EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.11.2015

COM(2015) 583 final

2015/0268(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2015) 255 final}
{SWD(2015) 256 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Prospektidirektiivi 1 läbivaatus on oluline samm kapitaliturgude liidu loomisel. Ühtne ELi prospekt on rahalisi vahendeid vajavate emitentide eeltingimus pääsuks Euroopa kapitaliturgudele. Prospektireeglite reformist teatati Euroopa investeerimiskavas 2 osana kolmandast sambast, et parandada ärikeskkonda ja see on kapitaliturgude liidu põhikomponent. Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskavas 3 esitatakse terviklik ja ambitsioonikas meetmete kava, et tugevdada turupõhise rahastamise rolli Euroopa majanduses.

Kapitaliturgude liidu põhieesmärk on märkimisväärselt hõlbustada kapitaliturgudel kapitali kaasamist. Kapitaliturud pakuvad juurdepääsu paljudele rahastajatele ja võimaldavad turult lahkuda erakapitalil ja äriinglitel, kes investeerivad ettevõtetesse nende arengu varases järgus.

Prospektid on seadusega nõutud dokumendid, milles esitatakse teave äriühingu kohta. See informatsioon on mõeldud selleks, et investorid saaksid otsustada, kas investeerida selle ettevõtte emiteeritavatesse erinevatesse väärtpaberitesse. Seega on ülimalt tähtis, et prospekt ei oleks ebavajalikuks takistuseks avatud turgudelt kapitali kogumisel. Eelkõige VKEd võivad loobuda üldsusele väärtpabereid pakkumast lihtsalt sellega kaasneva paberitöö ja suurte kulude tõttu. Firmade jaoks peaks lihtsustuma halduskohustuste täitmine, kuid seda viisil, et investorid oleks siiski hästi informeeritud toodetest, millesse nad investeerivad.

•Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtetega

Prospekti reformi eesmärk on täiendada kapitaliturgude liidu eesmärke vähendada finantsturgude killustumist, mitmekesistada rahastamisallikaid ja tugevdada piiriüleseid kapitalivoogusid. Komisjoni tähtsaim prioriteet on ergutada Euroopa majandust ja soodustada investeerimist töökohtade loomiseks. Tugevamad Euroopa kapitaliturud on oluline osa vastusest sellele pakilisele probleemile, sest see võimaldab suurendada olemasolevate rahaliste vahendite mahtu ja suunata need tõhusamalt väärt investeerimisvõimalustesse kogu ELis.

Ühe osa kapitalturgude liidu tegevuskavast moodustab veendumus, et kapitaliturupõhine rahandus selle igas vormis – muu hulgas riskikapital, ühisrahastamine ja varahaldussektor – võib pakkuda rahastamislahendusi ettevõtetele, mis vajavad tegutsemiseks ja tegevuse laiendamiseks rohkem kapitali. Kapitaliturgude liidu tegevuskava eesmärk on ühtlasi võimaldada rohkem erainvesteeringuid taristuprojektidesse, et pakkuda investoritele ja säästjatele lisavõimalusi raha paremini teenima panekuks ning kõrvaldada tõkked piiriüleselt investeerimiselt.

Kapitaliturgude liit toimib kõigi 28 liikmesriigi huvides. Kõige väiksema turu ja suure kasvupotentsiaaliga liikmesriikidel on palju võita sellest, kui avaneb võimalus kapitali ja investeeringuid paremini nende projektidesse suunata. Arenenum turumajandus saab kasu suurematest piiriülestest investeerimis- ja säästmisvõimalustest. Mitmekesisem rahastamissegu toob ka täiendavat kasu: see toetab finantsstabiilsust ja vähendab ärisektori ja laiema majanduse sõltuvust pangalaenudest. Seetõttu on kapitaliturgude liit ühtlasi oluline osa Euroopa majandus- ja rahaliidu lõpuleviimisest.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Prospektidirektiiviga reguleeritakse prospekte, mis avaldatakse väärtpaberite üldsusele pakkumisel või reguleeritud turule kauplemisele lubamisel. Direktiivi esialgne eesmärk oli muuta äriühingutele kapitali kaasamine kogu liidus lihtsamaks ja odavamaks reguleeriva ameti (päritoluriigi pädev asutus) ainult ühes riigis antava ühekordse kinnituse alusel. Vastavalt direktiivile võib emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise loa taotleja saada oma prospektile n-ö passi piiriülesteks pakkumisteks ja noteerimisteks.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Meetme õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. Selle õigusliku aluse valik peegeldab olulist rolli, mida ühtne prospektikord koos kaasneva n-ö passi andmise võimalusega mängib aktsiate ja võlakirjade kaasamise siseturu toimimises.

•Subsidiaarsus

Ühtne ELi prospekt on oluline vahend kapitaliturgude lõimimiseks kogu liidus. Kui pädev riigiasutus on prospekti kinnitanud, võib emitent taotleda passi, et kasutada prospekti teises ELi liikmesriigis. Selles vastuvõtvas liikmesriigis ei ole kinnitusi ega haldusmenetlust prospektiga seoses enam vaja. See pass toimib eeldusel, et prospekti minimaalne sisu ühtlustatakse ELi tasandil kohaldatavate prospektireeglitega (põhireeglid ning delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid).

Kuna olemuselt on pass seega euroopalik, siis saab parandusi teha ainult ELi tasandil. Võimalikud alternatiivid, näiteks meetmed liikmesriigi tasandil, ei saavuta piisavalt ja tõhusalt eesmärke, et luua prospektide passiga kinnitamise ühtlustatud alus.

ELi prospekti eespool nimetatud tahkude ühtlustamine viib eeldatavasti nii emitentide kui ka investorite võrdsemate võimalusteni ja aitab vältida regulatiivset arbitraaži. Kavandatud reformid annaksid selge ja järjekindla signaali kogu ELis, et prospektikord toimis hästi isegi finantskriisi ajal, kuid vaja on teha muudatusi, et luua tõeliselt ühtne turg neile sihtrühmadele, kes pole seni saanud täielikult kasutada ühtset prospektikorda (VKEd, sagedased ja/või teisesed emitendid). Prospekti VKEdele ja sagedastele emitentidele kättesaadavamaks tegemine võib aidata üleeuroopaliste kapitalikogumite nendele pakkujatele kättesaadavamaks teha. VKEde puhul hõlmab see konkreetse prospektikorra loomist, mille sisu ja vorm sobib nii emitentidele kui ka investoritele. See eesmärk on kapitaliturgude liidu loomisel keskne küsimus. Neid eesmärke ei saa liikmesriigid üksi saavutada, kuid liit saab seda paremini teha.

•Proportsionaalsus

Tasakaalu mõttes on valitud võimalused mõeldud vähendama järgmiste sihtrühmade nõuete täitmisega kaasnevat koormust: VKEd, teisesed emitendid, sagedased emitendid, mittekapitaliväärtpaberite emitendid.

Eeldatakse, et kõik need rühmad saavad kavandatud reformidest kasu erineval määral.

Mõjuhinnang sisaldab algseid hinnanguid kulude kokkuhoiu kohta, lähtudes faktilistest ja realistlikest eeldustest seoses universaalse registreerimisdokumendi kasutuselevõtu ja kahe kavandatud avalikustamiskorraga (VKEdele ja teisestele emitentidele).

VKEd

Tingimusel et neil puudub luba kaubelda reguleeritud turul, saavad üldsusele pakkumise tegemise teel kapitali kaasata soovivad VKEd uutest avalikustamisreeglitest kasu, kaasa arvatud uus küsimuste-vastuste vorm, mis peaks vähendama prospekti ettevalmistamise kulusid. Täiendavat kokkuhoidu eeldatakse VKEdele, kes on reguleeritud turul või VKEde kasvuturul noteeritud, kuna nad saavad kasu leebemast avalikustamiskorrast, mida kohaldatakse teisestele emissioonidele (vt allpool). VKEde uue avalikustamiskorra kasutamine võib umbkaudu anda VKEdele kokku säästu ligi 45 miljonit aastas.

Teisesed emissioonid

Liikmesriikide esitatud andmetest nähtub, et umbes 70 % kõigist võrdlusaasta jooksul kinnitatud prospektidest puudutavad väärtpaberite teisest emissiooni äriühingute poolt, kellel on juba lubatud kaubelda reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis. Kui kapitaliväärtpaberite prospektide alusel üldistada, siis umbes 700 prospekti aastas võiksid saada kasu leebemast avalikustamiskorrast teiseste emisioonide puhul. Prospekti koostamise kulukuse näitajad, mis saadi avaliku arutelu käigus, viitavad sellele, et nii võib kokku hoida umbes 130 miljonit aastas.

Sagedased emitendid

Kavandatud universaalse registreerimisdokumendi kasutamine kapitali- ja mittekapitaliväärtpaberite prospektide puhul võib anda tulemuseks igal aastal vähem kui kümne päevaga kinnitatavate prospektide arvu kasvu 150 % (kapitaliväärtpaberid) ja 70 % (mittekapitaliväärtpaberid).

Võlakirjade emitendid

Ühtse prospekti nõue võlakirjade väljaandmisel annab nimiväärtuse suurusest olenemata kõigile võlakirjade emitentidele stiimuli valida selline nimiväärtuse suurus, mis teeb nende võlakirjad laiemale investorite ringile atraktiivsemaks. Laiem investorite ring omakorda huvitub eelduste kohaselt rohkem võlakirjade ostmisest ja müümisest, parandades seeläbi äriühingu võlakirjade turgude likviidust ELis.

Investorid

Prospektide lugejasõbralikumaks muutmisel ja emitendi konkreetsele olukorrale vastavaks tegemisel on kahekordne eelis: kulude kokkuhoid ja prospekti asjakohasuse suurendamine potentsiaalsete investorite jaoks. Prospektiga seotud riskitegurite uuesti fokusseerimine neile riskidele, mis on tõsised ja konkreetsed, aitab investoritel eristada olulist teavet, et võtta vastu teadlik investeerimisotsus.

Prospekti kokkuvõtte reformi ja otsinguvõimalust pakkuva prospektide andmebaasi kasutuselevõtmise eeliseid on raskem arvudes väljendada: mõjuhinnangus toetutakse selles osas kvalitatiivsematele hinnangutele. Sellegipoolest toetutakse prospekti kokkuvõtte reformi põhjendustes tööle, mida juba on tehtud investeerimispakettide põhiteabedokumendiga seoses.

Riiklikud asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

Kavandatud leevendused ei tohiks tekitada riiklikes eelarvetes ja halduses sellega seotud kulusid. Vastupidi, riiklikud pädevad asutused peaksid saama kasu prospekti lihtsustamisest, kuna see muudab ühtlasi prospekti kinnitamise protsessi lihtsamaks.

Kõigi prospektide Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) kodulehel elektrooniliselt otsitavaks tegemine võib tekitada ESMA-le täiendavaid infotehnoloogiakulusid. Need kulud tunduvad õigustatud, arvestades väiksemaid otsingukulusid ja lihtsamat, tsentraliseeritud ligipääsu, mille tulemusel võiks investoritel ja potentsiaalsetel investoritel olla huvi erinevate ELis emiteeritud väärtpaberite vastu.

Emitentide nõuetele vastavuse kulud

Valitud uuestisõnastamisel määrusena ei tohiks olla olulist mõju emitentide vastavuskuludele ja pädevate asutuste jõustamiskuludele. Kavandatud meetmete mõju vastavus- ja jõustamiskuludele saab kokku võtta järgmiselt.

Teiseste emissioonide ja VKEde uue avalikustamiskorra tulemuseks peaksid olema väiksemad vastavuskulud emitentidele ja väiksem töökoormus pädevatele asutustele, kuna avalikustama ja läbi vaatama peab vähem teavet. Veelgi enam peaksid kulud vähenema emitentidel, kes seda korda ei ole siiani saanud kasutada, kuid saavad seda teha tulevikus. Siiski tekivad teatavad kulud neil emitentidel, kes kasutavad praeguseid kavasid, kuna nad peavad uute eeskirjadega tutvuma.

Sidusrühmadeks, kellel tekivad suuremad vastavuskulud, on emitendid, kes praegu kasutavad prospektierandit ja leevendusi mittekapitaliväärtpaberite pakkumisel, mille nimiväärtus on 100 000 eurot või rohkem. Need, kes ei saa kasutada teisi erandeid, peaksid vajaduse korral koostama prospekti kas standardkorra, põhiprospektikorra või konkreetse teiseste emissioonide avalikustamiskorra alusel.

Prospekti kokkuvõtte muutmine dokumendiks, mis sarnaneb investorite põhiteabedokumendile tähendaks ka märkimisväärset vastavuskulude vähenemist, kuna kokkuvõte oleks palju lühem ja seega on selle koostamine odavam. Lisaks, kui väärtpaberid kuuluvad nii selle kui ka määruse (EL) nr 1286/2014 kohaldamisalasse, tuleks kokkuvõttes lubada põhiteabedokumendi sisu täielikult uuesti kasutada, et vähendada vastavuskulusid ja halduskoormust.

•Vahendi valik

2003. aasta prospektidirektiiv on isegi pärast selle reformi 2010. aastal põhjustanud mitmeid juhtumeid, kui osades liikmesriikides on täheldatud prospektidirektiivi ebaühtlast rakendamist. Prospektidirektiivi muutmine määruseks lahendab sellised probleemid, mis tavaliselt tekivad direktiivide ülevõtmisel, ja suurendab siseturu ühtsust ja lõimitust, vähendades samal ajal erinevaid ja killustatud eeskirju liidus kooskõlas kapitaliturgude liidu eesmärgiga.

Ühtsed eeskirjad kõrvaldavad ka probleemi, et isegi suhteliselt väikesed erinevused liikmesriikide seaduste vahel tingivad selle, et emitendid ja investorid, kes on huvitatud piiriülesest kapitali kaasamisest ja investeerimisest, võrdleksid liikmesriikide eeskirju, et tagada, et nad on asjaomastest seadustest täielikult aru saanud ja täidavad neid. Määruse abil saab selliseid ebaproduktiivseid otsingukulusid vältida. Riigisiseste seaduste, millega võeti praegune prospektidirektiiv üle, kohandamist kavandatud määrusega peaks hõlbustama asjaolu, et kehtivad rakendusmeetmed juba ongi olemas määruse kujul. Seega on eelistatud valikuvariant muuta prospektidirektiiv määruseks.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Kehtivate õigusaktide järelhindamised / toimivuse kontroll

Prospektidirektiiv on hõlmatud Euroopa Komisjoni kavaga REFIT. Lähemat teavet selle hindamise kohta leiab allpool punktist „Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine“.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Järgitud on parema õigusloome põhimõtteid, mida on kirjeldatud parema õigusloome suunistes (SWD(2015) 111 final) ja vastavas töövahendis, korraldades avaliku konsultatsiooni 18. veebruarist 13. maini 2015. Kokku saadi 182 vastust, millest 124 oli organisatsioonidelt (ühendustelt) ja äriühingutelt (pangad, börsid, ühisrahastamisplatvormid), 22 vastust oli riigiasutustelt (liikmesriigid, riikide pädevad asutused ja ESMA) ning 36 eraisikutelt. Riikide lõikes oli 21 % vastustest Saksamaalt (38 vastust), 21 % Ühendkuningriigist (37), 11 % Prantsusmaalt (20), 9,5 % Belgiast (17) ning ülejäänud jagunesid teiste liikmesriikide vahel.

Arutelus toetasid sidusrühmad üldiselt läbivaatamist ja pakutud valikuid. Kõik sidusrühmad, sealhulgas liikmesriigid nõustuvad sellega, et eemaldada prospektist sagedaste emitentide, teiseste emissioonide ja VKEde puhul ebavajalik ja korduv teave. Sidusrühmad toetasid ka prospekti kokkuvõtte uue vormi väljatöötamist vastavalt põhiteabedokumendile ja tsentraliseeritud ESMA prospektide salvestamismehhanismi.

•Mõju hindamine

Mõjuhinnangus analüüsitakse mitut poliitilist valikuvõimalust, et saavutada kahekordne eesmärk leevendada halduskoormust äriühingutele, kes koostavad prospekte (eriti VKEd), ja muuta prospektid potentsiaalsetele investoritele väärtuslikumaks teabevahendiks. Samuti hinnatakse küsimust, kuidas tugevdada mittekapitaliväärtpaberite emissioonide investorite baasi (nimiväärtuse suurus).

Allpool toodud tabelis tehakse kokkuvõte valitud erinevatest nõudeid leevendavatest ja investoreid kaitsvatest meetmetest ja nende mõjust asjaomastele sidusrühmadele ja üldiselt turule, millel sidusrühmad tegutsevad.

Mitu eelistatud valikut täiendaksid üksteist. Näiteks täiendab sagedastele emitentidele mõeldud universaalne registreerimisdokument teiseste emisioonide leebemate tingimustega prospekti ning need kaks valikut koos võivad anda kokkuhoiu, mida selles mõjuhinnangu analüüsis (milles vaadeldakse mõlemat valikut eraldi) ei ole käsitletud. Samavõrra – tänu oma valdkondadevahelisele laadile tugevdab prospekti kokkuvõte täiustatud põhiteabedokumendi vormis kahte konkreetset korda ja eelkõige VKEdele mõeldud korda: näiteks võib VKE olla noteeritud VKEde kasvuturul ja saada kumulatiivset kasu küsimuste-vastuste vormis prospektist, mis omakorda sisaldab samuti täiustatud põhiteabedokumendi sisu.

Lisaks saavad kõik emitendid kasu valdkondadevahelisest algatusest seoses mittekapitaliväärtpaberite nimiväärtuse suurusega tänu süvendatumale ja likviidsemale äriühingu võlakirjade teisesele turule. VKEd ja sagedased emitendid saavad kasu täiustatud põhiteabedokumendi vormis olevast kokkuvõttest, nende suhtes kehtivast konkreetsest avalikustamiskorrast ja sellest, et loobutakse stiimulist emiteerida mittekapitaliväärtpabereid, mille nimiväärtus on. 100 000 eurot või rohkem.

Mõjuhinnangus järeldatakse seetõttu, et kavandatud nn paketi tulemusel väheneb emitentide halduskoormus, VKEde jaoks lihtsustub ja muutub odavamaks juurdepääs kapitaliturgudele ning paraneb investorite kaitse tänu asjakohasematele avalikustamisdokumentidele ja lõppkokkuvõttes suuremale prospektipõhiste väärtpaberite valikule. See peaks andma tulemuseks kapitaliturgude suurema lõimituse liidus, mis avaldub selles, et piiriüleselt pakutakse rohkem prospektipõhiseid väärtpabereid, paranevad läbipaistvus ja võrreldavus.

