19.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 303/86

Raportöör:

Jan SIMONS

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni ettepanekut ja selle eesmärki parandada õigusraamistiku tõhusust, et saavutada majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed eesmärgid, millega antakse panus süsteemi sõltumatuse ja vastutuse suurendamisse. Siiski tuleb rõhutada tasakaalustatud õigusaktide koostamise olulisust, samuti mõjuvate kulutõhusate meetmete kehtestamise vajadust.

1.2

Selleks et vähendada lahknevusi nõuete tõlgendamisel ja rakendamise ranguses eri liikmesriikides, toetab komitee ettepanekut muuta direktiiv määruseks. Komitee soovitab tungivalt teha tulevikus vajaduse korral sama kõigi siseturu eeskirjadega.

1.3

Praegune läbivaatamine hõlmab rea õigusaktide vastuvõtmist ja mitmete tähtaegade sünkroniseerimist. Komitee kutsub komisjoni, parlamenti ja nõukogu üles võtma delegeeritud ja rakendusaktide jaoks vastu sobiva ja ambitsioonika ajakava, mis praegu puudub.

1.4

Üksikasjaliku turujärelevalve kehtestamise eesmärk on nõuetele mittevastavate toodete tõhus eemaldamine sellelt konkreetselt turult. Siiski on vaja kehtestada mõjusad ja kulutõhusad meetmed, eelkõige kui need mõjutavad turutehinguid ja toote hinda. Oluline on, et oleks olemas tõhus ja konkreetne, kõigi osapoolte vaheline (eelkõige liikmeriikide tegevusi puudutav) koordineerimis- ja koostöösüsteem.

1.5

Tehniliste teenistuste määramist, perioodilist kontrollimist ja toimimist puudutavad parandused on positiivsed ilmingud, ent samas on tehtud ettepanek kehtestada mitmed koormavad ja üleliigsed nõuded, mis tooksid endaga kaasa kulude suurenemise ja aeglustaksid nii ametiasutuste kui tootjate tööd ilma tegelikku kasu andmata.

1.6

Kehtestada tuleks üksikasjalikumad menetlused, mis võimaldaksid tüübikinnitustunnistuse kehtivusaja uue põhimõtte tõhusamat kasutuselevõttu.

1.7

Komitee tervitab väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning nišitoodetele, varuosadele ja osadele mõju avaldavate menetluste ja nõuete täiendavat selgitamist ja lihtsustamist. Komitee soovitab samuti nõuetekohaselt kontrollida ja reguleerida järelturu toodete tüübikinnituse nõudeid, kui asjaomased tooted mõjutavad ohutust ja keskkonnatoimet.

2.1

Autotööstusel on ELi majanduses väga oluline roll. Sektor andis 2012. aastal otseselt tööd 2,3 miljonile töötajale ja kaudselt 9,8 miljonile töötajale. Umbes 75 % sõidukite originaalvarustuse osadest ja tehnoloogiast pärineb sõltumatutelt tarnijatelt. Autotööstuse käive ulatub 859 miljardi euroni, mis moodustab 6,4 % ELi sisemajanduse koguproduktist.

2.2

ELi tüübikinnituse süsteemi õigusraamistik on sätestatud direktiivis 2007/476/EÜ (1), millega kehtestatakse menetlused uute mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemidele ja osadele, et tagada ohutus- ja keskkonnastandardid. Vaja on 70 spetsiifilist tehnilist eeskirja, millest paljud on rahvusvahelised, ÜRO kehtestatud eeskirjad.

2.3

Üldised turujärelevalve nõuded kehtivad vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 (2).

2.4

Komisjon alustas mootorsõidukite tüübikinnituste õigusraamistiku läbivaatamisega juba 2010. aastal.

