EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.2.2016

COM(2016) 52 final

2016/0030(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 25 final}
{SWD(2016) 26 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Määruse eelnõu eesmärk on tagada, et kõik liikmesriigid võtaksid kasutusele asjakohased vahendid, et olla valmis tarnehäirest või erandlikult suurest nõudlusest tulenevaks gaasipuuduseks ja selle mõjuga toime tulla. Gaasivarustuskindluse puhul on vastutustasandeid kolm. Põhivastutust gaasivarustuse eest kannavad turumehhanismidest sõltuvad maagaasiettevõtjad. Kui teatavas liikmesriigis tekib turutõrge, vastutavad kõnealuse liikmesriigi ja piirkonna muude liikmesriikide pädevad asutused vajalike meetmete võtmise eest, et tagada gaasitarned kaitstud tarbijatele. Lisaks tegeleb Euroopa Komisjon omaette tasandil üldise koordineerimisega ja tagab võetud meetmete omavahelise kooskõla.

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tehakse määruse eelnõus ettepanek edendada piirkondlikku koordineerimist ning määrata teatavad põhimõtted ja standardid kindlaks ELi tasandil. Kavandatav lähenemisviis seisneb selles, et piirkonna liikmesriigid peaksid piirkonna riskide hindamisel tegema omavahel tihedat koostööd. ELi-ülese sidususe tagamiseks võetakse piirkonna riskide hindamisel aluseks kogu EL ning lähtutakse ühistest normidest ja konkreetsest stsenaariumist. Piirkondlike riskihindamiste tulemusena kindlaks tehtud riskidega tegeletakse ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade raames, mille suhtes kohaldatakse vastastikust hindamist ja mille kiidab heaks komisjon.

Riskihindamiste ja kavade terviklikkuse ning omavahelise sidususe tagamiseks sätestatakse määruses selliste kohustuslike vormide kasutamise kord, milles on loetletud asjaolud, mida tuleks riskihindamise korraldamisel ja kavade koostamisel arvesse võtta. Piirkondlikku koostööd tuleb täiustada, sest gaasitarnete katkemine võib kergesti mõjutada samaaegselt mitut liikmesriiki. Riigi tasandi riskihindamised ja kavad ei sobi hästi selliste olukordade lahendamiseks.

Määrusega täiustatakse varustuskindlusnormi kohaldamist kaitstud tarbijate (eelkõige kodutarbijate) suhtes ja taristunormi (võimalust tarnida gaasi ka olukorras, kus suurimat taristut ei saa kasutada) kohaldamist. Määrus võimaldab tagada alalise kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse. Lisaks kavandatakse määrusega võtta kasutusele täiendavaid läbipaistvusmeetmeid seoses gaasitarnelepingutega, sest sellised lepingud võivad mõjutada ELi varustuskindlust.

Viis aastat pärast määruse (EL) nr 994/2010 vastuvõtmist on gaasivarustuskindlus Ukraina ja Venemaa vahel valitsevatest pingetest tulenevalt endiselt väga oluline teema. Nii riikide kui ka ELi tasandil tegutsetakse selleks, et parandada gaasivarustuskindlust nii 2015/2016. aasta talvel kui ka edaspidi.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

•Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Kehtivate õigusaktide järelhindamine/toimivuskontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

15. jaanuarist kuni 8. aprillini 2015 toimunud avaliku sidusrühmadega konsulteerimise tulemusena saadi 106 vastust. See tähendab, et konsulteerimistulemusi võib pidada väga ulatuslikuks 6 . Kuigi enamik vastanutest esindasid erasektorit, tarbijaorganisatsioone ja reguleerivaid või tööstusharu ühendusi, osales konsulteerimises ka üsna palju avaliku sektori asutusi.

Konsulteerimise käigus järgiti kehtiva määruse kahetasandilist ülesehitust, mis põhineb ennetamisel ja leevendamisel. Ennetamist käsitlevate küsimuste eesmärk oli välja selgitada, kas on vaja muuta kehtivaid õigusnorme. Samuti andsid need siiski võimaluse uute ideede katsetamiseks, eelkõige seoses varustuskindlusnormi täitmiseks võetavate meetmete kohaldamisega. Leevendamist käsitlevate küsimuste abil sooviti kindlaks teha, kas liikmesriigid on valmis hädaolukorda ohjama ning kaaluma seda tehes tõhusaid ja koordineeritud lahendusi, mitte rakendama üksnes riigipõhist lähenemisviisi ja kasutama ebaproduktiivseid meetmeid, mis mõjutavad negatiivselt naaberriike.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõju hindamine

1. Kulud ja mõju hindadele

Poliitikavaliku üldine mõju kuludele ja hindadele on väga väike. On kavandatud mõningaid ettepanekuid, kuidas vältida tarbetuid kulusid ja kasutada ära varustuskindluse suurendamise meetmete omavahelist koostoimet. See peaks vähendama varustuskindluse raamistikuga seotud kogukulusid kõigi tarbijate jaoks. Sellised meetmed nagu piirkonna riskide hindamine, piirkondlike kavade koostamine või lepinguid käsitlevad sätteid ei suurenda kulusid märkimisväärselt. Meetmetel võib olla mõju halduskoormusele.

Kulukuse seisukohast suurema mõjuga poliitikavahendite hulka kuulub valemi N–1 alusel tehtavate arvutuste täiustamine ja tagasivoo kohustuste täitmine. Normi N–1 puhul ei ole aga tõenäoline, et valemi täiustamise tagajärjel leitaks, et varem nõuetele vastanud liikmesriik ei vasta enam nõuetele, mis tooks kaasa kohustuslikke investeeringuid. Endiselt jääb alles võimalus võtta normi N–1 täitmiseks nõudlusega seotud meetmeid. Täpne norm N–1 võib tuua kaasa suuremaid investeeringuid, kuid see peaks põhinema asjaomase liikmesriigi hinnangul ja paremal ülevaatel tegelikust võimsusega seotud olukorrast. Seega näib olevat tegu kulutõhusa meetmega, võttes arvesse kasu, mis tuleneb sektori täpsemast hindamisest miinimuminvesteeringu ajal (nt gaasi hoiustamise tegeliku panuse suuruse väljaselgitamine tänu väljastamiskiiruse realistlikumale hindamisele sõltuvalt hoiustatud gaasi kogusest). a hüdraulikaarvutustega 9 ei tohiks kaasneda lisakulusid, sest ülekandesüsteemi halduritel on vahendid selliste hindamiste korraldamiseks. Kogu ELi hõlmava matkimise võib korraldada Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik määrusega (EÜ) No 715/2009 ette nähtud iga-aastase suvise ja talvise tarnimise prognoosi raames. See võib aidata välja selgitada kulutõhusaid meetmeid, et minimeerida mis tahes negatiivseid tagajärgi.

2. Mõju sidusrühmadele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

Üldiselt peaks 3. poliitikavalik turuosalistele ja tarbijatele positiivselt mõjuma. Varustuskindlusnormi täitmise järelevalve täiustamine aitab tagada selle läbipaistva ja kulutõhusa järgimise. Paljud vastanutest, kes osalesid avalikus konsultatsioonis tööstusharu esindajatena, teatasid, et soovivad suuremat läbipaistvust ja täielikult põhjendatud meetmeid, mida korrapäraselt kontrollitaks või katsetataks.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad jäävad nn kaitstud tarbijateks, kui liikmesriik nii otsustab, ja seega ei kahjusta poliitikavalik nende huve. Kõnealuse poliitikavaliku puhul seisneb peamine erinevus selles, et eespool nimetatud ettevõtjad ei ole tingimata hõlmatud solidaarsuspõhimõttega. Tuleb siiski meeles pidada, et selle põhimõtte eesmärk on tagada gaasivarustus kodumajapidamistele ja esmaste sotsiaalteenuste osutajatele hädaolukordades. Kõnealune mehhanism on ette nähtud kasutamiseks viimase võimalusena äärmise gaasinappuse korral. Kuigi läbivaadatud määruse eesmärk on vältida selliseid olukordi, peame siiski olema valmis nendega toime tulema.

3. Siseturu väljakujundamine

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

2016/0030 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 194,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 11 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 12 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Maagaas (edaspidi „gaas”) on liidu energiavarustuse oluline osa. Suur osa sellest gaasist imporditakse liitu kolmandatest riikidest.

(2)Tõsine gaasitarnehäire võib mõjutada kõiki liikmesriike, kogu liitu ja energiaühenduse asutamislepingu (millele kirjutati alla 25. oktoobril 2005 Ateenas) osalisi. Selline häire võib ka tõsiselt kahjustada liidu majandust ja sellel võib olla tugev ühiskondlik mõju eelkõige haavatavatele tarbijarühmadele.

(3)Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et võetakse kõik vajalikud meetmed katkematu gaasivarustuse tagamiseks kogu liidus, eelkõige kaitstud tarbijatele rasketes ilmaoludes või gaasitarnete katkestuse korral. Need eesmärgid tuleks saavutada kõige kulutõhusamate meetmetega ja nii, et energiaturgudel ei moonutataks konkurentsi.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid, on juba avaldanud märkimisväärset positiivset mõju liidu gaasivarustuskindlusele nii valmisoleku kui ka negatiivse mõju leevendamise seisukohast. Liikmesriigid on praegu tarnekriisiks varasemast paremini ette valmistatud, sest nad on kohustatud kavandama ennetusmeetmeid ja hädaolukorra lahendamise meetmeid hõlmavaid kavasid; samuti ollakse varasemast paremini kriisi eest kaitstud, sest liikmesriigid peavad täitma mitmeid taristu võimsuse ja gaasivarustusega seotud kohustusi. Määruse (EL) nr 994/2010 rakendamisaruandes, mis esitati oktoobris 2014, on siiski esile toodud valdkondi, kus kõnealuse määruse täiustamisega saaks veelgi suurendada liidu varustuskindlust.

(5)Komisjoni 2014. aasta oktoobri teatises Euroopa gaasisüsteemi lühiajalise vastupanuvõime kohta 13 analüüsiti Venemaa gaasitarnete osalise või täieliku katkemise mõju ning jõuti järeldusele, et üksnes riigipõhised lähenemisviisid ei ole oma paratamatult piiratud mastaabi tõttu tõsise tarnekatkestuse korral eriti tõhusad. Kriisitaluvusanalüüs näitas, kuidas liikmesriikidevaheline tihedam koostöö võiks oluliselt vähendada väga tõsise tarnekatkestuse stsenaariumide mõju kõige haavatavamates liikmesriikides.

(6)Komisjoni 2015. aasta veebruari teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” 14 on esile toodud asjaolu, et energialiit tugineb solidaarsusele ja usaldusele, mis on energiajulgeoleku jaoks vajalikud. Käesolev määrus peaks olema suunatud liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja usalduse suurendamisele ja sellega tuleks kehtestada nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, et luua tingimused energialiidu rakendamiseks.

(7)Sujuvalt toimiv gaasi siseturg on parim vahend liidu energiavarustuskindluse tagamiseks ja üksikute liikmesriikide haavatavuse vähendamiseks tarnehäirete mõju suhtes. Kui liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega risk, et asjaomases liikmesriigis ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise ning häirida gaasi tarnimist muude liikmesriikide tarbijatele. Et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on vaja tarnekriisi lahendamisel tagada solidaarsus ja koordineerimine nii konkreetsete tarnehäirete suhtes võetavate ennetavate meetmete kui ka vastumeetmete kohaldamisel.

(8)Seni ei ole täielikult ära kasutatud piirkondlikust koostööst tulenevaid võimalusi tõhusamate ja vähem kulukate meetmete võtmiseks. Need võimalused hõlmaksid lisaks riiklike leevendusmeetmete paremale koordineerimisele ka riiklikke ennetusmeetmeid, näiteks hoiustamist või veeldatud maagaasi käsitlevat poliitikat, mis võib teatavates piirkondades olla strateegiliselt tähtis.

(9)Solidaarsuse vaimus peaks käesoleva määruse juhtpõhimõte olema nii avaliku sektori asutusi kui ka gaasiettevõtjaid hõlmav piirkondlik koostöö, mis võimaldaks igas piirkonnas välja selgitada olulised riskid ja optimeerida koordineeritud meetmetest saadavat kasu nende riskide leevendamiseks ja kõige kulutõhusamate meetmete võtmiseks liidu tarbijate huvides.

(10)Teatavad tarbijad, sealhulgas kodutarbijad ja esmaste sotsiaalteenuste osutajad, on eriti haavatavad ja võivad vajada sotsiaalkaitset. Niisuguste kaitstud tarbijate määratlus ei tohiks olla vastuolus liidu solidaarsusmehhanismidega.

(11)Gaasivarustuskindlusega seotud vastutus tuleks asjaomaste pädevusalade piires jagada maagaasiettevõtjate, oma pädevate asutuste kaudu tegutsevate liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline vastutuse jagamine eeldab väga tihedat koostööd nimetatud osaliste vahel. Siiski võivad gaasivarustuskindlusele olulist mõju avaldada ka tarbijad, kes kasutavad gaasi elektri tootmiseks või tööstuslikel eesmärkidel, sest neil on võimalik reageerida kriisile nõudlusega seotud meetmete võtmisega, näiteks tarnekatkestust lubavate lepingute ja muudele kütuseliikidele üleminekuga, mis mõjutab vahetult pakkumise ja nõudluse tasakaalu.

(12)Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/73/EÜ, 15 peaksid pädevad asutused käesolevas määruses kindlaks määratud ülesandeid täites tegema tihedat koostööd muude asjaomaste liikmesriigi ametiasutustega, eelkõige riiklike reguleerivate asutustega.

(13)Taristunormiga tuleks kohustada liikmesriike säilitama taristut miinimumtasemel, et tagada teatavate varuvahendite olemasolu süsteemis suurima eraldi vaadeldava taristu töö katkemise korral. Kuna näitajale N–1 tuginev analüüs on puhtalt võimsuspõhine lähenemisviis, tuleb valemi N–1 alusel saadud arvutustulemusi täiendada üksikasjaliku analüüsiga, mis hõlmab ka gaasivoogusid.

(14)Määrusega (EL) nr 994/2010 nõutakse, et ülekandesüsteemi haldurid tagaksid kõigis piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste puhul alalise kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse, välja arvatud juhul, kui nad on sellest kohustusest vabastatud. Määruse eesmärk on tagada, et alalisest kahesuunaliste voogude läbilaske võimsusest saadavat võimalikku kasu võetakse alati arvesse uue võrkudevahelise ühenduse projekteerimisel. Kahesuunaliste voogude läbilaske võimsus võimaldab aga tarnida gaasi nii naaberliikmesriiki kui ka muudesse sama gaasitarnekoridori liikmesriikidesse. Alalise kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse loomise kasutegurit varustuskindluse seisukohast tuleb seega vaadelda laiemalt, lähtudes solidaarsuse ja tõhusama koostöö põhimõtetest. Seega tuleks kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse rakendamist kaaludes teha kulude-tulude analüüs, milles võetakse arvesse kogu transpordikoridori. Pädevaid asutusi tuleks seepärast kohustada uuesti läbi vaatama määruse (EL) nr 994/2010 kohaselt tehtud erandeid, lähtudes piirkonna riskide hindamise tulemustest.

(15)Nõukogu direktiivis 2008/114/EÜ 16 on sätestatud menetlus, mille eesmärk on muuta liidus veelgi turvalisemaks Euroopa kindlaksmääratud elutähtsad taristud, sealhulgas teatavad gaasitaristud. Direktiiv 2008/114/EÜ ja käesolev määrus aitavad luua tervikliku lähenemisviisi liidu energiajulgeolekule.

(16)Määrusega kehtestatakse varustuskindlusnormid, mis on piisavalt ühtlustatud ja hõlmavad vähemalt selliseid olukordi, mis sarnanevad 2009. aasta jaanuari olukorraga, kui Venemaa gaasitarned katkesid. Nende normide puhul võetakse arvesse liikmesriikidevahelisi erinevusi, avalike teenuste osutamise kohustusi ja tarbijakaitsemeetmeid, millele on osutatud direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 3. Varustuskindlusnormid peaksid olema stabiilsed, et tagada vajalik õiguskindlus, selgelt määratletud ega tohiks põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt koormata maagaasiettevõtjaid. Normid peaksid tagama ka kõikidele liidu maagaasiettevõtjatele võrdse juurdepääsu riiklikele tarbijatele.

(17)Piirkondlik lähenemisviis riskihindamisele ning ennetavate ja leevendavate meetmete kindlaksmääramisele ja võtmisele võimaldab jõupingutusi koordineerida, mis annab märkimisväärset kasu seoses meetmete tõhususega ja vahendite optimeerimisega. Nii on see eelkõige meetmete puhul, mille eesmärk on tagada kaitstud tarbijate varustamine gaasiga väga keerulistes tingimustes, ning hädaolukorra mõju leevendamise meetmete puhul. Korreleeruvate riskide hindamine piirkonna tasandil, mis on nii ulatuslikum kui ka täpsem, tagab liikmesriikide parema valmisoleku tulla toime mis tahes kriisidega. Lisaks tagab kooskõlastatud ja eelnevalt kokku lepitud lähenemisviis varustuskindlusele hädaolukorras ühtse reageerimise ja vähendab ohtu, et üksnes riigipõhistel kaalutlustel võetavatest meetmetest tulenevad negatiivsed mõjud avalduvad naaberliikmesriikides.

(18)Piirkondade kindlaksmääramisel lähtutakse võimaluste piires liikmesriikide ja komisjoni loodud olemasolevatest piirkondlikest koostööstruktuuridest, eelkõige piirkondlikest rühmadest, mis nähti ette määrusega (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta 17 (TEN-E määrus). Kuna aga käesoleva määruse ja TEN-E määruse eesmärgid on erinevad, võivad piirkondlikud rühmad erineda suuruse ja koosseisu poolest.

