SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepanekuga sõnastatakse uuesti nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (edaspidi „Brüsseli IIa määrus“).

Brüsseli IIa määrus on Euroopa Liidus perekonnaasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks. Määrusega kehtestatakse abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatavad kohtualluvust reguleerivad ühtsed normid ning piiriülese ulatusega vanemlikku vastutust hõlmavaid vaidlusi käsitlevad eeskirjad. Määrusega lihtsustatakse kohtuotsuste, autentsete dokumentide ja pooltevaheliste kokkulepete vaba ringlemist Euroopa Liidus, kehtestades sätted nende tunnustamiseks ja täitmiseks teistes liikmesriikides Määrust kohaldatakse 1. märtsist 2005 kõikides liikmesriikides 1 , välja arvatud Taanis 2 .

Kümme aastat pärast määruse jõustumist on komisjon hinnanud määruse toimimist praktikas ning kaalunud vajalikke muudatusi oma 2014. aasta aprilli kohaldamisaruandes 3 . Tegemist on õigusloome kvaliteedi programmi raames teostatava algatusega. Lisaks sellele on Euroopa Kohus teinud määruse tõlgendamisega seoses siiani 24 otsust, mida võeti arvesse.

Uuestisõnastamise eesmärk on Euroopa õigusruumi ja põhiõigusi vastastikuse usalduse alusel edasi arendada, kõrvaldades kooskõlas vastastikuse tunnustamise põhimõttega kohtuotsuste vaba liikumist takistavad allesjäänud tõkked, ning kaitsta lapse huvisid, lihtsustades menetlusi ning suurendades nende tõhusust.

Junckeri komisjoni poliitilistes suunistes 4 rõhutatakse, et ELi liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd tuleb järk-järgult parandada, pidades sammu reaalsusega, kus üha enam kodanikke liigub ELis üle piiride ning sõlmib abielusid ja saab lapsi. Seepärast tuleb luua erinevate kohtusüsteemide vahel sidemed ning tunnistada vastastikku kohtuotsuseid, et kodanikud saaksid oma õigusi kogu ELis lihtsamini kasutada.

Kuigi üldise arvamuse kohaselt toimib määrus hästi, näitavad sidusrühmadega konsulteerimised ja mitmed uuringud, et määruse praeguses rakendamises esineb mitmeid puudusi, mis tuleks kõrvaldada. Määruses käsitletakse abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasju, millest just vanemliku vastutusega seoses on tuvastatud kõige suuremaid probleeme, mis tuleks kiiremas korras lahendada.

Abieluasjadega seotud probleeme kerkis esile väga vähe (sh statistika). Praeguses etapis ongi keeruline täpselt määratleda, kui ulatuslike probleemidega on tegu ning kas neisse tuleks sekkuda, ja teha kaalutud võimaluste hulgast teadlik valik. Lisaks sellele on pärast Brüsseli IIa määruse vastuvõtmist vastu võetud veel kolm ELi õigusakti, millega lihtsustatakse abieluasjade käsitlemist rahvusvahelise abielupaari lahutuse korral. Rooma III määrus 5 sisaldab abielulahutuse suhtes kohaldatavat õigust reguleerivaid eeskirju ning ülalpidamiskohustuste määruses 6 käsitletakse kohtualluvust ja kohaldatavat õigust abikaasade ja laste ülalpidamiskohustusega seoses . Lisaks sellele kiitis nõukogu hiljuti heaks rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitleva tõhustatud koostöö. 7

Vanemliku vastutusega seotud asjades tõsteti esile kuus peamist probleemi:

Lapse tagasitoomise menetlus

Vanema sooritatud lapseröövi korral tuleb lapse tagasitoomiseks määruses kehtestatud menetluse kohaselt tegutseda kiiresti. Ilmnes siiski, et lapse kohene tagasitoomist ei ole alati võimalik tagada. Tagasitoomise menetluse ebatõhusust põhjustab mitu erinevat aspekti. Kuuenädalane tähtaeg tagasitoomise otsuse väljastamiseks osutus praktikas ebapiisavaks, kuna kohtunike ja õiguspraktikute hulgas puudub selgus, kas kuus nädalat kehtib iga kohtuastme suhtes ja kas see hõlmab edasikaebamist või isegi tagasitoomise otsuse täitmist. Lisaks sellele ei kehtestata kehtiva määrusega ajalist piirangut vastuvõtva keskasutuse poolt taotluse käsitlemisele. Tähtajast kinnipidamisega seotud probleemid on seotud eelkõige sellega, et siseriiklikes õigusaktides ei piirata edasikaebuste arvu, mida võib tagasitoomise määruse vastu esitada. Viivitusi asjade arutamisel võib põhjustada ka see, et mitmes liikmesriigis ei ole tagasitoomist arutavad kohtud selleks piisavalt spetsialiseerunud. Piiriülesed röövimisjuhtumid on keerukad ja tundlikud küsimused, mis jõuavad üksiku kohtuniku ette harva, kui neid arutatakse kohalikes perekonnaasjadega tegelevates kohtutes. Sellest tulenevalt ei ole kohtunikud seotud menetluste ja sätetega piisavalt tuttavad ning neil on vähem võimalusi teha järjepidevat koostööd ELi teiste kohtutega, mis aitaks kaasa vastastikuse usalduse tekkimisele.

Lisaks sellele täiendab 1980. aasta Haagi konventsiooni 8 sätteid nn kohustav mehhanism, millel arvatakse olevat lapseröövi potentsiaalselt kavandavale vanemale suurem hoiatav mõju. Sellega kehtestatakse menetlus, mida tuleb järgida siis, kui vastuvõttev riik teeb 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 alusel tagasitoomisest keeldumise otsuse. Mehhanismi kohaldamine praktikas on osutunud keeruliseks, kuna eestkosteõigusega seotud menetlust ei algatata liikmesriigis, kus laps asub, ning kuna lapse röövinud vanem ei ole sageli koostööaldis. Eriti keeruline on sageli lapse ärakuulamine.

Lapse paigutamine teise liikmesriiki

Lapse paigutamist teises liikmesriigis asuvasse hooldeasutusse või kasuperekonda kavandav kohus või ametiasutus peab enne paigutamise otsustamist konsulteerima vastava riigi ametiasutustega. Keskasutused, kelle kohustuseks on aidata kohtutel ja ametiasutustel korraldada laste piiriüleseid paigutamisi, on regulaarselt teatanud, et mõnikord võtab mitu kuud aega, et teha kindlaks, kas teataval juhul on vastuvõtva riigi nõusolekut vaja või mitte. Kui nõusolek on vajalik, peab sellele järgnema konsulteerimismenetlus, mis on väidetavalt sama pikk, kuna taotluse saanud ametiasutustele ei ole vastuse saatmiseks tähtaega ette nähtud. Seetõttu teevad paljud taotluse esitanud ametiasutused praktikas paigutamisotsuse ja saadavad lapse vastuvõtvasse riiki, kuigi konsulteerimismenetlus on alles pooleli, või isegi hetkel, kui menetlust alles alustati, kuna nad peavad paigutamisvajadust kiireloomuliseks ning on teadlikud, et menetlused on aeganõudvad. Vastuvõtvad riigid kaebasid seetõttu, et lapsed olid sageli ümberpaigutatud enne nõusoleku saamist, mistõttu jäid lapsed õiguslikult ebakindlasse olukorda.

Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise nõue

Teises liikmesriigis tehtud otsuse täidetavaks tunnistamise menetlus takistab jätkuvalt otsuste vaba ringlemist ja põhjustab piiriülestes menetlustes osalevatele vanematele ja nende lastele tarbetuid kulusid ja viivitusi. Täidetavaks tunnistamise otsuse saamiseks kuluv aeg on liikmesriigiti erinev, see võib ulatuda paarist päevast mitme kuuni, sõltuvalt kohtualluvusest ja asja keerukusest. See ei hõlma taotluseks vajalike dokumentide kogumiseks ja tõlkimiseks kuluvat aega. Täidetavaks tunnistamise otsuse andmise või sellest keeldumise peale edasikaebuse esitamisel pikeneb viivitus märkimisväärselt: edasikaebemenetlus võib mõnedes liikmesriikides kesta isegi kuni kaks aastat. See on eriti häiriv vanematele, kes ootavad, et nende lapsi käsitlevad otsused jõustuksid ilma tarbetu viivituseta.

Esineda võib ka vastuolulisi olukordi, kus liikmesriik peab määrusest tulenevalt rakendama suhtlusõigust, kuigi samal ajal võidakse vaidlustada sama otsusega antud hooldusõiguse tunnustamine ja/või täitmine, või on need samas liikmesriigis tagasi lükatud, kuna mõlemat õigust käsitlevate otsuste suhtes kohaldatakse kehtiva määruse alusel erinevaid menetlusi.

Lapse ärakuulamine

Lahknevusi esineb teistes liikmesriikides tehtud otsuste mittetunnustamist käsitlevate põhjuste tõlgendamisel, seda eelkõige seoses lapse ärakuulamisega. Määruse aluseks on põhimõte, mille kohaselt tuleb last käsitleva asja arutamisel arvesse võtta tema enda arvamust, niivõrd kui see on asjakohane lapse vanust ja küpsusastet arvestades ning kooskõlas tema huvidega. Probleemid tekivad seoses asjaoluga, et liikmesriikide lapse ärakuulamist käsitlevad eeskirjad on erinevad. Kehtivate eeskirjadega julgustatakse liikmesriike, kelle lapse ärakuulamist käsitlevad eeskirjad on päritoluliikmesriigi vastavatest eeskirjadest rangemad, keelduma otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest juhul, kui lapse ärakuulamine ei täida nende endi kehtestatud norme. Lisaks sellele ei rõhutata määruses laste ärakuulamise olulisust kõigis vanemlikku vastutust käsitlevates asjades üldiselt, vaid ainult seoses tagasitoomise menetlusega. Kui otsus tehakse ilma last ära kuulamata, on oht, et otsuses ei võeta lapse huve piisavas ulatuses arvesse.

Otsuste reaalne täitmine

Vanemlikku vastutust käsitlevaid otsuseid täidetakse tavaliselt liiga hilja või ei tehta seda üldse. Otsuse tõhus täitmine sõltub täitmise tagamiseks paika pandud siseriiklikest struktuuridest. Pereõiguse valdkonnas tehtud otsuste täitmisega seotud õiguslikud ja praktilised menetlused on liikmesriigiti erinevad, seda eelkõige täitemeetmete osas. Pärast otsuse tegemist on oluline, et olemas on otsuse täitmiseks vajalikud täitemeetmed. Samal ajal tuleb meeles pidada, et lastega seotud otsuste täitmisel peab olema võimalik kiirelt reageerida lapse huvidele tekkivate mis tahes ajutiste või alaliste ohtude suhtes, mida otsuse täitmine põhjustada võib.

Keskasutustevaheline koostöö

Artiklis 55 sätestatud keskasutustevaheline koostöö vanemlikku vastutust käsitlevate erijuhtumite raames on väga oluline lapsi käsitlevates piiriülestes menetlustes osalevate vanemate ja laste tõhusaks toetamiseks. Kõigi sidusrühmade, sealhulgas liikmesriikide arvates tekitab probleeme keskasutuste poolt vanemlikku vastutusega seotud erijuhtumites antavat abi käsitleva artikli ebaselge sõnastus. See on tekitanud viivitusi, mis kahjustavad laste huve. Konsulteerimiste tulemuste kohaselt ei kujuta kõnealune artikkel mõnede liikmesriikide ametiasutuste jaoks meetmete võtmiseks piisavat õiguslikku alust, kuna nende siseriiklik õigus eeldab, et määrusega kehtestatakse sõnaselgem sõltumatu õiguslik alus.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Ettepanekus võetakse arvesse muid õigusakte, eelkõige ELi muid perekonnaõiguse valdkonna määruseid ja rahvusvahelisi õigusakte nagu 1980. aasta Haagi konventsioon 9 ja 1996. aasta Haagi konventsioon 10 .

Vanemlikku vastutust käsitlevates asjades (eestkosteõigus, suhtlusõigus, lapse kaitse) peavad liikmesriikide kohtud järgima määrusega kehtestatud kohtualluvust käsitlevaid eeskirju. Kõnealust aspekti ei käsitle ükski teine ELi õigusakt. 1980. aasta Haagi konventsiooni eesmärk on kaitsta piiriüleste lapseröövi juhtumite korral lapse alalise elukohariigi kohtualluvust. Nii ELi siseste juhtumite kui ka kolmandaid riike hõlmavate juhtumite puhul määratakse vanemlikku vastutust käsitlevate asjade suhtes kohaldatav õigus kindlaks 1996. aasta Haagi konventsiooni alusel.

Abieluasjade puhul reguleeritakse Brüsseli IIa määruse alusel, millise liikmesriigi kohtute pädevusse kuulub abielulahutuste, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamiste arutamine. Eeskirjad, mille alusel määratakse kindlaks nende küsimuste suhtes kohaldatav õigus, on sätestatud Rooma III määruses. Kõnealuse määrusega süvendatakse seda kohaldatavate liikmesriikide vahelist koostööd.

Teises liikmesriigis abieluasjades või vanemlikku vastutust käsitlevates asjades tehtud otsuste tunnustamist ja täitmist reguleeritakse Brüsseli IIa määruse alusel.

See on kaudselt seotud ülalpidamiskohustuste määrusega, mille kohaldamisala hõlmab peresuhtest tulenevat ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustus Brüsseli IIa kohaldamisalasse ei kuulu. Tulenevalt ülalpidamiskohustuste määrusest on Brüsseli IIa määruse alusel pädevatel kohtutel tavaliselt täiendav pädevus ka ülalpidamiskohustuste küsimuses.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Õiguslik alus, mille alusel EL võib perekonnaasjades meetmeid võtta, on kehtestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõike 3 alusel. Artiklis 81 on sätestatud, et „liit arendab õigusalast koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades, lähtudes kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest”.

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

ELil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 alusel jagatud pädevus, mida on Brüsseli IIa määruse vastuvõtmisega kasutatud. Ettepaneku erinevad osad on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas. Määruse kohustuslikku tagasitoomise mehhanismi kohaldatakse ainult piiriüleste lapseröövijuhtumite suhtes. Üksikutes liikmesriikides siiani võetud parandusmeetmed ei ole tagasitoomise menetlusele tervikuna mõju avaldanud, kuna süsteemi sujuv toimimine eeldab tõhusust, tihedat koostööd ja vastastikust usaldust kõigi asjaga seotud osapoolte vahel.

Euroopa Kohus otsustas 2012. aastal laste ümberpaigutamist käsitlevate otsustega seoses, et „ liikmesriikidel tuleb (...) kehtestada artiklis 56 ette nähtud nõusoleku andmiseks selged reeglid ja menetlused, et tagada õiguskindlus ja kiirus. Muu hulgas peavad menetlused võimaldama paigutamist kaaluval kohtul teha hõlpsasti kindlaks pädev asutus ja pädeval asutusel kiiresti anda oma nõusolek või see andmata jätta.“ Sellegipoolest ei rakendata piiriüleseid paigutamisi käsitlevaid sätteid erinevate siseriiklike eeskirjade raames sidusalt ega ühtsel viisil ning on tõenäoline, et seda ei juhtu ka tulevikus. Ja kui seda tehtakski, ei oleks siseriiklikul tasandil võimalik saavutada siseriiklike eeskirjade vahel vajalikku koordineeritust. Seetõttu on kõnealust probleemi võimalik lahendada ainult määruses sõltumatute miinimumeeskirjade kehtestamisega, mida kohaldataks kõigi mis tahes liikmesriigi kohtust või ametiasutusest tulenevate piiriüleste paigutamisotsuste suhtes.

Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise nõuet ei saa liikmesriigid eraldi kaotada, sest menetlus on ühtlustatud Brüsseli IIa määrusega ja seda saab seetõttu muuta vaid määrusega. Sama põhjendus kehtib liikmesriikide keskasutuste vahelist koostööd käsitlevate kehtivate eeskirjade tõhustamise suhtes.

Kuigi otsuste täitmine on liikmesriikide ülesanne, tõdes Euroopa Liidu Kohus, et otsuste täitmist käsitlevad siseriiklikud eeskirjad ei peaks piirama määruse kasulikku mõju 11 . Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkti kohaselt on ELi tasandil lubatud tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine, vajaduse korral liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivuse edendamise teel. Lisaks sellele on minimaalne ühtlustamine põhjendatud otsuste vastastikuse tunnustamise saavutamiseks. Kui ebatõhusate täitevmenetlustega kaasneb negatiivseid tagajärgi, tuleb neile lahendus leida ELi tasandil, et edukas lõpptulemus oleks tagatud võrdselt kõigis liikmesriikides.

•Proportsionaalsus

Proportsionaalsuse põhimõte eeldab, et võetavad meetmed on proportsionaalsed probleemide suuruse ja ulatusega.

Kavandatav meede mõjutab teatavas ulatuses ka siseriiklikke materiaalõigusnorme, niivõrd kui need hõlmavad täitmist käsitlevaid ühtseid norme. See on aga põhjendatud eesmärgiga tagada määruse täielik tõhusus ning sellega, et üksikisikud saavad täielikult kasutada oma õigusi kõikjal ELis, mistõttu tuleb kaotada liikmesriikide kohtu- ja haldussüsteemide vahelised vastuolud. Hindamine on tõepoolest näidanud, et määrusest tulenevate otsuste täitmisest keeldumise põhjuste kõrval on võimalik kohaldada ka siseriiklikke keeldumise põhjuseid. Kuna kõnealuseid põhjuseid kohaldatakse määruse ja siseriikliku õiguse alusel erinevalt, võivad siseriiklikud keeldumise põhjused tegelikkuses nõrgendada ELi tasandi eeskirjade ühtset ja sujuvat kohaldamist. Ühtsuse tagamiseks ja seega ELis kõigi kodanike jaoks võrdsete tingimuste loomiseks on seega vajalik ühtlustada siseriiklikud keeldumise põhjused, niivõrd kui neid kasutatakse teises liikmesriigis tehtud otsuse täitmise suhtes.

Üha sagedamini on ELi kodanikel otseselt või kaudselt tegemist piiriüleste lapsi käsitlevate menetlustega. Ettepanekuga kaasnevad kulud on tagasihoidlikud ning sellest tulenev kasu on vastupidiselt väga suur. Ettepanekuga tugevdatakse õiguskindlust, suurendatakse paindlikkust, tagatakse õiguskaitse ja tõhusate menetluste kättesaadavus, samal ajal kui liikmesriigid säilitavad täieliku sõltumatuse vanemlikku vastutust käsitleva materiaalõiguse suhtes.

•Vahendi valik

Ettepanek esitatakse määruse vormis, mida on muudetud uuestisõnastamise vormis ning millega asendatakse kehtiv määrus.

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMINE JA MÕJUHINNANGUD

•Järelhindamised/ kehtivate õigusaktide toimivuskontroll

Määruse hindamine toimus õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) 12 eesmärke arvestades. Tegemist on komisjoni programmiga, mille eesmärk on tagada ELi õigusaktide eesmärgipärasus ja saavutada ELi seadusandja seatud eesmärgid. Määruse hindamise aluseks on kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Empiirilisi andmeid koguti välisuuringu kaudu, vt lõplik hindamisaruanne ning analüütilised lisad 13 , milles hinnatakse määruse asjakohasust, sidusust, tulemuslikkust, tõhusust ning ELi lisaväärtust ja praktilisust. Lisaks sellele algatati 2015. aastal kaks uuringut, et koguda vanemlikku vastutust käsitlevate otsustega seotud andmeid.

Kuigi määrust arvatakse toimivat üldiselt hästi ning see olevat ELi kodanike jaoks kasulik, takistavad õigusakti toimimist aeg-ajalt mitmed õiguslikud küsimused, kehtiva õigusakti tekst on ebaselge või mõnes punktis puudulik 14 . See on seotud eelkõige lapse tagasitoomise menetlusega ning keskasutustevahelise koostööga vanemlikku vastutust käsitlevates asjades 15 .

Hindamine näitas, et probleemid on eelkõige seotud vanemliku vastutusega, mis on määruse teiseks oluliseks valdkonnaks perekonnaasjade kõrval. Kahtluse alla on seatud lapsega seotud menetluste teatavate aspektide üldine tõhusus 16 . Vanema sooritatud lapserööve, laste piiriülest paigutamist, otsuste tunnustamist ja täitmist ning riiklike (kesk- ja muud asutused) ametiasutuste vahelist koostööd käsitlevates asjades esineb ulatuslikke ja tarbetuid viivitusi, mille põhjuseks on viis, kuidas kehtivaid menetlusi formuleeritakse või kohaldatakse 17 . See on mõjutanud negatiivselt vanemate ja laste vahelisi suhteid ning laste huve. Lisaks sellele tekitas välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise nõue kodanikele juhtumi kohta keskmiselt seitsme kuu pikkuse viivituse ning kuni 4000 euroni ulatuvad kulud 18 . Keskasutustevahelise koostöö ebamäärane kirjeldus on sageli kaasa toonud seitsme kuu pikkuse viivituse või isegi taotluste täitmatajätmise 19 , mis kahjustab laste heaolu. Teises liikmesriigis tehtud otsuste täitmist peetakse problemaatiliseks 20 , sageli jäetakse otsused täitmata või tehakse seda suure viivitusega. Lisaks sellele tekitab spetsialiseerunud juristide kasutamine vanematele juhtumi kohta 1000–4000 euro suurust kulu 21 . Liikmesriikidele ei ole määrusest aga erilisi kulusid tekkinud, need on eelkõige seotud keskasutuse toimimisega 22 .

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ettepaneku tegemisele eelnes laiaulatuslik konsulteerimine asjast huvitatud üldsuse, liikmesriikide, institutsioonide ja ekspertidega praeguse süsteemi probleemide ja nende võimalike lahenduste üle. 15. aprillil 2014 võttis komisjon vastu määruse kohaldamist käsitleva aruande 23 ning algatas avaliku konsultatsiooni, milles esitas muutmisettepanekud, mille kohta esitati kokku 193 vastust 24 . Konsultatsiooni alusel toetasid sidusrühmad kehtiva määruse hoolikalt suunatud muutmist.

Vanema sooritatud lapseröövi juhtumite puhul leidis enamik avalikule konsultatsioonile vastanutest, et lapse kohene tagasitoomine ELi sees ei ole alati tagatud. Parandusettepanekud käsitlevad eelkõige tähtaegadest rangemat kinnipidamist ning sanktsioonide määramist juhtumite korral, kus lapse tagasitoomise kohustus jäeti täitmata 25 .

Kuigi vanemad on kohtunike ja juristide kõrval ühed peamised välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetluse laiendatud kaotamise pooldajad, arvasid mõned liikmesriigid, et sellest ei tuleks siiski ilma teatavate kaitsemeetmete säilitamiseta loobuda. Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamisel soovitati kehtestada kaitsemeetmed seoses selliste valdkondadega nagu osapoolte ja laste õigus ärakuulamisele ning dokumentide nõuetekohane kättetoimetamine 26 .

Märkimisväärne arv vastanutest pidas teises liikmesriigis tehtud vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste täitmist valdkonnaks, kus tuleks teha olulisi jõupingutusi. Õiguspraktikute peamine ettepanek hõlmas ühtsete miinimumtingimuste, sealhulgas ühtse täitemenetluse heakskiitmist, liikmesriigid aga suhtusid sellisesse lahendusse skepsisega 27 .

Eelkõige vanemad väljendasid muret seoses keskasutustevahelise koostööga. Nende asutuste ülesanne on toetada vanemaid lastega seotud piiriülestes menetlustes. Enamike vastajate jaoks oli suurimaks mureks tõhusa koostöö puudumine. Probleemi lahendamiseks soovitasid vastajad ülesannete paremat määratlemist, et vanemaid tõhusamalt aidata. Samuti toetasid vastajad lastehoolekandeasutuste koostöösüsteemi kaasamist, et tagada määruse sujuv toimimine 28 .

Avaliku konsultatsiooni tulemus kinnitab 2014. aastal vastuvõetud komisjoni kohaldamisaruande üldisi järeldusi.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Määruse kohaldamist käsitleva statistika kättesaadavus ja täielikkus on piiratud ning liikmesriigiti väga erinev. Määruse toimimist käsitlev kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs teostati välisuuringu abil. Lisaks teostati 2015. aastal kaks uuringut (määruse alusel loodud keskasutustega ja liikmesriikidega), millega koguti vanemlikku vastutust käsitlevate otsustega seotud konkreetseid andmeid. Lisaks sellele loodi eraldi ekspertrühm, et arutada probleeme ning muutmisega seotud võimalikke lahendusi. Määruse toimimist arutati regulaarselt ka tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu raames korraldatud keskasutuste erinevatel kohtumistel.

•Mõju hindamine

Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhindamises käsitleti poliitikavariante ning nende mõju eraldi iga käesoleva määruse puhul problemaatilisena määratletud küsimuse osas. Kõigi küsimuste jaoks töötati välja lähtestsenaarium ja alternatiivsed valikuvõimalused, Perekonnaasjade ja vanemlikku vastutust käsitlevate asjade puhul kaaluti erineva sekkumisastmega poliitikavariante. Lapseröövi käsitleva menetlusega seoses võeti arvesse ainult kehtiva mehhanismi selgitamist ning varianti, millega kaasnevad täiendavad meetmed. Lisaks sellele töötati välja kaks varianti, mille abil hinnati tagasitoomise menetlusse tehtavaid võimalikke radikaalseid muudatusi (naasmine „Haagi“ süsteemi juurde ja päritoluliikmesriigis ühe ainsa kohtualluvuse kehtestamine). Paigutamismenetluse puhul pakuti välja kaks valikuvõimalust, kus tuleb valida eeldatava ja sõnaselge nõusoleku vahel. Mõlemas otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevas poliitikavariandis loobutakse välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetluse nõudest või pakutakse ebatõhususe probleemile lahenduse leidmiseks välja uus menetlus. Uue kavandatava süsteemiga on seotud kolm alternatiivset allvarianti, mis on suunatud lapse ärakuulamisega seotud probleemide lahendamisele. Lisaks sellele kaaluti kahte täiendavat valikuvõimalust, millega tõhustada otsuste täitmist kas orienteeruva tähtaja või vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste täitmist käsitlevate õigusnormide täieliku ühtlustamise kaudu.

Hindamise lõpus esitatakse kõigi aruandes käsitletud probleemide jaoks kõige eelistatumad variandid. Abieluasjade puhul on kõige eelistatumaks variandiks status quo säilitamine. See tähendab, et rahvusvahelises abielus olevatele abikaasadele jääb võimalus järgida määruses ja muudes perekonnaõigusi käsitlevates õigusaktides ette nähtud erinevaid menetlusi (nt ülalpidamiskohustuste määrus). Samal ajal säilib paindlikkus, mille kohaselt abikaasad saavad taotleda abielulahutust ühes määruses määratletud kohtualluvustest. Sellise paindlikkuse vähendamise või kaotamisega kaasnev kasu (mida eelistavad mõned liikmesriigid) oleks väiksem kui „võidujooksuga kohtusse“ kaasnev kahju (kohtualluvuse üleandmine või põhjuste hierarhia), mida eelistavad teised liikmesriigid. Samuti abikaasad, kellel on erineva ELi liikmesriigi kodakondsus ning kes elavad kolmandas riigis, kuid kellel on sidemed teatava liikmesriigiga, võivad jätkuvalt taotleda abielulahutust ELi kohtutes siseriiklike eeskirjade alusel või taotleda (kolmandas riigis tehtud) abielulahutust käsitleva otsuse tunnustamist ELis.

