EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 5.7.2016

COM(2016) 444 final

2016/0206(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Vastavalt nõukogu läbirääkimisjuhistele on Euroopa Komisjon pidanud läbirääkimisi laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) sõlmimise üle, et luua kaasaegsed ja privilegeeritud majandussuhted Kanadaga. Kanada on Euroopa Liidu strateegiline partner, kellega meid seob ühistel väärtustel ja huvidel põhinev ajalugu ning kellega me soovime konkretiseerida positiivse, tulevikku suunatud suhte. See omakorda peaks looma uusi võimalusi Euroopa Liidu ja Kanada vaheliseks kaubanduseks ja investeeringuteks, seda ennekõike tänu kaupade ja teenuste paremale turulepääsule ning ettevõtjatele kehtivate kauplemiseeskirjade täiustamisele.

Sel eesmärgil on EL ja Kanada sõlminud ambitsioonika lepingu, mis avab uued võimalused kaubavahetuseks ja investeeringuteks ettevõtjatele nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani. Mõlemad osapooled on nimetatud lepingus rõhutanud ka ametivõimude poolt kindlaks määratud selgete ja läbipaistvate õigusnormide raamides toimuva majandustegevuse olulisust ning seda, et nad peavad õigust avalikes huvides reguleerida üheks käesoleva lepingu peamistest aluspõhimõtetest.

Lisatud ettepanek nõukogu otsuse kohta on õiguslik vahend laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) allkirjastamiseks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahel.

CETA läbirääkimised lõpetati ja leping parafeeriti pealäbirääkijate tasandil 1. augustil 2014. President Barroso, eesistuja Van Rompuy ja peaminister Harper tegid ühisavalduse CETA läbirääkimiste lõppemise kohta 26. septembril 2014 toimunud ELi-Kanada tippkohtumisel ning selle järel samal päeval avalikustati lepingu tekst. CETA õiguslikult läbivaadatud tekst avaldati 29. veebruaril 2016 ja see on leitav järgmisel veebiaadressil:

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2014/september/tradoc_152806.pdf

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

ELi ja Kanada vahel on pikaajalised kaubandus- ja majanduskoostöösuhted, mis põhinevad 1976. aasta kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingul, 1996. aasta ühisel tegevuskaval ja 1998. aasta ELi-Kanada kaubandusalgatusel. Lisaks on EL ja Kanada sõlminud mitu kahepoolset valdkondlikku kokkulepet, eelkõige 1996. aasta leping teadus- ja tehnikakoostöö kohta, 1998. aasta kokkulepe vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta, 1998. aasta veterinaarkokkulepe, 1999. aasta konkurentsileping, 2003. aasta kokkulepe veinide ja piiritusjookidega kauplemise kohta, 2009. aasta leping tsiviillennundusohutuse kohta ja 2009. aasta üldine lennutranspordileping.

Nimetatud kokkulepped jäävad kehtima, välja arvatud

1989. aasta alkohoolsete jookide kokkulepe ning 2003. aasta veinide ja piiritusjookide kokkulepe, mis inkorporeeritakse lisaga 30-B muudetud kujul CETAsse ja muudetakse selle osaks.

1998. aasta vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkuleppe kehtivusaeg lõpeb CETA jõustumise kuupäevast.

EL ja Kanada tunnustavad saavutusi, milleni on jõutud Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel 17. detsembril 1998. aastal Ottawas sõlmitud kokkuleppe (milles käsitletakse elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid (veterinaarkokkulepe)) raames, ning kinnitavad oma kavatsust jätkata sellealast tööd CETA raames. 1998. aasta veterinaarkokkulepe asendatakse CETA jõustumise kuupäeval CETAga.

Allpool loetletud kahepoolsed lepped kaotavad kehtivuse ning need asendatakse CETAga. Nimetatud lepete kehtivusaeg lõpeb CETA kohaldamise alguskuupäeval.

Horvaatia Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, Ottawa, 3. veebruar 1997.

Tšehhi Vabariigi ja Kanada vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, Praha, 6. mai 2009.

Ungari Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, Ottawa, 3. oktoober 1991.

Läti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, Riia, 5. mai 2009.

Nootide vahetuse vormis leping Kanada valitsuse ja Malta Vabariigi valitsuse vahel, milles käsitletakse välisinvesteeringute kindlustamist, Valletta, 24. mai 1982.

Poola Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, Varssavi, 6. aprill 2009.

Rumeenia valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, Bukarest, 8. mai 2009.

Slovaki Vabariigi ja Kanada valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, Bratislava, 20. juuli 2010.

•Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

CETA on täielikus kooskõlas liidu poliitikavaldkondadega, sealhulgas nendega, mis mõjutavad rahvusvahelist kaubandust. Sellega seoses ei nõrgenda CETA ELi õigusaktide nõudeid ega muuda neid. Samuti ei muuda, alanda ega tühista see ELi õigusnorme mitte üheski reguleeritud valdkonnas. Kõik Kanadast imporditav peab vastama ELi eeskirjadele ja nõuetele (näiteks tehnilised eeskirjad ja tootestandardid, sanitaar- või fütosanitaareeskirjad, määrused toidu ja toiduohutuse kohta, tervisekaitse- ja ohutusstandardid, eeskirjad GMOde kohta, keskkonnakaitse, tarbijakaitse jne).

Lisaks sellele kaitseb EL sarnaselt kõigi oma muude kaubanduslepingutega ka CETAga täiel määral avalikke teenuseid. Kui ELi liimesriigid seda soovivad, võivad nad rakendada teatavatele teenustele riiklikku monopoli. CETA ei sunni ega ärgita valitsusi erastama või dereguleerima avalikke teenuseid, nagu veevarustus, tervishoid, sotsiaalteenused või haridus. ELi liikmesriikidel on ka tulevikus jätkuvalt võimalus otsustada selle üle, millised teenused jäävad avalikuks ja universaalseks, ning neid soovi korral subsideerida. Lisaks ei piira CETA mitte mingil moel ELi liikmesriikide valitsuste õigust tühistada tulevikus mis tahes hetkel mis tahes ühepoolne otsus, mille nad võivad olla teinud mainitud sektorite erastamiseks.

CETAga on tagatud, et täies ulatuses säilib valitsuste õigus riiklikku poliitikat reguleerida. Lisaks vajavad kõik CETA ühiskomitee otsused mõlema lepinguosalise heakskiitu ning seega kohaldatakse neile asjakohaseid ELi eeskirju ja menetlusi.

CETA õigusalase koostöö foorum tegutseb vabatahtliku koostöömehhanismina, mille raames reguleerivad asutused vahetavad kogemusi ja asjakohast teavet ning mis aitab kindlaks teha valdkondi, kus reguleerivad asutused võiksid teha koostööd. See ei saa kehtivaid eeskirju muuta või uusi õigusakte välja töötada. Õigusalase koostöö foorum ainult abistab reguleerivaid asutusi ja seadusandjaid ning teeb neile ettepanekuid. Foorum ei piira mitte mingil viisil ELi liikmesriikide või liidu tasandi reguleerivate asutuste otsustuspädevust.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (jagatud pädevuse korral)

Ühine kaubanduspoliitika kuulub ELi toimimise lepingu artikli 3 kohaselt liidu ainupädevusse. Komisjon on seisukohal, et muud küsimused, mis ei kuulu käesoleva lepinguga kaetud ühise kaubanduspoliitika valdkonda, kuuluvad ELi ainupädevusse.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia visiooniga ning panustab liidu kaubandus- ja arengueesmärkide saavutamisse.

•Vahendi valik

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5, milles nähakse ette, et otsused rahvusvaheliste lepingute kohta võtab vastu nõukogu. Käesolevas ettepanekus esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMINE JA MÕJUHINNANGUD

•Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuskontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Enne Kanadaga peetud läbirääkimiste alustamist otsustasid EL ja Kanada 2007. aastal viia ühiselt läbi uuringu süvendatud majanduspartnerluse kulude ja kasu analüüsiks ja hindamiseks. Seoses nimetatud ühisuuringuga 1 viisid Euroopa Komisjon ja Kanada läbi kaks konsultatsiooni sidusrühmadega. Euroopa Komisjon korraldas 2008. aasta veebruaris-märtsis veebipõhise kodanikuühiskonnaga konsulteerimise, kasutades küsimustikku, mis hõlmas ELi-Kanada kaubandus- ja investeerimissidemete erinevaid aspekte. 2008. aasta märtsis-aprillis saatis Kanada samalaadse küsimustiku laiali oma siseriikliku juhtkomitee liikmetele.

Suur osa vastajatest väljendas seisukohta, et kuigi ELi ja Kanada vahel on kindlal alusel seisvad kaubandus-ja investeerimissidemed, on takistusi veel palju ning seega on ka palju võimalusi kahepoolsete suhete parandamiseks.

ELi vastajate üldine seisukoht oli, et tõhustatud majanduskoostöö Kanada ja ELi vahel on soovitav.

Selgus, et eriti pakiliseks peeti vajadust kaotada kõrged tollitariifid ja kulukad mittetariifsed kaubandustõkked ning et tungivalt sooviti tihedamat õigusalast koostööd.

Lisaks kasutati CETA läbirääkimiste käigus jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu 2 raames erinevaid konsultatsioonimeetodeid. Nende seas olid muuhulgas kodanikuühiskonna koosolekud, õpikoda sidusrühmade esindajatele ja projekti veebisait, millel asus arutelufoorum. Kodanikuühiskonna koosolekud toimusid Brüsselis ja Ottawas ning neil osalesid paljud erinevad huvigrupid ja liidud. Ottawas toimunud sidusrühmade õpikojas oli osalejaid kutseorganisatsioonidest ja tööstusühendustest, töötajate organisatsioonidest, avaliku ja erasektori ametiühingutest, keskkonnaorganisatsioonidest jne. Kasulikke märkusi jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu kohta esitasid ka mitmed ülikoolide ja uurimisinstituutide eksperdid.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Läbi viidi ELi-Kanada ühisuuring, mille juures olid abiks professor Walid Hejazi (Rotman Business School, Toronto ülikool) uuringu visandamise ja professor Joe Francois (Linzi ülikool) uuringu majandusliku modelleerimise osas.

CETA jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu viis läbi välistöövõtja „Development Solutions“.

•Mõju hindamine

2008. aasta oktoobris avaldasid EL ja Kanada ühisuuringu teemal „ELi ja Kanada vahelise süvendatud majanduspartnerluse kulude ja kasu hindamine“. Uuringu avaldamise hetkel nähtus sellest, et kaubavahetuse ja teenuskaubanduse liberaliseerimine on kasulik nii ELi kui ka Kanada jaoks. Täielik aruanne on esitatud DG TRADE veebisaidil

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2008/october/tradoc_141032.pdf

Lisaks on nõupidamise kestel koostatud jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus esitatud põhjalik analüüs lepingust tuleneva kaubanduse liberaliseerimise võimaliku mõju kohta. Analüüsis vaetakse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju Kanadas ja Euroopa Liidus kolmes peamises sektoris, kuueteistkümnes allsektoris ja seitsmes valdkondadevahelises küsimuses. Ka hinnatakse CETA võimalikku mõju USA-le, Mehhikole ning muudele riikidele ja territooriumidele (sealhulgas mitmele arengumaale), samuti ELi ülemeremaade ja -territooriumide hulka kuuluvatele Saint-Pierre'ile ja Miquelonile ning Gröönimaale. Volitused, vahearuanne ja lõpparuanne on kättesaadaval DG TRADE veebilehel:

http://ec.europa.eu/trade/policy/policy-making/analysis/sustainability-impact-assessments/assessments/#study-geo-14

EL ja Kanada on sõlminud ambitsioonika lepingu, mis avab uued võimalused kaubavahetuseks ja investeeringuteks nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani ning toetab töökohti Euroopas. CETAga kaotatakse tollimaksud ja juurdepääsupiirangud riigihankelepingutele, avatakse teenusteturg, tagatakse prognoositavad tingimused investoritele, aga lisaks kõigele sellele aitab leping vältida ELi uuenduste ja traditsiooniliste toodete ebaseaduslikku kopeerimist. Samuti sisaldab leping kõiki tagatisi selleks, et majanduslikule kasule ei peaks lõivu maksma põhiõigused, sotsiaalsed standardid, valitsuse reguleerimisõigus, keskkonnakaitse ega tarbijate tervis ja ohutus.

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

CETA suhtes ei kohaldata õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi menetlusi. Siiski sisaldab leping teatud erisätteid VKEde kohta (näiteks VKEdest hagejate jaoks vähenevad sellega investeerimiskohtu süsteemi raames potentsiaalselt menetluskulud).

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Haldus-ja institutsionaalsete sätete peatükiga asutatakse CETA ühiskomitee, mis teeb alalist järelevalvet lepingu rakendamise, toimimise ja mõju üle. CETA ühiskomiteesse kuuluvad Euroopa Liidu ja Kanada esindajad, kes kohtuvad kord aastas või ühe lepinguosalise taotluse alusel ning kes jälgivad kõigi käesoleva lepingu alusel loodud erikomiteede ja muude asutuste tööd.

Siinkohal tuleb rõhutada, et CETA ühiskomitee ei ole sõltumatu organ ning et selle otsused ja soovitused tehakse ainult ELi ja Kanada kokkuleppel. See ei piira mitte mingil viisil ELi liikmesriikide või liidu tasandi reguleerivate asutuste ega neid volitavate institutsioonide otsustuspädevust.

EL ja Kanada võivad CETA ühiskomitee vahendusel otsustada lepingu lisasid muuta. Kui lepinguosalised muutmisotsuse heaks kiidavad, tuleb selle suhtes täita ja lõpule viia vastavad kohaldatavad siseriiklikud nõuded ja menetlused. Seega otsustab EL ühiskomitee konkreetse otsuse heakskiitmise üle ELi sisemenetluste kohaselt Euroopa Liidu lepingus sätestatud korras. Niisiis on CETA ühiskomiteel tegutsemisvõimalus ainult ELi institutsioonide poolt ELi-sisese õigusmenetluse kohaselt tehtud otsuse alusel.

Ühiskomitee õigus teatud muudatuste vastuvõtmiseks on kõigi rahvusvaheliste lepete, sealhulgas ELi kaubanduslepingute ühine joon.

Artiklis 30.2 sätestatud erimenetluse kohaselt ei saa CETA ühiskomitee otsusega muuta eriloetellu kantud lisasid, mille korral tuleb kohaldada täiemahulist muutmismenetlust. Kõnealune loetelu hõlmab järgmist: 8. peatükk „Investeeringud“, 9. peatükk „Piiriülene teenustekaubandus“, 10. peatükk „Füüsiliste isikute ajutiselt lepinguosalise territooriumile sisenemine ja seal viibimine ärilisel eesmärgil“ ja 13. peatükk „Finantsteenused“ (välja arvatud 10-A lisa „Euroopa Liidu liikmesriikide kontaktpunktide loetelu“).

CETA ühiskomitee juurde luuakse järgmised erikomiteed:

–kaubavahetuskomitee, mis tegeleb kaubavahetuse, tariifide, tehniliste kaubandustõkete, vastavushindamise tulemuste vastastikuse tunnustamise protokolli ja kaupadega seotud intellektuaalomandiõiguste küsimustega. Kaubavahetuskomitee juurde luuakse ka põllumajanduskomitee, veinide ja kangete alkohoolsete jookide komitee ning ravimitealane valdkondlik ühiskomitee, mis annavad oma tegevusest aru kaubavahetuskomiteele.

–teenuste ja investeeringute komitee, mis tegeleb piiriülest teenustekaubandust, investeeringuid, ajutist importi, e-kaubandust ja teenustega seotud intellektuaalomandiõigusi käsitlevate küsimustega.

–1998. aasta Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise tollikoostöö ja tolliküsimustes vastastikuse abistamise lepingu alusel loodud ühine tollikoostöö komitee, mis tegeleb käesoleva lepingu alusel päritolureeglite, päritolumenetluste, tollimenetluste ja kaubanduse lihtsustamise, piiril võetavate meetmete ja tariifse sooduskohtlemise ajutise peatamise küsimustega;

–ühine sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete korralduskomitee, mis tegeleb sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete küsimustega;

–riigihankekomitee, mis tegeleb riigihangete küsimustega;

–finantsteenuste komitee, mis tegeleb finantsteenuste küsimustega;

–kaubanduse ja säästva arengu komitee, mis tegeleb säästva arengu küsimustega;

–regulatiivse koostöö foorum, mis tegeleb regulatiivse koostöö küsimustega, ning

–CETA geograafiliste tähiste komitee, mis tegeleb geograafiliste tähiste küsimustega.

Juhul kui ükskõik millisel nimetatud erikomiteedest on CETA alusel otsustuspädevus, toimub nende ostuste vastuvõtmine samal moel nagu ühiskomitee otsuste puhul.

•Rakendamine ELis

Lepingu rakendamise tagamiseks on vaja võtta teatavaid meetmeid. Need kehtestatakse lepingu kohaldamise alguseks. Meetmeteks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2913 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 58 lõike 1 kohaselt vastuvõetav komisjoni rakendusmäärus, millega lepingu sätete kohaselt avatakse tariifikvoodid.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus

CETA on ulatuslik kaubandus- ja investeerimisleping, mis sisaldab sätteid võrdse kohtlemise ja kaupade turulepääsu, kaubanduse kaitsemeetmete, tehniliste kaubandustõkete, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, tollimenetluste ja kaubanduse lihtsustamise, subsiidiumide, investeeringute, piiriülese teenustekaubanduse, füüsiliste isikute ajutiselt lepinguosalise territooriumile sisenemise ja seal ärilisel eesmärgil viibimise, kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise, siseriiklike õigusnormide, finantsteenuste, rahvusvaheliste mereveoteenuste, telekommunikatsiooniteenuste, e-kaubanduse, konkurentsipoliitika, riigiettevõtete, monopolide ja eri- või eesõiguse saanud ettevõtete, riigihangete, intellektuaalomandi, regulatiivse koostöö, kaubanduse ja säästva arengu, kaubanduse ja töö, kaubanduse ja keskkonna, kahepoolsete dialoogide ja koostöö, haldus- ja institutsionaalsete sätete, läbipaistvuse ning vaidluste lahendamise kohta.

CETAga paranevad tunduvalt Euroopa äriühingute ärivõimalused Kanadas. CETA tulemusena saab Euroopa äriühingutele osaks parim kohtlemine, mida Kanada ühele oma kaubanduspartnerile kunagi on pakkunud, ja see loob Euroopa äriühingutele Kanada turul võrdsed konkurentsivõimalused.

Turgude avamise kaudu peaks CETA toetama ELi majanduskasvu ja töökohti ning tooma Euroopa tarbijatele täiendavat kasu. See annab võimalused hoida hinnad all ja pakkuda tarbijatele laiemat valikut kvaliteettooteid. CETA ei muuta ELi standardeid. Toiduohutust, tooteohutust, tarbijakaitset, tervist, keskkonda, sotsiaalsfääri, tööd jne puudutavad standardid ei muutu. Kõik Kanadast imporditav peab vastama kõigile ELi toote-eeskirjadele ilma igasuguste eranditeta.

Eelkõige on CETA-l järgmised eelised.

Sääst tollimaksudelt

CETA tähendab Euroopa tarbijatele ja äriühingutele käegakatsutavat kasu, kuna sellega kaotatakse või vähendatakse tollimakse määral, mis on ELi poolt kaubanduslepingutega saavutatutest üks suuremaid. See annab olulisi turuvõimalusi Euroopa äriühingutele, sealhulgas VKEdele. Oluline on, et enamik tollimaksudest kaotatakse kohe CETA jõustudes. Tollimaksude vähendamine ei tähenda ELi standardite alandamist või muutmist. Kanadast imporditav peab vastama ELi normidele.

Uued võimalused teenuseosutajatele ning läbipaistvad ja tõhusad mehhanismid investeeringute kaitseks ja vaidluste lahendamiseks

Julgelt võib öelda, et CETA on kõige kaugeleulatuvam kokkulepe, mille EL on senini teenuste ja investeeringute vallas sõlminud. Euroopa ettevõtted saavad uusi võimalusi osutada Kanadas spetsialiseeritud mereveoteenuseid, nagu süvendustööd, tühjade konteinerite teisaldamine ja teatud kaupade vedu. Samuti annab tasakaalustatud ja tõhus vaidluste lahendamise süsteem Euroopa ettevõtetele uusi eeliseid Kanadas oma investeeringuprojektidele heakskiidu saamisel, investeeringute kaitsmisel ja oma õiguste kaitsel ebaõiglase kohtlemise korral. Kõigis teenustesektorites, nagu keskkonna-, telekommunikatsiooni- ja finantsteenused, on tagatud turulepääs nii föderaalsel kui ka esmakordselt provintsi tasandil. Nagu kõigi oma kaubanduslepingutega, nii ka CETAga kaitseb EL avalikke teenuseid. Ka siin peavad Kanada investorid ja teenuseosutajad alluma kohaldatavatele ELi õigusaktidele.

