EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.11.2016
COM(2016) 860 final
KOMISJONI TEATIS
Puhas energia kõikidele eurooplastele
1.Sissejuhatus
Energialiit on üks president Junckeri juhitava Euroopa Komisjoni kümnest prioriteedist. Euroopa Liidu majanduse moderniseerimiseks tehakse selle raames koostööd muude selliste juhtalgatustega nagu digitaalne ühtne turg, kapitaliturgude liit ja Euroopa investeerimiskava, et toetada töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeerimist Euroopasse.
Käesolev pakett annab võimaluse kiirendada nii puhtale energiale üleminekut kui ka majanduskasvu ja töökohtade loomist. Kui paketi abil suudetakse alates 2021. aastast igal aastal teha avaliku ja erasektori investeeringuid täiendavalt kuni 177 miljardi euro väärtuses, on järgmise kümne aasta jooksul võimalik kasvatada SKPd kuni 1 % ja luua 900 000 uut töökohta. See tähendab ka, et 2030. aastaks on ELi majanduse keskmine CO2-mahukus 43 % väiksem kui praegu, kusjuures taastuvenergiaga kaetakse ligikaudu pool ELi elektritootmise toorainevajadusest.
Joonis 1. Majanduse moderniseerimine - energialiidu ja kliimameetmete osakaal
Pariisi kokkulepe on ainulaadne ning ilma Euroopa Liiduta ei oleks see saanud võimalikuks. Tänase otsusega näitasime taas oma juhtpositsiooni ja tõendasime, et koos tegutsedes on Euroopa Liit võimeline tulemusi saavutama.“ Jean-Claude Juncker, Pariisi kokkuleppe ELi poolt ratifitseerimise kohta 4. oktoobril 2016.
Energeetikasektor on Euroopa majanduse jaoks oluline: energiahinnad mõjutavad kogu majanduse konkurentsivõimet ja moodustavad keskmiselt 6 % iga leibkonna aastakuludest. Energeetikasektoris töötab ligikaudu 2,2 miljonit inimest rohkem kui 90 000 ettevõttes üle kogu Euroopa ja nad annavad 2 % kogu lisandväärtusest. Seda toetab hästi arenev tootev tööstus, mis toodab vajalikke seadmeid ja osutab teenuseid mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Taastuvenergiaallikate ning energiatõhusustoodete ja -teenuste arendamine on viinud uute ettevõtete loomisele kogu Euroopas, aidanud kõikjal luua uusi töökohti ja tagada majanduskasvu. Energialiidu mõju tööhõivele ulatub kaugele väljapoole energiavarustussektorit. Näiteks on rohkem kui üks miljon töötajat otse või kaudselt hõivatud energeetikaga seotud sektorites ja ligikaudu üks miljon energiatõhususega seotud sektoris.
Energialiit on ELi üks peamisi vahendeid üleminekuks vähese CO2-heitega majandusele ja panus selle kõikehõlmava eesmärgi saavutamisse kogu maailmas. EL oli eestvedaja Pariisi kokkuleppe sõlmimisel eelmise aasta detsembris ja tänu kokkuleppe kiirele ratifitseerimisele ELis jõustus see esimene ülemaailmne kliimamuutuse leevendamise kokkulepe isegi vähem kui üks aasta hiljem, nimelt 4. novembril 2016. Pariisi kokkuleppes antakse selge ja ambitsioonikas suund investeerimisele vähese CO2-heitega ühiskonnale üleminekuks vajaliku innovatsiooni edendamisse. Nüüd on prioriteet täita need ambitsioonikad kohustused, mis EL võttis endale Pariisi kliimakokkuleppega, ja suurel määral sõltub see edukast üleminekust puhta energia süsteemile, kuna kaks kolmandikku kasvuhoonegaaside heitest pärineb energia tootmisest ja kasutamisest.
Sama oluline on tagada, et üleminekust puhta energia süsteemile saaksid kasu kõik Euroopa kodanikud. Kõik tarbijad, unustamata haavatavaid või kütteostuvõimetuid elanikkonnakihte, peaksid tundma end kaasatuna sellesse üritusse ning saama käega katsutavat kasu juurdepääsust turvalisemale, puhtamale ja konkurentsivõimelisemale energiale, mis ongi energialiidu peamised eesmärgid. Komisjon on juba esitanud energialiidu raamstrateegia, ettepanekud gaasivarustuskindluse tagamise ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohta ning nendega seotud eeskirjad jõupingutuste jagamise ning maakasutuse ja metsamajanduse kohta, samuti vähese heitega liikuvuse strateegia.
Nagu on teatatud komisjoni tööprogrammis aastaks 2017, esitab komisjon täna seadusandlikud ettepanekud ja hõlbustavad meetmed, mille eesmärk on moderniseerida majandust ja suurendada investeerimist puhta energiaga seotud sektoritesse.
Paketis esitatud seadusandlike ettepanekute ja hõlbustavate meetmete eesmärk on kiirendada, ümber kujundada ja tugevdada ELi majanduse üleminekut puhtale energiale ning tänu sellele luuakse töökohti ja tagatakse majanduskasv uutes majandussektorites ning luuakse uusi ärimudeleid.
Seadusandlikud ettepanekud hõlmavad energiatõhusust, taastuvenergiat, elektrituru kujundamist, varustuskindlust ja energialiidu juhtimise eeskirju.
Esitatud paketil on kolm peamist eesmärki:
seada esikohale energiatõhusus,
saavutada liidripositsioon taastuvenergia alal kogu maailmas,
pakkuda tarbijatele õiglast hinda.
Hõlbustavad meetmed sisaldavad algatusi, millega kiirendatakse innovatsiooni puhta energeetika valdkonnas ja renoveeritakse ehitisi Euroopas, samuti meetmeid, millega: innustatakse tegema riiklikke ja erainvesteeringuid ning kasutama võimalikult hästi ELi eelarve vahendeid; edendatakse ettevõtjate juhitavaid algatusi, millega aidatakse kaasa konkurentsivõime suurendamisele; leevendatakse puhtale energiale ülemineku sotsiaalmõju; kaasatakse partnereid, ühelt poolt liikmesriikide valitsusi, kohalikke ja linnade omavalitsusi ning teiselt poolt ettevõtjaid, sotsiaalpartnereid ja investoreid, ning tugevdatakse Euroopa juhtpositsiooni puhta energia tehnoloogia ja teenuste alal, et aidata kolmandatel riikidel saavutada oma poliitilisi eesmärke.
Kõnealust paketti tuleb vaadelda selle kontekstis – EL näitab kõikide jaoks teed arukama ja puhtama energeetika poole, et täita Pariisi kokkulepet, aidata kaasa majanduse kasvule, hoogustada investeerimist ja tugevdada tehnoloogiaalast juhtpositsiooni, luua uusi tööhõivevõimalusi ja suurendada kodanike heaolu.
ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on ajavahemikul 2020–2030 vaja igal aastal investeerida ligikaudu 379 miljardit eurot: enamasti energiatõhususse, taastuvenergiaallikatesse ja taristusse. ELi ettevõtjad peaksid olema nende investeeringute tegemisel esireas. Selles kontekstis sõltub palju ELi ettevõtete innovatsioonialasest võimekusest. Igal aastal 27 miljardi euro investeerimisega avaliku ja erasektori teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusse energialiiduga seotud valdkondades on ELil hea võimalus luua selle üleminekuga konkreetseid tööstus- ja ärivõimalusi.
Tänu komisjonis täna esitatud poliitikameetmetele võib tööstustoodang ehituses suureneda kuni 5 %, masinaehituses ning raua- ja terasetööstus kuni vastavalt 3,8 ja 3,5 %, mis omakorda tähendab täiendavaid töökohti: 700 000 ehituses, 230 000 masinaehituses ning 27 000 raua- ja terasetööstuses.
2.Seada esikohale energiatõhusus
Energiatõhusus on kõige laialdasemalt kättesaadav energiaallikas. Energiatõhususe esikohale seadmine kajastab asjaolu, et odavaim ja puhtaim energia on selline energia, mida ei ole vaja toota ega tarbida. Selleks tuleb energiatõhusust võtta arvesse kogu energiasüsteemis, st juhtida aktiivselt nõudlust, et optimeerida energiatarbimist, vähendada tarbijate kulusid ja sõltuvust impordist, kusjuures investeerimist energiatõhususe taristusse vaadeldakse kui kulutõhusamat teed vähese CO2-heitega majanduse ja ringmajanduse poole. See võimaldab kõrvaldada turult liigsed, eriti fossiilkütustel põhinevad tootmisvõimsused.
Komisjon on vaadanud läbi ELi energiatõhususeesmärgi, arvestades Euroopa Ülemkogul oktoobris 2014 esitatud taotlust, ning leiab, et EL peaks seadma ELi tasandil siduva eesmärgi suurendada energiatõhusust 30 % aastaks 2030. Võrreldes eesmärgiga vähemalt 27 %, mille suhtes lepiti kokku aastal 2014, peaks see eesmärgi suurendamine omakorda suurendama sisemajanduse koguprodukti 70 miljardi euro võrra ja looma 400 000 uut töökohta ning vähendama veelgi arveid, mida EL peab maksma fossiilkütuste impordi eest. Suurendatud eesmärk aitab ka täita ELis 2030. aastaks võetud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja taastuvenergia kasutamise kohustust.
Komisjon teeb ettepaneku pikendada ajavahemikule pärast 2020. aastat energiasäästukohustusi, mis on sätestatud energiatõhususe direktiivis, millega energia tarnijatelt ja kasutajatelt nõutakse, et nad säästaksid aastas 1,5 % energiat. See meede on näidanud esimesi tulemusi tõuke andmisega erainvesteeringute tegemiseks, toetanud uute turuosaliste – energiateenuste pakkujate, sealhulgas agregaatorite – ilmumist ja peaks seepärast toetama samalaadset arengut ka pärast 2020. aastat. Elektrituru uus ülesehitus aitab luua võrdsed tingimused nõudlusepoolsetele pakkujatele turul.
Hoonete arvele langeb 40 % summaarsest energiatarbimisest ja ligikaudu 75 % nendest hoonetest ei ole energiatõhusad. Hoonete vähene energiatõhusus tuleneb liiga vähesest investeerimisest ja paljude tõkete olemasolust. Kuigi hooneid korrapäraselt hooldatakse või täiustatakse, jäetakse investeeringud energiasäästu sageli tähelepanuta, kuna need konkureerivad vähese kapitali pärast, puudub usaldusväärne teave, kogenud töötajad või kaheldakse võimaliku kasu saamises. Praeguse renoveerimismäära juures – umbes 1 % hoonetest igal aastal – kulub sajand selleks, et ajakohastada kõik olemasolevad hooned tänapäevaste nullilähedase energiatarbimise tasemeteni. Puhast energiat tarbivad hooned on midagi enamat kui energia säästmine: need pakuvad suuremaid mugavusi ja paremat elukvaliteeti, suudavad kaasata taastuvenergiaallikaid, energia salvestamist, digitaalset tehnoloogiat ning ühendada hooned transpordisüsteemiga. Investeerimine puhast energiat tarbivatesse hoonetesse võib muutuda juhtivaks teguriks üleminekul vähese CO2-heitega majandusele.
Üldkasutatavatesse hoonetesse, näiteks haiglatesse, koolidesse ja ametisasutustesse, investeerimise hoogustamine sõltub ka erasektori rahastamise kättesaadavusest ja erasektori ettevõtjatest, kes pakuvad innovatiivseid teenuseid, nagu energiatõhususlepingute sõlmimine. Energia säästmine võib positiivselt mõjutada ka avaliku sektori eelarvet, kuna ligikaudu üks miljard eurot kulutatakse igal aastal üldkasutatavate hoonete varustamisele energiaga. Ent avalikku sektorisse investeeringute tegemise ja varade uuendamise statistilise töötlemise eeskirjad peaksid olema läbipaistvad ja selged, et hõlbustada avalikus sektoris investeerimist energiatõhususse. Komisjon analüüsib tihedas koostöös liikmesriikidega avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade mõju energiatõhususlepingute sõlmimisele turul ning ajakohastab oma suuniseid selliste partnerlussuhete statistilise töötlemise kohta enne 2017. aasta hiliskevadet.
Hoonete energiatõhususe direktiivi muudatusega suurendatakse hoonete renoveerimismäärasid, kuna sellega karmistatakse sätteid hoonete renoveerimise pikaajalise strateegia kohta, et muuta hooned selle sajandi keskpaigaks CO2-heite vabaks. Ettepanekuga parandatakse ka projektijuhtide ja investorite teavitamist; selleks tugevdatakse hoonete energiatõhususe sertifikaatide nõudeid, tehakse kättesaadavaks teave energiatarbimise intensiivsuse kohta avalike hoonete käitamisel ning seotakse omavahel avaliku sektori toetus ja saavutatud energiasäästu tase. Ettepanekus kutsutakse liikmesriike üles koondama investeeringuid ka kütteostuvõimetutele, kuna energiatõhusus on üks parimaid viise kõrvaldada kütteostuvõimetuse peamised põhjused.
ELi vähese heitega liikuvuse strateegia täitmise toetamiseks ning elektri kasutamise suurendamiseks transpordisektoris nõutakse hoonete energiatõhususe direktiivis elektriliste laadimispunktide paigaldamist. Olemasolevate hoonete puhul kehtib see säte alates 2025. aastast ainult kauplustele, mille juures on rohkem kui kümme parkimiskohta. Uute või suurema renoveerimise läbinud hoonete korral kehtib see säte elumajadele, mille juures on rohkem kui kümme parkimiskohta – nende puhul nõutakse kaablite eelnevat paigaldamist, – ning kauplustele, mille juures on rohkem kui kümme parkimiskohta – nende puhul nõutakse laadimispunktide installeerimist. VKEd ja avaliku sektori asutused võidakse selle kohaldamisalast välja jätta – viimased seetõttu, et need on juba hõlmatud alternatiivkütuste direktiiviga. Transpordi tõhususe suurendamiseks ja digitaalsete liikuvuslahenduste edendamiseks on selles paketis ka koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide ELis kasutuselevõtu strateegia.
