaldamiseks konkreetsete projektide suhtes, peaks , olema objektiivne, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja proportsionaalne. Eelkõige on asjakohane vältida igasuguseid lisakohustusi, mis võiksid tuleneda taastuvenergiaprojektide liigitamisest käitistena, mis kujutavad endast suurt ohtu tervisele.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 42

(30)Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kiireks kasutuselevõtuks ning pidades silmas selle üldist kõrget säästvat ja keskkonnaalast kasulikku kvaliteeti peaksid liikmesriigid niisuguste halduseeskirjade, kavandamisstruktuuride ja õigusaktide kohaldamisel, mis näevad ette käitistele loa andmist lähtudes saaste vähendamisest ja kontrollist tööstusettevõtetes ja nende kontrollimisest, õhusaaste vastu võitlemist ning ohtlike ainete keskkonda paiskamise vältimist ja minimeerimist, võtma arvesse taastuvate energiaallikate panust keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel, eriti võrreldes mittetaastuvaid energiaallikaid kasutavate käitistega.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 43

Et edendada kodanike panust käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide täitmisesse, peaksid asjaomased asutused kaaluma väikeste detsentraliseeritud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvate seadmete paigaldamise suhtes loa andmise asemel lihtsat teatamist pädevale asutusele.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 44 (kohandatud)

(31)Tuleks tagada käesoleva direktiivi eesmärkide ja ühenduse Ö liidu Õ teiste keskkonnaalaste õigusaktide ühtsus. Eelkõige taastuvenergiat tootvate käitiste hindamis-, kavandamis- või litsentsimismenetluste täitmisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse kõiki ühenduse Ö liidu Õ keskkonnaalaseid õigusakte ning taastuvate energiaallikate panust keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse, eriti võrreldes mittetaastuvaid energiaallikaid kasutavate käitistega.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 45 (kohandatud)

(32)Riiklikud tehnilised kirjeldused ja muud nõuded, mis jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi (EL) 2015/1535 Ö  27  Õ 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) 28 reguleerimisalasse ning mis on seotud näiteks kvaliteedi, katsemeetodite või kasutustingimustega, ei tohiks tõkestada taastuvenergia kasutamisega seotud seadmete ja süsteemidega kauplemist. Seepärast ei tohiks taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga seotud toetuskavadega ette näha riiklikke tehnilisi kirjeldusi, mis erinevad olemasolevatest ühenduse Ö liidu Õ standarditest, või nõuda toetatavate seadmete ja süsteemide sertifitseerimist või katsetamist kindlas kohas või kindla asutuse poolt.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 46

Liikmesriikidel on asjakohane kaaluda taastuvatest energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutuse edendamise mehhanisme.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 47 (kohandatud)

(33)Riiklikul ja piirkondlikul tasandil on uutes ja renoveeritud ehitistes hoonetes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumnõudeid käsitlevad eeskirjad ja kohustused suurendanud märkimisväärselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Neid meetmeid tuleks ühenduses Ö liidus Õ rohkem soodustada, toetades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tõhusamat rakendust ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjade kaudu.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 48 (kohandatud)

ð uus

(34)Ehitiste Hoonete puhul taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumtasemete kehtestamise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks võib liikmesriikide jaoks olla asjakohane sätestada selliste tasemete saavutamine direktiivi 2002/91/EÜ kohaste energiatõhususe miinimumnõuete täitmisse taastuvenergia teguri kaasamise abil, mis on seotud kuluoptimaalse süsinikuheitmete vähendamisega ehitiste puhul. ð tuleks uute ja suuremahuliselt renoveeritavate olemasolevate hoonete puhul sellised miinimumtasemed arvutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/31/EL 29 sätestatud metoodikale. ï

ò uus

(35)Selle tagamiseks, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse arendamise riiklikud meetmed tuginevad riigi taastuv- ja jäätmeenergia võimaluste põhjalikule väljaselgitamisele ja analüüsile ning et nende meetmetega nähakse ette taastuvenergia ja heitsoojuse ja -jahutuse allikate järjest suurem lõimimine energiatarbimisse, on asjakohane nõuda liikmesriikidelt, et nad hindaksid riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojuse ja -jahutuse kasutamist kütte ja jahutuse tootmiseks, et eelkõige hõlbustada taastuvenergia lõimimist kütte- ja jahutusseadmetesse ning edendada tõhusat ja konkurentsivõimelist kaugkütet ja -jahutust, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL 30 artikli 2 punktis 41. Selleks et tagada kooskõla kütte ja jahutuse suhtes kehtivate energiatõhususnõuetega ning vähendada halduskoormust, peaks kõnealune hindamine olema osa põhjalikust hindamisest, mis tehakse ja millest teatatakse vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 14.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 41

ð uus

(36)Läbipaistvate eeskirjade ja kooskõla puudumine erinevate lube andvate asutuste vahel takistab teatavasti taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. ð Sellise üheainsa haldusalase kontaktpunkti loomisega, mille kaudu lõimitakse või koordineeritakse kõik loamenetlused, peaks vähenema keerukus ning suurenema tõhusus ja läbipaistvus.  ï Seepärast tuleks taastuvenergiasektori erilist struktuuri arvesse võtta, kui riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused vaatavad läbi oma haldusmenetlusi, et anda luba ehitada ja käitada ettevõtteid, kus toodetakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või transpordikütuseid, ning nendega seotud edastamise ja jagamise infrastruktuuride võrgustikku. Heakskiitmisega seotud haldusmenetlusi tuleks tõhustada, seades taastuvenergiat taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat kasutavatele käitistele selged tähtajad. Planeerimiseeskirju ja -juhiseid tuleks kohandada, et võtta arvesse kulutõhusaid ja keskkonnasõbralikke taastuvenergiat kasutavaid soojus- kütte-, jahutus- ja elektriseadmeid. ð Käesolevat direktiivi ja eelkõige sätteid, milles käsitletakse loamenetluse korraldust ja kestust, tuleks kohaldada, ilma et see piiraks rahvusvahelise ja liidu õiguse, sealhulgas keskkonna ja inimeste tervise kaitset käsitlevate sätete kohaldamist. ï

ò uus

(37)Pikad haldusmenetlused kujutavad endast suurt haldustakistust ja on ka kallid. Loamenetluste lihtsustamine, mis on seotud kindla tähtajaga, mille jooksul peavad asjakohased ametiasutused langetama otsuse projekteeritud objekti ehitamise kohta, peaks soodustama tõhusamat menetluste läbiviimist ja seega vähendama halduskulusid.

(38)Veel üks taastuvate energiaallikate kulutõhusa kasutuselevõtmise takistus on see, et investoritel ei ole võimalik prognoosida toetuse eeldatavat kasutuselevõtmist liikmesriikides. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et toetuse kavandatav kasutamine liikmesriikides on investorite jaoks piisavalt prognoositav. See võimaldab tööstussektoril kavandada ja arendada tarneahelat, mille tulemusel vähenevad kasutuselevõtmisega seotud üldkulud.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 43 (kohandatud)

ð uus

(39)Et edendada Ö hõlbustada Õ ð mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ning ï kodanike panust käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide täitmisesse, peaksid asjaomased asutused kaaluma väikeste ð tuleks ï ð väikeste taastuvenergiaprojektide, sealhulgas ï detsentraliseeritud ð projektide, nagu katusele paigaldatavate päikesepaneelide puhul ï taastuvatest energiaallikatest energiat tootvate seadmete paigaldamise suhtes loa andmise asemel ð kasutada ï lihtsat teatamist pädevale asutusele. ð Arvestades järjest suurenevat vajadust olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamise järele, tuleks sätestada kiirendatud loamenetlused. ï

ê 2009/28/EÜ põhjendus 49

(40)Tuleks kõrvaldada teabe- ja koolituslüngad, eelkõige kütte- soojus- ja jahutussektoris, et julgustada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist kasutuselevõtmist.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 50

(41)Kuna paigaldaja kutsealal tegutsema asumine või tegutsemine on reguleeritud kutseala, on kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eeltingimused sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivis 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) 31 . Seetõttu ei piira tohiks käesoleva direktiivi kohaldamine piirata direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamist.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 51

(42)Kuigi direktiiviga 2005/36/EÜ on kehtestatud kutsekvalifikatsioonide, sealhulgas arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise nõuded, tuleb lisaks tagada, et arhitektid ja planeerijad võtavad oma plaanides ja projektides nõuetekohaselt arvesse taastuvate energiaallikate ja kõrge kasuteguriga tehnoloogiate optimaalset kombinatsiooni. Liikmesriigid peaksid seepärast selles valdkonnas andma selgeid juhiseid. Seda tuleks teha piiramata direktiivi 2005/36/EÜ sätteid ning eelkõige selle artikleid 46 ja 49.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 52 (kohandatud)

(43)Käesoleva direktiivi kohaldamisel välja antud päritolutagatiste ainus ülesanne on tõendada Ö näidata Õ lõpptarbijale, et asjaomane energia osakaal või energiakogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Päritolutagatist võib anda sellega seotud energiast sõltumatult edasi ühelt valdajalt teisele. Kuid tagamaks, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia taastuvenergia ühikut saaks tarbijale sellisena esitada vaid ühel korral, tuleks vältida päritolutagatiste topeltarvestust ja topeltesitamist. Taastuvenergiat, mille juurde kuuluva päritolutagatise müüs tootja eraldi, ei tohiks esitada või müüa lõpptarbijale taastuvatest energiaallikast toodetud energiana. Oluline on teha vahet toetuskavade jaoks kasutatavate roheliste sertifikaatide ja päritolutagatiste vahel.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 53 (kohandatud)

ð uus

(44)Asjakohane on lubada kiirelt areneval taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarbijaturul panustada uute taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ð arendamisse ï käitiste ehitamisse. Seetõttu peaksid liikmesriigid peaks liikmesriikidel olema võimalik nõuda, et elektritarnijad avaldaksid nõudma, et elektritarnijad, kes avaldavad lõpptarbijatele oma energiakasutuse struktuuri energiaallikate jaotuse vastavalt direktiivi 2003/54/EÜ [turukorraldus] artiklile X artikli 3 lõikele 6 ð või turustavad energiat ï ð tarbijatele ï, ð viidates taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimisele, kasutaksid ï lisaksid hiljuti ehitatud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvatest käitistest saadud päritolutagatisi käitistes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutagatiste miinimumprotsendimäära, tingimusel et see nõue on kooskõlas ühenduse õigusega.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 54 (kohandatud)

ð uus

(45)Oluline on esitada teave, mis käsitleb toetust saanud toetuse abil toodetud elektri jaotust lõpptarbijate vahel vastavalt direktiivi 2003/54/EÜ artikli 3 lõikele 6. Kõnealuse tarbijatele antava teabe, eelkõige uutes käitistes taastuvatest allikatest toodetud energia kogust käsitleva teabe kvaliteedi parandamiseks peaks komisjon hindama liikmesriikide võetud meetmete tõhusust ð peaksid liikmesriigid tagama, et päritolutagatised antakse välja kõigi toodetud taastuvenergia ühikute kohta. Topelthüvitamise vältimiseks ei peaks taastuvenergia tootjad, kes juba saavad rahalist toetust, saama päritolutagatisi. Siiski tuleks neid päritolutagatisi kasutada kasutamise kohta teabe esitamiseks, et lõpptarbija saaks selged, usaldusväärsed ja piisavad tõendid selle kohta, et asjakohased energiaühikud on pärit taastuvatest energiaallikatest. Lisaks tuleks sellise elektriga seotud päritolutagatised, mille tootmiseks on saadud toetust, turul enampakkumise teel maha müüa, ja saadud tulu tuleks kasutada taastuvenergia jaoks antavate avaliku sektori toetuste vähendamiseks. ï

ê 2009/28/EÜ põhjendus 55

ð uus

(46)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiviga 2004/8/EÜ 2012/27/EL (soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel) 32  kehtestatakse elektri on kehtestatud päritolutagatised koostootmisjaamade suure tõhususe selle tõendamiseks, et elekter on toodetud tõhusas koostootmisjaamas. Selliste päritolutagatiste ð kasutamine ei ole aga täpsustatud ï Selliseid päritolutagatisi ei tohiks ð ,seega tuleks neid samuti ï kasutada taastuvatest energiaallikatest ð tõhusas elektri ja soojuse koostootmisjaamas ï toodetud energia kasutamise kohta teabe esitamiseks vastavalt direktiivi 2003/54/EÜ artikli 3 lõikele 6, kuna sellega seoses võiks tekkida topeltarvestuse ja topeltesitamise oht.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 56 (kohandatud)

Päritolutagatised ei anna iseenesest õigust saada kasu riiklikest toetuskavadest.

ò uus

(47)Praegu taastuvelektri ning taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse puhul kasutatavaid päritolutagatisi tuleks laiendada ka taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasile. See tagaks järjepideva mooduse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, nagu biometaani päritolu tõendamiseks lõpptarbijatele ja aitaks suurendada nende gaasidega seotud piiriülest kaubandust. Samuti võimaldaks see luua päritolutagatised muude taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, näiteks vesiniku kohta. 

ê 2009/28/EÜ põhjendus 57 (kohandatud)

ð uus

(48)On vaja toetada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõimimist ülekande- ja jaotusvõrku edastamise ülekandmise ja jaotamise võrkude integratsiooni ning energiasalvestussüsteemide energia salvestussüsteemide kasutamist integreeritud katkendlikul taastuvatest energiaallikatest saadud energiatoodangu ð varieeruvuse ï silumisel tootmisel, ð eelkõige seoses eeskirjadega, milles käsitletakse dispetšjuhtimist ja võrgujuurdepääsu. Direktiivis [elektrituru korraldus] on sätestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri lõimimise raamistik. Küll aga ei hõlma kõnealune raamistik sätteid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi lõimimise kohta gaasivõrku. Seepärast on vaja kaasata need sätted käesolevasse direktiivi. ï

ê 2009/28/EÜ põhjendus 58

Tuleks kiirendada taastuvenergiaalaste projektide, sealhulgas üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) programmi raames Euroopa huvides taastuvenergiaalaste projektide arendamist. Selleks peaks komisjon samuti analüüsima, kuidas saaks selliste projektide rahastamist parandada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata neile taastuvenergiaalastele projektidele, mis aitavad märkimisväärselt suurendada ühenduse ja naaberriikide energiavarustuse kindlust.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

(49)Majanduskasvu saavutamise võimalused innovatsiooni ja säästva konkurentsivõimelise energiapoliitika kaudu on leidnud tunnustamist. Taastuvatest energiaallikatest energia tootmine sõltub sageli kohalikest või piirkondlikest väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEdest). Olulised on majanduskasvu ja tööhõive võimalused, mille piirkondlikud ja kohalikud investeeringud taastuvatest energiaallikatest toodetud taastuvenergiasse liikmesriikides ja piirkondades kaasa toovad. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seetõttu toetama riiklikke ja piirkondlikke arengumeetmeid kõnealustes valdkondades, julgustama soodustama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise heade tavade vahetamist kohalike ja piirkondlike arengualgatuste vahel ning edendama struktuurifondide ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamist selles valdkonnas.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 4

(50)Taastuvate energiaallikate turu arengut soodustades tuleb arvesse võtta selle positiivset mõju piirkondliku ja kohaliku arengu võimalustele, ekspordiväljavaadetele ning tööhõive- ja sotsiaalse ühtsuse saavutamise võimalustele eelkõige VKEde ja sõltumatute energiatootjate jaoks.

ò uus

(51)Äärepoolseimate piirkondade eriolukorda on tunnistatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349. Äärepoolseimate piirkondade elektrisektorit iseloomustab sageli eraldatus, energiavarustuse piiratus ja sõltuvus fossiilkütustest, samas kui neis piirkondades on olulised kohalikud taastuvenergia allikad. Seega võiksid äärepoolseimad piirkonnad anda eeskuju innovatiivse energiatehnoloogia kasutamisel liidus. Seepärast on vaja edendada taastuvenergia kasutuselevõttu, et suurendada neis piirkondades energiavarustuse sõltumatust, ning tunnistada nende eriolukorda seoses taastuvenergia potentsiaaliga ja vajadusega avaliku sektori toetuse järele.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

ð uus

(52)On vaja toetadað võimaldada ï detsentraliseeritud taastuvenergia tehnoloogiate tutvustamis- ja turustamisetappi ð arendamist mittediskrimineerivatel tingimustel ja takistamata taristuinvesteeringute rahastamist ï .Liikumisel detsentraliseeritud energiatootmise suunas on mitu eelist, näiteks kohalike energiaallikate kasutamine, suurem kohalik energiavarustuse kindlus energiavarustuskindlus, lühemad transpordivahemaad ning vähenenud energia ülekandekaod. Samuti tugevdab selline detsentraliseerimine koha peal sissetulekuallikate ja töökohtade loomise abil ühiskonna arengut ja ühtekuuluvust.

ò uus

(53)Arvestades omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimise suurenevat tähtsust on vaja omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate määratlust ja õigusraamistikku, mis võimaldab omatarbeks toodetud energia tarbijatel toota, salvestada ja müüa elektrit ilma ebaproportsionaalset koormust kandmata. Teatavatel juhtudel peaks olema lubatud ühine omatarbeks toodetud energia tarbimine, et ka näiteks korterielanikel oleksid sama suured tarbijavõimalused kui eramuelanikel.

(54)Kohapealne kodanike osalemine taastuvenergiaprojektides taastuvenergiakogukondade kaudu on andnud märkimisväärset lisaväärtust taastuvenergiale kohaliku heakskiidu saamise ja täiendava erakapitali kättesaadavuse kujul. Selline kohapealne osalemine on seda olulisem, kuivõrd suureneb taastuvenergia tootmise võimsus tulevikus.

(55)Kohalike taastuvenergiakogukondade eripärade, st nende suuruse, omandikorralduse ja nendega seotud projektide arvu tõttu võib neil olla raske konkureerida võrdsetel tingimustel suurte osalistega, nimelt konkurentidega, kelle projektid või portfellid on suuremad. Meetmed, millega sellised puudused kõrvaldada, hõlmavad energiakogukondadel energiasüsteemis osalemise võimaldamist ja nende turuga lõimimise hõlbustamist.

(56)Kütte- ja jahutussektorit, mille arvele langeb umbes pool liidu energia lõpptarbimisest, peetakse energiasüsteemi CO2-heite vähendamise kiirendamisel väga oluliseks sektoriks. See sektor on strateegilise tähtsusega ka energiajulgeoleku seisukohast, sest prognooside kohaselt peaks 2030. aastaks ligikaudu 40 % taastuvenergia tarbimisest moodustama taastuvatel energiaallikatel põhinev küte ja jahutus. Kuna puudub liidu tasandi ühtne strateegia, väliskulusid ei ole sisestatud ning kütte- ja jahutusturud on killustatud, on kõnealuse sektori senised edusammud olnud suhteliselt vaevalised.

(57)Mitu liikmesriiki on rakendanud kütte- ja jahutussektoris meetmeid oma 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks. Kuid arvestades, et puuduvad 2020. aasta järgsed siduvad riiklikud eesmärgid, ei pruugi ülejäänud riiklikud stiimulid olla piisavad pikaajaliste 2030. ja 2050. aasta CO2-heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks. Et sellised eesmärgid saavutada ning suurendada investorite kindlust ja soodustada taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse liiduülese turu arendamist, järgides ühtlasi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, on asjakohane toetada jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse pakkumisel taastuvenergia osakaalu järkjärgulisele suurendamisele kaasaaitamiseks. Arvestades seda, kui killustatud on mõned kütte- ja jahutusturud, on väga tähtis tagada selliste jõupingutuste kavandamisel paindlikkus. Samuti on tähtis tagada, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse võimalik kasutuselevõtt ei põhjustaks kahjulikku kõrvalmõju keskkonnale.

(58)Kaugkütte ja -jahutusega kaetakse praegu ligikaudu 10 % liidu küttevajadusest, ehkki see näitaja erineb liikmesriigiti oluliselt. Komisjoni kütte ja -jahutusstrateegias on tunnistatud võimalust vähendada kaugkütte CO2-heidet suurema energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuselevõtu kaudu.

(59)Energialiidu strateegias on tunnistatud ka kodanike osa energiasüsteemi ümberkujundamisel, mis tähendab, et elanikud osalevad sisuliselt energiasüsteemi ümberkujundamises, nende energiaarved vähenevad tänu uutele tehnoloogialahendustele ning nad osalevad aktiivselt turul.

(60)Tuleks rõhutada võimalikku sünergiat taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse kasutuselevõtmiseks tehtavate jõupingutuste ning direktiivide 2010/31/EL ja 2012/27/EL alusel kehtivate kavade vahel. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks liikmesriikidel lasta võimalikult suures ulatuses kasutada selliste jõupingutuste elluviimiseks olemasolevaid haldusstruktuure.

(61)Kaugkütte valdkonnas on seepärast äärmiselt tähtis võimaldada kütusekasutuses üleminekut taastuvenergiale ning vältida teatavate regulatiivnõuete ja tehnoloogialahendustega seotust ja tehnoloogiast tulenevat mahajäämust, tugevdades taastuvenergiatootjate ja lõpptarbijate õigusi, ning tagada lõpptarbijatele vahendid, mis hõlbustavad neil valida kõige energiatõhusama lahenduse ja mille puhul on võetud arvesse tulevasi kütte- ja jahutusvajadusi kooskõlas hoonete energiatõhususe eeldatavate kriteeriumidega.

(62)Euroopa vähese CO2-heitega liikuvuse strateegias, mis avaldati 2016. aasta juulis, osutati sellele, et toidupõhised biokütused aitavad transpordisektoris CO2-heidet vähendada vaid piiratud määral ning nende kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada ja asendada täiustatud biokütustega. Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on asjakohane vähendada selliste toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib võtta arvesse käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamisel.

(63)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/1513 33 kutsuti komisjoni üles esitama viivitamata tervikliku ettepaneku kulutõhusa ja tehnoloogia suhtes neutraalse 2020. aasta järgse poliitika kohta, millega tagada pikaajaline perspektiiv investeeringutele, mis tehakse maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga säästvatesse biokütustesse ja muudesse transpordisektori CO2-heite vähendamise vahenditesse. Kütusetarnijatele kehtestatav kasutuselevõtukohustus võib aidata tagada investoritele kindluse ning toetada alternatiivsete taastuvtoorainest valmistatud transpordikütuste, sh täiustatud biokütuste ja muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste, samuti transpordisektoris taastuvelektri kasutamise arendamist. On asjakohane kehtestada kütusetarnijatele kõnealune kohustus kõigis liikmesriikides samal tasemel, et tagada transpordikütuste spetsifikaatide vastavus ja kättesaadavus. Kuna transpordikütustega kauplemine on lihtne, peaksid liikmesriigid, kelle käsutuses on piiratud määral asjakohaseid ressursse, saama hõlpsasti hankida taastuvkütuseid mujalt.

(64)IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud ja muud biokütused ja biogaas, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused ning taastuvelektri kasutamine transpordisektoris võivad aidata vähendada CO2-heidet, sest nendega soodustatakse liidu transpordisektori CO2-heite vähendamist kulutõhusal viisil ja mitmekesistatakse muu hulgas transpordisektori energiaallikaid, edendades ühtlasi innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõivet liidu majanduses ja vähendades sõltuvust energiaimpordist. Kütusetarnijatele kehtestatav kasutuselevõtukohustus peaks soodustama täiustatud kütuste, sealhulgas biokütuste pidevat arendamist ning on oluline tagada, et kõnealune kohustus motiveeriks ühtlasi vähendama selle täitmiseks tarnitavate kütuste mõju kasvuhoonegaaside heite tekkele. Komisjon peaks hindama nende kütuste mõju kasvuhoonegaaside heite tekkele, nendega seotud tehnilist innovatsiooni ja nende säästlikkust.

(65)Ka fossiilkütustest pärit jäätmete voogudest toodetud vähese CO2-heitega fossiilkütuste edendamine võib aidata täita poliitikaeesmärke, st mitmekesistada energiaallikaid ja vähendada transpordisektori CO2-heidet. Seepärast on asjakohane, et kütusetarnijatele kehtestatav kasutuselevõtukohustus hõlmaks na neid kütuseid.

(66)Majanduse CO2-heite vähendamisele kaasaaitamiseks tuleks edendada selliste lähteainete kasutamist, mille mõju biokütustena on maakasutuse kaudse muutumise seisukohast väike. Eelkõige tuleks lisada käesoleva direktiivi lisasse lähteained selliste täiustatud biokütuste tootmiseks, mille tehnoloogia on innovatiivsem ja vähem küps. Selle tagamiseks, et kõnealune lisa oleks uusima tehnoloogilise arengu suhtes ajakohane, vältides samas tahtmatut negatiivset mõju, tuleks pärast direktiivi vastuvõtmist hinnata võimalust laiendada kõnealust lisa uutele lähteainetele.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 94

Kuna artiklites 17–19 sätestatud meetmed mõjutavad ka siseturu toimimist, ühtlustades säästlikkuse kriteeriume, millele biokütused ja vedelad biokütused peavad käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide kohaselt vastama, ja hõlbustades sellega artikli 17 lõike 8 kohaselt liikmesriikidevahelist kaubandust kõnealustele tingimustele vastavate biokütuste ja vedelate biokütustega, põhinevad need asutamislepingu artiklil 95.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 59

Riikidevahelised ühendused lihtsustavad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimist. Lisaks mitmekesistamise hõlbustamisele saab kõnealuste ühenduste abil vähendada tasakaalustamiskulusid, soodustada tõelist konkurentsi, mis toob kaasa madalamad hinnad, ja toetada võrkude arendamist. Samuti aitaks ülekandevõimsuse jagamine ja optimaalne kasutamine vältida üleliigset vajadust täiendava võimsuse järele.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 60

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eelistatud juurdepääs ja tagatud juurdepääs on oluline taastuvate energiaallikate integreerimiseks elektrienergia siseturgu kooskõlas direktiivi 2003/54/EÜ artikli 11 lõikega 2 ja arendades edasi selle artikli 11 lõiget 3. Võrgusüsteemi usaldusväärsuse ja ohutuse säilitamise ja dispetšjuhtimise nõuded võivad erineda vastavalt riigi elektrivõrgu ja selle ohutu toimimise omadustele. Eelistatud juurdepääs elektrivõrku tagab, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootjad saavad müüa ja edastada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat vastavalt ühenduse eeskirjadele alati, kui allikas on kättesaadav. Juhul, kui taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia on ühendatud kiirtehingute turuga, garanteerib tagatud juurdepääs, et kogu müüdud ja toetatud elektrienergial on juurdepääs võrgule, mis võimaldab võrguga ühendatud käitistel taastuvatest energiaallikatest toodetud maksimaalse hulga elektrienergia kasutamist. Kuid sellega ei kohustata liikmesriike ühelgi viisil toetama või kehtestama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ostukohustusi. Teistes süsteemides on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale määratud kinnitatud hinnad, tavaliselt koos süsteemihaldurile pandud ostukohustusega. Sellisel juhul on eelistatud juurdepääs juba antud.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 61

Teatavatel asjaoludel ei ole võimalik täielikult tagada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia edastamist ja jaotamist, ilma et see mõjutaks võrgusüsteemi usaldusväärsust või ohutust. Sel juhul võib olla asjakohane maksta nendele tootjatele rahalist hüvitist. Käesoleva direktiivi eesmärgid nõuavad siiski taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülekande ja jaotamise pidevat suurendamist, ilma et see mõjutaks võrgusüsteemi usaldusväärsust või ohutust. Liikmesriigid peaksid selleks võtma asjakohased meetmed taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia turuosa suurendamiseks, võttes muu hulgas arvesse muutuvate ressursside ja veel mitte salvestatavate ressursside iseärasusi. Uute taastuvenergiat tootvate käitiste liitmist tuleks lubada nii kiirelt kui võimalik ulatuses, mis on vajalik käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide täitmiseks. Et selleks võrguga liitumise menetlust kiirendada, võivad liikmesriigid taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele uutele käitistele tagada eelisjärjekorras liitumise või reserveeritud ühendusvõimsuse.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 62 (kohandatud)

(67)Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri- ja gaasienergia uute tootjate elektri- ja gaasivõrkudega liitumise kulud peaksid olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ÖpõhinemaÕ objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel Ö kriteeriumidel Õ ning nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta tulu, mida elektri- ja gaasivõrkudele tekitavad taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjad ja taastuvatest energiaallikatest kohapeal gaasi tootjad, kes on võrguga liitunud.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 63

Elektritootjatele, kes soovivad ära kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia potentsiaali ühenduse äärealadel, eelkõige saartel ning madala rahvastikutihedusega piirkondades, tuleks võimaluse korral alati võimaldada mõistlikud liitumiskulud tagamaks, et nad ei oleks ebasoodsamas olukorras võrreldes tootjatega kesksematel, tööstuslikumatel ja tihedama asustusega aladel.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 64

Direktiivis 2001/77/EÜ on sätestatud raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks võrku. Tegelik integreerumise tase on aga liikmesriigiti väga erinev. Seepärast on vaja raamistikku tugevdada ja vaadata selle kohaldamine riigi tasandil korrapäraselt läbi.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 24 (kohandatud)

ð uus

(68)Biomassi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ð selle nimel, et vähendada majanduse CO2-heidet selle kasutamise kaudu materjalide ja energia saamiseks, ï peaksid ühendus Ö liit Õ ja liikmesriigid edendama olemasolevate puidu-varu ð ja põllumajandusressursside ï suuremat ð säästvat ï kasutuselevõtmist ja uute metsandusð - ja põllumajandustootmis ïsüsteemide väljatöötamist.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 65 (kohandatud)

ð uus

(69)Biokütuse tootmine peaks olema säästev. Biokütuseidð , vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid tuleks alati toota säästlikult. ï Seepärast tuleks nõuda, et biokütused, ð vedelad biokütused ja biomasskütused, ï mida kasutatakse käesolevas direktiivis sätestatud Ö liidu Õ eesmärgi eesmärkide saavutamiseks, ja biokütused, Ö vedelad biokütused ja biomasskütused, Õ mis saavad kasu riiklikest toetuskavadest, vastaksid säästlikkuse ð ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï kriteeriumidele.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 66 (kohandatud)

ð uus

(70)Ühendus Ö Liit Õ peaks käesoleva direktiivi raames võtma asjakohaseid samme, edendades sealhulgas biokütuste ð ning kütte või jahutuse ja elektri tootmises kasutatavate vedelate biokütuste ja biomasskütuste ï säästlikkuse ð ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï kriteeriume ning teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste arengut nii ühenduses kui ka kogu maailmas ning tugevdades põllumajanduslikke teadusuuringuid ja teadmiste pagasi loomist nimetatud valdkondades.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 67

Säästlikkuse kriteeriumide kehtestamine biokütustele ei täida oma eesmärki, kui need tooted ei vasta kriteeriumidele ja kui neid oleks muidu kasutatud biokütustena, kuid kasutatakse hoopis soojus- ja elektrisektoris vedelate biokütustena. Sel põhjusel tuleks säästlikkuse kriteeriume kohaldada ka kõigi vedelate biokütuste puhul.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 68 (kohandatud)

(68)     2007. aasta märtsis kokkutulnud Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles esitama ettepanekut ülddirektiivi kohta, milles käsitletakse kõigi taastuvate energiaallikate kasutamist ning mis sisaldaks kriteeriume ja sätteid bioenergia jätkusuutliku pakkumise ja kasutamise tagamiseks. Need säästlikkuse kriteeriumid peaksid moodustama ühtse osa ulatuslikumast kavast, hõlmates mitte üksnes biokütuseid, vaid ka kõiki vedelaid biokütuseid. Seepärast tuleks sellised säästlikkuse kriteeriumid lisada käesolevasse direktiivi. Selleks et tagada energia- ja keskkonnapoliitikas ühtne lähenemine ning et vältida täiendavaid ärikulusid ja keskkonnalaseid vastuolusid, mis võivad kaasneda ebajärjekindla lähenemisviisiga, on oluline, et ühelt poolt käesolevas direktiivis sätestatud biokütustega seotud säästlikkuse kriteeriumid oleksid vastavuses teiselt poolt direktiivis 98/70/EÜ sätestatutega. Samadel põhjustel tuleks selles kontekstis vältida topeltaruandlust. Peale selle peaksid komisjon ja pädevad riiklikud asutused koordineerima oma tegevust spetsiaalselt jätkusuutlikkuse aspektide eest vastutava komitee raames. Komisjon peaks lisaks sellele 2009. aastal kontrollima vajadust biomassi muude kasutusviiside võimaliku lisamise järele ja sellekohast korda.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 69 (kohandatud)

ð uus

(71)Käesolevas direktiivis bBiokütuste, ja vedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï ð põllumajandusliku tooraine tootmine ï jaoks ning käesolevas direktiivis nende kütuste kasutamiseks sätestatud soodustused ning kasvav ülemaailmne nõudlus biokütuste ja muude vedelate biokütuste järele ei tohiks anda tõuget bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamiseks. Selliseid taastumatuid ressursse, mis on mitmes rahvusvahelises dokumendis tunnistatud inimkonnale väärtuslikuks, tuleks säilitada. Ühenduse tarbijatele oleks lisaks sellele moraalselt vastuvõetamatu, et nende poolne suurenev biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamine tooks kaasa bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamise. Seepärast on vaja sätestada säästlikkuse ð ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï kriteeriumid, millega tagatakse, et biokütuste, ja vedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï suhtes saab kohaldada Ö kohaldatakse Õ soodustusi üksnes juhul, kui on tagatud, et need ð asjaomane põllumajanduslik tooraine ï ei pärine bioloogiliselt mitmekesistelt maa-aladelt või kui looduskaitsealadeks või haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks määratud maa-alade puhul on asjakohane pädev asutus tõendanud, et asjaomase ð põllumajandusliku ï tooraine tootmine ei ole looduskaitse eesmärgiga vastuolus. Valitud säästlikkuse kriteeriumide puhul tuleks käsitada metsa Ö Metsi tuleks käsitada Õ Ö säästlikkuskriteeriumide puhul Õ bioloogiliselt mitmekesisena, kui tegemist on looduslikult tekkinud põlisÖ metsadega Õ metsaga, järgides määratlust, mida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kasutab oma ülemaailmse metsaressursside hindamise (Global Forest Resource Assessment) puhul, mille alusel maailma riigid esitavad andmeid oma looduslikult tekkinud metsade ulatuse kohta, või kui see Ö need Õ on siseriiklike looduskaitsealaste õigusaktide alusel looduskaitse all. Ö Bioloogiliselt mitmekesisteks metsadeks tuleks lugeda Õ Siia hulka peaksid kuuluma ka maa-alad, kus leiab aset mittepuiduliste metsasaaduste korjamine, tingimusel et inimtegevuse mõju on väike. Teisi FAO määratletud metsaliike, nagu inimtegevusest mõjutatud looduslikud metsad, poollooduslikud metsad metsaistandused ja istandikud, ei tuleks käsitada looduslikult tekkinud põlismetsana. Lisaks sellele on teatavate parasvöötme ja troopiliste rohumaade, sealhulgas suure bioloogilise mitmekesisusega savannide, steppide, võsastike ja preeriate suurt bioloogilist mitmekesisust arvestades asjakohane, et sellistelt maa-aladelt pärit ð põllumajanduslikust ï toorainest saadud biokütuste ð , vedelate biokütuste ja biomasskütuste ï suhtes ei tohiks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud soodustusi. Komisjon peaks kehtestama asjakohased kriteeriumid ja geograafilise ulatuse, et määratleda sellised bioloogiliselt mitmekesised rohumaad vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele ja asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 70

Kui pinnases või taimedes leiduva suure süsinikuvaruga maa-ala võetakse kasutusele biokütuste või vedelate biokütuste tooraine viljeluseks, eraldub teatav osa talletatud süsinikust atmosfääri, mis toob kaasa süsinikdioksiidi moodustumise. Selle tulemuseks olev kasvuhoonegaaside negatiivne mõju võib vähendada biokütuste ja vedelate biokütuste kasvuhoonegaaside positiivset mõju ja seda mõnel juhul oluliselt. Seepärast tuleks sellisest maakasutuse muutusest tingitud täielikku süsinikumõju võtta arvesse biokütustest ja vedelatest biokütustest tuleneva kasvuhoonegaasi vähenemise arvutamisel. See on oluline tagamaks, et kasvuhoonegaasi vähenemise arvutamisel võetakse arvesse biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisega seotud süsinikumõju tervikuna.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 71

Maakasutuse muutmisest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamisel peaks ettevõtjatel olema võimalik kasutada tegelikke andmeid süsinikuvarude kohta, mis on seotud maa võrdluskasutusega ja maakasutusega pärast maakasutuse muutmist. Neil peaks olema võimalik kasutada ka standardväärtuseid. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma töö on nendele standardväärtustele asjakohaseks aluseks. Kõnealusel tööl puudub praegu selline väljendusviis, mis oleks ettevõtjatele viivitamatult kasutatav. Komisjon peaks seega koostama juhendi, mis tugineb kõnealusele tööle ning moodustaks aluse süsinikuvaru muudatuste arvutamisele käesoleva direktiivi tähenduses, sealhulgas seoses 10–30 % ulatuses võrastikuga kaetud metsaaladega, savannidega, võsaga kaetud maadega ja preeriatega.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 72

Komisjonil on asjakohane töötada välja meetodid, et hinnata kuivendamata turbarabade mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 73 (kohandatud)

ð uus

(72)Maad ei tohiks biokütuste ð , vedelate biokütuste ja biomasskütuste ï ð põllumajandusliku tooraine ï tootmiseks kasutusele võtta, kui maakasutuse muutmise käigus toimuvat süsinikuvaru vähenemist ei saa kliimamuutustega võitlemise kiireloomulisust arvesse võttes mõistliku ajavahemiku jooksul kompenseerida biokütuste, ja vedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï tootmisest ð ja kasutamisest ï tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähenemisega. Sellega väldiksid ettevõtjad tarbetuid ja koormavaid uuringuid ning sellist suure süsinikuvarugasisaldusega maa kasutuse muutmist, mis osutuks biokütuste, ja vedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï ð põllumajandusliku ï tooraine viljelemiseks ebasobivaks. Ülemaailmse süsinikuvaru ülevaated osutavad, et sellesse kategooriasse tuleks lisada märgalad ja püsivalt metsaga kaetud alad, mille võrade liitus on üle 30 %. Lisada tuleks ka metsaga kaetud alad, mille võrade liitus on 10–30 %, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et nende süsinikuvaru on piisavalt madal, et õigustada nende alade maakasutuse muutmist vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadele. Märgaladele osutamise puhul tuleks võtta arvesse 2. veebruaril 1971. aastal Ramsaris vastu võetud rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioonis esitatud määratlust.

ò uus

(73)Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatavat põllumajanduslikku toorainet ei tohiks toota turbaaladel, sest lähteainete viljelemine turbaaladel tooks kaasa süsinikuvaru olulise vähenemise, kui asjaomast maad kõnealusel otstarbel täiendavalt kuivendataks, samas kui sellise kuivendamise puudumist on raske tõendada.

(74)Ühise põllumajanduspoliitika raames peaksid liidu põllumajandustootjad täitma otsetoetuse saamiseks põhjalikud keskkonnanõuded. Nende nõuete täitmist on võimalik kõige tulemuslikumalt kontrollida põllumajanduspoliitika kontekstis. Nende nõuete lisamine säästlikkuskavasse ei ole asjakohane, sest bioenergiaga seotud säästlikkuskriteeriumide puhul tuleks ette näha objektiivsed ja üldiselt kohaldatavad eeskirjad. Kontrollimine ja nõuete täitmine käesoleva direktiivi alusel võib samuti põhjustada liigset halduskoormust.

(75)On asjakohane kehtestada kogu liitu hõlmavad säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid elektri, kütte ja jahutuse tootmises kasutatavate biomasskütuste jaoks, et tagada jätkuvalt suur kasvuhoonegaaside heite vähenemine võrreldes fossiilkütustest alternatiividega, vältida tahtmatut mõju säästlikkusele ning edendada siseturgu.

(76)Selle tagamiseks, et vaatamata suurenevale nõudlusele metsa biomassi järele toimub ülestöötamine säästvalt metsades, kus on tagatud uuendamine, et eritähelepanu pööratakse aladele, mis on otseselt määratud bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja konkreetsete looduseosade kaitseks, ning et säilitatakse bioloogilise mitmekesisuse ressursid ja jälgitakse süsinikuvaru, peaks puittooraine pärinema üksnes metsadest, mis on üles töötatud vastavalt säästva metsamajandamise põhimõtetele, mis on välja töötatud metsaga seotud rahvusvaheliste algatuste (nt Euroopa metsad) raames ja mida rakendatakse siseriikliku õiguse või parimate majandamistavade kohaselt metsakinnistu tasandil. Ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid abinõusid, et viia miinimumini oht kasutada bioenergia tootmisel mittesäästlikku metsa biomassi. Selleks peaksid ettevõtjad võtma kasutusele riskipõhise lähenemisviisi. Seda arvestades on asjakohane, et komisjon koostab energialiidu juhtimise komiteega ja nõukogu otsuse 89/367/EMÜ 34 alusel loodud alalise metsakomiteega konsulteerimise põhjal tegevussuunised riskipõhise lähenemisviisi järgimise kontrollimise kohta.

(77)Et halduskoormus oleks võimalikult väike, tuleks liidu säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume kohaldada üksnes sellise biomasskütustel põhineva elektri ja kütte suhtes, mis on toodetud käitistes, mille võimsus on vähemalt 20 MW.

(78)Biomasskütustest tuleks toota elektrit ja kütet tõhusal viisil, et suurendada nii palju kui võimalik energiajulgeolekut ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist ning piirata õhusaasteainete heidet ja vähendada nii palju kui võimalik survet piiratud biomassiressurssidele. Seepärast tuleks vähemalt 20 MW võimsusega käitistele ette nähtud avaliku sektori toetust, kui see on vajalik, anda üksnes tõhusatele elektri ja soojuse koostootmisjaamadele, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34. Biomassil põhineva elektriga seotud kehtivad toetuskavad peaksid siiski olema lubatud kuni nende ettenähtud lõppkuupäevani kõigi biomassil põhinevate käitiste puhul. Lisaks tuleks elektrit, mis on toodetud biomassist uutes käitistes, mille võimsus on vähemalt 20 MW, võtta taastuvenergiaeesmärkide ja -kohustuste elluviimisel arvesse üksnes siis, kui tegemist on tõhusate elektri ja soojuse koostootmisjaamadega. Riigiabieeskirjade kohaselt peaks liikmesriikidel siiski olema lubatud anda käitistele avaliku sektori toetust taastuvenergia tootmiseks ning võtta neis toodetud elektrit arvesse taastuvenergiaeesmärkide ja -kohustuste elluviimisel, et vältida suurenevat sõltuvust fossiilkütustest ja sellega seotud suuremat kliima- ja keskkonnamõju, juhul kui liikmesriigis, kes on ammendanud kõik biomassil põhinevate tõhusate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamise tehnilised ja majanduslikud võimalused, oleks elektrivarustuskindlus põhjendatult ohus.

(79)Uutes käitistes toodetavate biokütuste ja vedelate biokütuste puhul tuleks tõsta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtaset, et parandada nende üldist kasvuhoonegaaside tasakaalu ning samuti piirata edasist investeerimist käitistesse, mille kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused on väiksed. Miinimumtaseme tõstmisega tagatakse biokütuste ja vedelate biokütuste tootmise võimsusesse tehtavate investeeringute kaitse.

