EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 2.2.2016
COM(2016) 50 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta
Hiljutised rünnakud Euroopa Liidus ja kaugemal näitavad selgelt, et EL peab terrorismi tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks töötama kõikides poliitikavaldkondades. Terroriorganisatsioonid ja üksikterroristid vajavad oma võrgustike säilitamiseks, inimeste värbamiseks ja varustamiseks ning terroriaktide endi toimepanemiseks raha. Seega aitab terrorismiga jõuliselt võidelda nii rahastamisallikate äralõikamine, nende vahendite kasutajate jaoks tabamisest hoidumise keerukamaks muutmine kui ka rahastamisprotsessiga seotud mis tahes teabe parimal viisil kasutamine.
Terrorismi rahastamise probleem ei ole uus. Selle põhijooni, nagu tihe seotus organiseeritud kuritegevuse võrgustikega, tuntakse juba aastaid ning selle vastu võitlemisele on juba oluliselt kaasa aidanud ELi kriminaalõigus ja politseikoostöö, samuti rahapesu ennetamist ja selle vastast võitlust käsitlevad õigusaktid. Kuid esile on kerkinud uued suundumused eelkõige ISISe suguste kuritegelike organisatsioonide ja ka tagasipöörduvate terroristlike välisvõitlejate näol.
Praegused julgeolekuprobleemid nõuavad kindlat, kiiret ja ühtset tegutsemist, et ajakohastada asjakohased õigusaktid, tagada nende täielik rakendamine, teha tõhusamat koostööd ja vahetada olulist teavet. Seda tuleb teha nii ELi tasandil kui ka väljaspool ELi.
Euroopa julgeoleku tegevuskavas tõstetakse esile vajadust võtta terrorismi rahastamise vastu tõhusamaid ja terviklikumaid meetmeid. Selles rõhutatakse, et terrorismi rahastamine on seotud organiseeritud kuritegevusega, mis toetab terrorismi relvade hankimise, uimastite salakaubaveost saadava tulu ja finantsturgudele imbumise kaudu. Euroopa julgeoleku tegevuskavale on toetust avaldanud Euroopa Parlament. Töö edaspidist hoogustamist on toetatud ka nii justiits- ja siseküsimuste ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kui ka Euroopa Ülemkogu 18. detsembri 2015. aasta järeldustes. Küsimust käsitleti 14. detsembri 2015. aastal ka välisasjade nõukogus ning komisjon esitas varem samal kuul ettepaneku võtta vastu terrorismivastast võitlust käsitlev direktiiv, milles määratletakse terrorismi rahastamine üldise kuriteona
.
Rahvusvahelisel tasandil on heaks lähtekohaks eelkõige ÜRO ja rahapesuvastase töökonna (FATF) käimasolev töö. ÜRO Julgeolekunõukogus on terrorismi rahastamise vastu võitlemise küsimuses saavutatud tugev üleilmne konsensus. 2014. aastal kehtestas nimetatud nõukogu täiendavad kohustused seoses terrorismi rahastamise kriminaliseerimisega ja seejärel võttis Euroopa Nõukogu vastu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolli. Komisjon kirjutas lisaprotokollile alla 2015. aasta oktoobris. 2015. aasta detsembris võttis julgeolekunõukogu vastu veel ühe resolutsiooni, mis oli suunatud konkreetsemalt ISISe rahastamisele ja millega pikendati Al Qaeda suhtes varem kehtestatud sanktsioone.
Käesolevas teatises esitatakse tegevuskava, mille abil terrorismi rahastamise vastast võitlust veelgi tõhustada, tuginedes uute ohtudega kohanemisel praegustele ELi eeskirjadele ning ajakohastades oma poliitikat ja tegevust vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Ka liikmesriikidel on juba praegu palju võimalusi tegutseda, et kasutada paremini olemasolevat raamistikku.
Kindlaks on määratud kaks peamist tegevussuunda:
kuidas paremini tuvastada ja takistada terroriorganisatsioonide ja nende toetajate rahaliste vahendite ja muu vara liikumist ning tagada, et raha liikumine võib igal võimalikul juhul aidata õiguskaitseasutustel jälitada terroriste ja panna nende kuritegude sooritamisele piir;
kuidas täiendavalt tõkestada terroriorganisatsioonide tuluallikaid, võttes eelkõige sihikule nende võimalused rahalisi vahendeid hankida.
Tulemuste saavutamiseks peaksid meetmed olema suunatud kaugemale kui vaid terroriorganisatsioonidele. Meetmed peaksid hõlmama ka nendega seotud isikuid, nagu terroristlikud välisvõitlejad, rahastajad ja rahakogujad, ning kõiki, kes aitavad terroristlikule tegevusele tahtlikult kaasa. Tegutseda tuleb nii ELis kui ka välissuhete valdkonnas: eriti oluline on lähtuda rahapesuvastase töökonna tööst.
Terrorismi rahastamise vastane võitlus on äärmiselt oluline kodanike turvalisuse tagamiseks. Ent täiendavad meetmed terrorismi rahastamise võimaluste kõrvaldamiseks võivad mõjutada nii üksikisikute kui ka ettevõtjate elu ja majandustegevust kogu Euroopa Liidus. Komisjon teostab käesolevas tegevuskavas kindlaks määratud õiguslike meetmete ettevalmistamiseks mõju hindamised, lähtudes parema õigusloome põhimõttest. Komisjon võtab arvesse vajadust leida tasakaal turvalisuse suurendamise ja põhiõiguste, sealhulgas andmekaitse ja majandusvabaduste kaitse vahel.
1.