2.5

Praegune raamistik sattus eriti suure kriitikatule alla pärast septembrit 2015, mil selgus, et Volkswagen oli kasutanud katkestusseadmeid – spetsiaalset tüüpi tarkvara heitkoguste nõuetest mööda hiilimiseks. 2016. aastal märkis komisjon, et praeguse õigusraamistiku „ühtlustatud kohaldamise ja jõustamise mehhanismid ei ole piisavalt kindlad” ning et liikmesriikide poolses „eeskirjade tõlgendamises ja rakendamises on ilmnenud suuri lahknevusi, mis kahjustavad direktiivi põhieesmärke”.

2.6

Komisjoni mõjuhinnangus kõneluse ettepaneku kohta tuuakse esile nõuetele mittevastavate sõidukite ja varuosade ülimalt kõrged kulud, mis võivad ulatuda kuni 12 miljardi euroni aastas.

3.1

Avaliku arutelu (viidi läbi 2010. aastal) mõjuhinnangu ja toimivuskontrolli (2013) peamistes tulemustes koos teatise „CARS 2020: Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava” (2012) järeldustega kutsutakse üles vaatama läbi ELi turul olevate autotööstustoodete järelevalve menetlused, et tagada, et kõik sõidukid ja osad vastavad regulatiivsetele nõuetele, vähendades samal ajal halduskoormust, toetades teadustegevust ja innovatiivsete toodete arendamist, edendades rahvusvahelist ühtlustamist ning pidades silmas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi.

3.2

Ettepanek aitab saavutada kolme eesmärki:

3.3

Muude meetmete hulgas teeb komisjon ettepaneku muuta tasustamissüsteemi, et vältida katselaborite ja tootjate vahelisi finantsseoseid, mis võiksid viia huvide konfliktini ja ohustada katsete sõltumatust. Ettepanekuga nähakse nendele tehnilistele teenistustele ette ka rangemad kvaliteedinõuded. Teenistuste esmakordseks määramiseks ja määramise säilitamiseks tuleks neid sõltumatute korraliste auditite abil regulaarselt kontrollida. Riiklikes tüübikinnitusasutustes tuleb läbi viia vastastikuseid hindamisi, et tagada asjaomaste eeskirjade range rakendamine ja jõustamine kogu ELis.

3.4

Kõnealuse ettepanekuga luuakse skeem uute ja juba kasutusse võetud sõidukite ja osade kohapealsete kontrollide juhtimiseks ja koordineerimiseks ning antakse komisjonile õigus viia läbi kontrolle ja algatada tagasivõtmisi.

4.1

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut tervikuna ning rõhutab tasakaalustatud õigusakti saavutamise olulisust. Kõnealuse ettepaneku tulemusena luuakse kulutasuvad meetmed, mille eesmärk on:

4.2

Üks tähelepanu nõudev aspekt on uute nõuete ja menetluste kasutuselevõtu ajakava, mis annab ametiasutustele ja tootjatele kohanemiseks piisavalt üleminekuaega. Kõnealune ajakava tuleks viia ajaliselt täielikult vastavusse kõigi komisjonis lähitulevikus vastu võetavate asjaomaste delegeeritud ja rakendusaktidega.

4.3

Taaskord asetatakse rõhk turujärelevalvele. Kõnealuse turusektori spetsiifilise olukorraga tegelemiseks võetakse kasutusele sihtotstarbelised uued eeskirjad. Siiski tuleb astuda samme, et vältida samaväärsete kontrollimiste vohamist ja sarnaste teabenõuete arvu suurenemist, et vältida turumoonutusi ja liigset koormust või liigseid kulusid, ning turujärelevalveks vajalikud vahendid tuleks osta turuhinnaga. Seepärast tuleb asjaomaste osapoolte (turujärelevalveasutus, turuosalised, tootjad, tüübikinnitusasutus) koordineerimiseks ja koostööks kehtestada tugev ja tõhus süsteem, mis peaks samuti arvestama Euroopas ja/või sellest väljaspool olemasolevate parimate tavadega.