(80)Liidu säästlikkuskriteeriumide tegeliku rakendamise kogemuste põhjal on asjakohane tugevdada vabatahtlike rahvusvaheliste ja riiklike sertifitseerimiskavade rolli säästlikkuskriteeriumide järgimise kontrollimiseks ühtsel viisil.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 74

Käesolevas direktiivis sätestatud soodustused edendavad biokütuste ja vedelate biokütuste suurenenud tootmist kogu maailmas. Kui biokütused ja vedelad biokütused valmistatakse ühenduses toodetud toorainest, peaksid need vastama ka ühenduse põllumajandusalastele keskkonnanõuetele, sealhulgas põhjavee kaitse ja pinnavee kvaliteedi tagamiseks kehtestatud nõuetele, ning sotsiaalsetele nõuetele. Samas tekitab muret asjaolu, et teatud kolmandates riikides võib biokütuste ja vedelate biokütuste tootmine mitte vastata minimaalsetele keskkonna- ja sotsiaalsetele nõuetele. Seetõttu on asjakohane julgustada olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid kaalutlusi arvessevõtvate mitme- ja kahepoolsete kokkulepete ja vabatahtlike rahvusvaheliste või riiklike kavade väljatöötamist, et edendada biokütuste ja vedelate biokütuste säästvat tootmist kogu maailmas. Selliste kokkulepete või kavade puudumisel peaksid liikmesriigid ettevõtjatelt nõudma aruandeid nimetatud küsimuste kohta.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 75

Komisjon peaks 2009. aastal analüüsima biomassi energiaalase kasutusega (välja arvatud biokütused ja vedelad biokütused) seotud säästlikkuskava nõudeid, võttes arvesse vajadust kasutada biomassiressursse säästlikult.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 76

Säästlikkuse kriteeriumid on tõhusad üksnes siis, kui tänu neile muutub turuosaliste käitumine. Need muutused leiavad aset ainult juhul, kui kriteeriumidele vastavaid biokütuseid ja vedelaid biokütuseid müüakse kõrgema hinnaga kui kriteeriumidele mittevastavaid kütuseid. Kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel kasutatava massibilansimeetodi kohaselt on olemas konkreetne seos säästlikkuse kriteeriumidele vastavate biokütuste ja vedelate biokütuste tootmise ning biokütuste ja vedelate biokütuste tarbimise vahel ühenduses, mis tagab asjakohase pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning kõrgema hinna, kui see on süsteemides, kus selline seos puudub. Selleks et säästlikkuse kriteeriumidele vastavaid biokütuseid ja vedelaid biokütuseid saaks müüa kõrgema hinnaga, tuleks kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada massibilansi meetodit. See peaks säilitama süsteemi terviklikkuse ja vältima samal ajal tarbetut koormust tööstusele. Tuleks läbi vaadata ka muud kontrollimeetodid.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 77

Vajaduse korral peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse aastatuhande ökosüsteemi hinnangut, mis sisaldab kasulikke andmeid vähemalt niisuguste alade säilitamiseks, mis pakuvad kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid, näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 78

Asjakohane on kontrollida biomassi viljeluse mõju, mis avaldub näiteks maakasutuse muutuste, sealhulgas maa-alade põllumaaks muutmise kaudu, invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja muude bioloogilist mitmekesisust mõjutavate tegurite mõju ning toiduainete tootmisele ja kohalikule jõukusele avalduvat mõju. Komisjon peaks seejuures arvesse võtma kõiki asjakohaseid teabeallikaid, sealhulgas FAO koostatud kaarti näljahäda leviku kohta maailmas. Biokütuseid tuleks edendada viisil, mis ergutab põllumajanduse tootlikkuse suurendamist ja rikutud maa kasutamist.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 79 (kohandatud)

ð uus

(81)Ühenduse Ö Liidu Õ huvides on soodustada mitme- ja kahepoolsete lepingute ning selliste vabatahtlike rahvusvaheliste või riiklike kavade väljatöötamist, millega kehtestatakse standardid säästlike biokütuste, ja vedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï tootmisele ning millega kinnitatakse, et biokütuste, ja vedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï tootmine vastab nendele standarditele. Sel põhjusel tuleks ette näha kõnealuste lepingute või kavade tunnustamine usaldusväärsete tõendite ja andmete tagajatena, Ö juhul kui Õ tingimusel et need vastavad asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse usaldusväärse, läbipaistva ja sõltumatu auditi standarditele. ð Selle tagamiseks, et säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimist kontrollitakse usaldusväärsel ja ühtsel viisil ning eelkõige pettuse vältimiseks peaks komisjonil olema õigus sätestada üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas vabatahtlike kavade puhul kohaldatavad asjakohased usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardid. ï

ò uus

(82)Vabatahtlikud kavad on järjest tähtsamad biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kehtestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimise tõendamisel. Seepärast on komisjonil asjakohane nõuda, et vabatahtlike kavade, sealhulgas komisjoni poolt juba tunnustatud kavade raames toimuva tegevuse kohta antakse korrapäraselt aru. Sellised aruanded tuleks läbipaistvuse suurendamiseks ja komisjonipoolse järelevalve parandamiseks avalikustada. Lisaks annaks selline aruandlus komisjonile vajalikku teavet vabatahtlike kavade toimimist käsitleva aruande koostamiseks, mille eesmärk on selgitada välja parimad tavad ja teha asjakohasel juhul ettepanek selliste parimate tavade edasiseks edendamiseks.

(83)Siseturu toimimise hõlbustamiseks tuleks kõigis liikmesriikides tunnustada selliseid tõendeid energiatootmises kasutatava biomassi suhtes kehtestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmise kohta, mis on leidnud kinnitust komisjoni tunnustatud kava alusel. Liikmesriigid peaksid aitama tagada vabatahtlike kavade sertifitseerimispõhimõtete nõuetekohase rakendamise, pidades järelevalvet riigi akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud sertifitseerimisasutuste tegevuse üle ja teavitades vabatahtliku kava koostajat asjakohastest tähelepanekutest.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 80

On vaja sätestada selged eeskirjad biokütustest ja vedelatest biokütustest ning nendega võrreldavatest fossiilkütustest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 81

Kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisel tuleks arvesse võtta kütuste tootmise ja kasutamise kaassaaduseid. Poliitika analüüsimisel on kohane kasutada asendusmeetodit, kuid üksikute ettevõtjate ja üksikute transpordikütuse saadetiste reguleerimisel ei ole asendusmeetodi kasutus kohane. Sellisel juhul on kõige asjakohasem energia jaotamise meetod, kuna seda on lihtne kohaldada, see on ajaliselt prognoositav ja see vähendab vastupidise mõjuga soodustusi ning annab tulemusi, mis on üldiselt võrreldavad asendusmeetodi abil saadud tulemustega. Poliitika analüüsimisel peaks komisjon esitama oma aruandes asendusmeetodi abil saadud tulemused.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 82 (kohandatud)

ð uus

(84)Selleks et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust, tuleks levinud biokütuste ð , vedelate biokütuste ja biomasskütuste ï levinud tootmisviiside jaoks sätestada vaikeväärtuste loetelu, mida tuleks täiendavate usaldusväärsete andmete kättesaadavaks muutumisel ajakohastada ja laiendada. Ettevõtjatel peaks alati olema õigus kasutada nimetatud loetelus kehtestatud biokütuste, ja vedelate biokütuste ð ja biomasskütustega ï seonduva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise taset. Kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on väiksem kui kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise nõutav miinimumtase, peaksid tootjad, kes soovivad tõendada, et nad järgivad nimetatud miinimumtaset, näitama, et nende tootmisprotsessist tulenevad tegelikud heitkogused on vaikeväärtuste arvutustes eeldatutest väiksemad.

ò uus

(85)On vaja sätestada selged eeskirjad biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamiseks.

(86)Arvestades praegusi tehnilisi ja teadusandmetel põhinevaid teadmisi tuleks kasvuhoonegaaside heite arvestamise metoodikas võtta arvesse tahkete ja gaasiliste biomasskütuste muundamist lõppenergiaks, et tagada vastavus taastuvenergia osakaalu arvutamisega selle arvessevõtmiseks käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamisel. Heitkoguste panemine kaassaaduste arvele eraldiseisvalt jäätmetest ja jääkidest tuleks läbi vaadata juhtudel, kui elektrit ja/või kütet ja jahutust toodetakse koostootmisjaamades või mitut liiki energiat tootvates jaamades.

(87)Selleks et tagada kütte ja jahutuse ning elektri tootmiseks kasutatavatest biomasskütustest eri liikmesriikides tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähenemise järjepidevus ja võrreldavus, on asjakohane kohaldada fossiilkütuste võrdlusväärtust, mis põhineb liidu keskmisel kütte- ja elektrisektori heitkogusel.

(88)Kui pinnases või taimedes leiduva suure süsinikuvaruga maa-ala võetakse kasutusele biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tooraine viljeluseks, eraldub teatav osa talletatud süsinikust atmosfääri, mille tagajärjel tekib süsinikdioksiid. Sellest tulenev kasvuhoonegaaside heite suurenemine võib vähendada biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste positiivset mõju kasvuhoonegaaside heite vähenemisele ning seda mõnel juhul oluliselt. Seepärast tuleks sellisest maakasutuse muutusest tingitud täielikku mõju CO2-heitele võtta arvesse konkreetsetest biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise arvutamisel. See on oluline tagamaks, et kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise arvutamisel võetakse arvesse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisega seotud kogu mõju CO2-heitele.

(89)Maakasutuse muutmisest kasvuhoonegaaside heitele tuleneva mõju arvutamisel peaks ettevõtjatel olema võimalik kasutada selliste süsinikuvarude tegelikke väärtusi, mis on seotud maa võrdluskasutusega ja maakasutusega pärast maakasutuse muutmist. Neil peaks olema võimalik kasutada ka standardväärtusi. Nende standardväärtuste asjakohane alus on valitsustevahelise kliimamuutuste rühma metoodika. Praeguse töö tulemusi ei saa ettevõtjad vahetult kasutada. Seepärast peaks komisjon läbi vaatama 10. juuni 2010. aasta juhendi maa süsinikuvarude arvutamiseks vastavalt käesoleva direktiivi V lisale, tagades ühtlasi ühtsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 525/2013 35 .

(90)Kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisel tuleks arvesse võtta kütuste tootmise ja kasutamise kaassaaduseid. Poliitika analüüsimiseks on asjakohane kasutada asendusmeetodit, kuid selle meetodi kasutamine ei ole asjakohane üksikute ettevõtjate ja üksikute transpordikütusesaadetiste reguleerimiseks. Sellisel juhul on kõige asjakohasem energia jaotamise meetod, kuna seda on lihtne kohaldada ning see on ajaliselt prognoositav, vähendab vastupidise mõjuga soodustusi ja annab tulemusi, mis on üldiselt võrreldavad asendusmeetodi abil saadud tulemustega. Poliitika analüüsimiseks peaks komisjon esitama oma aruandes asendusmeetodi abil saadud tulemused.

(91)Kaassaadused erinevad jääkidest ja põllumajanduse jääkidest, sest nende tootmine on tootmisprotsessi esmane eesmärk. Seepärast on asjakohane täpsustada, et põllumajanduskultuuride jäägid on jäägid, mitte kaassaadused. See ei mõjuta kehtivat metoodikat, kuid sellega täpsustatakse kehtivaid sätteid.

(92)Kehtestatud meetod, mille kohaselt kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste jagamiseks kaassaaduste vahel reeglina energia jaotamist, on toiminud hästi ja selle kasutamist tuleks jätkata. On asjakohane viia metoodika, mille abil arvutatakse kasvuhoonegaaside heitkogus, mis tuleneb soojus- ja elektrienergia koostootmisest olukorras, kus sellist koostootmist kasutatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste töötlemisel, kooskõlla metoodikaga, mida kasutatakse olukorras, kus soojus- ja elektrienergia koostootmine on lõppkasutus.

(93)Kõnealuses metoodikas võetakse arvesse soojus- ja elektrienergia koostootmisest tulenevat vähenenud kasvuhoonegaaside heitkogust võrreldes heitkogusega üksnes elektrit ja üksnes soojust tootvate jaamade puhul eraldi, võttes arvesse soojusenergia kasulikkust võrreldes elektrienergiaga ning soojusenergia kasulikkust erinevatel temperatuuridel. Järelikult tuleks olukorras, kus soojusenergia on elektrienergiaga koostoodetud, kanda kõrgema temperatuuriga soojusenergia arvele suurem osa kasvuhoonegaaside koguheitest kui madalama temperatuuriga soojusenergia arvele. Kõnealuses metoodikas võetakse arvesse kogu tegevust lõppenergia saamiseks, sealhulgas muundamist soojus- või elektrienergiaks.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 84

Selleks et mitte soodustada biokütuste ja vedelate biokütuste jaoks vajaliku tooraine viljelust kohtades, kus see tooks kaasa suure kasvuhoonegaasi heitkoguse, tuleks viljelusega seotud vaikeväärtusi kohaldada üksnes nende piirkondade suhtes, kus sellise mõju saab täielikult välistada. Ebaproportsionaalse halduskoormuse vältimiseks peaksid liikmesriigid siiski kehtestama viljelusest, sealhulgas väetiste kasutamisest tulenevate heitkoguste keskmised riiklikud või piirkondlikud tasemed.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 83 (kohandatud)

(94)Nimetatud vVaikeväärtused tuleb arvutada sõltumatutest teaduslikest ekspertallikatest pärinevate andmete alusel ja vajaduse korral tuleb neid andmeid ajakohastada, kui nimetatud allikad teevad oma töös edusamme. Komisjon peaks kutsuma neid allikaid üles, et nad ajakohastamisel käsitleksid viljelusest tulenevaid heitkoguseid, piirkondlike ja kliimatingimuste mõju, säästva põllumajanduse ja mahepõllumajanduslike meetoditega viljeluse mõju ning ühenduse Ö liidu Õ ja kolmandate riikide tootjate ning kodanikuühiskonna teaduslikku panust.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 85 (kohandatud)

ð uus

(95)Nõudlus põllumajandusliku tooraine järele kasvab kogu maailmas. Osaliselt rahuldatakse seda nõudlust põllumajandusmaa pindala suurendamise abil. Sellise tõsiselt oluliselt rikutud või tugevalt saastunud maa taastamine, mida ei ole praeguses seisus võimalik põllumajanduse tarvis kasutada, oleks üks võimalus viljelusmaa pindala suurendamiseks. Kuna biokütuste, ja vedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï edendamine suurendab nõudlust põllumajandusliku tooraine järele, tuleks säästlikkuskavaga edendada taastatud rikutud maa kasutamist. Isegi kui biokütused ise on valmistatud toorainest, mis on kasvatatud juba põllumajanduslikult kasutataval maal, võib biokütuste edendamisest tingitud teravilja nõudluse netosuurenemine põhjustada haritava maa netosuurenemise. See võib toimuda suure süsinikuvaruga maa-alal, misjuhul toimuks kahjulik süsinikuvaru vähenemine. Nimetatud ohu leevendamiseks on asjakohane kehtestada kaasnevad meetmed, et julgustada juba põllumajanduslikult kasutatava maa tootlikkuse suurendamist, rikutud maa kasutamist, ning selliste säästvusnõuete kehtestamist, mis oleksid võrreldavad käesolevas direktiivis ühenduse biokütuse kasutamise kohta sätestatud nõuetega, muudes biokütuseid tarbivates piirkondades. Komisjon peaks välja töötama konkreetsed meetodid, et vähendada miinimumini maakasutuse kaudsetest muutustest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seda tehes peaks komisjon analüüsima parimate olemasolevate teaduslike tõendite põhjal muu hulgas eelkõige maakasutuse kaudsete muutuste teguri lisamist kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisse ning vajadust stimuleerida säästlikke biokütuseid, mis vähendavad miinimumini maakasutuse muutuse mõju ja parandavad biokütuste säästlikkust seoses maakasutuse kaudse muutusega. Meetodite väljatöötamisel peaks komisjon muu hulgas käsitlema selliste biokütuste tootmisest tingitud maakasutuse kaudse muutuse võimalikku mõju, mis on toodetud toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 86

Biokütuste piisava turuosa saavutamiseks on vaja tagada, et turule tuuakse diislikütus, milles on biodiislit rohkem kui standardiga EN590/2004 ette nähtud.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 87

Selleks et kasutatavaid lähteaineid mitmekesistavad biokütused muutuksid kaubanduslikult elujõuliseks, tuleks anda neile eriline kaalukus riiklikes biokütuse alastes kohustustes.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 88

On vaja regulaarset aruandlust, et keskenduda jätkuvalt edusammudele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia arendamisel riiklikul ja ühenduse tasandil. Liikmesriikide esitatavate riiklike taastuvenergia tegevuskavade jaoks on asjakohane nõuda ühtlustatud näidisvormi kasutamist. Nimetatud kavad võiksid sisaldada kavandatud meetmete hinnangulisi kulusid ja tulusid, olemasoleva võrgusüsteemi infrastruktuuri vajaliku laiendamise või tugevdamisega seotud meetmeid, soovitusliku kujunemiskõveraga nõutavast kõrgema taastuvatest energiaallikatest toodetud energia taseme väljaarendamise hinnangulisi kulusid ja tulusid, teavet siseriiklike toetuskavade kohta ja teavet taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta uutes või renoveeritud hoonetes.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 89

Toetussüsteemide kavandamisel võivad liikmesriigid soodustada selliste biokütuste kasutamist, mis annavad lisakasu – sealhulgas mitmekesistamisega seotud kasu, mida saadakse biokütuste tootmisel jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest, lignotselluloosist ja vetikatest ning kuivade piirkondade kõrbestumise tõkestamiseks kasvatatavatest taimedest, mis ei vaja niisutamist –, võttes nõuetekohaselt arvesse ühelt poolt traditsioonilistest biokütustest toodetud energiaga ja teiselt poolt lisakasu andvate biokütustega seotud erinevaid kulusid. Liikmesriigid võivad soodustada investeerimist kõnealuste ja selliste muude taastuvenergiatehnoloogiate uurimisse ja arendamisse, mis vajavad konkurentsivõime saavutamiseks aega.

ò uus

(96)Selleks et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguse arvutamise metoodika ühtne rakendamine ja saavutada kooskõla uusimate teaduslike tõenditega, peaks komisjonil olema õigus kohandada kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimise hindamiseks vajalikke metoodilisi põhimõtteid ja väärtusi ning otsustada selle üle, kas liikmesriikide ja kolmandate riikide esitatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid lähteainete kasvatamisest tuleneva heite kohta.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 22 (kohandatud)

(97)Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamine nõuab, et ühendus Ö liit Õ ja liikmesriigid eraldaksid arvestaval hulgal rahalisi vahendeid taastuvenergia tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevuseks. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut eelkõige peaks pidama taastuvenergia tehnoloogiate uurimist ja arendamist esmatähtsaks.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 90

(98)Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sätteid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/4/EÜ 36  keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta rakendatud sätteid.

ò uus

(99)Käesoleva direktiivi sätete mitteolemuslike osade muutmiseks või täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta: selliste täiustatud biokütuste lähteainete loetelu, mille osa transpordisektoris kütusetarnijatele kehtestatud kohustuse täitmisel on piiratud; transpordikütuste energiasisalduse kohandamine teaduse ja tehnika arenguga; metoodika, millega tehakse kindlaks biokütuse osakaal olukorras, kus biomass on töödeldud koos fossiilkütustega sama protsessi käigus; päritolutagatiste vastastikust tunnustamist käsitlevate lepingute rakendamine; päritolutagatiste süsteemi toimimise jälgimise eeskirjade kehtestamine; ning biokütustest ja vedelatest biokütustest kasvuhoonegaaside heitele tuleneva mõju ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamise valemid. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks vajalikul määral oma ettevalmistava töö käigus, sealhulgas ekspertidega, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidevalt võimalus osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 91 (kohandatud)

ð uus

(100)Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt ð Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 37  ï nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused 38 ..

ê 2009/28/EÜ põhjendus 92

Komisjonile tuleks anda eelkõige volitus kohandada metoodilisi põhimõtteid ja väärtusi, mis on vajalikud hindamaks, kas säästlikkuse kriteeriumid on biokütuste ja vedelate biokütuste puhul täidetud, kohandada transpordikütuste energiasisaldust tehnika ja teaduse arenguga, kehtestada suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa määramise kriteeriumid ja geograafilised alad ning kehtestada tõsiselt rikutud või saastatud maa-ala üksikasjalikud määratlused. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 93

Direktiivi 2001/77/EÜ ja direktiivi 2003/30/EÜ sätted, mis kattuvad käesoleva direktiivi sätetega, tuleks välja jätta enne käesoleva direktiivi kõige hilisemat võimalikku siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise aega. Sätted, milles käsitletakse eesmärke ja aruandlust 2010. aastal, peaksid jääma jõusse kuni 2011. aasta lõpuni. Seepärast on vaja direktiivi 2001/77/EÜ ja direktiivi 2003/30/EÜ vastavalt muuta.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 95

Säästlikkuskava ei tohiks takistada liikmesriikidel oma toetussüsteemide puhul arvesse võtta kavas kehtestatud miinimumtasemetest suuremat kasu toovate biokütuste ja vedelate biokütuste suuremaid tootmiskulusid.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 96 (kohandatud)

ð uus

(101)Kuna käesoleva direktiivi üldeesmärke, nimelt saavutada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 20 % ð vähemalt 27 % ï osakaal ühenduse Ö liidu Õ summaarsest energia lõpptarbimisest ja kõikides liikmesriikides 10 % taastuvenergia osakaal transpordis kasutava energia tarbimisest aastaks 2020 ð 2030 ï, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse Ö liidu Õ tasandil, võib ühendus Ö liit Õ võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu Ö Euroopa Liidu toimimise Õ lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ê 2009/28/EÜ põhjendus 97

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe 39 punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult põhjalikult esitatud käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavus, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

ò uus

(102)Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga sisuliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(103)Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohtað  40  ï kohustusid liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama oma ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

(104)Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XI lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajaga,

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava toodetud energia kasutamise edendamiseks. Sellega seatakse kehtestatakse kohustuslikud riiklikud ð liidu ï Ö siduv Õ eesmärkgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldise osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises ð 2030. aastal ï ja transpordisektoris. Selles sätestatakse Ö lisaks Õ eeskirjad, Ö milles käsitletakse Õ liikmesriikide vaheliste statistiliste ülekannete, liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste ühisprojektide, ð taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri rahalist toetamist, omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimist, taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris, piirkondlikku koostööd liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega, ï päritolutagatisite, haldusmenetlusite, Ö ning Õ teavitamistbe ja koolituste kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia juurdepääsu kohta elektrijaotusvõrgule. Sellega kehtestatakse biokütuste, ja vedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï jaoks säästlikkuse ð ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï kriteeriumid.

ê 2009/28/EÜ artikkel 2 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse 2003/54/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ 41 mõisteid.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

a) „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia ð (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia) ï , aerotermiline energia, geotermiline energia, hüdrotermiline energia, ð ümbritseva keskkonna soojus, loodete, lainete ja muu ï ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;

ò uus

b) „ümbritseva keskkonna soojus“ – kasulikul temperatuuril soojusenergia, mis on välja võetud või püütud soojuspumpadega, mille toimimiseks on vaja elektrit või muud lisaenergiat, ning mida on võimalik salvestada ümbritsevas õhus, maapinna all või pinnavees. Teatatavad väärtused määratakse kindlaks sama metoodikaga, mida kasutatakse soojuspumpadega välja võetud või püütud soojusenergia kohta andmete esitamiseks;

ê 2009/28/EÜ artikkel 2 (kohandatud)

ð uus

b) „aerotermiline energia” – õhusoojusena salvestunud energia;

c) „geotermiline energia” – soojusenergiana maapinna all salvestunud energia;

d) „hüdrotermiline energia” – pinnavees soojusena salvestuv energia;

ec) „biomass – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusesttööstusest ja sellega seotud tööstusharudesttootmisest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning ð jäätmete, sealhulgas ï ð bioloogilise päritoluga ï tööstus- ja olmejäätmete biolagunev bioloogiliselt lagunev fraktsioon;

fd) „summaarne energia lõpptarbimine – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, sealhulgas elektri ja soojuse tarbimine energiasektoris elektri ja soojuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmiseledastamisel;

ge) „kaugküte või „kaugjahutus – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;

hf) „vedelad biokütused – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja arvatud transpordi jaoks kasutatava energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist;

ig) „biokütused – transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist;

ih) „päritolutagatis – elektrooniline dokument, mille ainus eesmärk on tõendada lõpptarbijale, et teatav osakaal energiast või energiakogus osa või kogus energiast toodeti taastuvatest energiaallikatest, nagu on nõutud direktiivi 2003/54/EÜ artikli 3 lõikes 6;

ki) „toetuskava – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergiaalase kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu. See hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu fikseeritud hindu soodustariifimakseid ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma;

li) „kohustus kasutada taastuvenergiat taastuvenergia kasutamise kohustusriiklik toetuskava, millega nõutakse, et energiatootjad võtaksid oma tootmisesse teatava osa taastuvatest energiaallikatest toodetavat toodetud energiat, et energiatarnijad võtaksid oma tarnimisse teatava osa taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ja energiatarbijad võtaksid oma tarbimisse teatava osa taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. See hõlmab kavasid, mille alusel võidakse nimetatud nõudeid täita roheliste sertifikaatide kasutamisega;

mk) „tegelik väärtus – V lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine konkreetse biokütuse tootmisprotsessi mõnes etapis või kõikides etappides;

nl) „tüüpiline väärtus – kasvuhoonegaaside Ö heitkoguse ja Õ heitkoguste vähenemise selline hinnanguline väärtus konkreetse biokütuse ð , vedela biokütuse või biomasskütuse ï tootmisviisi puhul Ö , mis kajastab liidu tarbimist Õ ;

om) „vaikeväärtus – tüüpilisest väärtusest eelnevalt kindlaksmääratud tegurite abil tuletatud väärtus, mida võib käesolevas direktiivis kindlaks määratud tingimustel kasutada tegeliku väärtuse asemel;

pn) „jäätmed – määratletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ 42 artikli 3 punktile 1; ained, mida on kavatsuslikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks, ei kuulu käesoleva mõiste alla;

qo) „tärkliserikkad põllukultuurid – põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss), ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam);

rp) „lignotselluloosmaterjal – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, näiteks biomass, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed;

sq) „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal – lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal; see hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke (näiteks õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored), väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure (näiteks raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog ja haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure), tööstuslikke jääke (sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist), ning biojäätmetest saadud materjali;

tr)töötlemisjääk – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoodang; sellise aine tootmine ei ole tootmisprotsessi esmaseks eesmärgiks ja protsessi ei ole selle tootmiseks teadlikult muudetud;

us) „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused – vedel- või gaaskütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis;

vt) „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid – otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid; need ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke;

wu) „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused ja biopõlevvedelikud vedelad biokütused – biokütused ja biopõlevvedelikud vedelad biokütused, mille lähteained on toodetud selliste kavade kohaselt, mille abil vähendatakse tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste ja biopõlevvedelike vedelate biokütuste valmistamine toimuva tootmise kõrvaletõrjumist, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 17 26 sätestatud biokütuste ja biopõlevvedelike vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumidega.

ò uus

x) „jaotusvõrguettevõtja“ – võrguettevõtja, nagu see on määratletud direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 6;

y) „heitsoojus või -jahutusenergia“ – tööstuslikes või elektritootmispaigaldistes kõrvalsaadusena toodetud jahutusenergia või soojus, mis jääks ilma juurdepääsuta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemile kasutamata ja hajuks õhku või vette;

z) „ajakohastamine“ – taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) tootmisvõimsuse asendamiseks või tõhustamiseks;

aa) „omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ – direktiivis [elektrienergia siseturu ühiseeskirju käsitlev direktiiv] määratletud aktiivne tarbija, kes tarbib ning võib salvestada ja müüa tema valdustes, sealhulgas kortermajas, ühises teenuste osutamise või ärikohas või suletud jaotusvõrgus toodetud taastuvelektrit, tingimusel et selliste omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate puhul, kes ei ole kodutarbijad, ei ole kõnealune tegevus peamine äri- ega kutsetegevus;

bb) „omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimine“ – taastuvelektri tootmine ja tarbimine ning vajaduse korral salvestamine omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate poolt;

c) „elektriostuleping“ – leping, mille alusel nõustub juriidiline isik ostma taastuvelektrit otse energiatootjalt;

dd) „toidu- ja söödakultuurid“ – põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- ja õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed või lignotselluloosmaterjal;

ee) „täiustatud biokütused“ – IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused;

ff) „jäätmepõhised fossiilkütused“ – vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud taastumatutest jäätmetevoogudest, sealhulgas tööstusprotsessides tekkinud jäätmegaasidest ja heitgaasidest;

gg) „kütusetarnija“ – kütust turule tarniv üksus, kes vastutab selle eest, et kütus või energia läbib aktsiisimaksu punkti, või kui aktsiisi ei kohaldata, liikmesriigi poolt määratud muu asjakohane üksus;

hh) „põllumajanduslik biomass“ – põllumajanduses toodetud biomass;

ii) „metsa biomass“ – metsanduses toodetud biomass;

jj) „ülestöötamisluba“ – ametlik dokument, mille alusel on lubatud metsa biomassi üles töötada;

43 kk) „VKE“ – komisjoni soovituses 2003/361/EÜ määratletud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja;

ll) „metsa uuendamine“ – puistu taastamine looduslikul või kunstlikul teel pärast eelmise puistu eemaldamist raie teel või looduslikel põhjustel, sealhulgas tulekahju või tormi tõttu;

mm) „metsakinnistu“ – üks või mitu metsaeraldist ja muu metsaga kaetud ala, mida käsitatakse majandamise või kasutamise seisukohast ühe üksusena;

nn) „biojäätmed“ – biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetetööstuse jäätmed;

oo) „energia segajääk“ – liikmesriigi energiaallikate aastane kogujaotus, välja arvatud tühistatud päritolutagatistega hõlmatud osakaal;

pp) „biomasskütused“ – biomassist toodetud gaas- ja tahked kütused;

qq) „biogaas“ – biomassist toodetud gaaskütused;

rr) „avatud pakkumismenetlus“ – liikmesriigi poolt taastuvenergiajaamade rajamiseks korraldatud pakkumismenetlus, mis on avatud ühes või mitmes muus liikmesriigis asuvate projektidega seotud pakkumuste esitamiseks;

ss) „ühine pakkumismenetlus“ – kahe või rohkema liikmesriigi poolt taastuvenergiajaamade rajamiseks ühiselt kavandatud ja korraldatud pakkumismenetlus, mis on avatud kõigis asjaomastes liikmesriikides asuvate projektide jaoks;

tt) „avatud sertifitseerimiskava“ – liikmesriigi rakendatav sertifitseerimiskava, milles võivad osaleda ühes või mitmes muus liikmesriigis asuvad käitised;

44 uu) „rahastamisvahendid“ – rahastamisvahendid, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012.

ê 2009/28/EÜ

Artikkel 3

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohustuslikud riiklikud üldeesmärgid ja meetmed

1. Iga liikmesriik tagab, et artiklite 5–11 kohaselt arvutatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia lõpptarbimises 2020. aastal on vähemalt sama suur kui tema riiklik üldeesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga nimetatud aastal, nagu on sätestatud I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus. Sellised kohustuslikud riiklikud üldeesmärgid vastavad eesmärgile saavutada aastaks 2020 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 20 % osakaal ühenduse summaarsest energia lõpptarbimisest. Selles artiklis sätestatud eesmärkide hõlpsamaks saavutamiseks edendab ja ergutab iga liikmesriik energiatõhusust ja energiasäästu.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 2 alapunkt a

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eesmärkidele vastavuse saavutamisel ei või teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning kultuuridest, mida kasvatatakse põllumajandusmaal põhikultuuridena peamiselt energia tootmiseks, toodetud biokütuse ja biopõlevvedeliku suurim ühendatud panus olla suurem kui energiakogus, mis vastab lõike 4 punktis d osutatud suurimale panusele.

ê 2009/28/EÜ

2. Liikmesriigid võtavad tõhusalt kavandatud meetmeid, tagamaks et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal on vähemalt sama suur või suurem, kui on ette nähtud I lisa B osas esitatud soovitusliku kujunemiskõveraga.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas võtta järgmisi meetmeid:

a) toetuskavad;

b) meetmed erinevate liikmesriikide vaheliseks koostööks ja koostööks kolmandate riikidega, et saavutada oma riiklikud üldeesmärgid kooskõlas artiklitega 5–11.

Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, on liikmesriikidel õigus kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5–11 otsustada, millises ulatuses nad toetavad eri liikmesriikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat.

4. Liikmesriik tagab, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis.

Järgmisi sätteid kohaldatakse käesoleva lõike suhtes:

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 2 alapunkt b

a) nimetaja, see tähendab esimese lõigu kohaldamisel transpordisektoris tarbitud koguenergia arvutamiseks võetakse arvesse ainult bensiini, diislikütust, maantee- ja raudteetranspordis tarbitud biokütust ja elektrienergiat, kaasa arvatud muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks kasutatud elektrienergiat;

ê 2009/28/EÜ

è1 2015/1513 artikli 2 punkti 2 alapunkt b

b) numeraatori, see tähendab esimese lõigu kohaldamisel transpordisektoris tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguse arvutamiseks võetakse arvesse kõikides transpordiliikides tarbitud igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. è1 Käesoleva punkti kohaldamine ei piira käesoleva lõigu punkti d ega artikli 17 lõike 1 punkti a kohaldamist; ç

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 2 alapunkt b

c) punktide a ja b kohaldamisel taastuvatest energiaallikatest toodetud ja kõikides elektrisõidukite liikides tarbitud ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks kasutatud elektrienergia panuse arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada valikuliselt kas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu liidus või taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu oma riigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja elektriliste raudteetranspordivahendite tarbitud elektrienergia arvutamiseks arvestatakse seda tarbimist 2,5 korda suuremana taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia sisendkogusest. Punktis b nimetatud elektriliste maanteesõidukite tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia arvutamiseks arvestatakse seda tarbimist viis korda suuremana taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia sisendkogusest;

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 2 alapunkt b

biokütuste arvutamisel võib numeraatoris teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning kultuuridest, mida kasvatatakse põllumajandusmaal põhikultuuridena peamiselt energia tootmiseks, toodetud biokütuse osakaal olla mitte suurem kui 7 % energia lõpptarbimisest liikmesriikide transpordisektoris aastal 2020.

IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuseid ei võeta käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud piirmääras arvesse.

Liikmesriigid võivad otsustada, et põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest, välja arvatud teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest, toodetud biokütuse energia osakaalu ei võeta käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud piirmääras arvesse, tingimusel et

i) on kontrollitud vastavust artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavalt artiklile 18 ning

ii) neid põllukultuure kasvatati maal, mis on hõlmatud V lisa C osa punktiga 8, ja V lisa C osa punktis 7 sätestatud vastav soodustustegur „eB” lisati kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutusse, et näidata vastavust artikli 17 lõikele 2.

e) iga liikmesriik püüab saavutada eesmärki, et nende territooriumil oleks IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütuste tarbimine miinimumtasemel.Selleks püstitab iga liikmesriik 6. aprilliks 2017 riikliku eesmärgi, mida ta püüab saavutada. Sellise eesmärgi kontrollväärtuseks on energiasisalduse põhjal arvestatuna 0,5 protsendipunkti kõikides transpordiliikides kasutatava taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalust 2020. aastal, millele on osutatud esimeses lõigus, mis tuleb katta IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütuste abil. Lisaks võib riikliku eesmärgi täitmisel arvesse võtta biokütuseid, mida valmistatakse IX lisas loetlemata lähteainetest, mille riiklikud pädevad asutused on määratlenud kui jäätmed, jäägid, toiduks mittekasutatavad tselluloosmaterjalid või lignotselluloosmaterjalid ja mida kasutatakse olemasolevates käitistes enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1513 45 vastuvõtmist.

Liikmesriigid võivad püstitada madalama riikliku eesmärgi kui 0,5 protsendipunkti kontrollväärtus, tuginedes ühele või mitmele järgmistest põhjustest:

i) objektiivsed tegurid, näiteks piiratud potentsiaal IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest säästlikult biokütuste tootmiseks või selliste biokütuste piiratud kättesaadavus turul kulutõhusa hinnaga;

ii) riigi transpordikütuste turu tehniline või klimaatiline eripära, näiteks maanteesõidukipargi koosseis ja seisukord, või

iii) riiklik poliitika, mille alusel eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et stimuleerida energiatõhusust ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamist transpordisektoris.

Riiklike eesmärkide püstitamisel esitavad liikmesriigid olemasoleva teabe IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütuste tarbitud koguste kohta.

IX lisas loetletud lähteainetest kütuste tootmise edendamise poliitika kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 4 kehtestatud jäätmehierarhiat, sealhulgas selle sätteid, mis käsitlevad olelusringil põhinevat lähenemist eri jäätmevoogude tekitamise ja käitlemise üldmõjule.

Komisjon avaldab vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 24:

liikmesriikide riiklikud eesmärgid,

võimaluse korral liikmesriikide kavad riiklike eesmärkide saavutamiseks,

kui see on kohaldatav, põhjused liikmesriigi poolt kontrollväärtusest erineva riikliku eesmärgi püstitamiseks, millest on teavitatud kooskõlas direktiivi (EL) 2015/1513 artikli 4 lõikega 2, ning

kokkuvõtva aruande liikmesriikide edusammudest nende riiklike eesmärkide saavutamisel;

f) esimeses lõigus sätestatud eesmärgile vastavuse saavutamiseks loetakse IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste energiasisaldus tegelikust kaks korda suuremaks.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 2 alapunkt c

Komisjon esitab asjakohasel juhul hiljemalt 31. detsembriks 2017 ettepaneku, milles lubatakse teatud tingimustel arvesse võtta kogu taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat, mida kasutatakse kõikide elektrisõidukite käitamiseks ja muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks.

ê 2009/28/EÜ

Komisjon esitab ühtlasi vajaduse korral hiljemalt 31. detsembriks 2011 ettepaneku, mis näeb ette metoodika taastuvatest allikatest pärit vesiniku panuse arvutamiseks kogu kütuste struktuuris.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 2 alapunkt d

5. Minimeerimaks ohtu, et ühte saadetist deklareeritakse liidus rohkem kui üks kord, püüavad liikmesriigid ja komisjon tugevdada koostööd riiklike süsteemide vahel ning riiklike süsteemide ja artikli 18 kohaselt kehtestatud vabatahtlike kavade vahel, sealhulgas asjakohasel juhul teavet vahetades. Selleks et vältida materjalide kavatsuslikku muutmist või äraviskamist selleks, et neile kohalduks IX lisa, edendavad liikmesriigid niisuguste süsteemide väljatöötamist ja kasutamist, mis võimaldavad lähteainete ja nendest saadavate biokütuste kindlakstegemist ja jälgimist kogu väärtusahelas. Liikmesriigid tagavad, et pettuse avastamise korral võetakse asjakohased meetmed. Liikmesriigid esitavad nende poolt võetud meetmete kohta aruande hiljemalt 31. detsembriks 2017 ja seejärel iga kahe aasta tagant, juhul kui nad ei ole usaldusväärsuse ja pettustevastase kaitse kohta esitanud samaväärset teavet artikli 22 lõike 1 punkti d kohaselt koostatud aruannetes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IX lisa A osas esitatud lähteainete loetelu, lisades, ent mitte eemaldades lähteaineid. Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga IX lisa A osas esitatud loetelule lisatava lähteaine kohta. Iga delegeeritud õigusakt peab põhinema teaduse ja tehnika uusima arengu analüüsil, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, ning peab toetama järeldust, et konkreetne lähteaine ei tekita täiendavat nõudlust maa järele ega moonuta oluliselt (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turgu, et see võimaldab võrreldes fossiilsete kütustega oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning et sellel puudub kahjuliku mõju oht keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

ò uus

Artikkel 3
Liidu siduv 2030. aasta üldeesmärk

1. Liikmesriigid tagavad ühiselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 27 %.

2. Iga liikmesriigi panus kõnealuse 2030. aasta üldeesmärgi saavutamisse määratakse kindlaks ja teatatakse komisjonile lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames kooskõlas määruse [juhtimine] artiklitega 3–5 ja 9–11.

3. Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal iga liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises olla väiksem I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus esitatud näitajast. Liikmesriigid võtavad selle lähtealuse järgimise tagamiseks vajalikud meetmed.

4. Komisjon toetab liikmesriikide ulatuslikke eesmärke tugiraamistiku kaudu, mis hõlmab liidu vahendite ja eelkõige rahastamisvahendite laialdasemat kasutamist eeskätt selleks, et vähendada taastuvenergiaprojektide kapitalikulusid.

5. Juhul kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade hindamisel vastavalt määruse [juhtimine] artiklile 25 kindlaks, et liidu trajektoori ei ole ühiselt järgitud või et lõikes 3 osutatud lähtealust ei ole järgitud, kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 27 lõiget 4.

Artikkel 4
Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise rahaline toetamine

1. Artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid kohaldada vastavalt riigiabi eeskirjadele toetuskavasid. Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist käsitlevad toetuskavad kavandatakse selliselt, et välditakse elektriturgude põhjendamatut moonutamist ning tagatakse, et tootjad võtavad arvesse elektrienergia pakkumist ja nõudlust selle järele ning võimalikke võrgupiiranguid.

2. Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antav toetus kavandatakse selliselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter lõimitakse elektriturgu ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu.

3. Liikmesriigid tagavad, et taastuvelektri tootmiseks antakse toetust avatud, läbipaistval, konkurentsivõimelisel, mittediskrimineerival ja kulutõhusal viisil.

4. Liikmesriigid hindavad taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antud toetuse tulemuslikkust vähemalt iga nelja aasta tagant. Otsused toetuse jätkamise või pikendamise ja uue toetuse kavandamise kohta tehakse kõnealuse hindamise tulemuste põhjal.

Artikkel 5
Taastuvelektri tootmist käsitlevate toetuskavade avamine

1. Liikmesriigid avavad taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist käsitlevad toetuskavad muudes liikmesriikides asuvatele tootjatele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Liikmesriigid tagavad, et aastatel 2021–2025 on igal aastal vähemalt 10 % ja aastatel 2026–2030 vähemalt 15 % toetusest uue toetatud võimsuse jaoks avatud muudes liikmesriikides asuvatele käitistele.

3. Toetuskavad võib avada piiriüleseks osalemiseks muu hulgas avatud pakkumismenetluste, ühiste pakkumismenetluste, avatud sertifitseerimiskavade või ühiste toetuskavade kaudu. Avatud pakkumismenetluste, ühiste pakkumismenetluste või avatud sertifitseerimiskavade toel toodetud taastuvelekter arvestatakse liikmesriikide vastavate panuste hulka vastavalt rahaliste vahendite piiriülese jaotamise eeskirju sisaldavale koostöölepingule, järgides põhimõtet, et energia tuleks kanda käitist rahastanud liikmesriigi arvele.

4. Komisjon hindab 2025. aastaks käesoleva artikli sätete kasulikku mõju taastuvelektri kulutõhusale kasutuselevõtmisele liidus. Selle hindamise põhjal võib komisjon teha ettepaneku lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid suurendada.

Artikkel 6
Rahalise toetuse stabiilsus

Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade järgimiseks vajalike kohanduste tegemist, tagavad liikmesriigid, et taastuvenergiaprojektide jaoks antava toetuse taset ja sellise toetuse andmise tingimusi ei vaadata läbi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja toetatud projektide majanduslikke aspekte.

ê 2009/28/EÜ

Artikkel 4

Riiklikud taastuvenergia tegevuskavad

1. Liikmesriik võtab vastu riikliku taastuvenergia tegevuskava. Riiklikes taastuvenergia tegevuskavades sätestatakse liikmesriikide eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud tarbitud energia osakaaluga transpordi-, elektri-, soojus- ja jahutussektoris 2020. aastal, võttes arvesse teiste energiatõhususega seotud poliitikameetmete mõju energia lõpptarbimisele, ning nende riiklike üldeesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste vahelist koostööd, kavandatavaid statistilisi ülekandeid või ühisprojekte käsitlevad meetmed, riiklik poliitika olemasolevate biomassiressursside arendamiseks ja uute biomassiressursside erinevaks kasutuseks, ning artiklite 13–19 nõuete täitmiseks võetavad meetmed.

Komisjon võtab hiljemalt 30. juuniks 2009 vastu riiklike taastuvenergia tegevuskavade näidisvormi. Nimetatud näidisvorm sisaldab VI lisas sätestatud miinimumnõudeid. Liikmesriigid järgivad nimetatud näidisvormi riiklike taastuvenergia tegevuskavade esitamisel.

2. Liikmesriigid esitavad oma riikliku taastuvenergia tegevuskava komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2010.

3. Liikmesriik avaldab kuus kuud enne riikliku taastuvenergia tegevuskava esitamise tähtpäeva prognoosidokumendi ja esitab selle komisjonile, näidates selles dokumendis:

a) soovitusliku kujunemiskõveraga võrreldes tema hinnanguline ülemäärane taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogus, mille võiks vastavalt artiklitele 6–11 teistele liikmesriikidele üle kanda, ning ühisprojektide võimalused kuni aastani 2020; ja

b) tema hinnanguline nõudlus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia järele kuni aastani 2020, mida ei rahuldata kodumaise toodanguga.

