EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 22.11.2016

COM(2016) 733 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus

{SWD(2016) 373 final}

KOMISJONI TEATIS

Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus

1.    SISSEJUHATUS

Kiiresti arenevad ettevõtted loovad uusi töökohti palju rohkem kui muud ettevõtted 1 . Suure osa sellistest ettevõtetest moodustavad suuremateks firmadeks kasvavad idufirmad. Nad edendavad ELis innovatsiooni ja suurendavad konkurentsivõimet, tugevdades sellega majandust. Niisugused kasvufirmad võivad pakkuda ka sotsiaalseid eeliseid, sealhulgas paindlikumat ja ajakohasemat töökorraldust.

Ühtse turu strateegias kuulutas komisjon, et ta kavatseb uurida, kuidas muuta ühtne turg idu- ja kasvufirmade jaoks tõhusamaks. Kui parandame idu- ja kasvufirmade tegutsemiskeskkonda Euroopas, siis on sellel vahetu kasulik mõju töökohtadele ja majanduskasvule ELis.

Sageli tehnoloogiapõhiselt 2 tegutsevad idufirmad ühendavad endas üldiselt kiire kasvu, suure usalduse toote- ja protsessiinnovatsiooni ning uuenduslike rahastamisvõimaluste vastu, suure tähelepanu uutele tehnoloogiaarendustele ning sageli ka koostööplatvormidele.

Mitmes liikmesriigis on juba käivitatud algatused innovatsiooni ja ettevõtlust soodustava keskkonna loomiseks või on kavas seda teha. Selle tulemusena ei ole ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel uute ettevõtete loomisel suurt erinevust 3 . See on eriti nähtav tehnoloogiasektoris, kus ELi ettevõtted on muutumas maailma liidriteks teatavates keskmise tasemega ja kõrgtehnoloogilistes sektorites (nt masinaehitus, autotööstus).

Töökohtade loomist ja majanduskasvu toetavad arvukad ELi algatused: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) 4 ning selle laiendamine ja tugevdamine, aga ühtse turu strateegia, 5 digitaalne ühtne turg 6 ja kapitaliturgude liit 7 kuuluvad samuti edasiste täiustuste raamistikku. Lisaks sellele hõlmab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suurem keskendumine innovatsioonile ja VKEde toetamisele riskikapitali toetust 140 000 idu- ja kasvufirmale 8 . EFSI lepingud on juba sõlmitud 377 000 VKEga (sealhulgas idufirmad).

Kuid liiga vähesed Euroopa idufirmad elavad üle kaks kuni kolm aastat kestva kriitilise etapi ning saavutavad edu ja laienevad nii Euroopas kui ka kaugemal. Veelgi vähem neist kasvab suurteks firmadeks 9 .

Sellel on mitmeid põhjusi, kuid hinnanguliselt võiks järgmisel 20 aastal luua ELis kuni 1 miljonit uut töökohta ja SKP võiks suureneda kuni 2 000 miljardi euro võrra, kui kasvufirmade osakaal oleks sama suur kui Ameerika Ühendriikides 10 . Tänu positiivsele seosele firma suuruse ja tootlikkuse vahel suurendaks see Euroopa tootlikkuse kasvu 11 12 . Kui selgitame välja võimalused, kuidas toetada idufirmade laienemist, toome kasu ka traditsioonilistele ettevõtetele, toetades nende tegutsemist ja kasvu ühtsel turul.

2016. aasta alguses komisjoni korraldatud avaliku konsultatsiooni tulemused kinnitasid seda. Peamised tulemused 13 olid järgmised:

kasvada soovivad idufirmad peavad ikka veel ületama liiga palju regulatiivseid ja haldustõkkeid, eelkõige siis, kui nad tegutsevad piiriüleselt;

nii idufirmadel kui ka kasvufirmadel on liiga vähe võimalusi, et leida võimalikke finants- ja äripartnereid, aga ka partnereid kohalike asutuste hulgas;

vähesed rahastamisvõimalused on üheks suurimaks takistuseks firma kasvamisele.

Lühidalt: ikka veel liiga killustunud ühtne turg 14 võib takistada eelkõige idu- ja kasvufirmadel realiseerimast oma kasvuvõimalusi. Selgub, et regulatiivsed ja haldustõkked on kogu ELis sageli takistuseks nende firmade innovatsioonile, immateriaalse vara väärtustamisele ja kasvule. Äriühingud võivad otsustada tegutseda väljaspool ELi asuvas riigis, kus kasvupotentsiaal on suurem, ja see võib tuua kaasa töökohtade kadumise EList.

Euroopa avaliku sektori asutused, idufirmad ja nende äripartnerid peavad tegutsema koos, et idufirmade väärtuslikud jõupingutused ei oleks asjatud. Vaja on partnerlust, milles osalevad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused ning eelkõige idufirmad ise. See hõlmab ametiasutusi, kes edendavad tingimusi, mis tagavad idufirmade kasvu. Vastutasuks loovad need idufirmad töökohti, konkureerivad turul ja on sotsiaalselt vastutustundlikud. Hiljuti avaldatud „Kasvufirmade manifestist“ 15 selgub, et idufirmad on valmis tegema koostööd. Komisjonil on heameel selle osalejate poolt käivitatud algatuse üle ja selles sisalduvad soovitused kinnitasid komisjoni enda seisukohti asjaomastes küsimustes.