Raha liikumise takistamine ja terrorismi rahastamise tuvastamine
Terrorivõrgustikud tegutsevad eri riikides ja sõltuvad suurel määral sellest, et ühes riigis toime pandavaid terroriakte oleks võimalik rahastada teisest liikmesriigist. Finantstehingute piiramine ja jälgimine võib tõkestada nende võrgustike tegevuseks vajaliku raha liikumist. Samuti aitab see terrorivõrgustikke tuvastada ja pärast rünnakuid uurida, et terroriste ja nende toetajaid kinni pidada.
Innovatsioon finantsteenuste valdkonnas ja tehnoloogilised muudatused loovad tänu oma eelistele uusi võimalusi, mida võidakse mõnikord kuritarvitada, et varjata terrorismi rahastamist. Uued rahastamisvahendid, nagu virtuaalvaluutad, tekitavad terrorismi rahastamise vastases võitluses uusi probleeme. Kurjategijad on väga mitmekülgsed – kui olemasolevad kanalid muutuvad liiga riskantseks, vahetavad nad need kiiresti uute vastu. Uuenduslike rahastamisvahendite, näiteks virtuaalvaluutade puhul on väga oluline käsitleda nende anonüümsusega seotud riske. Seejuures ei ole niivõrd olulised makseviisid ise, kuivõrd küsimus, kas neid saab kasutada anonüümselt. Sel põhjusel on komisjon juba hakanud korrapäraselt hindama nii tuntud kui ka tekkivaid riske, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega
. See töö võimaldab ELil pidevalt hinnata ja leevendada tekkivaid riske, mis mõjutavad siseturgu, kuid ka ELi julgeolekut.
Töö ELi tasandil ja rahvusvahelistel foorumitel, nagu rahapesuvastane töökond, on esile toonud võimalikud lüngad ja puudujäägid. Ka pärast rünnakuid uurijate poolt kogutud teave on oluline teabeallikas, mille alusel teha kindlaks peamised valdkonnad, mis on viimasel ajal võimaliku riskina esile kerkinud.
Finantstehingute kaudu liikuva raha tuvastamisel ning terrorivõrgustike ja nende toetajate kindlakstegemisel on peamised vahendid rahapesu andmebürood ja jälgimissüsteemid, nagu ELi ja USA vaheline terrorismi rahastamise jälgimise programm (TFTP). Olemasolevat suutlikkust aga saab suurendada ning keskenduda tuleks nii keerulistele ja ulatuslikele rahastamistoimingutele kui ka väiksema maksumusega terroristlikele tehingutele, millel võib siiski olla laastav mõju ja milles kasutatakse uusi makseviise, mida on raske jälgida. Väga oluline on ka reageerimiskiirus, kuna praegused finantsteenused võimaldavad terroristidel raha väga kiiresti ühest kohast teise liigutada. See osutab ka vajadusele parandada koostööd ning finantsteabe ja õiguskaitseasutuste jälitusteabe vahetamist.
1.1
Kohesed meetmed, mida saab võtta kehtiva õigusraamistiku piires
On mitmeid viise, kuidas terrorismi rahastamise vastast võitlust saab kehtiva õigusraamistiku piires kohe parandada:
20. mail 2015 võeti vastu neljas rahapesuvastane direktiiv. Selle peamine eesmärk on tõkestada liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Seetõttu on esimene oluline samm selle kiire ülevõtmine ja rakendamine. Komisjon kutsub liikmesriike üles nihutama tõhusa ülevõtmise kuupäeva ja kohaldamise alguskuupäeva varasemale ajale, st hiljemalt 2016. aasta lõppu. Komisjon on valmis liikmesriike direktiivi ülevõtmises ja rakendamises ning rahvusvaheliste standardite siseriiklikku õigusesse ülekandmisel abistama.
Komisjon kiirendab rahapesuvastase direktiivi raames tehtavat tööd, et kehtestada loetelu kolmandatest riikidest, kellel on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamises strateegilisi puudujääke. Rahapesuvastase direktiivi kohaselt peaksid liikmesriigid rakendama loetletud riikidest pärinevate rahavoogude suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid. Komisjon esitab nimetatud loetelu juuniks.
Liikmesriigid peaksid parandama finantsteabe vahetamist ELi ja kolmandate riikide rahapesu andmebüroode vahel ning rahapesu andmebüroode ja erasektori vahel, lähtudes rahapesuvastase töökonna soovitustest ja parimatest tavadest. Euroopa Komisjon teeb koostööd rahapesu andmebüroode Egmonti rühmaga, et edendada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas.
1.2
Uued meetmed, millega takistada finantssüsteemi kuritarvitamist terrorismi rahastamise eesmärgil
Komisjon teeb ettepaneku muuta neljandat rahapesuvastast direktiivi järgmistes punktides.
ELi „suure riskiga kolmandate riikide” loetelu tegelik rakendamine:
Neljandas rahapesuvastases direktiivis on sätestatud, et kui riik on loetletud kolmanda riigina, kellel on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel strateegilisi puudusi, peavad kohustatud isikud suurendama sellest riigist pärit ettevõtjate finantstehingute seire mahtu ja laadi (st kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid). Kuid praegu ei ole nende meetmete täpset laadi õigusaktis sõnaselgelt kindlaks määratud. Selle kohustuse täpsustamiseks teeb komisjon ettepaneku lisada üksikasjalikud sätted, mis põhinevad rahapesuvastase töökonna standarditel ning milles määratakse kindlaks konkreetsed tugevdatud hoolsusmeetmed ja vastumeetmed, mida tuleks kohaldada. Selle täpsustusega tagatakse tugevdatud hoolsusmeetmete ja vastumeetmete kooskõlastamine ja ühtlustamine ELi tasandil ning võrdsed tingimused.