Investeeringute kaitse ja investeeringuvaidluste lahendamine

CETA hõlmab kõiki uuendusi, mis tulenevad ELi investeeringute ja vaidluste lahendamise suhtes kohaldatavast uuest lähenemisviisist, ning vastab seega sidusrühmade ootustele seoses õiglasema, läbipaistvama ja institutsionaliseeritud süsteemiga investeeringuvaidluste lahendamiseks. Leping toob nimetatud valdkonda olulisi uuendusi ja tagab investoritele kõrgetasemelise kaitse, säilitades samal ajal täies mahus valitsuste õiguse reguleerida ja täita õigustatud eesmärke sellistes avalikku huvi pakkuvates poliitikavaldkondades nagu tervise-, ohutus- ja keskkonnakaitse. CETA esindab hoopis teistsugust lähenemisviisi investeeringute kaitsele ja investeeringuvaidluste lahendamisele kui see, mida rakendatakse enamikus maailmas olemasolevatest kahepoolsetest investeerimislepingutest. Sellega kaotatakse ebamäärasused, mis tegid eelmise süsteemi kuritarvitustele või ületõlgendamisele haavatavaks, ja luuakse sõltumatu investeerimiskohtu süsteem, mis koosneb alalisest kohtust ja apellatsioonikohtust ning viib vaidluste lahendamise menetlusi läbi läbipaistvalt ja erapooletult.

Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine

Leping loob raamistiku selleks, et hõlbustada kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist reguleeritud kutsealadel, nagu arhitektid, raamatupidajad ja insenerid. ELi ja Kanada asjakohastel kutseorganisatsioonidel on seeläbi raamistik, millega nähakse ette tingimused vastava kutseala vastastikuse tunnustamise kokkulepete üle läbirääkimiste pidamiseks. Seejärel peavad EL ja Kanada neile oma kinnituse ja nõusoleku andma.

Ettevõtete töötajate ja muu personali hõlbustatud liikumine ELi ja Kanada vahel

CETA teeb ettevõtetele lihtsamaks töötajate ajutise lähetamise EList Kanadasse ja vastupidi. See hõlbustab Euroopa äriühingute tehinguid Kanadas. Samuti on kutseteenuste osutajatel lihtsam pakkuda ajutiselt juriidilisi, raamatupidamis-, arhitekti- või muid sarnaseid teenuseid.

Paremad võimalused Euroopa äriühingutele müügijärgsete teenuste pakkumiseks

CETA teeb ELi ettevõtjate jaoks hõlpsamaks seadmete, masinate ja tarkvara ekspordi, kuna ettevõtetel on võimalik lähetada hooldusinsenere ja muid spetsialiste müügijärgseid ja seotud teenuseid osutama.

Juurdepääs Kanada riigihankemenetlustele

Kanada on andnud ELi ettevõtetele palju ulatuslikuma juurdepääsu oma riigihangetele kui ükskõik kellele teisele oma kaubanduspartneritest. ELi ettevõtted saavad võimaluse teha pakkumusi kaupade ja teenuste pakkumiseks mitte ainult föderaaltasandil, vaid ka Kanada provintsidele ja omavalitsustele, olles esimesed Kanada-välised ettevõtted, kellel see võimalus on. Hinnanguliselt on provintsi tasandi avalike hangete turg Kanadas kaks korda suurem kui föderaaltasandi turg.

Kaovad mitmekordse katsetamise kulud

EL ja Kanada on kokku leppinud vastastikuses vastavushindamissertifikaatide aktsepteerimises sellistes valdkondades nagu elektriseadmed, elektroonilised ja raadioseadmed, mänguasjad, masinad ja mõõteseadmed. See tähendab, et ELis asuv vastavushindamisasutus võib Kanadasse eksporditavaid ELi tooteid katsetada kooskõlas Kanada eeskirjadega ja vastupidi. See aitab ära hoida olukorda, kus mõlemad pooled viivad läbi sama katse, ja võib tähendada suurt kokkuhoidu nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Eelkõige on see tulus väiksematele ettevõtetele, kellele võib üle jõu käia maksta kaks korda ühe ja sama katse eest. Selline kord ei küüni küll veel nii kaugele nagu ELi piires rakendatav süsteem, ent samas on tegu väga suure edasiminekuga ELi rahvusvaheliste lepete alal.

Parem kaitse ELi leiutistele ja loometeostele

CETA loob võrdsemad võimalused Kanada ja ELi vastastikuseks intellektuaalomandiõiguste kaitseks. Sellega karmistatakse lepinguga autoriõiguse kaitset (tehniliste meetmete kaitse ja digitaalõiguste haldamise ning samuti teenuseosutajate vastutuse eeskirjad viiakse vastavusse ELi õigusnormidega) ja autoriõiguse kaitse tagamist (eelkõige nähakse ette võimalus võtta ajutisi meetmeid ja teha ettekirjutusi õigusrikkumises osalevate vahendajate suhtes). Lepingu abil paraneb see, kuidas Kanada intellektuaalomandiõiguste süsteem kaitseb ELi ravimite patente. Samuti on Kanada nõustunud tugevdama piiril võetavaid meetmeid võltsitud kaubamärgiga kaupade, autoriõigust rikkuvate kaupade ja võltsitud geograafilise tähisega kaupade suhtes.

Turueelised traditsiooniliste Euroopa toodete valmistajatele

Paljud põllumajandustoodetega kauplevad keskmise suurusega ja väikeettevõtted saavad kasu Kanada nõusolekust kaitsta 143 kõrgekvaliteetse Euroopa toote, nagu Roquefort'i juustu, Modena palsamiäädika, Hollandi Gouda juustu ja paljude teiste geograafilisi tähiseid.

Pühendumine säästvale arengule

CETAs kinnitavad EL ja Kanada oma pühendumust säästvale arengule. Mõlemad on nõus, et kaubavahetus ja investeerimine peaksid edendama keskkonnakaitset ja töötaja õigusi, mitte tulema nende arvelt. EL ja Kanada pühenduvad eesmärgile tagada CETA kaudu majanduskasvu, sotsiaalse arengu ja keskkonnakaitse vastastikune toetavus. CETAsse on lõimitud ELi ja Kanada rahvusvahelistest eeskirjadest tulenevad kohustused töötajate õiguste ja keskkonnakaitse alal ning leping annab ELi ja Kanada kodanikuühiskonnale olulise rolli selle lepingu raames nimetatud valdkondades võetud kohustuste rakendamises osalemisel. Samuti kehtestatakse CETAga vaidluste lahendamise kord, mis hõlmab valitsustega konsulteerimist ja ekspertide rühma.

2016/0206 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91, artikli 100 lõiget 2 ning artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)24. aprillil 2009 volitas nõukogu komisjoni alustama Kanadaga läbirääkimisi laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu üle.

(2)Läbirääkimised on lõpule viidud ja lepingule tuleks liidu nimel alla kirjutada, tingimusel, et viiakse lõpule menetlused, mis on vajalikud selle sõlmimiseks hilisemal kuupäeval.

(3)Kooskõlas lepingu artikli 30.6 lõikega 1 ei tohiks sellega anda õigusi ega panna kohustusi, millele saab otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba kirjutada liidu nimel alla ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelisele laiaulatuslikule majandus- ja kaubanduslepingule, tingimusel, et kõnealune leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama, tingimusel, et kõnealune leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Strasbourgis,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 3  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☑ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 4  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    ◻Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    ◻Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamine käivitusperioodiga alates 2017. aastast (tingimusel et nõukogu ja Euroopa Parlament selle ratifitseerivad),

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 5  

◻ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    ◻rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega 

☑ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–☑ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaubanduse peadirektoraat				Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida nr 20.0201	Kulukohustused	(1)		0,500	0,500	0,500	0,500				2,000
	Maksed	(2)		0,500	0,500	0,500	0,500				2,000
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1a)		-	-	-	-
	Maksed	(2a)		-	-	-	-
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 9				0	0	0	0
Eelarverida nr		(3)
Kaubanduse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3		0,500	0,500	0,500	0,500				2,000
	Maksed	=2+2a +3		0.500	0,500	0,500	0,500				2,000

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,134

0,134

0,134

0,134

0,536

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    ☑Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    ☑Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personalikulud	0,134	0,134	0,134	0,134				0,536
Muud halduskulud	0	0	0	0
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku

Mitmeaastase finantsraamistiku 14 RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

0,134

0,134

0,134

0,134

0,536

Personaliga ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☑    ☑Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑    ☑Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    ◻Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

–◻    ◻Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻    ◻Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–☑    ☑Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–☑    ☑omavahenditele

–◻    ◻mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

(1) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2008/october/tradoc_141032.pdf  

(2) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/september/tradoc_148201.pdf  

(3) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(4) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(5) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

(6) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(7) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(8) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

(9) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(10) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(11) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(12) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(13) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(14) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(15) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud töötajad, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(16) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(17) Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 5.7.2016

COM(2016) 444 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

LAIAULATUSLIK MAJANDUS- JA KAUBANDUSLEPING (CETA)

ÜHELT POOLT KANADA

NING TEISELT POOLT EUROOPA LIIDU

JA SELLE LIIKMESRIIKIDE

BELGIA KUNINGRIIGI,

BULGAARIA VABARIIGI,

TŠEHHI VABARIIGI,

TAANI KUNINGRIIGI,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI,

EESTI VABARIIGI,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIGI,

HISPAANIA KUNINGRIIGI,

PRANTSUSMAA VABARIIGI,

HORVAATIA VABARIIGI,

ITAALIA VABARIIGI,

KÜPROSE VABARIIGI,

LÄTI VABARIIGI,

LEEDU VABARIIGI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI,

UNGARI,

MALTA VABARIIGI,

MADALMAADE KUNINGRIIGI,

AUSTRIA VABARIIGI,

POOLA VABARIIGI,

PORTUGALI VABARIIGI,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIGI,

SLOVAKI VABARIIGI,

SOOME VABARIIGI,

ROOTSI KUNINGRIIGI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI

VAHEL,

keda edaspidi koos nimetatakse „lepinguosalised“,

kes, otsustades

VEELGI tugevdada oma tihedaid majandussuhteid ning tugineda oma õigustele ja kohustustele, mis tulenevad 15. aprillil 1994. aastal sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamist käsitlevast Marrakechi lepingust ning muudest mitme- ja kahepoolsetest koostöövahenditest,

LUUA kaubandus- ja investeerimistõkete vähendamise või kaotamisega oma kaupadele ja teenustele laiendatud ja turvalise turu,

KEHTESTADA selged, läbipaistvad, prognoositavad ja vastastikku kasulikud eeskirjad, et reguleerida oma kaubandust ja investeeringuid,

NING

KINNITADES VEEL KORD oma kindlat tahet järgida demokraatia põhimõtteid ja põhiõigusi, mis on sätestatud 10. detsembril 1948 Pariisis vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioonis, ning jagades arvamust, et massihävitusrelvade levik kujutab endast suurt ohtu rahvusvahelisele julgeolekule,

TUNNISTADES rahvusvahelise julgeoleku, demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte tähtsust rahvusvahelise kaubanduse ja majanduskoostöö arendamisel,

TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätetega säilib lepinguosaliste õigus kehtestada oma territooriumil õigusnorme ning lepinguosaliste paindlikkus selliste õiguspäraste poliitikaeesmärkide saavutamisel nagu rahvatervis, ohutus, keskkond, avalik kõlblus ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse,

KINNITADES oma kohustusi 20. oktoobril 2005 Pariisis vastu võetud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse ja kaitse edendamise konventsiooni osalistena ning tunnistades, et riikidel on õigus hoida, arendada ja ellu viia oma kultuuripoliitikat, toetada kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse suurendamiseks oma kultuurimajandust ning säilitada oma kultuuriline identiteet, sealhulgas reguleerivate meetmete ja rahalise abi kasutamise kaudu,

TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätted kaitsevad investeeringuid ja investoreid seoses nende investeeringutega ning on ette nähtud selleks, et elavdada vastastikku kasulikku äritegevust, kahjustamata sealjuures lepinguosaliste õigust kehtestada oma territooriumil avalikkuse huvides õigusnorme,

KINNITADES VEEL KORD oma tahet edendada säästvat arengut ja arendada rahvusvahelist kaubandust viisil, mis aitaks kaasa säästvale arengule majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas,

INNUSTADES oma territooriumil või oma jurisdiktsiooni all tegutsevaid ettevõtjaid kinni pidama ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevatest rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest, sealhulgas OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, ning järgima vastutustundliku ettevõtluse parimaid tavasid,

RAKENDADES käesolevat lepingut viisil, mis on kooskõlas lepinguosaliste töö- ja keskkonnaalaste õigusnormide täitmise tagamisega ning tõstab nende töö- ja keskkonnakaitse taset, ning lähtudes oma töö- ja keskkonnaküsimustega seotud rahvusvahelistest kohustustest,

TUNNISTADES tugevat seost innovatsiooni ja kaubanduse vahel ning innovatsiooni tähtsust tulevase majanduskasvu seisukohast ning kinnitades oma tahet soodustada koostöö laiendamist innovatsiooni valdkonnas, nagu ka sellega seotud teadus- ja arendustegevuse ning teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, ning edendada asjakohaste avaliku ja erasektori üksuste kaasamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ESIMENE PEATÜKK

ÜLDMÕISTED JA ALGUSSÄTTED

A JAGU

Üldmõisted

ARTIKKEL 1.1

Üldkohaldatavad mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

„üldkohaldatav haldusotsus“ – haldusotsus või tõlgendus, mida kohaldatakse kõigi üldjuhul selle kohaldamisalasse kuuluvate isikute ja tegelike olukordade suhtes, ning millega luuakse käitumisnorm, kuid mis ei hõlma järgmist:

a)    haldusmenetluses või kohtulaadse asutuse menetluses tehtud määrus või otsus, mida kohaldatakse teise lepinguosalise konkreetse isiku, kauba või teenuse suhtes konkreetsel juhul, või

b)    otsus, mis võetakse vastu seoses konkreetse teo või tavaga;

„põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajandusleping;

„põllumajandustoode“ – põllumajanduslepingu 1. lisas loetletud toode;

„dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping;

„laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu kontaktpunktid“ – artikli 26.5 kohaselt loodud kontaktpunktid (edaspidi „laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu kontaktpunktid“);

„laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee“ – artikli 26.1 kohaselt loodud laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee (edaspidi „laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee“);

„ÜRO ühtne tooteklassifikaator“ – ajutine ühtne tooteklassifikaator (CPC), mille on kehtestanud ÜRO Statistikaamet, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991;

„kultuurimajandus“ – isikud, kes on tegevad järgmistes valdkondades:

a)    raamatute, ajakirjade, perioodikaväljaannete või ajalehtede avaldamine, levitamine või müük trükitud või masinloetaval kujul, välja arvatud juhul, kui mis tahes eespool nimetatud toote trükkimine või ladumine on nende ainus tegevus;

b)    filmi- või videosalvestiste tootmine, levitamine, müük või esitamine;

c)    muusikaliste heli- või videosalvestiste tootmine, levitamine, müük või esitamine;

d)    muusika avaldamine, levitamine või müük trükitud või masinloetaval kujul või

e)    raadioside, mille puhul ülekanded on mõeldud otsevastuvõtuks avalikkusele, ja kõik raadio-, televisiooni- ja kaabelringhäälingu ettevõtjad ning kõik satelliitprogrammeerimise ja eetri võrguteenused;

„tollimaks“ – mis tahes liiki maks või lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või on sellega seotud, sealhulgas lisamaksuna või lisatasuna, mis on kehtestatud impordile või seoses impordiga, kuid ei hõlma järgmist:

a)    lõiv, mis on samaväärne artikli 2.3 („Võrdne kohtlemine“) kohaselt kehtestatud siseriikliku maksuga;

b)    meede, mida rakendatakse kooskõlas GATT 1994 VI või XIX artikli, dumpinguvastase lepingu, üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kaitsemeetmete lepingu või vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 22 kohaselt, või

c)    tasu või muu lõiv, mis on kehtestatud kooskõlas GATT 1994 VIII artikliga;

„tolliväärtuse määramise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;

„päevad“ – kalendripäevad, sealhulgas nädalavahetused ja pühad;

„vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe“ – WTO asutamislepingu 2. lisas esitatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe;

„ettevõte“ – kohaldatava õiguse alusel kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud üksus, mis on kas era- või riigi omandis või kontrolli all, sealhulgas äriühing, usaldusühing, täisühing, ainuomandis ettevõte, ühisettevõte või muu ühistu;

„olemasolev“ – käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtiv;

„teenustekaubanduse üldleping“ – WTO asutamislepingu 1B lisas esitatud teenustekaubanduse üldleping;

„GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe;

„lepinguosalise kaubad“ – kodumaised tooted, nagu neid käsitatakse 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT 1994), või kaubad, nagu lepinguosalised võivad otsustada, ja mille hulka kuuluvad selle lepinguosalise päritolustaatusega kaubad;

„harmoneeritud süsteem“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem, sealhulgas selle tõlgendamise üldeeskirjad, jaotiste, gruppide ja alamrubriikide märkused;

„rubriik“ – neljakohaline arv või neli esimest numbrit arvust, mida kasutatakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris;

„meede“ – lepinguosalise seadus, määrus, eeskiri, menetlus, otsus, haldustegevus, nõue, tava või mis tahes muus vormis meede;

„kodanik“ – füüsiline isik, kes on kodanik artikli 1.2 määratluse kohaselt või kes on lepinguosalise alaline elanik;

„pärit“ – toode vastab päritolureegleid ja -menetlusi käsitlevas protokollis sätestatud päritolureeglitele;

„lepinguosalised“ – ühelt poolt Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust tuleneva vastava pädevuse piires (edaspidi „ELi lepinguosaline“) ning teiselt poolt Kanada;

„isik“ – füüsiline isik või ettevõte;

„lepinguosalise isik“ – lepinguosalise kodanik või ettevõte;

„tariifne sooduskohtlemine“ – käesoleva lepingu kohase tollimaksumäära kohaldamine päritolustaatusega kauba suhtes kooskõlas tariifide kaotamise tabeliga;

„kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete leping;

„sanitaar- ja fütosanitaarmeede“ – WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu A lisa punktis 1 nimetatud meede;

„subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;

„teenuse osutaja“ – isik, kes osutab või soovib osutada teenust;

„sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;

„riigiettevõte“ – ettevõte, mida omab või kontrollib lepinguosaline;

„alamrubriik“ – kuuekohaline arv või kuus esimest numbrit arvust, mida kasutatakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris;

„tariifne klassifitseerimine“ – kauba või materjali klassifitseerimine harmoneeritud süsteemi gruppi, rubriiki või alamrubriiki;

„tariifide kaotamise tabel“ –2-A lisa („Tollitariifide kaotamine“);

„tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud tehniliste kaubandustõkete leping;

„territoorium“ – territoorium, kus kohaldatakse käesolevat lepingut, nagu on sätestatud artiklis 1.3;

„kolmas riik“ – riik või territoorium väljaspool käesoleva lepingu geograafilist kohaldamisala;

„intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas esitatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;

„rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon“ – rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon, mis koostati 23. mail 1969 Viinis;

„WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon ning

„WTO asutamisleping“ – Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping (Marrakechi leping), mis sõlmiti 15. aprillil 1994.

ARTIKKEL 1.2

Lepinguosalisega seotud mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

„kodanik“ –

a)    Kanada puhul füüsiline isik, kes on Kanada õigusaktide kohaselt Kanada kodanik;

b)    ELi lepinguosalise puhul füüsiline isik, kes on liikmesriigi kodanik, ning

„keskvalitsus“ –

a)    Kanada puhul Kanada valitsus ning

b)    ELi lepinguosalise puhul Euroopa Liit või selle liikmesriikide valitsused.

ARTIKKEL 1.3

Geograafiline kohaldamisala

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut

a)    Kanada suhtes:

i)    Kanada maismaaterritooriumil, õhuruumis, siseveekogudel ja territoriaalmerel;

ii)    Kanada majandusvööndis, nagu on kindlaks määratud tema siseriiklikes õigusaktides kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (koostatud 10. detsembril 1982 Montego Bays) V osaga, ning

iii)    Kanada mandrilaval, nagu on kindlaks määratud tema siseriiklikes õigusaktides kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni VI osaga;

b)    Euroopa Liidu suhtes territooriumidel, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, ning nimetatud lepingutes sätestatud tingimustel. Kaupade tariifset sooduskohtlemist käsitlevate sätete suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut ka Euroopa Liidu tolliterritooriumi piirkondades, mida käesoleva punkti esimene lause ei hõlma.

B JAGU

Algussätted

ARTIKKEL 1.4

Vabakaubanduspiirkonna loomine

Lepinguosalised loovad vabakaubanduspiirkonna kooskõlas GATT 1994 XXIV artikli ja teenustekaubanduse üldlepingu V artikliga.

ARTIKKEL 1.5

Seos WTO asutamislepingu ja muude lepingutega

Lepinguosalised kinnitavad üksteise ees oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust ja muudest lepingutest, mille osalised nad on.

ARTIKKEL 1.6

Viide muudele lepingutele

Kui käesolevas lepingus viidatakse muudele lepingutele või õigusaktidele tervikuna või osaliselt või need on esitatud viitena, hõlmavad need viited järgmist:

a)    seotud lisad, protokollid, joonealused märkused, tõlgendavad märkused ja selgitavad märkused ning

b)    järgnevad lepingud, mille osalised lepinguosalised on, või muudatused, mis on lepinguosalistele siduvad, välja arvatud juhul, kui viide kinnitab kehtivaid õigusi.

ARTIKKEL 1.7

Viide õigusaktidele

Kui käesolevas lepingus viidatakse õigusaktidele kas üldiselt või viitega konkreetsele põhikirjale, määrusele või direktiivile, osutab viide õigusaktidele koos nende võimalike muudatustega, kui ei ole märgitud teisiti.

