SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liit tegutseb selle nimel, et saavutada solidaarsusel ja õiglasel vastutuse jagamisel põhinev integreeritud, jätkusuutlik ja terviklik ELi rändepoliitika, mis toimiks tõhusalt nii rahuajal kui ka kriisiolukorras. Euroopa rände tegevuskava 1 pani aluse komisjoni järjepidevale tööle nii pakiliste kui ka pikaajaliste probleemide lahendamisel seoses rändevoogude tõhusa ja kõikehõlmava juhtimisega.

Kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ümberasustamine on üks võimalusi, mida on võimalik pakkuda rahvusvahelist kaitset vajavatele põgenikele, et võimaldada neil siseneda liikmesriikidesse seaduslikult ja turvaliselt ning saada kaitset nii kaua, kui neil seda vaja on. See on ka vahend rahvusvahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamisel nende kolmandate riikidega, kuhu või mille siseselt on ümber asunud hulgaliselt rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi, ning samuti rände- ja kriisijuhtimise vahend.

Ümberasustamine on lahutamatu osa laiemast eesmärgist tagada, et kaitset on võimalik pakkuda neile, kes seda vajavad, vähendades samal ajal ebaseaduslikke ja ohtlikke viise, mida sellise kaitse saamiseks kasutatakse, takistades inimkaubandusvõrgustikel selle eest tulu saada, ning näidata üles solidaarsust riikidega neis piirkondades, kuhu või mille siseselt on ümber asunud hulgaliselt rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi, aidates leevendada survet nendele riikidele.

ÜRO pagulaste ülemvoliniku hinnangul ületab kogu maailmas ümberasustamist vajavate inimeste arv 2017. aastal 1,19 miljonit, samas kui kogu maailmas asustati 2015. aastal ümber üksnes orienteeruvalt 80 000 inimest. ÜRO pagulaste ülemvolinik on viimastel aastatel julgustanud liitu ja selle liikmesriike suurendama oma panust põgenike vastuvõtmisel muu hulgas jätkusuutlike ümberasustamisprogrammide kaudu, kiites heaks 2012. aasta kampaania, mida juhivad Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) ja viis pagulaste kaitse valdkonnas tegevat valitsusvälist organisatsiooni ning mille eesmärk on asustada 2020. aastani igal aastal ümber 20 000 inimest 2 .

Nagu komisjon teatas 6. aprilli 2016. aasta teatises „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine ja seaduslike võimaluste parandamine Euroopasse jõudmiseks“ 3 , on komisjoni eesmärk luua olemasolevatele kogemustele tuginedes struktureeritum, ühtlustatum ja püsivam raamistik ümberasustamisele kogu liidus. Selline raamistik, millest peaks tulevikus liidus ümberasustamise alaste jõupingutuste tegemisel juhinduma , on vajalik, kuna tugevama ja ühtsema liidu lähenemisviisi puudumine ümberasustamisele takistab liidu suutlikkust saavutada oma poliitilisi eesmärke. Kuigi ümberasustamisega on tegeldud ELis aastaid, on seni olnud kõik algatused kas siseriiklike ja mitmepoolsete programmide koostoime tulemus või neid on korraldatud üksnes juhtumipõhiselt.

Euroopa Pagulasfondi (ERF) ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) raames on liidu tasandil kokku lepitud mitmes ümberasustamisega seotud aspektis, eesmärgiga anda sihtotstarbelisi rahalisi toetusi, eeskätt ühiste ümberasustamisprioriteetide kehtestamise kaudu. Seda täiendas liikmesriikide vaheline praktiline koostöö, sealhulgas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ja Euroopa Ümberasustamisvõrgustiku kaudu.

Tuginedes praegu kehtivatele ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmisega seotud algatustele ELis ning ka siseriiklike ümberasustamisprogrammide läbiviimisel saadud kogemusele, on käesoleva seadusandliku ettepaneku eesmärk kehtestada liidu ümberasustamisraamistik, et lihtsustada liidu ümberasustamispoliitikat ning sätestada ühtse korraga ühine ja ühtlustatud lähenemisviis. See vähendaks siseriiklike ümberasustamistavade erinevusi ja suurendaks liidu väljavaateid saavutada oma poliitilised eesmärgid ka ülemaailmselt. Liit peaks suutma rääkida rahvusvahelistel foorumitel ühel häälel, andma ühise lubaduse aidata kaasa ülemaailmsetele ümberasustamisalgatustele ning muutma nii ELi jõupingutused nähtavamateks, et veenda oma rahvusvahelisi partnereid võtma enda kanda oma osa vastutusest, suurendades samal ajal järkjärgult liikmesriikide ühiseid jõupingutusi ümberasustamise valdkonnas.

Ettepaneku eesmärk on eelkõige: kehtestada ühine lähenemisviis rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike turvalisele ja seaduslikule saabumisele liitu, kaitstes neid selliselt ka ärakasutamise eest rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise võrgustike poolt ning Euroopasse jõuda püüdmisel oma elu ohtuseadmise eest; aidata vähendada omal algatusel saabumiste survet liikmesriikide varjupaigasüsteemidele; võimaldada kaitsekohustuse jagamist riikidega, kuhu või mille siseselt suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi on ümber asunud, ning aidata leevendada survet nendele riikidele; anda ühine liidu panus ülemaailmsetesse jõupingutustesse ümberasustamise valdkonnas.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Ettepanek on kooskõlas järgmiste ELi tasandil ette võetud ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmisega seotud algatustega ning täiendab neid.

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad võtsid 20. juulil 2015. aastal vastu järeldused 4 koos assotsieerunud riikidega 22 504 selgelt rahvusvahelist kaitset vajava isiku ümberasustamise kohta mitmepoolsete ja riigi tasandi kavade abil, tuginedes komisjoni soovitusele Euroopa ümberasustamiskava kohta 5 , mille kohaselt tuleb ümber asustada 20 000 inimest. Komisjon esitab korrapäraselt aruandeid nimetatud järelduste rakendamise kohta, eelkõige aruannete kaudu ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta 6 .

Komisjon võttis 15. oktoobril 2015. aastal vastu soovituse vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava kohta Türgiga 7 eesmärgiga jagada Türgiga solidaarsust ja vastutust nende inimeste kaitsmisel, kes on konflikti tõttu Süüriast Türki põgenenud, mille paljud aspektid moodustasid osa ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse rakendamisest. ELi ja Türgi avalduses lepiti kokku, et iga süürlase kohta, kes Kreeka saartelt Türki tagasi saadetakse, asustatakse teine süürlane ümber Türgist ELi, võttes arvesse ÜRO haavatavuskriteeriume.

Komisjon esitas 21. märtsil 2016. aastal ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu otsust (EL) 2015/1601, mis kehtestab rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks 8 . Nimetatud ettepanek võimaldab liikmesriikidel kasutada 54 000 kohta, mis nähti algselt ette süürlaste vastuvõtmiseks Türgist ümberasustamise, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise või teiste seaduslike võimaluste abil. Liikmesriigid saaksid seega lahutada ümberpaigutatavate taotlejate arvust Türgist nende territooriumile ümberasustatud süürlaste arvu. Lisaks sellele on vaja täita 20. juuli 2015. aasta ümberasustamisalastes järeldustes sätestatud kohustusi.

Kavandatud määrus on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi oluline osa ning on täielikult kooskõlas selle reformimise seadusandlike ettepanekute esimese paketiga, mis esitati 4. mail 2016. aastal ning mis sisaldab ettepanekut sõnastada ümber Dublini III määrus 9 , sõnastada ümber Eurodac-süsteemi määrus 10 ja ettepanekut luua Euroopa Liidu Varjupaigaamet 11 , ning seadusandlike ettepanekute teise paketiga, mis sisaldab varjupaigamenetlusi 12 , vastuvõtmise tingimusi 13 ja miinimumnõudeid 14 käsitlevate direktiivide reformimist.

Dublini III määruse reformimise ettepanekus sätestatud õiglane mehhanism kajastub nende rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste arvus, kelle liikmesriigid on tegelikult ümber asustanud. Korrigeeriva jaotusmehhanismi arvutamisel lisatakse ümberasustatud inimeste arv rahvusvahelise kaitse taotluste arvule. See kinnitab, kui olulised on jõupingutused rakendamaks seaduslikku ja turvalist teed Euroopasse.

Et tagada kooskõla varjupaigaalase liidu õigustikuga, tuleb ümberasustamiseks välja valitud inimestele anda rahvusvaheline kaitse. Vastavalt sellele tuleb varjupaigaalases liidu õigustikus sisalduvaid rahvusvahelist kaitset käsitlevaid sätteid kohaldada siis, kui ümberasustatud isikud on liikmesriikide territooriumil. Lisaks oleks asjakohane muuta määrust xxxx/xx/EL [uuestisõnastatud Eurodac-süsteemi käsitlev määrus] tagamaks, et liikmesriigid võivad säilitada andmeid ümberasustatud isikute kohta Eurodac-süsteemis, kus neid käsitatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatena, kuigi nad ei ole esitanud liikmesriikides taotlust rahvusvahelise kaitse saamiseks. See võimaldaks liikmesriikidel jälgida ümberasustatud isikute teisest rännet ümberasustamise sihtliikmesriigist teistesse liikmesriikidesse.

[Euroopa Liidu Varjupaigaametil] on oma roll ümberasustamisraamistiku rakendamisel, kuna liikmesriigid saavad paluda ameti abi tehnilise koostöö koordineerimisel ja taristu jagamise lihtsustamisel kooskõlas ettepanekuga asutada Euroopa Liidu Varjupaigaamet.

Ümberasustamise edukus või läbikukkumine sõltub ka ümberasustatud isikute varajasest, tõhusast ja edukast integreerimisest. Sellele aitab kaasa ka kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava 15 , mis esitati 7. juunil 2016.. Tegevuskava esmatähtsate prioriteetidena nähakse ette osalemine lahkumiseelsetes/saabumiseelsetes meetmetes, mis on mõeldud nii neile, kes saabuvad kolmandatest riikidest kui ka vastuvõtvale riigile. Niisugused meetmed võivad tuua kasu üksikisikutele, olenemata nende seaduslikult ELi saabumise põhjustest, kuid eriti olulised võivad need olla kaitset vajavate isikute ümberasustamise ettevalmistamisel.