Tuleks siiski märkida, et prospektidirektiiv hõlmab vaid murdosa liidus kaubeldavatest finantsinstrumentidest ja on ainult üks tegur paljude seast, mis mõjutavad kapitaliturgude toimimist. Seetõttu tuleks esitatud meetmeid vaadata laiema kapitaliturgude liidu tegevuskava, mille osa see on, kontekstis.

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Prospektidirektiiv lisati 2014. aasta juunis Euroopa Komisjoni programmi REFIT (COM(2014)368). Programmi REFIT lisamine oli õigustatud, kuna sidusrühmad väljendasid muret seoses prospekti koostamise ja selle pädeva asutuse poolt kinnitamise suurte kuludega.

2015. aastal tehti direktiivi hindamine, et tagada, et tulemused oleksid olemas ajaks, mil Euroopa Komisjon peab saatma direktiivi kohaldamise aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2016 (direktiivi 2010/73/EL artikkel 4). Hinnangus uuritakse direktiivi tõhusust, sidusust, asjakohasust ja lisandväärtust. See on lisatud komisjoni mõjuhinnangule ja selle järeldused on järgmised.

Kui direktiiv 2003/71/EÜ 2003. aastal vastu võeti, siis asendas see kahte noteerimisprospektide (1980) ja prospektide (1989) direktiivi, mis olid langenud sidusrühmade tõsise kriitika alla, kuna neis lubati liidus väga erinevaid tavasid ja nende aluseks oli vastastikkuse tunnustamise süsteem, mis jättis vastuvõtva liikmesriigi asutustele märkimisväärse otsustusõiguse (näiteks nõue, et terve prospekt tõlgitakse vastuvõtva liikmesriigi ametlikesse keeltesse).

Võrdlusena – prospektidirektiivi võib tunnustada selle eest, et see on hõlbustanud piiriülest kapitali kaasamist Euroopas tänu ühtse passi põhimõtte kohaldamisele, mis tähendab, et riigisisene asutus peab kinnitama ainult ühe avalikustamisdokumentide komplekti, mida aktsepteeritakse kogu ELis üldsusele pakkumiste tegemisel ja/või reguleeritud turgudel kauplemisele lubamisel. Seetõttu ei saa alahinnata prospektidirektiivi panust ühtse Euroopa väärtpaberituru loomisesse ja seda võib pidada selles suhtes vahe-eesmärgi saavutamiseks.

Sellegipoolest tuvastati 2010. aasta läbivaatamise käigus direktiivi 2003/71/EÜ mitmed puudused, mis mõjutavad selle mõne kontseptsiooni õiguslikku selgust ja vähendavad selle tõhusust õige tasakaalu leidmisel turu tõhususe (liigse regulatiivse koormusega valdkonnad) ja investorite kaitse (avalikustamiste kvaliteet, loetavus ja olulisus) vahel. Direktiiviga 2010/73/EL võeti nende probleemide lahendamiseks kasutusele sihtotstarbelised muudatused.

Kolm aastat pärast direktiivi 2010/73/EL kohaldamise algust viitavad statistilised andmed ja sidusrühmade tagasiside sellele, et eelmise läbivaatamise ajal antud diagnoos kehtib ka praegu. Tõepoolest – tundub, et toona tuvastatud suundumused (prospekti kasutamine n-ö kilbina vastutuse eest, jaeinvestorid, kes väldivad prospekte ja nende kokkuvõtteid, ebakohane avalikustamisnõuete normimine algse üldsusele pakkumise ja teiseste emissioonide vahel) on jätkunud, väidetavalt seetõttu, et muutmisdirektiiv kas ei andnud loodetud tulemusi (prospekti kokkuvõte) või ei olnud piisavalt ambitsioonikas (proportsionaalsed avalikustamiskorrad) või direktiiv 2010/73/EL ei sisaldanud meetmeid probleemide lahendamiseks.

Selles hinnangus tuvastatud puuduste valguses on asjakohane prospektidirektiiv põhjalikult läbi vaadata. Eelkõige seoses 2010. aasta läbivaatamise käigus tehtud muudatustega on asjakohane uuesti käsitleda proportsionaalset avalikustamiskorda (VKEde ja väikese kapitalisatsiooni ja õiguste andmisega seoses) ja prospekti kokkuvõte direktiivis 2010/73/EL esitatud muudatuste kujul ei ole saavutanud oma eesmärki.

•Põhiõigused

Tulevased prospektikorda käsitlevad õiguslikud meetmed, muu hulgas asjakohased karistused, peavad olema kooskõlas ELi põhiõiguste harta asjakohaste põhiõigustega ning erilist tähelepanu tuleks pöörata õiguslike meetmete vajadusele ja proportsionaalsusele. Ainult ELi põhiõiguste harta isikuandmete kaitse (artikkel 8), ettevõtlusvabadus (artikkel 16) ja tarbijakaitse (artikkel 38) on mingil määral asjakohased. Neid õigusi ja vabadusi on lubatud piirata vastavalt ELi põhiõiguste harta artiklile 52. Eespool määratletud eesmärgid on kooskõlas ELi kohustusega austada põhiõiguseid. Nende õiguste ja vabaduste teostamist tohib siiski piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

Prospektiga seotud õigusaktide puhul on turu terviklikkuse tagamise eesmärk üldist huvi pakkuvad eesmärgid, mis õigustavad põhiõiguste teatavat piiramist. Ettevõtlusvabadust võib piirata vajadus järgida teatavaid avalikustamis-, kinnitamis- ja esitamiskohustusi, et tagada huvide ühtlustamine investeerimisahelas ja võimalike investorite usaldusväärne tegutsemine. Mis puutub isikuandmete kaitsesse, siis on teatava teabe prospektis avalikustamine vajalik, et tagada, et investorid saaksid ise teha hoolsuskohustuse auditi. Märgitakse siiski, et need sätted on juba ELi õiguses olemas. Kõigi kavandatud meetmetega kaitstakse proportsionaalsust põhiõiguste piiramisel.

Teiste sõnadega – määruse eesmärk on ühelt poolt tasakaal investorite kaitse tagamise ja emitentide halduskoormuse piiramise ühitamise vahel ja teiselt poolt kapitali siseturu ja kapitaliturgude liidu toetamise ja riiklike ja kohalike turgude piisava paindlikkuse säilitamise ühitamise vahel.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanekul on ESMA jaoks kahesugune mõju eelarvele: ühest küljest peab ESMA koostama regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid ja teisest küljest peab ta uuendama olemasolevat prospektide registrit ja muutma selle elektrooniliseks andmete säilitamise mehhanismiks, millel on otsingumootor, mida üldsus saab tasuta kasutada, et pääseda ühest punktist ligi ELi prospektidele ja neid võrrelda. Lisaks võimaldavad andmete säilitamise mehhanismis kogutud andmed ESMA-l saada üksikasjalikku statistikat ELis kinnitatud prospektide kohta ja koostada aastaaruanne.

Ettepanekule lisatud finantsselgituses on käsitletud ettepaneku konkreetset mõju ESMA eelarvele.

Ettepanekul on mõju ühenduse eelarvele, kuna komisjon osaleb ESMA rahastamises 40 %ga.

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning seire-, hindamis- ja aruandluskord

Läbivaadatud prospektireegleid hinnatakse viis aastat pärast nende jõustumist. Hoolikas kontroll peaks näitama, kas seatud eesmärgid on saavutatud. Seatud eesmärkide saavutamise mõõtmise põhiparameetrid on:

–aastas kinnitatud prospektide arv vastavalt teiseste emissioonide ja VKEde avalikustamisreeglitele; edu mõõdetakse eespool sätestatud kasutuselevõtu hinnangute alusel ja sellega kaasnevas mõjuhinnangus;

–prospektide arv, mis on saanud kasu eespool kirjeldatud universaalsest registreerimisdokumendist, et saavutada prospekti kiire kinnitamine;

–kinnitamisele kuluva aja üldine vähenemine universaalse registreerimisdokumendi kasutuselevõtu tulemusel;

–jaeinvestorite osakaal mittekapitaliväärtpaberite emissioonide investorite seas (edu mõõdupuu on emiteeritavate mittekapitaliväärtpaberite nimiväärtuse vähenemine);

–prospekti koostamise ja kinnitamise kulud võrreldes praeguste kuludega;

–prospektide osakaal, mis on passiga kinnitatud teistes liikmesriikides kasutamiseks.

•Ettepaneku konkreetsete sätete üksikasjalik selgitus

Prospektikohustuse kohaldamisala (artiklid 1, 3 ja 4)

Ettepaneku artiklis 1 konsolideeritakse kehtiva prospektidirektiivi kõik artiklid, mis puudutavad prospektinõude kohaldamisala. Eelkõige artikli 1 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse asjaolud, mille korral on väärtpaberite üldsusele pakkumine või loa adumine väärtpaberitega kauplemisele reguleeritud turul ei ole prospekti avaldamise nõude kohaldamisalas.

Kuigi enamik kohaldamisala puudutavad sätted jäävad muutmata, sätestatakse ettepanekus artikli 1 lõike 3 punktis d ja artikli 3 lõikes 2 uued künnised vastavalt 500 000 eurot ja 10 000 000 eurot, et tagada õiguslik selgus.

Vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ kohaldatakse prospektinõuet väärtpaberite pakkumisele, mille koguväärtus on 5 000 000 eurot või rohkem, ning liikmesriigid võivad kehtestada oma riigisisesed eeskirjad sellest väiksemas summas (praegu nõuab 17 liikmesriiki prospekti, mille puhul künnis on alla 5 000 000 euro). Artikli 1 lõike 3 punktis d sätestatakse, et käesoleva määruse järgi ei nõuta prospekti, kui pakkumise väärtus on alla 500 000 eurot. Selles arvestatakse, et prospekti koostamise kulu on ebaproportsionaalne kavandatud tuluga võrreldes, kui üldsusele tehtud väärtpaberite pakkumine on väiksem kui 500 000 eurot, nagu see on tavaliselt väärtpaberitel põhinevate ühisrahastamise platvormide puhul. Väikeste pakkumiste vahemiku suurendamine, mille puhul selle määrusega kehtestatud ühtset prospekti ei kohaldata, ei välista siiski, et liikmesriigid võivad emissioonide suuruse kohta nõuda asjakohases vormis avalikustamist seni, kuni liikmesriigid määravad nõuded kindlaks proportsionaalselt ja kooskõlas turgude lihtsustamise ja parema integreerimise ideega.

Kui artiklis 3 selgitatakse, et prospekti eelnev avaldamine on kohustuslik väärtpaberite üldsusele pakkumise ja liidus asuvatel või tegutsevatel reguleeritud turgudel kauplemise loa taotlemisel, siis teises lõigus kehtestatakse valikulise erandi mehhanism liikmesriikide äranägemisel. Liikmesriigid saavad valida, kas teha erand ühtsest prospektist, mis kehtestatakse selle määrusega, kõigile väärtpaberite pakkumistele, mille väärtus jääb 500 000 euro ja 10 000 000 euro vahele. See erand kehtib üksnes riigisisestele pakkumistele, millele ei taotleta vastuvõtva liikmesriigi passist teavitamist. Need liikmesriigid, kes otsustavad oma jurisdiktsioonis erandit kohaldada, teatavad sellest komisjonile ja ESMA-le, näidates ära riigisiseste pakkumiste, mis on nende jurisdiktsioonis prospektinõudest vabastatud, maksimaalse väärtuse.

Mõisted (artikkel 2)

Peamine muudatus määratluste osas on VKEde määratlus, mis nüüd hõlmab nii VKEsid, mis on määratletud direktiivi 2003/71/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis f, kui ka VKEsid, mis on määratletud direktiivis 2014/65/EL, millega tõstetakse varasem künnis 100 miljonit eurot direktiivi 2003/71/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis t väikese turukapitalisatsiooniga äriühingute puhul künniseni 200 miljonit eurot.

Vabatahtlikult koostatavad prospektid (artikkel 4)

Artikliga 4 lubatakse emitentidel valida ELi prospekti koostamine. Selliste n-ö vabatahtlikult koostatavate prospektide kinnitamisel pädeva asutuse poolt on samad õigused ja kohustused kui prospekti puhul, mida nõutakse selle määruse kohaselt, st see muudab emitendi ELi passi saamise kõlblikuks.

Väärtpaberite hilisem edasimüük / jaeturustusahel (artikkel 5)

Mõnel turul turustatakse väärtpabereid nn jaeturustusahela abil. Jaeturustusahel tekib tavaliselt, kui väärtpabereid investoritele (v.a kutselised investorid) müüvad vahendajad ja mitte vahetult emitent. Artiklis 5 selgitatakse, kuidas tuleks kohaldada prospekti koostamise ja uuendamise nõuet ning kohustusi ja vastutust käsitlevaid sätteid, kui emitent pakub väärtpabereid suunatult finantsvahendajatele, kes müüvad need siis ajavahemiku jooksul, mis võib ulatuda mitmetesse kuudesse, edasi jaeinvestoritele, võimalik, et ühe või mitme täiendava vahendaja kaudu. Emitendi või pakkuja koostatud kehtiv prospekt, mis on üldsusele kättesaadav väärtpaberite lõplikul suunatud pakkumisel finantsvahendajate kaudu või väärtpaberite mis tahes hilisemal edasimüügil, peab andma investoritele piisavalt teavet teadlike investeerimisotsuste tegemiseks. Seetõttu peaks finantsvahendajatel, kes suunatult pakuvad või hiljem müüvad edasi väärtpabereid, olema õigus toetuda algsele, emitendi või pakkuja avaldatud prospektile, kui see on kehtiv ja seda on nõuetekohaselt täiendatud ning emitent või selle koostamise eest vastutav pakkuja nõustub selle kasutamisega. Sellisel juhul ei tohiks muud prospekti nõuda. Kui emitent või sellise algse prospekti koostamise eest vastutav pakkuja ei anna selle kasutamiseks nõusolekut, peaks finantsvahendaja siiski avaldama uue prospekti. Finantsvahendaja võiks kasutada algset prospekti, lisades asjassepuutuvad osad viitega oma uude prospekti.

Prospekti kokkuvõte (artikkel 7)

Artiklis 7 võetakse arvesse avaliku konsultatsiooni käigus väljendatud üldist arvamust, et direktiivi 2010/73/EL muutmisel kasutusele võetud kokkuvõtte vorm ei ole oma eesmärke täitnud. Uus kokkuvõte järgib põhiteabedokumenti, mida nõutakse PRIIPSi määruse alusel, ja selle maksimaalne pikkus on kuus A4 lehekülge, kui seda trükitakse (tähemärgid peavad olema loetavas suuruses). Kokkuvõtte vastutuse kord, mis on sätestatud artikli 11 lõikes 2, on jäänud võrreldes direktiiviga 2003/71/EÜ muutumatuks: kokkuvõttega seoses kohaldatakse vastutust ainult juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus. Tavalise, hoiatusi sisaldava jaotise kõrval on kokkuvõttes kolm põhijaotist, mis sisaldavad põhiteavet emitendi, väärtpaberite ja pakkumise/vastuvõtmise kohta. Igas neist on võetud kasutusele üldised rubriigid, samuti viited nende sisule, kuid emitendid võivad lisada lühikese teksti ja valida välja olulise teabe. Väärtpaberite, mis on PRIIPSi määruse kohaldamisalas, puhul võib emitent asendada kokkuvõtte väärtpaberite jaotise põhiteabe dokumendi sisuga. Leebemalt suhtutakse kokkuvõtte maksimaalsesse lehekülgede arvu, kui kokkuvõte hõlmab mitut väärtpaberit, mis erinevad vaid mõne piiratud detaili võrra. Keeld lisada kokkuvõttesse teavet viitamise teel, mis praegu on sätestatud direktiivi 2003/71/EÜ artikli 11 lõikes 1, jäetakse alles, et vältida kokkuvõtte muutumist pelgalt hüperlinkide ja ristviidete kogumiks.

Põhiprospekt (artikkel 8)

Artikli 8 eesmärk on selgitada põhiprospekti toimimist, mis jääb võrreldes direktiiviga 2003/71/EÜ üldjoontes samaks, v.a järgmised punktid. Põhiprospekti võib nüüd koostada mis tahes liiki mittekapitaliväärtpaberitele, mitte ainult neile, mis emiteeritakse pakkumiskava alusel või pidevalt ja korduvalt krediidiasutuste poolt. Nüüd on võimalikud mitmest dokumendist koosnevad põhiprospektid (niinimetatud kolmepoolsed prospektid) ning põhiprospekti registreerimisdokument võib olla universaalse registreerimisdokumendi vormis. Välja jäetakse kohustus koostada põhiprospekti kokkuvõte, kui see ei sisalda lõplikke tingimusi, nii et koostada on vaja üksnes konkreetsete küsimustega seotud kokkuvõte, mis lisatakse lõplikele tingimustele nende esitamisel. Artikli 8 lõikes 10 selgitatakse, kuidas peaks põhiprospekti kohaselt käsitlema nn kattuvaid pakkumisi, st juhtumeid, kui pakkumine tehakse algselt ühe põhiprospekti alusel ja jätkub muutumatul kujul uue, sellele järgneva põhiprospekti alusel.

Universaalne registreerimisdokument (artikkel 9)

Artikkel 9 (mida tuleks lugeda koostoimes artikli 10 lõikega 2, artikli 11 lõikega 3, artikli 13 lõikega 2 ja artikli 19 lõikega 5) sisaldab üksikasjalikke eeskirju uue nn universaalse registreerimisdokumendi kohta, mis annab võimalus nn sagedastele emitentidele, kes on lubatud kauplema reguleeritud turgudel või mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, kasutada riiulil registreerimise võimalust. See prospektikorra uus võimalus põhineb eeldusel, et kui emitent teeb pingutusi, et koostada igal aastal täielik registreerimisdokument, siis peaks pädev asutus selle kiirkorras kinnitama, kui prospekti peaks hiljem vaja olema. Kuna prospekti põhiosa on juba pädeva asutuse poolt kinnitatud või läbivaatamiseks saadaval, siis peaks pädev asutus suutma ülejäänud dokumente (väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte) kontrollida kümne asemel viie päevaga. Lisaks peaks sagedasel emitendil väljaspool pakkumise või kauplemise loa konteksti olema lubatud esitada universaalne registreerimisdokument ilma eelneva kinnituseta, tingimusel et varem on järjest kinnitatud kolm universaalset registreerimisdokumenti. Pädev asutus võib selle suhtes teostada järelkontrolli.