Hoonete renoveerimise edasiseks kiirendamiseks ja puhta energiaga varustatud hoonetekogumile ülemineku toetamiseks käivitab komisjon praegu Euroopa hoonete algatuse (I lisa), milles on ka „arukate hoonete aruka rahastamise“ komponent. Selle uue algatusega, milles osalevad ka Euroopa Investeerimispank ja liikmesriigid, võidakse kuni 2020. aastani vabastada täiendavad kümme miljardit eurot avaliku ja erasektori vahendeid hoonete energiatõhususe ja hoonetes taastuvenergia kasutamise vajadusteks, aidata välja arendada ulatuslikku valikut rahastamiskõlblikke projekte ning luua energiatõhususplatvorm igas liikmesriigis. Algatuse eesmärk on ka suurendada usaldust turul puhast energiat tarbivate hoonete vastu: selleks tehakse investoritele ja muudele sidusrühmadele kättesaadavaks tehnilised ja finantstõhususe andmed Euroopa enam kui 7 000 tööstusalase ja hoonete energiatõhususe projekti kohta ning koostöös finantssektoriga luuakse konsensuslik raamistik puhta energia hoonetesse investeerimise lepingute allakirjutamiseks, et võimaldada selliste projektide sihikindlamat ja ühtlustatumat rahastamist. See toob kaasa suured investeeringud elu- ja töötingimuste parandamisse ning kliimaalased ja energiasäästueelised; samuti luuakse sellega töökohti ja kaasatakse investeeringuid. Euroopa hoonete algatus annab tõuke Euroopa ehitustööstusele, mille ees seisab praegu terve rida majandus- ja sotsiaalprobleeme. Hoonete energiatõhususe algatus võib olla üks juhtivaid tegureid selle sektori ja tema tööjõu ajakohastamisel.
Energiamahukad tööstusharud (nt terasetootmine ja autotööstus) peavad jätkama jõupingutusi energiatõhususe suurendamiseks. Sellised investeeringud teenivad end üldiselt tasa vähendatud energiakulude kaudu. Uutel sektoritel, nagu kaitsetööstus, on suuri ja seni veel kasutamata võimalusi energiatõhususe suurendamiseks ja seega kulude kokkuhoiuks, mis avaldab otsest positiivset mõju riikide eelarvele.
Ökodisain ja energiamärgistuse kasutamine mängivad edaspidigi tähtsat osa tarbijatele energia- ja ressursisäästu tagamisel ning Euroopa ettevõtjatele ärivõimaluste loomisel. Pärast hoolikat kaalumist otsustas komisjon meetmed tugevamini keskendada toodetele, mille energiasäästupotentsiaal on kõige suurem, ning ringmajandusele.
Komisjon võtab vastu paketi, milles on ökodisainialane tööplaan aastateks 2016–19 ja mitmeid tootepõhiseid meetmeid. Ökodisainialases tööplaanis on esitatud komisjoni prioriteedid järgmiseks kolmeks aastaks, sealhulgas kehtivate tootepõhiste meetmete ülevaated, et hoida neid ajakohastatuna uute tehnoloogialaste arengusuundumustega, samuti uute toodete uurimine eesmärgiga võtta vastu õigusakte veel kasutamata võimaluste ärakasutamiseks. Kokkuvõttes võivad kõik ökodisainialases tööplaanis esitatud meetmed anda aastaks 2030 aastast primaarenergia kokkuhoidu üle 600 TWh, mis on võrreldav ühe keskmise suurusega liikmesriigi aastase primaarenergiatarbimisega. See tagab, et Euroopa säilitab oma juhtiva koha maailmas toodete energiatõhususe normide alal ning toob ka edaspidi tarbijatele ja ettevõtjatele majandus- ja keskkonnakasu.
3.Saavutada liidripositsioon taastuvenergia alal kogu maailmas
Euroopa taastuvenergiasektoris töötab rohkem kui 1 100 000 inimest ja Euroopa on ikka veel maailmas juhtpositsioonil tuuleenergia kasutamise alal. 43 % kogu maailmas paigaldatavatest tuuleturbiinidest on valmistatud väheste suurte Euroopa tootjate poolt. Päikse- ja tuuleenergia kulude vähenemist on tagant tõuganud ELi ambitsioonikas poliitika. See on muutnud taastuvenergia odavamaks ja kergemini kättesaadavaks kogu maailmas. Kuigi Euroopa on kaotanud oma juhtiva koha päiksepaneelimoodulite tootmises impordiks, luuakse suurem osa päiksepaneelide paigaldamisega seotud lisandväärtusest Euroopas.
Suurimad tööandjad Euroopa taastuvenergiasektoris on tuuleenergia, fotogalvaanilise päikseenergia ja tahke biomassi tootjad. Fotogalvaanikatööstuses vähenes siiski töökohtade arv: tööhõive fotogalvaanikasektoris oli 2014. aastal natuke rohkem kui üks kolmandik 2011. aasta tasemest, kuna selle sektori tootmisvõimsus vähenes. Tuuleenergia arvele langes enamik ELi taastuvenergiasektori töökohtade arvust. Ajavahemikul 2005–2013 suurenes Euroopa tuuleenergiasektori käive kaheksa korda ja selle sektori ELis teenitud sissetulekuid hinnatakse ligikaudu 48 miljardile eurole. Samal ajavahemikul suurenes tuuleenergiasektoris töötajate arv viis korda, kusjuures 2014. aastal oli selle sektoriga seotud töökohtade arv 320 000. Komisjon soovib osa võtta ka tootjate esitatud algatustest, mille eesmärk on toetada ELi ülemaailmset liidripositsiooni taastuvenergeetikas ja puhta tehnoloogia valdkonnas üldiselt.
Euroopa Ülemkogu on seadnud eesmärgi, et 2030. aastal peaks taastuvenergia moodustama ELis tarbitavast energiast vähemalt 27 %. See miinimumeesmärk on siduv ELi tasandil, kuid see ei tähenda, et see siduv eesmärk seataks liikmesriikidele. Selle asemel võtavad liikmesriigid endale kohustuse anda oma panus ühendatud riiklike energia- ja kliimakavade kaudu, mis moodustavad osa majanduse juhtimise ettepanekust, mille eesmärk on ELi eesmärgi saavutamine. Kaasliikmesriikide surve, mida avaldatakse kavadele piirkondlike konsultatsioonide kaudu, ja võimalus, et komisjon esitab soovitusi, samuti üldine poliitikaraamistik, mis on loodud muude käesoleva paketi õigusaktidega, peaksid innustama liikmesriike võtma endale suuri kohustusi ja mitte lubama niisama „kaasasõitmist“. Kui komisjon teeb kas ambitsioonide või rakendamise tasandil kindlaks mingi lünga tekkimise võimaluse, eelkõige seoses taastuvenergia või energiatõhususega, võib ta võtta vajalikud meetmed, et vältida sellise lünga tekkimist või et lünk täita. Eesmärkide tase vaadatakse tulevikus läbi kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega.
Majanduskasvu taastuvenergiasektoris peaks tagama kõige innovaatilisem tehnoloogia, mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Kooskõlas pikaajaliste CO2-heite vähendamise eesmärkidega on taastuvenergialahenduste ülemaailmseks turuprognoosiks aastatel 2014–2035 hinnatud 6 800 miljardit eurot, kusjuures suurem kasvupotentsiaal on väljaspool Euroopat. Viimastel aastatel on investeeringud taastuvenergia tootmisse moodustanud üle 85 % kõikidest elektritootmisse tehtud investeeringutest; enamik investeeringutest on tehtud madalpingealas, täpsemalt jaotusvõrkudesse. Uute ettepanekutega tahetakse tugevdada seda tendentsi, näiteks isetootmist pidurdavate takistuste kõrvaldamisega.
Taastuvenergia direktiivi ja ettepanekutega elektrituru uue kujunduse kohta luuakse õigusraamistik, millega tagatakse ühesugused tingimused igale tehnoloogiale, mis ei sea ohtu meie kliima- ja energiaeesmärke. Elekter mängib väga olulist osa üleminekul puhta energia süsteemile. Taastuvenergia osatähtsus elektritootmises on suurenenud 29 %ni ja jõuab ligikaudu pooleni ELi elektritootmise allikatest; peamiselt kasutatakse selliseid muutlikke allikaid nagu tuul ja päike. Suur osa sellest ühendatakse võrku detsentraliseeritult jaotusvõrgu tasandil. Turueeskirju on vaja kohandada selle arengu soodustamiseks, et aidata toime tulla muutlikkusega ja tagada elektrivarustuskindlus. Uus õigusraamistik tagab seepärast taastuvenergiale kõik võimalused täielikuks osalemiseks elektriturul, samuti selle, et turuga seotud sätted ei diskrimineeri taastuvenergia kasutamist.
Selleks et paremini kohaneda uute, enamasti muutlike taastuvenergiaallikatega, peavad hulgimüügiturud edasi arendama eeskirju, eelkõige nägema ette sobivad eeskirjad, mis võimaldavad lühemate tähtaegadega kauplemist, et võtta arvesse vajadusi muutuva elektritootmise järele. Lubades kauplemist tähtaegadega, mis on lähemal kohustuste täitmise ajale, premeerivad hästi integreeritud lühiajalised elektriturud paindlikkust turul nii tootmise, nõudluse kui ka salvestamise alal. Lisaks kohandatakse turueeskirju, et taastuvenergia tootjad saaksid täielikult osaleda elektrituru kõikides segmentides, sealhulgas süsteemiteenuste turgudel, ja teenida sellega tulu.
Olemasolevate käitiste, väikeste taastuvenergiakäitiste ja näidisprojektide puhul jääb alles eelisjärjekorra andmine. Muudele käitistele, sõltumata kasutatavast tehnoloogiast, kohaldatakse mittediskrimineerivaid kolmandate isikute juurdepääsueeskirju. Lisaks tuleks taastuvenergia piiramist hoida võimalikult minimaalsel tasemel.
Need uued eeskirjad võimaldavad taastuvenergia tootjatel teenida üha suurema osa oma tulust turult. Kuid turult teenitav tulu ei tarvitse täielikult katta taastuvenergiaga seotud suuri kapitalikulusid, eriti uue, alles esile kerkiva tehnoloogia puhul. Investorid vajavad ette ennustatavat poliitikat. Seepärast on taastuvenergia direktiivis põhimõtteid, mida kohaldatakse taastuvenergia tootmise toetamiseks pärast 2020. aastat ja millega tagatakse, et kui on vaja toetusi, siis on need kulutõhusad ja vähendavad turumoonutused miinimumini.
Edukaks taastuvenergeetika integreerimiseks on edaspidigi vaja töökindlat ülekande- ja jaotusvõrgu taristut ning hästi ühendatud üleeuroopalist elektrivõrku. Euroopal on maailma kõige turvalisem elektrivõrk, kuid kuni aastani 2030 on sellesse vaja teha suuri investeeringuid. Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikidega piirkondlikus kontekstis (Balti energiaturu ühendamise tegevuskava (BEMIP), Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise rühm, Edela-Euroopa ja Põhjameri), et hõlbustada peamiste taristute arendamist. Ta on moodustanud ka eksperdirühma, kes nõustab Euroopa võrkude ühendamise 2030. aasta eesmärkide püstitamist ja saavutamist.
Kütmise ja jahutamise võimalusi on üldiste taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks liiga vähe kasutatud. Kütte- ja jahutusstrateegias on esitatud üldine lähenemisviis. Nüüdse ettepanekuga innustatakse liikmesriike suurendama taastuvkütuste osa hoonete kütmises ja jahutamises; kaugkütte ja -jahutuse käitajaid innustatakse avama oma võrgud konkurentsile ja võtma laialdasemalt kasutusele näiteks soojuspumpasid.
Bioenergia moodustab suure osa meie taastuvenergia allikatest ja selline olukord jätkub ka tulevikus. See toob tööhõivet ja majandusarengut maapiirkondadesse, asendab fossiilkütuseid ja aitab tagada energiajulgeolekut.
Kütusetarnijaid innustatakse segama kütuseid, et aidata kaasa täiustatud alternatiivsete transpordikütuste väljaarendamisele, samas kui toidupõhiste biokütuste panust ELi taastuvenergia eesmärkide saavutamisse üha vähendatakse. Transpordi elektrifitseerimine on samuti üks elektritururaamistiku peamisi eesmärke ja seda tugevdatakse sätetega, mis on seotud elektri jaeturuga.
Tahke biomass, mida praegu kasutatakse ELis kütmiseks ja elektri tootmiseks peamiselt kohalikul ja piirkonna tasandil ning mis põhineb metsatööstuse kõrvalsaaduste kasutamisel, on läbinisti kliimasõbralik. Kuid on tekkinud kartus, et kui selle kasutamine üha suureneb, võib halveneda kliimamõju. Kasuliku kliimamõju tagamiseks pikas perspektiivis on vaja vähendada metsadele tekitatavat lisakoormust.
Ringmajanduse ja biomassi mitmesuguste kasutusviiside kasulik koosmõju peaks olema suurem, eriti arvestades asjaolu, et puitu saab kasutada paljude hoopis suurema lisandväärtusega toodete saamiseks kui lihtsalt energia. Sellise koosmõju maksimaalseks edendamiseks tuleb riiklikku toetust, kas rahalist abi või soodustingimustel pääsu võrgusüsteemi, anda ainult biomassi tõhusale muundamisele energiaks, välja arvatud tõesti põhjendatud juhud, kus seda on vaja elektrivarustuskindluse tagamiseks.
Tänapäeval pärineb enamik kütteks ja elektritootmiseks kasutatavast biomassist metsast. ELi eri liikmesriikides ja muudes riikides on metsad ja nende majandamise tavad väga erinevad. ELi liikmesriigid on välja töötanud oma õigusaktid metsade säästva majandamise kohta ja teevad sellealast koostööd näiteks protsessi Forest Europe raames. Rida liikmesriike, kes impordivad suurtes kogustes biomassi energia saamiseks, on samuti kehtestanud biomassi säästva kasutamise sihtotstarbelised kavad, mida nad saavad jätkata komisjoni ettepaneku korral. Euroopa Komisjon jätkab ka puidu säästvat kasutuselevõttu ELi maaelu arendamise poliitika kaudu. Need meetmed täiendavad üksteist metsade säästva haldamise tavade toetamisel.
Seepärast teeb komisjon ettepaneku laiendada kehtivaid ELi säästlikkuskriteeriume nii, et need hõlmaksid kõiki bioenergia tüüpe. Esitatakse ettepanek uue lähenemisviisi kohta metsade biomassile ja see tugineb olemasolevatele metsade säästvat majandamist käsitlevatele õigusaktidele ja biomassi päritoluriigi maakasutus- ja metsandussektori kasvuhoonegaaside heite õigele arvestamisele. Jälgitakse biomassi tootmise ja energiavajadusteks kasutamise arengut ja vaadatakse see läbi energialiidu juhtimise kaudu.
4.Pakkuda tarbijatele õiglast hinda
Tarbijad on Euroopa Liidu tähelepanu keskmes. Energia on väga oluline kaup, mis on absoluutselt vajalik tänapäeva ühiskonnas täielikuks osalemiseks.
Üleminek puhtale energiale peab olema ka õiglane nende sektorite, piirkondade või haavatavate elanikkonnakihtide suhtes, keda see üleminek mõjutab.