Vanemlikku vastutust käsitlevate asjadega seoses on probleemi ulatuse ja kiireloomulisuse tõttu eelistatud variandiks ELi meede. Konkreetsemalt tuleks lapse tagasitoomise menetlust parandada sellise variandi kaudu, millega selgitatakse kehtivat mehhanismi ning võetakse kasutusele uued meetmed nagu pädevuse koondamine ja taotluse esitanud kohtu võimalus võtta koheseid kaitsemeetmeid, mis võivad lapsega alalise elukohariiki kaasa liikuda, kui see on vajalik turvalise tagasitoomise tagamiseks. Uute eeskirjade abil oleks võimalik täita tagasitoomisele seatud tähtaega, kui menetluste maksimaalne kestus oleks määratletud esimese ja teise astme kohtu jaoks eraldi. Menetlustele kuluvat aega oleks võimalik lühendada, kui ajaline piirang võetaks kasutusele ka taotluse saanud keskasutuse puhul ning piirates võimalike edasikaebuste arvu, mida on võimalik tagasitoomist või mittetagasitoomist käsitlevate otsuste peale esitada. Eelistatud valikuvõimaluse kohaselt kutsutaks kohtunikku sõnaselgelt üles kaaluma, kas otsus peaks olema esialgselt täitmisele pööratav.

Paigutamist käsitlevate otsuste jaoks tuleks kehtestada sõltumatu nõusolekumenetlus, mida kohaldataks kõigi piiriüleste paigutamiste suhtes. Lisaks sellele kehtestataks tähtaeg, mille jooksul peab taotluse saanud liikmesriik taotlusele vastama.

Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetlus kaotataks, kuid säiliksid asjakohased kaitsemeetmed (otsuste mittetunnustamist käsitlevad põhjused ja täitmise või konkreetsete täitemeetmete vaidlustamised), mida kasutataks ühiselt kostjast vanema poolt otsuse täitmise riigis otsuse täitmise ajal, lühendades seega menetluste üldist kestust. Vähendamaks erinevatest lapse ärakuulamisega seotud liikmesriikide tavadest ning otsuse tegemisel lapsega tihedaid sidemeid mitteomavate kohtute tehtud otsustest tulenevaid probleeme, ning sellest tulenevaid otsuste tunnustamisest keeldumisi, nõutaks eelistatud variandi korral, et liikmesriigid järgiksid vastastikku teineteise siseriiklikke eeskirju ning kohustataks neid andma lapsele võimaluse väljendada oma arvamust ja seda arvesse võtma. Kohtualluvuse määramisel peaks asjakohaselt järgitama põhimõtet, mille kohaselt tuleb last käsitlev otsus teha lapse läheduses, nüansseerides perpetuatio fori põhimõtet. Täitmisega seoses tagataks eelistatud variandiga, et täitmisest on võimalik keelduda ainult ühtse ja piiratud põhjuste loetelu alusel. Täitmisele kehtestataks ka ajaline piirang ja kohustus teatada, kui see ületatakse. Otsust tegev kohus võiks ka kuulutada otsuse esialgselt täitmisele pööratavaks, olenemata sellest, kas otsuse suhtes esitatakse apellatsioonikaebus või mitte. Täitmisel peaks aga olema võimalus kõrvaldada lapse huve kahjustavad kiireloomulised ohud, mis omakorda suurendaks selgelt menetluste tõhusust ning parandaks lapse huvide kaitset.

Koostööd käsitlevas artiklis tuleks selguse huvides täpsustada: 1) kes võib paluda 2) millist abi ja millist teavet 3) kellelt ja 4) mis tingimustel. Taotluse saanud ametiasutusele tuleks ette näha tähtaeg, mille jooksul ta peab vastama. Selgitataks, et kohtud ja lastehoolekandeasutused võivad taotleda keskasutuselt abi. Lisaks sellele jätkataks väljakujunenud pehme õiguse meetmete rakendamist, mille abil abistada neid, kes käsitlevad määruse alusel esitatud taotlusi. Ettepanekule lisatud piisavaid ressursse käsitleva artikli eesmärk on sätestada sõnaselgelt praegu ebaselgeks jääv nõue, mida praegu täidavad teatavad, kuid mitte kõik keskasutused. See suurendaks vastastikust usaldust.

Vanemlikku vastutust käsitleva eelistatud poliitikavariantide pakett täidaks lihtsustamiseesmärgid, kuna sellega lühendataks lapse tagasitoomise, paigutamisotsuste ja keskasutustevahelise koostööga seotud viivitusi ning kõrvaldaks välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetlusega seotud tarbetud viivitused ja kulutused. Kõnealune variant vastaks ka vajadusele lahendada kiiresti probleemid selles valdkonnas, kus on äärmiselt oluline tegutseda ja luua eeldused muutustele, võttes arvesse laste ja perede olukorda ning nende huve.

Lapse tagasitoomisega seotud menetluse tõhusus paraneks, kui edasikaebuse esitamiseks ette nähtud instantside arv väheneks ning otsust oleks võimalik vajaduse korral esialgselt täitmisele pööratavaks tunnistada ning kui keskasutuste roll ja ülesanded määratletaks selgemini ning liikmesriike kohustataks keskendama kohtualluvuse piiratud arvule kohtutele, võttes sidusal viisil arvesse oma kohtusüsteemi struktuuri. Paigutamisotsuste kohta nõusoleku saamisega seotud viivitused väheneksid, kui kasutusele võetaks sõltumatu nõusolekumenetlus ning tähtaeg (maksimaalselt 8 nädalat võrreldes praeguse 6 kuu ja enamaga), mille jooksul taotluse saanud liikmesriik peab taotlusele vastama. Tunnustamisel ja täitmisel välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetlusega seotud viivitused (kuni mitu kuud) kaotataks. Kogu menetluse kestus lüheneks, kuna kostja saaks täideviimise ajal ühtselt kasutada kõiki kaitsemeetmeid (otsuste mittetunnustamist käsitlevad põhjused ja täitmise või konkreetsete täitemeetmete vaidlustamised). Eelistatud variant vähendaks maksimaalse kuuenädalase ajalise piirangu kehtestamisel (teatavatel juhtudel isegi üle aasta kestvaid) viivitusi tegeliku täitmise ajal. Keskasutuse rolli selgitamine vähendaks üldiselt nende vahelise koostööga seotud viivitusi.

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Kasutades õigustehnikana uuestisõnastamist, millega parandatakse meetme toimimist, muutes seda selgemaks, täielikumaks, lihtsamaks ning tõhusamaks, parandatakse ka õigusloome kvaliteeti. Eelkõige sõltumatu nõusolekumenetluse kehtestamine ja taotluse saanud liikmesriigi taotlusele vastamiseks tähtaja määramine lühendab paigutamismenetlustes nõusoleku saamiseks kuluvat aega maksimaalselt 8 nädalale, praeguse 6 kuu või pikema ajavahemiku asemel. Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetluse kavandatud kaotamisega kaovad nõusoleku saamisega seotud (mitme kuuni ulatuvad) viivitused ning (kuni 4000 euroni ulatuvad) kulutused. Lapseröövidega seotud tagasitoomise menetluse kavandatud muudatus vähendaks vanemate jaoks õigusabile tehtavaid kulutusi (1000–4000 eurot) 29 .

•Põhiõigused

Kõik reformi osad on kooskõlas põhiõiguste hartas sätestatud õigustega ning eelkõige harta artiklis 47 tagatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Arvestades määruse reguleerimiseset ja eelkõige vanemate ja nende laste vahelist suhet, edendab vanemlikku vastutust käsitlevates asjades eelistatud poliitikavariant õigust austusele era- ja pereelu suhtes (artikkel 7). Kavandatud muutused tugevdavad lapse õigusi (artikkel 24) ning lähendavad määruse sätteid ÜRO lapse õiguste konventsiooni sätetega.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanekuga kaasnevad suhteliselt tagasihoidlikud nõuete täitmisega seotud kulud. Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise nõude kaotamise ja pädevuse koondamisega tekiks liikmesriigile koolituskulusid, kuna juristid peaksid uute kavandatud menetlustega tutvuma. Koolitamine on vajalik juba praegu. Lisaks sellele, kuna määrusega nähakse ette edaspidi pädevuse koondamine, on vaja koolitada vähesemal määral kohtunikke. Koondatud pädevusega liikmesriikide kogemused näitavad aga, et rohkem lapseröövijuhtumeid arutavad kohtunikud osalevad suurema tõenäosusega pakutavates koolitustest, ning nende spetsialiseerunud ja kogenud esimese astme kohtute otsuseid kaevatakse harvemini edasi, millega tekib kulude kokkuhoid nii üksikjuhtumite korral kui ka õigusemõistmise jaoks üldisemalt. Liikmesriigid on juba ka kohustatud määrama keskasutuse ning tagama selle nõuetekohase toimimise määruse alusel talle pandud kohustuste täitmisel. Keskasutuse ülesannete täiendav täpsustamine võib kaasa tuua täiendavaid kulusid (eelkõige inimressursside osas) mõnedele liikmesriikidele, kui nende keskasutustel ei ole veel piisavalt vahendeid.

Ülejäänud kavandatud muudatused kujutavad endast kehtivate eeskirjade suhteliselt sirgjoonelist muutmist, mis ei nõuaks uute menetluste kehtestamist ning ametiasutused peaksid olema võimelised neid kohaldama ilma erikoolituseta.

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning seire-, hindamis- ja aruandluskord

Komisjon jälgib muudetud määruse tulemuslikkust regulaarse aruandluse ja järelevalve abil ning liikmesriikide, sidusrühmade ja välisekspertidega konsulteerides. Kohaldamisprobleemide arutamiseks ja liikmesriikide vahel heade tavade vahetamiseks korraldatakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu raames regulaarseid eksperdikohtumisi. Koostöö Euroopa kohtute võrguga on eriti kasulik selleks, et kavandada statistiliste andmete kogumist tulevase ettepaneku toetuseks.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Tõhusust tõstvad meetmed ja „kohustava mehhanismi“ toimimise parandamine

Ettepanek hõlmab mitmeid ulatuslikke muudatusi, mille eesmärk on tõsta röövitud lapse tagasitoomise menetluse tõhusust ning lahendada probleeme, mis on seotud määruses sätestatud „kohustava menetluse“ keerukusega.

Esiteks täpsustatakse ettepanekuga täitmisele pööratava tagasitoomise otsuse tegemise tähtaega vastavalt nende liikmesriikide hulgas levinud nägemusele, kes käsitlevad tagasitoomise juhtumeid 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel kõige kiiremini. Menetluste suhtes kohaldataks eraldi kuuenädalast tähtaega nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonikohtus. Lisaks sellele kohustataks ettepanekuga keskasutusi võtma kuue nädala jooksul taotlus vastu, seda arutama, tegema kindlaks vastaja ja lapse asukoht, edendama lepitamist, tagades samal ajal, et see ei venitaks menetlust, ning suunama taotleja pädeva juristi juurde või algatama kohtuasja (sõltuvalt siseriiklikust kohtusüsteemist). Praegu keskasutustele selliseid tähtaegu seatud ei ole. Uus 6+6+6 tähtaeg tähendab seda, et menetluse kõigile etappidele kuluks kokku maksimaalselt 18 nädalat, praegu aga kestavad menetlused keskmiselt kuni 165 päeva 30 . See muudaks tähtaja kohtute jaoks realistlikumaks nii, et selle aja jooksul on võimalik kaitsta kostja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, piirates samal ajal selle kestust nii lühikeseks kui reaalselt võimalik.

Lisaks sellele hõlmavad kavandatavad meetmed liikmesriikide jaoks kohustust koondada lapseröövijuhtumite puhul pädevus piiratud arvu kohtutesse, järgides seejuures asjaomase õigussüsteemi struktuuri. Sellega tagataks, et selles väga spetsiifilises menetluses tegeleksid asjade arutamisega vastava kogemusega kohtunikud.

Ettepaneku kohaselt võiks tagasitoomise otsuse suhtes esitada apellatsioonkaebuse ainult üks kord, ja kohtunikku kutsutakse selgesõnaliselt üles kaaluma, kas tagasitoomise otsus peaks olema esialgselt täitmisele pööratav.

Lisaks sellele sisaldab ettepanek mitmeid täpsustusi, kuidas kehtivaid eeskirju paremini rakendada: kohustatakse liikmesriiki, kus oli lapse alaline elukoht vahetult enne äraviimist või kinnipidamist, teostama lapse huvide põhjaliku läbivaatamise enne, kui tehakse lõplikku eestkosteõigust käsitlev otsus, mis potentsiaalselt eeldab lapse tagasitoomist. Lapse huvide läbivaatamisel on igal lapsel, kes on suuteline avaldama oma arvamust, õigus olla ärakuulatud, isegi kui ta ei ole füüsiliselt kohal, kasutades selleks alternatiivseid vahendeid nagu videokonverents.

Keskasutustevahelist koostööd või kohtuniku ja päritoluliikmesriigi asjaomase kohtu vahelist otsest suhtlemist tuleks lihtsustada, et oleks võimalik hinnata selle liikmesriigi meetmeid (asjakohane kord), kuhu laps tagasi tuuakse.

Kui last ohustab tõsine oht või ta oleks muul viisil talumatus olukorras, kui ta toodaks tagasi oma alalisse elukohta ilma kaitsemeetmeid võtmata, peaks vastuvõtva liikmesriigi kohtul olema võimalik kehtestada kiireloomulisi kaitsemeetmeid, mis võivad vajaduse korral koos lapsega kaasa liikuda alalise elukoha riiki, kus tehakse lõplik otsus. Selliseid kiireloomulisi meetmeid tunnistataks seaduse alusel selles liikmesriigis, kus oli lapse alaline elukoht vahetult enne äraviimist või kinnipidamist, kuid mille kehtivus lõppeks kohe, kui selle riigi kohtud on võtnud olukorrast tulenevaid meetmeid. Näiteks kohus, kus tagasitoomise menetlus on pooleli, võib anda suhtlusõiguse ühele vanemale otsusega, mis on täitmisele pööratav ka lapse alalise elukoha liikmesriigis kuni selle riigi kohus teeb suhtlusõiguse osas lõpliku otsuse.

Sõltumatu nõusolekumenetluse kehtestamine, mida kohaldataks kõigi piiriüleste paigutamiste suhtes. Lisaks sellele kehtestataks kaheksanädalane tähtaeg, mille jooksul peab taotluse saanud liikmesriik taotlusele vastama.

Piiriüleseid paigutamisi käsitleva ettepanekuga nähakse ette järgmiste uute eeskirjade kehtestamine:

–vastuvõtva liikmesriigi nõusolek on kohustuslik kõigi selliste piiriüleste paigutamiste puhul, mille aluseks on teatava liikmesriigi kohtu või ametiasutuse otsus

–ühtsete nõuete kehtestamine dokumentidele, mis tuleb nõusoleku saamiseks tehtud taotlusega koos esitada: taotlev asutus peab esitama lapse kohta aruande ning põhjendama, miks piiriülest paigutamist kaalutakse

–tõlget käsitlevate eeskirjade kehtestamine: taotlusele tuleb lisada tõlge taotluse saanud keskasutuse keelde

–kõik taotlused tuleb esitada keskasutuse kaudu

–taotluse saanud riigile taotluse üle otsustamiseks kaheksanädalase tähtaja kehtestamine.

Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine asjakohaste kaitsemeetmete abil, mida kasutatakse täitmisel, nt päritoluriigi tehtud otsuse tunnustamise või täitmise vaidlustamiseks, või selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse, võetud konkreetsete täitemeetmete takistamiseks, ühes ja samas menetluses selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse

Praeguseks on liikmesriikide õigusalase koostöö ja usalduse tase jõudnud küpsusastmele, mis võimaldab liikuda otsuste liikumise lihtsama ja vähem kuluka süsteemi suunas, kõrvaldades liikmesriikide vahel kehtivad vorminõuded. Selline välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine on aset leidnud juba mitmes valdkonnas, sealhulgas perekonnaõiguse valdkonnas (suhtlusõigus, teatavad tagasitoomise määrused, ülalpidamiskohustused). Olulise muudatusena kaotatakse ettepanekuga seetõttu välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetlus kõigi käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate otsuste puhul. Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnustamise menetluse kaotamisega kaasnevad menetluslikud tagatised, millega kindlustatakse kostja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on tagatud ELi põhiõiguste harta artikliga 47. Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnustamise nõude kaotamine võimaldaks ELi kodanikel säästa piiriüleste kohtumenetluste puhul suure osa menetlusega praegu kaasnevatest kuludest (taotluse arutelu maksab keskmiselt 2 200 eurot) ning vältida viivitusi, mis mõnede juhtumite puhul ulatuvad paari kuuni.

Kostjast vanema kasutuseks oleks õiguskaitsevahendid, millega vältida erandolukorras ühe liikmesriigi tehtud otsuse täitmist muus liikmesriigis. Kui tekib oht, et kohaldatakse mittetunnustamise põhjuseid või konkreetsete täitemeetmete vaidlustamise põhjuseid, võib kostja vaidlustada tunnistamise ja/või täitmise otsuse täitmise riigis ühe ja sama menetluse raames.

Ettepanek hõlmab ühtseid eeskirju, millega määratletakse, millises olukorras on võimalik vaidlustada mitte ainult piiriülene täitmine, vaid ka täitmine kui selline. Viimati nimetatud eeskirju kohaldataks näiteks siis, kui on muutunud asjaolud. Lisaks sellele kirjeldatakse eeskirjades ühtsel viisil olukordi, kus laps on täitmise vastu või täitmine ei ole ajutiste praktiliste takistuste tõttu võimalik.

Nii vähendatakse välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnustamise menetlusele kuluvat aega ja kulusid, samas tagatakse kostja vajalik kaitse.

Nagu ka praegune määrus, sisaldab ka ettepanek mitmeid tõendite tüüpvorme, mille eesmärk on välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnustamise menetluse puudumisel lihtsustada välismaal tehtud otsuste tunnustamist või täitmist. Nende tunnistuste abil lihtsustatakse otsuste täitmist pädevate asutuste poolt ning vähendatakse otsuste tõlkimise vajadust.

Kohustuse kehtestamine anda lapsele võimalus oma arvamust avaldada

Ettepanekuga ei muudeta lapse ärakuulamist käsitlevaid liikmesriikide eeskirju ega tavasid, kuid eeldatakse õigussüsteemide vastastikust tunnustamist. See tähendab seda, et määruses sätestatakse sõnaselgelt kohustus anda oma arvamust avaldada suutvale lapsel võimalus seda teha. Sellega seoses tuleb meeles pidada, et kõik liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, millega juba kohustatakse liikmesriike ära kuulama eespool nimetatud tingimust täitavaid lapsi kõigis neis käsitlevates siseriiklikes ja piiriülestes menetlustes. Nagu ka põhiõiguste harta vastavas artiklis, eristatakse ka siin seda, millal tuleb lapsele ärakuulamise võimalus anda (st millal on ta võimeline oma arvamust formuleerima/väljendma), ning seda, millist kaalu kohtunik lapse arvamusele annab (mis sõltub lapse vanusest ja küpsusastmest). See vahe tuleb otsusesse ning sellele lisatavasse tõendisse kirja panna. Teises liikmesriigis otsuse täitmist taotleva vanema jaoks tähendab see seda, et selle riigi kohus ei keeldu otsuse tunnustamisest ainult seetõttu, et lapse ärakuulamine teises riigis toimus võrreldes kõnealuse kohtu kohaldatavate eeskirjadega teistel alustel.

Suunatud meetmete võtmine otsuste täitmise tõhususe tõstmiseks

Ettepanekus esitatakse mitmeid meetmeid otsuste täitmise tõhustamiseks. Ettepaneku kohaselt tuleb otsuse täitmist käsitlev taotlus esitada otsuse täitmise liikmesriigi kohtule, kuid jäetakse menetlus, täitmisviisid ja tingimused otsuse täitmise liikmesriigi õigusaktidest sõltuvaks. See hõlmab eelkõige seda, millist täitemeedet teatava asjaolu puhul kasutada. Kui teises liikmesriigis tehtud otsust tuleb täpsustada või kohandada, et seda saaks otsuse täitmise liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel täita, peaks selle liikmesriigi pädev kohus tegema vajalikud täpsustused ja kohandused, otsuse olulisi osi seejuures arvestades.

Teises liikmesriigis tehtud otsuse täitmist vaidlustav osapool peaks võimaluse korral ja kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi õigussüsteemiga saama tugineda samas menetluses lisaks käesolevas määruses sätestatud tunnustamisest keeldumise põhjustele ka täitmisest keeldumise põhjustele. Vastuolu lapse huvidega, mille aluseks on muutunud asjaolud (nt lapse raske haigus) või piisavas vanuses ja küpsusastmes lapse vastuväidete tugevus, tuleks kaaluda ainult siis, kui vastuolu on niivõrd märkimisväärne, et see on võrreldav avaliku korra kaalutlustel põhineva erandiga.

Ettepanekuga nähakse ette ka otsuse tegeliku täitmise esialgne tähtaeg. Kui otsuse täitmist ei toimu 6 nädala jooksul alates täitemenetluse algatamisest, peab otsuse täitmise liikmesriigi kohus sellest teavitama päritoluliikmesriigi taotlevat keskasutust (või taotlejat, kui menetlus toimub ilma keskasutuse kaasabita) ning esitama põhjused, miks ei ole otsust tähtaja jooksul täidetud.

Ettepanekus sätestatakse ka, et otsuse teinud kohus võib kuulutada otsuse esialgselt täitmisele pööratavaks isegi siis, kui siseriiklik õigust seda võimalust ette ei näe. See on kasulik õigussüsteemidele, kus otsust ei saa täita enne, kui selle suhtes on võimalik esitada edasikaebust. Selle tulemusena oleks vanemal õigus saada lapse suhtes suhtlusõigus ajutiselt täidetavaks kuulutatud otsuse alusel nii kaua kui kõnealust otsust käsitlev teise vanema algatatud edasikaebemenetlus on veel pooleli.

Keskasutuste ja teiste taotluse saanud ametiasutuste ülesannete täpsustamine ning täiendav artikkel piisavate ressursside kohta

Ettepanekuga täpsustatakse järgmisi aspekte: 1) kes võib paluda 2) millist abi ja millist teavet 3) kellelt ja 4) mis tingimustel. Selgitatakse, et keskasutuselt võivad abi taotleda kohtud ja lastehoolekandeasutused. Lisaks sellele täpsustatakse ettepanekus sotsiaalaruannete edastamisega seoses, et edastada tuleb ka aruanded vanemate või õdede-vendade kohta, mis on olulised määrusel põhinevate, last käsitlevate menetluste puhul, kui lapse olukord seda eeldab. Ettepanekus täpsustatakse, et see on (kohtute jaoks) kuluvaba alternatiiv (välja arvatud võimalikud tõlkekulud) tõendite määrusele ning sellega luuakse lastehoolekandeasutuste jaoks õiguslik alus hankida keskasutuste kaudu vajalikku teavet teistest liikmesriikidest. Taotlusele tuleb lisada tõlge taotluse saanud keskasutuse keelde. Ettepanekus esitatakse ka mõned miinimumnõuded, mille aluselt sotsiaalaruannet taotleda, st kirjeldus menetlustest, mille puhul seda vaja on ning olukordadest, mille puhul sellised menetlused tuleb algatada. Ettepanekuga kehtestatakse tähtaeg, mille jooksul peab taotluse saanud ametiasutus vastama. Määruse ettepanekus täpsustatakse, et riiklik ametiasutus, kellelt sotsiaalaruannet palutakse, on määrusega kehtestatud sõltumatu kohustuse alusel kohustatud sellise aruande esitama, ilma et selleks peaks täitma taotleva liikmesriigi siseriiklikust õigusest tulenevaid täiendavaid tingimusi. Näiteks enne, kui liikmesriigi kohus teeb otsuse tema kohtualluvuses asuva lapse hoole alla võtmisest, võib kohus saada keskasutuse kaudu teavet selle kohta, kas teistes riikides on pooleli asjaga seotud menetlusi ning paluda koopiaid võimalikest sama pere teiste laste suhtes määratud kaitsemeetmeid käsitlevatest otsustest, või õdesid-vendi ja nende omavahelisi suhteid või vanemaid käsitlevatest sotsiaalaruannetest, mis on seotud poolelioleva menetlusega.

Lisaks sellele sätestatakse ettepanekus, et liikmesriigid tagavad keskasutustele piisavad finants- ja inimressursid, et neil oleks võimalik täita käesoleva määrusega neile pandud kohustusi.

Ettepanek ei hõlma muutusi seoses määruse kohaldamisala ega perekonnaasjadega, nende puhul säilitatakse status quo. See tähendab, et I peatükki (v.a määratluste täpsustamine) ja II peatüki 1. jagu (v.a artiklite 6 ja 7 täpsustamine) ei muudeta.

Selle tulemusena jääb rahvusvahelises abielus olevatele abikaasadele võimalus järgida määruses ja muudes perekonnaõigusi käsitlevates õigusaktides ette nähtud erinevaid menetlusi (nt ülalpidamiskohustuste määrus). Samal ajal säilib paindlikkus, mille kohaselt abikaasad saavad taotleda abielulahutust ühes määruses määratletud kohtualluvustest. Abikaasad, kellel on erineva ELi liikmesriigi kodakondsus ning kes elavad kolmandas riigis, kuid kellel on sidemed teatava liikmesriigiga, võivad jätkuvalt taotleda abielulahutust ELi kohtutes siseriiklike eeskirjade alusel või taotleda (kolmandas riigis tehtud) abielulahutust käsitleva otsuse tunnustamist ELis.

Lisaks sellel ei hõlma uuestisõnastamisest tulenevad muudatused järgmisi artikleid: artiklid 1-7, artikli 8 lõige 2, artiklid 9 ja 10, artikli 11 lõiked 1, 2, 3, 5 ja 7, artikli 12 lõiked 2 ja 4, artiklid 13 ja 14, artikli 15 lõiked 1-5, artiklid 16-19, artikli 20 lõige 2, artikli 21 lõiked 1, 2, 4, artikkel 22, artikli 23 punktid a ja c-f, artiklid 24-27, artikli 41 lõige 2, artikli 42 lõige 2, artiklid 44, 48, 49, 51, 53 ja 54, artikli 55 punktid b-e, artikli 56 lõiked 2 ja 3, artikkel 58, artikli 59 lõige 1, artikli 60 punktid a-d, artiklid 63 ja 66 ning artikli 67 punktid a ja b.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

2016/0190 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

ÖÕÖÕÖÕmis käsitleb kohtualluvust, Ö abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist, ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) Õ ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Ö Euroopa Liidu toimimise lepingut Õ, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1 Ö 81 lõiget 3 Õ

võttes arvesse Ö Euroopa Õ Komisjoni ettepanekut 31 ,

ð olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, ï

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 32 ,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust 33 ,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1)Nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/2003 34 on oluliselt muudetud 35 . Kuna määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)Käesoleva määrusega kehtestatakse abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatavad kohtualluvust reguleerivad ühtsed normid ning rahvusvahelise ulatusega vanemlikku vastutust hõlmavaid vaidlusi käsitlevad eeskirjad. Määrusega lihtsustatakse otsuste vaba ringlemist liidus, kehtestades sätted nende tunnustamiseks ja täitmiseks teistes liikmesriikides.

ê 2201/2003 põhjendus 1 (kohandatud)

ð uus

(3)ð Liidu õigusruumi sujuv ja nõuetekohane toimimine liikmesriikide erinevate õigussüsteemide ja -traditsioonide suhtes on liidu jaoks väga oluline. Sellega seoses tuleks vastastikust usaldust teineteise õigussüsteemide suhtes edasi arendada. ï Euroopa Ühendus Ö Liit Õ on seadnud Ö endale Õ eesmärgiks luua, Ö säilitada ja arendada Õ vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine Ö ja õiguskaitse kättesaadavus Õ. ð Nende eesmärkide rakendamiseks tuleks tugevdada isikute ja eelkõige laste õigusi kohtumenetlustes, et lihtsustada õigus- ja haldusasutuste vahelist koostööd ning otsuste täitmist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud kohtuasjades. Parandada tuleks tsiviilasjades tehtavate otsuste vastastikust tunnustamist, lihtsustada tuleks õiguskaitse kättesaadavust ning tõhustada tuleks liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust. ï

(4)Sellise ala ala loomiseks peab ühendus Ö liit Õ muu hulgas ð piiriülest toimet omavates ï tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed.

