EUROOPA KOMISJON
Brüssel,26.1.2016
COM(2016) 21 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
milles käsitletakse aktsepteeritud kapitali määratluse asjakohasuse läbivaatamist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 517
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,26.1.2016
COM(2016) 21 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
milles käsitletakse aktsepteeritud kapitali määratluse asjakohasuse läbivaatamist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 517
SISUKORD
1. Sissejuhatus
2. Aktsepteeritud kapitali ja omavahendite vahe
3. Aktsepteeritud kapitali mõiste kohaldamise ulatus
4. Aktsepteeritud kapitali mõiste asjakohasus
5. Kokkuvõte
1. Sissejuhatus
Kapitalinõuded, mida kohaldatakse piiratud investeerimisteenuseid osutatavate investeerimisühingute suhtes, krediidiasutuse või investeerimisühingu finantssektorivälise olulise osaluse usaldatavuskäsitlus ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskide kontsentreerumise määratlus ja selle piirmäärad põhinesid kuni 31. detsembrini 2013 omavahendite mõistel 1 .
Omavahendite määratluse asemel kasutatakse alates 1. jaanuarist 2014 aktsepteeritud kapitali nende eespool nimetatud valdkondade puhul, mille suhtes kohaldatakse 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta, edaspidi ka „kapitalinõuete määrus”).
Aktsepteeritud kapitali mõiste võeti kasutusele ilma mõjuhinnangut koostamata. Seepärast kehtib uue korra rakendamisel kolmeaastane üleminekuperiood (lõpeb 31. detsembril 2016) 2 ja enne korra täielikku rakendamist vaadatakse see läbi.
Käesoleva aruandega täidetakse kapitalinõuete määruse artiklist 517 tulenevat kohustust, mille kohaselt vaatab komisjon läbi kapitalinõuete määruse II osa III jaotise ja IV osa kohaldamisel kasutatud aktsepteeritud kapitali määratluse sobivuse, esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Aruanne tugineb Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja riikide pädevate asutuste koostöös 17. veebruaril 2015 avaldatud arvamusele 3 .
2. Aktsepteeritud kapitali ja omavahendite vahe
Selleks et kohaldada kapitalinõuete määruse II osa III jaotist, IV osa ja artiklit 97, on artikli 4 lõike 1 punktiga 71 loodud uus kapitalibaas, nn aktsepteeritud kapital.
Kõnealuse artikli kohaselt on aktsepteeritud kapital esimese ja teise taseme omavahendite summa. Aktsepteeritud kapitalina kajastatud teise taseme omavahendite summa ei tohi üleminekuperioodi lõpus siiski ületada ühte kolmandikku esimese taseme omavahenditest 4 .
Aktsepteeritud kapitali mõiste on omavahendite mõistest kitsam, kuna teise taseme omavahenditesse kuuluvaid neid instrumente, mis ületavad ühe kolmandiku künnist, ei saa kajastada aktsepteeritud kapitalina 5 .
Teise taseme omavahendite arvamine omavahendite hulka ei ole seevastu piiratud ja viimased võrduvad esimese ja teise taseme omavahendite summaga 6 .
„Aktsepteeritud kapital” võeti kapitalinõuete määruses kasutusele, et piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute stiimuleid vähendada regulatiivseid piiranguid, emiteerides ainult teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (st täiendavad teise taseme omavahendid võimaldaksid krediidiasutustel ja investeerimisühingutel suurendada riskipositsioone vastaspoolte suhtes või oma oluliste osaluste mahtu lihtsamalt kui esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide emiteerimine).
Teise taseme omavahendite kvaliteet on teatavasti esimese taseme omavahendite omast madalam. Kui esimese taseme omavahendeid saab kasutada kahjude katmiseks tegevuse jätkuvuse korral, saab teise taseme omavahendeid kasutada kahju katmiseks ainult tegevuse katkemise korral.
3. Aktsepteeritud kapitali mõiste kohaldamise ulatus
Alates 1. jaanuarist 2014 on kasutatud aktsepteeritud kapitali mõistet kapitalibaasina järgmistel eesmärkidel.
1.usaldatavuskäsitluse kindlaksmääramine finantssektoriväliste oluliste osaluste puhul.