Kõnealuses algatuses käsitletakse kolme küsimust: tõkked; partnerite ja võimaluste vähesus ning rahastamisraskused. Algatus põhineb järgmisel:

ELi poliitikavaldkondi hõlmav koordineeritud lähenemisviis, mille aluseks on meetmed, mida juba rakendatakse või mida alles välja töötatakse, sealhulgas sektoripõhised lähenemisviisid, näiteks kosmosesektoris;

praktiliste meetmete piiratud ja suunatud kogum ning eelkõige

partnerlused.

2.    TÕKETE KÕRVALDAMINE

Paljud innovatiivsed uued firmad kardavad, et kui nad kasvavad liiga suureks, siis peavad nad hakkama kohaldama koormavamaid eeskirju isegi ilma piiriülese laienemiseta. Paljud algatused, mille eesmärk on piiriülese tegevuse tõkete vähendamine, ei piirdu ainult idufirmadega, kuid neil võib olla eriti positiivne mõju just idufirmadele. Näiteks võib tuua jagamismajanduse 16 edendamise, algatused, mille eesmärk on veelgi parandada teenuste osutamist ühtsel turul ja e-valitsust, või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimise põhiprioriteedid 17 .

Esiteks: regulatiivsete ja haldusnormide ning eeskirjade järgimine võib olla aeganõudev, kui teave siseriiklike ja ELi õigusnormide kohta on sageli hajutatud ja raskesti arusaadav. Kõikidest maksu-, äriühingu- ja tööõiguse normidest ning muudest nõuetest arusaamine on üsna keeruline, eelkõige piiratud vahendite või oskusteabega idufirma jaoks. Konsulteerimise käigus selgus, et isegi kui idufirma mõistab ja järgib kõiki asjaomaseid eeskirju, peab ta neid liiga koormavaks. Peaaegu 40 % vastanutest leidis, et laienemine on oodatust keerukam.

Eelkõige digivaldkonnas tegutsevate idufirmade arvates on samuti keeruline palgata teistes ELi liikmesriikides asuvaid töötajaid (põhjuseks on erinevad maksu- ja tööõiguse normid). Tütarettevõtte asutamine on sageli keerukas ega vasta nende vajadustele (st ainult ühe töötaja palkamine).

Seega peavad kõikide tasandite – kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi – avaliku sektori asutused tegutsema, et kõrvaldada tarbetud tõkked ja koormus ning abistada ettevõtteid vältimatute takistustega toimetulekul.

Komisjon on juba asunud tegutsema ja kuulutanud välja edasised meetmed mitmes nimetatud valdkonnas 18 . 2017. aastal kavatseb komisjon tutvustada algatusi, mis käsitlevad ühtset digiväravat, et pakkuda lihtsat internetipõhist juurdepääsu teabele ühtse turu kohta, e-menetlusi, abi-, nõuande- ja probleemide lahendamise teenuseid kodanikele ja ettevõtetele ning võimalusi teha piiriüleseid toiminguid internetis 19 .

Riigi ametiasutuste esindajad liikmesriikide eksperdirühmades vaatavad läbi idufirmade üldist reguleerivat raamistikku ja neid toetab programmi „Horisont 2020“ poliitika toetusvahend, mis võimaldab liikmesriikidel otsida soovitusi selle kohta, kuidas täiustada niisuguste firmade tegevusraamistikku. Tagamaks, et komisjonil ja liikmesriikidel on uuendatud klastrite ja tööstuse muudatuste Euroopa vaatluskeskuse 20 raames üksikasjalik teave ja tõendid idu- ja kasvufirmade kohta, kogub komisjon esimest korda süstemaatiliselt teavet idu- ja kasvufirmade kohta, teeb üksikasjaliku analüüsi ning annab liikmesriikidele tagasisidet ja tõendusmaterjali, et aidata neil paremini kujundada poliitikat ja lihtsustada rakendusvahendeid.

Teiseks: idufirmadele valmistavad eelkõige muret maksud ja koormus, mis tekib vajadusest järgida 28 erinevat maksustamiskorda. 58 % komisjoni konsultatsiooni raames vastanutest teatas, et maksukohustuse täitmise kulud on suured. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) teevad umbes 30 % maksudega seotud kulutustest nõuete täitmiseks ning piiriülese tegutsemise korral on need kulutused veelgi suuremad 21 . Selle probleemi lahendamine võiks tuua kaasa märkimisväärse muutuse ja see aitaks idufirmadel laieneda.

Nagu komisjon oma 6. aprillil 2016 vastu võetud tegevuskavas teatas, kavatseb ta ajakohastada ja lihtsustada käibemaksusüsteemi, mida kohaldatakse ELis piiriülese kaubanduse korral, luues ühtse käibemaksuala 22 . Komisjon kavatseb lähikuudel esitada ulatusliku paketi, et vähendada ELi käibemaksusüsteemi keerukust ja killustatust ning luua ettevõtete kasvu ja piiriülest kaubandust soodustav keskkond. Järgmistel nädalatel esitab komisjon ettepaneku väikese kontaktpunkti süsteemi lihtsustamiseks ning selle laiendamiseks piiriülesele ettevõtjalt tarbijale kaupade pakkumisele ja muude teenuste osutamisele. 2017. aastal esitab komisjon paketi, millega lihtsustatakse käibemaksu süsteemi VKEde, sealhulgas idufirmade jaoks. Samuti tehakse ettepanek lõpliku käibemaksukorra kohta ELi piiriüleses kaubanduses. Sellega vähendatakse veelgi idu- ja kasvufirmade koormust.