Universaalset registreerimisdokumenti kasutavatele sagedastele emitentidele kehtestavad leebemad nõuded edendavad prospektide koostamist eraldi dokumentidena, mis on emitentidele kulutõhus ja vähem koormav ning võimaldab neil kiiresti reageerida turul avanevatele võimalustele. Universaalne registreerimisdokument peaks toimima konsolideeritud ja hästi üles ehitatud lähteandmetena emitendi kohta, edastades investoritele ja analüütikutele miinimumteabe, mida on vaja, et teadlikult hinnata ettevõtte tegevust, finantsseisundit, kasumit ja väljavaateid, juhtimist ja osalusi, isegi kui üldsusele pakkumist ei tehta ega väärtpaberite reguleeritud turgudele kauplemisele lubamist ei toimu. Seetõttu lubatakse artikli 9 lõikes 12 reguleeritud turule kauplemisele lubatud sagedastel emitentidel teatavatel tingimustel täita pidevat avalikustamiskohustust vastavalt läbipaistvusdirektiivile oma majandusaasta aruannete ja poolaasta vahearuannete universaalsesse registreerimisdokumenti lõimimise teel. Selle tõhusa nn kaks-ühes käsitlusega soovitakse vältida dubleerivaid nõudeid, leevendada ebavajalikku koormust ja koondada investoritele vajalik teave ühte dokumenti, mida uuendatakse vähemalt kord aastas.

Artiklis 9 ja artikli 10 lõikes 2 sisaldavad samuti üksikasjalikke eeskirju universaalse registreerimisdokumendi praktilise haldamise kohta. Nendes selgitatakse, millised dokumendid kinnitatakse, kui universaalne registreerimisdokument on kas kinnitatud või esitatud ilma kinnituseta, ja kirjeldatakse protsessi universaalse registreerimisdokumendi muutmiseks, mis on erinev prospekti täiendamise protsessist (kuna pakkumist üldsusele ja kauplemisele lubamist ei ole enne, kui universaalne registreerimisdokument muutub prospekti osaks).

Delegeeritud õigusaktides sätestatakse universaalse registreerimisdokumendi miinimumteabe sisu, kaasa arvatud konkreetne nimekiri krediidiasutustele, mis peaks sarnanema rakendusmääruse (EÜ) nr 809/2004 olemasolevate I või XI lisadega.

Konkreetsed avalikustamiskorrad (artiklid 14 ja 15)

Ettepanek sisaldab kahte konkreetsete avalikustamisreeglite kogumit: üks teisestele emissioonidele ja teine VKEdele. Nende konkreetsete avalikustamisreeglite kasutamine on valikuline. Need asendavad nn proportsionaalsed avalikustamiskorrad õiguste emitentidele ja VKEdele, mis võeti kasutusele muutmisdirektiivis 2010/73/EL, mis ei ole oma eesmärke täitnud, nagu mõjuhinnangus selgitatud.

Leebemat korda teisestele emisioonidele kohaldatakse pakkumiste või lubade suhtes, mis puudutavad reguleeritud turgudele või VKEde kasvuturule juba vähemalt 18 kuud kauplema lubatud äriühingute emiteeritud väärtpabereid. Sellistele ettevõtetele seega ei laiene püsivad avalikustamisnõuded vastavalt kuritarvituste määrusele ja kas läbipaistvusdirektiivile või VKEde kasvuturu operaatori eeskirjadele, mida nõutakse direktiiviga 2014/65/EL ja selle rakendusmeetmetega. Leevendatud prospekt sisaldab ainult minimaalset finantsteavet, mis hõlmavad ainult viimase finantsaasta teavet (mille võib lisada viitega). Investoritele tuleb siiski esitada konsolideeritud ja hästi üles ehitatud teavet selliste komponentide kohta nagu pakkumise tingimused, riskitegurid, juhtkonna tavad, juhatuse liikmete tasustamine, aktsionäride struktuur või tehingud seotud pooltega. Kuna praegu ei pea seda teavet pidevalt avaldama vastavalt määrusele (EL) nr 596/2014 ja direktiivile 2004/109/EÜ, siis peab teiseseks emissiooniks koostatud prospekt seda sisaldama.

VKEdele mõeldud konkreetne kord lubab neil äriühingutel koostada eraldi prospekti väärtpaberite üldsusele pakkumisel, tingimusel et neil ei ole reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpabereid. Sellise äriühingute puhul keskendutakse prospekti nimekirjades (mis määratletakse detailselt delegeeritud õigusaktides) teabele, mis on oluline ja asjakohane sellise suurusega äriühingutele ning uute teabenimekirjade koostamisel rakendatakse alt-üles käsitlusviisi . Võrreldes määruse (EÜ) nr 809/2004 olemasolevate XXV ja XXVIII lisadega viiakse sisse veel leevendusi, et tagada proportsionaalsus äriühingu suuruse ja prospekti koostamise kulude vahel.

Artiklis 15 võetakse ühtlasi kasutusele valikuline vorm VKEde prospektide jaoks küsimuste-vastuste vormis oleva avalikustamisdokumendi näol, mis määratletakse detailselt delegeeritud õigusaktides. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitatud töötama välja suunised, mis aitavad VKEdel selles vormis prospekte koostada.

Nagu kõik minimaalsed avalikustamisnõuded prospektikorra järgi võetakse vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse väiksem teabehulk, mis peab lihtsustatud registreerimisdokumendis ja väärtpaberikirjelduses olema.

Suure nimiväärtusega mittekapitaliväärtpaberite käsitlemine (artiklid 1 ja 13)

Praegu kasutatakse direktiivis 2003/71/EÜ nimiväärtust 100 000 eurot, et eristada hulgiavalikustamisi. Sellest tuleneb prospektivabastus, kui pakutakse mittekapitaliväärtpabereid. See künnis, mis algselt oli mõeldud tarbijate kaitseks, määrab võlakirjadele hinnad, mis ei ole jaeinvestoritele jõukohased, kuna emitendid valivad tavaliselt vähem kulukama võimaluse hulgimüügi avalikustamiseks. Kuna enamik investeerimisjärgu emitente suudab kaasata vajaminevad rahalised vahendid institutsioonilistelt investoritelt, siis on neil vähe stiimuleid pakkuda väiksema väärtusega võlakirju. See võib siiski tähendada, et mitteinstitutsioonilistel investoritel võib olla juurdepääs potentsiaalsete investeeringute väiksematele ja/või riskantsematele kogumitele ning on vähem tõenäoline, et neil on hästi mitmekesistatud väärtpaberiportfellid.

Tuginedes mõjuhinnangus esitatud tõenditele, siis prospektidirektiivis mittekapitaliväärtpaberite, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot, soodsamal kohtlemisel on kaasa aidanud soovimatutele tagajärgedele, mis on viinud moonutusteni Euroopa võlakirjaturul, ning märkimisväärne osa investeerimisjärgu äriühingute emiteeritud võlakirjadest on suurele osale potentsiaalsetele investoritele jäänud kättesaamatuks.

Ettepanekuga jäetakse seega välja stiimulid emiteerida suure nimiväärtusega võlakirju, mis praegu sisalduvad direktiivi 2003/71/EÜ artikli 3 lõike 2 punktis d ja artikli 7 lõike 2 punktis b. Reguleeritud turule kauplemisele lubatud mittekapitaliväärtpaberite puhul jäetakse seega välja kaheosaline avalikustamisstandard (jaemüük/hulgimüük) ning delegeeritud õigusaktides määratletakse ühtne prospekti mall, lähtudes määruse (EÜ) nr 809/2004 (IX ja XIII lisa) olemasolevatest avalikustamislisadest ja lisades ainult teabe, mis on vajalik jaeinvestorite kaitsmiseks. Lisaks jäetakse välja direktiivi 2003/71/EÜ artikli 3 lõike 2 punktis d sisalduv prospektierand väärtpaberite pakkumisel, kui nimiväärtus on rohkem kui 100 000 eurot. Prospektierandist saavad endiselt kasutada emitendid, kes pakuvad mittekapitaliväärtpabereid ainult kutselistele investoritele või kes vajavad minimaalse kohustuse 100 000 eurot võtmist investori kohta. Eespool loetletud muudatuste abil on ettepaneku eesmärk kõrvaldada üks tuvastatud takistus võlakirjaturgude teisesele likviidsusele.

Riskitegurid (artikkel 16)

Artiklis 16 nähakse ette, et prospektis tuleks mainida ainult neid riskitegureid, mis on olulised ja emitendile ja tema väärtpaberitele omased. Eesmärk on vähendada kalduvust koormata prospekt üle üldiste riskiteguritega, mis ähmastavad konkreetseid riskitegureid, millest investorid peaksid teadma ja mille ainus eesmärk on kaitsta emitenti või tema nõustajaid vastutuse eest. Seetõttu peab emitent jagama riskitegurid kahe või kolme kategooria vahel, lähtudes olulisusest. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitatud selles valdkonnas töötama välja suunised.

Andmete esitamine viidetena (artikkel 18)

Laiendatakse nende dokumentide kohaldamisala, mille teabe võib esitada prospektis viidetena, tingimusel et teave avaldatakse elektrooniliselt ja vastab artiklis 25 sätestatud keelerežiimile. Artiklis 18 sätestatakse dokumentide loetelu ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on õigus välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täiendada loetelu täiendavate dokumentide liikidega, mida Euroopa Liidu õiguse kohaselt nõutakse. Kavandatud loetelu hõlmab esitatud või päritoluliikmesriigi pädeva asutuse vastavalt sellele määrusele kinnitatud dokumente ja ka reguleeritud teavet. Selles lubatakse ühtlasi äriühingutel, mis ei kuulu läbipaistvusdirektiivi kohaldamisalasse (nt äriühingud, mille väärtpaberitega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemid), või mis on vabastatud mõnedest selle nõuetest (nt ainult võlakirju emiteerivad emitendid, kes on lubatud reguleeritud turule kauplemisele, mille nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot), esitada viidetega kogu finantsteave nende aasta- ja vahearuannetest ja juhtimisaruannetest või osa sellest.

Prospekti avaldamine (artikkel 20)

Kaks direktiivis 2003/71/EÜ ette nähtud võimalust kinnitatud prospekti avaldamiseks (nimelt ajalehes avaldamine ja trükitud prospekt, mis on kättesaadav emitendi kontorites) on välja jäetud, kuna neid peeti suures osas aegunuteks. Kohustus anda soovijale tasuta pabereksemplar siiski säilib (artikli 20 lõige 10). Prospekti avaldamise vastutus lasub emitendil, pakkujal või kauplemise loa taotlejal, nagu praegu reguleeritud direktiivis 2003/71/EÜ. Prospekti käsitatakse üldsusele kättesaadavana, kui see on avaldatud elektrooniliselt kas emitendi, pakkuja või luba taotleva isiku (või vajaduse korral väärtpabereid suunatult pakkuvad või müüvad finantsvahendajad) kodulehel või selle reguleeritud turu, millel kauplemise luba taotletakse, või mitmepoolse kauplemissüsteemi operaatori kodulehel. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja elektroonilise andmete säilitamise mehhanismi, millel on otsingumootor, mida ELi investorid saavad tasuta kasutada. Seega kui pädevad asutused saadavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele iga kinnitatud prospekti elektroonilise versiooni, siis saadavad nad ka kogumi metaandmeid (nt emitendi liik, väärtpaberi liik, kauplemiskoha liik, pakkumise väärtus, emissiooni liik: algne või teisene jne), mis võimaldab prospektid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kodulehel indekseerida. Säilitusmehhanismis kogutud andmed võimaldavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel saada üksikasjalikku statistikat ELis kinnitatud prospektide kohta ja koostada aastaaruanne, mis peaks olema piisavalt detailne, et tuvastada suundumused ja anda tõendust selle ettepanekuga kasutuselevõetud reformide mõju kohta (artikkel 45).

Haldusmeetmed ja -karistused (artiklid 36–41)

Komisjoni teatises sanktsioonide kohta 7 kinnitatakse, et „ELi eeskirjade nõuetekohase kohaldamise tagamine on eelkõige riiklike ametiasutuste kohustus, kelle ülesanne on takistada finantseerimisasutusi rikkumast ELi eeskirju ja kohaldada nende rikkumiste korral sanktsioone omas jurisdiktsioonis”, kuid rõhutati samas, et riikide ametiasutused peavad tegutsema kooskõlastatult ja integreeritult.

2015/0268 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 8 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 9 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Käesolev määrus on oluline samm kapitaliturgude liidu lõpuleviimise teel, mis on sätestatud komisjoni 30. septembri 2015. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mille pealkiri on „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava”. Kapitaliturgude liidu eesmärk on aidata ettevõtetel kasutusele võtta rohkem erinevatest allikatest pärit kapitali kõikjal Euroopa Liidus (edaspidi „liit”), muuta turgude toimimine tõhusamaks ja pakkuda investoritele ja säästjatele täiendavaid võimalusi panna oma raha teenima, et suurendada majanduskasvu ja luua töökohti.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/71/EÜ on sätestatud ühtsed põhimõtted ja eeskirjad seoses väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel koostatava, kinnitatava ja avaldatava prospektiga. Arvestades seadusandlikku ja turu arengut alates direktiivi jõustumisest, leitakse, et see tuleks asendada.

(3)Teabe avalikustamine väärtpaberite üldsusele pakkumisel või nende reguleeritud turul kauplemisele lubamisel on väga oluline, et kaitsta investoreid, eemaldades teabe ebasümmeetria nende ja emitentide vahel. Sellise avalikustamise ühtlustamine võimaldab kehtestada piiriülese passimehhanismi, mis hõlbustab siseturu tõhusat toimimist eri väärtpaberite puhul.

(4)Erinevad käsitlused killustaksid siseturgu, kuna emitentidele, pakkujatele ja turul kauplemise loa taotlejatele kehtiksid eri liikmesriikides erinevad reeglid ja ühes liikmesriigis kinnitatud prospekte ei pruugi olla võimalik kasutada teistes liikmesriikides. Kui puudub ühtne raamistik, et tagada avalikustamise ühtsus ja passi toimimine liidus, on tõenäoline, et liikmesriikide õigusaktide erinevused takistaksid väärtpaberite siseturu tõrgeteta toimimist. Seetõttu on asjakohane kehtestada prospektide õigusraamistik liidu tasandil, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja parandada selle toimimise tingimusi, eelkõige seoses kapitaliturgudega, ja tagada tarbijate ja investorite kõrgel tasemel kaitse.

(5)On asjakohane ja vajalik, et avalikustamisreeglid väärtpaberite üldsusele pakkumisel või reguleeritud kauplemisele lubamisel oleksid seadusandlikult määruse vormis, et tagada, et sätteid, millega kehtestatakse väärtpabereid üldsusele pakkuvatele ja reguleeritud turul väärtpaberite kauplemisele lubamisega seotud isikutele vahetult kohustusi, kohaldatakse kogu liidus ühetaoliselt. Kuna prospekte käsitlevate sätete õigusraamistik peab hõlmama meetmeid, mis täpsustavad prospektidega seotud kõigi tahkude konkreetseid nõudeid, siis isegi väikesed erinevused nende tahkude käsitlemisel võivad oluliselt takistada väärtpaberite piiriülest pakkumist, reguleeritud turgudel mitmekordset noteerimist ja ELi tarbijakaitsereeglite järgimist. Seega peaks otsekohalduva ja riigisisest õigusakti mittevajava määruse kasutamine vähendama võimalust, et liikmesriikide tasandil võetakse erinevaid meetmeid, ja tagama ühtse käsitlusviisi, suurema õiguskindluse ja ennetama märkimisväärseid asjaolusid, mis takistavad piiriülest pakkumist ja mitmekordset börsil noteerimist. Määruse kasutamine tugevdab ka usaldust liidu turgude läbipaistvuse vastu ja vähendab regulatiivset keerukust ning äriühingute otsingu- ja vastavuskulusid.

(6)Direktiivi 2010/73/EL hindamine on näidanud, et direktiiviga tehtud teatavad muudatused ei ole täitnud esialgseid eesmärke ning liidus on vaja prospektikorda veelgi muuta, et lihtsustada ja parandada selle kohaldamist, suurendada selle tõhusust ja tõsta liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, aidates seeläbi kaasa halduskoormuse vähenemisele.

(7)Määruse eesmärk on tagada investorite kaitse ja turu tõhusus, samal ajal tõhustades ühtset kapitaliturgu. Info esitamine, mis vastavalt emitendi ja väärtpaberite laadile on vajalik, et investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse, tagab koos ärieetika eeskirjadega investorite kaitse. Peale selle on see teave tõhus vahend väärtpaberite vastu usalduse suurendamisel, millega aidatakse kaasa väärtpaberiturgude nõuetekohasele toimimisele ja nende arengule. Sobiv viis selle teabe kättesaadavaks tegemiseks on prospekti avaldamine.

(8)Käesoleva määruse avalikustamisnõuded ei takista liikmesriiki või pädevat asutust või börsi oma eeskirjade kaudu kehtestamast muid asjakohaseid nõudeid, mis on seotud reguleeritud turul väärtpaberite kauplemisele lubamisega (eriti äriühingu üldjuhtimise osas). Kõnealused nõuded ei tohi otseselt ega kaudselt piirata pädeva asutuse kinnitatud prospekti koostamist, sisu ega levitamist.

(9)See määrus ei peaks hõlmama mittekapitaliväärtpabereid, mille on emiteerinud liikmesriik või tema piirkondlik või kohalik asutus või avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub vähemalt üks liikmesriik, või Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank, ja seega ei tohiks määrus neid mõjutada.

(10)Selleks et tagada investorite kaitse, peaks prospektinõue hõlmama nii kapitaliväärtpabereid kui ka mittekapitaliväärtpabereid, mida pakutakse üldsusele või lubatakse reguleeritud turul kauplemisele. Mõned käesoleva määrusega hõlmatud väärtpaberid annavad omanikule õiguse omandada võõrandatavaid väärtpabereid või saada sularahaarvelduse teel rahasumma, mis määratakse kindlaks muude instrumentide põhjal, eeskätt võõrandatavate väärtpaberite, valuutade, intressimäärade või tootluse, kauba- või muude indeksite või mõõtarvude põhjal. Määrus hõlmab eelkõige ostutähti, kaetud ostutähti, sertifikaate, hoidmistunnistusi ja vahetatavaid väärtpabereid, näiteks investori valikul vahetatavad väärtpaberid.

(11)Selleks et tagada prospektide kinnitamine ja neile passi andmine ning käesolevale määrusele vastavuse järelevalve eelkõige seoses reklaamitegevusega, tuleb iga prospekti puhul tuvastada pädev asutus. Seega tuleks määruses selgelt kindlaks määrata päritoluliikmesriik, kellel on kõige paremad võimalused prospektide kinnitamiseks.

(12)Väärtpaberite üldsusele pakkumiste puhul, mille väärtus on alla 500 000 euro, ei ole käesoleva määruse kohaselt prospekti koostamise kulud pakkumise kavandatud tuluga tõenäoliselt proportsionaalsed. Seetõttu on asjakohane, et nõuet koostada käesoleva määruse alusel prospekt ei kohaldataks pakkumistele, mis on nii väikesed. Liikmesriigid peaksid hoiduma riiklikul tasandil kehtestamast avalikustamisnõudeid, mis tekitaksid ebaproportsionaalse või ebavajaliku koorma selliste pakkumistega seoses ja seega suurendaksid siseturu killustatust.