(19)Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks seega piirkondlike rühmade kindlaksmääramisel lähtuda järgmistest kriteeriumitest: tarnekorraldus, olemasolevad ja kavandatavad võrkudevahelised ühendused ja ülekandevõimsus liikmesriikide vahel, turu areng ja küpsus, olemasolevad piirkondlikud koostööstruktuurid ning piirkonda kuuluvate liikmesriikide arv, mida tuleks rühma hallatavuse tagamiseks piirata.

(20)Selleks et piirkondlik koostöö oleks teostatav, peaksid liikmesriigid looma igas piirkonnas koostöömehhanismi. Selline mehhanism või sellised mehhanismid tuleks luua piisavalt aegsasti, et võimaldada riskihindamise korraldamist ja mõtestatud kavade koostamist piirkonna tasandil. Liikmesriigid võivad vabalt kokku leppida asjaomase piirkonna jaoks kõige sobivamas koostöömehhanismis. Komisjon peaks kogu protsessi raames toimima vahendajana ja jagama selliseid piirkondliku koostöö korraldamise parimaid tavasid nagu dokumentide koostamist või eriotstarbeliste organite loomist koordineeriva rolli rotatsioon piirkonna riikide vahel. Kui puudub koostöömehhanismi käsitlev kokkulepe, võib komisjon pakkuda välja konkreetse piirkonna jaoks sobiva koostöömehhanismi.

(21)Põhjaliku piirkondliku riskihindamise käigus peaksid pädevad asutused hindama loodus-, tehnika-, äri-, finants-, sotsiaal-, poliitika- ja tururiske ning kõiki muid asjasse puutuvaid riske, sealhulgas, kui see on asjakohane, suurima tarnija tarnekatkestuse riski. Kõikide riskidega seoses tuleks kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad meetmed, mis töötatakse välja ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava raames. Kõnealuse riskihindamise tulemusi tuleks arvesse võtta ka kõikide otsuse nr 1313/2013/EL 18 artikliga 6 ette nähtud riskihindamiste käigus.

(22)Riskihindamisse sisendi andmiseks peaks Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, olles konsulteerinud gaasikoordineerimisrühma ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga, korraldama kogu liitu hõlmavaid matkimisharjutusi, mis sarnanevad 2014. aastal korraldatud kriisitaluvusanalüüsile.

(23)Parima valmisoleku tagamiseks ning tarnehäire ärahoidmiseks või selle mõju leevendamiseks, kui see siiski tekib, peavad piirkonna pädevad asutused pärast sidusrühmadega konsulteerimist koostama ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava. Piirkondlike kavade puhul tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi eripära. Samuti tuleks kavades selgelt kindlaks määrata maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Kavandatavate siseriiklike meetmete puhul tuleks täielikult arvesse ennetusmeetmete kavas ja hädaolukorra lahendamise kavas sätestatud piirkondlikke meetmeid. Siseriiklike meetmete kavandamisel tuleks tegeleda siseriiklike riskidega viisil, mis võimaldab täielikult ära kasutada piirkondliku koostöö tulemusena tekkivaid võimalusi. Kavad peaksid olema tehnilist ja kasutuslikku laadi ning nende eesmärk peaks olema hädaolukorra tekke või süvenemise takistamine ning selle mõju leevendamine. Kavades tuleks võtta arvesse elektrisüsteemide turvalisust ning need peaksid olema kooskõlas energialiidu strateegilise planeerimise ja aruandluse vahenditega.

(24)Kõikide maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused tuleks seega täpselt kindlaks määrata, et tagada gaasi siseturu järjepidev nõuetekohane toimimine, eelkõige tarnehäirete korral ja kriisiolukordades. Kõnealuste ülesannete ja kohustuste määramisel tuleks tagada, et peetaks kinni kolmetasemelisest lähenemisviisist, mille puhul kõigepealt kaasatakse asjaomased maagaasiettevõtjad ja tööstussektor, seejärel liikmesriigid riigi ja piirkonna tasandil ning lõpuks liit. Käesolev määrus peaks tagama, et maagaasiettevõtjad ja tarbijad saaksid tarnehäiretega toimetulekuks toetuda turumehhanismidele võimalikult kaua. Siiski tuleks määrusega samuti ette näha mehhanismid, millele saab tugineda siis, kui turud üksi ei suuda gaasitarnehäirega enam vajalikul määral toime tulla.

(25)Tarnekriisi korral peaks turuosalistel olema piisavalt võimalusi tulla olukorraga toime turupõhiste meetmete abil. Kui kasutatud turumeetmetest ei piisa, peaksid liikmesriigid ja nende pädevad asutused võtma meetmeid tarnekriisi lahendamiseks või selle mõju leevendamiseks.

(26)Kui liikmesriigid kavatsevad võtta mitteturupõhiseid meetmeid, peaks selliste meetmetega kaasnema nende majandusliku mõju kirjeldus. See tagab meetmete läbipaistvuse (eelkõige seoses nende mõjuga gaasihinnale) ja tarbijate juurdepääsu vajalikule teabele selliste meetmetega seotud kulude kohta.

(27)Märtsis 2015 kutsus Euroopa Ülemkogu üles tegema ettepanekuid vabatahtlike nõudluse koondamise mehhanismide kohta, mida hinnatakse täielikus kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja liidu konkurentsieeskirjadega. See võimaldaks liikmesriikidel ja maagaasiettevõtjatel kaaluda maagaasi kollektiivset ostmist kooskõlas eespool nimetatud eeskirjadega kui üht tarneprobleemide lahendamise võimalust.

(28)Nõudlusega seotud meetmed, näiteks muudele kütuseliikidele üleminek või suurte tööstustarbijate gaasitarnete vähendamine majanduslikult tõhusal viisil, võivad oluliselt aidata kaasa energiajulgeoleku tagamisele, kui tarnehäire korral rakendatakse neid kiirelt ja tänu nendele väheneb märkimisväärselt nõudlus. Tuleks teha rohkem selleks, et energiat tõhusamalt kasutada, eelkõige juhul, kui on vaja võtta nõudlusega seotud meetmeid. Kavandatavate nõudluse ja pakkumisega seotud meetmete keskkonnamõju tuleb arvesse võtta ja võimaluse korral tuleb eelistada meetmeid, mille keskkonnamõju on kõige väiksem. Samas tuleb silmas pidada ka varustuskindluse ja konkurentsivõime aspekte.

(29)Ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel ja rakendamisel peaks pädevad asutused alati arvestama gaasisüsteemi ohutu käitamisega piirkonna ja riigi tasandil. Pädevad asutused peavad käsitlema ja sätestama kõnealustes kavades tehnilisi piiranguid, mis mõjutavad võrgu käitamist, sealhulgas tehnilisi ja ohutusalaseid põhjuseid, millega võib kaasneda voogude vähenemine hädaolukorras.

(30)Liidu teatavates piirkondades tarnitakse väikese kütteväärtusega gaasi. Sellise gaasi omaduste tõttu ei saa seda kasutada seadmetes, mis on välja töötatud suure kütteväärtusega gaasi jaoks. Suure kütteväärtusega gaasi on aga võimalik kasutada seadmetes, mis on välja töötatud väikese kütteväärtusega gaasi jaoks, tingimusel et see on muudetud väikese kütteväärtusega gaasiks näiteks tänu lämmastiku lisamisele. Väikese kütteväärtusega gaasi eriomadustega tuleks arvestada riigi ja piirkonna tasandil ning neid tuleks võtta arvesse riskihindamisel ning ennetusmeetmete kavades ja hädaolukorra lahendamise kavades.

(31)On vaja tagada hädaolukorras võetavate meetmete prognoositavus, et anda kõigile turuosalistele piisav võimalus sellistes olukordades reageerida ja nendeks valmistuda. Seega peaksid pädevad asutused üldjuhul järgima oma hädaolukorra lahendamise kava. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel tuleks neil lubada võtta meetmeid, millega kaldutakse kõrvale kõnealustest kavadest. Samuti on oluline muuta läbipaistvamaks ja prognoositavamaks hädaolukorra väljakuulutamise viis. Sellega seoses võivad olulist rolli mängida süsteemi tasakaalupositsiooni (ülekandevõrgu üldist seisundit) käsitlevad andmed, mille jaoks on sätestatud raamistik komisjoni määruses (EL) nr 312/2014 19 . See teave peaks olema reaalajas kättesaadav pädevatele asutustele ja riiklikele reguleerivatele asutustele, kui need ei ole pädevad asutused.

(32)Ennetusmeetmete kavasid ja hädaolukorra lahendamise kavasid tuleks korrapäraselt ajakohastada ja need tuleks avaldada. Kavasid tuleks vastastikku hinnata. Vastastikune hindamine võimaldab varakult kindlaks teha ebakõlad ja meetmed, mis võiksid ohustada muude liikmesriikide varustuskindlust; seega aitaks kõnealune protsess tagada eri piirkondades koostatud kavade omavahelise kooskõla. Samuti võimaldab vastastikune hindamine liikmesriikidel parimaid tavasid jagada.

(33)Hädaolukorra lahendamise kavade ajakohasuse ja tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriigid kavade ajakohastamise vahel korraldama katseid, mille käigus matkitaks reaalajas suure ja keskmise mõjuga stsenaariume ja neile reageerimist. Pädevad asutused peaksid esitama katsetulemused gaasikoordineerimisrühmale.

(34)Riskihindamise ja kavade koostamise, nende vastastikuse hindamise ja komisjonipoolse hindamise hõlbustamiseks on vaja kasutada kohustuslikke põhjalikke vorme, mis hõlmavad kõiki riskihinnangus käsitletavaid riske ning kõiki ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade osi.

(35)Liikmesriikide ja komisjoni vahelise suhtluse hõlbustamiseks tuleb riskihindamisest, ennetusmeetmete kavadest, hädaolukorra lahendamise kavadest ja kõikidest muudest käesolevas määruses käsitletud dokumentidest ja teabevahetusjuhtudest teatada standardse elektroonilise teavitussüsteemi abil.

(36)Nagu näitas 2014. aasta oktoobris toimunud kriisitaluvusanalüüs, on kogu liidus varustuskindluse tagamiseks ja üldkulude võimalikult madalal tasemel hoidmiseks vaja solidaarsust. Kui mõnes liikmesriigis on välja kuulutatud hädaolukord, tuleb solidaarsuse tugevdamiseks kohaldada kaheetapilist lähenemisviisi. Esiteks peaksid kõik liikmesriigid, kus on kehtestatud suurem varustuskindlusnorm, vähendama seda vaiketasemele, et muuta gaasiturg likviidsemaks. Teiseks, kui esimese sammuga ei õnnestu vajalikku gaasivarustust tagada, peaksid naaberliikmesriigid võtma täiendavaid meetmeid, isegi kui tegu ei ole hädaolukorraga, et tagada kodumajapidamiste, esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade varustamine gaasiga selles liikmesriigis, kus on probleemid tekkinud. Liikmesriigid peaksid selliste solidaarsusmeetmetega seotud üksikasjad oma hädaolukorra lahendamise kavas esile tooma ja neid kirjeldama; samas tuleks maagaasiettevõtjatele tagada õiglane ja võrdne hüvitis.

(37)Vajaduse korral tuleks Euroopa ühtekuuluvuse raames kasutada liidu ja liikmesriikide pakutavat kodanikukaitseabi. Sellise abi osutamist hõlbustab ja aitab koordineerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL 20 kehtestatud liidu kodanikukaitse mehhanism, mille eesmärk on tugevdada koostööd liidu ja liikmesriikide vahel ning aidata kaasa tegevuse koordineerimisele kodanikukaitse valdkonnas, et parandada süsteemide tõhusust looduslike ja inimtekkeliste katastroofide ärahoidmisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel.

(38)Konkreetse liikmesriigi, piirkonna või Euroopa Liidu varustuskindluse olukorra hindamiseks on hädavajalik asjakohase teabe kättesaadavus. Eelkõige peab liikmesriikidel ja komisjonil olema regulaarne juurdepääs maagaasiettevõtjatelt gaasivarustuse põhinäitajate kohta saadavale teabele, mis on varustuskindluse poliitika kujundamisel äärmiselt oluline sisend. Nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral tuleks sõltumata hädaolukorra väljakuulutamisest teha võimalikuks juurdepääs lisateabele, mida on vaja üldise gaasivarustuse olukorra hindamiseks. Kõnealune lisateave oleks tavaliselt gaasi tarnimist käsitlev teave, mis ei ole seotud hindadega, nt teave väikseima ja suurima gaasimahu, sihtkohtade või ohutusvarude kohta. Sellist teavet võidaks nõuda näiteks juhul, kui liikmesriigi ostjale või ostjatele gaasi tarnimise kord muutub viisil, mis ei oleks ootuspärane turgude tavapärase toimimise korral ja mis võiks mõjutada liidu või selle osade gaasivarustust.

(39)Märtsis 2015 jõudis Euroopa Ülemkogu järeldusele, et gaasitarnelepingud, mis on sõlmitud kolmandate riikide tarnijatega, tuleks muuta läbipaistvamaks ja viia rohkem kooskõlla liidu energiajulgeoleku alaste sätetega. Sellega seoses peaks tõhus ja sihipärane mehhanism, mis võimaldaks liikmesriikidele juurdepääsu olulistele gaasitarnelepingutele, tagama selliste riskide põhjaliku hindamise, mis võivad põhjustada tarnehäireid või takistada vajalike leevendusmeetmete võtmist kriisi tekke korral. Kõnealuse mehhanismi raames tuleks automaatselt teatada liikmesriikidele teatavatest olulistest gaasitarnelepingutest kohe pärast nende sõlmimist. Siiski peab automaatse lepingust teatamise kohustus olema proportsionaalne. Kui kõnealust kohustust kohaldatakse selliste tarnija ja ostja vaheliste lepingute suhtes, millega on hõlmatud 40 % liikmesriigi turust, on leitud õige tasakaal haldustõhususe alal ning kehtestatud selged kohustused turuosalistele. See ei tähenda, et muud gaasitarnelepingud ei oleks varustuskindluse seisukohast olulised. Seega peaks liikmesriikidel olema õigus nõuda muude selliste lepingute esitamist, mis võivad negatiivselt mõjutada liikmesriigi, piirkonna või kogu liidu varustuskindlust. Arvestades komisjoni rolli ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade sidususe ja tulemuslikkuse hindamisel varustuskindlusega seotud riskide juhtimiseks riigi, piirkonna ja ELi tasandil, peaks tal olema gaasitarnelepingutele samasugune juurdepääs nagu liikmesriikidel. Komisjon võib kutsuda liikmesriike üles kavasid muutma, et võtta arvesse lepingutest saadud teavet. Tagada tuleks tundliku äriteabe konfidentsiaalsus. Komisjoni parem juurdepääs ärilepingutes sisalduvale teabele ei tohiks mõjutada komisjoni tegevust seoses gaasituru järelevalvega ning ta peaks sekkuma, kui tehakse kindlaks liidu õiguse rikkumine. Käesoleva määruse sätted ei tohiks piirata komisjoni õigust algatada rikkumismenetlus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 258 ega õigust tagada konkurentsieeskirjade, sealhulgas riigiabieeskirjade täitmine.

(40)Gaasikoordineerimisrühm peaks andma komisjonile nõu liidu hädaolukorras, et aidata koordineerida varustuskindluse meetmeid. Samuti peaks gaasikoordineerimisrühm jälgima, kas käesoleva määruse kohaselt võetavad meetmed on piisavad ja asjakohased, ning kas eri piirkondade koostatud ja vastastikku hinnatud ennetusmeetmete kavad ja hädaolukorra lahendamise kavad on sidusad.

(41)Liidu üks eesmärk on energiaühenduse tugevdamine, mis tagaks liidu energiaalaste õigusaktide tõhusa rakendamise, energiaturu reformimise ning energiasektori investeeringute soodustamise tänu liidu ja energiaühenduse energiaturgude suuremale integreeritusele. See hõlmab ka ühist kriisiohjamist ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade väljapakkumise kaudu energiaühenduse osalisriike hõlmaval piirkondlikul tasandil. Lisaks viidatakse 2014. aasta teatises Euroopa gaasisüsteemi vastupidavuse kohta lähiperspektiivis vajadusele kohaldada energia siseturu eeskirju liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vaheliste energiavoogude suhtes. Selleks et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vahel tulemuslik piiriülene kriiside ohjamine, tuleks pärast ühisakti vastuvõtmist sätestada asjakohane kord, mille alusel saaks toimuda konkreetne koostöö energiaühenduse iga osalisriigiga eraldi, kui on nõuetekohaselt kehtestatud selleks vajalikud vastastikused sätted.

(42)Kuna gaasitarned kolmandatest riikidest on liidu gaasivarustuskindluse jaoks keskse tähtsusega, peaks komisjon kooskõlastama kolmandate riikidega seotud meetmeid ning koostöös tarne- ja transiidiriikidega välja töötama korra, kuidas lahendada kriisiolukordi ja tagada pidev gaasivoog liitu. Komisjonil peaks olema õigus määrata koostööametisse töörühm, kes kriisiolukorras jälgib liitu suunduvaid gaasivooge, pidades nõu asjaga seotud kolmandate riikidega, ning tegutseb vahendaja ja toetajana, kui kriisi põhjustavad raskused kolmandates riikides.

(43)Usaldusväärse teabe korral niisuguse olukorra kohta väljaspool liitu, mis ohustab ühe või mitme liikmesriigi energiavarustuskindlust ja võib käivitada liidu ja kolmanda riigi vahelise varajase hoiatamise mehhanismi, peaks komisjon teavitama sellest viivitamata gaasikoordineerimisrühma ja liit peaks võtma asjakohaseid meetmeid, et püüda olukorda lahendada.

(44)Liikmesriigid ei suuda üksinda tegutsedes saavutada rahuldavalt käesoleva määruse eesmärki, täpsemalt tagada liidu gaasivarustuskindlust. Tegevuse ulatuse ja toime tõttu on seda eesmärki parem saavutada ELi tasandil. Seepärast võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(45)Selleks et võimaldada liidul kiiresti reageerida gaasivarustuskindlusega seotud olukorra muutumisele, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte seoses piirkondade ning riskihindamis- ja kavavormide muutmisega. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistuste käigus asjakohaseid konsulteerimisi, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama, et asjakohased dokumendid edastatakse samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigel ajal ja asjakohasel viisil.

