KOMISJONI ARUANNE

2015. AASTA ARUANNE
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE KOHTA

1. Sissejuhatus

Käesolev dokument on 23. aastaaruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta Euroopa Liidu õigusloomes. Aruanne esitatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 artiklile 9.

Aruandes vaadeldakse, kuidas Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused on neid kahte põhimõtet 2015. aastal rakendanud ning kuidas tavad on võrreldes eelmiste aastatega muutunud. Samuti analüüsitakse selles komisjoni ettepanekuid, mille kohta esitati 2015. aastal põhjendatud arvamusi. Arvestades tihedaid seoseid subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi ning liikmesriikide parlamentide ja komisjoni vahelise poliitilise dialoogi vahel, tuleks käesolevat aruannet vaadelda kui materjali, mis täiendab komisjoni 2015. aasta aruannet suhete kohta liikmesriikide parlamentidega 1 .

2. Põhimõtete kohaldamine institutsioonides

2.1. Komisjon

Enne ametisse asumist 2014. aasta novembris võttis Junckeri juhitav komisjon kohustuseks saavutada EL, mis on „suurem ja ambitsioonikam suurte asjade puhul ning väiksem ja tagasihoidlikum väikeste asjade puhul.“ Samuti võttis komisjon eesmärgi seada subsidiaarsus Euroopa demokraatliku protsessi keskmesse. Seetõttu esitas komisjon oma 2015. aasta tööprogrammis piiratud arvu uusi algatusi ja teatas suure hulga arutlusel olevate ettepanekute tagasivõtmisest. See võimaldas töös keskenduda poliitilistes suunistes esitatud kümnele prioriteedile 2 .

Et antud lubadust täita, võttis komisjon 2015. aasta mais ühe esimese meetmena vastu parema õigusloome paketi. Selle uue poliitika eesmärk on töötada läbipaistvamal ja kaasavamal viisil, et koostada paremaid ettepanekuid, ning tagada, et kehtivad eeskirjad täidaksid oma eesmärgid tulemuslikumalt. See näeb ette komisjoni suuremad kohustused poliitikameetmete väljatöötamisel, neist teadaandmisel, nende üle konsulteerimisel, nende hindamisel ja kvaliteedi kontrollimisel. Samuti võimaldab uus parema õigusloome raamistik komisjonil rakendada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet varasemast integreeritumalt ja laiahaardelisemalt.

Uus parema õigusloome raamistik aitab tagada, et uute poliitikameetmete väljatöötamisel hindab komisjon nende kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. See hindamine viiakse nüüdsest läbi otsustustsükli eri etappides. Poliitika kavandamise algusjärgus avaldatakse kõigi olulisemate uute algatuste tegevuskavad või esialgsed mõjuhinnangud 3 . Need sisaldavad algatuste ja olemasoleva hindamistegevuse algset kirjeldust. Neis antakse ka ülevaade komisjoni kavandatavast mõju hindamisest ja konsultatsioonidest. Tegevuskavades või esialgsetes mõjuhinnangutes esitatakse samuti esmane põhjendus meetme võtmiseks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast. Neid aspekte täpsustatakse ja analüüsitakse seejärel täielikes mõjuhinnangutes nende algatuste puhul, mille kohta need koostatakse.

Samuti võttis komisjon 2015. aastal uute poliitikaalgatuste jaoks kasutusele uued konsultatsiooni- ja tagasisidemehhanismid. Neid mehhanisme rakendatakse kogu protsessi vältel alates algatuse loomisest ja ettevalmistamisest kuni selle vastuvõtmiseni. Peale selle tõhustati konsultatsioone olemasolevate poliitikameetmete hindamiseks. Selle tulemusel on üldsusel ja sidusrühmadel palju rohkem võimalusi jälgida poliitikaalgatusi ning avaldada nende kohta arvamust. Liikmesriigid ja sidusrühmad – näiteks piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, ettevõtjad, organisatsioonid ja üldsuse hulka kuuluvad isikud – võivad algusest peale avaldada arvamust selle kohta, kuidas komisjon töötab välja konkreetseid ettepanekuid ning kuidas käsitletakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse küsimusi. Seega võimaldab uus parema õigusloome poliitika komisjonil kõige varasemas kontseptuaalses etapis võtta arvesse sidusrühmade võimalikke muresid seoses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse küsimustega. Lisaks sellele võivad sidusrühmad ja liikmesriigid kohe pärast ettepaneku vastuvõtmist komisjoni poolt ja enne seadusandliku protsessi algust avaldada veel kord arvamust konkreetsete ettepanekute ja neile lisatud mõjuhinnangute, sealhulgas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta, andes sellega panuse seadusandlikku protsessi.

Veel lõi komisjon 2015. aastal veebisaidi „Kergenda koormat – tee end kuuldavaks!“ 4 ning uue platvormi REFIT. Nende kaudu saab komisjoniga uuel viisil suhelda kehtivate regulatiivsete meetmete võimaliku liigse koormuse või ebatõhususe teemal. Samuti võib esitada küsimusi subsidiaarsuse või proportsionaalsuse kohta.

Iga seadusandliku ettepaneku kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kirjeldatakse ka ettepanekuga kaasnevas seletuskirjas.

Subsidiaarsuse analüüs

Uued parema õigusloome suunised ja neile lisatud töövahendid nõuavad subsidiaarsuse analüüsi tegemist siis, kui kaalutakse uut algatust valdkondades, kus ELil puudub ainupädevus, ning kui hinnatakse olemasolevate sekkumiste asjakohasust ja Euroopa lisaväärtust. Komisjon käsitleb subsidiaarsuse küsimust nii seadusandlike kui ka muude algatuste puhul. Analüüsil on kaks eesmärki: esiteks hinnata, kas riigi tasandi meede on asjaomase eesmärgi saavutamiseks piisav; teiseks hinnata, kas liidu meede annaks liikmesriikide meetmega võrreldes lisaväärtust.