Nimetatud määrust tuleks kohaldada, ilma et see piiraks direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil.

Iseäranis oluline on eri poliitikavaldkondade ja vahendite ühendamine, et kiirendada liidu diplomaatilist, tehnilist ja finantskoostööd rände haldamisel kolmandate riikidega. Nagu on teatatud komisjoni teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta 16 , otsib EL partnerlusi keskse tähtsusega kolmandate päritolu- ja transiidiriikidega sidusa ja kohandatud osalemise kaudu, kus liit ja tema liikmesriigid tegutsevad kooskõlastatult. See partnerlusraamistik peaks muu hulgas tõhustama toetust neile, kes vajavad kaitset oma päritolu- ja transiidiriigis, ja looma tegelikud väljavaated liitu ümberasustamiseks, et vähendada ebaseaduslikke ja ohtlikke teekondi ning päästa elusid. Käesolev seadusandlik ettepanek toob otseselt esile liidu kohustuse aidata suurima rändesurve all olevaid riike ning hoida ära inimeste asumist ohtlikele teekondadele, pakkudes neile alternatiivseid õiguspäraseid võimalusi.

•Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

Käesolev ettepanek on kooskõlas rände paremat haldamist käsitleva laiaulatusliku pikaajalise poliitikaga, mille komisjon on ette näinud Euroopa rände tegevuskavas, kus president Junckeri poliitilistest suunistest on välja arendatud hulk neljal sambal põhinevaid sidusaid ja vastastikku toetavaid algatusi. Kõnealused sambad on ebaseaduslikku rännet ajendavate tegurite osakaalu vähendamine, välispiiride kindlustamine ja elude päästmine, tugev varjupaigapoliitika ning uus seadusliku rände poliitika.

Käesolevat ettepanekut, millega jätkatakse liidu varjupaigapoliitika tõhustamise eesmärgi elluviimist, tuleks vaadelda osana laiemast ELi tasandi poliitikast kindla ja tõhusa jätkusuutliku rändehaldamissüsteemi rajamisel tulevikuks.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesolev ettepanek on osa meetmetest, mis moodustavad Euroopa ühise varjupaigasüsteemi. Sellega soovitakse hallata nende kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute sissevoolu, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset, pakkudes seaduslikke võimalusi rahvusvahelisele kaitsele partnerluses ja koostöös kolmandate riikidega. Ettepaneku eesmärk on kehtestada liidu ümberasustamisraamistik, mis loob ühise korra rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmiseks selleks välja valitud kolmandast riigist, kuhu või mille siseselt on nad ümber asunud, liikmesriikidesse, et pakkuda neile rahvusvahelist kaitset. Seetõttu põhineb ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 punktidel d (ühine menetlus) ja g (partnerlus ja koostöö kolmandate riikidega). Seadusandlikus tavamenetluses tuleb lähtuda sellest õiguslikust alusest.

•Muutuv geomeetria

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollile nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabaduse, turvalisuse ja õiguse küsimuste suhtes ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa nõukogus Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaste kavandatud meetmete vastuvõtmisel. Ühendkuningriik ja Iirimaa võivad kolme kuu jooksul pärast ettepaneku või algatuse esitamist teavitada nõukogu sellest, et nad soovivad võtta osa mis tahes selliste kavandatud meetmete vastvõtmisest või kohaldamisest, või mis tahes ajal pärast meetme vastuvõtmist, et nad kiidavad nimetatud meetme heaks.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevale protokollile nr 22 ei osale Taani nõukogus Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaste meetmete vastuvõtmisel. Taani võib igal ajal kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega teavitada teisi liikmesriike, et ta soovib kõiki Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel vastuvõetud asjakohaseid meetmeid täielikult kohaldada.

Euroopa Ühendus on sõlminud kokkulepped Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga, ühendades need Dublini/Eurodaci õigustikuga. Käesolev ettepanek ei kujuta endast Dublini/Eurodaci õigustiku edasiarendust ja seetõttu ei ole sellega assotsieerunud riigid kohustatud teatama komisjonile käesoleva määruse heakskiitmisest pärast selle vastvõtmist Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Kuid assotsieerunud riigid võivad otsustada käesoleva määrusega kehtestatud liidu ümberasustamisraamistikus vabatahtlikult osaleda.

•Subsidiaarsus

Ümberasustamisega seotud liikmesriikide tavade ühtlustamine teatavas ulatuses muudab tõenäolisemaks selle, et inimesed, kellel on õigus ümberasustamisele, ei keeldu ümberasustamisest ühte liikmesriiki ja on nõus ümber asuma teise liikmesriiki. Selline ühtlustamine suurendaks ka liidu üldist mõju suhetes kolmandate riikidega nii poliitikas ja poliitilistes dialoogides kui ka vastutuse jagamisel nende kolmandate riikidega, kuhu või mille siseselt on ümber asunud hulgaliselt rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi. Nimetatud eesmärke ei suuda ELi liikmesriigid üksi piisavalt saavutada ning liidu ümberasustamisraamistiku kohaldamisala ja mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil.

•Proportsionaalsus

Määruse vorm ja sisu ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada ettepaneku eesmärgid, nimelt a) vähendada siseriiklike ümberasustamistavade ja -menetluste erinevusi, b) võimaldada rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute seaduslik ja ohutu saabumine liikmesriikide territooriumile, c) aidata vähendada kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute liikmesriikide territooriumile ulatusliku ebaseadusliku sissevoolu ohtu, vähendades sellega omal algatusel saabumiste survet liikmesriikide varjupaigasüsteemidele, d) väljendada solidaarsust riikidega piirkondades, kuhu või mille siseselt on ümber asunud hulgaliselt rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi, aidates leevendada survet nendele riikidele, e) aidata saavutada liidu välispoliitilisi eesmärke, suurendades liidu võimendavat mõju kolmandate riikide suhtes ja f) anda tõhus panus ülemaailmsetesse ümberasustamisega seotud algatustesse, lähtudes rahvusvahelistel foorumitel kolmandate riikidega ühtsest seisukohast.

Määruse sisu põhineb praegu ELis läbi viidavatest ümberasustamisalgatustest saadud kogemustel ja liikmesriikide kehtivatel ümberasustamistavadel, eelkõige standardsel töökorral, mille alusel rakendatakse ümberasustamissüsteemi Türgiga, mis on sätestatud ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses.

•Vahendi valik

Vahendiks on valitud määrus, et saavutada ümberasustamismenetluse teatav ühtlustamine, mis vastab varjupaigamenetluse ühtlustamisele, mille osas on samuti kavandatud määruse vastuvõtmine. Tuginedes praegu kehtivate ELis läbi viidavatele ümberasustamisalgatustele ja liikmesriikide kehtivatele ümberasustamistavadele, eelkõige standardsele töökorrale, mille alusel rakendatakse ümberasustamissüsteemi Türgiga, mis on sätestatud ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses, võimaldab määrus saavutada nimetatud ümberasumistavade suuremat ühtlustamise määra kui direktiiv, mis ei ole vahetult kohaldatav ning jätab vormi ja meetodi valiku liikmesriikidele. Suurem ühtlustamise määr võimaldab suuremat vastastikust võimandumist liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisel ning aitab kaasa sellele, et inimesed, kellel on õigus ümberasustamisele, ei keeldu ümberasustamisest konkreetsesse liikmesriiki, ning ümberasustatud isikute teisese rände takistamisele. Lisaks on ette nähtud, et liidu institutsioonid võtavad vastu iga-aastased liidu ümberasustamiskavad ja liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad, mis on olulised liidu ümberasustamisraamistiku ellu viimiseks, ja selleks on määrus sobiv vahend.

3.SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED

Konsultatsioonid liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO) toimusid 6. aprilli 2016. aasta kuuenda ümberasustamis- ja ümberpaigutamisalase foorumi raames. Nimetatud sidusrühmadega konsulteeriti aruteludokumendi alusel, mis oli neile saadetud enne kohtumist.

Kõik need sidusrühmad nõustusid vajaduses suuremate jõupingutuste järele ohtlike ja ebaseaduslike saabumiste asemel turvaliste ja seaduslike rahvusvahelise kaitse võimaluste pakkumisel liidus. Paljud sidusrühmad rõhutasid liidu kohustust võtta endale nähtav roll ülemaailmsetes ümberasustamisalastes jõupingutustes ning vajadust liikmesriikide ümberasustamisalaste jõupingutuste suurema koordineerimise järele.

Samas kui mõned sidusrühmad toetasid õiguslikult siduvat raamistikku kõigi liikmesriikide osalemisega ühise liidu ümberasustamiskohustuse alusel ning vastutuse jagamist liikmesriikide vahel õiglase jaotamispõhimõtte alusel, pooldasid teised liikmesriikide vabatahtlikke kohustusi.

Ühiselt tunnistati, et ümberasustamist saab teatud asjaolude korral kasutada mõjurina poliitikas ja poliitilistes dialoogides kolmandate riikidega ning ka sihtotstarbeliste ja kohandatud strateegiate kaudu.

Mitu sidusrühma tuletasid meelde standardset töökorda, mille alusel rakendatakse ümberasustamissüsteemi Türgiga, mis on sätestatud ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses, ja arutlesid võimaluse üle rakendada samamoodi mitmeid selle elemente liidu ühises lähenemisviisis ümberasustamisele. Samal ajal kui mitmed liikmesriigid pooldasid võimalust jagada taristuid ja saata välja ühiseid väljavalimislähetusi, et vähendada kulusid, oli enamus vastu jagatud korraldusele seoses turvakontrollidega.

Paljud sidusrühmad rõhutasid ÜRO pagulaste ülemvoliniku rolli selles protsessis, eelkõige tema rolli seoses nende isikute määratlemisega, kellel on õigus saada ümberasustatud. Toetati ka teiste osaliste nagu EASO ja IOM võimalust saada endale oluline roll praktiliste korralduste rakendamisel.