(46)Määrus (EL) nr 994/2010 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada. Ajalise lünga vältimiseks peaksid ennetusmeetmete kavad ja hädaolukorra lahendamise kavad, mis on välja töötatud määruse (EL) nr 994/2010 alusel, kehtima seni, kuni esimest korda kehtestatakse käesoleva määruse kohased ennetusmeetmete kavad ja hädaolukorra lahendamise kavad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted gaasivarustuskindluse tagamiseks, kindlustades maagaasi (edaspidi „gaas”) siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise, võimaldades erakorraliste meetmete rakendamist juhul, kui turg ei suuda enam vajalikku gaasikogust tarnida, ning selgelt määratledes ja määrates maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu kohustused seoses ennetusmeetmetega ja konkreetsete tarnehäirete korral võetavate vastumeetmetega. Käesoleva määrusega tagatakse solidaarsuse vaimus ühtlasi läbipaistvad mehhanismid, mille eesmärk on kooskõlastada hädaolukorras tegutsemise planeerimist ja sellele reageerimist liikmesriigi, piirkonna või liidu tasandil.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2009/73/EÜ 21 artiklis 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 22 artiklis 2 esitatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„kaitstud tarbija” – kõik gaasijaotusvõrguga ühinenud kodutarbijad ning asjaomase liikmesriigi otsuse korral ka üks või mitu järgmist:

(a)väike või keskmise suurusega ettevõtja, kui ta on ühendatud gaasijaotusvõrguga, või esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on ühendatud gaasijaotus- või -ülekandevõrguga, tingimusel et kõikide selliste ettevõtjate ja teenuseosutajate iga-aastane gaasitarbimine ei ületa 20 % gaasi lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis;

(b)kaugküttejaam, kui see pakub kütet kodutarbijatele või punktis a osutatud ettevõtjatele või teenuseosutajatele, tingimusel et selline jaam ei ole suuteline üle minema muudele kütustele ja on ühendatud gaasijaotus- või -ülekandevõrguga;

(2)„esmase sotsiaalteenuse osutaja” – tervishoiu-, hädaabi- või turvateenuse osutaja;

(3)„riiklik reguleeriv asutus” – direktiivi 2009/73/EÜ artikli 39 lõike 1 kohaselt määratud riiklik reguleeriv asutus.

Artikkel 3
Vastutus gaasivarustuskindluse eest

1.Gaasivarustuskindluse eest vastutavad oma tegevusvaldkondade ja pädevuse piires ühiselt maagaasiettevõtjad, liikmesriigid (täpsemalt oma pädevate asutuste kaudu) ja komisjon.

2.Iga liikmesriik määrab pädevaks asutuseks riigi valitsusasutuse või riikliku reguleeriva asutuse, kes tagab käesoleva määrusega ette nähtud meetmete rakendamise. Pädevad asutused teevad üksteisega koostööd käesoleva määruse rakendamisel. Liikmesriigid võivad lubada pädevatel asutustel delegeerida käesolevas määruses sätestatud konkreetseid ülesandeid muudele organitele. Delegeeritud ülesanded täidetakse pädeva asutuse järelevalve all ja määratakse täpselt kindlaks artiklis 7 osutatud kavades. Artikli 10 lõikes 1 osutatud mis tahes kriisitaseme väljakuulutamise võib delegeerida üksnes riigiasutusele.

3.Iga liikmesriik teatab viivitamata komisjonile pädeva asutuse nime ja kõik sellega seotud muudatused. Iga liikmesriik avalikustab kõnealuse pädeva asutuse nime.

4.Käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamisel kehtestab pädev asutus eri asjaosaliste ülesanded ja kohustused nii, et järgitaks kolmetasemelist lähenemisviisi, mille puhul kõigepealt kaasatakse asjaomased maagaasiettevõtjad ja tööstusharu, seejärel liikmesriigid riigi ja piirkonna tasandil ning seejärel liit.

5.Vajaduse korral koordineerib komisjon pädevate asutuste meetmeid piirkonna ja liidu tasandil, nagu on sätestatud käesolevas määruses, muu hulgas artiklis 14 osutatud gaasikoordineerimisrühma või artikli 11 lõikes 4 osutatud kriisiohjerühma kaudu, eelkõige piirkonna või liidu tasandi hädaolukorras, nagu on määratletud artikli 11 lõikes 1.

6.Ennetusmeetmete kavades ja hädaolukorra lahendamise kavades sisalduvad gaasivarustuskindluse tagamise meetmed määratakse kindlaks selgelt ning need on läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad, ei moonuta põhjendamatult konkurentsi ega gaasi siseturu tõhusat toimimist ning ei ohusta muude liikmesriikide ega kogu liidu gaasivarustuskindlust.

7.Käesolevas määruses sätestatud piirkondliku koostöö korraldamisel määratakse piirkondade koosseis kindlaks järgmiste kriteeriumide alusel:

(a)geograafiline lähedus;

(b)olemasolevad ja kavandatavad võrkudevahelised ühendused ja ülekandevõimsus liikmesriikide vahel ning tarnekorraldus;

(c)võimalus koondada ressursse ja tasakaalustada gaasivarustuskindluse riske kogu piirkonnas;

(d)turu areng ja küpsus;

(e)hallatav arv liikmesriike igas piirkonnas;

(f)olemasolevad piirkondlikud koostööstruktuurid (võimaluse korral).

Piirkondade loetelu ja koosseis on esitatud I lisas.

Kui asjaolud nõuavad piirkonna koosseisu muutmist, on komisjonil artikli 18 kohaselt õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks käesoleva lõike esimeses lõigus kehtestatud kriteeriumide alusel.

Artikkel 4
Taristunorm

1.Kõik liikmesriigid või, kui mõni liikmesriik nii ette näeb, siis pädevad asutused tagavad vajalike meetmete võtmise, nii et suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral oleks allesjäänud taristu tehniline võimsus, mis on kindlaks määratud II lisa punktis 2 esitatud valemi N–1 kohaselt, selline, et käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist piiramata rahuldab see arvutuspiirkonnas kogu gaasinõudluse erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida statistiliste andmete kohaselt esineb üks kord 20 aasta jooksul. See ei piira direktiivis 2009/73/EÜ sätestatud süsteemihaldurite vastutust teha vastavaid investeeringuid ja määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud ülekandesüsteemi haldurite kohustusi.

2.Kohustus tagada, et toimiva taristu tehniline võimsus suudab rahuldada kogu gaasinõudluse, nagu on osutatud lõikes 1, loetakse täidetuks juhul, kui pädev asutus tõendab ennetusmeetmete kavas, et tarnehäiret on võimalik piisavalt ja õigel ajal tasakaalustada asjakohaste turupõhiste nõudlusega seotud meetmete abil. Selleks kasutatakse II lisa punktis 4 esitatud valemit.

3.Vajaduse korral võivad naaberliikmesriikide pädevad asutused artiklis 6 osutatud riskihindamisele tuginedes kokku leppida, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust täidetakse ühiselt. Sel juhul näevad pädevad asutused ennetusmeetmete kavaga ette valemi N–1 alusel tehtava arvutuse ja selgitavad, kuidas seda kohustust kokkulepitud korras täidetakse. Kohaldatakse II lisa punkti 5.

4.Ülekandesüsteemi haldurid tagavad kõikides liikmesriikide võrkude vahelistes ühendustes püsiva füüsilise läbilaskevõimsuse gaasi kahesuunaliseks transportimiseks (edaspidi „kahesuunaliste voogude läbilaske võimsus”), välja arvatud:

(a)tootmiskäitiste, maagaasi veeldusjaamade ja jaotusvõrkude ühenduste korral või

(b)kõnealuse kohustuse täitmisest vabastamise korral.

Püsiva kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse või võrkudevahelise ühenduse tagamiseks või tõhustamiseks või kõnealuse kohustuse täitmisest vabastuse saamiseks või saadud vabastuse pikendamiseks kohaldatakse III lisa.

5.Liikmesriikide reguleerivad asutused võtavad arvesse tegelikke kulusid, mis kaasnevad lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisega ja püsiva kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamisega, et asjakohaselt stimuleerida direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 8 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 13 kohaselt tariifide või nende arvutamismetoodika läbipaistvat ja üksikasjalikku kindlaksmääramist või heakskiitmist.

6.Kui püsiva kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks või tõhustamiseks tehtav investeering ei vasta turu vajadustele ja kui kõnealune investeering põhjustab kulusid rohkem kui ühes liikmesriigis või kui ühes liikmesriigis on kulusid kantud mõne teise liikmesriigi heaks, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused enne mis tahes investeerimisotsuse tegemist ühiselt, kuidas kulud jaotatakse. Kulude jaotamisel võetakse eelkõige arvesse seda, kui suures osas suurendavad taristuinvesteeringud asjaomaste liikmesriikide varustuskindlust, ja kõnealusesse taristusse juba tehtud investeeringuid.

7.Pädev asutus tagab, et iga uue ülekandetaristuga aidatakse kaasa varustuskindluse saavutamisele hästi ühendatud võrgu arendamise kaudu, sh vajaduse korral piisaval arvul piiriüleste sisend- ja väljundpunktide tagamise abil vastavalt turunõudlusele ja väljaselgitatud riskidele. Pädev asutus võtab riskihindamises arvesse seda, kas esineb sisemisi kitsaskohti ning kas liikmesriikide sisendvõimsuse ja taristute, eelkõige ülekandevõrkude abil suudetakse kohandada riigisiseseid ja piiriüleseid gaasivooge sellise häire korral, mis riskihindamise käigus selgitatakse välja suurima eraldi vaadeldava riikliku gaasitaristu puhul ja piirkonnale ühist huvi pakkuva suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu puhul.

8.Erandina ei ole Luksemburg, Sloveenia ega Rootsi seotud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustusega, kuid püüavad seda täita, tagades gaasitarned kaitstud tarbijatele vastavalt artiklile 5. Kõnealust erandit kohaldatakse:

(a)Luksemburgi suhtes: seni, kuni tal on teiste liikmesriikide võrkudega vähemalt kaks ühendust, vähemalt kaks eri tarneallikat ning tema territooriumil ei ole gaasihoidlaid;

(b)Sloveenia suhtes: seni, kuni tal on teiste liikmesriikide võrkudega vähemalt kaks ühendust, vähemalt kaks eri tarneallikat ning tema territooriumil ei ole gaasihoidlaid ega maagaasi veeldusjaama;

(c)Rootsi suhtes: seni, kuni tema territooriumi ei läbi gaasitransiit teistesse liikmesriikidesse, tema aastane sisemaine gaasi kogutarbimine on väiksem kui 2 miljonit tonni naftaekvivalenti (Mtoe) ja gaasiga kaetakse vähem kui 5 % primaarenergia kogutarbimisest.

Luksemburg, Sloveenia ja Rootsi tagavad läbipaistvalt, üksikasjalikult ja mittediskrimineerivalt, et korrapäraselt konsulteeritakse turuosalistega taristuinvesteeringute küsimuses ja avalikustavad kõnealuste konsultatsioonide tulemused. Nad teavitavad komisjoni selles lõigus sätestatud tingimuste mis tahes muutusest. Esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamine lõpetatakse, kui kas või üks nendest tingimustest ei ole enam täidetud.

Hiljemalt 3. detsembriks 2018 edastavad Luksemburg, Sloveenia ja Rootsi komisjonile aruande, milles kirjeldatakse olukorda, mis on seotud selles lõigus esitatud asjakohaste tingimustega ja lõike 1 kohase kohustuse täitmise väljavaadetega, võttes arvesse taristunormi täitmise majanduslikku mõju, turuosalistega konsulteerimise tulemusi, gaasituru arengut ja gaasitaristuprojekte kõnealuses piirkonnas. Aruande alusel ja juhul, kui esimeses lõigus sätestatud vastavad tingimused on endiselt täidetud, võib komisjon otsustada, et erandit võib kohaldada ka järgmised neli aastat. Positiivse otsuse korral korratakse käesolevas lõigus sätestatud menetlust nelja aasta pärast.

Artikkel 5
Varustuskindlusnorm

1.Pädev asutus kohustab tema määratud maagaasiettevõtjaid võtma meetmeid, et tagada liikmesriigi kaitstud tarbijatele gaasitarned kõikidel järgmistel juhtudel:

(a)äärmuslik temperatuur seitsmel järjestikusel tippnõudlusega päeval, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul;

(b)erandlikult suur gaasinõudlus vähemalt 30 päeva jooksul, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul;

(c)suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häired vähemalt 30 päeva jooksul keskmistes talvistes oludes.

Hiljemalt 31. märtsiks 2017 teatavad liikmesriigid komisjonile kaitstud tarbijate määratluse, kaitstud tarbijate aastase gaasitarbimismahu ja nende osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest riigis. Kui liikmesriik lisab kaitstud tarbijate määratlusse artikli 2 lõike 1 punktis a või b osutatud kategooriad, täpsustab ta komisjonile esitatavas teates nende kategooriate tarbijate gaasitarbimismahud ja kõigi nende tarbijarühmade osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest.

Pädev asutus määrab kindlaks esimeses lõigus osutatud maagaasiettevõtjad ja esitab nende üksikasjalikud andmed ennetusmeetmete kavas. Varustuskindlusnormi tagamiseks kavandatud uued meetmed peavad olema kooskõlas artikli 8 lõikes 4 kehtestatud menetlusega.

Liikmesriigid võivad esimeses lõigus sätestatud kohustuse täitmiseks asendada gaasi mitmesuguste eri energiaallikatega, kuivõrd saavutatakse sama kaitsetase.

2.Mis tahes suurem varustuskindlusnorm, mis ületab lõike 1 punktides b ja c osutatud 30päevast ajavahemikku, või mis tahes lisakohustus, mis on kehtestatud gaasivarustuskindlusega seotud põhjustel, põhineb artiklis 6 osutatud riskihindamisel, kajastub ennetusmeetmete kavas ning:

(a)vastab artikli 3 lõikele 6;

(b)ei mõjuta negatiivselt mis tahes muu liikmesriigi võimet varustada oma kaitstud tarbijaid vastavalt käesolevale artiklile riigis, piirkonnas või liidus esinevas hädaolukorras ja

(c)vastab artikli 11 lõikes 5 täpsustatud kriteeriumidele piirkonnas või liidus esinevas hädaolukorras.

Põhjendus esimeses lõigus osutatud meetmete vastavuse kohta selles lõikes sätestatud tingimustele lisatakse ennetusmeetmete kavva. Lisaks peab mis tahes uus esimeses lõigus osutatud meede olema kooskõlas artikli 8 lõikes 4 kehtestatud menetlusega.

3.Pädeva asutuse poolt vastavalt lõigetele 1 ja 2 määratletud ajavahemike möödudes või lõikes 1 kindlaksmääratust rangemate tingimuste korral püüavad pädevad asutused ja maagaasiettevõtjad võimalikult kaua säilitada gaasitarneid eelkõige kaitstud tarbijatele.

4.Maagaasiettevõtjate kohustused käesolevas artiklis sätestatud varustuskindlusnormide täitmiseks on mittediskrimineerivad ega koorma põhjendamatult neid ettevõtjaid.

5.Maagaasiettevõtjatel on lubatud täita käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi vastavalt vajadusele kas piirkonna või liidu tasandil. Pädev asutus ei nõua käesolevas artiklis sätestatud normide täitmist üksnes oma territooriumil asuva taristu põhjal.

6.Pädev asutus tagab, et kaitstud tarbijate varustamiseks luuakse tingimused ilma energia siseturu nõuetekohast toimimist piiramata ja tarnete turuväärtusele vastavate hindadega.

Artikkel 6
Riskihindamine

1.I lisas loetletud piirkondade pädevad asutused hindavad koos piirkonna tasandil gaasivarustuskindluse riske. Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riske, nt loodusõnnetusi ning tehnika-, äri-, sotsiaal-, poliitika- ja muid riske. Riski hindamisel järgitakse:

(a)artiklites 4 ja 5 kindlaks määratud norme. Riskihindamises kirjeldatakse valemi N–1 alusel tehtavat arvutust riigi tasandil ja lisatakse valemi N–1 alusel tehtav arvutus piirkonna tasandil. Samuti võetakse riskide hindamisel arvesse kasutatud eeldusi, sh neid, mida kasutatakse valemi N–1 alusel tehtavates arvutustes piirkonna tasandil, ja selliseks arvutuseks vajalikke andmeid. Valemi N–1 alusel riigi tasandil tehtava arvutuse puhul matkitakse hüdraulikamudeli abil ka suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu tegevuse häiret ja tehakse valemi N–1 alusel arvutus, kus gaasivaru on 30 % ja 100 % koguvõimsusest;

(b)võetakse arvesse kõiki riikide ja piirkondade eripära, eelkõige turu suurust, võrgu konfiguratsiooni, tegelikke vooge, sh väljavoolu asjaomastest liikmesriikidest, kahesuunalise gaasivoo võimalikkust, hõlmates ka sellest tulenevat ülekandesüsteemi tugevdamise võimalikku vajadust, olemasolevat tootmisvõimsust, hoidlate mahtu ja gaasi tähtsust energiaallikate kogumis, eelkõige seoses kaugkütte ja elektritootmisega ning tööstuse toimimise jaoks, samuti ohutusalaseid ja gaasi kvaliteedi küsimusi;

(c)lähtutakse mitmesugustest erandlikult suure gaasinõudluse ja tarnehäire stsenaariumidest, kusjuures arvesse võetakse nende varasemat esinemist ning esinemise tõenäosust, aastaaega, sagedust ja kestust, samuti hinnatakse selliste olukordade esinemise võimalikke tagajärgi; nt järgmist:

i)varustuskindluse seisukohast vajaliku taristu, eelkõige ülekandetaristu, gaasihoidlate või veeldatud maagaasi terminalide, sh valemi N–1 alusel tehtava arvutusega kindlaksmääratud suurima taristu, häire ning

ii)kolmandate riikide tarnijate tarnehäired ja vajaduse korral geopoliitilised riskid;

(d)selgitatakse välja piirkonna liikmesriikide ja vajaduse korral ka teiste liikmesriikide vaheliste riskide koosmõju ja vastastikune suhe, k.a muu hulgas võrkudevaheliste ühenduste, piiriüleste tarnete, gaasihoidlatele piiriülese juurdepääsu ja kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse osas;

(e)võetakse arvesse iga piiripunkti maksimaalset sisend- ja väljundvõimsust ning hoidlate eri täituvust.