ARTIKKEL 1.8

Kohustuste ulatus

1.    Lepinguosaline vastutab täiel määral kõigi käesoleva lepingu sätete järgimise eest.

2.    Lepinguosaline tagab, et käesoleva lepingu sätete jõustamiseks võetakse kõik vajalikud meetmed, sealhulgas järgides neid kõigil valitsemistasanditel.

ARTIKKEL 1.9

Veega seotud õigused ja kohustused

1.    Lepinguosalised tunnistavad, et vesi oma loomulikus olekus, kaasa arvatud järvede, jõgede, veehoidlate, põhjaveekihtide ja vesikondade vesi, ei ole kaup ega toode. Seetõttu kohaldatakse sellise vee suhtes ainult kahekümne teist peatükki („Kaubandus ja säästev areng“) ja kahekümne neljandat peatükki („Kaubandus ja keskkond“).

2.    Lepinguosalisel on õigus kaitsta ja säilitada oma looduslikke veevarusid. Käesolevas lepingus ei kohusta miski lepinguosalist lubama vee kaubanduslikku kasutamist mis tahes eesmärgil, sealhulgas veevõtt, vee ammutamine või suunamine mahtlastina ekspordiks.

3.    Kui lepinguosaline lubab konkreetset veeallikat kaubanduslikult kasutada, teeb ta seda viisil, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga.

ARTIKKEL 1.10

Isikud, kes täidavad delegeeritud valitsemisfunktsioone

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, tagab lepinguosaline, et isik, kellele lepinguosaline on delegeerinud mis tahes valitsustasandil seadusandlikud, haldus- ja muud valitsemisfunktsioonid, tegutseb nende funktsioonide täitmisel kooskõlas lepinguosalise kohustustega, mis on sätestatud käesolevas lepingus.

TEINE PEATÜKK

VÕRDNE KOHTLEMINE JA KAUPADE TURULEPÄÄS

ARTIKKEL 2.1

Eesmärk

Lepinguosalised liberaliseerivad järk-järgult kaubavahetuse kooskõlas käesoleva lepingu sätetega alates käesoleva lepingu jõustumisest algava üleminekuperioodi jooksul.

ARTIKKEL 2.2

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse esimeses peatükis („Üldmõisted ja algussätted“) määratletud lepinguosalise kaupadega kauplemise suhtes, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti.

ARTIKKEL 2.3

Võrdne kohtlemine

1.    Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise kooskõlas GATT 1994 III artikliga. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

2.    Lõige 1 tähendab, et Kanada muu kui föderaaltasandi valitsus või Euroopa Liidu liikmesriigi keskvalitsus või kohaliku tasandi valitsus kohtleb kaupu vähemalt sama soodsalt kohtlemist, nagu ta kohtleb vastavalt kas Kanada või liikmesriigi otseselt konkureerivaid või asendatavaid kaupu.

3.    Käesolevat artiklit ei kohaldata sellise meetme suhtes, sealhulgas meetme jätkuvus, kiire uuendamine või muutmine, mis on võetud seoses Kanada aktsiisimaksudega absoluutsele alkoholile, nagu loetletud Kanada kontsessioonide loendis (tariifiartikkel nr 2207.10.90, V loend), mis on lisatud 15. aprillil 1994 sõlmitud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe Marrakechi protokollile (edaspidi „Marrakechi protokoll“), mida kasutatakse tootmises 2001. aasta aktsiisiseaduse (Excise Act, 2001, S.C. 2002, c. 22) sätete kohaselt.

ARTIKKEL 2.4

Imporditollimaksude vähendamine ja kaotamine

1.    Lepinguosalised vähendavad teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadelt võetavaid tollimakse või kaotavad need vastavalt 2-A lisas esitatud tariifide kaotamise tabelitele. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „pärit“ pärinemist kummagi lepinguosalise territooriumilt päritolureegleid ja -menetlusi käsitleva protokolli kohaselt.

2.    Iga kauba puhul on tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 kohaseid järjestikuseid vähendamisi, 2-A lisas märgitud määr.

3.    Kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse 2-A lisa tariifide kaotamise tabelis loetletud tariifseid soodustusi, kohaldab lepinguosaline teise lepinguosalise päritolustaatusega kaupade suhtes selle lepinguosalise tariifitabeli kohaselt arvutatud määra ja lepinguosalise kohaldatava enamsoodustusrežiimi määra võrdluses kindlaks määratud väiksemat tollimaksu.

4.    Lepinguosalise taotluse korral võivad lepinguosalised konsulteerida, et kaaluda lepinguosalistevahelise impordi suhtes kehtivate tollimaksude kaotamise kiirendamist ja selle ulatuse laiendamist. Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee otsus kauba tollimaksu kaotamise kiirendamise või tollimaksu kaotamise kohta asendab kõik tollimaksumäärad või astmekategooriad, mis on määratud sellele kaubale 2-A lisa lepinguosaliste tariifitabelite kohaselt, kui lepinguosaline kiidab selle heaks kooskõlas oma kohaldatava õiguslike menetlustega.

ARTIKKEL 2.5

Tollimaksu tagastamise, tollimaksu edasilükkamise ja tollimaksu peatamise programmide piirangud

1.    Kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, siis lepinguosaline ei tagasta, lükka edasi ega peata tollimaksu, mis on makstud või kuulub maksmisele tema territooriumile imporditava päritolustaatuseta kauba pealt selgelt väljendatud tingimusel, et seda kaupa või selle identset, samaväärset või sarnast asendajat kasutatakse materjalina sellise muu kauba tootmisel, mis eksporditakse hiljem teise lepinguosalise territooriumile käesoleva lepingu kohase tariifse sooduskohtlemise alusel.

2.    Lõiget 1 ei kohaldata lepinguosalise tollimaksu vähendamise, peatamise või tollimaksust vabastamise alalise või ajutise režiimi suhtes, kui vähendamine, peatamine või vabastus ei ole kauba eksportimise sõnaselge tingimus.

3.    Lõiget 1 ei kohaldata enne, kui käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast on möödunud kolm aastat.

ARTIKKEL 2.6

Ekspordi suhtes kohaldatavad tollimaksud, maksud või muud tasud ja lõivud

Lepinguosaline ei või kehtestada ega säilitada mis tahes tollimakse, makse või muid tasusid ja lõive, mis on kehtestatud või seotud kauba eksportimisega teisele lepinguosalisele, või mis tahes selliseid riiklikke makse ja tasusid teisele lepinguosalisele eksporditud kaubale, mis on suuremad kui need, mis oleks kehtestatud nimetatud kaupadele, kui need oleksid ette nähtud riigisiseseks müügiks.

ARTIKKEL 2.7

Praeguse olukorra säilitamine

1.    Käesoleva lepingu jõustumise korral ei või lepinguosaline suurendada lepinguosalistelt pärit kauba olemasolevat tollimaksu ega kehtestada uut tollimaksu.

2.    Olenemata lõikest 1 võib lepinguosaline:

a)    muuta väljaspool käesolevat lepingut sellisele kaubale kehtivat tariifi, mille suhtes ei taotleta käesoleva lepingu kohaselt soodustariifi;

b)    suurendada tollimaksu pärast ühepoolset vähendamist 2-A lisa tariifitabelis kehtestatud tasemele või

c)    säilitada või suurendada tollimaksu, nagu lubatakse käesoleva lepinguga või mis tahes WTO asutamislepingu kohase kokkuleppega.

3.    Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib ainult Kanada kohaldada eraldi kaitsemeetmeid vastavalt WTO põllumajanduslepingu artiklile 5. Spetsiaalseid kaitsemeetmeid võib kohaldada üksnes seoses kaupadega, mis on klassifitseeritud 2-A lisas esitatud Kanada tariifitabelis. Kõnealuse spetsiaalse kaitsemeetme kasutamine piirdub impordiga, mille suhtes ei kohaldata soodustariifi, ja juhul, kui impordi suhtes on kehtestatud tariifikvoot, impordiga, mis ületab kvoodivälist tariifi.

ARTIKKEL 2.8

Tariifse sooduskohtlemise ajutine peatamine

1.    Kooskõlas lõigetega 2–5 võib lepinguosaline käesoleva lepingu kohase tariifse sooduskohtlemise ajutiselt peatada seoses teise lepinguosalise isiku eksporditud või toodetud kaubaga, kui lepinguosaline

a)    teeb objektiivsel, kaalukal ja kontrollitaval teabel põhineva uurimise tulemusena järelduse, et teise lepinguosalise isik on süstemaatiliselt rikkunud tollialaseid õigusakte, et saada käesoleva lepingu kohast sooduskohtlemist, või

b)    teeb järelduse, et teine lepinguosaline keeldub süstemaatiliselt ja põhjendamatult koostööst seoses artikli 6.13 („Koostöö“) lõike 4 kohaste tollialaste õigusaktide rikkumiste uurimisega, ja koostööd taotleval lepinguosalisel on objektiivse, kaaluka ja kontrollitava teabe alusel mõistlik põhjus järeldada, et teise lepinguosalise isik on rikkunud süstemaatiliselt tollialaseid õigusakte, et saada käesoleva lepingu kohast tariifset sooduskohtlemist.

2.    Lepinguosaline, kes teeb lõikes 1 nimetatud järelduse, peab tegema järgmist:

a)    teavitama teise lepinguosalise tolliasutust ning esitama teabe ja tõendid, millel järeldus põhineb;

b)    osalema konsultatsioonides teise lepinguosalise ametiasutustega eesmärgiga jõuda vastastikku vastuvõetava lahenduseni, mis käsitleb probleeme, mille alusel järeldus on tehtud, ning

c)    esitama teise lepinguosalise isikule kirjaliku teatise, mis sisaldab teavet, millel järeldus põhineb.

3.    Kui asutused ei ole jõudnud 30 päeva jooksul vastastikku vastuvõetava lahenduseni, edastab järelduse teinud lepinguosaline küsimuse ühise tollikoostöö komiteele.

4.    Kui ühise tollikoostöö komitee ei ole küsimust 60 päeva jooksul lahendanud, võib järelduse teinud lepinguosaline ajutiselt peatada käesoleva lepingu kohase tariifse sooduskohtlemise teise lepinguosalise kõnealuse isiku kõnealuse kauba suhtes. Ajutist peatamist ei rakendata kauba suhtes, mis on päeval, mil ajutine peatamine jõustub, juba lepinguosaliste vahel teel.

5.    Lõike 1 kohaselt ajutist peatamist rakendav lepinguosaline teeb seda üksnes perioodil, mis on kooskõlas selle lepinguosalise finantshuvidele avalduva mõjuga, mis tuleneb lõike 1 kohaselt tehtud järelduseni viinud olukorrast, ja maksimaalselt kuni 90 päeva. Kui lepinguosalisel on objektiivse, kaaluka ja kontrollitava teabe alusel mõistlik põhjus arvata, et tingimused, mis põhjustasid esialgse peatamise, ei ole 90päevase perioodi möödumisel muutunud, võib see lepinguosaline uuendada peatamist järgmiseks kuni 90 päeva pikkuseks perioodiks. Algse peatamise ja kõigi uuendatud peatamiste üle peetakse korrapäraseid konsultatsioone ühise tollikoostöö komitees.

ARTIKKEL 2.9

Tasud ja muud lõivud

1.    Kooskõlas GATT 1994 VIII artikliga ei või lepinguosaline kehtestada ega säilitada lepinguosalise kaubaga või kauba impordi või ekspordiga seotud tasu või lõivu, mis ei ole vastavuses osutatud teenuste maksumusega või mis kujutab endast kodumaiste kaupade kaudset kaitset või impordi või ekspordi maksustamist fiskaalsel eesmärgil.

2.    Suurema kindluse huvides ei takista lõige 1 lepinguosalisel kehtestamast tollimaksu või lõivu, mis on sätestatud artikli 1.1 („Üldkohaldatavad mõisted“) mõiste „tollimaks“ punktides a–c.

ARTIKKEL 2.10

Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad

1.    Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab remont või muutmine toote mis tahes töötlemist, et parandada töödefekte või olulisi kahjustusi, millega kaasneb toodete algse funktsiooni taastamine, või tagada nende vastavus nende kasutamise tehnilistele nõuetele, milleta toodet ei saaks enam tavapärasel viisil kasutada sel eesmärgil, milleks see oli ette nähtud. Toodete remont või muutmine hõlmab restaureerimist ja hooldust, kuid ei hõlma toimingut või protsessi,

a)    mis hävitab toote põhiomadused või loob uue või kaubanduslikult erineva toote;

b)    mis muudab lõpetamata toote valmistooteks või

c)    mida kasutatakse toote funktsiooni oluliseks muutmiseks.

2.    Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis siseneb uuesti tema territooriumile pärast seda, kui kaup on ajutiselt tema territooriumilt eksporditud teise lepinguosalise territooriumile remondiks või muutmiseks, olenemata sellest, kas sellist remonti või muutmist saaks teha selle lepinguosalise territooriumil, kust kaup remondiks või muutmiseks eksporditi, välja arvatud joonealuses märkuses 1 sätestatud juhtumid 1 2 .

3.    Lõiget 2 ei kohaldata tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse seejärel remondiks, kuid mida ei reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse.

4.    Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis imporditakse ajutiselt teise lepinguosalise territooriumilt remondi või ümbertegemise eesmärgil 3 .

ARTIKKEL 2.11

Impordi- ja ekspordipiirangud

1.    Välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline kehtestada ega säilitada teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müügile ühtegi keeldu ega piirangut, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikliga. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

2.    Kui lepinguosaline kehtestab või säilitab keelu või piirangu kauba impordile kolmandast riigist või kauba ekspordile kolmandasse riiki, võib see lepinguosaline:

a)    piirata kõnealuse kolmanda riigi kauba importi teise lepinguosalise territooriumilt või keelata selle või

b)    piirata kauba eksporti kõnealuse kolmanda riigi territooriumile teise lepinguosalise territooriumi kaudu või keelata selle.

3.    Kui lepinguosaline kehtestab või säilitab keelu või piirangu kauba impordile kolmandast riigist, alustavad lepinguosalised teise lepinguosalise taotlusel arutelu eesmärgiga vältida põhjendamatut sekkumist või teise lepinguosalise hinnakujunduse, turustamis- või levitamiskorra kahjustamist.

4.    Käesolevat artiklit ei kohaldata meetme, sealhulgas selle meetme jätkuvuse, viivitamatu pikendamise või muutmise suhtes seoses järgmisega:

a)    kõigi puuliikide palkide eksport. Kui lepinguosaline ei nõua enam kolmandasse riiki saadetavatele palkidele ekspordilube, peatab see lepinguosaline lõplikult teisele lepinguosalisele suunatud palkidele ekspordilubade nõudmise;

b)    kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist töötlemata kala eksport Newfoundlandi ja Labradori kohaldatavate õigusaktide alusel;

c)    Kanada aktsiisimaksud absoluutsele alkoholile, nagu loetletud Marrakechi protokollile lisatud Kanada kontsessioonide loendis (V loend, tariifiartikkel nr 2207.10.90) ning mida kasutatakse tootmises aktsiisiseaduse (Excise Act, 2001, S.C. 2002, c. 22) sätete kohaselt, ning

d)    selliste kasutatud sõidukite import Kanadasse, mis ei vasta Kanada ohutus- ja keskkonnanõuetele.

ARTIKKEL 2.12

Muud kaubavahetusega seotud sätted

Lepinguosaline püüab tagada, et teise lepinguosalise kaupa, mis on imporditud ükskõik millisesse paika importiva lepinguosalise territooriumil ja mida seal seaduslikult müüakse või müügiks pakutakse, võib müüa või müügiks pakkuda ka kogu importiva lepinguosalise territooriumil.

ARTIKKEL 2.13

Kaubavahetuskomitee

1.    Artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti a alusel loodud kaubavahetuskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

a)    edendada kaubavahetust lepinguosaliste vahel, sealhulgas konsultatsioonide kaudu tollimaksude kaotamise kiirendamiseks käesoleva lepingu alusel ja vajaduse korral muudes küsimustes;

b)    soovitada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele käesoleva lepingu mis tahes harmoneeritud süsteemi käsitleva sätte muutmist või täiendamist ning

c)    tegeleda kiiresti küsimustega, mis on seotud kaupade liikumisega läbi lepinguosaliste saabumissadamate.

2.    Kaubavahetuskomitee võib esitada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele otsuste eelnõusid, mis käsitlevad kauba tollimaksu kaotamise kiirendamist.

3.    Artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti a alusel loodud põllumajanduskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

a)    tulla kokku 90 päeva jooksul alates lepinguosalise taotlusest;

b)    pakkuda lepinguosalistele foorumit käesoleva lepinguga hõlmatud põllumajandustoodetega seotud küsimuste arutamiseks ning

c)    pöörduda kaubavahetuskomitee poole kõikide punkti b kohaste lahendamata küsimustega.

4.    Lepinguosalised võtavad teadmiseks koostöö ja teabevahetuse põlumajandusküsimustes iga-aastase Kanada ja Euroopa Liidu põllumajandusdialoogi raames, mis algatati kirjavahetuse teel 14. juulil 2008. Vajaduse korral võib põllumajandusdialoogi kasutada lõike 3 kohaldamisel.

KOLMAS PEATÜKK

KAUBANDUSE KAITSEMEETMED

A JAGU

Dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed

ARTIKKEL 3.1

Dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid käsitlevad üldsätted

1.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.

2.    Päritolureegleid ja -menetlusi käsitlevat protokolli dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete suhtes ei kohaldata.

ARTIKKEL 3.2

Läbipaistvus

1.    Lepinguosaline kohaldab dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid kooskõlas asjakohaste WTO nõuetega, järgides õiglast ja läbipaistvat menetlust.

2.    Lepinguosaline tagab, et kõik lõplike meetmete kohaldamise otsustamisel kaalutavad olulised asjaolud avaldatakse täielikult ja arusaadaval kujul kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ja igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist. See ei piira dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12.4 kohaldamist.

3.    Igale huvitatud isikule antakse võimalus kaitsta dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise 4 ajal igati oma huve, tingimusel et see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

ARTIKKEL 3.3

Avaliku huvi arvessevõtmine ja väiksem tollimaks

1.    Lepinguosalise ametiasutused analüüsivad lepinguosalise õigusnormide kohaselt esitatud teavet, et teha kindlaks juhud, kus dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu kehtestamine ei vasta avalikule huvile.

2.    Pärast lõikes 1 nimetatud teabe analüüsimist võivad lepinguosalise ametiasutused kooskõlas asjaomase lepinguosalise õigusnormidega otsustada, kas kehtestatava dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu summa vastab kogu dumpingumarginaalile või subsiidiumi kogusummale või on sellest väiksem.

B JAGU

Üleilmsed kaitsemeetmed

ARTIKKEL 3.4

Üleilmseid kaitsemeetmeid käsitlevad üldsätted

1.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma üleilmsete kaitsemeetmetega seotud õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist ja kaitsemeetmete lepingust.

2.    Üleilmsete kaitsemeetmete suhtes ei kohaldata päritolureegleid ja -menetlusi käsitlevat protokolli.

ARTIKKEL 3.5

Läbipaistvus

1.    Eksportiva lepinguosalise taotluse korral esitab lepinguosaline, kes on algatanud kaitsemeetmeid käsitleva uurimise või kes kavatseb võtta ajutisi või lõplikke üleilmseid kaitsemeetmeid, viivitamata:

a)    kaitsemeemete lepingu artiklis 12.2 osutatud teabe WTO kaitsemeetmete komitee kindlaks määratud vormis;

b)    kui see on asjakohane, siis omamaise tootmisharu esitatud kaebuse avaliku versiooni, ning

c)    avaliku aruande, kus on esitatud kaitsemeetmeid käsitleva uurimise käigus vaadeldud kõikide asjakohaste faktiliste ja õiguslike asjaoludega seotud leiud ja põhjendatud järeldused. Avalikus aruandes analüüsitakse uurimise kaasa toonud tegureid ja kirjeldatakse üldiste kaitsemeemete kindlaksmääramisel kasutatud meetodit.

2.    Kui teavet esitatakse käesoleva artikli kohaselt, teeb importiv lepinguosaline ettepaneku pidada eksportiva lepinguosalisega esitatud teabe läbivaatamiseks konsultatsioone.

ARTIKKEL 3.6

Lõplike meetmete kehtestamine

1.    Lepinguosaline, kes võtab vastu üleilmsed kaitsemeetmed, püüab kehtestada need viisil, mis kahjustab kahepoolset kaubandust kõige vähem.

2.    Importiv lepinguosaline teeb ettepaneku pidada eksportiva lepinguosalisega lõikes 1 nimetatud küsimuse läbivaatamiseks konsultatsioone. Importiv lepinguosaline ei võta meetmeid vastu enne, kui päevast, mil tehti ettepanek pidada konsultatsioone, on möödunud 30 päeva.

C JAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 3.7

Vaidluste lahendamise korra kohaldamise erand

Käesoleva peatüki suhtes ei kohaldata kahekümne üheksandat peatükki („Vaidluste lahendamine“).

NELJAS PEATÜKK

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

ARTIKKEL 4.1

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahelist kaubavahetust mõjutada võivate tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes.

2.    Käesolevat peatükki ei kohaldata:

a)    ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusorganid on koostanud valitsusorganite tootmis- või tarbimisnõuete kohta, või

b)    sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas määratletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes.

3.    Standardimise ja vastavushindamismenetlustega seotud üldmõisteid kasutatakse üldjuhul Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi raames vastu võetud määratluses kindlaks määratud ja rahvusvaheliste standardimisasutuste antud tähenduses, võttes arvesse nende konteksti ning pidades silmas käesoleva peatüki eesmärki, välja arvatud juhul, kui mõiste on määratletud või sellele on antud tähendus käesolevas lepingus, sealhulgas artikli 4.2 kohaselt käesolevasse lepingusse inkorporeeritud tehniliste kaubandustõkete lepingu sätetes.