See teave võib sisaldada üksikasju kulude ja tulude ning rahastamise kohta. Kõnealust hinnangut ajakohastatakse liikmesriikide aruannetes, nagu on sätestatud artikli 22 lõike 1 punktides l ja m.

4. Liikmesriik, kelle taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal on vahetult eelneva kahe aasta jooksul I lisa B osas sätestatud soovitusliku kujunemiskõveraga ettenähtust väiksem, esitab komisjonile järgmise aasta 30. juuniks muudetud riikliku taastuvenergia tegevuskava, sätestades piisavad ja proportsionaalsed meetmed, et mõistliku ajakava raames järgida taas I lisa B osas esitatud soovituslikku kujunemiskõverat.

Kui liikmesriigil jääb soovitusliku kujunemiskõveraga ettenähtu täitmisest piiratud kogus puudu, võib komisjon, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriigi võetavaid praeguseid ja tulevasi meetmeid, võtta vastu otsuse vabastada liikmesriik kohustusest esitada muudetud riikliku taastuvenergia tegevuskava.

5. Komisjon hindab riiklikke taastuvenergia tegevuskavasid, eelkõige liikmesriikide kavandatud meetmete vastavust artikli 3 lõikele 2. Komisjon võib anda riikliku taastuvenergia tegevuskava või muudetud riikliku taastuvenergia tegevuskava kohta soovituse.

6. Komisjon saadab Euroopa Parlamendile riiklikud taastuvenergia tegevuskavad ja prognoosidokumendid sellisel kujul, nagu need on avalikustatud artikli 24 lõikes 2 nimetatud läbipaistvusplatvormil, samuti kõik käesoleva artikli lõikes 5 osutatud soovitused.

ê 2009/28/EÜ

ð uus

Artikkel 57

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamine

1. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal iga liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises arvutatakse järgmiste elementide liitmisel:

a) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne elektrienergia lõpptarbimine;

b) taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia summaarne soojus- ja jahutusenergia lõpptarbimine ning

c) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris.

Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, elektrit ja vesinikku võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel arvesse ainult üks kord esimese lõigu punktis a, b või c.

Artikli 17 26 lõike 1 teise lõigu kohaselt ei võeta arvesse biokütuseid, ja vedelaid biokütuseid ð ega biomasskütuseid ï, mis ei vasta artikli 26 17 lõigetes 2–67 sätestatud säästlikkuse ð ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï kriteeriumidele.

ò uus

Liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel ei moodusta transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osa rohkem kui 7 % kõnealuse liikmesriigi energia lõpptarbimisest maantee- ja raudteetranspordis. See piirmäär vähendatakse 2030. aastaks 3,8 %-ni vastavalt X lisa A osas esitatud trajektoorile. Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema piirmäära ning teha vahet toidu- ja söödakultuuridest toodetud eri liiki biokütustel, vedelatel biokütustel ja biomasskütustel, kehtestades näiteks väiksema piirmäära õlikultuuridest toodetud toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste osa kohta, võttes arvesse maakasutuse kaudset muutust.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

2. Kui liikmesriik leiab, et tal ei ole võimalik vääramatu jõu tõttu saavutada I lisas esitatud tabeli kolmandas veerus sätestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2020, teatab ta sellest võimalikult kiiresti komisjonile. Komisjon võtab vastu otsuse, kas tegemist on vääramatu jõuga. Kui komisjon otsustab, et tegemist on vääramatu jõuga, võtab ta vastu otsuse selle kohta, milliseid kohandusi on vaja teha liikmesriigi summaarsesse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimisse aastaks 2020.

32. Lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne elektrienergia lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, ð sealhulgas elektrienergia tootmine omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja energiakogukondade poolt ning ï välja arvatud elektrienergia tootmine eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades.

Nii taastuvaid kui ka tavapäraseid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse eesmärgil arvutatakse iga energiaallika osa selle energiasisalduse alusel.

Hüdro- ja tuuleenergia abil toodetud elektrienergiat võetakse arvesse vastavalt II lisas sätestatud normaliseerimisvalemile.

43. Lõike 1 punkti b kohaldamisel arvutatakse taastuvatest allikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia summaarset soojus- ja jahutusenergia lõpptarbimist sellise taastuvatest energiaallikatest liikmesriigis toodetud kaugkütte ja -jahutusenergia kogusena, millele on lisatud taastuvatest energiaallikatest pärineva muu energia tarbimine tööstuses, majapidamistes, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris kütteks, jahutuseks ja tootmisprotsessiks.

Nii taastuvaid kui ka tavapäraseid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa küttest ja jahutusenergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse eesmärgil arvutatakse iga energiaallika osa selle energiasisalduse alusel.

Soojuspumpade abil toodetud ð ümbritseva keskkonna ï aerotermilist, geotermilist ja hüdrotermilist soojusenergiat võetakse lõike 1 punkti b kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba käitamiseks kasutatud traditsioonilise primaarenergia koguse. Käesoleva direktiivi tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaks loetav soojuse kogus arvestatakse välja vastavalt VII lisas sätestatud meetodile.

Lõike 1 punkti b kohaldamisel ei võeta arvesse soojusenergiat, mis on toodetud passiivsete energiasüsteemide abil, mille puhul madalam energiatarbimine saavutatakse passiivselt ehituskonstruktsioonide abil või tänu taastutamatutest energiaallikatest toodetud soojusele.

ò uus

4. Lõike 1 punkti c suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine transpordisektoris arvutatakse transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste summana. Siiski võetakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, mis on toodetud taastuvelektrist, arvesse vaid lõike 1 punkti a kohases arvutuses, kui arvutatakse liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogust;

b) transpordisektori summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas. III lisas loetlemata transpordikütuste energiasisalduse kindlaksmääramiseks kasutavad liikmesriigid vastavaid Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutatakse vastavaid ISO standardeid.

5. Minimeerimaks ohtu, et ühte saadetist deklareeritakse liidus rohkem kui üks kord, tugevdavad liikmesriigid ja komisjon koostööd ja asjakohasel juhul ka teabevahetust riiklike süsteemide vahel ning riiklike süsteemide ja artikli 27 kohaselt kehtestatud vabatahtlike kavade vahel.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu muutmiseks, et lähteaineid lisada, ent mitte välja jätta. Iga delegeeritud õigusakt peab põhinema teaduse ja tehnika uusima arengu analüüsil, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid kooskõlas liidu säästlikkuskriteeriumidega, ning toetama arusaama, et asjaomane lähteaine ei tohi tekitada lisanõudlust maa järele, edendama jäätmete ja jääkide kasutamist, vältides ühtlasi olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule, aitama võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning mitte tekitama keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele kahjuliku mõju avaldumise riski.

Iga kahe aasta tagant hindab komisjon IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu lähteainete lisamiseks, järgides käesolevas lõikes sätestatud põhimõtteid. Esimene hindamine toimub hiljemalt kuus kuud pärast [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Vajaduse korral võtab komisjon vastu õigusaktid IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu muutmiseks, et lähteaineid lisada, ent mitte välja jätta.

ê 2015/1513 artikli 2 punkt 3 (kohandatud)

56. Komisjonile antakse Ö on Õ õigus võtta kooskõlas artikliga 25a 32 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisaldust teaduse ja tehnika arenguga.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

67. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisena, jagatuna kõikidest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega, ning seda väljendatakse protsendina.

Esimese lõigu kohaldamisel kohandatakse lõikes 1 osutatud summat vastavalt artiklitele 6, 8, 10 ja 11 8, 10, 12 ja 13.

Liikmesriigi summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel, et hinnata mil määral liikmesriik täidab käesolevas direktiivis sätestatud eesmärke ja soovituslikku kujunemistrajektoorikõverat, loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt selle liikmesriigi summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 %. Küprose ja Malta puhul loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt nende liikmesriikide summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 4,12 %.

78. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1099/2008 46  energiastatistika kohta sätestatud meetodeid ja mõisteid.

Liikmesriigid tagavad nimetatud valdkondlike ja üldiste osakaalude arvutamiseks kasutatud statistilise teabe ühtsuse ja määruse (EÜ) nr 1099/2008 alusel komisjonile esitatud statistilise teabe ühtsuse.

Artikkel 68

Liikmesriikidevahelised statistilised ülekanded

ê 2015/1513 artikli 2 punkt 4 (kohandatud)

ð uus

1. Liikmesriigid võivad kokku leppida teatud koguse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia statistilises ülekandmises ühest liikmesriigist teise ja kehtestada vastava korra. Ülekantud kogus

a) arvatakse maha taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusest, mida võetakse arvesse ülekandva liikmesriigi ð taastuvenergia osakaalu ï artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuete järgimise hindamisel arvutamiseks ð käesoleva direktiivi kohaldamisel ï, ja

b) lisatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse arvesse ülekannet vastu võtva liikmesriigi ð taastuvenergia osakaalu ï artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuete järgimise hindamisel arvutamiseks ð  käesoleva direktiivi kohaldamisel ï.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kokkuleppeid artikli 3 lõigete 1, 2 ja 4 osas võib sõlmida üheks või mitmeks aastaks. Nendest teavitatakse komisjoni hiljemalt kolm ð kaksteist ï kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul need kehtivad. Komisjonile saadetav teave sisaldab asjaomase energia kogust ja hinda.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

3. Ülekanne jõustub alles siis, kui kõik ülekandesse kaasatud liikmesriigid on ülekandest komisjoni teavitanud.

Artikkel 79

Liikmesriikide ühisprojektid

1. Kaks või enam liikmesriiki võivad teha koostööd igat liiki ühisprojektides, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega. Kõnealune koostöö võib hõlmata eraettevõtjaid.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende territooriumil pärast 25. juunit 2009 käivitatud ühisprojektis või suurendatud võimsuse abil käitises, mis on pärast seda kuupäeva renoveeritud, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia osatähtsuse või koguse, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi riiklikue üldeesmärkide ð üldise taastuvenergia osakaalu ï arvestamisel, et hinnata eesmärkide täitmist kooskõlas käesoleva direktiivi tähenduses nõuetega.

3. Lõikes 2 osutatud teatises:

a) kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis;

b) täpsustatakse käitises toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia osakaalu või kogust, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi üldeesmärkide ð üldise taastuvenergia osakaalu ï arvestuses;

c) nimetatakse liikmesriik, kelle kasuks teadetis on tehtud; ja

d) täpsustatakse tervetes kalendriaastates kaupa ajavahemikku, mille jooksul käitises taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergiat tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi üldeesmärkide ð üldise taastuvenergia osakaalu ï arvestuses.

4. Lõike 3 punktis d täpsustatud ajavahemik ei ulatu 2020. aastast kaugemale. Ühisprojekti kestus võib ulatuda 2020. ð 2030. ï aastast kaugemale.

5. Käesoleva artikli kohast teadettist ei muudeta ega tühistata ilma teadettist koostava liikmesriigi ja lõike 3 punkti c kohaselt nimetatud liikmesriigi ühise kokkuleppeta.

Artikkel 810

Liikmesriikide ühisprojektide tulemused

1. Kolme kuu jooksul alates artikli 7 9 lõike 3 punkti d kohaselt täpsustatud ajavahemikku kuuluva iga aasta lõpust esitab artikli 79 kohase teatise koostanud liikmesriik teatise, milles esitatakse:

a) aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektri-, soojus- või jahutusenergia nende käitiste kaupa, mille kohta esitati artikli 7 9 kohane teadetis; ning

aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia selliste käitiste kaupa, mida tuleb käsitleda teise liikmesriigi üldeesmärkide ð üldise taastuvenergia osakaalu ï arvestuses vastavalt teatises esitatud tingimustele.

2. Liikmesriik saadab teatise liikmesriigile, kelle kasuks teade see teatis on tehtud, ja komisjonile.

3. Selleks, et hinnata käesolevas direktiivis sätestatud riiklike üldeesmärkidega seotud nõuete järgimistTaastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogus, millest on lõike 1 punkti b kohaselt teavitatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogus, käesoleva direktiivi kohaldamisel:

a) lahutatakse sellest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogusest, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse hinnatakse lõike 1 kohase teatise välja andnud liikmesriigi poolset nõuete järgimist ð taastuvenergia osakaalu ï; ning

b) liidetakse sellele taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogusele, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse hinnatakse lõike 2 kohaselt teatise saanud liikmesriigi poolset nõuete järgimist ð taastuvenergia osakaalu ï.

Artikkel 9 11

Liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektid

1. Liikmesriik võib (või mitu liikmesriiki võivad) teha koostööd ühe või mitme kolmanda riigiga igat liiki ühisprojektides, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisega. Selles koostöös võivad osaleda ka eraettevõtjad.

2. Taastuvatest energiaallikatest kolmandas riigis toodetud elektrit võetakse käesolevas direktiivis sätestatud riiklike üldeesmärkidega seotud nõuete järgimise ð liikmesriikide taastuvenergia osakaalu ï arvutamise hindamise eesmärgil arvesse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) elektrienergia on tarbitud ühenduses Ö liidus. Seda juhul Õ, kui on täidetud järgmine tingimus:

i) päritoluriigi, sihtriigi ja vajadusel iga kolmandast riigist transiitriigi kõik vastutavad põhivõrguettevõtjad on arvesse võetud elektrienergiaga ekvivalentsele elektrienergia kogusele määranud ühendusvõimsuse;

ii) riikidevahelise võrkudevahelise ühenduse ühenduseÖ liidu Õpoolne vastutav põhivõrguettevõtja on arvesse võetud elektrienergiaga ekvivalentse elektrienergia koguse bilansigraafikus kindlalt registreerinud; ning

iii) nominaalvõimsus ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmine lõike 2 punktis b osutatud käitises kehtivad sama ajavahemiku kohta;

b) elektrienergia on toodetud hiljuti ehitatud käitises, mis alustas tegevust käivitati pärast 25. juunit 2009, või suurendatud võimsuse abil käitises, mis renoveeriti pärast seda kuupäeva lõikes 1 osutatud ühisprojekti raames; ning

c) toodetud ja eksporditud elektrienergia ei ole kolmanda riigi toetuskava kaudu saanud muud toetust, kui käitisele antud investeeringutoetus.

3. Liikmesriigid võivad taotleda komisjonilt luba võtta artikli 5 7 kohaldamisel arvesse kolmandas riigis toodetud ja tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise sellise võrkudevahelise ühenduse ehitamise tõttu, millel on pikk käivitusaeg, ja seda järgmistel tingimustel:

a) võrkudevahelise ühenduse ehitamist alustatakse enne 31. detsembrit ð 2026 ï 2016;

b) võrkudevahelist ühendust ei ole võimalik käivitada enne 31. detsembrit ð 2030 ï 2020;

c) võrkudevahelist ühendust on võimalik käivitada enne 31. detsembrit ð 2032 ï 2022;

d) pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist toimub selle kaudu taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eksport ühendusse Ö liitu Õ vastavalt lõikele 2;

e) taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b ja c osutatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist, ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist ühendusse Ö liitu Õ eksporditavat kogust.

4. Komisjonile teatatakse kolmanda riigi territooriumil asuvas käitises toodetud elektrienergia osatähtsus või kogus, mida tuleb võtta arvesse artiklis 3 sätestatud ühe või mitme liikmesriigi riiklikue üldeesmärkidega ð üldise energiaosakaalu puhul ï ð käesoleva direktiivi ï seotud nõuete järgimise kohaldamisel hindamiseks. Kui kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, teatatakse komisjonile nimetatud osatähtsuse või koguse jaotus liikmesriikide vahel. Nimetatud osatähtsus või kogus ei tohi ületada ühendusse Ö liitu Õ tegelikult eksporditud ja ühenduses Ö liidus Õ tarbitud osatähtsust või kogust, mis vastab käesoleva artikli lõike 2 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kogusele ja lõike 2 punktis a sätestatud tingimustele. Teatise esitavad kõik liikmesriigid, kelle riikliku üldeesmärgi kasuks elektrienergia osatähtsust või kogust tuleb arvestada.

5. Lõikes 4 osutatud teatises:

a) kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis;

b) täpsustatakse käitises toodetud elektrienergia osa protsendimäära või kogust, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi eesmärkide ðtaastuvenergia osakaaluï arvestuses, ning ka sellele vastavad rahastamiskorrad, mille kohta kehtivad konfidentsiaalsusnõuded;

c) täpsustatakse tervetes kalendriaastates kaupa ajavahemik, mille jooksul elektrienergiat tuleb võtta arvesse liikmesriigi üldeesmärkide ð üldise taastuvenergia osakaalu ï arvestuses; ja

lisatakse punktide b ja c kohta ning käitises toodetud ja siseturul kasutatava elektrienergia osakaalu või koguse kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil käitis tegevust alustab käivitatakse.

6. Lõike 5 punktis c täpsustatud ajavahemik ei ulatu 2020. aastast kaugemale. Ühisprojekti kestus võib ulatuda 2020. ð 2030. ï aastast kaugemale.

7. Käesoleva artikli kohast teadettist ei saa muuta ega tühistada ilma teadettist koostava liikmesriigi ja lõike 5 punkti d kohaselt ühisprojekti tõendanud kolmanda riigi ühise kokkuleppeta.

8. Liikmesriigid ja ühendus Ö liit Õ ergutavad energiaühenduse asutamislepingu asjaomaseid organeid võtma kooskõlas energiaühenduse asutamislepinguga meetmeid, mis on vajalikud selleks, et nimetatud asutamislepingu osalised saaksid kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud liikmesriikide vahelist koostööd käsitlevaid sätteid.

Artikkel 1012

Liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektide tulemused

1. ð Kaheteistkümne ï Kolme kuu jooksul alates artikli 9 11 lõike 5 punkti c kohaselt täpsustatud ajavahemikku kuuluva iga aasta lõpust esitab artikli 9 11 kohase teatise koostanud liikmesriik teatise, milles esitatakse:

a) kõnealuse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektrienergia nende käitiste kaupa, mille suhtes esitati artikli 9 11 kohane teadetis;

b) aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia selliste käitiste kaupa, mida tuleb käsitleda tema riiklikue üldeesmärkide ð üldise taastuvenergia osakaalu  ï arvestuses vastavalt artiklis 9 11 osutatud teatises esitatud tingimustele; ning

c) tõend artikli 9 11 lõikes 2 sätestatud tingimuste järgimise kohta.

2. Liikmesriik saadab teatise kolmandale riigile, kes on projekti tõendanud kooskõlas artikli 9 11 lõike 5 punktiga d, ning komisjonile.

3. Selleks et ð arvutada ï riiklik üldine ð taastuvenergia osakaal vastavalt käesolevale direktiivile ï Käesolevas direktiivis sätestatud riiklike üldeesmärkidega seotud nõuete järgimise hindamiseks, liidetakse lõike 1 punkti b kohaselt teavitatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogus sellele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse hinnatakse teatise välja andnud liikmesriigi ð taastuvenergia osakaalu ï poolset nõuete järgimist.

Artikkel 1113

Ühised toetuskavad

1. Ilma et see piiraks artiklis 3 5 sätestatud liikmesriikide kohustuste täitmist, võivad kaks või enam liikmesriiki vabatahtlikult otsustada oma riiklikud toetuskavad ühendada või neid osaliselt koordineerida. Sellisel juhul võidakse ühe osaleva liikmesriigi territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teatud kogust käsitleda teise osaleva liikmesriigi riikliku üldeesmärgi ð taastuvenergia osakaalu ï saavutamise arvestuses, kui asjaomane liikmesriik:

a) teeb ühes liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teatud koguse statistilise ülekande teise liikmesriiki kooskõlas artikliga 6 8; või

b) kehtestab osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud jaotuseeskirja, millega eraldatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogused osalevate liikmesriikide vahel. Sellisest eeskirjast tuleb teavitada komisjoni hiljemalt kolm kuud pärast selle jõustumise esimese aasta lõppu.

2. Kolme kuu jooksul alates iga aasta lõpust esitab iga lõike 1 punkti b kohaselt komisjoni teavitanud teatise koostanud liikmesriik teatise, milles esitatakse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektri-, soojus- või jahutusenergia üldkogus, mille kohta jaotuseeskirja rakendatakse.

3. Selleks et ð arvutada ï riiklik üldine ð taastuvenergia osakaal vastavalt käesolevale direktiivile, ï Käesolevas direktiivis sätestatud riiklike üldeesmärkidega seotud nõuete järgimise hindamiseks, jaotatakse kooskõlas lõikega 2 teavitatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogus ümber asjaomaste liikmesriikide vahel kooskõlas teavitatud jaotuseeskirjaga.

Artikkel 1214

Võimsuse suurenemine

Artikli 7 9 lõike 2 ja artikli 9 11 lõike 2 punkti b kohaldamisel käsitatakse käitise võimsuse suurenemisest tingitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ühikuid viisil, nagu need oleksid toodetud eraldi käitistes, mis alustasid tegevust käivitati hetkel, mil võimsuse suurenemine aset leidis.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

Artikkel 1315

Haldusmenetlused, õigusaktid ja eeskirjad

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad riiklikud eeskirjad, mida kohaldatakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ja nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrgu infrastruktuuride suhtes ning protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütuseks või muudeks energiatoodeteks, on proportsionaalsed ja vajalikud.

Liikmesriigid võtavad eelkõige asjakohased meetmed, et tagada järgmist:

a) võttes arvesse liikmesriikide haldusstruktuuride ja -organisatsiooni erinevust, on riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste asjakohased kohustused loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetluste täitmisel selgelt kooskõlastatud ja määratletud, sealhulgas ruumilise planeerimise suhtes, ning planeerimis- ja ehitustaotluste menetlemiseks on läbipaistvad tähtajad;

b) sobival tasemel tehakse kättesaadavaks mitmekülgne teave taastuvenergiat tootvate käitiste loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimistaotluste menetlemise kohta ja taotlejatele kasutada oleva abi kohta;

a) c) haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud;

b) d) lubade andmist, sertifitseerimist ja litsentsimist käsitlevad eeskirjad on objektiivsed, läbipaistavad, proportsionaalsed, need ei tee vahet taotlejate vahel, ning nende puhul võetakse täiel määral arvesse iga üksiku taastuvenergiatehnoloogia eripära;

c) e) tarbijate, planeerijate, arhitektide, ehitajate ning seadmete ja süsteemide paigaldajate ja tarnijate makstavad haldustasud on läbipaistvad ja kulupõhised; ning

d) f) väiksemate projektide ja taastuvatest energiaallikatest energia tootmise detsentraliseeritud seadmete jaoks kehtestatakse vajadusel lihtsustatud ja vähem koormavad loamenetlused, sh lihtne teatamine juhul, kui seda võimaldab kohaldatav õigusraamistik.

2. Liikmesriigid määratlevad selgelt kõik tehnilised kirjeldused, millele taastuvenergia seadmed ja süsteemid peavad vastama, et saada kasu toetuskavadest. Kui on olemas Euroopa standardid, sh ökomärgised, energiamärgised ja muud Euroopa standardiasutuste vastu võetud tehnilised võrdlussüsteemid, väljendatakse kõnealuseid tehnilisi kirjeldusi vastavalt kõnealustele standarditele. Selliste tehniliste kirjeldustega ei nähta ette seadmete ja süsteemide sertifitseerimise kohta ning need ei tohiks takistada siseturu toimimist.

ò uus

3. Liikmesriigid tagavad investoritele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia jaoks kavandatava toetuse piisava prognoositavuse. Selleks määravad liikmesriigid kindlaks ja avaldavad toetusvahendite eeldatava eraldamise pikaajalise ajakava, mis hõlmab vähemalt järgmist kolme aastat ning iga kava kohta soovituslikku ajakava, võimsust, eeldatavasti eraldatavat eelarvet ja teavet sidusrühmadega toetuse ülesehituse üle peetud konsultatsiooni kohta.

ê 2009/28/EÜ artikkel 13 (kohandatud)

ð uus

43. Liikmesriigid soovitavad kõigil osalistel (eelkõige kohalikel ja piirkondlikel haldusasutustel) tagada ð tagavad, et nende pädevad asutused riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil lisavad linnataristu, ï tööstus- ja elamupiirkondade ð ning energiataristu, sealhulgas elektri-, kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja alternatiivkütusevõrkudeï planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel ð sätted taastuvenergia lõimimise ja kasutuselevõtu ning vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta ï. selliste seadmete ja süsteemide paigaldamine, mis kasutaksid taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit, kütet ja jahutust ning kaugkütet ja -jahutust. Eelkõige ergutavad liikmesriigid kohalikke ja piirkondlikke haldusasutusi lisama taastuvatest energiaallikatest kütte ja jahutuse vajadusel linnade infrastruktuuri planeerimisse.

54. Liikmesriigid sätestavad oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades asjakohased meetmed igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamiseks ehitussektoris.

Nimetatud meetmete kehtestamisel või oma piirkondlikes toetuskavades võivad liikmesriigid võtta arvesse siseriiklikke meetmeid, mis on seotud energiatõhususe ja koostootmisega ning passiivmajade või madal- või nullenergiamajadega.

Vajaduse korral sätestavad liikmesriigid Liikmesriigid sätestavad hiljemalt 31. detsembriks 2014 oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades või mõnel muul samaväärse mõjuga viisil taastuvatest energiaallikatest pärit toodetud energia kasutamise miinimumtaseme uute ja suuremahulisele renoveerimisele minevate olemasolevate ehitiste puhulð , võttes arvesse direktiivi 2010/31/EL artikli 5 lõike 2 kohase kulutõhususe arvutuse tulemusi. ï Liikmesriigid lubavad neid miinimumtasemeid muu hulgas saavutada üksnes nende miinimumtasemete saavutamiseks kasutada muu hulgas olulises osakaalus taastuvatest energiaallikatest taastuvaid energiaallikaidtoodetud kaugkütte ja -jahutuse abil.

Esimese lõigu nõuded kehtivad relvajõudude suhtes vaid sellises ulatuses, mille puhul nende kohaldamine ei ole vastuolus relvajõudude tegevuse olemuse ja põhieesmärkidega ning erandina ei kohaldata neid üksnes sõjaliseks otstarbeks kasutatava materjali suhtes.

65. Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2012 annaksid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori uued ja suuremahulisele renoveerimisele minevad olemasolevad hooned käesoleva direktiivi raames eeskuju. Muu hulgas võivad liikmesriigid lugeda selle kohustuse täidetuks, nullenergiamajade standardite järgimise korral või nähes ette, et avalike või era-/üldkasutatavate hoonete üldkasutatavate või korraga nii era- kui ka üldkasutuses olevate hoonete katuseid kasutavad kolmandad isikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvateks paigaldusteks.

76. Liikmesriigid soodustavad oma ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega selliste kütte- ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest energiaallikatest ja mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. Liikmesriigid kasutavad selliste süsteemide ja seadmete kasutamise ergutamiseks energia- või ökomärgiseid või muid riigi või ühenduse Ö liidu Õ tasandil koostatud asjakohaseid sertifikaate või standardeid, kui need on olemas.

Biomassi puhul soosivad liikmesriigid muundamistehnoloogiaid, millega saavutatav energia muundamise kasutegur on elamutes ja kaubanduses kasutamisel 85 % ning tööstusliku kasutuse puhul vähemalt 70 %.

Soojuspumpade puhul soosivad liikmesriigid selliseid soojuspumpasid, mis vastavad komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsusega 2007/742/EÜ, millega kehtestatakse elektriga või gaasiga töötavatele soojuspumpadele või gaasiga töötavatele absorbtsioon-soojuspumpadele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, 47 kehtestatud ökomärgistamise miinimumnõuetele.

Kui on olemas vastavad Euroopa standardid, sh ökomärgised, energiamärgised ja muud Euroopa standardiasutuste vastu võetud tehnilised võrdlussüsteemid, edendavad liikmesriigid päikese soojusenergia puhul sertifitseeritud seadmeid ja süsteeme, mis põhinevad nimetatud standarditel.

Süsteemide ja seadmete energia muundamise kasuteguri ning sisendi ja väljundi vahelise suhte hindamisel kasutavad liikmesriigid ühenduse menetlusi või nende puudumisel rahvusvahelisi menetlusi, kui sellised menetlused on olemas.

ò uus

8. Liikmesriigid hindavad oma riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- ja jahutusenergia tootmiseks. Kõnealune hindamine tehakse esimest korda koos direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 1 kohase teise põhjaliku hindamisega, mis tuleb teha 31. detsembriks 2020, ning seejärel koos ajakohastatud põhjalike hindamistega.

9. Liikmesriigid kõrvaldavad ettevõtete pikaajaliste elektriostulepingutega seotud haldustakistused, et rahastada taastuvaid energiaallikaid ja lihtsustada nende kasutuselevõttu.

Artikkel 16
Loamenetluse korraldus ja kestus

1. 1. jaanuariks 2021 loovad liikmesriigid ühe või mitu ühtset haldusalast kontaktpunkti, mille kaudu koordineeritakse kogu loamenetlust, mida kohaldatakse taotlejate suhtes, kes taotlevad luba taastuvatest energiaallikatest energia tootmiseks vajalike jaamade ja nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrgutaristute ehitamiseks ja käitamiseks.

2. Ühtne haldusalane kontaktpunkt aitab läbipaistval viisil läbida taotlejal kogu taotlusprotsessi, annab taotlejale kogu vajaliku teabe, koordineerib vajaduse korral tegevust muude ametiasutustega ja kaasab neid ning teeb menetluse lõpus õiguslikult siduva otsuse.

3. Ühtne haldusalane kontaktpunkt avaldab koostöös põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatega taastuvenergiaprojektide arendajatele menetluste käsiraamatu, milles käsitletakse ka väikesemahulisi projekte ja omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate projekte.

4. Lõikes 1 osutatud loamenetlus ei tohi kesta üle kolme aasta, välja arvatud artikli 16 lõikes 5 ja artiklis 17 sätestatud juhtudel.

5. Liikmesriigid lihtsustavad olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, muu hulgas tagades lihtsustatud ja kiire loamenetluse, mis ei kesta üle ühe aasta alates kuupäevast, mil ajakohastamise taotlus ühtsele haldusalasele kontaktpunktile esitati.

Artikkel 17
Lihtsa teatamise menetlus

1. Näidisprojektid ja käitised, mille elektrivõimsus on alla 50 kW, lubatakse ühendada võrku pärast jaotusvõrguettevõtjale teate esitamist.

2. Ajakohastamine on lubatud pärast teate esitamist artikli 16 kohaselt loodud ühtsele haldusalasele kontaktpunktile juhul, kui märkimisväärset negatiivset keskkonnaalast või sotsiaalset mõju ei ole oodata. Ühtne haldusalane kontaktpunkt teeb kuue kuu jooksul pärast teate saamist otsuse selle piisavuse kohta.

Kui ühtne haldusalane kontaktpunkt otsustab, et teade on piisav, annab ta loa automaatselt.

Kui ühtne haldusalane kontaktpunkt otsustab, et teade ei ole piisav, tuleb taotleda uut luba. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 16 lõikes 5 osutatud ajalist piirangut.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1418
Teavitamine ja koolitus

1. Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele osalejatele, näiteks tarbijatele, ehitajatele, paigaldajatele, arhitektidele ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamiseks sobivate kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning sõidukite tarnijatele.

2. Liikmesriigid tagavad, et kas seadmete või süsteemide tarnija või riigi pädev asutus teeb kättesaadavaks teabe taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust, jahutustjahutusenergiat ja elektrit kasutavate seadmete ja süsteemide netotulu, kulude ja energiatõhususe kohta.

3. Liikmesriigid tagavad, et sertifitseerimiskavad või samaväärsed kvalifitseerimiskavad on kättesaadavad hiljemalt 31. detsembril 2012 biomassil töötavate väikeste katelde ja ahjude, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide, maasoojusel põhinevate süsteemide ning soojuspumpade paigaldajate jaoks. Kõnealustes kavades võib vajaduse korral võtta arvesse olemasolevaid skeeme ja struktuure ja need põhinevad IV lisas sätestatud kriteeriumidel. Iga liikmesriik tunnustab teistes liikmesriikides kõnealuste kriteeriumide kohaselt antud sertifikaate.

4. Liikmesriigid avalikustavad teabe lõikes 3 nimetatud sertifitseerimiskavade või samaväärsete kvalifitseerimiskavade kohta. Liikmesriigid võivad samuti avalikustada nende paigaldajate nimekirja, kes on kvalifitseeritud või sertifitseeritud vastavalt lõikele 3.

5. Liikmesriigid tagavad suuniste avalikustamise kõigile asjaomastele osalejatele, eelkõige planeerijatele ja arhitektidele, et neil oleks võimalik tööstus-, ð äri- ï ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel nõuetekohaselt kaaluda taastuvate energiaallikate, suure tõhususega tehnoloogiate ning kaugkütte ja -jahutuse optimaalset kombinatsiooni.

6. Liikmesriigid töötavad kohalike ja piirkondlike ametiasutuste osalemisel välja sobivad teavitus-, teadlikkuse tõstmise, juhendamis- või koolitusprogrammid, et teavitada elanikke taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kasust ja praktilistest üksikasjadest.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1519

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia päritolutagatised

1. Selleks, et esitada lõpptarbijatele andmed taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või koguse kohta energiatarnija energiakasutuse struktuuris energiaallikate jaotuses ð ja lepingute alusel tarbijatele tarnitud energias, kui seda turustatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiana ï, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või koguse kohta kooskõlas direktiivi 2003/54/EÜ artikli 3 lõikega 6, tagavad liikmesriigid, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia Ö energia Õ päritolu on võimalik tagada sellisena, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis, vastavalt objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.

2. Selleks tagavad liikmesriigid, et päritolutagatis antakse välja taastuvatest energia allikatest toodetud elektrienergia Ö energia Õ tootja taotluse alusel. Liikmesriigid võivad korraldada päritolutagatiste väljaandmise ð taastumatute energiaallikate puhul. ï taastuvatest energiaallikatest soojus- ja jahutusenergia tootjate taotluse alusel. Sellise korra juures ð Päritolutagatiste väljaandmisel ï võib kohaldada minimaalset võimsuspiiri. Päritolutagatise standardühik on 1 MWh. Iga toodetud energiaühiku kohta antakse välja üks päritolutagatis.

Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud sama energiaühik võetakse arvesse ainult üks kord.

Liikmesriigid võivad sätestada ð tagavad ï , et toetust ð päritolutagatist ï ei anta tootjale, kui kõnealune tootja kes saab päritolutagatise ð toetuskavast rahalist toetust ï sama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohta energia tootmise jaoks. ð Liikmesriigid annavad sellised päritolutagatised välja ja viivad need enampakkumisel müümise kaudu turule. Enampakkumistulu kasutatakse taastuvate energiaallikatega seotud toetuste kulude hüvitamiseks. ï

Päritolutagatist ei kasutata tõendamaks liikmesriigi poolt artikli 3 sätete järgimist. Päritolutagatise ülekandmine, kas eraldi või koos energia füüsilise ülekandmisega, ei mõjuta liikmesriikide otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid eesmärkide saavutamiseks, või taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamist vastavalt artiklile 5 7.

3. Päritolutagatist võib kasutada ainult 12 kuu jooksul pärast sellele vastava energiaühiku tootmist. Päritolutagatis tühistatakse pärast kasutamist.

ò uus

3. Lõike 1 kohaldamisel kehtivad päritolutagatised selle kalendriaasta kohta, mil energiaühik toodetakse. Liikmesriigid tagavad, et kuus kuud pärast iga kalendriaasta lõppu kaotavad kehtivuse kõik eelmisest kalendriaastast pärit päritolutagatised, mida ei ole tühistatud. Liikmesriigid võtavad kehtivuse kaotanud päritolutagatisi arvesse energia segajäägi arvutamisel.

4. Seoses lõigetes 8 ja 13 osutatud teabe avaldamisega tagavad liikmesriigid, et energiaettevõtjad tühistavad päritolutagatised sellele kalendriaastale järgneva aasta 30. juuniks, mille kohta päritolutagatised välja anti.

ê 2009/28/EÜ

ð uus

45. Liikmesriigid või määratud pädevad asutused teostavad järelevalvet päritolutagatiste väljaandmise, ülekandmise ja tühistamise üle. Määratud pädevatel asutustel on eraldiseisvad piirkondlikud vastutusalad ja nad on sõltumatud tootmise, kauplemise ja tarnimisega seotud tegevustest.

56. Liikmesriigid või määratud pädevad asutused seavad sisse asjakohased mehhanismid tagamaks, et päritolutagatised antakse välja, kantakse üle ja tühistatakse elektrooniliselt ja et need on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. ð Liikmesriigid ja määratud pädevad asutused tagavad, et nende nõuded vastavad standardile CEN - EN 16325. ï

67. Päritolutagatises täpsustatakse vähemalt järgmine:

a) energiaallikas, mille abil energia toodeti, ning tootmise algus- ja lõppkuupäev;

b) kas see on seotud:

i) elektriga; või

ò uus

ii) gaasiga; või

ê 2009/28/EÜ

(iiiii) soojus- või jahutusenergiaga;

c) selle käitise nimi, asukoht, liik ja võimsus, kus energia toodeti;

d) kas ja kui suures ulatuses oli käitis on saanud investeeringutoetust, ning kas ja kui suures ulatuses oli energiaühik on saanud muul viisil toetust riikliku toetuskava kaudu, ja toetuskava liik;

e) käitise käivitamise kuupäev, mil käitis alustas tegevust; ja

f) väljaandmise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber.

ò uus

Väikeste käitiste puhul võib päritolutagatises esitada lihtsustatud teabe.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

87. Kui elektrienergia tarnija peab tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiakasutuse struktuuris energiaallikate jaotuses vastavalt direktiivi 2003/54/EÜ 2009/72/EÜ artiklile 3 lõikele 69, võib ð peab ï ta selleks kasutada oma kasutama päritolutagatisi. ð Direktiivi 2012/27/EÜ artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi kasutatakse selleks, et täita kõiki tõhusas elektri ja soojuse koostootmisjaamas toodetud elektri koguse tõendamise nõudeid. Liikmesriigid tagavad, et tõhusa koostootmisega toodetud taastuvenergia või -elektri tarbimise tõendamiseks päritolutagatiste kasutamisel võetakse täiel määral arvesse ülekandekadusid. ï

8. Päritolutagatistele vastav taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogus, mille energiatarnija on üle kandnud kolmandale osapoolele, arvatakse maha taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalust tema energiakasutuse struktuuris direktiivi 2003/54/EÜ artikli 3 lõikes 6 osutatud tähenduses.

9. Liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi kohaselt välja antud päritolutagatisi ainsa tõendina lõikes 1 ja lõike 67 punktides a–f nimetatud asjaolude tõendamiseks. Liikmesriik võib päritolutagatise tunnustamisest keelduda ainult juhul, kui tal on hästi põhjendatud kahtlused selle täpsuse, usaldusväärsuse või tõelevastavuse suhtes. Liikmesriik teatab komisjonile sellisest keeldumisest ja selle põhjendusest.

10. Kui komisjon leiab, et päritolutagatise tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, võib komisjon vastu võtta otsuse, millega nõutakse, et kõnealune liikmesriik seda tunnustaks.

ò uus

11. Liikmesriigid ei tunnusta kolmandas riigis välja antud päritolutagatisi, välja arvatud juhul, kui komisjon on kõnealuse kolmanda riigiga alla kirjutanud lepingule selliste päritolutagatiste vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud liidu päritolutagatiste süsteemi ja kõnealuses riigis kehtestatud võrdväärse päritolutagatiste süsteemi alusel, kui toimub energia vahetu importimine või eksportimine. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid kõnealuste lepingute jõustamiseks.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

1112. Liikmesriik võib kooskõlas ühenduse Ö liidu Õ õigusega kehtestada objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kriteeriumid päritolutagatise kasutamiseks, täites direktiivi 2003/54/EÜ 2009/72/EÜ artikli 3 lõikes 69 sätestatud kohustusi.

1213. Kui energiatarnijad turustavad tarbijatele taastuvatest energiaallikatest ð või tõhusa koostootmisega ï toodetud energiat, viidates taastuvatest energiaallikatest ð või tõhusa koostootmisega ï toodetud energia keskkonnaalasele või muule kasule, võivad ð peavad ï liikmesriigid nõudanõudma, et energiatarnijad avaldaksid kokkuvõtlikult teabe, mis käsitleb ð kasutaksid päritolutagatisi ï taastuvatest energiaallikatest ð või tõhusa koostootmisega ï toodetud energia koguse või osakaalu avaldamiselkogust või osatähtsust selliste käitiste või suurendatud võimsuste kohta, mis on käivitatud pärast 25. juuni 2009.

ò uus

14. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada eeskirjad käesolevas artiklis sätestatud süsteemi toimimise jälgimiseks.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1620Juurdepääs võrkudele ja võrkude kasutamine

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed elektrisüsteemi turvalist toimimist võimaldavate ülekande- ja jaotusvõrgu infrastruktuuri, arukate võrkude, hoidlate ja elektrisüsteemide väljaarendamiseks ning taastuvatest energiaallikatest pärit elektri tootmise edasise arengu võimaldamiseks, sh liikmesriikide vaheliste ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste ühenduste väljaarendamiseks. Liikmesriigid võtavad samuti asjakohased meetmed, et kiirendada võrgusüsteemi infrastruktuuri loamenetlusi ja koordineerida võrgusüsteemi infrastruktuuri heakskiitmist haldamise ja planeerimisega seotud menetlustes.

2. Vastavalt nõuetele, mis on seotud võrgusüsteemi usaldusväärsuse ja ohutuse säilitamisega, pädevate riiklike asutuste poolt kindlaks määratud läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel liikmesriigid:

tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad garanteerivad oma territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia edastamise ja jaotamise;

sätestavad ka taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kas eelistatud või tagatud juurdepääsu võrgusüsteemile;

tagavad, et elektri tootmisseadmete dispetšjuhtimisel seavad põhivõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed, niivõrd kui riigisisese elektrisüsteemi turvaline toimimine seda võimaldab ning tuginedes läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Liikmesriigid tagavad, et võetakse asjakohaseid võrgu ja turuga seotud operatiivmeetmeid, et minimeerida taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia piirangud. Kui võetakse olulisi meetmeid taastuvate energiaallikate piiramiseks, et tagada riigisisese elektrisüsteemi turvalisus ja varustuskindlus, tagavad liikmesriigid, et vastutav põhivõrguettevõtja annab pädevale reguleerivale asutusele kõnealuste meetmete kohta aru ning teatab, missuguseid parandusmeetmeid ta kavatseb võtta, et hoida ära ebakohaseid piiranguid.

3. Liikmesriigid nõuavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad koostaksid ja avalikustaksid standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised ja võrgu arendustööd, võrgu toimimise parandamine ja võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise eeskirjad), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes varustavad ühendatud võrku taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiaga.

Kõnealused eeskirjad tuginevad objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mille kohaselt võetakse eelkõige arvesse kõiki kõnealuste tootjate võrku liitmise kulusid ja tulusid ning äärealadel ja madala rahvastikutihedusega piirkondades asuvate tootjate konkreetset olukorda. Eeskirjadega võidakse ette näha eri tüüpi liitumist.

4. Vajadusel võivad liikmesriigid põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatelt nõuda lõikes 3 nimetatud kulude täielikku või osalist kandmist. Liikmesriigid vaatavad lõikes 3 osutatud kulude kandmist ja jagamist käsitlevad eeskirjad ja raamistiku üle ning võtavad nende parandamiseks vajalikud meetmed 30. juuniks 2011 ning seejärel iga kahe aasta järel, et tagada kõnealuses lõikes osutatud uute tootjate kaasamine.

5. Liikmesriigid nõuavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitaksid uutele, süsteemiga liitumist soovivatele taastuvatest energiaallikatest energia tootjatele ammendava ja vajaliku nõutud teabe, sealhulgas:

ammendava ja üksikasjaliku liitumiskulude kalkulatsiooni;

võrguga liitumise taotluse vastuvõtmise ja menetlemise mõistliku ja täpse ajakava;

kavandatava võrguga liitumise mõistliku soovitusliku ajakava.

Liikmesriigid võivad lubada võrguga liituda soovivatel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootjatel välja kuulutada liitumistööde pakkumismenetluse.

6. Lõikes 3 osutatud kulude jaotamine toimub mehhanismi abil, mis tugineb objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mille kohaselt võetakse arvesse nii algselt ja hiljem liitunud tootjate kui ka põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate liitumistest saadud kasu.