(13)Kui üldsusele pakutavad väärtpaberid on suunatud ainult riigisisestele investoritele ühes liikmesriigis ja seega ei oma need pakkumised piiriülest mõju ning kui pakkumise koguväärtus ei ületa 10 000 000 eurot, siis ei ole määrusega ettenähtud passimehhanism vajalik ja prospekti koostamise kulud võivad osutuda ebaproportsionaalseks. Seetõttu on asjakohane lubada liikmesriikidel otsustada vabastada sellised pakkumised käesolevas määruses sätestatud prospektikohustusest, arvestades nende poolt asjakohaseks peetavat riigisiseste investorite kaitse taset. Eelkõige peaksid liikmesriigid saama vabalt sätestada riigisiseses õiguses künnise vahemikus 500 000 eurot kuni 10 000 000 eurot, väljendatuna pakkumise koguväärtusena 12kuulise perioodi jooksul, alates millest seda erandit peaks kohaldama.

(14)Kui väärtpaberite pakkumine on suunatud üksnes piiratud ringile investoritele, kes ei ole kutselised investorid, on prospekti koostamine ebaproportsionaalne koormus, arvestades isikute, kellele pakkumine on suunatud, väikest arvu ja seega ei tohiks prospekti nõuda. See peaks kehtima näiteks pakkumisele, mis on suunatud äriühingu juhtide sugulastele või isiklikele tuttavatele.

(15)Juhtide motiveerimisel omandama oma ettevõtte väärtpabereid võib olla positiivne mõju äriühingute üldjuhtimisele ja see aitab kaasa pikaajalise väärtuse loomisele, toetades töötajate pühendumust ja omanditunnet, ühtlustades aktsionäride ja töötajate huvisid ning pakkudes viimastele investeerimisvõimalusi. Töötajate osalus oma äriühingus on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, kelle puhul võib üksikutel töötajatel äriühingu edukuses tõenäoliselt olla väga oluline roll. Seetõttu ei tohiks kehtestada nõuet koostada prospekt pakkumiste puhul, mis liidus tehakse töötajate osalusskeemi raames, tingimusel et on olemas dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja laadi kohta ning pakkumise põhjusi ja üksikasju, et tagada investorite kaitse. Selleks et tagada kõigile juhtidele ja töötajatele võrdne juurdepääs töötajate osalusskeemidele sõltumata sellest, kas tööandja on asutatud liidus või väljaspool liitu, ei ole enam vaja samaväärsuse otsust kolmanda riigi turu kohta eespool mainitud dokumendi kättesaadavaks tegemisel. Seega saavad kõik töötajate osalusskeemides osalejad kasu võrdsest kohtlemisest ja teabest.

(16)Kapitali lahjendav aktsiate või neile juurdepääsu andvate väärtpaberite emissioon viitab sageli tehingutele, millel on oluline mõju emitendi kapitalistruktuurile, väljavaadetele ja finantsolukorrale, mille kohta on vaja prospektis sisalduvat teavet. Vastupidi – kui emitendi omakapital on juba reguleeritud turul kauplemisele lubatud, siis ei peaks prospekti hiljem nõudma samade aktsiate samal reguleeritud turul kauplemisele lubamisel, kaasa arvatud siis, kui aktsiad tulenevad teiste väärtpaberite konverteerimisest või vahetamisest või muude väärtpaberitega kaasnevate õiguste teostamisest, tingimusel et värskelt turule kauplemisele lubatud aktsiad esindavad piiratud osa sama liiki aktsiatest, mis on samal reguleeritud turul juba emiteeritud, välja arvatud juhul, kui lubamist kombineeritakse üldsusele tehtava pakkumisega, mis kuulub määruse kohaldamisalasse. Sama põhimõtet tuleks kohaldada laiemalt väärtpaberite suhtes, mis on võrdsed väärtpaberitega, millega on reguleeritud turul juba lubatud kaubelda.

(17)Kui kasutatakse mõistet „väärtpaberite üldsusele pakkumine”, siis peaks otsustavaks kriteeriumiks olema investori võime teha individuaalne otsus osta või märkida väärtpabereid. Seega, kui väärtpabereid pakutakse ilma saaja individuaalse valikuvõimaluseta, muu hulgas väärtpaberite eraldamised, kui eraldamist ei või tühistada, siis ei tohiks sellised tehingud kuuluda käesolevas määruses sätestatud määratluse „väärpaberite üldsusele pakkumine“ alla.

(18)Emitendid, pakkujad või isikud, kes taotlevad luba kaubelda reguleeritud turul väärtpaberitega, mille puhul ei ole prospekti avaldamine kohustuslik, võiksid saada kasu ühtsest passist, kui nad otsustavad seda määrust vabatahtlikult täita.

(19)Prospektiga ettenähtud andmeid ei tuleks avalikustada pakkumiste puhul, mis on suunatud kutselistele investoritele. Seevastu edasimüük üldsusele või avalik kauplemine reguleeritud turul kauplemisele lubamise kaudu eeldab prospekti avaldamist.

(20)Emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku koostatud kehtiv prospekt, mis on üldsusele kättesaadav väärtpaberite lõplikul pakkumisel finantsvahendajate kaudu või väärtpaberite mis tahes hilisemal edasimüügil, annab investoritele piisavalt teavet teadlike investeerimisotsuste tegemiseks. Seetõttu finantsvahendajad, kes teevad väärtpaberite suunatud pakkumisi ja seejärel neid edasi müüvad, peaksid saama toetuda emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku avaldatud algsele prospektile seni, kuni see on kehtiv ja nõuetekohaste lisadega ning emitent või prospekti koostamise eest vastutav isik nõustub selle kasutamisega. Emitendil või prospekti koostamise eest vastutaval isikul peaks olema võimalus lisada nõusolekule oma tingimusi. Nõusolek prospekti kasutamiseks, sealhulgas sellega kaasnevad tingimused, tuleks anda kirjalikus lepingus, mis võimaldab asjaomastel pooltel hinnata, kas väärtpaberite edasimüük või lõplik pakkumine vastab lepingu tingimustele. Kui prospekti kasutamiseks on antud nõusolek, siis peaks emitent või algse prospekti koostamise eest vastutav isik vastutama selles esitatud teabe eest ning põhiprospekti puhul lõplike tingimuste koostamise ja esitamise eest ning muud prospekti ei tohiks nõuda. Kui emitent või sellise algse prospekti koostamise eest vastutav isik ei anna selle kasutamiseks nõusolekut, peaks finantsvahendaja siiski avaldama uue prospekti. Sel juhul peaks finantsvahendaja vastutama prospektis esitatud teabe, sealhulgas viidetena sisalduva teabe eest ning põhiprospekti puhul lõplike tingimuste eest.

(21)Prospektis sisalduva teabe ühtlustamine peaks liidu tasandil tagama investorite võrdväärse kaitse. Et investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse, peab teave olema piisav ja erapooletu, kaasa arvatud emitendi majandusliku olukorra ja väärtpaberitega seotud õiguste kohta, ja see tuleks esitada hõlpsasti analüüsitaval, sisutihedal ja arusaadaval kujul. Neid nõudeid tuleks kohaldada kõigi vastavalt määrusele koostatud prospektide suhtes, sealhulgas nende prospektide suhtes, milles järgitakse teiseste emissioonide ja VKEde suhtes kehtivaid minimaalseid avalikustamisnõudeid. Prospekt ei tohiks sisaldada teavet, mis ei ole oluline konkreetse emitendi ja väärtpaberi puhul, kuna sellega võidakse varjata olulist teavet investeerimisotsuse tegemiseks ning seega kahjustada investorite kaitset.

(22)Prospekti kokkuvõte peaks olema investoritele, eriti jaeinvestoritele kasulik teabeallikas. See peaks olema prospekti eraldi osa ja selles tuleks keskenduda põhiteabele, mida investorid vajavad, et otsustada, milliseid pakkumisi ja väärtpaberitega kauplemise lubasid lisaks kaaluda. Selline põhiteave peaks sisaldama emitendi, võimaliku tagaja ja pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpaberitega seotud peamisi aspekte ja riske. See peaks samuti sisaldama pakkumise üldtingimusi. Eelkõige peaks kokkuvõttes esitatud riskitegurid piirduma konkreetsete riskide valikuga, mida emitent peab kõige olulisemateks.

(23)Prospekti kokkuvõte peaks olema lühike, lihtne, selge ja investoritele kergesti arusaadav. Kokkuvõtted tuleb koostada lihtsas, mittetehnilises keeles ning teave tuleb esitada lihtsasti mõistetaval viisil. See ei tohiks olla prospektist tehtud väljavõtete kogum. On asjakohane kehtestada kokkuvõtte maksimaalne pikkus, et tagada, et investorid ei loobuks prospektiga tutvumisest, ja julgustada emitente valima teabe, mis on vajalik investoritele.

(24)Prospekti kokkuvõtte ühtse ülesehituse tagamiseks tuleks kindlaks määrata üldine jaotus ja alamrubriigid koos suunava sisuga, mille emitent peaks täitma lühikese, jutustava kirjeldusega ja vajaduse korral arvudega. Seni, kuni emitendid esitavad ausa ja tasakaalustatud ülevaate, peaksid nad saama ise valida, mida nad peavad oluliseks ja tähendusrikkaks.

(25)Prospekti kokkuvõte peaks võimalikult suures osas toetuma põhiteabedokumendile, mida nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2014 10 . Kui väärtpaberid kuuluvad nii selle kui ka määruse (EL) nr 1286/2014 kohaldamisalasse, tuleks kokkuvõttes lubada kasutada põhiteabedokumendi sisu täielikult uuesti, et vähendada vastavuskulusid ja halduskoormust. Kokkuvõtte nõudest ei tohiks siiski loobuda, kui põhiteabedokument on nõutav, kuna viimane ei sisalda olulist teavet emitendi ja üldsusele pakutavate väärtpaberite või kauplemisele lubatud väärtpaberite kohta.

(26)Ühegi isiku suhtes ei tohiks kohaldada tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte, sealhulgas selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti asjaomaste osadega vastuolus. Kokkuvõttes tuleks selle kohta esitada selgesõnaline hoiatus.

(27)Kapitaliturgudel korduvalt rahastamist kaasavatele emitentidele tuleks luua registreerimisdokumentide ja prospektide konkreetsed vormid, samuti eriprotseduurid nende esitamiseks ja kinnitamiseks, et pakkuda neile paindlikkust ja võimaldada neil kasutada turul tekkivaid võimalusi. Igal juhul peaksid emitendid saama otsustada, kas nad soovivad neid vorme ja protseduure kasutada.

(28)Kõigi muude mittekapitaliväärtpaberite puhul, sealhulgas juhul, kui need on välja lastud jätkuvalt või korduvalt või osana pakkumiskavast, tuleks emitentidel lubada koostada prospekt põhiprospekti kujul. Põhiprospekt ja selle lõplikud tingimused peaksid sisaldama prospektiga sama teavet.

(29)On asjakohane selgitada, et põhiprospekti lõplikud tingimused peaksid sisaldama ainult sellist väärtpaberikirjeldusega seotud teavet, mis käib ainult üksiku emissiooni kohta ning mida võib määratleda üksnes konkreetse emissiooni ajal. Selline teave võib näiteks hõlmata rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit (ISIN-kood), emissioonihinda, lõpptähtaega, kupongiintressi, täitmise kuupäeva, täitmis- ja tagasivõtuhinda ning muid tingimusi, mis ei ole teada põhiprospekti koostamise ajal. Kui põhiprospektis ei sisaldu lõplikud tingimused, siis ei peaks pädev asutus neid kinnitama, vaid need tuleks talle üksnes esitada. Muu uus teave, mis võib emitendi ja väärtpaberite hindamist mõjutada, tuleks lisada ainult prospekti lisasse. Lõplikke tingimusi ega lisa ei tohiks kasutada selleks, et lisada väärtpaberite liike, mida ei ole põhiprospektis kirjeldatud.

(30)Põhiprospekti kohaselt peaks emitent kokkuvõtte koostama ainult iga üksiku pakutava emissiooni kohta, et vähendada halduskoormust ja parandada loetavust investorite jaoks. See emissioonipõhine kokkuvõte tuleks lisada lõplikesse tingimustesse ja pädev asutus peaks need kinnitama üksnes siis, kui lõplikud tingimused sisalduvad põhiprospektis või selle lisas.

(31)Põhiprospekti paindlikkuse ja kulutõhususe suurendamiseks tuleks emitendil lubada koostada põhiprospekt eraldi dokumentidena ja kasutada universaalset registreerimisdokumenti põhiprospekti koostisosana, kui emitent on sagedane emitent.

(32)Sagedasi emitente tuleks julgustada koostama prospekti eraldi dokumentidena, kuna see võib vähendada nende käesolevale määrusele vastavuse kulusid ja võimaldab neil kiiresti reageerida turul avanevatele võimalustele. Seega peaks emitentidel, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turgudel või mitmepoolsetes kauplemissüsteemides kauplemisele, olema võimalus, kuid mitte kohustus, koostada ja avaldada igal aastal universaalne registreerimisdokument, mis sisaldab õigus-, äri-, finants- ja raamatupidamisteavet ning teavet aktsionäride kohta, ja milles kirjeldatakse emitenti sellel finantsaastal. See peaks võimaldama emitendil teavet uuendada ja koostada prospekti, kui turutingimused on soodsad pakkumise tegemiseks või kauplemisele loa taotlemiseks, lisades väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Universaalne registreerimisdokument peaks olema mitmeotstarbeline, kuivõrd selle sisu peaks olema ühesugune, sõltumata sellest, kas emitent kasutab seda hiljem kapitali-, võlaväärtpaberite või tuletisinstrumentide pakkumise tegemiseks või kauplemisele loa taotlemiseks. See peaks toimima lähteandmetena emitendi kohta, andes investoritele ja analüütikutele miinimumteabe, mida on vaja teadliku otsuse tegemiseks äriühingu tegevuse, finantsseisundi, tulude ja väljavaadete, üldjuhtimise ja aktsionäride kohta.

(33)Emitenti, kes on esitanud ja saanud universaalse registreerimisdokumendi kinnituse kolmel järjestikusel aastal, võib pidada pädevale asutusele tuntuks. Seega tuleks lubada esitada kõik hilisemad universaalsed registreerimisdokumendid ilma pädeva asutuse eelneva kinnituseta ning nende järelkontrolli peaks teostama nende pädev asutus, kui ta peab seda vajalikuks. Iga pädev asutus peaks otsustama sellise läbivaatamise sageduse üle, võttes näiteks arvesse oma hinnangut emitendiga seotud riskidele, emitendi varasemate avalikustamiste kvaliteeti või aega, mis on möödunud sellest, kui esitatud universaalset registreerimisdokumenti viimati läbi vaadati.

(34)Seni kuni universaalne registreerimisdokument ei ole muutunud kinnitatud prospekti koostisosaks, peaks seda saama muuta kas vabatahtlikult emitendi poolt – näiteks kui selle struktuuris või finantsseisundis toimuvad olulised muutused – või pädeva asutuse nõudmisel seoses esitamisjärgse läbivaatusega, kui täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuded ei ole täidetud. Need muudatused tuleks avaldada vastavalt samale korrale, mida kohaldatakse universaalse registreerimisdokumendi suhtes. Eelkõige juhul, kui pädev asutus tuvastab teabe väljajätmise või olulise vea või ebatäpsuse, peaks emitent muutma oma universaalset registreerimisdokumenti ja tegema muudatused üldsusele viivitamata kättesaadavaks. Kui üldsusele pakkumist või väärtpaberitega kauplemisele lubamist ei toimu, siis peaks universaalse registreerimisdokumendi muutmise menetlus olema eristatud prospekti täiendamise menetlusest, mida tuleks kohaldada üksnes pärast prospekti kinnitamist.

(35)Kui emitent koostab eraldi dokumentidest koosneva prospekti, siis tuleks selle kõik koostisosad esitada kinnitamiseks, sealhulgas vajaduse korral universaalne registreerimisdokument ja selle muudatused, kui need on varem pädevale asutusele esitatud, kuid ei ole kinnitatud.

(36)Prospekti koostamise kiirendamiseks ja kapitaliturgudele juurdepääsu kulutõhusal viisil lihtsustamiseks tuleks sagedastele emitentidele, kes esitavad universaalse registreerimisdokumendi, pakkuda kiiremat kinnitamisprotsessi, kuna prospekti peamise koostisosa on pädev asutus kas juba kinnitanud või see on läbivaatamiseks juba saadaval. Seega peaks prospekti kinnitamiseks vajalikku aega lühendama, kui registreerimisdokumendi vormiks on universaalne registreerimisdokument.

(37)Tingimusel et emitent täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ 11 artiklites 4 ja 5 korraldatud teabe esitamise, levitamise ja salvestamise korda ning tähtaegu, siis peaks tal olema lubatud avaldada direktiivis 2004/109/EÜ nõutavad majandusaasta aruanded ja poolaasta vahearuanded osana universaalsest registreerimisdokumendist, välja arvatud juhul, kui emitendi päritoluliikmesriik on käesoleva määruse ja direktiivi 2004/109/EÜ kohaldamisel erinev ja kui universaalse registreerimisdokumendi keel ei vasta direktiivi 2004/109/EÜ artikli 20 tingimustele. See peaks leevendama korduvate esitamistega seotud halduskoormust, mõjutamata üldsusele kättesaadavat teavet või nende aruannete direktiivi 2004/109/EÜ kohast järelevalvet.

(38)Teabe aegumise vältimiseks tuleks kehtestada prospekti selge kehtivusaeg, et vältida aegunud teabel põhinevaid otsuseid. Tugevdamaks õiguskindlust, peaks prospekt hakkama kehtima selle kinnitamise kuupäevast, mida pädev asutus saab kergesti kontrollida. Väärtpaberite põhiprospekti alusel üldsusele pakkumine võiks põhiprospektist kehtida kauem ainult juhul, kui järgnev põhiprospekt kinnitatakse enne kehtivuse lõppemist ja see hõlmab püsivat pakkumist.

(39)Loomu poolest saab prospektis esitada ainult üldist teavet väärtpaberitelt teenitud tulu maksustamise kohta, mille informatsiooniline väärtus üksikule investorile on väike. Kuna selline teave peab hõlmama mitte ainult emitendi registreeritud asukoha riiki, vaid ka riike, kus pakkumine tehakse või kus kauplemise luba taotletakse, kus prospekti passi alusel kasutatakse, siis on see kulukas ja võib olla takistuseks piiriüleste pakkumiste korral. Seega peaks prospekt sisaldama ainult hoiatust, et investori liikmesriigi ja emitendi asutamise liikmesriigi maksuõigus võib mõjutada väärtpaberitelt teenitavat tulu. Prospekt peaks siiski sisaldama asjakohast teavet maksustamise kohta, kui kavandatavale investeeringule kohaldatakse konkreetset maksustamiskorda, näiteks väärtpaberiinvesteeringute puhul, mis tagavad investorile soodsa maksustamise.