4.    Käesolevas peatükis esitatud viited tehnilistele normidele, standarditele ja vastavushindamismenetlustele sisaldavad neisse tehtud muudatusi ja nende eeskirjadesse või nendega hõlmatud toodete loetellu tehtud täiendusi, välja arvatud ebaolulised muudatused ja täiendused.

5.    Artikli 1.8 („Kohustuste ulatus“) lõiget 2 ei kohaldata käesolevasse lepingusse inkorporeeritud tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklite 3, 4, 7, 8 ja 9 suhtes.

ARTIKKEL 4.2

Tehniliste kaubandustõkete lepingu inkorporeerimine käesolevasse lepingusse

1.    Käesolevasse lepingusse inkorporeeritakse ja selle osaks muudetakse järgmised tehniliste kaubandustõkete lepingu sätted:

a)    artikkel 2 („Tehniliste eeskirjade koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine keskvalitsusorganite poolt“);

b)    artikkel 3 („Tehniliste eeskirjade koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine kohalike omavalitsusorganite ja valitsusväliste organite poolt“);

c)    artikkel 4 („Standardite koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine“);

d)    artikkel 5 („Keskvalitsusorganite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid“);

e)    artikkel 6 („Vastavushinnangu tunnustamine keskvalitsusorganite poolt“), piiramata lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad vastavushindamise tulemuste vastastikuse tunnustamise protokollist ning ravimite heade tootmistavadega seotud nõuete järgimise ja täitmise tagamise programmi vastastikuse tunnustamise protokollist;

f)    artikkel 7 („Kohalike omavalitsusorganite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid“);

g)    artikkel 8 („Valitsusväliste organite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid“);

h)    artikkel 9 („Rahvusvahelised ja piirkondlikud süsteemid“);

i)    1. lisa („Käesoleva lepingu mõisted ja nende määratlused“) ning

j)    3. lisa („Standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise tegevusnormistik“).

2.    Käesolevasse lepingusse inkorporeeritud sätetes kasutataval mõistel „liikmed“ on käesolevas lepingus sama tähendus kui tehniliste kaubandustõkete lepingus.

3.    Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklite 3, 4, 7, 8 ja 9 puhul võidakse tugineda käesoleva lepingu kahekümne üheksandale peatükile („Vaidluste lahendamine“) juhul, kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole nende artiklite alusel saavutanud rahuldavaid tulemusi ja et see on märkimisväärselt kahjustanud tema kaubandushuve. Sellised tulemused peavad olema samaväärsed tulemustega, mille saavutamist eeldatakse juhul, kui kõnealuse organ oleks lepinguosaline.

ARTIKKEL 4.3

Koostöö

Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd tehniliste normide, standardite, metroloogia, vastavushindamismenetluste, turujärelevalve või -kontrolli ning täitemeetmete valdkonnas, et lihtsustada lepinguosaliste vahelist kaubandust, nagu on sätestatud kahekümne esimeses peatükis („Regulatiivne koostöö“). Selle raames võidakse edendada ja elavdada koostööd lepinguosaliste selliste avaliku või erasektori organisatsioonide vahel, kes vastutavad metroloogia, standardimise, katsetamise, sertifitseerimise ja akrediteerimise, turujärelevalve või -kontrolli ning täitemeetmete eest, ning eelkõige ärgitada lepinguosaliste akrediteerimise ja vastavushindamisega tegelevaid asutusi osalema koostöös, millega edendatakse vastavushindamise tulemuste heakskiitmist.

ARTIKKEL 4.4

Tehnilised normid

1.    Lepinguosalised kohustuvad tegema võimalikult suures ulatuses koostööd tagamaks, et nende tehnilised normid oleksid üksteisega kooskõlas. Kui üks lepinguosaline näitab üles huvi sellise tehnilise normi väljatöötamise vastu, mis on oma ulatuse poolest samaväärne või sarnane juba olemas oleva või teise lepinguosalise poolt välja töötatava normiga, peab kõnealune teine lepinguosaline nimetatud eesmärgi saavutamiseks esitama taotluse korral lepinguosalisele võimaluste piires asjakohase teabe, uuringud ja andmed, millele ta on oma juba vastu võetud või alles välja töötatava tehnilise normi kavandamisel tuginenud. Lepinguosalised tunnistavad, et võib osutuda vajalikuks selgitada konkreetse taotluse ulatust ja selles kokku leppida ning et konfidentsiaalse teabe võib esitamata jätta.

2.    Lepinguosaline, kes on kavandanud tehnilise normi, mida ta peab samaväärseks teise lepinguosalise tehnilise normiga, kuna sellel on kokkusobiv eesmärk ja seda kohaldatakse samade toodete suhtes, võib taotleda teiselt lepinguosaliselt selle tehnilise normi samaväärsuse tunnustamist. Lepinguosaline esitab taotluse kirjalikult ja kirjeldab üksikasjalikult põhjusi, miks asjaomast tehnilist normi tuleks pidada samaväärseks, sealhulgas põhjusi, mis on seotud toodetega, mille suhtes normi kohaldatakse. Lepinguosaline, kes ei nõustu tehnilise normi samaväärsusega, esitab teisele lepinguosalisele taotluse korral oma otsuse põhjused.

ARTIKKEL 4.5

Vastavushindamine

Lepinguosalised järgivad vastavushindamise tulemuste vastastikuse tunnustamise protokolli ning ravimite heade tootmistavadega seotud nõuete järgimise ja täitmise tagamise programmi vastastikuse tunnustamise protokolli.

ARTIKKEL 4.6

Läbipaistvus

1.    Lepinguosaline tagab, et tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisega seotud läbipaistvuse tagamise menetlused võimaldavad lepinguosalise huvitatud isikutel osaleda asjakohases varajases menetlusetapis, mil on veel võimalik teha muudatusi ja võtta arvesse märkusi, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid. Kui tehniliste normide või vastavushindamismenetluste väljatöötamisega seotud konsultatsiooniprotsess on üldsusele avatud, lubab lepinguosaline teise lepinguosalise isikutel osaleda selles vähemalt sama soodsatel tingimustel, mida ta pakub enda isikutele.

2.    Lepinguosalised soodustavad tihedamat koostööd oma territooriumil asuvate standardimisasutuste vahel, et hõlbustada muu hulgas teabe vahetamist oma vastava tegevuse kohta, ning vastastikusele huvile ja vastastikkuse põhimõttele tuginevate standardite ühtlustamist asjaomaste standardimisasutuste kokku lepitavas korras.

3.    Lepinguosaline püüab jätta teisele lepinguosalisele pärast kavandatud tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste edastamist WTO teadete keskregistrile vähemalt 60 päeva kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid. Kui märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks esitatakse mõistlikult põhjendatud taotlus, suhtub lepinguosaline sellesse vastutulelikult.

4.    Kui üks lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt oma kavandatava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse kohta märkusi, vastab ta nendele kirjalikult enne tehnilise normi või vastavushindamismenetluse vastuvõtmist.

5.    Lepinguosaline avaldab või teeb muul viisil trükitud kujul või elektrooniliselt avalikkusele kättesaadavaks oma vastused või kokkuvõtte vastustest, mille ta andis olulistele laekunud märkustele, hiljemalt päeval, mil ta avaldab vastu võetud tehnilise normi või vastavushindamismenetluse.

6.    Lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotluse korral teavet vastu võetud või vastu võetava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse eesmärkide, õigusliku aluse ja põhjenduste kohta.

7.    Lepinguosaline suhtub vastutulelikult teise lepinguosalise mõistlikult põhjendatud taotlusse, mille ta on edastanud enne kavandatava tehnilise normi edastamise järgse märkuste esitamise tähtaja lõppu ning milles ta palub jätta tehnilise normi vastuvõtmise ja selle kohaldatavaks muutumise vahele teatav aeg või seda pikendada, välja arvatud juhul, kui see viivitus ei oleks seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks tõhus.

8.    Lepinguosaline tagab, et tema vastu võetud tehnilised normid ja vastavushindamismenetlused on ametlikel veebisaitidel avalikkusele kättesaadavad.

9.    Kui üks lepinguosaline peab sisenemissadamas kinni teise lepinguosalise territooriumilt imporditud kauba põhjendusega, et kaup ei vasta tehnilisele normile, teatab ta importijale viivitamata kauba kinnipidamise põhjused.

ARTIKKEL 4.7

Peatüki haldamine

1.    Lepinguosalised teevad käesolevas peatükis sisalduvates küsimustes koostööd. Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 26.2 lõike 1 punkti a alusel loodud kaubavahetuskomitee:

a)    haldab käesoleva peatüki rakendamist;

b)    tegeleb viivitamata küsimusega, mille lepinguosaline tõstatab standardite, tehniliste normide või vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise või kohaldamise kohta;

c)    hõlbustab ühe lepinguosalise taotluse korral arutelusid teise lepinguosalise korraldatava riski- või ohuhindamise teemal;

d)    soodustab lepinguosaliste standardimis- ja vastavushindamisasutuste koostööd;

e)    vahetab teavet standardite, tehniliste normide või vastavushindamismenetluste kohta, sealhulgas kolmandate isikute või rahvusvaheliste organite standardite, normide ja menetluste kohta, kui selleks on vastastikune huvi;

f)    arvesse võttes arengut WTO tehniliste kaubandustõkete komitees või tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaselt, vaatab käesoleva peatüki läbi ning koostab vajaduse korral laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele kaalumiseks soovitused käesoleva peatüki muutmiseks;

g)    astub muid samme, mis aitavad lepinguosaliste arvates neil käesolevat peatükki ja tehniliste kaubandustõkete lepingut rakendada ning lepinguosalistevahelist kaubandust lihtsustada, ning

h)    annab laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele vajaduse korral aru käesoleva peatüki rakendamisest.

2.    Kui lepinguosalised ei suuda mõnda käesoleva peatükiga seotud küsimust kaubavahetuskomitee kaudu lahendada, võib laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee luua lepinguosalise taotluse korral ajutise tehniliste küsimuste töörühma, et teha kindlaks kaubandust lihtsustavad lahendused. Kui lepinguosaline ei ole nõus teise lepinguosalise taotlusega luua tehniliste küsimuste töörühm, selgitab ta taotluse korral oma otsuse põhjuseid. Tehniliste küsimuste töörühma juhivad lepinguosalised.

3.    Kui lepinguosaline on palunud teavet, esitab teine lepinguosaline teabe kooskõlas käesoleva peatüki sätetega mõistliku aja jooksul kas trükitud kujul või elektrooniliselt. Lepinguosaline püüab vastata igale teabenõudele 60 päeva jooksul.

VIIES PEATÜKK

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 5.1

Mõisted

1.    Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas esitatud mõisted;

b)    codex alimentarius’e komisjoni egiidi all vastu võetud mõisted;

c)    Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) egiidi all vastu võetud mõisted;

d)    rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni egiidi all vastu võetud mõisted;

e)    „kaitstav ala“ – Euroopa Liidus paiknev ametlikult määratletud geograafiline piirkond, mis on vaba kindlaksmääratud reguleeritud kahjulikust organismist, hoolimata sellest, et tingimused on tema jaoks soodsad ja et teda leidub muudes Euroopa Liidu osades, ning

f)    „lepinguosalise pädev asutus“ –5-A lisas nimetatud asutus.

2.    Lisaks lõikele 1 tuleb arvestada, et kui codex alimentarius’e, OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni egiidi all vastu võetud mõistete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu kohaste mõistete vahel esineb vastuolu, on ülimuslikud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu mõisted.

ARTIKKEL 5.2

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

a)    kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist, soodustades samal ajal kaubandust;

b)    kanda hoolt selle eest, et lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei too kaasa põhjendamatuid kaubandustõkkeid, ning

c)    edendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist.

ARTIKKEL 5.3

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

ARTIKKEL 5.4

Õigused ja kohustused

Lepinguosalised kinnitavad oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

ARTIKKEL 5.5

Piirkondlike tingimustega kohandamine

1.    Loomade, loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste kohta kehtib järgmine:

a)    lepinguosalised tunnistavad piirkondadeks jagamise põhimõtet ja on otsustanud kohaldada seda 5-B lisas loetletud taudide suhtes;

b)    kui lepinguosalised määravad kindlaks piirkondlike tingimuste tunnustamise põhimõtted ja suunised, lisavad nad need 5-C lisasse;

c)    punkti a kohaldamisel võtab importiv lepinguosaline oma sanitaarmeetmete puhul, mida kohaldatakse eksportiva lepinguosalise suhtes, kelle territooriumi kahjustab 5-B lisas nimetatud taud, aluseks eksportiva lepinguosalise tehtud piirkondadeks jagamise otsuse, tingimusel et importiv lepinguosaline on veendunud, et eksportiva lepinguosalise piirkondadeks jagamise otsus on kooskõlas põhimõtete ja suunistega, mille lepinguosalised on sätestanud 5-C lisas, ning põhineb asjakohastel rahvusvahelistel standarditel, suunistel ja soovitustel. Importiv lepinguosaline võib kohalda mis tahes lisameetmeid, et saavutada oma asjakohane sanitaarkaitse tase;

d)    kui lepinguosaline leiab, et tal on seoses mõne 5-B lisas nimetamata taudiga eristaatus, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist. Importiv lepinguosaline võib nõuda elusloomade, loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste importimisel lisatagatisi, mis on kooskõlas importiva lepinguosalise tunnustatud staatusega, sealhulgas 5-E lisas kindlaks määratud eritingimustega, ning

e)    lepinguosalised tunnistavad piirkondadesse jaotamise põhimõtet ja lepivad kokku, et teevad selles küsimuses koostööd.

2.    Taimede ja taimsete saaduste kohta kehtib järgmine:

a)    kui importiv lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima fütosanitaarmeetme, tuleb tal võtta muu hulgas arvesse piirkonna kahjuristaatust, milleks võib olla kahjurivaba piirkond, kahjurivaba tootmiskoht, kahjurivaba tootmisrajatis, vähese kahjurilevikuga ala ja kaitstav ala, mille eksportiv lepinguosaline on kindlaks määranud, ning

b)    kui lepinguosalised määravad kindlaks piirkondlike tingimuste tunnustamise põhimõtted ja suunised, lisavad nad need 5-C lisasse.

ARTIKKEL 5.6

Samaväärsus

1.    Importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed enda meetmetega samaväärseteks, kui eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema meetmega saavutatakse importiva lepinguosalise asjakohane sanitaar- ja fütosanitaarkaitse tase.

2.    5-D lisas on sätestatud samaväärsuse kindlaksmääramise, tunnustamise ja säilitamise põhimõtted ja suunised.

3.    5-E lisas on kindlaks määratud järgmine:

a)    piirkond, mille puhul importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme enda meetmega samaväärseks, ning

b)    piirkond, mille puhul importiv lepinguosaline tunnistab, et kindlaksmääratud eritingimuste täitmine koos eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega võimaldab saavutada importiva lepinguosalise asjakohase sanitaar- ja fütosanitaarkaitse taseme.

4.    Käesoleva peatüki kohaldamisel kohaldatakse artiklit 1.7 („Viide õigusaktidele“) vastavalt käesolevale artiklile, 5-D lisale ja 5-E lisa üldistele märkustele.

ARTIKKEL 5.7

Kaubandustingimused

1.    Importiv lepinguosaline teeb oma üldised impordile kehtestatud sanitaar- ja fütosanitaarnõuded kõikide kaupade puhul kättesaadavaks. Kui lepinguosalised tunnistavad ühiselt mõne kauba esmatähtsaks, kehtestab importiv lepinguosaline selle kauba impordile spetsiaalsed sanitaar- ja fütosanitaarnõuded, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Kauba esmatähtsuse kindlaksmääramisel teevad lepinguosalised koostööd, et tagada oma olemasolevate ressursside tõhus haldamine. Neid spetsiaalseid impordinõudeid tuleks kohaldada eksportiva lepinguosalise kogu territooriumil.

2.    Vastavalt lõikele 1 algatab importiv lepinguosaline põhjendamatu viivituseta vajaliku menetluse, et kehtestada esmatähtsaks tunnistatud kauba jaoks spetsiaalsed sanitaar- ja fütosanitaarnõuded. Pärast spetsiaalsete impordinõuete kehtestamist võtab importiv lepinguosaline põhjendamatu viivituseta vajalikud meetmed, et võimaldada kaubandust nende impordinõuete alusel.

3.    Impordi suhtes spetsiaalsete sanitaar- ja fütosanitaarnõuete kehtestamiseks astub eksportiv lepinguosaline importiva lepinguosalise taotluse korral järgmised sammud:

a)    esitab kogu importiva lepinguosalise nõutava asjakohase teabe ning

b)    tagab importivale lepinguosalisele mõistliku juurdepääsu kontrolliks, katseteks ja audititeks ning muudeks asjakohasteks menetlusteks.

4.    Kui importival lepinguosalisel on nimekiri ettevõtetest või rajatistest, kes on saanud importimiseks loa, kiidab ta eksportiva lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte või rajatise ilma asjaomase ettevõtte või rajatise eelneva kontrollimiseta heaks, kui:

a)    eksportiv lepinguosaline on taotlenud asjaomasele ettevõttele või rajatisele sellist heakskiitu, esitades asjakohased tagatised, ning

b)    5-F lisas sätestatud tingimused on täidetud ja menetlused teostatud.

5.    Lisaks lõikele 4 teeb importiv lepinguosaline loa saanud ettevõtete või rajatiste nimekirjad avalikkusele kättesaadavaks.

6.    Lepinguosaline võtab reguleeritud kauba saadetise tavaliselt vastu ilma selle eelneva saadetisepõhise tollivormistuseta, kui lepinguosalised ei ole otsustanud teisiti.

7.    Importiv lepinguosaline võib nõuda, et eksportiva lepinguosalise asjakohane pädev astutus tõendaks importivale lepinguosalisele objektiivselt, et impordinõuded võidakse täita või on täidetud.

8.    Lepinguosalised peaksid järgima 5-G lisas ette nähtud menetlust impordi suhtes kohaldatavate spetsiaalsete taimetervishoiunõuete kohta.

ARTIKKEL 5.8

Audit ja kontroll

1.    Et säilitada kindlustunne käesoleva peatüki rakendamise suhtes, võib lepinguosaline auditeerida ja/või kontrollida tervikuna või osaliselt teise lepinguosalise pädeva asutuse kontrolliprogrammi. Lepinguosaline kannab auditi või kontrolliga seotud kulud ise.

2.    Kui lepinguosalised määravad kindlaks auditi või kontrolli tegemise põhimõtted ja suunised, lisatakse need 5-H lisasse. Kui lepinguosaline teostab Auditi või kontrolli, teeb ta seda vastavalt 5-H lisas esitatud põhimõtetele ja suunistele.

ARTIKKEL 5.9

Ekspordi sertifitseerimine

1.    Kui elusloomade või loomsete saaduste saadetise importimisel nõutakse ametlikku veterinaarsertifikaati ja kui importiv lepinguosaline on tunnistanud eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme samaväärseks enda meetmega, mida kohaldatakse selliste loomade või loomsete saaduste suhtes, kasutavad lepinguosalised 5-I lisas ette nähtud terviseohutuse kinnituse vormi, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Lepinguosalised võivad kasutada kinnituse vormi ka teiste toodete jaoks, kui nad nii otsustavad.

2.    5-I lisas on sätestatud põhimõtted ja suunised, mis käsitlevad ekspordi sertifitseerimist, sealhulgas elektroonilist sertifitseerimist, sertifikaatide tühistamist või asendamist, keelte kasutamise korda ja kinnituse vormi.

ARTIKKEL 5.10

Impordikontroll ja tasud

1.    5-J lisas on sätestatud impordikontrolli ja tasusid käsitlevad põhimõtted ja suunised, sealhulgas kontrollide sagedus.

2.    Kui impordikontrolli käigus ilmneb mittevastavus olulistele impordinõuetele, peavad importiva lepinguosalise võetavad meetmed põhinema kaasneva riski hindamisel ega tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja lepinguosalise asjakohase sanitaar- või fütosanitaarkaitse taseme saavutamiseks.

3.    Kui vähegi võimalik, teavitab importiv lepinguosaline nõuetele mittevastava saadetise importijat või tema esindajat mittevastavuse põhjustest ning annab võimaluse tehtud otsus läbi vaadata. Importiv lepinguosaline kaalub läbivaatamist hõlbustava asjakohase teabe esitamist.

4.    Lepinguosaline võib võtta piirikontrolli tegemisel tekkivate kulude katmiseks tasu, mis ei tohiks ületada kantud kulusid.

ARTIKKEL 5.11

Teavitamine ja teabevahetus

1.    Lepinguosaline teavitab põhjendamatu viivituseta teist lepinguosalist järgmisest:

a)    olulisest muutusest kahjurite või taudide alases olukorras, näiteks 5-B lisas nimetatud taudi olemasolust ja arengust;

b)    5-B lisas nimetamata loomataudiga või uue taudiga seotud epidemioloogilise tähtsusega leidudest ning

c)    olulistest toiduohutuse alastest küsimustest, mis on seotud tootega, millega lepinguosalised omavahel kauplevad.