Virtuaalvaluuta vahetamise platvormid: on oht, et terroriorganisatsioonid võivad kasutada virtuaalvaluuta ülekandeid ülekannete varjamiseks, sest virtuaalvaluutadega tehtavad tehingud küll registreeritakse, kuid puudub tavapärasele pangandussüsteemile omane aruandlusmehhanism, mille abil tuvastada kahtlast tegevust. Virtuaalvaluutad ei ole praegu ELi tasandil reguleeritud. Esimese sammuna teeb komisjon ettepaneku viia anonüümne valuutavahetus pädevate asutuste kontrolli alla, laiendades rahapesuvastase direktiivi kohaldamisala, et see hõlmaks virtuaalvaluuta vahetamise platvorme ning nende järelevalvet vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevatele riiklikele õigusaktidele. Lisaks sellele aitaks turu kontrollimist parandada ja turgu paremini mõista see, kui virtuaalvaluuta vahetamise platvormide suhtes kohaldataks makseteenuste direktiivi kohaseid lubade andmise ja järelevalve eeskirju. Komisjon uurib seda võimalust täiendavalt. Samuti uurib komisjon, kas lisada direktiivi ka digitaalse rahakoti pakkujad.
Ettemakstud vahendid (nt ettemaksekaardid): terroristid on ettemaksekaarte kasutanud terrorirünnakute logistika anonüümseks rahastamiseks
. Sellele probleemile tuleb leida asjakohane ja tasakaalustatud lahendus, sest ettemakstud vahenditel on ka sotsiaalne väärtus. Ettemaksekaardid on majanduslikult haavatavate või majanduslikult tõrjutud inimeste jaoks maksevahend, mida saab kasutada internetiväliselt (nt sularaha), ja mis veelgi tähtsam, kaupade ja teenuste ostmiseks internetis. Mõned inimesed kasutavad ettemaksekaarte interneti teel ostes pettuse riski vähendamiseks, kuna sellisel juhul piirdub oht kaardil oleva e-raha summaga. Mõned liikmesriigid kasutavad neid vahendeid sotsiaaltoetuste maksmisel. Mõned inimesed peavad anonüümsust, mida ettemaksekaardid omanikele pakuvad, eeliseks oma eraelu puutumatuse kaitsmisel, mis on internetis tehtavate tehingutega seoses järjest suurenev probleem, kuid anonüümsust on taotletud või kuritarvitatud ka ebaseaduslike toimingute tegemiseks.
Ettemaksekaartidega kaasnev terrorismi rahastamise oht on peamiselt seotud anonüümsete (taaslaetavate või mitte-taaslaetavate) ettemaksekaartidega, mis toimivad riiklikes või rahvusvahelistes süsteemides. Põhiküsimus seisneb selles, kuidas lahendada selliste üldotstarbeliste kaartide anonüümsusest tulenevad probleemid, kaotamata hüvesid, mida need vahendid tavapärasel kasutamisel pakuvad.
Ettemakstud vahendite väljaandjate suhtes juba kehtivad ELi õigusaktid, sealhulgas rahapesuvastased õigusaktid. Eespool nimetatud probleemide lahendamiseks esitab komisjon rahapesuvastase direktiivi täiendavad muudatused, milles võiks eriliselt keskenduda olemasolevate erandite vähendamisele (näiteks künnised, millest allpool ei ole identifitseerimine vajalik) eelkõige silmast silma kasutatavate kaartide puhul ning nõuda kliendi identifitseerimist ja isikusamasuse kontrolli ettemaksekaardi aktiveerimisel internetis. Komisjon tegeleb praegu kõnealuste meetmete üksikasjaliku kavandamisega, võttes arvesse nende mõju ja vajadust proportsionaalsuse järele.
Panga- ja maksekontode keskregistrid ning kesksed andmesüsteemid: õiguskaitseasutused viitavad sageli sellele, et riigi tasandi keskregistrid, mis näitavad kõiki ühe isiku nimel olevaid pangakontosid riigis, või muud paindlikud mehhanismid, nagu kesksed andmesüsteemid, hõlbustavad finantsuurimisi, sealhulgas võimaliku terrorismi rahastamise uurimisi. Sellist registrit praegu kõigis liikmesriikides ei ole ja neil ei ole ELi õiguse kohaselt ka vastavat kohustust. Keskregistri või keskse andmesüsteemi olemasolu kõigis liikmesriikides pakuks rahapesu andmebüroodele otsest operatiivset abi. Algselt tekitas see teema paljudes liikmesriikides laiemate andmekogumise ja -säilitamise küsimuste raames vaidlusi, kuid hiljutistest aruteludest nähtub, et nüüd leiab selline vahend laiemat toetust.
Komisjon teeb seetõttu ettepaneku luua panga- ja maksekontode keskregistrid või elektroonilised andmesüsteemid, muutes rahapesuvastast direktiivi, millega tagataks rahapesu andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele juurdepääs panga- ja maksekontodega seotud teabele.
Samal ajal uurib komisjon võimalust koostada eraldiseisev õigusakt, et laiendada juurdepääsu kõnealustele panga- ja maksekontode keskregistritele. Eelkõige võimaldaks selline õigusakt kasutada kõnealuseid registreid muude uurimiste jaoks (nt õiguskaitseasutuste uurimised, sh vara tagasivõitmine, maksualased süüteod) ja muude asutuste poolt (nt maksuamet, kriminaaltulu jälitamise talitused, muud õiguskaitseasutused, korruptsioonivastased asutused). Kõik algatused peavad sisaldama asjakohaseid kaitsemeetmeid, eelkõige seoses andmekaitse ja juurdepääsutingimustega.