7. Liikmesriigid tagavad, et edastamis- ja jaotustariifide määramine ei ole diskrimineeriv taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suhtes, eelkõige selle taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suhtes, mida toodetakse äärealadel, sh näiteks saartel, ning madala rahvastikutihedusega piirkondades. Liikmesriigid tagavad, et ülekande- ja jaotustariifide määramine ei ole diskrimineeriv taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi suhtes.

8. Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate määratavad, taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade toodetud elektrienergia edastamis- ja jaotustariifid kajastaksid tulukust, mis tuleneb elektrijaama liitumisest võrguga. Selline tulukus võib tekkida madalpingevõrgu otsesel kasutamisel.

91. Vajaduse korral hindavad liikmesriigid gaasivõrgutaristu infrastruktuuri laiendamise vajadust, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kaasamist.

102. Vajaduse korral nõuavad liikmesriigid, et nende territooriumil asuvad ülekandepõhi- ja jaotusvõrguettevõtjad avalikustaksid tehnilised eeskirjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/55/EÜ 48  (maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta) artikliga 6, eelkõige seoses võrguühendustega ühendamise eeskirjadega, mis sisaldavad nõudeid gaasi kvaliteedi, lõhnastamise ja surve kohta. Liikmesriigid nõuavad samuti, et ülekandepõhi- ja jaotusvõrguettevõtjad avalikustaksid taastuvate gaasiallikate võrku ühendamise tariifid, mis põhineksid läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidelstandarditel.

113 Liikmesriigid hindavad oma riiklikes taastuvenergia tegevuskavades vajadust rajada uus, taastuvaid energiaallikaid kasutav kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuur, mida on vaja artikli 3 lõikes 1 osutatud 2020. aasta riikliku eesmärgi saavutamiseks. Nimetatud hindamise põhjalÖ Vastavalt hindamisele, Õ ð mida liikmesriigid teevad määruse [juhtimine] I lisa kohase lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames, et selgitada välja, kas käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu eesmärgi saavutamiseks on vaja taastuvatest energiaallikatest kaugkütte- ja kaugjahutusenergia tootmiseks ehitada uus taristu, ï võtavad liikmesriigid vajaduse korral kaugküttetaristu infrastruktuuri väljaarendamiseks vajalikud meetmed, et võimaldada biomassist, päikeseenergia- ja geotermilistest seadmetest pärit kütte ja jahutusenergia tootmise arengut.

ò uus

Artikkel 21
Omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad

1. Liikmesriigid tagavad, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kas individuaalselt või agregaatorite kaudu:

a) omavad õigust omatarbeks toodetud energiat tarbida ning müüa ülemäärast taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit, sealhulgas elektriostulepingute alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid, mis ei kajasta kulusid;

b) säilitavad oma tarbijaõigused;

c) ei ole käsitatud energiatarnijatena vastavalt liidu või siseriiklikele õigusaktidele seoses nende poolt võrku suunatava taastuvelektriga, mille kogus on kodumajapidamiste puhul kuni 10 MWh ja juriidiliste isikute puhul kuni 500 MWh aastas; ja

d) saavad omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest tasu, mis kajastab võrku suunatud elektri turuväärtust.

Liikmesriigid võivad kehtestada punktis c sätestatust kõrgema piirmäära. 

2. Liikmesriigid tagavad, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes elavad samas kortermajas või paiknevad samas ärikohas või ühises teenuste osutamise kohas või kasutavad suletud jaotusvõrku, võivad omatarbeks toodetud taastuvenergiat tarbida ühiselt samadel tingimustel, mis neil oleks omatarbeks toodetud taastuvenergia individuaalse tarbijana. Sellisel juhul kohaldatakse iga asjaomase omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbija suhtes lõike 1 punktis c sätestatud piirmäära.

3. Omatarbeks toodetud taastuvenergia jaamaga seotud paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust, võib juhtida kolmas isik.

Artikkel 22
Taastuvenergiakogukonnad

1. Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiakogukondadel on õigus taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa, sealhulgas elektriostulepingute alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid, mis ei kajasta kulusid.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on taastuvenergiakogukond väike ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) või mittetulundusühendus, mille osanikud või liikmed teevad koostööd taastuvatest energiaallikatest energia tootmisel, jaotamisel, salvestamisel või tarnimisel ning täidavad vähemalt nelja kriteeriumit järgmistest:

a) osanikud või liikmed on füüsilised isikud, kohalikud ametiasutused, sealhulgas omavalitsused, või taastuvenergia valdkonnas tegutsevad VKEd;

b) vähemalt 51 % üksuse hääleõiguslikest osanikest või liikmetest on füüsilised isikud;

c) vähemalt 51 % üksuse aktsiatest või osalusõigustest omavad kohalikud liikmed, st kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaalmajanduslike huvide esindajad või kodanikud, kellel on otsene huvi kogukonna tegevuse ja selle mõju vastu;

d) vähemalt 51 % kohtadest üksuse juhatuses või juhtorganites on ette nähtud kohalikele liikmetele, st kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaalmajanduslike huvide esindajatele või kodanikele, kellel on otsene huvi kogukonna tegevuse ja selle mõju vastu;

e) kogukond ei ole elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris installeerinud eelneva viie aasta jooksul aastas keskmiselt rohkem kui 18 MW taastuvenergiavõimsust.

2. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirju, peavad liikmesriigid võtma toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripärasid.

Artikkel 23
Taastuvenergia lõimimine kütte- ja jahutussüsteemidesse

1. Selleks et lihtsustada taastuvenergia laialdasemat kasutust kütte- ja jahutussektoris, püüavad liikmesriigid suurendada taastuvenergia osakaalu kõnealuses sektoris vähemalt 1 protsendipunkti võrra aastas, väljendatuna osakaaluna liikmesriigi energia lõpptarbimises ja arvutatuna vastavalt artiklis 7 sätestatud metoodikale.

2. Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel määrata ja avaldada selliste meetmete loetelu ja sellised rakendusüksused (nt kütusetarnijad), mis peavad aitama saavutada taastuvenergia osakaalu lõikega 1 ette nähtud suurendamise.

3. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks vastavalt lõikele 1 võib kasutada ühte või mitut järgmist võimalust:

a) taastuvenergia füüsiline lõimimine energiasse ja energia saamiseks kasutatavasse kütusesse, mis kütte- ja jahutussektorisse tarnitakse;

b) otsesed leevendusmeetmed, nagu taastuvenergial põhinevate suure tõhususega kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine hoonetesse või taastuvenergia kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutussprotsessides;

c) kaudsed leevendusmeetmed, mille puhul kasutatakse kaubeldavaid sertifikaate, mis tõendavad, et kohustus on täidetud muu ettevõtja, nagu sõltumatu taastuvenergiatehnoloogia paigaldaja või taastuvenergiatehnoloogia paigaldamisega tegeleva energiateenuste ettevõtja poolt võetavate kaudsete leevendusmeetmete toetamise kaudu.

4. Liikmesriigid võivad lõikes 2 osutatud meetmete rakendamiseks ja jälgimiseks kasutada direktiivi 2012/27/EL artiklis 7 sätestatud riikliku energiatõhususkohustuste süsteemi raames loodud struktuure.

5. Lõike 2 kohaselt määratud üksused tagavad, et nende panus on mõõdetav ja tõendatav, ning esitavad igal aastal alates 30. juunist 2021 liikmesriigi määratud ametiasutusele järgmise teabe:

a) kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulk;

b) kütte- ja jahutussektorisse tarnitud taastuvenergia koguhulk;

c) taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulgas; ja

d) taastuvenergiaallika liik.

6. Liikmesriigid tagavad, et pädev määratud asutus kontrollib lõike 5 kohaselt esitatud teavet.

Artikkel 24
Kaugküte ja -jahutus

1. Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte ja -jahutusenergia tarnijad annavad lõpptarbijatele teavet oma süsteemi energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu kohta. Selline teave peab olema kooskõlas direktiivi 2010/31/EL kohaselt kasutatavate standarditega.

2. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et võimaldada sellise kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi tarbijatel, mis ei ole „tõhus kaugküte ja -jahutus“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses, süsteemist lahkuda, et toota taastuvatest energiaallikatest soojus- või jahutusenergiat ise või liituda muu soojus- või jahutusenergia tarnijaga, kellel on juurdepääs lõikes 4 osutatud süsteemile.

3. Liikmesriigid võivad piirata süsteemist lahkumise või tarnija vahetamise õigust selliste tarbijatega, kes suudavad tõendada, et soojus- või jahutusenergia alternatiivsest allikast tarnimise tulemusena suureneb energiatõhusus märgatavalt. Alternatiivse tarneallika tõhusust võib hinnata direktiivis 2010/31/EL määratletud energiatõhususe sertifikaadi alusel.

4. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et tagada taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia mittediskrimineeriv juurdepääs kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele. Mittediskrimineeriv juurdepääs peab võimaldama muudel tarnijatel kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajatel vahetult tarnida sellistest allikatest pärit soojus- ja jahutusenergia kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiga ühendatud tarbijatele.

5. Kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja võib keelduda tarnijatele juurdepääsu andmisest, kui süsteemil ei ole vajalikku võimsust heitsoojus- või heitjahutusenergia, taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või tõhusa koostootmisega toodetud soojus- või jahutussenergia muude tarnete tõttu. Liikmesriigid tagavad, et sellise keeldumise korral esitab kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja lõike 9 kohaselt määratud pädevale asutusele asjakohase teabe süsteemi tugevdamiseks vajalike meetmete kohta.

6. Uued kaugkütte- või kaugjahutussüsteemid võib taotluse alusel erandkorras vabastada lõike 4 kohaldamise kohustusest kindlaksmääratud ajavahemikuks. Pädev asutus teeb otsuse sellise erandi taotluse kohta iga juhtumi põhjal eraldi. Erand tehakse üksnes juhul, kui uus kaugkütte- või kaugjahutussüsteem on „tõhus kaugküte ja -jahutus“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses ning kui selles kasutatakse ära taastuvate energiaallikate ja heitsoojus- või heitjahutusenergia kasutamise võimalusi, mis on kindlaks tehtud direktiivi 2012/27/EL artikli 14 kohase põhjaliku hindamise tulemusel.

7. Süsteemist lahkumise või tarnija vahetamise õigust võivad kasutada individuaalsed tarbijad, tarbijate moodustatud ühendused või tarbijate nimel tegutsevad isikud. Kortermajade puhul saab süsteemist lahkuda üksnes kogu maja korraga.

8. Liikmesriigid nõuavad, et elektrijaotusvõrgu ettevõtjad hindaksid koostöös oma piirkonna kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajatega vähemalt iga kahe aasta tagant seda, millised on kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid, sealhulgas tarbimiskaja ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ülejäägi salvestamine, ning kas kindlakstehtud võimaluste kasutamine oleks ressursi- ja kulutõhusam kui alternatiivsed lahendused.

9. Liikmesriigid määravad vähemalt ühe sõltumatu ametiasutuse, kes tagab, et käesoleva artikli kohased tarbijaõigused ja kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise eeskirjad on selgelt määratletud ja nende täitmine tagatud.

Artikkel 25
Taastuvate energiaallikate lõimimine transpordisektorisse

1. Liikmesriigid nõuavad kütusetarnijatelt, et alates 1. jaanuarist 2021 oleks selliste transpordikütuste kogumahus, mida need tarnivad tarbimiseks või turul kasutamiseks kalendriaasta jooksul, teatav minimaalne osakaal IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja muid biokütused ning biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, jäätmepõhiseid fossiilkütuseid ja taastuvelektrit.

2021. aastal on see minimaalne osakaal vähemalt 1,5 %, mis vastavalt X lisa B osas esitatud trajektoorile suureneb 2030. aastaks vähemalt 6,8 %-ni. Sellest üldisest osakaalust moodustavad IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütused ja biogaas vähemalt 0,5 % transpordikütustest, mis on alates 1. jaanuarist 2021 tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud, ning see osakaal peab 2030. aastaks suurenema vastavalt X lisa C osas esitatud trajektoorile vähemalt 3,6 %-ni.

IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja muude biokütuste ning biogaasi kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine peab alates 1. jaanuarist 2021 olema vähemalt 70 %.

Teises lõigus osutatud osakaalude arvutamise suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) nimetaja, see tähendab tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse bensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, jäätmepõhiseid fossiilkütuseid ja elektrienergiat;

b) lugeja, see tähendab IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja muude biokütuste ning biogaasi energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud jäätmepõhiseid fossiilkütuseid ja maanteesõidukitele tarnitud taastuvelektrit.

Lugeja arvutamisel on IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses kuni 1,7 % ning lennundus- ja merendussektorisse tarnitud kütuste osakaalu saamiseks korrutatakse nende energiasisaldus 1,2-ga;

c) nii nimetaja kui ka lugeja arvutamisel kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas. III lisas loetlemata transpordikütuste energiasisalduse määramiseks kasutavad liikmesriigid vastavaid Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutatakse vastavaid ISO standardeid.

2. Lõike 1 kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid süsteemi, mis võimaldab kütusetarnijatel lõikes 1 sätestatud kohustuse muudele kütusetarnijatele üle kanda, ning tagavad, et iga selline ülekandmine dokumenteeritakse lõikes 4 osutatud riiklikus andmebaasis.

3. Taastuvelektri osakaalu määramiseks lõike 1 kohaldamisel võib kasutada kastaastuvatest energiaallikatest toodetud elektri keskmist osakaalu liidus või taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu liikmesriigis, kus kõnealust elektrit tarnitakse, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Mõlemal juhul tühistatakse samaväärne kogus artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi.

Taastuvenergia osakaal vedelates ja gaasilistes transpordikütustes määratakse kindlaks vastavalt taastuvenergia osakaalule asjaomase kütuse tootmisel kasutatud koguenergias.

Käesoleva lõike kohaldamisel kasutatakse järgmisi sätteid:

a) kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks elektrit, võib taastuvenergia osakaalu määramiseks kasutada kas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri keskmist osakaalu liidus või taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu tootjariigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Mõlemal juhul tühistatakse samaväärne kogus artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi.

Elektrit, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootva käitisega, mis i) alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelat ja gaasilist transpordikütust tootev käitis või sellega samal ajal ja ii) ei ole võrku ühendatud, võib täiel määral arvesse võtta kui taastuvelektrit, mida kasutatakse kõnealuse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedela ja gaasilise transpordikütuse tootmiseks;

b) kui biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega, kohaldatakse tootes biokütuse koguse määramisel kasutatud biomassi koguse suhtes nõuetekohaseid ümberarvutustegureid. Kui protsessi tulemusena saadakse mitu toodet, eeldatakse, et biokütuse osakaal on kõigis nendes toodetes sama. Samu sätteid kohaldatakse artikli 27 lõike 1 kohaldamisel.

4. Liikmesriigid loovad andmebaasi, mis võimaldab jälgida selliste transpordikütuste päritolu, mida võib arvesse võtta lõike 1 punktis b sätestatud lugeja arvutamisel, ning nõuavad, et asjaomased ettevõtjad sisestaksid andmebaasi teabe tehingute ja sobivate kütuste säästlikkuse näitajate kohta, sealhulgas nende olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heitkoguse alates nende tootmise kohast kuni kütusetarnijani, kes kütuse turule viib.

Andmebaas sisaldab teavet lõike 1 kohaselt kütusetarnijatele kehtestatud nõude ja selle täitmise kohta.

Riiklikud andmebaasid ühendatakse omavahel, mis võimaldab jälgida liikmesriikide vahelisi kütusetehinguid. Komisjon sätestab riiklike andmebaaside ühilduvuse tagamiseks nende sisu ja kasutamist käsitlevad tehnilised spetsifikatsioonid rakendusaktides, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 31 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Liikmesriigid esitavad riiklikust andmebaasist pärit koondteabe, sealhulgas kütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta kooskõlas määruse [juhtimine] VII lisaga.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendavalt täpsustada käesoleva artikli lõike 3 punktis b sätestatud metoodikat biokütuse osakaalu määramiseks juhul, kui biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega, sätestada metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja jäätmepõhiste fossiilkütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähenemise hindamiseks ning määrata kindlaks minimaalne kasvuhoonegaaside heite vähenemine, mida kõnealuste kütuste puhul käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel nõutakse.

7. Komisjon hindab määrusega [juhtimine] ettenähtud kord kahe aasta jooksul tehtava edusammude hindamise kontekstis 31. detsembriks 2025, kas lõikes 1 sätestatud kohustus tegelikkuses stimuleerib innovatsiooni ja aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris ning kas biokütuste ja biogaasi suhtes kohaldatavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõuded on asjakohased. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku lõikes 1 sätestatud kohustuse muutmiseks.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1726
Biokütusteja, vedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï säästlikkuse ð ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï kriteeriumid

1. Sõltumata sellest, kas tooraine on viljeletud ühenduse territooriumil või väljaspool seda, võetakse bBiokütustest, ja vedelatest biokütustest  ð ja biomasskütustest ï  toodetud energiat võetakse arvesse Ö käesoleva lõike Õ punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele  ð ja lõikes 7 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele ï :

a) käesolevas direktiivis sätestatud riiklike eesmärkide kohta sätestatud nõuete järgimise hindamine;  ð liidu eesmärgi ja liikmesriikide taastuvenergia osakaalu saavutamisse panustamisel ï

b) taastuvenergiaga seotud kohustustetaastuvenergia kasutamise kohustuse täitmise hindamine hindamiselð , sealhulgas artiklites 23 ja 25 sätestatud kohustused ï ;

c) biokütuste, ja vedelate biokütuste  ð ja biomasskütuste ï tarbimise eest rahalise toetuse saamise tingimustele vastaminevastamisel.

Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduslikust tootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsatööstusestmajandusest pärit jääkidest) toodetud biokütused, ja vedelad biokütused ð ja biomasskütused ï peavad siiski selleks, et neid Ö käesoleva lõike Õ punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetaks, vastama üksnes lõikes 27 sätestatud säästlikkuse ð kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï  kriteeriumidele. ð Kõnealust sätet kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks. ï

ò uus

Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele üksnes juhul, kui neid kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat ning kütust tootvates seadmetes, mille võimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning elektrivõimsus vähemalt 0,5 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume väiksema võimsusega käitiste suhtes.

Lõigetes 2–6 sätestatud säästlikkuskriteeriume ja lõikes 7 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume kohaldatakse olenemata biomassi geograafilisest päritolust.

ê 2009/28/EÜ artikkel 17 (kohandatud)

ð uus

32. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid, ja vedelaid biokütuseid ð ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ï ei valmistata toorainest, mis on saadud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt, see tähendab maa-alalt, mida jaanuaris 2008 või pärast seda iseloomustas üks järgmistest seisunditest, olenemata sellest, kas seda maatükki iseloomustab see seisund ka praegu:

a) looduslikult tekkinud metspõlismets ja muu metsamaa, st looduslike liikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud;

b) maa-alad, mis on määratud:

i) õigusaktide alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks või

ii) selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse aladeks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu koostatud loeteludesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt artikli 1827 lõike 4 teiseleesimesele lõigule;

kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;

c) suure bioloogilise mitmekesisusega ð üle ühe hektari suurune ï  rohumaa, mis on:

i) looduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitab loodusliku liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid; või

ii) mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikas ja rikkumata, ð ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, ï välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine on vajalik rohumaa Ö selle kui suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa Õ seisundi säilimiseks.

ò uus

Komisjon võib kehtestada kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetava rakendusaktiga kriteeriumid punktiga c hõlmatavate rohumaade kindlaksmääramiseks.

ê 2009/28/EÜ artikkel 17 (kohandatud)

ð uus

4.3. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid, ja vedelaid biokütuseid ð ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ï ei valmistata toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa-alalt, mida 1. jaanuaril 20082008. aasta jaanuaris iseloomustas üks järgmistest seisunditest, kuid mida see seisund enam ei iseloomusta:

a) märgalad, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-alad;

b) püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30 %, või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda;

üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada V lisa C osas sätestatud metoodikat, on käesoleva artikli lõikes 72 esitatud tingimused täidetud.

Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata, kui tooraine hankimise ajal iseloomustas maa-ala sama seisund kui 2008. aasta jaanuaris.

54. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid, ja vedelaid biokütuseid ð ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ï  ei valmistata toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaalaraba, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist.

ò uus

5. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütused, vedelad biokütused ja metsa biomassist toodetud biomasskütused peavad selleks, et viia miinimumini risk kasutada bioenergia tootmisel mittesäästlikku metsa biomassi, vastama järgmistele kriteeriumidele:

a) riigis, kus metsa biomass üles töötati, kehtivad riiklikud ja/või piirkondlikud seadused, mida kohaldatakse ülestöötamise piirkonnas, ning seire- ja nõuete täitmise tagamise süsteemid, millega tagatakse, et:

i) ülestöötamine toimub kooskõlas ülestöötamisloa tingimustega seadusega määratletud piirides;

ii) ülestöötatud aladel toimub metsa uuendamine;

iii) suure kaitseväärtusega alad, sealhulgas märgalad ja turbarabad, on kaitstud;

iv) metsa ülestöötamise mõju pinnase kvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele on vähendatud miinimumini; ja

v) ülestöötamine ei ületa metsa pikaajalist tootmisvõimet;

b) kui esimeses lõigus osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse juhul, kui metsakinnistu tasandil on kehtestatud juhtimissüsteemid, millega tagatakse, et:

i) metsa biomass on üles töötatud seadusliku loa alusel;

ii) ülestöötatud aladel toimub metsa uuendamine;

iii) suure kaitseväärtusega alad, sealhulgas märgalad ja turbarabad, on kindlaks tehtud ja kaitstud;

iv) metsa ülestöötamise mõju pinnase kvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele on vähendatud miinimumini;

v) ülestöötamine ei ületa metsa pikaajalist tootmisvõimet.

6. Biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid võetakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse juhul, kui metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kelle tegutsemisalast metsa biomass on pärit, vastab järgmistele LULUCF-sektoriga seotud nõuetele:

i) ta on Pariisi kokkuleppe osaline ja selle kokkuleppe ratifitseerinud;

ii) ta on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaksmääratud panuse võrra, või on kehtestatud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt riiklikud või piirkondlikud seadused, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks; 

iii) tal on maakasutusest, sealhulgas metsandusest ja põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heite ja nende sidujates sidumise kohta andmete esitamiseks riiklik süsteem, mis vastab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe alusel võetud otsustes sätestatud nõuetele.

Kui esimeses lõigus osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse juhul, kui metsakinnistu tasandil on kehtestatud juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme säilimine.

Komisjon võib kehtestada kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastuvõetava rakendusaktiga tõendid, mis näitavad vastavust lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele.

Komisjon hindab kättesaadavate andmete põhjal 31. detsembriks 2023, kas lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriumid aitavad tegelikkuses minimeerida mittesäästliku metsa biomassi kasutamise riski ja täita LULUCF-sektori nõudeid. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuete muutmiseks.

ê 2009/28/EÜ

6. Ühenduses kasvatatud põllumajanduslik tooraine, mida kasutatakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuste ja vedelate biokütuste tootmiseks, saadakse vastavalt nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) 49 II lisa punktis A pealkirja all „Keskkond” ja punktis 9 loetletud nõuetele ja standarditele ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt määratletud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuetele.

ò uus

7. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuste, vedelate biokütuste ja metsa biomassist valmistatud biomasskütuste kasutamise tulemusena peab kasvuhoonegaaside heide vähenema:

a) 5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 50 %;

b) 5. oktoobril 2015 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 60 %;

c) pärast 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 70 %;

d) vähemalt 80 % elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest, mida kasutati pärast 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud käitistes, ja 85 % pärast 1. jaanuari 2026 tegevust alustanud käitistes.

Käitist käsitatakse tegevust alustatuna, kui biokütuste või vedelate biokütuste ning soojus- ja jahutusenergia ja elektri füüsiline tootmine biomasskütustest on alanud.

ê 2015/1513 Artikli 2 lõike 5 punkt a

ð uus

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetav biokütuste ja biopõlevvedelike kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on vähemalt 60 % pärast 5. oktoobrit 2015 tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste ja biopõlevvedelike puhul. Käitist käsitatakse tööd alustanuna, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse või biopõlevvedeliku tootmine.

Käitiste puhul, mis alustavad tööd 5. oktoobril 2015 või on tööd alustanud varem, on lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetav biokütuste ja biopõlevvedelike kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 35 % kuni 31. detsembrini 2017 ja vähemalt 50 % alates 1. jaanuarist 2018.

Biokütuste, ja biopõlevvedelike vedelate biokütuste ð ja soojus-, jahutus- ja elektrienergiat tootvates käitistes kasutatavate biomasskütuste ï kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 19 28 lõikele 1.

ò uus

8. Vähemalt 20 MW võimsusega käitistes biomasskütustest toodetud elektrit võetakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse üksnes juhul, kui selle tootmisel on kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34 määratletud tõhusa koostootmise tehnoloogiat. Seoses punktidega a ja b kohaldatakse käesolevat sätet üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist]. Lõike 1 punkti c kohaldamisel ei piira käesolev säte avaliku sektori toetust, mis on antud vastavalt kavadele, mis on heaks kiidetud [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist].

Esimest lõiku ei kohaldata sellistes käitistes toodetud elektri suhtes, mille kohta on liikmesriik saatnud komisjonile eriteate elektrivarustuskindlust ohustavate nõuetekohaselt põhjendatud riskide kohta. Pärast teate hindamist võtab komisjon vastu otsuse, võttes arvesse teates esitatud elemente.

ê 2009/28/EÜ

ð uus

7. Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nende kolmandate riikide ja liikmesriikide kohta, kes on ühenduses tarbitavate biokütuste või biokütuste tooraine oluliseks allikaks, ja lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide täitmise ning pinnase, vee ja õhu kaitseks võetud riiklike meetmete kohta. Esimene aruanne esitatakse 2012. aastal.

Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande mõju kohta, mida kasvav nõudlus biokütuste järele avaldab sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ühenduses ja kolmandates riikides, samuti ühenduse biokütusepoliitika mõju kohta toiduainete taskukohase hinnaga kättesaadavusele, eelkõige arengumaade elanikele, ning üldisemate arenguküsimuste kohta. Aruandes käsitletakse maakasutusõiguste järgimist. Aruandes esitatakse ühenduses tarbitava biokütuse tooraine oluliseks allikaks olevate nii kolmandate riikide kui ka liikmesriikide puhul andmed selle kohta, kas asjaomane riik on ratifitseerinud ja rakendanud kõik järgmised Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid:

sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon (nr 29);

ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon (nr 87);

konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest (nr 100);

töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlev konventsioon (nr 111);

töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon (nr 138);

lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon (nr 182).

Aruandes esitatakse ühenduses tarbitava biokütuse tooraine oluliseks allikaks olevate nii kolmandate riikide kui ka liikmesriikide puhul andmed selle kohta, kas asjaomane riik on ratifitseerinud ja rakendanud:

Cartagena bioohutuse protokolli;

ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni.

Esimene aruanne esitatakse 2012. aastal. Komisjon teeb vajadusel ettepanekuid parandusmeetmete kohta, eelkõige juhul, kui on olemas tõendid, et biokütuse tootmine avaldab olulist mõju toiduainete hindadele.

9. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2009 aruande biomassi energiaalase kasutusega (välja arvatud biokütused ja vedelad biokütused) seotud säästlikkuskava nõuete kohta. Nimetatud aruandele lisatakse vajadusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks ettepanekud biomassi muude energiaalaste kasutustega seotud säästlikkuskava kohta. Nimetatud aruanne ja selles sisalduvad ettepanekud põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel, võttes arvesse uusi arenguid innovatsiooniprotsessis. Kui sellel eesmärgil tehtud analüüs näitab, et asjakohane oleks teha parandusi seoses metsa biomassiga, V lisas sätestatud arvestusmeetodiga või biokütuste ja vedelate biokütuste suhtes rakendatud süsinikuvaru säästlikkuse kriteeriumidega, esitab komisjon vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule samaaegselt ettepanekud nende küsimuste käsitlemiseks.

8. 9. Liikmesriigid ei keeldu muudel säästlikkusega seotud põhjustel käesoleva artikli kohaselt saadud biokütuste ja vedelate biokütuste arvessevõtmisest lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel.

ò uus

10. Liikmesriigid võivad lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel kehtestada biomasskütuste suhtes täiendavad säästlikkuse nõuded.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1827

Biokütuste, ja vedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï säästlikkuse  ð ja kasvuhoonegaaside heite vähendamiseï  kriteeriumide järgimise kontrollimine

1. Kui biokütuseid, ja vedelaid biokütuseid ja ð biomasskütused ï  tuleb arvesse võtta ð artiklites 23 ja 25 ning ï  artikli 1726 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt artikli 2617 lõigetes 2–57 sätestatud säästlikkuse ð ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï  kriteeriumide täitmise tõestamisttõendamist. Sel põhjusel nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi, mis:

a) võimaldab ð näiteks mahutis, töötlemis- või logistikaüksuses, ülekande- ja jaotustaristus või -kohas ï omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse ð ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï näitajatega toorainet või biokütustbiokütuseid, ð vedelaid biokütuseid või biomasskütuseid ï ;

ò uus

b) võimaldab segada erineva energiasisaldusega toorainesaadetisi täiendava töötlemise eesmärgil, eeldusel et saadetiste suurust kohandatakse vastavalt nende energiasisaldusele;

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

bc) nõuab, et seguga oleks seotud teave punktis a osutatud saadetiste säästlikkuse ð ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï näitajate ja suuruste kohta; ja

cd) näitabnäeb ette, et segust eemaldatud kõigi saadetiste summat kirjeldatakse nii, et sellel oleksid samade koguste puhulnagu sellel oleks samad säästlikkuse näitajad ja samad kogused kui segule lisatud kõigi saadetiste summal, ð ning nõuab, et selline tasakaal saavutataks sobiva ajavahemiku jooksul ï.

ò uus

2. Saadetise töötlemisel kohandatakse teavet saadetise säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitajate kohta ning seostatakse see toodanguga kooskõlas järgmiste eeskirjadega:

a) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ja sellega seotud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitajaid, kohaldades ümberarvestustegurit, mis näitab biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmiseks töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet;

b) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on mitu toodet, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmiseks, kohaldatakse iga toote suhtes eraldi ümberarvestustegurit ning kasutatakse eraldi massibilanssi.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastatel 2010 ja 2012 aruanded lõikes 1 kirjeldatud massibilansi kontrollimeetodi toimimise kohta ja mõne või kõigi uut tüüpi tooraine, biokütuse või vedelate biokütustega seotud muu kontrollimeetodi kasutuselevõtmise võimaluste kohta. Oma hinnangus käsitleb komisjon selliseid kontrollimeetodeid, mille puhul ei pea teave säästlikkuse näitajate kohta olema füüsiliselt seotud konkreetse saadetise või seguga. Hinnangus võetakse arvesse vajadust säilitada kontrollisüsteemi terviklikkus ja tõhusus ning vältida samal ajal tarbetut koormust tööstusharule. Aruandele lisatakse vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks ettepanekud muude kontrollimeetodite kasutuselevõtmise kohta.

3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ettevõtjate poolt usaldusväärse teabe esitamine ð artikli 26 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse kohta ï  ning et teha liikmesriikide nõudmisel kättesaadavaks andmed, mida kasutati teabe koostamisel. Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ning esitaksid tõendid selle teostamise kohta. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Samuti hinnatakse selle käigus proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust.

Esimeses lõigus nimetatud teave sisaldab eelkõige teavet vastavuse kohta artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, asjakohast ja piisavat teavet pinnase, vee ja õhu kaitseks, rikutud maa taastamiseks ja veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks võetud meetmete kohta ning asjakohast ja piisavat teavet artikli 17 lõike 7 teises lõigus osutatud küsimuste arvessevõtmiseks võetud meetmete kohta.

Komisjon võtab kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, et koostada nimekiri käesoleva lõike esimeses kahes lõigus osutatud asjakohasest ja piisavast teabest. Komisjon tagab eelkõige, et nimetatud teabe esitamine ei tekitaks ülemäärast halduskoormust ettevõtjatele üldiselt või eelkõige väikemaapidajatele, tootjate organisatsioonidele ja kooperatiividele.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse nii ühenduses Ö liidus Õ toodetud kui ka imporditud biokütuste, javedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï korral.

Liikmesriigid esitavad käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud teabe kokkuvõtlikul kujul komisjonile. Komisjon avaldab selle teabe kokkuvõtte ð määruse [juhtimine] ï artiklis 24 nimetatud läbipaistvusplatvormil ð e-aruandluse platvormil ï, säilitades samal ajal tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

4. Ühendus püüab sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid lepinguid, mis sisaldavad sätteid käesoleva direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele vastavate säästlikkuse kriteeriumide kohta. Kui ühendus on sõlminud lepingud, mis sisaldavad sätteid artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide kohta, võib komisjon otsustada, et nimetatud lepingutega on tõestatud, et kõnealustes riikides kasvatatud toorainest toodetud biokütused ja vedelad biokütused vastavad kõnealustele säästlikkuse kriteeriumidele. Nimetatud lepingute sõlmimisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta meetmeid niisuguste alade säilitamiseks, mis pakuvad kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), meetmeid pinnase, vee ja õhu kaitseks, kaudseid maakasutuse muudatusi ja rikutud maa taastamist, veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmist ning artikli 17 lõike 7 teises lõigus osutatud küsimusi.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 6 alapunkt b (kohandatud)

ð uus

4. Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse biomasstoodete tootmise standardid, sisaldavad täpseid andmeid artikli 17 lõike 2 26 lõike 7 kohaldamise eesmärgil ja/või et kõnealuste kavadega tõestataksetõendatakse, et biokütuste, või biopõlevvedelike vedelate biokütuste ð või biomasskütuste ï  saadetised vastavad artikli 1726 lõigetes 2, 3, 4,ja 5 ja 6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, ja/või et materjale ei ole muudetud ega visatud ära tahtlikult, et saadetisele või selle osale kohalduks IX lisa. ð Kui ettevõtjad tõendavad metsa biomassi suhtes artikli 26 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele vastavust, võivad nad otsustada esitada vahetult vajalikud tõendid metsakinnistu tasandil . ï Komisjon võib otsustada, et nimetatud kavad sisaldavad täpseid andmeid, mis annavad teavet meetmete kohta, mida on võetud niisuguste alade säilitamiseks, mis pakuvad kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), pinnase, vee ja õhu kaitseks, rikutud maa taastamiseks ning veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ning artikli 17 lõike 7 teises lõigus osutatud küsimuste kohta. Komisjon võib samuti tunnustada maa-alasid selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse artikli 2617 lõike 23 punkti b alapunktis ii nimetatud eesmärkidel.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

Komisjon võib otsustada, et ð kõnealused ï vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad , millega mõõdetakse kasvuhoonegaaside vähenemist, sisaldavad täpseid andmeid artikli 17 lõike 2 kohaldamiseks. ð täpset teavet meetmete kohta, mida on võetud ï ð pinnase, vee ja õhu kaitsmiseks, rikutud maa taastamiseks ning veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste ja vedelate biokütuste sertifitseerimiseks ï

Komisjon võib otsustada, et maa, mis on hõlmatud tõsiselt rikutud või tugevalt saastunud maa parandamise riikliku või piirkondliku taastamisprogrammiga, vastab V lisa C osa punktis 9 osutatud kriteeriumidele.

5. Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 4 kohaseid otsuseid vastu üksnes siis, kui asjaomane leping või kava vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele. Kasvuhoonegaaside vähenemise mõõtmise kavad peavad vastama ka V ð või VI ï lisa metodoloogilistele nõuetele. Artikli 2617 lõike 23 punkti b alapunktis ii nimetatud suure bioloogilise mitmekesisusega alade puhul peavad selliste alade nimekirjad vastama piisavatele objektiivsusstandarditele, olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega ning nägema ette asjakohased edasikaebamismenetlused.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 6 alapunkt c

ð uus

Lõikes 4 osutatud vabatahtlike kavade (edaspidi „vabatahtlikud kavad) kohta avaldatakse korrapäraselt ning vähemalt üks kord aastas nende sõltumatuks auditeerimiseks kasutatavate sertifitseerimisasutuste nimekiri, näidates iga sertifitseerimisasutuse puhul, milline üksus või riiklik asutus on seda tunnustanud ja milline üksus või riiklik asutus teostab selle üle järelevalvet.

Eelkõige pettuste ärahoidmiseks võib komisjon ð selle tagamiseks, et säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimist kontrollitakse tõhusal ja ühtsel viisil ï  riskianalüüsi või käesoleva artikli lõike 6 teises lõigus osutatud aruannete alusel täpsustada sätestada ð üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas nõuetekohased usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja ï sõltumatu auditi standardeid ja nõuda kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist.  ð Kõnealuste standardite sätestamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu halduskoormuse vähendamise vajadusele. ï Seda tehakse rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 2531 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Selliste aktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada kehtetuks vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused, kui kõnealuste kavadega ei rakendata selliseid standardeid ettenähtud tähtaja jooksul.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 6 alapunkt d (kohandatud)

ð uus

6. Käesoleva artikli lõike 4 kohased otsused võetakse vastu kooskõlas artikli 2531 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat.

Komisjon nõuab, et iga vabatahtliku kava puhul, mille kohta on tehtud lõike 4 kohane otsus, esitatakse hiljemalt 6. oktoobriks 2016 ja seejärel igal aastal 30. aprilliks komisjonile aruanne, milles on hõlmatud kõik käesoleva lõike kolmandas lõigus esitatud punktid. Üldjuhul hõlmab aruanne eelmist kalendriaastat. Esimene aruanne hõlmab vähemalt kuut kuud alates 9. septembrist 2015. Aruande esitamise nõuet kohaldatakse ainult selliste vabatahtlike kavade suhtes, mis on toiminud vähemalt 12 kuud.

Hiljemalt 6. aprilliks 2017 ja seejärel artikli 23 lõike 3 kohaselt esitatavates aruannetes esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse käesoleva lõike teises lõigus osutatud aruandeid, vaadatakse läbi selliste lõikes 4 osutatud lepingute või vabatahtlike kavade toimimine, mille kohta on vastu võetud käesoleva artikli kohane otsus, ning tehakse kindlaks parimad tavad. Aruanne põhineb parimal olemasoleval teabel, sealhulgas sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, ning asjaomaste lepingute ja kavade kohaldamisel saadud kogemustel. Aruandes analüüsitakse järgmist:

üldiselt:

auditite sõltumatus, meetod ja sagedus, võttes arvesse nii komisjoni poolt sellega seoses asjaomase kava heakskiitmise ajal kavaga seotud dokumentides esitatut kui ka võrdlust valdkonna parimate tavadega;

rikkumiste tuvastamise ja nende menetlemise meetodite olemasolu, nende kohaldamise kogemused ja läbipaistvus, pöörates erilist tähelepanu kava osaliste poolt toime pandud või väidetavalt toime pandud tõsiste rikkumiste menetlemisele;

läbipaistvus, eelkõige kava kättesaadavus, toorainete päritoluriikides või -piirkondades kohaldatavatesse keeltesse tõlgitud tekstide olemasolu, sertifitseeritud ettevõtjate loetelu, asjaomaste sertifikaatide ning auditiaruannete kättesaadavus;

sidusrühmade kaasamine, eelkõige konsulteerimine põlis- ja kohalike kogukondadega enne otsuse tegemist kava koostamise ja läbivaatamise ning auditite läbiviimise ajal, ning vastus nende panustele;

kava üldine töökindlus, eelkõige seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse audiitorite ja asjaomase kavaga seotud asutuste akrediteerimise, kvalifitseerimise ja sõltumatuse suhtes;

kava ajakohastamine seoses turuga, sertifitseeritud lähteainete ja biokütuste kogus päritoluriigi ja liigi kaupa, osalejate arv;

sellise süsteemi rakendamise lihtsus ja tõhusus, mille abil teostatakse järelevalvet kava puhul selles osalejatele säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kohta antavate tõendite üle ja mis on mõeldud pettuste vältimiseks, eelkõige võimalike pettusjuhtumite ja muu eeskirjade eiramise tuvastamiseks, menetlemiseks ja edasiseks uurimiseks, ning asjakohasel juhul tuvastatud pettuste või eeskirjade eiramise juhtumite arv,

ning eelkõige:

üksuste võimalused saada luba sertifitseerimisasutuste tunnustamiseks ja järelevalveks;

sertifitseerimisasutuste tunnustamise või akrediteerimise kriteeriumid;

sertifitseerimisasutuste järelevalve eeskirjad;

parimate tavade edendamise hõlbustamise või parandamise võimalused.

Komisjon avaldab vabatahtlike kavade kohta koostatud aruanded ð määruse [juhtimine] ï artiklis 24 osutatud läbipaistvusplatvormilð e-aruandluse platvormil ï kas kokkuvõtlikul kujul või vajaduse korral tervikuna.

ò uus

Liikmesriigid võivad koostada riiklikud kavad artikli 26 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kogu järelevalveahelas, hõlmates riigi pädevaid asutusi.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 6 alapunkt d (kohandatud)

ð uus

Liikmesriik võib oma riiklikust kavast teavitada komisjoni. Komisjon annab sellisele kavale hinnangu eelisjärjekorras. Otsus sellise teavitatud riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele võetakse vastu kooskõlas artikli 2531 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, et hõlbustada biokütuste, ja biopõlevvedelike vedelate biokütuste ð ja biomasskütuste ï säästlikkuse ð ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï kriteeriumide järgimise kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Kui otsus on positiivne, siis ei keelduta käesoleva artikliga kooskõlas kehtestatud kava vastastikusest tunnustamisest kõnealuse liikmesriigi kavaga, mis puudutab artikli 2617 lõigetes 2–75 sätestatud säästlikkuse ð ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï  kriteeriumidele vastavuse kontrollimist.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

7. Kui ettevõtja esitab tõendeid või andmeid, mis on saadud vastavalt lepingule või kavale, mille suhtes on tehtud lõike 4 ð või 6 ï kohane otsus (vastavalt kõnealuse otsuse ulatusele), ei nõua liikmesriik tarnijalt artikli 2617 lõigetes 2–75 sätestatud säästlikkuse ð ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ï  kriteeriumide järgimise tõendamiseks täiendavate tõendite ega käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus nimetatud meetmete kohta teabe esitamist.

ò uus

Liikmesriikide pädevatel asutusel lubatakse teostada järelevalvet riikliku akrediteerimisasutuse akrediteeritud ja vabatahtliku kava raames sõltumatut audeerimist tegevate sertifitseerimisasutuste üle.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 6 alapunkt e

8. Komisjon uurib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel artikli 17 kohaldamist seoses biokütuse allikaga ning otsustab kuue kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, kas asjaomane liikmesriik võib võtta kõnealusest allikast pärit biokütust arvesse artikli 17 lõike 1 kohaldamisel.

ê 2009/28/EÜ

9. Hiljemalt 31. detsembriks 2012 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb järgmist:

säästlikkuse kriteeriume käsitleva teabe esitamiseks loodud süsteemi tõhusust ning ja

kas õhu, pinnase ja vee kaitseks on võimalik ja asjakohane kehtestada kohustuslikke nõudeid, võttes arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid ja ühenduse rahvusvahelisi kohustusi.

Komisjon teeb vajadusel ettepanekuid parandusmeetmete kohta.

ê 2009/28/EÜ artikkel 19 lõiked 1, 2. (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1928

Biokütustest, ja vedelatest biokütustest ð ja biomasskütustest ï kasvuhoonegaaside heitele tulenevatulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamine 

1. Artikli 2617 lõike 72 kohaldamisel arvutatakse biokütuste, ja vedelate biokütuste ð ja biomasskütusteï  kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist järgmiselt:

a) kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on  ð biokütuste ja vedelate biokütuste jaoks ï  sätestatud V lisa A või B osas ja  ð biomasskütuste jaoks VI lisa A osasï  ja kui kõnealuste biokütuste või vedelate biokütuste V lisa C osa punkti 7 ð ja biomasskütuste VI lisa B osa punkti 7ï  kohaselt arvutatav el-väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem, kasutades seda vaikeväärtust; või

b) kasutades V lisa C osas ð biokütuste ja vedelate biokütuste ning VI lisa B osas biomasskütuste jaoks ï  sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust; või

c) kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa C osa punktis 1 esitatud valemi Ö valemite Õ tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada V lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtusi, ning kõigi teiste tegurite puhuljaoks V lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi.; Ö või Õ 

ò uus

d) kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa B osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada VI lisa C osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi.