2.    Lepinguosalised püüavad vahetada teavet ka muudes asjakohastes küsimustes, mille hulka kuuluvad järgmised küsimused:

a)    ühe lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme muutmine;

b)    ühe lepinguosalise pädeva asutuse ülesehituse või töökorralduse märkimisväärne muutmine;

c)    taotluse korral lepinguosalise ametliku kontrolli tulemused ja aruanne tehtud kontrolli tulemuste kohta;

d)    tagasilükatud või nõuetele mittevastava saadetise korral artiklis 5.10 sätestatud impordikontrolli tulemused ning

e)    taotluse korral käesoleva peatüki seisukohast asjakohane riskianalüüs või teaduslik arvamus, mille lepinguosaline on koostanud.

3.    Kui lõigetes 1 või 2 nimetatud teave on tehtud kooskõlas asjakohaste eeskirjadega kättesaadavaks selle edastamisega WTO teadete keskregistrile või asjakohasele rahvusvahelisele standardimisasutusele, on selle teabe suhtes kohaldatavad lõigete 1 ja 2 nõuded täidetud, kui ühine korralduskomitee ei otsusta teisiti.

ARTIKKEL 5.12

Tehnilised konsultatsioonid

Kui üks lepinguosaline on tõsiselt mures toiduohutuse, taime- või loomatervise või teise lepinguosalise kavandatud või rakendatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetme pärast, võib ta taotleda teise lepinguosalisega tehniliste konsultatsioonide pidamist. Taotluse saanud lepinguosaline peaks vastama taotlusele põhjendamatu viivituseta. Lepinguosaline püüab esitada teabe, mis on vajalik selleks, et vältida häireid kaubanduses ja vajaduse korral jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni.

ARTIKKEL 5.13

Erakorralised sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

1.    Üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist erakorralisest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmest 24 tunni jooksul pärast oma otsust meedet rakendada. Kui lepinguosaline taotleb erakorralise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme üle tehniliste konsultatsioonide pidamist, peavad need konsultatsioonid toimuma kümne päeva jooksul pärast erakorralisest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmest teatamist. Lepinguosalised võtavad arvesse kogu tehniliste konsultatsioonide käigus saadud teavet.

2.    Tehes otsust saadetise kohta, mis on erakorralise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme vastuvõtmise ajal teel ühe lepinguosalise juurest teise juurde, võtab importiv lepinguosaline arvesse eksportiva lepinguosalise õigel ajal esitatud teavet.

ARTIKKEL 5.14

Ühine sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete korralduskomitee

1.    Artikli 26.2 lõike 1 punkti d alusel loodud ühisesse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete korralduskomiteesse (edaspidi „ühine korralduskomitee“) kuuluvad lepinguosaliste reguleerimis- ja kaubandusvaldkonna esindajad, kes vastutavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete eest.

2.    Ühisel korralduskomiteel on muu hulgas järgmised ülesanded:

a)    jälgida käesoleva peatüki rakendamist, kaaluda käesoleva peatükiga seotud küsimusi ja vaadata läbi kõik küsimused, mis võivad tekkida selle rakendamisel;

b)    anda suuniseid probleemide väljaselgitamiseks, tähtsuse järjekorda seadmiseks, haldamiseks ja lahendamiseks;

c)    käsitleda lepinguosaliste taotlusi muuta impordikontrolli;

d)    vaadata vähemalt kord aastas läbi käesoleva peatüki lisad, eelkõige võttes arvesse käesoleva lepinguga ette nähtud konsultatsioonide käigus tehtud edusamme. Pärast läbivaatamist võib ühine korralduskomitee otsustada käesoleva peatüki lisasid muuta. Lepinguosalised võivad ühise korralduskomitee otsuse heaks kiita oma vastavate menetluste kohaselt, mis on vajalikud muudatuse jõustumiseks. Otsus jõustub lepinguosaliste poolt kokkulepitud kuupäeval;

e)    jälgida punktis d nimetatud otsuse rakendamist ja punktis d nimetatud meetmete võtmist;

f)    anda võimalus vahetada korrapäraselt teavet seoses lepinguosaliste õigusraamistikuga, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete puhul aluseks võetud teadusliku ja riskihindamisega, ning

g)    koostada dokument, kus on üksikasjalikult kirjeldatud, millises seisus on lepinguosaliste vahelised arutelud, kus käsitletakse konkreetsete sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete samaväärsuse tunnustamiseks tehtavat tööd, ja säilitada seda dokumenti.

3.    Ühine korralduskomitee võib muu hulgas:

a)    teha kindlaks võimalused kahepoolse kaasatuse suurendamiseks, sealhulgas suhete edendamiseks, mis võib hõlmata ametnike vahetust;

b)    arutada kavandatava sanitaar- ja fütosanitaarmeetme muutmist või selle muutmise ettepanekut varajases etapis;

c)    aidata lepinguosalistel sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist paremini mõista ning edendada lepinguosalistevahelist koostööd mitmepoolsetel foorumitel, sealhulgas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees ja vajaduse korral rahvusvahelistes standardimisasutustes, arutusel olevates sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, või

d)    selgitada varajases etapis välja ja võtta arutusele algatused, mis on seotud sanitaar- ja fütosanitaarküsimustega ja mille puhul oleks kasu koostööst.

4.    Ühine korralduskomitee võib luua konkreetsete sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste käsitlemiseks töörühmad, kuhu kuuluvad lepinguosaliste eksperdid.

5.    Lepinguosaline võib pöörduda mis tahes sanitaar- ja fütosanitaarküsimusega ühise korralduskomitee poole. Ühine korralduskomitee peaks tegelema küsimusega nii kiiresti kui võimalik.

6.    Kui ühine korralduskomitee ei ole suuteline küsimust kiiresti lahendama, annab ta lepinguosalise taotluse korral sellest viivitamata teada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele.

7.    Ühine korralduskomitee tuleb kokku ja kehtestab oma tööprogrammi hiljemalt 180 päeva ning oma töökorra hiljemalt aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.

8.    Pärast oma avakoosolekut tuleb ühine korralduskomitee kokku vastavalt vajadusele, tavaliselt korra aastas. Ühine korralduskomitee võib otsustada pidada oma koosolekuid video- või telekonverentsi vormis ning käsitleda küsimusi ka väljaspool kohtumisi kirja teel.

9.    Ühine korralduskomitee annab igal aastal oma tegevusest ja tööprogrammist aru laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele.

10.    Käesoleva lepingu jõustumisel määrab lepinguosaline kontaktpunkti, et kooskõlastada ühise korralduskomitee tegevuskava ning hõlbustada teabevahetust sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, ning teatab sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele.

KUUES PEATÜKK

TOLLIMENETLUSE JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE

ARTIKKEL 6.1

Eesmärgid ja põhimõtted

1.    Lepinguosalised tunnistavad tollimenetluse ja kaubanduse lihtsustamise olulisust arenevas üleilmses kaubanduskeskkonnas.

2.    Lepinguosalised teevad võimalikult suures ulatuses koostööd ja vahetavad teavet, sealhulgas parimate tavade kohta, et edendada käesoleva lepinguga ette nähtud kaubandust lihtsustavate meetmete kohaldamist ja järgimist.

3.    Kaubandust lihtsustavad meetmed ei tohi kahjustada mehhanisme, millega kaitstakse isikut lepinguosalise õigusnormide täitmise tõhusa tagamise ja järgimise kaudu.

4.    Impordi-, ekspordi- ja transiidinõuded ning -menetlused ei tohi olla halduslikult koormavamad või kaubandust piiravamad, kui on vajalik õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks.

5.    Impordi-, ekspordi- ja transiidinõuete ja -menetluste aluseks on kehtivad rahvusvahelised kaubandus- ja tollimeetmed ning -standardid, välja arvatud juhul, kui need oleksid seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobimatud või ebatõhusad.

ARTIKKEL 6.2

Läbipaistvus

1.    Lepinguosaline avaldab või teeb muul viisil, sealhulgas elektrooniliselt, kättesaadavaks oma õigusaktid, eeskirjad, kohtuotsused ja haldusstrateegiad, mis on seotud kaupade impordi või ekspordi suhtes kohaldatavate nõuetega.

2.    Lepinguosaline püüab avaldada, sealhulgas internetis, tolliküsimustega seotud kavandatavad õigusnormid ja haldusstrateegiad ning anda huvitatud isikutele võimaluse esitada enne nende vastuvõtmist märkusi.

3.    Lepinguosaline määrab või säilitab ühe või mitu kontaktpunkti, kes tegelevad huvitatud isikute tolliteemaliste päringutega, ning avaldab internetis selliste päringute tegemise korda käsitleva teabe.

ARTIKKEL 6.3

Kauba vabastamine

1.    Lepinguosaline võtab kauba tõhusaks vabastamiseks vastu või säilitab lihtsustatud tollimenetlused, et lihtsustada liikmesriikide vahelist kaubandust ning vähendada importijate ja eksportijate kulusid.

2.    Lepinguosaline tagab, et nende lihtsustatud menetlustega:

a)    võimaldatakse vabastada kaup ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui on vajalik lepinguosalise õigusaktide järgimise tagamiseks;

b)    võimaldatakse vabastada kaup ja võimaluste piires ka kontrollitav või reguleeritud kaup esimeses sihtkohas;

c)    püütakse võimaldada vabastada kaup erakorralise kontrollimise vajaduse korral viivitamata;

d)    võimaldatakse importijal või tema esindajal eemaldada kaup tollikontrollist enne tollimaksude, maksude ja tasude lõplikku kindlaksmääramist ja tasumist. Lepinguosaline võib enne kauba vabastamist nõuda, et importija esitaks piisava tagatise, mis on garantii või rahalise tagatise kujul või mõnes muus asjakohases vormis, ning

e)    nähakse kooskõlas tema õigusaktidega ette lihtsustatud dokumenteerimisnõuded, mida kohaldatakse lepinguosalise kindlaksmääratud väikese väärtusega kauba sisenemisel.

3.    Vajaduse korral võib lepinguosaline nõuda oma lihtsustatud menetluste raames sisenemisjärgse arvepidamise ja kontrollimise käigus põhjalikuma teabe esitamist.

4.    Lepinguosaline võimaldab vabastada kauba kiirkorras ning näeb võimaluse ja vajaduse korral ette

a)    teabe elektroonilise esitamise ja töötlemise enne kauba füüsilist kohalejõudmist, et kaup oleks võimalik saabumisel vabastada, kui ei ole kindlaks tehtud ühtki riski või kui ei tule teha ühtki pistelist kontrolli, ning

b)    teatavate kaupade tollivormistuse võimalikult väheste dokumentidega.

5.    Lepinguosaline tagab võimaluste piires, et tema piiri- ning muu impordi- ja ekspordikontrolliga tegelevad asutused ja ametid teevad kaubanduse lihtsustamiseks koostööd ja kooskõlastavad oma tegevust, ühtlustades muu hulgas impordi- ja ekspordiandmete ja -dokumentide kohta kehtivaid nõudeid ning määrates ühekordseks saadetiste dokumentide ja füüsiliseks kontrollimiseks kindla koha.

6.    Lepinguosaline tagab võimaluste piires, et tema kauba suhtes kohaldatavad impordi- ja ekspordinõuded on kaubanduse lihtsustamise huvides kooskõlastatud, olenemata sellest, kas neid nõudeid haldab mõni amet või seda teeb kõnealuse ameti nimel tolliasutus.

ARTIKKEL 6.4

Tolliväärtuse määramine

1.    Tolliväärtuse määramise lepinguga reguleeritakse lepinguosaliste vahelise kaubanduse suhtes kohaldatavat tolliväärtuse määramist.

2.    Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

ARTIKKEL 6.5

Kaupade klassifitseerimine

Käesoleva lepingu kohases lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon on esitatud lepinguosalise tariifinomenklatuuris kooskõlas harmoneeritud süsteemiga.

ARTIKKEL 6.6

Tasud ja lõivud

Lepinguosaline avaldab või teeb muul viisil, sealhulgas elektrooniliselt, kättesaadavaks teabe oma tolliasutuse kehtestatud tasude ja lõivude kohta. See teave hõlmab kohaldatavate tasude ja lõivude suurust, tasu või lõivu nõudmise konkreetset põhjust, vastutava ametiasutuse nime ning makse tegemise aega ja viisi. Lepinguosaline ei kohalda uusi või muudetud tasusid ja lõive enne, kui ta on selle teabe avaldanud või muul viisil kättesaadavaks teinud.

ARTIKKEL 6.7

Riskijuhtimine

1.    Lepinguosaline tugineb oma kauba inspekteerimise, vabastamise ja sisenemisjärgse kontrollimise menetlustes riskihindamise põhimõtetele, mitte ei nõua, et iga pakutava saadetise vastavust impordinõuetele tuleb põhjalikult kontrollida.

2.    Lepinguosaline võtab kauba suhtes kohaldatavad impordi-, ekspordi- ja transiidinõuded ja -menetlused vastu, kohaldab neid riskijuhtimise põhimõtete alusel ning keskendub nõuetelevastavuse meetmete võtmisel tehingutele, millele tuleb tähelepanu pöörata.

3.    Lõiked 1 ja 2 ei takista lepinguosalist tegemast kvaliteedi- ja vastavuskontrolli, mis võib nõuda ulatuslikumat uurimist.

ARTIKKEL 6.8

Automatiseerimine

1.    Lepinguosaline kasutab kaubanduse, sealhulgas lepinguosaliste vahelise kaubanduse lihtsustamiseks kauba vabastamise menetlust kiirendavat infotehnoloogiat.

2.    Lepinguosaline:

a)    püüab teha elektrooniliselt kättesaadavaks kauba importimiseks või eksportimiseks vajalikud tolliblanketid;

b)    lubab kooskõlas oma õigusaktidega esitada neid tolliblankette elektroonilisel kujul ning

c)    näeb võimaluse korral oma tolliasutuse kaudu ette elektroonilise teabevahetuse oma kaubandusringkonnaga.

3.    Lepinguosaline püüab:

a)    välja töötada või säilitada omavahel täielikult ühendatud ühtse liidese süsteemid, et hõlbustada tollialaste ja muude õigusaktidega kauba piiriüleseks liikumiseks nõutava teabe ühtset elektroonilist esitamist, ning

b)    töötada välja andmeelemendid ja -protsessid kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni andmemudeliga ning sellega seotud Maailma Tolliorganisatsiooni soovituste ja suunistega.

4.    Lepinguosalised püüavad teha koostööd koostalitlevate elektrooniliste süsteemide väljatöötamisel, võttes sealhulgas arvesse Maailma Tolliorganisatsioonis tehtavat tööd, et lihtsustada lepinguosalistevahelist kaubandust.

ARTIKKEL 6.9

Eelotsused

1.    Lepinguosaline väljastab kirjaliku taotluse korral kooskõlas oma õigusaktidega eelotsused tariifse klassifitseerimise kohta.

2.    Lepinguosaline avaldab kooskõlas oma konfidentsiaalsusnõuetega näiteks internetis tariifse klassifitseerimise eelotsuseid käsitleva teabe, mis on oluline tariifse klassifitseerimise eeskirjade mõistmiseks ja kohaldamiseks.

3.    Kaubanduse lihtsustamiseks käsitlevad lepinguosalised oma kahepoolses dialoogis korrapäraselt muudatusi, mida nad on teinud oma vastavates õigusaktides ja rakendusmeetmetes lõigetes 1 ja 2 nimetatud küsimustega seoses.

ARTIKKEL 6.10

Läbivaatamine ja edasikaebamine

1.    Lepinguosaline tagab, et kauba impordi suhtes võetud haldusmeede või tehtud ametlik otsus on võimalik viivitamata läbi vaadata kohtus, vahekohtus või haldusvaidluste komisjonis või haldusmenetluse raames.

2.    Sellise haldusmenetluse kohaselt tegutsev kohus või ametnik on kõnealuse otsuse väljastanud ametnikust või asutusest sõltumatu ning tal on pädevus otsus kehtima jätta, otsust muuta või see vastavalt lepinguosalise õigusaktidele tühistada.

3.    Enne kui isikul palutakse taotleda õiguskaitset ametlikumal või kohtu tasandil, pakuvad lepinguosalised võimalust edasikaebamiseks või läbivaatamiseks haldustasandil, mis on algse meetme või otsuse eest vastutavast ametnikust või asutusest sõltumatu.

4.    Lepinguosaline annab artikli 6.9 kohase eelotsuse saanud isikule sisuliselt samasuguse õiguse tolliasutuse tehtud eelotsuste läbivaatamiseks ja nende edasikaebamiseks, kui nad annavad importijatele oma territooriumil.

ARTIKKEL 6.11

Karistused

Lepinguosaline tagab oma tolliõiguses, et selle õiguse rikkumise eest määratavad karistused on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning nende kohaldamine ei too kaasa põhjendamatuid viivitusi.

ARTIKKEL 6.12

Konfidentsiaalsus

1.    Lepinguosaline käsitleb kooskõlas oma õigusaktidega rangelt konfidentsiaalsena kogu käesoleva peatüki alusel saadud teavet, mis on laadilt konfidentsiaalne või mis on esitatud konfidentsiaalselt, ning kaitseb seda avalikustamise eest, mis võib kahjustada teabe esitanud isiku konkurentsiseisundit.

2.    Kui lõikes 1 nimetatud teabe saanud või hankinud lepinguosaline on kohustatud selle oma õigusaktide alusel avalikustama, teavitab ta sellest asjaomase teabe esitanud lepinguosalist või isikut.

3.    Lepinguosaline tagab, et käesoleva peatüki alusel kogutud konfidentsiaalset teavet ei kasutata muul otstarbel kui tolliküsimuste haldamiseks ja selles valdkonnas kehtivate õigusnormide täitmise tagamiseks, välja arvatud kõnealuse konfidentsiaalse teabe esitanud lepinguosalise või isiku loal.

4.    Lepinguosaline võib lubada kasutada käesoleva peatüki alusel kogutud teavet haldus- või kohtumenetlustes või kohtulaadsete asutuste menetlustes, mis on algatatud sellepärast, et käesoleva peatükki rakendamisega seotud tollialaseid õigusakte ei ole järgitud. Lepinguosaline teatab teabe esitanud lepinguosalisele või isikule teabe sellisest kasutamisest ette.

ARTIKKEL 6.13

Koostöö

1.    Lepinguosalised jätkavad koostööd rahvusvahelistel foorumitel, nagu Maailma Tolliorganisatsioon, et saavutada vastastikku tunnustatud eesmärgid, sealhulgas need, mis on sätestatud Maailma Tolliorganisatsiooni maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikus.

2.    Lepinguosalised vaatavad korrapäraselt läbi kaubanduse lihtsustamist käsitlevad asjakohased rahvusvahelised algatused, sealhulgas ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni välja töötatud kaubanduse lihtsustamise soovituste kokkuvõtte, et teha kindlaks valdkonnad, kus edasine ühistegevus lihtsustaks lepinguosaliste vahelist kaubandust ja aitaks saavutada ühised mitmepoolsed eesmärgid.

3.    Lepinguosalised teevad koostööd kooskõlas 4. detsembril 1997 Ottawas sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise tollikoostöö ja tolliküsimustes vastastikuse abistamise lepinguga (edaspidi „Kanada ja ELi tollikoostööleping“).

4.    Lepinguosalised abistavad Kanada ja ELi tollikoostöölepingu kohaselt üksteist tolliküsimustes, sealhulgas küsimustes, mis on seotud lepinguosalise tollialaste õigusaktide arvatava rikkumisega, nagu see on määratletud kõnealuses lepingus, ja käesoleva lepingu rakendamisega.

ARTIKKEL 6.14

Ühine tollikoostöö komitee

1.    Ühine tollikoostöö komitee, kellele on antud artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti c kohaselt volitused tegutseda laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee egiidi all erikomiteena, tagab käesoleva peatüki, päritolureegleid ja -menetlusi käsitleva protokolli, artikli 20.43 („Piiril võetavate meetmete kohaldamisala“) ja artikli 2.8 („Tariifse sooduskohtlemise ajutine peatamine“) nõuetekohase toimimise. Ühine tollikoostöö komitee uurib nende kohaldamisel tekkivaid küsimusi kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

2.    Käesoleva lepinguga hõlmatud küsimuste käsitlemiseks kuuluvad ühisesse tollikoostöö komiteesse tolli-, kaubandus- või muude pädevate asutuste esindajad, nii nagu lepinguosalised seda vajalikuks peavad.

3.    Lepinguosaline tagab, et tema ühise tollikoostöö komitee koosolekutel osalevatel esindajatel on koosoleku päevakorrapunktidele vastavad eksperditeadmised. Päritolureeglite ja -menetlustega seotud küsimuste käsitlemiseks võib ühine tollikoostöö komitee kokku tulla erikoosseisus kas päritolureeglitega tegeleva ühise tollikoostöö komiteena või päritolumenetlusega tegeleva ühise tollikoostöö komiteena.

4.    Ühine tollikoostöö komitee võib koostada resolutsioone, soovitusi või arvamusi ning esitada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele otsuse eelnõusid, mida ta peab vajalikuks, et saavutada ühised eesmärgid ning käesoleva peatükiga, päritolureegleid ja -menetlusi käsitleva protokolliga, artikliga 20.43 („Piiril võetavate meetmete kohaldamisala“) ja artikliga 2.8 („Tariifse sooduskohtlemise ajutine peatamine“) loodud mehhanismide korralik toimimine.