Rahapesu andmebüroode koostöö parandamine
Euroopa julgeoleku tegevuskavaga nähakse ette mitu meedet, millega hõlbustada koostööd rahapesu andmebüroode vahel. Nende meetmete rakendamist saab kiirendada eri valdkondades:
Esimese sammuna viia eeskirjad, mis käsitlevad rahapesu andmebüroode juurdepääsu teabele, kooskõlla rahvusvaheliste standarditega: rahapesu andmebüroodel on oluline roll terrorivõrgustike piiriüleste finantstehingute ja nende rahastajate tuvastamisel. Praegustes rahvusvahelistes standardites rõhutatakse, et on oluline suurendada rahapesu andmebüroodele kättesaadava teabe ulatust ja sellele teabele juurdepääsu (praegu on see teatavates liikmesriikides piiratud kohustuse tõttu eelnevalt kahtlastest tehingutest teatada): see saavutatakse rahapesuvastase direktiivi muutmise teel.
Teise sammuna teha kindlaks ja kõrvaldada takistused, mis on seotud juurdepääsuga asjakohasele teabele, teabevahetusega ja teabe kasutamisega ning operatiivkoostööga: praegu toimub rahapesu andmebüroode platvormi raames kaardistamine, et teha kindlaks praktilised takistused teabele juurdepääsul, teabe vahetamisel ja kasutamisel ning operatiivkoostööl, eesmärgiga esitada tulemused enne 2016. aasta lõppu. Rahapesu andmebürood peaksid tegema tihedat koostööd ka muude õiguskaitseasutustega. Sellega seoses uurib komisjon täiendavalt võimalusi, et toetada piiriüleste juhtumite ühist analüüsimist rahapesu andmebüroode poolt, ja lahendusi finantsteabe ulatuse suurendamiseks. Praegu rahvusvahelisel tasandil peetavate arutelude kohaselt peaksid rahapesu andmebürood liikuma kahtlustustel põhinevalt avalikustamise süsteemilt andmetel põhinevamale avalikustamise süsteemile. Sõltuvalt kaardistamise tulemustest otsustab komisjon, kas ja milliseid meetmeid on vaja, et tegelda erinevustega rahapesu andmebüroode organisatsioonilises staatuses ja kõrvaldada kõik tõkked, mis takistavad tõhusat koostööd ja teabe vahetamist.
Lisaks sellele teostab komisjon rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide riigiülest hindamist, nagu on ette nähtud rahapesuvastase direktiiviga. Korrapäraste riskihindamistega luuakse asjakohane üldine raamistik, et avastada lünki ning reageerida terrorismi rahastamise muutuvale olemusele ja sellega seotud riskidele leevendusmeetmetega, mis põhinevad tõenditel ja on kohandatud tegelike riskidega. Leevendusmeetmed võivad hõlmata nii soovitusi liikmesriikidele (lähtudes põhimõttest „täida või selgita”) kui ka uute poliitiliste algatuste väljatöötamist ELi tasandil. Soovituste kujul liikmesriikidele suunatud leevendusmeetmete puhul on eriti oluline, et liikmesriigid näitaksid selles protsessis üles poliitilist tahet.
Koostöö terroristide rahastamisallikate jälgimisel ja külmutamisel
Veel üks oluline valdkond terrorismiga võitlemisel on ÜRO loeteludel põhinevate külmutamismeetmete tõhususe suurendamine. ÜRO loetelusid (üldised ja ka need, mis hõlmavad teatavaid organisatsioone nagu Al Qaeda ja ISIS) tuleb kohaldada võimalikult kiiresti, et neil oleks maksimaalne mõju ja et vähendada riski, et loetellu kantud isikud ja üksused võtavad oma raha välja enne piiravate meetmete jõustumist. ÜRO tasandil kehtestatud piiravad meetmed tuleb ELi õigusesse üle võtta ELi õigusaktidega, millega pakutakse loetelus olevale isikule teatavaid menetluslikke tagatisi ja seatakse kohustused seoses viisiga, kuidas komisjon oma otsuseid teeb. Komisjon võtab Al Qaeda ja ISISe suhtes kehtestatud sanktsioonidel põhineva ÜRO loetelu ELi õigusesse üle, muutes nõukogu 27. mai 2002. aasta määruses nr 881/2002 esitatud loetelu. Kui komisjon on saanud teabe uutest loeteludest, mille on kinnitanud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1267 loodud sanktsioonide komitee, ning teinud vajaliku esialgse kontrolli, et järgitud on teatavaid olulisi menetluslikke tagatisi, peab komisjon enne õigusakti vastuvõtmist ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamist läbima koostamise, konsulteerimise ja kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse tõlkimise kohustusliku protsessi. Alles siis on loetelud ELi õiguse kohaselt vahetult kohaldatavad ELi inimeste, finantsasutuste ja ettevõtjate suhtes. Praegu võtab kõnealune protsess umbes viis tööpäeva. Ehkki menetlust on juba lihtsustatud, on rahapesuvastane töökond protsessiks vajaminevat aega kritiseerinud. Täiendavad sammud ELi ja ÜRO tasandil, sealhulgas parem koordineerimine ja eelteabe jagamine, võimaldavad komisjonil olla ooteseisundis, et algatada menetlus kohe, kui uued loetelud on kinnitatud, ja see kiirendab ülevõtmisprotsessi veelgi.