ò uus

(5)Selleks et saavutada abieluasjades ja vanemliku vastutuse küsimustes tehtud otsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvuse ning otsuste tunnustamise ja täitmise eeskirju reguleeritaks liidu õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav.

ê 2201/2003 põhjendus 2 (kohandatud)

Tamperes kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas, et kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte on tõelise õigusruumi loomise nurgakivi, ja tõi prioriteedina esile suhtlusõigust.

ê 2201/2003 põhjendus 3 (kohandatud)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1347/2000 36 on sätestatud reeglid kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis käsitlevad abieluasju ja vanemlikku vastutust abikaasade ühiste laste eest. Selle määruse sisu võeti olulises osas üle samu küsimusi käsitlevast 28. mai 1998. aasta konventsioonist. 37

ê 2201/2003 põhjendus 4 (kohandatud)

3. juulil 2000 esitas Prantsusmaa algatuse nõukogu määruseks selliste kohtuotsuste vastastikuse täitmise kohta, mis käsitlevad õigust lapsega suhelda. 38

ê 2201/2003 põhjendus 5 (kohandatud)

ð uus

(6)Kõigi laste võrdsuse tagamiseks hõlmab Ö peaks Õ peaks käesolev määrus Ö hõlmama Õ kõiki vanemlikku vastutust reguleerivaid otsuseid, sealhulgas meetmeid lapse Ö laste Õ kaitseks, sõltumatult nende seostest abieluõigusliku menetlusega ð või muude menetlustega ï .

ê 2201/2003 põhjendus 6 (kohandatud)

(7)Kuna vanemliku vastutuse eeskirjade kohaldamine kerkib sageli üles abieluõiguslike menetluste kontekstis, on Ö siiski sobiv Õ sobivam, kui abielulahutuse ja vanemliku vastutuse küsimusi käsitleb üks dokument.

ê 2201/2003 põhjendus 7 (kohandatud)

Käesoleva määruse reguleerimisala hõlmab tsiviilasju igat liiki kohtutes.

ê 2201/2003 põhjendus 8 (kohandatud)

(8)Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevate kohtuotsuste Ö otsuste Õ osas tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult abielude lahutamise suhtes ja see ei tohiks käsitleda küsimusi nagu lahutuse põhjus, abielu omandiõiguslikud tagajärjed või muud kaasnevad asjaolud.

ê 2201/2003 põhjendus 9 (kohandatud)

(9)Lapse vara osas tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult last kaitsvate meetmete suhtes, st i) Ö nimelt Õ lapse vara eest vastutava, last esindava või abistava isiku või organi määramine ja ülesanded ning ii) lapse vara haldamine, säilitamine või kasutamine. Selle kontekstis tuleks käesolevat määrust kohaldada näiteks juhtudel, kui vanemad vaidlevad lapse vara haldamise üle Ö kui menetlus käsitleb lapse vara haldava isiku või organi määramist Õ. Lapse varaga seotud meetmeid, mis ei käsitle lapse kaitset, peaks jätkuvalt reguleerima nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 40 .

ê 2201/2003 põhjendus 10 (kohandatud)

(10)Käesolevat määrust Käesolev määrus ei ole mõeldud kohaldamiseks sotsiaalkindlustusega seotud küsimustes, avalikes huvides võetud üldise iseloomuga meetmete suhtes haridus- või terviseküsimustes või varjupaigaõiguse ja sisserände suhtes. Lisaks ei kohaldata seda Ö ei tuleks kohaldada Õ lapsevanema tuvastamise suhtes, sest see on vanemliku vastutuse tekkimisest eraldi küsimus, ega muude isiku seisundiga seotud küsimuste suhtes. Seda ei kohaldata ka laste sooritatud kriminaalkuritegude tulemusel võetud meetmete suhtes.

ê 2201/2003 põhjendus 11 (kohandatud)

(11)Ülalpidamiskohustused jäetakse käesoleva määruse reguleerimisalast välja, sest neid Ö kohustusi Õ käsitleb juba nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 44/2001 41 . Ö Ametiasutustel Õ Kohtutel, millel on jurisdiktsioon vastavalt käesolevale määrusele, on üldiselt jurisdiktsioon teha otsuseid Ö kaasneva Õ ülalpidamiskohustuse küsimuses Ö kõnealuse Õ nõukogu määruse nr 44/2001 artikli 5 lõike 2 3 punkti d alusel.

ò uus

(12)Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi kuni 18aastaste laste suhtes nagu vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevat 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „1996. Aasta Haagi konventsioon“). See peaks aitama vältida kattumist täiskasvanute rahvusvahelise kaitset käsitleva 13. jaanuari 2000. aasta Haagi konventsiooni kohaldamisalaga, mida kohaldatakse üle 18aastaste suhtes. Kuni 16aastaste laste suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon“) ja sellest tulenevalt ka käesoleva määruse III peatükki, millega reguleeritakse 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaldamist liikmesriikide vaheliste suhete suhtes.

ê 2201/2003 põhjendus 12 (kohandatud)

ð uus

(13)Käesoleva määrusega kehtestatud kohtualluvuse Kohtualluvuse alused vanemliku vastutuse küsimustes kujundatakse lapse huve silmas pidades, eeskätt läheduskriteeriumi põhjal. ð ning neid tuleks kohaldada vastavalt lapse huvidele. Viiteid lapse huvidele tuleks tõlgendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 24 ja ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioonist lähtuvalt. ï

(14)Ö Lapse huvide tagamiseks tuleks kohtualluvus kindlaks määrata Õ esimeses järjekorras läheduskriteeriumi alusel. See tähendab, et Ö Sellest tulenevalt peaks Õ jurisdiktsioon peaks esimeses järjekorras olema lapse alalise elukoha liikmesriigil, välja arvatud teatavatel Ö juhtudel, kui muutub Õ lapse Ö elukoht Õ elukoha vahetamise juhtudel või vastavalt kokkuleppele vanemliku vastutuse kandjate vahel.

ò uus

(15)Kui lapse alaline elukoht muutub seadusliku kolimise tulemusena, peaks kohtualluvus lapsega läheduse säilitamiseks kaasa liikuma. Seda tuleks kohaldada juhul, kui menetlust ei ole veel algatatud, ning samuti poolelioleva menetluse puhul. Poolelioleva menetluse puhul võivad osapooled kohtupidamise tõhususe huvides otsustada, et kuni lõpliku otsuse tegemiseni kuulub pädevus selle liikmesriigi kohtule, kus menetlus pooleli on, tingimusel et see on lapse huvides. Selline võimalus on eriti oluline siis, kui menetlus on lõpule jõudmas ning üks vanem soovib lapsega teise liikmesriiki kolida.

(16)Teatavatel tingimustel ning kui see on lapse huvides, võib pädevus vanemliku vastutusega seotud asjade puhul kuuluda liikmesriigile, kus vanematel on pooleli lahutuse või lahuselu menetlus või abielu kehtetuks tunnistamise menetlus, või liikmesriigile, millega lapsel on oluline side ning milles osapooled on kokku leppinud, isegi kui lapse alaline elukoht ei asu selles liikmesriigis. Selline kohtualluvus, mis on erand lapse alalise elukoha liikmesriigi kohtualluvuses sisalduvast läheduse põhimõttest (mille puhul perpetuatio fori põhimõte ei kehti), peaks lõppema hiljemalt siis, kui nimetatud vanemliku vastutuse asju käsitlevates menetlustes tehakse lõplikud otsused, et järgida läheduse nõuet mis tahes tulevastes menetlustes.

ê 2201/2003 põhjendus 16 (kohandatud)

ð uus

(17)Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriigi kohtuid Ö ametiasutusi, kelle pädevuses ei ole asja sisuline arutamine, Õ kiireloomulistel juhtudel võtmast ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid kõnealuses Ö liikmesriigis Õ riigis paikneva ð lapse ï vara või Ö isiku Õ isikute või vara suhtes. ð Neid meetmeid tuleks tunnustada ja täita kõigis teistes liikmesriikides, sealhulgas liikmesriikides, kellele kuulub käesoleva määruse alusel pädevus, nii kaua, kuni sellise liikmesriigi pädev ametiasutus on võtnud tema arvates asjakohaseid meetmeid. Ühe liikmesriigi kohtus võetud meetmeid tuleks muuta või asendada ainult meetmetega, mida on võtnud selle liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on asja sisuline arutamine. Ametiasutus, mille pädevuses on ainult ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamine, peaks asja sisulist arutamist käsitleva taotluse esitamise korral teatama omal algatusel, et tal puudub selleks pädevus. Niivõrd kui lapse huvide kaitse seda nõuab, peaks ametiasutus teavitama võetud meetmetest otse või keskasutuse kaudu selle liikmesriigi ametiasutust, kelle pädevuses on käesoleva määrusega seotud asja sisuline arutamine Suutmatus teise liikmesriigi ametiasutust teavitada ei peaks siiski olema meetme mittetunnustamise põhjuseks. ï

ê 2201/2003 põhjendus 13 (kohandatud)

ð uus

(18)ð Erandjuhtudel ei saa lapse alalise elukoha liikmesriigi asutused olla juhtumi käsitlemisel kõige asjakohasemaks asutuseks. ï Lapse huvides võimaldab käesolev määrus Ö võib ametiasutus Õ erandina ja teatavatel tingimustel pädeval kohtul anda Ö oma pädevuse erandjuhul Õ asi edasi teise liikmesriigi ametiasutusele kohtule, kui Ö sellel ametiasutusel Õ kohtul on asja arutamiseks paremad võimalused. Sel juhul ei tohiks teisel Ö ametiasutusel Õ kohtul lubada anda Ö pädevust Õ asja edasi kolmandale Ö ametiasutusele Õ kohtule.

ò uus

(19)Kui käesoleva määruse raames viidatakse vanemliku vastutuse asjades kohtualluvusele, peaks see hõlmama artikleid 7–14 ning eelkõige ka käesoleva määruse artikliga 13 lubatud siseriikliku õiguse raames kohtualluvust muudel juhtudel ning pädevuse üleandmisega kehtestatud kohtualluvust.

ê 2201/2003 põhjendus 14 (kohandatud)

(20)Käesoleva määruse jõustumine Ö Käesolev määrus Õ ei tohiks mõjutada diplomaatilist puutumatust käsitleva rahvusvahelise avaliku õiguse kohaldamist. Kui käesoleva määruse kohast jurisdiktsiooni ei saa teostada diplomaatilise puutumatuse tõttu vastavalt rahvusvahelisele õigusele, tuleks jurisdiktsiooni teostada vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kus kõnealusel isikul puudub selline puutumatus.

ê 2201/2003 põhjendus 15 (kohandatud)

(21)Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta 42 Ö Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1393/2007 43 Õ tuleks kohaldada käesoleva määruse alusel algatatud menetluste dokumentide kätteandmise suhtes.

ò uus

(22)Juhul kui käesoleva määruse alusel pädevust mitteomava liikmesriigi ametiasutuse menetluse tulemus sõltub käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävast kõrvalisest küsimusest, ei tohiks käesolev määrus piirata kõnealust ametiasutust nimetatud küsimusele vastamast. Seetõttu, kui menetlus käsitleb näiteks pärimisvaidlust, millesse laps on hõlmatud, ning kõnealuses menetluses tuleb määrata isik, kes on lapse eestkostja selles menetluses, peab pärimisvaidluses pädevust omaval ametiasutusel olema õigus määrata tema arutada oleva poolelioleva menetluse jaoks eestkostja, sõltumata sellest, kas käesoleva määruse alusel kuuluvad vanemliku vastutuse asjad tema pädevusse või mitte. Iga sellist kõrvalist küsimust tuleks kasutada ainult konkreetse menetluse suhtes.

ê 2201/2003 põhjendus 18

Kui kohus on otsustanud jätta laps 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 alusel tagasi saatmata, peaks ta sellest teatama pädevale kohtule või keskasutusele liikmesriigis, kus laps alaliselt elas enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist. Kui viimati nimetatud liikmesriigi kohtus ei ole hagi esitatud, peaks see kohus või keskasutus sellest osapooltele teatama. See kohustus ei tohiks keskasutust takistada sellest teatamast ka asjaomastele ametivõimudele vastavalt siseriiklikule õigusele.

ê 2201/2003 põhjendus 19 (kohandatud)

ð uus

(23)ð Kõnealuse määruse raames arutatavate vanemliku vastutuse menetluste ning 1980. aasta Haagi konventsiooni raames arutatavate tagasitoomise menetluste puhul tuleks austada lapse õigust väljendada vabalt oma arvamust, ning lapse huve hinnates tuleks neid arvamusi asjakohaselt arvesse võtta. ï Käesoleva määruse kohaldamises on ð vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 24 ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 12 ï oluline roll lapse ärakuulamisel., kuigi kKäesolev dokument Ö määrus Õ ei ole Ö siiski Õ kavandatud muutma kohaldatavat siseriiklikku korda ð sätestama, kuidas last ära kuulata, näiteks, kas last peab ära kuulama kohtunik ise või erikoolitusega ekspert, kes esitab hiljem kohtule aruande, või kas laps kuulatakse ära kohtusaalis või kuskil mujal. ï

ê 2201/2003 põhjendus 20 (kohandatud)

(24)Lapse ärakuulamine teises liikmesriigis võib Ö vajaduse korral Õ toimuda vastavalt korrale, mis on sätestatud nõukogu 28. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades 44 .

ê 2201/2003 põhjendus 17 (kohandatud)

(25)Lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnipidamise korral tuleks viivitamatult saavutada lapse tagasitoomine tagastamine ja sel eesmärgil kohaldatakse Ö tuleks Õ jätkuvalt Ö kohaldada Õ 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni, mida täiendavad käesoleva määruse sätted, eriti III peatükk artikkel 11.

ò uus

(26)Tagasitoomise menetluse 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel võimalikult kiiresti lõpule viimiseks peaksid liikmesriigid koondama kohtualluvuse kõnealuste menetluste puhul ühte või mitmesse kohtusse, võttes õigusemõistmisel arvesse nende sisemist struktuuri. Kohtualluvuse teatavas liikmesriigis piiratud arvul kohtutesse koondamine on oluline ja tõhus vahend lapseröövi asjade arutamise kiirendamiseks mitmes liikmesriigis, kuna kohtunikel, kes arutavad suuremal hulgal selliseid asju, tekivad sellega seoses eriteadmised. Sõltuvalt õigussüsteemi struktuurist võib lapseröövi käsitlevate asjade puhul koondada kohtualluvuse kogu riigi puhul ühte või piiratud arvul kohtutesse, kasutades selleks näiteks lähtepunktina apellatsioonikohtuid ning koondades rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade kohtualluvuse iga apellatsioonikohtu tööpiirkonna esimese astme kohtusse. Iga kohtuaste peaks tegema oma otsuse hiljemalt kuue nädala jooksul pärast taotluse või apellatsioonkaebuse esitamist. Liikmesriigid peaksid piirama 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel tehtud lapse tagasitoomist lubavate või sellest keelduvate otsuste suhtes esitatavate võimalike apellatsioonide arvu ühega.

(27)Juhul kui keskasutused algatavad või lihtsustavad kohtumenetlust lapse tagasitoomise asjas 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel, peaksid nad tagama, et sellise menetluse algatamiseks vajalikud materjalid oleks valmis kuue nädala jooksul, välja arvatud juhul, kui erakorralised asjaolud muudavad selle võimatuks. Võimaldamaks taotluse saanud keskasutusel selle tähtajaga toime tulla, peaks taotlev keskasutus taotlejaga tihedat koostööd tegema ning vastama taotluse saanud keskasutuse täiendava teabe või puuduvaid dokumente käsitlevatele taotlustele viivitamata.

(28)Kõigi lapsi käsitlevate asjade puhul ning eelkõige rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade puhul peaksid kohtu- ja haldusasutused kaaluma rahumeelse lahenduse saavutamise võimalusi, kasutades selleks lepitamist ja muid sobivaid vahendeid, mida toetavad võimaluse korral piiriüleseid vanemlikku vastutust käsitlevate vaidluste lepitamiseks mõeldud olemasolevad võrgustikud ja tugistruktuurid. Sellised jõupingutused ei peaks siiski 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel arutatavaid tagasitoomise menetlusi põhjendamatult pikendama.

ê 2201/2003 põhjendus 17 (kohandatud)

ð uus

(29)Kohtud liikmesriigis, kuhu laps on ebaseaduslikult ära viidud või kus teda ebaseaduslikult kinni peetakse, peaksid saama konkreetsetel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ð vastavalt 1980. aasta Haagi konventsioonis lubatule ï tema Ö tagasitoomisest keelduda Õ tagastamist vastustada. ð Enne lapse tagasitoomisest keeldumist peaks kohus siiski kaaluma, kas lapse huvisid kahjustavate ohtude suhtes, mis võiksid takistada tagasitoomist vastavalt 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 lõike 1 punktile b, on võetud või on võimalik võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid. Selleks peaks kohus keskasutuste abil või nõukogu 28. mai 2001. aasta otsusega 2001/470/EÜ 45 loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu konsulteerima lapse alalise elukoha liikmesriigi pädevate kohtu- ja haldusasutustega, ning asjakohastel juhtudel kehtestama lapse turvalise tagasitoomise tagamiseks käesoleva määruse artikli 12 alusel kaitsemeetmed. Neid meetmeid peaksid tunnustama ja täitma kõik teised liikmesriigid, sealhulgas liikmesriigid, kellele kuulub käesoleva määruse alusel pädevus, kuni sellise liikmesriigi kohus võtab asjakohaseid meetmeid. ï

(30)ð Kui selle liikmesriigi kohus, kuhu laps on ebaseaduslikult ära viidud või kus teda ebaseaduslikult kinni peetakse, otsustab 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lapse tagasitoomisest keelduda, peaks ta oma otsuses sõnaselgelt viitama 1980. aasta Haagi konventsiooni asjaomastele artiklitele, millega ta oma keeldumist põhjendab. ï Sellise ð eestkosteõigusega seotud menetlustes pärast lapse huvide põhjalikku läbivaatamist tehtud ï otsuse võiks Ö võib siiski Õ asendada selle liikmesriigi kohtu hilisema otsusega, kus oli lapse alaline elukoht enne tema ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist. Kui see otsus sisaldab lapse tagasitoomist, peaks tagasitoomine toimuma, ilma et liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinni peetakse, oleks otsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vaja erimenetlust.

ê 2201/2003 põhjendus 21

Liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamine ja täitmisele pööramine peaks põhinema vastastikuse usalduse põhimõttel ja mittetunnustamise põhjusi peaks olema võimalikult vähe.

ê 2201/2003 põhjendus 22

Ühes liikmesriigis täitmisele pööratavaid autentseid dokumente ja osapooltevahelisi kokkuleppeid tuleks tunnustamist ja täitmist reguleerivate eeskirjade kohaldamise eesmärgil käsitada samaväärsetena “kohtuotsustega”.

ê 2201/2003 põhjendus 23 (kohandatud)

ð uus

(31)Tamperes kokku tulnud Euroopa Ülemkogu leidis oma otsustes (punkt 34) ð Vastastikune usaldus liidus õigusemõistmise suhtes õigustab põhimõtet, mille kohaselt ï et kohtuotsuseid perekonnaõiguslike kohtuasjade valdkonnas tuleks Ö liikmesriikides tehtud otsuseid Õ „automaatselt tunnustada kogu liidus Ö kõigis liikmesriikides Õ ilma Ö , et selleks oleks vaja tunnustamismenetlust Õ vahemenetlusteta või ilma, et otsuse täitmisest oleks võimalik põhjendatult keelduda". Seetõttu tuleks kohtuotsused, mis käsitlevad suhtlusõigust ja lapse tagastamist ning mis on päritoluliikmesriigis vastavalt käesoleva määruse sätetele tõendatud, Ö Eelkõige juhul, kui taotluse saanud liikmesriigi pädevatele ametiasutustele esitatakse teises liikmesriigis tehtud abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev otsus, mida ei ole päritolu liikmesriigis enam võimalik vaidlustada, peaksid taotluse saanud liikmesriigi pädevad ametiasutused otsust ilma edasiste menetlusteta tunnustama ning nende perekonnaseisuregistrit vastavalt ajakohastama Õ . Selliste kohtuotsuste täitmisele pööramise korda reguleerib jätkuvalt siseriiklik õigus.

ò uus

(32)Otsuse tunnustamisest tuleks keelduda ainult juhul, kui on tuvastatud üks või enam artiklites 37 ja 38 sätestatud tunnustamisest keeldumise põhjus. Artikli 38 lõike 1 punktides a-c nimetatud põhjuseid ei saa aga tulenevalt artikli 26 lõike 4 teisest lõigust kohaldada suhtlusõigust ja tagasitoomist käsitlevate otsuste suhtes, mis on päritoluliikmesriigis vastavalt käesolevale määrusele tõendatud, kuna see oli nii juba määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohaselt.

(33)Lapsi käsitlevate piiriüleste kohtumenetluste vähem aeganõudvateks ning vähemkulukateks muutmise eesmärk õigustab täitmisotsuse kaotamist enne otsuse täitmise liikmesriigis jõustamist kõigi vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste puhul. Kui määrusega (EÜ) nr 2201/2003 kaotatakse kõnealune nõue ainult suhtlusõigust andvate otsuste ja teatavate lapse tagasitoomist käsitlevate otsuste puhul, siis käesolevas määruses sätestatakse kõigi vanemlikku vastutust käsitlevates asjades tehtavate otsuste piiriüleseks täitmiseks ühtne menetlus. Selle tulemusena peaks teatava liikmesriigi ametiasutuste tehtud otsust käesoleva määruse sätetest tulenevalt käsitlema nii, nagu oleks see otsus tehtud otsuse täitmise liikmesriigis.

(34)Ühes liikmesriigis täitmisele pööratavaid autentseid dokumente ja osapooltevahelisi kokkuleppeid tuleks tunnustamist ja täitmist reguleerivate eeskirjade kohaldamise eesmärgil käsitada otsustega samaväärsetena.

(35)Iga otsuse täitmise liikmesriigi kohtu ülesanne peaks olema kehtestada konkreetsed rakendusmeetmed, anda vajalikke lisakorraldusi, mis võivad olla vajalikud siseriikliku täiteõiguse alusel, ning kohustada pädevat täitevasutust otsus täide viima. Juhul kui teise liikmesriigi otsust on vaja täiendavate üksikasjadega täpsustada või otsuse täitmise liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel täitmiseks kohandada, peaks selle liikmesriigi pädev kohus tegema vajalikke täpsustusi või kohandusi, järgides samal ajal otsuse olulisi osi. Eelkõige juhul, kui suhtlusõigust andev otsus ei ole piisavalt konkreetne või puudub vajalik tegutsemiskord, peaks selliste täienduste tegemist nõudma otsuse täitmise liikmesriigi kohus. Kui otsus sisaldab meedet või korraldust, mida taotluse saanud liikmesriigi õiguses ei tunta, tuleks seda meedet või korraldust, sealhulgas mis tahes selles esitatud õigust võimaluse korral kohandada meetmeks või korralduseks, millel on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt samaväärne mõju ning sarnased eesmärgid.

(36)Teises liikmesriigis tehtud otsuse vahetu täitmine muus liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamiseta ei tohiks seada ohtu kaitseõiguste järgimist. Seetõttu peaks isikul, kelle suhtes täitmist taotletakse, olema võimalus taotleda otsuse tunnustamisest keeldumist või otsuse täitmist, kui tema arvates on täidetud üks käesoleva määrusega ette nähtud otsuse tunnustamisest keeldumise või otsuse täitmise põhjus.

(37)Teises liikmesriigis tehtud otsuse täitmist vaidlustaval osapoolel peaks võimaluse korral ning kooskõlas otsuse täitmise liikmesriigi õigussüsteemiga olema võimalik kasutada sama menetluse raames lisaks käesoleva määruse artiklites 37 ja 38 sätestatud otsuse tunnustamisest keeldumise või otsuse täitmise põhjustele ka käesoleva määruse artikli 40 lõikes 2 sätestatud otsuse täitmisest keeldumise põhjuseid. Otsuse täitmise kokkusobimatus lapse huvidega, mille põhjuseks on piisavalt vana ja küpsusastmega lapse vastuväidete tugevus või mõni muu muutus asjaoludes, mis ilmnes pärast otsuse tegemist, tuleks kaaluda ainult juhul, kui see omandab avaliku korra kaalutlustel põhineva erandiga võrreldava tähtsuse. Siseriiklikust õigusest lähtuvaid otsuse täitmisest keeldumise põhjuseid kasutada ei või. Kui täitmisest keeldumise põhjuseks on piisavalt vana ja küpsusastmega lapse vastuväited, peaks otsuse täitmise liikmesriigi pädevad ametiasutused siiski võtma kõik asjakohased meetmed, et laps otsuse täitmiseks ette valmistada ning saavutada temaga enne otsuse täitmisest keeldumist kokkulepe.

(38)Teavitamaks isikuid, kelle suhtes täitmist taotletakse, teises liikmesriigis tehtud otsuse täitmisest, tuleks käesoleva määruse alusel koostatud tõend esitada kõnealusele isikule mõistliku aja jooksul enne esimest täitemeedet, ning vajaduse korral koos otsusega. Sellega seoses peaks esimene täitemeede tähendama esimest täitemeedet pärast kõnealust kättetoimetamist.

ê 2201/2003 põhjendus 24 (kohandatud)

ð uus

(39)Kohtuotsuse Ö Otsuse Õ täitmisele pööramise hõlbustamiseks antud tõend ei tohiks kuuluda vaidlustamisele. Seda tuleks parandada ainult juhul, kui tehtud on oluline viga, st Ö nimelt Õ juhul, kui see ei kajasta kohtuotsust Ö otsust Õ nõuetekohaselt. ð Tõend tuleks kehtetuks tunnistada, kui see on selgelt valesti välja antud, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud nõudeid. ï

ò uus

(40)Kui ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, kehtestab ametiasutus, kelle pädevusse kuulub asja sisuline arutamine, tuleks tagada nende vaba liikumine käesoleva määruse alusel. Sama kehtib käesoleva määruse artikli 12 alusel liikmesriigi ametiasutuse poolt, kelle pädevuses ei ole asja sisuline arutamine, kehtestatud ajutiste, sealhulgas kaitsemeetmete suhtes. Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada ainult nii kaua, kui liikmesriigi ametiasutus, kelle pädevuses on asja sisuline arutamine, on võtnud meetmeid, mida ta peab sobivaks.

Ajutisi, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis kehtestati ilma kostjat välja kutsumata, ei tohiks käesoleva määruse alusel tunnustada ega rakendada.

ê 2201/2003 põhjendus 25 (kohandatud)

(41)Ö Vanemliku vastutuse küsimustes tuleks Õ keskasutused Ö määrata kõigis liikmesriikides Õ. Keskasutused peaksid vanemliku vastutuse küsimustes Ö toetama vanemaid ja pädevaid ametiasutusi piiriülestes menetlustes ning Õ tegema koostööd nii üldistes küsimustes kui ka konkreetsetel juhtudel, sealhulgas perekondlike vaidluste rahuldava lahendamise soodustamise eesmärgil. Sel eesmärgil osalevad Ö peaksid Õ keskasutused Ö osalema Õ tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevas Euroopa kohtute võrgus, mis on loodud nõukogu 28. mai 2001. aasta otsusega 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk 46 .

ò uus

(42)Käesoleva määruse kohaldusalasse jäävate vanemlikku vastutust käsitlevate erijuhtumite korral peaksid keskasutused liikmesriikide ametiasutustele ning vanemliku vastutuse kandjatele abi andmisel omavahel koostööd tegema. Selline abi peaks eelkõige hõlmama lapse ülesleidmist otse või teiste pädevate ametiasutuste kaudu, kui see on vajalik käesoleva määruse alusel esitatud taotluse täitmiseks, ning lapsega seotud teabe esitamist, mis on vajalik menetluse läbiviimiseks.