Komisjon teeb ettepaneku reformida energiaturgu nii, et anda tarbijatele rohkem võimu, et nad saaksid rohkem kontrollida oma energiaalaseid valikuid. Ettevõtjate jaoks tähendab see suuremat konkurentsi. Kodanike jaoks tähendab see paremat teavet, võimalusi tegutseda aktiivsemalt energiaturul ja võtta paremini kontrolli alla oma energiakulud.
Esimene samm kodanike seadmisel energialiidu tähelepanu keskmesse on anda neile paremat teavet nende energiatarbimise ja kulude kohta. Ettepanekutes antakse tarbijatele õigus kasutada arukaid arvesteid, saada selgeid arveid ja võimaluse tarnijat kergemini vahetada. Ettepanekutega muudetakse tarnija vahetamine odavamaks ka sel teel, et kaotatakse lepingu lõpetamise tasud. Sertifitseeritud võrdlemisvahendid annavad tarbijatele usaldusväärset teavet neile pakutava kohta. Ettepanekutega nähakse ette usaldusväärsemad energiatõhususe sertifikaadid, millel on ka nn arukuse näitaja.
Käesoleva paketi osana suurendab komisjon läbipaistvust teise kaht aastat hõlmava aruandega energiakulude ja -hindade kohta. Energia hind mõjutab meie valikuid energiaallikate puhul, leibkondade kulutusi ja Euroopa konkurentsivõimet. Kuna EL sõltub 74 % ulatuses energia impordist, on ta jätkuvalt sõltuv ka muutlikest maailmaturu fossiilkütusehindadest. Viimastel aastatel on ülemaailmsed arengutendentsid vähendanud ELi energiaimpordi maksumust 35 % ja aidanud kaasa majanduskasvule. Elektri hulgimüügihinnad on praegu viimase 12 aasta madalaimad, gaasihinnad on langenud 50 % alates 2013. aastast ja naftahinnad 60 % alates 2014. aastast. Hinnaerinevused muude maailma riikidega võrreldes on vähenenud.
Kodumajapidamiste lõppkasutajahindades on suundumused teistsugused. Energiahindade langemist tasakaalustavad suurenevad võrgukulud ning valitsuste maksud ja tasud, kuna energiat kasutatakse sageli maksubaasina valitsemissektorile nii vajalike tulude saamiseks. Alates 2008. aastast on elektri jaemüügihinnad suurenenud ligikaudu 3 % ja gaasi jaemüügihinnad 2 %. Selle tulemusena on energiakulud veidi suurenenud, peaaegu 6 %ni leibkonna kuludest.
Käesoleva paketiga tehtavate regulatiivsete muudatustega ja nihkumisega tsentraliseeritud tavapäraselt energiatootmiselt detsentraliseeritud, arukate ja vastastikku ühendatud turgude suunas muudetakse tarbija jaoks hõlpsamaks oma tarbeks energia tootmine, säilitamine, jagamine teistega või müümine turul – kas otse või energiakooperatiivi liikmena. Tarbijad saavad nõudlusele reageerida (n-ö pakkuda tarbimiskaja), kas otse või energiaagregaatorite kaudu. Uus arukas tehnoloogia muudab tarbijate jaoks võimalikuks – kui nad seda soovivad – võtta kontrolli alla ja aktiivselt juhtida oma energiatarbimist ja ühtlasi muuta see mugavamaks. Tänu nendele muudatustele saavad kodumajapidamised ja ettevõtjad paremini osaleda energiasüsteemis ja reageerida hinnasignaalidele. See nõuab ka hulgi- ja jaehindade „lagede“ kõrvaldamist ning samas tagab haavatavate kodutarbijate täieliku ja nõuetekohase kaitse. Uute õigusakti ettepanekutega luuakse ka uusi ärivõimalusi uutele ja innovaatilistele ettevõtjatele, kes soovivad pakkuda rohkem ja paremaid teenuseid. See hõlbustab innovatsiooni ja digiteerimist ning võimaldab Euroopa ettevõtjatel panna rõhku energiatõhususele ja vähese CO2-heitega tehnoloogiale.
Kütteostuvõimetus on tõsine probleem kõikides ELi liikmesriikides; selle põhjused on väike sissetulek ja elamute vähene energiatõhusus. ELi väikseima sissetulekuga majapidamistes moodustasid energiakulutused 2014. aastal ligikaudu 9 % nende üldkulutustest. Seda on 50 % rohkem võrreldes olukorraga kümme aastat tagasi ja palju rohkem, kui kulub energiale keskmisel leibkonnal. Käesoleva paketiga esitatakse uus lähenemisviis haavatavate tarbijate kaitsmisele ja tänu energiatõhususe alaste investeeringute toetamisele aidatakse ühtlasi liikmesriikidel vähendada tarbijate energiakulusid. Komisjoni energiatõhususalastes ettepanekutes palutakse liikmesriikidel võtta arvesse kütteostuvõimetust ja nõutakse, et nad rakendaksid prioriteetse ülesandena teatava osa energiatõhususmeetmetest majapidamistes, keda ohustab kütteostuvõimetus, samuti sotsiaalmajades. Nende pikaajaline renoveerimisstrateegia peaks samuti aitama kaasa kütteostuvõimetuse leevendamisele. Osana energialiidu juhtimisprotsessi käigust peavad ka liikmesriigid jälgima kütteostuvõimetust ja sellest ette kandma, samas kui komisjon hõlbustab parima tava alaste kogemuste vahetamist. Peale selle teeb komisjon kooskõlas oma jõupingutustega anda tarbijatele rohkem võimu ja kaitsta neid ettepaneku rakendada teatavaid protseduurilisi kaitsemeetmeid, enne kui tarbija võrgust lahti ühendatakse. Komisjon loob ka kütteostuvõimetuse observatooriumi, mille ülesanne on esitada paremaid andmeid selle probleemi ja lahenduste kohta, samuti aidata liikmesriikidel võidelda kütteostuvõimetusega.
5.Hõlbustavad meetmed
EL teeb juba palju puhtale energiale ülemineku toetamiseks ja kolme peamise prioriteetse ülesande täitmiseks: esiteks energiatõhusus, teiseks ELi ülemaailmne juhtiv koht taastuvenergia kasutamises ja kolmandaks tarbijatele energia müümine õiglase hinnaga. Kuid teha on veel palju.
Osaliselt tähendab see ELi õigusraamistiku loomist aastateks pärast 2020. aastat – sellest tulenevad ettepanekud turukujunduse, energiatõhususe, taastuvenergia ja juhtimise kohta, millega täiendatakse algatusi, mis komisjon on juba esitanud kliimameetmete ja vähese heitega liikuvuse kohta.
EL peab üleminekut puhtale energiale hõlbustama ka muude oma käsutuses olevate vahenditega. Nende hulka kuuluvad paljud ELi poliitikameetmed: ELi õigusaktide täitmise tõhus tagamine, ELi rahastamise tõhus ja kooskõlastatud kasutamine ning sidusrühmadega partnerlussuhete sõlmimise toetamine.
Üleminek puhtale energiale ei toimu ilma kodanikuühiskonna ning piirkondade ja kohaliku tasandi paljude sihtrühmade tegutsemiseta. Linnad, piirkonnad, ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja muud sidusrühmad on vaja aktiivselt kaasata aruteludesse energiaülemineku üle, eelkõige seoses integreeritud energia- ja kliimakavadega, nii et nendes arvestataks õigesti eri piirkondade vajadusi.
Vajalikud meetmed kujunevad välja alles mingi aja jooksul. Energialiidu aastaaruande raames esitab komisjon rakendusmeetmed, millega hoogustatakse üleminekut puhtale energiale; need on esitatud koos selle paketiga ja nendele lisatakse vajaduse korral täiendavaid meetmeid.
Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks ja puhta energia tehnoloogia kasutuselevõtuks esitab komisjon käesoleva paketi osana algatuse puhta energia valdkonna innovatsiooni kiirendamise kohta. Selles algatuses esitatakse rida konkreetseid meetmeid selleks, et parandada õigus-, majandus- ja investeerimiskeskkonda puhta energia tehnoloogia ja süsteemide innovatsiooni valdkonnas. Algatus lähtub Euroopa energiatehnoloogia strateegilisest kavast (SET-kava) ja jätkuvast tööst transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava (STRIA) alusel, kuid hõlmab ka väikse arvu integreeritud teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime prioriteete, millega toetatakse käesoleva paketi strateegilisi eesmärke. Sellise tugevama prioriseerimisega aidatakse kaasa oluliste ressursside ümbersuunamisele programmist „Horisont 2020“ (vähemalt kaks miljardit eurot) ning aidatakse kaasa riiklike toetuste ja erainvesteeringute suunamisele kogu ELis. Lisaks katsetab komisjon rahastamises uut lähenemisviisi, millega toetatakse kõrgema riskitaseme ja tugevama mõjuga innovatsiooni puhta energia valdkonnas ning hoogustatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevust ettevõtluse edendamisel ning uuenduslike vähese CO2-heitega ja energiatõhusate lahenduste läbilöömist turul.
Majanduskasvu ja töökohtade loomiseks peab ELi tööstus olema puhtale energiale ülemineku eesliinil. Komisjon toetab ettevõtjate algatusi, millega edendatakse ELi ülemaailmset juhtpositsiooni puhta energia ja vähese CO2-heitega tehnoloogia valdkonnas. Need algatused peaksid olema suunatud ettevõtjate suhete tugevdamisele kogu väärtusahelas ja kaasama ka muid kui majandustegevuses osalejaid, nagu sotsiaalpartnerid ja tarbijaorganisatsioonid. Komisjon arutab asjaomaste sidusrühmadega ka vajadust luua „puhta energeetika valdkonna ettevõtjate foorum“, mis võiks koondada eri valdkondi (energeetika, transport, tootmine, IT jne) ning kus võiks ühiselt optimeerida puhtale energiale üleminekust ELi tööstuse jaoks tekkivaid eeliseid, samuti arutada, kuidas edendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ja rahvusvahelist koostööd.
Liikmesriigid peavad käsitlema ka puhtale energiale ülemineku mõju ühiskonnale, oskustele ja tööstusele ning peegeldama seda mõju oma riiklikes energia- ja kliimakavades. Komisjon uurib, kuidas paremini toetada seda üleminekut söetööstus- ja CO2-mahukates piirkondades. Selleks töötab ta koostöös asjaomaste piirkondade turuosalistega välja suunised, eelkõige juurdepääsu kohta olemasolevatele vahenditele ja kavadele ning nende kasutamise kohta, samuti innustab ta neid sihtotstarbeliste platvormide kaudu vahetama häid tavasid, arutama tööstuse tegevuskavasid ja ümberõppe vajadusi.
Üldisemalt loob komisjon platvormid sektorite ja töötajate jaoks, et kohandada oskusi vajadustele, mis tekivad üleminekul puhtale energiale. Toetudes kogemustele, mis on saadud Euroopa oskuste tegevuskava põhiste esimeste pilootkavadega autotööstuse ja meretehnoloogia sektoris, esitab komisjon 2017. aastal uue sektoritevahelise oskuste tegevuskava taastuvenergia sektoris, mille keskmes on vähese CO2-heitega tehnoloogia.
Käesoleva paketiga hoogustatakse ka ELi meetmeid ebatõhusate fossiilkütusetoetuste kõrvaldamiseks vastavalt rahvusvahelistele kohustustele, mis on võetud G7 ja G20 raames ning Pariisi kokkuleppega. Allesjääv, kuid siiski oluline riiklik toetus naftale, kivisöele ja muudele CO2-heite mahukatele kütustele moonutab jätkuvalt energiaturgu, muudab majanduse ebatõhusaks ning pärsib investeeringuid ja innovatsiooni puhtale energiale üleminekusse. Turukujunduse reform kõrvaldab eeliste andmise kivisöele, gaasile ja turbale ning piirab vajadust selliste tootmisvõimsuse mehhanismide järele, mis sageli põhinevad kivisöel. Komisjon seab sisse korrapärase järelevalve fossiilkütustele toetuste andmise üle ELis ja ootab liikmesriikidelt, et nad kasutaksid oma energeetika- ja kliimakavasid fossiilkütusetoetuste järkjärguliseks kaotamiseks. Komisjon viib läbi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) alusel ELi energia maksustamise raamistiku hindamise, et määrata kindlaks järgmised sammud fossiilkütusetoetuste kõrvaldamise alal.
ELi välis- ja arengukoostöö poliitika on tähtis vahend puhtale energiale ülemineku toetamiseks kogu maailmas, samuti meie naaberriikide ja arengumaade partnerite abistamiseks selles protsessis.
EL tugevdab koostööd Lääne-Balkani riikide, Türgi ning lõuna- ja idanaabritega energiatõhususe alal. Esimesed neli katseprojekti ehitussektori energiatõhususe investeeringute hoogustamiseks on käivitatud ja 2017. aastal seda kava arvatavasti laiendatakse suuremale arvule partnerriikidele. EL tugevdab ka hoonete energiatõhususe suurendamise rahastamist naaberriikide ja ühinemiseks valmistuvate riikide asjakohaste rahastamisvahendite kaudu.
Aafrika on ELi privilegeeritud partner ning Aafrika ja ELi energiapartnerlus loob raamistiku energeetikakoostööle. EL toetab ka Aafrika taastuvenergiaalgatust.
Euroopa ettevõtjad saavad neid võimalusi kasutada, et pakkuda oma kõrgtaset energiatõhususe ja taastuvenergia alaste saavutuste ekspordiga kogu maailma konkurentsiturgudel, samuti investeerida nendesse valdkondadesse. EL püüdleb ambitsioonika keskkonnakaupade alase lepingu sõlmimise poole Maailmakaubandusorganisatsiooni kaudu ja taotleb nende kaupade ja teenuste liberaliseerimist, nendega kauplemise soodustamist ja investeerimist taastuvenergia tootmisse oma kahepoolsete kaubanduslepingute kaudu.
II lisas „Puhtale energiale ülemineku hoogustamine“ tõstetakse esile mõnda valdkonda, kus juba lähiajal saab konkreetseid meetmeid tugevdada, ümber suunata või suurendada koosmõju, et toetada tööhõivet, majanduskasvu ja investeerimist Euroopasse. See peaks aitama ka liikmesriikidel täita 2020. aasta energia- ja kliimakohustusi ning võimaldama neil olla ambitsioonikas kohustuste võtmisel, kui nad kulutõhusust silmas pidades seavad sihte 2030. aastaks, ning samal ajal innustama muid avaliku ja erasektori sidusrühmi täielikumalt osalema üleminekus puhtale energiale.
6.Kokkuvõte
Kõiki energialiiduga seotud seadusandlikke ettepanekuid, mis komisjon esitas 2015. ja 2016. aastal, peavad parlament ja nõukogu käsitlema prioriteedina. Seda rõhutas ka Euroopa Ülemkogu märtsis 2016 ja seda toetas Euroopa Parlament. Saavutatu vaadatakse läbi 2017. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul.
Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid säilitama käesoleva paketi üldise sidususe ja arvestama komisjoni varasemaid ettepanekuid näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise, maakasutuse ja vähese heitega liikuvuse kohta.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.11.2016
COM(2016) 860 final
LISA
Puhta energia kiirem kasutuselevõtt hoonetes
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE
Puhas energia kõikidele eurooplastele
Komisjonis täna esitatud algatuse kohaselt on hoonetel oluline osa Euroopa üleminekul puhtale energiale.
Algatuses keskendutakse elu- ja töökohtadele ning selle eesmärk on töötada välja ulatuslik, terviklik lähenemisviis, milles on esmatähtis energiatõhusus ja mis aitab ELil olla taastuvenergia valdkonnas maailmas juhtpositsioonil ning pakub tarbijale õiglase hinnaga teenuseid viisil, mis aitab liikmesriikidel saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärgid 2020. ja 2030. aastaks.
Sellisel terviklikul lähenemisviisil on selged eelised:
-investeeringute mobiliseerimine nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, majanduskasvu ja töökohtade loomise hoogustamine ning samas innovatsiooni ja oskuste edendamine;
-jooksvaid kulusid vähendav energiasääst, tervislikum elu- ja töökeskkond;
-kütteostuvõimetuse leevendamine, keskendudes eelkõige energiakulukatele sotsiaaleluruumidele ja üldkasutatavatele hoonetele;
-Euroopa energiasüsteemi järkjärguline detsentraliseerimine säästva energia kasutamise kaudu hoonetes;
-hoonete ühendamine omavahel ühendatud energia-, salvestus-, digitaal- ja transpordisüsteemi, mis aitab kaasa Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia eesmärkide saavutamisele;
-kodumajapidamiste, ettevõtete ja energiaühenduste mõjuvõimu suurendamine ning
-ringmajanduse edendamine.
Ainuüksi ehitustööstus annab Euroopas otseselt tööd 18 miljonile inimesele ja seal luuakse 9 % SKPst.
Euroopa ehitustööstus võib pakkuda lahendusi paljudele majandus- ja sotsiaalprobleemidele, mis on seotud töökohtade ja majanduskasvu, suurema linnastumise, sotsiaalvõrgustiku ja digitaalse teabevahetuse, demograafiliste muutuste, globaliseerunud väärtusahelate ja ökoloogilise survega, ning samas ka energia ja kliimamuutustega seotud probleemidele. Hooned võivad olla ehitussektori ja selle tööjõu moderniseerimise üheks tõukejõuks.
EL on juba praegu hoonete innovatsioonisüsteemide alal maailmas juhtkohal. Energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja energia salvestamise integreerimine hoonete kaudu digitaal- ja transpordisüsteemidesse võimaldab seda juhtpositsiooni veelgi tugevdada ja kasutada võimalikult hästi ära soodsat õigusraamistikku.
Praegu langeb hoonete arvele 40 % kogu Euroopas tarbitavast energiast. Umbes 75 % Euroopa hoonetest ei ole energiatõhusad. Praeguse renoveerimismäära juures – 1 % aastas – kuluks hoonete CO2-heite vähendamiseks tänapäevasele vähese CO2-heitega tasemele ligikaudu sajand.
Selleks et hoonetes oleks võimalik säästva energia võimalusi täielikult ära kasutada, tuleb kõrvaldada mitmesugused sotsiaalsed, rahalised ja tehnilised takistused ning haldusprobleemid. Näiteks hoonete korrapärase hooldamise või täiustamise tõttu jäetakse investeeringud säästvasse energiasse sageli tegemata, sest konkureeritakse piiratud hulga kapitali pärast, puudub usaldusväärne teave või kvalifitseeritud töötajad või kaheldakse võimalikus kasus.
Lisaks on paljude projektiarendajate jaoks jätkuvalt probleemiks leida vahendeid projektide suurte algkulude katmiseks ning neil ei ole juurdepääsu turul pakutavatele atraktiivsetele ja sobivatele finantstoodetele. Kõnealune turutõrge on tingitud peamiselt sellest, et rahastajad ja investorid ei mõista säästvasse energiasse, eelkõige energiatõhususse investeerimise riske, mitmekordset kasu ega ärieelist. Peale selle suurendab investeeringute vähesus ja valmislahenduste puudumine rakenduskulusid ning kuna puuduvad suutlikkus ja oskused koostada pangalaenu saamiseks sobivaid projekte, püsib nõudlus rahastamise järele jätkuvalt väiksena.
Säästva energia poliitika roll on lihtsustada tarbijatel nende investeeringute tegemist ja luua soodsamad investeerimistingimused. Tarbijatel peaks oma kodus remonti tehes olema võimalik valida tõhusamaid lahendusi lähtuvalt läbipaistvast, selgest ja õigeaegsest teabest energiatarbimise ja sellega seotud kulude kohta. Üldkasutatavate hoonete, näiteks haiglate, koolide, sotsiaaleluruumide või kontorite renoveerimisel peaks avaliku sektori asutustel olema juurdepääs huvipakkuvatele rahastamislahendustele ja võimalus kasutada uuenduslikke energiateenuseid, näiteks energiatõhususe lepinguid.
Lisaks vajadusele kehtestada asjakohane õigusraamistik, eelkõige Euroopa energiatõhususe direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi kavandatud läbivaatamise kaudu, on vaja täiendavaid meetmeid, et toetada kiireid muutusi reaalmajanduses ja viivitamata tegeleda rahastamisküsimusega.
1.
Arukate hoonete arukas rahastamine
Hoonete renoveerimine säästva energia eesmärgil on valdkond, kus võib palju korda saata projektide koondamise ja riigi tagatistega. Euroopa investeerimiskava osana on keskse tähtsusega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) 2.0, mis pakub erasektoripoolset rahastamist hoonete energiatõhususe ja nendes kasutatavate taastuvate energiaallikate jaoks.
Energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad on juba praegu EFSI projektides tähtsal kohal. Näiteks on enamik rahastamiseks seni heaks kiidetud energiaprojektidest (mis moodustavad 22 % koguinvesteeringutest, mille väärtus on 154 miljardit eurot) seotud energiatõhususe ja taastuvenergia sektoriga. EFSI edule tuginedes on komisjon teinud ettepaneku pikendada selle kestust kuni 2020. aasta lõpuni ning nõuda, et vähemalt 40 % EFSI taristu- ja innovatsioonialastest projektidest peaks toetama kliima-, energia- ja keskkonnategevust kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul kindlaks määratud eesmärkidega. See on oluline võimalus ja konkreetne panus, millega suurendada avaliku ja erasektori vahendeid, et toetada üleminekut vähese CO2-heitega ringmajandusele. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendeid võib täiendada ELi teiste fondide vahenditega või neid omavahel ühendada, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuste või finantstoodete kujul pärineva rahastamisega.
Aastatel 2014–2020 investeeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist 17 miljardit eurot üldkasutatavate ja eluhoonete ning ettevõtete, eelkõige VKEde energiatõhususse. Seda on kolm korda rohkem kui eelmisel perioodil ning see kinnitab, et liikmesriigid ja piirkonnad soovivad energiatõhususse panustada ning peavad seda oluliseks. See summa annab võimaluse suurendada liikmesriikides oluliselt avaliku ja erasektori poolset kaasrahastamist, tänu millele tõuseb kogusumma hinnanguliselt ligikaudu 27 miljardit euroni. Euroopa investeerimiskava üks eesmärkidest on vähemalt kahekordistada rahastamisvahendite kasutamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames, et kaasata täiendavaid erasektori vahendeid ning aidata luua elujõulisi turge. Liikmesriikidel ja piirkondadel on juba kavas investeerida peaaegu 6,4 miljardit eurot vähese CO2-heitega seotud eesmärkide saavutamiseks, eelkõige energiatõhususele suunatud rahastamisvahendite kaudu; seda on võrreldes ajavahemikuga 2007–2013 üle kaheksa korra rohkem.
Komisjon tuleb Euroopa investeerimiskavale ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele tuginedes välja algatusega, mille eesmärk on veelgi suurendada avaliku sektori asutuste, energiateenuseid osutavate ettevõtjate, VKEde / keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja kodumajapidamiste investeeringuid energiatõhususse ja arukatesse hoonetesse. See uus algatus aitab tihedas koostöös Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja liikmesriikidega kuni 2020. aastani kaasata täiendavad kümme miljardit eurot avaliku ja erasektori vahendeid energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate jaoks. Seda tuleks teha finantsvahendajate ja riiklike energiatõhususse investeerimise platvormide kaudu, et koondada projekte, vähendada energiatõhususse investeerimise riske ja optimeerida avaliku sektori vahendite, sealhulgas eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutust kombineerituna Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahenditega. Kõnealust kombineerimist, mis on juba praegu võimalik, lihtsustatakse veelgi finantsmääruse ja ühissätete määruse kavandatavate muudatuste kaudu. Liikmesriike, eriti energiamahukama majandusega ja välisest energiast sõltuvaid liikmesriike, innustatakse kõnealuses algatuses osalema ja sellele kaasa aitama. Riskide jagamine ELi ning liikmesriikide avaliku ja erasektori vahendite vahel võimaldab pakkuda atraktiivsemaid rahastamisvõimalusi lõplikele toetusesaajatele. Lisaks ühendatakse ELi tasandi lahenduse kasutamisega mitmesugused õiguslikud ja halduslikud eelised, näiteks seoses riigiabi, riigihangete, kaasrahastamisega seotud kohustuste, aruandluse ja eelhindamisega. On oluline, et komisjon võtab stabiilsuse ja kasvu pakti alusel avaliku sektori vahendite hindamise raames pooldava seisukoha seoses ühekordsete sissemaksetega, mille liikmesriigid teevad EFSI raames valdkondlikesse või mitut riiki hõlmavatesse investeerimisplatvormidesse.
Märkimisväärset osa nendest vahenditest rakendatakse linnades ja piirkondades: kohalikud ja piirkondlikud osalejad etendavad väga olulist rolli puhast energiat tarbivate hoonete toetamisel, tehes otsuseid sellistes valdkondades nagu ehituseeskirjad ja linnaplaneerimine. Sellistes algatustes nagu linnapeade pakt kliima ja energia alal kutsutakse linnu ja piirkondi üles rakendama meetmeid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, vastupanuvõime suurendamiseks ning puhta ja taskukohase energia üldise kättesaadavuse tagamiseks.
I sammas. Avaliku sektori vahendite tõhusam kasutamine
Eesmärk on kasutada võimalikult hästi ära olemasolevaid avaliku sektori vahendeid rahastamisvahendite kaudu, mille eesmärk on kõrvaldada kindlaks tehtud turutõrked, ja toetuste parema suunamise kaudu haavatavatele tarbijatele. Selleks teeb komisjon järgmist.
a.Töötab välja säästva energia rahastamise mudelid, mis põhinevad riiklikel (võimaluse korral piirkondliku mõõtmega) investeerimisplatvormidel, mille eesmärk on kaasata hoonete renoveerimisse täiendavaid erasektori vahendeid, ning mis on kavandatud vastavalt EFSI määrusele ja ELi riigiabi eeskirjadele.
ELis mängivad pangad võrreldes teiste arenenud majandusega riikidega kesksemat rolli tarbijate ja ettevõtete investeeringute rahastamisel. Kuigi pangad on uue energia, eriti suuremahuliste taastuvate energiaallikate turgudel üha aktiivsemad, peavad nad energiatõhusust harva eraldi turusegmendiks. Seetõttu puuduvad hoonetesse tehtavateks energiatõhususe või taastuvenergia investeeringuteks piisavad ja taskukohased finantstooted. Selle puuduse kõrvaldamiseks on komisjon töötanud välja uuendusliku finantseerimisskeemi – energiatõhususe erarahastamisvahendi (PF4EE), mida rahastatakse programmi LIFE raames ja mida haldab EIP. Kõnealuse katseprojekti edu, mille näiteks on algselt kavandatust oluliselt suurem finantsvõimendus, näitab, millised on võimalused hoogustada energiatõhususse tehtavaid investeeringuid riskijagamise, tehnilise abi ja EIP poolt osalevatele finantseerimisasutustele avatud krediidiliinide kaudu. Energiatõhususe erarahastamisvahendist (PF4EE) saadud kogemused aitavad veelgi edendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja muude avaliku sektori rahastamisallikate, sh vajaduse korral Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kombineerimist investeerimisplatvormide kaudu.
Nendele kogemustele tuginedes toetab komisjon energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate paindliku rahastamise platvormide väljatöötamist riigi või piirkonna tasandil. Need platvormid pakuvad terviklahendust, mis võimaldab kohalikel pankadel, finantsvahendajatel, energiateenuseid osutavatel ettevõtjatel või muudel investeeringuid ühendavatel üksustel pakkuda atraktiivseid säästva energia rahastamise tooteid suurele hulgale lõppsaajatele platvormiga hõlmatud valdkonnas. Eelkõige võib säästva energia investeeringute portfellide rahastamisest huvitatud üksustele pakkuda kolme üksteist täiendavat elementi:
-suurem EIP poolne laenude rahastamine Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu, et suurendada üksuste rahastamisvõimet (aidates seega pöörata Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi 2.0 raames rohkem tähelepanu säästva energiaga hoonetele);
-riskijagamismehhanism, et vähendada säästva energiaga hoonete investeerimisportfellide riske ja võimaldada lõppsaajatele atraktiivsemaid laenuandmise tingimusi. Seda elementi võiks kasutada koos kohalikul tasandil kättesaadavate rahastamisvahendite, sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditega;
-tehnilised ekspertteadmised ja tehniline abi selliste laenuprogrammide kasutuselevõtul, mis on välja töötatud koos Euroopa investeerimisnõustamise keskusega – sealhulgas selliste vahendite kaudu nagu ELENA, JASPERS ja fi-compass, – ning muude riiklike või piirkondlike rahastamisvahendite kasutuselevõtul.