2.Iga piirkonna pädevad asutused lepivad kokku koostöömehhanismi, mille abil teostada riskihindamist käesoleva artikli lõikega 5 ettenähtud tähtaja jooksul. Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist, mille abil tehakse riskihindamine 18 kuud enne riskihinnangu ja selle ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil võib olla üldine abilise roll riskihinnangu koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, võib komisjon teha ettepaneku kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi kohta.

Kokkulepitud koostöömehhanismi raames jagavad ja ajakohastavad kõik pädevad asutused üks aasta enne riskihindamisest teatamise kuupäeva kõiki siseriiklikke andmeid, mis on vajalikud riskihinnangu koostamiseks, eelkõige lõike 1 punktis c osutatud mitmesuguste stsenaariumide arvessevõtmiseks.

3.Riskihinnang koostatakse IV lisas esitatud vormis. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte nende vormide muutmiseks.

4.Maagaasiettevõtjad, gaasi tööstustarbijad, gaasi kodu- ja tööstustarbijate huve esindavad asjakohased tarbijaorganisatsioonid, liikmesriigid ja riiklik reguleeriv asutus (kui see ei ole pädev asutus) teevad koostööd pädevate asutustega ning esitavad neile taotluse alusel kõik riskihindamiseks vajalikud andmed.

5.Piirkonna liikmesriikide poolt kokku lepitud riskihindamisest teatatakse komisjonile esimest korda hiljemalt 1. septembril 2018. Riskihindamist ajakohastatakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist. Riskihindamises võetakse arvesse artiklis 4 määratletud taristunormi täitmiseks vajalike investeeringute edenemist ja uute alternatiivlahenduste rakendamisel esinenud riigispetsiifilisi probleeme. Samuti tuginetakse kogemustele, mis saadakse artikli 9 lõike 2 kohasel hädaolukorra lahendamise kavade matkimisel.

6.1. novembriks 2017 matkib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik kogu liitu hõlmavat tarne- ja taristuhäiret. Matkimisstsenaariumide kindlaksmääramisel konsulteerib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik gaasikoordineerimisrühmaga. Pädevad asutused esitavad maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule matkimiseks vajalikud andmed, nt tippkoormuse ja tootmisvõimsuse andmed ning nõudlusega seotud meetmed. Pädevad asutused võtavad matkimistulemusi arvesse riskihindamise ettevalmistamisel ning ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel. Kogu liitu hõlmava tarne- ja taristuhäire stsenaariumide matkimist ajakohastatakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist.

Artikkel 7
Ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava väljatöötamine

1.Iga I lisas loetletud piirkonna liikmesriikide pädevad asutused töötavad pärast maagaasiettevõtjatega, gaasi kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega, k.a elektritootjad, ning riiklike reguleerivate asutustega (kui need ei ole pädevad asutused) konsulteerimist ühiselt välja järgmised kavad:

(a)ennetusmeetmete kava, mis sisaldab meetmeid, mis vastavalt artiklile 6 teostatud riskihindamisele tuleb artikli 8 kohaselt vastu võtta piirkonnas väljaselgitatud riskide, sh üksnes liikmesriiki hõlmavate riskide kõrvaldamiseks või leevendamiseks; ning

(b)hädaolukorra lahendamise kava, mis sisaldab meetmeid, mis artikli 9 kohaselt tuleb võtta piirkonna gaasitarnehäire mõju kõrvaldamiseks või leevendamiseks.

2.Piirkonna pädevad asutused lepivad piisavalt õigel ajal kokku koostöömehhanismi kõnealuste kavade koostamiseks ning nendest ja nende ajakohastatud versioonidest teatamiseks.

Meetmed, mida on vaja üksnes üht riiki hõlmavate riskide kõrvaldamiseks ja leevendamiseks, ning meetmed, mis on vaja võtta selliste vahejuhtumite mõju kõrvaldamiseks või leevendamiseks, millega nende piiratud ulatuse tõttu tuleb tegelda üksnes riigi tasandil, töötavad välja piirkonna kõik pädevad asutused ja need lisatakse piirkonna tasandil väljatöötatavatesse kavadesse. Sellised riigi tasandi meetmed ei mõjuta mingi juhul piirkonna tasandil võetavate meetmete tõhusust. Iga pädev asutus määrab ka kindlaks piirkondliku koostöö valdkonnad ja võimalikud ühismeetmed. Riigi tasandi meetmeid ja piirkondliku koostöö ettepanekuid jagatakse piirkonna teiste pädevate asutustega üks aasta enne kavadest teatamise tähtaega.

Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale korrapäraselt aru ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tehtud edusammudest. Eelkõige annavad pädevad asutused gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist 18 kuud enne kõnealuste kavade ja nende ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil võib olla üldine abilise roll kavade koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, võib komisjon teha ettepaneku kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi kohta. Pädevad asutused tagavad kõnealuste kavade rakendamise korrapärase järelevalve.

3.Ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava töötatakse välja kooskõlas V lisas esitatud vormidega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte nende vormide muutmiseks.

4.Ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava võtavad vastu kõik piirkonna liikmesriigid ning need avalikustatakse ja nendest teatatakse komisjonile hiljemalt 1. märtsil 2019. Kavadest teatatakse alles siis, kui kõik piirkonna liikmesriigid on need vastu võtnud. Komisjon teavitab gaasikoordineerimisrühma kavadest teatamisest ja avaldab need kavad oma veebisaidil.

5.Komisjon hindab neid kavasid nelja kuu jooksul pärast pädevatelt asutustelt sellekohase teate saamist ja võtab nõuetekohaselt arvesse vastastikuseid hinnanguid ja gaasikoordineerimisrühma seisukohti. Vastastikusel hindamisel kohaldatakse VI lisa.

Komisjon esitab piirkonna pädevatele asutustele arvamuse ja soovituse vaadata läbi asjakohane ennetusmeetmete kava või hädaolukora lahendamise kava, kui kava puhul on tema arvates tegemist ühega järgmistest:

(a)see ei ole riskihindamisel väljaselgitatud riskide leevendamiseks tõhus;

(b)see ei ole kooskõlas hinnatud riskistsenaariumidega või teise piirkonna kavadega;

(c)see võib moonutada konkurentsi või takistada energia siseturu toimimist;

(d)see ei ole kooskõlas käesoleva määruse või muude liidu õiguse sätetega;

(e)see ohustab teiste liikmesriikide või kogu liidu gaasivarustuskindlust.

6.Kolme kuu jooksul pärast lõikes 4 osutatud komisjoni arvamusest teatamist teatavad asjaomased pädevad asutused komisjonile muudetud kavast või põhjustest, miks nad soovitustega ei nõustu.

Kui kokkuleppele ei jõuta, võib komisjon kolme kuu jooksul pärast pädevatelt asutustelt vastuse saamist teha otsuse, millega nõutakse asjakohase kava muutmist. Pädevad asutused võtavad vastu ja avaldavad kava kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsusest teadasaamist.

7.Tagatakse tundliku äriteabe konfidentsiaalsus.

8.Ennetusmeetmete kavad ja hädaolukorra lahendamise kavad, mis on välja töötatud määruse (EL) nr 994/2010 alusel ja mida on vajaduse korral ajakohastatud, kehtivad seni, kuni esimest korda kehtestatakse lõike 1 kohased ennetusmeetmete kavad ja hädaolukorra lahendamise kavad.

Artikkel 8
Ennetusmeetmete kava sisu

1.Ennetusmeetmete kava sisaldab järgmist:

(a)riskihindamise tulemused ja kokkuvõte vaatlusalustest stsenaariumidest, nagu on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktis c;

(b)piirkonna iga liikmesriigi kaitstud tarbijate määratlus ja artikli 5 lõike 1 teises lõigus kirjeldatud teave;

(c)artiklite 4 ja 5 kohaste taristu- ja varustuskindlusnormide täitmiseks vajalikud meetmed, mahud ja võimsused piirkonna igas liikmesriigis, sh vajaduse korral ka see, mil määral nõudlusega seotud meetmetega on võimalik õigel ajal ja piisavalt hüvitada artikli 4 lõikes 2 osutatud tarnehäiret, piirkonnale ühist huvi pakkuva suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine artikli 4 lõike 3 kohaldamisel; vajalikud gaasimahud kaitstud tarbijate kategooriate ja stsenaariumide kaupa, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1, ning kõik artikli 5 lõike 2 alusel suurendatud varustuskindlusnormid, sh põhjendus artikli 5 lõikes 2 esitatud tingimuste täitmise kohta ja suurema varustuskindlusnormi ajutise vähendamise mehhanismi või artikli 12 kohase lisakohustuse kirjeldus;

(d)maagaasiettevõtjatele ja muudele asjakohastele organitele määratud kohustused, mis võivad mõjutada gaasivarustuskindlust, nt gaasisüsteemi ohutu käitamise kohustused;

(e)muud riskihindamisel väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks mõeldud ennetavad meetmed (näiteks meetmed, mis on seotud vajadusega tõhustada ühendusi naaberliikmesriikide võrkude vahel ning võimalusega mitmekesistada vajaduse korral gaasitarneteid ja -allikaid), et säilitada gaasivarustus kõikidele tarbijatele võimalikult suures ulatuses;

(f)teave kavas sisalduvate meetmete majandusliku mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta, sh punktis k osutatud kohustused;

(g)kirjeldus sellest, kuidas kavas sisalduvad meetmed mõjutavad energia siseturu ja riikide turgude toimimist, sh punktis k osutatud kohustused;

(h)meetmete keskkonna- ja tarbijamõju kirjeldus;

(i)teiste liikmesriikidega tehtava koostöö mehhanismid, sh ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade ettevalmistamise ja rakendamise mehhanismid;

(j)teave, mis käsitleb olemasolevaid ja tulevasi võrkudevahelisi ühendusi, sh selliseid, mis tagavad juurdepääsu liidu gaasivõrgule, piiriüleseid voogusid, piiriülest juurdepääsu gaasihoidlatele ja maagaasi veeldusjaamadele ning gaasi kahesuunaliste voogude läbilaske võimsust, seda eelkõige hädaolukorras;

(k)teave kõikide gaasivarustuskindlusega seotud avaliku teenindamise kohustuste kohta.

2.Ennetusmeetmete kava (eelkõige artiklis 4 sätestatud taristunormi täitmise meetmete) puhul võetakse arvesse üleliidulise võrgu kümneaastast arengukava, mille koostab maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõikega 10.

3.Ennetusmeetmete kava tugineb eelkõige turumeetmetele, see ei tekita põhjendamatut koormust maagaasiettevõtjatele ega mõjuta negatiivselt gaasi siseturu toimimist.

4.Liikmesriigid hindavad kõikide pärast käesoleva määruse jõustumist vastu võetavate mitteturupõhiste meetmete, sh artikli 5 lõikes 1 esitatud varustuskindlusnormi järgimiseks võetavate meetmete ja artikli 5 lõikes 2 esitatud suurema varustuskindlusnormi tagamiseks võetavate meetmete mõju. Sellises mõjuhinnangus käsitletakse vähemalt järgmisi aspekte:

(a)kavandatud meetme mõju maagaasituru arengule ja konkurentsile riigi tasandil;

(b)kavandatud meetmete mõju gaasi siseturule;

(c)võimalik mõju naaberliikmesriikide gaasivarustuskindlusele, eelkõige selliste meetmete puhul, mis võiksid vähendada piirkonna turgude likviidsust või gaasivooge naaberliikmesriikidesse;

(d)meetmetega kaasnevad kulud ja nendest saadav tulu, hinnatuna alternatiivsete turupõhiste meetmetega võrreldes;

(e)hinnang meetme vajaduse ja proportsionaalsuse kohta võrreldes võimalike turupõhiste meetmetega;

(f)meetme avatus, et tagada võrdsed võimalused kõikidele turuosalistele;

(g)kavandatud meetme järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise strateegia ja selle eeldatav kestus ning läbivaatamise ajakava.

Punktides a ja b osutatud analüüsid tehakse riiklikes reguleerivates asutustes.

5.Pädev asutus avaldab mõjuhinnangu ja vastuvõetud meetmed ning teatab nendest komisjonile. Nelja kuu jooksul pärast teate saamist teeb komisjon otsuse ja võib nõuda liikmesriikidelt vastuvõetud meetmete muutmist. See ajavahemik algab alates lõpliku teate kättesaamisele järgnevast päevast. Seda ajavahemikku võib komisjoni ja liikmesriigi nõusolekul ka pikendada.

Komisjon võib teha otsuse, millega nõutakse meetme muutmist või tühistamist, kui see meede:

(a)võib kahjustada liidu siseturgu;

(b)võib kahjustada riigi gaasituru arengut;

(c)on varustuskindluse tagamise seisukohast tarbetu või ebaproportsionaalne või

(d)võib ohustada teiste liikmesriikide varustuskindlust.

Vastuvõetud meede jõustub alles siis, kui komisjon on selle heaks kiitnud või kui seda on muudetud vastavalt komisjoni otsusele.

6.Ennetusmeetmete kava ajakohastatakse pärast 1. märtsi 2019 iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist või kui komisjon nii nõuab. Ajakohastatud kava hõlmab ajakohastatud riskihinnangut ja artikli 9 lõike 2 kohase katsetamise tulemusi. Ajakohastatud kava suhtes kohaldatakse artikli 7 lõikeid 3–7.

Artikkel 9
Hädaolukorra lahendamise kava sisu

1.Hädaolukorra lahendamise kava eesmärgid on järgmised:

(a)lähtuda artikli 10 lõikes 1 sätestatud kriisitasemetest;

(b)määrata kindlaks maagaasiettevõtjate ja gaasi tööstustarbijate, sh asjaomaste elektritootjate ülesanded ja kohustused, võttes arvesse seda, kuivõrd erinevas ulatuses mõjutavad neid gaasitarnehäired, ning nende koostöö asjaomaste pädevate asutuste ja vajaduse korral liikmesriikide reguleerivate asutustega kõikidel artikli 10 lõikes 1 määratletud kriisitasemetel;

(c)määrata kindlaks pädevate asutuste ülesanded ja kohustused ning selliste muude organite ülesanded ja kohustused, kellele on delegeeritud ülesandeid vastavalt artikli 3 lõikele 2, kõikidel artikli 10 lõikes 1 määratletud kriisitasemetel;

(d)tagada, et maagaasiettevõtjatel ja gaasi tööstustarbijatel, sh asjakohastel elektritootjatel, oleks piisavalt võimalusi igal kriisitasemel reageerimiseks;

(e)määrata vajaduse korral kindlaks meetmed ja tegevused, mis on vajalikud selleks, et leevendada gaasitarnehäire võimalikku mõju kaugküttega ja gaasist toodetud elektrienergiaga varustamisele;

(f)kehtestada iga kriisitaseme jaoks üksikasjalikud menetlused ja meetmed, sh vastavad teabevahetusmehhanismid;

(g)määrata kriisijuhi või -rühma ja täpselt kindlaks määrata nende ülesanded;

(h)selgitada välja, kuidas turupõhised meetmed aitavad toime tulla häireolukorraga ja leevendada hädaolukorda;

(i)selgitada välja häireolukorra jaoks kavandatud või sellises olukorras rakendatavate mitteturupõhiste meetmete panus ja hinnata, kuivõrd on selliste mitteturupõhiste meetmete kasutamine vajalik kriisiga toimetulekuks. Mitteturupõhiste meetmete mõju hinnatakse ja nende rakendamise menetlused määratakse kindlaks. Mitteturupõhiseid meetmeid kasutatakse alles siis, kui üksnes turupõhiste meetmetega ei ole enam võimalik tagada tarneid, seda eelkõige kaitstud tarbijatele, või artikli 12 kohaldamisel;

(j)kirjeldada igal kriisitasemel rakendatavaid mehhanisme, mille alusel tehakse koostööd teiste liikmesriikidega;

(k)kirjeldada üksikasjalikult, millised aruandluskohustused on maagaasiettevõtjatel häire- ja hädaolukorra tasemetel;

(l)kirjeldada tehnikaalast ja õiguskorda, mis on kehtestatud selleks, et vältida gaasijaotus- või -ülekandevõrku ühendatud kaitsmata tarbijate põhjendamatut gaasitarbimist;

(m)kirjeldada tehnikaalast ja finantskorda, mis on kehtestatud artiklis 12 sätestatud solidaarsuskohustuste kohaldamiseks;

(n)koostada selliste meetmete loetelu, mida võetakse gaasi kättesaadavaks tegemiseks hädaolukorras, sh nendes meetmetes osalejate vahelised kaubanduslepinguid ja hüvitusmehhanismid maagaasiettevõtjatele, kui see on vajalik, võttes nõuetekohaselt arvesse tundlike andmete konfidentsiaalsust. Kõnealused meetmed võivad hõlmata liikmesriikide ja/või maagaasiettevõtjate vahelisi piiriüleseid lepinguid.

2.Hädaolukorra lahendamise kavas sisalduvaid meetmeid, tegevusi ja menetlusi katsetatakse vähemalt kaks korda nende nelja aasta jooksul, mille järel tuleb kava kooskõlas lõikega 3 ajakohastada. Hädaolukorra lahendamise kava katsetamiseks matkivad liikmesriigid vastavalt hädaolukorra lahendamise kavale suure ja keskmise mõjuga stsenaariume ja reaalajas reageerimist. Pädevad asutused esitavad katsetulemused gaasikoordineerimisrühmas.