(40)Kui väärtpaberite klass on lubatud registreeritud turul kauplemisele, avalikustab emitent investoritele püsivalt teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 596/2014 12  ja direktiivile 2004/109/EÜ. Seega ei ole vajadus prospekti järele nii pakiline, kui emitent teeb üldsusele hiljem pakkumisi või ta lubatakse kauplemisele. Seega peaks teiseste emissioonide puhul olema kasutamiseks eraldi prospekt ning selle sisunõuded peaksid olema võrreldes tavakorraga leebemad, võttes arvesse juba avalikustatud teavet. Investoritele tuleb siiski esitada konsolideeritud ja hästi üles ehitatud teavet selliste komponentide kohta nagu pakkumise tingimused ja selle taust, tulu kasutamine, emitendi ja väärtpaberitega seotud riskitegurid, juhtkonna tavad, juhatuse liikmete tasustamine, aktsionäride struktuur või tehingud seotud pooltega. Kuna praegu ei pea seda teavet vastavalt määrusele (EL) nr 596/2014 ja direktiivile 2004/109/EÜ pidevalt avaldama, on asjakohane, et teiseseks emissiooniks koostatud prospekt sisaldaks vähemalt seda teavet.

(41)Teiseste emissioonide konkreetset avalikustamiskorda tuleks laiendada VKEde kasvuturule, kuna need turuosalised peavad vastavalt direktiivile 2014/65/EL kehtestama ja kohaldama eeskirju, mis tagavad asjakohase ja pideva avalikustamise emitentide poolt, kelle väärtpaberitega nendes kohtades kaubeldakse.

(42)Teiseste emissioonide konkreetne avalikustamiskord peaks olema kasutatav üksnes pärast miinimumaja möödumist emitendi väärtpaberite klassi algsest kauplemisele lubamisest. 18kuuline viivitus peaks tagama, et emitent on vähemalt üks kord täitnud kohustuse avaldada majandusaasta aruande vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ või VKEde kasvuturul osalejate eeskirjadele.

(43)Kapitaliturgude liidu üks kesksetest eesmärkidest on liidus rahastamisele juurdepääsu hõlbustamine VKEde jaoks. Kuna sellised äriühingud vajavad võrreldes teiste emitentidega suhteliselt väiksemate summade kaasamist, võib prospekti koostamise kulu olla ebaproportsionaalselt kõrge ja see võib neid sundida hoiduma oma väärtpaberite üldsusele pakkumisest. Samal ajal võib VKEdega nende suuruse ja lühema eelneva kogemuse tõttu seonduda võrreldes suuremate emitentidega suurem investeerimisrisk ja nad peaksid avalikustama piisavalt teavet, et investorid saaksid investeerimisotsuse teha. Seega tuleks leida sobiv tasakaal finantsturgudele kulutõhusa juurdepääsu ja investorite kaitse vahel VKEde suhtes kohaldatavate prospektide sisu kohandamisel ning seega tuleks selle eesmärgi saavutamiseks töötada välja konkreetne avalikustamiskord VKEdele.

(44)Miinimumteavet, mida VKEd peavad vastavalt konkreetsele avalikustamiskorrale avaldama, tuleks kohandada selliselt, et keskendutakse teabele, mis on oluline ja sellise suurusega äriühingute ja nende investorite puhul asjakohane, ja selle eesmärk peaks olema ühelt poolt tagada proportsionaalsus äriühingu suuruse ja selle rahaliste vahendite hankimise vajaduse ning teiselt poolt prospekti koostamise kulude vahel. Et tagada, et VKEd saaksid koostada prospekte ilma nende suuruse ja seega nende hangitavate rahaliste vahendite suhtes ebaproportsionaalseid kulusid tekitamata, peaks VKEde avalikustamiskord olema reguleeritud turul olevate äriühingute suhtes kohaldatavast korrast paindlikum sel määral, et sellega tagataks investoritele vajaliku põhiteabe avaldamine.

(45)Konkreetne avalikustamiskord tuleks teha kättesaadavaks selliste VKEde poolt üldsusele pakutavate väärtpaberite puhul, kelle väärtpaberitega kaubeldakse mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, sealhulgas VKEde kasvuturgudel, kuna sellised kauplemiskohad võivad VKEdele tagada juurdepääsu kapitaliturgudele ning seal kehtivad reguleeritud turgudega võrreldes leebemad avalikustamisreeglid. Samuti on asjakohane laiendada VKEde määratlust direktiivis 2014/65/EL esitatud VKEde määratlusele, et tagada kooskõla käesoleva määruse ja direktiiviga 2014/65/EL. Ka VKEd, mille väärtpaberitega ei kaubelda üheski kauplemiskohas, peaksid saama kasutada seda avalikustamiskorda, kuna neilt võidakse samuti nõuda prospekti koostamist väärtpaberite üldsusele pakkumisel, sealhulgas ühisrahastamise platvormide kaudu. Reguleeritud turul noteeritud VKEd ei tohiks seda korda siiski kasutada, kuna reguleeritud turgudel tegutsevad investorid peaksid olema kindlad, et emitendid, kelle väärtpaberitesse nad investeerivad, täidavad ühtseid avalikustamisreegleid. Seega ei tohiks reguleeritud turgudel kehtida emitendi suurusest sõltuv kahetasandiline avalikustamisstandard.

(46)Tingimusel et VKEsid ei lubata kauplemisele reguleeritud turul, tuleks aktsiaid ja mittehübriidseid võlaväärtpabereid pakkuvatele VKEdele luua valikmeetod, mille kohaselt koostatakse prospekt kergesti arusaadava küsimuste-vastuste avalikustamisdokumendi vormis. See avalikustamise tavanimekirja alternatiivne vorm tuleks välja töötada selliselt, et minimeerida VKEde kulusid, lubades neil koostada prospekti ise lähtuvalt nende võimalustest. Vormis esitatavad küsimused peaksid olema välja töötatud selliselt, et saada konkreetset teavet, mis on VKEde puhul eriliselt oluline, ja võrreldes avalikustamise tavanimekirjaga peaks nõudma üksikasjalikumat teavet, nii et küsimuste-vastuste vormi kasutavad isikud saaksid paremini aru, millist teavet tahetakse.

(47)100 000 eurost suurema nimiväärtusega mittekapitaliväärtpaberite emissioonidele kohaldatav sooduskord võib moonutada võlakirjaturgude ülesehitust, takistada portfellide piisavat mitmekesistamist ja elektrooniliste kauplemisplatvormide arengut, millega vähendatakse teisese turu likviidsust ja mis võib piirata jaeinvestorite investeerimisvalikuid, võttes neilt võimaluse omandada investeerimisjärgu äriühingu võlakirju. Seega on asjakohane jätta välja prospektierand mittekapitaliväärtpaberite pakkumisel, kui nende nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot, ja leebem avalikustamisstandard, mida pakutakse selliste mittekapitaliväärtpaberite prospektidele, mida algselt hõlmas direktiiv 2003/71/EÜ. Eelkõige on asjakohane ühtlustada mittekapitaliväärtpaberite prospektide minimaalse teabe nõuded, asendades kahetasandilise avalikustamisstandardi, kus eristatakse ainult kutselistele investoritele suunatud emissioone ja mittekutselistele investoritele suunatud emissioone.

(48)Riskitegurite prospekti lisamise peamine põhjus on tagada, et investorid saaksid neid riske teadlikult hinnata ja teha investeerimisotsuseid, teades kõiki asjaolusid. Seetõttu peaks riskitegurite puhul piirduma nendega, mis on olulised ning emitendile ja tema väärtpaberitele omased ja mida prospekti sisu kinnitab. Prospekt ei peaks sisaldama riskitegureid, mis on üldised ja mille eesmärk on piirata vastutust, kuna need võivad varjata konkreetsemaid riskitegureid, millest investorid peaksid teadlikud olema, seega takistades teabe esitamist hõlpsasti analüüsitaval, sisutihedal ja arusaadaval kujul. Emitentidelt tuleks nõuda, et nad koondaksid konkreetsed riskitegurid ühte kohta ja jagaksid need kategooriatesse, lähtudes olulisusest, et aidata investoritel tuvastada kõige olulisemad riskid. Kokkuvõttesse tuleks lisada emitendi valikul piiratud arv riskitegureid kõige olulisemast kategooriast.

(49)Teatavatel juhtudel peaks pädev asutus lubama tundliku teabe prospektist välja jätta, et vältida emitenti kahjustavaid olukordi.

(50)Liikmesriigid avaldavad oma finantsseisundi kohta suurel hulgal teavet, mis on üldiselt üldsusele kättesaadav. Seega kui liikmesriik tagab väärtpaberite pakkumist, siis ei ole sellist teavet vaja prospektis esitada.

(51)Emitentidele antav luba viidata prospektis dokumentidele, mis sisaldavad avalikustatavat teavet, tingimusel et sellised dokumendid on eelnevalt elektrooniliselt avaldatud, peaks lihtsustama prospekti koostamist ja vähendama emitentide kulutusi, ohustamata investorite kaitset. Prospekti koostamise lihtsustamise ja selle kulude vähendamise eesmärki ei tohiks siiski saavutada, kahjustades muid huvisid, mida prospekt on mõeldud kaitsma, muu hulgas teabe kättesaadavust. Keel, mida kasutatakse viitena esitatud teabe puhul, peaks vastama prospektidele kehtivatele keelenõuetele. Viidetena esitatud andmed võivad viidata esialgsetele andmetele, sellegipoolest, kui see teave ei ole enam olulise muudatuse tõttu asjakohane, peaks see prospektis selgelt avaldatud olema ning peaks lisatud olema ka ajakohastatud teave.

(52)Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis k määratletud korraldatud teavet peaks saama prospekti lisada viidete abil. Emitentidel, kelle väärtpaberitega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis, ja emitentidel, kes on vabastatud majandusaasta aruannete ja poolaasta vahearuannete avaldamisest vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 8 lõike 1 punktile b, peaks samuti olema lubatud esitada prospektis viidete abil kogu finantsteave nende aasta- ja vahearuannetest, auditi aruannetest, finantsaruannetest, juhtimisaruannetest või ettevõtte üldjuhtimise aruannetest või osa sellest teabest, tingimusel et need aruanded on elektrooniliselt avaldatud.

(53)Kõik emitendid ei pääse ligi piisavale teabele ning suunistele kontrolli- ja kinnitamisprotsessi ning prospekti kinnitamiseks vajalike sammude kohta, kuna liikmesriikide pädevad asutused kasutavad erinevaid käsitlusviise. Selle määrusega peaks need erinevused kaotatama tänu kontrolli- ja kinnitamisprotsessile kehtivate reeglite ühtlustamisele, et tagada, et kõik pädevad asutused kasutavad ühtset käsitlusviisi prospektis sisalduva teabe täielikkuse, järjepidevuse ja arusaadavuse kontrollimisel. Suunised selle kohta, kuidas hankida prospektile kinnitus, peaksid olema avalikult kättesaadavad pädevate asutuste kodulehtedel. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) peaks mängima põhirolli selles valdkonnas järelevalve ühtluse toetamisel, kasutades talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1095/2010 antud volitusi 13 . Eelkõige peaks ESMA korraldama vastastikuseid hindamisi, mis hõlmavad selle määruse kohast pädevate asutuste tegevust asjakohase aja jooksul enne selle määruse läbivaatamist ja vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010. 

(54)Liikmesriikide turgudele juurdepääsu lihtsustamisel on oluline, et pädevate asutuste võetavad lõivud prospektide ja nendega seotud dokumentide kinnitamise ja esitamise eest oleksid avalikud.

(55)Kuna internet tagab teabele lihtsa juurdepääsu ning investoritele parema juurdepääsu tagamiseks tuleks kinnitatud prospektid avaldada alati elektrooniliselt. Prospekt tuleks avaldada emitendi, pakkuja või luba taotleva isiku kodulehel eraldi jaotises või vajaduse korral väärtpabereid suunatult pakkuvate või müüvate finantsvahendajate, sealhulgas makseasutuste kodulehel või selle reguleeritud turu, millel kauplemise luba taotletakse, või mitmepoolse kauplemissüsteemi operaatori kodulehel, ja pädev asutus peaks selle esitama koos liigitamist võimaldavate asjakohaste andmetega ESMA-le. ESMA peaks looma keskse prospektide säilitamise mehhanismi, mis võimaldab üldsusele tasuta juurdepääsu ja asjakohaseid otsinguvõimalusi. Prospektid peaksid jääma üldsusele kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks pärast nende avaldamist, et tagada, et nende üldsusele kättesaadavuse periood kattuks majandusaasta ja poolaasta vahearuannete kättesaadavuse perioodiga vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ. Prospektid peavad siiski alati olema investoritele nõudmisel tasuta kättesaadavad paberkandjal.

(56)Samuti on vaja ühtlustada reklaamimist, et vältida üldsuse usalduse vähenemist ja mitte kahjustada finantsturgude nõuetekohast toimimist. Reklaamide õigsus ja täpsus ning nende vastavus prospekti sisule on investorite, sealhulgas jaeinvestorite kaitseks äärmiselt tähtis ning reklaamide üle teostatav järelevalve on pädevate asutuste rolli keskne osa.

(57)Investorid peaksid asjakohaselt hindama iga uut olulist seika, viga või ebatäpsust, mis võib mõjutada investeeringu hindamist ja mis ilmneb pärast prospekti avaldamist, kuid enne pakkumise lõppemist või kauplemise algust reguleeritud turul; see eeldab prospekti lisa kinnitamist ja levitamist asjatu viivituseta.

(58)Õiguskindluse parandamiseks tuleks täpsustada tähtaegu, milleks emitent peab prospekti lisa avaldama ja mille jooksul investoritel on õigus tühistada pakkumise vastuvõtmine pärast lisa avaldamist. Teisest küljest, prospekti lisa avaldamise kohustus peaks kehtima kuni pakkumisperioodi lõpliku lõppemiseni või kuni kõnealuste väärtpaberitega hakatakse kauplema reguleeritud turul, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem. Teisest küljest tuleks nõusoleku tühistamise õigust kohaldada üksnes juhul, kui prospekt on seotud väärtpaberite pakkumisega üldsusele ja kui uus asjaolu, viga või ebatäpsus ilmnes enne üldsusele pakkumise lõppu ning väärtpaberite üleandmist. Seega peaks tühistamisõigus olema seotud lisa koostamise põhjustanud uue asjaoluga, vea või ebatäpsuse ilmnemise hetkega, ja tuleks eeldada, et määrav sündmus toimus veel kehtiva pakkumise ajal ning enne väärtpaberite üleandmist. Tugevdamaks õiguskindlust, tuleks prospekti lisas täpsustada, millal tühistamisõigus lõpeb. Finantsvahendajad peaksid lihtsustama menetlust, kui investorid teostavad oma õigust tühistada pakkumise vastuvõtmine.

(59)Emitendi kohustus tõlkida kogu prospekt kõikidesse asjakohastesse riigikeeltesse pärsib piiriülest pakkumist või kauplemist mitmel turul. Piiriülese pakkumise hõlbustamiseks juhul, kui prospekt on koostatud rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, tuleks ainult kokkuvõte tõlkida vastuvõtva liikmesriigi või päritoluliikmesriigi ühte või mitmesse riigikeelde.

(60)Vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel peaks olema õigus saada päritoluliikmesriigilt tõend, milles kinnitatakse, et prospekt on koostatud määruse kohaselt. Päritoluliikmesriigi pädev asutus peaks teatama emitendile või prospekti koostamise eest vastutavale isikule prospekti kinnitustunnistusest, mis on adresseeritud vastuvõtvale liikmesriigile, et tagada emitendile või prospekti koostamise eest vastutavale isikule kindlus selles, kas ja millal on teade tegelikult esitatud.

(61)Määruse eesmärkide täieliku saavutamise tagamiseks on vaja arvata selle kohaldamisalasse ka väärtpaberid, mille on emiteerinud emitendid, kelle suhtes kohaldatakse kolmandate riikide õigust. Kolmandate riikide emitendid, kes koostavad prospekti vastavalt käesolevale määrusele, peaksid nimetama esindaja üksuste seast, kelle tegevust reguleeritakse ja mille üle teostatakse järelevalvet vastavalt ELi finantsteenuste määrusele, et see oleks määruse kohaldamisel kontaktpunktiks. Esindaja peaks koos emitendiga tagama vastavuse selle määruse sätetega. Määruse tõhusa täitmisega seotud teabevahetuse ja koostöö tagamiseks kolmandate riikide asutustega peaksid pädevad asutused sõlmima koostöökokkulepped kolmandate riikide asjaomaste asutustega. Isikuandmete edastamine kõnealuste kokkulepete alusel peaks toimuma vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001.

(62)Mitmesugused liikmesriikide pädevad asutused, kellel on erinevad ülesanded, võivad põhjustada tarbetuid kulusid ja ülesannete kattumist, loomata seejuures lisandväärtust. Igas liikmesriigis tuleks määrata üks pädev asutus, kes kinnitab prospekte ja vastutab määruse täitmise järelevalve eest. Selline pädev asutus peaks olema haldusasutus, mis on loodud sellisena, et selle sõltumatus ettevõtjatest on tagatud ja huvide konfliktid välistatud. Prospektide kinnitamise eest vastutava pädeva asutuse määramine ei tohiks välistada koostööd selle pädeva asutuse ja muude üksuste, näiteks pangandust ja kindlustust reguleerivate asutuste või noteerimisasutuste vahel, mille eesmärk on tagada prospektide tõhus kontroll ja kinnitamine emitentide, investorite, turuosaliste ja samuti turgude huvides. Pädeva asutuse ülesannete delegeerimist teisele üksusele tohiks lubada ainult siis, kui see on seotud kinnitatud prospektide avaldamisega.

(63)Liikmesriikide pädevatele asutustele antud tõhusad vahendid, pädevus ja ressursid tagavad järelevalve tulemuslikkuse. Määrusega tuleks seega eelkõige ette näha minimaalselt vajalik järelevalve- ja uurimispädevus, mis tuleks anda liikmesriikide pädevatele asutustele vastavalt riigisisesele õigusele. Neid pädevusi tuleks kasutada pädevate õigusasutuste kaudu, kui riigi õigusaktid seda nõuavad. Pädevad asutused ja ESMA peaksid oma määrusejärgseid õigusi kasutades tegutsema objektiivselt ja erapooletult ning olema otsuste tegemisel sõltumatud.