SEITSMES PEATÜKK

SUBSIIDIUMID

ARTIKKEL 7.1

Subsiidiumi mõiste

1.    Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab subsiidium kaubavahetusega seotud meedet, mis vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

2.    Subsiidium kuulub käesoleva peatüki kohaldamisalasse üksnes juhul, kui see on eripärane subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 tähenduses.

ARTIKKEL 7.2

Läbipaistvus

1.    Iga kahe aasta järel teatab üks lepinguosaline teisele lepinguosalisele iga oma territooriumil antud või säilitatud subsiidiumi kohta järgmist:

a)    subsiidiumi õiguslik alus;

b)    subsiidiumi vorm ning

c)    subsiidiumi suurus või subsiidiumi jaoks eelarvest eraldatud summa.

2.    Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 25 lõike 1 kohaste teadete esitamisega WTOle loetakse lõikes 1 esitatud nõue täidetuks.

3.    Lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral viivitamata teavet ja vastab küsimustele konkreetsete juhtumite kohta, kus valitsus on andnud toetust, mis on seotud teenustekaubandusega tema territooriumil.

ARTIKKEL 7.3

Subsiidiumide ja valitsuse toetuse teemalised konsultatsioonid
muudes valdkondades kui põllumajandus ja kalandus

1.    Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise antud subsiidium või konkreetne juhtum, kus valitsus on andnud seoses teenustekaubandusega toetust, kahjustab või võib kahjustada tema huve, võib ta väljendada teisele lepinguosalisele oma muret ja taotleda sel teemal konsultatsioone. Taotlusele vastav lepinguosaline kaalub seda taotlust igakülgselt ja heasoovlikult.

2.    Konsultatsioonide käigus võib üks lepinguosaline taotleda lisateavet teise lepinguosalise antud subsiidiumi või konkreetse juhtumi kohta, kus valitsus on andnud seoses teenustekaubandusega toetust, sealhulgas selle poliitikaeesmärgi ja suuruse ning meetmete kohta, mis võeti selleks, et piirata selle võimalikku moonutavat mõju kaubandusele.

3.    Konsultatsioonide põhjal püüab taotlusele vastav lepinguosaline kõrvaldada kahjuliku mõju, mida subsiidium või konkreetne juhtum, kus valitsus on andnud seoses teenustekaubandusega toetust, avaldab taotluse esitanud lepinguosalise huvidele, või vähendada seda mõju nii palju kui võimalik.

4.    Käesolevat artiklit ei kohaldada põllumajandus- ja kalandustoodete suhtes ning see ei piira artiklite 7.4 ja 7.5 kohaldamist.

ARTIKKEL 7.4

Konsultatsioonid põllumajandus- ja kalandustoodetega seotud subsiidiumide üle

1.    Lepinguosalistel on ühine eesmärk teha kokkuleppe saavutamiseks koostööd, et:

a)    edendada WTOs veelgi põllumajandustoodetega kauplemisel kohaldatavaid mitmepoolseid põhimõtteid ja eeskirju ning

b)    aidata välja töötada üleilmne mitmepoolne lahendus seoses kalandussubsiidiumidega.

2.    Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise antud subsiidium või valitsuse toetus kahjustab või võib kahjustada tema põllumajandus- või kalandustoodetega seotud huve, võib ta väljendada teisele lepinguosalisele oma muret ja taotleda sel teemal konsultatsioone.

3.    Taotlusele vastav lepinguosaline kaalub taotlust igakülgselt ja heasoovlikult ning annab endast parima, et kõrvaldada kahjulik mõju, mida subsiidium või valitsuse toetuse andmine avaldab taotluse esitanud lepinguosalise põllumajandus- ja kalandustoodetega seotud huvidele, või vähendada seda mõju nii palju kui võimalik.

ARTIKKEL 7.5

Põllumajandustoodete ekspordisubsiidiumid

1.    Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „ekspordisubsiidium“ – põllumajanduslepingu artikli 1 punktis e määratletud ekspordisubsiidium, ning

b)    „tariifi täielik kaotamine“ – tariifikvootide olemasolu korral kas kvoodikohase või kvooti ületava tariifi kaotamine.

2.    Lepinguosaline ei kohalda ega jäta kehtima ekspordisubsiidiumi põllumajandustootele, mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise lepinguosalise territooriumile, pärast seda, kui teine lepinguosaline on selle põllumajandustoote suhtes kohaldatava tariifi, sealhulgas oma tariifitabelid, kooskõlas 2-A lisaga („Tollitariifide kaotamine“) kohe või pärast üleminekuperioodi täielikult kaotanud.

ARTIKKEL 7.6

Konfidentsiaalsus

Kui teavet esitatakse käesoleva peatüki alusel, ei ole lepinguosaline kohustatud avaldama konfidentsiaalset teavet.

ARTIKKEL 7.7

Audiovisuaalteenuste ja kultuurimajanduse valdkonna subsiidiumide ja valitsuse toetuse väljajätmine

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata subsiidiumide või valitsuse toetuse suhtes, mida antakse Euroopa Liidu audiovisuaalteenuste ja Kanada kultuurimajanduse valdkonnas.

ARTIKKEL 7.8

Seos WTO asutamislepinguga

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust ning põllumajanduslepingust.

ARTIKKEL 7.9

Vaidluste lahendamine

Käesoleva peatüki artiklite 7.3 ja 7.4 suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu kohast vaidluste lahendamise korda.

KAHEKSAS PEATÜKK

INVESTEERINGUD

A JAGU

Mõisted ja kohaldamisala

ARTIKKEL 8.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„valitsuse funktsioonide täitmisega seotud tegevus“ – tegevus, mis ei toimu kaubanduslikel alustel ega ühe või mitme ettevõtjaga konkureerides;

„õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused“ – tegevus, mis on seotud õhusõiduki või õhusõiduki osaga, kui õhusõiduk on liiklusest kõrvaldatud ja need ei hõlma niinimetatud liinihooldust;

„lennujaamateenused“ – lennujaamataristu, sealhulgas terminalide, lennuradade, ruleerimisteede ja perroonide, parkimisrajatiste ning lennujaamasiseste transpordisüsteemide käitamine või haldamine kas tasu eest või lepingu alusel. Suurema kindluse huvides ei sisalda lennujaamateenused lennujaamade või lennujaama maade omandiõigust või nendesse investeerimist ega juhatuse täidetavaid ülesandeid. Lennujaamateenused ei hõlma aeronavigatsiooniteenuseid;

„arestimine“ – vaidluses osaleva poole vara konfiskeerimine otsuse täitmise kindlustamiseks või tagamiseks;

„arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused“ – teenuse osutamine selliste arvutisüsteemide abil, mis sisaldavad teavet lennuettevõtjate sõiduplaanide, piletite kättesaadavuse, piletihindade ja hinnareeglite kohta, ja mille kaudu on võimalik teha broneeringuid või väljastada pileteid;

„konfidentsiaalne või kaitstud teave“ –

a)    konfidentsiaalne äriteave või

b)    teave, mis on kaitstud üldsusele avalikustamise eest;

i)    kostja teabe korral: kostja õiguse kohaselt;

ii)    muu teabe korral: õigusaktide või eeskirjade kohaselt, mille kohaldamise sellise teabe avalikustamise suhtes määrab kohus;

„käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringud“ – lepinguosalise puhul investeering, mis

a)    on tehtud tema territooriumil;

b)    on tehtud kooskõlas investeeringu tegemise ajal kohaldatava õigusega;

c)    on otse või kaudselt teise lepinguosalise investori omandis või kontrolli all ning

d)    on olemas käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval või on tehtud või saadud pärast seda;

„vaidluses osalev pool“ – investor, kes algatab menetluse F jao kohaselt, või kostja. F jao kohaldamisel ja piiramata artikli 8.14 sätteid ei hõlma mõiste „investor“ lepinguosalist;

„vaidluses osalevad pooled“ – investor ja kostja;

„ettekirjutus“ – korraldus, millega keelatakse meede või piiratakse seda;

„ettevõte“ – artiklis 1.1 („Üldkohaldatavad mõisted“) määratletud ettevõte ning ettevõtte esindus või filiaal;

„maapealne teenindus“ – teenuse osutamine tasu eest või lepingu alusel järgmistes valdkondades: maapealne juhtimine ja järelevalve, sealhulgas lastimise kontroll, sideteenused; reisijate teenindamine, pagasi-, kauba- ja postikäitlus; kütuse- ja õlikäitlus; liinihooldus, lennutegevus ja meeskonna juhtimine; maapealne transport või toitlustusteenused. Maapealse teeninduse hulka ei kuulu turvateenused või tsentraliseeritud lennujaamataristu käitamine või haldamine, nagu pagasi käitlemise süsteemid, jäätõrjerajatised, kütuse jaotussüsteemid või lennujaamasisesed transpordisüsteemid;

„ICSID“ – Rahvusvaheline Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskus;

„ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad“ – Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse sekretariaadi menetluste haldamise lisavõimalusi reguleerivad eeskirjad;

„ICSIDi konventsioon“ – 18. märtsil 1965 Washingtonis koostatud riikide ja muude riikide kodanike investeeringuvaidluste lahendamise konventsioon;

„intellektuaalomandi õigused“ – autoriõigus ja kaasnevad õigused, kaubamärgiõigused, geograafiliste tähiste õigused, tööstusdisainilahenduste õigused, patendiõigused, mikrolülituste topoloogia õigused, avalikustamata teabe kaitsega seotud õigused ja sordikaitse, ning kui lepinguosalise õiguses nähakse need ette, siis ka kasulike mudelite õigused. Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee võib oma otsusega lisada sellele määratlusele muud liiki intellektuaalomandi kategooriaid;

„investeering“ – igasugune vara, mida investor omab või kontrollib otse või kaudselt, millel on investeeringu tunnused, teatav kestus ja muud omadused, näiteks kapitali või muude ressursside paigutamise kohustus, tulu- või kasumiootus või riski võtmine. Investeering võib esineda näiteks järgmistes vormides:

a)    ettevõte;

b)    aktsiad, osakud ja muud ettevõtte omakapitalis osaluse vormid;

c)    võlakirjad, lihtvõlakirjad ja muud ettevõtte võlainstrumendid;

d)    laen ettevõttele;

e)    mis tahes muu osalus ettevõttes;

f)    osalus, mis tuleneb järgmisest:

i)    lepinguosalise õiguse või lepingu alusel antud kontsessioon, sealhulgas loodusvarade otsimiseks, kultiveerimiseks, kaevandamiseks või kasutamiseks,

ii)    kasutusvalmis lahenduse, ehituse, tootmise või tulude jagamise leping või

iii)    muud sarnased lepingud;

g)    intellektuaalomandi õigused;

h)    muu vallasvara, materiaalne või immateriaalne, või kinnisvara ja sellega seotud õigused;

i)    lepingukohased rahalised nõuded või tegevusega seotud nõuded;

Suurema kindluse huvides ei hõlma rahalised nõuded järgmist:

i)    rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduslepingutest füüsilise isiku või ettevõtte kaupade või teenuste müümiseks lepinguosalise territooriumil füüsilisele isikule või ettevõttele teise lepinguosalise territooriumil;

ii)    selliste lepingute riigisisene rahastamine või

iii)    alapunktiga i või ii seotud mis tahes määrus, kohtuotsus või vahekohtuotsus.

Investeeritud tulu käsitatakse investeeringuna. Varade investeerimise või reinvesteerimise vormi muutus ei mõjuta nende investeeringuna kvalifitseerimist;

„investor“ – lepinguosaline, lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte (välja arvatud filiaal või esindus), kelle eesmärk on teha investeering, kes teeb investeeringu või kes on teinud investeeringu teise lepinguosalise territooriumil;

Käesoleva määratluse kohaldamisel on lepinguosalise ettevõte:

a)    ettevõte, mis on asutatud või korraldatud selle lepinguosalise õiguse alusel ja millel on selle lepinguosalise territooriumil oluline äritegevus, või

b)    ettevõte, mis on asutatud või korraldatud selle lepinguosalise õiguse alusel ja mida kas otse või kaudselt omab või kontrollib selle lepinguosalise füüsiline isik või punktis a nimetatud ettevõte;

„kohapealne ettevõte“ – juriidiline isik, mis on asutatud või korraldatud kostja õiguse alusel ja mida teise lepinguosalise investor omab või kontrollib kas otse või kaudselt;

„füüsiline isik“ –

a)    Kanada puhul füüsiline isik, kes on Kanada kodanik või alaline elanik, ning

b)    ELi lepinguosalise puhul füüsiline isik, kellel on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus selle vastavate õigusaktide kohaselt, ja Läti puhul ka alaliselt Läti Vabariigis elav füüsiline isik, kes ei ole Läti Vabariigi ega ühegi teise riigi kodanik, kuid kellel on Läti Vabariigi õigusnormide kohaselt õigus saada mittekodaniku pass;

Füüsilist isikut, kes on Kanada kodanik ja kellel on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus, peetakse ainult selle lepinguosalise füüsiliseks isikuks, kelle kodakondsus on peamine ja tegelikult kasutatav;

Füüsilist isikut, kes on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või on Kanada kodanik ja kes on ka teise lepinguosalise alaline elanik, peetakse vajaduse korral ainult selle lepinguosalise füüsiliseks isikuks, kelle kodakondsus tal on;

„New Yorgi konventsioon“ – 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise ÜRO konventsioon;

„lepinguosaline, kes vaidluses ei osale“ – Kanada, kui kostja on Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik, või Euroopa Liit, kui kostja on Kanada;

„kostja“ – Kanada, või Euroopa Liidu puhul kas Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Liit artikli 8.21 kohaselt;

„tulu“ – kõik investeeringust või reinvesteeringust saadud summad, sealhulgas kasum, litsentsitasu ja intressid või muud tasud ning loonustasud;

„õhutranspordi teenuste müük ja turustamine“ – asjaomase lennuettevõtja võimalus vabalt müüa ja turustada oma õhutransporditeenuseid, sealhulgas kõik turustamise aspektid, nagu turu-uuringud, reklaam ja turustamine, kuid see ei sisalda õhutransporditeenuste hinnakujundust ega kohaldatavaid tingimusi;

„kolmanda isiku poolne rahastamine“ – mis tahes rahastamine füüsilise või juriidilise isiku poolt, kes ei ole vaidluses osalev pool, kuid kes sõlmib vaidluses osalev poolega kokkuleppe, et rahastada osaliselt või täielikult menetluse kulud kas annetuse või toetuse vormis või tasu eest, mis sõltub vaidluse tulemusest;

„kohus“ – artikli 8.27 kohaselt loodud kohus;

„UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirjad“ – ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) vastu võetud vahekohtueeskirjad ning

„UNCITRALi läbipaistvuseeskirjad“ – ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) vastu võetud läbipaistvuseeskirjad, mida kohaldatakse lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes.

ARTIKKEL 8.2

Kohaldamisala

1.    Käesolevat peatükki kohaldatakse meetme suhtes, mille lepinguosaline on oma territooriumil 5 vastu võtnud seoses järgmisega:

a)    teise lepinguosalise investor;

b)    käesoleva lepinguga hõlmatud investeering ning

c)    seoses artikliga 8.5 mis tahes investeering tema territooriumil.

2.    Seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu 6 tegemise või saamisega ei kohaldata B jagu ja C jagu meetme suhtes, mis on seotud järgmisega:

a)    lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused ja muud teenused, mida osutatakse lennutranspordi vahenditega, 7 välja arvatud:

i)    õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused;

ii)    õhuveoteenuste müük ja turustamine;

iii)    arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused;

iv)    maapealne teenindus;

v)    lennujaamateenused või

b)    tegevus, mida tehakse valitsuse funktsioonide täitmisel.

3.    ELi lepinguosalise puhul ei kohaldata B jagu ja C jagu audiovisuaalteenustega seotud meetme suhtes. Kanada puhul ei kohaldata B jagu ja C jagu kultuurimajandusega seotud meetme suhtes.

4.    Käesoleva peatüki kohaselt võib investor esitada nõudeid ainult kooskõlas artikliga 8.18 ja kooskõlas menetlustega, mis on sätestatud F jaos. B jaos sätestatud kohustusega seotud nõuded jäetakse C jao kohaldamisalast välja. C jao kohased nõuded seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu tegemise või saamisega jäetakse välja F jao kohaldamisalast. D jagu kohaldatakse ainult käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu suhtes ja investori suhtes seoses tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga.

5.    Käesolev peatükk ei mõjuta lepinguosaliste 17. detsembril 2009 Brüsselis ja 18. detsembril 2009 Ottawas sõlmitud Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu kohaseid õigusi ja kohustusi.

ARTIKKEL 8.3

Seos teiste peatükkidega

1.    Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise kehtestatud või säilitatavate meetmete suhtes määral, mil meetmeid kohaldatakse kolmeteistkümnenda peatükiga („Finantsteenused“) hõlmatud investorite või nende investeeringute suhtes.

2.    Lepinguosalise nõue, et teise lepinguosalise teenuse osutaja peaks tema territooriumil teenuse osutamise tingimusena esitama võlakirja või muud liiki rahalise tagatise, ei muuda iseenesest käesolevat peatükki kohaldatavaks meetmete suhtes, mille lepinguosaline on seoses selle piiriülese teenuse osutamisega kehtestanud või säilitanud. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on seoses antud võlakirja või finantstagatisega vastu võtnud või säilitanud, määral, milles selline võlakiri või finantstagatis on käesoleva lepinguga hõlmatud investeering.

B JAGU

Investeeringute tegemine

ARTIKKEL 8.4

Turulepääs

1.    Seoses teise lepinguosalise investori turulepääsuga ettevõtete asutamise kaudu ei kehtesta lepinguosaline ega säilita kogu oma territooriumi hõlmavat või riikliku, provintsi, territoriaalse, piirkondliku või kohaliku tasandi haldusmeedet,

a)    millega piiratakse

i)    nende ettevõtete arvu, kes võivad teostada konkreetset majandustegevust, kas arvuliste kvootide, monopolide, ainutarnijate või majandusvajaduste testi nõudega;

ii)    tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõudega;

iii)    tehingute koguarvu või üldmahtu, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena 8 ;

iv)    väliskapitali osalust, väljendatuna kas välisaktsiaosaluse maksimaalse protsendimäärana või üksiku välisinvesteeringu või kokkuarvestatud välisinvesteeringute kogusummana, või

v)    selliste füüsiliste isikute koguarvu, keda võib rakendada teatavas sektoris või keda ettevõte võib rakendada ja kes on vajalikud ning otseselt seotud konkreetse majandustegevusega, arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõudega, või

b)    mis piirab või nõuab teatud liiki juriidilist isikut või ühisettevõtet, mille kaudu ettevõte võib majandustegevusega tegeleda.

2.    Suurema kindluse huvides on lõikega 1 kooskõlas järgmine:

a)    meede, mis käsitleb tsoneerimis- ja planeerimisnorme, mis mõjutavad maakasutuse arengut, või muu samalaadne meede;

b)    meede, mis nõuab taristu omandiõiguse eraldamist selle taristu kaudu pakutavate kaupade või osutatavate teenuste omandiõigusest, et tagada aus konkurents, näiteks energeetika, transpordi ja telekommunikatsiooni valdkonnas;

c)    meede, mis piirab ausa konkurentsi tagamiseks omandiõiguse koondumist;

d)    meede, mille eesmärk on tagada loodusvarade ja keskkonna kaitse ja säilitamine, sealhulgas antavate kontsessioonide kättesaadavuse, arvu ja ulatuse piirang ning moratooriumi või keelu kehtestamine;

e)    meede, mis piirab tehniliste või füüsiliste piirangute tõttu antud lubade arvu, näiteks telekommunikatsiooni spekter ja sagedused, või

f)    meede, millega nõutakse, et teatud protsentuaalsel osal ettevõtte aktsionäridest, omanikest, partneritest või direktoritest oleks teatud kutsealane kvalifikatsioon või nad tegutseksid teatud kutsealal, nagu advokaadid või raamatupidajad.

ARTIKKEL 8.5

Tulemuslikkusnõuded

1.    Lepinguosaline ei kehtesta ega pööra täitmisele järgmisi nõudeid ega pööra täitmisele kohustust või kokkulepet seoses mis tahes selliste investeeringute tegemise, saamise, laiendamise, suunamise ja juhtimisega oma territooriumil, mille eesmärk on:

a)    eksportida kaupa või teenust teatud tasemel või teatava protsendimäära ulatuses;

b)    saavutada omamaise sisu teatud tase või protsendimäär;

c)    osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupa või osutatud teenust või anda eelis sellisele kaubale või teenusele või osta kaupa või teenust oma territooriumil asuvatelt füüsilistelt isikutelt või ettevõtetelt;

d)    siduda impordi maht või väärtus ekspordi mahu või väärtusega või selle investeeringuga seotud välisvaluuta sissevoolu summaga;

e)    piirata sellise kauba või teenuse müüki oma territooriumil, mida investeeringu abil toodetakse või osutatakse, sidudes sellise müügi oma ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta tuludega;

f)    kanda tehnoloogia, tootmisprotsess või muu omandiõigusega kaitstud teave üle füüsilisele isikule või ettevõttele oma territooriumil või

g)    tarnida investeeringu abil toodetud kaupa või osutatud teenust ainult lepinguosalise territooriumilt konkreetsele piirkondlikule või maailmaturule.