Uute suuniste ja töövahendite kohaselt on analüüsi peamine osa hinnata kaalumisel oleva algatuse olulisust liidu seisukohast. Mida olulisem see on, seda tõenäolisemalt oleks liikmesriigi meede üksi ebapiisav. Peamised kaalutlused on: geograafiline kohaldamisala, mõjutatud ettevõtjate või teiste osaliste arv, asjaomaste liikmesriikide arv ja majanduslik mõju. Peale selle määrab analüüs kindlaks kvalitatiivselt – ja võimaluse korral ka kvantitatiivselt –, kas esineb oluline piiriülene probleem. Näiteks hinnatakse, kui suur osa keskkonnaprobleemist tuleneb teiste liikmesriikide tegevusest. Asjakohased olukorrad hõlmavad piiriülest mõju (näiteks saastet) või takistusi isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vabale liikumisele. Samuti analüüsitakse liidu meetme võimalikke eeliseid ja puudusi võrreldes liikmesriikide meetmega.

Proportsionaalsuse analüüs

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei või liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale 5 . Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine tagab poliitika lähenemisviisi ja jõulisuse vastavuse selle eesmärgiga. Proportsionaalsusele viidatakse selgelt mõjuhinnangutes, 6 hindamistes ja toimivuskontrollides 7 .

Uued parema õigusloome suunised ja töövahendid nõuavad, et komisjoni talitused võtaksid arvesse:

kas meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega;

kas need lähevad probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks rahuldaval viisil vajalikust kaugemale;

kas algatus piirdub aspektidega, mida liikmesriigid ei suuda rahuldaval viisil ise saavutada ja kus EL võib olla tulemuslikum;

kas meede või õigusakti valik on võimalikult lihtne ning kooskõlas eesmärgi rahuldava saavutamise ja tõhusa kohaldamisega;

kas kulud hoitakse minimaalsed ja on kooskõlas eesmärgiga, mida tahetakse saavutada;

kas õigusakti (määrus, direktiiv või alternatiivsed reguleerimisviisid) valikut on piisavalt põhjendatud; ja

kas arvestatakse riikides kinnistunud korda ja üksikute liikmesriikide eriasjaolusid.

Mõjuhinnangud

Kui mõjuhinnang on ette nähtud – nagu see on alati siis, kui eeldatakse olulist majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju –, kutsutakse sidusrühmi üles esitama märkusi meetme võtmise vajaduse ja tuvastatud probleemide võimalike lahenduste kohta. Selle konsultatsiooni käigus saadud vastuste ja muu asjakohase teabe põhjal analüüsitakse mõju hindamisel vaatlusaluste valikuvõimaluste vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele. 2015. aasta mais vastu võetud parema õigusloome suunised annavad täiendavaid juhiseid selle kohta, kuidas hinnata Euroopa meetme vajalikkust ja lisaväärtust, mida see annaks.

Mõjuhindamiskomitee (sõltumatu komitee, mis hindab kõiki komisjoni mõjuhinnanguid) reformiti 2015. aasta parema õigusloome paketiga ning asendati 1. juulil 2015 uue õiguskontrollikomiteega. Komiteesse kuulub kuus täisliiget, sealhulgas kolm väljastpoolt komisjoni. Esimees nimetatakse ametisse peadirektori tasandil. Kõik liikmed on sõltumatud ja tegutsevad iseenda nimel, tuginedes enda eksperditeadmistele. Õiguskontrollikomitee hindab lisaks mõjuhinnangutele ka peamisi hindamisi ja toimivuskontrolle.

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus on osa õiguskontrollikomitee tehtavast mõjuhinnangute kvaliteedikontrollist. Paljudes komitee arvamustes seatakse küsimuse alla vaatlusaluse probleemi määratlemise viis ja antakse selle kohta soovitusi. Probleemi kirjeldus on sageli otseselt või kaudselt seotud ELi õigusega võtta meetmeid ja seostub seega subsidiaarsuse põhimõttega. Samuti on arutelu poliitikavalikute ja nende võimaliku mõju üle tihedalt seotud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega, sest alati on eesmärk leida poliitilise probleemi lahendamiseks kõige proportsionaalsem vahend, võttes arvesse seatud eesmärke.

2015. aastal hindas mõjuhindamiskomitee ja seejärel õiguskontrollikomitee 30 mõjuhinnangut. Leiti, et neist seitse (23 %) vajab parandamist subsidiaarsuse või proportsionaalsuse või mõlema põhimõtte seisukohast. Erilist märkimist väärivad järgmised 2015. aasta juhtumid.

Seoses ettepanekuga võtta vastu direktiiv toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta 8 palus komitee paremat põhjendust selle kohta, miks olid kõrvale jäetud tööstussektori iseregulatsiooni ja vabatahtlike Euroopa standardite vastuvõtmise võimalused. Komitee kutsus üles esitama veenvamaid tõendeid ja esitama paremini sidusrühmade arvamusi selle kohta, miks neid valikuid ei peetud otstarbekaks. Peale selle leidis komitee, et aruandes ei põhjendatud piisavalt pakutud proportsionaalsusklauslit. Aruanne sai negatiivse hinnangu. Seejärel aruannet parandati ja komitee kiitis selle muudetud versiooni heaks.

Seoses komisjoni määruse eelnõuga, millega kehtestatakse võrgueeskiri koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta maagaasi ülekandesüsteemides, 9 kutsus komitee üles paremini tõendama vajadust Euroopa Liidu meetme järele. Ta soovitas, et mõjuhinnangus tuleks esitada rohkem tõendeid probleemide kohta, mis on tuvastatud ühenduslepingutes, andmevahetuses, gaasi kvaliteedis, mõõtühikutes ja odoreerimises, ning nende negatiivse mõju kohta gaasiga kauplemisele ja turgude integreerimisele Euroopa Liidus. Komisjon leidis, et lähtestsenaariumi tuleks edasi arendada, et võtta paremini arvesse Euroopa väheneva gaasitootmise, impordiallikate kasvanud mitmekesisuse ja kolmanda energiapaketi mõju piiriülesele gaasiga kauplemisele ja gaasi kvaliteedile Euroopa Liidus. Komitee märkused võeti lõplikus versioonis arvesse.