Hiljuti vastuvõetud ettepanekud taas kasutusele võtta äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas sisaldavad ettevõtete jaoks stiimuleid ühtse turu piires piiriüleselt kasvada ja laieneda. Eelkõige innovatiivsete idu- ja kasvufirmade jaoks, kes valivad äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi, kaasneb sellega teadus- ja arendustegevuse kulude suuremahuline mahaarvamine ning soodustus, millega tagatakse omakapitalile ja võlakohustustele ühesugused maksusoodustused 23 .

Kolmandaks: ausad riskide võtjad satuvad liiga sageli ebatõhusatesse ja liiga pikkadesse maksejõuetusmenetlustesse. Elujõulistel ettevõtetel puudub ümberstruktureerimise võimalus. Paistab, et ausatel, kuid suurtesse võlgadesse sattunud ettevõtjatel on väga väike tõenäosus saada teine võimalus, kuigi ebaõnnestumine on sageli osa eduka ettevõtja kujunemisest. Hirm ebaõnnestumise ja selle eest karistada saamise ees võib hoida tagasi investeerimast kasvufirmadesse.

Äriühingu- ja maksejõuetusõiguse valdkonnas võttis komisjon täna vastu õigusakti, millega i) tagatakse varajase hoiatamise mehhanism ja restruktureerimisraamistike kättesaadavus liikmesriikides, et taastada eelkõige VKEde elujõulisus ja vältida maksejõuetust, ii) nähakse ette kord, mille kohaselt ausatele, kuid suurtesse võlgadesse sattunud ettevõtjatele antakse teine võimalus, loobudes nende võlgade sissenõudmisest, ning iii) suurendatakse restruktureerimis-, maksejõuetus- ja sissenõudmismenetluste tõhusust. Lisaks sellele kavatseb komisjon 2017. aastal esitada äriühinguõigust käsitleva algatuse, et hõlbustada digitehnoloogia kasutamist ettevõtte tegevustsükli jooksul, eelkõige seoses ettevõtte registreerimise ning tema dokumentide ja teabe arhiveerimisega, ning piiriülest ühinemist ja jagunemist. Muu hulgas on kavas ajakohastada piiriülest ühinemist käsitlevad eeskirjad ja täiendada neid piiriülest jagunemist käsitlevate eeskirjadega. Nagu teatati digitaalse ühtse turu ja e-valitsuse tegevuskavas, hakatakse 2016. aastal liikmesriikide osalusel ellu viima suuremahulist katseprojekti, mis käsitleb ühekordsuse põhimõtte piiriülest rakendamist ettevõtja ja valitsuse vahelistes suhetes 24 .

Neljandaks: tööõiguse valdkonnas kavatseb komisjon edendada töötaja õiguste järgimist ja austamist idufirmades, sealhulgas tööaega ning tervist ja ohutust käsitlevate ELi õigusnormide järgimist.

EL kavatseb ka edaspidi kasutada kaubanduspoliitikat, et luua välisturgudel võimalusi idu- ja kasvufirmadele, eelkõige sõlmides kaubanduslepinguid ja võttes etteaimatavate ja selgete kaubanduseeskirjade tagamiseks vajalikke meetmeid.

3.    UUED VÕIMALUSED

EL ja liikmesriigid saaksid idufirmade olukorda veelgi lihtsustada, kui nad toetaksid neid järgmistes valdkondades:

õigete partnerite (st investorid, äripartnerid, ülikoolid, uurimiskeskused) leidmine;

juurdepääs ärivõimalustele (eelkõige riigihankelepingud);

õigete oskustega töötajate palkamine, sealhulgas väljastpoolt ELi.

3.1    Partnerid, klastrid ja ökosüsteemid

Viimastel aastatel on komisjon ja ELi liikmesriigid toetanud nn kogukondade moodustamist, et aidata idufirmadel luua sidemeid võimalike partneritega (st investorid, äripartnerid, ülikoolid, uurimiskeskused) ürituste, platvormide, klastrite, võrgustike loomise ja toetavate kohalike/piirkondlike ökosüsteemide kaudu 25 .

ELi tasandil on algatus Startup Europe kujunenud tunnustatud kaubamärgiks, mis loob sidemeid ökosüsteemide vahel, 26 keskendub inimeste ühendamisele, kohalikele ökosüsteemidele, rahvusvahelisele ulatusele ja kontaktpunktide kaudu idufirmadele teabe pakkumisele. Mõningast edu on saavutatud, kuid tuleb tegutseda veelgi tulemuslikumalt, eelkõige kontaktide loomiseks investorite, äriühingute ja ettevõtjate vahel ning piirkondlike poliitikakujundajate võrgustike moodustamiseks.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on loonud sellistes valdkondades nagu IKT, energeetika, kliimamuutused, tervishoid ja toorained mitu teadmis- ja innovaatikakogukonda, mida rahastatakse 25 % ulatuses riigi vahenditest ja ülejäänud osas erasektori investeeringutest. EIT on abiks mitmes valdkonnas, nagu ettevõtlusoskused, mentorlus ja idufirmadele hoo andmine.

EL on loonud ka aruka spetsialiseerumise temaatilised platvormid, 27 mis ühendavad piirkondi ja ettevõtteid ning toetavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringuid kasvufirmadesse, mida edendavad piirkondlikud võrgustikud ja Euroopa strateegilised klasterpartnerlused. Koos saadud sihipäraste toetustega 28 aitavad need projektid luua kasvufirmade jaoks võimalusi. Komisjon kutsub liikmesriike üles osalema aruka spetsialiseerumise temaatiliste platvormide tegevuses ja kasutama programmi „Horisont 2020“ poliitika toetusvahendit.

