EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.12.2016
COM(2016) 831 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Kolmas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.12.2016
COM(2016) 831 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Kolmas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta
I. SISSEJUHATUS
Tegu on kolmanda igakuise aruandega, mis käsitleb tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisel tehtud edusamme ning milles võetakse kokku areng kahes peamises sambas: võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ning nende tugisüsteemidega ning nende ohtude suhtes kaitse- ja vastupanuvõime suurendamine. Argpükslik ja põlastusväärne 19. detsembri terrorirünnak Berliinis ja teised 2016. aastal aset leidnud kohutavad rünnakud tuletavad meelde meie haavatavust ning vajadust jätkata koostööd ühise julgeoleku tugevdamisel, et kaitsta meie vabadusi ja eluviisi. Aruandeperioodil on konkreetseid edusamme tehtud terroristide ja nende toetajate tegevusvabaduse piiramisel. Käesolevas aruandes tutvustatakse täna vastu võetud terrorismi rahastamist käsitlevat paketti, mis on oluline meede terrorismi toetamiseks kasutatavate rahaliste vahendite piiramisel. Terroristide tegevusvabaduse veelgi ulatuslikumaks piiramiseks tõhustab komisjon ka teabevahetust, võttes selleks vastu mitmeid ettepanekuid, millega tugevdatakse Schengeni infosüsteemi tõhusust ja tulemuslikkust. Käesoleval aruandeperioodil on märkimisväärseid edusamme tehtud ka oluliste ELi seadusandlike ettepanekute raames, mis käsitlevad terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning julgeoleku tõhustamist meie välispiiridel. Euroopa Parlament ja nõukogu on nüüdseks jõudnud poliitilisele kokkuleppele terrorismivastast võitlust käsitlevas direktiivis, ning tulirelvade direktiivi ja Schengeni piirieeskirjade muutmises, et võimaldada ELi kodanike süstemaatilist kontrollimist.
Olulisi edusamme tehti ka veebis toimuva radikaliseerumise vastu võitlemisel. ELi internetifoorumi teisel kõrgetasemelisel kohtumisel kuulutasid suuremad internetiplatvormid välja räsikoodi jagamise algatuse, mis võimaldaks osalevatel ettevõtjatel kasutada terroristliku sisuga materjali tuvastamisel räsikoode, et tagada nende püsiv kõrvaldamine. Kõnealuse uue vahendiga soovitakse veelgi enam piirata terroriorganisatsioonide juurdepääsu ühele olulisemale propaganda, värbamise ja radikaliseerumise meediumile. Komisjon kuulutas foorumil välja ka 10 miljoni euro suuruse eelarvega kodanikuühiskonna tugevdamise programmi, millega toetatakse kodanikuühiskonna partnereid tõhusa veebipõhise vastupropaganda tootmisel.
Olulisi arenguid on toimunud ka teistes valdkondades. Võttes arvesse ELi broneeringuinfo direktiivi täieliku ja õigeaegse rakendamise olulisust, esitas komisjon broneeringuinfo rakenduskava, mis hõlmab liikmesriikidele mõeldud suuniseid. Komisjon esitas ka tegevuskava, millega karmistatakse Euroopa meetmeid võitluses reisidokumentide võltsimisega. Tegevuskavas esitatakse liikmesriikidele tegevussoovitusi, kuidas astuda vastu üha kasvavale reisidokumentide võltsimise probleemile, hõlmates sealhulgas isikuandmete registreerimist, dokumentide väljaandmist, dokumentide valmistamist ja dokumentide kontrollimist. Kodanike ja elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise toetamiseks käsitles komisjon energiavõrkude julgeolekut 30. novembril vastu võetud energialiidu paketis. Paketi eesmärk on toetada liikmesriike riskihindamisel, riskideks valmisolekul ja kriisiolukordade juhtimisel seoses liidu elektrisüsteemidega.