4.4

Komitee toetab eesmärki edendada tüübikinnituse raamistiku tõhusust, vähendades lahknevusi nõuete tõlgendamises ja rakendamise ranguses eri liikmesriikides, ning tugevdada kogu õigussüsteemi. Esimene samm edasi on ettepanek muuta direktiiv 2007/46/EÜ ELi määruseks, mida peetakse kõige sobivamaks õiguslikuks vahendiks. Komitee soovitab tungivalt teha tulevikus vajaduse korral sama kõigi siseturu eeskirjadega.

4.4.1

Ettepanekus omistatakse suurt tähtsust tüübikinnitusasutuse poolt katselaboratooriumiks määratud tehnilis(t)e teenistus(t)e määramise ja perioodilise kontrollimise menetluste parandamisele. Seda võib pidada positiivseks arenguks. Siiski kaasneb ettepanekuga oht, et kehtestatakse koormavad ja üleliigsed nõuded, mis võivad suurendada kulusid ja tekitada viivitusi ilma tegelikku kasu toomata, mille tulemuseks oleks tõenäoliselt ebapiisav rakendamine. Ka tehniliste teenistuste kvalifikatsioonide liigne kontrollimine, sealhulgas eri liikmesriikide asutuste vahelised topelt- või ristkontrollid, ega ka kavandatud kontrollimiste sagedus ei näi olevat kulutõhus ning see võib olla vastuolus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kinnitussüsteemiga.

4.4.2

Tunduvalt jäigemad ja karmimad põhimõtted tüübikinnitustunnistuste kehtetuks tunnistamisel, eelkõige väiksemate või halduslike mittevastavuste puhul, näivad olevat vastuolus parema õigusloome põhimõtetega ega tohiks viia toodete müügi katkestamiseni nagu praegu kavandatud.

4.4.3

Kavandatud riikliku tasustruktuuri süsteem, millega nähakse ette, kuidas liikmesriigid peaksid koguma ja haldama tüübikinnitustegevustest saadavat tulu, tundub olevat ebaproportsionaalne ning see ohustab väiksemate asutuste suutlikkust pakkuda väärtuslikke teenuseid.

4.5

Täiesti uus kontseptsioon on seotud tüübikinnitustunnistuse viie aasta pikkuse kehtivusajaga koos uuendamisvõimalusega, kui tüübikinnitusasutus tõendab, et see vastab endiselt kehtivatele eeskirjadele. See uus meede võib aidata tõhusalt vähendada kehtetute tunnistuste arvu, kuid selliste tunnistuste äärmiselt keeruline ja ulatuslik olemus, mis hõlmab sadu erineva kehtivusajaga alldokumente, mis on seotud osade või komponentide erinevate tarnijatega, nõuab üksikasjalikumaid ja usaldusväärsemaid menetlusi kui ettepanekus on kirjeldatud.

4.5.1

Tuleks selgitada ka seda, kas ja kuidas on need menetlused seotud ka osa või süsteemi tüübikinnitustega, mida antakse välja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) raames ning mida saab reguleerida üksnes asjaomases õigusraamistikus.

4.6

Selleks et suurendada sõidukistrateegiate ja selliste konkreetsete töönäitajate nähtavust, mis võivad mõjutada ohutust ja keskkonnatoimet, kohustab ettepanek tootjaid võimaldama tüübikinnitusasutusele täieliku juurdepääsu kasutatud tarkvarale ja algoritmidele. Need nõuded on üsna üldised ja vajavad üksikasjalikumaid eeskirju, mis oleksid suunatud erinevatele juhtumitele ning selgitaksid, et alati tuleb järgida tööstusteabe konfidentsiaalsuse nõuet.

4.7

Ettepaneku eesmärk on vaadata läbi menetlused ja nõuded, mis avaldavad mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning nišitoodetele. Komitee tervitab kavatsust täiendavalt selgitada ja lihtsustada menetlusi, mis käsitlevad:

4.7.1

Komitee soovitab samuti nõuetekohaselt kontrollida ja reguleerida järelturu toodete tüübikinnituse nõudeid, kui asjaomased tooted mõjutavad ohutust ja keskkonnatoimet.