ê 2009/28/EÜ artikkel 19 lõiked 1, 2. (kohandatud)

ð uus

2. Liikmesriigid esitavad ð võivad esitada ï komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2010 aruanded, mis sisaldavadb loetelu ð teavet põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tuleneva tüüpilise kasvuhoonegaaside heite kohta ï  nende territooriumi aladel kohta, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) 50 kohaselt liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 2. või madalamale tasandile, kus põllumajandusliku tooraine viljelusest tekkivad tüüpilised kasvuhoonegaaside heitkogused on eelduste kohaselt käesoleva direktiivi V lisa D osas pealkirja all „Viljeluse summeerimata vaikeväärtused” esitatud heitkogustest väiksemad või nendega võrdsed, lisades aruandele meetodi kirjelduse ja kõnealuse loetelu koostamiseks kasutatud andmedð Aruannetele lisatakse heitkoguste taseme arvutamiseks kasutatud meetodi ja andmete kirjeldus. ïNimetatud meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 7 alapunkt a (kohandatud)

ð uus

3. Liikmesriikide puhul lõikes 2 osutatud aruannetes ning vVäljaspool liitu asuvate territooriumide puhul võidakse komisjonile esitada pädevate asutuste poolt koostatud, lõikes 2 osutatud aruannetega samaväärsedtes aruandednetes võidakse komisjonile esitada tüüpilised põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused.

4. Komisjon võib otsustada kooskõlas artikli 3125 lõikes 23 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetava rakendusaktiga, et käesoleva artikli lõigetes Ö 2 ja Õ lõikes 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada Ö aruannetes nimetatud Õ piirkondades ð põllumajandusliku biomassi ï biokütuste ja biopõlevvedelike lähteainete kasvatamisega kõnealustes  piirkondades seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 17 26 lõike 2 7 kohaldamisel. ð Seepärast võib kõnealuseid andmeid kasutada kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtuste asemel, mis on biokütuste ja vedelate biokütuste puhul esitatud V lisa D või E osas ning biomasskütuste puhul VI lisa C osas. ï

5. Komisjon koostab ja avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande V lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogustele.

Kui esimeses lõigus osutatud aruannetest nähtub, et V lisa B ja E osa hinnangulisi tüüpilisi ja vaikeväärtusi oleks uusimate teaduslike tõendite alusel vaja kohandada, siis esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 7 alapunkt c (kohandatud)

ð uus

57. Komisjon vaatab V ð ja VI ï  lisa korrapäraselt läbi, et lisada ð või muuta ï põhjendatud juhtudel väärtusi samast või muust toorainest biokütusteð , vedelate biokütuste ja biomasskütuste ï tootmise uute viiside jaoks. Kõnealuse läbivaatamise käigus kaalutakse ka V lisa C osas ð ja VI lisa B osas ï sätestatud metoodika muutmist eelkõige järgmistes küsimustes:

jäätmete ja jääkide arvestamise meetod,

kaassaaduste arvestamise meetod,

koostootmise arvestamise meetod ning ja

põllumajanduskultuuride jääkidele antud kaassaaduste seisund.

Taimsete või loomsete õlide jäätmetest toodetud biodiisli vaikeväärtused vaadatakse läbi nii kiiresti kui võimalik. Kui komisjoni läbivaatamise käigus järeldatakse, et V  ð või VI ï lisa tuleks täiendadað muuta ï, siis on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 3225a vastu delegeeritud õigusakte V lisa A, B, D ja E osas hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamiseks selliste biokütuse ja biopõlevvedeliku tootmisviiside kohta, mille spetsiifilised tegurid ei ole nimetatud lisaga veel hõlmatud, kuid mitte väärtuste eemaldamiseks ega muutmiseks.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

Kõigi V ð ja VI ï lisa vaikeväärtuste loetelus tehtavate kohanduste või muudatuste puhul peetakse kinni järgmisest:

on vaikeväärtused juhul, kui teguri panus üldisesse heitkogusesse on väike või kui muutus on piiratud või kui tegelike väärtuste kindlakstegemine on väga kulukas või keerukas, on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsesside tüüpilised väärtused;.

kõikidel muudel juhtudel on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsessidega võrreldes konservatiivsed.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 7 alapunkt d (kohandatud)

ð uus

68. Komisjon võib V lisa C osa punkti 9 ð ja VI lisa B osa ï ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtta vastu rakendusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid, Ö sealhulgas Õ ja määratlused ð , ümberarvutustegurid, arvutused haritava maa pealse ja aluse süsinikuvaru muutumisest põhjustatud iga-aastase kasvatamisest tuleneva heitkoguse ja /või selle vähenemise kohta ning arvutused CO2 sidumise, süsinikusidujate asendamise ja CO2 geoloogilise säilitamise abil saavutatud heitevähenemise kohta ï. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 3125 lõikes 23 osutatud kontrollimenetlusega.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 2029

Rakendusmeetmed

Artikli 2617 lõike 23 teises lõigus ð ja lõikes 6 ï, artikli 18 lõike 3 kolmandas lõigus, artikli 27 18 lõikes 6, artikli 18 lõikes 8, artikli 19 lõikes 5, artikli 2819 lõike 57 esimeses lõigus ja artikli Ö 28 19 lõikes 6 Õ 8 osutatud rakendusmeetmetega võetakse samuti täielikult arvesse direktiivi 98/70/EÜ 51 artikli 7a eesmärke.

ê 2009/28/EÜ

Artikkel 22

Liikmesriikide aruandlus

1. Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile aruande taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ja edendamise edusammude kohta hiljemalt 31. detsembriks 2011 ning seejärel iga kahe aasta järel. Viimane nõutav aruanne on hiljemalt 31. detsembriks 2021 esitatav kuues aruanne.

Aruandes esitatakse eelkõige järgmised üksikasjad:

taastuvatest energiaallikatest toodetud energia valdkondlik (elektrienergia, soojus ja jahutus ning transport) ja üldine osakaal vastavalt artiklile 5 kahe eelneva kalendriaasta jooksul ning riigi tasandil võetud või kavandatavad meetmed taastuvatest energiaallikatest toodetud energia suurendamise edendamiseks, pidades silmas I lisa B osas esitatud soovituslikku kujunemiskõverat;

toetuskavade ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamisega seotud muude meetmete kehtestamine ja toimimine ning liikmesriikide riiklikes taastuvenergia tegevuskavades sätestatud meetmetes toimunud arengud ning teave toetust saanud elektri jaotuse kohta lõpptarbijate vahel vastavalt direktiivi 2003/54/EÜ artikli 3 lõikele 6;

kuidas liikmesriik on oma toetuskavad struktureerinud, et võtta arvesse taastuvenergiarakendusi, mis annavad muude sarnaste rakendustega võrreldes lisakasu, kuid millel võivad olla ka suuremad kulud, sealhulgas biokütuste tootmine jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist;

taastuvatest energiaallikatest toodetava elektri-, soojus- ja jahutusenergia päritolutagatiste süsteemi toimimine ning süsteemi usaldusväärsuse ja pettustevastase kaitse tagamiseks võetud meetmed;

taastuvatest energiaallikatest toodetud energia arengut takistavate regulatiivsete ja muude tõkete eemaldamisega seotud haldusmenetluste hindamisel ja parandamisel tehtud edusammud;

meetmed, mis on võetud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia edastamise ja jaotuse tagamiseks ning artikli 16 lõikes 3 osutatud kulude kandmist ja jagamist käsitlevate raamistike ja eeskirjade parandamiseks;

energia saamiseks vajalike biomassiressursside kättesaadavuse ja kasutusega seotud arengud;

liikmesriigis toimunud tarbijahinna ja maakasutuse muudatused, mis on seotud biomassi ja muude taastuvatest energiaallikatest toodetud energiavormide suurenenud kasutusega;

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 9 alapunkt a

IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste väljatöötamine ja osakaal, sealhulgas ressursside hindamine, keskendudes toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustega asendamise jätkusuutlikkusega seotud aspektidele, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid ja biomassi astmelisuse põhimõtet, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke majanduslikke ja tehnilisi asjaolusid, pinnases leiduva süsinikuvaru ning pinnase ja ökosüsteemide kvaliteedi vajalikul tasemel hoidmist;

ê 2009/28/EÜ

bioloogilisele mitmekesisusele, veevarudele ning vee ja pinnase kvaliteedile biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisest tulenev hinnanguline mõju liikmesriigis;

taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamisest tulenev kasvuhoonegaasi heitkoguste hinnanguline netovähenemine;

liikmesriigi hinnanguline ülemäärane taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kogus võrreldes soovitusliku kujunemiskõveraga, mille võiks teistesse liikmesriikidesse üle kanda, ning ühisprojektide hinnangulised võimalused kuni aastani 2020;

liikmesriigi hinnanguline nõudlus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia järele kuni aastani 2020, mida ei rahuldata kodumaise toodanguga;

teave selle kohta, kuidas on prognoositud biolagunevate jäätmete osakaalu energia tootmiseks kasutatavates jäätmetes ning milliseid meetmeid on võetud selliste prognooside parandamiseks ja kontrollimiseks; ja

ê 2015/1513 artikli 2 punkti 9 alapunkt b

biokütuste ja biopõlevvedelike kogused iga VIII lisa A osas loetletud lähteainerühmale vastava energiaühiku kohta, mida liikmesriik on arvesse võtnud artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud eesmärkidele vastavuse saavutamiseks.

ê 2009/28/EÜ

2. Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste netovähenemist prognoosides võib liikmesriik lõikes 1 osutatud aruannete jaoks kasutada V lisa A ja B osas esitatud tüüpilisi väärtusi.

3. Oma esimeses aruandes kirjeldab liikmesriik, kas ta kavatseb teha järgmist:

luua ühe haldusasutuse, kes vastutaks taastuvenergiat tootvate käitiste loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimistaotluste menetlemise eest ning osutaks taotlejatele abi;

näha ette taastuvenergiat tootvate käitiste planeerimis- ja loataotluste automaatse heakskiitmise, kui lube andev asutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vastanud; või

osutada geograafilistele asukohtadele, mis sobivad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamiseks maakasutuse planeerimise raames ning kaugkütte ja -jahutuse võrgustike loomiseks.

4. Liikmesriigil on igas aruandes võimalik parandada eelmiste aruannete andmeid.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

è1 2015/1513 artikli 2 punkti 10 alapunkt a

ð uus

Artikkel 2330
Komisjoni teostatav kontroll ja esitatavad aruanded 

1. Komisjon kontrollib ühenduses Ö liidus Õ tarbitavate biokütuste, ja vedelate biokütuste ja ð biomasskütuste ï  päritolu ning ühenduses Ö liidus Õ ja peamistes kolmandates tarnijariikides nende tootmisest, sealhulgas põllumaaks muutmisest, maakasutusele avalduvat mõju. Selline kontroll põhineb artikli 22 lõike 1 kohaselt liikmesriikide esitatud ð lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel ning vastavatel eduïaruannetel, ðmis on nõutud määruse [juhtimine] artiklite 3, 15 ja 18 kohaselt,ï ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel ja muudel asjakohastel andmetel. Komisjon kontrollib ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduainetega kindlustatusele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju. è1 --- ç

2. Komisjon peab kolmandate riikide ning biokütuste, ð vedelate biokütuste ja biomasskütuste ï  tootja- ja tarbijaorganisatsioonidega ning kodanikuühiskonnaga dialoogi ning vahetab teavet seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud kohaste biokütuseid, ja vedelaid biokütuseid ð ja biomasskütuseid ï käsitlevate meetmete üldise rakendamisega. Komisjon pöörab sellega seoses erilist tähelepanu mõjule, mida biokütuste  ð ja vedelate biokütuste ï  tootmine võib avaldada toiduainete hindadele.

3. Komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded, mis põhinevad liikmesriikide poolt artikli 22 lõike 1 kohaselt esitatud aruannetel ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrollimistel ja analüüsidel. Esimene aruanne esitatakse 2012. aastal.

ê 2015/1513 artikli 2 punkti10 alapunkt b

4. Biokütuste ja biopõlevvedelike kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevas aruandes kasutab komisjon liikmesriikide poolt kooskõlas artikli 22 lõike 1 punktiga o teatatud koguseid, sealhulgas maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgseid keskmiseid väärtusi ja selle ulatust, võttes aluseks VIII lisas sätestatud tundlikkusanalüüsi. Komisjon teeb maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgse keskmise väärtuse ja tundlikkusanalüüsi alusel leitud ulatuse üldsusele kättesaadavaks. Lisaks hindab komisjon, kas ja kuidas muutuks otsese heitkoguste vähenemise prognoos, kui kaassaadusi võetaks arvesse asendusmeetodi abil.

ê 2009/28/EÜ

5. Oma aruannetes analüüsib komisjon eelkõige järgmist:

erinevate biokütuste suhteline keskkonnatulu ja -kulu, ühenduse impordipoliitika mõju kõnealusele tulule ja kulule, mõju varustuskindlusele ning kodumaise toodangu ja impordi vahel tasakaalustatud lähenemisviisi saavutamise võimalused;

biokütuste kasvava nõudluse mõju jätkusuutlikkusele ühenduses ja kolmandates riikides, võttes arvesse majanduslikku ja keskkonnamõju, sealhulgas mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

artikli 17 lõikega 3 hõlmamata suure bioloogilise mitmekesisusega geograafiliste alade teaduslikult objektiivne kindlaksmääramine;

biomassi kasvava nõudluse mõju biomassi kasutavatele valdkondadele;

ê 2015/1513 artikli 2 punkti10 alapunkt c

IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste kättesaadavus ja jätkusuutlikkus, sealhulgas toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustega asendamise mõju hindamine, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid ja biomassi astmelisuse põhimõtet, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke majanduslikke ja tehnilisi asjaolusid, pinnases leiduva süsinikuvaru ning pinnase ja ökosüsteemide kvaliteedi vajalikul tasemel hoidmist;

teave kõigi tootmisviisidega seotud maakasutuse kaudset muutust käsitlevate olemasolevate teadusuuringute tulemuste kohta ja nende analüüs, sealhulgas hinnang selle kohta, kas on võimalik vähendada maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate heitkoguste hinnanguliste väärtuste määramise aluseks oleva analüüsi juures täheldatud ebakindlust, ja kas on võimalik arvesse võtta liidu poliitika, näiteks keskkonna-, kliima- ja põllumajanduspoliitika võimalikku mõju, ning ja

tehnika areng ning muudest kui toiduks kasutatavatest eriotstarbelistest peamiselt energia tootmiseks kasvatatavatest kultuuridest liidus toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike kasutust, majanduslikke ja keskkonnaalaseid mõjusid käsitlevate andmete kättesaadavus liidus.

ê 2009/28/EÜ

Komisjon teeb vajadusel ettepanekuid parandusmeetmete kohta.

6. Liikmesriikide poolt artikli 22 lõike 3 kohaselt esitatud aruannete alusel analüüsib komisjon liikmesriikide võetud nende meetmete tõhusust, millega luuakse üks haldusasutus, kes vastutaks käitiste loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimistaotluste menetlemise eest ning osutaks taotlejatele abi.

7. Et parandada rahastamist ja kooskõlastamist artikli 3 lõikes 1 osutatud 20 % eesmärgi saavutamiseks, esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2010 taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat käsitleva analüüsi ja tegevuskava, mille eesmärk on eelkõige:

struktuurifondide ja raamprogrammide parem kasutamine;

Euroopa Investeerimispanga ja teiste avalike finantsinstitutsioonide vahendite parem ja suurem kasutamine;

parem juurdepääs riskikapitalile, eelkõige analüüsides ühenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiasse investeerimise riskijagamisrahastu teostatavust; selline riskijagamisrahastu sarnaneks ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi algatusega, mis on suunatud kolmandatele riikidele;

ühenduse ja riikliku rahastamise ning muud liiki toetamise parem kooskõlastamine ning ja

parem kooskõlastamine selliste taastuvenergia algatuste toetamiseks, mille edu sõltub osaliste tegevusest mitmes liikmesriigis.

8. Hiljemalt 31. detsembriks 2014 esitab komisjon aruande, mis käsitleb eelkõige järgmist:

artikli 17 lõike 2 teises lõigus osutatud kuupäevadest kohaldatava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumkünniste läbivaatamine, võttes aluseks mõjuhinnangu, milles võetakse arvesse eelkõige tehnoloogilist arengut, olemasolevaid tehnoloogiaid ja suure kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise võimega esimese ja teise põlvkonna biokütuste kättesaadavust;

ê 2015/1513 artikli 2 punkti10 alapunkt d

seoses artikli 3 lõikes 4 osutatud eesmärkidega ülevaade, milles käsitletakse järgmisi aspekte:

eesmärgi saavutamiseks rakendatavate meetmete kulutõhusus;

hinnang eesmärkide saavutamise teostatavusele, tagades samas biokütuste säästva tootmise liidus ja kolmandates riikides, ja võttes arvesse majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid mõjusid, sealhulgas kaudset mõju bioloogilisele mitmekesisusele, ning teise põlvkonna biokütuste kaubanduslikku kättesaadavust;

eesmärkide rakendamise mõju toiduainete taskukohase hinnaga kättesaadavusele;

elektri-, hübriid- ja vesinikmootoriga sõidukite kaubanduslik kättesaadavus ning transpordisektoris kasutatava taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks valitud metoodika;

spetsiifiliste turutingimuste hindamine, võttes arvesse eelkõige turge, kus transpordis kasutatavad kütused moodustavad üle poole energia lõpptarbimisest, ning turge, mis täielikult sõltuvad biokütuste impordist;

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

hinnang käesoleva direktiivi rakendamisele, eelkõige seoses koostöömehhanismidega, tagamaks, et koos liikmesriikide võimalusega jätkata artikli 3 lõikes 3 osutatud riiklike toetuskavade kasutamist, võimaldaksid need mehhanismid liikmesriikidel saavutada I lisas kindlaks määratud tehnoloogilise arengu riiklikud eesmärgid parima kulude ja tulude suhtega, ning järeldused taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 20 % osakaalu eesmärgi saavutamiseks ühenduse tasandil.

Nimetatud aruande alusel esitab komisjon vajaduse korral ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse eespool loetletud elemente, eelkõige:

punkti a elemendi osas kõnealuses punktis viidatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtaseme muutmist; ja

punkti c elemendi osas käesolevas direktiivis sätestatud koostöömeetmete asjakohaseid kohandusi, et parandada nende tõhusust 20 % eesmärgi saavutamisel. Need ettepanekud ei mõjuta 20 % eesmärki ega liikmesriikide kontrolli riiklike toetuskavade ja koostöömeetmete üle.

39. Komisjon esitab 2018 Ö 2026 Õ. aastal Euroopa taastuvenergia tegevuskava 2020. aasta järgseks ð õigusakti ettepaneku taastuvenergia edendamise õigusraamistiku kohta 2030. aasta järgseks ï perioodiks.

Tegevuskavale lisatakse vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks 2020. aasta järgset perioodi käsitlevad ettepanekud. Tegevuskavas ð Kõnealuses ettepanekus ï võetakse arvesse käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemusið , sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega seoses, ï ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga seotud tehnoloogilist arengut.

410. Komisjon esitab 2021 Ö 2032 Õ. aastal aruande käesoleva direktiivi kohaldamise läbivaatamise kohta. Selles aruandes käsitletakse eelkõige järgmiseid elemente, mis on võimaldanud liikmesriikidel saavutada I lisas kindlaks määratud riiklikud eesmärgid parima kulude ja tulude suhtega:

   prognooside ja riiklike taastuvenergia tegevuskavade ettevalmistamise protsess;

   koostöömehhanismide tõhusus;

   taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga seotud tehnoloogiline areng, sealhulgas biokütuste kasutamise arendamine kaubanduslikus lennunduses;

   riiklike toetuskavade tõhusus ja

   komisjoni lõigetes 8 ja 9 osutatud aruannete järeldused.

Artikkel 24

Läbipaistvusplatvorm

1. Komisjon loob internetis avaliku läbipaistvusplatvormi. Kõnealune platvorm aitab kaasa läbipaistvuse suurendamisele ning hõlbustab ja edendab liikmesriikide koostööd, eelkõige artiklis 6 nimetatud statistiliste ülekannete ning artiklites 7 ja 9 nimetatud ühisprojektide alal. Lisaks saab seda platvormi kasutada sellise asjakohase teabe avalikustamiseks, mida komisjon ja liikmesriik peavad esmatähtsaks käesolevast direktiivist ja selle eesmärkidest lähtudes.

2. Komisjon avalikustab läbipaistvusplatvormil järgmise teabe, vajaduse korral kokkuvõtlikul kujul, tagades tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse:

liikmesriikide taastuvenergia tegevuskavad;

artikli 4 lõikes 3 nimetatud liikmesriikide prognoosidokumendid, mida täiendatakse nii kiiresti kui võimalik komisjoni kokkuvõttega ülemäärase toodangu ja hinnangulise impordinõudluse kohta;

liikmesriikide koostööpakkumised statistiliste ülekannete või ühisprojektide kohta vastavalt asjaomase liikmesriigi taotlusele;

artikli 6 lõikes 2 osutatud teave liikmesriikidevaheliste statistiliste ülekannete kohta;

artikli 7 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 9 lõigetes 4 ja 5 osutatud teave ühisprojektide kohta;

artiklis 22 osutatud liikmesriikide riiklikud aruanded;

artikli 23 lõikes 3 osutatud komisjoni aruanded.

Teabe esitanud liikmesriigi taotluse korral komisjon siiski ei avalikusta artikli 4 lõikes 3 osutatud liikmesriikide prognoosidokumente või artikli 22 lõike 1 punktide l ja m kohaselt liikmesriikide koostatud aruannetes sisalduvat teavet.

ê 2015/1513 artikkel 2

ð uus

Artikkel 2531

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab taastuvate energiaallikate komitee, ð energialiidu juhtimise komiteeï välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 52 tähenduses ð ja töötab käesoleva määruse jaoks asjakohastes sektoripõhistes koosseisudes ï.

2. Biokütuste ja biopõlevvedelike jätkusuutlikkusega seotud küsimustes abistab komisjoni biokütuste ja biopõlevvedelike jätkusuutlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

23. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

ê 2015/1513 artikli 2 punkt 12 (kohandatud)

Artikkel 25a32

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 5, artikli Ö 7 lõikes 5 ,Õ 5 lõikes 5artikli Ö 7 lõikes 6, artikli 19 lõikes 11, artikli 19 lõikes 14, artikli 25 lõikes 6 Õ ja artikli Ö 28 lõikes 5 Õ 19 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. oktoobrist 2015 Ö 1. jaanuarist 2021 Õ.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 5, Ö artikli 7 lõikes 5 Õ, artikli 5 lõikes 5 Ö 7 lõikes 6, artikli 19 lõikes 11, artikli 19 lõikes 14, artikli 25 lõikes 6 Õ ja artikli Ö 28 lõikes 5 Õ 19 lõikes 7

osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Ö 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Õ

ê 2015/1513 artikli 2 punkt 12 (kohandatud)

45. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

56. Artikli 3 lõike 5, artikli Ö 7 lõike 5 Õ, 5 lõike 5 Ö artikli 7 lõike 6, artikli 19 lõike 11, artikli 19 lõike 14, artikli 25 lõike 6 Õ ja artikli 28 lõike 519 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

Artikkel 26

Muutmine ja kehtetuks tunnistamine

1. Direktiivi 2001/77/EÜ artikkel 2, artikli 3 lõige 2 ja artiklid 4–8 jäetakse välja alates 1. aprillist 2010.

2. Direktiivi 2003/30/EÜ artikkel 2, artikli 3 lõiked 2, 3 ja 5 ning artiklid 5 ja 6 jäetakse välja alates 1. aprillist 2010.

3. Direktiivid 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 2733

Ülevõtmine

1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ð 30. juuniks 2021 ï 5. detsember 2010., ð välja arvatud seoses artikliga 14 ning I, II, IV, VII ja VIII lisaga ï. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata kõnealuste normide teksti.

Kui liikmesriigid need normidsätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Ö Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. Õ

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

ò uus

Artikkel 34

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2009/28/EÜ, mida on muudetud XI lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XI lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XII lisa vastavustabelile.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

Artikkel 2835

Jõustumine 

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas Ö 1. jaanuaril 2021 Õ.

Artikkel 2936

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1) 2015. aasta 19–20. märtsi ja 17–18. detsembri ning 2016. aasta 17–18. märtsi Euroopa Ülemkogu järeldused.
(2) Allikas: Bloomberg New Energy Finance (2014). 2030 Market Outlook; Rahvusvaheline Energiaagentuur (2014). World Energy Investment Outlook.
(3) 40 % energia lõpptarbimisest, vastavalt PRIMES EUCO27 stsenaariumile.
(4) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(5) Arvamustega on võimalik tutvuda siin: http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/cia_2016_en.htm . Täpsemad märkused õiguskontrollikomitee märkuste kohta on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu I lisas.
(6) Vt nt elektrisektori reguleerimise Euroopa foorumi 13.–14. juunil 2016 toimunud kohtumise järeldusi: „foorum kutsub komisjoni üles töötama taastuvenergia direktiivi läbivaatamise osana välja toetuskavasid käsitlevad ühiseeskirjad, mis võimaldaksid turupõhist ja piirkonnapõhisemat lähenemisviisi taastuvenergiavaldkonnale.“
(7) ELi kütte- ja jahutusstrateegia, COM (2016) 51 final.
(8) Persson & Muenster (2016). Current and future prospects for heat recovery from waste in European district heating systems: A literature and data review. Energy, september 2016.
(9) Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia, COM(2016) 501 final.
(10) ELT C 77, 31.3.2009, lk 43.
(11) ELT C 325, 19.12.2008, lk 12.
(12) Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16–62.
(14) Vt XI lisa A osa.
(15) „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ (COM/2014/015 final).
(16) EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33.
(17) ELT L 123, 17.5.2003, lk 42.
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L...).
(19) Ö Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv XXXX/XX/EL elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta (ELT L...). Õ
(20) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.
(21) ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 82.
(22) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 65.
(23) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.
(24) ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3).
(26) ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
(28) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
(31) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
(32) ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 239, 15.9.2015, lk 1).
(34) Nõukogu 29. mai 1989. aasta otsus 89/367/EMÜ millega luuakse alaline metsakomitee (EÜT L 165, 15.6.1989, lk 14).
(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(38) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(39) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(40) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55)
(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(43) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 239, 15.9.2015, lk 1).
(46) ELT L 304, 14.11.2008, lk 1.
(47) ELT L 301, 20.11.2007, lk 14.
(48) ELT L 176, 15.7.2003, lk 57.
(49) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.
(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).
(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Brüssel,23.2.2017

COM(2016) 767 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud)

{SWD(2016) 416 final}
{SWD(2016) 417 final}
{SWD(2016) 418 final}
{SWD(2016) 419 final}


ê 2009/28/EÜ

ð uus

I LISA

Riiklikud üldeesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga lõpptarbimises aastal 2020 1

A. Riiklikud üldeesmärgid

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia lõpptarbimises, 2005 (S2005)

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia lõpptarbimises – eesmärk aastaks 2020 (S2020)

Belgia

2,2 %

13 %

Bulgaaria

9,4 %

16 %

Tšehhi Vabariik

6,1 %

13 %

Taani

17,0 %

30 %

Saksamaa

5,8 %

18 %

Eesti

18,0 %

25 %

Iirimaa

3,1 %

16 %

Kreeka

6,9 %

18 %

Hispaania

8,7 %

20 %

Prantsusmaa

10,3 %

23 %

ð Horvaatia ï

ð 12,6 % ï

ð 20 % ï

Itaalia

5,2 %

17 %

Küpros

2,9 %

13 %

Läti

32,6 %

40 %

Leedu

15,0 %

23 %

Luksemburg

0,9 %

11 %

Ungari

4,3 %

13 %

Malta

0,0 %

10 %

Madalmaad

2,4 %

14 %

Austria

23,3 %

34 %

Poola

7,2 %

15 %

Portugal

20,5 %

31 %

Rumeenia

17,8 %

24 %

Sloveenia

16,0 %

25 %

Slovaki Vabariik

6,7 %

14 %

Soome

28,5 %

38 %

Rootsi

39,8 %

49 %

Ühendkuningriik

1,3 %

15 %

B. Soovituslik kujunemiskõver

Artikli 3 lõikes 2 osutatud soovituslikul kujunemiskõveral esinevad järgmised taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalud:

S2005 + 0,20 (S2020 – S2005) – kaheaastase perioodi (2011–2012) keskmine;

S2005 + 0,30 (S2020 – S2005) – kaheaastase perioodi (2013–2014) keskmine;

S2005 + 0,45 (S2020 – S2005) – kaheaastase perioodi (2015–2016) keskmine; ning

S2005 + 0,65 (S2020 – S2005) – kaheaastase perioodi (2017–2018) keskmine;

kus

S2005 = asjaomase liikmesriigi osakaal aastal 2005, nagu on osutatud A osa tabelis,

ning

S2020 = asjaomase liikmesriigi osakaal aastal 2020, nagu on osutatud A osa tabelis,

ê 2009/28/EÜ

II LISA

Normaliseerimisvalem hüdro- ja tuuleenergiast toodetud elektri arvutamiseks

Asjaomases liikmesriigis hüdroenergiastHüdroenergiast toodetud elektri arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

(QN(norm))( CN[(/(i)( N 14))(QiCi)] 15), kus:

N

=

võrdlusaasta;

QN(norm)

=

liikmesriigi hüdroelektrijaamades aastal N toodetud normaliseeritud elektrienergia;

Qi

=

kõigis liikmesriigi hüdroelektrijaamades aastal i tegelikult toodetud elektrienergia gigavatt-tundides, välja arvatud pumpelektrijaamades toodetud elektrienergia;

Ci

=

kõigi liikmesriigi hüdroelektrijaamade aasta i lõpus olemasolev koguvõimsus megavattides, välja arvatud pumpelektrijaamade võimsus.

Asjaomases liikmesriigis tuuleenergiast saadava elektrienergia arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

(QN(norm))((CN CN 12)((/(i)(Nn))Qi(/(j)(Nn))(Cj Cj 12))), kus:

N

=

võrdlusaasta;

QN(norm)

=

liikmesriigi tuuleelektrijaamades aastal N toodetud normaliseeritud elektrienergia;

Qi

=

kõigis liikmesriigi tuuleelektrijaamades aastal i tegelikult toodetud elektrienergia gigavatt-tundides;

Cj

=

kõigi liikmesriigi tuuleelektrijaamade aasta j lõpus olemasolev koguvõimsus megavattides;

n

=

kas 4 või aastale N eelnev selliste aastate arv, mille kohta on asjaomase liikmesriigi puhul kättesaadavad toodetud energia ja võimsuse andmed, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

III LISA

Transpordikütuste Kütuste energiasisaldus

Kütus

Energiasisaldus massi kohta

(alumine

kütteväärtus,

MJ/kg)

Energiasisaldus mahu kohta

(alumine

kütteväärtus,

MJ/l)

BIOMASSIST JA/VÕI BIOMASSI TÖÖTLEMISEGA SAADUD KÜTUSED

Biopropaan

46

24

Puhas taimeõli (pressimise, ekstraheerimise või muu samalaadse meetodiga õlitaimedest toodetud, töötlemata või puhastatud, kuid keemiliselt modifitseerimata õli)

37

34

Biodiislikütus – rasvhapete metüülestrid (biomassist saadud õlist valmistatud metüülester)

37

33

Biodiislikütus – rasvhapete etüülestrid (biomassist saadud õlist valmistatud metüülester)

38

34

Biogaasi võib puhastada maagaasi puhtuseni

50

Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse diislikütuse asendamiseks

44

34

Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse bensiini asendamiseks

45

30

Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse reaktiivkütuse asendamiseks

44

34

Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse veeldatud naftagaasi asendamiseks

46

24

Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse diislikütuse asendamiseks

43

36

Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse bensiini asendamiseks

44

32

Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse reaktiivkütuse asendamiseks

43

33

Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse veeldatud naftagaasi asendamiseks

46

23

TAASTUVKÜTUSED, MIDA SAAB TOOTA MITMESUGUSTEST TAASTUVATEST ALLIKATEST, SEALHULGAS KA BIOMASSIST

Metanool taastuvatest energiaallikatest

20

16

Etanool taastuvatest energiaallikatest

27

21

Propanool taastuvatest energiaallikatest

31

25

Butanool taastuvatest energiaallikatest

33

27

Fischer-Tropschi diislikütus (biomassist toodetud sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse diislikütuse asendamiseks)

44

34

Fischer-Tropschi bensiin (biomassist toodetud sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse bensiini asendamiseks)

44

33

Fischer-Tropschi reaktiivkütus (biomassist toodetud sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse reaktiivkütuse asendamiseks)

44

33

Fischer-Tropschi veeldatud naftagaas (biomassist toodetud sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse veeldatud naftagaasi asendamiseks)

46

24

DME (dimetüüleeter)

28

19

Vesinik taastuvatest energiaallikatest

120

ETBE (etanooli põhjal toodetud etüül-tert-butüüleeter)

36 (sellest 37 % taastuvatest energiaallikatest)

27 (sellest 37 % taastuvatest energiaallikatest)

MTBE (metanooli põhjal toodetud metüül-tert-butüüleeter)

35 (sellest 22 % taastuvatest energiaallikatest)

26 (sellest 22 % taastuvatest energiaallikatest)

TAEE (etanooli põhjal toodetud tert-amüül-etüüleeter)

38 (sellest 29 % taastuvatest energiaallikatest)

29 (sellest 29 % taastuvatest energiaallikatest)

TAME (etanooli põhjal toodetud tert-amüül-metüüleeter)

36 (sellest 18 % taastuvatest energiaallikatest)

28 (sellest 18 % taastuvatest energiaallikatest)

THxEE (etanooli põhjal toodetud tert-heksüül-etüüleeter)

38 (sellest 25 % taastuvatest energiaallikatest)

30 (sellest 25 % taastuvatest energiaallikatest)

THxME (etanooli põhjal toodetud tert-heksüül-metüüleeter)

38 (sellest 14 % taastuvatest energiaallikatest)

30 (sellest 14 % taastuvatest energiaallikatest)

FOSSIILKÜTUSED

Bensiin

43

32

Diislikütus

43

36

ê 2009/28/EÜ

Kütus

Energiasisaldus massi kohta

(väiksem kütteväärtus, MJ/kg)

Energiasisaldus mahu kohta

(väiksem kütteväärtus, MJ/l)

Bioetanool (biomassist toodetud etanool)

27

21

Bio-ETBE (bioetanooli põhjal toodetud etüül-tert-butüüleeter)

36 (sellest 37 % taastuvatest energiaallikatest)

27 (sellest 37 % taastuvatest energiaallikatest)

Biometanool (biomassist toodetud metanool, mis on ette nähtud kasutamiseks biokütusena)

20

16

Bio-MTBE (biometanooli põhjal toodetud metüül-tert-butüüleeter)

35 (sellest 22 % taastuvatest energiaallikatest)

26 (sellest 22 % taastuvatest energiaallikatest)

Bio-DME (biomassist toodetud dimetüüleeter, mis on ette nähtud kasutamiseks biokütusena)

28

19

Bio-TAEE (bioetanooli põhjal toodetud tert-amüül-etüüleeter)

38 (sellest 29 % taastuvatest energiaallikatest)

29 (sellest 29 % taastuvatest energiaallikatest)

Biobutanool (biomassist toodetud butanool, mis on ette nähtud kasutamiseks biokütusena)

33

27

Biodiisel (taimsetest või loomsetest õlidest toodetud, diislikütuse omadustega metüülester, mis on ette nähtud kasutamiseks biokütusena)

37

33

Fischer-Tropschi diisel (biomassist toodetud sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu)

44

34

Hüdrogeenitud taimeõli (vesinikuga hüdrokeemiliselt töödeldud taimeõli)

44

34

Puhas taimeõli (pressimise, ekstraheerimise või samalaadsete menetluste abil õlitaimedest toodetud, töötlemata või puhastatud, kuid keemiliselt modifitseerimata õli, kui see sobib kasutatava mootoritüübiga ning vastab heitega seotud nõuetele)

37

34

Biogaas (biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud kütusegaas, mida on võimalik puhastada maagaasile vastavate omadusteni ning mis on ette nähtud kasutamiseks biokütuse või puugaasina)

50

Bensiin

43

32

Diislikütus

43

36

ê 2009/28/EÜ

IV LISA

Paigaldajate sertifitseerimine

Artikli 18 14 lõikes 3 osutatud sertifitseerimiskavad ja muud samaväärsed kvalifitseerimiskavad põhinevad järgmistel kriteeriumidel.

1. Sertifitseerimis- ja kvalifitseerimisprotsess on läbipaistvad ning liikmesriik või tema määratud haldusasutus on need selgelt määratlenud.

2. Biomassi, soojuspumba, maasoojusenergia, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergiaga seotud süsteemide paigaldajad saavad sertifikaadi akrediteeritud koolitusprogrammi või koolitaja kaudu.

3. Koolitusprogrammi või koolitajat akrediteerivad liikmesriigid või nende määratavad haldusasutused. Akrediteerimisasutused tagavad, et koolitaja pakutav koolitusprogramm on järjepidev ning et see on piirkondliku või riikliku ulatusega. Koolitajal on praktilise koolituse pakkumiseks asjakohased tehnilised vahendid, sealhulgas mõned laboriseadmed või muud vahendid. Koolitaja pakub baasväljaõppele lisaks lühemaid täiendõppekursusi päevakajalistel teemadel, sealhulgas uute tehnoloogiate kohta, et võimaldada käitistes elukestvat õpet. Koolitaja võib olla seadme või süsteemi tootja, instituut või ühing.

4. Paigaldaja tunnistuse saamise või kvalifitseerimisega lõppev koolitus hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Koolituse lõpus peavad paigaldajal olema oskused, mis on vajalikud toimivuse ja töökindlusega seotud tarbija vajaduste täitmise jaoks asjakohaste seadmete ja süsteemide paigaldamiseks, kvaliteedikindluse tagamiseks ning kohaldatavate eeskirjade ja standardite, sealhulgas energia- ja ökomärgise järgimiseks.

5. Koolitus lõpeb eksamiga, mille sooritamise korral antakse sertifikaat või kvalifikatsioon. Eksam hõlmab biomassil töötavate katelde või ahjude, soojuspumpade, maasoojusenergia, fotogalvaaniliste päikeseenergia või päikese soojusenergia seadmete käitiste eduka paigaldamise praktilist hindamist.

6. Artikli 18 14 lõikes 3 nimetatud sertifitseerimiskavade ja muude samaväärsete kvalifitseerimiskavade juures võetakse nõuetekohaselt arvesse järgmisi suuniseid:

a) akrediteeritud koolitusprogramme tuleks pakkuda töökogemustega paigaldajatele, kes on läbinud järgmist tüüpi koolitused (või läbivad neid praegu):

i) biomassil töötavate katelde ja ahjude paigaldajad: eeldatakse veevärgitöölise, torulukksepa, kütteinseneri või sanitaar- ja kütte- või jahutusseadmete tehniku koolituse läbimist;

ii) soojuspumba paigaldajad: eeldatakse veevärgitöölise või külmutusseadmete inseneri koolituse läbimist ning elektri- ja veevarustusseadmetega seonduvate põhioskuste (torude lõikamine, toruliidete jootmine, toruliidete liimimine, soojusisolatsiooniga katmine, toruliitmike tihendamine, lekete testimine ning kütte- või jahutussüsteemide paigaldamine) olemasolu;

iii) fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide paigaldajad: eeldatakse veevärgitöölise või elektriku koolituse läbimist ning veevarustus- ja elektriseadmetega ning katuseehitusega seonduvate oskuste (sealhulgas toruliidete jootmine, toruliidete liimimine, toruliitmike tihendamine, torulekete testimine, juhtmete ühendamine, põhiliste katusematerjalide, hüdroisoleerimis- ja tihendusmeetodite tundmine) olemasolu; või

iv) kutseõpe, mille käigus õpetatakse paigaldajatele sobivaid oskusi ja mis vastab kolmeaastasele koolitusele punktides a, b või c osutatud oskuste omandamiseks ning sisaldab nii teoreetilisi kui ka praktilisi õppetunde;

b) biomassil töötavate ahjude ja katelde paigaldaja koolituse teoreetiline osa peaks andma ülevaate olukorrast biomassi turul ja hõlmama järgmist: ökoloogilised aspektid, biomassikütused, logistika, tulekaitse, valdkonnaga seotud toetused, põletamistehnikad, süütesüsteemid, optimaalsed hüdraulilised lahendused, kulude ja tasuvuse võrdlused ning biomassil töötavate katelde ja ahjude projekteerimine, paigaldamine ja hooldus. Koolituse käigus tuleks anda samuti head teadmised tehnoloogiat ja biokütust (sealhulgas puidugraanuleid) käsitlevate Euroopa standardite ning biomassi käsitlevate riigi ja ühenduse õigusaktide kohta;

c) soojuspumba paigaldaja koolituse teoreetiline osa peaks andma ülevaate olukorrast soojuspumpade turul ja hõlmama järgmist: erinevate piirkondade geotermilised ressursid ja maapõue temperatuurid, pinnase ja kivimite soojusjuhtivusomaduste määratlemine, maasoojuse kasutamist käsitlevad õigusaktid, soojuspumpade kasutamine hoonetes ning kõige sobivamate soojuspumbasüsteemide valimine ning teadmised nende süsteemide tehniliste nõuete, ohutuse, õhupuhastite, soojusallikaga ühendamise ja süsteemi skeemi kohta. Koolitusel tuleks anda head teadmised soojuspumpade Euroopa standarditest ning asjaomastest riiklikest ja ühenduse õigusaktidest. Paigaldaja peaks olema võimeline tõendama järgmisi põhipädevusi:

i) põhiteadmised soojuspumba füüsilistest ja toimimise põhimõtetest, sealhulgas soojuspumba tsükli omadused: jahutusradiaatori madalate temperatuuride, soojusallika kõrgete temperatuuride, süsteemi tõhususe, kasutusteguri kindlaksmääramise ja hooajalise kasuteguri vaheline kontekst;

ii) soojuspumba tsükli komponentide (sh kompressor, paisumisventiil, aurusti, kondensaator, seadmed, määrdeõli, külmutusagens, ülekuumendamise, järeljahutamise ja jahutamise võimalused soojuspumpade puhul) ja nende funktsiooni mõistmine ning

iii) võime valida ja liigitada komponente tüüpilistes paigaldusega seotud olukordades, sh erinevate hoonete küttekoormuste ning energiatarbimise ajal kuuma vee tootmise tüüpiliste väärtuste kindlaksmääramine, soojuspumba võimsuse kindlaksmääramine kuuma vee tootmise küttekoormuse, hoone soojussalvesti massi ja kaitselahutatava voolutoite kohta; puhverpaagi komponendi ja mahu kindlaksmääramine ning teise küttesüsteemi integreerimine.

d) fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide paigaldajate koolituse teoreetiline osa peaks andma ülevaate olukorrast päikeseenergiatoodete turul ning kuludest ja tasuvuse võrdlustest ning hõlmama järgmist: ökoloogilised aspektid, päikeseenergiasüsteemide komponendid, omadused ja dimensioneerimine, õige süsteemi valik ja selle komponentide dimensioneerimine, soojustarbe määramine, tulekaitse, valdkonnaga seotud toetused, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia seadmete käitiste projekteerimine, paigaldamine ja hooldus. Koolituse käigus tuleks anda head teadmised tehnoloogiat käsitlevate Euroopa standardite, selliste sertifikaatide nagu Solar Keymark ning asjaomaste riiklike ja ühenduse õigusaktide kohta. Paigaldaja peaks olema võimeline tõendama järgmisi põhipädevusi:

i) võime ohutult töötada, kasutades vajalikke tööriistu ja seadmeid ning rakendades ohutustehnika eeskirju ja standardeid, ning identifitseerida veevarustuse ja elektriga seonduvaid ning muid päikeseenergia seadmetega käitistega seotud ohuallikaid;

ii) võime identifitseerida süsteeme ja komponente, mis on omased aktiivsetele ja passiivsetele süsteemidele, sealhulgas mehhaanika projekti, ning määrata kindlaks komponentide asukoht ning süsteemi skeem ja konfiguratsioon;

iii) võime määrata kindlaks vajalik paigaldamiskoht, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia boilerite paigutus ja kalle, võttes arvesse varjukohti, päikesevalguse olemasolu, strukturaalset terviklikkust, seadme käitise kohasust hoone või kliima seisukohalt; identifitseerida eri katusetüüpidele sobivaid erinevaid paigaldusviise ning paigaldamiseks vajalike süsteemiseadmete tasakaalu; ning

iv) eelkõige fotogalvaaniliste päikeseenergia süsteemide puhul – võime kohandada elektriprojekte, mis hõlmavad arvutusliku voolu kindlaksmääramist, asjakohaste elektrijuhi tüüpide ja iga vooluahela jaoks nimivõimsuse valimist, kõigi seonduvate seadmete ja allsüsteemide asjakohase suuruse, nimivõimsuse ja asukoha kindlaksmääramist ning sobiva ühenduspunkti valimist.

e) paigaldaja tunnistus peaks olema ajaliselt piiratud kestusega, see tähendab, et selle pikendamiseks on vaja osaleda täiendõppekursustel või -koolitusel.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

V LISA

Biokütustest ja vedelatest biokütustest tuleneva kasvuhoonegaasimõju arvutamine ning võrdlusväärtused fossiilkütuste puhul

A. Biokütuste tüüpilised ja vaikeväärtused, kui nende tootmisel ei teki maakasutuse muutumise tõttu süsinikdioksiidi süsinikunetoheiteid

Biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus

Suhkrupeedist toodetud etanool  ð (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) ï 

61 % ð 67% ï 

52 ð 59 ï %

 ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) ï 

ð 77% ï 

ð 73% ï 

 ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 73% ï 

ð 68 % ï

 ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 79 % ï 

ð 76 % ï 

 ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 58% ï 

ð 46% ï 

 ð Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)  ï 

ð 71% ï 

ð 64% ï 

Nisust toodetud etanool (tootmisprotsessis kasutatav kütus täpsustamata)

32 %

16 %

Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena ligniiti)

32 %

16 %

Nisust toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutatakse kütusena maagaasi)

45 %

34 %

Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena maagaasi)

53 %

47 %

Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena põhku)

69 %

69 %

ð Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) ï 

ð 48 % ï 

ð 40 % ï 

Ühenduses maisist Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojuse ja elektri koostootmise seadmes ð * ï käitises)

56 ð 55 ï %

49 ð 48 % ï

ð Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena pruunsütt soojuse ja elektri koostootmise seadmes* ) ï 

ð 40 % ï 

ð 28 % ï 

ð Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 69 % ï 

ð 68 % ï 

ð  Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) ï 

ð 47 % ï 

ð 38 % ï 

ð  Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 53 % ï 

ð 46 % ï 

ð  Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena pruunsütt soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 37 % ï 

ð 24 % ï 

ð  Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 67 % ï 

ð 67 % ï 

Suhkruroost toodetud etanool

ð 70 % ï

ð 70 % ï

ETBE (etüül-tert-butüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

TAEE (tert-amüül-etüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus biodiisel

45 ð 52 ï %

38 ð 47 ï %

Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus biodiisel

58 ð 57 ï %

51 ð 52 ï %

Sojaubadest toodetud biodiislikütus biodiisel

40 ð 55 ï %

31 ð 50 ï %

Palmiõlist toodetud biodiislikütus biodiisel (( ð lahtine heitveetiik ï tootmisprotsess täpsustamata)

36 ð 38 ï %

19 ð 25 ï %

Palmiõlist toodetud biodiislikütus biodiisel (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

62 ð 57 ï %

56 ð 51 ï %

ð Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest ï Taimse või loomse õli jääkidest * toodetud biodiislikütus biodiisel 

88 ð 83 ï %

83 ð 77 ï %

ð Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus ï

ð 79% ï

ð 72 % ï 

Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud hüdrogeenitud taimeõli

51%

47%

Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud hüdrogeenitud taimeõli

ð 58 ï 65 %

ð 54 ï 62 %

ð Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli ï

ð 55%ï 

ð 51 % ï 

Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud hüdrogeenitud taimeõli ( ð lahtine heitveetiik ï tootmisprotsess täpsustamata)

40 %

ð 28 ï 26 %

Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud hüdrogeenitud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

ð 59 ï 68 %

ð 55 ï 65 %

ð Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest ï

ð 90 %ï 

ð 87% ï 

ð Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest ï

ð 87% ï 

ð 83 % ï 

Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli 

ð 59 % ï 58%

57%

ð Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli ï

ð 65% ï 

ð 64% ï 

ð Sojaubadest toodetud puhas taimeõli ï

ð 62 % ï 

ð 61 % ï 

ð Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik) ï 

ð 46 % ï 

ð 36 % ï 

ð Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) ï 

ð 65 % ï 

ð 63 % ï 

ð Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest ï

ð 98 % ï 

ð 98 % ï 

Orgaanilistest olmejäätmetest toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

80 %

73 %

Märjast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

84 %

81 %

Kuivast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

86 %

82 %

(*) Välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (1 2 ) 3. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest toodetav õli.