II. TERRORISMI JA ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE VASTAST VÕITLUST KÄSITLEVAD UUED ELi ÕIGUSAKTID
Terrorikuriteod
Pingeliste läbirääkimiste tulemusena saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu 17. novembril poliitilise kokkuleppe komisjoni 2015. aasta detsembri ettepaneku üle, mis käsitles terrorismivastase võitluse direktiivi 1 . Tegemist on olulise sammuga võitluses terroristide ja nende toetajatega. Direktiiviga ühendatakse terrorikuritegude kriminaliseerimist käsitlevad kehtivad ELi õigusaktid ja rahvusvahelised nõuded 2 ning lisatakse „uued“ terrorismiga seotud kuriteod, nagu terrorismi rahastamine ja terrorikuriteo toimepanemiseks välismaale reisimine või väljaõppelaagris osalemine ning selliste tegevuste toimepanemiselt tagasipöördumine, väljaõppe osutamine või selles osalemine. Tegemist on terroristist välisvõitlejate vastase võitluse olulise osaga. Direktiiv sisaldab ka sätteid, mis käsitlevad terrorismi ohvrite erivajaduste rahuldamist teabe, toetuse ja kaitse näol. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad nüüd direktiivi teksti kiiresti ametlikult vastu võtma ning liikmesriigid peavad selle 18 kuu jooksul üle võtma.
Tulirelvade kontroll
Komisjoni 2015. aasta novembri ettepaneku ja Euroopa Parlamendi ning nõukogu korduvate üleskutsete tulemusena jõudsid kaasseadusandjad 13. detsembril 2016 ELi tulirelvade direktiivi 3 muutmise küsimuses poliitilisele kokkuleppele. Tegemist on olulise sammuga sõjaotstarbelistele rünnakrelvadele seadusliku juurdepääsu sulgemisel. Muudetud direktiiviga laiendatakse keelatud ja seega rangeima A-kategooria kontrolli alla käivate relvade hulka, hõlmates poolautomaatseks ümber tehtud automaatrelvi ning suure mahutavusega magasinide ja laadimisseadmetega poolautomaatseid relvi. Tulevikus saab kõnealuseid relvi osta või nendega kaubelda ainult väga kitsalt määratletud rühm loaomanikke (nt muuseumid või laskesportlased), kelle suhtes kehtivad ranged turva- ja järelevalvenõuded. Esimest korda seatakse piirangud nii pika kui ka lühikese relvarauaga poolautomaatsetele relvade magasini suurusele ning kõik tulirelvade olulised osad tuleb märgistada ja registreerida 4 .
Samaaegselt seaduslike tulirelvade kontrollimise tõhustamisega tegeleb komisjon ka ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastase võitluse tugevdamisega, eelkõige Lääne-Balkani riikides vastavalt 2015.–2019. aasta tegevuskavale. 16. detsembril toimunud ministrite tasandi kohtumine Lääne-Balkani riikidega oli kõnealuse probleemi lahendamisel oluliseks verstapostiks ning EL ja Lääne-Balkani riigid tegid ühisavalduse, kus rõhutasid samme, mida tuleb ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu tõhusamalt võitlemiseks võtta nii Euroopas kui ka Lääne-Balkani riikides.
Komisjon on juba tõhustanud lõhkeainete lähteainete suhtes võetavaid meetmeid, tehes nii juurdepääsu lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavatele toorainetele terroristide jaoks veelgi keerulisemaks. Ühtlustatud eeskirjad, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavust, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, on esitatud määruses (EL) nr 98/2013, eesmärgiga piirata nende kättesaadavust üldsusele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas. Lõhkeainete lähteainete kasutamise kontrollimiseks on vastu võetud kolm delegeeritud määrust 5 , mis käsitlevad alumiiniumipulbrit, magneesiumipulbrit ja magneesiumnitraati. Määrustega kehtestatakse lähteainete müügi suhtes range teatamiskohustus, et tõkestada nende ainete kõrvaletoimetamist isevalmistatavate lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.