3.Hädaolukorra lahendamise kava ajakohastatakse pärast 1. märtsi 2019 iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist või kui komisjon nii nõuab. Ajakohastatud kava hõlmab ajakohastatud riskihinnangut ja lõike 2 kohase katsetamise tulemusena tehtud järeldusi. Ajakohastatud kava suhtes kohaldatakse artikli 7 lõikeid 3–7.

4.Hädaolukorra lahendamise kavaga tagatakse, et piiriülene juurdepääs taristule kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2009 säilib hädaolukorras tehniliste ja ohutusalaste võimaluste piires ning et ei kehtestata mingeid meetmeid, mis põhjendamatult vähendavad piiriülest gaasivoogu.

Artikkel 10
Kriisiolukorra väljakuulutamine

1.Kolm kriisitaset on järgmised:

(a)varajase hoiatamise tase (varajane hoiatamine): on olemas konkreetne, tõsiselt võetav ja usaldusväärne teave, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel halveneb tarneolukord tõenäoliselt märkimisväärselt ja mis toob tõenäoliselt kaasa häire- või hädaolukorrataseme väljakuulutamise; varajase hoiatamise mehhanism võib käivitada varajase hoiatamise taseme;

(b)häireolukorra tase (häireolukord): on tekkinud tarnehäire või erandlikult suur gaasinõudlus, mille tagajärjel halveneb tarneolukord märkimisväärselt, kuid turg suudab kõnealuse häire või nõudlusega toime tulla ilma, et oleks vaja kasutada mitteturupõhiseid meetmeid;

(c)hädaolukorra tase (hädaolukord): kui esineb erandlikult suur gaasinõudlus või märkimisväärne tarnehäire või tarneolukorra muu märkimisväärne häire ning kui on rakendatud kõiki asjakohaseid turumeetmeid, kuid gaasivarustus ei ole piisav, et rahuldada ülejäänud gaasinõudlust, mistõttu tuleb täiendavalt kasutusele võtta mitteturupõhised meetmed, et eelkõige kindlustada gaasitarned kaitstud tarbijatele vastavalt artiklile 5.

2.Kui pädev asutus kuulutab välja lõikes 1 osutatud mis tahes kriisitaseme, teatab ta sellest viivitamata komisjonile ja esitab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta. Sellises hädaolukorras, mis võib tingida abipalve liidule ja liikmesriikidele, teatab asjaomase liikmesriigi pädev asutus sellest viivitamata komisjoni juures tegutsevale hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele.

3.Kui pädev asutus kuulutab välja hädaolukorra, võtab ta hädaolukorra lahendamise kavas eelnevalt kindlaks määratud meetmed ning teatab viivitamata komisjonile ja eelkõige piirkonna pädevatele asutustele meetmetest, mis ta kavatseb võtta. Pädev asutus võib nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võtta meetmeid, millega kaldutakse kõrvale hädaolukorra lahendamise kavast. Pädev asutus teatab viivitamata komisjonile ja piirkonna pädevatele asutustele kõikidest sellistest meetmetest ja põhjendab neid.

4.Liikmesriigid ja eelkõige pädevad asutused tagavad, et:

(a)ei võeta meetmeid, mis piiravad mis tahes ajal põhjendamatult gaasivooge siseturul;

(b)ei võeta meetmeid, mis tõenäoliselt võivad tõsiselt kahjustada mõne teise liikmesriigi varustamist gaasiga, ning

(c)piiriülene juurdepääs taristule kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2009 säilib vastavalt hädaolukorra lahendamise kavale niivõrd, kuivõrd see on tehnika ja ohutuse seisukohast võimalik.

5.Komisjon kontrollib niipea kui võimalik, kuid igal juhul viie päeva jooksul pärast pädevalt asutuselt lõikes 2 osutatud teabe saamisest, kas hädaolukorra väljakuulutamine on õigustatud lõike 1 punkti c kohaselt ja kas võetud meetmed järgivad võimalikult täpselt hädaolukorra lahendamise kavas loetletud meetmeid ega koorma põhjendamatult maagaasiettevõtjaid ja kas need on kooskõlas lõikega 4. Komisjon võib pädeva asutuse või maagaasiettevõtjate taotlusel või omal algatusel paluda pädeval asutusel meetmeid muuta, kui need on vastuolus käesoleva lõike esimeses lauses osutatud tingimustega. Komisjon võib pädevalt asutuselt paluda ka väljakuulutatud hädaolukord tühistada, kui komisjon ei pea selle väljakuulutamist enam õigustatuks vastavalt lõike 1 punktile c.

Kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon palus meetmeid muuta, muudab pädev asutus neid ja teatab sellest komisjonile või põhjendab komisjonile, miks ta muutmistaotlusega ei nõustu. Sel juhul võib komisjon kolme päeva jooksul oma taotlust muuta või selle tühistada või olukorra arutamiseks korraldada kohtumise pädeva asutusega või vajaduse korral asjaomaste pädevate asutustega, ning kui komisjon peab seda vajalikuks, kutsuda kokku gaasikoordineerimisrühma küsimuse käsitlemiseks. Komisjon põhjendab üksikasjalikult oma taotlust meetmeid muuta. Pädev asutus võtab igati arvesse komisjoni seisukohta. Kui pädeva asutuse lõplik otsus erineb komisjoni seisukohast, põhjendab pädev asutus oma otsust.

Artikkel 11
Piirkondlikule ja liidu hädaolukorrale reageerimine

1.Selle pädeva asutuse taotlusel, kes on välja kuulutanud hädaolukorra, võib komisjon pärast artikli 10 lõike 5 kohast kontrollimist välja kuulutada piirkondliku või liidu hädaolukorra. Vähemalt kahe pädeva asutuse taotlusel, kes on välja kuulutanud hädaolukorra, ja pärast artikli 10 lõike 5 kohast kontrollimist ning juhul, kui kõnealuste hädaolukordade põhjused on omavahel seotud, kuulutab komisjon vastavalt vajadusele välja piirkondliku või liidu hädaolukorra. Igal juhul kogub komisjon seisukohti ja võtab nõuetekohaselt arvesse teistelt pädevatelt asutustelt saadud kogu asjakohast teavet, kasutades selleks kõnealuses olukorras kõige sobivamaid sidevahendeid. Kui komisjoni hinnangul ei ole piirkondliku või liidu hädaolukorra alus enam selle väljakuulutamiseks piisav, kuulutab komisjon piirkondliku või liidu hädaolukorra lõppenuks. Igal juhul põhjendab komisjon oma otsust ja teatab sellest nõukogule.

2.Komisjon kutsub kokku gaasikoordineerimisrühma kohe pärast piirkondliku või liidu hädaolukorra väljakuulutamist. Piirkondliku või liidu hädaolukorra ajal võib komisjon vähemalt kolme liikmesriigi taotlusel piirata gaasikoordineerimisrühmas osalemist kogu koosoleku ajaks või selle mingiks osaks liikmesriikide ja pädevate asutuste esindajatele.

3.Piirkondlikus või liidu hädaolukorras koordineerib komisjon pädevate asutuste meetmeid ning võtab täielikult arvesse gaasikoordineerimisrühmaga konsulteerides saadud asjakohast teavet ja konsulteerimistulemusi. Eelkõige teeb komisjon järgmist:

(a)tagab teabevahetuse;

(b)tagab liikmesriikide ja piirkondade tasandil võetud meetmete kooskõla ja tõhususe liidu tasandi meetmete suhtes;

(c)koordineerib meetmeid seoses kolmandate riikidega.

4.Komisjon võib kokku kutsuda kriisiohjerühma, kuhu kuuluvad artikli 9 lõike 1 punktis g osutatud kriisijuhid hädaolukorras liikmesriikidest. Komisjon võib kokkuleppel kriisijuhtidega kutsuda osalema muid asjaomaseid sidusrühmi. Komisjon tagab gaasikoordineerimisrühma korrapärase teavitamise kriisiohjerühma tööst.

5.Liikmesriigid ja eelkõige pädevad asutused tagavad, et:

(a)ei võeta meetmeid, mis piiravad mis tahes ajal põhjendamatult gaasivooge siseturul, eelkõige gaasivooge mõjutatud turgudele;

(b)ei võeta meetmeid, mis tõenäoliselt võivad tõsiselt kahjustada mõne teise liikmesriigi varustamist gaasiga, ning

(c)piiriülene juurdepääs taristule kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2009 säilib vastavalt hädaolukorra lahendamise kavale niivõrd, kuivõrd see on tehnika ja ohutuse seisukohast võimalik.

6.Kui komisjon leiab pädeva asutuse või maagaasiettevõtja taotlusel või omal algatusel, et piirkondlikus või liidu hädaolukorras on liikmesriigi või pädeva asutuse võetud meetmed või maagaasiettevõtja käitumine vastuolus lõikega 5, palub komisjon liikmesriigil või pädeval asutusel meetmeid muuta või võtta meetmeid lõikega 5 kooskõla tagamiseks ning teavitab liikmesriiki või pädevat asutust sellekohastest põhjustest. Nõuetekohaselt võetakse arvesse gaasisüsteemi ohutu käitamise pidevat vajadust.

Kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon palus meetmeid muuta, muudab liikmesriik või pädev asutus oma meetmeid ja teavitab sellest komisjoni või põhjendab komisjonile, miks ta muutmistaotlusega ei nõustu. Sel juhul võib komisjon kolme päeva jooksul oma taotlust muuta või selle tühistada või pidada kohtumise liikmesriigi või pädeva asutusega ning, kui komisjon peab seda vajalikuks, kutsuda kokku gaasikoordineerimisrühma küsimuse arutamiseks. Komisjon põhjendab üksikasjalikult oma taotlust meetmeid muuta. Liikmesriik või pädev asutus võtab komisjoni seisukohta igati arvesse. Kui pädeva asutuse või liikmesriigi lõplik otsus erineb komisjoni seisukohast, põhjendab pädev asutus või liikmesriik oma otsust.

7.Komisjon kehtestab pärast gaasikoordineerimisrühmaga konsulteerimist gaasitööstuse ekspertidest ja komisjoni esindajatest koosneva seiretöörühma jaoks alalise reservnimekirja. Kõnealuse seiretöörühma võib kokku kutsuda vajaduse korral väljaspool liitu ning tema ülesanne on kontrollida koostöös tarnivate ja transiidiriikidega, kes on kolmandad riigid, gaasivooge liitu ning esitada sellekohased aruanded.

8.Pädev asutus teavitab komisjoni juures tegutsevat hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskust igast abivajadusest. Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus hindab üldist olukorda ja annab soovitusi selle kohta, millist abi tuleks anda kõige rohkem mõjutatud liikmesriikidele ja vajaduse korral kolmandatele riikidele.

Artikkel 12
Solidaarsus

1.Kui liikmesriik on artikli 10 lõike 1 kohaselt välja kuulutanud hädaolukorra, vähendatakse teistes liikmesriikides maagaasiettevõtjatele artikli 5 lõike 2 alusel kehtestatud suuremat varustuskindlusnormi või lisakohustust ajutiselt tasemele, mis on kehtestatud artikli 5 lõikes 1.

2.Kuni hädaolukorra väljakuulutanud liikmesriigi kodumajapidamistele, esmaste sotsiaalteenuste osutajatele ja kaugküttejaamadele ei ole lõikes 1 esitatud meetme kohaldamisest hoolimata tagatud gaasitarneid, katkestatakse hädaolukorra väljakuulutanud liikmesriigiga otse ühendatud teistes liikmesriikides muude klientide kui kodumajapidamised, esmaste sotsiaalteenuste osutajad ja kaugküttejaamad varustamine gaasiga sellises mahus, mis on vajalik hädaolukorra väljakuulutanud liikmesriikide kodumajapidamiste, esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade varustamiseks.

Esimest lõiku kohaldatakse esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade suhtes niivõrd, kuivõrd need on asjaomases liikmesriigis hõlmatud kaitstud tarbijate määratlusega.

3.Pädevad asutused võtavad vastu vajalikud meetmed, et gaasiga, mida nende territooriumil ei tarnita lõikes 2 kirjeldatud olukorras olevatele muudele klientidele kui kodumajapidamised, esmaste sotsiaalteenuste osutajad ja kaugküttejaamad, saaks varustada samas lõikes kirjeldatud hädaolukorras oleva liikmesriigi kodumajapidamisi, esmaste sotsiaalteenuste osutajaid ja kaugküttejaamu.

4.Omavahel otseselt ühendatud liikmesriigid lepivad kokku lõike 3 kohaldamiseks vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras ning see esitatakse nende vastavat piirkonda hõlmavas hädaolukorra lahendamise kavas. Selline kord võib muu hulgas hõlmata kohaldatavaid gaasihindu, võrkudevaheliste ühenduste kasutamist, sh kahesuunaliste voogude läbilaske võimet, gaasimahtusid ja hüvitiskulude katmist. Lõikes 3 sätestatud kohustuse rakendamisel eelistatakse turupõhiseid meetmeid, nt enampakkumist. Kui lõike 3 kohaldamiseks vajalikku tehnikaalast ning õigus- ja finantskorda muudetakse, ajakohastatakse vastavalt ka asjakohast hädaolukorra lahendamise kava.

5.Lõiget 2 kohaldatakse alates 1. märtsist 2019.

6.    Kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras, võib komisjon kavasid käsitlevas arvamuses või otsuses esildada raamistiku selliste meetmete kohta.

Artikkel 13
Teabevahetus

1.Hädaolukorras teevad asjaomased maagaasiettevõtjad pädevale asutusele iga päev kättesaadavaks eelkõige järgmise teabe:

(a)kolme järgmise päeva gaasinõudluse ja -pakkumise prognoos;

(b)igapäevased gaasikogused kõigis piiriülestes sisend- ja väljundpunktides ning kõigis tootmiskäitist, gaasihoidlat või veeldatud maagaasi terminali ühendavates punktides (miljonites kuupmeetrites päevas);

(c)ajavahemik (päevade arv), mille jooksul on eeldatavasti võimalik tagada gaasitarned kaitstud tarbijatele.

2.Piirkondlikus või liidu hädaolukorras on komisjonil õigus nõuda pädevalt asutuselt viivitamata vähemalt järgmise teabe esitamist:

(a)lõikes 1 sätestatud teave;

(b)teave meetmete kohta, mida pädev asutus kavandab või on juba võtnud hädaolukorra leevendamiseks, ning teave nende meetmete tulemuslikkuse kohta;

(c)taotlused, mis on esitatud teistele pädevatele asutustele lisameetmete võtmiseks;

(d)teiste pädevate asutuste taotlusel rakendatud meetmed.

3.Pärast hädaolukorda esitab pädev asutus võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuus nädalat pärast hädaolukorra tühistamist komisjonile üksikasjaliku hinnangu hädaolukorra ja rakendatud meetmete tulemuslikkuse kohta, sh hinnangu hädaolukorra majandusliku mõju, elektrisektorile avalduva mõju ning liidule ja liikmesriikidele antud või neilt saadud abi kohta. Niisugune hinnang tehakse kättesaadavaks gaasikoordineerimisrühmale ja seda võetakse arvesse ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade ajakohastamisel.

Komisjon analüüsib pädevate asutuste hinnanguid ning esitab liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja gaasikoordineerimisrühmale selle tulemused koondandmetena.

4.Pädev asutus võib nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel ja hädaolukorra väljakuulutamisest olenemata paluda gaasiettevõtjatel esitada lõikes 1 osutatud teave või lisateavet, k.a lepinguid käsitlev teave, mis on vajalik asjaomase liikmesriigi või teiste liikmesriikide gaasiga varustamise üldise olukorra hindamiseks. Komisjon võib paluda pädevatelt asutustelt maagaasiettevõtjate esitatud teavet.

5.Kui komisjon leiab, et mõne piirkonna või kogu liidu gaasiga varustamine on häiritud või olukord võib selliseks muutuda, võib ta nõuda pädevatelt asutustelt sellise teabe kogumist ja esitamist, mis on vajalik liidu gaasiga varustamise olukorra hindamiseks. Komisjon võib edastada oma hinnangu gaasikoordineerimisrühmale.

6.Selleks et pädevad asutused ja komisjon saaksid hinnata varustuskindlust riigi, piirkonna ja liidu tasandil, teatavad maagaasiettevõtjad:

(a)asjaomastele pädevatele asutustele rohkem kui üks aasta kehtivate gaasitarnelepingute kohta järgmised andmed:

i)lepingu kehtivusaeg;

ii)lepingujärgsed kogumahud aastas ja keskmine kuumaht;

iii)lepingujärgsed päevased maksimummahud häire- või hädaolukorras;

iv)lepingujärgsed sihtkohad;

v)minimaalsed gaasi päeva-, kuu ja aastamahud;

vi)gaasitarnete peatamise tingimused;

(b)pädevale asutusele ja komisjonile rohkem kui üks aasta kehtivad sellised gaasitarnelepingud kohe pärast nende sõlmimist või muutmist pärast [OP: Please insert the date of entry in force of this Regulation], mis igaüks üksikult või koos sama tarnija või tema tütarettevõtetega sõlmitud teiste lepingutega moodustavad üle 40 % asjaomase liikmesriigi aastasest maagaasitarbimisest. Teatamiskohustus ei kehti üksnes gaasihinnaga seotud muudatuste suhtes. Teatamiskohustus kehtib ka kõikide gaasitarnelepingu täitmisel oluliste kaubanduslepingute suhtes.

Pädev asutus teatab esimese lõigu punktis a loetletud andmed komisjonile iga aasta septembri lõpuks.

7.Kui pädev asutus või komisjon leiab, et käesoleva artikli lõike 6 punktiga b hõlmamata gaasitarneleping võib kahjustada liikmesriigi, piirkonna või kogu liidu varustuskindlust, võib selle liikmesriigi pädev asutus, kus lepingu sõlminud maagaasiettevõtja tegutseb, või komisjon nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel paluda kõnealusel maagaasiettevõtjal esitada see leping, et hinnata selle mõju varustuskindlusele. Kõnealune taotlus võib hõlmata ka muid gaasitarnelepingu täitmisel olulisi kaubanduslepinguid.