(43)Määrust (EL) nr 2016/679 47 kohaldatakse käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt toimuva isikuandmete töötlemise suhtes.

(44)Ilma, et see piiraks liikmesriigi menetlusõigusest tulenevaid nõudeid, peaks taotleval keskasutusel olema õigus vajaliku teabe saamiseks valida vabalt erinevate kanalite vahel, näiteks kohtute puhul kohaldades nõukogu määrust (EÜ) nr 1206/2001, kasutades tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrku, eelkõige käesoleva määruse alusel loodud keskasutusi, kohtunike võrgustikku ja kontaktpunkte, või kohtu- ja haldusasutuste puhul taotledes teavet kõnealuse valdkonna spetsiaalse valitsusvälise organisatsiooni kaudu.

(45)Kui esitatakse toetavate põhjendustega aruandetaotlus lapse olukorra, käimasolevate menetluste või last käsitlevate otsuste kohta, peaks taotluse saanud liikmesriigi pädevad ametiasutused sellise taotluse täitma ilma nende siseriiklikus õiguses kehtida võivaid täiendavaid nõudeid kohaldamata. Taotluses tuleks eelkõige kirjeldada menetlusi, milleks teavet vajatakse, ning olukorda, mis kõnealuste menetluste algatamise põhjustas.

(46)Vanemlikku vastutust käsitlevat otsust kavandava liikmesriigi ametiasutusel peaks olema õigus taotleda teise liikmesriigi ametiasutustelt lapse kaitsega seotud teavet, kui lapse huvid seda nõuavad. Sõltuvalt asjaoludest võib see teave käsitleda lapse vanema, õe või vennaga seotud menetlusi ja otsuseid, või vanema suutlikkust lapse eest hoolitseda või temaga suhelda.

(47)Kui isik, kellel on lapsega Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika alusel de facto sugulussuhe, elab ühes liikmesriigis ning soovib alustada suhtlusõigusega seotud menetlust teises liikmesriigis, kus laps alaliselt elab, peaks sellel isikul olema võimalik võtta otse ühendust enda elukohaliikmesriigi pädevate ametiasutustega ning lasta tuvastada tema sobilikkus suhtlusõiguse kasutamiseks ning tingimuste suhtes, mille alusel suhtlusõiguse andmist kaaluda, nii et tuvastamise tulemust oleks võimalik kasutada menetlustes selles liikmesriigis, kelle pädevuses on vastavalt määrusele asja arutamine. Sama teabe peaks esitama ka suhtlusõigust taotleva isiku elukohaliikmesriigi pädevad ametiasutused, kui sellise taotluse esitavad teise liikmesriigi ametiasutused, kelle pädevuses on vastavalt määrusele asja arutamine.

(48)Kuna vanemliku vastutuse asjades on oluline kiire tegutsemine, tuleks artiklite 64 ja 65 alusel esitatud taotlustele vastata kahe kuu jooksul.

(49)Kui liikmesriigi ametiasutus on vanemlikku vastutust käsitlevas asjas otsuse juba teinud või kaalub sellise otsuse tegemist ning selle täitmine peab toimuma teises liikmesriigis, võib ametiasutus taotleda, et selle teise liikmesriigi ametiasutused aitaksid otsust täita. See peaks kehtima näiteks otsuste puhul, millega antakse järelvalvega suhtlusõigus muus liikmesriigis kui suhtlusõiguse määranud ametiasutuse liikmesriik või millega kaasnevad kõrvalmeetmed, mille on kehtestanud selle liikmesriigi ametiasutused, kus otsust täitma hakatakse.

(50)Juhul kui liikmesriigi ametiasutus kaalub lapse paigutamist kasuperekonda või teises liikmesriigis asuvasse hooldeasutusse, tuleks enne sellist paigutamist korraldada mõlema liikmesriigi keskasutuste vaheline konsultatsioon. Lapse paigutamist kaaluv ametiasutus peaks enne paigutamise kinnitamist saama nõusoleku selle liikmesriigi pädevalt ametiasutuselt, kuhu laps paigutada tahetakse. Kuna paigutamine on sageli kiireloomuline meede, mis on vajalik lapse eemaldamiseks tema huve kahjustavast keskkonnast, on kiirus selliste otsuste puhul väga oluline. Konsulteerimise kiirendamiseks kehtestatakse käesoleva määrusega kõikehõlmavalt nõuded taotlusele ja tähtajale, mille jooksul liikmesriik, kuhu laps paigutada tahetakse, vastama peab. Nõusoleku andmist või sellest keeldumist käsitlevaid tingimusi reguleerivad siiski jätkuvalt taotluse saanud liikmesriigi õigusaktid.

(51)Lapse pikaajaline paigutamine välismaale peaks toimuma kooskõlas ELi põhiõiguste harta artikli 24 lõikega 3 (õigus säilitada vanematega isiklik kontakt) ning ÜRO lapse õiguse konventsiooni sätete, eelkõige artiklitega 8, 9 ja 20. Lahendusi otsides tuleks vajalikku tähelepanu pöörata soovitavale lapse üleskasvatamise järjepidevusele ja lapse etnilisele, usulisele, kultuurilisele ja keelelisele päritolule.

ê 2201/2003 põhjendus 26 (kohandatud)

(52)Komisjon peaks tegema avalikult kättesaadavaks ja ajakohastama liikmesriikide edastatud Ö teabe Õ kohtute ning edasikaebemenetluste Ö kohta Õ nimekirjad.

ê 2201/2003 põhjendus 27

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused 48 .

ò uus

(53)Selleks et tagada käesoleva määruse kohaselt otsuste, ametlike dokumentide ja kokkulepete tunnustamise või täitmisega seoses kasutatavate tõendite ajakohastamine, tuleks komisjonile anda ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu õigusakte käesoleva määruse I ja III lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Võrdse osalemise tagamiseks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel saab nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning eksperdid võivad alati osaleda delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega tegelevate komisjoni eksperdirühmade koosolekutel.

ê 2201/2003 põhjendus 28 (kohandatud)

Käesolev määrus asendab määrust (EÜ) nr 1347/2000, mis tunnistatakse seetõttu kehtetuks.

ê 2201/2003 põhjendus 29 (kohandatud)

(54)Käesoleva määruse nõuetekohaseks toimimiseks peaks komisjon selle kohaldamist kontrollima Ö hindama Õ ja tegema vajalikke muudatusettepanekuid.

ê 2201/2003 põhjendus 30 (kohandatud)

ð uus

(55)ð [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 41 lõike 1 kohaselt ning ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.] ï [Euroopa Liidu lepingule ja Ö Euroopa Liidu toimimise lepingule Õ Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolli Ö nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) Õ Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva artikli 3 Ö ja artikli 4a lõike 1 Õ kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

ê 2201/2003 põhjendus 31 (kohandatud)

(56)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule Ö Euroopa Liidu toimimise lepingule Õ lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli Ö nr 22 Õ artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seetõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

ê 2201/2003 põhjendus 32 (kohandatud)

ð uus

(57)Kuna ð erinevuste tõttu kohtualluvust ning otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevates siseriiklikes eeskirjades ï ei saa liikmesriigid käesoleva määruse eesmärke täielikult täita ning, ð vaid seda saaks määruse vahetu kohaldatavuse ja siduvuse tõttu ï paremini täita ühenduse Ö liidu Õ tasandil, võib ühendus Ö liit Õ võtta meetmeid kooskõlas Ö Euroopa Liidu Õ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.,

ê 2201/2003 põhjendus 33 (kohandatud)

Käesolevas määruses tunnustatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetest. Eeskätt püütakse sellega tagada lapse põhiõiguste austamist, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 24,

ê 2201/2003 (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmisi valdkondi käsitlevate tsiviilasjade suhtes igat liiki Ö kohtu- ja haldusasutustes Õ kohtutes:

a)abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine;

b)vanemliku vastutuse tekkimine, teostamine, piiramine või äravõtmine.

2. Artikli 1 lõikes b osutatud küsimused võivad käsitleda Ö hõlmavad Õ eelkõige järgmist:

a)eestkosteõigus ja suhtlusõigus;

b)eestkoste, hooldus ja samalaadsed institutsioonid instituudid;

c) sellise isiku või organi määramine ja ülesanded, kes vastutab lapse isiku või tema vara eest või esindab või abistab last;

d)lapse paigutamine kasuperekonda või hooldeasutusse;

e)meetmed lapse kaitseks, mis käsitlevad lapse vara haldamist, säilitamist või käsutamist.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:

a)põlvnemise tuvastamine või vaidlustamine;

b)lapsendamisotsused, lapsendamisega seotud ettevalmistavad meetmed või lapsendamise kehtetuks tunnistamine või tühistamine;

c)lapse nimi ja eesnimed;

d)emantsipatsioon;

e)ülalpidamiskohustused;

f)usaldusomand või pärimine;

g)laste poolt toime pandud kriminaalkuritegude tulemusel võetud meetmed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. mõiste „kohus” hõlmab Ö „ametiasutus“ tähendab Õ kõiki liikmesriikide Ö kohtu- või haldusasutusi Õ asutusi, mis on pädevad vastavalt artiklile 1 käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes;

2. mõiste „kohtunik“ tähendab kohtunikku või ametnikku, kellel on käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes kohtunikuga samaväärsed volitused;

3. mõiste „liikmesriik“ hõlmab Ö tähendab Õ kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani;

4. mõiste "kohtuotsus" Ö „otsus“ Õ tähendab lahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist, samuti Ö või Õ vanemlikku vastutust käsitlevat Ö liikmesriigi ametiasutuse dekreeti, korraldust või otsust Õ kohtuotsust, mille teeb liikmesriigi kohus, olenemata sellest, kuidas kohtuotsust võidakse nimetada, sealhulgas dekreediks, korralduseks või otsuseks;

5. mõiste „päritoluliikmesriik“ tähendab liikmesriiki, kus Ö tehti täitmisele pööratav otsus Õ on tehtud kohtuotsus, mis tuleb täitmisele pöörata;

6. mõiste „kohtuotsuse „otsuse täitmise liikmesriik“ tähendab liikmesriiki, kus taotletakse Ö otsuse Õ kohtuotsuse täitmisele pööramist;

ò uus

7. „laps“ tähendab alla 18 aasta vanust isikut;

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

78. mõiste „vanemlik vastutus“ tähendab kõiki lapse isiku või varaga seotud õigusi ja kohustusi, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule Ö otsusega Õ kohtuotsusega, seaduse alusel või õigusliku toimega kokkuleppe põhjal., Ö hõlmates seejuures Õ eestkosteõigust ja suhtlusõigust;

89. mõiste „vanemliku vastutuse kandja“ Ö tähendab isikut Õ on iga isik, kellel on lapse suhtes vanemlik vastutus;

910. mõiste „eestkosteõigus“ hõlmab Ö tähendab Õ lapse isiku eest hoolitsemisega seotud õigusi ja kohustusi, eeskätt õigust määrata lapse elukoht Ö , sealhulgas olukordade puhul, kus tulenevalt otsusest, seaduse alusel või õigusliku toimega kokkuleppe põhjal liikmesriigi õiguse alusel, kus laps alaliselt elab, ei saa üks vanemliku vastutuse kandja ilma teise vanemliku vastutuse kandja nõusolekuta otsustada lapse elukohta; Õ ;

1011. mõiste „suhtlusõigus“ hõlmab eeskätt Ö tähendab suhtlusõigust lapse suhtes, sealhulgas Õ õigust viia laps piiratud ajavahemikuks kohta, mis ei ole tema alaline elukoht;

1112. mõiste „ebaseaduslik äraviimine või kinnipidamine“ tähendab lapse äraviimist või kinnipidamist juhul, kui:

a) sellega rikutakse Ö otsusega Õ kohtuotsusega, seaduse alusel või õigusliku toimega kokkuleppe põhjal saadud eestkosteõigust liikmesriigi seaduse alusel, kus laps alaliselt elas vahetult enne äraviimist või kinnipidamist; ning

b) seda eestkosteõigust teostati tegelikult äraviimise või kinnipidamise ajal üksi või ühiselt või seda oleks teostatud, kui äraviimist või kinnipidamist ei oleks toimunud. Eestkosteõigust loetakse ühiselt teostatavaks, kui vastavalt kohtuotsusele või seaduse alusel ei saa üks vanemliku vastutuse kandja ilma teise vanemliku vastutuse kandja nõusolekuta otsustada lapse elukohta.

II PEATÜKK

KOHTUALLUVUS

1. JAGU

Abielulahutus, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamine

Artikkel 3

Üldine kohtualluvus

1. Abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu Ö ametiasutuste Õ alluvuses:

a) kelle territooriumil:

–on abikaasade alaline elukoht,

–oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või

–on kostja alaline elukoht,

–on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht, või

–on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist,

–on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kui seal on tema alaline asukoht;

b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel on „alalisel asukohal“ sama tähendus, mis Ühendkuningriigi ja Iirimaa õigussüsteemides.

Artikkel 4

Vastuhagi Vastustamine

Vastuhagi Vastustamise menetlemine on selle kohtu Ö ametiasutuse Õ alluvuses, kus on pooleli menetlus artikli 3 põhjal, kui vastuhagi kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Artikkel 5

Lahuselu muutmine abielulahutuseks

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, on see liikmesriigi Ö ametiasutus Õ kohus, kes on teinud lahuseluotsuse, pädev muutma seda otsust abielulahutuseks, kui kõnealuse liikmesriigi õigusaktid seda ette näevad.

Artikkel 76

Kohtualluvus muudel juhtudel

1. Kui liikmesriigi ükski Ö ametiasutus Õ kohus ei ole artiklite 3, 4 ja 5 kohaselt pädev, määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selle Ö liikmesriigi Õ riigi õigusaktide alusel.

Artikkel 6

Artiklite 3, 4 ja 5 kohane erandlik kohtualluvus

Ö 2. Lõiget 1 ei kohaldata kostja abikaasa Õ suhtes:

a) kelle alaline elukoht asub liikmesriigi territooriumil; või

b) kes on liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kelle alaline asukoht on ühes viimati nimetatud liikmesriikidest,

võib teises liikmesriigis kohtusse kaevata üksnes kooskõlas artiklitega 3, 4 ja 5.

23. Liikmesriigi kodanik, kelle alaline elukoht on teise liikmesriigi territooriumil, võib sellise kostja suhtes, kelle peamine elukoht ei ole liikmesriigis ja kes ei ole liikmesriigi kodanik või kelle alaline elukoht Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul ei ole ühes viimati nimetatud liikmesriikidest, tugineda oma peamise elukoha riigis kohaldatavatele kohtualluvuseeskirjadele samamoodi kui selle Ö liikmesriigi Õ riigi kodanikud.

2. JAGU

Vanemlik vastutus

Artikkel 87

Üldine kohtualluvus

1. Liikmesriigi kohtutel Ö ametiasutustel Õ on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. ð Kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, läheb pädevus üle uue alalise elukoha liikmesriigi ametiasutustele. ï

2. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artiklitest 9 8, 10 9 ja 12 10 ei tulene teisiti.

Artikkel 9 8

Lapse varasema alalise elukoha Ö Suhtlusõigusega seotud Õ jätkuv kohtualluvus

1. Kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, säilitavad lapse varasema alalise elukohariigi Ö ametiasutused Õ kohtud erandina artiklist 8 pädevuse kolme kuu jooksul pärast kolimist, et muuta kõnealuses liikmesriigis enne lapse kolimist tehtud Ö otsust Õ kohtuotsust suhtlusõiguse kohta, kui selle isiku alaline elukoht, kellele on vastavalt Ö otsusele Õ suhtlusõigust käsitlevale kohtuotsusele antud suhtlusõigus, on jätkuvalt lapse varasema alalise elukoha liikmesriigis.

2. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui lõikes 1 nimetatud suhtlusõiguse kasutaja on tunnustanud lapse uue alalise elukoha liikmesriigi Ö ametiasutuste Õ kohtute pädevust, osaledes sealsete Ö ametiasutuste Õ kohtute menetlustes nende pädevust vaidlustamata.

Artikkel 10 9

Kohtualluvus lapseröövi korral

Lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnipidamise korral säilitavad selle liikmesriigi Ö ametiasutused Õ kohtud, kus oli lapse alaline elukoht vahetult enne äraviimist või kinnipidamist, oma pädevuse, kuni laps on saanud alalise elukoha teises liikmesriigis ja

a) iga isik, institutsioon või muu organ, kellel on eestkosteõigus, on nõustunud äraviimise või kinnipidamisega;

või

b) laps on elanud kõnealuses teises liikmesriigis vähemalt ühe aasta pärast seda, kui isik, institutsioon või muu organ, kellel on eestkosteõigus, on saanud või peaks olema saanud teada lapse asukoha ning laps on oma uues keskkonnas kohanenud ja vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

i) ühe aasta jooksul pärast seda, kui eestkosteõiguse kasutaja on saanud või peaks olema saanud teada lapse asukoha, ei ole esitatud tagasitoomise taotlust pädevatele asutustele liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinni peetakse;

ii) eestkosteõiguse kasutaja esitatud tagasitoomistaotlus on tühistatud ja punktis alapunktis i) sätestatud ajavahemiku jooksul ei ole esitatud uut taotlust;

ò uus

iii) eestkosteõiguse kasutaja esitatud tagasitoomistaotlus lükati tagasi muudel põhjustel kui 1980. aasta Haagi konventsiooni artiklis 13 esitatud põhjused;

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

iii iv) läbivaatamisel olev kohtuasi liikmesriigis, kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist alaliselt elas, on lõpetatud vastavalt artikli 26 lõike 3 teisele lõigule 11 lõikele 7;

iv v) selle liikmesriigi ametiasutustes kohtutes, kus laps alaliselt elas vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist, on tehtud eestkostet käsitlev Ö otsus Õ kohtuotsus, mis ei hõlma lapse tagasitoomist.

Artikkel 12 10

Lepinguline kohtualluvus Ö Kohtualluvuse valik kaasnevate ja eraldi menetluste puhul Õ

1. Liikmesriigi kohtutel, kellel on Ö tulenevalt artiklist Õ artikli 3 tõttu pädevus lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise taotluse suhtes, on pädevus kõigi selle taotlusega seotud vanemlikku vastutust käsitlevates küsimustes juhul, kui Ö täidetud on järgmised tingimused Õ :

a) vähemalt ühel abikaasadest on lapse ees vanemlik vastutus; ning

b) abikaasad ja vanemliku vastutuse kandjad on ð hiljemalt ï kohtusse pöördumise ajal, ð või kui selle liikmesriigi õigus seda võimaldab, kõnealuste menetluste ajal ï , sõnaselgelt või muul viisil ühehäälselt kohtute pädevust tunnistanud, ning

Ö c) pädevus on lapse huvides. Õ

2. Lõikega 1 ette nähtud kohtualluvus lakkab niipea, kui:

a) abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus on jõustunud; Ö või Õ

b) punktis a nimetatud kuupäeval pooleli olevate vanemliku vastutusega seotud menetluste puhul jõustub nendes menetlustes tehtud otsus; Ö vanemliku vastutusega seotud menetlustes tehtud otsus jõustub, juhul kui kõnealused menetlused on veel pooleli kuupäeval kui punktis a viidatud otsus jõustus Õ; Ö või Õ

c) punktides a ja b nimetatud menetlused on lõppenud mõnel muul põhjusel.

3. Liikmesriigi kohtutel on seoses vanemliku vastutusega pädevus lõikes 1 nimetamata menetlustes juhul, Ö kui on täidetud järgmised tingimused Õ :

a) lapsel on oluline side selle liikmesriigiga, eeskätt seetõttu, et üks vanemliku vastutuse kandjatest elab alaliselt selles liikmesriigis või et laps on selle liikmesriigi kodanik; ning

b) kõik menetluse osapooled on ð hiljemalt ï kohtusse pöördumise ajal, ð või kui selle liikmesriigi õigus seda võimaldab, kõnealuste menetluste ajal ï , sõnaselgelt või muul viisil ühehäälselt kohtute pädevust tunnistanud, ning

Ö c) pädevus on lapse huvides. Õ

ò uus

4. Lõikega 3 ette nähtud kohtualluvus lakkab niipea, kui menetluses on tehtud lõplik otsus.

5. Kui kõik vanemliku vastutusega seotud menetluse osapooled nõustuvad menetluse ajal lõikes 1 või 3 viidatud pädevusega, kantakse osapoolte kokkulepe kohtus protokolli kooskõlas kohtu liikmesriigi õigusega.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

46. Kui lapse alaline elukoht on kolmanda riigi territooriumil, mis ei ole 19. oktoobri 1996. aasta vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva Haagi konventsiooni Ö (1996. aasta Haagi konventsioon) Õ lepinguosaline, loetakse kohtualluvust käesoleva artikli alusel lapse huvides olevaks, eriti juhul, kui osutub, et kõnealuses kolmandas riigis ei saa menetlust korraldada.

Artikkel 1311

Lapse kohalviibimisel põhinev kohtualluvus

1. Kui lapse alalist elukohta ei saa kindlaks teha ja kohtualluvust määrata artikli 12 10 alusel, on pädevad selle liikmesriigi Ö ametiasutused Õ kohtud, kus laps viibib.

2. Lõiget 1 kohaldatakse samuti pagulaste laste või rahvusvaheliselt ümber asustatud laste suhtes nende riigis toimuvate rahutuste tõttu.

Artikkel 20 12

Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

1. Edasilükkamatutel juhtudel ei takista käesoleva määruse sätted ð on pädevad võtma lapse või vara suhtes ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid selle ï liikmesriigi Ö ametiasutused Õ, kohtuid ð kus asub laps või lapsele kuuluv vara ï . võtmast selles riigis viibivate isikute ja seal asuva vara suhtes selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmed, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, isegi kui käesoleva määruse alusel on asja sisuliselt arutama pädev mõne teise liikmesriigi kohus.

ò uus

Niivõrd kui lapse huvide kaitse seda nõuab, peaks kaitsemeetmeid võtnud ametiasutus teavitama otse või vastavalt artiklile 60 määratud keskasutuse kaudu selle liikmesriigi ametiasutust, kelle pädevuses on käesoleva määrusega seotud asja sisuline arutamine.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

2. Lõikes 1 osutatud Ö Lõike 1 alusel Õ võetud Ö meetmete kohaldamine lõpetatakse Õ kohe meetmeid ei kohaldata enam, kui liikmesriigi Ö ametiasutus Õ kohus, kelle pädevuses on vastavalt käesolevale määrusele asja sisuline arutamine, on võtnud meetmed, mida ta sobivaks peab.

Artikkel 14 13

Kohtualluvus Pädevus muudel juhtudel

Kui liikmesriigi ükski Ö ametiasutus Õ kohus ei ole artiklite 8-13 7-11 kohaselt pädev, määratakse kohtualluvus pädevus igas liikmesriigis kindlaks selle Ö liikmesriigi Õ riigi õigusaktide alusel.

Artikkel 15 14

Kohtuasja üleviimine kohtusse Ö liikmesriiki Õ , kus on asja arutamiseks paremad võimalused

1. Erandina võivad selle liikmesriigi Ö ametiasutused Õ kohtud, kelle kohtualluvuses pädevuses on asja sisuline arutamine, kui nad leiavad, et teise liikmesriigi Ö ametiasutuses Õ kohtus, millega lapsel on eriline side, oleks asja või selle konkreetse osa arutamiseks paremad võimalused ja kui see on lapse parimates huvides:

a) peatada kõnealuse menetluse või selle osa ja kutsuda osapooli esitama taotlust kõnealuse teise liikmesriigi Ö pädevale ametiasutusele Õ kohtule vastavalt lõikele 4; või

b) taotleda, et teise liikmesriigi Ö pädev ametiasutus Õ kohus saaks pädevuse vastavalt lõikele 5.

2. Lõiget 1 kohaldatakse:

a) ühe osapoole taotluse alusel või

b) Ö ametiasutuse Õ kohtu omal algatusel või

c) teise liikmesriigi Ö ametiasutuse Õ kohtu taotluse põhjal, millega lapsel on eriline side vastavalt lõikele 3.

Ö Ametiasutuse Õ Kohtu omal algatusel või teise liikmesriigi Ö ametiasutuse Õ kohtu taotluse põhjal toimunud üleviimisega peab nõustuma vähemalt üks osapool.

3. Lapsel loetakse olevat lõikes 1 Ö viidatud Õ nimetatud eriline side liikmesriigiga, kui see liikmesriik:

a) on saanud lapse alaliseks elukohaks pärast lõikes 1 nimetatud kohtusse Ö ametiasutusse Õ pöördumist või

b) on lapse varasem alaline elukoht või

c) on andnud lapsele kodakondsuse või

d) on vanemliku vastutuse kandja alaline elukoht või

e) on koht, kus asub lapse vara, kui kohtuasi käsitleb lapse kaitseks võetavaid meetmeid, mis on seotud tema vara haldamise, säilitamise või käsutamisega.

4. Asja sisuliseks arutamiseks pädev liikmesriigi Ö ametiasutus Õ kohus kehtestab tähtaja, mille jooksul tuleb vastavalt lõikele 1 pöörduda kõnealuse teise liikmesriigi Ö ametiasutustesse Õ kohtutesse.

Kui selleks ajaks Ö tähtaja jooksul Õ ei ole Ö ametiasutustesse Õ kohtutesse pöördutud, jätkab Ö ametiasutus Õ kohus, kuhu pöörduti, pädevuse teostamist vastavalt artiklitele 8-14 7-11 ja artiklile 13.

5. Juhul, kui see on kohtuasja juhtumi konkreetsete asjaolude tõttu lapse parimates huvides, võivad kõnealuse teise liikmesriigi Ö ametiasutused Õ kohtud võtta pädevuse kuue nädala jooksul pärast Ö taotluse esitamist Õ nende poole pöördumist vastavalt lõike 1 punktile a või b. Sel juhul loobub Ö ametiasutus Õ kohus, kuhu esimesena pöörduti, pädevusest. Muul juhul jätkab Ö ametiasutus Õ kohus, kuhu esimesena pöörduti, pädevuse teostamist vastavalt artiklitele 8-14 7–11 ja artiklile 13.

6. Käesoleva artikli eesmärgil teevad Ö ametiasutused Õ kohtud koostööd kas otseselt või siis vastavalt artiklile 53 60 määratud keskasutuste ð või tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu ï kaudu.

3. JAGU

Ühissätted

Artikkel 16 15

Kohtusse pöördumine

1. Kohtusse pöördumine loetakse toimunuks:

a) kui kohtule on esitatud menetluste algatamist käsitlev või samaväärne dokument, juhul kui hageja ei ole seejärel jätnud astumata samme, et teavitada kostjat hagist; või

b) kui dokument tuli enne kohtule esitamist kätte toimetada, siis hetkel, mil kätteandmiseks kohustatud asutus selle kätte sai, juhul, kui hageja ei ole seejärel jätnud astumata samme, mis on dokumendi kohtule esitamiseks ette nähtud.

ò uus

Artikkel 16

Muud küsimused

Kui liikmesriigi ametiasutuses toimuva menetluse tulemus sõltub käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva muu küsimuse lahendamisest, võib osutatud ametiasutus selle küsimuse lahendada.

ê 2201/2003 (kohandatud)

Artikkel 17

Kohtualluvuse Pädevuse kontrollimine

Kui liikmesriigi kohtule Ö ametiasutuse Õ esitatud hagi käsitleb asja poole on pöördutud asjas, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema alluvuses pädevuses ning mis on selle määruse põhjal mõne teise liikmesriigi kohtu Ö ametiasutuse Õ alluvuses pädevuses, teatab ta omal algatusel, et asi ei allu sellele kohtule tal ei ole selles asjas pädevust.

Artikkel 18

Arvessevõetavuse Vastuvõetavuse kontrollimine

1. Kui kostja, kelle peamine elukoht ei ole liikmesriigis, kus hagi on esitatud Ö menetlus algatati Õ, ei ilmu kohtusse, peatab pädev kohus menetluse nii kauaks, kuni on tõestatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokument kätte saada küllalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõestatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.