Süstemaatiline piirikontroll
Kui kolmandate riikide kodanike suhtes juba kohaldatakse riiki sisenemisel süstemaatilist dokumentide ja turvakontrolli asjaomastes andmebaasides, siis kaasseadusandjate poolt 5. detsembril kokkulepitud Schengeni piirieeskirjade 6 sihtotstarbelise reformiga võetakse kasutusele ELi kodanike kohustuslikud süstemaatilised kontrollid asjaomastes andmebaasides. Lisaks sellele tuleb kolmandate riikide kodanikke nüüdsest kontrollida süstemaatiliselt riigist lahkumisel Schengeni infosüsteemis ning Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis. Kõnealune muudatus aitab tuvastada kõiki tagaotsitavaid isikuid, kelle suhtes on sisestatud hoiatusteade, sealhulgas terroristist välisvõitlejaid.
III. TERRORISMI RAHASTAMISE VASTASE VÕITLUSE TÕHUSTAMISE TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE
Hõlmamaks kõiki terroristide kasutuses olevaid rahaliste vahendite hankimise ja liigutamise vahendeid, esitas komisjon 2016. aasta veebruaris kõikehõlmava terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava 7 . Komisjon võttis täna vastu uue ettepanekute paketi, millega viiakse ellu meetmed, mille lõpptähtajaks oli seatud 2016. aasta lõpp. Kavandatud vahendid raskendavad kurjategijatel oma tegevuse rahastamist ning lihtsustavad nende finantstehingute kindlaks tegemist, nende peatamist ning kohtu ette toomist. Meetmed keskenduvad terrorismi ja kuritegevusega seotud rahapesu ja ebaseadusliku sularahaliikumise vastu võitlemisele, tõhustades vara arestimist ja konfiskeerimist, ning uurides võimalusi, kuidas parandada terroristide rahastamistehingute kindlaks tegemist ja jälgimist.
1.Rahapesu kriminaliseerimine ja ebaseadusliku sularahaliikumise tuvastamine
Selleks, et pädevad ametiasutused saaksid kurjategijaid ja terroriste vastutusele võtta ning neid trellide taha saata, peavad nende käsutuses olema vajalikud kriminaalõiguse normid. Kavandatavas rahapesu kriminaliseerivas direktiivis 8 esitatakse rahapesu ja selle eest ELis ette nähtud karistuste terviklik ühtne määratlus. Kõnealuse direktiiviga tugevdatakse kehtivat rahapesu vastase võitluse raamistikku. Samuti tagatakse direktiiviga, et EL täidab kõnealuses valdkonnas võetud rahvusvahelised kohustused, sealhulgas Varssavi konventsiooniga 9 võetud kohustused, samuti rahapesuvastase töökonna (FATF) asjaomased soovitused. Seega võimaldab direktiiv ületada rahapesu vastases võitluses piiriülest õigusalast ja politseikoostööd takistavaid olemasolevaid tõkkeid ning sellega tõhustatakse jõustamist. Kavandatud direktiiv peaks takistama kurjategijatel siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid erinevusi oma huvides ära kasutada ning direktiivil peaks olema tõhus hoiatav mõju.
Selleks, et kõnealuste kuritegude üle tõhusalt kohut pidada, vajavad pädevad ametiasutused terroristide ja nende toetajate tuvastamiseks pädevaid vahendeid. Kehtiva sularahakontrolli määruse 10 kohaselt peavad ELi sisenevad või sealt lahkuvad isikud, kellel on sularahas 10 000 eurot või enam, esitama selle kohta deklaratsiooni. See ei hõlma aga posti, kaubasaadetise või kulleriga saadetud sularaha ning pädevad ametiasutused on teatanud, et kurjategijad on määrusest tuleneva deklareerimiskohustuse täitmise vältimiseks hakanud sularaha saatma või vastu võtma just selliseid saadetisi kasutades.
Lisaks sellele peavad pädevad ametiasutused sularahakontrolli määruse alusel tegema deklaratsioonis sisalduva teabe kättesaadavaks selle liikmesriigi rahapesu andmebüroole, kus andmed koguti. Seda mõnevõrra passiivset nõuet on võimalik täita, tehes täidetud deklaratsiooni vormid kättesaadavaks rahapesu andmebüroole, et see neid kontrollida saaks. See ei ole aga piisav, kuna andmed tuleks kiiresti edastada rahapesu andmebüroole, et see neid analüüsida saaks. Samuti on deklaratsioonis sisalduvaid andmeid võimalik teiste liikmesriikide pädevate ametiasutustega jagada ainult juhul, kui on ebaseadusliku tegevuse kahtlusi ning isegi sellisel juhul ei ole see kohustuslik. Selle tulemusena on rakendamine ebajärjekindel ning andmevahetus ebasüstemaatiline.