ò uus

(*)    Soojuse ja elektri koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui KOGU protsessi soojus saadakse soojuse ja elektri koostootmisest.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

B. 2008. aasta jaanuaris Ö 2016. aastal Õ  turul mitteleidunud või turul üksnes tühistes kogustes leidunud uute biokütuste prognoositavad tüüpilised ja vaikeväärtused, kui nende tootmisel ei teki maakasutuse muutumise tõttu CO2 süsiniku netoheiteid

Biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus

Nisuõlgedest toodetud etanool

87 % ð 85% ï

85 % ð 83% ï

Puidujäätmetest toodetud etanool

80 %

74 %

Energiametsast saadud puidust toodetud etanool

76 %

70 %

Puidujäätmetest ð eraldi seisvas käitises ï toodetud Fischer-Tropschi diislikütus diisel 

95 %ð 85% ï

95 %ð 85% ï

Energiametsast saadud puidust ð eraldi seisvas käitises ï toodetud Fischer-Tropschi diislikütus diisel  

93 %ð 78% ï

93 %ð 78% ï

ðPuidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin ï

 ð 85% ï

 ð 85% ï

ðEnergiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin ï 

ð 78% ï

ð 78% ï

Puidujäätmetest ð eraldi seisvas käitises ï toodetud DME (dimetüüleeter) 

ð 86% ï 95%

ð 86% ï 95%

Energiametsast saadud puidust ð eraldi seisvas käitises ï toodetud DME (dimetüüleeter)

ð 79% ï 92%

ð 79% ï92%

Puidujäätmetest ð eraldi seisvas käitises ï toodetud metanool

94 % ð 86% ï

94 % ð 86% ï

Energiametsast saadud puidust ð eraldi seisvas käitises ï toodetud metanool

91 % ð 79% ï

91 %ð 79% ï

ð Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus ï

ð 89 % ï 

ð 89 % ï

ð Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin ï

ð 89 % ï

ð 89 % ï

ð Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud DME (dimetüüleeter) ï

ð 89 % ï

ð 89 % ï

ð Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool ï 

ð 89 % ï

ð 89 % ï

MTBE (metüül-tert-butüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

C. Metoodika

1. Transpordikütuste, biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisest ja kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse Ö järgmiselt Õ :

ò uus

a) biokütuste tootmisest ja kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkogused arvutatakse järgmiselt:

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

E = eec + el + ep + etd + euescaeccseccr eee,

kus

E

=

kütuse kasutamisest tulenev koguheide;

eec

=

tooraine kaevandamisel või kasvatamisel viljelusel tekkinud heitkogus;

el

=

maakasutuse muutumisest muudatusest tingitud süsinikuvaru muutumisest muudatusest tulenev aastapõhine heitkogus;

ep

=

töötlemisel tekkinud heitkogus;

etd

=

jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heitkogus;

eu

=

kasutatavast kütusest tulenev heitkogus;

esca

=

põllumajanduse parema juhtimise abil CO2 süsiniku mulda kogunemisest tulenev heitkoguste vähenemine;

eccs

=

CO2 süsiniku kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine; Ö ning Õ

eccr

=

CO2 süsiniku kogumisest ja süsinikuasendamisest tulenev heitkoguste vähenemine.; ning

eee

=

koostootmisel tekkinud elektri ülejäägi kasutamisest tulenev heitkoguste vähenemine.

Masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heitkoguseid arvesse ei võeta.

ò uus

b)     Kasvuhoonegaaside heide vedelate biokütuste tootmisel ja kasutamisel arvutatakse samuti kui biokütuste puhul (E), kuid lisaks võetakse arvesse ka energia muundamisel elektrienergiaks või kütmiseks või jahutamiseks kasutatavaks energiaks tekkivaid heiteid, mis arvutatakse järgmiselt:

i) energeetikaseadmed, milles toodetakse üksnes soojust:

ii) energeetikaseadmed, milles toodetakse üksnes elektrit:

kus

EC h,el – summaarne kasvuhoonegaaside heide lõpliku energeetikatoote saamisel.

E    – summaarne vedela biokütusega seotud kasvuhoonegaaside heide enne viimast energia muundamist.

ηel     – elektriline kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud elektrienergia ja aasta jooksul kulutatud vedela biokütuse suhtena biokütuse energiasisalduse alusel.

ηh     – soojuslik kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud kasuliku soojusenergia ja aasta jooksul kulutatud vedela biokütuse suhtena biokütuse energiasisalduse alusel.

iii) elektrilise või mehaanilise energia puhul, mis saadakse energeetikaseadmetest, milles toodetakse kasulikku soojust koos elektriga ja/või mehaanilise energiaga:

iv) kasuliku soojuse puhul, mis saadakse energeetikaseadmetest, milles toodetakse kasulikku soojust koos elektriga ja/või mehaanilise energiaga:

kus:

ECh,el – summaarne kasvuhoonegaaside heide lõpliku energeetikatoote saamisel.

E    – summaarne vedela biokütusega seotud kasvuhoonegaaside heide enne viimast energia muundamist.

ηel     – elektriline kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud elektrienergia ja aasta jooksul kulutatud energia suhtena kütuse energiasisalduse alusel.

ηh     – soojuslik kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud kasuliku soojusenergia ja aasta jooksul kulutatud energia suhtena kütuse energiasisalduse alusel.

Cel     – eksergiat iseloomustav osa elektrienergias ja/või mehaanilises energias, mis võetakse võrdseks 100 %-ga (Cel = 1).

Ch     – Carnot’ kasutegur (eksergia osakaal kasulikus soojuses).

Carnot’ kasutegur kasuliku soojuse puhul eri temperatuuridel on määratletud järgmiselt:

kus

Th    – kasuliku soojuse absoluutne temperatuur (kelvinites) kasutamiskohas.

T0    – ümbritseva keskkonna temperatuur, mis on võetud võrdseks 273 kelviniga (see on 0 °C).

Kui Th < 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:

Ch     – soojuslik Carnot’ kasutegur 150 °C (423,15 kelvini) juures, mis on 0,3546

Selle arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „koostootmine“ – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;

b)    „kasulik soojus“ – soojus, mida toodetakse selleks, et rahuldada majanduslikult põhjendatud nõudlust kütte- või jahutusenergia järele;

c)    „majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa nõudlust kütmise või jahutamise järele, mida muidu rahuldataks turutingimustes.

ê 2009/28/EÜ

ð uus

2. ð Biokütuste ja vedelate biokütuste ï kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heide ð väljendatakse järgmiselt: ï Kütuse kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogust (E) väljendatakse CO2-ekvivalendi grammides kütuse megadžauli kohta gCO2eq/MJ.

ò uus

a) biokütuste kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogust (E) väljendatakse CO2-ekvivalentgrammides kütuse megadžauli kohta, gCO2eq /MJ.

b) vedelate biokütuste kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogust (EC) väljendatakse CO2-ekvivalentgrammides lõpliku energiatoote (soojuse või elektri) megadžauli kohta, gCO2eq /MJ.

Kui kütte- või jahutusenergiat toodetakse koos elektriga, jaotatakse heited soojusele ja elektrile (nagu punkti 1 alapunktis b), olenemata sellest, kas soojust kasutatakse tegelikult kütmiseks või jahutamiseks 3 .

Kui tooraine kaevandamise või kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid eec väljendatakse ühikutes gCO2eq lähteaine (feedstock) kuivtonni kohta, siis ümberarvutus CO2-ekvivalentgrammideks kütuse (fuel) MJ kohta (gCO2eq /MJ) toimub järgmise valemi abil,

Kus kütuse lähteainetegur (Fuel feedstocka ja kütuse omistamistegur (Allocation factor fuela) arvutatakse järgmiste valemite järgi:

Heited lähteaine kuivtonni kohta arvutatakse järgmise valemiga:

 

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

3. Erandina punktist 2 võib transpordikütuste puhul gCO2eq/MJ arvutamisel väärtusi korrigeerida, et võtta arvesse kütuste erinevusi tehtud kasuliku töö ajal, väljendatuna km/MJ. Sellist korrigeerimist saab teha üksnes siis, kui tehtud kasuliku töö erinevused on tõestatud.

4. 3. Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse Ö järgmiselt Õ:

ò uus

a) kasvuhoonegaaside heite vähenemine tänu biokütuste kasutamisele:

ê 2009/28/EÜ

ð uus

VÄHENEMINE = ð (E F(t) – E B /E F(t)ï , (EFEB)/EF,

kus

EB

=

biokütusest tekkiv koguheide biokütuse või vedela biokütuse koguheide ning

EF(t)

=

fossiilkütuste võrdlusväärtusele vastav heide heitkogus ð transpordi puhul ï

ò uus 

b) kütte ja jahutuse ning elektritootmise puhul vedelate biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heite vähenemine:

VÄHENEMINE = (ECF(h&c,el,) – ECB(h&c,el)/ECF (h&c,el), 

kus

ECB(h&c,el) = kütte või elektritootmise puhul saavutatav koguheite vähenemine; ning

ECF(h&c,el) = võrreldavatest fossiilkütustest tulenev heide kasuliku soojuse või elektri tootmisel.

ê 2009/28/EÜ

ð uus

5.4. Punkti 1 kohaldamisel arvesse võetavad kasvuhoonegaasid on CO2, N2O ja CH4. CO2-ga ekvivalentsuse arvutamiseks määratakse kõnealustele gaasidele järgmised väärtused:

CO2

:

1

N2O

:

296 ð 298 ï 

CH4

:

23 ð 25 ï

6.5. Tooraine kaevandamisel või kasvatamisel viljelusel tekkinud heide (eec) sisaldab heidet, mis on tekkinud kaevandamise või kasvatamise viljelemise protsessi käigus; tooraine kogumisel, ð kuivatamisel ja säilitamisel ï tekkinud heidet; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet; ning kaevandamisel või kasvatamisel viljelemisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmisel tekkinud heidet. CO2 kogumist toormaterjali kasvatamise ajal ei võeta arvesse. Kõikjal maailmas õlitootmispaikades õli põletamisest tekkinud kasvuhoonegaaside heitkoguste sertifitseeritud vähenemine arvatakse maha. ð Põllumajandusliku biomassi ï kasvatamisest viljelemisest tuleneva heite prognoositava koguse võib tegelike andmete kasutamise alternatiivina tuletada sellistest ð piirkondlikest ï keskmistest näitajatest ð kasvatamisega seotud heite kohta, mis on esitatud aruannetes, millele on osutatud artikli 28 lõikes 4, ning teabest põllumajandustooraine kasvatamise summeerimata vaikeväärtuste kohta, mis on esitatud käesolevas lisas. Asjakohase teabe puudumisel eespool nimetatud aruannetes on tegelike andmete kasutamise alternatiivina lubatud arvutada keskmised väärtused kohalike põllumajandustavade põhjal, kasutades näiteks andmeid teatava põllumajandustootjate rühma kohta ï mida kasutati vaikeväärtuste arvutamiseks kasutatud geograafilistest aladest väiksemate alade puhul.

ò uus 

6.    Punktis 3 osutatud arvutuste puhul võetakse arvesse ka heite vähenemist, mis saavutatakse põllumajanduse parema juhtimisega, nagu üleminek vähendatud või kündmiseta maaharimisele, paremale külvikorrasüsteemile, vahekultuuridele, sealhulgas põllukultuuride jääkide paremale käitlusele ja orgaaniliste mullaparandusvõtete kasutamisele (nt kompost, kääritatud sõnnik/läga), kuid ainult juhul, kui esitatakse korralikud ja kontrollitavad tõendid, et mulla süsinikusisaldus on suurenenud või et on mõistlik oletada, et see on suurenenud kõnealuste toorainete kasvatamise ajal, võttes arvesse ka heiteid, mis tulenesid väetiste ja herbitsiidide kasutamise suurenemisest sellise kasvatamise ajal.

ê 2015/1513 artikli 2 punkt 13 ja II lisa 1. osa

7. Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heitkoguse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P – eB, 4

kus

el

=

maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse või vedela biokütuse biopõlevvedeliku energia ühiku (megadžaul) kohta); põllumaa 5 ja pikaajalise taimekultuuri all olev maa 6 loetakse üheks maakasutuseks;

CSR

=

süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) pindalaühiku ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) pindalaühiku ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSA

=

nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru pindalaühiku ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) pindalaühiku ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta 20 aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem;

P

=

põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või vedela biokütuse biopõlevvedeliku energiana maa pindalaühiku maaühiku pindala kohta aastas), ning

eB

=

toetus 29 gCO2eq/MJ biokütuse või muu vedela biokütuse biopõlevvedeliku korral, kui biomass saadakse rikutud maalt, mis on taastatud punktis 8 sätestatud tingimustel.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus 

8. Toetust 29 gCO2eq/MJ kohaldatakse, kui on esitatud tõendid, et asjaomane maa:

a) ei olnud 2008. aasta jaanuaris kasutuses põllumajanduslikul ega mingil muul eesmärgil ning

kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

(i) Ö on Õ oluliselt rikutud maa, sealhulgas varem põllumajanduslikul eesmärgil kasutatud maa.

ii) tugevalt saastatud maa.

Toetust 29 gCO2eq/MJ rakendatakse kuni kümme ð 20 ï aastat alates maa kasutuselevõtust põllumajanduslikul otstarbel, tingimusel et kategooriasse i punkti b alla kuuluval maal tagatakse süsinikuvarude pidev kasv ja erosiooni märkimisväärne vähenemine ning et kategooriasse ii kuuluva maa saastust vähendatakse.

9. Punkti 8 alapunktis b osutatud kategooriad määratletakse järgmiselt:

(a)oluliselt Oluliselt rikutud maa” – maa, mis on pikemat aega olnud kas märkimisväärselt sooldunud või sisaldanud märkimisväärselt vähe orgaanilist ainet ja olnud tugevalt erodeerunud;

b) „tugevalt saastatud maa” – maa, mis ei ole pinnase saastuse tõttu sobiv toiduainete ega sööda kasvatamiseks.

Sellise maa hulka kuulub maa, mille puhul teeb komisjon artikli 18 lõike 4 neljanda lõigu kohase otsuse.

10. Komisjon võtabÖ vaatab  Õ  31. detsembriks 2009 ð 2020 ï vastuÖ läbi Õ  maa süsinikuvaru arvutamise juhendi, 7 mis tugineb riiklike kasvuhoonegaasi andmekogude koostamise IPCC 2006. aasta juhise 4. osale ð , ja vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 8 ning määrusele (INSERT THE NO AFTER THE ADOPTION 9 ï . Komisjoni juhendit kasutatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel maa süsinikuvarude arvutamiseks.

11. Töötlemisel tekkinud heide (ep) sisaldab heidet, mis on tekkinud töötlemisprotsessi käigus; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet; ning töötlemisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmise käigus tekkinud heidet.

Kui võetakse arvesse sellise elektri tarbimist, mis ei ole toodetud kütuse tootmise ettevõttes, eeldatakse, et kõnealuse elektri tootmisest ja jaotamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsus on võrdne määratud piirkonnas elektri tootmisest ja jaotamisest tuleneva heite keskmise intensiivsusega. Erandina kõnealusest eeskirjast võivad tootjad kasutada ühe elektrijaama keskmist väärtust kõnealuses elektrijaamas toodetud elektri puhul, kui see jaam ei ole elektrivõrguga ühendatud.

ò uus 

Töötlemisel tekkinud heide hõlmab materjalide ja vahesaaduste kuivatamise käigus tekkinud heidet, kui see on asjakohane. 

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

12. Transpordist ja jaotusest tulenev heide (etd) sisaldab heidet, mis tuleneb tooraine ja pooltoodete transpordist ja ja ladustamisest ning valmistoodete ladustamisest jaotamisest. Käesolevat punkti ei kohaldata jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heite suhtes, mida võetakse arvesse vastavalt punktile 6 5.

13. Kasutatavast kütusest tulenevat heidet (eu) loetakse nulliks biokütuste ja vedelate biokütuste puhul.

ð Kasutatavast kütusest pärinevate muude kasvuhoonegaaside kui CO2 ((N2O ja CH4) heide võetakse arvesse vedelate biokütuste teguris euï 

14. CO2 süsiniku kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccs), mida ei ole juba arvesse võetud ep, väärtuses, piirdub heitkogusega, mida välditakse kütuse kaevandamise, transpordi, töötlemise ja jaotusega otseselt seotud eraldunud CO2 kogumise ja säilitamisega,ð kui säilitamine toimub vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ï.

15. CO2 süsiniku kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccr) ð peab olema otse seotud biokütuse või vedela biokütuse tootmisega, millele see omistatakse, ja  ïpiirdub CO2 kogumise kaudu välditud heitkogusega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning seda kasutatakse ð energeetika- või transpordisektoris ï kaubatoodetes ja -teenustes kasutatava fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks.

ò uus 

16. Kui soojuse ja elektri koostootmisseade, mis annab soojust ja/või elektrit kütusetootmise protsessile, mille heiteid arvutatakse, toodab rohkem elektrit ja/või rohkem kasulikku soojust, jagatakse kasvuhoonegaaside heide elektrienergia ja kasuliku soojuse vahel vastavalt soojuse temperatuurile (mis peegeldab soojuse kasulikkust). Omistamistegur, mida nimetatakse Carnot’ kasuteguriks Ch, arvutatakse eri temperatuuri väärtustel kasuliku soojuse kohta järgmiselt:

kus

Th     – kasuliku soojuse absoluutne temperatuur (kelvinites) kasutamiskohas.

T0    – ümbritseva keskkonna temperatuur, mis on võetud võrdseks 273 kelviniga (see on 0 °C).

Kui Th < 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:

Ch     – soojuslik Carnot’ kasutegur 150 °C (423,15 kelvini) juures, mis on 0,3546

Selle arvutuse puhul tuleb kasutada tegelikku kasutegurit, mis on määratletud kui aasta jooksul toodetud mehaaniline energia, elektrienergia või soojusenergia, mis on jagatud aasta jooksul kulutatud energiaga.

Selle arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

   a) „koostootmine“ – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;

   b) „kasulik soojus“ – soojus, mida toodetakse selleks, et rahuldada majanduslikult põhjendatud nõudlust soojusenergia järele kütmise või jahutamise eesmärgil;

   c) „majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa nõudlust kütmise või jahutamise järele, mida muidu rahuldataks turutingimustes.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus 

16. Koostootmisel tekkinud elektri ülejäägi kasutamisest tulenevat heitkoguste vähenemist (eee) võetakse arvesse seoses elektri ülejäägiga, mille puhul elekter on toodetud koostootmist kasutavate kütuse tootmise süsteemidega, välja arvatud juhul, kui koostootmiseks kasutatav kütus on muu kaassaadus kui põllumajanduskultuuri jääk. Kõnealuse elektri ülejäägi arvessevõtmisel eeldatakse, et koostootmisüksuse suurus on väikseim, mis on koostootmisüksuse jaoks vajalik, et tekitada kütuse tootmiseks vajalik kogus soojust. Kõnealuse elektri ülejäägiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist käsitatakse võrdsena kasvuhoonegaaside kogusega, mis oleks eraldunud, kui sama kogus elektrit oleks toodetud elektrijaamas, milles kasutatakse sama kütust kui koostootmisüksuses.

17. Kui kütuse tootmise käigus toodetakse nii seda kütust, mille heidet arvutatakse, kui ka veel üht või mitut toodet („kaassaadused“), jagatakse kasvuhoonegaaside heide kütuse või selle vahetoote ja kaassaaduste vahel võrdeliselt nende energiasisaldusega (mis määratakse väiksema kütteväärtusega muude kaassaaduste puhul kui elekter ð ja soojus ï). ð Suurema kasuliku soojuse koguse või suurema elektrikoguse tootmisega seotud kasvuhoonegaasimahukus võrdub kütuse tootmise protsessis kulutatud soojuse või elektri kasvuhoonegaasimahukusega, ja määratakse kõikide koostootmisseadme, põletuskatla või muu seadme sisendite ja neist väljuvate heidete, sealhulgas CH4- ja N2O-heidete põhjal.  Elektri ja soojuse koostootmise korral tehakse arvutused vastavalt punktile 16. ï

18. Punktis 17 osutatud arvutuse tegemiseks on jagatavad heitkogused eec + el + need fraktsioonid ep, etd ja eee -st ð eec + el + esca + need osad ep, e td, eccs ja eccr-st ï mis eralduvad kuni protsessi selle etapini (kaasa arvatud), mil kaassaadus toodetakse. Kui kaassaadustele jaotumine on leidnud aset olelustsükli varasemas protsessietapis, kasutatakse viimases sellises protsessietapis kütuse vahesaadusele omistatud heitkoguste fraktsiooni sel eesmärgil kõnealuste heitkoguste kogusumma asemel.

ò uus 

Biokütuste ja vedelate biokütuste puhul võetakse selle arvutuse eesmärgil arvesse kõik kaassaadused, mis ei kuulu punkti 17 reguleerimisalasse. Jäätmetele ja jääkidele heiteid ei jaotata. Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtus on arvutuse tegemise eesmärgil null.

Jäätmete ja jääkide, sealhulgas puulatvade ja okste, õlgede, terakestade, maisitõlvikute ja pähklikoorte ning töötlemisjääkide, sealhulgas toorglütseriini (rafineerimata glütseriin) ja suhkruroo pressimisjääkide olelusringi kasvuhoonegaaside heited loetakse võrdseks nulliga kuni kõnealuste materjalide kogumise protsessini, olenemata sellest, kas need töödeldakse vahesaadusteks enne lõppsaaduseks muutmist.

Rafineerimistehastes toodetud kütuste puhul, v.a töötlemisseadme ja põletuskatla või koostootmisseadme selline kombinatsioon, kus põletuskatel või koostootmisseade toodab soojust ja/või elektrienergiat töötlemisseadme jaoks, on punktis 17 osutatud arvutuse tegemisel analüüsiüksuseks rafineerimistehas.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus 

Biokütuste ja vedelate biokütuste puhul võetakse selle arvutuse eesmärgil arvesse kõik kaassaadused, sealhulgas elekter, mis ei kuulu punkti 16 reguleerimisalasse, välja arvatud põllumajanduskultuuride jäägid, sealhulgas õled, suhkruroo pressimisjäätmed, terakestad, maisitõlvikud ja pähklikoored. Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtus on arvutuse tegemise eesmärgil null.

Jäätmete, põllumajanduskultuuride jääkide, sealhulgas õlgede, suhkruroo pressimisjäätmete, terakestade, maisitõlvikute ja pähklikoorte ning töötlemisjääkide, sealhulgas toorglütseriini (rafineerimata glütseriin) olelustsükli kasvuhoonegaaside heitkogused võrduvad nulliga kuni kõnealuste materjalide kogumise protsessini.

Rafineerimistehastes toodetud kütuste puhul on rafineerimistehas punktis 17 osutatud arvutuse tegemise eesmärgil kasutatav analüüsiüksus.

19. Biokütuste puhul on punktis 43 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus EF  ð E F(t) ï  kõige hilisem teadaolev tegelik keskmine heitkogus, mis tuleneb ühenduses tarbitud fossiilsest bensiinist ja diislist, ning millest on teada antud vastavalt direktiivile 98/70/EÜ. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, kasutatakse väärtust 83,8 2eq/MJ  ð 94 ï gCO2eq/MJ.

Elektri tootmiseks kasutatavate vedelate biokütuste puhul on punktis 43 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus EF91 ð 183 ï gCO2eq/MJ.

ð Kasuliku ï  sSoojuse, ð , samuti kütte- ja jahutusenergia  ï  tootmiseks kasutatavate vedelate biokütuste puhul on punktis 43 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuse võrdlusväärtus EFð (h&c) ï 77 ð  80 ï gCO2eq/MJ.

Koostootmiseks kasutatavate vedelate biokütuste puhul on punktis 4 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus EF 85 gCO2eq/MJ.

D. Biokütuste ja vedelate biokütuste summeerimata vaikeväärtused

Kasvatamisega Viljelusega seotud summeerimata vaikeväärtused: eec vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele definitsioonile, Ö  kaasa arvatud N2O heide mullast Õ  

ò uus

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Suhkrupeedist toodetud etanool

9,6

9,6

Teraviljast (maisist) toodetud etanool

25,5

25,5

Muust teraviljast kui mais toodetud etanool

27,0

27,0

Suhkruroost toodetud etanool

17,1

17,1

ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus

32,0

32,0

Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus

26,1

26,1

Sojaubadest toodetud biodiislikütus

21,4

21,4

Palmiõlist toodetud biodiislikütus

20,7

20,7

Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus

0

0

Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus

0

0

Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

33,4

33,4

Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

26,9

26,9

Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

22,2

22,2

Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

21,7

21,7

Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest

0

0

Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest

0

0

Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli

33,4

33,4

Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli

27,2

27,2

Sojaubadest toodetud puhas taimeõli

22,3

22,3

Palmiõlist toodetud puhas taimeõli

21,6

21,6

Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest 

0

0

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Suhkrupeedist toodetud etanool

12

12

Nisust toodetud etanool

23

23

Ühenduses maisist toodetud etanool

20

20

Suhkruroost toodetud etanool

14

14

ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Rapsiseemnetest toodetud biodiisel

29

29

Päevalilleseemnetest toodetud biodiisel

18

18

Sojaubadest toodetud biodiisel

19

19

Palmiõlist toodetud biodiisel

14

14

Taimse või loomse õli jääkidest toodetud biodiisel

0

0

Rapsiseemnetest toodetud hüdrogeenitud taimeõli

30

30

Päevalilleseemnetest toodetud hüdrogeenitud taimeõli

18

18

Palmiõlist toodetud hüdrogeenitud taimeõli

15

15

Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli

30

30

Orgaanilistest olmejäätmetest toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

0

0

Märjast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

0

0

Kuivast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

0

0

Ei sisalda loomset õli, mis on toodetud loomadest toodetes, mis on klassifitseeritud kategooria 3 materjaliks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002.

ò uus 

Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused: eec – üksnes mulla N2O-heite kohta (eec tabelis esitatud kasvatamise summeerimata vaikeväärtused juba sisaldavad neid väärtusi)

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Suhkrupeedist toodetud etanool

4,9

4,9

Teraviljast (maisist) toodetud etanool

13,7

13,7

Muust teraviljast kui mais toodetud etanool

14,1

14,1

Suhkruroost toodetud etanool

2,1

2,1

ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus

17,6

17,6

Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus

12,2

12,2

Sojaubadest toodetud biodiislikütus

13,4

13,4

Palmiõlist toodetud biodiislikütus

16,5

16,5

Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus

0

0

Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus

0

0

Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

18,0

18,0

Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

12,5

12,5

Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

13,7

13,7

Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

16,9

16,9

Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest

0

0

Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest

0

0

Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli

17,6

17,6

Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli

12,2

12,2

Sojaubadest toodetud puhas taimeõli

13,4

13,4

Palmiõlist toodetud puhas taimeõli

16,5

16,5

Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest

0

0

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus 

Töötlemise vaikeväärtused(sealhulgas elektri ülejääk): ep – eee vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Suhkrupeedist toodetud etanool ð (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) ï

19 ð 18,8 ï

26 ð 26,3 ï

ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) ï

ð 9,7 ï

ð 13,6 ï

ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 13,2 ï

ð 18,5 ï

ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 7,6 ï

ð 10,6 ï

ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 27,4 ï

ð 38,3 ï

ð Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)  ï 

ð 15,7 ï

ð 22,0 ï

Nisust toodetud etanool (tootmisprotsessis kasutatav kütus täpsustamata)

32 

45 

Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena ligniiti)

32 

45 

Nisust toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutatakse kütusena maagaasi)

21 

30 

Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena maagaasi)

14

19

Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena põhku)

1

1

ð Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) ï

ð 20,8 ï 

ð 29,1 ï

Ühenduses Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise seadmes* kasutatakse kütusena maagaasi)

15 ð 14,8 ï

21 ð 20,8 ï

ð Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena pruunsütt soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 28,6 ï

ð 40,1 ï

ð Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 1,8 ï

ð 2,6 ï

ð Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) ï

ð 21,0 ï

ð 29,3 ï

ð Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 15,1 ï

ð 21,1 ï

ð Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena pruunsütt soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 30,3 ï

ð 42,5 ï

ð Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 1,5 ï

ð 2,2 ï

Suhkruroost toodetud etanool

1 ð 1,3 ï

1 ð 1,8 ï

ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus

16 ð 11,7 ï

22 ð 16,3 ï

Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus

16 ð 11,8 ï

22 ð 16,5 ï

Sojaubadest toodetud biodiislikütus

18 ð 12,1 ï

26 ð 16,9 ï

Palmiõlist toodetud biodiislikütusbiodiislikütusbiodiisel (tootmisprotsess täpsustamata ð lahtine heitveetiik ï)

35 ð 30,4 ï

49 ð 42,6 ï

Palmiõlist toodetud biodiislikütusbiodiisel (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

13 ð 13,2 ï

18 ð 18,5 ï

ð Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest ï Taimse või loomse õli jääkidest toodetud biodiislikütusbiodiisel 

9 ð 14,1 ï

13 ð 19,7 ï

ð Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus ï

ð 17,8 ï

ð 25,0 ï

Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldudhüdrogeenitud taimeõli

10 ð 10,7 ï

13 ð 15,0 ï

Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

10 ð 10,5 ï

13 ð 14,7 ï

ð Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli ï

ð 10,9 ï 

ð 15,2 ï

Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldudhüdrogeenitud taimeõli (tootmisprotsess täpsustamata)

30 ð 27,8ï

42 ð 38,9 ï

Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldudhüdrogeenitud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

7 ð 9,7 ï

9 ð 13,6 ï

ð Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest ï

ð 7,6 ï

ð 10,6 ï

ð Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest ï

ð 10,4 ï

ð 14,5 ï

Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli

4 ð 3,7 ï

5 ð 5,2 ï

ð Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli ï

ð 3,8 ï

ð 5,4 ï

ð Sojaubadest toodetud puhas taimeõli ï

ð 4,2 ï

ð 5,9 ï

ð Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik) ï

ð 22,6 ï

ð 31,7 ï

ð Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) ï

ð 4,7 ï

ð 6,5 ï

ð Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest ï

ð 0,6 ï

ð 0,8 ï

Orgaanilistest olmejäätmetest toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

14

20

Märjast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

8

11

Kuivast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

8

11

ò uus 

Summeerimata vaikeväärtused üksnes õli tootmise kohta (ep tabelis esitatud kasvatamise summeerimata vaikeväärtused juba sisaldavad neid väärtusi)

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus

3,0

4,2

Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus

2,9

4,0

Sojaubadest toodetud biodiislikütus

3,2

4,4

Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik)

20,9

29,2

Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

3,7

5,1

Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus

 0

Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus

4,3

6,0

Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

3,1

4,4

Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

3,0

4,1

Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

3,3

4,6

Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)

21,9

30,7

Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

3,8

5,4

Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest

 0

Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest

4,6

6,4

Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli

3,1

4,4

Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli

3,0

4,2

Sojaubadest toodetud puhas taimeõli

3,4

4,7

Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)

21,8

30,5

Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) 

3,8

5,3

Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest

 0

 0

Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused: etd vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) 

2,4

2,4

  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) 

2,4

2,4

Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) 

2,4

2,4

Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) 

2,4

2,4

Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) 

2,4

2,4

Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)  

2,4

2,4

Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)

2,2

2,2

Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) 

2,2

2,2

Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) 

2,2

2,2

 Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) 

2,2

2,2

Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) 

2,2

2,2

Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)

2,2

2,2

Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) 

2,2

2,2

Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) 

2,2

2,2

Suhkruroost toodetud etanool

9,7

9,7

ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus

1,8

1,8

Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus

2,1

2,1

Sojaubadest toodetud biodiislikütus

8,9

8,9

Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik)

6,9

6,9

Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

6,9

6,9

Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus

1,9

1,9

Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus

1,7

1,7

Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

1,7

1,7

Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

2,0

2,0

Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

9,1

9,1

Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)

7,0

7,0

Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

7,0

7,0

Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest

1,8

1,8

Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest

1,5

1,5

Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli

1,4

1,4

Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli

1,7

1,7

Sojaubadest toodetud puhas taimeõli

8,8

8,8

Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)

6,7

6,7

Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

6,7

6,7

Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest

1,4

1,4

ê 2009/28/EÜ

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Suhkrupeedist toodetud etanool

2

2

Nisust toodetud etanool

2

2

Ühenduses maisist toodetud etanool

2

2

Suhkruroost toodetud etanool

9

9

ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus

1

1

Päevalilleseemnetest toodetud biodiisel

1

1

Sojaubadest toodetud biodiisel

13

13

Palmiõlist toodetud biodiisel

5

5

Taimse või loomse õli jääkidest toodetud biodiisel

1

1

Rapsiseemnetest toodetud hüdrogeenitud taimeõli

1

1

Päevalilleseemnetest toodetud hüdrogeenitud taimeõli

1

1

Palmiõlist toodetud hüdrogeenitud taimeõli

5

5

Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli

1

1

Orgaanilistest olmejäätmetest toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

3

3

Märjast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

5

5

Kuivast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

4

4

ò uus 

Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused üksnes lõppkütuste jaoks. Need on juba lisatud käesoleva lisa C osas määratletud transportimise ja jaotamise heite etd tabelisse, kuid järgmised väärtused on kasulikud, kui ettevõtja soovib deklareerida tegelikku heidet transpordil üksnes põllukultuuride või õli transpordi kohta).

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas)

1,6

1,6

Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) 

1,6

1,6

Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)

1,6

1,6

Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)

1,6

1,6

Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)

1,6

1,6

Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)

1,6

1,6

Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi)

1,6

1,6

Maisist toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise seadmes* kasutati kütusena maagaasi)

1,6

1,6

Maisist toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise seadmes* kasutati kütusena pruunsütt)

1,6

1,6

Maisist toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)

1,6

1,6

Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas)

1,6

1,6

Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)

1,6

1,6

Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)

1,6

1,6

Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojuse ja elektri koostootmise seadmes*)

1,6

1,6

Suhkruroost toodetud etanool

6,0

6,0

ETBE (etüül-tert-butüüleetri) taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

TAEE (tert-amüül-etüüleetri) taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus

1,3

1,3

Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus

1,3

1,3

Sojaubadest toodetud biodiislikütus

1,3

1,3

Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik)

1,3

1,3

Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

1,3

1,3

Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus

1,3

1,3

Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus

1,3

1,3

Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

1,2

1,2

Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

1,2

1,2

Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli

1,2

1,2

Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)

1,2

1,2

Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

1,2

1,2

Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest

1,2

1,2

Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest

1,2

1,2

Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli

0,8

0,8

Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli

0,8

0,8

Sojaubadest toodetud puhas taimeõli

0,8

0,8

Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik)

0,8

0,8

Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

0,8

0,8

Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest

0,8

0,8

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus

Kasvatamine, töötlemine, transport ja jaotamine kokku

ð Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis ï

ð Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ )ï

ð Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ )ï 

Suhkrupeedist toodetud etanool  ð (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) ï

33 ð 30,8 ï

40 ð 38,3 ï 

ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) ï

ð 21,7 ï

ð 25,6 ï

ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 25,2 ï

ð 30,5 ï

ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 19,6 ï

ð 22,6 ï

ð  Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 39,4 ï

ð 50,3 ï

ð Suhkrupeedist toodetud etanool  (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 27,7 ï

ð 34,0 ï

ð Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) ï

ð 48,5 ï

ð 56,8 ï

Ühenduses Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise seadmes* kasutati kütusena maagaasi)

37 ð 42,5 ï

43 ð 48,5 ï

ð Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena pruunsütt soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï 

ð 56,3 ï

ð 67,8 ï

ð Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 29,5 ï

ð 30,3 ï

ð Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) ï

ð 50,2 ï

ð 58,5 ï

ð Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 44,3 ï

ð 50,3 ï

ð Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena pruunsütt soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 59,5 ï

ð 71,7 ï

ð Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojuse ja elektri koostootmise seadmes*) ï

ð 30,7 ï

ð 31,4 ï

Suhkruroost toodetud etanool

24 ð 28,1 ï

24 ð 28,6 ï

ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus biodiisel

46 ð 45,5 ï

52 ð 50,1 ï

Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus biodiisel

35 ð 40,0 ï

41 ð 44,7 ï

Sojaubadest toodetud biodiislikütus biodiisel

50 ð 42,4 ï

58 ð 47,2 ï

Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess täpsustamata ð lahtine heitveetiik ï)

54 ð 58,0 ï

68 ð 70,2 ï

Palmiõlist toodetud biodiislikütus biodiisel (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

32 ð 40,8 ï

37 ð 46,1 ï

ð Toiduvalmistamisel kasutatud  ï Taimse või loomse  ð õli ï jääkidest toodetud biodiislikütus biodiisel

10 ð 16,0 ï

14 ð 21,6 ï

ð Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus ï

ð 19,5 ï

ð 26,7 ï

Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud hüdrogeenitud taimeõli

41 ð 45,8 ï

44 ð 50,1 ï

Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud hüdrogeenitud taimeõli

29 ð 39,4 ï

32 ð 43,6 ï

Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud hüdrogeenitud taimeõli

ð 42,2 ï

ð 46,5 ï

Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud hüdrogeenitud taimeõli (tootmisprotsess täpsustamata) ð (lahtine heitveetiik) ï

50 ð 56,5 ï

62 ð 67,6 ï

Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud hüdrogeenitud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes)

27 ð 38,4 ï

29 ð 42,3 ï

ð Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest ï

ð 9,4 ï

ð 12,4 ï

ð Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest ï

ð 11,9 ï

ð 16,0 ï

ð Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli ï

35 ð 38,5 ï

36 ð 40,0 ï

ð Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli ï

ð 32,7 ï

ð 34,3 ï

ð Sojaubadest toodetud puhas taimeõli ï

ð 35,3 ï

ð 37,0 ï

ð Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik) ï

ð 50,9 ï

ð 60,0 ï

ð Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) ï

ð 33,0 ï

ð 34,8 ï

ð Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest ï 

ð 2,0 ï

ð 2,2 ï

Orgaanilistest olmejäätmetest toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi 

17

23

Märjast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi 

13

16

Kuivast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi

12 

15

ò uus 

(*)    Soojuse ja elektri koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui KOGU protsessi soojus saadakse soojuse ja elektri koostootmisest.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus 

E. 2008. aasta jaanuaris Ö 2016. aastal Õ turul mitte leidunud või turul üksnes tühistes kogustes leidunud turul mitteleiduvate või turul üksnes tühistes kogustes leiduvate uute biokütuste ja vedelate biokütuste prognoositavad summeerimata vaikeväärtused

Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused: eec vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele definitsioonile, Ö  kaasa arvatud N2O heide mullast (kaasa arvatud puidujääkidest või energiametsast puiduhakke saamine) Õ

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Nisuõlgedest toodetud etanool

1,8

1,8

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

3,3

3,3

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

12,4

12,4

Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin 

3,3

3,3

Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin 

12,4

12,4

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud DME (dimetüüleeter)

3,1

3,1

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud DME (dimetüüleeter)

11,4

11,4

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

3,1

3,1

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

11,4

11,4

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus 

2,5

2,5

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin 

2,5

2,5

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud DME (dimetüüleeter) 

2,5

2,5

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool 

2,5

2,5

MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Nisuõlgedest toodetud etanool

3

3

Puidujäätmetest toodetud etanool

1

1

Energiametsast saadud puidust toodetud etanool

6

6

Puidujäätmetest toodetud Fischer-Tropschi diisel

1

1

Energiametsast saadud puidust toodetud Fischer-Tropschi diisel

4

4

Puidujäätmetest toodetud DME

1

1

Energiametsast saadud puidust toodetud DME

5

5

Puidujäätmetest toodetud metanool

1

1

Energiametsast saadud puidust toodetud metanool

5

5

MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

ò uus 

Summeerimata vaikeväärtused põldude N2O heite kohta (kaasa arvatud summeerimata vaikeväärtused kasvatamise heite kohta eec tabelis)

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Nisuõlgedest toodetud etanool

0

0

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

0

0

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

4,4

4,4

Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin

0

0

Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin

4,4

4,4

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud DME (dimetüüleeter)

0

0

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud DME (dimetüüleeter)

4,1

4,1

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

0

0

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

4,1

4,1

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

0

0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin

0

0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud DME (dimetüüleeter)

0

0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool

0

0

MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

ò uus 

Töötlemisega seotud summeerimata vaikeväärtused: ep vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Nisuõlgedest toodetud etanool

5

7

Puidust toodetud etanool

12

17

Puidust toodetud Fischer-Tropschi diisel

0

0

Puidust toodetud DME

0

0

Puidust toodetud metanool

0

0

MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Nisuõlgedest toodetud etanool

4,8

6,8

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

0,1

0,1

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

0,1

0,1

Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin

0,1

0,1

Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin

0,1

0,1

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud DME (dimetüüleeter)

0

0

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud DME (dimetüüleeter)

0

0

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

0

0

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

0

0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

0

0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin 

0

0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud DME (dimetüüleeter)

0

0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool

0

0

MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused: etd vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele

ò uus 

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Nisuõlgedest toodetud etanool

7,1

7,1

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

10,3

10,3

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

8,4

8,4

Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin

10,3

10,3

Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin

8,4

8,4

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud DME (dimetüüleeter)

10,4

10,4

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud DME (dimetüüleeter)

8,6

8,6

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

10,4

10,4

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

8,6

8,6

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

7,7

7,7

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin

7,9

7,9

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud DME

7,7

7,7

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool

7,9

7,9

MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

ð uus 

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Nisuõlgedest toodetud etanool

2

2

Puidujäätmetest toodetud etanool

4

4

Energiametsast saadud puidust toodetud etanool

2

2

Puidujäätmetest toodetud Fischer-Tropschi diisel

3

3

Energiametsast saadud puidust toodetud Fischer-Tropschi diisel

2

2

Puidujäätmetest toodetud DME

4

4

Energiametsast saadud puidust toodetud DME

2

2

Puidujäätmetest toodetud metanool

4

4

Energiametsast saadud puidust toodetud metanool

2

2

MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused üksnes lõppkütuste jaoks. Need on juba lisatud käesoleva lisa C osas määratletud transportimise ja jaotamise heite etd tabelisse, kuid järgmised väärtused on kasulikud, kui ettevõtja soovib deklareerida tegelikku heidet transpordil üksnes lähteaine transpordi kohta).