8.Pädev asutus võtab käesoleva artikli alusel saadud teavet arvesse riskihindamise ettevalmistamisel ning ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel või nende kavade ajakohastamisel. Komisjon võib vastu võtta otsuse, millega palutakse pädeval asutusel muuta kavasid käesoleva artikli alusel saadud teabe põhjal.

9.Pädevad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 14
Gaasikoordineerimisrühm

1.Gaasikoordineerimisrühm moodustatakse selleks, et hõlbustada gaasivarustuskindluse tagamise meetmete koordineerimist. Kõnealusesse koordineerimisrühma kuuluvad liikmesriikide, eelkõige nende pädevate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „koostööamet”) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku esindajad ning asjaomase tööstusharu ja asjakohaste tarbijate esinduskogud. Komisjon otsustab liikmesriikidega konsulteerides rühma koosseisu, tagades selle täieliku esindavuse. Koordineerimisrühma juhib komisjon. Koordineerimisrühm võtab vastu oma töökorra.

2.Komisjon konsulteerib gaasikoordineerimisrühmaga ja see aitab komisjoni eelkõige järgmistes küsimustes:

(a)gaasivarustuskindlus igal ajal ja eelkõige hädaolukorras;

(b)kogu teave, mis on asjakohane gaasivarustuskindluse tagamiseks liikmesriikide, piirkondade ja liidu tasandil;

(c)head tavad ja võimalikud suunised kõigile asjaosalistele;

(d)varustuskindluse tase, võrdlusalused ja hindamismeetodid;

(e)liikmesriike, piirkondi ja kogu liitu hõlmavad stsenaariumid ning valmisolekutasemete katsetamine;

(f)ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade hindamine ning kõnealuste kavadega ette nähtud meetmete rakendamine;

(g)hädaolukorra lahendamise meetmete kooskõlastamine liidu piires, energiaühenduse osalisriikideks olevate kolmandate riikidega ja muude kolmandate riikidega;

(h)abi andmine kõige rohkem abi vajavatele liikmesriikidele.

3.Komisjon kutsub gaasikoordineerimisrühma korrapäraselt kokku, jagab pädevatelt asutustelt saadud teavet ja tagab seejuures tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 15
Koostöö energiaühenduse osalisriikidega

1.Artikli 3 lõike 2 teise lausega, artikli 3 lõikega 6, artikli 4 lõigetega 3, 4 ja 6, artikli 5 lõikega 2, artikli 6 lõike 1 punktiga d, artikli 7 lõike 5 punktidega b ja e, artikli 8 lõike 1 punktidega e, g ja i, artikli 8 lõike 4 punktidega b ja c, artikli 9 lõike 1 punktidega j ja m, artikli 9 lõikega 4, artikli 10 lõikega 4, artikli 11 lõikega 5 ja artikliga 12 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus energiaühenduse osalisriikide ees vastavalt järgmisele menetlusele:

(a)energiaühenduse ministrite nõukogu võtab vastu käesoleva määruse ja integreerib selle energiaühendusse varustuskindlust käsitleva ühisaktiga, millega kehtestatakse energiaühenduse osalisriikidele vastastikused kohustused suhetes liikmesriikidega; 

(b)energiaühenduse osalisriik rakendab ühisakti ja teatab selle täielikust rakendamisest nõuetekohaselt energiaühenduse sekretariaadile, lisades teatele taotluse kohaldada enda suhtes käesolevat lõiget, ja

(c)energiaühenduse sekretariaat teatab ühisakti rakendamisest ja taotlusest komisjonile, et kinnitada vastastikuste kohustuste kohaldamist taotluse esitanud osalisriigi ja liikmesriikide vahel.

Pärast energiaühenduse sekretariaadi teavitamist teeb komisjon otsuse, millega kinnitatakse vastastikuste kohustuste kohaldamist liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriigi vahel käesoleva lõike kohaldamisel ja esitatakse kõnealuste vastastikuste kohustuste kehtivuse alguskuupäev.

2.    Pärast seda, kui komisjon on teinud lõikes 1 osutatud otsuse, kutsutakse energiaühenduse kõnealuse osalisriigi esindajad osalema gaasikoordineerimisrühma koosolekutele, kui arutatakse seda osalisriiki otseselt mõjutavaid ja lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi.

Artikkel 16
Komisjoni teostatav järelevalve

Komisjon teostab pidevalt järelevalvet gaasivarustuskindlust käsitlevate meetmete üle ja annab korrapäraselt aru gaasikoordineerimisrühmale.

Komisjon teeb artikli 7 lõikes 5 osutatud hinnangute alusel vajaduse korral järeldused liidu tasandi varustuskindluse suurendamise võimalike vahendite kohta ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ja vajaduse korral soovitused käesoleva määruse täiustamise kohta.

Artikkel 17
Teavitamine

Riskihinnang, ennetusmeetmete kavad, hädaolukorra lahendamise kavad ja kõik muud dokumendid edastatakse komisjonile elektrooniliselt CIRCABC-süsteemi kaudu.

Kõik teatamisega seotud kirjavahetus toimub elektrooniliselt.

Artikkel 18
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 6 lõikes 3 ning artikli 7 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates [OP: please insert the date of entry into force of the this Regulation].

3.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 6 lõikes 3 ja artikli 7 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 6 lõike 3 ja artikli 7 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19
Erand

Käesolevat määrust ei kohaldata Malta ja Küprose suhtes seni, kuni nende territooriumil ei tarnita gaasi. Malta ja Küpros täidavad järgmistest sätetest tulenevaid kohustusi ja kasutavad järgmistest sätetest tulenevat valikuõigust järgmiste kindlate ajavahemike jooksul alates päevast, kui esimest korda tarnitakse gaasi nende territooriumil:

(a)artikli 2 teise lõigu punkt 1, artikli 3 lõige 2, artikli 6 lõige 6 ja artikli 13 lõike 6 punkt a: 12 kuud;

(b)artikli 5 lõige 1: 18 kuud;

(c)artikli 7 lõige 4: 24 kuud;

(d)artikli 4 lõige 4: 36 kuud;

(e)artikli 4 lõige 1: 48 kuud.

Artikkel 20
Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 994/2010 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt VIII lisa vastavustabelile. 

Artikkel 21
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

(1) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, COM (2014) 330 final.

(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale, COM (2015) 80 final.

(3) Koridoripõhine lähenemisviis tähendab seda, et kõik liikmesriigid, mida gaasijuhe läbib, peaksid seoses juhtmes gaasi tagasivoo võimaldamisega võtma arvesse potentsiaalset kasu, mida see annab ka väljaspool nende piire.

(4) https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/SWD%202014%20325%20Implementation%20of%20the%20Gas%20SoS%20Regulation%20en.pdf

(5) Allikas: Euroopa Komisjon

(6) Vt vastajate loetelu: https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/List%20of%20stakeholders%20FOR%20PUBLICATION%20-%20updated%2018%2006.pdf  

(7) Uuring, mis käsitleb gaasi hoiustamise rolli siseturul ja varustuskindluse tagamisel, energeetika peadirektoraadi jaoks koostanud REF4E, Mercados, E-Bridge. https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/REPORT-Gas%20Storage-20150728.pdf

(8) „Economic analysis of costs and benefits of different approaches to enhancing the bargaining power of EU buyers in the wholesale markets of natural gas” (Maagaasiturgudel ELi ostjate läbirääkimisjõu suurendamiseks kasutatavate eri lähenemisviiside kulude ja tulude majanduslik analüüs). Komisjon avaldab uuringu oma veebisaidil.

(9) Hüdraulikaarvutused põhinevad gaasi (riiklikus või piirkondlikus) võrgus liikumist kirjeldava matemaatilise mudeli abil korraldatud matkimisel, mille puhul võetakse arvesse gaasivõrgu topoloogiat ja füüsilisi omadusi. Mudeli puhul võetakse arvesse rõhupiiranguid sihtkohtades ja nõudluse struktuuri. Stsenaariumi N–1 matkimine hüdraulikamudeli abil võimaldab teada saada, kas süsteemis olev gaas jõuab suurima gaasitaristu häire korral kõikidesse sihtkohtadesse.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

(11) ELT C , , lk .

(12) ELT C , , lk .

(13) COM (2014) 654 final.

(14) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale, COM (2015) 80 final.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

(16) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 75).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 24).

(19) Komisjoni 26. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 312/2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri (ELT L 91, 27.3.2014, lk 15).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 24).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.2.2016

COM(2016) 52 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010

{SWD(2016) 25 final}
{SWD(2016) 26 final}

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010

I LISA

Piirkondlik koostöö

Artikli 3 lõikes 7 osutatud piirkonnad on järgmised:

–loodepiirkond – Ühendkuningriik ja Iirimaa;

–Lääne-Euroopa põhja-lõunasuunaline piirkond – Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad ja Portugal;

–lõunapoolne gaasikoridor – Bulgaaria, Kreeka ja Rumeenia;

–Ida-Euroopa keskosa – Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Poola ja Slovakkia;

–Kagu-Euroopa – Austria, Horvaatia, Ungari, Itaalia, Sloveenia;

–I Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava riigid (Läänemere energiaturg I) – Eesti, Soome, Läti ja Leedu;

–II Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava riigid (Läänemere energiaturg II) – Taani ja Rootsi;

–Küpros;

–Malta, kui see ei ole ühendatud muu liikmesriigiga. Kui Malta võrk on ühendatud muu liikmesriigi võrguga, loetakse teda kõnealuse muu liikmesriigi piirkonda kuuluvaks.

II LISA

Valemiga N–1 arvutamine

1.Valemi N–1 mõiste

Valemiga N–1 kirjeldatakse määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 2 punkti 1 alapunktis 18 määratletud gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb tõenäosuse kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. 

Gaasitaristu hõlmab gaasiülekandevõrku, sh võrkudevahelisi ühendusi, samuti arvutuspiirkonnaga seotud tootmiskäitisi, maagaasi veeldusjaamasid ja gaasihoidlaid.

Suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral peab allesjäänud gaasitaristu tehniline võimsus olema vähemalt võrdne gaasi päevase kogunõudlusega arvutuspiirkonnas erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb tõenäoliselt üks kord iga 20 aasta jooksul.

Järgmisel viisil valemiga N–1 saadud tulemused peavad võrduma vähemalt 100 %ga.

2.Arvutusmeetod valemi N–1 kasutamisel

, N – 1 ≥ 100 %

Valemis kasutatud parameetrid peavad olema selgelt kirjeldatud ja põhjendatud.

EPm-i arvutamisega seoses esitatakse sisendpunkte ja nende individuaalset läbilaskevõimet käsitlev üksikasjalik loetelu.

3.Valemi N–1 parameetrid

„Arvutuspiirkond” – pädeva asutuse poolt kindlaks määratud geograafiline piirkond, mille jaoks koostatakse valem N–1.

Gaasinõudlusega seotud mõiste 

„Dmax” – gaasi päevane kogunõudlus (miljonites kuupmeetrites päevas) arvutuspiirkonnas erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb tõenäoliselt üks kord iga 20 aasta jooksul.

Gaasi pakkumisega seotud mõisted 

„EPm” – sisendpunktide (mis ei ole mõistetega Pm, LNGm ja Sm hõlmatud tootmiskäitised, maagaasi veeldusjaamad ja gaasihoidlad) tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõikide selliste arvutuspiirkonna piiril asuvate sisendpunktide tehnilise võimsuse summa, mille kaudu on võimalik tarnida gaasi arvutuspiirkonda.

„Pm” – suurim tehniline tootmisvõimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõigi gaasitootmiskäitiste summaarne suurim tehniline päevane tootmisvõimsus, mida saab tarnida arvutuspiirkonna sisendpunktidesse.

„Sm” – hoidla suurim väljastamismaht (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõikide gaasihoidlate summaarne suurim päevane väljastamismaht, mida saab tarnida arvutuspiirkonna piiril asuvatesse sisendpunktidesse, võttes arvesse nende asjaomaseid tehnilisi tingimusi.

„LNGm” – maagaasi veeldusjaamade suurim tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on arvutuspiirkonna kõikide maagaasi veeldusjaamade summaarne suurim tehniline päevane väljundvõimsus; kõnealuse võimsuse puhul on arvesse võetud esmatähtsaid tegureid, nagu veeldatud maagaasi mahalaadimine, abiteenused, ajutine hoiustamine ja taasgaasistamine ning tehniline võimsus gaasi saatmiseks võrgustikku.

„Im” – sellise suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas), millel on suurim suutlikkus arvutuspiirkonna varustamiseks. Kui mitu gaasitaristut on ühendatud ühisesse ära- või juurdevoolu võimaldavasse gaasitaristusse ja neid ei ole võimalik eraldi käitada, loetakse need üheks gaasitaristuks.

4.Valemiga N–1 arvutamine, kasutades nõudlusega seotud meetmeid

, N – 1 ≥ 100 %

Gaasinõudlusega seotud mõiste

„Deff” – Dmax'i osa (miljonites kuupmeetrites päevas), mida tarnehäire korral suudetakse piisavalt ja õigeaegselt katta turupõhiste nõudlusega seotud meetmetega vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile b ja artikli 4 lõikele 2.

5.Piirkonna tasandil valemiga N–1 arvutamine

Punktis 3 osutatud arvutuspiirkond laiendatakse asjakohasele piirkonna tasandile. Kohaldatakse I lisas loetletud piirkondi. Piirkonna tasandil valemiga N–1 arvutamisel kasutatakse suurimat ühist huvi pakkuvat eraldi vaadeldavat gaasitaristut. Piirkonna suurim ühist huvi pakkuv eraldi vaadeldav gaasitaristu on piirkonna suurim gaasitaristu, mis otseselt või kaudselt aitab kaasa kõnealuse piirkonna liikmesriikide gaasivarustusele, ja see määratletakse riskihindamise tulemusena.

Piirkondlik arvutus valemiga N–1 võib asendada riiklikku arvutust valemiga N–1 üksnes juhul, kui suurim ühist huvi pakkuv eraldi vaadeldav gaasitaristu on ühise riskihindamise kohaselt suure tähtsusega kõigi asjaomaste liikmesriikide gaasitarnete jaoks.

Artikli 6 lõikes 1 osutatud arvutuste puhul kasutatakse I lisas loetletud piirkondade suurimat ühist huvi pakkuvat eraldi vaadeldavat gaasitaristut.

III LISA

Alaline kahesuunaliste gaasivoogude läbilaskevõimsus

1.Võrkudevahelise ühenduse kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsuse loomiseks või suurendamiseks või kõnealuse kohustuse suhtes erandi tegemiseks või tehtud erandi kestuse pikendamiseks esitavad võrkudevahelise ühenduse kummagi poole ülekandesüsteemi haldurid pärast gaasitarnekoridori kõigi ülekandesüsteemi halduritega konsulteerimist (asjaomastele) pädevatele asutustele:

(a)ettepaneku alalise kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsuse kohta seoses vastassuunaga (tagasivoo tehniline läbilaskevõimsus) või

(b)kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsuse tagamise kohustuse suhtes erandi tegemise taotluse.

Kõikide võrkudevaheliste ühenduste puhul, mis on olemas käesoleva määruse jõustumise kuupäeval, tuleb kõnealused dokumendid tuleb esitada hiljemalt 1. detsembril 2018, pärast teostatavusuuringu etapi lõppu, kuid enne uute võrkudevahelise ühenduste üksikasjaliku detailplaneeringu etapi algust.

2.Ettepanek tagasivoo läbilaskevõimsuse loomise või suurendamise kohta või taotlus erandi tegemiseks või tehtud erandi kestuse pikendamiseks peab põhinema turunõudluse hinnangul, nõudluse ja pakkumise prognoosidel, teostatavusuuringul, kuludel seoses tagasivoo läbilaskevõimsusega, sealhulgas ülekandesüsteemi vajaliku tugevdamisega, ning varustuskindlusest saadaval kasul, mille puhul võetakse arvesse tagasivoo läbilaskevõimsuse võimalikku panust artiklis 4 sätestatud taristunormi täitmisse. Ettepanek peab sisaldama Euroopa Parlamendile ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 1 artikli 11 kohase metoodika põhjal koostatud kulude-tulude analüüsi.

3.Pärast ettepaneku või erandit käsitleva taotluse vastuvõtmist konsulteerivad asjaomased pädevad asutused seoses ettepaneku või erandit käsitleva taotlusega viivitamata kogu gaasitarnekoridori pädevate asutustega, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (edaspidi „koostööamet”) ja komisjoniga. Asutused, kellega konsulteeritakse, võivad esitada oma arvamuse nelja kuu jooksul alates konsultatsioonitaotluse saamisest.

4.Kahe kuu jooksul pärast punktis 3 osutatud tähtaja möödumist võtavad asjaomased pädevad asutused riskihindamise, punktis 2 loetletud teabe ja punkti 3 kohaste konsultatsioonide tulemusena saadud arvamuste alusel ning võttes arvesse gaasivarustuskindlust ja maagaasi siseturu toimimisse antavat panust, vastu ühe järgmistest ühisotsustest:

(a)tagasivoo läbilaskevõimsust käsitleva ettepaneku heakskiitmine. Selline otsus hõlmab kulude-tulude analüüsi, kulude riikidevahelist jaotust, rakendamise ajakava ja otsuse edaspidise kasutamise korda;

(b)ajutise erandi tegemine või pikendamine kuni nelja-aastaseks ajavahemikuks, kui otsuse osaks oleva kulude-tulude analüüsi kohaselt ei aitaks tagasivoo läbilaskevõimsus suurendada ühegi gaasitarnekoridori liikmesriigi varustuskindlust või kui investeerimiskulud oleksid märkimisväärselt suuremad kui soodne mõju varustuskindlusele;

(c)ülekandesüsteemi halduritelt ettepaneku või erandit käsitleva taotluse muutmise ja uuesti esitamise nõudmine.