Kehtiv määrus ei luba ametiasutustel sularaha ka ajutiselt kinni pidada, kui tuvastatakse allapoole künnist jäävate summade liikumine, mille puhul on ebaseadusliku tegevuse kahtlus. Küsimusi on tekitanud ka „sularaha“ ebaselge määratlus. Samuti on kehtivate eeskirjade rakendamistase liikmesriigiti väga erinev.
Kõikidel eespool nimetatud põhjustel laiendatakse kavandatava ebaseaduslikku sularahaliikumist käsitleva määrusega 11 kehtiva sularahakontrolli määruse kohaldamisala, hõlmates sularaha, mida lähetatakse kaubasaadetisena või posti teel, ja võimaldades ametiasutustel sekkuda väikesemate sularahasummade puhul, kui tegemist on ebaseadusliku tegevuse kahtlusega. Ettepanek hõlmab ka kohustust deklareerida kulda (väga likviidse väärtuse säilitaja vormis) ning nähakse ette posti või kaubasaadetise teel edastatud sularaha nõudmisel deklareerimise süsteem („avalikustamise“ süsteem).
2.Vara arestimine
Vara arestimine on tõhus vahend, mille abil tõkestada terroriste vahendite kasutamisel ja vastuvõtmisel ning takistada nende tegutsemissuutlikkust. Tegelik konfiskeerimine jätab terroriorganisatsioonid pikemas perspektiivis tuluallikatest ilma ning kurjategijatel kaob võimalus saada kasu ebaseaduslikult omandatud varast.
Kohtumenetluse arestimis- ja konfiskeerimismeetmed
Üheks võimaluseks on arestida ja konfiskeerida kuritegelik vara kohtumenetluse käigus. See jätab terroriorganisatsiooni pikemas perspektiivis tuluallikatest ilma ning kurjategijatel kaob võimalus ebaseaduslikult omandatud vara kasutada.
Täiendamaks 2014. aasta arestimise ja konfiskeerimise direktiivi 12 (millega kehtestatakse kuritegeliku vara arestimise ja konfiskeerimise miinimumeeskirjad) ning hiljuti kokkulepitud terrorismivastase võitluse direktiivi (mis sisaldab terrorismi rahastamist eraldiseisva kuriteona), esitas komisjon kuritegeliku vara arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist käsitleva määruse 13 ettepaneku. Ettepanek võimaldab kriminaalmenetluse raames kuritegeliku vara tõhusamat piiriülest arestimist ja konfiskeerimist ilma vaheformaalsusteta. Nimetatud õigusaktide abil laienevad terrorismi ja kuritegevusega seotud varade kohtuotsuse kaudu arestimis- ja konfiskeerimisvõimalused. See on väga oluline, kuna kriminaalmenetluse raames kohtulik varade arestimine tagab ulatuslikumad kaitsemeetmed kui halduskorras varade arestimine.
Halduskorras varade arestimine
Kui tuvastatakse terrorismi ja kuritegevusega seotud finantstehingud, saavad avaliku sektori asutused need kindlaks teha ning vajaduse korral need blokeerida ja vastavad varad arestida. Halduskorras varade arestimine on ennetav ajutine vahend, mida on võimalik kohaldada juhul, kui kriminaalmenetlust ei algatata, et takistada terrorismis kahtlustatavaid isikuid vahendite kasutamisel ja vastuvõtmisel.