2.    Lepinguosaline ei sea seoses mis tahes investeeringute tegemise, saamise, laiendamise, juhtimise, suunamise või toimimisega oma territooriumil eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks ühegi järgmise nõude täitmist:

a)    saavutada omamaise sisu teatud tase või protsendimäär;

b)    osta, kasutada või anda eelis oma territooriumil toodetud kaubale või osta kaupa oma territooriumil asuvalt tootjalt;

c)    siduda impordi maht või väärtus ekspordi mahu või väärtusega või selle investeeringuga seotud välisvaluuta sissevoolu summaga või

d)    piirata sellise kauba või teenuse müüki oma territooriumil, mida investeeringu abil toodetakse või osutatakse, sidudes sellise müügi oma ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta tuludega;

3.    Lõige 2 ei takista lepinguosalisel seoses investeeringuga oma territooriumil seada eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks vastavust nõudele paigutada tootmine oma territooriumile, pakkuda oma territooriumil teenust, koolitada või kasutada töötajaid, ehitada või laiendada teatud rajatisi või viia läbi uurimis- ja arendustegevust.

4.    Lõike 1 punkti f ei kohaldata, kui nõude esitab või kohustuse või kokkuleppe pöörab täitmisele kohus, haldusvaidluste komisjon või konkurentsiamet konkurentsiõiguse rikkumise heastamiseks.

5.    Järgmisi sätteid ei kohaldata:

a)    lõike 1 punkte a, b ja c ning lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata kauba või teenuse tingimustele vastavuse nõuete suhtes seoses osalemisega ekspordi edendamises ja välisabi programmides;

b)    käesolevat artiklit ei kohaldada lepinguosaliste hangete suhtes, mille eesmärk on osta kaupa või teenust valitsuse funktsioonide täitmiseks, mitte äriotstarbeliseks edasimüügiks või kasutamiseks äriotstarbeliseks müügiks ette nähtud kauba tarnimisel või teenuse osutamisel, olenemata sellest, kas kõnealune hange on „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ artikli 19.2 („Kohaldamisala“) tähenduses.

6.    Suurema kindluse huvides ei kohaldata lõike 2 punkte a ja b importiva lepinguosalise kehtestatud nõuete suhtes, mis on seotud soodustariifidele või sooduskvootidele kvalifitseerumiseks vajaliku kauba sisuga.

7.    Käesolev artikkel ei piira lepinguosaliste Maailma Kaubandusorganisatsiooni ees võetud kohustusi.

C JAGU

Mittediskrimineeriv kohtlemine

ARTIKKEL 8.6

Võrdne kohtlemine

1.    Lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investorit ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnases olukorras oma investoreid ja nende investeeringuid seoses nende investeeringute tegemise, omandamise, laiendamise, toimimise, juhtimise, hooldamise, kasutamise, nendest kasu saamise ning müügi ja kättesaadavusega oma territooriumil.

2.    Lepinguosalise lõike 1 kohaselt võimaldatud kohtlemine tähendab Kanada muu kui föderaaltasandi valitsuse puhul või Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse puhul vähemalt sama soodsat kohtlemist nagu kõige soodsam kohtlemine sarnases olukorras, mida see valitsus on võimaldanud selle lepinguosalise investoritele oma territooriumil ja selliste investorite investeeringutele.

ARTIKKEL 8.7

Enamsoodustusrežiim

1.    Lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investorit ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnases olukorras kolmanda riigi investoreid ja nende investeeringuid seoses nende investeeringute tegemise, omandamise, laiendamise, toimimise, juhtimise, hooldamise, kasutamise, nendest kasu saamise ning müügi ja kättesaadavusega oma territooriumil.

2.    Suurema kindluse huvides tähendab lepinguosalise lõike 1 kohaselt võimaldatud kohtlemine Kanada muu kui föderaaltasandi valitsuse puhul või Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse puhul kohtlemist, mida nimetatud valitsus võimaldab sarnases olukorras investoritele oma territooriumil ja selliste kolmanda riigi investorite investeeringutele.

3.    Lõiget 1 ei kohaldata lepinguosalise võimaldatud kohtlemise suhtes, millega nähakse ette, sealhulgas kolmanda riigiga sõlmitud kokkuleppe või lepingu kaudu, millega tunnustatakse katse- ja analüüsiteenuste ja teenuseosutajate akrediteerimist, remondi- ja hooldusteenuste ja teenuseosutajate akrediteerimise tunnustamine ning nende akrediteeritud teenuste tulemuste või nende teenuseosutajate tehtud töö ja töötulemuste tingimustele vastavuse sertifitseerimine.

4.    Suurema kindluse huvides ei hõlma lõigetes 1 ja 2 nimetatud „kohtlemine“ investori ja riigi vaheliste investeeringuvaidluste lahendamise menetlusi, mis on ette nähtud teiste rahvusvaheliste investeerimislepingutega ja teiste kaubanduslepingutega. Teistes rahvusvahelistes investeerimislepingutes ja teistes kaubanduslepingutes sätestatud olulised kohustused ei kujuta endast iseenesest „kohtlemist“ ega saa seega põhjustada käesoleva artikli rikkumist, lepinguosalise nende kohustuste alusel kehtestatud ja säilitatavate meetmete puudumist.

ARTIKKEL 8.8

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Lepinguosaline ei nõua, et selle lepinguosalise ettevõte, mis on samuti käesoleva lepinguga hõlmatud investeering, nimetaks kõrgemasse juhtkonda või juhatusse füüsilised isikud, kellel on teatav kodakondsus.

D JAGU

Investeeringute kaitse

ARTIKKEL 8.9

Investeeringud ja reguleerivad meetmed

1.    Käesoleva peatüki kohaldamiseks kinnitavad lepinguosalised veel kord oma õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme ja tagada nende täitmine, et saavutada sellised õiguspärased poliitikaeesmärgid nagu rahvatervise, ohutuse, keskkonna ja avaliku kõlbluse kaitse, sotsiaal- ja tarbijakaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse.

2.    Suurema kindluse huvides ei kujuta pelk asjaolu, et lepinguosaline kehtestab õigusnorme, sealhulgas tehes muudatusi oma õigusaktidesse, viisil, mis mõjub investeeringule kahjulikult või on vastuolus investori ootustega, sealhulgas kasumiootustega, käesoleva jao kohase kohustuse rikkumist.

3.    Suurema kindluse huvides ei kujuta lepinguosalise otsus mitte kehtestada, uuendada või säilitada subsiidiumi:

a)    juhul, kui tal ei ole seadusest või lepingust tulenevat kohustust subsiidiumi kehtestada, uuendada või säilitada, või

b)    kooskõlas subsiidiumi kehtestamise, uuendamise või säilitamise suhtes kohaldatavate mis tahes tingimustega

käesoleva jao sätete rikkumist.

4.    Suurema kindluse huvides ei tõlgendata ühtki käesoleva jao sätet selliselt, et see takistab lepinguosalisel lõpetada subsiidiumi andmine 9 või nõuda subsiidiumi tagasimaksmist, kui selline meede on vajalik lepinguosalistevahelistest rahvusvahelistest kohustustest kinni pidamiseks või kui sellise korralduse on andnud pädev kohus, haldusvaidluste komisjon või muu pädev asutus, 10 ega tõlgendata ka viisil, mis kohustab lepinguosalist maksma investorile hüvitist.

ARTIKKEL 8.10

Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine

1.    Lepinguosaline tagab oma territooriumil teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringutele ja investoritele õiglase ja võrdse kohtlemise ning täieliku kaitse ja turvalisuse kooskõlas lõigetega 2–7.

2.    Lepinguosaline rikub lõikes 1 nimetatud õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust, kui meede või meetmete sari sisaldab:

a)    kohtuliku arutamise mittevõimaldamist kriminaal-, tsiviil- või haldusmenetlustes;

b)    nõuetekohase menetluse olulist rikkumist, sealhulgas läbipaistvusnõude oluline rikkumine kohtu- ja haldusmenetlustes;

c)    ilmset omavoli;

d)    sihipärast diskrimineerimist ilmselgelt õigusvastastel alustel, nagu sugu, rass või usulised veendumused;

e)    investorite väärkohtlemist, nagu sundimine, mõjutamine ja ahistamine, või

f)    lepinguosaliste kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 vastu võetud õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse mis tahes muude aspektide rikkumist.

3.    Lepinguosalised vaatavad õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse sisu korrapäraselt või lepinguosalise taotlusel läbi. Artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti b alusel loodud teenuste ja investeeringute komitee võib välja töötada asjaomased soovitused ja esitada need laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele otsuse tegemiseks.

4.    Kohaldades eespool nimetatud õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust, võib kohus võtta arvesse, kas lepinguosaline esitas eesmärgiga stimuleerida käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut investorile sellise konkreetse kirjelduse, mis tekitas õiguspärase ootuse ja millele investor tugines otsustamisel, kas teha või säilitada käesoleva lepinguga hõlmatud investeering, kuid millest lepinguosaline hiljem kinni ei pidanud.

5.    Suurema kindluse huvides tähendab „täielik kaitse ja turvalisus“ lepinguosalise kohustusi seoses investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute füüsilise turvalisusega.

6.    Suurema kindluse huvides ei kujuta käesoleva lepingu või eraldi rahvusvahelise lepingu muu sätte rikkumine käesoleva artikli rikkumist.

7.    Suurema kindluse huvides ei tähenda iseenesest asjaolu, et meetmega rikutakse siseriiklikku õigust, käesoleva artikli rikkumist. Et kindlaks teha, kas meetmega on rikutud käesolevat artiklit, peab kohus kaaluma, kas lepinguosaline on tegutsenud vastuolus lõikes 1 sätestatud kohustustega.

ARTIKKEL 8.11

Kahjude hüvitamine

Olenemata artikli 8.15 lõike 5 punktist b võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise investoritele, kelle käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringud kannatavad kahju relvakonflikti, rahvarahutuste, erakorralise seisukorra või loodusõnnetuse tõttu tema territooriumil, vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab oma investoritele või kolmanda riigi investoritele, vastavalt sellele, mis on asjaomasele investorile soodsam seoses tagastamise, kahju hüvitamise, kompenseerimise või muu lahendusega.

ARTIKKEL 8.12

Sundvõõrandamine

1.    Lepinguosaline ei natsionaliseeri ega sundvõõranda käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid ei otse ega kaudselt meetmete kaudu, millel on samaväärne toime natsionaliseerimise või sundvõõrandamisega (edaspidi „sundvõõrandamine“), välja arvatud:

a)    avalikes huvides;

b)    nõuetekohase menetluse kohaselt;

c)    mittediskrimineerival viisil ning

d)    makstes kiire, piisava ja tõhusa hüvitise.

Suurema kindluse huvides tõlgendatakse käesolevat lõiget kooskõlas 8-A lisaga.

2.    Lõikes 1 nimetatud hüvitis võrdub sundvõõrandatud investeeringu õiglase turuväärtusega ajal, mis vahetult eelnes sundvõõrandamise või eelseisva sundvõõrandamise teatavaks tegemisele, vastavalt sellele, kumb toimus enne. Õiglase turuväärtuse määramise hindamiskriteeriumid hõlmavad ettevõtte väärtust tegutseva ettevõttena, vara väärtust, sealhulgas materiaalse vara deklareeritud maksuväärtust, ja muid asjakohaseid kriteeriume.

3.    Hüvitis sisaldab ka intressi, mida arvutatakse turupõhise intressimäära alusel alates sundvõõrandamise kuupäevast kuni hüvitise maksmise kuupäevani ning selleks, et see oleks investori jaoks kulutasuv, makstakse see ja kantakse üle viivitamata investori osutatud riiki ja selle riigi vääringus, mille kodanik investor on, või mis tahes vabalt konventeeritavas valuutas, mille investor on heaks kiitnud.

4.    Asjaomasel investoril on õigus nõuda, et lepinguosalise kohus või muu pädev ja sõltumatu asutus vaataks sundvõõrandava lepinguosalise õiguse kohaselt tema nõude viivitamata läbi ja hindaks investeeringut kooskõlas käesoleva artikli põhimõtetega.

5.    Käesolevat artiklit ei kohaldata intellektuaalomandi õigustega seotud sundlitsentside väljaandmise suhtes määral, mil selline väljaandmine on kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga.

6.    Suurema kindluse huvides ei kujuta endast sundvõõrandamist intellektuaalomandi õiguste tühistamine, piiramine või loomine ulatuses, milles need meetmed on kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ja kahekümnenda peatükiga („Intellektuaalomandi õigused“). Lisaks ei kujuta endast sundvõõrandamist see, kui määratakse kindlaks, et need meetmed ei ole kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ja kahekümnenda peatükiga („Intellektuaalomandi õigused“).

ARTIKKEL 8.13

Ülekanded

1.    Lepinguosaline lubab teha kõiki käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud ülekandeid piirangute või viivituseta vabalt konverteeritavas valuutas, kohaldades ülekande tegemise kuupäeval turul kehtivat vahetuskurssi. Sellised ülekanded hõlmavad järgmist:

a)    sissemaksed kapitali, näiteks põhi- ja täiendavad vahendid investeeringu säilitamiseks, arendamiseks või suurendamiseks;

b)    kasum, dividendid, intressid, kapitalitulu, litsentsitasud, haldustasud, tehnilise abi ja muud tasud või muud liiki tulud või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringust saadud muud summad;

c)    tulud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa müügist või likvideerimisest;

d)    investori sõlmitud lepingu või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu alusel tehtud maksed, sealhulgas laenulepingu kohaselt tehtud maksed;

e)    artiklite 8.11 ja 8.12 kohaselt tehtud maksed;

f)    seoses investeeringuga töötavate välisriigi töötajate töötasu ja muud tasud ning

g)    F jao kohase korralduse alusel tehtud kahjumaksed.

2.    Lepinguosaline ei nõua oma investoritelt teise lepinguosalise territooriumil tehtud investeeringutest tulenevate või nendega seotud sissetuleku, tulu, kasumi või muude summade ülekandmist ega karista neid, kui nad seda ei tee.

3.    Ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata viisil, mis takistab lepinguosalisel kohaldada oma seadusi erapooletul ja mittediskrimineerival viisil, ja mitte viisil, mis oleks ülekannete varjatud piiramine, seoses järgmisega:

a)    maksejõuetus või pankrot või võlausaldajate õiguste kaitse;

b)    väärtpaberite emiteerimine või nendega kauplemine;

c)    kriminaalkuriteod või süüteod;

d)    finantsaruandlus või arvepidamine, kui on vaja abistada õiguskaitseorganeid või finantsjärelevalveasutusi ning

e)    kohtumenetlustes tehtud kohtuotsuste täitmine.

ARTIKKEL 8.14

Nõudeõiguse üleminek

Kui lepinguosaline või lepinguosalise asutus teeb makse võetud kohustuste, garantii või kindlustuslepingu alusel, mille ta on sõlminud seoses ühe oma investori teise lepinguosalise territooriumil tehtud investeeringuga, tunnistab teine lepinguosaline, et lepinguosalisel või tema asutusel on igas olukorras seoses investeeringuga samad õigused, mis investoril. Neid õigusi võib kasutada lepinguosaline või lepinguosalise asutus või investor, kui tema lepinguosaline või lepinguosalise asutus annab selleks loa.

E JAGU

Reservatsioonid ja erandid

ARTIKKEL 8.15

Reservatsioonid ja erandid

1.    Artikleid 8.4–8.8 ei kohaldata järgmise suhtes:

a)    olemasolev mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab:

i)    Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud tema I lisa loendis;

ii)    riiklikul tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa loendis;

iii)    provintsi, territoriaalsel või piirkondlikul haldustasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa loendis, või

iv)    kohaliku omavalitsuse tasandil;

b)    punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või

c)    punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda meetme, nagu see oli olemas vahetult enne muutmist, vastavust artiklitele 8.4–8.8.

2.    Artikleid 8.4–8.8 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline kehtestab või säilitab seoses sektori, allsektori või tegevusega, nagu on sätestatud tema II lisa loendis.

3.    Ilma et see piiraks artikleid 8.10 ja 8.12, ei võta lepinguosaline pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vastu tema II lisa loendiga hõlmatud meedet või meetmeid, mis nõuab kas otse või kaudselt, et teise lepinguosalise investor müüks või võõrandaks muul viisil kodakondsuse tõttu investeeringu, mis oli olemas meetme või meetmete jõustumise ajal.

4.    Intellektuaalomandi õigustega seoses võib lepinguosaline teha erandi artikli 8.5 lõike 1 punktist f, artiklitest 8.6 ja 8.7, kui see on lubatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga, sealhulgas kõik osutatud lepingu muudatused, mis kehtivad mõlema lepinguosalise suhtes, ning intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu erandid, mis on vastu võetud WTO asutamislepingu IX artikli kohaselt.

5.    Artikleid 8.4, 8.6, 8.7 ja 8.8 ei kohaldata järgmise suhtes:

a)    lepinguosalise hanked, mille eesmärk on osta kaupa või teenust valitsuse ülesannete täitmiseks, mitte äriotstarbeliseks edasimüügiks või kasutamiseks äriotstarbeliseks müügiks ette nähtud kauba tarnimisel või teenuse osutamisel, olenemata sellest, kas kõnealune hange on „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ artikli 19.2 („Kohaldamisala“) tähenduses, või

b)    subsiidiumid või valitsuse toetus, mis on seotud lepinguosalise pakutavate teenuste kaubandusega.

ARTIKKEL 8.16

Eeliste keelamine

Lepinguosaline võib keelata teise lepinguosalise investorile, kes on selle lepinguosalise ettevõte, ja selle investori investeeringutele käesoleva peatüki kohased eelised, kui:

a)    ettevõtet omab või kontrollib kolmanda riigi investor ning

b)    keelav lepinguosaline võtab vastu kolmanda riigi suhtes meetme või säilitab meedet, mis

i)    on seotud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisega ning

ii)    millega keelatakse tehingud ettevõttega, või mida rikutaks või millest hiilitaks kõrvale, kui ettevõttele või tema investeeringule antaks käesolevas peatükis sätestatud eelised.

ARTIKKEL 8.17

Ametlikud nõuded

Olenemata artiklitest 8.6 ja 8.7 võib lepinguosaline nõuda, et teise lepinguosalise investor või tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu objekt annaks asjaomase investeeringu kohta rutiinset teavet üksnes teavitamise või statistilistel eesmärkidel, tingimusel et need nõuded on põhjendatud ega ole ülemäära koormavad. Lepinguosaline kaitseb konfidentsiaalset või kaitstud teavet avalikustamise eest, mis kahjustaks investori või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu konkurentsivõimet. Käesolev lõige ei takista lepinguosalisel hankida või avalikustada teavet teisiti, kohaldades oma õigusnorme õiglaselt ja heas usus.

F JAGU

Investori ja riigi vaheliste investeeringuvaidluste lahendamine

ARTIKKEL 8.18

Kohaldamisala

1.    Ilma et see piiraks lepinguosaliste kahekümne üheksanda peatüki („Vaidluste lahendamine“) kohaseid õigusi ja kohustusi, võib lepinguosalise investor esitada käesoleva jao kohaselt moodustatud kohtule nõude seoses asjaoluga, et teine lepinguosaline on rikkunud kohustust seoses järgmisega:

a)    C jagu seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu laiendamise, suunamise, juhtimise, hooldamise, säilitamise, sellest kasu saamise ning müügi või võõrandamisega või

b)    D jagu,

kui investor väidab, et on kandnud väidetava rikkumise tagajärjel kahju.

2.    Lõike 1 punkti a kohaseid nõudeid seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu laiendamisega võib esitada ainult ulatuses, milles meede on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu olemasoleva äritegevusega ja mille tagajärjel on investor kandnud seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga kahju.

3.    Suurema kindluse huvides ei ole investoril õigust esitada nõuet käesoleva jao kohaselt, kui investeering on tehtud valeandmete edastamise, varjamise, korruptsiooni või sellise käitumise kaudu, mis kujutab endast protsessi kuritarvitamist.

4.    Lepinguosalise emiteeritud võlakirjade ümberkorraldamisega seotud nõude võib esitada käesoleva jao alusel ainult kooskõlas 8-B lisaga.

5.     Käesoleva jao kohaselt moodustatud kohus ei tee otsuseid nõuete kohta, mis ei kuulu käesoleva artikli kohaldamisalasse.

ARTIKKEL 8.19

Konsultatsioonid

1.    Vaidlus lahendatakse võimaluse korral vastastikuse kokkuleppe teel. Niisuguse lahenduse võib kokku leppida igal ajal, sealhulgas pärast nõude esitamist artikli 8.23 kohaselt. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole leppinud kokku pikemat ajavahemikku, peetakse konsultatsioone 60 päeva jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest lõike 4 alusel.

2.    Kui vaidluses osalevad pooled ei lepi kokku teisiti, on konsultatsioonide toimumise koht

a)    Ottawa, kui vaidlustatud meetmed on Kanada meetmed;

b)    Brüssel, kui vaidlustatud meetmete hulgas on Euroopa Liidu meede, või

c)    Euroopa Liidu liikmesriigi pealinn, kui vaidlustatud meetmed on ainult liikmesriigi meetmed.

3.    Vaidluses osalevad pooled võivad pidada konsultatsioone videokonverentsi vahendusel või vajaduse korral muude vahendite abil, näiteks juhul, kui investor on väike või keskmise suurusega ettevõtja.

4.    Investor esitab teisele lepinguosalisele konsultatsioonitaotluse, milles märgitakse:

a)    investori nimi ja aadress, ja kui selline taotlus esitatakse kohapealse ettevõtte nimel, siis kohapealse ettevõtte nimi, aadress ja registreerimiskoht;

b)    kui investoreid on rohkem kui üks, siis iga investori nimi ja aadress, ning kui kohapealseid ettevõtteid on rohkem kui üks, iga kohapealse ettevõtte nimi, aadress ja registreerimiskoht;

c)    käesoleva lepingu sätted, mida on väidetavalt rikutud;

d)    nõude õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas vaidlusalused meetmed, ning

e)    esitatud nõudmised ja väidetava kahju hinnanguline suurus.