Sellega seoses ja täiendava sammuna teeb komisjon tööd tagamaks, et ÜRO uued loetelud tehakse ELi finantsasutustele ja ettevõtjatele kättesaadavaks kohe pärast nende loetelude avaldamist, kuid enne ülevõtmist ELi tasandil, ning hõlbustamaks rahapesuvastase direktiivi kohaste hoolsusmeetmete võtmist juba enne ELi õigusaktide jõustumist. See hõlmab ÜRO uute loetelude kandmist ELi finantssanktsioonide andmebaasi, et loetelud oleksid ELi finantsasutustele ja ettevõtjatele kohe kättesaadavad. Keskmises ja pikas perspektiivis teevad komisjoni talitused koostööd ÜRO sidusrühmadega, et toetada ühise andmevahetussüsteemi loomist, mis võimaldaks uute loetelude avaldamist allalaaditavas ühises formaadis, mis ühildub ELi andmebaasiga. Sellega toetatakse ELi finantsasutuste jõupingutusi asjakohaste hoolsusmeetmete võtmisel vastavalt rahapesuvastase direktiivi nõuetele, et vähendada ELi õigusaktide jõustumise eelse varade väljavoolu riski.
|
Meetmed
Liikmesriike kutsutakse üles:
-nihutama neljanda rahapesuvastase direktiivi tõhusa ülevõtmise kuupäeva ja kohaldamise alguskuupäeva varasemale ajale, st hiljemalt 2016. aasta neljandasse kvartalisse.
Vastavalt rahapesuvastasele direktiivile teeb komisjon järgmist:
-võtab vastu ELi musta nimekirja, milles määratakse kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kellel on strateegilisi puudusi rahapesu vastases võitluses / terrorismi rahastamise tõkestamisel: hiljemalt 2016. aasta teiseks kvartaliks;
-avaldab rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide riigiülese hindamise aruande ja liikmesriikidele suunatud soovitused sobivate meetmete kohta kõnealuste riskidega tegelemiseks: 2017. aasta teine kvartal.
Komisjon esitab hiljemalt 2016. aasta teiseks kvartaliks seadusandliku ettepaneku, et muuta rahapesuvastase direktiivi järgmisi punkte:
-tugevdatud hoolsusmeetmed / vastumeetmed seoses suure riskiga kolmandate riikidega;
-virtuaalvaluuta vahetamise platvormid;
-ettemakstud vahendid;
-panga- ja maksekontode keskregistrid või elektroonilised andmesüsteemid;
-rahapesu andmebüroode juurdepääsu teabele ja teabevahetus.
Komisjon edendab järgmisi algatusi:
-ÜRO külmutamismeetmete ELi õigusesse ülevõtmise tõhustamine, sealhulgas ELi ja ÜRO vahelise teabevahetuse parandamise abil: hiljemalt 2016. aasta teiseks kvartaliks;
-liikmesriikide, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja ettevõtjate suutlikkuse suurendamine piiravate meetmete rakendamise alaste probleemidega seotud teabe jagamisel, sealhulgas ÜRO uute loetelude alase teabe vahetamisel, kasutades finantssanktsioonide andmebaasi: hiljemalt 2016. aasta teiseks kvartaliks;
-uurida võimalusi võtta vastu eraldiseisev õigusakt, mis võimaldaks panga- ja maksekontode registreid muude uurimiste jaoks ja muude asutuste poolt kasutada laiemalt, kui seda võimaldab rahapesuvastase direktiivi kohaldamisala: hiljemalt 2016. aasta teiseks kvartaliks;
-rahapesu andmebüroode vahelise koostöö tõhustamine asjakohaste meetmetega: hiljemalt 2017. aasta teiseks kvartaliks.
|
1.3
Muud algatused olemasoleva õigusraamistiku täiendamiseks
Rahapesukuritegude määratluse ja karistuste ühtlustamine
Terroristid rahastavad oma tegevust sageli kriminaaltuluga ning kasutavad sellise kriminaaltulu vahetamiseks, varjamiseks või omandamiseks rahapesuskeeme. Seega aitab tugevdatud ELi õigusraamistik rahapesu vastu võitlemiseks terrorismi rahastamist tõhusamalt tõkestada. Kuigi nii asjaomases rahapesuvastase töökonna soovituses kui ka Euroopa Nõukogu rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitlevas konventsioonis nr 198 nõutakse rahapesukuritegude määratlemist, ei kajastu see veel täielikult ELi õigusaktides. Kõik liikmesriigid on rahapesu kriminaliseerinud, kuid rahapesu määratlused ja kohaldatavad karistused on liikmesriigiti erinevad. Sellised erinevused loovad tõkkeid piiriülesele õigusalasele ja politseikoostööle rahapesu tõkestamisel ning mõjutavad otseselt terrorismi rahastamise vastast tegevust. Komisjon esitab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 83 direktiivi ettepaneku, milles käsitletakse rahapesukuritegusid ja karistusi. Eesmärk on kehtestada miinimumeeskirjad rahapesukuriteo määratlemiseks (seostades seda terrorikuritegude ja muude raskete kuritegudega) ja karistuste ühtlustamiseks.
Ebaseadusliku sularahaliikumise tõkestamine
Terroristliku tegevuse rahastamisel kasutatakse laialdaselt sularahamakseid. ELi õigusaktides on sätestatud kontroll isikutele, kellel on ELi sisenedes või sealt lahkudes kaasas sularaha 10 000 euro väärtuses või rohkem. Komisjoni tehtud hindamine osutab vajadusele laiendada kõnealuse määruse kohaldamisala, et see hõlmaks posti teel ja kaubasaadetistes veetavat sularaha, ning võimaldada ametiasutustel tegutseda väiksemate sularahasummade korral, kui kahtlustatakse ebaseaduslikku tegevust.