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Nisuõlgedest toodetud etanool

1,6

1,6

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

1,2

1,2

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

1,2

1,2

Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin

1,2

1,2

Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin

1,2

1,2

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud DME (dimetüüleeter)

2,0

2,0

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud DME

2,0

2,0

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

2,0

2,0

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

2,0

2,0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

2,0

2,0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin

2,0

2,0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud DME

2,0

2,0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool

2,0

2,0

MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Kasvatamine, töötlemine, transport ja jaotamine kokku

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ)

Nisuõlgedest toodetud etanool

13,7

15,7

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

13,7

13,7

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

20,9

20,9

Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin

13,7

13,7

Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin

20,9

20,9

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud DME (dimetüüleeter)

13,5

13,5

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud DME (dimetüüleeter)

20,0

20,0

Puidujäätmetest  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

13,5

13,5

Energiametsast saadud puidust  eraldi seisvas käitises  toodetud metanool

20,0

20,0

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus

10,2

10,2

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin

10,4

10,4

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud DME (dimetüüleeter)

10,2

10,2

Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool

10,4

10,4

MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused

(gCO2eq/MJ )

Nisuõlgedest toodetud etanool

11

13

Puidujäätmetest toodetud etanool

17

22

Energiametsast saadud puidust toodetud etanool

20

25

Puidujäätmetest toodetud Fischer-Tropschi bensiin

4

4

Puidujäätmetest toodetud Fischer-Tropschi bensiin

6

6

Puidujäätmetest toodetud DME

5

5

Energiametsast saadud puidust toodetud DME

7

7

Puidujäätmetest toodetud metanool

5

5

Energiametsast saadud puidust toodetud metanool

7

7

MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa

On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga

ò uus 

VI LISA

Biomassikütustest tulenev kasvuhoonegaaside mõju ja vastavad võrdlusväärtused fossiilkütuste puhul

A.    Biomassikütustega seotud kasvuhoonegaaside heite vähenemise tüüpilised ja vaikeväärtused, kui nende tootmisel ei teki maakasutuse muutumise tõttu CO2 netoheiteid

Puiduhake

Biomassikütuse tootmise süsteem

Veokaugus

Kasvuhoonegaaside heite vähenemise tüüpiline väärtus

Kasvuhoonegaaside heite vähenemise vaikeväärtus

Soojus

Elekter

Soojus

Elekter

Puiduhake metsandusjääkidest

1–500 km

93 %

89 %

91 %

87 %

500–2500 km

89 %

84 %

87 %

81 %

2500 – 10 000 km

82 %

73 %

78 %

67 %

Üle 10 000 km

67 %

51 %

60 %

41 %

Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt)

2500 – 10 000 km

64 %

46 %

61 %

41 %

Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud)

1–500 km

89 %

83 %

87 %

81 %

500–2500 km

85 %

78 %

84 %

76 %

2500 – 10 000 km

78 %

67 %

74 %

62 %

Üle 10 000 km

63 %

45 %

57 %

35 %

Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, ilma väetamiseta)

1–500 km

91 %

87 %

90 %

85 %

500–2500 km

88 %

82 %

86 %

79 %

2500 – 10 000 km

80 %

70 %

77 %

65 %

Üle 10 000 km

65 %

48 %

59 %

39 %

Puiduhake tüvepuidust

1–500 km

93 %

89 %

92 %

88 %

500–2500 km

90 %

85 %

88 %

82 %

2500 – 10 000 km

82 %

73 %

79 %

68 %

Üle 10 000 km

67 %

51 %

61 %

42 %

Puiduhake tööstusjääkidest

1–500 km

94 %

92 %

93 %

90 %

500–2500 km

91 %

87 %

90 %

85 %

2500 – 10 000 km

83 %

75 %

80 %

71 %

Üle 10 000 km

69 %

54 %

63 %

44 %

Puidugraanulid (pelletid)

Biomassikütuse tootmise süsteem

Veokaugus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus

Soojus

Elekter

Soojus

Elekter

Puidubrikett või -graanulid

Juhtum 1

1–500 km

58 %

37 %

49 %

24 %

500–2500 km

58 %

37 %

49 %

25 %

2500 – 10 000 km

55 %

34 %

47 %

21 %

Üle 10 000 km

50 %

26 %

40 %

11 %

Juhtum 2a

1–500 km

77 %

66 %

72 %

59 %

500–2500 km

77 %

66 %

72 %

59 %

2500 – 10 000 km

75 %

62 %

70 %

55 %

Üle 10 000 km

69 %

54 %

63 %

45 %

Juhtum 3a

1–500 km

92 %

88 %

90 %

85 %

500–2500 km

92 %

88 %

90 %

86 %

2500 – 10 000 km

90 %

85 %

88 %

81 %

Üle 10 000 km

84 %

76 %

81 %

72 %

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt)

Juhtum 1

2500 – 10 000 km

40 %

11 %

32 %

–2 %

Juhtum 2a

2500 – 10 000 km

56 %

34 %

51 %

27 %

Juhtum 3a

2500 – 10 000 km

70 %

55 %

68 %

53 %

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud)

Juhtum 1

1–500 km

54 %

32 %

46 %

20 %

500 – 10 000 km

52 %

29 %

44 %

16 %

Üle 10 000 km

47 %

21 %

37 %

7 %

Juhtum 2a

1–500 km

73 %

60 %

69 %

54 %

500 – 10 000 km

71 %

57 %

67 %

50 %

Üle 10 000 km

66 %

49 %

60 %

41 %

Juhtum 3a

1–500 km

88 %

82 %

87 %

81 %

500 – 10 000 km

86 %

79 %

84 %

77 %

Üle 10 000 km

80 %

71 %

78 %

67 %

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, ilma väetamiseta)

Juhtum 1

1–500 km

56 %

35 %

48 %

23 %

500 – 10 000 km

54 %

32 %

46 %

20 %

Üle 10 000 km

49 %

24 %

40 %

10 %

Juhtum 2a

1–500 km

76 %

64 %

72 %

58 %

500 – 10 000 km

74 %

61 %

69 %

54 %

Üle 10 000 km

68 %

53 %

63 %

45 %

Juhtum 3a

1–500 km

91 %

86 %

90 %

85 %

500 – 10 000 km

89 %

83 %

87 %

81 %

Üle 10 000 km

83 %

75 %

81 %

71 %

Tüvepuit

Juhtum 1

1–500 km

57 %

37 %

49 %

24 %

500–2500 km

58 %

37 %

49 %

25 %

2500 – 10 000 km

55 %

34 %

47 %

21 %

Üle 10 000 km

50 %

26 %

40 %

11 %

Juhtum 2a

1–500 km

77 %

66 %

73 %

60 %

500–2500 km

77 %

66 %

73 %

60 %

2500 – 10 000 km

75 %

63 %

70 %

56 %

Üle 10 000 km

70 %

55 %

64 %

46 %

Juhtum 3a

1–500 km

92 %

88 %

91 %

86 %

500–2500 km

92 %

88 %

91 %

87 %

2500 – 10 000 km

90 %

85 %

88 %

83 %

Üle 10 000 km

84 %

77 %

82 %

73 %

Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest

Juhtum 1

1–500 km

75 %

62 %

69 %

55 %

500–2500 km

75 %

62 %

70 %

55 %

2500 – 10 000 km

72 %

59 %

67 %

51 %

Üle 10 000 km

67 %

51 %

61 %

42 %

Juhtum 2a

1–500 km

87 %

80 %

84 %

76 %

500–2500 km

87 %

80 %

84 %

77 %

2500 – 10 000 km

85 %

77 %

82 %

73 %

Üle 10 000 km

79 %

69 %

75 %

63 %

Juhtum 3a

1–500 km

95 %

93 %

94 %

91 %

500–2500 km

95 %

93 %

94 %

92 %

2500 – 10 000 km

93 %

90 %

92 %

88 %

Üle 10 000 km

88 %

82 %

85 %

78 %

*    Juhtum 1 on protsess, milles graanulivabrikus kasutatakse protsessi jaoks vajaliku soojuse saamiseks maagaasi põletuskatelt. Elekter selle vabriku jaoks tarnitakse võrgust.

Juhtum 2a on protsess, milles protsessi jaoks vajaliku soojuse saamiseks kasutatakse põletuskatelt, mida köetakse eelkuivatatud puidulaastudega. Elekter graanulivabriku jaoks võetakse võrgust.

Juhtum 3a on protsess, milles graanulivabrikus kasutatakse protsessi jaoks vajaliku soojuse ja elektri saamiseks elektri ja soojuse koostootmisseadet, mida köetakse eelkuivatatud puidulaastudega.

Põllumajandusliku tootmise viisid

Biomassikütuse tootmise süsteem

Veokaugus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus

Soojus

Elekter

Soojus

Elekter

Põllumajandusjäägid tihedusega < 0,2 t/m3*

1–500 km

95 %

92 %

93 %

90 %

500–2500 km

89 %

83 %

86 %

80 %

2500 – 10 000 km

77 %

66 %

73 %

60 %

Üle 10 000 km

57 %

36 %

48 %

23 %

Põllumajandusjäägid tihedusega > 0,2 t/m3**

1–500 km

95 %

92 %

93 %

90 %

500–2500 km

93 %

89 %

92 %

87 %

2500 – 10 000 km

88 %

82 %

85 %

78 %

Üle 10 000 km

78 %

68 %

74 %

61 %

Õlegraanulid

1–500 km

88 %

82 %

85 %

78 %

500 – 10 000 km

86 %

79 %

83 %

74 %

Üle 10 000 km

80 %

70 %

76 %

64 %

Suhkruroo pressimisjäätmed

500 – 10 000 km

93 %

89 %

91 %

87 %

Üle 10 000 km

87 %

81 %

85 %

77 %

Palmituumajahu

Üle 10 000 km

20 %

–18 %

11 %

–33 %

Palmituumajahu (õlipressimisvabrikust ei vabane CH4 heiteid)

Üle 10 000 km

46 %

20 %

42 %

14 %

* See materjaliderühm hõlmab väikse puistetihedusega põllumajandusjääke ja koosneb sellistest materjalidest nagu õlepallid, kaerakliid, riisikestad ja suhkruroo pressimisjäätmete pallid (loetelu ei ole ammendav).

** See suurema puistetihedusega põllumajandusjääkide rühm sisaldab selliseid materjale nagu maisitõlvikud, pähklikoored, sojaoakestad, palmituumakestad (loetelu ei ole ammendav).

Biogaas elektri tootmiseks*

Biogaasi tootmise süsteem

Tehnoloogiline variant

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus

Märg sõnnik/läga 10  

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus 11

146 %

94 %

Suletud kääritamissaadus 12

246 %

240 %

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

136 %

85 %

Suletud kääritamissaadus

227 %

219 %

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

142 %

86 %

Suletud kääritamissaadus

243 %

235 %

Mais, kogu taim 13

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

36 %

21 %

Suletud kääritamissaadus

59 %

53 %

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

34 %

18 %

Suletud kääritamissaadus

55 %

47 %

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

28 %

10 %

Suletud kääritamissaadus

52 %

43 %

Biojäätmed

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

47 %

26 %

Suletud kääritamissaadus

84 %

78 %

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

43 %

21 %

Suletud kääritamissaadus

77 %

68 %

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

38 %

14 %

Suletud kääritamissaadus

76 %

66 %

*    Juhtum 1 on protsess, kus protsessi jaoks vajaliku elektri- ja soojusenergia annab elektri ja soojuse koostootmisseade ise.

Juhtum 2 on protsess, kus protsessi jaoks vajalik elekter saadakse võrgust ja protsessi soojusenergia annab elektri ja soojuse koostootmisseade ise. Mõnes liikmesriigis ei ole lubatud käitajatel taotleda subsiidiume kogu toodangule ja tõenäolisemalt vastab konfiguratsioon juhtumile 1.

Juhtum 3 on protsess, kus protsessi jaoks vajalik elekter saadakse võrgust ja protsessi soojusenergia saadakse biogaasi põletuskatlast. See juhtum esineb mõnes käitises, kus elektri ja soojuse koostootmisseadet kohapeal ei ole ja biogaas müüakse (töötlemata seda biometaaniks).

BIOGAAS ELEKTRI TOOTMISEKS – LÄGA JA MAISI SEGUD

Biogaasi tootmise süsteem

Tehnoloogiline variant

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus

Läga ja mais

80 % – 20 %

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

72 %

45 %

Suletud kääritamissaadus

120 %

114 %

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

67 %

40 %

Suletud kääritamissaadus

111 %

103 %

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

65 %

35 %

Suletud kääritamissaadus

114 %

106 %

Läga ja mais

70 % – 30 %

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

60 %

37 %

Suletud kääritamissaadus

100 %

94 %

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

57 %

32 %

Suletud kääritamissaadus

93 %

85 %

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

53 %

27 %

Suletud kääritamissaadus

94 %

85 %

Läga ja mais

60 % – 40 %

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

53 %

32 %

Suletud kääritamissaadus

88 %

82 %

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

50 %

28 %

Suletud kääritamissaadus

82 %

73 %

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

46 %

22 %

Suletud kääritamissaadus

81 %

72 %

 

Biometaan transpordi jaoks*

Biometaani tootmise süsteem

Tehnoloogiline variant

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus

Märg sõnnik/läga

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

117 %

72 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

133 %

94 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

190 %

179 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

206 %

202 %

Mais, kogu taim

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

35 %

17 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

51 %

39 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

52 %

41 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

68 %

63 %

Biojäätmed

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

43 %

20 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

59 %

42 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

70 %

58 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

86 %

80 %

*Sääst biometaani puhul on arvestatud üksnes rõhu all oleva biometaani kohta, mis vastab võrreldavale transporditavale fossiilkütusele väärtusega 94 gCO2 eq./MJ.

Biometaan – LÄGA JA MAISI SEGUD*

Biometaani tootmise süsteem

Tehnoloogiline variant

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus

Läga ja mais

80 % – 20 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata 14

62 %

35 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse 15

78 %

57 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

97 %

86 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

113 %

108 %

Läga ja mais

70 % – 30 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

53 %

29 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

69 %

51 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

83 %

71 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

99 %

94 %

Läga ja mais

60 % – 40 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

48 %

25 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

64 %

48 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

74 %

62 %

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

90 %

84 %

*Kasvuhoonegaaside heite sääst biometaani puhul on arvestatud üksnes rõhu all oleva biometaani kohta, mis vastab võrreldavale transporditavale fossiilkütusele väärtusega 94 gCO2 eq./MJ.

C. Metoodika

1.    Biomassikütuste tootmisest ja kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heite vähenemine arvutatakse  järgmiselt :

a) biomassikütuste tootmisest ja kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heide enne elektriks, kütte- või jahutusenergiaks muundamist arvutatakse järgmiselt:

E = eec + el + ep + etd + eu - esca– eccs - eccr,

kus

E = kütuse tootmisest enne energia muundamist tulenev koguheide;

eec = tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heitkogus;

el = maakasutuse muutumisest tingitud süsinikuvaru muutumisest tulenev aastapõhine heitkogus;

ep = töötlemisel tekkinud heitkogus;

etd = jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heitkogus;

eu = kasutatavast kütusest tulenev heitkogus;

esca = põllumajanduse parema juhtimise abil CO2 süsiniku mulda kogunemisest tulenev heitkoguste vähenemine;

eccs = CO2 kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine; ning

eccs = CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine;

Masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heitkoguseid arvesse ei võeta.

b) biogaasivabrikus biogaasi või biometaani tootmiseks eri substraatide koos kääritamisel arvutatakse kasvuhoonegaaside heite tüüpilised ja vaikeväärtused järgmiselt:

E  =

kus

E = kasvuhoonegaaside heide ühe megadžauli biogaasi või biometaani tootmise kohta defineeritud substraadisegu kääritamisel;

Sn = asjaomase lähteaine n osa summaarses energiasisalduses

En = n. tootmisviisi heide (gCO2/MJ), vastavalt tootmisviiside definitsioonile käesoleva dokumendi D osas*

Sn =

kus

   Pn = energiasaagis [MJ] kasutatud märja lähteaine n kg kohta**

   Wn = substraadi n kaalumistegur, mis on defineeritud järgmiselt:

kus:

In = aastas kääritusmahutisse pandav substraadi n kogus [värske materjali tonnides]

AMn = aasta keskmine substraadi n veesisaldus [kg vett / kg värske materjal]

SMn = substraadi n standardne niiskusesisaldus***

* Kui substraadina kasutatakse loomade sõnnikut/läga, lisandub toetus 45 gCO2eq / sõnniku/läga MJ (–54 kg CO2eq. / värske materjali tonn) paranenud põllumajandusliku ja sõnnikukäitlemise eest.

** Tüüpiliste ja vaikeväärtuste arvutamisel kasutatakse järgmisi Pn väärtusi:

P(mais):    4,16 [MJbiogaas/kg märg mais, niiskusesisaldus 65 %]

P(sõnnik/läga): 0,50 [MJbiogaas/kg märg sõnnik/läga, niiskusesisaldus 90 %]

P(biojäätmed): 3,41 [MJbiogaas/kg märjad biojäätmed, niiskusesisaldus 76 %]

*** Kasutatakse järgmisi substraadi standardse niiskusesisalduse SMn väärtusi:

SM(mais):    0,65 [kg vett / kg värsket materjali]

SM(sõnnik/läga):    0,90 [kg vett / kg värsket materjali]    

SM(biojäätmed):    0,76 [kg vett / kg värsket materjali]

c)    biogaasivabrikus elektri või biometaani tootmiseks n substraadi koos kääritamisel arvutatakse biogaasi ja biometaani tegelikud kasvuhoonegaaside heite väärtused järgmiselt:

 

kus

E = biogaasi või biometaani tootmisest enne energia muundamist tulenev koguheide;

Sn = lähteaine n osa, kääritusmahutisse laaditava koguse osakaaluna

eec,n = lähteaine n kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heitkogus;

etd,lähteaine n = lähteaine n kääritusmahutisse vedamisel vabanev heide;

el,n = maakasutuse muutumisest tingitud süsinikuvaru muutumisest tulenev aastapõhine heitkogus lähteaine n kohta;

esca = lähteaine n paremast põllumajanduslikust käitlemisest tulenev heitkoguste vähenemine;

ep = töötlemisel tekkiv heitkogus;

etd,toode = biogaasi ja/või biometaani vedamisel ja jaotamisel tekkiv heitkogus;

eu = kütuse kasutamisel tekkiv heide, st põletamisel vabanevad kasvuhoonegaasid;

eccs = CO2 kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine; ning

eccs = CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine.

* For esca puhul lisandub toetus 45 gCO2eq. / MJ parema põllumajandusliku ja sõnniku/läga käitlemise eest, kui loomade sõnnikut/läga kasutatakse substraadina biogaasi ja biometaani tootmiseks.

d)    kasvuhoonegaaside heide biomassikütuste kasutamisel elektri, kütte- ja jahutusenergia saamiseks, kaasa arvatud energia muundamisel elektriks ja/või kütteks ja jahutuseks, arvutatakse järgmiselt:

i)        energeetikaseadmed, milles toodetakse üksnes soojust:

ii) energeetikaseadmed, milles toodetakse üksnes elektrit:

kus

ECh,el    = summaarne kasvuhoonegaaside heide lõpliku energeetikatoote saamisel.

E    = summaarne kütusega seotud kasvuhoonegaaside heide enne viimast energia muundamist.

ηel    = elektriline kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud elektrienergia ja aasta jooksul kulutatud kütuse suhtena energiasisalduse alusel.

ηh    = soojuslik kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud kasuliku soojusenergia ja aasta jooksul kulutatud kütuse suhtena energiasisalduse alusel.

iii) elektrilise või mehaanilise energia puhul, mis saadakse energeetikaseadmetest, milles toodetakse kasulikku soojust koos elektriga ja/või mehaanilise energiaga:

iv)     kasuliku soojuse puhul, mis saadakse energeetikaseadmetest, milles toodetakse kasulikku soojust koos elektriga ja/või mehaanilise energiaga:

kus:

ECh,el – summaarne kasvuhoonegaaside heide lõpliku energeetikatoote saamisel.

E    = summaarne kütusega seotud kasvuhoonegaaside heide enne viimast energia muundamist.

ηel = elektriline kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud elektrienergia ja aasta jooksul kulutatud energia suhtena energiasisalduse alusel.

ηh = soojuslik kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud kasuliku soojusenergia ja aasta jooksul kulutatud energia suhtena energiasisalduse alusel.

Cel = eksergiat iseloomustav osa elektrienergias ja/või mehaanilises energias, mis võetakse võrdseks 100 %-ga (Cel = 1).

Ch = Carnot’ kasutegur (eksergia osakaal kasulikus soojuses).

Carnot’ kasutegur Ch, kasuliku soojuse puhul eri temperatuuridel on määratletud järgmiselt:

kus:

Th = kasuliku soojuse absoluutne temperatuur (kelvinites) kasutamiskohas.

T0    =     ümbritseva keskkonna temperatuur, mis on võetud võrdseks 273,15 kelviniga (see on 0 °C).

Kui Th < 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:

Ch    =    = soojuslik Carnot’ kasutegur 150 °C (423,15 kelvini) juures, mis on: 0,3546

Selle arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

i) „koostootmine“ – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;

ii) „kasulik soojus“ – soojus, mida toodetakse selleks, et rahuldada majanduslikult põhjendatud nõudlust kütte- või jahutusenergia järele;

iii) „majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa nõudlust kütmise või jahutamise järele, mida muidu rahuldataks turutingimustes.

2.     Biomassikütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heide väljendatakse järgmiselt: 

a)    biomassikütuste kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogust (E) väljendatakse CO2-ekvivalentgrammides kütuse megadžauli kohta, gCO2eq /MJ.

b)    biomassikütuste kasutamisega toodetud kütteenergia või elektri kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogust (EC) väljendatakse CO2-ekvivalentgrammides lõpliku energiatoote (soojuse või elektri) megadžauli kohta, gCO2eq/MJ.

Kui kütte- või jahutusenergiat toodetakse koos elektriga, jaotatakse heited soojusele ja elektrile (nagu punkti 1 alapunktis d), olenemata sellest, kas soojust kasutatakse tegelikult kütmiseks või jahutamiseks 16 .

Kui tooraine kaevandamise või kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid eec väljendatakse ühikutes gCO2eq lähteaine (feedstock) kuivtonni kohta, siis ümberarvutus CO2-ekvivalentgrammideks kütuse (fuel) MJ kohta (gCO2eq /MJ) toimub järgmise valemi abil,

kus

Heited lähteaine kuivtonni kohta arvutatakse järgmise valemiga:

3.    Biomassikütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heite vähenemine arvutatakse järgmiselt:

a) kasvuhoonegaaside heite vähenemine tänu biomassikütuste kasutamisele transpordikütusena:

VÄHENEMINE = (EF(t) – EB(t)/ EF(t))

kus

EB(t) = biokütuse või vedela biokütuse koguheide ning

EF(t)  = võrreldavatest transpordis kasutatavatest fossiilkütustest tulenev heitkogus

b) kütte ja jahutuse ning elektritootmise puhul biomassikütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heite vähenemine:

VÄHENEMINE = (ECF(h&c,el) – ECB(h&c,el))/ECF (h&c,el),     

kus

ECB(h&c,el) = kütte või elektritootmise puhul saavutatav koguheite vähenemine;

ECF(h&c,el) = võrreldavatest fossiilkütustest tulenev heide kasuliku soojuse või elektri tootmisel.

4,    Punkti 1 kohaldamisel arvesse võetavad kasvuhoonegaasid on CO2, N2O ja CH4. CO2-ga ekvivalentsuse arvutamiseks määratakse kõnealustele gaasidele järgmised väärtused:

CO2: 1

N2O: 298

CH4: 25

5.    Toormaterjalide kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heide (eec) sisaldab heidet, mis on tekkinud kaevandamise või kasvatamise protsessi enda käigus; tooraine kogumisel,  kuivatamisel ja säilitamisel  tekkinud heidet; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet; ning kaevandamisel või kasvatamisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmisel tekkinud heidet. CO2 kogumist toormaterjali kasvatamise ajal ei võeta arvesse. Põllumajandusliku biomassi kasvatamisest tuleneva heite prognoositava koguse võib tegelike andmete kasutamise alternatiivina tuletada sellistest  piirkondlikest keskmistest näitajatest  kasvatamisega seotud heite kohta, mis on esitatud aruannetes, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 28 lõikes 4, ning teabest põllumajandustooraine kasvatamise summeerimata vaikeväärtuste kohta, mis on esitatud käesolevas lisas.. Asjakohase teabe puudumisel eespool nimetatud aruannetes on tegelike andmete kasutamise alternatiivina lubatud arvutada keskmised väärtused kohalike põllumajandustavade põhjal, mis põhinevad näiteks andmetel põllumajandustootjate rühma kohta.

   Kasvatamisest ja saagikoristusest tuleneva heite prognoositava koguse võib tegelike andmete kasutamise alternatiivina tuletada sellistest keskmistest kasvatamise ja saagikoristuse näitajatest, mida kasutati geograafilistel aladel arvutamiseks riigi tasandil.

6.    Punktis 3 osutatud arvutuste puhul võetakse arvesse ka heite vähenemist, mis saavutatakse põllumajanduse parema juhtimisega, nagu üleminek vähendatud või kündmiseta maaharimisele, paremale külvikorrasüsteemile, vahekultuuridele, sealhulgas taimekaitsele, ja orgaaniliste mullaparandusvõtete kasutamisele (nt kompost, kääritatud sõnnik/läga), kuid ainult juhul, kui esitatakse korralikud ja kontrollitavad tõendid, et mulla süsinikusisaldus on suurenenud või et on mõistlik oletada, et see on suurenenud kõnealuste toorainete kasvatamise ajal, võttes arvesse ka heiteid, mis tulenesid väetiste ja herbitsiidide kasutamise suurenemisest sellise kasvatamise ajal.

7.    Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heitkoguse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSRCSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P– eB,( 17 )

kus

el = maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina biomassikütuse energiaühiku kohta). „Põllumaa“( 18 ) ja „pikaajalise taimekultuuri all olev maa“ 19 loetakse üheks maakasutuseks;

CSR = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru pindalaühiku kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) pindalaühiku kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSR = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru pindalaühiku kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) pindalaühiku kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta 20 aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem; ning

P = põllukultuuri produktiivsus (mõõdetakse biomassikütuse energiana maa pindalaühiku kohta aastas).

e B = toetus 29 gCO2eq/MJ biokütuse või muu vedela biomassikütuse korral, kui biomass saadakse rikutud maalt, mis on taastatud punktis 8 sätestatud tingimustel.

8.    Toetust 29 gCO2eq/MJ kohaldatakse, kui on esitatud tõendid, et asjaomane maa:

a) ei olnud 2008. aasta jaanuaris kasutuses põllumajanduslikul eesmärgil ning

b) on oluliselt rikutud maa, sealhulgas varem põllumajanduslikul eesmärgil kasutatud maa.

Toetust 29 gCO2eq /MJ rakendatakse kuni 20 aastat alates maa kasutuselevõtust põllumajanduslikul otstarbel, tingimusel et punkti b kohasel maal tagatakse süsinikuvarude pidev kasv ja erosiooni oluline vähenemine.

9.    „oluliselt rikutud maa” – maa, mis on pikemat aega olnud kas märkimisväärselt sooldunud või sisaldanud märkimisväärselt vähe orgaanilist ainet ja olnud tugevalt erodeerunud;

10.    Vastavalt käesoleva direktiivi V lisa C osa punktile 10, määrusele (EL) nr 525/2013 20 ja määrusele (insert the No after the adoption 21 ), on maa süsinikuvarude arvutamisel aluseks süsinikuvarude arvutamise suunised 22 , mis on nimetatud direktiivi alusel vastu võetud, toetudes kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamise IPCC 2006. aasta juhise 4. osale.

11.    Töötlemisel tekkinud heide (ep) sisaldab heidet, mis on tekkinud töötlemisprotsessi käigus; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet; ning töötlemisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmise käigus tekkinud heidet.

   Kui võetakse arvesse sellise elektri tarbimist, mis ei ole toodetud gaasilise biomassikütuse tootmise ettevõttes, eeldatakse, et kõnealuse elektri tootmisest ja jaotamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsus on võrdne määratud piirkonnas elektri tootmisest ja jaotamisest tuleneva heite keskmise intensiivsusega. Erandina kõnealusest eeskirjast võivad tootjad kasutada ühe elektrijaama keskmist väärtust kõnealuses elektrijaamas toodetud elektri puhul, kui see jaam ei ole elektrivõrguga ühendatud.

Kui arvestatakse sellise elektri tarbimist, mis ei ole toodetud tahke biomassikütuse tootmise ettevõttes, eeldatakse, et kõnealuse elektri tootmisest ja jaotamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsus on võrdne fossiilse võrdluskütuse ECF(el) väärtusega, mis on esitatud käesoleva lisa punktis 19. Erandina kõnealusest eeskirjast võivad tootjad kasutada ühe elektrijaama keskmist väärtust kõnealuses elektrijaamas toodetud elektri puhul, kui see jaam ei ole elektrivõrguga ühendatud 23 .

   Töötlemisel tekkinud heide hõlmab materjalide ja vahesaaduste kuivatamise käigus tekkinud heidet, kui see on asjakohane.

12.    Transpordist ja jaotusest tulenev heide (etd) sisaldab heidet, mis tuleneb tooraine ja pooltoodete transpordist ja valmistoodete ladustamisest jaotamisest. Käesolevat punkti ei kohaldata jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heite suhtes, mida võetakse arvesse vastavalt punktile 5.

13.    Kasutatavast kütusest tulenev CO2 heide (eu) loetakse biomassikütuste puhul nulliks. Kasutatavast kütusest pärinevate muude kasvuhoonegaaside kui CO2 (CH4 ja N2O) heide võetakse arvesse teguris eu .

14.    CO2 kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccs), mida ei ole juba arvesse võetud ep väärtuses, piirdub heitkogusega, mida välditakse kütuse kaevandamise, transpordi, töötlemise ja jaotusega otseselt seotud eraldunud CO2 kogumise ja säilitamisega, kui säilitamine toimub vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist.

15.    CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccr)  peab olema otse seotud biomassikütuse tootmisega, millele see omistatakse, ja  piirdub CO2 kogumise kaudu välditud heitkogusega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning seda kasutatakse energeetika- või transpordisektoris kasutatava fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks.

16.    Kui soojuse ja elektri koostootmisseade, mis annab soojust ja/või elektrit biomassikütuse tootmise protsessile, mille heiteid arvutatakse, toodab rohkem elektrit ja/või rohkem kasulikku soojust, jagatakse kasvuhoonegaaside heide elektrienergia ja kasuliku soojuse vahel vastavalt soojuse temperatuurile (mis peegeldab soojuse kasulikkust). Omistamistegur, mida nimetatakse Carnot’ kasuteguriks Ch, arvutatakse eri temperatuuri väärtustel kasuliku soojuse kohta järgmiselt:

kus

Th = kasuliku soojuse absoluutne temperatuur (kelvinites) kasutamiskohas.

T0 = ümbritseva keskkonna temperatuur, mis on võetud võrdseks 273,15 kelviniga (see on 0 °C).

Kui Th < 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:

Ch = soojuslik Carnot’ kasutegur 150 °C (423,15 kelvini) juures, mis on: 0,3546

Selle arvutuse puhul tuleb kasutada tegelikku kasutegurit, mis on määratletud kui aasta jooksul toodetud mehaaniline energia, elektrienergia või soojusenergia, mis on jagatud aasta jooksul kulutatud energiaga.

Selle arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „koostootmine“ – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;

b)    „kasulik soojus“ – soojus, mida toodetakse selleks, et rahuldada majanduslikult põhjendatud nõudlust soojusenergia järele kütmise või jahutamise tarbeks;

c)    „majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa nõudlust kütmise või jahutamise järele, mida muidu rahuldataks turutingimustes.

17.    Kui biomassikütuse tootmise protsessi käigus toodetakse kombineerituna kütust, mille heitkogused arvutatakse välja, ning veel üht või mitut toodet lisaks („kaassaadused“), jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused kütuse või selle vahetoote ja kaassaaduste vahel proportsionaalselt nende energiasisaldusega (mis määratakse kindlaks väiksema kütteväärtusega muude kaassaaduste puhul kui elekter ja soojus). Suurema kasuliku soojuse koguse või suurema elektrikoguse tootmisega seotud kasvuhoonegaasimahukus on samasugune kui biomassikütuse tootmise protsessis ja määratakse kõikide sisendite ja heidete, sealhulgas CH4- ja N2O-heidete põhjal, mis sisenevad koostootmisseadmesse, põletuskatlasse või muusse seadmesse, mis annab soojust või elektrit kütuse tootmise protsessile, või väljuvad sealt.  Elektri ja soojuse koostootmise korral tehakse arvutused vastavalt punktile 16.

18.    Punktis 17 osutatud arvutuse tegemiseks on jagatavad heitkogused eec + el + esca + need osad ep, etd, eccs ja eccr väärtustest, mis eralduvad kuni protsessi selle etapini (kaasa arvatud), mil kaassaadus toodetakse. Kui kaassaadustele jaotumine on leidnud aset olelustsükli varasemas protsessietapis, kasutatakse viimases sellises protsessietapis kütuse vahesaadusele omistatud heitkoguste fraktsiooni sel eesmärgil kõnealuste heitkoguste kogusumma asemel.

   Biogaasi ja biometaani puhul võetakse selle arvutuse eesmärgil arvesse kõik kaassaadused, mis ei kuulu punkti 7 reguleerimisalasse. Jäätmetele ja jääkidele heiteid ei jaotata. Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtus on arvutuse tegemise eesmärgil null.

   Jäätmete ja jääkide, sealhulgas puulatvade ja okste, õlgede, terakestade, maisitõlvikute ja pähklikoorte ning töötlemisjääkide, sealhulgas toorglütseriini (rafineerimata glütseriin) ja suhkruroo pressimisjääkide olelustsükli kasvuhoonegaaside heitkogused võrduvad nulliga kuni kõnealuste materjalide kogumise protsessini, olenemata sellest, kas need töödeldakse vahesaadusteks enne lõppsaaduseks muutmist.

   Rafineerimistehastes toodetud biomassikütuste puhul, v.a töötlemisseadme ja põletuskatla või koostootmisseadme selline kombinatsioon, kus põletuskatel või koostootmisseade toodab soojust ja/või elektrienergiat töötlemisseadme jaoks, on punktis 17 osutatud arvutuse tegemisel analüüsiüksuseks rafineerimistehas.

19.    Elektri tootmiseks kasutatavate biomassikütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus ECF(el) elekter 183 gCO2eq/MJ.

   Kütmise või jahutamise eesmärgil kasuliku soojuse tootmiseks kasutatavate biomassikütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus ECF(h) soojusenergia 80 gCO2eq/MJ.

Kasuliku soojuse tootmiseks kasutatavate biomassikütuste puhul, kui saab tõendada kivisöe otsest füüsilist asendamist, on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus ECF(h) soojusenergia 124 gCO2eq/MJ.

   Transpordis kasutatavate biomassikütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus ECF(t) 94 gCO2eq/MJ.

C.    Biomassikütuste summeerimata vaikeväärtused

Puidubrikett või -graanulid

Biomassikütuse tootmise süsteem

Veokaugus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq./MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq./MJ)

Kasvatamine

Töötlemine

Transport

Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2

Kasvatamine

Töötlemine

Transport

Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2

Puiduhake metsandusjääkidest

1 – 500 km

0,0

1,6

3,0

0,4

0,0

1,9

3,6

0,5

500 – 2500 km

0,0

1,6

5,2

0,4

0,0

1,9

6,2

0,5

2500 – 10 000 km

0,0

1,6

10,5

0,4

0,0

1,9

12,6

0,5

Üle 10 000 km

0,0

1,6

20,5

0,4

0,0

1,9

24,6

0,5

Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt)

2500 – 10 000 km

13,1

0,0

11,0

0,4

13,1

0,0

13,2

0,5

Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud)

1 – 500 km

3,9

0,0

3,5

0,4

3,9

0,0

4,2

0,5

500 – 2500 km

3,9

0,0

5,6

0,4

3,9

0,0

6,8

0,5

2500 – 10 000 km

3,9

0,0

11,0

0,4

3,9

0,0

13,2

0,5

Üle 10 000 km

3,9

0,0

21,0

0,4

3,9

0,0

25,2

0,5

Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetamata)

1 – 500 km

2,2

0,0

3,5

0,4

2,2

0,0

4,2

0,5

500 – 2500 km

2,2

0,0

5,6

0,4

2,2

0,0

6,8

0,5

2500 – 10 000 km

2,2

0,0

11,0

0,4

2,2

0,0

13,2

0,5

Üle 10 000 km

2,2

0,0

21,0

0,4

2,2

0,0

25,2

0,5

Puiduhake tüvepuidust

1 – 500 km

1,1

0,3

3,0

0,4

1,1

0,4

3,6

0,5

500 – 2500 km

1,1

0,3

5,2

0,4

1,1

0,4

6,2

0,5

2500 – 10 000 km

1,1

0,3

10,5

0,4

1,1

0,4

12,6

0,5

Üle 10 000 km

1,1

0,3

20,5

0,4

1,1

0,4

24,6

0,5

Puiduhake puidutööstusjääkidest

1 – 500 km

0,0

0,3

3,0

0,4

0,0

0,4

3,6

0,5

500 – 2500 km

0,0

0,3

5,2

0,4

0,0

0,4

6,2

0,5

2500 – 10 000 km

0,0

0,3

10,5

0,4

0,0

0,4

12,6

0,5

Üle 10 000 km

0,0

0,3

20,5

0,4

0,0

0,4

24,6

0,5

Puidubrikett või -graanulid

Biomassikütuse tootmise süsteem

Veokaugus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq./MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq./MJ)

Kasvatamine

Töötlemine

Transport ja jaotamine

Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2

Kasvatamine

Töötlemine

Transport ja jaotamine

Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2

Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 1)

1 – 500 km

0,0

25,8

2,9

0,3

0,0

30,9

3,5

0,3

500 – 2500 km

0,0

25,8

2,8

0,3

0,0

30,9

3,3

0,3

2500 – 10 000 km

0,0

25,8

4,3

0,3

0,0

30,9

5,2

0,3

Üle 10 000 km

0,0

25,8

7,9

0,3

0,0

30,9

9,5

0,3

Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 2a)

1 – 500 km

0,0

12,5

3,0

0,3

0,0

15,0

3,6

0,3

500 – 2500 km

0,0

12,5

2,9

0,3

0,0

15,0

3,5

0,3

2500 – 10 000 km

0,0

12,5

4,4

0,3

0,0

15,0

5,3

0,3

Üle 10 000 km

0,0

12,5

8,1

0,3

0,0

15,0

9,8

0,3

Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 3a)

1 – 500 km

0,0

2,4

3,0

0,3

0,0

2,8

3,6

0,3

500 – 2500 km

0,0

2,4

2,9

0,3

0,0

2,8

3,5

0,3

2500 – 10 000 km

0,0

2,4

4,4

0,3

0,0

2,8

5,3

0,3

Üle 10 000 km

0,0

2,4

8,2

0,3

0,0

2,8

9,8

0,3

Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast

(eukalüpt, juhtum 1)

2500 – 10 000 km

11,7

24,5

4,3

0,3

11,7

29,4

5,2

0,3

Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast

(eukalüpt, juhtum 2a)

2500 – 10 000 km

14,9

10,6

4,4

0,3

14,9

12,7

5,3

0,3

Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast

(eukalüpt, juhtum 3a)

2500 – 10 000 km

15,5

0,3

4,4

0,3

15,5

0,4

5,3

0,3

Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast

(pappel, väetatud, juhtum 1)

1 – 500 km

3,4

24,5

2,9

0,3

3,4

29,4

3,5

0,3

500 – 10 000 km

3,4

24,5

4,3

0,3

3,4

29,4

5,2

0,3

Üle 10 000 km

3,4

24,5

7,9

0,3

3,4

29,4

9,5

0,3

Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast

(pappel, väetatud, juhtum 2a)

1 – 500 km

4,4

10,6

3,0

0,3

4,4

12,7

3,6

0,3

500 – 10 000 km

4,4

10,6

4,4

0,3

4,4

12,7

5,3

0,3

Üle 10 000 km

4,4

10,6

8,1

0,3

4,4

12,7

9,8

0,3

Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast

(pappel, väetatud, juhtum 3a)

1 – 500 km

4,6

0,3

3,0

0,3

4,6

0,4

3,6

0,3

500 – 10 000 km

4,6

0,3

4,4

0,3

4,6

0,4

5,3

0,3

Üle 10 000 km

4,6

0,3

8,2

0,3

4,6

0,4

9,8

0,3

Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast

(pappel, väetamata, juhtum 1)

1 – 500 km

2,0

24,5

2,9

0,3

2,0

29,4

3,5

0,3

500 – 2500 km

2,0

24,5

4,3

0,3

2,0

29,4

5,2

0,3

2500 – 10 000 km

2,0

24,5

7,9

0,3

2,0

29,4

9,5

0,3

Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast

(pappel, väetamata, juhtum 2a)

1 – 500 km

2,5

10,6

3,0

0,3

2,5

12,7

3,6

0,3

500 – 10 000 km

2,5

10,6

4,4

0,3

2,5

12,7

5,3

0,3

Üle 10 000 km

2,5

10,6

8,1

0,3

2,5

12,7

9,8

0,3

Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast

(pappel, väetamata, juhtum 3a)

1 – 500 km

2,6

0,3

3,0

0,3

2,6

0,4

3,6

0,3

500 – 10 000 km

2,6

0,3

4,4

0,3

2,6

0,4

5,3

0,3

Üle 10 000 km

2,6

0,3

8,2

0,3

2,6

0,4

9,8

0,3

Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 1)

1 – 500 km

1,1

24,8

2,9

0,3

1,1

29,8

3,5

0,3

500 – 2500 km

1,1

24,8

2,8

0,3

1,1

29,8

3,3

0,3

2500 – 10 000 km

1,1

24,8

4,3

0,3

1,1

29,8

5,2

0,3

Üle 10 000 km

1,1

24,8

7,9

0,3

1,1

29,8

9,5

0,3

Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 2a)

1 – 500 km

1,4

11,0

3,0

0,3

1,4

13,2

3,6

0,3

500 – 2500 km

1,4

11,0

2,9

0,3

1,4

13,2

3,5

0,3

2500 – 10 000 km

1,4

11,0

4,4

0,3

1,4

13,2

5,3

0,3

Üle 10 000 km

1,4

11,0

8,1

0,3

1,4

13,2

9,8

0,3

Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 3a)