Seoses ettepanekuga võtta vastu määrus veebisisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse tagamise kohta siseturul 10 kutsus komitee üles esitama mõjuhinnangus rohkem tõendeid ELi meetme võtmise vajaduse kohta. Ta soovitas võtta nõuetekohaselt arvesse muid digitaalse ühtse turu algatusi ja sidusrühmade arvamusi sellel teemal. Samuti palus komitee lisatõendeid selle kohta, kas veebisisuteenuste turg võiks ajapikku lahendada tuvastatud piiriülesed probleemid ilma õigusaktideta. Komitee märkused võeti lõplikus versioonis suures osas arvesse.

Nagu nimetatud näited tõendavad, aitasid mõjuhindamiskomitee ja õiguskontrollikomitee parandada ettepanekute subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele vastavuse analüüsi. Sellega andsid nad komisjoni poliitilise otsustusprotsessi jaoks väga olulist teavet.

Hindamised ja toimivuskontrollid

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus olid olulised ka 2015. aastal tagantjärele tehtud hindamistel ja toimivuskontrollidel. Nende käigus vaadeldi, kas Euroopa meetmete tõhusus, tulemuslikkus, järjepidevus, asjakohasus ja Euroopa lisaväärtus vastavad ootustele. Samuti hinnati, kas niisugused meetmed on endiselt vajalikud või saaks eesmärke paremini saavutada muude vahenditega. Komisjon on seadnud sihi teha enne võimalike seadusandlike muudatuste kaalumist kõigepealt hindamine ehk teisisõnu analüüsida varasemaid tulemusi. EL kogub tõendeid ja selgitab välja, millistest varasematest kogemustest võiks otsuste tegemisel abi olla. Nii muudab ta hindamise poliitikakujundamise lahutamatuks ja alaliseks osaks.

Komisjon koostab igal aastal tavaliselt 100 kuni 120 hinnangut (2015. aastal 122). Alates 2012. aastal tehtud esimesest toimivuskontrollist on komisjon läbi viinud seitse toimivuskontrolli, millest kaks tehti 2015. aastal. Järgmised näited on hindamistest, kus tõstatati subsidiaarsuse, Euroopa lisaväärtuse ja proportsionaalsusega seotud küsimusi.

Programmid „Fiscalis 2013“ ja „Toll 2013“ – Programmid „Fiscalis 2013“ ja „Toll 2013“ toetavad IT-süsteeme, võimaldades kiiret ja turvalist teabevahetust liikmesriikide maksu- ja tolliasutuste vahel ning teabe kättesaadavust nimetatud asutuste jaoks. See ühine võrk tagab selle, et igal riiklikul asutusel on vaja luua ühendus ainult üks kord, et vahetada teavet ükskõik millise teise liikmesriigiga. 2015. aasta hindamised kinnitasid nende programmide tugevat Euroopa lisaväärtust. Sellise taristu puudumise korral peaks liikmesriik teiste liikmesriikide süsteemidega kokku 27 korda ühendust võtma. See põhjustaks tunduvalt suuremad halduskulud 11 .

Riigihanked – Euroopa Liidu riigihanke-eeskirjade hindamisel 2011. aastal leiti, et Euroopa riigihangete direktiividest tulenev sääst ületab tunduvalt avaliku sektori hankijate ja tarnijate kulusid. Samas näitas hindamine ka seda, et võib olla teatavaid valdkondi, kus reguleeritud korra järgimise kulud võivad olla kasuga võrreldes ebaproportsionaalsed. Seega tegi komisjon ettepaneku hulga meetmete kohta, et lihtsustada nõudeid ja võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust, et muuta riigihanked tulemuslikumaks ja strateegilisemaks. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid komisjoni ettepanekud üldjoontes vastu ning liikmesriigid rakendavad praegu 2014. aasta aprillis jõustunud muudetud õigusakte. Viies liikmesriigis hoiti kulusid hinnanguliselt kokku vahemikus 29–58 %.

Prospektid – prospektidirektiivi hinnati 2015. aastal õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi kontekstis 12 . Seda tehti peamiselt vastusena sidusrühmade murele prospektide koostamise suure kulukuse pärast. Hinnati ka 2011. aastal kehtestatud proportsionaalset avalikustamise korda, et kergendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koormust. Hindamise tulemusel leiti, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kava ei olnud kasutatud eeldatud ulatuses, sest avalikustamise nõuded olid liiga koormavad. Seepärast võttis komisjon 2015. aasta lõpuks hindamise ja mõjuhinnangu alusel vastu läbivaadatud ettepaneku parandada direktiivi nõudeid. Läbivaadatud ettepanek vähendab äriühingute (eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate) halduskoormust ning muudab prospekti väärtuslikumaks teabevahendiks potentsiaalsetele investoritele. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad võivad hinnanguliselt säästa aastas vahemikus 45–67 miljonit eurot.

2.2. Liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamuste järelmeetmed

2015. aastal laekus komisjonile liikmesriikide parlamentidelt subsidiaarsuse põhimõtte kohta kaheksa põhjendatud arvamust 13 . Võrreldes 2014. aastal laekunud 21 arvamusega on seda 62 % vähem. 2015. aastal saadud põhjendatud arvamused moodustasid tunduvalt väiksema osa (2 %) samal aastal poliitilise dialoogi käigus komisjonile esitatud arvamuste koguarvust (350).

2015. aastal laekunud põhjendatud arvamuste arv on väikseim ühes kalendriaastas laekunud arvamuste arv alates subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi sisseseadmisest 2009. aastal Lissaboni lepingu alusel. Märkida tuleks ka seda, et liikmesriikide parlamentide 2015. aastal poliitilise dialoogi raames esitatud arvamuste koguarv vähenes samuti märkimisväärselt 14 .

Nagu ka varasematel aastatel, oli endiselt erinevusi põhjendatud arvamuste vormis. Erinev oli ka argumentatsioon, millele liikmesriikide parlamendid toetusid oma järeldustes subsidiaarsuse põhimõtte väidetava rikkumise kohta. 2015. aastal esitatud kaheksa põhjendatud arvamust olid seotud kolme komisjoni ettepanekuga. Kõige rohkem ehk viis põhjendatud arvamust esitati ettepaneku kohta võtta vastu määrus kriisiolukorras ümberpaigutamise mehhanismi kehtestamise kohta 15 . Kaks põhjendatud arvamust esitati ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata 16 ja üks põhjendatud arvamus esitati ettepaneku kohta, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas 17 . Üksikasjalikum teave on esitatud punktis 3 ja käesoleva aruande lisas.