Rahapesuvastane töökond nõuab liikmesriikidelt selliste sätete kehtestamist, mis võimaldavad terrorismiga seotud isikute või üksuste varade kohest arestimist. Varade arestimise korra puudumine mõnedes vähestes liikmesriikides ning asjaolu, et mõned kehtivad siseriiklikud arestimiskorrad ei ole täielikud või tõhusad, on tekitanud küsimusi seoses nende vastavusega rahvusvahelistele nõuetele. Hiljutises analüüsis 14 järeldas rahapesuvastane töökond, et 14 ELi liikmesriiki ei suuda kohaldada vara arestimise meetmeid isikute suhtes, keda töökond käsitab „ELi siseterroristidena“ 15 . Lissaboni lepingu jõustumise järel omandas EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 75 alusel sõnaselge pädevuse võtta haldusmeetmeid üksikisikute ja juriidiliste isikute, rühmituste ja mitteriiklike rühmituste suhtes, kui see on vajalik vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal eesmärkide saavutamiseks. Komisjon võttis veebruarikuises tegevuskavas kohustuse hinnata vajadust ELis terroristide vara arestimise täiendava haldussüsteemi järele.
Praeguses Euroopa julgeolekuolukorras on suurimaks ohuks julgeolekule jätkuvalt džihaadist ajendatud terrorism 16 , samal ajal on teistest terrorirühmitustest tulenev oht mõningaid väheseid erandeid arvesse võtmata endiselt madal 17 . Seetõttu peetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 75 esitatud süsteemi raames õiguskaitse ja terrorismivastase võitlusega kaasnevat lisaväärtust praegu väikeseks.
Lisaks sellele on praegune rahvusvahelisest terrorismist lähtuv oht kaetud ELi õiguse kehtivate sätetega. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastu võetud ELi varade arestimise korrad võimaldavad rahaliste vahendite ja muude terrorismiga seotud varade arestimist. Kõnealuseid kordasid on hiljuti ajakohastatud ning need võimaldavad esimest korda erinevate meetmete sõltumatut kehtestamist, sealhulgas ISILi (Daesh) ja Al Qaedaga seotud isikute varade arestimist 18 . Uus süsteem võimaldab selliste isikute ja üksuste vahendite blokeerimist, kes on seotud kõnealuste organisatsioonidega, või osalevad tegevustes nagu rahastamine, väljaõpe, värbamine, terroriaktide toimepanemise õhutamine ning reisimine EList väljapoole või ELi, et osaleda ISILi (Daesh) või Al Qaeda tegevuses. Kõnealuseid kordasid kohaldatakse nii kolmandate riikide kodanike kui ka ELi kodanike suhtes, kui nad on seotud rahvusvahelise terrorismiga. See tähendab, et EL saab blokeerida mis tahes Euroopas tegutseva terroristi varad, kui nad on seotud kõnealuste rühmitustega.
Teiste ELis tegutsevate rühmituste jaoks nähakse tõhustatud kriminaalõiguse raamistikus ette rohkem terrorismiga seotud vahendite blokeerimise võimalusi kui varasemalt, hõlmates rohkem kaitsemeetmeid kui halduskorras vara arestimise puhul ning võimaldades seejuures siiski kiiret ja tõhusat tegutsemist.
Võttes arvesse, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 75 alusel vastu võetud uue korra õiguskaitsealaste tegevustega seotud lisaväärtus on piiratud, et kehtivad õigusaktid juba hõlmavad praegustest ohtudest tulenevaid vajadusi ning et ELi kriminaalõiguse raames on suurenenud võimalused terrorismiga seotud varade arestimiseks, ei pea komisjon vajalikuks võtta praegu täiendavaid meetmeid. Komisjon jätkab siiski väga tähelepanelikult ELis terrorismiohu muutuste jälgimist ning vaatab korrapäraselt läbi vajaduse võtta uusi meetmeid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 75 alusel.