2. Kui menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument tuli vastavalt sellele määrusele edastada ühest liikmesriigist teise, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 sätete asemel määruse (EÜ) nr 1348/2000 1393/2007 artiklit 19sätteid.

3. Kui menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokument tuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmist käsitleva 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni kohaselt toimetada välismaale ning kui määruse Ö määrust Õ (EÜ) nr 1348/2000 1393/2007 sätteid ei saa kohaldada, kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 15.

Artikkel 19

Menetluses olev kohtuasi ja sellega seotud menetlused

1. Kui erinevate liikmesriikide kohtutes algatatakse ühtede ja samade asjaosaliste vaheline lahutus-, lahuselu- või vanemliku vastutuse menetlus, peatab kohus Ö ametiasutus Õ, kellele hagi on esitatud kelle poole pöördutakse hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu Ö ametiasutuse Õ pädevus, kellele hagi on esitatud kelle poole pöörduti esimesena.

2. Kui erinevate liikmesriikide kohtutes Ö ametiasutustes Õ algatatakse ühe ja sama lapse suhtes ühe ja sama alusega hagide põhjal ühel ja samal alusel vanemlikku vastutust käsitlev menetlus, peatab kohus Ö ametiasutus Õ, kellele hagi on esitatud kelle poole pöörduti hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu Ö ametiasutuse Õ pädevus, kellele hagi on esitatud kelle poole pöörduti esimesena.

3. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu Ö ametiasutuse Õ pädevus, kellele hagi on esitatud kelle poole pöörduti esimesena, loobub kohus Ö ametiasutus Õ, kellele hagi on esitatud kelle poole pöörduti hiljem, pädevusest esimese kohtu Ö ametiasutuse Õ kasuks.

Sel juhul võib pool, Ö kes algatas menetluse Õ esitas asjakohase hagi kohtule Ö ametiasutuses Õ, kellele hagi on esitatud kelle poole pöörduti hiljem, esitada kõnealuse hagi kohtule Ö algatada menetluse ametiasutuses Õ, kellele hagi on esitatud kelle poole pöörduti esimesena.

ò uus

Artikkel 20

Lapse õigus oma arvamust avaldada

Käesoleva peatüki 2. jao alusel pädevust teostades tagavad liikmesriigi ametiasutused, et lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, antakse tegelik ja tõhus võimalus neid seisukohti menetluse käigus avaldada.

Ametiasutus kaalub lapse seisukohti nõuetekohaselt, võttes arvesse tema vanust ja küpsust, ning toob oma kaalutlused otsuses välja.

ê 2201/2003 (kohandatud)

III PEATÜKK

Ö LAPSERÖÖV Õ

Artikkel 11 21

Lapse tagasitoomine Ö Haagi konventsiooni alusel Õ

1. Kui isik, institutsioon või muu organ, kellel on eestkosteõigus Ö kes väidab, et eestkosteõigust on rikutud Õ, taotleb liikmesriigi pädevatelt asutustelt Ö kohtult Õ kohtuotsuse Ö lahendi Õ tegemist lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise Haagi konventsiooni (edaspidi “1980. aasta Haagi konventsioon”“) alusel, et saavutada lapse tagasitoomist, kes on ebaseaduslikult ära viidud või kinni peetud liikmesriigis, mis ei ole see liikmesriik, kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist alaliselt elas, kohaldatakse lõikeid 2–8 artikleid 22–26.

ò uus

Artikkel 22

Siseriikliku pädevuse koondamine

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 21 osutatud lapse tagasitoomise taotluste lahendamise pädevus on koondatud piiratud arvu kohtute kätte. Iga liikmesriik edastab nende kohtute loetelu komisjonile artikli 81 alusel.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 23

Ö Kiirmenetlus ja vahendamine Õ

31. Kohus, kellele on esitatud Ö artiklis 21 osutatud Õ lapse tagasitoomise taotlus lõikes 1 nimetatud viisil lapse tagasitoomise taotlus, tegutseb taotluse menetlemisel kiiresti, kasutades kõige kiiremat siseriiklikus õiguses sätestatud korda.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, teeb ð iga kohtuaste ï kohus otsuse hiljemalt kuus nädalat pärast taotluse või ð edasikaebuse ï esitamist, kui see ei ole erandlike asjaolude tõttu võimatu.

ò uus

2. Kohus teeb menetluse käigus nii kiiresti kui võimalik kindlaks, kas pooled soovivad vahendamist, et jõuda lapse huvidest lähtudes kokkuleppele, tingimusel et see ei põhjusta menetluses põhjendamatut viivitust.

ê 2201/2003 (kohandatud)

Artikkel 24

Ö Lapse ärakuulamine lapse tagasitoomisel Haagi konventsiooni alusel Õ

2. 1980. aasta Haagi konventsiooni artiklite 12 ja 13 kohaldamisel tagatakse tagab Ö kohus Õ, et lapsele antakse menetluse käigus võimalus Ö esitada oma seisukohad vastavalt käesoleva määruse artiklile 20 Õ saada ära kuulatud, kui see ei osutu lapse vanust või küpsusastet arvestades sobimatuks.

Artikkel 25

Ö Lapse tagasitoomise kord Õ

41. Kohus ei saa keelduda lapse tagasitoomisest 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13b esimese lõigu punkti b alusel, kui ta on kindlaks teinud, et lapse kaitseks pärast tema tagasitoomist on tehtud piisavad korraldused.

ò uus

Sellel eesmärgil kohus:

a) teeb koostööd selle liikmesriigi ametiasutustega, kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist alaliselt elas, kas otse, keskasutuste kaudu või tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu, ning

b) võtab käesoleva määruse artikli 12 alusel vajadusel ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid.

ê 2201/2003 (kohandatud)

52. Kohus võib ei saa lapse tagasitoomisest keelduda Ö üksnes juhul Õ, kui lapse tagasitoomist taotlenud isikule ei ole on antud võimalus olla ära kuulatud võimalust ära kuulatud saada.

ò uus

3. Kohus võib tunnistada lapse tagasitoomise otsuse ajutiselt täitmisele pööratavaks, hoolimata selle võimalikust vaidlustamisest, isegi siis, kui liikmesriigi õiguses ei ole niisugust ajutist täitmist ette nähtud.

4. Lapse tagasitoomist nõudvat või lapse tagasitoomisest keeldumise otsust saab vaidlustada ainult üks kord.

5. Artikli 32 lõige 4 kuulub kohaldamisele sellise lapse tagasitoomist nõudva otsuse suhtes, mis on tehtud 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel.

ê 2201/2003 (kohandatud)

Artikkel 26

Ö Lapse tagasitoomisest keeldumine Haagi konventsiooni alusel Õ

ò uus

1. Lapse tagasitoomisest keeldumise otsuses tuleb kohtul täpselt välja tuua 1980. aasta Haagi konventsiooni see artikkel või need artiklid, millel keeldumine põhineb.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

62. Kui kohus on teinud tagasitoomisest keeldumise otsuse Ö Kui lapse tagasitoomisest keeldumise otsus on tehtud Õ 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 kohaselt, peab kohus viivitamatult otse, või oma keskasutuse ð või tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ï kaudu edastama tagasitoomisest keeldumise Ö selle Õ otsuse ja kõigi Ö muude Õ asjakohaste dokumentide koopiad, eeskätt kohtuistungi protokolli ärakirja, siseriikliku õigusega määratud pädevale kohtule või keskasutusele liikmesriigis, kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist alaliselt elas.

ð Otsusele lisatakse artikli 69 kohaselt tõlge selle liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle liikmesriigi ametlikest keeltest või mis tahes muusse keelde, millega liikmesriik sõnaselgelt nõustub. ï Kohus peab Kkõik nimetatud Ö need Õ dokumendid saama Ö tuleb pädevale kohtule edastada Õ ühe kuu jooksul pärast Ö lapse Õ tagasitoomisest keeldumise otsuse kuupäeva.

73. Kui üks osapooltest ei ole on juba pöördunud kohtusse liikmesriigis, kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist alaliselt elas, peab lõikes 6 Ö 2 Õ nimetatud teabe Ö dokumendid Õ saanud kohus või keskasutus sellest Ö teabest Õ osapooltele teatama ja kutsuma neid Ö pooli Õ vastavalt siseriiklikule õigusele esitama kohtule oma seisukoht kolme kuu jooksul alates teatamise kuupäevast, et kohus saaks lapse eestkosteõiguse küsimuse läbi vaadata.

Ilma et see piiraks käesolevas määruses sisalduvate kohtualluvust Ö pädevust Õ käsitlevate eeskirjade kohaldamist, lõpetab kohus menetluse, kui talle pole tähtajaks seisukohti esitatud.

84. ð Kui lõikes 3 osutatud kohus saab seisukohad ettenähtud tähtaja jooksul või kui eestkosteõigust käsitlev menetlus on selles liikmesriigis juba alanud, kaalub kohus eestkosteõiguse küsimust, võttes arvesse lapse parimaid huve ning lapse tagasitoomisest keeldumise otsuse põhjendusi ja otsuse aluseks olnud tõendeid ï 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 kohasest alusel tagasitoomisest keeldumise otsusest olenemata

Ö Iga esimeses lõigus osutatud menetluses tehtud eestkosteõigust käsitlev otsus, millega nõutakse Õ lapse tagasitoomist 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 kohasest tagasitoomisest keeldumise otsusest olenemata on iga hilisem lapse tagasitoomist nõudev otsus, mille teeb vastavalt käesolevale määrusele pädev kohus, on täitmisele pööratav Ö kõigis teistes liikmesriikides Õ lapse tagasitoomise tagamiseks, Ö olenemata varasemast 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 kohasest lapse tagasitoomisest keeldumise otsusest Õ vastavalt III peatüki 4. jaotisele lapse tagasitoomise tagamiseks.

IV PEATÜKK

TUNNUSTAMINE JA TÄITMISELE PÖÖRAMINE

1. JAGU

Tunnustamine

Artikkel 21 27

Kohtuotsuse Ö otsuse Õ tunnustamine

1. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust Ö otsust Õ tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.

2. Eelkõige, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei nõuta erimenetluse järgimist liikmesriigi perekonnaseisuregistrite ajakohastamise puhul, mille aluseks on abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev Ö otsus Õ kohtuotsus, mis on tehtud teises liikmesriigis ja mida ei ole selle liikmesriigi õiguse kohaselt võimalik edasi kaevata.

3. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki 4. jao kohaldamist, võib iIga huvitatud osapool võib käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korras taotleda otsust artiklites 37 ja 38 osutatud tunnustamisest keeldumise aluste puudumise kohta, et kohtuotsust tunnustataks või ei tunnustataks. ð Käesoleva peatüki 3. jao 2. alajagu kohaldatakse vastavalt. ï

Sellise kohtu kohalik pädevus, mis on kantud nimekirja, mille iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68, määratakse selle liikmesriigi siseriikliku õigusega, kus algatatakse tunnustamise või mittetunnustamise menetlus.

4. Kui kohtuotsuse Ö otsuse Õ tunnustamise küsimus tõstatatakse liikmesriigi kohtus Ö ametiasutuses Õ arutatava asja käigus, võib kõnealune kohus Ö ametiasutus Õ selle küsimuse otsustada.

ê 2201/2003 (kohandatud)

Artikkel 37 28

Ö Tunnustamise taotlemisel esitatavad Õ dokumendid

1. Kohtuotsuse tunnustamist taotlev või vaidlustav või selle täitmisotsust Pool, Ö kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud otsusele Õ, esitab Ö järgmised dokumendid Õ:

a) kohtuotsuse Ö otsuse Õ koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning

b) artikli 53 39 Ö kohaselt väljastatud Õ Ö nõuetekohase Õ osutatud tõendi.

2. Kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, esitab tunnustamist või täitmisotsust taotlev pool lisaks sellele:

a) sellise dokumendi originaali või tõestatud koopia, mis tõendab menetluse algatamist käsitleva või samaväärse dokumendi kättetoimetamist ilmumata jätnud poolele

või

b) mis tahes dokumendi, mis osutab, et kostja on kohtuotsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud.

ò uus

2. Ametiasutus, kelle menetluses teises liikmesriigis tehtud otsusele tuginetakse, võib vajaduse korral nõuda poolelt, kes otsusele tugineb, et ta esitaks artikli 69 kohaselt lõike 1 punktis b osutatud tõendi asjakohase sisu tõlke või transliteratsiooni.

Ametiasutus võib nõuda, et pool esitaks tõendi asjaomase sisu tõlke asemel otsuse tõlke, üksnes siis, kui tal ei ole võimalik selle tõlketa asja menetleda.

ê 2201/2003 (kohandatud)

Artikkel 27 29

Menetluse peatamine

1. Selle liikmesriigi kohus, Ö Ametiasutus Õ, kus Ö tuginetakse Õ taotletakse teises liikmesriigis tehtud Ö otsusele Õ kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse Ö täielikult või osaliselt Õ peatada Ö järgmistel juhtudel Õ , kui kohtuotsus on tavalises korras edasi kaevatud.

a) kui kohtuotsus Ö otsus Õ on tavalises korras edasi kaevatud Ö on selle päritoluliikmesriigis vaidlustatud; Õ

ò uus

b) taotletakse otsust, mille kohaselt puuduvad artiklites 37 ja 38 osutatud tunnustamisest keeldumise põhjused või otsust, mille kohaselt tuleb tunnustamisest keelduda ühel neist põhjustest; või

c) vanemlikku vastutust käsitleva otsuse korral, kui liikmesriigis, kellel on käesoleva määruse alusel pädevus asjas pädevus, on samas küsimuses pooleli menetlus otsuse muutmiseks või uue otsuse tegemiseks.

ê 2201/2003 (kohandatud)

2. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse Iirimaal või Ühendkuningriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsuste täitmine on otsuse teinud liikmesriigis kaebuse tõttu peatatud.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

2. JAGU

Täitmisotsuse taotlus ð TÄITMINE ï

Artikkel 28 30

Täitmisele pööratavad kohtuotsused Ö otsused Õ

1. Lapse suhtes vanemlikku vastutuset Ö küsimuses Õ käsitlevat Ö otsust Õ kohtuotsust, mis on tehtud liikmesriigis ja on selles liikmesriigis täitmisele pööratav ning kätte antud, on Ö täitmisele pööratav Õ täidetakse teises liikmesriigis Ö teistes liikmesriikides Õ, siis, kui see on huvitatud poole taotlusel kuulutatud seal täitmisele pööratavaks ð ilma et oleks vaja seda uuesti täidetavaks tunnistada. ï

2. Ühendkuningriigis täidetakse sellist kohtuotsust Inglismaal ja Walesis, Šotimaal või Põhja-Iirimaal ainult siis, kui see on huvitatud poole taotlusel registreeritud täitmiseks Ühendkuningriigi vastavas osas.

2. Isegi kui siseriiklik õigus ei näe ette suhtlusõigust andva kohtuotsuse täitmist seaduse alusel, Ö Suhtlusõigust andva otsuse Õ Ö teises liikmesriigis täitmisele pööramiseks Õ võib otsuse teinud kohus kuulutada, et kohtuotsus otsus on kõigist kaebustest olenemata Ö esialgselt Õ täitmisele pööratav, Ö isegi kui siseriiklik õigust sellist esialgset täitmisele pööramist ette ei näe Õ.

Artikkel 30 31

Menetluskord

1. Taotluse esitamise Ö Teises liikmesriigis tehtud otsuste täitmise Õ menetlust reguleerib ð osas, milles seda ei reguleeri käesolev määrus, ï selle liikmesriigi õigus, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse. ð Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, kuulub otsus, mida tuleb täita täitmise liikmesriigis, täitmisele samadel tingimustel nagu otsus, mis on tehtud otsuse täitmise liikmesriigis. ï

ò uus

2. Poolel, kes soovib teises liikmesriigis tehtud otsuse täitmist, ei pea olema otsuse täitmise liikmesriigis postiaadressi.

Sellel poolel peab otsuse täitmise liikmesriigis olema volitatud esindaja üksnes siis, kui sellise esindaja olemasolu on kohustuslik, sõltumata poolte kodakondsusest või asu- või elukohast.

ê 2201/2003

2. Taotleja peab esitama kättetoimetamisaadressi selle kohtu tööpiirkonnas, kellele taotlus esitatakse. Kui kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigus sellise aadressi esitamist siiski ette ei näe, määrab taotleja endale esindaja kohtuprotsessis.

3. Taotlusele lisatakse artiklites 37 ja 39 nimetatud dokumendid.

ò uus

Artikkel 32

Pädevad kohtud ja täitmismenetlus

1. Otsuse täitmise avaldus tuleb esitada kohtule, kes on täitmise liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel pädev otsust täitma. Iga liikmesriik edastab nende kohtute loetelu komisjonile artikli 81 alusel.

2. Kohus võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada otsuste täitmine, sealhulgas:

a) nõuab konkreetsete täitemeetmete kohaldamist;

b) vajadusel kohandab otsust vastavalt artiklile 33;

c) annab kohtutäiturile juhiseid;

3. Tunnustamisest või täitmisest keeldumise aluseid selles etapis ei analüüsita, välja arvatud juhul, kui artikli 39 või 41 alusel on esitatud avaldus tunnustamisest või täitmisest keeldumiseks.

4. Kui otsust ei ole täitmismenetluse algatamisest kuue nädala jooksul täitmisele pööratud, teatab otsuse täitmise liikmesriigi kohus sellest asjaolust ja selle põhjustest päritoluliikmesriigi keskasutusele, kes täitmisavalduse esitas, või täitmisavalduse esitajale, kui menetlus algatati ilma keskasutuse abita.

ê 2201/2003 (kohandatud)

Artikkel 48 33

Suhtlusõiguse kasutamise tegutsemiskord Ö Otsuse kohandamine Õ

ò uus

1. Vajaduse korral võivad otsuse täitmise liikmesriigi kohtud täpsustada vajalikke täitmisega seotud üksikasju ja teha otsuse täitmiseks nõutavaid mis tahes kohandusi, tingimusel et otsuse olulisi osi järgitakse.

ê 2201/2003 (kohandatud)

1. Ö Eelkõige Õ võivad Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi kohtud võivad sätestada tegutsemiskorra suhtlusõiguse kasutamise korraldamiseks, kui Ö otsuses Õ kohtuotsuses, mille teevad liikmesriigi Ö ametiasutused Õ kohtud, kelle kohtualluvuses pädevuses on asja sisuline arutamine, ei ole vajaliku korraldust tehtud või ei ole piisavalt tehtud ning juhul, kui selle kohtuotsuse olulisi osi respekteeritakse.

2. Lõikele 1 Teise lõigu kohaselt ette nähtud tegutsemiskorra kohaldamine lõpeb hilisema kohtuotsuse Ö otsuse Õ kohaselt, mille teevad liikmesriigi kohtud, kelle kohtualluvuses on asja sisuline arutamine.

ò uus

2. Kui otsuses sisaldub meede või nõue, mida otsuse täitmise liikmesriigi õiguses ei reguleerita, kohandavad selle liikmesriigi kohtud seda meedet või nõuet sedavõrd kui võimalik kõnealuse liikmesriigi õiguses ette nähtud meetme või nõudega, millel on sarnane mõju ja millega soovitakse saavutada samu eesmärke ja kaitsta samu huve.

Niisugune kohandamine ei või endaga kaasa tuua tagajärgi, mis on ulatuslikumad kui päritoluliikmesriigi õiguses ette nähtud tagajärjed.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 45 34

Dokumendid, Ö mis tuleb koos täitmisavaldusega esitada Õ

1. Kohtuotsuse Pool, kes taotleb Ö liikmesriigis Õ Ö teises liikmesriigis tehtud Õ otsuse täitmist, taotlev osapool peab esitama Ö järgmised dokumendid Õ:

a) kohtuotsuse Ö otsuse Õ koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning

b) artikli 41 lõikes 1 või artikli 42 lõikes 1 osutatud Ö nõuetekohase Õ tõendi, ð mis on väljastatud artikli 53 kohaselt ja mis tõendab, et otsus on täitmisele pööratav, ning milles on vastav väljavõte otsusest, kus on välja toodud täitmisele pööramine kohustus ï.

2. Käesoleva artikli kohaldamiseks:

–- peab artikli 41 lõikes 1 osutatud tõendiga kaasas olema suhtlusõiguse kasutamise korraldust käsitleva punkti 12 tõlge,

–- peab artikli 42 lõikes 1 osutatud tõendiga kaasas olema lapse tagasitoomise tagamiseks võetud meetmete rakendamise korda käsitleva punkti 14 tõlge.

Tõlge peab olema kohtuotsuse täitmise liikmesriigi riigikeeles või ühes selle riigikeeltest või muus keeles, mida kohtuotsuse täitmise liikmesriik sõnaselgelt tunnustab. Tõlke tõestab selleks mõnes liikmesriigis õigustatud isik.

ò uus

2. Kohus võib vajaduse korral nõuda avalduse esitajalt, et ta esitaks artikli 60 kohaselt tõendi, kus on välja toodud täitmisele pööramise kohustus, asjakohase sisu tõlke või transliteratsiooni.

3. Kohus võib nõuda, et avalduse esitaja esitaks otsuse tõlke, üksnes juhul, kui tal ei ole ilma sellise tõlketa võimalik menetlust jätkata.

Artikkel 35

Tõendi ja otsuse esitamine

1. Kui esitatakse taotlus teises liikmesriigis tehtud otsuse täitmisele pööramiseks, toimetatakse artikli 53 kohaselt väljastatud tõend kätte isikule, kelle suhtes täitemenetlust enne esialgse täitemeetme võtmist sooviti algatada. Tõendile lisatakse otsus, kui seda ei ole veel kõnealusele isikule kätte toimetatud.

2. Kui isik, kelle suhtes täitemenetlust soovitakse läbi viia, elab alaliselt muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, võib ta taotleda täitemenetluse vaidlustamiseks otsuse tõlget, kui otsus ei ole tehtud või kui sellele lisatud dokumendid ei ole ühes järgmistest keeltest:

a) keel, millest ta aru saab; või

b) selle liikmesriigi ametlik keel, kus ta alaliselt elab, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis selle piirkonna ametlik keel või keeled, kus isik alaliselt elab;

Kui esimese lõigu alusel taotletakse tõlget, ei või võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed seni, kuni isikule, kelle suhtes täitemenetlust soovitakse läbi viia, esitatakse tõlge.

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui otsus on esimeses lõigus viidatud keeltest ühes keeles juba isikule, kelle suhtes soovitakse täitementlust läbi viia, kätte toimetatud.

3. Käesolev artikkel ei kuulu kohaldamisele ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete rakendamise suhtes.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 36

Ö Täitemenetluse peatamine Õ

Ö 1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, peatab otsuse täitmise liikmesriigi kohus menetluse selle isiku taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse Õ, ð kui otsuse täidetavus päritoluliikmesriigis peatatakse. ï

ò uus

2. Otsuse täitmise liikmesriigi kohus võib selle isiku taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, täitemenetluse peatada, kui täitemenetlus seaks niisuguste ajutiste asjaolude tõttu nagu lapse haigus lapse huvid tõsisesse ohtu. Täitemenetlus taastatakse niipea, kui takistust enam ei ole.

ê 2201/2003 (kohandatud)

3. JAGU

Ö TUNNUSTAMISEST VÕI TÄITMISEST KEELDUMINE Õ

1. A L A J A G U

Ö T U N N U S T A M I S E S T K E E L D U M I N E Õ

Artikkel 22 37

Mittetunnustamise põhjused Ö abieluasjades Õ

Ö Huvitatud isiku taotlusel keeldutakse Õ abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevat kohtuotsust Ö otsust Õ tunnustamast: ei tunnustata:

a) kui selline tunnustamine on oluliselt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist; Ö või Õ

b) kui see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole edastatud kostjale vastustajale küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et kostja vastustaja on kohtuotsuse Ö otsuse Õ selgesõnaliselt heaks kiitnud; Ö või Õ

c) kui see on vastuolus kohtuotsusega Ö otsusega Õ , mis on tehtud nendesamade asjaosaliste vahelise menetluse käigus selles liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist; või

d) kui see on vastuolus varasema Ö otsusega Õ kohtuotsusega, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis nendesamade asjaosaliste vahel, tingimusel et varasem Ö otsus Õ kohtuotsus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus seda taotletakse.

Artikkel 23 38

Vanemlikku vastutust käsitlevate kohtuotsuste Ö otsuste Õ mittetunnustamise põhjused

Ö 1. Huvitatud isiku taotlusel keeldutakse Õ vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust ei tunnustata Ö otsust Õ Ö tunnustamast Õ :

a) kui selline tunnustamine on oluliselt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse parimaid huve; Ö või Õ

b) kui see on tehtud last ära kuulamata, rikkudes olulisi protsessiõiguse põhimõtteid selles liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel;

cb) kui see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole kohale ilmumata jäänud isikule edastatud küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et selline isik on kohtuotsuse Ö otsuse Õ selgesõnaliselt heaks kiitnud; Ö või Õ

dc) iga isiku taotluse alusel, kes väidab, et kohtuotsus Ö otsus Õ kahjustab tema vanemlikku vastutust, kui otsus on tehtud ilma seda isikut ära kuulamata; Ö või Õ

ed) kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsusega Ö otsusega Õ , mis on tehtud liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist; Ö või Õ

fe) kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsusega Ö otsusega Õ , mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis, kus on lapse peamine elukoht, tingimusel et hilisem kohtuotsus Ö otsus Õ vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus seda taotletakse;

või

g) kui ei järgita artiklis 56 sätestatud menetlust.

Ö 2. Lõike 1 punktides a–c osutatud keeldumise põhjustele ei või tugineda sellise otsuse suhtes, millega nähakse ette suhtlusõigus või lapse tagasitoomine artikli 26 lõike 4 teise lõigu alusel. Õ

ò uus

Artikkel 39

Tunnustamisest keeldumise menetlus

Tunnustamisest keeldumise avalduse suhtes kuulub kohaldamisele artiklites 41 ja 47 sätestatud menetlus ning vajadusel 4. ja 6. jagu.

2. ALAJAGU

Täitmisest keeldumine

Artikkel 40

Vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste täitmisest keeldumise põhjused

1. Otsuse täitmisest keeldutakse selle isiku avalduse alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui tuvastatakse, et üks artikli 38 lõikes 1 osutatud tunnustamisest keeldumise põhjus on olemas.

Artikli 38 lõike 1 punktides a–c osutatud tunnustamisest keeldumise põhjustele ei või tugineda sellise otsuse suhtes, millega nähakse ette suhtlusõigus või lapse tagasitoomine artikli 26 lõike 4 teise lõigu alusel.

2. Otsuse täitmisest võib keelduda selle isiku avalduse alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui pärast otsuse tegemist muutunud asjaolude tõttu oleks täitmine ilmselgelt vastuolus otsuse täitmise liikmesriigi avaliku korraga, kuna olemas on üks järgmistest põhjustest:

a) laps, kes on piisavalt vana ja küps, on sedavõrd otsuse täitmise vastu, et täitmine oleks ilmselgelt vastuolus lapse huvidega;

b) teised asjaolud on otsuse tegemisest alates muutunud nii palju, et otsuse täitmine oleks ilmselgelt vastuolus lapse huvidega.

3. Lõike 2 punktis a osutatud juhtudel võtavad otsuse täitmise liikmesriigi ametiasutused enne otsuse täitmisele pööramist vajalikud puudu midagi.

4. Muudele täitmisest keeldumise põhjustele kui need, mis on välja toodud käesolevas määruses, ei või tugineda.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 29 41

Kohalike kohtute pädevus

1. Täitmisotsuse Ö täitmisest keeldumise Õ taotlus esitatakse kohtule, ð mis on siseriikliku õiguse alusel pädev otsust täitmisele pöörama ï kantud nimekirja, ja millest iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 81 68.