Kõik liikmesriigid rõhutasid liidu rahastamise tähtsust ümberasustamisalastes jõupingutustes.

•Põhiõigused

Käesolev määrus ei piira õigust varjupaigale ega kaitset tagasisaatmise eest kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta“) artiklitega 18 ja 19. Liidu ümberasustamisraamistiku koostamisel ja eelkõige ümberasustamiskõlblikkuse kriteeriumite määratlemisel vastavalt ettepaneku artiklile 5 ja ümberasustamismenetlusele vastavalt ettepaneku artiklitele 10 ja 11 on võetud nõuetekohaselt arvesse vajadust edendada ja austada lapse õigusi, õigust pere-elule ning õigust isikuandmete kaitsele, mis on tagatud harta artiklites 24, 7 ja 8.

Sellest lähtuvalt pööratakse käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide rakendamisel ja kohaldamisel erilist tähelepanu ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud põhimõtetele.

Samamoodi, arvestades Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), tuleks käesoleva määruse rakendamisel ja kohaldamisel võtta sootundlik lähenemisviis.

Ettepanekus toetatakse ka võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtet, kuna ettepanek näeb liikmesriikidele ette sõnaselge diskrimineerimiskeelu, sealhulgas keelu diskrimineerida soo, rassi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude tõekspidamiste alusel, rahvusvähemuse hulka kuuluvuse alusel, vara, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, võttes arvesse sotsiaalseid või kultuurilisi sidemeid või muid omadusi, mis saavad hõlbustada integreerumist osalevas riigis. See ei piira juhtumeid, kus erinev kohtlemine on vajalik liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava ja kõlblikkuskriteeriumite reguleerimisala rakendamiseks kooskõlas artikli 5 punktidega a ja b.

4.MÕJU EELARVELE

Liikmesriikidel, kes võtavad osa tegevusest, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), on iga käesoleva ettepaneku alusel ümberasustatud isiku kohta õigus saada liidu eelarvest 10 000 eurot. Liitu igal aastal ümberasustatavate isikute suurim koguarv määratakse kindlaks nõukogu rakendusaktide kaudu, millega kehtestatakse iga-aastased liidu ümberasustamiskavad.

2017. eelarveaasta peaks olema üleminekuaasta alates ümberasustamiskavast, mida viiakse ellu 20. juuli 2015. aasta järelduste alusel, et asustada ümber koos assotsieerunud riikidega mitmepoolsete ja siseriiklike kavade kaudu 22 504 selgelt kaitset vajavat isikut, kuni käesoleva ettepaneku jõustumiseni. Mõju eelarvele 2017. aastal peaks seega olema väiksem kui järgnevatel aastatel.

5.MUUD KÜSIMUSED

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga kehtestatakse liidu ümberasustamisraamistik teatava arvu kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute iga-aastase ümberasustamise jaoks liikmesriikide territooriumile.

Selle eesmärk on võimaldada liidul sätestada rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute seaduslik ja turvaline saabumine, aidata vähendada rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute liikmesriikide territooriumile ulatusliku ebaseadusliku sissevoolu ohtu ja anda oma panus rahvusvahelistesse ümberasustamisalgatustesse.

Käesolevas seadusandlikus ettepanekus on sätestatud raamistiku olulised osad nagu kolmandate riikide kodanike vastuvõtmist ümberasustamise kaudu käsitlevate ühiste liidu eeskirjade, sealhulgas selliste eeskirjade kehtestamine, milles käsitletakse valikukriteeriume ja välistamise aluseid, kõiki ümberasustamismenetluse etappe hõlmavaid standardmenetlusi, ümberasustatud isikutele antavat seisundit, otsuste tegemise korda raamistiku rakendamise ühtsete tingimuste tagamiseks ning rahalist toetust liikmesriikide jõupingutustele ümberasustamisvaldkonnas. Nende rakendamine hõlmab liidu iga-aastaste ümberasustamiskavade kehtestamist nõukogu rakendusaktide kaudu ning liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade vastuvõtmist komisjoni rakendusaktide kaudu.

Ettepaneku põhielemendid on järgmised:

–Ümberasustamine

Ümberasustamine tähendab selliste rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike vastuvõtmist kolmandast riigist, kuhu või mille piires nad on ümber asunud, liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse. Sama kehtib rahvusvahelist kaitset vajavate kodakondsuseta isikute suhtes, kes on ümber asunud oma endisest ametlikust elukohariigist või selle siseselt.

–Piirkonnad või kolmandad riigid, kust ümberasustamine toimub

Täpsustades, millistest piirkondadest või kolmandatest riikidest ümberasustamine toimub, võtavad komisjon ja nõukogu rakendusaktides, millega kehtestatakse liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad ja iga-aastased liidu ümberasustamiskavad, arvesse mitmeid tegureid, mis käitlevad kaitset vajavate isikute olukorda, riike, kust ümberasustamine peaks toimuma, ning nende rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste arvu, kes on ümber asunud konkreetsetesse piirkondadesse või kolmandatesse riikidesse või nende siseselt. Kolmandate riikide tõhus koostöö liiduga rände- ja varjupaigavaldkonnas on oluline tegur, millest komisjon oma otsustes juhindub. Seda koostööd tuleks kajastada seoses kolmandate riikide jõupingutustega selliste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute arvu vähendamisel, kes ületavad ebaseaduslikult liidu piiri, seoses nende riikide koostööga liiduga ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute tagasivõtmisel ja tagasisaatmisel, ning seoses nende suutlikkuse suurendamisega võtta vastu ja kaitsta rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid, sealhulgas tõhusa varjupaigasüsteemi väljaarendamise kaudu.

–Ümberasustatavad isikud

Käesolevas seadusandlikus ettepanekus on sätestatud valikukriteeriumid (artikkel 5) ja välistamise alused (artikkel 6) isikutele, kelle ümberasustamist võidakse kaaluda. Mõlemaid sätteid tuleb järgida lisaks nõudele, et isik kuuluks komisjoni rakendusakti alusel vastu võetud iga liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohaldamisalasse. Käesolev ettepanek ei anna õigust liikmesriikide territooriumile vastuvõtmiseks eesmärgiga saada rahvusvahelist kaitset.

(a)Ümberasustamiskõlblikkus

Ümberasustamisvõimalus on ette nähtud nendele kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kes on ümber asunud mitte üksnes teise riiki, vaid ka oma riigi siseselt põhjendatud tagakiusamishirmu või põhjendatud aluse tõttu arvata, et neid ähvardab tõeline oht kannatada suurt kahju.

Isikutel, kes kuuluvad vähemalt ühte järgmistest haavatavuskategooriatest – riskigruppi kuuluvad naised ja tütarlapsed; riskigruppi kuuluvad lapsed ja noorukid, sealhulgas saatjata lapsed; – vägivalla ja/või piinamise, sealhulgas sool põhineva vägivalla ja/või piinamise ohvrid; meditsiiniabi vajavad või puudega isikud; õiguslikku ja/või füüsilist kaitset vajavad pagulased; ja sotsiaalmajanduslikult haavatavad isikud – on õigus ümberasustamisele liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade alusel. Isikutel, kellel on perekondlikud sidemed kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute või liikmesriigis seaduslikult elavate liidu kodanikega, või isikutel, kes neist sõltuvad, on samuti õigus ümberasustamisele. Sotsiaalmajanduslikult haavatavate ning perekondlike sidemetega isikute lisamisega laiendatakse väljakujunenud ümberasustamiskategooriaid, mida tavaliselt juhitakse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esildise kaudu, ning järgitakse lähenemisviisi, mille puhul on kokku lepitud standardses töökorras, millel põhineb ümberasustamiskava Türgiga, mis on sätestatud ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses.

(b)Menetlusest kõrvalejätmine

Liikmesriigid ei või asustada ümber kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid, kes ei vasta valikukriteeriumidele või kelle suhtes kuulub kohaldamisele kohustuslik välistamise alus.

Kohustuslikud välistamise alused hõlmavad: a) miinimumnõuete määruses sätestatud välistamise aluseid 17 , mida kohaldatakse nende isikute suhtes, kellel on muidu õigus täiendavale kaitsele, tuleb samuti kohaldada isikute suhtes, keda on võimalik pagulastena käsitada; b) piiril sisenemise keelamise aluseid 18 , c) aluseid elamisloa pikendamata jätmiseks või kehtetuks tunnistamiseks kooskõlas miinimumnõuete määrusega.

Isikud, kes on viie aasta jooksul enne ümberasustamist sisenenud ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile, viibinud ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil või üritanud siseneda ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile, jäetakse samuti ümberasustamisest kõrvale. Ümberasustamisest kõrvalejäetud isikute hulka kuuluvad ka need, kelle teine liikmesriik on juba liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava alusel või praegu kehtivate liidu ümberasustamisalgatuste rakendamise raames ümber asustanud. Ümberasustamisest kõrvalejätmine kehtib ka selliste kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes, kelle ümberasustamisest on liikmesriik keeldunud viie aasta jooksul enne ümberasustamist.

Valikulise välistamise alusega nähakse ette, et liikmesriigid võivad keelduda kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ümberasustamisest juhul, kui prima facie ilmneb, et nende suhtes kuulub kohaldamisele üks artikli 6 lõike 1 punktis a või b viidatud välistamise alustest.

Liikmesriigid võivad teha eelnevaid konsulteerimiskorraldusi, et kõrvalejätmise alust kohaldada.

–Standardne ümberasustamiskord

Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse standardne kord, mis põhineb liikmesriikide praegusel ümberasustamiskogemusel, sealhulgas standardsel töökorral, mille alusel rakendatakse ümberasustamiskava Türgiga, mis on sätestatud ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses. Liidu ümberasustamisraamistik peaks võimaldama kahte liiki ümberasustamise standardmenetlust: ümberasustamise tavamenetlus ja kiirendatud menetlus. Igas liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas määratakse kindlaks, kumba nimetatud standardmenetlus tuleks selle rakendamise suhtes kohaldada.