Põhjendatud arvamuste koguarvu oluline vähenemine 2015. aastal tähendas ka iga esinduskogu esitatud põhjendatud arvamuste märgatavat vähenemist. 2015. aastal esitasid põhjendatud arvamusi 41 esinduskogust 8 (võrreldes 15ga 2014. aastal). Põhjendatud arvamusi esitasid Tšehhi Senát, Tšehhi Poslanecká sněmovna, Hispaania Congreso de los Diputados / Senado, Ungari Országgyűlés, Madalmaade Tweede Kamer, Rumeenia Camera Deputaților, Rootsi Riksdag ja Slovakkia Národná Rada. Ükski esinduskogu ei esitanud rohkem kui ühe põhjendatud arvamuse.

Hoolimata 2015. aastal esitatud põhjendatud arvamuste väikesest arvust soovitas jätkuvalt mitu esinduskogu subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi tugevdada. Jaanuaris korraldas Madalmaade Tweede Kamer Brüsselis liikmesriikide parlamentide rolli kohta mitteametliku kohtumise, kus arutati ka subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi täiustamist. Mais kohtus liikmesriikide parlamentide mitteametlik töörühm Varssavis ja oktoobris Luxembourgis, et arutada, kuidas oleks mehhanismi võimalik täiustada. Selle töörühma arutluste põhjal kutsus LIV COSAC komisjoni üles kaaluma jõuluvaheaja ja aastavahetuse ning ELi institutsioonide töö vaheaegade väljajätmist liikmesriikide parlamentidele põhjendatud arvamuse esitamiseks lubatud kaheksa nädala pikkuse perioodi arvutamisest. Ta kutsus järgmist COSACi eesistujat üles esitama COSACile selles küsimuses järelaruande. Samuti kutsus ta komisjoni üles tugevdama jõupingutusi, et tagada parema kvaliteediga ja kiiremad vastused liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamustele. Samuti märkis COSAC, et poliitilise dialoogi tõhusamal vormil – mida tuntakse ka rohelise kaardi nime all – on laialdane toetus. Seda kasutades oleks liikmesriikide parlamentide rühmal võimalik kutsuda komisjoni üles tegema ettepanekuid uute õigusaktide või nende muutmise kohta.

2.3. Euroopa Parlament ja nõukogu

a) Euroopa Parlament

2015. aastal laekus Euroopa Parlamendile liikmesriikide parlamentidelt ametlikult 254 avaldust. Nendest kaheksa olid põhjendatud arvamused ja ülejäänud 246 olid seisukohavõtud (st avaldused, milles ei tõstatatud subsidiaarsuse põhimõttega seotud küsimusi). Need arvud on veidi väiksemad võrreldes 2014. aastaga, kui Euroopa Parlamendile saadeti ametlikult 18 põhjendatud arvamust ja 269 seisukohavõttu.

Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni ülesanne on kontrollida vastavust subsidiaarsuse põhimõttele. Õiguskomisjon määrab fraktsioonide rotatsiooni alusel kuueks kuuks subsidiaarsuse teemade alalise raportööri. 2015. aasta esimesel poolel oli alaline raportöör Laura Ferrara (EFDD/IT). Aasta teisel poolel oli selleks Sajjad Karim (ECR/UK). Raportöör vaatab läbi laekunud põhjendatud arvamused. Tõstatatud küsimusi võib arutada õiguskomisjon ja nende alusel võidakse koostada soovitusi arutluse all oleva ettepaneku valdkonna eest vastutavale komisjonile.

Õiguskomisjon koostab ka regulaarseid aruandeid komisjoni subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate aastaaruannete kohta. 13. oktoobril 2015 võttis õiguskomisjon vastu Sajjad Karimi koostatud aruande komisjoni 2012. ja 2013. aasta aruannete kohta. Õiguskomisjon toetab ka COSACi poolaastaaruannete koostamist subsidiaarsusega seotud küsimustes. Et õiguskomisjon vastutab ettepanekute õigusliku aluse kontrollimise ning parema õigusloome ja REFITi eest, pöörab ta samuti suurt tähelepanu proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele.

Peale selle abistas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus jätkuvalt Euroopa Parlamenti subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte arvesse võtmisel parlamendi töös:

- kontrollides süstemaatiliselt komisjoni mõjuhinnangute subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aspekte ning juhtides tähelepanu mis tahes muredele, mida on väljendanud eeskätt liikmesriikide parlamendid ja Regioonide Komitee;

- tagades, et neid põhimõtteid järgitakse täielikult Euroopa Parlamendi enda töös, näiteks kui viiakse läbi mõjuhinnanguid tema enda sisuliste muudatusettepanekute kohta või kui analüüsitakse uute õigusaktide kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 kohaselt tehtud parlamendi ettepanekute lisaväärtust ja Euroopa tasandi meetmete puudumise maksumust;

- kontrollides subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aspekte mõjuhinnangute koostamisel, keskendudes ELi lisaväärtusele võrreldes riiklike kulutuste või meetmetega.

2015. aastal koostas Euroopa Parlament 13 esialgset hinnangut, ühe mõjuhinnangu parlamendi sisuliste muudatusettepanekute kohta ja kuus tagantjärele mõjuhinnangut. Lisaks sellele koostas ta neli aruannet Euroopa mõõtme puudumise maksumuse kohta ja kaks Euroopa lisaväärtuse hinnangut.

Samuti algatas Euroopa Parlament uue üldisema lähenemisviisi Euroopa tasandi meetmete lisaväärtuse hindamiseks, koostades Euroopa mõõtme puudumise maksumuse kohta aruande, 18 milles antakse ülevaade Euroopa Parlamendi soovitatud Euroopa tasandi meetmetest saadavast kasust.

b) Nõukogu

Nõukogu kohustused seoses liikmesriikide parlamentide subsidiaarsuse kontrolliga seisnevad peamiselt selles, et ta edastab liikmesriikide parlamentidele seadusandlike aktide eelnõusid, mis ei pärine komisjonilt ega Euroopa Parlamendilt. Sellele tuginedes edastab nõukogu kõik liikmesriikide rühmade, Euroopa Kohtu, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga koostatud seadusandlike aktide eelnõud 19 .