2. Kohaliku kohtu pädevus määratakse kindlaks selle isiku alalise elukoha järgi, kelle suhtes täitmist taotletakse, või selle lapse alalise elukoha järgi, kellega taotlus seondub.

Kui kumbki esimeses lõigus nimetatud kohtadest ei asu kohtuotsuse täitmise liikmesriigis, määratakse kohalike kohtute pädevus kindlaks täitmise koha järgi.

ò uus

Artikkel 42

Täitmisest keeldumise menetlus

1. Täitmisest keeldumise menetlust reguleerib osas, mida ei reguleeri käesolev määrus, siseriiklik täitevõigus.

2. Taotleja esitab kohtule otsuse koopia ja vajadusel otsuse tõlke vastavalt artiklile 69 või otsuse transliteratsiooni.

Kohus võib loobuda esimeses lõigus ette nähtud dokumentide esitamise nõudest, kui tal on dokumendid juba olemas või ta peab taotlejalt dokumentide nõudmist ebamõistlikuks.

Kui kohus leiab, et taotlejalt dokumentide esitamise nõudmine on ebamõistlik, võib ta nõuda neid dokumente teiselt poolelt.

3. Poolel, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud otsuse täitmisest keeldumist, ei pea olema otsuse täitmise liikmesriigis postiaadressi.

Sellel poolel peab otsuse täitmise liikmesriigis olema volitatud esindaja üksnes siis, kui sellise esindaja olemasolu on kohustuslik, sõltumata poolte kodakondsusest või asu- või elukohast.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 31 43

Kohtu lahend määrus

1. Kohus, kellele esitatakse taotlus, teeb ð täitmisest keeldumise kohta ï lahendi määruse viivitamata. Isikul, kelle suhtes täitmist taotletakse, ega lapsel ei ole menetluste selles etapis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi.

2. Taotluse võib tagasi lükata vaid mõnel artiklites 22, 23 ja 24 nimetatud põhjustest.

3. Mitte mingil juhul ei või kontrollida kohtuotsuse sisu.

Artikkel 32

Määrusest teatamine

Asjaomane kohtuteenistuja teatab taotlejale taotluse kohta tehtud määrusest viivitamata kohtuotsuse täitmise liikmesriigis sätestatud korras.

Artikkel 33 44

Lahendi vaidlustamine Kaebus täitmismääruse peale

1. Kumbki pool võib täitmisotsuse ð täitmisest keeldumise ï taotluse kohta tehtud määruse lahendi edasi kaevata.

2. Kaebus esitatakse kohtule, mis on Ö siseriikliku õiguse alusel pädev artiklis 40 osutatud otsuste peale esitatud kaebusi lahendama Õ ja mis on kantud nimekirja mille iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68

3. Apellatsioonkaebust menetletakse vaidlustatud kohtuasjade menetluskorra kohaselt.

4. Kui taotleja esitab apellatsioonkaebuse täitmisotsuse suhtes, kutsutakse pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, apellatsioonikohtusse. Kui see isik kohtusse ei ilmu, kohaldatakse artikli 18 sätteid.

5. Apellatsioonkaebus täitmisotsuse peale tuleb esitada ühe kuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest. Kui selle poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui see, kus on tehtud kohtuotsuse täitmise otsus, on kaebuse esitamise tähtaeg kaks kuud alates kuupäevast, mil määrus edastati isikule või toimetati tema elukohta. Olenemata kaugusest ei või tähtaega pikendada.

Artikkel 34 45

Ö Edasikaebamine ja pädevad kohtud Õ Apellatsioonikohtud ja vaidlustamisvahendid

Edasikaebuse kohta tehtud otsust Ö otsuse Õ võib vaidlustada ainult ð sellises kohtus ï ja niisuguses menetluses, mis on kantud nimekirja, millest iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68 81.

Artikkel 35 46

Menetluse peatamine

1. Kohus, kellele täitmisest keeldumise avaldus esitati või kellele esitatakse artikli 33 44 või 34 45 kohaselt edasikaebus, võib menetluse peatada selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ühel järgmistest põhjustest:

a) päritoluliikmesriigis on esitatud tavaline edasikaebus;

b) edasikaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaeg ei ole lõppenud;

ò uus

c) vanemlikku vastutust käsitleva otsuse korral, kui liikmesriigis, kellel on käesoleva määruse alusel asjas pädevus, on samas küsimuses pooleli menetlus otsuse muutmiseks või uue otsuse tegemiseks.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Viimasel juhul Ö Kui Õ võib kohus Ö peatab menetluse punktis b osutatud põhjusel, võib ta Õ määrata tähtaja, mille jooksul apellatsioon kaebus edasikaebus tuleb esitada.

2. Kui kohtuotsus Ö otsus Õ on tehtud Iirimaal, ð Küprosel ï või Ühendkuningriigis, käsitatakse kõiki otsuse teinud liikmesriigis kasutatavaid vaidlustamisvahendeid lõikes 1 punktis a osutatud tavaliste kaebustena.

ê 2201/2003 (kohandatud)

Artikkel 36 47

Osaline täitmine

1. Kui kohtuotsus Ö otsus Õ on tehtud mitme nõude kohta ja täitmist ei saa lubada Ö täitmisest keeldutakse Õ kõikide Ö mõnede Õ nõuete osas, Ö on siiski võimalik täitmisele pöörata need osad otsusest, mida keeldumine ei puuduta Õ annab kohus loa ühe või mitme nõude täitmiseks.

2. Taotleja võib taotleda kohtuotsuse osalist täitmist.

3 4. jagu

1. ja 2. jagu käsitlevad Ö ühissätted Õ

ò uus

Artikkel 48

Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

Käesoleva peatüki sätteid, mis kuuluvad kohaldamisele otsuste suhtes, kohaldatakse ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete suhtes, mille võtmist on nõudnud pädev ametiasutus II peatüki alusel.

Need sätted kuuluvad kohaldamisele ajutiste meetmete suhtes, sealhulgas kaitsemeetmete suhtes, mille võtmist ametiasutus on nõudnud ilma vastustajat kohale kutsumata.

Artikkel 49

Tagasitoomise otsused 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel

Vanemlikku vastutust käsitlevad käesoleva peatüki sätted, välja arvatud artikkel 35 ja artikli 38 lõige 2, kuuluvad kohaldamisele otsuste suhtes, mis on tehtud liikmesriigis ja millega nõutakse lapse tagasitoomist teise liikmesriiki 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel ning mis kuuluvad täitmisele muus liikmesriigis kui see, kus otsus tehti.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 24 50

Otsuse teinud Ö ametiasutuse Õ kohtu pädevuse kontrollimise keeld

Otsuse teinud liikmesriigi kohtu Ö ametiasutuse Õ pädevus ei kuulu kontrollimisele. Artikli 22 37 punktis a ja artikli 23 38 punktis a osutatud avalikule korrale vastavuse kontrollimist ei või kohaldada artiklites 3–14 sätestatud kohtualluvuseeskirjade suhtes.

Artikkel 25 51

Erinevused kohaldatavas õiguses

Kohtuotsuse Ö Otsuse Õ tunnustamisest Ö abieluasjades Õ ei või keelduda põhjusel, et selle liikmesriigi õigusaktid, kus taotletakse tunnustamist, ei luba abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist nendesamade tõsiasjade põhjal.

Artikkel 26 52

Kohtuotsuse Otsuse sisu mittekontrollimine

Mitte mingil juhul ei või kontrollida kohtuotsuse Ö teises liikmesriigis tehtud otsuse Õ sisu.

Artikkel 38

Dokumentide puudumine

1. 1. Kui artikli 37 lõike 1 punktis b või lõikes 2 märgitud dokumente ei esitata, võib kohus määrata nende esitamise tähtaja, tunnustada samaväärseid dokumente või, kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, nende esitamise nõudmisest loobuda.

2. 2. Kui kohus seda nõuab, esitatakse dokumentide tõlge. Tõlke tõestab selleks mõnes liikmesriigis õigustatud isik.

Artikkel 39 53

Abieluasju käsitleva kohtuotsuse Ö otsuse Õ tõend ja vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse Ö otsuse Õ tõend

1. Pädev kohus või asutus päritoluliikmesriigis Ametiasutus, Ö kes tegi otsuse abieluasjas Õ, annab huvitatud poole nõudel välja tõendi, kasutades I lisas (kohtuotsused abieluasjades) või II lisas (kohtuotsused vanemliku vastutuse kohta) esitatud tüüpvormi.

Ö 2. Vanemliku vastutuse asjas otsuse teinud kohus annab tõendi, kasutades II lisas esitatud vormi. Kui otsus puudutab selle tegemise ajal piiriülest olukorda, annab kohus tõendi välja ex officio, kui otsus pööratakse täitmisele, isegi ainult ajutiselt. Kui olukord saab hiljem piiriülese iseloomu, antakse tõend ühe osapoole taotluse põhjal. Õ

4. JAGU

Teatavate suhtlusõigust käsitlevate kohtuotsuste ja teatavate lapse tagasitoomist nõudvate kohtuotsuste täitmine

Artikkel 40

Kohaldamisala

1. 1. Käesolevat jagu kohaldatakse:

a) suhtlusõiguse suhtes

ning

b) lapse tagasitoomise suhtes, mida näeb ette vastavalt artikli 11 lõikele 8 tehtud kohtuotsus.

2. 2. Käesoleva jao sätted ei takista vanemliku vastutuse kandjal taotleda kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist käesoleva peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud korras.

Artikkel 41

Suhtlusõigus

1. 1. Artikli 40 lõike 1 punktis a osutatud suhtlusõigust, mis on antud ühes liikmesriigis tehtud täitmisele pööratava kohtuotsusega, tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täitmisotsuse vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vastustada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tõendatud vastavalt lõikele 2.

Isegi kui siseriiklik õigus ei näe ette suhtlusõigust andva kohtuotsuse täitmist seaduse alusel, võib otsuse teinud kohus kuulutada, et kohtuotsus on kõigist kaebustest olenemata täitmisele pööratav.

Ö 3. Tõend täidetakse otsuse keeles. Õ ð Vajaduse korral lisatakse sinna asjaomane teave hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta ja intressi arvutus. ï

24. Otsuse teinud Ö päritoluliikmesriigi Õ kohtunik või Ö ametiasutus Õ annab lõikes lõigetes 1 ja 2 nimetatud Ö tõendid Õ tõendi, kasutades III lisas (tõend suhtlusõiguse kohta) esitatud tüüpvormi, ainult juhul, kui:

Ö a)kõigile asjassepuutuvatele isikutele on antud võimalus ära kuulatud saada ja Õ

b) kohtuotsus Ö otsus Õ on tehtud tagaselja:

i) mitteilmunud isikule on esitatud menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument piisavalt õigeaegselt ja viisil, mis võimaldas sellel isikul korraldada enda kaitsmist; või

ii) Ö tuvastati Õ, et Ö mitteilmunud isik on otsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud, isegi kui talle Õ on esitatud dokument, neid täitmata tingimusi; Ö millele on osutatud punktis i). Õ

b) kõigile asjassepuutuvatele isikutele on antud võimalus ära kuulatud saada

ning

(c) Ö 5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, annab vanemliku vastustuse asjas otsuse teinud kohus lõikes 2 osutatud tõendi ainult juhul, Õ kui Ö lapsele on antud Õ ð tegelik ja tõhus ï Ö võimalus oma seisukohti esitada vastavalt artiklile 20 Õ ära kuulatud saada, välja arvatud juhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu on ärakuulamist sobimatuks peetud.

Tõend täidetakse kohtuotsuse keeles.

3. Kui suhtlusõigusega kaasneb kohtuotsuse tegemise ajal piiriülene olukord, antakse tõend ex officio, kui kohtuotsus pööratakse täitmisele, isegi ainult ajutiselt. Kui olukord saab hiljem piiriülese iseloomu, antakse tõend ühe osapoole taotluse põhjal.

Artikkel 42

Lapse tagasitoomine

1. Artikli 40 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigis tehtud täitmisele pööratava kohtuotsusega nõutavat lapse tagasitoomist tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täitmisotsuse vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vastustada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tõendatud vastavalt lõikele 2.

Isegi kui siseriiklik õigus ei näe ette artikli 11 lõike 8 punktis b osutatud lapse tagasitoomist nõudva kohtuotsuse täitmist seaduse alusel, olenemata kõigist kaebustest, võib otsuse teinud kohus kuulutada kohtuotsuse täitmisele pööratavaks.

26. Ö Ilma et piiraks lõigete 4 aj 5 kohaldamist Õ otsuse teinud kohtunik, kes on teinud artikli 26 lõike 4 teises lõigus 40 lõike 1 punktis b osutatud Ö eeskosteõigust puudutava Õ otsuse, annab lõikes 1 2 osutatud tõendi ainult juhul, kui:

a) lapsele on antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatud juhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu on ärakuulamist sobimatuks peetud;

b) kõigile osapooltele on antud võimalus ära kuulatud saada ning

e) kohus Ö kohtunik Õ on otsust tehes arvesse võtnud Ö varem teises liikmesriigis Õ vastavalt 1980. aasta Haagi konventsiooni artiklile 13 tehtud otsuse põhjuseid ja tõendeid.

Juhul, kui Ö Kui Õ kohus või mõni muu ametiasutus võtab meetmeid lapse turvalisuse tagamiseks pärast alalise elukoha liikmesriiki naasmist, peab tõend sisaldama selliste meetmete üksikasju.

Otsuse teinud kohtunik annab omal algatusel tõendi, kasutades IV lisa tüüpvormi (tõend lapse (laste) tagasitoomise kohta).

Tõend täidetakse kohtuotsuse keeles.

Artikkel 44

Tõendi õiguslikud tagajärjed

7. Tõend jõustub ainult kohtuotsuse Ö otsuse Õ täitmise piires.

Artikkel 43 54

Tõendi täpsustamine ja Ö kehtetuks tunnistamine Õ

ò uus

1. Taotluse korral täpsustab päritoluriigi ametiasutus tõendit, kui olulise vea tõttu on otsuse ja tõendi vahel lahknevusi.

2. Taotluse korral tunnistab päritoluriigi ametiasutus tõendi kehtetuks, kui on selge, et see anti mittenõuetekohaselt, võttes arvesse käesolevas määruses kehtestatud nõudeid.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

13. Päritoluliikmesriigi õigus kuulub Ö kohaldamisele Õ kõigile tõendi täpsustamise ja ð kehtetuks tunnistamise ï Ö menetlustele Õ.

24. Tõendi väljaandmist ei ole võimalik edasi kaevata. vastavalt artikli 41 lõikele 1 või artikli 42 lõikele 1.

5. JAGU

Autentsed dokumendid ja kokkulepped

Artikkel 46 55

Ö Autentsed dokumendid ja kokkulepped Õ

Dokumente, mis on ametlikult koostatud või autentsete dokumentidena registreeritud ja ühes liikmesriigis täidetavad, ning samuti osapoolte vahelisi kokkuleppeid, mis on täidetavad nende sõlmimise liikmesriigis, tunnustatakse ja ð täidetakse ï samadel tingimustel nagu Ö otsuseid Õ kohtuotsuseid.

ò uus

Artikkel 56

Tõend

1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus annab iga huvitatud isiku taotluse korral tõendi, kasutades III lisas toodud vormi.

Tõendis tuleb kokkuvõtvalt esitada autentses dokumendis või poole kokkuleppes sätestatud täitmisele pööratavad kohustused.

2. Tõend täidetakse autentse dokumendi või kokkuleppe koostamise keeles.

3. Artiklit 54 kohaldatakse tõendi täpsustamisele ja kehtetuks tunnistamisele.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

6. JAGU

Muud sätted

Artikkel 47

Täitmismenetlus

1. 1. Täitmismenetlust reguleerib kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigus.

2. 2. Iga teise liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsust, mis kuulutatakse täidetavaks 2. jao kohaselt või mida tõendatakse vastavalt artikli 41 lõikele 1 või vastavalt artikli 42 lõikele 1, täidetakse kohtuotsuse täitmise liikmesriigis samadel tingimustel, nagu see oleks tehtud selles liikmesriigis.

Eeskätt ei saa vastavalt artikli 41 lõikele 1 või artikli 42 lõikele 1 tõendatud kohtuotsust täitmisele pöörata, kui see on vastuolus hilisema täitmisele pööratava kohtuotsusega.

Artikkel 49 57

Kulud

Käesolevat peatükki sätteid, välja arvatud 4. jagu, kohaldatakse ka käesoleva määruse kohastest menetlustest tulenevate kulude suuruse kindlaksmääramise ja selliseid kulusid käsitlevate otsuste täideviimise suhtes.

Artikkel 50 58

Õigusabi

Taotlejal, kes on kohtuotsuse teinud liikmesriigis saanud täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on artikli 27 lõikes 3 ja ð artiklites 32, 39 ja 42 ï tes 21, 28, 41, 42 ja 48 sätestatud menetlustes õigus saada sellist kõige soodsamat õigusabi või sellist kõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud.

Artikkel 51 59

Kautsjon või deposiit

Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuse Ö otsuse Õ täitmist teises liikmesriigis, ei nõuta kautsjonit või deposiiti, kui järgmistel alustel:

ta on kas välisriigi kodanik või tema elukoht või alaline asukoht ei ole otsuse täitmise liikmesriigis.kus ei ole tema alaline asukoht või

b) ta on kas välisriigi kodanik või, kui täitmist taotletakse Ühendkuningriigis või Iirimaal, tema alaline asukoht ei ole kummaski nendest liikmesriikidest.

V IV PEATÜKK

KESKASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ VANEMLIKU VASTUTUSE KÜSIMUSTES

Artikkel 53 60

Keskasutuste määramine

Iga liikmesriik määrab ühe või mitu keskasutust, mis aitavad kaasa käesoleva määruse kohaldamisele Ö vanemliku vastuse küsimustes Õ, ja täpsustab iga asutuse geograafilise või funktsionaalse pädevuse. Kui liikmesriik on nimetanud rohkem kui ühe keskasutuse, võib teateid tavaliselt saata otse asjakohasele pädevale keskasutusele. Kui teade saadetakse keskasutusele, kes ei ole pädev, vastutab viimane selle edastamise eest pädevale keskasutusele ja sellest saatjale teatamise eest.

ò uus

Artikkel 61

Ressursid

Liikmesriigid tagavad, et keskasutustel on piisavad finants- ja inimressursid, mis võimaldavad neil käesoleva määrusega antud kohutusi täita.

ê 2201/2003 (kohandatud)

Artikkel 54 62

Ö Keskasutuste Õ üldised ülesanded

Keskasutused edastavad teavet siseriiklike seaduste ja menetluste kohta ning võtavad Ö sobivad Õ meetmeid käesoleva määruse kohaldamise parendamiseks ja omavahelise koostöö tugevdamiseks. Sel eesmärgil kasutatakse otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa kohtute võrku.

Artikkel 55 63

Koostöö vanemlikku vastutust käsitlevates Ö konkreetsetel Õ juhtudel

1. Keskasutused teevad teise liikmesriigi keskasutuse või vanemliku vastutuse kandja ametiasutuse taotluse põhjal konkreetsetel juhtudel koostööd käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. Sel eesmärgil võtavad nad otseselt või ametivõimude ametiasutuste või muude organite kaudu tegutsedes kõik sobivad meetmed, järgides kõnealuse liikmesriigi õigust isikuandmete kaitse küsimustes, et:

ò uus

a)anda teise liikmesriigi keskasutuse taotlusel abi lapse asukoha kindlakstegemisel, kui näib, et laps võib asuda taotluse saanud liikmesriigi territooriumil ja lapse asukoha kindlakstegemine on vajalik taotluse täitmiseks käesoleva määruse alusel;

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

ab) koguda ja vahetada teavet ð artikli 64 alusel ï ;

i) lapse olukorra kohta;

ii) kõigi käimasolevate menetluste kohta; või

iii) lapse suhtes tehtud otsuste kohta;

bc) anda teavet ja abi vanemliku vastutuse kandjatele, kes taotlevad nende territooriumil kohtuotsuste tunnustamist ja täitmisele pööramist, eeskätt suhtlemisõiguse ja lapse tagasitoomise osas;

ed) hõlbustada suhtlemist kohtute Ö ametiasutuste Õ vahel, eeskätt artikli 14, 11 lõigete 6 ja 7 ning artikli 15 kohaldamiseks; ð artikli 25 lõike 1 punkti a ï , artikli 26 lõike 2 ja artikli 26 lõike 4 teise lõigu kohaldamiseks;

de) anda teavet ja abi, mida kohtud Ö ametiasutused Õ vajavad artikli 56 65 kohaldamiseks, ning

ef) hõlbustada vanemliku vastutuse kandjate vahelist kokkulepet vahenduse teel või muul viisil ning hõlbustada sel eesmärgil piiriülest koostööd.; Ö ja Õ

ò uus

g) tagada, et juhul, kui nad algatavad kohtumenetluse lapse tagasitoomiseks 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel või selle menetluse algatamist hõlbustavad, koostatakse menetluseks vajalik toimik kuu nädala jooksul, välja arvatud juhul, kui see on erakorraliste asjaolude tõttu võimatu.

2. Lõike 1 punktide c ja f kohaseid taotlusi võivad esitada ka vanemliku vastutuse kandjad.

3. Keskasutused edastavad oma liikmesriigis artiklites 63 ja 64 osutatud teabe pädevatele asutustele, sealhulgas asutustele, kes on pädevad dokumente kätte toimetama ja otsust täitmisele pöörama.

Kõik ametiasutused, kellele teave on edastatud artiklite 63 ja 64 alusel, võivad seda teavet käesoleva määruse kohaldamiseks kasutada.

4. Teavitamine andmetest, mis edastatakse kogu või osa kogutud teabe edastamise käigus, toimub taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt.

Kui on oht, et see võib takistada taotluse, mille tarbeks teavet edastati, tõhusat täitmist käesoleva määruse alusel, võib teavitamist edasi lükata, kuni taotlus on täidetud.

Artikkel 64

Koostöö teabe kogumisel ja edastamisel

1. Keskasutuse või sellise liikmesriigi asutuse, millega lapsel on oluline side, abil esitatud taotluse korral võib selle liikmesriigi keskasutus, kus on lapse alaline elu- ja viibimiskoht, otse või ametiasutuste või organite kaudu:

a) esitada aruande;

i) lapse olukorra kohta;

ii) lapse suhtes käimas olevate menetluse kohta; või

iii) lapse suhtes tehtud otsuste kohta;

b) taotleda oma liikmesriigi pädevalt ametiasutuselt kaaluda vajadust võtta meetmeid lapse või tema omandi kaitseks.

2. Kui kaalumisel on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse tegemine, võib liikmesriigi ametiasutus juhul, kui lapse olukord seda nõuab, taotleda teise liikmesriigi ükskõik milliselt ametiasutuselt, kelle käsutuses on lapse kaitset käsitlev teave, see teave edastada.

3. Liikmesriigi ametiasutus võib taotleda teise liikmesriigi ametiasutuselt abi käesoleva määruse alusel tehtud vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste täitmisel, eelkõige suhtlusõiguse ja õiguse olla regulaarselt otseses kontaktis tõhusa teostamise tagamisel.

4. Lõigetes 1 ja 3 osutatud taotlustele ja asjaomastele dokumentidele tuleb lisada tõlge taotluse saanud liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle liikmesriigi ametlikest keeltest või mis tahes muusse keelde, millega taotluse saanud liikmesriik sõnaselgelt nõustub. Liikmesriigid edastavad sellise nõusoleku artikli 81 kohaselt.

5. Selle liikmesriigi ametiasutused, kus laps alaliselt ei ela, koguvad kõnealuses liikmesriigis elava isiku, kes soovib lapsega kontakti saada või säilitada, või teise liikmesriigi keskasutuse taotlusel teavet või tõendeid ning esitavad oma järeldused selle isiku sobivuse kohta suhtlusõigust teostada ning tingimused, mille kohaselt suhtlus peaks toimuma.

6. Taotletud teave edastatakse taotluse saanud liikmesriigi keskasutusele või ametiasutusele hiljemalt kahe kuu jooksul pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui erakorralised asjaolud selle võimatuks muudavad.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 56 65

Lapse paigutamine hooldeasutusse või kasuperekonda teises liikmesriigis

1. Kui kohus Ö ametiasutus Õ, kellel on pädevus Ö käesoleva määruse alusel Õ vastavalt artiklitele 8–15, arutab lapse paigutamist hooldeasutusse või kasuperekonda, ja kui selline paigutamine peab toimuma konsulteerib ð taotleb ï ta esmalt keskasutuse või muu viimases riigis pädeva Ö selle teise liikmesriigi Õ pädeva asutuse ð nõusolekut ï. ð Selleks edastab ta oma liikmesriigi keskasutuse kaudu selle liikmesriigi keskasutusele, kus asub hooldeasutus või kasuperekond, kuhu laps soovitakse paigutada, taotluse nõusoleku saamiseks, mis sisaldab aruannet lapse kohta ning põhjuseid, miks ta soovitakse kasuperekonda või hooldeasutusse paigutada. ï

ò uus

2. Lõikes 1 osutatud taotlustele ja asjaomastele dokumentidele tuleb lisada tõlge taotluse saanud liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle liikmesriigi ametlikest keeltest või mis tahes muusse keelde, millega taotluse saanud liikmesriik sõnaselgelt nõustub. Liikmesriigid edastavad sellise nõusoleku artikli 81 kohaselt.

ê 2201/2003 (kohandatud)

23. Lõikes 1 nimetatud hooldeasutusse või kasuperekonda paigutamist käsitleva Ö otsuse Õ kohtuotsuse võib teha taotlevas Ö liikmesriigis Õ ainult juhul, kui taotluse saanud Ö liikmesriigi Õ pädev asutus on paigutamisega nõustunud.

ò uus

4. Taotluse saanud keskasutus edastab nõusolekut andva või nõusolekust keelduva otsuse taotluse esitanud keskasutusele hiljemalt kahe kuu jooksul pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui erakorralised asjaolud selle võimatuks muudavad

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

35. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud konsulteerimise või Ö Nõusoleku Õ saamise korda reguleerib taotluse saanud Ö liikmes Õ riigi siseriiklik õigus.

4. Kui artiklite 8–15 kohaselt pädev asutus otsustab paigutada lapse kasuperekonda ja kui selline paigutamine peab toimuma teises liikmesriigis ning kui viimati nimetatud liikmesriigis ei nõuta siseriiklikel lapse kasuperekonda paigutamise juhtudel ametivõimude sekkumist, teatab ta sellest viimati nimetatud riigi keskasutusele või muule pädevale asutusele.

Artikkel 57 66

Töömeetod

1. Iga vanemliku vastutuse kandja võib esitada ð Abitaotlusi võib esitada ï Ö taotleja Õ alalise elukoha liikmesriigi keskasutusele või lapse alalise elukoha või viibimise liikmesriigi keskasutusele artiklis 55 osutatud abitaotluse. Üldiselt peab taotlus sisaldama kogu kättesaadavat teavet, mis on selle täitmisele pööramiseks asjakohane. Kui abitaotlus käsitleb käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse Ö otsuse Õ ð või autentse dokumendi ï tunnustamist või täitmisele pööramist, lisab vanemliku vastutuse kandja ð taotleja ï artiklites 53 ð või 56 ï sätestatud asjakohased tõendid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile muude ühenduse Ö liidu Õ institutsioonide ametliku keele või keeled, milles keskasutused teateid vastu võtavad.

3. Keskasutuste poolt vastavalt artiklile 55 Ö käesoleva määruse alusel antav Õ abi on tasuta

4. Iga keskasutus kannab oma kulud ise.

Artikkel 58 67

Koosolekud

1. Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks kohtuvad keskasutused korrapäraselt.

2. Ö Keskasutuste Õ koosolekud kutsutakse kokku Ö tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrgu raames Õ , järgides otsust nr 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk.