(a)Tavamenetlus

Tavamenetlus kajastab ümberasustamiskriteeriume ja -tavasid, mida liikmesriigid tavaliselt järgivad. See põhineb pagulasseisundi täielikul tuvastamisel kolmandas riigis ning ümberasustatud kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele eelistatavalt pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmisel liikmesriikide poolt. Menetlus tuleks läbi viia niipea kui võimalik ja kaheksa kuu jooksul alates sellest, kui liikmesriigid on kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud registreerinud. Seda tähtaega võib pikendada nelja kuu võrra.

Menetluse üksikasjalikud etapid hõlmavad järgmist:

Liikmesriigid tuvastavad isikud, kelle suhtes nad kavatsevad viia läbi ümberasustamismenetlust kas ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või vajaduse korral [Euroopa Liidu Varjupaigaameti] või asjaomaste rahvusvaheliste organite esildise alusel, või ise, ilma sellise esildiseta. Võttes tuvastamise aluseks ühelt nimetatud organitest laekunud esildise, võivad liikmesriigid paluda neilt täiemahulist hinnangut selle kohta, kas kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud vastavad konkreetse liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava nõuetele ja kas nad kuuluvad ühte artikli 5 punkti b alapunktis i sätestatud haavatavuskategooriasse. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esitatud esildise korral võivad liikmesriigid lisaks paluda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametil hinnata täies ulatuses, kas neile suunatud isikud on käsitatavad pagulastena 1951. aasta Genfi konventsiooni tähenduses.

Pärast nende kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute registreerimist, kelle suhtes nad ümberasustamismenetlust läbi viia kavatsevad, hindavad liikmesriigid, kas nimetatud isikud vastavad artiklis 5 sätestatud valikukriteeriumidele ning et neid ei jäeta artikli 6 lõike 1 alusel menetlusest kõrvale.

Positiivse otsuse korral omistavad liikmesriigid ümberasustatavatele isikutele pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi. Otsusel anda isikule pagulasseisund või ajutise kaitse seisund on sama mõju nagu otsusel anda isikule [miinimumnõuete määruse] artiklites 13 ja 19 viidatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund, kui isik on sisenenud liikmesriigi territooriumile.

Pärast positiivset otsust pakuvad liikmesriigid võimaluse, et nad teostavad kõik kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute lahkumiseks vajalikud toimingud ja pakuvad lahkumiseelset tutvustusprogrammi, et hõlbustada isiku kiiret, sujuvat ja tõhusat integreerimist vastuvõtvasse ühiskonda.

Kõiki isikuandmeid, mis on kogutud ümberasustamismenetluse eesmärgil, tuleks säilitada kuni viieaastase ajavahemiku jooksul alates ümberasustamise kuupäevast. Säilitamisaega peetakse vajalikuks selleks, et võimaldada liikmesriikidel jätta ümberasustamisest kõrvale kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kelle üks liikmesriik on juba ümber asustanud või keda on viimase viie aasta jooksul keeldutud liikmesriiki ümber asustamast, nagu on sätestatud käesolevas ettepanekus.

Kui isik, kelle suhtes on tehtud positiivne ümberasustamisotsus, siseneb liikmesriikide territooriumile, tuleks kohaldada sätteid, milles käsitletakse varjupaigaalases liidu õigustikus sisalduvaid rahvusvahelist kaitset käsitlevaid norme, sealhulgas eeskirju takistamaks rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet, mis on sätestatud Dublini määruses 19 ja pikaajaliste elanike direktiivis, mida on muudetud miinimumnõuete määrusega 20 .

Ümberasustamine peaks olema eelistatav rahvusvahelise kaitse võimalus liikmesriikide territooriumil ning seda ei tohiks kohaldada paralleelselt varjupaigamenetlusega. Nii ei oleks vastuvõetavad nende isikute rahvusvahelise kaitse taotlused, kes on ümber asustatud tavamenetluse korras ja kelle pagulasena käsitamist ja kõlblikkust täiendava kaitse saajana on täielikult hinnatud.

(b)Kiirendatud menetlus

Kiirendatud menetlus kajastab standardses töökorras kokku lepitud lähenemisviisi, millel põhineb ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses sätestatud Türgiga kehtestatud ümberasustamiskava rakendamine. See on ette nähtud juhuks, kui on konkreetsed humanitaarsed alused või pakilised õigusliku või füüsilise kaitse vajadused, mis on põhjuseks kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute liikmesriikide territooriumile kiirele vastuvõtmisele. Selline menetlus tuleks läbi viia niipea kui võimalik ja nelja kuu jooksul alates sellest, kui liikmesriigid on kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud registreerinud. Seda tähtaega võib pikendada kahe kuu võrra. Kuigi teostada tuleks sama tasemega turvakontrolle nagu tavamenetluses, peaks kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamine piirduma nende täiendava kaitse kõlblikkuse hindamisega, ilma et hinnataks nende pagulasena käsitamise võimalust.

Vastupidiselt sellele, mis kehtib tavamenetluse korral, peaksid inimesed, kes asustatakse ümber kiirendatud menetluse käigus ilma pagulasena käsitamise võimaluse hindamiseta, ümberasustavasse riiki vastuvõtmisel saama taotleda rahvusvahelist kaitset. Liikmesriik, kuhu isik on ümber asustatud, peaks vastutama sellise taotluse läbivaatamise eest. Varjupaigamenetlusi käsitleva määrusega tuleks ette näha, et liikmesriigid ei kohalda taotluse läbivaatamisel mõisteid „esimene varjupaigariik“ ja „turvaline kolmas riik“ 21 .

(c)Delegeeritud volitused standardmenetluste muutmiseks

Standardmenetluse kohandamisel tuleks ette näha teatav paindlikkus, et hõlmata konkreetse liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskavaga selle kolmanda riigi konkreetseid olusid, kust ümberasustamine toimub. Komisjonil on volitus lisada delegeeritud õigusaktidega artiklis 11 sätestatud korras menetlusse vajaduse korral väiksema tähtsusega tegureid.

–Otsustamismenetlused

Käesolevas ettepanekus kehtestatakse raamistik, mille eesmärk on struktureerida viis, kuidas liit ümberasustamiskohustusi täidab. Et olla suuteline reageerima vahelduvatele rändevoogudele ja muutuvale rahvusvahelisele olukorrale, ei võimalda raamistik sellisel kujul siiski kindlaks määrata muutuvaid tegureid nagu ümberasustamise ulatus ja konkreetsed kolmandad riigid ja piirkonnad, kust ümberasustamine toimub.

(a)Kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee

Luuakse komisjoni juhitav kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee, et anda liidu ümberasustamisraamistiku rakendamiseks poliitilisi suuniseid.

Komisjonis osalevad Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriikide esindajad ning ka Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi esindajad juhul, kui need assotsieerunud riigid on väljendanud kavatsust ühineda iga-aastase liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisega. Kutse võivad saada ka [Euroopa Liidu Varjupaigaamet], ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon.

(b)Nõukogu rakendusakt, millega kehtestatakse iga-aastane liidu ümberasustamiskava

Nõukogul on volitus kehtestada komisjoni ettepanekut käsitleva rakendusakti kaudu järgmiseks aastaks ümberasustamist käsitlev liidu aastakava, milles määratakse kindlaks ümberasustatavate isikute maksimaalne koguarv ning selle koguarvu raames nende inimeste arv, keda iga liikmesriik peab ümber asustama. Aastakavas tuleks samuti esitada ümberasustamise geograafilised eelistused. Nõukogu võtab selliste aktide vastuvõtmisel täiel määral arvesse arutelusid kõrgetasemelises ümberasustamiskomitees toimunud arutelusid liidu ümberasustamisraamistiku rakendamise üles.

Arvestades olulist seost liikmesriikidesse ümberasustatud inimeste arvu ja liidu eelarve vahel, teeb komisjon koos ettepanekuga iga-aastase eelarveprojekti kohta ettepaneku võtta vastu ümberasustamist käsitlev liidu aastakava, võttes arvesse finantstagajärgi. Nõukogu peaks suutma reageerida kiiresti ja võtma kahe kuu jooksul vastu rakendusakti. Kuna käesolevale seadusandlikule ettepanekule ei ole lisatud finantsselgitust, sõltuvad määruse finantsmõjud iga-aastaselt ümberasustatavate isikute koguarvust.

(c)Komisjoni rakendusakt, millega kehtestatakse liidu sihtotstarbeline ümberasustamiskava

Komisjon on volitatud igal aastal kehtestama ühe või mitme liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava. See peaks toimuma võimalikult kiiresti pärast nõukogu poolt vastu võetava iga-aastase liidu ümberasustamiskava vastuvõtmist ja sellega kooskõlas ning võttes arvesse ka arutelusid kõrgetasemelises ümberasustamiskomitees. Komisjon võib otsustada ühe või mitme liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava vastuvõtmise ajavahemikul, mida hõlmab iga-aastane liidu ümberasustamiskava.

Komisjon esitab iga liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohta üksikasjaliku põhjenduse, ümberasustatavate isikute täpse koguarvu ning liikmesriikide osaluse, nagu on sätestatud iga-aastastes liidu ümberasustamiskavades, ning ka ümberasustatavate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute sidusrühma(de) kirjelduse ning esitab loetelu konkreetse geograafilise piirkonna kohta, mis hõlmab üht või mitut kolmandat riiki, kust ümberasustamine toimub. Konkreetsete geograafiliste eelistuste valik ümberasustamiseks tehakse kooskõlas seadusandliku ettepaneku artikliga 4, võttes arvesse iga-aastast ümberasustamiskava ning pidades silmas ümberasustamise rolli sihipärases koostöös kolmandate riikidega rände paremaks haldamiseks, nagu on ette nähtud komisjoni 7. juuni 2016. aasta teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta 22 .

Täpsustatakse ka iga liidu sihtotstarbelise tegevuskava alguskuupäeva ja kestust ning ka seda, millist standardset ümberasustamismenetlust kohaldatakse. Tavamenetlust tuleks pidada normiks, kui kiirendatud menetlus ei ole humanitaarsetel põhjustel või pakiliste vajaduste korral õigusliku või füüsilise kaitse järele põhjendatud.