Komisjon uurib kõnealuse mudeli ja muude seonduvate säästva energia instrumentide toetamiseks võimalusi paigutada ümber olemasolevaid ELi vahendeid, näiteks tehnilise abi vahendeid.
b.Energiatõhususe lepingud: energiatõhususe lepingute rolli üldkasutatavate hoonete energiatõhususe edendamisel tuleb suurendada, kuna need lepingud pakuvad terviklikku lähenemisviisi renoveerimisele, sh rahastamisele, tööde teostamisele ja energiajuhtimisele. Lisaks võimaldavad need lepingud teatavatel tingimustel investeerida tõhususse, suurendamata seejuures valitsemissektori võlga, mis on väga oluline valitsustele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kelle eelarve on piiratud, eelkõige sotsiaaleluruumide, haiglate või koolide osas. Avaliku sektori investeeringute ja varade uuendamise statistilise käsitlemise eeskirjad peaksid olema läbipaistvad ja selged, et hõlbustada energiatõhususse investeerimist avaliku sektori varade puhul. Eurostat uurib, kuidas käsitleda energiatõhususega seotud investeeringute mõju valitsemissektori võlale ja eelarvepuudujäägile. Komisjon analüüsib tihedas koostöös liikmesriikidega avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade mõju energiatõhususe lepingute turule ning ajakohastab vajaduse korral selliste partnerlussuhete statistilise käsitlemise suuniseid enne 2017. aasta hiliskevadet.
c.Pakub abi avaliku sektori vahendite haldajatele rahastamisvahendite struktureerimisel ja kasutamisel: lisaks Euroopa investeerimisnõustamise keskuse, fi-compassi ning energia- ja korraldusasutuste võrgustiku pakutavale toele korraldab komisjon piirkondliku suutlikkuse suurendamise üritusi, millesse kaasatakse olulisi poliitikakujundajaid ja sidusrühmi. Esimene Läänemere piirkonda hõlmav seminar toimus selle aasta novembris Riias.
d.Lisaks on komisjon välja töötanud kasutusvalmis vormi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendite osakaalu suurendamiseks: selleks on kasutusvalmis vahend energiatõhususe rahastamiseks. Liikmesriigid on olnud aktiivsed energiatõhususe rahastamise vahendite loomisel, eelkõige selleks, et saavutada eesmärk suunata rahastamisvahendite abil 20 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest vähese CO2-heitega majandusse tehtavatesse investeeringutesse. Mõnes liikmesriigis aga esineb selles osas viivitusi ja kasutusvalmis vahendite kasutamine võib aidata seda probleemi lahendada.
Samal ajal sisaldab hoonete energiatõhususe direktiivi käsitlev seadusandlik ettepanek meetmeid, mis aitavad avaliku sektori vahendite pakutavaid rahalisi stiimuleid siduda saavutatud energiasäästuga.
II sammas. Projektide koondamine ja abi projektide väljatöötamiseks
Käesoleva algatuse edu tagamiseks on äärmiselt oluline pangalaenu saamiseks sobilike projektide suure kogumi olemasolu, et võimaldada luua investeerimisplatvorme ja pakkuda rahastamisvahendeid. Paljudel projektiarendajatel – avaliku sektori asutustel, eraisikutel ja ettevõtjatel – puuduvad oskused ja suutlikkus luua, rakendada ja rahastada mahukaid puhta energiaga hoonete projekte. Seepärast teeb komisjon järgmist.
a.Tugevdab koostöös Euroopa investeerimisnõustamise keskusega projektide väljatöötamisele suunatud olemasolevaid ELi tasandi abivahendeid,
nagu ELENA. Eesmärk on suurendada investeeringuid, toetada rahastamisvahendite kasutuselevõttu, jõuda projektiarendajateni, eelkõige Ida- ja Kesk-Euroopas, täiendavalt kaasata linnu ja kohalikke osalejaid ning ergutada paljutõotavate lahenduste koondamist ja turuleviimist, mis hõlmab muu hulgas innovaatilist tehnoloogiat, rahastamist ja organisatsioonistrateegiaid. Komisjon suurendab projektide väljatöötamisele suunatud ELi abi eelarvet alates 2017. aastast 38 miljoni euroni aastas (2015. aastal oli see 23 miljonit eurot). Projektide väljatöötamiseks antava ELi abi eelarve aastateks 2016–2017 suureneb eeldatavalt kolme miljardi euroni, mida kasutatakse säästva energiaga hoonetesse tehtavateks investeeringuteks.
b.Kutsub liikmesriike üles looma projektiarendajatele sihtotstarbelisi kohalikke või piirkondlikke ühtseid kontaktpunkte, mis hõlmavad kõiki klientidele vajalikke teenuseid alates teabe ja tehnilise abi pakkumisest, struktureerimisest ja finantstoetustest kuni hoiuste jälgimiseni. Kõnealused asutused peaksid aitama suurendada kohalikul tasandil väljatöötatud projektide hulka ning luua kindlaid ja usaldusväärseid partnerlussuhteid kohalike osalejatega (nt VKEd, finantseerimisasutused ja energiaagentuurid), kusjuures oluline on viia kokku rahastamise pakkujad ja vajajad. Kontaktpunktide arendamist ja nende hulga suurendamist toetatakse ELi tasandil heade tavade vahetamisega Manag'Energy kaudu, rahastamisega programmi „Horisont 2020“ raames, ELi projektide väljatöötamise rahastutest või vajaduse korral Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest.
Samal ajal annab energiatõhususe direktiivi artikliga 7 liikmesriikidele seatud energiasäästukohustuste täitmise kavandatud jätkamine edasise tõuke väikesemahuliste projektide ühendamiseks.
III sammas. Riskide vähendamine
Vastavalt finantseerimisasutuste üleskutsele
peavad investorid ja rahastajad paremini mõistma säästvat energiat tarbivatesse hoonetesse tehtavate investeeringute tegelikke riske ja eeliseid, võttes aluseks turupõhised tõendid ja tulemuslikkuse jälgimise andmed. Pankadel tuleb järjest enam tunnustada põhitegureid, nagu väiksem makseviivituse tõenäosus energiasäästuga seotud laenude puhul või suuremast energiatõhususest tulenev varade väärtuse kasv, ja need tegurid peavad kajastuma pankade finantstoodete hinnas. Säästva energiaga hoonetele suunatud spetsiaalsete finantstoodete arendamine on oluline ka selleks, et toetada järelturu (refinantseerimisturu) loomist ja suurendada erakapitali osalust. Turu sellise ümberkujundamise toetamiseks teeb komisjon järgmist.
a.Loob energiatõhususega seotud tegevuse riskide vähendamise platvormi, kus avalikustatakse Euroopa rohkem kui 5 000 tööstusalase ja hoonete energiatõhususe projekti tehnilised näitajad ja finantstulemused. Projektiarendajaid, rahastajaid ja investoreid kutsutakse üles seda avalikku andmebaasi täiendama ning kasutama selle pakutavaid võrdlemise ja vastastikuse õppe võimalusi.
b.Teeb tihedat koostööd avaliku ja erasektori finantseerimisasutuste, valdkonna ettevõtjate ja ekspertidega, et saavutada konsensusel põhinev raamistik säästva energiaga hoonetesse investeerimise tagamiseks. Kõnealune algatus, mille kaasloojaks on energiatõhususe finantseerimisasutuste rühm11 ja mis on kavandatud 2017. aastaks, aitab finantseerimisasutustel lisada energiast tulenev kasu oma äritavadesse ning vähendada samas tehingukulusid ja suurendada investorite usaldust. Meede aitab hoogustada ka keskkonnasäästlike hüpoteeklaenude turgu.
Samal ajal sisaldab hoonete energiatõhususe direktiivi seadusandlik ettepanek meetmeid, millega tagatakse erasektori investoritele juurdepääs rohkemale ja paremale teabele, mis hõlmab usaldusväärsemaid hoonete energiatõhususe sertifikaate, üldkasutatavate hoonete tegeliku energiatarbimise andmete kogumist ning hoonete renoveerimise selliste pikaajaliste tegevuskavade edasist väljatöötamist, millest investeerimisel juhinduda.
Samuti loob komisjon ELi olemasolevate hoonete vaatluskeskuse, et koondada kogu asjakohane teave ELi hoonete ja energiasäästu eesmärgil renoveerimise kohta. See võimaldab toetada poliitikameetmete ja seonduvate rahastamisvahendite kavandamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist.
2.
Ehitussektor
Komisjon kutsub ehitussektori sidusrühmi arutama probleeme ja võimalusi, mida säästva energiaga hoonetesse tehtavad investeeringud endast sektori jaoks kujutavad, ning seda, kuidas valdkonda edendada. See on täienduseks tööle, mida tehakse säästva ehituse kõrgetasemelisel kolmepoolsel foorumil ehituse 2020. aasta strateegia raames.
Euroopa oskuste tegevuskava raames alustas komisjon tööd, et aidata lahendada oskustega seotud probleeme. Käesoleval aastal käivitatud katseprojektidest saadud kogemuste põhjal võtab komisjon 2017. aastal kasutusele uued nn oskustealase valdkondliku koostöö kavad, millest üks puudutab ka ehitussektorit, keskendudes energiatõhususele ja digitaaloskustele. Sellega seoses arendatakse sünergiat komisjoni algatusega „BUILD UP Skills“, milles käsitletakse ehitussektori töötajate oskuste täiendamist energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogia ning selle paigaldamise ja haldamise alal.
Uute hoonete ehitamine või hoonete renoveerimine, et muuta need energiatõhusamaks, annab võimaluse vaadata üle ehitus- ja lammutustavad, et võtta arvesse üldisemaid ressursitõhususe aspekte. Komisjon esitab järgmisel aastal ringmajanduse paketi raames ELi raamistiku hoonete üldise keskkonnatoime hindamiseks. Sellist raamistikku tuleks kasutada ringmajanduse edendamiseks hoonestatud keskkonnas, sealhulgas võrdlusalusena ulatuslikes rakendusprojektides, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides ning riiklikus poliitikas ja õigusnormides. Lisaks uurib Euroopa Komisjon võimalusi, kuidas toetada algatusi, et soodustada investeeringuid uude ja/või innovaatilisse ehitus- ja lammutusprahi ringlussevõtu taristusse piirkondades, kes ei suuda täita korduskasutamise, taaskasutamise ja ringlussevõtu 70 % eesmärki, mis vastavalt jäätmete raamdirektiivile tuleb saavutada 2020. aastaks. Selliseid investeeringuid võiks toetada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist. Praegu on loomisel spetsiaalne platvorm ringmajandusprojektide jaoks. Lisaks on komisjon koostanud ehitus- ja lammutusprahi käitlemise protokolli, et aidata sidusrühmadel käidelda jäätmeid keskkonnaohutult ja suurendada nende ringlussevõtu võimalusi. Tulevikku vaadates töötab Euroopa Komisjon praegu välja ka hoonete keskkonnasäästliku projekteerimise põhimõtteid ja eeskirju, et vähendada tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete hulka ning hõlbustada materjalide ringlussevõttu. Kõik need algatused aitavad omakorda vähendada energiatarbimist ja ehitusmaterjalidega seotud kulusid.
Ära tuleb kasutada ehitussektori majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali, parandades turgude toimimist. Ehitussektori toimivuse kontrolli tulemusi kasutatakse selleks, et tagada seonduvate siseturu- ja energiatõhususalaste õigusaktide parem sidusus. Näiteks tuleks ökodisaini määrustest tulenevad nõuded vajaduse korral lisada ehitustoodete määruse kohastesse harmoneeritud standarditesse, mida kohaldatakse samade toodete suhtes, et tagada tootjatele üks ühine raamistik toodete testimiseks. Kuna ehitustoodete siseturg on endiselt killustatud, on praegu käimas konsulteerimine sidusrühmadega, mis võib viia ehitustoodete määruse läbivaatamiseni komisjoni praeguse koosseisu ametiajal.
Euroopa Komisjon toetab jätkuvalt innovatsiooni, ergutades kõrgtehnoloogiliste toodete ja protsesside arendamist energiatõhusate ehitiste alase avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse raames. Avaliku ja erasektori sellise partnerluse tulemusena peaks sündima tehnoloogia, mis on vajalik Euroopa ehitustööstuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks.
Algatust võiks toetada aruka lähenemisviisiga riigihangetele, mis edendavad uuenduslikke vähese CO2-heitega lahendusi, mis saavutatakse tööstuse juhitud standardimisalgatuste (näiteks SustSteel) kaudu. Kui nimetatud standardid on lõplikud, võib neid kasutada ehitussektoris jätkusuutlikkuse eesmärkide täitmiseks. Kõnealust lähenemisviisi võiks kasutada ka muude ehitustoodete puhul ning see võimaldaks sektoril oma tööle lisaväärtust anda ja oma tooteid tõhusamalt turustada.
Uute riigihankedirektiividega (kehtivad alates 2016. aasta kevadest) tugevdatakse ja optimeeritakse kõiki olemasolevaid innovatsioonivahendeid: funktsionaalseid kriteeriume, variante, tehnilistes kirjeldustes esitatud kvaliteedinõudeid ja pakkumuste hindamise kriteeriume. EL aitab innovatsioonialastele hangetele kaasa ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Horisont 2020“ kaudu. See on andnud tulemuseks hulga innovaatilisi projekte. Huvitav näide on piiriülene projekt PAPIRUS (hõlmab Saksamaad, Hispaaniat, Itaaliat ja Norrat), mille eesmärk on riigihangete kaudu edendada, rakendada ja valideerida säästva ehituse alaseid innovaatilisi lahendusi, keskendudes liginullenergiahoonetele. Lisaks on komisjon avaldanud vabatahtlikud keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid kontorihoonete projekteerimiseks, ehitamiseks ja haldamiseks, mis sisaldavad mitmeid soovitusi, kuidas korraldada keskkonnahoidliku, energiatõhusa büroohoone hanget
.
Digitehnoloogia pakub võimalusi suurendada hoonete ehitusprotsessi ja käitamise tõhusust, aidates seega täita energiasäästu eesmärke. Seetõttu toetab komisjon riigihangete puhul selliste ühiste põhimõtete ja eeskirjade määratlemist, mille eesmärk on hoonete omaduste, sealhulgas nende energiatõhususe digiteerimine (ehitusteabe modelleerimine – Building Information Modelling). See koos hoonete digitaalse logiraamatu ühtse raamistiku väljatöötamise ja VKEdele suunatud erimeetmetega muudab palju lihtsamaks teabe vahetamise ning nii toetatakse otsuste tegemist ehitusprojektide eel, ajal ja järel, välditakse konkureerivate riiklike strateegiatega seotud killustatust ja vähendatakse VKEde kulusid. Lisaks tagab EL Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva mõnepoolse lepingu ja kahepoolsete lepingute raames, et riigihankeid korraldatakse läbipaistvalt ja konkurentsipõhiselt ning et ei diskrimineerita ELi kaupu, teenuseid ega tarnijaid.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.11.2016
COM(2016) 860 final
LISA
Meetmed puhtale energiale ülemineku hoogustamiseks
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE
Puhas energia kõikidele eurooplastele
Enamik käesolevas dokumendis esitatud meetmetest avaldab mõju lähi- kuni keskpikas perspektiivis. Energialiidu aastaaruande raames annab komisjon aru nende meetmete rakendamisest ja näitab ära kursi uute meetmete võtmiseks, kui see osutub vajalikuks.