(64)Käesoleva määruse rikkumiste avastamiseks on vaja, et pädevad asutused saaksid siseneda dokumentide äravõtmiseks muudesse kohtadesse kui füüsiliste isikute eluruumid. Pääs sellistesse ruumidesse on vajalik, kui on olemas põhjendatud kahtlus, et kontrolli või uurimise objektiga seotud dokumendid ja muud andmed eksisteerivad ja võivad olla asjakohased määruse rikkumise tõendamisel. Lisaks on pääs sellistesse ruumidesse vajalik, kui isik, kellele on juba esitatud teabenõue, on jätnud selle täitmata, või kui on mõistlikult alust arvata, et nõude esitamisel seda ei täideta või et teabenõudega seotud dokumendid või teave kõrvaldatakse või hävitatakse või seda võltsitakse.

(65)Kooskõlas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris” ning selleks, et tagada määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada, et määruse rikkumise korral kohaldatakse asjakohaseid halduskaristusi ja -meetmeid. Need karistused ja haldusmeetmed peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada liikmesriikides ühine käsitlusviis ja hoiatav mõju. Määrus ei tohiks piirata liikmesriikide õigust kehtestada karmimaid halduskaristusi.

(66)Selleks et tagada, et pädevate asutuste tehtud otsustel oleks laiemale avalikkusele hoiatav mõju, tuleks need üldjuhul avalikustada, välja arvatud juhul, kui pädev asutus peab vajalikuks vastavalt käesolevale määrusele avaldada karistused anonüümselt, viivitada nende avaldamisega või neid mitte avaldada.

(67)Ehkki liikmesriigid võivad sama õigusrikkumise eest ette näha nii haldus- kui ka kriminaalkaristuse, ei tuleks liikmesriikidelt nõuda eeskirjade kehtestamist halduskaristuste kohaldamiseks määruse selliste rikkumiste korral, mille suhtes on kohaldatav riigisisene kriminaalõigus [lisada käesoleva määruse kohaldamise kuupäev]. Kooskõlas riigisisese õigusega ei ole liikmesriigid kohustatud määrama sama rikkumise suhtes nii haldus- kui ka kriminaalkaristusi, kuid nad peaksid saama seda teha, kui riigisisene õigus seda võimaldab. Kriminaalkaristuste säilitamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse rikkumise korral ei peaks aga vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimet teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, vahetada nendega õigeaegselt teavet ja omada sellisele teabele õigeaegselt juurdepääsu käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, sealhulgas pärast asjaomasest õigusrikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalvastutusele võtmiseks.

(68)Õigusrikkumistest teatajad võivad pädevatele asutustele esitada uut teavet, mis aitab neil avastada määruse rikkumisi ning nende eest karistusi mõista. Seetõttu tuleks määrusega tagada, et kehtestatakse nõuetekohane kord, mis võimaldab isikutel teatada pädevale asutusele määruse tegelikust või potentsiaalsest rikkumisest ja kaitseb neid kättemaksu eest.

(69)Määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks volitused võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 delegeerida komisjonile seoses artikli 1 lõike 2 punktis i ja artikli 1 lõike 3 punktides c ja d osutatud künnistega, artikli 1 lõike 3 punktides f ja g ning artikli 1 lõike 4 punktides d ja e viidatud dokumentide miinimumteabe sisuga, artikli 2 mõistete kohandamisega, universaalse registreerimisdokumendi kontrolli, kinnitamise, esitamise ja läbivaatamisega, samuti selle muutmise või uuendamise tingimustega ja tingimustega, mille puhul võidakse sagedase emitendi staatus kaotada, prospekti, põhiprospekti ja lõplike tingimuste vormiga ning prospektis sisalduva konkreetse teabega, universaalses registreerimisdokumendis sisalduva minimaalse teabega, lihtsustatud registreerimisdokumendis ja väärtpaberikirjelduses teisese emissiooni ja VKE emissiooni puhul sisalduva vähendatud teabega, artikli 15 lõikes 2 lubatud vormiga, prospektist teatava teabe väljajätmise lubamisega, prospekti kontrolli ja kinnitamise menetlustega, määruse kohaldamisalasse jäävate väärtpaberite reklaamimisega ning kolmandate riikide emitentide koostatud prospektide üldiste vastavuskriteeriumidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(70)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses kolmandate riikide prospekte käsitlevate õigusaktide vastavusega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused selle vastavuse üle otsustamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 14 .

(71)Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama investorite ja tarbijate piisava kaitse kogu liidus. Kuna ESMA-l on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(72)Komisjon peaks võtma vastu ESMA välja töötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu seoses järgmisega: kokkuvõttesse lülitatava varasema põhilise finantsteabe sisu ja esitamisvorm, viidete abil esitatav teave ja liidu õiguse alusel nõutavate muude dokumentide liigid, prospekti avaldamine, ESMA hallatavas andmete säilitamise mehhanismis prospektide klassifitseerimiseks vajalikud andmed, olukorrad, kus uus oluline seik, viga või ebatäpsus seoses prospektis sisalduva teabega teeb vajalikuks prospekti lisa avaldamise, pädevate asutuste ja ESMA vahel koostöökohustusest tulenevalt vahetatav teave ning näidisdokumendid järelevalveasutustega koostöö korraldamiseks kolmandates riikides. Komisjon peaks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu võtma vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10 kuni 14.

(73)Komisjonile tuleks anda ka õigus võtta rakendusaktidega vastu rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 ning määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15. ESMA-le tuleks teha ülesandeks koostada komisjonile esitamiseks rakenduslikud tehnilised standardid seoses järgmisega: standardvormid, näidised ja kinnitustunnistusest teatamise menetlus, prospekt, prospekti lisa ning prospekti ja/või kokkuvõtte tõlkimine, pädevate asutuste koostöö ja teabevahetuse standardvormid, näidised ja menetlused ning pädevate asutuste ja ESMA vahelise teabevahetuse menetlused ja vormid.

(74)Delegeeritud ja rakendusvolituste teostamisel kooskõlas käesoleva määrusega peaks komisjon järgima järgmisi põhimõtteid:

–vajadus tagada jaeinvestorite ja VKEde hulgas usaldus finantsturgude vastu, edendades finantsturgude läbipaistvuse kõrget taset;

–vajadus kohandada prospekti avalikustamisnõudeid, arvestades emitendi suurust ja teavet, mida emitent juba peab avaldama vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ ja määrusele (EL) nr 596/2014;

–vajadus lihtsustada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele, tagades samas investorite usalduse sellistesse äriühingutesse investeerimise vastu;

–vajadus anda investoritele suur hulk konkureerivaid investeerimisvõimalusi ning tagada nende olukorrale vastav avalikustamine ja kaitse;

–vajadus tagada, et sõltumatud reguleerivad asutused rakendavad eeskirju järjekindlalt, eriti võitluses majanduskuritegevuse vastu;

–vajadus tagada suur läbipaistvus ja konsulteerimine kõikide turuosaliste ning Euroopa Parlamendi ja nõukoguga;

–vajadus soodustada uuendusi finantsturgudel, et viimased oleksid dünaamilised ja tõhusad;

–vajadus tagada rahandussüsteemi stabiilsus rahandusuuenduste range järelevalve ja nendele reageerimise abil;

–kapitali maksumuse vähendamise ja selle kättesaadavuse suurendamise tähtsus;

–vajadus pikaajaliselt tasakaalustada turuosalistele rakendusmeetmest tulenevat kulu ja tulu;

–vajadus tõsta liidu finantsturgude rahvusvahelist konkurentsivõimet, ilma et see piiraks rahvusvahelise koostöö hädavajalikku laiendamist;

–vajadus luua võrdsed võimalused kõikidele turuosalistele, kehtestades vajaduse korral alati liidu õigusnorme;

–vajadus tagada kooskõla muude liidu õigusaktidega selles valdkonnas, sest teabe tasakaalustamatus ja läbipaistvuse puudumine võivad ohustada turgude toimimist ja tekitada kahju eelkõige tarbijatele ja väikeinvestoritele.

(75)Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine, näiteks isikuandmete vahetus või edastamine pädevate asutuste poolt peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ 15 ning mis tahes ESMA-poolne teabevahetus või edastamine peaks toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 16 .

(76)Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon vaatama selle kohaldamise läbi ja hindama eelkõige seda, kas teiseste emissioonide ja VKEde suhtes kehtivad avalikustamiskorrad, universaalne registreerimisdokument ja prospekti kokkuvõte on asjakohased, et saavutada käesoleva määruse eesmärgid.

(77)Määruse nõuete kohaldamist tuleks edasi lükata, et võtta vastu delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid ja võimaldada turuosalistel kohanduda ja kavandada uute meetmete kohaldamist.

(78)Kuna määruse eesmärke, milleks on kapitaliturgude liidu loomisega seoses investorite kaitse ja turu tõhususe parandamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(79)Määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(80)Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ja ta on esitanud oma arvamuse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Eesmärk ja kohaldamisala

1.Määruse eesmärk on sätestada väärtpaberite üldsusele pakkumisel või mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval reguleeritud turul kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti koostamist, kinnitamist ja levitamist käsitlevad nõuded.

2.Määrust ei kohaldata järgmiste väärtpaberite liikide suhtes:

(a)osakud, mille on emiteerinud muud liiki kui kinnised ühisinvesteerimisettevõtjad;

(b)mittekapitaliväärtpaberid, mille on emiteerinud liikmesriik või tema piirkondlik või kohalik asutus või avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub vähemalt üks liikmesriik, või Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank;

(c)liikmesriikide keskpankade kapitaliosad;

(d)väärtpaberid, millele liikmesriik või mõni selle piirkondlik või kohalik asutus on andnud tingimusteta ja tühistamatu tagatise;

(e)väärtpaberid, mille on emiteerinud juriidiliseks isikuks olevad ühingud või liikmesriigi tunnustatud mittetulundusühingud, selleks et hankida rahalisi vahendeid oma kasumitaotluseta eesmärkide saavutamiseks;

(f)mittekapitaliväärtpaberid, mida krediidiasutused emiteerivad jätkuvalt või korduvalt, tingimusel et need väärtpaberid vastaksid kõigile järgmistele tingimustele:

i)need ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad;

ii)need ei anna õigust märkida ega omandada muud liiki väärtpabereid ega ole seotud tuletisväärtpaberitega;

iii)need tõendavad tagasimakstavate hoiuste vastuvõtmist;

iv)need on hõlmatud hoiuste tagamise skeeme käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL 17 kohase hoiuste tagamise skeemiga;

(g)mittevahetatavad kapitaliosad, mille põhieesmärk on anda omanikule õigus asustada korterit või mõnda muud kinnisasja või selle osa ja mille müümisel tuleb sellest õigusest loobuda;

(h)bostadsobligation'id, mida on korduvalt emiteerinud Rootsi krediidiasutused, mis tegelevad peaasjalikult hüpoteeklaenude andmisega, tingimusel et:

i)emiteeritud bostadsobligation'id kuuluvad samasse sarja;

ii)bostadsobligation'id on kindlaksmääratud emissioonitähtaja jooksul emiteeritud;

iii)bostadsobligation'ide tingimusi ei muudeta emissioonitähtaja jooksul;

iv)kõnealuste bostadsobligation'ide emissioonist saadud summad paigutatakse emitendi põhikirja kohaselt varasse, mis annab piisava katte nendest väärtpaberitest tulenevatele kohustustele;

(i)mittekapitaliväärtpaberid, mida krediidiasutus emiteerib jätkuvalt või korduvalt ja mille puhul on väärtpaberite pakkumise agregeeritud koguväärtus liidus väiksem kui 75 000 000 eurot krediidiasutuse kohta, kusjuures seda arvestatakse 12 kuu kohta, tingimusel et need väärtpaberid:

i)ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad;

ii)ei anna õigust märkida ega omandada muud liiki väärtpabereid ega ole seotud tuletisväärtpaberitega.

3.Määrust ei kohaldata väärtpaberite üldsusele pakkumiste järgmiste liikide suhtes:

(a)väärtpaberite pakkumine üksnes kutselistele investoritele;

(b)väärtpaberite pakkumine vähem kui 150-le sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule liikmesriigi kohta, kes ei ole kutselised investorid;

(c)väärtpaberite pakkumine investoritele, kes omandavad väärtpabereid vähemalt 100 000 euro eest investori kohta iga eraldi pakkumise puhul;

(d)väärtpaberite pakkumine, mille koguväärtus liidus on vähem kui 500 000 eurot, kusjuures seda arvestatakse kaheteistkümne kuu kohta;

(e)aktsiad, mis emiteeritakse juba emiteeritud samasse klassi kuuluvate aktsiate asendamiseks, kui selliste uute aktsiate emissiooniga ei kaasne aktsiakapitali suurenemine;

(f)väärtpaberid, mida pakutakse seoses ülevõtmisega asenduspakkumise teel, tingimusel et saadaval on dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

(g)väärtpaberid, mida pakutakse või mis antakse üle või mis kavatsetakse anda üle seoses ühinemise või jagunemisega, tingimusel et saadaval on dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

(h)dividendid, mis makstakse praegustele aktsionäridele välja aktsiatena, mis kuuluvad samasse klassi aktsiatega, millega seoses dividende makstakse, tingimusel et on olemas dokument, mis sisaldab teavet aktsiate arvu ja laadi kohta ning pakkumise põhjusi ja üksikasju;

(i)väärtpaberid, mida pakub või mille annab üle või kavatseb üle anda oma praegustele või endistele juhtidele või töötajatele tööandjaks olev ettevõtja või selle sidusettevõtja, tingimusel et saadaval on dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja laadi kohta ning pakkumise põhjusi ja üksikasju.

4.Määrust ei kohaldata järgmist liiki väärtpaberitega reguleeritud turul kauplemiseks loa andmise suhtes:

(a)samale reguleeritud turule juba kauplemisele lubatud väärtpaberite vastu vahetatavad väärtpaberid, tingimuselt et need esindavad 12 kuu jooksul vähem kui 20 % samasse klassi kuuluvatest väärtpaberitest, millega juba lubatakse kaubelda samal reguleeritud turul;

(b)aktsiad, mis tulenevad muude väärtpaberite vahetamisest või asendamisest või muude väärtpaberitega seotud õiguste kasutamisest, kui kõnealused aktsiad kuuluvad samasse klassi aktsiatega, millega juba lubatakse kaubelda samal reguleeritud turul, tingimusel et tulenevad aktsiad esindavad 12 kuu jooksul vähem kui 20 % samasse klassi kuuluvatest aktsiatest, millega juba lubatakse kaubelda samal reguleeritud turul. Kui prospekt on väärtpaberite üldsusele pakkumiseks või nendega kauplemisele lubamisel koostatud vastavalt määrusele või direktiivile 2003/71/EÜ või kui aktsiatele ligipääsu andvad väärtpaberid emiteeriti enne määruse jõustumist, siis ei kohaldata määrust tulenevate väärtpaberite reguleeritud turule lubamise suhtes sõltumata nende osakaalust sama klassi aktsiate arvus, mis on juba lubatud reguleeritud turule kauplemisele;

(c)aktsiad, mis emiteeritakse selliste samasse klassi kuuluvate aktsiate asendamiseks, millega juba lubatakse kaubelda samal reguleeritud turul, kui selliste aktsiate emissiooniga ei kaasne aktsiakapitali suurenemine;

(d)väärtpaberid, mida pakutakse seoses ülevõtmisega asenduspakkumise teel, tingimusel et saadaval on dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

(e)väärtpaberid, mida pakutakse või mis antakse üle või mis kavatsetakse anda üle seoses ühinemise või jagunemisega, tingimusel et saadaval on dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

(f)aktsiad, mida pakutakse või mis antakse üle või mis kavatsetakse üle anda praegustele aktsionäridele, ja aktsiad, mis antakse väljamakstavate dividendide eest ja mis kuuluvad samasse klassi aktsiatega, millega seoses dividende makstakse, tingimusel et kõnealused aktsiad kuuluvad samasse klassi aktsiatega, millega juba lubatakse kaubelda samal reguleeritud turul, ja et saadaval on dokument, mis sisaldab teavet aktsiate arvu ja laadi kohta ning pakkumise või üleandmise põhjusi ja üksikasju;

(g)väärtpaberid, mida pakub või mille annab üle või kavatseb üle anda oma praegustele või endistele juhtidele või töötajatele tööandjaks olev ettevõtja või selle sidusettevõtja, tingimusel et kõnealused väärtpaberid kuuluvad samasse klassi väärtpaberitega, millega juba lubatakse kaubelda samal reguleeritud turul, ja et saadaval on dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja laadi kohta ning pakkumise või üleandmise põhjusi ja üksikasju;

(h)väärtpaberid, millega juba lubatakse kaubelda mõnel teisel reguleeritud turul, juhul kui:

i)nende väärtpaberitega või samasse klassi kuuluvate väärtpaberitega on lubatud sellel teisel reguleeritud turul kaubelda juba rohkem kui 18 kuud;

ii)väärtpaberite puhul, millega esimest korda lubati kaubelda reguleeritud turul pärast 1. juulit 2005, eeldas sellel teisel reguleeritud turul kauplemiseks loa andmine prospekti koostamist, mis on kinnitatud ja avaldatud vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ;

iii)väärtpaberite puhul, mis noteeriti esimest korda pärast 30. juunit 1983, kinnitati noteerimisprospekt nõukogu direktiivi 80/390/EMÜ 18 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/34/EÜ 19 nõuete kohaselt, välja arvatud alapunktiga ii hõlmatud juhud;

iv)pidevad kohustused, mis käsitlevad kauplemist sellel teisel reguleeritud turul, on täidetud; ja

v)isik, kes taotleb selle erandi alusel luba väärtpaberiga kauplemiseks reguleeritud turul, koostab artikli 20 lõikes 2 sätestatud viisil artiklile 7 vastava dokumendi, mis on liikmesriigi, mille reguleeritud turul kauplemise luba taotletakse, üldsusele kättesaadav keeles, mida tunnustab selle liikmesriigi pädev asutus, kus paikneb reguleeritud turg, millel kauplemise luba taotletakse. Dokumendis märgitakse, kust on võimalik saada kõige värskemat prospekti ja finantsteavet, mida emitent avaldab oma pideva avalikustamiskohustuse raames.

5.Finantsturgude tehnilise arengu, sealhulgas inflatsiooni arvesse võtmiseks võib komisjon vastavalt artiklile 42 delegeeritud õigusaktidega vastu võtta meetmed, mis käsitlevad:

(a)käesoleva artikli lõike 2 punktis i sätestatud rahalise limiidi korrigeerimist;

(b)käesoleva artikli lõike 3 punktides c ja d sätestatud piirmäärasid.

6.Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse käesoleva artikli lõike 3 punktides f ja g ja lõike 4 punktides d ja e osutatud dokumentide minimaalne teabesisu.