3.Terrorismi rahastamise jälgimine
Terrorismi rahastamist käsitlevas tegevuskavas rõhutati, et finantstehingute kaudu liikuvate rahaliste vahendite tuvastamisel ning terrorivõrgustike ja nende kõrvalrühmituste kindlakstegemisel on peamised vahendid rahapesu andmebürood ja jälgimissüsteemid, nagu ELi ja USA vaheline terrorismi rahastamise jälgimise programm (TFTP). Olemasolevat suutlikkust tuleks aga suurendada, et keskenduda nii keerulistele ja ulatuslikele rahastamistoimingutele kui ka väikesesummalisi terroristlikele tehingutele, milles kasutatakse uusi makseviise, mida on raske jälgida. Väga oluline on ka reageerimiskiirus, kuna praegused finantsteenused võimaldavad terroristidel rahalisi vahendeid väga kiiresti ühest kohast teise liigutada. See osutab selgelt ka vajadusele parandada koostööd ning finantsteabe ja õiguskaitseasutuste jälitusteabe vahetamist. Rahvusvaheliste tehingute jälgimine ELi ja USA vahelise terrorismi rahastamise jälgimise programmi (TFTP) lepingu abil näib toimivat tõhusalt. Pärast mõju hindamist jõudis komisjon 2013. aasta novembri teatises järeldusele, et TFTP-d dubleeriv ELi süsteem (millele viidatakse kui terrorismi rahastamise jälgimise süsteemile (Terrorist Finance Tracking System – TFTS)) ei oleks proportsionaalne ega annaks lisaväärtust.
Võttes arvesse terrorismi rahastamise kiiresti arenevat struktuuri, oleks siiski kasulik analüüsida vajadust ELi-USA vahelist TFTP lepingut täiendavate mehhanismide järele, et täita võimalikud lüngad (st tehingud, mis ei kuulu ELi ja USA vahelisse TFTP lepingusse – eelkõige ELi-sisesed maksed eurodes, mida ei pruugi olla võimalik muul viisil jälgida).
Esiteks on olukord pärast 2013. aastat muutunud: terrorismioht on muutunud ning terroristide poolt kasutatavad rahalised vahendid on sageli väiksemad ning neid ei liigu ilmtingimata ELi-USA TFTP lepinguga kaetud ülekandesüsteemide kaudu. Esile on kerkinud ka mitmed uued makseviisid, mis pakuvad terroristidele oma tegevuse rahastamiseks uusi võimalusi.
Arutelud Europoli ja liikmesriikidega viitavad, et ELi ja USA vahelist TFTP lepingut täiendav Euroopa süsteem annaks pädevatele ametiasutustele praegu puudu olevatest asjaomastest finantstehingutest täiuslikuma pildi, ilma et selleks peaks kasutama mitmeid erinevaid andmebaase (mis piirduvad peamiselt riiklikul tasandil omatava teabega) ning seetõttu tekiks oht, et oluline teave võib jääda kahe silma vahele. See võimaldaks teavet ka teiste liikmesriikide ametiasutuste käsutuses oleva teabega võrrelda. Kombineerituna muude luureandmetega võib see aidata kahtlusaluseid juurdluse käigus kiiremini tuvastada, anda kasulikku teavet kohe pärast rünnakut, võimaldada kiiremini tuvastada kuriteo toimepanijaid ja nende toetajaid, ning anda terroristide süüdimõistmiseks olulisi tõendeid.
Euroopa täiendava süsteemi lisaväärtuse hindamiseks tuleks aga võtta arvesse ka muid kaalutlusi. Nende hulka kuuluvad eelkõige: i) terrorismi rahastamiseks kasutatava konkreetse kanaliga seotud ohtude hindamine, ning kavandatava meetme proportsionaalsus; ii) erinevatelt üksustelt suures koguses andmete kogumise ja nende töötlemise tehniline keerukus, teostatavus ja maksumus ning sellest nendele üksustele tulenev majanduslik mõju; ning iii) mõju põhiõigustele, eelkõige eraelu puutumatus ja õigus isikuandmete kaitsele.
Põhiküsimuseks oleks sellise süsteemi ulatus, milliseid makse- ja rahaülekande teenuseid võiks sellesse lisada ning millistelt finantsteavet omavatelt üksustelt võiks süsteemile teabe esitamist nõuda.