VI PEATÜKK

Ö ÜLDSÄTTED Õ

Artikkel 52 68

Legaliseerimine või muu sarnane formaalsus

Artiklites 37, 38 ja 45 ð 26 ï , 28, 34, ð 42, 64 ja 65 ï osutatud dokumentide või kohtuprotsessi Ö menetluses Õ esindajat määrava dokumendi suhtes ei nõuta legaliseerimist ega muu samalaadse formaalsuse täitmist.

ò uus

Artikkel 69

Tõlked

1. Ilma et see piiraks artikli 35 lõike 2 punkti a kohaldamist, tuleb juhul, kui käesoleva määruse kohaselt peab olemas olema tõlge või transliteratsioon, see teha asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde, või juhul, kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selle kohtumenetluse toimumise asukoha ametlikku keelde või ühte selle kohtumenetluse toimumise asukoha ametlikest keeltest, kus teises liikmesriigis tehtud otsusele soovitakse tugineda või kus taotlus on esitatud, vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele.

2. Artiklites 53 ja 56 osutatud tõendite asjaomase sisu tõlked ja transliteratsioonid võib teha selle liidu institutsiooni muusse ametlikku keelde või muudesse ametlikesse keeltesse, kellele asjaomane liikmesriik on teabe edastanud vastavalt artiklile 81.

3. Otsuse täitmise liikmesriigi kohus võib nõuda tõendi alljärgneva sisu tõlget:

a) tõendi puhul, mis on lisatud suhtlusõigust andvale otsusele, punkt 13.2. suhtlusõiguse teostamise korraldamise kohta;

b) tõendi puhul, mis on lisatud artikli 26 lõike 4 teise lõigu kohaselt tehtud otsusele, mis käsitleb lapse tagasitoomist, punkt 15 nende meetmete kohta, mis on võetud lapse kaitseks pärast tema tagasitoomist liikmesriiki, kus on lapse alaline elukoht;

c) tõendi puhul, mis on lisatud mis tahes muule vanemlikku vastutust käsitlevale otsusele, punkt 17, milles on täpsustatud täitmisele pööratav kohustus.

4. Käesoleva määruse IV peatüki alusel nõutud tõlke teeb isik, kes on pädev ühes liikmesriigis tõlkeid tegema.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

VII PEATÜKK

ð DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID ï

Artikkel 69 70

Lisade muudatused

ð Komisjonil on õigus võtta artikli 71 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad ï I, II ja ð III ï lisa muudatusi. vastavalt artiklile 71 Kõik I–IV lisade tüüpvormide muudatused võetakse vastu artikli 70 lõikes 2 sätestatud konsultatiivkorra kohaselt.

Artikkel 70 71

Komitee Ö Delegeerimine Õ

1. Komisjoni abistab komitee (komitee).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

ò uus

1. Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 70 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3. Nõukogu võib artiklis 70 osutatud volituse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine.. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks nõukogule.

6. Artikli 70 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

7. Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest või volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

VIII PEATÜKK

SUHE MUUDE ÕIGUSAKTIDEGA

Artikkel 59 72

Suhe muude õigusaktidega

1. Kui artiklite 60, 63 ja 64 ning käesoleva artikli lõike 2 artiklitest 73, 74, ð 75, 76 ï , 77 ja 78 sätetest ei tulene teisiti, asendab käesolev määrus liikmesriikide puhul konventsioone, mis kehtivad käesoleva määruse Ö (EÜ) nr 2201/2003 Õ jõustumise ajal ja on sõlmitud kahe või enama liikmesriigi vahel ning käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

2. a) Soome ja Rootsi võivad deklareerida, et 6. veebruaril 1931 Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vahel sõlmitud konventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet käsitlevaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli kohaldatakse nendevahelistes suhetes kas täielikult või osaliselt käesoleva määruse eeskirjade asemel. Sellised deklaratsioonid lisatakse käesolevale määrusele ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Nimetatud liikmesriigid võivad need osaliselt või täielikult tühistada ükskõik mis ajal.

b) Järgitakse põhimõtet, et liidu kodanikke ei diskrimineerita kodakondsuse alusel.

c) Kohtualluvuseeskirjad, mis sisalduvad punktis a nimetatud liikmesriikide vahel edaspidi sõlmitavates kokkulepetes, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi, peavad olema kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega.

d) Kohtuotsuseid, mis on tehtud punktis a ettenähtud deklaratsiooni teinud Põhjamaades käesoleva määruse II peatüki kohaselt pädevas kohtus, tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides käesoleva määruse III peatükis sätestatud korras.

3. Liikmesriigid saadavad komisjonile:

a) koopia lõike 2 punktides a ja c nimetatud kokkulepetest ja nende rakendamist käsitlevatest ühtsetest õigusaktidest;

b) kõik nende kokkulepete või ühtsete õigusaktide denonsseerimised või muudatused.

Artikkel 60 73

Suhe teatavate mitmepoolsete konventsioonidega

Liikmesriikide vahelistes suhetes on käesolev määrus ülimuslik järgmiste konventsioonide suhtes, niivõrd kui need käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi:

a) alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavat seadust käsitlev 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsioon;

b) abielude kehtivusega seotud otsuste tunnustamist käsitlev 8. septembri 1967. aasta Luxembourgi konventsioon;

c) abielulahutuste ja lahuselu tunnustamist käsitlev 1. juuni 1970. aasta Haagi konventsioon;

d) laste eestkostega ja laste eestkoste taastamisega seotud otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlev 20. mai 1980. aasta Euroopa konventsioon

ning

e) rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlev 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsioon.

ò uus

Artikkel 74

Seos rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga

Kui laps on õigusvastaselt ära viidud või kui teda peetakse õigusvastaselt kinni muus liikmesriigis kui see, kus oli lapse alaline elukoht vahetult enne äraviimist või kinnipidamist, kuuluvad kohaldamisele 1980. aasta Haagi konventsiooni sätted kooskõlas käesoleva määruse III peatükiga.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 61 75

Seos vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooniga

1. Seoses vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooniga kohaldatakse käesolevat määrust:

a) ð lõike 2 kohaselt ï juhul, kui kõnealuse lapse alaline elukoht on liikmesriigi territooriumil;

b) liikmesriigi kohtus Ö ametiasutuses Õ tehtud kohtuotsuse Ö otsuse Õ tunnustamise ja täitmise osas teise liikmesriigi territooriumil isegi juhul, kui kõnealuse lapse alaline elukoht on kolmanda sellise riigi territooriumil, mis on nimetatud konventsiooni lepinguosaline ja ð käesolev määrus kohaldamisele ei kuulu ï.

ò uus

2. Olenemata lõikest 1:

a) kui pooled on kokku leppinud 1996. aasta Haagi konventsiooni sellise osalisriigi ametiasutuse pädevuses, kus käesolev määrus kohaldamisele ei kuulu, kohaldatakse konventsiooni artiklit 10;

b) liikmesriigi ametiasutuse ja 1996. aasta Haagi konventsiooni osalisriigi, kus käesolev määrus kohaldamisele ei kuulu, ametiasutuse vahelise pädevuse üleandmise suhtes kohaldatakse konventsiooni artikleid 8 ja 9;

c) kui vanemlikku vastutust käsitlev menetlus on pooleli 1996. aasta Haagi konventsiooni sellise osalisriigi ametiasutuses, kus käesolev määrus ei kuulu kohaldamisele ajal, mil liikmesriigi ametiasutuses algatatakse menetlus sama lapse suhtes samadel alustel, kohaldatakse konventsiooni artiklit 13.

3. 1996. aasta Haagi konventsiooni III peatüki „Kohaldatav õigus“ kohaldamisel liikmesriigi ametiasutuse menetluses tuleb konventsiooni artikli 15 lõikes 1 olevat fraasi „teise peatüki alusel“ tõlgendada nii, et see tähendab „käesoleva määruse II peatüki 2. jagu“.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 62 76

Toimeulatus

1. Artiklites 59 lõikes 1, artiklis 60 ja artiklis 61 72–75 osutatud kokkulepped ja konventsioonid kehtivad edasi küsimustes, mida käesolev määrus ei reguleeri.

2. Artiklites 73, 74 ð ja 75 ï 60 osutatud Ö viidatud Õ konventsioonid, eeskätt 1980. aasta ja ð 1996. aasta ï Haagi konventsioon, toimivad jätkuvalt nende liikmesriikide vahel, kes on selle lepinguosalised, kooskõlas artiklitega 73, 74 ð ja 75 ï 60.

Artikkel 63 77

Lepingud Püha Tooliga

1. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira 7. mail 1940 Vatikanis Püha Tooli ja Portugali vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu (konkordaadi) kohaldamist.

2. 2. Kõiki lõikes 1 nimetatud lepingu alusel tehtud otsuseid abielu kehtetuse kohta tunnustatakse liikmesriikides käesoleva määruse III peatüki IV peatüki 1. jaos sätestatud tingimustel.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka järgmiste Püha Tooliga sõlmitud rahvusvaheliste lepingute (konkordaatide) suhtes:

a) 11. veebruaril 1929 Itaalia ja Püha Tooli vahel sõlmitud Concordato lateranense, mida on muudetud 18. veebruaril 1984 Roomas alla kirjutatud kokkuleppe ja selle lisaprotokolliga;

b) 3. jaanuaril 1979. aastal Püha Tooli ja Hispaania vahel sõlmitud kokkulepe õigusküsimuste kohta;

ê 2116/2004 Art. 1.1

c) Malta ja Püha Tooli vahel 3. veebruaril 1993. aastal sõlmitud leping kanooniliste abielude ja nende abielude suhtes tehtud kiriklike võimude ja kohtute otsuste tsiviilõiguslike tagajärgede tunnustamise kohta koos samal kuupäeval sõlmitud rakendamisprotokolliga, ja lepingu 6. jaanuari 1995. aasta teine lisaprotokoll.

ê 2116/2004 Art. 1.2

4. Hispaania, Itaalia ja Malta võivad lõikes 2 sätestatud otsuste tunnustamise suhtes kohaldada sama menetlust ja samu kontrolle, mida kohaldatakse lõikes 3 nimetatud Püha Tooliga sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt kiriklike kohtute otsuste suhtes.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

5. Liikmesriigid saadavad komisjonile:

a) koopia lõigetes 1 ja 3 nimetatud lepingutest;

b) kõik nende lepingute denonsseerimised või muudatused.

IX PEATÜKK

ÜLEMINEKU Ö LÕPP Õ SÄTTED

Artikkel 64 78

Ö Üleminekusätted Õ

1. Käesolevat määruste sätteid kohaldatakse ainult algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või autentsena registreeritud Ö autentsete Õ dokumentide ning selliste kokkulepete suhtes, mis on ð heaks kiidetud või ï sõlmitud osapoolte vahel pärast [käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva] või pärast seda kuupäeva vastavalt artiklile 72.

ò uus

2. Määrus (EÜ) nr 2201/2003 kuulub jätkuvalt kohaldamisele enne [käesoleva määruse kohaldamiskuupäev] algatatud kohtumenetluses tehtud otsuste suhtes, enne [käesoleva määruse kohaldamiskuupäev] ametlikult koostatud või autentsena registreeritud autentsete dokumentide ning selliste kokkulepete suhtes, mis on heaks kiidetud või sõlmitud enne [käesoleva määruse kohaldamiskuupäev] ja mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.

2. Kohtuotsuseid, mis on tehtud pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva menetlustes, mis on algatatud enne määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva, tunnustatakse ja täidetakse kooskõlas käesoleva määruse III peatüki sätetega, kui kohtualluvus põhineb eeskirjadel, mis on kooskõlas käesoleva määruse II peatüki või määruse (EÜ) nr 1347/2000 sätetega või otsuse teinud liikmesriigi ja taotlusesaaja liikmesriigi vahel sõlmitud konventsiooniga, mis oli menetluste algatamise ajal kehtiv.

3. Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva tehtud kohtuotsuseid pärast määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumist algatatud menetlustes tunnustatakse ja täidetakse vastavalt käesoleva määruse III peatüki sätetele juhul, kui need on seotud abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamisega või vanemliku vastutusega mõlema abikaasa laste eest nende abieluasjade menetluse korral.

4. Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva, aga pärast määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva tehtud kohtuotsuseid enne määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva algatatud menetlustes tunnustatakse ja täidetakse vastavalt käesoleva määruse III peatüki sätetele juhul, kui need on seotud abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamisega või vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest nende abieluasjade menetluse korral ja kui see kohtualluvus põhineb eeskirjadel, mis on kooskõlas käesoleva määruse II peatüki või määruse (EÜ) nr 1347/2000 sätetega või otsuse teinud liikmesriigi ja taotlusesaaja liikmesriigi vahel sõlmitud konventsiooniga, mis oli menetluse algatamise hetkel kehtiv.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 65 79

Läbivaatamine Ö Järelevalve ja hindamine Õ

Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2012 ð [10 aasta möödudes käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast] ï ning seejärel iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele määruse Ö järelhindamise aruande Õ, Ö millele on lisatud Õ liikmesriikide antud teave.be põhjal aruande käesoleva kohta. Aruandele lisatakse vajaduse korral Ö seadusandlikud Õ kohandamisettepanekud.

ò uus

2. Liikmesriigid koguvad ja teevad komisjonile taotluse korral kättesaadavaks, näiteks tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrgu kaudu, teabe, mis puudutab eelkõige:

a) nende abieluasjades või vanemliku vastutusega seoses tehtud otsuste arv, mille puhul pädevus põhines käesolevas määruses kehtestatud alustel;

b) artikli 32 alusel esitatud täitmisavalduste osas nende juhtumite arv, mille puhul ei ole täitmist toimunud kuue nädala jooksul täitemenetluse algatamise hetkest;

c) artikli 39 alusel esitatud otsuste tunnustamisest keeldumise avalduste arv ja võimaluse korral nende juhtumite arv, kus tunnustamisest keeldumise avaldus rahuldati;

d) artikli 41 alusel esitatud otsuse täitmisest keeldumise avalduste arv ja võimaluse korral nende juhtumite arv, kus täitmisest keeldumise avaldus rahuldati;

e) artiklite 44 ja 45 alusel esitatud edasikaebuste arv.

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 66 80

Kahe või enama õigussüsteemiga liikmesriigid

Sellises liikmesriigis, kus käesoleva määrusega reguleeritud küsimuste suhtes kohaldatakse erinevates territoriaalüksustes kahte või enamat õigussüsteemi või normistikku:

a) tähendab viide peamisele elukohale selles liikmesriigis viidet peamisele elukohale territoriaalüksuses;

b) tähendab viide kodakondsusele või, Ühendkuningriigi puhul, alalisele asukohale viidet selle Ö liikmes Õ riigi õigusaktides kindlaksmääratud territoriaalüksusele;

c) tähendab viide liikmesriigi asutusele viidet kõnealuse riigi territoriaalüksuse asutusele;

d) tähendab viide taotluse saaja liikmesriigi eeskirjadele viidet selle territoriaalüksuse eeskirjadele, kus taotletakse kohtualluvust, tunnustamist või täitmist.

Artikkel 67 81

Teave Ö , mis tuleb komisjonile esitada Õ keskasutuste ja vastuvõetavate keelte kohta

1. Liikmesriigid esitavad kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest komisjonile Ö järgmise teabe Õ :

a) vastavalt artiklile 5360 määratud keskasutuste nimed, aadressid ja suhtlusvahendid;

b) vastavalt artikli 57 66 lõikele 2 keskasutustega suhtlemiseks vastuvõetavad keeled;

ning

c) vastavalt artikli 45 lõikele 2 suhtlusõiguse tõendi puhul vastuvõetavad keeled, ð milles võib teha tõlkeid artikli 26 lõike 2, artikli 64 lõike 4, artikli 65 lõike 2 ja artikli 69 lõike 2 alusel ï.

Artikkel 68

Kohtute ja edasikaebemenetlustega seotud teave

d) Liikmesriigid teatavad komisjonile ð artiklis 16, artikli 32 lõikes 1, ï Ö artikli 41 lõikes 1, artikli 44 lõikes 2 ja artiklis 45 Õ Ö osutatud Õ kohtute;

e) artiklites 21, 29, 33 ja 34 44 ja 45 osutatud kohtute ning edasikaebemenetluste nimekirjad. ja kõik selles nimekirjas tehtud muudatused

ò uus

2. Liikmesriigid edastavad lõikes 1 osutatud teabe komisjonile [kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – palume OPOCEl asendada tegeliku kuupäevaga].

ê 2201/2003 (kohandatud)

ð uus

Komisjon ajakohastab seda teavet ja teeb selle avalikult kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel ning kõigi muude asjakohaste vahenditega.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik muudatused selles teabes.

4. Komisjon teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks Ö sobivate vahendite kaudu Õ, ð sealhulgas Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis ï.

Artikkel 71 82

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ) nr 1347/2000 Ö 2201/2003 Õ tunnistatakse ð artikli 78 lõike 2 alusel ï kehtetuks alates [käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast].

2. Kõiki viiteid Ö Viiteid Õ Ö kehtetuks tunnistatud Õ määrusele (EÜ) nr 1347/2000 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tõlgendatakse vastavalt V lisa võrdlus Ö vastavus Õ tabelile.

Artikkel 72 83

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub 1. augustil 2004 Ö kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas Õ .

Seda kohaldatakse Ö […] Õ 1. märtsist 2005, välja arvatud artiklid 67, 68, 69 ja 70, 71 ja 81, mida kohaldatakse Ö [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] Õ 1. augustist 2004.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu Ö aluslepingute Õ kohaselt tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Nõukogu

eesistuja

ê 2201/2003 (kohandatud)

I LISA

ARTIKLIS 39 53 OSUTATUD TÕEND KOHTUOTSUSTE Ö OTSUSTE Õ KOHTA ABIELUASJADES 49 50

1. Päritoluliikmesriik

Ö □ Belgia (BE) □ Bulgaaria (BG) □ Tšehhi Vabariik (CZ) □ Saksamaa (DE) □ Eesti (EE).

□ Iirimaa (IE) □ Kreeka (EL) □ Hispaania (ES) □ Prantsusmaa (FR) □ Horvaatia (HR) □ Itaalia (IT)

□ Küpros (CY) □ Läti (LV) □ Leedu □ Luksemburg (LU) □ Ungari (HU)

□ Malta (MT) □ Madalmaad (NL) □ Austria (AT) □ Poola (PL) □ Portugal (PT)

□ Rumeenia (RO) □ Sloveenia (SI) □ Slovakkia (SK) □ Soome (FI) □ Rootsi (SE)

□ Ühendkuningriik (UK) Õ

2. Tõendi välja andnud kohus või Ö ametiasutus Õ ASUTUS

2.1. Nimi

2.2. Aadress

2.3. 2.3. Telefon/faks/e-post

3. ABIELU

3.1. Naine

3.1.1. Täielik nimi

3.1.2. Aadress

3.1.3. Sünniriik ja -koht

3.1.4. Sünniaeg

3.2. Mees

3.2.1. Täielik nimi

3.2.2. Aadress

3.2.3. Sünniriik ja -koht

3.2.4. Sünniaeg

3.3. Abiellumise riik, koht (võimaluse korral) ja kuupäev

3.3.1. Abiellumise riik

3.3.2. Abiellumise koht (võimaluse korral)

3.3.3. Abiellumise kuupäev

4. 6. Otsuse teinud kohus

4.1. Kohtu nimi

4.2. Kohtu asukoht

5. OTSUS

5.1. Kuupäev

5.2. Viitenumber

5.3. Otsuse tüüp

5.3.1. Abielulahutus

5.3.2. Abielu kehtetuks tunnistamine

5.3.3. Lahuselu

5.4. Kas otsus on tehtud tagaselja?

5.4.1. Ei

5.4.2. Jah 51

6. 15. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi

7. Kas otsus kuulub päritoluriigi õiguse kohaselt edasikaebamisele?

7.1. Ei

7.2. Jah

8. Õigusliku toime kuupäev otsuse tegemise liikmesriigis

8.1. Abielulahutus

8.2. Lahuselu

Ö 3. Otsuse teinud ametiasutus

3.1. Ametiasutuse nimi

3.2. Ametiasutuse asukoht

4. Otsus

4.1. Kuupäev

4.2. Viitenumber

4.3. Otsuse liik

4.3.1. Abielulahutus

4.3.2. Abielu kehtetuks tunnistamine

4.3.3. Lahuselu

4.4. Kas otsus on tehtud tagaselja?

4.4.1. Ei

4.4.2. Jah Õ

ò uus

5. Kui otsus on tehtud tagaselja:

5.1. i) mitteilmunud isikule on esitatud menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument piisavalt õigeaegselt ja viisil, mis võimaldas sellel isikul korraldada enda kaitsmist;

5.1.1. Jah

5.1.2. Ei

5.2. Isikule on esitatud dokument neid tingimusi täitmata, aga siiski on kindlaks tehtud, et ta on otsuse sõnaselgelt heaks kiitnud.

5.2.1. Jah

5.2.2. Ei

ê 2201/2003 (kohandatud)

Ö 6. Abielu

6.1. Naine

6.1.1. Täielik nimi

6.1.2. Aadress

6.1.3. Sünniriik ja -koht

6.1.4. Sünniaeg

6.2. Mees

6.2.1. Täielik nimi

6.2.2. Aadress

6.2.3. Sünniriik ja -koht

6.2.4. Sünniaeg

6.3. Abiellumise riik, koht (võimaluse korral) ja kuupäev

6.3.1. Abiellumise riik

6.3.2. Abiellumise koht (võimaluse korral)

6.3.3. Abiellumise kuupäev

7. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi

8. Kas otsus kuulub päritoluriigi õiguse kohaselt edasikaebamisele?

8.1. Ei

8.2. Jah

9. Õigusliku toime kuupäev otsuse tegemise liikmesriigis

9.1. Abielulahutus

9.2. Lahuselu Õ

ò uus

10. Kulud 52

10.1. Vääring

□ euro (EUR) □ Bulgaaria leev (BGN) □ Horvaatia kuna (HRK) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Ungari forint (HUF) □ Poola zlott (PLN) □ Naelsterling (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ Muu (please specify (ISO-kood)):

10.2. Järgmine isik (järgmised isikud), kelle suhtes täitmist taotletakse/kellelt on kulud välja mõistetud:

10.2.1. Täielik nimi

10.2.2. Kui kulud on välja mõistetud rohkem kui ühelt isikult, siis võib kogu summa sisse nõuda ühelt neist isikutest:

10.2.2.1. Jah

10.2.2.2. Ei

10.3. Kulud, mille tasumist nõutakse, on järgmised 53

10.3.1. Kulud on otsuses kindlaks määratud kogusummana (märkige summa):

10.3.2. Kulud on otsuses kindlaks määratud protsendina kulude kogusummast (märkige protsent kogusummast):

10.3.3. Kulude tasumise kohustus on otsuses kindlaks määratud ja täpsed summad on järgmised:

10.3.3.1. Kohtukulud:

10.3.3.2. Advokaaditasud:

10.3.3.3. Dokumentide kättetoimetamise kulud:

10.3.3.4. Muud kulud:

10.3.4. Muud kulud (palun täpsustage)

10.4. Kuludelt tasumisele kuuluv intress:

10.4.1. Ei kohaldata

10.4.2. Otsuses märgitud intress

10.4.2.1. Summa

või

10.4.2.2. Määr ... %

10.4.2.2.1. Intress, mille tasub ....... (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) (kellele) …. (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) 54

10.4.3. Seadusjärgne intress (kui kuulub kohaldamisele) arvutatakse vastavalt (palun märkida asjaomane õigusakt):

10.4.3.1. Intress, mille tasub ....... (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) (kellele) …. (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) 55

10.4.4. Intressi kapitaliseerimine (kui on kohaldatav, palun märkida):

ê 2201/2003

… (koht) … (kuupäev)

Allkiri ja/või tempel

ê 2201/2003 (kohandatud)

II LISA

ARTIKLIS 39 53 OSUTATUD TÕEND VANEMLIKKU VASTUTUST KÄSITLEVATE KOHTUOTSUSTE Ö OTSUSTE Õ KOHTA 56 , 57 , Ö SEALHULGAS SUHTLUSÕIGUSE KOHTA; VÕI LAPSE TAGASITOOMISE KOHTA Õ

1. Päritoluliikmesriik

Ö □ Belgia (BE) □ Bulgaaria (BG) □ Tšehhi Vabariik (CZ) □ Saksamaa (DE) □ Eesti (EE)

□ Iirimaa (IE) □ Kreeka (EL) □ Hispaania (ES) □ Prantsusmaa (FR) □ Horvaatia (HR) □ Itaalia (IT)

□ Küpros (CY) □ Läti (LV) □ Leedu □ Luksemburg (LU) □ Ungari (HU)

□ Malta (MT) □ Madalmaad (NL) □ Austria (AT) □ Poola (PL) □ Portugal (PT)

□ Rumeenia (RO) □ Sloveenia (SI) □ Slovakkia (SK) □ Soome (FI) □ Rootsi (SE)

□ Ühendkuningriik (UK) Õ

2. Tõendi välja andnud kohus või ametiasutus

2.1. Nimi

2.2. Aadress

2.3. Telefon/faks/e-post

3. Suhtlusõigusega isik(ud)

3.1. Täielik nimi

3.2. Aadress

3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

58 4. Vanemliku vastutuse kandjad, keda ei nimetata punktis 3

4.1. 4.1.1. Täielik nimi

4.1.2. Aadress

4.1.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.2. 4.2.1. Täielik nimi

4.2.2. Aadress

4.2.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.3. 4.3.1. Täielik nimi

4.3.2. Aadress

4.3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

5. Otsuse teinud kohus

5.1. Kohtu nimi

5.2. Kohtu asukoht

6. OTSUS

6.1. Kuupäev

6.2. Viitenumber

6.3. Kas otsus on tehtud tagaselja?

6.3.1. Ei

6.3.2. Jah 59

60 7. Kohtuotsuses käsitletavad lapsed

7.1. Täielik nimi ja sünniaeg

7.2. Täielik nimi ja sünniaeg

7.3. Täielik nimi ja sünniaeg

7.4. Täielik nimi ja sünniaeg

8. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi

9. Täitmise ja kätteandmise tõendus

9.1. Kas otsus on päritoluriigi õiguse kohaselt täitmisele pööratav?

9.1.1. Jah

9.1.2. Ei

9.2. Kas otsus on kätte antud osapoolele, kelle suhtes täitmist taotletakse?

9.2.1. Jah

9.2.1.1. Osapoole täielik nimi

9.2.1.2. Aadress

9.2.1.3. Kättetoimetamise kuupäev

9.2.2. Ei

10. Täpne teave suhtlusõigust käsitlevate kohtuotsuste kohta, kui vastavalt artiklile 28 taotletakse välisriigi kohtuotsuse tunnustamist. See võimalus on ette nähtud artikli 40 lõikes 2.

10.1. Suhtlusõiguse kasutamise praktiline kord (kohtuotsuses täpsustatud määral)

10.1.1. Kuupäev ja kellaaeg

10.1.1.1. Algus

10.1.1.2. Lõpp

10.1.2. Koht

10.1.3. Vanemliku vastutuse kandjate konkreetsed kohustused

10.1.4. Suhtlusõigusega isiku konkreetsed kohustused

10.1.5. Suhtlusõiguse kasutamisega seotud piirangud

11. Konkreetne teave lapse tagasitoomist käsitlevate kohtuotsuste puhul, kus vastavalt artiklile 28 taotletakse välisriigi kohtuotsuse tunnustamist. See võimalus on ette nähtud artikli 40 lõikes 2.