1. Sotsiaalselt õiglane üleminek ja uued oskused
Energia on väga oluline kaup ja teenus, mis on absoluutselt vajalik tänapäeva ühiskonnas täielikuks osalemiseks. On olemas juba mitmeid vahendeid ja neid on vaja kasutada selle tagamiseks, et üleminek puhtale energeetikale oleks õiglane ja võtaks arvesse oma ümberkujundavat mõju sektoritele, piirkondadele või sotsiaalselt kaitsetutele ühiskonnaliikmetele, keda see üleminek mõjutab negatiivselt.
Põhilised sellekohased vahendid on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond, millest toetatakse korrigeerivaid meetmeid mõjutatud sektorites ja piirkondades ning üleminekut uutele ärimudelitele ja tööprofiilidele. Euroopa Sotsiaalfondist eraldatakse ajavahemikus 2014–2020 vähemalt 1,1 miljardit eurot selliste haridus- ja koolitussüsteemide täiustamiseks, mis on vajalikud uute oskuste omandamiseks ja kvalifikatsiooni kohandamiseks, ning uute töökohtade loomiseks energeetika ja keskkonnaga seotud sektorites. Euroopa Sotsiaalfondi kasutavad mõned liikmesriigid ka kütteostuvõimetuse leevendamiseks, täiendusena 5,2 miljardile eurole, mis on eraldatud Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist elamute energiatõhususse investeerimiseks. Nende eraldistega seoses on rida liikmesriike võtnud eesmärgiks tegelda sotsiaaleluruumide ja puuduses elavate leibkondadega, aidates sellega kaasa peaaegu ühe miljoni leibkonna kütteostuvõimetuse probleemi pikaajalisele lahendamisele. Elamute energiatõhususe suurendamine on üks peamisi vahendeid energia taskukohasemaks muutmisel ja võitluses kütteostuvõimetusega. Lisaks õigusaktis esitatud meetmetele loob komisjon ka kütteostuvõimetuse observatooriumi, kelle ülesanne on esitada usaldusväärseid andmeid kütteostuvõimetute leibkondade arvu kohta igas liikmesriigis ja aidata kaasa heade tavade levitamisele.
Maaelu arendamise poliitika raames rahastatakse teadmiste ülekandele ja oskuste omandamisele suunatud meetmeid ning edendatakse innovatiivseid lahendusi energia tõhusa tootmise ja kasutamise valdkonnas. Näiteks koolitatakse 99 000 toetusesaajat (peamiselt põllumajandustootjad ja metsaomanikud) energiaga seotud küsimustes ajavahemikul 2014–2020.
Komisjon tegi ettepaneku eraldi toetada solidaarsust üleminekul puhtale energiale ja eraldada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise osana vahendeid eriti ulatuslikeks täiendavateks investeeringuteks, mida on vaja teha väiksema sissetulekuga liikmesriikides. Uue Moderniseerimisfondi eesmärk on hõlbustada investeerimist energiasüsteemide ajakohastamisse ja energiatõhususe suurendamisse. Lisaks on tehtud ka ettepanek, et sissetulekuid 10 % saastekvootidest, mille liikmesriigid panevad enampakkumisele, kasutataks ka edaspidi teatavate vähese sissetulekuga liikmesriikide abistamiseks. Lõpuks teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid, tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, kasutaksid saastekvootidega kauplemisest saadavat tulu ka selleks, et edendada uute oskuste väljakujundamist ja tööjõu ümberpaigutamist vähese CO2-heitega majandusele üleminekul.
Seda tuleks täiendada sihtalgatusega, mille raames nähakse ette edasine ja paremini vajadustele kohandatud toetus söetööstuspiirkondadele ja rohke CO2-heitega tööstuspiirkondadele. Eesmärk on käivitada piirkonna kavandamisprotsessid struktuurimuutuste tegemiseks seoses üleminekuga puhtale energiale ja/või neid hoogustada; samuti on vaja hoogustada kogemuste vahetamist muude samas olukorras olevate piirkondadega. Esimese sammuna kutsub komisjon kokku nende piirkondade esindajad, et arutada võimalikke kavandamisprotsesse, hõlbustada parimate tavade vahetamist ja uurida, milliseid toetusvahendeid oleks võimalik kasutada.
ELi ühtekuuluvuspoliitikaga toetatav aruka spetsialiseerumise lähenemisviis võib piirkondi asjakohaselt toetada eelkõige sellekohaste platvormide kaudu. Alt üles suunatud protsessina, mis kaasab eelkõige tööstust, teadusuuringuid, arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud kogukonda ning riigiasutusi, võib see aidata piirkondadel arendada ja rakendada oma strateegiat üleminekul puhtale energiale.
Üleminek puhtale energiale pakub püsivaid töökohtade loomise võimalusi. Kuid edukaks üleminekuks on vaja töötajad varustada uute oskustega, paremini kavandada ja prognoosida muutusi ja uusi oskusi ning viia oskused paremini vastavusse tööturu vajadustega. Euroopa Sotsiaalfond võib neid jõupingutusi toetada inimese kõikides eluetappides, alates koolilaste teadlikkuse kasvatamisest, asjakohaste oskuste omandamise ning puhta energiaga seotud ettevõtluse toetamisest kuni asjakohase ametialase arengu kaudu sotsiaalse kaasatuse toetamiseni. Komisjon alustas Euroopa uue oskuste tegevuskavaga tööd, mille siht on aidata võidelda selliste oskusprobleemidega ja kõrvaldada oskuste nappus konkreetsetes majandussektorites (nn „oskustega seotud sektoritevahelise koostöö kavad“). Kogemuste põhjal, mis on saadud käesoleval aastal käivitatud Euroopa oskuste tegevuskava põhiste esimeste pilootkavadega (autotööstuse ja meretehnoloogia sektoris), võivad sellised kavad aidata kõrvaldada oskuste nappust üleminekul puhtale energiale. Jätkuva oskustega seotud sektoritevahelise koostöö kava meresektoris hõlmab juba avamere tuuleenergiat ja ookeanienergiat ning võib osutuda eriti asjakohaseks katsevahendiks „teise laine“ sektorites, näiteks taastuvenergeetikas või ehituses.
Sotsiaalpartnerid mängivad üliolulist osa oskusvajaduste kaardistamisel ning muutuste ettenägemisel ja juhtimisel. Nad on ELi tasandil juba kaasatud töösse energialiidu loomiseks ja peavad protsessis, aga ka aruteludes lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade üle igakülgselt osalema.
|
Selleks et toetada sotsiaalselt õiglast üleminekut puhtale energiale ja uute oskuste omandamist, tehakse järgmist.
Komisjon uurib, kuidas paremini toetada söetööstuspiirkondi ja rohke CO2-heitega tööstuspiirkondi sellel üleminekul. Selleks töötab ta koostöös asjaomaste piirkondade turuosalistega välja suunised, eelkõige juurdepääsu kohta olemasolevatele vahenditele ja kavadele ning nende kasutamise kohta, ning innustab neid sihtotstarbeliste platvormide kaudu vahetama häid tavasid, arutama tööstusalaseid tegevuskavasid ja ümberõppe vajadusi.
Liikmesriikide lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades peaks olema arvesse võetud puhtale energiale ülemineku mõju ühiskonnale, oskustele ja tööstusele.
Toetudes kogemustele, mis on saadud pilootkavadega, esitab komisjon 2017. aastal kaks uut sektoritevahelise oskusalase koostöö tegevuskava uue tehnolooga alal: taastuvenergia sektoris laiemalt ja ehitussektoris, seades tähelepanu keskmesse vähese CO2-heitega tehnoloogia.
Komisjon kutsub liikmesriike üles kaasama sotsiaalpartnereid aruteludesse energeetikas toimuva ülemineku üle, eelkõige seoses lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega.
|
2. ELi poolne rahastamine reaalmajanduse toetamiseks
Energeetikas toimuva ülemineku rahastamisel tuleb erasektori investeeringud ühendada riiklikest vahenditest rahastamisega, mis tõmbab ligi erainvesteeringuid ning korrigeerib turutõrkeid. Erasektori investeeringute tegemist hõlbustatakse käesoleva paketi õigusloomeettepanekutega ja ettepanekuga reformida ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Toimivad energia- ja CO2-turud on peamised abistavad tegurid vajalike investeeringute leidmisel; kaasa aitavad ka õiguskeskkonna stabiilsus ja poliitika läbipaistvus.
Lisaks annavad ELi rahastamisvahendid olulise panuse puhtale energiale ülemineku toetamisse; selle näiteks on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond. Nimetatud fond on kindlalt saavutamas eesmärki kaasata 2018. aasta keskpaigaks reaalmajandusse lisainvesteeringutena vähemalt 315 miljardit eurot. Viimati ulatus kaasatud summa juba 154 miljardi euroni. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teise etapi käivitamisega tegi komisjon ettepaneku fondi tugevdada ja laiendada. Tehakse ettepanek, et vähemalt 40 % investeeringutest taristusse ja innovatsiooni peaks olema seotud kliima, energeetika ja keskkonnaga ning aitama kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.
Kooskõlas ELi eesmärgiga kulutada vähemalt 20 % ELi eelarvest aastatel 2014–2020 kliimameetmetele, mängib ka reformitud ühtekuuluvuspoliitika keskset osa energialiidu eesmärkide saavutamises; selleks nähakse seal ette rahalisi eraldisi 68,8 miljardi euro väärtuses. Seda täiendab riikliku ja erasektori poolne kaasrahastamine, mis hinnanguliselt ulatub üldsummani 92 miljardit eurot. Lisaks on maaelu arengu kavades nähtud ette toetada sihtotstarbelisi investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse (peaaegu 6 miljardit eurot). Ühtekuuluvuspoliitika fondide tegutsemise esimesed märgid annavad tunnistust rakendamise edusammudest aastal 2016, nüüd on vaja kiireloomulisi meetmeid nende fondide kiiremaks rakendamiseks mitmes liikmesriigis. Komisjon pakub jätkuvalt tehnilist tuge rakendamisraskustes liikmesriikidele.
Lihtsamad ja paindlikumad eeskirjad, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise vahearuandes, aitavad samuti kaasa nende vahendite kiiremale rakendamisele. Osana sellest läbivaatamisest algatas komisjon ELi fonde käsitlevate eeskirjade üldisema lihtsustamise tegevuskava. See hõlmab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja liidu muude rahastamisallikate, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite lihtsamat kombineerimist. Üks eesmärk on tugevdada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendite kasutuselevõttu Euroopa vähem arenenud ja üleminekupiirkondades. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendite kaudu kavatsevad liikmesriigid ja piirkonnad juba investeerida ligikaudu 6,4 miljardit eurot vähese CO2-heitega majandusse, peamiselt energiatõhususse. See tähendab assigneeringute rohkem kui kaheksakordset suurenemist võrreldes ajavahemikuga 2007–2013 ja esimesed märgid näitavad, et see protsess on juba hästi käima läinud. Selleks et soodustada rahastamisvahendite ulatuslikumat kasutuselevõttu, osutab komisjon liikmesriikidele abi ka platvormi fi-compass kaudu nõuandeteenusteks ning nn valmisinstrumentide abil, millega nähakse ette standardsed tingimused, mis on kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eeskirjade ning riigiabieeskirjadega ning mille eesmärk on püüda ühendada avaliku ja erasektori vahendeid.
Üks näide Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eduka kombineeritud kasutamise kohta on investeerimisplatvorm Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas; see demonstreerib veenvalt, kuidas paljud avaliku ja erasektori osalejad saavad ühendada oma teadmised ja kogemused ning kuidas eri fonde saab kombineeritult kasutada selleks, et käivitada suuri erasektori investeeringuid vähese CO2-heitega energeetika projektidesse. Teine näide on „Energiatõhususe erarahastamine“ (Private Finance for Energy Efficiency (PF4EE)), millega nähakse ette laenude rahastamine riskide vastu kaitstult kohalike kommertspankade kaudu ning mis võimaldab pankadel pakkuda paremaid tingimusi rahastamisel hoonete energiatõhususe ja VKEde projektidesse. Sellega pakutakse ka konkreetset eksperdituge, mis võimaldab kohalikel pankadel arendada ja turustada uusi energiatõhususe rahastamise projekte, mis on kujundatud vastavalt tarbijate vajadustele.
Keskkonnasäästlikuma transpordi rahastu kasutab rahastamisvahendeid ja segarahastamist, et võtta kasutusele innovatiivset vähese CO2-heitega tehnoloogiat selleks, et kiirendada üleminekut vähese heitega liikuvusele. Busside ja autode renoveerimise turupotentsiaal on 3 500 sõidukit ehk igal aastal tehakse täiendavaid investeeringuid 875 miljoni euro väärtuses.
|
Selleks et veelgi hoogustada ja suunata investeerimist puhtale energiale ülemineku toetamisse, tehakse järgmist.
Komisjon käivitab täna algatuse „Arukate hoonete arukas rahastamine“ (vt I lisa), et toetada investeerimist puhast energiat tarbivatesse hoonetesse. Algatusega toetatakse selliste investeerimisplatvormide arendamist, millega on võimalik kombineerida avaliku sektori vahendeid atraktiivsete rahastamistoodete kasutuselevõtuga turuosaliste poolt kõikides liikmesriikides aastal 2017. Sellega tugevdatakse ka tehnilist abi, millega arendatakse ja koondatakse väikesemahulisi projekte, ning esitatakse energiatõhususse investeerimise riskide maandamise meetmed.
Seoses Euroopa investeerimiskavaga käivitas komisjon hiljuti pilootprojektid, millega taotletakse ELi tasandil mitmesuguste strateegilisse taristusse investeerimise projektide eri menetluste ajakavade paremat ühildamist. Esimesel etapil hõlmab pilootprojekt Belgiat ja Slovakkiat. Nende projektide hindamise tulemuste põhjal kavatseb komisjon laiendada kogemust 2017. aasta jooksul kõikidele liikmesriikidele, seades eesmärgiks luua kõikide liikmesriikide jaoks ühtne tõhus kontaktpunkt, kuhu oleksid koondatud kõik vastutavad komisjoni talitused, sealhulgas tema esindused liikmesriikides, nii et moodustuks üksainus investeerimispoliitika meeskond.
Komisjon kutsub liikmesriike üles kiirendama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutuselevõttu puhtale energiale ülemineku toetamiseks.
Komisjon käivitab 1. detsembril 2016 koos Euroopa Investeerimispangaga keskkonnasäästlikuma transpordi rahastu, et toetada investeerimist puhtasse energiatõhusasse transporti ning integreeritud energia- ja transporditaristutesse.
|
3. Õigete stiimulite loomine investeerimiseks puhtale energiale üleminekusse
Taastuvate energiaallikate ja energiatõhususmeetmete kasutuselevõtt on kapitalimahukas. See nõuab suuri esialgseid investeeringuid leibkondade säästude, ettevõtjate omakapitali või laenuasutustelt saadavate laenude näol, et edaspidi saada kasu energiakulude vähenemisest või tulu tulevikus.