Süsteem võiks anda õiguskaitse mõttes teatavat lisaväärtust juba juhul, kui selle ulatus piirduks ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) elektrooniliste ülekannetega: enamik Euroopas asuvatest terrorirühmitustest saab osa tulust seaduslikest allikatest, mida tavaliselt saadakse ametliku pangandussüsteemi kaudu, samuti kasutatakse pangaarveid ja krediitkaarte nii oma igapäevaseks majandustegevuseks kui ka rünnakuga seotud kuludeks. Potentsiaalsed andmeesitajad oleksid finantstehinguid käsitlevate sõnumite edastajad ning automatiseeritud kliiringukojad, kuid nendeks võivad olla ka krediidiasutused. Kuigi SEPA ülekandeid hõlmav süsteem saaks kasutada kehtivat õigusraamistikku ja ühtseid standardeid, ei hõlmaks see ELis muudes vääringutes kui euro tehtavaid tehinguid, mille puhul kasutatakse teisi maksevahendeid.
Ulatuse laiendamine hõlmamaks muudes vääringutes tehtud tehinguid, samuti makseid krediit-, deebet- ja ettemaksekaardiga, e-rahakoti teenuse osutajaid, rahasiirdeid või virtuaalseid vääringuid, võib õiguskaitse seisukohast lisaväärtust veelgi suurendada. Samal ajal kaasneks sellega märkimisväärsel hulgal täiendavaid andmeid ja teenuseosutajaid, millel võib olla märkimisväärne mõju süsteemi kuludele ja selle proportsionaalsusele.
Kõnealuseid kaalutlusi arvesse võttes jätkab komisjon hindamist ning kaalub valikuvõimalusi terrorismi rahastamist jälgida võimaldava Euroopa süsteemi loomiseks, mis täiendaks olemasolevat TFTPd, sealhulgas kõnealuste valikuvõimaluste mõju põhiõigustele. Arvestades kaasnevate küsimuste tehnilist ja õiguslikku keerukust, on finantsteenuste osutajatega vaja korraldada üksikasjalik konsultatsioon. Komisjon avaldab saadud tulemused 2017. aasta suvel.
Vaadates tulevikku, jätkub 2017. aastal töö terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava elluviimisel, keskendudes eelkõige võimalusele laiendada tolliametite volitusi terrorismi rahastamise vastases võitluses. Selleks esitatakse ettepanek võitluseks kaubavahetuse ja kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise kaudu toimuva terrorismi rahastamisega ning uuritakse võimalusi suurendada õiguskaitseasutuste ja teiste avaliku sektori asutuste juurdepääsu pangaarvete registritele. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles tõstma esikohale juba esitatud seadusandlikud ettepanekud ning jõudma läbivaadatud neljanda rahapesuvastase direktiivi üle kiiremas korras kokkuleppele 19 .
IV. INFOSÜSTEEMIDE TUGEVDAMINE JA LÜNKADE TÄITMINE
Liikmesriikidevaheline tõhus ja süstemaatiline teabevahetus ning tugevad, omavahel ühendatud teabesüsteemid mängivad terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel olulist rolli. Komisjon on võtnud seetõttu ülesandeks tagada, et liikmesriigid rakendavad kehtivaid õigusakte tõhusamalt, ning kiirendab meetmeid piirivalve ja julgeoleku jaoks tugevamate ja arukamate infosüsteemide loomiseks vastavalt 2016. aasta aprillis kokkulepitule 20 . Eesmärk on tagada, et pädevatel ametiasutustel on süstemaatiliselt juurdepääs erinevatest teabesüsteemidest pärinevale vajalikule teabele, et lahendada praeguseid julgeolekuprobleeme.
ELi tasandil teabe haldamise parandamise oluliseks aspektiks on kõrvaldada puudused olemasolevatest süsteemidest ning optimeerida nende toimimist. Selleks esitas komisjon mitu ettepanekut Schengeni infosüsteemi (SIS) tõhususe ja tulemuslikkuse tugevdamiseks, kuna tegemist on praegu kõige olulisema ja laialt kasutatuma teabevahetusvahendiga 21 . Komisjoni uued ettepanekud 22 toetuvad põhjalikule hindamisele ja nende eesmärk on parandada süsteemi funktsionaalsust, et see vastaks paremini uutele operatiivvajadustele.