Meetmeid võiks võtta ka väärismetallide ja võib-olla ka muude väga likviidsete vääriskaupade hõlmamiseks. Samuti võiks sellega seoses kaaluda sularahamaksete võimalikke ülemmäärasid. Mitmes liikmesriigis on kehtestatud teatavat piirmäära ületavate sularahamaksete keeld.
Lisaks sularaha kasutamisele üldiselt on õiguskaitseasutused teatanud probleemist seoses suure nimiväärtusega pangatähtede, eelkõige 500-euroste rahatähtede kasutamisega. Nende pangatähtede järele on nende kõrge väärtuse ja väikese mahu tõttu suur nõudlus kuritegelike isikute seas, kes tegelevad sularaha füüsilise transpordiga. Komisjon teeb selles küsimuses koostööd Euroopa Keskpanga, Europoli ja muude asjaomaste osalistega.
Terroristide varade avastamise ja külmutamise alase ELi raamistiku täiendamine
ÜRO on kehtestanud mitu süsteemi terrorismiga seotud isikute varade külmutamiseks. ELis rakendatakse selliseid külmutamismeetmeid praegu ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel. ELi toimimise lepingu artiklis 75 on sätestatud, et teatavatel tingimustel võib võtta haldusmeetmeid, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 67 sätestatud eesmärgid seoses terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemisega. Nimetatud haldusmeetmete eesmärk on takistada terrorismi rahastamist ja selle toetajaid, näiteks rahakogujaid, kogu ELi hõlmavate meetmete abil. Selliste meetmetega kehtestataks ühised standardid külmutatavate varade, kaasatavate osalejate ning kohaldatavate abinõude ja kaitsemeetmete kohta, eelkõige seoses põhiõigustega. ELil on juba olemas rahvusvahelise terrorismiga seotud isikute varade külmutamise tõhus kord, mis on kooskõlas ÜRO süsteemiga, kuid ELi toimimise lepingu artikliga 75 on loodud õiguslik alus, mis hõlmab ka terrorismiga seotud isikuid, kes ei kuulu ÜRO loeteludes olevatesse rahvusvahelistesse rühmitustesse.
2013. aastal tehtud esialgses mõjuhindamise uuringus artikli 75 kohaldamise kohta hinnati erinevaid võimalusi, sealhulgas eelkõige ELi loetelusid ja siseriiklikke süsteeme täiendavat külmutamise süsteemi, võimalust seada liikmesriikidele kohustus kehtestada siseriiklik külmutamise süsteem, samuti eri viise, kuidas tagada selliste loetelude ja külmutamise süsteemide vastastikune tunnustamine. Komisjon vaatab selle hinnangu hiljutisi arengusuundi ja probleeme silmas pidades üle, võttes arvesse olemasolevate külmutamise süsteemide ulatust, pidades silmas ÜRO Julgeolekunõukogu hiljutisi resolutsioone, artikli 75 kohase ELi süsteemi ulatust ja lisaväärtust, selle täiendavust ELi ja liikmesriikide olemasolevate süsteemide suhtes, samuti vajadust leida sobiv tasakaal põhiõiguste kaitse meetmete ja tõhususe vahel. ELi toimimise lepingu artikli 75 kohase terroristide varade külmutamise võimaliku ELi süsteemi hindamise raames uurib komisjon praegu ka riiklike külmutamisotsuste vastastikuse tunnustamise meetmeid (nt varade külmutamise Euroopa määruse abil).
Samuti on julgeolekuraamistiku oluline element kriminaalasjades tehtavate kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikune tunnustamine
. Terrorismi rahastamise edukaks tõkestamiseks on vaja mitmesuguseid täiendavaid lähenemisviise. Lisaks ELi toimimise lepingu artikli 75 kohase terroristide varade külmutamise võimaliku ELi süsteemi hindamisele püüab komisjon tagada, et terrorismi rahastavad kurjategijad jäetakse oma varast ilma. Selleks et tõkestada organiseeritud kuritegevust, mille abil rahastatakse terrorismi, on oluline sellised kurjategijad kriminaaltulust ilma jätta. Kuritegeliku vara konfiskeerimine on lisaks karistusele ka ennetav vahend. Selleks soovib komisjon tagada, et liikmesriikides tehtavad külmutamis- ja konfiskeerimisotsused raskete kuritegude valdkonnas täidetaks võimalikult suures ulatuses kogu ELis, kohaldades vastastikuse tunnustamise põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 82. Kõikides vastastikuse tunnustamise vahendeid käsitlevates algatustes tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta külmutamis- ja konfiskeerimisotsuste subjektiks olevate isikute põhiõigusi.
Rahvusvaheliste tehingute jälgimine ELi ja USA vahelise terrorismi rahastamise jälgimise programmi (TFTP) lepingu abil näib toimivat tõhusalt. Pärast mõju hindamist jõudis komisjon 2013. aasta novembri teatises järeldusele, et TFTP-d dubleeriv ELi süsteem (millele viidati kui terrorismi rahastamise jälgimise süsteemile (Terrorist Finance Tracking System – TFTS)) ei oleks proportsionaalne ega annaks lisaväärtust. Siiski oleks kasulik analüüsida võimalikku vajadust TFTP-d täiendavate mehhanismide järele, et täita võimalikud lüngad (st tehingud, mis ei kuulu ELi ja USA vahelisse TFTP lepingusse – eelkõige ELi-sisesed maksed eurodes, mida ei ole võimalik muul viisil jälgida).
|
Meetmed
Komisjon edendab järgmisi algatusi:
-seadusandlik ettepanek, millega ühtlustatakse rahapesukuritegude määratlused ja karistused: hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks;
-seadusandlik ettepanek ebaseaduslike sularahaliikumiste vastu: hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks;
-ELi toimimise lepingu artikli 75 kohane terroristide varade külmutamise ELi süsteem: teha hindamine hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks;
-kuritegeliku vara külmutamis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise tugevdamine: hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks;
-võimalik Euroopa süsteem, mis täiendaks praegust ELi ja USA vahelist TFTP lepingut, et jälgida nimetatud lepingust välja jäävaid tehinguid: teha hindamine hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks.
|
2.