–Koostöö

Ümberasustamine on partnerlustegevus ning hädavajalik on koostöö eri sidusrühmadega, sealhulgas kolmandate riikidega, kust ümberasustamine toimub. Sünergia loomiseks võiks uurida koostöövõimalusi teiste kolmandate riikidega, kes viivad läbi ümberasustamist samast piirkonnast nagu liikmesriigidki. Arvestades ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti pädevust rahvusvahelist kaitset vajavate isikute kolmandatest riikidest, kuhu nad on ümber paigutatud, neid vastu võtta soovivatesse liikmesriikidesse vastuvõtmise eri vormide lihtsustamisel, on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametil jätkuvalt keskse tähtsusega roll käesoleva ettepaneku kohasel ümberasustamisel.

Kooskõlas [uue Euroopa Liidu Varjupaigaametit käsitleva määrusega] võib [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] toetada liikmesriike nendevahelise tehnilise koostöö koordineerimise, nende abistamise kaudu liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamisel ning taristu jagamise hõlbustamise kaudu.

Et rakendada praktilisi korraldusi ja eelkõige viia läbi lahkumiseelseid tutvumisprogramme, meditsiinilisi kontrolle reisikõlbulikkuse kindlakstegemiseks ning reisi- ja muid praktilisi korraldusi, võivad liikmesriigid paluda ka abi teistelt partneritelt nagu IOM või kodanikuühiskonna organisatsioonid.

–Assotsieerunud riigid

Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits on kutsutud assotsieeruma iga-aastaste liidu ümberasustamiskavade rakendamisega. Kui nad väljendavad valmisolekut assotsieerumiseks, kutsutakse nende esindajad osalema kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee koosolekutel. Käesoleva määruse keskse tähtsusega sätteid, eelkõige neid, mis on seotud ümberasustamismenetluse ning ümberasustatud isikute õiguste ja kohustustega, võetakse sellisel assotsieerumisel nõuetekohaselt arvesse.

–Rahaline toetus

Liikmesriikidel, kes osalevad tegevuses, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), on õigus 10 000 euro suurusele ühekordsele toetusele liidu eelarvest iga isiku kohta, kelle nad ümber asustavad, olenemata sellest, kas on järgitud tavamenetlust või kiirendatud menetlust. Liikmesriigid saavad rahalisi vahendeid üksnes siis, kui nad viivad ümberasustamise läbi liidu ümberasustamisraamistiku kaudu. Ümberasustamisi siseriiklike ümberasustamiskavade alusel väljaspool nimetatud raamistikku liidu eelarvest rahaliselt ei toetata.

–Hindamine ja läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse läbivaatamiseks õigeaegselt aruanded nimetatud määruse kohaldamise kohta. Käesoleva seadusandliku ettepaneku läbivaatamise ajastamine peaks nende kahe õigusakti tihedate seoste tõttu olema kooskõlas määruse (EL) nr 516/2014 (millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond) ajastamisega.

Hindamisel võetakse arvesse liikmesriikide poolt Euroopa Liidu Varjupaigaametile iganädalaselt esitatud teavet tegelikult ümber asustatud kolmandate riikide kodanike kohta.

2016/0225 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõike 2 punkte d ja g,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 23

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, 24

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 10. oktoobri 2014. aasta järeldustes tõdeti, et „võttes arvesse rändevoogudest mõjutatud liikmesriikide tehtud jõupingutusi, peaksid kõik liikmesriigid andma oma panuse [ümberasustamise eesmärgi] õiglasele ja tasakaalustatud saavutamisele“. 25

(2)Oma 13. mai 2015. aasta teatises „Euroopa rände tegevuskava“ 26 tõi komisjon esile vajaduse võtta vastu ühine lähenemisviis kaitset vajavatele põgenikele kaitse andmiseks ümberasustamise kaudu.

(3)8. juunil 2015 esitas komisjon liikmesriikidele soovituse Euroopa ümberasustamiskava kohta, 27 mille aluseks on võrdse jaotamise põhimõte. Seejärel esitasid nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad 20. juuli 2015. aasta kohtumise tulemusena järeldused 22 504 selgelt rahvusvahelist kaitset vajava põgeniku ümberasustamise kohta mitmepoolsete ja riiklike kavade kaudu 28 . Ümberasustamiskohad jaotati liikmesriikide ja Dublini õigustikuga assotsieerunud riikide vahel vastavalt järelduste lisas sätestatud kohustustele.

(4)15. detsembril 2015 esitas komisjon liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele soovituse, mis käsitleb vabatahtlikku põgenike humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava Türgiga, 29 soovitades osalevatel riikidel võtta vastu Süüriast konflikti tagajärjel põgenenud isikud, kes vajavad rahvusvahelist kaitset. ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse kohaselt käivitatakse vabatahtlik humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava, kui Türgi ja ELi vahelised ebaseaduslikud piiriületused lõppevad või vähemalt on nende arvu märkimisväärselt ja jätkusuutlikult alandatud. Liikmesriigid panustavad sellesse kavasse vabatahtlikkuse alusel.

(5)ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse kohaselt saadetakse kõik Türgist Kreeka saartele saabuvad uued ebaseaduslikud rändajad alates 20. märtsist 2016 Türgisse tagasi. Iga Kreeka saartelt Türgisse tagasi saadetud süürlase kohta asustatakse üks süürlane Türgist ümber ELi, võttes seejuures arvesse ÜRO sätestatud haavatavuse kriteeriumeid. 2016. aasta mais jõudsid liikmesriigid, Dublini õigustikuga assotsieerunud riigid ja Türgi ühisele kokkuleppele nimetatud ümberasustamiskava rakendamise standardse töökorra suhtes.

(6)6. aprillil 2016 võttis komisjon vastu teatise „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine ja seaduslike võimaluste parandamine Euroopasse jõudmiseks“, 30 milles ta teatas oma kavatsusest esitada ettepanek struktureeritud ümberasustamissüsteemi kohta, et tuua ühtsesse raamistikku kokku liidu ümberasustamisalased tegevuspõhimõtted ja pakkuda ühist lähenemisviisi rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ohutuks ja seaduslikuks saabumiseks liitu.

(7)12. aprillil 2016 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta, 31 rõhutades vajadust kogu liitu hõlmava alalise ümberasustamisprogrammi järele, mille raames tagatakse olulise hulga pagulaste ümberasustamine, pidades silmas liidus kaitset taotlevate pagulaste koguarvu.

(8)Olemasolevatele algatustele tuginedes tuleks rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamiseks luua kindel ja usaldusväärne liidu ümberasustamisraamistik, rakendades seda vastavalt liidu ümberasustamise aastakavadele ja liidu sihtotstarbelistele ümberasustamiskavadele, mille kaudu viiakse ellu liikmesriikide võetud konkreetseid kohustusi.

(9)Selline raamistik on hästi hallatud rändepoliitika vajalik osa, mille eesmärk on vähendada erinevusi eri riikide ümberasustamise tavade ja protsesside vahel, tagada rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute ohutu ja seaduslik jõudmine liikmesriikide territooriumile, aidata kaasa kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulise ebaseadusliku sissevoolu vältimisele liikmesriikide territooriumile ning seeläbi vähendada omal algatusel saabujate tõttu tekkivat survet liikmesriikide varjupaigasüsteemidele, väljendada solidaarsust riikidega, kuhu või mille piires suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud nimetatud riikidele avalduva surve vähendamisele kaasa aidates, osaleda liidu välispoliitika eesmärkide saavutamises, suurendades liidu mõju kolmandate riikide suhtes, ja anda tõhus panus üldistesse ümberasustamisalgatustesse, esinedes rahvusvahelistel foorumitel ning suhtluses kolmandate riikidega ühtsete seisukohtadega.

(10)Selleks, et aidata vältida kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulist ebaseaduslikku sissevoolu liikmesriikide territooriumile, väljendada solidaarsust riikidega, kuhu või mille piires suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud neile riikidele avalduva surve vähendamisele kaasa aidates ning osaleda liidu välispoliitika eesmärkide saavutamises, tuleks ümberasustamise piirkonnad või kolmandad riigid, kust isikud ümber asustatakse, siduda sihipäraste kolmandate riikidega sõlmitavate lepetega rände paremaks haldamiseks, nagu on ette nähtud komisjoni 7. juuni 2016. aasta teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta 32 .

(11)Eri riikide ümberasustamise tavade ja protsesside vaheliste erinevuste vähendamiseks tuleks kehtestada ühised standardmenetlused, ühised valikukriteeriumid ning välistamise alused, samuti ümberasustatud isikutele antav ühine kaitsestaatus.

(12)Ühised standardmenetlused peaksid põhinema liikmesriikide varasematel kogemustel seoses ümberasustamisega ja olemasolevatel standarditel, eelkõige standardsel töökorral, millega rakendatakse ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses esitatud Türgist ELi ümberasustamise kava. Liidu ümberasustamisraamistik peaks võimaldama kaht liiki standardsete ümberasustamismenetluste kasutamist.

(13)Mõlemat liiki menetlused koosnevad järgnevatest etappidest: isikutuvastamine, registreerimine, hindamine ja otsus.

(14)Kehtestada tuleks tavamenetlus, mis võimaldab põhjalikult hinnata kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse vajadusi.

(15)Kehtestada tuleks kiirendatud menetlus, mille raames peaks toimuma tavamenetlusega võrdväärsel tasemel julgeolekukontroll. Kiirendatud menetluse korral peaks kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse vajaduste hindamine samas piirduma selle hindamisega, kas neil on õigus täiendavale kaitsele, ja hinnata ei tuleks nende vastavust pagulasena tunnustamise nõuetele.

(16)Ümberasustamismenetlus tuleks läbi viia nii kiiresti kui võimalik, et veenda rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid mitte kasutama ebaseaduslikke viise Euroopa Liitu sisenemiseks kaitse taotlemise eesmärgil. Samal ajal tuleks sellega tagada liikmesriikidele piisav aeg iga juhtumi täielikuks ja asjakohaseks läbivaatamiseks. Tähtajad peaksid olema sellised, nagu on vajalik tava- ja kiirendatud menetluse raames ette nähtud erinevate hindamiste läbiviimiseks.