Nendest algatustest hoolimata selgus avaliku konsultatsiooni tulemustest, et idu- ja kasvufirmad vajaksid paremini koordineeritud toetust, mis hõlmab järgmist:

piisavat hulka tõhusalt omavahel ühendatud, kogu ELi hõlmavaid klastreid ja ökosüsteeme;

hooandjate ja ettevõtlusinkubaatorite paremat kasutamist;

kogu ELi hõlmavat platvormi, et idufirmad saaksid luua sidemeid võimalike partneritega (lisaks olemasolevatele avalik-õiguslikele ja erasektori platvormidele).

3.2    Hankevõimalused

Riigihankelepingutega on võimalik toetada ettevõtte kasvuga seotud tegevust, kuid VKEd on endiselt alaesindatud, 29 eelkõige piirmäära ületavate riigihangete korral 30 .

Riigihanked, mis moodustavad 2 triljoni euro suuruse turu, kujutavad endast idu- ja kasvufirmade jaoks suurepärast võimalust. Praegu ei kasutata seda potentsiaali veel täiel määral. Idu- ja kasvufirmade osakaal majanduses on suurem, kui võiks arvata nende proportsionaalse osa põhjal riigihankelepingutes 31 . Selleks et suurendada innovatiivsete idu- ja kasvufirmade kaasamist, on vaja rohkem toetada avaliku sektori hankijaid, kui nad kasutavad turu võimalusi ja ajakohastatud hankevahendeid. Eelkõige võivad esialgsed turu-uuringud ja innovatsioonipartnerlused olla idu- ja kasvufirmade jaoks hea võimalus, et tutvustada oma innovatiivseid tooteid avaliku sektori hankijatele. Nii saavutavad idu- ja kasvufirmad kergemini edu riigihangetes. Sellega seoses on oluline ka elektrooniliste riigihangete väljaarendamine.

Hästi koostatud riigihange innovatsiooni valdkonnas on juba aidanud tuua turule veel katsetamata ideid, luues nii piiriüleseid kasvuvõimalusi.

Seitsmenda raamprogrammi esimestes innovatsioonialastes hanketegevustes sõlmiti VKEdega 2,5 korda rohkem lepinguid kui tavaliste riigihangete tulemusel (73 % võrreldes 29 %ga) ja 15 korda rohkem lepinguid sõlmiti piiriüleselt võrreldes Euroopa riigihangete keskmisega (29 % võrreldes 2 %ga) 32 .

2014. aastal võeti ELis vastu uus riigihankeraamistik, millega nähakse ette idufirmade võimalused riigihangetes osalemiseks. Riiklikud ega piirkondlikud/kohalikud riigihangete korraldajad ei ole nendest võimalustest siiski veel piisavalt teadlikud.

3.3    Oskused

Laienevad ettevõtted peavad värbama õigete, eelkõige tehniliste, finants- ja digitaaloskustega töötajaid. Ettevõtte laienemisel on olulised ka ettevõtlik vaim ning haldus- ja juhtimisoskused.

Euroopa uue oskuste tegevuskava alusel (juuni 2016) tegutseb komisjon selle nimel, et parandada oskuste kvaliteeti ja nende asjakohasust tööturul.

Selleks on koostatud kolm algatust.

Kavandatud digioskuste ja töökohtade koalitsioon toetab haridusasutuste, tööandjate ja tegevusala esindajate koostööd.

Oskustealase valdkondliku koostöö kavaga parandatakse oskuste prognoosimist ja see on suunatud oskuste nappuse vähendamisele.

Osana ELi oskuste ülevaatest on kavandatud suurandmete haldamise vahend oskuste prognoosimiseks.

Komisjon on samuti loonud kaks raamistikku, et parandada oskuste õpetamist ja hindamist:

Euroopa ettevõtlusraamistik (EntrComp) ja

digitaalpädevuse raamistik (DigComp).

Tal on kavas teha liikmesriikidega koostööd, et neid raamistikke liikmesriikides tutvustada. Samal ajal jätkab EIT oma tegevust kombineeritud tehniliste ja ettevõtlusoskustega magistriõppe üliõpilase koolitamisel ning tal on kavas seda tegevust veelgi laiendada.

Lisaks sellele edendab komisjon IKT-alast professionaalsust: Euroopa e-pädevuste raamistikust 35 IKT spetsialistide jaoks on nüüd saanud standard. Võime meelitada tööle andekaimad töötajad (ka väljastpoolt ELi) on edukuse seisukohast samuti oluline. 2016. aasta juunis tegi komisjon ettepaneku reformida ELi sinise kaardi süsteemi, et veelgi edukamalt meelitada tööle kvalifitseeritud kolmanda riigi kodanikke 36 . Kuna välismaalt pärit andekad töötajad võivad idufirmadesse anda olulise panuse, tuleb ELis teha rohkem selleks, et neid tööle meelitada ja toetada.

3.4    Idu- ja kasvufirmadele suunatud ELi innovatsioonivõimaluste suurendamine

Komisjon on pakkunud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames suuremat toetust VKEdele, kes on kas teadusasutuste või muude ettevõtetega koostöös teostatavate projektide partnerid või ainsad abisaajad. Samuti on ta suurendanud innovatsiooni toetamist, muu hulgas viies ellu arvukamalt näidisprojekte, lihtsustades juurdepääsu eksperimenteerimis- ja katserajatistele, korraldades innovatiivseid riigihankeid ja tõhustades rahastamisvahendeid. Selle tulemusel on suurenenud VKEde osalus ja see on praegu 20 % sihttasemest.