Keskendumine rahastamisallikatele
Terrorismi rahastamise viisid on väga erinevad. Rahastamisallikaks võib olla seaduslike mittetulundusühenduste, näiteks heategevusorganisatsioonide, ning seaduslike ettevõtjate või rahakogumiste kuritarvitamine. Samuti võidakse terrorismi rahastada kuritegevuse, riiklike toetajate ja läbikukkunud riikide tegevuse abil ning rahvusvahelise kaubanduse süsteemi kuritarvitamise teel. Praegune ISISest lähtuv terrorismioht ei ole küll uus, kui see on esile toonud mõned konkreetsed küsimused. Vastavalt rahapesuvastase töökonna andmetele on ISISe peamine tuluallikas territooriumi okupeerimisest saadav ebaseaduslik tulu. Tuluallikate hulka kuuluvad pankade rüüstamine, väljapressimine, naftaväljade ja rafineerimistehaste kontrolli alla võtmine, majandusvarade röövimine, inimröövid lunaraha saamiseks, sularaha ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja rohujuure tasandi rahastamine.
Kuigi olemasolevas terrorismi rahastamise vastu võitlemise raamistikus, mis on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides ja mis kajastub direktiivi ettepanekus terrorismivastase võitluse kohta, on keelatud teha majanduslikke või rahalisi vahendeid kättesaadavaks loetellu kantud isikutele ja üksustele, on praegu probleemiks asjaolu, et kehtivad ELi õigusaktid ei ole piisavad selleks, et tolliasutused ise saaksid tulemuslikult sekkuda. Terroristid saavad kasu nii ebaseaduslikest vahenditest (nt varjatud kaubandustehingud, kaupade väärtuse kohta valeandmete esitamine, fiktiivsete arvete esitamine või smugeldamine) kui ka seaduslike kaupadega kauplemisest. Komisjon kaalub sõnaselget õiguslikku alust, mis võimaldaks kaupu ajutiselt kinni pidada ja teha eelkõige rahapesu andmebüroodel vajalikke uurimisi.
Meie meedias on juba tavapäraseks saanud pildid arheoloogiamälestiste hävitamisest, mida paljud inimesed peavad kultuuripärandi vastu suunatud sõjakuritegudeks. Kuid tohutu kahju kõrval, mida ISIS tekitab, on selge, et ta kasutab kultuuriväärtuste omandamiseks tehtavaid ebaseaduslikke arheoloogilisi väljakaevamisi sissetulekuallikana. Iraagist ja Süüriast ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtused võivad olla terrorismi oluline tuluallikas. Kui see sissetulek sõltub Euroopa turgudel saadavast tulust, võib sellise kaubanduse kindlakstegemisel ja tõkestamisel olla tegelik mõju terrorismi olulisele rahastamisallikale.
Praegu on kaks määrust, millega on kehtestatud kaubanduspiirangud Iraagist ja Süüriast ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtustele ning mis on impordikontrolli õiguslikuks aluseks. Kuid need määrused ei ole piisavalt tõhusad. Nimetatud kaubanduspiirangud sõltuvad konkreetsete sanktsioonide jätkumisest ja pakuvad vaid osalist lahendust. Lisaks on tolliasutustel kultuuriväärtuste päritolu kindlaksmääramisel ulatuslik tõendamiskohustus. Komisjon kaalub mõne nimetatud probleemi kõrvaldamiseks ulatuslikumat lahendust, et võidelda kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise teel toimuva terrorismi rahastamise vastu, olenemata kultuuriväärtuste lähteriigist. Kaalutakse võimalust võtta kasutusele sertifitseerimissüsteem kultuuriväärtuste importimiseks ELi ning suunised sidusrühmadele, nagu muuseumid ja kunstiturg.
Terrorismi ja sellega seotud tegevuse täiendava rahastamisallikana on üha enam kindlaks tehtud ka ebaseaduslikku kaubitsemist looduslike liikidega. Komisjon esitab peagi ELi tegevuskava, et võidelda ebaseaduslike rahavoogudega, mis on seotud looduslike liikidega kaubitsemisega.
|
Meetmed
Komisjon edendab järgmisi algatusi:
-seadusandlik ettepanek tolliasutuste volituste ja koostöö suurendamiseks ning terrorismi rahastamisega seotud kaubandusega võitlemiseks: hiljemalt 2017. aasta teiseks kvartaliks;
-õigusakti ettepanek kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastu: hiljemalt 2017. aasta teiseks kvartaliks;
-ELi tegevuskava looduslike liikidega ebaseadusliku kaubitsemise kohta: hiljemalt 2016. aasta esimeseks kvartaliks.
|
3.
Välismõõde
Praeguse terrorismiohu olemuse tõttu on piir riigisisese ehk nn kodumaise terrorismi ja rahvusvaheliste rühmituste organiseeritud terrorismi vahel sageli hägune, ehkki endiselt on olemas ka üksnes ELis tegutsevad rühmitused. Rahvusvahelisel tasandil toimub sageli eelkõige rahastamine ja relvade hankimine.