Uue korra alusel on kapitalinõuete määruse artiklis 89 sätestatud, et pädevad asutused kohaldavad seoses oluliste osalustega finantssektorivälistes ettevõtjates ühte kahest usaldatavuskäsitlusest:
-kehtestada, et i) ükski oluline osalus ei tohi ületada 15 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist ja et ii) oluliste osaluste portfelli kogusumma ei tohi ületada 60 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist;
-kohaldada riskikaalu 1 250 % summade suhtes, mis ületavad 15 % ja 60 % künniseid.
2.piiratud investeerimisteenustega investeerimisühingute kapitalinõuete kindlaksmääramine. Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 1, artikli 96 lõikes 1 ja artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud investeerimisühingutel peab aktsepteeritud kapital moodustama vähemalt ühe neljandiku eelmise aasta püsivatest üldkuludest, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 97.
3.riskide kontsentreerumise määratlemine. Kapitalinõuete määruse artikli 392 kohaselt võrdub riskide kontsentreerumise korral krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioon ühe vastaspoole suhtes 10 %-ga või ületab 10 % panga aktsepteeritud kapitalist.
4.krediidiasutuse või investeerimisühingu ühe vastaspoole suhtes oleva riskipositsiooni maksimumsumma kindlaksmääramine. Kapitalinõuete määruse artiklis 395 kohaselt ei tohi krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioon ühe vastaspoole suhtes ületada 25 % tema aktsepteeritud kapitalist (kui ei ole teisiti märgitud).
Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 494 kohaldatakse aktsepteeritud kapitali mõiste rakendamise suhtes kolmeaastast üleminekukorda, mis algas 2014. aastal. Kui 2014. aastal võisid krediidiasutused ja investeerimisühingud veel kajastada teise taseme omavahendeid aktsepteeritud kapitalina kuni 100 % ulatuses esimese taseme omavahenditest, siis 2015. aastal võivad nad seda teha kuni 75 % ja 2016. aastal kuni 50 % ulatuses.
Pärast üleminekuperioodi lõppu piiratakse ELi süsteemiga teise taseme omavahendite summat, mida saab kajastada aktsepteeritud kapitalina, ühe kolmandikuni esimese taseme omavahenditest, ühtlustades liidu nõudeid hiljuti avaldatud Baseli standarditega riskide kontsentreerumise kohta, mille alusel ei võeta teise taseme omavahendeid riskide kontsentreerumist käsitleva korra kohaldamisel arvesse 7 .
4. Aktsepteeritud kapitali mõiste asjakohasus
Konsulteeritud on EBA ja riikide pädevate asutustega, et koguda teavet uue korra mõju kohta krediidiasutustele ja investeerimisühingutele. „Aktsepteeritud kapitali” kohaldamise esimesel aastal saadud kogemuse põhjal ei ole erilisi probleeme avastatud. EBA märkis oma arvamuses, et tema teada ei ole krediidiasutused ega investeerimisühingud andnud teada mõiste kasutamisega seotud probleemidest, samuti ei ole teada empiirilisi tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et riskide kontsentreerumise korra uuel rangemal kapitalibaasil oleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskipositsioonile märkimisväärne negatiivne mõju.
Hindamistulemused põhinevad siiski senisel vähesel kogemusel. Uut süsteemi on kohaldatud alates 2014. aastast, kuid täielikult kohaldub see alles 2016. aastal.
Põhjalikke andmeid saab koguda alles üleminekuperioodi lõpus.
5. Kokkuvõte
Praeguse teabe analüüs ei ole paljastanud olulisi probleeme, mis võivad kapitalinõuete määruse II osa III jaotise, IV osa ja artikli 97 kohaldamisel panna kahtluse alla aktsepteeritud kapitali määratluse kasutamise asjakohasuse.
Seega ei tundu praegu olevat vaja kehtiva süsteemi muutmiseks õigusakti ettepanekut esitada.
Komisjon koos EBAga siiski jätkuvalt jälgib uue korra kohaldamist ja analüüsib kogutud andmete alusel, kas aktsepteeritud kapitali määratlus tuleks säilitada.
Üleminekuperioodil pädevate asutuste poolt aktsepteeritud kapitali määratluse rakendamisel saadud kogemus aitab komisjonil kaaluda, kas oleks vaja praegust süsteemi muuta.