11.1. Otsus hõlmab lapse tagasitoomist

11.2. Isik, kelle juurde laps tagasi tuuakse (otsuses sätestatud määral)

11.2.1. Täielik nimi

11.2.2 Aadress

Ö 3. Otsuse teinud ametiasutus

3.1. Ametiasutuse nimi

3.2. Ametiasutuse asukoht

4. Otsus

4.1. Kuupäev

4.2. Viitenumber

5. Vanemliku vastutuse kandjad

5.1. 1. vanem

5.1.1. Täielik nimi

5.1.2. Aadress

5.1.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

5.2. 2. vanem

5.2.1. Täielik nimi

5.2.2. Aadress

5.2.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

5.3. Muu vanemliku vastutuse kandja

5.3.1. Täielik nimi

5.3.2. Aadress

5.3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

6. Kohtuotsuses käsitletavad lapsed 61

6.1. 1. laps

6.1.1 Täielik nimi

6.1.2. Sünniaeg

6.1.3. Aadress

6.2. 2. laps

6.2.1. Täielik nimi

6.2.2. Sünniaeg

6.2.3. Aadress

6.3. 3. laps

6.3.1. Täielik nimi

6.3.2. Sünniaeg

6.3.3. Aadress

6.4. 4. laps

6.4.1. Täielik nimi

6.4.2. Sünniaeg

6.4.3. Aadress

7. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi

8. Täitmise ja kätteandmise tõendus

8.1. Kas otsus on päritoluriigi õiguse kohaselt täitmisele pööratav?

8.1.1. Jah

8.1.2. Ei

8.2. Kas otsus on kätte toimetatud poolele, kelle suhtes täitmist taotletakse?

8.2.1. Jah

8.2.1.1. Poole täielik nimi

8.2.1.2. Aadress

8.2.1.3. Kättetoimetamise kuupäev

8.2.2. Ei

9. Kui otsus on tehtud tagaselja:

9.1. i) mitteilmunud isikule on esitatud menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument piisavalt õigeaegselt ja viisil, mis võimaldas sellel isikul korraldada enda kaitsmist;

9.1.1. Jah

9.1.2. Ei

9.2. Isikule on esitatud dokument neid tingimusi täitmata, aga siiski on kindlaks tehtud, et ta on otsuse sõnaselgelt heaks kiitnud.

9.2.1. Jah

9.2.2. Ei

10. Kõigile asjassepuutuvatele isikutele on antud võimalus olla ära kuulatud.

10.1. Jah

10.2. Ei Õ

ò uus

11. Lapsele anti tegelik ja tõhus võimalus oma seisukohti esitada.

11.1. Jah

12. Lapse seisukohti kaaluti nõuetekohaselt.

12.1. Jah

ê 2201/2003 (kohandatud)

Ö 13. Täpne teave suhtlusõigust käsitlevate otsuste kohta

13.1. Isik, kellele suhtlusõigus anti 62

13.1.1. Täielik nimi

13.1.2. Aadress

13.1.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

13.2. Suhtlusõiguse kasutamise praktiline kord (otsuses täpsustatud määral)

13.2.1. Kuupäev ja kellaaeg

13.2.1.1. Algus

13.2.1.2. Lõpp

13.2.2. Koht

13.2.3. Vanemliku vastutuse kandjate konkreetsed kohustused

13.2.4. Suhtlusõigusega isiku konkreetsed kohustused

13.2.5. Suhtlusõiguse kasutamisega seotud piirangud

14. Konkreetne teave lapse tagasitoomist käsitlevateotsuste kohta

14.1. Otsus hõlmab lapse tagasitoomist

14.2. Isik, kelle juurde laps tagasi tuleb tuua (otsuses sätestatud määral)

14.2.1. Täielik nimi

14.2.2. Aadress Õ

ò uus

15. Vajaduse korral üksikasjad meetmete kohta, mida kohtud või ametiasutused on võtnud lapse kaitseks pärast tema tagasitoomist tema alalise elukoha liikmesriiki

16. Otsus põhines määruse artikli 26 lõikel 4 ja sellega on ette nähtud lapse (laste) tagasitoomine; kohus on otsuse tegemisel võtnud arvesse põhjendusi ja tõendeid, millel tugineb rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaselt tehtud otsus:

16.1. Jah

16.2. Ei

17. Konkreetne teave muude vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste kohta:

17.1. Täitmisele pööratava kohustuse kirjeldus:

18. Kulud 63

18.1. Vääring

18.2. Järgmine isik (järgmised isikud), kelle suhtes täitmist taotletakse/kellelt on kulud välja mõistetud:

18.2.1. Täielik nimi

18.2.2. Kui kulud on välja mõistetud rohkem kui ühelt isikult, siis võib kogu summa sisse nõuda ühelt neist isikutest:

18.2.2.1. Jah

18.2.2.2. Ei

18.3. Kulud, mille tasumist nõutakse, on järgmised 64

18.3.1. Kulud on otsuses kindlaks määratud kogusummana (märkige summa):

18.3.2. Kulud on otsuses kindlaks määratud protsendina kulude kogusummast (märkige protsent kogusummast):

18.3.3. Kulude tasumise kohustus on otsuse kindlaks määratud ja täpsed summad on järgmised:

18.3.3.1. Kohtukulud:

18.3.3.2. Advokaaditasud:

18.3.3.3. Dokumentide kättetoimetamise kulud:

18.3.3.4. Muud kulud:

18.3.4. Muud kulud (palun täpsustage)

18.4. Kuludelt tasumisele kuuluv intress:

18.4.1. Ei kohaldata

18.4.2. Otsuses märgitud intress

18.4.2.1. Summa

või

18.4.2.2. Määr ... %

18.4.2.2.1. Intress, mille tasub ....... (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) (kellele) …. (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) 65

18.4.3. Seadusjärgne intress (kui kuulub kohaldamisele) arvutatakse vastavalt (palun märkida asjaomane õigusakt):

18.4.3.1. Intress, mille tasub ....... (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) (kellele) …. (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) 66 18.4.4. Intressi kapitaliseerimine (kui on kohaldatav, palun märkida):

ê 2201/2003

(koht) … (kuupäev) …

Allkiri ja/või tempel

ê 2201/2003 (kohandatud)

III LISA

ARTIKLI 41 LÕIKES 1 OSUTATUD TÕEND SUHTLUSÕIGUST KÄSITLEVATE KOHTUOTSUSTE KOHTA 67

1. Päritoluliikmesriik

2. Tõendi välja andnud kohus või ametiasutus

2.1. Nimi

2.2. Aadress

2.3. Telefon/faks/e-post

3. Suhtlusõigusega isik(ud)

3.1. Täielik nimi

3.2. Aadress

3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

68 69 4. Vanemliku vastutuse kandjad, keda ei nimetata punktis 3

4.1. 4.1.1. Täielik nimi

4.1.2. Aadress

4.1.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.2. 4.2.1. Täielik nimi

4.2.2. Aadress

4.2.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.3. Muud

4.3.1. Täielik nimi

4.3.2. Aadress

4.3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

5. Otsuse teinud kohus

5.1. Kohtu nimi

5.2. Kohtu asukoht

6. OTSUS

6.1. Kuupäev

6.2. Viitenumber

70 7. Kohtuotsuses käsitletavad lapsed

7.1. Täielik nimi ja sünniaeg

7.2. Täielik nimi ja sünniaeg

7.3. Täielik nimi ja sünniaeg

7.4. Täielik nimi ja sünniaeg

8. Kas otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav?

8.1. Jah

8.2. Ei

9. Kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, on mitteilmunud isikule esitatud menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument piisavalt õigeaegselt ja viisil, mis võimaldas sellel isikul korraldada enda kaitsmist, või isikule on esitatud dokument neid tingimusi täitmata, aga siiski on kindlaks tehtud, et ta on otsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud

10. Kõigile asjassepuutuvatele isikutele on antud võimalus olla ära kuulatud.

11. Lapsele on antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatud juhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu on ärakuulamist sobimatuks peetud

12. Suhtlusõiguse kasutamise praktiline kord (kohtuotsuses täpsustatud määral)

12.1. Kuupäev ja aeg

12.1.1. Algus

12.1.2. Lõpp

12.2. Koht

12.3. Vanemliku vastutuse kandjate konkreetsed kohustused

12.4. Suhtlusõigusega isiku konkreetsed kohustused

12.5. Suhtlusõiguse kasutamisega seotud piirangud

13. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi

(koht) … (kuupäev) …

Allkiri ja/või tempel

ê 2201/2003 (kohandatud)

IV LISA

ARTIKLI 42 LÕIKES 1 OSUTATUD TÕEND LAPSE TAGASITOOMISE KOHTA 71

1. Päritoluliikmesriik

2. Tõendi välja andnud kohus või ametiasutus

2.1. Nimi

2.2. Aadress

2.3. Telefon/faks/e-post

3. Isik, kelle juurde laps tagasi tuuakse (otsuses sätestatud määral)

3.1. Täielik nimi

3.2. Aadress

3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

72 4. Vanemliku vastutuse kandjad

4.1. Ema

4.1.1. Täielik nimi

4.1.2. Aadress (võimaluse korral)

4.1.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.2. Isa

4.2.1. Täielik nimi

4.2.2. Aadress (võimaluse korral)

4.2.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.3. Muud

4.3.1. Täielik nimi

4.3.2. Aadress (võimaluse korral)

4.3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

5. Aadress (võimaluse korral)

5.1. Täielik nimi

5.2. Aadress (võimaluse korral)

6. Otsuse teinud kohus

6.1. Kohtu nimi

6.2. Kohtu asukoht

7. OTSUS

7.1. Kuupäev

7.2. Viitenumber

73 8. Kohtuotsuses käsitletavad lapsed

8.1. Täielik nimi ja sünniaeg

8.2. Täielik nimi ja sünniaeg

8.3. Täielik nimi ja sünniaeg

8.4. Täielik nimi ja sünniaeg

9. Otsus hõlmab lapse tagasitoomist

10. Kas otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav?

10.1. Jah

10.2. Ei

11. Lapsele on antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatud juhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu on ärakuulamist sobimatuks peetud

12. Kõigile osapooltele on antud võimalus ära kuulatud saada

13. Kohtuotsus hõlmab lapse tagasitoomist ja kohus on otsuse tegemisel võtnud arvesse põhjendusi ja tõendeid, millel tugineb rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaselt tehtud otsus

14. Vajaduse korral üksikasjad meetmete kohta, mida kohtud või asutused on võtnud lapse kaitseks pärast tema tagasitoomist tema alalise elukoha liikmesriiki

15. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi

(koht) … (kuupäev) …

Allkiri ja/või tempel

ò uus

III LISA

ARTIKLIS 56 OSUTATUD TÕEND AUTENTSE DOKUMENDI VÕI KOKKULEPPE KOHTA 74

1. TÕENDI VÄLJASTANUD MAETIASUTUS

1.1. Nimi:

1.2. Aadress:

1.2.1. Tänav ja maja number / postkast:

1.2.2. Linn või asula ja sihtnumber:

1.2.3. Liikmesriik:

□ Belgia (BE) □ Bulgaaria (BG) □ Tšehhi Vabariik (CZ) □ Saksamaa (DE) □ Eesti (EE)

□ Iirimaa (IE) □ Kreeka (EL) □ Hispaania (ES) □ Prantsusmaa (FR) □ Horvaatia (HR) □ Itaalia (IT)

□ Küpros (CY) □ Läti (LV) □ Leedu □ Luksemburg (LU) □ Ungari (HU)

□ Malta (MT) □ Madalmaad (NL) □ Austria (AT) □ Poola (PL) □ Portugal (PT)

□ Rumeenia (RO) □ Sloveenia (SI) □ Slovakkia (SK) □ Soome (FI) □ Rootsi (SE)

□ Ühendkuningriik (UK)

1.3. Telefon:

1.4. Faks:

1.5. E-posti aadress (kui on olemas)

2. AUTENTNE DOKUMENT

2.1. Ametiasutus, kes autentse dokumendi koostas (kui on muu asutus kui tõendi väljastanud ametiasutus):

2.1.1. Ametiasutuse nimi ja liik:

2.1.2. Aadress:

2.2. Kuupäev (pp/kk/aaaa), millal punktis 2.1. osutatud ametiasutus autentse dokumendi koostas:

2.3. Autentse dokumendi viitenumber (kui on olemas):

2.4. Kuupäev (pp/kk/aaaa), millal autentne dokument päritoluliikmesriigis registreeriti (täita ainult siis, kui registreerimiskuupäev määrab kindlaks dokumendi õigusliku mõju ja see kuupäev on erinev punktis 2.2. osutatud kuupäevast)

2.4.1. Autentse dokumendi viitenumber (kui on olemas):

3. KOKKULEPE

3.1. Ametiasutus, mis kokkuleppe heaks kiitis või kus kokkulepe sõlmiti (kui on muu asutus kui tõendi väljastanud ametiasutus)

3.1.1. Ametiasutuse nimi:

3.1.2. Aadress:

3.2. Kokkuleppe kuupäev (pp/kk/aaaa):

3.3. Kokkuleppe viitenumber:

4. AUTENTSE DOKUMENDI/KOKKULEPPE POOLED

4.1. Poole täielik nimi:

4.1.1. Aadress:

4.1.2 Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.2. Teise poole täielik nimi:

4.2.1. Aadress:

4.2.2 Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.3. Teise poole täielik nimi (kui on olemas):

4.3.1. Aadress:

4.3.2 Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

5. AUTENTSE DOKUMENDI/KOKKULEPPE TÄITMISELE PÖÖRATAVUS PÄRITOLULIIKMESRIIGIS

5.1. Kas autentne dokument/kokkulepe on päritoluriigis täitmisele pööratav

5.1.1. Jah

5.1.2. Ei

5.2. Autentse dokumendi/kokkuleppe tingimused

5.2.1. Täitmisele pööratava kohustuse lühikirjeldus

5.2.2.2. Punktis 5.2 osutatud kohustus kuulub täitmisele pööramisele järgmise isiku (järgmiste isikute) suhtes 75

Koht: …

Päritoluametiasutuse allkiri ja/või tempel:

ê 2201/2003

ê 2201/2003 (kohandatud)

V LISA

VÕRDLUSTABEL KOMISJONI MÄÄRUSEGA (EÜ) nr 1347/2000

Kehtetuks tunnistatud artiklid	Uue teksti vastavad artiklid
1	1, 2
2	3
3	12
4
5	4
6	5
7	6
8	7
9	17
10	18
11	16, 19
12	20
13	2, 49, 46
14	21
15	22, 23
16
17	24
18	25
19	26
20	27
21	28
22	21, 29
23	30
24	31
25	32
26	33
27	34
28	35
29	36
30	50
31	51
32	37
33	39
34	38
35	52
36	59
37	60, 61
38	62
39
40	63
41	66
42	64
43	65
44	68, 69
45	70
46	72
I lisa	68
II lisa	68
III lisa	68
IV lisa	I lisa
V lisa	II lisa

ê 2201/2003 (kohandatud)

VI LISA

Rootsi ja Soome deklaratsioonid vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetuks tunnistamist käsitleva nõukogu määruse artikli 59 lõike 2 punktile a.

Rootsi deklaratsioon:

Vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetuks tunnistamist käsitleva nõukogu määruse artikli 59 lõike 2 punktile a deklareerib Rootsi käesolevaga, et Rootsi ja Soome vahelistes suhetes kohaldatakse käesoleva määruse eeskirjade asemel täielikult 6. veebruaril 1931 Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vahel sõlmitud konventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet käsitlevaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli.

Soome deklaratsioon:

Vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetuks tunnistamist käsitleva nõukogu määruse artikli 59 lõike 2 punktile a deklareerib Soome käesolevaga, et Soome ja Rootsi vahelistes suhetes kohaldatakse käesoleva määruse eeskirjade asemel täielikult 6. veebruaril 1931 Soome, Taani, Islandi, Norra ja Rootsi vahel sõlmitud konventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet käsitlevaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli.

IV LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos selle muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 (ELT L 383, 23.12.2003, lk 1)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2116/2004 (ELT L 367, 14.12.2004, lk 1)

V LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2201/2003	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2, sissejuhatav osa	Artikkel 2, sissejuhatav osa
Artikli 2 lõiked 1–6	Artikli 2 lõiked 1–6
-	Artikli 2 lõige 7
Artikli 2 lõige 7	Artikli 2 lõige 8
Artikli 2 lõige 8	Artikli 2 lõige 9
Artikli 2 lõige 9	Artikli 2 lõige 10
Artikli 2 lõige 10	Artikli 2 lõige 11
Artikli 2 lõige 11	Artikli 2 lõige 12
Artiklid 3, 4 ja 5	Artiklid 3, 4 ja 5
Artikkel 6	Artikli 6 lõige 2
Artikli 7 lõige 1	Artikli 6 lõige 1
Artikli 7 lõige 2	Artikli 6 lõige 3
Artikkel 8	Artikkel 7
Artikkel 9	Artikkel 8
Artikkel 10, sissejuhatav osa	Artikkel 9, sissejuhatav osa
Artikli 10 punkt a	Artikli 9 punkt a
Artikli 10 punkt b, sissejuhatav osa	Artikli 9 punkt b, sissejuhatav osa
Artikli 10 punkti b alapunktid i ja ii	Artikli 9 punkti b alapunktid i ja ii
-	Artikli 9 punkti b alapunkt iii
Artikli 10 punkti b alapunkt iii	Artikli 9 punkti b alapunkt iv
Artikli 10 punkti b alapunkt iv	Artikli 9 punkti b alapunkt v
Artikli 11 lõige 1	Artikkel 21
Artikli 11 lõige 2	Artikkel 24
Artikli 11 lõige 3	Artikli 23 lõige 1
Artikli 11 lõige 4	Artikli 25 lõige 1
Artikli 11 lõige 5	Artikli 25 lõige 2
Artikli 11 lõige 6	Artikli 26 lõige 2
Artikli 11 lõige 7	Artikli 26 lõige 3
Artikli 11 lõige 8	Artikli 26 lõige 4
Artikli 12 lõige 1	Artikli 10 lõige 1
Artikli 12 lõige 2	Artikli 10 lõige 2
Artikli 12 lõige 3	Artikli 10 lõige 3
-	Artikli 10 lõiked 4–5
Artikli 12 lõige 4	Artikli 10 lõige 6
Artikkel 13	Artikkel 11
Artikkel 14	Artikkel 13
Artikkel 15	Artikkel 14
Artikkel 16 - Artiklid 17, 18 ja 19 - Artikkel 20 Artikkel 21 - Artikkel 22 Artikli 23 punktid a, c, d, e, f Artikli 23 punktid b ja g Artiklid 24, 25, 26 Artikkel 27 - Artiklid 28–36 - - - Artikli 37 lõige 1 - Artikli 37 lõige 2 - Artikkel 38 Artikkel 39 Artikkel 40 Artikli 41 lõige 1 Artikli 41 lõiked 2 ja3 Artikli 42 lõige 1 Artikli 42 lõige 2 - Artikkel 43 Artikkel 44 Artikli 45 lõige 1 Artikli 45 lõige 2 Artikkel 46 - Artikli 47 lõige 1 - Artikli 47 lõige 2 Artikkel 48 - Artiklid 49, 50, 51 Artikkel 52 Artikkel 53 - Artikkel 54 Artikkel 55, sissejuhatav osa - Artikli 55 punkt a Artikli 55 punktid b–e - - - Artikli 56 lõige 1 - Artikli 56 lõige 2 - Artikli 56 lõige 3 Artikli 56 lõige 4 Artiklid 57 ja 58 - Artikli 59 lõige 1 Artikli 59 lõiked 2 ja 3 Artikli 60 punktid a–d Artikli 60 punkt e Artikkel 61 - Artiklid 62, 63 ja 64 Artikkel 65 - Artikkel 66 Artiklid 67 ja 68 Artiklid 69 ja 70 - Artiklid 71 ja 72 I lisa II lisa III lisa IV lisa -	Artikkel 15 Artikkel 16 Artiklid 17, 18 ja 19 Artikkel 20 Artikkel 12 Artikkel 27 Artikkel 28 Artikkel 37 Artikli 38 lõige 1 - Artiklid 50, 51 ja 52 Artikli 29 punkt a Artikli 29 punktid b ja c - Artiklid 30–32 Artiklid 35 ja 36 Artiklid 39–49 Artikli 28 lõige 1 Artikli 28 lõige 2 - Artikli 34 lõiked 2 ja 3 - Artikli 53 lõiked 1 ja 2 - Artikli 30 lõige 2, artikli 38 lõige 2 ja artikli 53 lõige 2 Artikli 53 lõige 2 Artikli 38 lõige 2 ja artikli 53 lõige 2 Artikli 53 lõiked 3–6 Artikli 54 lõiked 1 ja 2 Artikli 54 lõiked 3 ja 4 Artikli 53 lõige 7 Artikli 34 lõige 1 Artikli 34 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 69 Artikkel 55 Artikkel 56 Artikli 31 lõige 1 Artikli 31 lõige 2 - Artikli 33 lõige 1 Artikli 33 lõige 2 Artiklid 57 ja 58, 59 Artikkel 68 Artikkel 60 Artikkel 61 Artikkel 62 Artikli 63 lõige 1, sissejuhatav osa, ja artikli 63 lõige 2 Artikli 63 lõike 1 punkt a Artikli 63 lõike 1 punkt b ja artikli 64 lõike 1 punkt a Artikli 63 lõike 1 punktid c–f Artikli 63 lõike 1 punkt g Artikli 63 lõiked 3 ja 4 Artikli 64 lõike 1 punkt b ja lõiked 2–6 Artikli 65 lõige 1 Artikli 65 lõige 2 Artikli 65 lõige 3 Artikli 65 lõige 4 Artikli 65 lõige 5 - Artiklid 66 ja 67 Artikkel 69 Artikkel 72 - Artikkel 73 Artikkel 74 Artikli 75 lõige 1 Artikli 75 lõiked 2 ja 3 Artiklid 76, 77, 78 Artikli 79 lõige 1 Artikli 79 lõige 2 Artikkel 80 Artikkel 81 - Artiklid 70 ja 71 Artiklid 82 ja 83 I lisa - II lisa II lisa III lisa

(1) Nende liikmesriikide suhtes, kes liitusid Euroopa Liiduga pärast seda kuupäeva, kohaldatakse määrust alates nende ühinemise kuupäevast (Bulgaaria ja Rumeenia: 1. jaanuar 2007, Horvaatia: 1. juuli 2013).

(2) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(3) COM(2014) 225 final.

(4) Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks. Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu poliitilised suunised, Jean-Claude Juncker, Strasbourg, 15. juuli 2014.

(5) Nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 10).

(6) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 7, 10.1.2009, lk 1).

(7) 3. märtsil 2016 esitas komisjon nõukogule ettepaneku nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba tõhustatud koostööks kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi. Nõukogu võttis otsuse vastu 9. juunil 2016.

(8) Rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlev 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsioon (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon“).

(9) Supra note 8.

(10) Vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlev 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsioon (edaspidi „1996. aasta Haagi konventsioon“).

(11) Euroopa Liidu Kohtu 11. juuli 2008. aasta kohtuasi C-195/08 PPU – Inga Rinau, punkt 82.

(12) Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava, COM(2015) 215 final.

(13) Määruse (EÜ) 2201/2003 hindamist ja selle muutmise valikuvõimalusi käsitlev uuring, vt (lõplik hindamisaruanne) aadressil http://ec.europa.eu/justice/civil/files/bxl_iia_final_report_evaluation.pdf ja (analüütilised lisad) http://ec.europa.eu/justice/civil/files/bxl_iia_final_report_analtical_annexes.pdf .

(14) Vt eelkõige: Lõplik hindamisaruanne, lk 53.

(15) Vt eelkõige: Mõjuhindamine, lk 11.

(16) Vt eelkõige: Lõplik hindamisaruanne, lk 57.

(17) Vt eelkõige: Mõjuhindamine, lk 36, 37, 52, 60 ja 86.

(18) Vt eelkõige: Mõjuhindamine, lk 61.

(19) Vt eelkõige: Analüütilised lisad, lk 92.

(20) Vt eelkõige: Analüütilised lisad, lk 65.

(21) Vt eelkõige: Mõjuhindamine, lk 87.

(22) Vt eelkõige: Analüütilised lisad, lk 265.

(23) COM(2014) 225 final.

(24) Avalikule konsultatsioonile esitatud vastuste kokkuvõte vt analüütilised lisad lk 127.

(25) Analüütilised lisad, lk 151.

(26) Analüütilised lisad, lk 153.

(27) Analüütilised lisad, lk 156.

(28) Analüütilised lisad, lk 159.

(29) Mõjuhindamine, lk 61.

(30) Statistical analysis of applications made in 2008 under the Hague Convention of 25 October 1980 on the Civil Aspects of International Child Abduction — Part II ― Regional Report, Prel. Doc. No 8 B ― update of November 2011 for the attention of the Special Commission of June 2011, p. 10-12, kättesaadav aadressil https://assets.hcch.net/upload/wop/abduct2011pd08be.pdf.

(31) ELT C [...], [...], lk [...].

(32) ELT C [...], [...], lk [...].

(33) ELT C [...], [...], lk [...].

(34) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1).

(35) Vt V lisa.

(36) ELT L 160, 30.6.2000, lk 19.

(37) Määruse (EÜ) nr 1347/2000 vastuvõtmise ajal võttis nõukogu arvesse professor Alegria Borrasi selgitavat aruannet selle konventsiooni kohta (EÜT C 221, 16.7.1998, lk 27).

(38) ELT C 234, 15.8.2000, lk 7.

(39) ELT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1496/2002 (ELT L 225, 22.8.2002, lk 13).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

(41) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 7, 10.1.2009, lk 1).

(42) ELT L 160, 30.6.2000, lk 37.

(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine”), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79).

(44) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001, 28. mai 2001, liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).

(45) Nõukogu otsus 2001/470/EÜ, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25).

(46) Nõukogu otsus 2001/470/EÜ, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25).

(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(48) ELT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(49) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega.

(50) Nõukogu xx xxxxxr 20xx. aasta määrus (EÜ) nr xxx/20xx, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning rahvusvahelist lapseröövi.

(51) Lisatud peavad olema artikli 37 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(52) See punkt hõlmab ka olukordi, kus kulud mõisteti välja eraldi otsusega.

(53) Kui kulusid on võimalik sisse nõuda rohkem kui ühelt isikult, sisestage iga isiku poolt tasumisele kuuluv summa eraldi.

(54) Märkida teave kõigi perioodide kohta, kui perioode on rohkem kui üks.

(55) Märkida teave kõigi perioodide kohta, kui perioode on rohkem kui üks.

(56) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega.

(57) Nõukogu xx xxxxxr 20xx. aasta määrus (EÜ) nr xxx/20xx, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning rahvusvahelist lapseröövi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2201/2003.

(58) Ühise eestkoste korral võib punktis 3 nimetatud isikuid samuti nimetada punktis 4.

(59) Lisatud peavad olema artikli 37 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(60) Kui käsitletakse rohkem kui nelja last, tuleb kasutada veel üht vormi.

(61) Kui otsuses käsitletakse enam kui nelja last, kasutage eraldi vormi.

(62) Ühise eestkoste korral võib punktis 5 nimetatud isikuid samuti nimetada punktis 13.1.

(63) See punkt hõlmab ka olukordi, kus kulud mõisteti välja eraldi otsusega.

(64) Kui kulusid on võimalik sisse nõuda rohkem kui ühelt isikult, sisestage iga isiku poolt tasumisele kuuluv summa eraldi.

(65) Märkida teave kõigi perioodide kohta, kui perioode on rohkem kui üks.

(66) Märkida teave kõigi perioodide kohta, kui perioode on rohkem kui üks.

(67) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega.

(68) Ühise eestkoste korral võib punktis 3 nimetatud isikuid samuti nimetada punktis 4.

(69) Teha rist vastava isiku kasti, kelle suhtes kohtuotsus tuleks täitmisele pöörata.

(70) Kui käsitletakse rohkem kui nelja last, tuleb kasutada veel üht vormi.

(71) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

(72) Vabatahtlik teave.

(73) Kui käsitletakse rohkem kui nelja last, tuleb kasutada veel üht vormi.

(74)

Nõukogu ...... määruse, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning rahvusvahelist lapseröövi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2201/2003, artikkel 56.

(75) Sisestage teave kõigi isikute kohta, kui isikuid on rohkem kui üks.