Seepärast on väga oluline, et ELil oleks aktiivne roll terrorismi rahastamise vastases võitluses rahvusvahelisel areenil, eelkõige asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides. EL toetab aktiivselt ÜRO ülemaailmset terrorismivastase võitluse strateegiat ja ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide rakendamist. Samuti osaleb EL aktiivselt ülemaailmsel terrorismivastase võitluse foorumil (GCTF), mille töö hõlmab terrorismi rahastamisega seotud meetmeid, ning on soovitanud G20 töös rõhutada terrorismiga seotud rahavoogude äralõikamise tähtsust
.
Komisjon on rahapesuvastase töökonna (FATF) liige, osaledes aktiivselt selle töös ning aidates kaasa selle soovituste rakendamisele ELis. Sellel, et Euroopa esitab rahapesuvastases töökonnas järjekindlalt oma seisukohti, on ilmselged eelised. Selles kontekstis mängivad olulist rolli asjaomased ÜRO resolutsioonid ja Euroopa Nõukogu dokumendid, näiteks Euroopa Nõukogu konventsioon nr 198 rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta; komisjon toetab ELi liikmesriike nimetatud dokumentide rakendamisel. Nagu eespool selgitatud, tõhustatakse edaspidi ka ELi ja ÜRO vahelist varade külmutamise alast teabevahetust.
Lisaks sellele on väga oluline, et EL toetaks oma partnereid, pöörates erilist tähelepanu naaberriikidele, mida ohustavad samad rühmitused, mis on rünnanud ELi. Terrorismi rahastamise vastane võitlus võiks olla osa ulatuslikumatest jõupingutustest toetada kolmandate riikide valitsusi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ja rahapesuvastase töökonna soovituste järgimisel, et suurendada nende suutlikkust võidelda terrorismi rahastamise vastu ning teha koostööd ELi liikmesriikide ja asutustega
. EL saab partnereid toetada ka nende jõupingutustes, et võidelda raskete kuritegudega, nagu uimastite ja relvade salakaubavedu, millega rahastatakse terrorismi.
Sellega seoses süvendavad komisjon ja kõrge esindaja kolmandate riikidega koostööd terroristlike üksuste loetelude koostamisel ja säilitamisel, võttes kolmandate riikide pädevate ametiasutuste kinnitatud loetelud aluseks terroristlike üksuste loetelude koostamisel ELi tasandil. Lisaks hõlmab see töö ka jätkuvat koostööd kolmandate riikidega, et ühtlustada kehtivad piiravad meetmed terrorismi vastu võitlemiseks. Piiravate meetmete ühtlustamise ja rakendamise üle peetavateks aruteludeks pakuvad kõige tõhusamat raamistikku terrorismivastase võitluse alased dialoogid partneritega.
Kolmandaid riike võiks abistada ka võitluses kultuuriväärtustega kaubitsemise ja selle terrorismi rahastamisallikana kasutamise vastu. See võib tähendada, et prioriteediks tuleb seada praegune suutlikkuse suurendamise toetamine (näiteks Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas), pöörates erilist tähelepanu nende kultuuripärandi kaitsele ja rahvusvahelise politseikoostöö suurendamisele kultuuriväärtustega kaubitsemise vastases võitluses.
Kokkuvõttes on tegutsemisel vaja ülemaailmset vaatenurka ning julgeolek on üks meie peamistest välispoliitika prioriteetidest. Maailmas valitseb laialdane üksmeel, et tegutseda tuleb ühiselt, ja EL peaks juhtima jõupingutusi, et tagada ülemaailmsete terrorismi rahastamist tõkestavate algatuste tõhusus ning ELi meetmete vastavus uusimatele arengusuundadele.
|
Komisjon ja kõrge esindaja:
-algatavad projekte, et anda Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidele kultuuriväärtustega kaubitsemise vastu võitlemisel tehnilist abi: hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks;
-suurendavad toetust kolmandatele riikidele, et aidata neil järgida ÜRO Julgeolekunõukogu soovituste õiguslikke nõudeid ja rahapesuvastase töökonna soovitusi: praegu töös;
-toetavad Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida ning Kagu-Aasia piirkonna riike terrorismi rahastamise jälgimisel, tõkestamisel ja keelamisel: hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks;
-hoogustavad teabevahetust kolmandate riikide partneritega, et koostada/säilitada loetelusid ELi terrorismiga võitlemise autonoomsete meetmete raames: praegu töös.
|
4.
Edasine tegevus
Euroopa julgeoleku tegevuskavas rõhutatakse, et sisejulgeoleku kõrge taseme tagamine ELis peab olema kõigi osaliste ühine vastutus. See hõlmab ELi institutsioonide, liikmesriikide ja ELi ametite tegevust, kuid ka paremat koostööd ja eelkõige teabevahetust asjaomaste asutuste vahel. Liikmesriigid peaksid kasutama kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid ja tagama ELi meetmete kiire rakendamise. Komisjon kutsub ka kaasseadusandjaid üles jätkama tööd komisjoni eelseisvate ettepanekutega vastavalt ajakavale.
Lisaks sellele peavad EL ja liikmesriigid ühiselt tegutsedes tihendama koostööd ELi finantsasutuste ja ettevõtjatega, et mõista nende probleeme seoses rahvusvaheliste standardite rakendamisega terrorismi rahastamise vastases võitluses, ning hindama, kuidas karmistada poliitikat ja tavasid, et kõrvaldada asjaomaseid riske kiiresti muutuvas keskkonnas.
Komisjon jälgib tegevuskava raames tehtavaid edusamme ning esitab nende kohta korrapäraselt teavet Euroopa Parlamendile ja nõukogule.