4. detsembril 2015 edastas nõukogu liikmesriikide parlamentidele Euroopa Kohtu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu ja selle teenistujate vaheliste vaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse üleandmist Euroopa Liidu Üldkohtule 20 .

Seoses eespool nimetatud kohustusega edastab nõukogu ettepaneku teinud liikmesriikidele kõik eri liikmesriikide parlamentide arvamused ettepaneku teinud liikmesriikide rühma koostatud seadusandlike ettepanekute kohta. Samamoodi edastab nõukogu asjaomasele institutsioonile liikmesriikide parlamentide arvamusi nende seadusandlike ettepanekute kohta, mis pärinevad Euroopa Kohtult, Euroopa Keskpangalt või Euroopa Investeerimispangalt. 2015. aastal ei saanud nõukogu ühtki liikmesriikide parlamentide arvamust eespool nimetatud Euroopa Kohtu ettepaneku kohta.

Peale selle hoiab nõukogu liikmesriike kursis arvamustega, mille liikmesriikide parlamendid on esitanud komisjoni seadusandlike ettepanekute kohta. Nii edastas nõukogu sekretariaat 2015. aastal delegatsioonidele 9 põhjendatud arvamust 21 ja 86 poliitilise dialoogi raames esitatud arvamust komisjoni seadusandlike ettepanekute kohta.

Lisaks kontrollib nõukogu oma seadusandliku töö osana subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, kui ta vaatab läbi komisjoni ettepanekutele lisatud mõjuhinnanguid.

2.4. Regioonide Komitee

2015. aastal võttis Regioonide Komitee vastu ja viis ellu oma kolmanda subsidiaarsuse tööprogrammi 22 . Komitee valis komisjoni 2015. aasta tööprogrammist mitu prioriteetset algatust, mida jälgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seisukohast, kasutades järgmisi kriteeriume:

a) algatused peaksid pakkuma kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele selget poliitilist huvi;

b) algatustel peaks olema seos kohalike ja piirkondlike ametiasutuste pädevusvaldkondadega;

c) algatustel peaks olema võimalik subsidiaarsuse mõõde.

Valitud prioriteetsete algatuste hulgas oli ettepanek muuta määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata 23 . Selle ettepaneku üle konsulteeris Regioonide Komitee oma subsidiaarsuse eksperdirühmaga, kuhu kuulub 13 kohaliku ja piirkonna tasandi praktikut. Eksperdirühm jõudis järeldusele, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, kuigi mõni ekspert seadis kahtluse alla, kas ettepanek võimaldaks tegelikult liikmesriikidel seaduslikult kehtestada geneetiliselt muundatud toidule ja söödale riiklikud piirangud ja piiravad meetmed. Komitee väljendas sama muret, kritiseerides oma arvamuses, et „keeluvõimalus on [---] seotud ebaproportsionaalselt suurte takistustega, mida liikmesriik peab esmalt ületama, enne kui ta saab riiklikul tasandil seda võimalust kasutada ja vastava keelu kehtestada. See tõstatab subsidiaarsusega seotud küsimusi ja tähendab, et kõnealuse ettepaneku puhul rikutaks selgelt proportsionaalsuse põhimõtet 24 .“

Samuti võttis Regioonide Komitee kooskõlas oma kodukorraga 25 vastu neli arvamust, milles hindas seadusandlike ettepanekute vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele.

Oma arvamuses ettepaneku kohta luua Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm 26 leidis Regioonide Komitee, et ettepanek vastab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele. Siiski juhtis Komitee tähelepanu sellele, „et liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõhus kaasamine ISA2 programmi on oluline, et saavutada täielikult selle eesmärgid ning tagada subsidiaarsuse põhimõtte pidev järgimine programmi rakendamisel 27 .“

Ka Regioonide Komitee arvamuses Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi käsitleva komisjoni ettepaneku kohta 28 leiti, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Sellega seoses märkis komisjon: „[k]una selle peamine eesmärk on aidata kaasa investeeringute taaskäivitamisele Euroopa tasandil koos selgete riikidevaheliste aspektidega, leiab komitee, et määruse eelnõu on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas. Proportsionaalsuse põhimõtte osas leiab komitee, et määruse eelnõu on sobiv õigusakt, sest selle finantssätted peavad olema kõigis liikmesriikides otse kohaldatavad 29 .“

Oma arvamuses 30 ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta 31 tunnistas Regioonide Komitee, et „kuigi suunised on suunatud liikmesriikidele, peaks Euroopa 2020. aasta strateegiat kohaldama partnerluses kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kes, arvestades nende pädevust ja võimu suunistega kaetud valdkondades ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, on vajalikud riiklike reformikavade koostamisel ja kohaldamisel ning üldisel strateegiast teavitamisel.“ 32

Samuti oli Regioonide Komitee oma arvamuses 33 maksustamise läbipaistvuse paketi kohta 34 veendunud, et seadusandliku ettepanekuga kaasneva seletuskirja põhjendused selle kohta, „millist lisaväärtust pakub Euroopa Liidu tasandi õigusakti vastuvõtmine“, olid täiesti mõjuvad, ning jõudis järeldusele, et ettepanek vastab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele.