5.Asjaomased pädevad asutused esitavad ühisotsuse ning punkti 4 kohaste konsultatsioonide tulemusena saadud arvamused viivitamata kogu gaasitarnekoridori pädevatele asutustele, koostööametile ja komisjonile.

6.Kahe kuu jooksul pärast ühisotsuse vastuvõtmist võivad gaasitarnekoridori liikmesriikide pädevad asutused esitada vastuväiteid ühisotsuse kohta otsuse vastu võtnud pädevatele asutustele, koostööametile ja komisjonile. Vastuväited piirduvad faktide ja hinnangutega, eelkõige piiriülese kulujaotuse puhul, mille kohta ei ole korraldatud punkti 4 kohast konsultatsiooni.

7.Kolme kuu jooksul pärast ühisotsuse punkti 5 kohast vastuvõtmist esitab koostööamet arvamuse ühisotsuse kõikide elementide kohta, võttes arvesse kõiki võimalikke vastuväiteid, ning edastab arvamuse gaasitarnekoridori kõikidele pädevatele asutustele ja komisjonile.

8.Nelja kuu jooksul pärast koostööametilt punkti 7 kohase arvamuse saamist võib komisjon võtta vastu otsuse, millega nõutakse ühisotsuse muutmist.

9.Kui asjaomased pädevad asutused ei ole võimelised ühisotsust vastu võtma punktis 4 esitatud tähtajaks, siis teavitavad asjaomased pädevad asutused sellest koostööametit ja komisjoni tähtaja möödumise päeval. Kahe kuu jooksul alates kõnealuse teabe saamisest võtab koostööamet vastu arvamuse koos ettepanekuga, mis hõlmab kõiki punktis 4 loetletud ühisotsuse elemente, ning esitab selle arvamuse asjaomastele pädevatele asutustele ja komisjonile.

10.Nelja kuu jooksul pärast koostööametilt punkti 9 kohase arvamuse saamist võtab komisjon vastu otsuse, mis hõlmab kõiki punktis 4 loetletud ühisotsuse elemente, võttes arvesse kõnealust arvamust. Kui komisjon nõuab lisateavet, algab nelja kuu pikkune tähtaeg kogu nõutud teabe vastuvõtmise päeval. Seda tähtaega võib kokkuleppel kõikide asjaomaste pädevate asutustega pikendada veel kahe kuu võrra.

11.Komisjon, pädevad asutused ja ülekandesüsteemi haldurid tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

12.Määruse (EL) nr 994/2010 kohaselt kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsuse tagamise kohustuse suhtes tehtud erand kehtib kuni 1. detsembrini 2018, kui selle kehtivusaeg ei lõpe varem.

IV LISA

Riskihindamisvorm

Järgmine vorm tuleb täita inglise keeles.

Üldine teave

–Piirkonna liikmesriigid

–Kõnealuse riskihindamise koostamisega seotud pädevate asutuste nimi 2

1.Süsteemi kirjeldus

1.1.Esitage piirkonna gaasisüsteemi lühikirjeldus, mis hõlmab järgmist:

(a)peamised gaasitarbimise näitajad, 3 sh gaasi lõpptarbimine aastas (m³) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, 4 tippkoormus (kogunäitaja ja eristatult tarbijakategooria kaupa, miljonites kuupmeetrites päevas);

(b)piirkonna gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, sh peamised vood (sisenevad, väljuvad ja transiitvood), piirkonna ja liikmesriikide ühenduspunktide taristu sisend- ja väljundvõimsused, sh kasutusmäär, maagaasi veeldusjaamade andmed (suurim päevane võimsus, kasutusmäär ja juurdepääsukord) jne. Kui see on piirkonna liikmesriikide puhul asjakohane, lisage L-rühma gaasisüsteemi kirjeldus;

(c)gaasi impordiallikate jaotus päritoluriikide kaupa 5 ;

(d)piirkonna oluliste gaasihoidlate tähtsus, sealhulgas piiriülene juurdepääs, võttes arvesse:

(1)salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütmishooaja nõudlusega;

(2)suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);

(e)sisemaise energiatootmise tähtsus piirkonnas:

(1)toodangu väärtus seoses aastase gaasitarbimisega;

(2)suurim päevane tootmisvõimsus;

(f)gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest).

1.2.Esitage samuti gaasisüsteemi lühikirjeldus liikmesriigiti, hõlmates järgmist:

(a)peamised gaasitarbimise näitajad, sh gaasi lõpptarbimine aastas (m³) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, tippkoormus (miljonites kuupmeetrites päevas);

(b)gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, mis käsitleb riigi tasandit, sealhulgas taristuid (kui need ei ole hõlmatud punkti 1.1 alapunktiga b). Vajaduse korral lisage L-rühma gaasisüsteemi kirjeldus;

(c)varustuskindluse seisukohalt peamise tähtsusega taristu kindlaksmääramine;

(d)gaasi impordiallikate jaotus päritoluriikide kaupa riigi tasandil;

(e)energia salvestamise tähtsus liikmesriigis, millega seoses kirjeldatakse

(1)salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütmishooaja nõudlusega;

(2)suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);

(f)sisemaise energiatootmise tähtsus, millega seoses kirjeldatakse:

(1)toodangu väärtust seoses aastase gaasitarbimisega;

(2)suurimat päevast tootmisvõimsust;

(g)gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest).

2.Taristunorm (artikkel 4)

Kirjeldage, kuidas järgitakse taristunormi, sealhulgas peamisi valemi N–1 jaoks kasutatavaid väärtusi, alternatiivseid võimalusi normi järgimiseks (koos naaberliikmesriikidega, nõudlusega seotud meetmetega) ja olemasolevat kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsust, lähtudes järgmisest ülesehitusest.

2.1.Piirkonna tasand

Valem N–1

(a)Piirkonna suurima ühist huvi pakkuva eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine.

(b)Piirkonna tasandil valemiga N–1 arvutamine.

(c)Kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus).

(d)Valemis leiduvate parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).

2.2.Riigi tasand (kirjeldada piirkonda kuuluvate liikmesriikide kaupa)

(a)Valem N–1

(1)Suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine.

(2)Riigi tasandil valemiga N–1 arvutamine.

(3)Kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus).

(4)Valemis leiduvate parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).

(5)Valemiga N–1 arvutamise tulemuste selgitus olukorras, kus varusid on 30 % maksimumist või olemas on täisvarud.

(6)Stsenaariumi N–1 hüdraulilisel mudelil põhineva matkimise peamiste tulemuste selgitus.

(7)Liikmesriigi vastava otsuse korral valemiga N–1 arvutamine nõudlusega seotud meetmeid kasutades:

–valemiga N–1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 5;

–kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad punkti 2.2 alapunkti a alapunktis 3 esitatud väärtustest);

–valemis leiduvate parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena);

–tarnehäire ja selle eeldatava mõju (Deff) leevendamiseks võetud/võetavate turupõhiste nõudlusega seotud meetmete selgitus.

(8)Naaberliikmesriikide pädevate asutuste nõusolekul normi N–1 ühine arvutamine:

–valemiga N–1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 5;

–kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad punkti 2.2 alapunkti a alapunktis 3 esitatud väärtustest);

–valemis leiduvate parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena);

–kohustuse N–1 täitmise tagamiseks kokku lepitud korra selgitus.

(b)Kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsus

(1)Märkige kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsusega võrkudevahelised ühenduspunktid ja kahesuunaliste voogude suurim võimsus.

(2)Esitage tagasivoo läbilaskevõimsust reguleeriva korra kirjeldus (nt katkestatav võimsus).

(3)Märkige võrkudevahelised ühenduspunktid, mille suhtes on tehtud artikli 4 lõike 4 kohane erand, erandi kestus ja selle tegemise põhjused.

3.Riskide väljaselgitamine

Kirjeldage riskiallikaid, mis võivad avaldada negatiivset mõju gaasivarustuskindlusele asjaomases liikmesriigis ja/või piirkonnas, riskide avaldumise tõenäosust ja tagajärgi.

Riskiallikate liikide mittetäielik loetelu:

Poliitilised riskid

–Kolmandatest riikidest pärinevate gaasitarnete katkemine eri põhjustel.

–Poliitilised rahutused (gaasi päritoluriigis või transiidiriigis).

–Sõda/kodusõda (gaasi päritoluriigis või transiidiriigis).

–Terrorism.

Tehnoloogilised riskid

–Plahvatused/tulekahjud.

–Tulekahju (konkreetses jaamas).

–Lekked.

–Ebapiisav hooldus.

–Seadmete rike (ei käivitu, rike töö ajal jne).

–Elektri (või muu energiaallika) puudumine.

–Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rike (riist- või tarkvararike, interneti või SCADA-süsteemiga seotud probleem).

–Küberrünne.

–Mõju, mida avaldavad kaevetööd (kaevamine, rammimine), pinnasetööd jne.

Kaubanduslikud riskid / tururiskid / finantsriskid

–Lepingud kolmandate riikide tarnijatega.

–Kaubandusalane vaidlus.

–Varustuskindluse seisukohalt olulist taristut kontrollib kolmas riik, mis võib tähendada muu hulgas ebapiisava investeerimise, energiaallikate mitmekesistamise õõnestamise ja liidu õiguse rikkumise ohtu.

–Hinnavolatiilsus.

–Ebapiisavad investeeringud.

–Äkiline ja ootamatu tippkoormus.

–Muud ohud, mis võivad põhjustada struktuurse mahajäämuse.

Sotsiaalsed riskid

–Streigid (mitmesugustes asjaomastes sektorites, näiteks gaasisektor, sadamad, transport jne).

–Sabotaaž.

–Vandalism.

–Vargus.

Looduslikud riskid

–Maavärinad.

–Maalihked.

–Üleujutused (tugeva vihma või jõgede veetaseme tõusu tagajärjel).

–Tormid (merel).

–Laviinid.

–Äärmuslikud ilmastikuolud.

–Tulekahju (väljaspool jaama, näiteks lähedalasuvates metsades, rohumaadel jne).

3.1.Piirkonna tasand

(a)Määrake kindlaks piirkonna kõik asjakohased riskiallikad, sealhulgas riskide avaldumise tõenäosus ja mõju ning liikmesriikide vaheline riskide koosmõju ja vastastikune suhe, kui see on asjakohane.

(b)Kirjeldage kriteeriume, mille abil tehakse kindlaks, kas süsteemi puhul esineb kõrge/lubamatu risk.

(c)Esitage loetelu asjaomastest riskistsenaariumitest riskiallika kaupa ning kirjeldage valikupõhimõtteid.

(d)Märkige, mil määral on kaalutud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku koostatud stsenaariume.

3.2.Riigi tasand (niivõrd kui see on asjakohane)

(a)Määrake kindlaks liikmesriigi asjaomased riskiallikad, sealhulgas riskide avaldumise tõenäosus ja mõju.

(b)Kirjeldage kriteeriume, mille abil tehakse kindlaks, kas süsteemi puhul esineb kõrge/lubamatu risk.

(c)Esitage loetelu asjaomastest riskistsenaariumitest riskiallika ja riski avaldumise tõenäosuse kaupa ning kirjeldage valikupõhimõtteid.

4.Riskianalüüs ja -hindamine

Analüüsige punktis 3 loetletud asjaomaseid riskistsenaariume. Riskistsenaariumite matkimisel tuleb arvesse võtta kehtivaid varustuskindluse meetmeid, muu hulgas normi N–1 ja varustuskindlusnormi. Iga riskistsenaariumi puhul tuleb:

(a)kirjeldada üksikasjalikult riskistsenaariumi, sealhulgas kõiki eeldusi ja, kui see on asjakohane, metoodikaid, mille põhjal nad on arvutatud;

(b)kirjeldada üksikasjalikult matkimiste tulemusi, sealhulgas kvantifitseerida mõjud (nt tarbijatele edastamata gaasi kogus, sotsiaalmajanduslikud mõjud ning mõju kaugküttesüsteemile ja elektri tootmisele).

5.Järeldused

Kirjeldage riskihindamise peamisi tulemusi ning määrake sealhulgas kindlaks täiendavaid meetmeid nõudvad riskistsenaariumid.

V LISA

Kavade vormid

Järgmised vormid tuleb täita inglise keeles.

Ennetusmeetmete kava vorm

Üldine teave

–Piirkonna liikmesriigid

–Kõnealuse kava koostamisega seotud pädevate asutuste nimi 6

1.Süsteemi kirjeldus

1.1.Esitage piirkonna gaasisüsteemi lühikirjeldus, mis hõlmab järgmist:

(a)peamised gaasitarbimise näitajad, 7 sh gaasi lõpptarbimine aastas (m³) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, 8 tippkoormus (kogunäitaja ja eristatult tarbijakategooria kaupa, miljonites kuupmeetrites päevas);

(b)piirkonna gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, sh peamised vood (sisenevad, väljuvad ja transiitvood), piirkonna ja liikmesriikide ühenduspunktide taristu sisend- ja väljundvõimsused, sh kasutusmäär, maagaasi veeldusjaamade andmed (suurim päevane võimsus, kasutusmäär ja juurdepääsukord) jne. Kui see on piirkonna liikmesriikide puhul asjakohane, lisage L-rühma gaasisüsteemi kirjeldus;

(c)gaasi impordiallikate jaotus päritoluriigi kaupa 9 ;

(d)piirkonna oluliste gaasihoidlate tähtsus, sealhulgas piiriülene juurdepääs, võttes arvesse:

(1)salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütmishooaja nõudlusega;

(2)suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);

(e)sisemaise energiatootmise tähtsus piirkonnas:

(1)toodangu väärtus seoses aastase gaasitarbimisega;

(2)suurim päevane tootmisvõimsus;

(f)gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest).

1.2.Esitage samuti gaasisüsteemi lühikirjeldus liikmesriigiti, hõlmates järgmist:

(a)peamised gaasitarbimise näitajad, sh gaasi lõpptarbimine aastas (m³) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, tippkoormus (miljonites kuupmeetrites päevas);

(b)gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, mis käsitleb riigi tasandit, sealhulgas taristuid (kui need ei ole hõlmatud punkti 1.1 alapunktiga b). Vajaduse korral lisage L-rühma gaasisüsteemi kirjeldus;

(c)varustuskindluse seisukohalt peamise tähtsusega taristu kindlaksmääramine;

(d)gaasi impordiallikate jaotus päritoluriigi kaupa riigi tasandil;

(e)energia salvestamise tähtsus liikmesriigis, millega seoses kirjeldatakse

(1)salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütmishooaja nõudlusega;

(2)suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);

(f)sisemaise energiatootmise tähtsus, millega seoses kirjeldatakse:

(1)toodangu väärtus seoses aastase gaasitarbimisega;

(2)suurim päevane tootmisvõimsus;

(g)gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest).

2.Riskihindamise kokkuvõte

Kirjeldage lühidalt artikli 6 kohaselt teostatud riskihindamise tulemusi, sealhulgas:

(a)esitage hinnatud stsenaariumite loetelu ja iga stsenaariumi puhul rakendatud eelduste lühikirjeldus ning kindlaks tehtud puudused/riskid;

(b)esitage riskihindamise peamised järeldused.

3.Taristunorm (artikkel 4)

Kirjeldage, kuidas järgitakse taristunormi, sealhulgas peamisi valemi N–1 jaoks kasutatavaid väärtusi, alternatiivseid võimalusi normi järgimiseks (koos naaberliikmesriikidega, nõudlusega seotud meetmetega) ja olemasolevat kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsust, lähtudes järgmisest ülesehitusest.

3.1.Piirkonna tasand

Valem N–1

(a)Piirkonna suurima ühist huvi pakkuva eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine.

(b)Piirkonna tasandil valemiga N–1 arvutamine.

(c)Kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus).

(d)Valemis leiduvate parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).

3.2.Riigi tasand

(a)Valem N–1

(1)Suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine.

(2)Riigi tasandil valemiga N–1 arvutamine.

(3)Kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus).

(4)Valemis leiduvate parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).

(5)Liikmesriigi vastava otsuse korral valemiga N–1 arvutamine nõudlusega seotud meetmeid kasutades:

–valemiga N–1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 5;

–kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad punkti 3.2 alapunkti a alapunktis 3 esitatud väärtustest);

–Valemis leiduvate parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).

–tarnehäire ja selle eeldatava mõju (Deff) leevendamiseks võetud/võetavate turupõhiste nõudlusega seotud meetmete selgitus.

(6)Naaberliikmesriikide pädevate asutustega kokkuleppel normi N–1 ühine arvutamine:

–valemiga N–1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 5;

–kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad punkti 3.2 alapunkti a alapunktis 3 esitatud väärtustest);

–Valemis leiduvate parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).

–Kohustuse N–1 täitmise tagamiseks kokku lepitud korra selgitus.

(b)Kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsus

(1)Märkige kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsusega võrkudevahelised ühenduspunktid ja kahesuunaliste voogude suurim võimsus.

(2)Esitage tagasivoo läbilaskevõimsust reguleeriva korra kirjeldus (nt katkestatav võimsus).

(3)Märkige võrkudevahelised ühenduspunktid, mille suhtes on tehtud artikli 4 lõike 4 kohane erand, erandi kestus ja selle tegemise põhjused.

4.Varustuskindlusnormi täitmine (artikkel 5)

Kirjeldage siin liikmesriigiti meetmeid, mida on võetud selleks, et täita varustuskindlusnormi ning gaasivarustuskindluse tagamiseks suurendatud varustuskindlusnormi või selleks kehtestatud täiendavaid kohustusi.

(a)Kohaldatud kaitstud tarbijate mõiste, sh hõlmatud tarbijate kategooriad ja nende aastane gaasitarbimine (kategooriate kaupa, netoväärtusena ja protsendimäärana riigi aastasest gaasi lõpptarbimisest).

(b)Artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud stsenaariumi kohaselt varustuskindlusnormi täitmiseks vajalikud gaasikogused.

(c)Artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud stsenaariumi kohaselt varustuskindlusnormi täitmiseks vajalik võimsus.