5.1

„Seerialõpu sõidukid” on menetlus selleks, et võimaldada registreerida kaubanduslikel põhjustel müümata jäänud sõidukeid, mille tüübikinnituse kehtivus on lõppenud tehniliste takistuste tõttu sõiduki täiustamisel, et muuta see uutele nõuetele vastavaks. See menetlus on juba olemas, ent jätab igale liikmesriigile õiguse tegutseda sõltumatult. Komitee tervitab eriti ettepanekut ühtlustada kõnealune menetlus Euroopa tasandil, ent kavandatud tekst jätab endiselt liikmesriikidele õiguse keelduda menetlusest või seda piirata. Üksnes tõeliselt üleeuroopaline menetlus saab anda kindluse ja stabiilsuse, mida on vaja ELi ühtse turu säilitamiseks.

5.1.1

Seerialõpu sõidukeid käsitlev tekst vajab täiendavat selgitamist ja keelelist parandamist, samas kui ajalisi piiranguid võiks veelgi lihtsustada, et vähendada majanduslikku mõju müügimahtudele, mis on kogu turuga võrreldes suhteliselt väikesed.

5.2

Mõnes liikmesriigis on juba olemas elektrooniline vastavustunnistus ning üleeuroopalise projektiga „EReg” viiakse peagi lõpule sõidukite paberivaba, elektroonilise registreerimise menetlus. Tüübikinnitustunnistuste elektroonilise arhiveerimisega tegelevad kaks süsteemi – Euroopa tüübikinnitusandmete vahetamise süsteem (ETAES) ning ÜRO andmebaas tüübikinnituste vahetamiseks (DETA). Oleks asjakohane, kui komisjoni ettepanek sisaldaks stiimulit võtta kiiresti kasutusele Euroopa ühtlustatud menetlused tüübikinnitusega seotud teabe ja registreerimisandmete elektrooniliseks esitamiseks ja vahetamiseks, kasutades ühte ühist ELi elektroonilist andmebaasi, millele oleks avatud juurdepääs sel määral, kuivõrd tööstusteabe konfidentsiaalsus seda võimaldab. Selle tulemuseks oleks bürokraatia ja kulude vähenemine ning aja kokkuhoid ametiasutustele, tootjatele ja tarbijatele ning sellega kaasnev keskkonnaalane kasu.

5.3

Õigusakti läbivaatamine ei ole kooskõlas praeguse, mitmeid aastaid kehtiva numeratsioonisüsteemi ja esemete identifitseerimise süsteemiga. Numeratsioonisüsteemi muutmine ei ole õigustatud ja see tekitaks väga suuri probleeme ja looks täiendavat bürokraatiat nii ametiasutuste kui ka tootjate jaoks ning on loogiline eeldada, et see toob endaga kaasa mitmeid vigu, millega omakorda kaasnevad suuremad kulud ja viivitused. Tüübikinnituse toimik võib sisaldada sadu lehekülgi teavet, millel on tuhandeid nummerdatud ridu.

5.4

Uues seerialõpu sõidukeid käsitlevas menetluses tehakse ettepanek trükkida spetsiaalne teave iga asjaomase sõiduki vastavussertifikaadile, kuid see ei ole teostatav, sest vastavussertifikaat on tavaliselt trükitud enne sõiduki turulelaskmist, nii et hilisemas etapis ei ole täiendavate andmete lisamine võimalik ega tõhus, sest alguses ei ole teada, millised sõidukid jäävad müümata. Kui teatud hulga sõidukite jaoks peaks teatud ajahetkel olema vaja rohkem teavet, siis saab tootja, kooskõlas kehtiva menetlusega, esitada eraldi dokumendi.

5.5

On tehtud ettepanek anda tüübikinnitusasutustele kolm kuud aega, et koostada taotlus väikeseeria sõiduki riikliku tüübikinnituse saamiseks ja otsustada, kas kiita see heaks või mitte. See tundub liialt pikk periood, eelkõige väikeste ettevõtjate jaoks, ning seda võiks lühendada kahe kuuni.