Oluline subsidiaarsusele pühendatud sündmus 2015. aastal oli seitsmes institutsioonidevaheline subsidiaarsuse konverents, mille korraldasid ühiselt Regioonide Komitee ja Flaami parlament. Konverents toimus 17. novembril 2015 Flaami parlamendis Brüsselis. Sellest võttis osa enam kui 200 osalejat mitmesugustest riiklikest ja Euroopa institutsioonidest, esindades kõiki asjaomaseid juhtimise tasandeid. Konverentsil, mida peetakse iga kahe aasta tagant ja mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu institutsioonidevahelist dialoogi subsidiaarsuse kontrolli teemal, said sisulisi arvamusi vahetada kõik subsidiaarsuse järelevalve protsessis osalejad. Peale selle andis konverents võimaluse arutada, kuidas muuta komisjoni 2015. aasta mai parema õigusloome paketi ettepanekud praktiliseks reaalsuseks. Konverentsil osalesid institutsioonide juhtivisikud, sealhulgas komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans, nõukogu eesistujariiki esindav Luksemburgi minister Nicolas Schmit, ja Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni esimees Pavel Svoboda (EPP/CZ). Arutelus väljendati selget seisukohta, et parem õigusloome ja selle praktiline kohaldamine ei ole esmatähtis küsimus üksnes Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide jaoks, vaid ka kohalike ja piirkondlike asutuste jaoks, kes annavad ainulaadset lisaväärtust Euroopa poliitikakujundamisse ja seadusandlikku protsessi. Samuti leiti, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte nõuetekohane järgimine on parema õigusloome saavutamise eeltingimus. Lisaks sellele tekkis konverentsil võimalus praktiliste kogemuste vahetamiseks eri juhtimistasanditel tegutsevate osalejate vahel ning Luksemburgi eesistumise tegevuse sidumiseks järgmise, Madalmaade eesistumise visiooniga 35 .

Subsidiaarsusega seotud tegevuse üksikasjalikum kirjeldus on esitatud Regioonide Komitee välja antud 2015. aasta subsidiaarsuse aruandes 36 .

2.5. Euroopa Liidu Kohus

2015. aasta peamise otsuse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta tegi Euroopa Liidu Kohus 18. juunil 2015 kohtuasjas C-508/13: Eesti Vabariik vs. Euroopa Parlament ja nõukogu 37 . Selles kohtuasjas oli Eesti taotlenud, et kohus tunnistaks tühiseks direktiivi 2013/34/EL 38 teatavad sätted, sest need rikuvad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning põhjendamiskohustust.

Kohus leidis oma otsuses, et subsidiaarsuse põhimõtte järgimist tuleb kontrollida direktiivi osas tervikuna ja mitte iga selle sätte osas eraldi (punkt 51). Teiseks selgitas kohus, et subsidiaarsuse põhimõtte eesmärk ei ole piirata liidu pädevust tulenevalt ühe või teise liikmesriigi konkreetsest olukorrast. See nõuab üksnes, et kavandatavat meedet saaks selle ulatusest või toimest tulenevalt paremini ellu viia liidu tasandil (punkt 53). Kolmandaks, seoses põhjendamiskohustusega tuletas kohus meelde, et on piisav avaldada institutsiooni taotletav peamine eesmärk. On tarbetu nõuda, et igat institutsiooni tehtud tehnilist valikut põhjendataks eraldi (punkt 60). Peale selle osales Eesti Vabariik direktiivi vastuvõtmisele eelnenud seadusandlikus menetluses ega saa tugineda sellele, et tal ei olnud võimalik tutvuda meetmete valiku põhjendustega (punkt 61).

Seoses proportsionaalsuse põhimõttega meenutas kohus oma väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb tunnustada liidu seadusandja ulatuslikku kaalutlusõigust valdkonnas, mis hõlmab poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ning mille raames ta peab andma keerulisi hinnanguid. See tähendab, et selles valdkonnas rakendatud meedet võib pidada ebaseaduslikuks ainult siis, kui see on pädeva institutsiooni taotletava eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt sobimatu (punkt 29). Kohus lükkas tagasi Eesti Vabariigi väite proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta, võttes arvesse, et Eesti Vabariik ei tõendanud, et liidu seadusandja oleks meetmete valikul ilmselgelt ületanud oma kaalutlusõiguse piire (punktid 32–38). Eelkõige lükkas kohus tagasi argumendi, mille kohaselt rikuti proportsionaalsuse põhimõtet seeläbi, et liidu seadusandja ei võtnud arvesse eripära, mis tuleneb liikmesriigi edusammudest e-valitsuse valdkonnas. Ta märkis, et vaidlustatud direktiivil on õigusjõud kõigis liikmesriikides ja direktiiv eeldab, et tagatakse tasakaal asjaomaste erinevate huvide vahel. Kohus leidis, et seda, kui tasakaalu saavutamiseks ei võeta arvesse ainult ühe liikmesriigi erilist olukorda, vaid kõikides liidu liikmesriikides valitsevat olukorda, ei saa pidada proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus olevaks (punkt 39).

Lisaks võttis Üldkohus 26. novembril 2015 vastu otsuse kohtuasjas T-461/13: Hispaania vs. komisjon 39 , kinnitades, et subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata riigiabi üle kontrolli teostamise valdkonna suhtes (punkt 182).

3. Olulisemad juhtumid, mille puhul tõstatati subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud küsimusi

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriisiolukorras ümberpaigutamise mehhanism ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest 40

Vastuseks pagulaskriisile ja kooskõlas Euroopa rände tegevuskavaga 41 võttis komisjon 9. septembril 2015 vastu ettepaneku 42 kehtestada kriisiolukorras ümberpaigutamise mehhanism, mille eesmärk on võtta kasutusele struktureeritud solidaarsusmehhanism. Komisjon võiks selle käivitada igal ajal, et aidata liikmesriiki, kus on tekkinud kriisiolukord ja mille varjupaigasüsteem on äärmiselt tugeva surve all, sest riiki suunduvad ebaproportsionaalselt suured kolmandate riikide kodanikest rändajate vood. Komisjon määraks niisugused tulevased kriisiolukorrad kindlaks objektiivsete ja kontrollitavate kriteeriumide alusel. See on osa ettepanekute paketist, mis hõlmab 120 000 pagulase hädaolukorras ümberpaigutamist Kreekast, Ungarist ja Itaaliast 43 , ELi ühist turvaliste päritoluriikide nimekirja 44 ja tagasisaatmispoliitika tõhustamist 45 .

Liikmesriikide parlamendid esitasid selle ettepaneku kohta viis põhjendatud arvamust, 46 mis esindasid seitset häält. Liikmesriikide parlamendid väitsid oma põhjendatud arvamustes, et kavandatav mehhanism kujutab endast vastuvõetamatut sekkumist liikmesriikide varjupaigasüsteemidesse, et põhjendus on ebapiisav ja et kehtestades alalise kohustusliku jaotuskvoodi ajutiste meetmete asemel, rikuvad ettepanekud subsidiaarsuse põhimõtet. Samuti seati kahtluse alla selle põhjendus, miks valiti õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 punkt e.