Konsultatsioonide pidamise taotlus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et investor on teise lepinguosalise investor ja ta omab või kontrollib investeeringut, sealhulgas vajaduse korral, et ta omab või kontrollib kohapealset ettevõtet, kelle nimel taotlus esitatakse.

5.    Lõikes 4 sätestatud konsultatsioonitaotluse nõuded täidetakse piisava üksikasjalikkusega, et võimaldada kostjal konsultatsioonides tõhusalt osaleda ja oma kaitse ette valmistada.

6.    Konsultatsioonitaotlus tuleb esitada järgmise tähtaja jooksul:

a)    kolm aastat pärast kuupäeva, mil investor või kohapealne ettevõte sai või oleks pidanud saama esimest korda teada väidetavast rikkumisest, ning sai teada, et investor või kohapealne ettevõte on kandnud selle tõttu kahju, või

b)    kaks aastat pärast seda, kui investoril või kohapealsel ettevõttel ei ole enam õigust esitada nõuet või hagi lepinguosalise õiguse alusel, või kui selline menetlus on muul viisil lõppenud, ja igal juhul mitte hiljem kui 10 aasta möödumisel kuupäevast, mil investor või kohapealne ettevõte sai või oleks pidanud saama esimest korda teada väidetavast rikkumisest, ning sai teada, et investor on kandnud selle tõttu kahju.

7.    Konsultatsioonitaotlus, mis käsitleb Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi väidetavat rikkumist, saadetakse Euroopa Liidule.

8.    Kui investor ei ole esitanud artikli 8.23 kohast nõuet kohtumenetluse algatamiseks 18 kuu jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest, loetakse, et investor on võtnud tagasi oma konsultatsioonitaotluse ja teate, milles nõutakse kostja otsust, ning ei esita käesoleva jao alusel nõuet seoses samade meetmetega. Seda ajavahemikku võib vaidluses osalevate poolte kokkuleppel pikendada.

ARTIKKEL 8.20

Vahendus

1.    Vaidluses osalevad pooled võivad igal ajal kokku leppida, et kasutavad vahendust.

2.    Vahenduse kasutamine ei piira kummagi vaidluses osaleva poole õiguslikku seisundit või käesoleva peatüki kohaseid õigusi ning seda reguleerivad vaidluspoolte vahel kokku lepitud eeskirjad, sealhulgas, teenuste ja investeeringute komitee artikli 8.44 lõike 3 punkti c kohaselt vastu võetud vahenduseeskirjad, kui need on olemas.

3.    Vahendaja määratakse vaidluses osalevate poolte kokkuleppel. Vaidluses osalevad pooled võivad taotleda ka seda, et vahendaja nimetaks ICSIDi peasekretär.

4.    Vaidluses osalevad pooled püüavad jõuda vaidluse lahendamiseni 60 päeva jooksul alates vahendaja määramisest.

5.    Kui vaidluses osalevad pooled on nõus kasutama vahendust, ei kohaldata artikli 8.19 lõiget 6 ja artikli 8.19 lõiget 8 alates päevast, mil vaidluses osalevad pooled leppisid kokku vahenduse kasutamises, kuni päevani, mil vaidluses osalev pool otsustab vahenduse lõpetada. Vaidluses osaleva poole otsus vahendamine lõpetada edastatakse kirja teel vahendajale ja teisele vaidluses osalevale poolele.

ARTIKKEL 8.21

Kostja määramine
vaidluste korral Euroopa Liidu või selle liikmesriikidega

1.    Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada 90 päeva jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest, kui taotlus puudutab käesoleva lepingu väidetavat rikkumist Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt ja investor kavatseb esitada kooskõlas artikliga 8.23 nõude, saadab investor Euroopa Liidule teate, milles taotleb kostja määramist.

2.    Lõike 1 kohases teates näidatakse ära meetmed, mille suhtes investor kavatseb nõude esitada.

3.    Euroopa Liit teavitab pärast otsuse tegemist investorit, kas kostja on Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik.

4.    Kui investorit ei ole teavitatud määramisest 50 päeva jooksul alates kõnealuse otsuse taotlust sisaldava teate kättetoimetamist,

a)    on kostja liikmesriik, kui teates näidatud meetmed on üksnes Euroopa Liidu liikmesriigi meetmed;

b)    on kostja Euroopa Liit, kui teates näidatud meetmed sisaldavad Euroopa Liidu meetmeid.

5.    Investor võib esitada artikli 8.23 kohase nõude lõikega 3 tehtud otsuse alusel, ja kui investorile ei ole sellisest otsusest teatatud, lõike 4 kohaldamise alusel.

6.    Kui kooskõlas lõikega 3 või 4 on kostja Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik, ei või Euroopa Liit ega Euroopa Liidu liikmesriik väita, et nõue on vastuvõetamatu, kohtul puudub pädevus või muul viisil esitada nõude või otsuse suhtes vastuväiteid põhjendusel, et kostja ei olnud kooskõlas artikliga 3 nõuetekohaselt määratud või kindlaks määratud lõike 4 kohaldamise alusel.

7.    Kohtu jaoks on kostja määramine kooskõlas lõikega 3 siduv; kui investorile ei ole sellisest otsusest teatatud, siis kohaldatakse lõiget 4.

ARTIKKEL 8.22

Kohtule nõude esitamise menetluslikud ja muud nõuded

1.    Investor võib esitada artikli 8.23 kohase nõude ainult siis, kui ta:

a)    edastab kostjale koos nõude esitamisega oma nõusoleku vaidluse lahendamiseks kohtus kooskõlas käesolevas jaos sätestatud menetlustega;

b)    ootab vähemalt 180 päeva pärast konsultatsioonitaotluse esitamist ja vajaduse korral vähemalt 90 päeva alates kostja määramist sisaldava teate esitamist;

c)    on täitnud kostja määramise taotlust sisaldava teatega seotud nõuded;

d)    on täitnud konsultatsioonitaotlusega seotud nõuded;

e)    ei määra oma nõudes kindlaks meedet, mida ei olnud määratud kindlaks tema konsultatsioonitaotluses;

f)    võtab tagasi nõude või loobub hagist, mis on esitatud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel seoses meetmega, mis väidetavalt kujutab endast tema nõudes nimetatud rikkumist, ning

g)    loobub oma õigusest esitada nõue või esitada hagi siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel seoses meetmega, mis väidetavalt kujutab endast tema nõudes nimetatud rikkumist.

2.    Kui artikli 8.23 kohane nõue esitatakse kohapealsele ettevõttele tekitatud kahju tõttu või seoses huvidega kohapealses ettevõttes, mida investor omab või kontrollib kas otseselt või kaudselt, kohaldatakse lõike 1 punktide f ja g nõudeid nii investori kui ka kohapealse ettevõte suhtes.

3.    Lõike 1 punktide f ja g ning lõike 2 nõudeid ei kohaldata kohapealse ettevõtte suhtes, kui kostja või investori vastuvõttev riik on jätnud investori ilma kohapealse ettevõtte kontrollist või on muul viisil takistanud kohapealsel ettevõttel kõnealuseid nõudeid täita.

4.    Kostja taotluse korral loobub kohus pädevusest, kui investor või kohapealne ettevõte ei täida lõigete 1 ja 2 nõudeid.

5.    Loobumine kooskõlas lõike 1 punktiga g või lõikega 2, kui see on kohaldatav, kaotab kehtivuse:

a)    kui kohus lükkab nõude tagasi, kuna lõike 1 või 2 nõuded ei ole täidetud, või muul menetluslikul või pädevusega seotud põhjusel;

b)    kui kohus jätab nõude rahuldamata kooskõlas artikliga 8.32 või 8.33 või

c)    kui investor võtab oma nõude tagasi kooskõlas artikli 8.23 lõike 2 alusel kohaldatavate eeskirjadega 12 kuu jooksul alates kohtukoosseisu moodustamisest.

ARTIKKEL 8.23

Nõude esitamine kohtule

1.    Kui vaidlust ei ole lahendatud konsultatsioonide teel, võib kooskõlas käesoleva jaoga esitada nõude:

a)    lepinguosalise investor enda nimel või

b)    lepinguosalise investor selle kohapealse ettevõtte nimel, mida ta omab või kontrollib kas otse või kaudselt.

2.    Nõude võib esitada järgmiste eeskirjade kohaselt:

a)    ICSIDi konventsioon ja vahekohtumenetluse eeskirjad;

b)    ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad, kui ei kohaldata punkti a kohaseid menetlustingimusi;

c)    UNCITRALi vahekohtueeskirjad või

d)    vaidluses osalevate poolte kokkuleppel muud eeskirjad.

3.    Kui investor teeb ettepaneku kasutada lõike 2 punkti d kohaseid eeskirju, vastab kostja investori ettepanekule 20 päeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole eeskirjades 30 päeva jooksul alates ettepaneku saamisest kokku leppinud, võib investor esitada nõude lõike 2 punktis a, b või c sätestatud eeskirjade alusel.

4.    Suurema kindluse huvides peab lõike 1 punkti b kohaselt esitatud nõue vastama ICSIDi konventsiooni artikli 25 lõike 1 tingimustele.

5.    Investor võib teha nõude esitamisel ettepaneku, et nõude peaks läbi vaatama üksainus kohtu liige. Kostja kaalub seda taotlust heasoovlikult, eriti siis, kui investor on väike või keskmise suurusega ettevõtja või nõutav hüvitis või kahju on suhteliselt väike.

6.    Lõike 2 alusel kohaldatavad eeskirjad on eeskirjad, mis kehtivad päeval, mil nõue või nõuded esitatakse kohtusse kooskõlas käesoleva jaoga, arvestades käesolevas jaos sätestatud konkreetseid eeskirju, mida täiendavad artikli 8.44 lõike 3 punkti b kohaselt vastu võetud eeskirjad.

7.    Nõue vaidluse lahendamiseks esitatakse kooskõlas käesoleva jaoga juhul, kui:

a)    ICSIDi peasekretär on saanud kätte ICSIDi konventsiooni artikli 36 lõike 1 kohase taotluse;

b)    ICSIDi sekretariaat on saanud kätte ICSIDi lisavõimaluste eeskirjade C tariifitabel artikli 2 kohase taotluse;

c)    kostja on saanud kätte UNCITRALi vahekohtueeskirjade artikli 3 kohase teate või

d)    kostja on saanud kätte taotluse või teate menetluse algatamise kohta kooskõlas lõike 2 punkti d alusel kokku lepitud eeskirjadega.

8.    Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele investori käesoleva jao kohaste teadete ja muude dokumentide kohaletoimetamise koha. Lepinguosaline tagab, et see teave avalikustatakse.

ARTIKKEL 8.24

Muu rahvusvahelise lepingu kohased menetlused

Kui nõue esitatakse kooskõlas käesoleva jao ja muu rahvusvahelise lepinguga ning:

a)    kui mitu hüvitist võivad kattuda või

b)    teisel rahvusvahelisel nõudel võib olla oluline mõju käesoleva jao kohaselt esitatud nõude lahendusele,

peatab kohus pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist nii kiiresti kui võimalik oma menetlused või tagab muul viisil, et tema otsuses, korralduses või määruses võetakse arvesse muu rahvusvahelise lepingu alusel algatatud menetlusi.

ARTIKKEL 8.25

Nõusolek vaidluse lahendamiseks kohtus

1.    Kostja annab nõusoleku vaidluse lahendamiseks kohtus kooskõlas käesolevas jaos sätestatud menetlustega.

2.    Lõike 1 kohane nõusolek ja nõude esitamine kohtule kooskõlas käesoleva jaoga peab vastama tingimustele, mis on esitatud:

a)    vaidluses osalevate poolte kirjalikku nõusolekut käsitlevas ICSIDi konventsiooni artiklis 25 ja ICSIDi lisavõimaluste eeskirjade loendi C II peatükis ning

b)    New Yorgi konventsiooni II artiklis kirjaliku kokkuleppe kohta.

ARTIKKEL 8.26

Kolmanda isiku poolne rahastamine

1.    Kolmanda isiku poolse rahastamise korral avalikustab vaidluses osalev pool, kelle kulusid rahastatakse, teisele osapoolele ja kohtule kolmandast isikust rahastaja nime ja aadressi.

2.    Need andmed tuleb avalikustada nõude esitamise ajal või kui rahastamiskokkulepe sõlmitakse, annetus tehakse või toetus antakse pärast nõude esitamist, siis kohe pärast kokkuleppe sõlmimist, annetuse tegemist või toetuse andmist.

ARTIKKEL 8.27

Kohtu moodustamine

1.    Käesoleva jao sätete kohaselt moodustatud kohus teeb otsused artikli 8.23 kohaselt esitatud nõuete kohta.

2.    Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee määrab käesoleva lepingu jõustumisel kohtu viisteist liiget. Viis kohtu liiget peavad olema Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, viis Kanada kodanikud 11 ja viis kolmandate riikide kodanikud.

3.    Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee võib otsustada suurendada või vähendada kohtu liikmete arvu kuni kolm korda. Lisaliikmed määratakse samadel, lõikes 2 sätestatud alustel.

4.    Kohtu liikmed omavad kutseoskusi, mida nõutakse nende asjaomastes riikides määramisel kohtunikuametisse, või on tunnustatud pädevusega juristid. Nad on tõestanud oma rahvusvahelise avaliku õiguse alaseid teadmisi. Soovitatavalt on neil teadmised eelkõige rahvusvahelise investeerimisõiguse, rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimis- või rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas.

5.    Käesoleva jao kohaselt määratud kohtu liikmete ametiaeg on viis aastat ja seda ametiaega saab pikendada ühe korra. Vahetult pärast käesoleva lepingu jõustumist määratava 15 isiku hulgast loosi teel välja valitava 7 isiku ametiaeg pikeneb siiski kuue aastani. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud asendama kohtu liiget, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul. Põhimõtteliselt võib kohtukoosseisus tegutsev kohtu liige jätkata oma ametiaja lõppedes kohtukoosseisus oma ülesannete täitmist seni, kuni on tehtud lõplik otsus.

6.    Kohus menetleb juhtumeid kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest kohtu liikmest, kellest üks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, üks Kanada kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik. Kohtukoosseisu eesistuja on kolmanda riigi kodanikust kohtu liige.

7.    90 päeva jooksul pärast nõude esitamist artikli 8.23 kohaselt määrab kohtu eesistuja kohtu liikmed, kes moodustavad rotatsiooni korras juhtumeid menetleva kohtukoosseisu, kandes hoolt selle eest, et kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu ning andes kohtukoosseisus tegutsemiseks võrdsed võimalused kõikidele kohtu liikmetele.

8.    Kohtu eesistuja ja ase-eesistuja vastutavad korralduslike küsimuste eest ning määratakse ametisse kaheks aastaks loosi teel kolmandate riikide kodanikest kohtu liikmete seast. Nad täidavad ülesandeid rotatsiooni korras järjestuses, mille määrab loosi teel kindlaks laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee esimees. Kui eesistuja ei ole kättesaadav, asendab teda ase-eesistuja.

9.    Olenemata lõikest 6 võivad vaidluses osalevad pooled kokku leppida, et juhtumit menetleb vaid üks kohtu liige, kes määratakse juhuslikkuse alusel kolmandate riikide kodanike seast. Kostja kaalub heasoovlikult hageja taotlust lasta juhtumit menetleda vaid ühel kohtu liikmel, eriti kui hageja on väike või keskmise suurusega ettevõtja või kui nõutav hüvitis või kahjutasu on võrdlemisi väike. Selline taotlus tuleb esitada enne kohtukoosseisu kindlaksmääramist.

10.    Kohus võib töötada välja oma töökorra.

11.    Kohtu liikmed tagavad, et nad on kättesaadavad ja võimelised täitma käesolevas jaos sätestatud ülesandeid.

12.    Et tagada kohtu liikmete kättesaadavus, makstakse neile laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee kindlaks määratavat igakuist käsiraha.

13.    Lõikes 12 nimetatud käsiraha maksavad võrdselt mõlemad lepinguosalised ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole. Juhul kui üks lepinguosaline jätab käsiraha maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta selle ise. Kõik sellised lepinguosalise võlgnevused kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga.

14.    Välja arvatud juhul kui laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee teeb lõike 15 kohase otsuse, on nõude menetlemiseks moodustatud kohtukoosseisu liikmete tasud ja kulud, välja arvatud lõikes 12 nimetatud tasud, ICSIDi konventsiooni haldus- ja finantseeskirjade 14. eeskirja punkti 1 kohaselt kindlaks määratud ja nõude esitamise kuupäeval kehtivad tasud ja kulud, mille kohus jagab vaidluses osalevate poolte vahel kooskõlas artikli 8.39 lõikega 5.

15.    Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee võib oma otsusega muuta käsiraha ning muud tasud ja kulud korrapäraseks palgaks ning määrata kindlaks kohaldatava korra ja tingimused.

16.    ICSIDi sekretariaat tegutseb kohtu sekretariaadina ja pakub kohtule asjakohast tuge.

17.    Kui laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee ei ole määranud lõike 2 kohaselt kohtu liikmeid 90 päeva jooksul alates päevast, mil esitati nõue vaidluse lahendamiseks, määrab ICSIDi peasekretär ükskõik kumma vaidluses osaleva poole taotlusel kohtukoosseisu, mis koosneb kolmest kohtu liikmest, välja arvatud juhul, kui vaidluses osalevad pooled on kokku leppinud, et juhtumit menetleb vaid üks kohtu liige. ICSIDi peasekretär teeb kohtu liikmete seast valiku juhuslikkuse alusel. ICSIDi peasekretär ei tohi määrata kohtukoosseisu eesistujaks Kanada või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikku, välja arvatud juhul, kui vaidluses osalevad pooled on kokku leppinud teisiti.

ARTIKKEL 8.28

Apellatsioonikohus

1.    Käesolevaga moodustatakse apellatsioonikohus, et vaadata läbi käesoleva jao alusel tehtud otsused.

2.    Apellatsioonikohus võib kohtu otsuse kehtima jätta või seda muuta või selle tühistada:

a)    kohaldatava õiguse kohaldamisel või tõlgendamisel esinenud vigade korral;

b)    asjaolude, sealhulgas asjakohase siseriikliku õiguse hindamisel esinenud ilmsete vigade korral;

c)    ICSIDi konventsiooni artikli 52 lõike 1 punktides a–e sätestatud põhjustel, kui need põhjused ei ole hõlmatud käesoleva sätte punktidega a ja b.

3.    Apellatsioonikohtu liikmed määratakse laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee otsusega samal ajal lõikes 7 nimetatud otsuse tegemisega.

4.    Apellatsioonikohtu liikmed peavad vastama artikli 8.27 lõike 4 nõuetele ja järgima artiklit 8.30.

5.    Juhtumi menetlemiseks moodustatud apellatsioonikohtu koosseis koosneb kolmest juhuslikkuse alusel määratud apellatsioonikohtu liikmest.

6.    Apellatsioonikohtu menetluste suhtes kohaldatakse artikleid 8.36 ja 8.38.

7.    Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee võtab viivitamata vastu otsuse, milles on kindlaks määratud järgmised apellatsioonikohtu tegevusega seotud halduslikud ja korralduslikud üksikasjad:

a)    haldustoetus;

b)    edasikaebuste esitamise ja menetlemise kord ning kord juhtumi saatmiseks tagasi kohtusse, et tehtud otsust vajaduse korral kohandada;

c)    kord apellatsioonikohtus ja juhtumi menetlemiseks moodustatud apellatsioonikohtu koosseisus vabanenud ametikoha täitmiseks;

d)    apellatsioonikohtu liikmetele makstav tasu;

e)    edasikaebuste kuludega seotud sätted;

f)    apellatsioonikohtu liikmete arv ning

g)    mis tahes muud üksikasjad, mida laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee peab vajalikuks apellatsioonikohtu tõhusaks toimimiseks.

8.    Teenuste ja investeeringute komitee kontrollib korrapäraselt apellatsioonikohtu toimimist ning võib esitada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele soovitusi. Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee võib lõikes 7 nimetatud otsuse vajaduse korral läbi vaadata.

9.    Lõikes 7 nimetatud otsuse vastuvõtmisel:

a)     võib vaidluses osalev pool kaevata käesoleva jao kohaselt tehtud otsuse edasi apellatsioonikohtusse 90 päeva jooksul pärast asjaomase otsuse tegemist;

b)    ei tohi vaidluses osalev pool taotleda käesoleva jao kohaselt tehtud otsuse läbivaatamist, tühistamist, muutmist või mis tahes muu sarnase menetluse algatamist;

c)    ei käsitata artikli 8.39 kohaselt tehtud otsust lõplikuna ega astuta ühtki sammu otsuse täitmisele pööramiseks enne, kui:

i)    kohtuotsuse tegemisest on möödunud 90 päeva ja ühtki edasikaebust ei ole esitatud;

ii)    esitatud edasikaebus on tagasi lükatud või tagasi võetud või

iii)    apellatsioonikohtu otsuse tegemisest on möödunud 90 päeva ja apellatsioonikohus ei ole saatnud juhtumit tagasi kohtusse;

d)    käsitatakse apellatsioonikohtu lõplikku otsust artikli 8.41 kohaldamisel lõpliku otsusena ning