Uue VKEde vahendi raames on juba toetatud innovatsiooniprojekte 1 924 37 VKEs. Tõendite ja sidusrühmade seisukohtade 38 põhjal on siiski selgunud, et programm „Horisont 2020“ sobib olemasoleva tehnoloogia ja olemasolevate ettevõtete toetamiseks paremini kui selliste idufirmade toetamiseks, kes teevad uuendusi uutel turgudel või digitaalse ja füüsilise tehnoloogia koostoime valdkonnas. Praegust toetust peetakse liiga keeruliseks, paindumatuks ja nende vajaduste rahuldamiseks liiga aeglaseks.

Arvestades eelnevat, kavatseb komisjon programmi „Horisont 2020“ ajavahemikuks 2018–2020 muuta. Muudatused hõlmavad järgmist:

võetakse vastu täielik alt üles lähenemisviis – nii muutuvad toetuskõlblikuks mitut sektorit või tehnoloogiat kaasavad projektid;

lihtsustatakse idufirmade juurdepääsu rahalisele ja tehnilisele toetusele;

võetakse meetmeid, mis toetavad turgu loovaid murrangulisi uuendusi, millel on laienemispotentsiaal.

Sellest lähtuvalt ja võttes aluseks programmi „Horisont 2020“ vahehindamise tulemused, kaalub Euroopa Komisjon Euroopa innovatsiooninõukogu 39 loomist tulevaste programmide jaoks, et toetada murrangulisi uuendusi, mis suudavad vallutada ja luua uusi turge.

Lisaks sellele, et võetakse arvesse VKEde spetsiifilisi vajadusi, nagu avatud ja lihtsustatud juurdepääs eksperimenteerimis- ja katserajatistele, ja tehes koostööd piirkondlike innovatsioonikeskustega, aitab uus algatus innovatsiooniradar selgitada varakult välja programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud turupotentsiaaliga uuendused ja nendega seotud meeskonnad (st VKEd, idufirmad, võrsefirmad, ülikoolid).

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on loonud innovatiivsete ettevõtete jaoks üleeuroopalised hooandjad. Samuti kavatseb EIT uurida võimalust võtta kasutusele kavad, mille raames saab otse investeerida olemasoleva innovatiivse ettevõtte laiendamisse, kaasates täiendavaid investeeringuid avalikust ja erasektorist ning kasutades olemasolevaid vahendeid.

Idu- ja kasvufirmadel (ja laiemalt VKEdel), kes soovivad kaitsta ja väärtustada intellektuaalomandiõigusi, on liiga raske seda teha, sest puuduvad täpne teave ja eriteadmised selle kohta, kuidas kasutada intellektuaalomandiõigusi strateegiliselt investeeringuna / kasvu soodustajana; süsteemi kulud on suhteliselt kõrged; intellektuaalomandiõiguste väärtustamise saavutamine on keeruline  40 ning asjaomaste õigusnormide täitmise tagamise kulud on kõrged.

Ainult 9 % ELi väikeettevõtetest kasutab registreeritud intellektuaalomandit ja veelgi vähem kasutab intellektuaalomandiõigusi ELi tasandil (3 % registreerib ELi kaubamärgi) 41 . See takistab neil sageli oma innovatsiooniga seotud jõupingutustest suurt võimalikku kasu saada. Need VKEd, kes kasutavad aktiivselt intellektuaalomandit, toodavad teistega võrreldes 32 % suuremat tulu töötaja kohta, pakkudes suuremat palka ja suurendades kiiremini töötajate arvu. Intellektuaalomand on seetõttu innovatiivsete väikeettevõtete laienemisprotsessis kesksel kohal.

Innovaatorid ja eelkõige idufirmad puutuvad sageli kokku regulatiivsete tõkete või ebakindlusega, kui nad tutvustavad turul oma uuendusi. Parema õigusloome tegevuskava raames võtab komisjon arvesse kehtivate ja uute õigusnormide võimalikku mõju innovatsioonile, 42 nagu näeb ette nõukogu taotletud innovatsioonipõhimõte 43 .

3.5    Sotsiaalmajandus ja sotsiaalettevõtted

Kogu maailmas on suurenev huvi sotsiaalse innovatsiooni kui võimaluse vastu tagada jätkusuutlik majanduskasv, st õiglane kaubandus, kaugõpe, mobiilsed rahaülekanded, rändajate integreerimine ja süsinikdioksiidiheitevabad hooned.

Sotsiaalsetel idufirmadel 47 on seetõttu suur innovatsioonipotentsiaal ning positiivne mõju kogu majandusele ja ühiskonnale 48 . Nende ärimudel, kus kombineeritakse majanduslik tasuvus sotsiaalsete eesmärkidega, 49 on osutunud väga vastupidavaks 50 .

Selliste idufirmade väljavaated on head, sest nõudlus sotsiaalse innovatsiooni järele suureneb ning kerkivad esile uued tehnoloogiad ja koostööplatvormid. Paljudel on potentsiaali laienemisvõimelise ärimudelina, mida saaks jäljendada muudes valdkondades. Kuid neil ettevõtetel on ikka veel raske leida rahastamist ja toetust, eelkõige järgmistel põhjustel:

nende majanduslikku potentsiaali ei tunnustata ega mõisteta piisavalt;

ei kasutata piisavalt moodsat tehnoloogiat.

Komisjon on koos Euroopa Investeerimisfondiga võtnud kasutusele uued rahastamisvahendid, et suurendada laenuandmist sotsiaalettevõtetele, ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames uued, sotsiaalset mõju omavad omakapitaliinstrumendid.