Oma vastustes tuletas komisjon meelde, et pagulaskriis oli seadnud liikmesriikide varjupaigasüsteemid äärmiselt tugeva surve alla, mis võib seada ohtu Dublini määruse kohaldamise. Sellega seoses ei võimalda praegune süsteem teha vastutuskriteeriumist ühtki erandit, mis tekitab tasakaalustamatust ja mõnel juhul süvendab kriisi.

Lisaks väitis komisjon, et taotlejate ümberpaigutamise kriisimehhanism võimaldaks ELil – ilma et iga kord oleks vaja läbida pikka vastuvõtmise menetlust – reageerida pakilisele olukorrale ja aidata kriisiolukorras olevaid liikmesriike. Komisjon rõhutas, et üksikute liikmesriikide meetmed ei oleks nende olukordade lahendamiseks piisavad. Koordineerimata lahenduste rakendamise teel ei suudetaks saavutada terviklikku lahendust ebaproportsionaalselt suure isikute sissevoolu probleemile ega vastutuse õiglasele jagamisele liikmesriikide vahel.

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata 47

Kui Jean-Claude Juncker taotles Euroopa Parlamendi heakskiitu enda nimetamisele komisjoni presidendiks, teatas ta oma kavatsusest vaadata läbi õigusaktid, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud organismide lubamist. Praeguses süsteemis ei ole liikmesriigid kunagi saavutanud kvalifitseeritud häälteenamust lubamise poolt ega vastu, jättes seetõttu lõppotsuse tegemise lubamise kohta alati komisjonile. 22. aprillil 2015 võttis komisjon vastu ettepaneku vaadata läbi kehtiv määrus, mis võimaldaks liikmesriikidel teha otsuseid riiklikul tasandil ning piirata geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata pärast seda, kui sellele on Euroopa tasandil luba antud. Niisuguseid otsuseid saaks teha ainult tingimusel, et riiklikud erandid on kooskõlas liidu õigusega ning ei ole seotud tervisest ega keskkonnast lähtuvate põhjustega. Viimaseid hindab Euroopa Toiduohutusamet.

Komisjonile laekus kaks põhjendatud arvamust, milles väideti ühest küljest, et ettepanek ei anna liikmesriikidele piisavalt võimalusi geneetiliselt muundatud organismide riiklikuks keelustamiseks, sest see on tundlik avalik teema, 48 ja teisest küljest, et geneetiliselt muundatud organismide kasutamise piiramise või keelamise üle otsustamise üleandmine liikmesriikidele on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, sest liikmesriigid ei ole alati võimelised tegema niisuguseid otsuseid nii, et see ei piiraks ühtse turu toimimist 49 .

Oma vastustes väitis komisjon, et ettepanek ei anna liikmesriikidele üle kogu pädevust otsustada geneetiliselt muundatud organismide lubamise üle, vaid annab üksnes võimaluse võtta meetmeid, mis piiravad nende territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või keelavad selle, pärast seda, kui EL on loa andnud. Seetõttu ei mõjuta ettepanek komisjoni arvates geneetiliselt muundatud organismide lubamise neid aspekte, mida on parem käsitleda Euroopa tasandil.

Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas

Osana oma tegevuskavast võidelda äriühingute maksudest kõrvalehoidmise ja kahjustava maksukonkurentsi vastu Euroopa Liidus esitas komisjon 18. märtsil 2015 maksustamise läbipaistvuse paketi. Selles sisaldus ettepanek võtta kasutusele liikmesriikide eelotsustealane automaatne teabevahetus 50 . Ettepanek nõuab riiklikelt maksuametitelt, et nad teavitaksid regulaarselt teisi liikmesriike piiriülestest eelotsustest, mille nad on vastu võtnud. Liikmesriikidel oleks siis võimalik taotleda üksikasjalikumat teavet seoses konkreetse otsusega. Automaatne teabevahetus eelotsuste kohta võimaldaks siis liikmesriikidel välja selgitada äriühingute kuritarvitatavaid maksutavasid ja võtta vajalikke meetmeid. Peale selle on ettepaneku eesmärk muuta maksukonkurents õiglasemaks, sest on vähem tõenäoline, et maksuametid pakuvad ettevõtjatele valikulist maksustamist, kui teistel ettevõtjatel on juurdepääs sellisele teabele.

Komisjonile laekus üks põhjendatud arvamus 51 . Selles väideti, et teatavad ettepaneku osad, sealhulgas üldiselt sõnastatud teabe esitamise kohustus kahe- või mitmepoolse siirdehinna kohta osana mõjutatud riikide vahelistest vastastikustest kokkulepetest, lähevad soovitud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale ning et ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega.

Oma vastuses märkis komisjon, et võitlus ühtse turu toimimist takistavate kahjulike maksutavade vastu oli põhjus, miks komisjon oli võtnud avara hoiaku selle suhtes, missugust teavet peaks ettepanek hõlmama. Seetõttu on viidud miinimumini kaalutlusruum selles osas, missugused otsused võivad olla kahjulikud ja mille kohta tuleb teavet vahetada. See tagaks ka selle, et direktiivil on praktikas tegelik mõju.

Nõukogu võttis komisjoni ettepaneku vastu 8. detsembril 2015 52 .

4. Järeldused

2015 oli esimene täistööaasta uuele komisjonile, kes oli võtnud endale eesmärgi seada subsidiaarsus Euroopa demokraatliku protsessi keskmesse. 2015. aastal laekus liikmesriikide parlamentidelt väikseim arv põhjendatud arvamusi alates subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi sisseseadmisest 2009. aastal Lissaboni lepingu alusel.

Samal ajal täheldati 2015. aastal liikmesriikide parlamentide kasvanud huvi subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi muutmise arutelu vastu. Mais vastuvõetud parema õigusloome tegevuskava raames anti ka uued suunised, et tagada uute ettepanekute täielik vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele.