Artikkel 2
Mõisted

1.Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„väärtpaberid” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud rahaturuinstrumendid, mille lunastustähtaeg on lühem kui 12 kuud;

(b)„kapitaliväärtpaberid” – aktsiad ja muud võõrandatavad väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute aktsiatega, samuti muud liiki võõrandatavad väärtpaberid, mis annavad õiguse omandada eespool nimetatud väärtpabereid kas nende vahetamise või nendega seotud õiguste kasutamise teel, tingimusel et need muud liiki võõrandatavad väärtpaberid on emiteerinud aluseks olevate aktsiate emitent või kõnealuse emitendi gruppi kuuluv üksus;

(c)„mittekapitaliväärtpaberid” – kõik väärtpaberid, mis ei ole kapitaliväärtpaberid;

(d)„väärtpaberite pakkumine üldsusele” – mis tahes vormis ja vahendite abil isikutele suunatud teade, milles esitatakse piisavalt teavet pakkumistingimuste ja pakutavate väärtpaberite kohta, et investor saaks otsustada nende väärtpaberite ostmise või märkimise üle. See määratlus hõlmab ka väärtpaberite suunatud pakkumist finantsvahendajate kaudu;

(e)„kutselised investorid” – direktiivi 2014/65/EL II lisa I jaotise punktides 1–4 loetletud isikud või üksused ja isikud või üksused, keda taotluse korral koheldakse kutseliste klientidena vastavalt direktiivi 2014/65/EL II lisa II jaotisele või vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 30 võrdsete vastaspooltena tunnustatud isikud, välja arvatud juhul, kui nad on taotlenud enda kohtlemist mittekutseliste klientidena. Investeerimisühingud ja krediidiasutused teatavad taotluse korral emitendile oma tüübi, ilma et see piiraks asjaomaste andmekaitsealaste õigusaktide kohaldamist;

(f)„väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ” –

–äriühingud, kes oma viimase raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aastaaruande kohaselt vastavad vähemalt kahele järgmisest kolmest kriteeriumist: töötajate keskmine arv majandusaastal on väiksem kui 250, bilansi kogumaht ei ületa 43 000 000 eurot ja aasta netokäive ei ületa 50 000 000 eurot; või

–väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 13;

(g)„krediidiasutus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud ettevõtja 20 ;

(h)„emitent” – juriidiline isik, kes emiteerib väärtpabereid või kavatseb neid emiteerida;

(i)„pakkuja” – juriidiline või füüsiline isik, kes pakub väärtpabereid üldsusele;

(j)„reguleeritud turg” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud turg;

(k)„reklaam” – kuulutused, mis:

–käsitlevad väärtpaberite konkreetset üldsusele pakkumist või reguleeritud turul kauplemisele lubamist ja

–mille eesmärk on eelkõige edendada väärtpaberite võimalikku märkimist või omandamist;

(l)„korraldatud teave” – direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis k määratletud igasugune teave;

(m)„päritoluliikmesriik” –

i)kõikide alapunktis ii nimetamata väärtpaberiemitentide puhul on selleks liikmesriik, kus on emitendi registrijärgne asukoht;

ii)selliste mittekapitaliväärtpaberite emissioonide puhul, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 1 000 eurot või mis annavad õiguse omandada võõrandatavaid väärtpabereid või saada sularaha nende vahetamise või nendega seotud õiguste kasutamise teel, tingimusel et mittekapitaliväärtpaberite emitent ei ole aluseks olevate väärtpaberite emitent ega viimase gruppi kuuluv üksus, on selleks emitendi, pakkuja või kauplemise loa taotleja valikul liikmesriik, kus on emitendi registrijärgne asukoht või kus väärtpaberitega lubatakse või kavatsetakse lubada kaubelda reguleeritud turul või kus väärtpabereid pakutakse üldsusele. Sama kohaldatakse muus vääringus kui eurodes väljendatud mittekapitaliväärtpaberite suhtes, tingimusel et nende minimaalne nimiväärtus vastab ligikaudu 1 000 eurole;

iii)kõikide väärtpaberiemitentide puhul, kes asuvad kolmandas riigis ja keda ei ole nimetatud alapunktis ii, on selleks emitent, pakkuja või kauplemise loa taotleja valikul liikmesriik, kus väärtpabereid kavatsetakse üldsusele pakkuda esimest korda või kus esitatakse esimene taotlus reguleeritud turul kauplemiseks, kui kolmandas riigis asuvate emitentide hilisemast valikust ei tulene hiljem teisiti järgmistel asjaoludel:

–kui päritoluliikmesriiki ei ole määratud nende emitentide valikul;

–vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 punkti 1 alapunktidele i ja iii;

(n)„vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kus tehakse pakkumine üldsusele või taotletakse kauplemisluba, kui see on muu riik kui päritoluliikmesriik;

(o)„muud liiki kui kinnine ühisinvesteerimisettevõtja” – investeerimisfond või investeerimisühing, millel on mõlemad järgmised tunnused:

i)nad kaasavad mitmete investorite kapitali, et investeerida see vastavalt kindlaks määratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks;

ii)nende osakud ostetakse tagasi või lunastatakse osakuomaniku nõudmisel otse või kaudselt;

(p)„ühisinvesteerimisettevõtja osakud” – ühisinvesteerimisettevõtja emiteeritud väärtpaberid, mis tõestavad nende omaniku õigust sellise ettevõtja varale;

(q)„kinnitamine” – päritoluliikmesriigi pädeva asutuse antud pooldav hinnang prospekti täielikkusele ja selles esitatud teabe täielikkusele, järjepidevusele ja arusaadavusele;

(r)„põhiprospekt” – käesoleva määruse artikli 8 kohane prospekt ja emitendi soovi korral pakkumise lõplikud tingimused;

(s)„tööpäevad” – käesoleva määruse kohaldamisel liikmesriigi pädeva asutuse tööpäevad, v.a laupäevad, pühapäevad ja riigipühad, nagu on määratletud riigisiseses õiguses, mida liikmesriigi pädeva asutuse suhtes kohaldatakse;

(t)„mitmepoolne kauplemissüsteem” – mitmepoolne kauplemissüsteem, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22;

(u)„VKEde kasvuturg” – VKEde kasvuturg, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 12;

(v)„kolmanda riigi emitent” – kolmandas riigis asutatud emitent.

2.Komisjoni volitatakse finantsturgude tehnilise arengu arvesse võtmiseks võtma vastavalt artiklile 42 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud määratluste tehnilisi elemente, muu hulgas arvnäitajate korrigeerimine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) määratluses lõike 1 punktis f, võttes arvesse erinevate riigisiseste turgude olukorda, sealhulgas reguleeritud turgudel osalejate ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide kasutatavat ettevõtjate liigitust, liidu õigusakte ja soovitusi ning majanduse arengusuundi.

Artikkel 3
Prospekti avaldamise kohustus ja sellest tehtav erand

1.Üldsusele ei tohi väärtpabereid pakkuda enne prospekti avaldamist.

2.Liikmesriik võib teha üldsusele pakutavatele väärtpaberitele erandi lõikes 1 ettenähtud prospektinõudest, tingimusel et:

(a)pakkumine tehakse ainult selles liikmesriigis ja

(b)pakkumise koguväärtus on väiksem kui 12 kuu jooksul arvutatud rahaline summa, mis ei ületa 10 000 000 eurot.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ESMAt käesoleva lõikega ette nähtud valikuõiguse kasutamisest, sealhulgas pakkumise väärtusest, alla mida kohaldatakse riigisiseste pakkumiste suhtes kehtivat erandit.

3.Väärtpabereid ei lubata kauplemisele liidus asuval või tegutseval reguleeritud turul enne prospekti avaldamist.

Artikkel 4
Vabatahtlikult koostatav prospekt

Emitendil, pakkujal või reguleeritud turul kauplemise luba taotleval isikul on õigus vabatahtlikult koostada prospekt vastavalt käesolevale määrusele, kui väärtpaberite üldsusele pakkumine või väärtpaberite lubamine reguleeritud turul kauplemisele ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, nagu määratletud artiklis 1.

Vabatahtliku prospektiga, mille on kinnitatud pädev asutus päritoluliikmesriigis, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile m, kaasnevad kõik õigused ja kohustused, mis kehtivad käesoleva määrusega kohustuslikult nõutavale prospektile ja selle suhtes kohaldatakse selle pädeva asutuse järelevalve all kõiki käesoleva määruse sätteid.

Artikkel 5
Väärtpaberite hilisem edasimüük

Ühe või mitme artikli 1 lõike 3 punktides a–d loetletud liiki pakkumisega hõlmatud väärtpaberite hilisemat edasimüüki käsitletakse eraldi pakkumisena ja selleks et otsustada, kas kõnealune edasimüük on väärtpaberite pakkumine üldsusele, kohaldatakse artikli 2 lõike 1 punktis d esitatud määratlust. Väärtpaberite suunatud pakkumine finantsvahendajate kaudu eeldab prospekti avaldamist juhul, kui ükski artikli 1 lõike 3 punktides a–d loetletud tingimustest ei ole lõpliku suunatud pakkumise puhul täidetud.

Väärtpaberite mis tahes hilisemal sellisel edasimüügil või lõplikul pakkumisel finantsvahendajate kaudu täiendavat prospekti ei nõuta, kui kehtiv prospekt on kättesaadav vastavalt artiklile 12 ning kui emitent või sellise prospekti koostamise eest vastutav isik nõustub kirjaliku lepingus selle kasutamisega.

II PEATÜKK
PROSPEKTI KOOSTAMINE

Artikkel 6
Prospekt

1.Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2 ja artikli 17 lõike 2 kohaldamist, sisaldab prospekt teavet, mis emitendi ja üldsusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemise loa saanud väärtpaberite eripära tõttu on vajalik, et investorid saaksid kõiki asjaolusid teadvalt hinnata emitendi ja võimaliku tagaja vara ja kohustusi, finantsseisundit, kasumit/kahjumit ja väljavaateid ning kõnealuste väärtpaberitega seotud õigusi. See teave esitatakse hõlpsasti analüüsitavas, sisutihedas ja arusaadavas vormis.

2.Emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise loa taotleja võib koostada prospekti üheainsa või mitme eraldi dokumendina.

Eraldi dokumentidest koosnevas prospektis jagunevad nõutavad andmed registreerimisdokumendi, väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte vahel, ilma et see piiraks artikli 8 lõike 7 kohaldamist. Registreerimisdokument sisaldab emitenti käsitlevat teavet. Väärtpaberikirjeldus sisaldab teavet üldsusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele lubatavate väärtpaberite kohta.

Artikkel 7
Prospekti kokkuvõte

1.Prospekt sisaldab kokkuvõtet, milles esitatakse põhiteave, mida investorid vajavad, et saada aru emitendi, tagaja ja pakutavate väärtpaberite või reguleeritud turule kauplemisele lubatavate väärtpaberite riskidest, mis loetuna koos prospekti muude osadega aitab investoreid, kes kaaluvad sellistesse väärtpaberitesse investeerimist.

2.Kokkuvõtte sisu peab olema täpne, õige ja selge ega tohi olla eksitav. See on kooskõlas prospekti muude osadega.

3.Kokkuvõte koostatakse lühidokumendina, mis on sisutihe ja printimisel maksimaalselt kuuel A4 leheküljel. See:

(a)esitatakse ja vormistatakse kergesti loetaval kujul, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;

(b)on kirjutatud keeleliselt ja stiililiselt nii, et see hõlbustab teabest arusaamist, eelkõige keeleliselt selgelt, mittetehniliselt, sisutihedalt ja arusaadavalt.

4.Kokkuvõte peab koosnema järgmisest neljast jaotisest:

(a)hoiatusi sisaldav sissejuhatus;

(b)emitendile, pakkujale või loa taotlejale mõeldud teave;

(c)põhiteave väärtpaberite kohta;

(d)põhiteave pakkumise enda ja/või kauplemisele lubamise kohta.

5.Kokkuvõtte sissejuhatus peab sisaldama väärtpaberite nimetust, emitendi, pakkuja või loa taotleja nime ja kontaktandmeid, päritoluliikmesriigi pädeva asutuse nime ja kontaktandmeid ning dokumendi kuupäeva. See peab sisaldama hoiatusi selle kohta, et:

(a)kokkuvõtet tuleks lugeda kui prospekti sissejuhatust;

(b)väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peaks investor tuginema prospektile tervikuna;

(c)kui kohtule esitatakse prospektis sisalduva teabega seonduv nõue, võib hagejast investorile liikmesriikide riigisiseste õigusaktide alusel langeda kohustus kanda prospekti tõlkimise kulud enne kohtumenetluse algatamist;

(d)tsiviilvastutust kohaldatakse üksnes selliste isikute suhtes, kes on esitanud kokkuvõtte, kaasa arvatud selle tõlked, kuid üksnes juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus või ei anna koos prospekti teiste osadega lugedes põhiteavet, mis aitaks investoritel otsustada neisse väärtpaberitesse investeerimise üle.

6.Lõike 4 punktis b osutatud jaotises esitatakse järgmine teave:

(a)alajaotises pealkirjaga „Kes on väärtpaberite emitent?“ – väärtpaberite emitendi lühikirjeldus, muu hulgas vähemalt järgmine teave:

–tema asukoht ja õiguslik vorm, õigusaktid, mille alusel ta tegutseb ja asutamise riik;

–tema põhitegevusala;

–tema peamised aktsionärid, muu hulgas, kas ja kes teda otseselt või kaudselt omab või kontrollib;

–tema tegevjuhtkonna peamised liikmed;

–tema vannutatud audiitorid.

(b)alajaotises pealkirjaga „Millised on emitendi põhilised finantsandmed?“ – valik varasemast põhilisest finantsteabest, sealhulgas vajaduse korral pro forma teave, mis esitatakse iga varasema finantsteabega hõlmatud perioodi finantsaasta kohta ja järgneva vaheperioodi kohta ja millele lisatakse võrdlusandmed sama perioodi kohta eelmisel majandusaastal. Võrdleva bilansiteabe nõue on täidetud, kui esitatakse bilansiteave aastalõpu seisuga.

(c)alajaotises pealkirjaga „Mis on emitendiga seotud konkreetsed põhiriskid?“ – kuni viie sellise kõige olulisema riskiteguri lühikirjeldus, mis on emitendiga seotud ja mis kuuluvad vastavalt artiklile 16 kõige olulisemate riskide kategooriasse.

7.Lõike 4 punktis c osutatud jaotises esitatakse järgmine teave:

(a)alajaotises pealkirjaga „Mis on väärtpaberite põhitunnused?“ – pakutavate väärtpaberite ja/või kauplemisele lubatud väärtpaberite lühikirjeldus, muu hulgas vähemalt järgmise teabe:

–nende liik ja klass, väärtpaberite identifitseerimiskood, nende valuuta, nimiväärtus, emiteeritud väärtpaberite arv, väärtpaberite tähtaeg;

–väärtpaberitega seotud õigused;

–väärtpaberite vaba võõrandatavuse võimalikud piirangud;

–vajaduse korral dividendide või väljamaksete põhimõtted.

(b)alajaotises pealkirjaga „Kus väärtpaberitega kaubeldakse?“ – viide sellele, kas pakutavate väärtpaberite jaoks taotletakse hetkel või tulevikus luba reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemiseks, ning kõik turud, kus väärtpaberitega praegu kaubeldakse või hakatakse kauplema.

(c)alajaotises pealkirjaga „Kas väärtpaberitel on tagatis?“ – tagatise olemasolu korral selle laadi ja ulatuse lühikirjeldus, samuti tagaja lühikirjeldus.

(d)alajaotises pealkirjaga „Mis on väärtpaberitele omased põhiriskid?“ – kuni viie sellise kõige olulisema riskiteguri lühikirjeldus, mis on väärtpaberitega seotud ja mis kuuluvad vastavalt artiklile 16 kõige olulisemate riskide kategooriasse.

Kui vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1286/2014 21 võib emitent, pakkuja või luba taotlev isik asendada käesolevas lõikes sätestatud sisu teabega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõike 3 punktides b–i. Kui üks kokkuvõte hõlmab mitut väärtpaberit, mis erinevad vaid üksikutes detailides, näiteks emissioonihind või lunastustähtpäev, siis vastavalt artikli 8 lõike 8 viimasele lõigule pikendatakse lõikes 3 sätestatud pikkust kolme A4 lisalehekülje võrra iga täiendava väärtpaberi kohta.

8.Lõike 4 punktis d osutatud jaotises esitatakse järgmine teave:

(a)alajaotises pealkirjaga „Millistel tingimustel ja mis aja jooksul saan ma sellesse väärtpaberisse investeerida?“ – vajaduse korral pakkumise üldtingimused ja eeldatav ajakava, kauplemisele lubamise üksikasjad, jaotuskava, pakkumisest tuleneva kohese lahjenduse summa ja osakaal ning emissiooni ja/või pakkumise hinnangulised kogukulud, sealhulgas hinnangulised kulud, mille hüvitamist emitent või pakkuja nõuab investorilt.

(b)alajaotises pealkirjaga „Miks emitent selle prospekti koostas?“ – pakkumise või kauplemisele lubamise põhjuste lühikirjeldus jutustavas vormis, samuti laekuva tulu kasutusotstarve ja netosumma.

9.Emitent võib vajaduse korral lisada alapealkirju igasse jaotisesse, mida on kirjeldatud lõigetes 6, 7 ja 8.

10.Kokkuvõte ei tohi sisaldada ristviiteid prospekti muudele osadele ega viidetena esitatud andmeid.

11.ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõike 6 punktis b osutatud varasema põhilise finantsteabe sisu ja esitamise vormi, võttes arvesse erinevaid väärtpaberite ja emitentide liike.

ESMA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [lisada kuupäev, mis on 9 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 8
Põhiprospekt

1.Mittekapitaliväärtpaberite puhul võib prospekt emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise loa taotleja valikul koosneda põhiprospektist, mis sisaldab kogu asjakohast teavet emitendi ja üldsusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele lubatavate väärtpaberite kohta.

2.Põhiprospekt sisaldab järgmist teavet:

(a)loetelu teabest, mis lisatakse pakkumise lõplikesse tingimustesse;

(b)vorm nimetusega „lõplike tingimuste vorm“, mis tuleb täita iga üksiku emissiooni kohta;

(c)veebisaidi aadress, kus lõplikud tingimused avaldatakse.

3.Lõplikud tingimused esitatakse eraldi dokumendina või lisatakse põhiprospekti või selle lisasse. Lõplikud tingimused koostatakse kergesti analüüsitaval ning arusaadaval kujul.

Lõplikud tingimused sisaldavad üksnes teavet, mis on seotud väärtpaberikirjeldusega ning seda ei lisata põhiprospektile. Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 17 lõike 1 punkti a.