(17)Ümberasustamismenetluse eesmärgil kogutud andmeid tuleks säilitada kõige enam viis aastat alates ümberasustamise kuupäevast. Kuna need kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle üks liikmesriikidest on juba ümber asustanud või kes on eelnenud viie aasta jooksul keeldunud ümberasustamisest teise liikmesriiki, tuleks muusse liikmesriiki ümberasustamisest välistada, tuleb nimetatud ajavahemikku pidada vajalikuks ajaks, mille kestel isikuandmeid, sealhulgas sõrmejälgi ja näokujutist säilitada.

(18)Iga sihtotstarbelise ümberasustamiskava jaoks tuleks määrata kasutatav ümberasustamismenetlus. Kiirendatud menetlust võivad õigustada humanitaarkaalutlused või siis pakilised õigusliku või füüsilise kaitse vajadusega seotud põhjused.

(19)Olemas ei ole subjektiivset õigust ümberasustamisele.

(20)Võimaldamaks liidu sihtotstarbelistele ümberasustamiskavadele kohaldatavate menetlust reguleerivate eeskirjade täiendamist, tuleks anda komisjonile õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kohaldada menetlust vastavalt olukorrale ümberasustamise lähtepunktiks olevas kolmandas riigis, näiteks määrata kindlaks see, millist rolli nimetatud kolmas riik menetluses täidab. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta 33 . Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on õigus alati osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(21)Et tagada ühesugused tingimused liidu ümberasustamisraamistiku rakendamiseks, tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused liidu ümberasustamise aastakava kehtestamiseks, ümberasustatavate isikute maksimaalse koguarvu kindlaksmääramiseks ja selleks, et määratleda liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ja nende panus ümberasustatavate isikute koguarvuga võrreldes, samuti üldised geograafilised prioriteedid.

(22)Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas komisjoni ettepanekuga ümberasustatavate isikute maksimaalse koguarvu ja üldiste geograafiliste prioriteetide kohta. Komisjon peaks oma ettepaneku esitama samal ajal, kui ta esitab ettepaneku liidu eelarveprojekti kohta. Nõukogu peaks seadma eesmärgiks võtta ettepanek vastu kahe kuu jooksul. Komisjon ja nõukogu peaksid arvesse võtma arutelusid kõrgetasemelises ümberasustamiskomitees.

(23)Et tagada ühesugused tingimused liidu ümberasustamisraamistiku rakendamiseks, tuleks komisjonile anda volitused sihtotstarbeliste liidu ümberasustamiskavade loomiseks, millega määratakse kooskõlas liidu ümberasustamise aastakavaga täpselt kindlaks ümberasustatavate isikute koguarv ja liikmesriikide osalus. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes 34 . Võttes arvesse liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade olulisust, tuleks nende puhul kasutada kontrollimenetlust. Komisjon peaks püüdlema selle poole, et liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad kehtestataks võimalikult kiiresti pärast liidu ümberasustamise aastakava vastuvõtmist ja kui see on vajalik, mistahes hetkel liidu ümberasustamise aastakavaga hõlmatud perioodil. Komisjon peaks arvesse võtma arutelusid kõrgetasemelises ümberasustamiskomitees.

(24)Iga sihtotstarbeline liidu ümberasustamiskava jaoks tuleks kindlaks määrata selle rakendamisele kehtivad menetluseeskirjad. Lisaks tuleks seal vajaduse korral ja selle kohaselt määrata kindlaks kohapealne koostöökord ümberasustamiskava rakendamise hõlbustamiseks.

(25)Ümberasustatud isikutele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Seega peaksid hetkest, kui ümberasustatud isikud saabuvad liikmesriikide territooriumile, kehtima varjupaigaküsimusi käsitleva liidu õigustiku rahvusvahelise kaitse sisu puudutavad sätted, sealhulgas eeskirjad rahvusvahelise kaitse saajate teisese rände ärahoidmiseks.

(26)Kooskõlas komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud), 35 tuleks iga liikmesriigi jõupingutuste ülevaatlikuks kajastamiseks liita isikute arv, kes tegelikkuses liikmesriiki ümber on asustatud, rahvusvahelise kaitse taotluste arvule, et teha komisjoni poolt välja pakutud korrigeeriva jaotusmehhanismi arvutused.

(27)Arvestades ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti oskusteadmisi seoses rahvusvahelist kaitset vajavate isikute erineval viisil vastuvõtmisega kolmandatest riikidest, kuhu nad on ümber asutatud, liikmesriikidesse, kes on nõus neid vastu võtma, peaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet mängima jätkuvalt võtmerolli liidu ümberasustamisraamistiku raames tehtavas ümberasustamistöös. Lisaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile tuleks liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisel liikmesriikide abistamisse kaasata ka muud rahvusvahelised osalejad, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).

(28)[Euroopa Liidu Varjupaigaamet] peaks abistama liikmesriike liidu ümberasustamisraamistiku rakendamises vastavalt oma volitustele.

(29)Luua tuleks kõrgetasemeline ümberasutamiskomitee, et võimaldada laiapõhjalisi konsultatsioone kõigi sidusrühmadega liidu ümberasutamisraamistiku rakendamise suhtes.

(30)Liikmesriikide poolset ümberasustamistegevust käesoleva määruse raames tuleks toetada asjakohase rahastusega liidu eelarvest. Ümberasustamiskavade nõuetekohase ja jätkusuutliku toimimise võimaldamiseks on vajalikud muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 516/2014 36 .

(31)Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta vastu või rakendada riiklikke ümberasustamiskavasid, mis ei ohusta käesoleva määruse kohaste liidu eesmärkide saavutamist, näiteks juhul, kui nad teevad käesoleva määruse raames loodud sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade kaudu kättesaadavaks täiendavaid ümberasutamiskohad, ületades nii neile liidu ümberasustamise aastakavas ette nähtud maksimaalset ümberasustatavate isikute arvu.

(32)Tagada tuleks koostoime liidu raamistikus toimuvate ümberasustamis- ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise algatustega.

(33)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest ning seega tuleks seda rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega, sealhulgas seoses lapse õiguste, õigusega perekonnaelu austamisele ja diskrimineerimisekeelu üldpõhimõttega.

(34)Igasugune liikmesriikide ametiasutuste poolne isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

(35)Euroopa Liidu Varjupaigaameti poolne isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001, 37 samuti määrusega (EL) nr XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus) 38 ning lähtudes vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

(36)Käesoleva määruse kohaldamine tuleks läbi vaadata samal ajal, kui vaadatakse läbi määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond.

(37)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on kõnealused liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel]

VÕI

(37)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale nimetatud liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.]

VÕI

(37)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(37a)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud (... kirjaga) oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

VÕI

(37)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud (... kirjaga) oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(37a)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]

(38)ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse liidu ümberasustamisraamistik kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vastuvõtmiseks liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse.

Artikkel 2
Ümberasustamine

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „ümberasustamine“ rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vastuvõtmist kolmandast riigist, kuhu või mille piires nad on ümber asunud, liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse.

Artikkel 3
Liidu ümberasustamisraamistik

Käesolevaga luuakse liidu ümberasustamisraamistik.

Sellega sätestatakse eeskirjad kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute ümberasustamiseks liikmesriikide territooriumile.

Liidu ümberasustamisraamistikuga:

(a)tagatakse rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute seaduslik ja turvaline saabumine liikmesriikide territooriumile;

(b)aidatakse vältida rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulist ebaseaduslikku sissevoolu liikmesriikide territooriumile;

(c)panustatakse rahvusvahelistesse ümberasustamisalgatustesse.

Artikkel 4
Piirkonnad või kolmandad riigid, kust ümberasustamine toimub

Määrates liidu ümberasustamisraamistiku raames kooskõlas artiklites 7 ja 8 osutatud rakendusaktidega kindlaks piirkondi või kolmandaid riike, kust ümberasustamine toimub, võetakse arvesse järgmisi tegureid:

(a)kolmandasse riiki või kolmanda riigi piires ümber asunud ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute koguarv ning nende isikute mistahes edasiliikumine liikmesriikide territooriumile;

(b)vastastikune täiendavus rahalise ja tehnilise abiga, mida on antud kolmandatele riikidele, kuhu või mille piires rahvusvahelist kaitset vajavad isikud on ümber asunud;

(c)liidu üldsuhted kolmanda riigiga, kust ümberasustamine toimub, ja kolmandate riikidega üldisemalt;

(d)kolmanda riigi tegelik koostöö liiduga rände- ja varjupaigaküsimustes, sealhulgas:

i) üle asjaomase kolmanda riigi piiri ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile sisenevate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute hulga vähendamine;

ii) tingimuste loomine esimese varjupaigariigi ja turvalise kolmanda riigi mõiste rakendamiseks selliste varjupaigataotlejate tagasisaatmisel, kes on sisenenud liikmesriikide territooriumile ebaseaduslikult üle asjaomase kolmanda riigi piiri või on selle riigiga seotud;

iii) suutlikkuse suurendamine nimetatud riigis viibivate ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute vastuvõtuks ja kaitseks, muuhulgas tõhusa varjupaigasüsteemi väljaarendamise kaudu või

iv) ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil viibivate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise määra suurendamine näiteks tagasivõtulepingute sõlmimise ja tõhusa rakendamise läbi;

(e)kolmandate riikide poolt võetud ümberasustamiskohustuste ulatus ja sisu.