Ettepanekuga parandatakse ja laiendatakse SISi kasutamist ning selle lisaväärtust õiguskaitseasutustele ning suurendatakse selliste pädevate ELi ametite nagu Europol ja Eurojust juurdepääsuõigusi. Ettepanekuga laiendatakse mõningaid olemasolevaid hoiatusteadete kategooriaid ja kontrolli liike, lisades uue hoiatusteadete kategooria „tagaotsitav tundmatu isik“ ning ennetava hoiatusteate laste kohta, kelle puhul on suur lapseröövi oht. Kehtestatakse ka kohustus luua SISi hoiatusteade isikute puhul, keda otsitakse seoses terrorikuritegudega. Ettepanekuga tõhustatakse ka riigis seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud lahkumisettekirjutuste täitmist, lisades uue lahkumisettekirjutusi käsitleva hoiatusteadete kategooria. Lisaks selle aitab ettepanek tõhusalt rakendada kolmandate riikide kodanike sisenemiskeeldusid välispiiridel, muutes nende sisestamise SISi kohustuslikuks. Ettepanekuga lisatakse süsteemile uusi funktsioone, näiteks selliste andmete tõhusam kasutamine nagu näokujutis ja sõrmejäljed. Samuti parandatakse andmete turvalisust ja SISi salvestatud andmete kvaliteeti, esitades näiteks kohapeal töötavatele ametnikele ühtsed nõuded, kuidas SISi andmeid turvalisel viisil töödelda.
Ettepanekuga tugevdatakse andmekaitset, võttes kasutusele täiendavad kaitsemeetmed, millega tagatakse, et andmete kogumine, töötlemine ja nendele juurdepääs piirdub rangelt vajalikuga, järgides täielikult ELi õigusakte ja põhiõigusi, sealhulgas õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.
Lisaks olemasoleva süsteemi toimimise parandamisele jätkub töö ka teabesüsteemide koostoime arendamisel. President Junckeri 2016. aasta septembri kõnes olukorrast Euroopa Liidus ning Euroopa Ülemkogu 2016. aasta detsembri järeldustes viidatakse teabe haldamises praegu esinevate puuduste kõrvaldamise ja olemasolevate teabesüsteemide vahelise koostalitlusvõime ja vastastikuse sidumise parandamise olulisusele. Komisjoni infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemeline eksperdirühm analüüsib, millist lahendust selleks kasutada. Euroopa julgeoleku tegevuskavas esitatud kõrgetasemelise eksperdirühma valdkondade- ja asutustevahelisel koostööl põhinev lähenemisviis hõlmab võimalikku sünergiat piirihaldus-, õiguskaitse- ja tolliametiasutuste teabesüsteemide vahel vastavalt ELi tolliliidu juhtimissüsteemis sätestatule.
Tulemuste kiiremini saavutamiseks esitas infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemeline eksperdirühm 21. detsembril esimehe vahearuande, mis hõlmas ettepanekut luua ühtne otsinguportaal, mis võimaldaks õiguskaitse- ja piirihaldusasutustel kohapeal teha olemasolevates ELi andmebaasides ja teabesüsteemides samaaegseid otsinguid. Liikmesriikide ametiasutustel oleks ka võimalik sooritada selliseid samaaegseid otsinguid Europoli andmebaasides tänu Europoli ja liikmesriikide ühiselt välja töötatavale süsteemiliidesele. Aruandes tõstetakse ka esile andmete kvaliteedi olulisust ning esitatakse soovitused ELi süsteemides sisalduva teabe kvaliteedi parandamiseks.
Kõrgetasemeline eksperdirühm esitab lõpparuande 2017. aasta esimeses pooles. Nendele tulemustele ning Euroopa Parlamendi ja nõukoguga peetud aruteludele toetudes kaalub komisjon, milliste meetmetega ELi teabesüsteemide koostalitlusvõimet edasi arendada ning nende süsteemide tulemuslikkust praeguste julgeolekuohtude kõrvaldamiseks suurendada.
IV. JÄRELDUS
Komisjon jätkab Euroopa julgeoleku tegevuskava rakendamise edendamist tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas ning esitab järgmise eduaruande jaanuaris. Jaanuarikuine aruanne keskendub meie kaitsevõime tugevdamisele, sealhulgas infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemelise eksperdirühma vahearuandes esile tõstetule.