4.    JUURDEPÄÄS RAHASTAMISELE

Eeskirjade kaotamine ja lihtsustamine ning kontaktide loomise võimaluste lisamine, riigihankelepingud ja tõhus värbamine aitab idufirmadel laieneda ja luua jätkusuutlikke töökohti. Üks peamisi lahendamist vajavaid probleeme on juurdepääs rahastamisele.

Kuigi ELi ettevõtetel ei ole idufirma etapis suuremaid probleeme kui Ameerika Ühendriikide ettevõtetel, selgub nii teaduslikest uurimistöödest kui ka avalike konsultatsioonide tulemustest, et laienemise etapis on märkimisväärseid erinevusi. Osaliselt tuleneb see riskikapitaliinvesteeringuteks pakutavate vahendite summast: hinnangute kohaselt oli 2014. aastal see summa ELis ainult 5 miljardit eurot, Ameerika Ühendriikides aga üle 26 miljardi euro 53 .

Euroopa riskikapitalifondid on keskmiselt väiksemad 54 ega suuda piisavalt aidata ettevõtteid, et need kasvaksid idufirmadest keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõteteks ja edasi üleilmse tähtsusega ettevõteteks. Aastatel 2007–2012 oli Euroopa riskikapitalifondi keskmine suurus (lõpliku sulgemise ajal) 61 miljonit eurot ja 50 % fondidest olid väiksemad kui 27 miljonit eurot. Keskmine Ameerika Ühendriikide riskikapitalifondi suurus oli 2014. aastal 135 miljonit USA dollarit 55 . Probleeme põhjustab see just kasvufirmadele, sest tavaliselt rahastamine aja jooksul väheneb.

Investorite jaoks on oluline, et neil oleks võimalik valida mitme väljumisstrateegia hulgast. Nad peavad teadma, et neil on võimalik oma investeeringud tagasi võtta kas esmase avaliku pakkumise, teisele ettevõtjale müügi, hilisema etapi riskikapitali- või börsivälistesse ettevõtetesse investeerivale fondile müügi või ettevõtte asutajatele edasimüügi teel. Praegune vähene teave rahastamisvõimaluste kohta põhjustab ebakindlust ja pidurdab investeerimist. Samuti võib väita, et kui on tagatud rahastamine hilisemates etappides, siis on tõenäoline, et esimese ja teise etapi investorid ka investeerivad.

Seoses riiklikest vahenditest rahastamisele juurdepääsuga kutsus 85 % avalikus konsultatsioonis osalenutest üles tagama rahastamisalgatuste suuremat sidusust ja läbipaistvust ning paremat suunatust ettevõtetele, kes võiksid olla tulevased liidrid.

Komisjon käsitleb neid teemasid paljudes tegevuspõhimõtetes. Komisjon tegi eelarve vahehindamise käigus ettepaneku suurendada EFSI 56 ja COSME eelarvet, suurendades olemasolevaid rahastamisvahendeid ning luues VKEde jaoks idu- ja kasvufirma etapis täiendavaid rahastamisvõimalusi.

Alates 2010. aastast on Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ja sellele järgnenud programmi raames antud 1 miljardi euro eest mikrokrediite väikeettevõtte loomiseks või arendamiseks. Nii on saanud toetust üle 100 000 mikroettevõtte kogu Euroopas.

Ka 2015. aastal loodud kapitaliturgude liit kavatseb aidata. Komisjon liigub edasi ulatusliku meetmepaketiga, millega toetatakse riskikapitali ja riskikapitali kaudu rahastamist ELis. Seoses ühtse turu strateegiaga teeb ta ettepaneku luua üleeuroopaline riskikapitali fondifond, et lahendada Euroopa riskikapitalifondide väiksuse ja killustatuse probleem, meelitada rohkem erakapitali tagasi riskikapitali hulka, tagada suuremale arvule VKEdele rahastamine pikema ajavahemiku jooksul ning pakkuda idufirmadele, innovatiivsetele äriühingutele ja börsil noteerimata äriühingutele erinevaid rahastamisvõimalusi 57 . 2016. aasta juulis võttis komisjon vastu ettepaneku muuta Euroopa riskikapitalifondide ja, nagu eespool mainitud, Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondide määrusi, et veelgi lihtsustada VKEde piiriülest rahastamist. Lisaks üleeuroopalisele riskikapitali fondifondile ja EFSI-le selgitab komisjon välja võimaliku lisaväärtuse, mis võib olla täiendavatel riskikapitali stiimulitel, nagu kavad, mis võimaldavad eraõiguslikel investeerimisfondidel saada avaliku sektori tagatise, kui nad kaasavad laenuvahenditega finantseerimise, et teha idu- ja kasvufirmadesse omakapitali- või võlapõhiseid investeeringuid.

Komisjon jälgib ka edaspidi maksuskeeme ja -soodustusi, mida kohaldatakse idu- ja kasvufirmadesse tehtavate investeeringute suhtes. Ta võtab aluseks liikmesriikide rakendatud edukad lähenemisviisid ning riskikapitali ja äriinglite maksusoodustuste tõhusust kapitali kaasamisel käsitleva, pooleli oleva uuringu tulemused, et töötada välja võimalused liikmesriikide poliitikakujundamise toetamiseks.