Artikkel 5
Valikukriteeriumid

Artikliga 8 kooskõlas loodud sihtotstarbeliste liidu ümberasustamiskavade raames võidakse ümber asustada järgmised kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud:

(a)i) kolmanda riigi kodanikud, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibivad väljaspool kodakondsuse riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ja ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla, või kodakondsuseta isikud, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, viibides väljaspool varasema alalise elukoha riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, või siis

ii) kolmanda riigi kodanikud, kes viibivad väljaspool kodakondsuse riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, või kodakondsuseta isikud, kes viibivad väljaspool varasema alalise elukoha riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ja kellega seoses on ilmnenud põhjendatud alus arvata, et asjaomane isik seisaks oma päritoluriiki või varasemasse alalisse elukohta tagasipöördumisel silmitsi reaalse ohuga kannatada tõsist kahju ning kes ei saa või kõnealuse ohu tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla;

(b)kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes kuuluvad vähemalt ühte järgmistest kategooriatest:

i) haavatavad isikud:

–riskigruppi kuuluvad naised ja tütarlapsed,

–riskigruppi kuuluvad lapsed ja noorukid, sealhulgas saatjata lapsed;

–vägivalla ja/või piinamise, sealhulgas sool põhineva vägivalla ja/või piinamise ohvrid;

–õiguslikku ja/või füüsilist kaitset vajavad isikud;

–meditsiiniabi vajavad või puudega isikud või

–sotsiaal-majanduslikult haavatavad isikud;

ii) seaduslikult liikmesriigis elavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute perekonnaliikmed:

–abikaasa või püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;

–esimeses taandes osutatud paari või kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute alaealised lapsed, tingimusel et nad ei ole abielus, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;

–isa, ema või muu täiskasvanu, kes vastutab ümberasustatava vallalise alaealise eest vastavalt selle liikmesriigi õigusele või tavadele, kus täiskasvanu viibib;

–ümberasustatavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute õed ja/või vennad;

–ümberasustatavad kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on sõltuvad oma lastest või vanematest raseduse, vastsündinud lapse, tõsise haiguse, raske puude või kõrge vanuse tõttu, tingimusel et peresidemed olid olemas päritoluriigis, et laps või vanem on võimeline sõltuva isiku eest hoolt kandma ja et asjaomased isikud kinnitavad oma soovi kirjalikult;

(c)kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei kuulu 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1D (mis on seotud muude ÜRO organite või agentuuride kui ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kaitse või abiga) reguleerimisalasse;

(d)kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle puhul pädevad ametiasutused riigis, kus nad viibivad või kus on nende elukoht, ei ole tunnistanud, et neil on selle riigi kodanikega ühesugused õigused ja kohustused või nendega samaväärsed õigused ja kohustused.

Liikmesriigid tagavad võimaluse punkti b lõigus ii osutatud isikute perekonna ühtsuse säilitamiseks.

Artikkel 6
Välistamise alused

1.Artikliga 8 kooskõlas loodud sihtotstarbelistest liidu ümberasustamiskavadest jäetakse välja järgmised kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud:

(a)isikud, kelle suhtes on mõistlikud põhjused arvata, et:

i) nad on pannud toime rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo, nagu need on määratletud rahvusvahelistes õigusaktides, millega nähakse ette selliseid kuritegusid käsitlevad sätted;

ii) nad on toime pannud raske kuriteo;

iii) nad on olnud süüdi tegudes, mis on vastuolus ÜRO põhikirja preambulis ning artiklites 1 ja 2 sätestatud ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega;

(b)isikud, kelle suhtes on mõistlikud põhjused arvata, et nad kujutavad endast ohtu ümberasustamisjuhtumit läbi vaatava liikmesriigi elanikkonnale, avalikule korrale, turvalisusele, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele, sealhulgas juhul kui teine liikmesriik on taotlenud ümberasustamisjuhtumit läbi vaatavalt liikmesriigilt, et ta konsulteeriks läbivaatamise käigus nimetatud teise liikmesriigiga seoses konkreetsete kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikutega või konkreetsete kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute kategooriatega, kelle ümberasustamise vastu teine liikmesriik eeltoodud põhjustel on;

(c)isikud, kelle kohta on Schengeni infosüsteemi või siseriiklikesse andmebaasidesse sisestatud hoiatusteade sisenemise keelamiseks;

(d)isikud, kes on ümberasustamisele eelnenud viie aasta jooksul ebaseaduslikult viibinud liikmesriikide territooriumil või ebaseaduslikult sisenenud või püüdnud ebaseaduslikult siseneda liikmesriikide territooriumile;

(e)isikud, kelle muu liikmesriik on juba ümber asustanud, rakendades käesolevat määrust, 20. juulil 2015 nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi 11097/15, ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldust, komisjoni 15. detsembri 2015. aasta soovitust C(2015) 9490 või riiklikku ümberasustamiskava ning

(f)isikud, kelle ümberasustamisest liikmesriigid ümberasustamisele eelneva viie aasta jooksul on käesoleva lõikega kooskõlas keeldunud.

Käesoleva lõike punkti a kohaldatakse isikute suhtes, kes õhutavad selles nimetatud kuritegusid või tegusid või osalevad nendes.

2.Kolmanda riiki kodanikud või kodakondsuseta isikud võidakse artikli 8 kohaselt loodud sihtotstarbelistest ümberasustamiskavadest välistada, kui üks lõike 1 punktis a või b osutatud välistamise põhjustest on prima facie kohaldatav.

Artikkel 7
Liidu ümberasustamise aastakava

1.Komisjoni ettepaneku alusel võtab nõukogu vastu liidu ümberasustamise aastakava, tehes seda nimetatud kava rakendamisele eelneval aastal.

2.Liidu ümberasustamise aastakavas tuuakse välja:

(a)ümberasustatavate isikute maksimaalne koguarv;

(b)üksikasjalikud andmed liikmesriikide osaluse kohta liidu ümberasustamise aastakavas ja nende panus ümberasustavate isikute koguarvuga võrreldes;

(c)üldised geograafilised prioriteedid.

Artikkel 8
Liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad

1.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vastavalt artiklile 7 vastu võetud liidu ümberasustamise aastakavaga kooskõlas olevad liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.Liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas tuleb välja tuua vähemalt:

(a)liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava üksikasjalik põhjendus;

(b)ümberasustatavate isikute täpne koguarv vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a sätestatud liidu ümberasustamise aastakavale ja üksikasjalikud andmed liikmesriikide osalemise kohta liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas;

(c)täpsed andmed artiklis 4 osutatud piirkondade või kolmandate riikide kohta, kust ümberasustamine toimub;

(d)vajadusel praktilised meetmed kohapealseks koordineerimiseks ja koostööks liikmesriikide vahel, mida toetab [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] kooskõlas artikli 12 lõikega 3, kolmandate riikidega ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või muude partneritega;

(e)kirjeldus kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute konkreetse grupi või konkreetsete gruppide kohta, kelle suhtes liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava kohaldatakse;

(f)see, kas kohaldatakse artiklis 10 sätestatud tavamenetlust või artiklis 11 sätestatud kiirendatud menetlust, täpsustades vajadusel, kuidas toimub kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamine ja hindamine, ning ümberasustamisotsuste tegemise tähtajad;

(g)liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava jõustumise kuupäev ja selle kestus.

Artikkel 9
Nõusolek

Artiklites 10 ja 11 sätestatud ümberasustamismenetlusi kohaldatakse kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute suhtes, kes on andnud nõusoleku oma ümberasustamiseks ja pole nõusolekut seejärel tagasi võtnud, sealhulgas keeldumise läbi ümberasustamisest teatud liikmesriiki.

Artikkel 10
Tavamenetlus

1.Liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava rakendamisel tuvastavad liikmesriigid kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud ja teevad kindlaks, kas asjaomased kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud kuuluvad liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohaldamisalasse.

Liikmesriigid võivad eelistada muuhulgas selliseid kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid:

(a)kellel on peresidemed seaduslikult liikmesriigis elavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikutega;

(b)kellel on selline sotsiaalne või kultuuriline taust või muud omadused, mis võivad hõlbustada integratsiooni osalevas liikmesriigis, tingimusel et sellega ei kaasne diskrimineerimist ükskõik millisel põhjusel, nagu sugu, rass, nahavärv, etniline või sotsiaalne päritolu, geneetiline eripära, emakeel, usutunnistus, poliitilised või muud seisukohad, rahvusvähemusse kuulumine, varanduslik seisus, sünnipära, puue, vanus või seksuaalne sättumus, ilma et see mõjutaks kohtlemise erisusis, mis on vajalikud esimeses lõigus osutatud hindamise seisukohast;

(c)kes vajavad erilist kaitset või on haavatavad.

2.Kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute tuvastamise järel registreerivad liikmesriigid nende isikute kohta, kelle suhtes nad kavatsevad ümberasustamist rakendada, järgnevad andmed:

(a)nimi, sünniaeg, sugu, kodakondsus ja muud isikuandmed;

(b)kõigi sõrmede sõrmejäljed ja näokujutis kõikide vähemalt kuueaastaste kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute puhul;

(c)kolmanda riigi kodaniku mistahes isikuttõendava või reisidokumendi liik ja number ning

(d)registreerimise kuupäev, registreerimise koht ja registreerimise läbi viinud asutus.

Registreerimise hetkel võidakse koguda muid andmeid, mis on vajalikud lõigete 3 ja 4 rakendamiseks.

3.Liikmesriigid hindavad, kas lõikes 2 osutatud kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud vastavad artiklis 5 sätestatud valikukriteeriumidele ja kas neid ei tule kooskõlas artikli 6 lõikega 1 välistada.

Liikmesriigid viivad kõnealuse hindamise läbi dokumentaalsete tõendite alusel, tuginedes muuhulgas vajaduse korral ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti teabele kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulaseks kvalifitseerumise kohta, või isikliku vestluse põhjal või neid kahte kombineerides.

4.Liikmesriigid teevad otsuse kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ümberasustamise kohta lõikes 3 osutatud hindamise alusel võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui kaheksa kuud pärast isiku registreerimist. Liikmesriigid võivad nimetatud kaheksakuist tähtaega pikendada mitte rohkem kui nelja kuu võrra, kui tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega.

5.Liikmesriigid säilitavad lõigetes 2–4 osutatud andmeid viie aasta jooksul pärast ümberasustamise kuupäeva.

Liikmesriigid kustutavad andmed nimetatud tähtaja möödudes. Liikmesriigid kustutavad andmed, mis on seotud isikuga, kes on saanud ükskõik millise liikmesriigi kodakondsuse enne selle tähtaja möödumist, kohe kui liikmesriik saab teada, et asjaomane isik on kodakondsuse saanud.