1 – 500 km

1,4

0,8

3,0

0,3

1,4

0,9

3,6

0,3

500 – 2500 km

1,4

0,8

2,9

0,3

1,4

0,9

3,5

0,3

2500 – 10 000 km

1,4

0,8

4,4

0,3

1,4

0,9

5,3

0,3

Üle 10 000 km

1,4

0,8

8,2

0,3

1,4

0,9

9,8

0,3

Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 1)

1 – 500 km

0,0

14,3

2,8

0,3

0,0

17,2

3,3

0,3

500 – 2500 km

0,0

14,3

2,7

0,3

0,0

17,2

3,2

0,3

2500 – 10 000 km

0,0

14,3

4,2

0,3

0,0

17,2

5,0

0,3

Üle 10 000 km

0,0

14,3

7,7

0,3

0,0

17,2

9,2

0,3

Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 2a)

1 – 500 km

0,0

6,0

2,8

0,3

0,0

7,2

3,4

0,3

500 – 2500 km

0,0

6,0

2,7

0,3

0,0

7,2

3,3

0,3

2500 – 10 000 km

0,0

6,0

4,2

0,3

0,0

7,2

5,1

0,3

Üle 10 000 km

0,0

6,0

7,8

0,3

0,0

7,2

9,3

0,3

Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 3a)

1 – 500 km

0,0

0,2

2,8

0,3

0,0

0,3

3,4

0,3

500 – 2500 km

0,0

0,2

2,7

0,3

0,0

0,3

3,3

0,3

2500 – 10 000 km

0,0

0,2

4,2

0,3

0,0

0,3

5,1

0,3

Üle 10 000 km

0,0

0,2

7,8

0,3

0,0

0,3

9,3

0,3

Põllumajandusliku tootmise viisid

Biomassikütuse tootmise süsteem

Veokaugus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq./MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused  (gCO2eq./MJ)

Kasvatamine

Töötlemine

Transport ja jaotamine

Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2

Kasvatamine

Töötlemine

Transport ja jaotamine

Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2

Põllumajandusjäägid tihedusega < 0,2 t/m3

1 – 500 km

0,0

0,9

2,6

0,2

0,0

1,1

3,1

0,3

500 – 2500 km

0,0

0,9

6,5

0,2

0,0

1,1

7,8

0,3

2500 – 10 000 km

0,0

0,9

14,2

0,2

0,0

1,1

17,0

0,3

Üle 10 000 km

0,0

0,9

28,3

0,2

0,0

1,1

34,0

0,3

Põllumajandusjäägid tihedusega > 0,2 t/m3

1 – 500 km

0,0

0,9

2,6

0,2

0,0

1,1

3,1

0,3

500 – 2500 km

0,0

0,9

3,6

0,2

0,0

1,1

4,4

0,3

2500 – 10 000 km

0,0

0,9

7,1

0,2

0,0

1,1

8,5

0,3

Üle 10 000 km

0,0

0,9

13,6

0,2

0,0

1,1

16,3

0,3

Õlegraanulid

1 – 500 km

0,0

5,0

3,0

0,2

0,0

6,0

3,6

0,3

500 – 10 000 km

0,0

5,0

4,6

0,2

0,0

6,0

5,5

0,3

Üle 10 000 km

0,0

5,0

8,3

0,2

0,0

6,0

10,0

0,3

Suhkruroo pressimisjäätmed

500 – 10 000 km

0,0

0,3

4,3

0,4

0,0

0,4

5,2

0,5

Üle 10 000 km

0,0

0,3

8,0

0,4

0,0

0,4

9,5

0,5

Palmituumajahu

Üle 10 000 km

21,6

21,1

11,2

0,2

21,6

25,4

13,5

0,3

Palmituumajahu (õlipressimisvabrikust ei vabane CH4 heiteid)

Üle 10 000 km

21,6

3,5

11,2

0,2

21,6

4,2

13,5

0,3



Summeerimata vaikeväärtused biogaasi tootmisel elektri tootmiseks

Biomassikütuse tootmise süsteem

Tehnoloogia

TÜÜPILINE [gCO2 eq./MJ]

VAIKE [gCO2 eq./MJ]

Kasvatamine

Töötlemine

Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2

Transport

Läga arvestuspunkte

Kasvatamine

Töötlemine

Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2

Transport

Läga arvestuspunkte

Märg sõnnik/läga 24

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

0,0

69,6

8,9

0,8

–107,3

0,0

97,4

12,5

0,8

–107,3

Suletud kääritamissaadus

0,0

0,0

8,9

0,8

–97,6

0,0

0,0

12,5

0,8

–97,6

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

0,0

74,1

8,9

0,8

–107,3

0,0

103,7

12,5

0,8

–107,3

Suletud kääritamissaadus

0,0

4,2

8,9

0,8

–97,6

0,0

5,9

12,5

0,8

–97,6

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

0,0

83,2

8,9

0,9

–120,7

0,0

116,4

12,5

0,9

–120,7

Suletud kääritamissaadus

0,0

4,6

8,9

0,8

–108,5

0,0

6,4

12,5

0,8

–108,5

Mais, kogu taim 25

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

15,6

13,5

8,9

0,0 26

15,6

18,9

12,5

0,0

Suletud kääritamissaadus

15,2

0,0

8,9

0,0

15,2

0,0

12,5

0,0

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

15,6

18,8

8,9

0,0

15,6

26,3

12,5

0,0

Suletud kääritamissaadus

15,2

5,2

8,9

0,0

15,2

7,2

12,5

0,0

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

17,5

21,0

8,9

0,0

17,5

29,3

12,5

0,0

Suletud kääritamissaadus

17,1

5,7

8,9

0,0

17,1

7,9

12,5

0,0

Biojäätmed

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

0,0

21,8

8,9

0,5

0,0

30,6

12,5

0,5

Suletud kääritamissaadus

0,0

0,0

8,9

0,5

0,0

0,0

12,5

0,5

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

0,0

27,9

8,9

0,5

0,0

39,0

12,5

0,5

Suletud kääritamissaadus

0,0

5,9

8,9

0,5

0,0

8,3

12,5

0,5

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

0,0

31,2

8,9

0,5

0,0

43,7

12,5

0,5

Suletud kääritamissaadus

0,0

6,5

8,9

0,5

0,0

9,1

12,5

0,5

Summeerimata vaikeväärtused biometaani tootmisel

Biometaani tootmise süsteem

Tehnoloogiline variant

TÜÜPILINE [gCO2 eq./MJ]

VAIKE [gCO2 eq. /MJ]

Kasvatamine

Töötlemine

Väärindamine

Transport

Kokkusurumine villimisjaamas

Läga arvestuspunkte

Kasvatamine

Töötlemine

Väärindamine

Transport

Kokkusurumine villimisjaamas

Läga arvestuspunkte

Märg sõnnik/läga

Lahtine kääritamissaadus,

heitgaase ei põletata

0,0

84,2

19,5

1,0

3,3

–124,4

0,0

117,9

27,3

1,0

4,6

–124,4

heitgaasid põletatakse

0,0

84,2

4,5

1,0

3,3

–124,4

0,0

117,9

6,3

1,0

4,6

–124,4

Suletud kääritamissaadus,

heitgaase ei põletata

0,0

3,2

19,5

0,9

3,3

–111,9

0,0

4,4

27,3

0,9

4,6

–111,9

heitgaasid põletatakse

0,0

3,2

4,5

0,9

3,3

–111,9

0,0

4,4

6,3

0,9

4,6

–111,9

Mais, kogu taim

Lahtine kääritamissaadus,

heitgaase ei põletata

18,1

20,1

19,5

0,0

3,3

18,1

28,1

27,3

0,0

4,6

heitgaasid põletatakse

18,1

20,1

4,5

0,0

3,3

18,1

28,1

6,3

0,0

4,6

Suletud kääritamissaadus,

heitgaase ei põletata

17,6

4,3

19,5

0,0

3,3

17,6

6,0

27,3

0,0

4,6

heitgaasid põletatakse

17,6

4,3

4,5

0,0

3,3

17,6

6,0

6,3

0,0

4,6

Biojäätmed

Lahtine kääritamissaadus,

heitgaase ei põletata

0,0

30,6

19,5

0,6

3,3

0,0

42,8

27,3

0,6

4,6

heitgaasid põletatakse

0,0

30,6

4,5

0,6

3,3

0,0

42,8

6,3

0,6

4,6

Suletud kääritamissaadus,

heitgaase ei põletata

0,0

5,1

19,5

0,5

3,3

0,0

7,2

27,3

0,5

4,6

heitgaasid põletatakse

0,0

5,1

4,5

0,5

3,3

0,0

7,2

6,3

0,5

4,6

D. Summaarse kasvuhoonegaaside heite tüüpilised ja vaikeväärtused biomassikütuste eri tootmisviiside puhul

Biomassikütuse tootmise süsteem

Veokaugus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq./MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq./MJ)

Puiduhake metsandusjääkidest

1 – 500 km

5

6

500 – 2500 km

7

9

2500 – 10 000 km

12

15

Üle 10 000 km

22

27

Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt)

2500 – 10 000 km

25

27

Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud)

1 – 500 km

8

9

500 – 2500 km

10

11

2500 – 10 000 km

15

18

2500 – 10 000 km

25

30

Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, ilma väetamiseta)

1 – 500 km

6

7

500 – 2500 km

8

10

2500 – 10 000 km

14

16

2500 – 10 000 km

24

28

Puiduhake tüvepuidust

1 – 500 km

5

6

500 – 2500 km

7

8

2500 – 10 000 km

12

15

2500 – 10 000 km

22

27

Puiduhake tööstusjääkidest

1 – 500 km

4

5

500 – 2500 km

6

7

2500 – 10 000 km

11

13

Üle 10 000 km

21

25

Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 1)

1 – 500 km

29

35

500 – 2500 km

29

35

2500 – 10 000 km

30

36

Üle 10 000 km

34

41

Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 2a)

1 – 500 km

16

19

500 – 2500 km

16

19

2500 – 10 000 km

17

21

Üle 10 000 km

21

25

Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 3a)

1 – 500 km

6

7

500 – 2500 km

6

7

2500 – 10 000 km

7

8

Üle 10 000 km

11

13

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt, juhtum 1)

2500 – 10 000 km

41

46

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt, juhtum 2a)

2500 – 10 000 km

30

33

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt, juhtum 3a)

2500 – 10 000 km

21

22

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud, juhtum 1)

1 – 500 km

31

37

500 – 10 000 km

32

38

Üle 10 000 km

36

43

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud, juhtum 2a)

1 – 500 km

18

21

500 – 10 000 km

20

23

Üle 10 000 km

23

27

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud, juhtum 3a)

1 – 500 km

8

9

500 – 10 000 km

10

11

Üle 10 000 km

13

15

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetamata, juhtum 1)

1 – 500 km

30

35

500 – 10 000 km

31

37

Üle 10 000 km

35

41

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetamata, juhtum 2a)

1 – 500 km

16

19

500 – 10 000 km

18

21

Üle 10 000 km

21

25

Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetamata, juhtum 3a)

1 – 500 km

6

7

500 – 10 000 km

8

9

Üle 10 000 km

11

13

Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 1)

1 – 500 km

29

35

500 – 2500 km

29

34

2500 – 10 000 km

30

36

Üle 10 000 km

34

41

Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 2a)

1 – 500 km

16

18

500 – 2500 km

15

18

2500 – 10 000 km

17

20

Üle 10 000 km

21

25

Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 3a)

1 – 500 km

5

6

500 – 2500 km

5

6

2500 – 10 000 km

7

8

Üle 10 000 km

11

12

Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 1)

1 – 500 km

17

21

500 – 2500 km

17

21

2500 – 10 000 km

19

23

Üle 10 000 km

22

27

Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 2a)

1 – 500 km

9

11

500 – 2500 km

9

11

2500 – 10 000 km

10

13

Üle 10 000 km

14

17

Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 3a)

1 – 500 km

3

4

500 – 2500 km

3

4

2500 – 10 000 km

5

6

Üle 10 000 km

8

10

Juhtum 1 on protsess, milles graanulivabrikus kasutatakse protsessi jaoks vajaliku soojuse saamiseks maagaasi põletuskatelt. Elekter graanulivabriku jaoks ostetakse võrgust.

Juhtum 2 on protsess, milles graanulivabrikus kasutatakse protsessi jaoks vajaliku soojuse saamiseks puiduhakke põletuskatelt. Elekter graanulivabriku jaoks ostetakse võrgust.

Juhtum 3 on protsess, milles graanulivabrikus kasutatakse protsessi jaoks vajaliku soojuse ja elektri saamiseks elektri ja soojuse koostootmisseadet, mida köetakse eelkuivatatud puidulaastudega.

Biomassikütuse tootmise süsteem

Veokaugus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq./MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq./MJ)

Põllumajandusjäägid tihedusega < 0,2 t/m3 27

1 – 500 km

4

4

500 – 2500 km

8

9

2500 – 10 000 km

15

18

Üle 10 000 km

29

35

Põllumajandusjäägid tihedusega > 0,2 t/m3 28

1 – 500 km

4

4

500 – 2500 km

5

6

2500 – 10 000 km

8

10

Üle 10 000 km

15

18

Õlegraanulid

1 – 500 km

8

10

500 – 10 000 km

10

12

Üle 10 000 km

14

16

Suhkruroo pressimisjäätmed

500 – 10 000 km

5

6

Üle 10 000 km

9

10

Palmituumajahu

Üle 10 000 km

54

61

Palmituumajahu (õlipressimisvabrikust ei vabane CH4 heiteid)

Üle 10 000 km

37

40



Tüüpilised ja vaikeväärtused biogaasi tootmisel elektri tootmiseks

Biogaasi tootmise süsteem

Tehnoloogiline variant

Tüüpiline väärtus

Vaikeväärtus

Kasvuhoonegaaside heide

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heide

(gCO2eq/MJ)

Biogaas elektri tootmiseks vedelast sõnnikust/lägast

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus 29

–28

3

Suletud kääritamissaadus 30

–88

–84

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

–23

10

Suletud kääritamissaadus

–84

–78

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

–28

9

Suletud kääritamissaadus

–94

–89

Biogaas elektri tootmiseks tervest maisitaimest

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

38

47

Suletud kääritamissaadus

24

28

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

43

54

Suletud kääritamissaadus

29

35

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

47

59

Suletud kääritamissaadus

32

38

Biogaas elektri tootmiseks biojäätmetest

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

31

44

Suletud kääritamissaadus

9

13

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

37

52

Suletud kääritamissaadus

15

21

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

41

57

Suletud kääritamissaadus

16

22

Tüüpilised ja vaikeväärtused biometaani tootmisel

Biometaani tootmise süsteem

Tehnoloogiline variant

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq./MJ)

Biometaan lägast

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata 31

–20

22

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata 32

–35

1

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

–88

–79

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

–103

–100

Biogaas tervest maisitaimest

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

58

73

Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

43

52

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

41

51

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

26

30

Biometaan biojäätmetest

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

51

71

Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

36

50

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

25

35

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

10

14

Tüüpilised ja vaikeväärtused biogaasi tootmisel elektri tootmiseks läga ja maisi segudest Kasvuhoonegaaside heite väärtused segus olevate osakaalude kohta on esitatud värske massi põhjal

Biogaasi tootmise süsteem

Tehnoloogiline variant

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused

(gCO2eq/MJ)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq./MJ)

Läga ja mais

80 % – 20 %

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

17

33

Suletud kääritamissaadus

–12

–9

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

22

40

Suletud kääritamissaadus

–7

–2

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

23

43

Suletud kääritamissaadus

–9

–4

Läga ja mais

70 % – 30 %

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

24

37

Suletud kääritamissaadus

0

3

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

29

45

Suletud kääritamissaadus

4

10

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

31

48

Suletud kääritamissaadus

4

10

Läga ja mais

60 % – 40 %

Juhtum 1

Lahtine kääritamissaadus

28

40

Suletud kääritamissaadus

7

11

Juhtum 2

Lahtine kääritamissaadus

33

47

Suletud kääritamissaadus

12

18

Juhtum 3

Lahtine kääritamissaadus

36

52

Suletud kääritamissaadus

12

18

Märkused

Juhtum 1 on protsess, kus protsessi jaoks vajaliku elektri- ja soojusenergia annab elektri ja soojuse koostootmisseade ise.

Juhtum 2 on protsess, kus protsessi jaoks vajalik elekter saadakse võrgust ja protsessi soojusenergia annab elektri ja soojuse koostootmisseade ise. Mõnes liikmesriigis ei ole lubatud käitajatel taotleda subsiidiume kogu toodangule ja tõenäolisemalt vastab konfiguratsioon juhtumile 1.

Juhtum 3 on protsess, kus protsessi jaoks vajalik elekter saadakse võrgust ja protsessi soojusenergia saadakse biogaasi põletuskatlast. See juhtum esineb mõnes käitises, kus elektri ja soojuse koostootmisseadet kohapeal ei ole ja biogaas müüakse (töötlemata seda biometaaniks).

Tüüpilised ja vaikeväärtused biometaani tootmisel elektri tootmiseks läga ja maisi segudest Kasvuhoonegaaside heite väärtused segus olevate osakaalude kohta on esitatud värske massi põhjal

Biometaani tootmise süsteem

Tehnoloogiline variant

Tüüpiline

Vaike

(gCO2eq/MJ)

(gCO2eq/MJ)

Läga ja mais

80 % – 20 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

32

57

Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

17

36

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

–1

9

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

–16

–12

Läga ja mais

70 % – 30 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

41

62

Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

26

41

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

13

22

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

–2

1

Läga ja mais

60 % – 40 %

Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

46

66

Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

31

45

Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata

22

31

Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse

7

10

Biometaani puhul, mida kasutatakse surubiometaani kujul sõidukikütusena, tuleb lisada tüüpilistele väärtustele 3,3 ja vaikeväärtustele 4,6 gCO2eq. / MJbiometaani.

ê 2009/28/EÜ

VI LISA

Riiklike taastuvenergia tegevuskavade ühtlustatud tüüpvormide miinimumnõuded

1. Eeldatav energia lõpptarbimine

Summaarne energia lõpptarbimine elektrienergia, kütte ja jahutuse ning transpordi valdkonnas 2020. aastal, võttes arvesse energiatõhususega seotud poliitikameetmete mõju.

2. Riiklikud valdkondlikud eesmärgid aastaks 2020 ja hinnanguline taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal elektrienergia, kütte ja jahutuse ning transpordi valdkonnas:

a) aastaks 2020 eesmärgiks seatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal elektrienergia valdkonnas;

b) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu eeldatav kujunemiskõver elektrienergia valdkonnas;

c) aastaks 2020 eesmärgiks seatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kütte ja jahutuse valdkonnas;

d) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu eeldatav kujunemiskõver kütte ja jahutuse valdkonnas;

e) eeldatav kujunemiskõver taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu puhul transpordi valdkonnas;

f) riiklik soovituslik kujunemiskõver vastavalt artikli 3 lõikele 2 ja I lisa B osale.

3. Nimetatud eesmärkide saavutamise meetmed:

a) ülevaade taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise poliitikast ja meetmetest;

b) erimeetmed artiklites 13, 14 ja 16 sätestatud nõuete täitmiseks, sealhulgas selleks, et laiendada või tugevdada infrastruktuuri 2020. aasta eesmärkide täitmiseks vajalike taastuvastest energiaallikatest toodetud energia koguste ühendamise võimaldamiseks, meetmed loamenetluste kiirendamiseks, meetmed tehnoloogiaväliste takistuste kõrvaldamiseks ning artiklites 17–21 nimetatud meetmed;

c) liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks elektrienergia valdkonnas;

d) liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks kütte ja jahutuse valdkonnas;

e) liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks transpordi valdkonnas;

f) erimeetmed biomassist toodetud energia kasutamise edendamiseks, eelkõige uute biomassiressursside kasutuselevõtuks, võttes arvesse:

i) biomassiressursside kättesaadavust: nii siseriiklik potentsiaal kui ka import;

ii) meetmeid biomassiressursside kättesaadavuse parandamiseks, võttes arvesse teisi biomassikasutajaid (põllumajandus ja metsandus);

g) kavandatav liikmesriikide vaheliste statistiliste ülekannete kasutamine ja kavandatav osalemine liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektides:

i) hinnanguline ülemäärane taastuvatest energiaallikatest toodetava sellise energia kogus võrreldes soovitusliku kujunemiskõveraga, mille saaks teistesse liikmesriikidesse üle kanda;

ii) ühisprojektide hinnangulised võimalused;

iii) hinnanguline taastuvatest energiaallikatest toodetud energia nõudlus, mida ei rahuldata kodumaise toodanguga.

4. Hinnangud:

a) iga taastuvenergia tehnoloogia tõenäoline kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ja järgida soovituslikku vaheperioodi kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes elektri tootmisel, kütmisel, jahutamisel ja transpordis;

b) energiatõhususe ja energia kokkuhoiu tõenäoline kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ja järgida soovituslikku vaheperioodi kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes elektri tootmisel, kütmisel, jahutamisel ja transpordis.

ê 2009/28/EÜ (kohandatud)

VII LISA

Soojuspumpade energia arvestamine

Soojuspumpade kasutatava aerotermilise, geotermilise või hüdrotermilise energia hulga arvestamiseks käesoleva direktiivi tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiana arvutatakse ERES järgmise valemiga:

ERES = Qusable * (1 – 1/SPF)

kus

Qusable = eeldatav kogu 7 5 lõikes 4 osutatud kriteeriumile vastavate soojuspumpade toodetav kasutatav soojus, mida rakendatakse järgmiselt: arvestatakse ainult soojuspumpasid, kus SPF > 1,15 * 1/η;

SPF = nende soojuspumpade eeldatav keskmine hooajaline kasutegur;

η on suhtarv kogu elektrienergia tootmise ja elektri tootmiseks tavapärase energia tarbimise vahel ning seda arvutatakse ELi keskmisena Eurostati andmete alusel.

Komisjon kehtestab hiljemalt 1. jaanuariks 2013 suunised selle kohta, kuidas liikmesriigid hindavad Qusable ja SPF väärtuseid erinevate soojuspumpade tehnoloogiate ja kohaldamiste suhtes, võttes arvesse kliimatingimuste erinevusi, eriti väga külma kliimat

ê 2009/28/EÜ

ê 2015/1513 artikli 2 punkt 13 ja II lisa 2. osa

ð uus

VIII LISA

33 A osa. Biokütuste ja vedelate biokütuste biopõlevvedelike lähteainetega seotud hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitkogused (gCO2eq/MJ) ð  ï

Lähteainerühm

Keskmine ð  34  ï

Tundlikkusanalüüsi abil leitud protsentiilide vahemik määr ð  35  ï

Teravili ja muud tärkliserikkad põllukultuurid

12

8–16

Suhkrukultuurid

13

4–17

Õlikultuurid

55

33–66

Biokütused ja vedelad biokütused biopõlevvedelikud, mille puhul hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitkogused loetakse võrdseks nulliga

Järgmiste kategooriate lähteainetest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste biopõlevvedelike puhul loetakse hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heitkogused võrdseks nulliga:

1) lähteained, mida ei ole loetletud käesoleva lisa A osas;

2) lähteained, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise: metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks ð  36  ï. Sellisel juhul tuleks maakasutuse otsesest muutusest tingitud heitkoguste väärtus (el) arvutada vastavalt V lisa C osa punktile 7.

ê 2015/1513 artikli 2 punkt 13 ja II lisa punkt 3 (kohandatud)

ð uus 

IX LISA

A osa. Lähteained ð täiustatud biokütuste tootmiseks ï ja kütused, mille artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus kahega

a) Vetikad, kui need on kasvatatud tiikides oleval maal või fotosünteesil põhinevates bioreaktorites.

b) Biomassi osa segaolmejäätmetes, kuid mitte eraldi kogutud kodumajapidamisjäätmetes, millele kehtivad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punkti a kohased ringlussevõtu eesmärgid.

c) Eramajapidamistest kogutud, direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud biojäätmed, mille suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi artikli 3 lõikes 11 määratletud liigiti kogumist.

d) Tööstusjäätmete biomassi osa, mis ei sobi kasutamiseks toidu- või söödaahelas, sealhulgas jae- ja hulgikaubandusest ning põllumajanduslikust toidutööstusest, kalandusest ja vesiviljelusest pärit materjal, välja arvatud käesoleva lisa B osas loetletud lähteained.

e) Õled.

f) Loomasõnnik ja reoveesete.

g) Palmiõli tootmiskäitise heitvesi ja tühjad palmiviljade kobarad.

h) Ö Tallõli ja Õ Ttallõli pigi.

i) Toorglütserool.

j) Suhkruroo pressimisjäätmed.

k) Viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete.

l) Pähklikoored.

m) Teraviljakestad.

n) Maisiteradest puhastatud maisitõlvikud.

o) Metsanduse ja metsatööstuse jäätmete ja jääkainete biomassi osa, st puukoor, oksad, kommertskasutusele eelneva harvendusraie saadused, lehed, okkad, puuladvad, saepuru, puitlaastud, must leelis, pruun leelis, kiusetted, ja ligniin ja tallõli.

p) Muu toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis s.

q) Muu lignotselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis r, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud.

r) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused.

s) Süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine transpordi eesmärgil, kui energiaallikas on taastuv vastavalt artikli 2 teise lõigu punktile a.

t) Bakterid, kui energiaallikas on taastuv vastavalt artikli 2 teise lõigu punktile a. B osa.

B osa. Lähteained ð biokütuste tootmiseks ï, mille panus ð artikli 25 lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamisse on piiratud  ï mille artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus kahega

a) Kasutatud toiduõli.

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. või 2. kategooriasse klassifitseeritud loomarasv 37 .

ò uus 

c) Melass, mis on toodetud suhkruroo või suhkrupeedi rafineerimise kõrvalsaadusena, tingimusel et suhkru eraldamine vastab parimale võimalikule tööstuslikule normile.

ê 2015/1513 artikli 2 punkt 13 ja II lisa 3. osa

ò uus 

X LISA

A osa. Toidu- ja söödakultuuridest toodetud vedelate biokütuste maksimaalne panus artikli 7 lõikes 1 osutatud ELi taastuvenergia eesmärgi saavutamisse

Kalendriaasta

Maksimaalne osakaal

2021

7,0 %

2022

6,7 %

2023

6,4 %

2024

6,1 %

2025

5,8 %

2026

5,4 %

2027

5,0 %

2028

4,6 %

2029

4,2 %

2030

3,8 %

B osa. IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütustest ja biogaasist saadud energia, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest saadud transpordikütuste, jääkidepõhistest fossiilkütustest ja taastuvtoorainest saadud elektri minimaalne osakaal, nagu on osutatud artikli 25 lõikes 1.

Kalendriaasta

Minimaalne osakaal

2021

1,5 %

2022

1,85 %

2023

2,2 %

2024

2,55 %

2025

2,9 %

2026

3,6 %

2027

4,4 %

2028

5,2 %

2029

6,0 %

2030

6,8 %

C osa. IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütustest ja biogaasist saadud energia minimaalne osakaal, nagu on osutatud artikli 25 lõikes 1.

Kalendriaasta

Minimaalne osakaal

2021

0,5 %

2022

0,7 %

2023

0,9 %

2024

1,1 %

2025

1,3 %

2026

1,75 %

2027

2,2 %

2028

2,65 %

2029

3,1 %

2030

3,6 %

é

XI LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused (osutatud artiklis 34)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ

(ELT L 140, 5.6.2009, lk 16)

Nõukogu direktiiv 2013/18/EL

(ELT L 158, 10.6.2013, lk 230)

Direktiiv (EL) 2015/1513    

(ELT L 239, 15.9.2015, lk 1)

Ainult artikkel 2

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 34)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

2009/28/EÜ

25. juuni 2009

2013/18/EÜ

1. juuli 2013

(EL) 2015/1513

10. september 2017

XII LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2009/28/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 esimene lõik

Artikli 2 esimene lõik

Artikli 2 teine lõik, sissejuhatav osa

Artikli 2 teine lõik, sissejuhatav osa

Artikli 2 teine lõik, punkt a

Artikli 2 teine lõik, punkt a

Artikli 2 teine lõik, punktid b, c ja d

Artikli 2 teine lõik, punktid c, d, e, f, g, h, i, j teine lõik, punkt b

Artikli 2 teine lõik, punktid e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, t, u,v ja w

Artikli 2 teine lõik, punktid k, l, m ,n, o, p, q, r, s, t ja u

Artikli 2 teine lõik, punktid x, y, z, aa, bb, cc, dd, ee, ff, gg, hh, ii, jj, kk, ll, mm, nn, oo, pp, qq, rr, ss, tt ja uu

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikli 5 lõige 1, lõigud 1, 2 ja 3

Artikli 7 lõige 1, lõigud 1, 2 ja 3

Artikli 7 lõige 1, lõik 4

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõiked 3 ja 4

Artikli 7 lõiked 2 ja 3

Artikli 7 lõiked 4 ja 5

Artikli 5 lõiked 5, 6 ja 7

Artikli 7 lõiked 6, 7 ja 8

Artikkel 6

Artikkel 8

Artikkel 7

Artikkel 9

Artikkel 8

Artikkel 10

Artikkel 9

Artikkel 11

Artikkel 10

Artikkel 12

Artikkel 11

Artikkel 13

Artikkel 12

Artikkel 14

Artikli 13 lõige 1, lõik 1

Artikli 15 lõige 1, lõik 1

Artikli 13 lõige 1, lõik 2

Artikli 15 lõige 1, lõik 2

Artikli 13 lõige 1, lõigu 2 punktid a ja b

Artikli 13 lõige 1, lõigu 2 punktid c, d ,e ja f

Artikli 15 lõige 1, lõigu 2 punktid a, b, c ja d

Artikli 13 lõige 2

Artikli 15 lõige 2

Artikli 15 lõige 3

Artikli 13 lõiked 3, 4 ja 5

Artikli 15 lõiked 4, 5 ja 6

Artikli 13 lõige 6, esimene lõik

Artikli 15 lõige 7, esimene lõik

Artikli 13 lõige 6, lõigud 2, 3, 4 ja 5

Artikli 15 lõiked 8 ja 9

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 14

Artikkel 18

Artikli 15 lõiked 1 ja 2

Artikli 19 lõiked 1 ja 2

Artikli 15 lõige 3

Artikli 19 lõiked 3 ja 4

Artikli 15 lõiked 4 ja 5

Artikli 19 lõiked 5 ja 6

Artikli 15 lõige 6, esimene lõik, punkt a

Artikli 19 lõige 7, esimene lõik, punkt a

Artikli 15 lõige 6, esimene lõik, punkti b alapunkt i

Artikli 19 lõige 7, esimene lõik, punkti b alapunkt i

Artikli 19 lõige 7, esimene lõik, punkti b alapunkt ii

Artikli 15 lõige 6, esimene lõik, punkti b alapunkt ii

Artikli 19 lõige 7, esimene lõik, punkti b alapunkt iii

Artikli 19 lõige 7, teine lõik

Artikli 15 lõige 7

Artikli 19 lõige 8

Artikli 15 lõige 8

Artikli 15 lõiked 9 ja 10

Artikli 19 lõiked 9 ja 10

Artikli 19 lõige 11

Artikli 15 lõiked 11 ja 12

Artikli 19 lõiked 12 ja 13

Artikli 19 lõige 14

Artikli 16 lõiked 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8

Artikli 16 lõiked 9, 10 ja 11

Artikli 20 lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikli 17 lõige 1, esimene ja teine lõik

Artikli 26 lõige 1, esimene ja teine lõik

Artikli 26 lõige 1, kolmas ja neljas lõik

Artikli 17 lõige 2, esimene ja teine lõik

Artikli 17 lõige 2, kolmas lõik

Artikli 26 lõige 7, kolmas lõik

Artikli 17 lõige 3, esimene lõik

Artikli 26 lõige 2, esimene lõik

Artikli 26 lõige 2, teine lõik

Artikli 17 lõige 4

Artikli 26 lõige 3

Artikli 17 lõige 5

Artikli 26 lõige 4

Artikli 17 lõiked 6 ja 7

Artikli 17 lõige 8

Artikli 26 lõige 9

Artikli 17 lõige 9

Artikli 26 lõiked 5, 6 ja 8

Artikli 26 lõige 7, esimene ja teine lõik

Artikli 26 lõige 10

Artikli 18 lõige 1, esimene lõik

Artikli 27 lõige 1, esimene lõik

Artikli 18 lõige 1, esimene lõik, punktid a, b ja c

Artikli 27 lõige 1, esimene lõik, punktid a, c ja d

Artikli 27 lõige 1, esimene lõik, punkt b

Artikli 18 lõige 2

Artikli 27 lõige 2

Artikli 18 lõige 3, esimene lõik

Artikli 27 lõige 3, esimene lõik

Artikli 18 lõige 3, teine ja kolmas lõik

Artikli 18 lõige 3, neljas ja viies lõik

Artikli 27 lõige 3, teine ja kolmas lõik

Artikli 18 lõige 4, esimene lõik

Artikli 18 lõige 4, teine ja kolmas lõik

Artikli 27 lõige 4, esimene ja teine lõik

Artikli 18 lõige 4, neljas lõik

Artikli 18 lõige 5

Artikli 27 lõige 5

Artikli 18 lõige 6, esimene ja teine lõik

Artikli 27 lõige 6, esimene ja teine lõik

Artikli 18 lõige 6, kolmas lõik

Artikli 18 lõige 6, neljas lõik

Artikli 27 lõige 6, kolmas lõik

Artikli 27 lõige 6, neljas lõik

Artikli 18 lõige 6, viies lõik

Artikli 27 lõige 6, viies lõik

Artikli 18 lõige 7, esimene lõik

Artikli 27 lõige 7, esimene lõik

Artikli 27 lõige 7, teine lõik

Artikli 18 lõiked 8 ja 9

Artikli 19 lõige 1, esimene lõik

Artikli 28 lõige 1, esimene lõik

Artikli 19 lõige 1, esimene lõik, punktid a, b ja c

Artikli 28 lõige 1, esimene lõik, punktid a, b ja c

Artikli 28 lõige 1, esimene lõik, punkt d

Artikli 19 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 28 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 19 lõige 5

Artikli 19 lõige 7, esimene lõik

Artikli 28 lõige 5, esimene lõik

Artikli 19 lõige 7, esimene, teine, kolmas ja neljas taane

Artikli 19 lõige 7, teine lõik

Artikli 28 lõige 5, teine lõik

Artikli 19 lõige 7, kolmas lõik

Artikli 28 lõige 5, kolmas lõik

Artikli 19 lõige 7, kolmas lõik, punkt a

Artikli 28 lõige 5, kolmas lõik

Artikli 19 lõige 7, kolmas lõik, punkt b

Artikli 19 lõige 8

Artikli 28 lõige 6

Artikkel 20

Artikkel 29

Artikkel 22

Artikli 23 lõiked 1 ja 2

Artikli 30 lõiked 1 ja 2

Artikli 23 lõiked 3, 4, 5, 6, 7 ja 8

Artikli 23 lõige 9

Artikli 30 lõige 3

Artikli 23 lõige 10

Artikli 30 lõige 4

Artikkel 24

Artikli 25 lõige 1

Artikli 31 lõige 1

Artikli 25 lõige 2

Artikli 25 lõige 3

Artikli 31 lõige 2

Artikli 25a lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Artikli 32 lõiked 1, 2, 3, 5 ja 6

Artikli 32 lõige 4

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 28

Artikkel 35

Artikkel 29

Artikkel 36

I LISA

I LISA

II LISA

II LISA

III LISA

III LISA

IV LISA

IV LISA

V LISA

V LISA

VI LISA

VI LISA

VII LISA

VII LISA

VIII LISA

VIII LISA

IX LISA

IX LISA

X LISA

XI LISA

XII LISA

(1) Käesolevas lisas sätestatud riiklike eesmärkide saavutamiseks rõhutatakse, et keskkonnakaitse eesmärgil antavat riigiabi käsitlevates suunistes tunnustatakse jätkuvalt, et riiklikud mehhanismid peavad toetama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist.
(2) Välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, 3. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest toodetav õli.
(3) Soojust või jääksoojust kasutatakse jahutamiseks (jahutatud õhu või vee saamiseks) absorptsioonjahutite abil. Seepärast on asjakohane arvutada ainult neid heiteid, mis on seotud toodetud soojusega (soojusenergia MJ kohta), olenemata sellest, kas soojuse lõppkasutuseks on kütmise või jahutamine absorptsioonjahutite abil.
(4) Jagatis, mis on saadud CO2 molekulmassi (44,010 g/mol) jagamisel süsiniku molekulmassiga (12,011 g/mol), on võrdne väärtusega 3,664,
(5) Põllumaa osas kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratlust.
(6) Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).
(7) Komisjoni 10. juuni 2010. aasta otsus (2010/335/EL) juhendi kohta maa süsinikuvarude arvutamiseks vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ V lisale, ELT L 151, 17.6.2010, lk 19.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165/13, 18.6.2013, lk 13).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (INSERT THE DATE OF ENTRY INTO FORCE OF THIS REGULATION) maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja kõrvaldamise lülitamisest 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe esitamise kohta.
(10) Sõnnikust/lägast biogaasi tootmist kirjeldavad väärtused hõlmavad negatiivset heidet, millega võetakse arvesse toorsõnniku käitlemisel tekkimata jäävat heidet. esca väärtust loetakse võrdseks –45 gCO2eq./MJ-ga sõnniku/läga anaeroobse kääritamise puhul.
(11) Kääritamissaaduse lahtisel säilitamisel tekib täiendavaid metaani ja N2O heiteid. Selliste heidete kogus sõltub keskkonnatingimustest, substraadi tüübist ja kääritamise tõhususest (vt lähemad üksikasjad, peatükk 5).
(12) Käärimisprotsessis tekkinud kääritamissaaduste suletult säilitamiseks loetakse säilitamist õhutihedas mahutis ja säilitamisel vabaneva täiendava biogaasikoguse kogumist täiendava elektri või biometaani tootmiseks. Selles protsessis kasvuhoonegaaside heidet ei arvestata.
(13) Väljendit „mais, kogu taim“ tuleks tõlgendada maisina, mis on koristatud loomasöödaks ja säilitamise eesmärgil sileeritud.
(14) See kategooria hõlmab järgmisi biogaasi biometaaniks väärindamise tehnoloogia kategooriaid: rõhu muutmisega adsorptsioon (Pressure Swing Adsorption, PSA), rõhu all olev veega skraber (Pressure Water Scrubbing, PWS), membraanid, krüogeenika ja füüsiline orgaanikaga skraber (Organic Physical Scrubbing, OPS). See hõlmab heidet 0,03 MJCH4/MJ seoses metaani heitega heitgaasides.
(15) See kategooria hõlmab järgmisi biogaasi biometaaniks väärindamise tehnoloogia kategooriaid: rõhu all olev veega skraber (PWS), kui vesi võetakse taas kasutusse, rõhu muutmisega adsorptsioon (PSA), keemiline skraberpuhastus, füüsiline orgaanikaga skraber (OPS), membraanid ja krüogeenika. Metaaniheidet selle kategooria puhul ei arvestata (heitgaasidesse sattuv metaan põletatakse).
(16) Soojust või jääksoojust kasutatakse jahutamiseks (jahutatud õhu või vee saamiseks) absorptsioonjahutite abil. Seepärast on asjakohane arvutada ainult neid heiteid, mis on seotud toodetud soojusega (soojusenergia MJ kohta), olenemata sellest, kas soojuse lõppkasutuseks on kütmise või jahutamine absorptsioonjahutite abil.
(17) CO2 molekulmassi (44,010 g/mol) ja süsiniku molekulmassi (12,011 g/mol) jagatis on võrdne väärtusega 3,664.
(18) Põllumaa osas kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratlust.
(19) Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165/13, 18.6.2013, lk 13).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (insert the date of entry into force of this Regulation) maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja kõrvaldamise lülitamisest 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe esitamise kohta. kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe esitamise kohta.
(22) Komisjoni 10. juuni 2010. aasta otsus (2010/335/EL) juhendi kohta maa süsinikuvarude arvutamiseks vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ V lisale, ELT L 151, 17.6.2010, lk 19.
(23) Tahke biomassi tootmisviiside puhull tarbitakse ja toodetakse samu kaupu tarneahela eri etappidel. Kui tahke biomassi tootmise käitiste puhul kasutatakse elektritarnete kohta erinevaid väärtusi ja fossiilkütuste võrdlusväärtusi, võidakse nende tootmisviiside kohta saada kunstlikke kasvuhoonegaaside heite vähenemisi.
(24) Sõnnikust/lägast biogaasi tootmist kirjeldavad väärtused hõlmavad negatiivset heidet, millega võetakse arvesse toorsõnniku käitlemisel tekkimata jäävat heidet. esca väärtust loetakse võrdseks –45 gCO2eq./MJ-ga sõnniku/läga anaeroobse kääritamise puhul
(25) Väljendit „mais, kogu taim“ tuleks tõlgendada maisina, mis on koristatud loomasöödaks ja säilitamise eesmärgil sileeritud.
(26) Põllumajandusliku tooraine vedu töötlemiskäitisesse on KOM(2010) 11 metoodika kohaselt arvesse võetud „kasvatamise“ väärtuses Maisisilo vedamise väärtus annab biogaasi puhul 0,4 gCO2 eq./MJ.
(27) See materjaliderühm hõlmab väikse puistetihedusega põllumajandusjääke ja koosneb sellistest materjalidest nagu õlepallid, kaerakliid, riisikestad ja suhkruroo pressimisjäätmete pallid (loetelu ei ole ammendav).
(28) See suurema puistetihedusega põllumajandusjääkide rühm sisaldab selliseid materjale nagu maisitõlvikud, pähklikoored, sojaoakestad, palmituumakestad (loetelu ei ole ammendav).
(29) Kääritamissaaduse lahtisel säilitamisel tekib täiendavaid metaani heiteid, mille kogus oleneb ilmast, substraadist ja kääritamise tõhususest. Sellistes arvutustes võetakse kogused võrdseks järgmiste väärtustega: 0,05 MJCH4/MJbiogaas läga puhul, 0,035 MJCH4/MJbiogaas maisi puhul ja 0,01 MJCH4/MJbiogaas biojäätmete puhul.
(30) Käärimisprotsessis tekkinud kääritamissaaduste suletult säilitamiseks loetakse säilitamist õhutihedas mahutis ja säilitamisel vabaneva täiendava biogaasikoguse kogumist täiendava elektri või biometaani tootmiseks.
(31) See kategooria hõlmab järgmisi biogaasi biometaaniks väärindamise tehnoloogia kategooriaid: rõhu muutmisega adsorptsioon (Pressure Swing Adsorption, PSA), rõhu all olev veega skraber (Pressure Water Scrubbing, PWS), membraanid, krüogeenika ja füüsiline orgaanikaga skraber (Organic Physical Scrubbing, OPS). See hõlmab heidet 0,03 MJ CH4/MJbiometaani, millega arvestatakse metaani heidet heitgaasides.
(32) See kategooria hõlmab järgmisi biogaasi biometaaniks väärindamise tehnoloogia kategooriaid: rõhu all olev veega skraber (PWS), kui vesi võetakse taas kasutusse, rõhu muutmisega adsorptsioon (PSA), keemiline skraberpuhastus, füüsiline orgaanikaga skraber (OPS), membraanid ja krüogeenika. Metaaniheidet selle kategooria puhul ei arvestata (heitgaasidesse sattuv metaan põletatakse).
(33) + Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist. Suur osa lisas esitatud väärtustest sõltub mitmesugustest selle prognoosimiseks väljatöötatud majanduslikes mudelites kasutatavatest eeldustest (näiteks kõrvalsaaduste töötlemine, saagikuse muutused, süsinikuvarud ja teiste saaduste kõrvaletõrjumine). Kuigi seetõttu ei ole võimalik täielikult kindlaks teha selliste hinnanguliste väärtuste ebakindluse määra, viidi põhiparameetrite juhuslikul varieeruvusel põhinevate tulemuste alusel läbi tundlikkusanalüüs, nn Monte Carlo analüüs.
(34) Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist.
(35) Siin esitatud vahemik kajastab 90 % tulemustest, mis saadi, kasutades analüüsi 5. ja 95. protsentiili väärtusi. 5. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 5 %-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus alla 8, 4 ja 33 gCO2eq/MJ). 95. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 95 %-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus üle 16, 17 ja 66 gCO2eq/MJ).
(36) ++ Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).
(37) ð  ïEuroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).