(d)Varustuskindlusnormi täitmiseks rakendatud meede/meetmed:

(1)meetme(te) kirjeldus;

(2)adressaadid;

(3)varustuskindlusnormi täitmise eeljärelevalve süsteemi (kui selline süsteem on kasutusel) kirjeldus;

(4)sanktsioonide kord, kui see on kohaldatav;

(5)järgmiste elementide kirjeldus iga meetme kohta:

–meetme majanduslik mõju, tulemuslikkus ja tõhusus;

–meetme mõju keskkonnale;

–meetme mõju tarbijale;

(6)mitteturupõhiste meetmete rakendamise korral (iga meetme kohta):

–meetme vajalikkuse põhjendus (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega);

–meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks);

–analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:

(a)muude liikmesriikide varustuskindlusele;

(b)siseriiklikule turule;

(c)siseturule;

(7)meetmete puhul, mis on rakendatud pärast [OP: Please insert the date of the entry into force of this Regulation] tuleb lisada link artikli 8 lõike 4 kohaselt teostatud meetmete avalikule mõjuhinnangule;

(e)kui see on asjakohane, tuleb gaasivarustuskindluse tagamiseks suurendatud varustuskindlusnormi või selleks kehtestatud täiendavate kohustuste iseloomustamiseks esitada:

(1)meetme(te) kirjeldus;

(2)meetme vajalikkuse põhjendus (st varustuskindlusnormi suurendamise põhjused ning mitteturupõhiste meetmete kohaldamise korral põhjused, miks varustuskindlust ei ole võimalik saavutada üksnes turupõhiste meetmetega);

(3)meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks varustuskindlusnormi suurendamine või täiendavate kohustuste kehtestamine ning mitteturupõhiste meetmete kohaldamise korral nende meetmete võtmine on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks);

(4)adressaadid;

(5)mõjutatud gaasikogused ja võimsused;

(6)solidaarsuse vaimus ja kooskõlas artikliga 12 rakendatav mehhanism suurendatud varustuskindluse normi või täiendavate kohustuste vähendamiseks tavapäraste näitajateni;

(7)selgitus kõnealuse meetme vastavuse kohta artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

5.Ennetusmeetmed

Kirjeldage võetud või võetavaid ennetusmeetmeid, sealhulgas L-rühma gaasiga seotud meetmeid.

(a)Kirjeldage iga riskihindamise tulemusena kindlaks tehtud riski puhul võetavat ennetusmeedet, sealhulgas järgmist:

(1)meetme riiklikku või piirkondlikku mõõdet;

(2)meetme majanduslikku mõju, tulemuslikkust ja tõhusust;

(3)meetme mõju keskkonnale;

(4)meetme mõju tarbijatele;

vajaduse korral tuleb kirjeldada järgmist:

–naaberliikmesriikide võrkudevaheliste ühenduste täiustamise meetmed;

–gaasi transiiditeede ja tarneallikate mitmekesistamise meetmed;

–meetmed varustuskindluse seisukohast olulise taristu kaitsmiseks seoses kolmandate riikide üksuste kontrolliga (sealhulgas, kui see on asjakohane, üldised või sektoripõhised investeeringute sõelumist käsitlevad õigusaktid, teatavate aktsionäride eriõigused, jne).

(b)Kirjeldage muid meetmeid, mis on võtted muudel põhjustel peale riskihindamise tulemuste, kuid avaldavad positiivset mõju piirkonna/liikmesriigi varustuskindlusele.

(c)Mitteturupõhiste meetmete rakendamise korral (iga meetme kohta):

(1)meetme vajalikkuse põhjendus (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega);

(2)meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks);

(3)analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:

–meetme vajalikkuse põhjendus (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega);

–meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks);

–analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:

(a)muude liikmesriikide varustuskindlusele;

(b)siseriiklikule turule;

(c)siseturule.

(d)Selgitage, kui suureks on peetud tõhususe parandamise meetmete, sealhulgas nõudlusega seotud meetmete positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele.

(e)Selgitage, kui suureks on peetud taastuvate energiaallikate positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele.

6.Muud meetmed ja kohustused (nt süsteemi ohutu käitamine)

Kirjeldage muid meetmeid ja kohustusi, mida on rakendatud seoses maagaasiettevõtjatega ja muude asjaomaste asutustega, kes tõenäoliselt mõjutavad gaasivarustuskindlust, näiteks süsteemi ohutu käitamisega seotud kohustusi; nimetage ettevõtjad ja asutused, keda kõnealune kohustus mõjutaks ning asjaomased gaasikogused. Selgitage täpselt, millal ja kuidas neid meetmeid kohaldatakse.

7.Taristuprojektid

(a)Kirjeldage tulevasi taristuprojekte, sealhulgas piirkonna ühishuviprojekte, esitage teave projektide hinnangulise rakendusaja, võimsuse ning piirkonnas gaasivarustuskindlusele avaldatava eeldatava mõju kohta.

(b)Märkige, kuidas on taristuprojektide puhul arvesse võetud liiduülese võrgu kümneaastast arengukava, mille on koostanud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõikega 10.

8.Varustuskindlusega seotud avalike teenuste osutamise kohustused

Nimetage kehtivad varustuskindlusega seotud avalike teenuste osutamise kohustused ja kirjeldage neid lühidalt (üksikasjalikuma teabe esitamiseks kasutage lisasid). Selgitage täpselt, kes peab täitma kõnealuseid kohustusi ja kuidas see peab toimuma. Kui see on asjakohane, kirjeldage, kuidas ja millal neid avalike teenuste osutamise kohustusi tuleks täita.

9.Koostöömehhanismid

(a)Kirjeldage mehhanisme, mida kasutatakse piirkonna liikmesriikide vahelises koostöös, sealhulgas kõnealuse ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamiseks ja rakendamiseks ning artikli 12 kohaldamiseks.

(b)Kirjeldage mehhanisme, mida kasutatakse koostöös väljaspool piirkonda asuvate muude liikmesriikidega artikli 12 kohaldamiseks vajalike õigusnormide koostamiseks ja vastuvõtmiseks.

10.Konsulteerimine sidusrühmadega

Kirjeldage artikli 7 lõike 1 kohaselt kõnealuse kava ja hädaolukorra lahendamise kava väljatöötamisega seoses korraldatud konsultatsioonide puhul kasutatud mehhanisme ja konsultatsioonide tulemusi, käsitledes järgmisi konsultatsioonides osalejaid:

(a)gaasiettevõtjad;

(b)asjaomased kodutarbijate huve esindavad organisatsioonid;

(c)asjaomased gaasi tööstustarbijate, sealhulgas elektritootjate huve esindavad organisatsioonid;

(d)riigi reguleeriv asutus.

11.Riikide eripärad

Kirjeldage kõiki riikides valitsevaid olusid ja võetud meetmeid, mis on olulised varustuskindluse seisukohalt ning mida ei ole käsitletud kõnealuse kava eelmistes jagudes, sealhulgas L-rühma gaasi tarnega seotud olusid ja meetmeid, kui L-rühma gaas ei ole piirkonna tasandil asjakohane.

Hädaolukorra lahendamise kava vorm

Üldine teave

–Piirkonna liikmesriigid

–Kõnealuse kava koostamisega seotud pädevate asutuste nimi 10

1.Kriisitaseme kindlaksmääramine

(a)Märkige liikmesriigiti iga kriisitaseme väljakuulutamise eest vastutav asutus ja menetlused, mida tuleb kriisitaseme väljakuulutamise puhul järgida.

(b)Juhul kui need on olemas, lisage näitajad või parameetrid, mille alusel kaalutakse, kas sündmuse tulemusena võib märkimisväärselt halveneda tarneolukord, ning võetakse vastu otsus konkreetse kriisitaseme väljakuulutamise kohta.

2.Kriisitaseme puhul võetavad meetmed 11

2.1.Varajase hoiatamise tase

(a)Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

(1)meetmete ja peamiste osalejate lühikirjeldused;

(2)järgitava korra kirjelduse, kui see on kohaldatav;

(3)meetmega mis tahes sündmusega toimetulekusse või sündmuse jaoks valmistumisse antava eeldatava panuse kirjelduse;

(4)osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.

2.2.Häireolukorra tase

(a)Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

(1)meetmete ja peamiste osalejate lühikirjeldused;

(2)järgitava korra kirjelduse, kui see on kohaldatav;

(3)meetmega häireolukorraga toimetulekusse antava eeldatava panuse kirjelduse;

(4)osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse;

(b)häireolukorra taseme korral maagaasiettevõtjate suhtes kehtivate aruandluskohustuste kirjelduse.

2.3.Hädaolukorra tase

(a)Koostage loetelu nõudluse ja pakkumise poole meetmetest, mida võetakse gaasi kättesaadavaks tegemiseks hädaolukorras, sealhulgas selliste meetmetega seotud osalejate vahelised kaubanduslepped ja hüvitusmehhanismid maagaasiettevõtjatele, kui see on vajalik.

(b)Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid turupõhiseid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

(1)meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;

(2)järgitava korra kirjelduse;

(3)meetmega hädaolukorra leevendamisse antava eeldatava panuse kirjelduse;

(4)osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse;

(c)Kirjeldage hädaolukorra puhul kavandatavaid või kohaldatavaid mitteturupõhiseid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

(1)meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;

(2)hinnangu sellise meetme vajalikkuse kohta kriisiga toimetulekuks, sealhulgas meetme kasutamise ulatuse kohta;

(3)meetme rakendamise korra üksikasjaliku kirjelduse (nt mis tingiks selle meetme rakendamine, kes langetaks rakendamist käsitleva otsuse);

(4)turupõhiseid meetmeid täiendava meetmega hädaolukorra leevendamisse antava eeldatava panuse kirjelduse;

(5)meetme muude mõjude hinnangu;

(6)meetme ja artikli 10 lõikes 4 kehtestatud tingimuste vahelise kooskõla põhjenduse;

(7)osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse;

(d)maagaasiettevõtjate suhtes kehtivate aruandluskohustuste kirjelduse.

3.Elektrienergia ja kaugküttega seotud konkreetsed meetmed

(a)Kaugküte

(1)Kirjeldage lühidalt tarnehäire tõenäolist mõju kaugküttesektorile.

(2)Märkige, milliseid meetmeid ja abinõusid kasutatakse gaasitarnehäire võimaliku kaugküttesüsteemile avaldatava mõju leevendamiseks. Kui konkreetsete meetmete vastuvõtmine ei ole asjakohane, siis esitage selle kohta põhjendus.

(b)Gaasist toodetud elektrienergia tarnimine

(1)Kirjeldage lühidalt tarnehäire tõenäolist mõju elektrisektorile.

(2)Märkige, milliseid meetmeid ja abinõusid kasutatakse gaasitarnehäire võimaliku elektrisektorile avaldatava mõju leevendamiseks. Kui konkreetsete meetmete vastuvõtmine ei ole asjakohane, siis esitage selle kohta põhjendus.

(3)Märkige mehhanismid/kehtivad sätted, mille eesmärk on tagada nõuetekohane kooskõlastamine, sealhulgas teabevahetus, gaasi- ja elektrisektori peamiste osalejate vahel, eelkõige põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite vahel eri kriisitasemete puhul.

4.Kriisijuht või -rühm

Määrake kindlaks kriisijuht või -rühm ja määratlege tema ülesanded.

5.Osalejate ülesanded ja vastutus

(a)Määrake iga kriisitaseme puhul kindlaks järgmiste osalejate ülesanded ja vastutus, sealhulgas pädevate asutustega ja vajaduse korral riigi reguleeriva asutusega suhtlemise puhul:

(1)maagaasiettevõtjad;

(2)tööstustarbijad;

(3)asjaomased elektritootjad.

(b)Määrake iga kriisitaseme puhul kindlaks, millised on pädevate asutuste ülesanded ja kohustused, samuti selliste organite ülesanded ja kohustused, kellele on delegeeritud ülesandeid.

6.Koostöömehhanismid

(a)Kirjeldage mehhanisme, mille alusel tehakse piirkonnas koostööd ja tagatakse asjakohane kooskõlastamine iga kriisitaseme puhul. Kui need on olemas ja neid ei ole hõlmatud punktiga 2, kirjeldage otsuste tegemise menetlusi, mille eesmärk on asjakohane reageerimine piirkonna tasandil iga kriisitaseme puhul.

(b)Kirjeldage mehhanisme, mille alusel tehakse koostööd muude liikmesriikidega väljaspool piirkonda ning kooskõlastatakse tegevust iga kriisitaseme puhul.

7.Liikmesriikide vaheline solidaarsus

(a)Kirjeldage piirkonna liikmesriikide vahel kokkulepitud korda artiklis 12 osutatud solidaarsuspõhimõtte kohaldamise tagamiseks.

(b)Kirjeldage piirkonna liikmesriikide ja muudesse piirkondadesse kuuluvate liikmesriikide vahel kokkulepitud korda artiklis 12 osutatud solidaarsuspõhimõtte kohaldamise tagamiseks.

8.Meetmed seoses kaitsmata tarbijate lubamatu gaasitarbimisega

Kirjeldage meetmeid, mida rakendatakse, et takistada hädaolukorra puhul kaitstud tarbijatele mõeldud gaasivaru tarbimist kaitsmata tarbijate poolt. Märkige meetme laad (haldusmeede, tehniline meede jne), peamised osalejad ning järgitavad menetlused.

9.Hädaolukorra õppused

(a)Esitage hädaolukorrale reaalajas reageerimise matkimisajakava.

(b)Märkige osalejad, menetlused ja konkreetsed suure ja keskmise mõjuga stsenaariumid, mida on matkitud.

Hädaolukorra lahendamise kava ajakohastamise puhul kirjeldage lühidalt pärast viimast hädaolukorra lahendamise kava esitamist tehtud katseid ja nende peamisi tulemusi. Märkige, milliseid meetmeid on võetud kõnealuste katsete tulemusena.

VI LISA

Ennetusmeetmete kavade ning hädaolukorra lahendamise kavade vastastikune hindamine

1.Iga teatatud ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava suhtes kohaldatakse vastastikust hindamist, mille teostab hindamistöörühm.

2.Igas piirkonnas luuakse üks hindamistöörühm. Iga hindamistöörühm koosneb kuni viiest pädevast asutusest ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikust; iga asutust esindab üks isik ning töörühmas osaleb vaatlejana komisjoni esindaja. Komisjon valib hindamistöörühmades osalevad pädevate asutuste ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku esindajad, võttes arvesse geograafilist tasakaalu ja vajadust kaasata vähemalt üks pädev asutus naaberliikmesriigist. Hindamistöörühma liikmed ei tohi kuuluda hinnatavate kavade koostamises osalenud pädevasse asutusse või muusse organisse või ühendusse.

3.Komisjon teavitab hindamistöörühma kavadest teatamisest. Asjaomane hindamistöörühm koostab ja esitab komisjonile aruande kahe kuu jooksul pärast kõnealust teavitamist. Enne aruande esitamist arutab hindamistöörühm ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava vähemalt üks kord pädevate asutustega, kes kavad koostasid. Komisjon avaldab kõnealuse aruande.

4.Võttes arvesse vastastikuse hindamise aruannet, arutab gaasikoordineerimisrühm ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava, et tagada sidusus erinevate piirkondade vahel ja kogu liidus.

VII LISA

Mitteturupõhiste gaasivarustuskindluse meetmete loetelu

Ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel kaalub pädev asutus järgmises näitlikus ja mittetäielikus loetelus esitatud meetmete võtmist üksnes hädaolukorras.

Gaasi pakkumisega seotud meetmed:

–gaasi strateegilise varu kasutamine;

–alternatiivkütuste varude kohustuslik kasutus (nt kooskõlas nõukogu direktiiviga 2009/119/EÜ 12 );

–muudest allikatest kui gaasist toodetud elektri kohustuslik kasutus;

–gaasi tootmise kohustuslik suurendamine;

–hoidlate väljundmahu kohustuslik suurendamine.

Gaasinõudlusega seotud meetmed:

–mitmesugused meetmed nõudluse kohustuslikuks vähendamiseks, sealhulgas

–kohustuslik muudele kütuseliikidele üleminek;

–tarnekatkestusi lubavate lepingute kohustuslik kasutamine, kui neid ei kasutata täiel määral turumeetmete osana;

–kohustuslik püsikoormuse jagamine.

VIII LISA

Vastavustabel

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

(2) Kui mis tahes pädev asutus on kõnealuse ülesande teostamise delegeerinud, märkige pädeva asutuse eest riskihindamise koostamisel osaleva(te) organi(te) nimi (nimed).

(3) Esimese hindamise puhul lisage kahe eelneva aasta andmed. Ajakohastamisel lisage nelja eelneva aasta andmed.

(4) Sealhulgas tööstustarbijad, elektritootjad, kaugküttesüsteem, kodutarbijad ja teenuseosutajad ning muud tarbijad (palun täpsustage, milliseid tarbijaliigid kuuluvad muude tarbijate hulka). Märkige ka kaitstud tarbijate tarbimise maht.

(5) Kirjeldage kasutatud metoodikat.

(6) Kui mis tahes pädev asutus on kõnealuse ülesande teostamise delegeerinud, märkige pädeva asutuse eest kava koostamisel osaleva(te) organi(te) nimi (nimed).

(7) Esimese kava puhul lisage kahe eelneva aasta andmed. Ajakohastamisel lisage nelja eelneva aasta andmed.

(8) Sealhulgas tööstustarbijad, elektritootjad, kaugküttesüsteem, kodutarbijad ja teenuseosutajad ning muud tarbijad (palun täpsustage, milliseid tarbijaliigid kuuluvad muude tarbijate hulka). 

(9) Kirjeldage kasutatud metoodikat.

(10) Kui mis tahes pädev asutus on kõnealuse ülesande teostamise delegeerinud, märkige pädeva asutuse eest kava koostamisel osaleva(te) organi(te) nimi (nimed).

(11) Nii piirkondlikud kui ka riiklikud meetmed.

(12) Nõukogu 14. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (ELT L 265, 9.10.2009, lk 9).