Praegune majanduskeskkond, milles kapitalikulud on väikesed, soodustab laialdasemat erasektori investeeringute kaasamist ning suunab kapitalikulutused puhtasse energiasse, energiatõhusatesse lahendustesse ja jätkusuutlikesse varadesse. See on hea võimalus inimestele, ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele ja investoritele saada oma kapitalilt rohkem tulu kui säästudena hoidmiselt.
Toetades seda olulist nihet, s.o investeeringute suunamist üleminekusse puhtale energiale, on liikmesriikide lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mis on osa energialiidu juhtimisest, mille kohta komisjon esitab täna ettepaneku, ühtlasi ka n-ö investeerimisalased tegevuskavad, mille abil tehakse kindlaks, milliseid avaliku ja erasektori investeeringuid on vaja teha üleminekuks puhtale energiale.
Puhtale energiale üleminekusse tehtavate erasektori investeeringute edendamiseks on võtmetegurina vaja soodustavat ja kooskõlalist majandusstiimulite struktuuri. Tõhus CO2 hind ja fossiilkütuste kasutamisele makstavate toetuste järkjärguline kõrvaldamine on mõlemad väga olulised selleks, et kõrvaldada kahjulikud turumoonutused, võtta arvesse „tavastsenaariumi“ tegelikke keskkonnakulusid ja kulusid ühiskonna jaoks ning aidata hinnas arvesse võtta eri investeerimisvõimalustega kaasnevaid riske.
Komisjon on juba esitanud ettepaneku reformida ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ajavahemikuks pärast aastat 2020. EL toetab heitekaubanduse süsteeme ka kahepoolse koostöö kaudu ning sellega, et osaleb koos rahvusvaheliste partneritega mitmepoolsetes algatustes ja rahastab neid.
Vastavalt kohustustele, mis EL on endale võtnud Pariisi kokkuleppega kliimamuutuste kohta ning G7 ja G20 raames, on ta juba astunud rea konkreetseid samme fossiilkütuste toetuste kõrvaldamiseks, kuid seni veel säilinud ja oluline avaliku sektori toetus naftale, kivisöele ja muudele CO2-mahukatele kütustele moonutab jätkuvalt energiaturgu, tekitab majanduse ebatõhusust ja pärsib investeeringuid üleminekusse puhtale energiale ja innovatsioonisse.
Vastavalt viimasele komisjoni aruandele energiahindade ja -kulude kohta, mis on avaldatud praeguse paketi osana, moodustasid ELi otsesed toetused fossiilkütustele seoses elektri ja küttega 2012. aastal 17,2 miljardit eurot, samas kui transpordisektoris fossiilkütuste kasutamisele antavaid toetusi hinnati eraldi ja need moodustasid 24,7 miljardit eurot. Vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi 2015. aasta hinnangutele ulatusid ELi toetused fossiilkütustele 300 miljardi euroni, kui võtta arvesse ka väliskulusid. See on küll suhteliselt väike osa kogu maailmas makstavast summast, mida on kokku rohkem kui 4,8 triljonit eurot, kuid tegemist on siiski olulise majanduskoormusega ELi jaoks. Praegused madalad nafta- ja gaasihinnad annavad soodsa võimaluse järk-järgult loobuda fossiilkütuste toetustest, sealhulgas maksuvabastustest, ilma et see avaldaks kahjulikku mõju sotsiaalsele heaolule.
|
Selleks et aidata rahavooge ümber suunata puhtale energiale üleminekule, tehakse järgmist.
Tagamaks, et finantssüsteem suudaks jätkusuutlikult rahastada majanduskasvu pikema aja jooksul ja vältimaks investeeringute takerdumist heitemahukasse taristusse ja heitemahukatesse varadesse, on komisjon moodustanud kõrgetasemelise eksperdirühma, kes annab 2017. aasta lõpuks nõuandeid jätkusuutliku rahastamise arendamise kohta.
Toetudes täna avaldatud aruandele energiakulude ja -hindade kohta, suurendab komisjon tegevuse läbipaistvust. Komisjon jälgib jätkuvalt tähelepanelikult energiahindu ja -kulusid, avaldab ülevaate iga kahe aasta tagant ja tugevdab järelevalvet fossiilkütuste toetuste üle vastavalt ELi poolt G7 ja G20 raames võetud kohustustele kõrvaldada ebatõhusad fossiilkütuste toetused.
2017. aastal teostab komisjon õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) alusel ELi energia maksustamise õigusliku raamistiku hindamise, et määrata kindlaks järgmised sammud fossiilkütuste toetuste kõrvaldamise alal.
Liikmesriikide lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad võimaldavad neil kindlaks määrata investeeringud, mida on vaja teha üleminekuks puhtale energiale. Liikmesriigid peaksid kasutama neid kavasid fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kõrvaldamise järelevalveks.
Kui komisjon vaatab läbi keskkonnakaitse ja energeetika valdkonna riigiabi suuniseid aastateks 2014–2020, uurib ta ka seda, kuidas need eeskirjad koos riigiabieeskirjadega investeeringute kohta teadusuuringutesse ja innovatsiooni võimaldavad liikmesriikidel stimuleerida innovatsiooni taastuvenergia tehnoloogiasse ja lahendustesse.
|
4. Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime
Teadusuuringud ja innovatsioon on oluline tugi Euroopa ülemaailmsele konkurentsivõimele ja liidripositsioonile taastuvenergia täiustatud tehnoloogia ja energiatõhusate lahenduste alal ning võimaldavad neid edukalt rakendada kogu majanduses. Euroopa Liit osaleb innovatsioonimissiooni algatuses (Mission Innovation initiative), mis käivitati 2015. aasta kliimakonverentsil Pariisis; selles osalevad riigid, kes on võtnud kohustuse kahekordistada oma investeeringuid puhta energia alastesse teadusuuringutesse järgmise viie aasta jooksul.
Käesoleva paketiga esitab komisjon eraldi strateegia puhta energia alase innovatsiooni kiirendamiseks. Selle strateegiaga tugevdatakse prioriteete ja konkreetseid meetmeid, millega tagatakse, et vähese CO2-heitega tehnoloogia alast innovatsiooni kasutataks laialdasemalt ja see lastaks turule kiiremini. Sellega on see algatus nagu katsestend innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste uute horisontaalsete lähenemisviiside katsetamiseks.
Puhta energiaga seotud innovatsiooni kiirendamisega võib Euroopa kõige paremini kasutada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele: ta saab tekitada majanduskasvu ja töökohtade loomise võimalusi suureneva ekspordi ja uute ettevõtete abil ning anda oma kodanikele rohkem võimalusi digilahenduste kasutuselevõtuga.
Ka tööstussektori algatused mängivad olulist osa ELi innovatsiooni ja ülemaailmse konkurentsivõime eestvedamisel. Neil on juba tähtis osa energiatehnoloogia strateegilises kavas (SET-kava). Ettevõtjate algatuste kohta võib leida häid näiteid päikseenergia, arukate võrkude ja energia salvestamise valdkonnas. Veel üks hea näide on ookeanienergia strateegiline tegevuskava, mille eesmärk on maksimeerida era- ja avaliku sektori investeeringuid ookeanienergia arendamisse tehnoloogiariskide võimalikult hea maandamisega.
Energialiidu strateegias kuulutas Euroopa Komisjon välja algatuse asjakohaste andmete, analüüside ja teabe koondamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks. See peaks kõigepealt võimaldama komisjonil üldjoontes hinnata ELi puhta energia tehnoloogia tulemuslikkust maailmas mitte üksnes teadusuuringute ja innovatsiooni osas, vaid ka seoses turuosa, impordi/ekspordi, tööhõive, majanduskasvu ja investeeringutega. Seda konkurentsivõime hindamist tuleb korrapäraselt ajakohastada, kui võetakse vastu aruandeid energialiidu olukorra kohta, ning vastavalt vaadata läbi peamised prioriteedid ja meetmed.
|
Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks ja puhta energia tehnoloogia kasutuselevõtu hoogustamiseks teeb komisjon järgmist.
Esitab täna algatuse kiirendada innovatsiooni puhtale energiale ülemineku tehnoloogia ja süsteemide valdkonnas, kus innovatsiooni soodustamiseks võetakse rida konkreetseid meetmeid õigus-, majandus- ja investeerimiskeskkonna parandamiseks ja määratakse kindlaks peamised prioriteedid, mida kasutatakse ELi finantsinstrumentides ja -kavades, kaasa arvatud programm „Horisont 2020“.
Toetab ettevõtjate algatusi, millega edendatakse ELi ülemaailmset juhtpositsiooni puhta energia tehnoloogias, tugevdatakse ettevõtjate sidemeid kogu väärtusahelas ja kaasatakse ka muid kui majandustegevuses osalejaid, nagu sotsiaalpartnerid ja tarbijaorganisatsioonid. Komisjon arutab asjaomaste sidusrühmadega ka vajadust luua „puhta energia valdkonna ettevõtjate foorum“, mis koondaks eri valdkondi (energeetika, transport, tootmine, IT) ja optimeeriks puhtale energiale üleminekust ELi tööstuse jaoks tekkivaid eeliseid.
Teeb koostööd ettevõtjatega, teadlastega ja muude oluliste sidusrühmadega, et saada üldist strateegilist teavet ELi ülemaailmse tulemuslikkuse ja tema konkurentsipositsiooni kohta vähese CO2-heitega energeetika ja energiatõhusate lahenduste valdkonnas. Seda konkurentsivõime hindamist ajakohastatakse korrapäraselt.
|
5. Vajaliku füüsilise taristu ehitamine, et toetada energia vaba liikumist ja üleminekut puhtale energiale
Euroopa energiasüsteem on praegu muutumas. Energiavõrke on vaja ajakohastada ja moderniseerida, et need vastaksid üha suurenevale elektrienergianõudlusele, mis on seotud suurte muutustega energeetika väärtusahelas ja energiaallikate jaotuses ning vajadusega üha enam kaasata muutlikke taastuvenergia allikaid. Vähese heitega liikuvuse toetamiseks on samuti vaja eraldi taristut.
Lähiaja prioriteet on tagada energia siseturu nõuetekohane toimimine, arendades selleks välja puuduvad võrkudevahelised ühendused, et saavutada 2020. aastaks seatud eesmärk, et 10 % võrkudest peavad olema omavahel ühendatud; sellega lõpetatakse mitme liikmesriigi eraldatus ja kõrvaldatakse sisemised kitsaskohad. Energiataristu, mida kavandatakse täna, peab olema kooskõlas pikemaajalise poliitika valikutega, sealhulgas üleminekuga vähese heitega liikuvusele.
See tähendab selle jälgimist, et energiatõhusust võetaks arvesse kogu energiasüsteemi kavandamisel: nõudlust on vaja aktiivselt juhtida, et optimeerida energiatarbimist, vähendada tarbijate kulusid, sõltuvust impordist ning vaadelda investeerimist energiatõhusustaristusse kui kulutõhusat teed vähese CO2-heitega majanduse ja ringmajanduse poole. Investeerimine üha arukamasse ja paindlikumasse taristusse on kindlasti üks valikuid, mida ei ole vaja kahetseda.
|
Selleks et toetada sellise vajaliku füüsilise taristu arendamist, millega tagatakse üleminek puhtale energiale ja energia vaba liikumine, teeb komisjon järgmist.
Teeb energialiidu aastaaruande raames ülevaate ühist huvi pakkuvatest projektidest, mille täitmine on hilinenud või edasi lükatud nende rakendamise hõlbustamiseks. Komisjon võib teemat käsitleda ka oma soovitustes liikmesriikidele, eelkõige seoses ühist huvi pakkuvate projektidega, mis on välja selgitatud energeetikaalases kõrgetasemelises rühmas.
Uurib seoses üleeuroopalise energiataristu määruse tulevase läbivaatamisega 2017. aastal, kuidas parandada õigusraamistikku, et ühist huvi pakkuvate projektide lõpuleviimist rohkem stimuleerida.
Komisjon on moodustanud eksperdirühma, et esitada tehnilisi nõuandeid, kuidas kulutõhusalt jaotada 15 % elektriühenduste eesmärk piirkondade, riikide ja/või piiriüleste ühenduste vahel. Komisjon annab sellest aru 2017. aasta sügisel, kui võetakse vastu liidu kolmas ühishuviprojektide loend.
|
6. Digiteerimine
Komisjoni 2015. aasta mai digitaalse ühtse turu strateegia eesmärk on luua sobiv keskkond ja sobivad tingimused täiustatud digitaalvõrkude ja -teenuste kasutuselevõtuks, sealhulgas energeetikasektoris.
Tarbijatele õiglase hinna pakkumiseks on vaja innovatiivseid ettevõtteid, kes ühendaksid uue energiatehnoloogia digitehnoloogiaga (suurandmed, pilvandmetöötlus) ja mobiilsidetehnoloogiaga (5G), et pakkuda uusi tooteid ja teenuseid (detsentraliseeritud elektritootmine, energiajuhtimissüsteemid, arukad seadmed ja arukad arvestid; väikesemahuline salvestamine, sealhulgas elektriautod), mis toetavad aktiivseid tarbijaid ning aitavad elektritarbimist optimeerida (vähendamine ja üleminek) ja seega raha säästa. Komisjon tegi 2016. aasta septembris ettepaneku vaadata läbi ELi telekommunikatsioonieeskirjad, et täita eurooplaste kasvavaid ühenduvusvajadusi, julgustades investeerima suure läbilaskevõimega võrkudesse. Komisjon esitas ka 5G tegevuskava, millega nähakse ette ELi ühine ajakava koordineeritud 5G-kommertsvõrgu kasutuselevõtuks 2020. aastal.
Samal ajal tuleb silmas pidada andmetele juurdepääsu, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse küsimusi, samuti küberjulgeolekut ning avatud standardite ja koostalitluse küsimusi. Viimati nimetatud küsimuses alustati tööd komisjoni 2016. aasta aprilli teatisega Euroopa tööstuse digiteerimise kohta. Nimetatud teatisega lükati käima ka uus Euroopa pilvandmetöötluse algatus, millest võib saada uue energiaandmesüsteemi tugisammas.
Üha olulisemaks muutub energiavarustussüsteemide küberriskidele ja -ohtudele vastupidavuse tagamine, kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine ja andmeliiklus muutub energiasüsteemide aluseks olevate taristute toimimise alustalaks. Energiataristu turvalisusega seotud erivajadusi analüüsitakse praegu energiaekspertide küberjulgeoleku platvormil ja selle raames nõustatakse kõnealusel teemal ka komisjoni.
|
Digitaalse ühtse turu strateegia elluviimise raames teeb komisjon järgmist.