Selleks et kindlustada idu- ja kasvufirmadesse varaseid investeeringuid tegevate investorite väljumisstrateegiad, täiendada kavandatavat üleeuroopalise sidemete loomise platvormi katseprojekti ning Startup Europe algatusi, jälgib komisjon aastatel 2017–2018 VKEde kasvuturu loomist. Tegemist on uue mitmepoolse kauplemissüsteemi kategooriaga, millele antakse õiguslik vorm finantsinstrumentide turgude II direktiiviga (MiFID 2) 58 . See muudab lihtsamaks kapitali kaasamise keskmise suurusega ettevõtete jaoks ja parima tava jagamise. Komisjon teeb kindlaks turupõhised ja avalikud algatused, millega edendatakse VKEde aktsiatega kauplemise lubamist, ning otsib toimivaid lahendusi õiguslikele probleemidele ja turutõrgetele.

5.    KOKKUVÕTE

Kuigi Euroopas on palju noori ja innovatiivseid ettevõtjaid, ei kasuta nad täielikult ära oma ettevõtlusalast suutlikkust ja andeid.

Nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil on võetud meetmeid, et julgustada idufirmade loomist, kuid palju on veel teha.

Firma käivitamine ja selle tegevuse laiendamine kogu Euroopas peab muutuma lihtsamaks. Eesmärk on see, et Euroopast saaks edasipüüdlike ettevõtjate esimene valik: Euroopa peaks olema koht, kus käivitada ja arendada edasi murrangulisi äriideid, et tulemuseks oleksid edukad ettevõtted hästi toimivas ökosüsteemis. Vastutasuks looksid nad uusi töökohti, edendaksid sotsiaalset vastutust ja osadest ettevõtetest saaksid üleilmsed liidrid.

Käesolevas teatises kavandatakse kogu ELi poliitikat hõlmavat koordineeritud lähenemisviisi, mis viiakse ellu paljude pragmaatiliste meetmete kaudu. Selleks et see lähenemisviis tulemuslikult ja edukalt rakendada, on vajalik koostöö kõikidel valitsemistasanditel, liikmesriikides, piirkondades ja linnades ning kõikide sidusrühmadega – sealhulgas idu- ja kasvufirmadega.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles käesolevat tegevuskava heaks kiitma ning osalema aktiivselt selle rakendamises tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

(1)

Henreksoni ja Johanssoni uurimistöö kohaselt loodi 2010. aastal 4 %-s ettevõtetest 70 % uutest töökohtadest. Vt ka: http://www.kauffman.org/blogs/policy-dialogue/2015/august/deconstructing-job-creation-from-startups

(2)

Ühenduvus, 5G-tehnoloogia, lairibaühendus jne.

(3)

ELi liikmesriikide vahel on erinevusi, OECD, 2015, Entrepreneurship at a glance.

(4)

https://ec.europa.eu/growth/industry/innovation/funding/efsi_en

(5)

 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52015DC0550&from=ET

(6)

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1447773803386&uri=CELEX:52015DC0192

(7)

 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52015DC0468

(8)

Vt https://cohesiondata.ec.europa.eu/themes/3

(9)

 Firmasid, kes kasvavad alla 5 % või ei kasva üldse, on Euroopas üle 45 %, kuid Ameerika Ühendriikides 37 % (Bravo-Biosca, 2011, A look at business growth and contraction in Europe).

(10)

Taani VKEde saadiku aruanne, 2016, Scale-up Companies– is a new policy agenda needed?  http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=26381&no=1

(11)

Vt Eurostat (märts 2016), Statistics Explained: Entrepreneurship — Statistical indicators:  http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Entrepreneurship_-_statistical_indicators#Small.2C_medium_and_large_enterprises .

(12)

Enam kui 1 000 töötajaga ettevõtetes on tootlikkus märksa suurem kui muudes ettevõtetes. Taani ettevõtlusamet.

(13)

  http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=8723

(14)

Digitaalse ühtse turu kaasamine.

(15)

Euroopa kasvufirmad: manifest muudatuste tegemiseks ja mõjuvõimu suurendamiseks digitaalajastul, 2016.

(16)

  http://ec.europa.eu/growth/single-market/strategy/collaborative-economy_en

(17)

  http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=8852

(18)

Euroopa Komisjon vaatab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames pidevalt läbi Euroopa õigusakte. Programmi eesmärk on tagada, et liidu õigus oleks otstarbekohane ja annaks kõige tõhusamalt tulemusi, mida poliitikakujundajad soovivad saavutada. Selle eesmärk on kõrvaldada liigne bürokraatia ja vähendada kulusid, ilma et seataks ohtu poliitikaeesmärgid ja ELi ranged standardid.

(19)

Ettevõtete internetipõhine registreerimine on osa komisjoni kavandatud ettepanekust, mis käsitleb digitehnoloogia kasutamise lihtsustamist ettevõtte tegevustsükli jooksul (komisjoni teatis „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ COM(2015)550, lk 5; komisjoni teatis „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020“ COM(2016)179, lk 8; komisjoni 2017. aasta tööprogramm COM(2016)710, lk 8).

(20)

Konsulteerib selliste platvormidega nagu Euroopa idufirmade võrgustik ja üleilmne ettevõtlusvõrgustik.

(21)

Vt komisjoni teatis „Õiglase, konkurentsivõimelise ja stabiilse äriühingute tulumaksu süsteemi loomine ELis“.