6.Negatiivse otsuse korral asjaomast isikut ümber ei asustata.

7.Positiivse otsuse korral liikmesriigid:

(a)annavad asjaomasele kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule pagulasseisundi, kui teda saab pagulasena käsitada, või täiendava kaitse seisundi, kui asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul on õigus täiendavale kaitsele. Liikmesriik teeb otsuse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule teatavaks. Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel on sama mõju nagu määruse (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus] artiklites 13 ja 19 viidatud pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel, kui asjaomane isik on sisenenud liikmesriigi territooriumile;

(b)teeb ettepaneku teha ettevalmistused isiku sihtkohta reisimiseks, mis hõlmab arstlikku kontrolli reisikõlbulikkuse kindlakstegemiseks, ja tagab tasuta transpordi oma territooriumile, kusjuures pakkumine hõlmab vajaduse korral väljumise menetluste hõlbustamist sellest kolmandast riigist, kust kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik vastu võetakse;

(c)pakkuda kolmanda riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele lahkumiseelseid tutvustavaid programme, mis võivad hõlmata teavet nende õiguste ja kohustuste kohta, keeletunde ja teavet liikmesriigi sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise ülesehituse kohta.

8.Tavamenetluse rakendamisel võivad liikmesriigid enne kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist taotleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt või vajaduse korral [Euroopa Liidu Varjupaigaametilt] või asjaomastelt rahvusvahelistelt asutustelt, et nad teavitaksid neid kolmanda riigi kodanikest või kodakondsuseta isikutest, kellega seoses nimetatud asutused on igakülgselt hinnanud seda,

(a)kas nad kuuluvad liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohaldamisalasse ning

(b)kas nad kuuluvad ühte artikli 5 punkti b lõigus i sätestatud haavatavuse kategooriatest.

Samuti võivad liikmesriigid taotleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, et see hindaks igakülgselt, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kellest ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet neid teavitanud on, kvalifitseerub pagulasena 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses.

Samuti võivad liikmesriigid nõuda, et muuhulgas võetaks arvesse lõike 1 punktides a–c sätestatud kriteeriumeid.

9.Komisjonil on volitused võtta kooskõlas artiklis 14 sätestatud menetlusega vastu delegeeritud õigusakte lõigetes 1–4 osutatud elementide täiendamiseks, et kohaldada ümberasustamismenetlus vajaduse korral olukorrale kolmandas riigis, kust ümberasustamine lähtub.

Artikkel 11
Kiirendatud menetlus

Kui komisjoni rakendusakt, millega võetakse vastu liidu sihtotstarbeline ümberasustamiskava, näeb ette kiirendatud menetluse, ning erandina artiklist 10:

(1)ei hinda liikmesriigid, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik vastab artikli 5 punkti a lõigus i osutatud tingimustele;

(2)ei nõua liikmesriigid, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet hindaks, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik kvalifitseerub pagulasena 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses;

(3)teevad liikmesriigid otsuse ümberasustamise kohta võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui neli kuud pärast kolmanda riigi kodaniku artikli 10 lõike 2 kohast registreerimist; liikmesriigid võivad nimetatud kaheksakuist tähtaega pikendada mitte rohkem kui nelja kuu võrra, kui tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega;

(4)annavad liikmesriigid asjaomastele kolmanda riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele täiendava kaitse seisundi.

Punkti 4 alusel antud täiendava kaitse seisund loetakse lõpetatuks, kui kaitse saaja esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on tehtud lõplik otsus.

Artikkel 12
Operatiivkoostöö

1.Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamise hõlbustamiseks loovad liikmesriigid kontaktpunktid ja võivad otsustada nimetada ametisse kontaktametnikud kolmandates riikides.

2.[Euroopa Liidu Varjupaigaamet] võib liikmesriike toetada, sealhulgas koordineerides nendevahelist tehnilist koostööd, abistades neid liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamisel ja hõlbustades taristu jagamist kooskõlas [määrusega (EL) nr XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus) 39 ].

3.Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamisel ja eelkõige lahkumiseelsete tutvustavate programmide ning reisikõlbulikkuse kindlakstegemiseks vajalike arstlike kontrollide läbiviimisel, samuti ettevalmistustel isiku sihtkohta reisimiseks ja muudes praktilise korralduse küsimustes võivad liikmesriike kooskõlas artikli 8 lõike 2 punkti d kohaselt kehtestatud liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade kohapealse koordineerimise ja praktilise koostöö meetmetega abistada partnerid.

Artikkel 13
Kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee

1.Asutatakse kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriikide esindajad. Komiteesse võidakse kutsuda [Euroopa Liidu Varjupaigaamet,] ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi esindajad kutsutakse kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee koosolekutest osa võtma, kui nad näitavad üles oma kavatsust liidu ümberasustamise aastaplaani rakendamises osalemiseks.

2.Kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee eesistuja on komisjon. Selle koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele komisjoni kutsel või liikmesriigi taotluse alusel ja vähemalt üks kord aastas.

3.Komisjon konsulteerib kõrgetasemelise ümberasustamiskomiteega liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisega seonduvates küsimustes.

Artikkel 14
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 10 lõikes 9 nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes 40 sätestatud põhimõtetega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 10 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 16
Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi osalemine

Islandit, Liechtensteini, Norrat ja Šveitsi kutsutakse osalema liidu ümberasustamise aastaplaani rakendamises. Selle osalemisega seoses tuleb asjakohaselt arvesse võtta käesoleva määruse põhilisi sätteid, eriti ümberasustamismenetluse ning ümberasustatud isikute õiguste ja kohustustega seonduvat.

Artikkel 17
Määruse (EL) nr 516/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 516/2014 muudetakse järgmiselt:

(1)Artikli 1 lõike 2 punkt d jäetakse välja.

(2)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) mõiste „ümberasustamine“ tähendab rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmist kolmandast riigist, kuhu või mille piires nad on ümber asunud, liikmesriigi territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse“;

(b)lisatakse punktid aa) ja ab):

„(aa) „liidu ümberasustamisraamistik“ tähendab liidu ümberasustamisraamistikku, mis on loodud kooskõlas [määrusega (EL) nr XXX/XXX (ümberasustamisraamistiku määrus)];

„(ab) „liidu sihtotstarbeline ümberasustamiskava“ tähendab liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava, mis on kehtestatud kooskõlas [määruse (EL) nr XXX/XXX (ümberasustamisraamistiku määrus)] artikli 15 punktiga 2“.

(3)Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Vahendid liidu ümberasustamisraamistikuks

1.Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid ühekordse makse 10 000 eurot iga liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava raames ümberasustatud isiku kohta.

2.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa eraldatakse liikmesriikidele individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende läbivaadatud riiklik programm määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt heaks kiidetakse.

3.Iga liikmesriik, kellele lõikes 1 osutatud summa eraldatakse, märgib artiklis 39 ette nähtud aastaaruannetesse eraldisele õiguse andvate isikute arvu. Kõnealuseid eraldisi ei või muudele riikliku programmiga hõlmatud meetmetele üle kanda, välja arvatud juhul, kui komisjon selle riikliku programmi läbivaatamisega sõnaselgelt heaks kiidab.

4.Liikmesriigid säilitavad andmed, mis on vajalikud ümberasustatud isikute ja nende ümberasustamise kuupäeva nõuetekohaseks kindlakstegemiseks.

5.See ei mõjuta enne [[määruse (EL) nr XXX/XXX (ümberasustamisraamistiku määrus) jõustumise kuupäev] tehtud eraldisi.“

(4)mõiste „liidu ümberasustamisprogramm“ asendatakse mõistega „liidu ümberasustamisraamistik“.

(5)III lisa jäetakse välja.

Artikkel 18
Hindamine ja läbivaatamine

1.Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta liikmesriikides.

2.Lõike 1 kohaldamise eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjonile ja [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] vajalikud andmed aruande koostamiseks, lisaks teabele, mis esitatakse [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] seoses kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute arvuga, kes igal nädalal tegelikkuses ümber asustatakse, nagu on sätestatud [määruse (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus)] artikli 22 lõikes 3.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse komisjoni ettepaneku põhjal ja esimeses lõikes viidatud aruannet arvesse võttes läbi hiljemalt 30. juuniks 2020.

Artikkel 19
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

Eesistuja President

(1) COM(2015) 240 lõplik.

(2) Amnesty International, CCME, ECRE, ICMC ja „Save me“.

(3) COM(2016) 197 lõplik.

(4) 11097/15.

(5) C(2015) 3560 lõplik.

(6) Viide 13. juulil vastu võetud aruandele.

(7) C(2015) 9490.

(8) COM(2016) 171 lõplik.

(9) COM(2016) 270 lõplik.

(10) COM(2016) 272 lõplik.

(11) COM(2016) 271 lõplik.

(12) COM (2016) xxx lõplik.

(13) COM (2016) xxx lõplik.

(14) COM (2016) xxx lõplik.

(15) COM(2016) 377 lõplik.

(16) COM(2016) 385 lõplik.

(17) Määrus (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus).

(18) Määrus (EÜ) nr 562/2006 (Schengeni piirieeskirjad).

(19) Määruse (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus) artikli 34 lõige 3.

(20) Määruse (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus) artikkel 44.

(21) Määruse (EL) nr XXX/XXX (varjupaigamenetlusi käsitlev määrus) artikli 36 lõige 2.

(22) COM(2016) 385 lõplik.

(23) ELT C , , lk .

(24) ELT C , , lk ..

(25) Nõukogu järeldused, milles käsitletakse meetmete võtmist rändevoogude paremaks haldamiseks, justiits- ja siseküsimuste nõukogu 10. oktoobri 2014. aasta istung.

(26) COM(2015) 240 final.

(27) C(2015) 3560 final.

(28) 11097/15.

(29) C(2015) 9490.

(30) COM(2016) 197 final.

(31) 2015/2095 (INI).

(32) COM(2016) 377 final.

(33) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(34) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(35) COM(2016) 270 final.

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(38) ELT L […], […], lk […].

(39) ELT L […], […], lk […].

(40) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.