Valmistab ette algatuse Euroopa andmepõhise majanduse edendamiseks. Selles algatuses ja ka ettepanekus energiaturu korralduse kohta käsitletakse andmete lokaliseerimise küsimusi ning ka esile kerkivaid küsimusi, nagu omandiõigus ja vastutus, (taas)kasutatavus, juurdepääs ja koostalitlus. See on eriti asjakohane energeetikavaldkonna protsesside jaoks vajalike andmete ja uute energiateenuste puhul.
Vaatab läbi eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi, et viia see vastavusse hiljuti vastu võetud andmekaitse-eeskirjadega. See on oluline aruka elektritarbimise andmete haldamiseks.
Algatab nutivõrkude standardite edukale väljatöötamisele tuginedes 2017. aastal kaheaastase projekti, et töötada välja ühised turvalise kommunikatsiooni standardid, millega tagatakse energiaga seotud andmete vaba liikumine asjaomaste huvitatud isikuteni. Komisjon avaldab tulemused 2018. aasta lõpuks.
Loob 2017. aastal arukate võrkude töökonna raames sidusrühmade töörühmad, et valmistada ette võrgueeskiri tarbimiskaja, energiaspetsiifilise küberjulgeoleku ja tarbija andmete ühise vormingu kohta. Komisjon esitab aruande rühmade struktuuri, rakendusala ja kavandamise kohta 2017. aasta kevadel ja lõpptulemused 2018. aasta lõpuks.
Loob energia küberjulgeoleku ekspertide rühma tööle tuginedes 2017. aastal sidusrühmadega konsulteerimise platvormi ja teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete kohta 2017. aasta lõpuks.
Võtab vähese heitega liikuvuse strateegia järelmeetmena vastu koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu ELi strateegia, et võimaldada selliste süsteemide kasutuselevõttu kogu ELis 2019. aastaks ning kiirendada üleminekut koostoimelisele, ühendatud ja automatiseeritud maanteetranspordile.
|
7. Välismõõde
Välis- ja arengupoliitika on olulised vahendid, millega toetatakse puhtale energiale üleminekut kogu maailmas ja aidatakse meie partnerriikidel, sh ELi naabruses, täita Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustusi ja saavutada säästva arengu tegevuskava 2030 eesmärgid.
See tähendab ELi suuremat osalemist mitmepoolsetes algatustes ning tugevama ja kaasavama ülemaailmse energiastruktuuri edendamist vastavalt ELi energiadiplomaatia tegevuskavale. EL osaleb aktiivselt mitmepoolsetel puhta energia teemalistel ministrite kohtumistel, mis on kõrgetasemeline ülemaailmne foorum, mille eesmärk on edendada puhta energia tehnoloogiat soodustavaid meetmeid ja programme, jagada saadud kogemusi ja parimaid tavasid ning ergutada üleminekut puhtal energial põhinevale majandusele kogu maailmas. Komisjon tagab, et üleminek vähese CO2-heitega majandusele on jätkuvalt ELi kahe- ja mitmepoolsete suhete raames peetava energiadialoogi ning tehtava koostöö lahutamatu osa.
Komisjon on oma ettepanekus uue Euroopa arengukonsensuse kohta nimetanud säästvat energiat ja kliimameetmeid peamisteks arengumootoriteks. Energia on äärmiselt oluline arengu hoogustaja ja sellel on keskne roll planeedi jätkusuutlikkust tagavate lahenduste leidmisel, nagu on tunnistatud säästva arengu tegevuskavas 2030 ning eelkõige säästva arengu eesmärkides nr 7 (taskukohane ja puhas energia) ja nr 13 (kliimameetmed). Strateegilises lähenemisviisis energiale, mis ELil on arengukoostöö poliitika raames, on kesksel kohal kolm peamist prioriteeti: i) tegeleda energia vähese kättesaadavusega, ii) suurendada taastuvenergia tootmist ja iii) panustada kliimamuutuste vastasesse võitlusse. Arvestades vajalike investeeringute mahtu, suurendab EL koostööd avaliku ja erasektori partneritega, et saavutada oma eesmärgid seoses energia kättesaadavusega, energiatõhususega ja taastuvenergia tootmisega. See käib käsikäes ELi toetusega, mida antakse kolmandatele riikidele kliimamuutustega võitlemiseks ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse arendamiseks kooskõlas ELi ülemaailmse juhtpositsiooniga kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel.
Komisjon on esitanud Euroopa välisinvesteeringute kava ettepaneku, et luua terviklik rahastamispakett väljaspool ELi tehtavate investeeringute rahastamiseks. Kava hõlmab Euroopa Säästva Arengu Fondi, tehnilist abi jätkusuutlike projektide arendamiseks ja investorite ligimeelitamiseks ning mitmeid arengu tehnilise abi programme, mille eesmärk on parandada asjaomaste riikide investeerimis- ja poliitikakeskkonda ning eelkõige suurendada era- ja avaliku sektori investeeringuid vähese CO2-heitega majandusse.
Energia on ELi koostöös naaberriikidega olulisel kohal ning seejuures keskendutakse õigusreformidele, taastuvenergia kasutamise edendamisele ja energiatõhususele. See on nii energiaühenduse puhul, kus EL aitab luua ELi õigusnormidega kooskõlas olevat piirkondlikku energiaturgu. Lõunanaabruses on käimas Euroopa - Vahemere piirkonna elektri- ja gaasituru loomine ning idanaabruses toetatakse energeetikasektori reforme projektiga EU4Energy. Need meetmed on mõeldud selleks, et luua soodne keskkond investeeringutele taastuvenergiasse ja energiatõhususse. ELi toetus aitab eelkõige luua õigusraamistiku piiriüleseks kauplemiseks taastuvenergiaga.
Üks näide edukast projektist on Ourzazates asuv maailma suurim päikeseenergiajaam, mis rahuldab 2030. aastaks poole Maroko taastuvenergianõudlusest, ning võimalik, et ekspordib elektrit ka ELi ja ida suunas.
EL tugevdab energiatõhususe alast koostööd Lääne-Balkani riikide, Türgi ning lõuna- ja idanaabritega. Koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega kavatseb komisjon suurendada energiatõhususalaseid investeeringuid ehitussektorisse, alustades neljast katseriigist, milleks on Ukraina, Gruusia, Serbia ja Tuneesia.
Aafrika on ELi privilegeeritud partner ning Aafrika ja ELi energiapartnerlus loob raamistiku energeetikakoostööle. EL toetab ka Aafrika juhitavat taastuvenergia algatust, mille eesmärk on suurendada Aafrika taastuvenergia tootmisvõimsust 2020. aastaks 10 GW võrra ja võtta 2030. aastaks kasutusele Aafrika taastuvenergiapotentsiaal 300 GW. Aafrika säästva energia potentsiaali vallandamiseks pööratakse põhitähelepanu taastuvatel loodusvaradel põhineva tootmisvõimsuse suurendamisele, süsteemidevahelise ühenduse parandamisele ja energeetikasektori juhtimisele.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmena edendab EL aktiivselt ka kaupade ja teenustega kauplemise liberaliseerimist, mis võib tuua keskkonnale kasu. EL on teinud tihedat koostööd veel kuueteistkümne Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmega, kes esindavad suuremat osa keskkonnatoodete maailmakaubandusest, eesmärgiga sõlmida ulatuslik keskkonnatoodete leping. Ka kahepoolsetes kaubanduslepingutes on ELi eesmärk keskkonnatoodete ja -teenustega kauplemise varajane liberaliseerimine ning taastuvenergia tootmisse investeerimise ja sellise energiaga kauplemise hõlbustamine.
Suuremad kaubandusvood peaksid aitama keskkonnatooteid ning keskkonnahoidlikke teenuseid ja tehnoloogialahendusi maailmas kiiresti levitada ja vähese CO2-heitega majandusele üle minna. EL on keskkonnatoodete eksportimisel ja importimisel maailmas esikohal. 2013. aastal eksportis EL keskkonnahoidlikeks liigitatud tooteid 146 miljardi euro väärtuses (umbes 8 % ELi koguekspordist) ja importis neid 70 miljardi euro väärtuses. Euroopa ettevõtjad peaksid püüdlema selle poole, et ka edaspidi oma innovatsioonialast leidlikkust ja oskusteavet arendada ja eksportida.
Lisaks on teatises ookeanide majandamise kohta esitatud meetmed, mis aitavad luua Euroopa ookeanienergiasektorile kogu maailmas võrdsed võimalused.
|
Seoses kohustusega muuta puhtale energiale üleminek oluliseks osaks ELi panusest säästva arengu tegevuskava 2030 ning Pariisi kokkuleppe rakendamisse teeb komisjon järgmist.
Kutsub kaasseadusandjaid üles võtma võimalikult kiiresti vastu välisinvesteeringute kava õigusaktide paketi.
Seab energeetika 2017. aasta novembris Abidjanis toimuval Aafrika-ELi 2017. aasta tippkohtumisel üheks põhiteemaks.
Korraldab 2017. aasta kevadel kõrgetasemelise ümarlaua vormis ettevõtlusfoorumi, mille teemaks on taastuvenergia investeeringud Aafrikas, et suurendada arusaama ja teadlikkust komisjoni tööst ning vajadusest erasektori investeeringute järele Aafrika taastuvenergia valdkonnas.
Teeb 2017. aasta kevadel koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega kokkuvõtte neljast katseprojektist, mille eesmärk on suurendada ehitussektoris tehtavaid energiatõhususalaseid investeeringuid, et laiendada neid edaspidi teistele riikidele.
Teeb 2017. aastal Euroopa naabruspoliitika ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendite mitmeaastaste strateegiliste naabrusprogrammide vahehindamise, et kaasata energia-, kliima- ja töökohtade loomise alaste investeeringute osana rohkem vahendeid hoonete energiatõhususe jaoks.
Jätkab jõupingutusi, et sõlmida keskkonnatoodete ja -teenuste leping (WTO), mille eesmärk on vähendada kliimamuutuste leevendamise kulusid.
|
8. Juhtimine ja partnerlussuhted tegelike tulemuste saavutamise eemärgil
Energiaalane üleminek ei saa toimuda ülevalt alla. Selleks on vaja valitsuse eri tasandite (kohalik, piirkondlik, riiklik, EL, rahvusvaheline) ja teiste sidusrühmade poliitikameetmeid. Energialiidu juhtimine aitab tagada poliitika vastavusseviimise ning selle, et EL tervikuna saavutab oma kliima- ja energiapoliitika eesmärgid, eelkõige 2030. aastaks seatud eesmärgid.
Üleminek puhtale energiale ei toimu ilma kodanikuühiskonna ega piirkondliku ja kohaliku tasandi paljude sihtrühmade tegutsemiseta. ELil on ainulaadne võimalus lisada puhtale energiale üleminek kõigi valdkondade ja juhtimistasandite eesmärkide hulka. Seetõttu on oluline, et linnad, piirkonnad, ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja muud sidusrühmad osaleksid lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade väljatöötamises ja rakendamises.
Piirkondlik koostöö liikmesriikide vahel aitab saavutada ELi energia- ja kliimaeesmärgid tõhusalt ja kulutasuvalt. Käesoleva paketi seadusandlikud ettepanekud hõlbustavad piirkondlikku koostööd. Komisjon koostab liikmesriikidele piirkondliku koostöö suunised, tuginedes olemasolevatele koostööstruktuuridele ja integreerides piirkondliku koostöö põhimõtte energialiidu viide mõõtmesse.
Arvestades, et suurem osa ümberkujundamisest toimub linnades ja linnapiirkondades, on EL pööranud erilist tähelepanu just neile muudatuste ajendajatele. 2016. aastal hoogustus töö linna tasandi meetmete võimaldamiseks, kui võeti vastu Amsterdami pakt, millega luuakse ELi linnade tegevuskava, ning koostati ülemaailmne linnapeade pakt ja kui komisjon lõi internetipõhise ühtse kontaktpunkti kohalikele asutustele, kes otsivad kohandatud teavet ELi linnaalgatuste, sealhulgas puhtale energiale ülemineku kohta. Kliima- ja energiaalane linnapeade pakt saavutab ELi linnade kliimamuutuste vastaste meetmete juhtalgatusena veelgi suurema mõju tänu laiemale kohaldamisalale, mis hõlmab nüüd ka kliimamuutuste leevendamist, kliimamuutustega kohanemist ning puhta ja taskukohase energia kättesaadavust. Komisjon tutvustab seda edukat mudelit ülemaailmse linnapeade pakti raames praegu Põhja-Ameerikas ja Mehhikos, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, Jaapanis, Hiinas, Indias, Kagu-Aasias ning Sahara-taguses Aafrikas. Linna ja piirkonna tasandil elluviidavad ulatuslikud puhtale energiale ülemineku projektid tuleks muuta nähtavamaks ja neid tuleks tutvustada kogu liidus, sealhulgas energialiidu 2017. aasta ringreisi käigus.
Maapiirkondadel on samuti palju võimalusi kõnealusele üleminekule kaasa aidata, näiteks energiatõhususe ja taastuvenergia, sealhulgas säästva bioenergia valdkonnas.
Saared ja saarepiirkonnad on platvormiks puhtale energiale ülemineku pilootalgatustele ja võivad olla rahvusvahelisel tasandil eeskujuks. Selle näiteks ELi äärepoolseimates piirkondades on El Hierro saar (Kanaari saared), kus kasutatakse ainult taastuvenergiat. Komisjon soovib aidata kiirendada parima olemasoleva tehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu saartel ja saarepiirkondades, sealhulgas parimate tavade vahetamist rahastamise ning õigus- ja reguleerimiskorra, samuti transpordis kasutatava energia valdkonnas. Esimene samm on luua koostöö saarte endi vahel, olenemata nende suurusest, geograafiast või asukohast.
|
Puhtale energiale ülemineku süvalaiendamiseks teeb komisjon järgmist.
Kutsub linnu, piirkondi, ettevõtjaid, sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi üles osalema aktiivselt energiaülemineku alastes aruteludes, eelkõige lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade raames, et töötada välja lahendused, mis vastavad piisavalt eri alade vajadustele.
Esitab 2017. aastal liikmesriikide piirkondliku koostöö suunised, et hõlbustada energialiidu eesmärkide tulemuslikku ja tõhusat saavutamist.
Korraldab 2017. aasta esimeses pooles Vallettas kõrgetasemelise kohtumise, kus käsitletakse puhta energia võimalusi ja probleeme saartel. Sellega algatatakse protsess, millega toetatakse saari puhtale energiale üleminekul.
|