(22)

  https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/com_2016_148_et.pdf  

(23)

Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas võiks anda idu- ja kasvufirmadele tõuke investeerida ja ühtsel turul laieneda. See toetab nende kasvu soosivat tegevust, nagu investeeringud teadus- ja arendustegevusse ja omakapitali kaudu rahastamine. Selleks et toetada väikseid ja innovatiivseid ettevõtteid, võimaldatakse idufirmadel teadus- ja arendustegevuse investeeringutega seotud kulud suuremahuliselt maha arvata. Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas on lahendus olukorrale, kus omakapitalile eelistatakse võlakohustusi, ning sellest saaksid kasu eelkõige omakapitali kaudu rahastatud innovatiivsed ettevõtted ja eelkõige idufirmad.

(24)

Vt e-valitsuse tegevuskava 2016–2020, COM(2016)179, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52016DC0179

(25)

 Ettevõtluse ökosüsteemi lähenemisviisis selgitatakse, miks mõnes linnas/piirkonnas on teistest palju rohkem idufirmasid, kuigi õiguslik raamistik on sama. Ökosüsteem suunab vahendid sinna, kus neid kõige tootlikumalt kasutatakse. Ökosüsteem võimaldab välja töötada holistilise poliitika, mida traditsiooniline lähenemisviis ei võimalda.

(26)

St algatuse Startup Europe tippkohtumine, algatuse Startup Europe hooandjate kogu, algatuse Startup Europe ülikoolide võrgustik; parandada teadlikkust võimalikest rahastamis- ja võrgustike loomise võimalustest; luua kontaktid suurte äriühingute ja idufirmade vahel (algatuse Startup Europe partnerlus) ning edendada ettevõtlust.

(27)

Praegu tööstuse moderniseerimine, põllumajanduslikud toiduained ja energeetika.

(28)

St muudetakse piirkonnad ja linnad digitaalsete muudatuste ja tööstuse moderniseerimise lähtepunktiks.

(29)

Eurobaromeetri kiiruuring nr 417: „Riigihangetel osalemise takistused väikeettevõtete jaoks“.

(30)

Riigihange, mille väärtus on ELi õigusnormidega ette nähtud künnisega võrdne või sellest suurem.

(31)

See on eriti oluline riigihangete korral, mille väärtus on ELi õigusnormidega ette nähtud künnisega võrdne või sellest suurem.

(32)

  https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/updated-results-ongoing-pre-commercial-procurements-pcp-projects

(33)

Need vahendajad selgitaksid välja ja koondaksid avaliku sektori hankijate vajadused, teeksid kindlaks potentsiaalsed tarnijad, filtreeriksid ideed ja rahastaksid neist enim lubavaid igas sektoris.

(34)

Ajakohastatud riigihankedirektiivide alusel.

(35)

 http://www.ecompetences.eu/.

(36)

2016. aastal võeti vastu õigusakt, millega muudeti kolmanda riigi kodanikest üliõpilaste ja teadustöötajate sisserännet käsitlevaid norme: neile anti õigus viibida ELis töö otsimise või ettevõtte asutamise eesmärgil üheksa kuud pärast kõrgkooli või teadustegevuse lõpetamist (direktiiv (EL) 2016/801).

(37)

Lähtudes innovatsioonipartnerlusest ning arvestades sotsiaalseid ja keskkonnasäästlikke aspekte.

(38)

  https://ec.europa.eu/research/eic/pdf//eic_call_for_ideas-overview.pdf#view=fit&pagemode=none .

(39)

Töönimi

(40)

Aruanne kultuuri- ja loovsektori rahastamisvahenditele juurdepääsu kohta (Euroopa Komisjon, 2015).

(41)

 Intellectual property rights and firm performance in Europe: an economic analysis (EUIPO, 2015).

(42)

Mõju hindamise suuniste teadusuuringute ja innovatsiooni vahendi kavandatud läbivaatamise raames.

(43)

 https://ec.europa.eu/epsc/sites/epsc/files/strategic_note_issue_14.pdf

(44)

Töönimi

(45)

Üksikasju nende meetmete kohta leiate lisatud komisjoni talituste töödokumendist. Meetmed töötatakse välja tihedas koostöös EUIPOga (Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet).

(46)

SWD(2016) 373, 22. november 2016, „Intellektuaalomand VKEde teenistuses eesmärgiga edendada innovatsiooni ja majanduskasvu“.

(47)

 Sotsiaalne idufirma on idufirma, millel on ühiskondlik mõju.

(48)

  http://eureka.sbs.ox.ac.uk/761/1/Social_Innovation.pdf , Oxford Said Business School, Social Innovation.

(49)

  http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2013:347:0238:0252:ET:PDF .

(50)

  http://europa.eu/rapid/press-release_CES-12-60_en.htm?locale=en  

(51)

2017. aastal käivitab komisjon sotsiaalse innovatsiooni väljakutsete platvormi, et pakkuda sotsiaalettevõtetele ajendeid muud liiki ettevõtetega meeskondade moodustamiseks, et töötada koos välja lahendusi ühiskondlikele väljakutsetele. Samuti algatatakse projektikonkurss, mille eesmärk on analüüsida ja koguda parimaid tavasid selle kohta, kuidas sotsiaalettevõtted saavad paremini kasutada digitaalmajandust.

(52)

  http://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/

(53)

Thomson ONE väljaandes BSG Perspectives „The State of European Venture Capital“.

(54)

USA andmete allikas on NVCA aruanne, ELi andmed on pärit ELi andmete aruandest.

(55)

Uuring „Assessing the Potential for EU Investment in Venture Capital and Other Risk Capital Fund of Funds“.

(56)

  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016DC0581&from=ET  

(57)

 Osalemiskutse üleeuroopalise fondifondi müügiedendajate valimiseks avaldati 2016. aasta novembris.

(58)

Direktiiv 2014/65/EL.