Euroopa Parlament tegeles oma töös seadusandlike ettepanekutega jätkuvalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse küsimustega ning jätkas üldise lähenemisviisi rakendamist ELi lisaväärtuse hindamisel, koostades aruande Euroopa mõõtme puudumise maksumuse kohta. Regioonide Komitee jätkas samuti oma tööd subsidiaarsusega seotud küsimustes, võttes eelkõige vastu ja viies ellu kolmanda subsidiaarsuse tööprogrammi ning olles seitsmenda subsidiaarsuse konverentsi võõrustav pool.

(1)

COM(2016) 471 final.

(2)

„Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks – Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile“ ( http://ec.europa.eu/priorities/docs/pg_et.pdf ).

(3)

http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/index_et.htm .

Esialgsed mõjuhinnangud koostatakse ainult nende algatuste kohta, mille puhul on ette näha olulist mõju, mistõttu lisatakse algatusele mõjuhinnang.

(4)

http://ec.europa.eu/smart-regulation/refit/simplification/consultation/contributions_et.htm .

(5)

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõige 4.

(6)

Mõjuhinnangute kontekstis on proportsionaalsus põhikriteerium, mida võetakse arvesse poliitikavalikute võrdlemisel.

(7)

Toimivuskontroll on poliitikavaldkonna ulatuslik hindamine, mis käsitleb tavaliselt seda, kuidas mitu seotud seadusandlikku akti on kaasa aidanud poliitika eesmärkide saavutamisele (või seda muul viisil mõjutanud). Toimivuskontroll sobib eriti hästi õigusnormide kattumiste, vastuolude, sünergia ja kumulatiivse mõju kindlakstegemiseks.

(8)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega, COM(2015) 615 final, 2. detsember 2015.

(9)

C(2015) 2823.

(10)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus veebisisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse tagamise kohta siseturul, COM(2015) 627 final, 9. detsember 2015.

(11)

Komisjoni talituste töödokument ELi lisaväärtuse näidete kohta, lisatud komisjoni aruandele Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise kohta, SWD(2015) 124 final, 26. juuni 2015.

(12)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT): hetkeseis ja tulevikuväljavaated“, COM(2014) 368 final, 18. juuni 2014.

(13)

Vt käesoleva aruande lisa.

(14)

350 võrreldes 2014. aasta 506ga.

(15)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriisiolukorras ümberpaigutamise mehhanism ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, COM(2015) 450 final, 9. september 2015.

(16)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata, COM(2015) 177 final, 22. aprill 2015.

(17)

Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas, COM(2015) 135 final, 18. märts 2015.

(18)

„Mapping the Cost of Non-Europe 2014-19“, kolmas väljaanne, aprill 2015, Euroopa lisaväärtuse üksus: http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2015/536364/EPRS_STU%282015 %29536364_EN.pdf .

(19)

Protokolli nr 2 artikkel 6.

(20)

Dok. 14306/15.

(21)

Sealhulgas üks, mis esitati pärast kaheksa nädala pikkuse tähtaja möödumist.

(22)

CdR 01517/2015 , mille Regioonide Komitee juhatus võttis vastu 15. aprillil 2015.

(23)

COM(2015) 177 final, 22. aprill 2015.

(24)

CdR 03636/2015 .

(25)

Artikli 55 lõige 2.

(26)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (ISA2) „Koostalitlusvõime kui avaliku sektori ajakohastamise vahend“, COM(2014) 367 final, 26. juuni 2014.

(27)

CdR 05514/2014 .

(28)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013, COM(2015) 10 final.

(29)

CdR 00943/2015 .

(30)

CdR 01419/2015 .

(31)

Ettepanek: Nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, COM(2015) 98 final, 2. märts 2015.

(32)

Regioonide Komitee resolutsioon teemal „Paremad vahendid ELi 2020. aasta strateegia rakendamiseks: liikmesriikide ja ELi majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuunised“ (CoR 175/2010 fin).

(33)

CdR 02697/2015 .

(34)

Ettepanek: Nõukogu direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ, COM(2015) 129 final, 18. märts 2015; ja COM(2015) 135 final, 18. märts 2015.

(35)

Konverentsi põhisõnumeid tutvustav aruanne on kättesaadav aadressil: http://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/Pages/default.aspx .

(36)

Kättesaadav pärast aruande vastuvõtmist Regioonide Komitee juhatuse poolt juunis 2016 aadressil: http://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/Pages/default.aspx .

(37)

EU:C:2015:403.

(38)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta, ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(39)

EU:T:2015:891.

(40)

COM(2015) 450 final, 9. september 2015.

(41)

COM(2015) 240 final, 13. mai 2015.

(42)

COM(2015) 450 final, 9. september 2015.

(43)

Nõukogu otsus (EL) 2015/1601, 22. september 2015.

(44)

COM(2015) 452 final, 9. september 2015.

(45)

COM(2015) 453 final ja C(2015) 6250 final.

(46)

Tšehhi Poslanecká sněmovna, Tšehhi Senát, Ungari Országgyűlés, Rumeenia Camera Deputaților ja Slovakkia Národná Rada.

(47)

COM(2015) 177 final, 22. aprill 2015.

(48)

Madalmaade Tweede Kamer.

(49)

Hispaania Congreso de los Diputados ja Senado.

(50)

COM(2015) 135 final, 18. märts 2015.

(51)

Rootsi Riksdag.

(52)

Nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas, ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10.

	Komisjoni dokument	Pealkiri	Põhjendatud arvamuste arv (protokoll nr 2)	Häälte arv (protokoll nr 2) 2	Põhjendatud arvamusi esitanud liikmesriigi esinduskogu
1	COM(2015) 450	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriisiolukorras ümberpaigutamise mehhanism ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest	5	7	Tšehhi Vabariigi Senát (1 hääl) Tšehhi Vabariigi Poslanecká sněmovna (1 hääl) Ungari Országgyűlés (2 häält) Rumeenia Camera Deputaților (1 hääl) Slovakkia Národná Rada (2 häält)
2	COM(2015) 177	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata	2 3	3	Hispaania Congreso de los Diputados / Senado (mõlemad kojad – 2 häält) Madalmaade Tweede Kamer (1 hääl)
3	COM(2015) 135	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas	1	2	Rootsi Riksdag (2 häält)
KOKKU			8	12