4.Kui lõplikke tingimusi ei lisata ei põhiprospekti ega selle lisasse, siis teeb emitent need üldsusele kättesaadavaks vastavalt artiklile 20 ja esitab need nii kiiresti kui võimalik päritoluliikmesriigi pädevale asutusele enne üldsusele pakkumise või kauplemisele lubamise algust.

Lõplikele tingimustele lisatakse arusaadav ja selgesõnaline avaldus, milles viidatakse sellele:

(a)et lõplikud tingimused on koostatud määruse kohaldamiseks ja kogu asjakohase teabe saamiseks tuleb neid lugeda koos põhiprospekti ja selle lisa(de)ga;

(b)kus põhiprospekt ja selle lisa(d) avaldatakse vastavalt artiklile 20;

(c)et lõplikele tingimustele on lisatud emissioonikokkuvõte.

5.Põhiprospekti võib koostada ühe dokumendina või eraldi dokumentidena.

Kui emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise taotleja on varem esitanud registreerimisdokumendi konkreetset liiki mittekapitaliväärtpaberi kohta või artikli 9 kohase universaalse registreerimisdokumendi ning otsustab hiljem koostada põhiprospekti, siis peab põhiprospekt sisaldama järgmist:

(a)registreerimisdokumendis või universaalses registreerimisdokumendis sisalduv teave;

(b)teave, mis sisalduks vastasel juhul asjakohases väärtpaberikirjelduses, välja arvatud lõplikud tingimused, kui need ei sisaldu põhiprospektis.

6.Konkreetne teave iga põhiprospektis sisalduva erineva väärtpaberi kohta peab olema selgelt eraldatud.

7.Kokkuvõte koostatakse ainult juhul, kui lõplikud tingimused kinnitatakse või esitatakse ning see peab olema iga üksiku emissiooni kohta spetsiifiline.

8.Üksiku emissiooni kokkuvõttele kehtivad lõplike tingimustega samad nõuded, nagu käesolevas artiklis sätestatud, ja kokkuvõte lisatakse neile tingimustele.

Üksiku emissiooni kokkuvõte peab olema kooskõlas artikliga 7 ja selles tuleb esitada põhiteave põhiprospekti ja lõplike tingimuste kohta. See peab sisaldama järgmist:

(a)teave põhiprospekti kohta, mis puudutab üksnes konkreetset emissiooni, sealhulgas põhiteave emitendi kohta;

(b)põhiprospektis esitatud valikulisest teabest see osa, mis on oluline ainult konkreetse emissiooni puhul ja on kindlaks määratud lõplikes tingimustes;

(c)lõplikes tingimustes esitatud asjaomane teave, mille puhul põhiprospektis oli varem jäetud lünk.

Kui lõplikud tingimused on seotud mitme väärtpaberiga, mis erinevad ainult väga vähestes üksikasjades, näiteks emissioonihind või lunastustähtpäev, võib lisada ühe emissioonikokkuvõtte kõigi väärtpaberite kohta, tingimusel et eri väärtpaberitega seotud erinev teave on selgelt eraldatud.

9.Põhiprospektis sisalduvat teavet täiendatakse vajaduse korral artikli 22 kohaselt ajakohase teabega emitendi ja üldsusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele lubatavate väärtpaberite kohta.

10.Üldsusele tehtud pakkumine võib jätkuda pärast selle põhiprospekti, mille alusel see algas, kehtivuse lõppemist, tingimusel et järgnev põhiprospekt kinnitatakse hiljemalt eelneva põhiprospekti kehtivuse viimasel päeval. Sellise pakkumise lõplikud tingimused peavad esimesel lehel sisaldama selgesõnalist hoiatust, milles osutatakse eelneva põhiprospekti kehtivuse viimasele päevale ja sellele, kus järgnev põhiprospekt avaldatakse. Järgnev põhiprospekt peab sisaldama või selles tuleb viitena esitada lõplikud tingimused algsest põhiprospektist ning selles tuleb viidata lõplikele tingimustele, mis on jätkuva pakkumise puhul olulised.

Artikli 22 lõike 2 alusel antud tühistamisõigust kohaldatakse ka investorite suhtes, kes on nõustunud eelneva põhiprospekti kehtivusperioodi ajal ostma või märkima väärtpabereid, välja arvatud juhul, kui väärtpaberid on neile juba üle antud. 

Artikkel 9
Universaalne registreerimisdokument

1.Emitent, kelle registreeritud asukoht on liikmesriigis ja kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele, võib igal majandusaastal koostada registreerimisdokumendi universaalse registreerimisdokumendi vormis, kirjeldades äriühingu struktuuri, tegevust, finantsseisundit, tulusid ja väljavaateid, üldjuhtimist ja aktsionäride struktuuri.

2.Emitent, kes otsustab igal aastal koostada universaalse registreerimisdokumendi, esitab selle kinnitamiseks oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vastavalt artikli 19 lõigetes 2 ja 4 sätestatud korrale.

Kui pädev asutus on emitendi universaalse registreerimisdokumendi kolmel järjestikusel majandusaastal kinnitanud, siis võib edaspidi universaalseid registreerimisdokumente pädevale asutusele esitada ilma eelneva kinnituseta.

Kui seejärel emitent ei esita ühe majandusaasta kohta universaalset registreerimisdokumenti, siis kaotab ta õiguse esitada dokument ilma kinnituseta ja kõik järgnevad universaalsed registreerimisdokumendid tuleb pädevale asutusele kinnitamiseks esitada, kuni teise lõigu tingimus on jälle täidetud.

3.Emitentidel, kellel on enne määruse kohaldamise kuupäeva vastavalt määruse (EÜ) nr 809/2004 22 I või XI lisale koostatud ja pädeva asutuse vähemalt kolmel järjestikusel aastal kinnitatud registreerimisdokument ja kes on seejärel vastavalt direktiivi 2003/71/EÜ artiklil 12 lõikele 3 esitanud selle registreerimisdokumendi igal aastal või saanud sellele kinnituse, lubatakse esitada universaalne registreerimisdokument ilma eelneva kinnituseta vastavalt lõike 2 teisele lõigule alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

4.Kui universaalne registreerimisdokument ja selle muudatused, millele on osutatud lõigetes 7 ja 9, on kinnitatud või esitatud ilma kinnituseta siis tehakse need põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks vastavalt artiklis 20 sätestatud korrale.

5.Universaalne registreerimisdokument peab vastama artiklis 25 sätestatud keeletingimustele.

6.Universaalses registreerimisdokumendis võib teavet esitada viidetega vastavalt artiklis 18 sätestatud tingimustele.

7.Emitent võib pärast universaalse registreerimisdokumendi esitamist või kinnitamist igal ajal selle teavet uuendada, esitades pädevale asutusele universaalse registreerimisdokumendi muudatuse.

8.Pädev asutus võib igal ajal vaadata läbi ilma kinnituseta esitatud universaalse registreerimisdokumendi ja ka selle muudatuste sisu.

Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse läbivaatamine seisneb universaalse registreerimisdokumendi ja selle muudatuste täielikkuse ning selles esitatud teabe järjepidevuse ja arusaadavuse kontrollis.

9.Kui pädev asutus leiab läbivaatamise käigus, et universaalne registreerimisdokument ei vasta täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuetele ja/või et vajalikud on muudatused või täiendav teave, siis teavitab ta emitenti sellest.

Pädeva asutuse poolt emitendile esitatud muudatuste või täiendava teabe taotlust peab emitent arvestama üksnes järgneva majandusaasta kohta esitatavas universaalses registreerimisdokumendis, välja arvatud juhul, kui emitent soovib universaalset registreerimisdokumenti kasutada kinnitamiseks esitatava prospekti koostisosana. Sellisel juhul esitab emitent universaalse registreerimisdokumendi muudatuse hiljemalt koos artikli 19 lõikes 5 osutatud taotluse esitamisega.

Erandina teisest lõigust, kui pädev asutus teatab emitendile, et tema muudatuse taotlus puudutab teabe väljajätmist või olulist viga või ebatäpsust, mis tõenäoliselt üldsust eksitab seoses faktide ja asjaoludega, mis on emitendi teadliku hinnangu jaoks üliolulised, esitab emitent universaalse registreerimisdokumendi muudatuse ilma põhjendamatu viivituseta.

10.Lõigete 7 ja 9 sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui universaalset registreerimisdokumenti ei kasutata prospekti koostisosana. Kui universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse prospekti koostisosana, kohaldatakse artikli 22 reegleid prospekti täiendamise kohta ainult pärast prospekti kinnitamist, kuid enne üldsusele pakkumise lõppemist või, sõltuvalt asjaoludest, reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

11.Lõike 2 esimeses ja teises lõigus või lõikes 3 kirjeldatud tingimustele vastaval emitendil on sagedase emitendi staatus ja nad saavad kasutada artikli 19 lõikes 5 kirjeldatud kiiremat kinnitamisprotsessi, tingimusel et:

(a)emitent esitab iga universaalse registreerimisdokumendi esitamisel pädevale asutusele kirjaliku kinnituse selle koha, et kogu korraldatud teave, mille ta peab avalikustama vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ, kui seda kohaldatakse, ja määrusele (EL) nr 596/2014, on esitatud ja avaldatud vastavalt nimetatud õigusaktide nõuetele ja

(b)kui pädev asutus teostab lõikes 8 osutatud läbivaatamise, siis muudab emitent oma universaalset registreerimisdokumenti vastavalt lõikes 9 sätestatud korrale.

Kui emitent eespool nimetatud tingimusi ei täida, siis kaotab ta sagedase emitendi staatuse.

12.Kui pädevale asutusele esitatud või selle kinnitatud universaalne registreerimisdokument tehakse avalikuks hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppu ja see sisaldab teavet, mis tuleb avaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ 23 artiklis 4 osutatud majandusaasta aruandes, siis loetakse, et emitent on täitnud kohustuse avaldada selles artiklis nõutud majandusaasta aruanne.

Kui pädevale asutusele esitatud või selle kinnitatud universaalne registreerimisdokument või selle muudatus ja mis tehakse avalikuks hiljemalt kolm kuud pärast finantsaasta esimese kuu lõppu ja see sisaldab teavet, mis tuleb avaldada direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 5 osutatud poolaasta vahearuandes, siis loetakse, et emitent on täitnud kohustuse avaldada kõnealuses artiklis nõutud poolaastaaruanne.

Esimeses või teises lõigus kirjeldatud juhtudel peab emitent:

(a)lisama universaalsesse registreerimisdokumenti ristviidete loendi, milles näidatakse, kust universaalsest registreerimisdokumendist leiab majandusaasta aruannetes ja poolaasta vahearuannetes nõutava teabe;

(b)esitama universaalse registreerimisdokumendi vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 19 lõikele 1 ja tegema selle kättesaadavaks direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud ametlikult kindlaksmääratud süsteemis;

(c)lisama universaalsesse registreerimisdokumenti kohustusi käsitleva selgituse vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõike 2 punktile c ja artikli 5 lõike 2 punktile c.

13.Lõiget 12 kohaldatakse ainult juhul, kui emitendi päritoluliikmesriik on päritoluliikmesriik ka direktiivi 2004/109/EÜ tähenduses ja kui universaalse registreerimisdokumendi keel vastab direktiivi 2004/109/EÜ artikli 20 nõuetele.

14.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada universaalse registreerimisdokumendi kontrolli, kinnitamise, esitamise ja läbivaatamise korda ning samuti selle muutmise tingimusi ja tingimusi, mille korral võidakse sagedase emitendi staatus kaotada.

Artikkel 10
Eraldi dokumentidest koosnev prospekt

1.Emitent, kelle registreerimisdokumendi on pädev asutus juba kinnitanud, peab väärtpaberite üldsusele pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele lubamisel koostama üksnes väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Sellisel juhul kinnitatakse väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte eraldi.

Kui pärast registreerimisdokumendi kinnitamist ilmneb uus oluline seik, viga või ebatäpsus, mis on seotud registreerimisdokumendis sisalduva teabega ja mis võib mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist, siis esitatakse koos väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõttega kinnitamiseks registreerimisdokumendi lisa. Sellisel juhul ei kohaldata nõusoleku tühistamise õigust vastavalt artikli 22 lõikele 2.

Registreerimisdokument ja vajaduse korral selle lisa, millele on lisatud väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte, moodustavad prospekti, kui need on pädeva asutuse poolt kinnitatud.

2.Emitent, kelle universaalse registreerimisdokumendi on pädev asutus juba kinnitanud, peab väärtpaberite üldsusele pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele lubamisel koostama üksnes väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Sellisel juhul kinnitatakse eraldi väärtpaberikirjeldus, kokkuvõte ja universaalse registreerimisdokumendi kõik muudatused, mis on esitatud pärast selle kinnitamist.

Kui emitent on esitanud registreerimisdokumendi ilma kinnituseta, siis vajavad kinnitust kõik dokumendid, sealhulgas universaalse registreerimisdokumendi muudatused vaatamata asjaolule, et need dokumendid jäävad eraldiseisvaks.

Kooskõlas artikli 9 lõigetega 7 või 9 muudetud universaalne registreerimisdokument, millele on lisatud väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte, moodustavad prospekti, kui need on pädeva asutuse poolt kinnitatud.

Artikkel 11
Prospektiga seotud vastutus

1.Liikmesriigid tagavad, et vastutus prospektis sisalduva teabe eest lasub emitendil või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorganitel, pakkujal, reguleeritud turul kauplemise loa taotlejal või tagajal. Vastutavad isikud tõstetakse prospektis selgelt esile, esitades nende nime ja ametikoha või juriidiliste isikute puhul nende nime ja registrijärgse asukoha ning samuti nende isikute kinnituse, et neile teadaolevalt vastab prospektis sisalduv teave tõele ja et prospektist ei ole välja jäetud seiku, mis võivad mõjutada prospekti tähendust.

2.Liikmesriigid tagavad, et nende tsiviilvastutust käsitlevaid õigusnorme kohaldatakse isikute suhtes, kes vastutavad prospektis sisalduva teabe eest.

Liikmesriigid tagavad siiski, et ühegi isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte, ka mitte selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus või ei anna koos prospekti teiste osadega põhiteavet, mis aitaks investoritel otsustada neisse väärtpaberitesse investeerimise üle. Kokkuvõte peab sisaldama selget hoiatust selle kohta.

3.Universaalses registreerimisdokumendis esitatud teabe eest vastutavad lõikes 1 osutatud isikud ainult juhul, kui universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse kinnitatud prospekti koostisosana. Seda kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 kohaldamist, kui nende artiklite kohane teave sisaldub universaalses registreerimisdokumendis.

Artikkel 12
Prospekti, põhiprospekti ja registreerimisdokumendi kehtivusaeg

1.Üldsusele pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele lubamise puhul kehtib prospekt või põhiprospekt, mis koosneb ühestainsast dokumendist või eraldi dokumentidest, 12 kuud pärast selle kinnitamist, tingimusel et prospektile on lisatud kõik artiklis 22 nõutavad lisad.

Kui prospekt või põhiprospekt koosneb eraldi dokumentidest, siis hakkab see kehtima alates väärtpaberikirjelduse kinnitamisest.

2.Varem esitatud või kinnitatud registreerimisdokument, sealhulgas artiklis 9 osutatud universaalne registreerimisdokument, kehtib prospekti koostisosana kasutamiseks 12 kuud pärast selle esitamist või kinnitamist.

Registreerimisdokumendi kehtivuse lõppemine ei mõjuta selle prospekti kehtivust, mille koostisosa see on.

III PEATÜKK
PROSPEKTI SISU JA VORM

Artikkel 13
Miinimumteave ja vorm

1.Komisjon võtab vastavalt artiklile 42 vastu delegeeritud õigusakte seoses prospekti, põhiprospekti ja lõplike tingimuste vormiga ning prospekti lisatava konkreetse teabe nimekirjadega, vältides teabe dubleerimist, kui prospekt koosneb eraldi dokumentidest.

Eri prospektinimekirjade kehtestamisel võetakse eelkõige arvesse järgmisi tegureid:

(a)teabe erinevad liigid, mida investorid kapitaliväärtpaberite kohta võrreldes mittekapitaliväärtpaberitega vajavad; prospektis nõutavate samalaadsete majanduslike omadustega väärtpaberite, eeskätt tuletisväärtpaberite puhul kasutatakse ühtset lähenemisviisi;

(b)mittekapitaliväärtpaberite pakkumiste ja reguleeritud turul kauplemise lubade eri liigid ja tunnusjooned;

(c)põhiprospektides kasutatud vorm ja nõutud teave seoses mittekapitaliväärtpaberitega, sealhulgas ostutähed mis tahes vormis;

(d)emitendi avalik-õiguslik seisund, kui see on asjakohane;

(e)emitendi tegevuse konkreetne laad, kui see on asjakohane.

2.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, sätestades nimekirja, milles määratletakse universaalses registreerimisdokumendis sisalduv minimaalne teave, samuti nimekiri krediidiasutuste universaalse registreerimisdokumendi jaoks.

Sellise nimekirjaga tagatakse, et universaalne registreerimisdokument sisaldab kogu vajalikku teavet emitendi kohta, nii et sama universaalset registreerimisdokumenti saab samavõrra kasutada järgnevas kapitaliväärtpaberite, võlaväärtpaberite või tuletisväärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel. Finantsteabe, tegevus- ja finantsülevaadete ning väljavaadete ja ettevõtte üldjuhtimise osas tuleb teavet võimalikult palju kohandada teabega, mille avalikustamist nõutakse direktiivi 2004/109/EÜ artiklites 4 ja 5 osutatud majandusaasta aruannetes ja poolaasta vahearuannetes, sealhulgas juhtimisaruannetes ja ettevõtte üldjuhtimise aruannetes.

3.Lõikes 1 ja 2 osutatud delegeeritud õigusaktid põhinevad finants- ja muud teavet käsitlevatel normidel, mille on kehtestanud rahvusvahelised väärtpaberijärelevalveorganid, eeskätt Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO), ja käesoleva määruse I, II ja III lisal. Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu [lisada kohaldamise kuupäev].

Artikkel 14
Teiseste emissioonide kohta miinimumteabe avalikustamise kord

1.Järgmised isikud võivad otsustada koostada väärtpaberite üldsusele pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele lubamisel prospekti vastavalt teiseste emissioonide minimaalsele avalikustamiskorrale:

(a)emitendid, kelle väärtpaberitega on reguleeritud turul või VKEde kasvuturul lubatud kaubelda vähemalt 18 kuud, ja kes emiteerivad juurde sama klassi väärtpabereid;

(b)emitendid, kelle kapitaliväärtpaberitega on reguleeritud turul või VKEde kasvuturul lubatud kaubelda vähemalt 18 kuud ja kes emiteerivad mittekapitaliväärtpabereid;

(c)pakkujad, kelle väärtpaberite klassiga on reguleeritud turul või VKEde kasvuturul lubatud kaubelda vähemalt 18 kuud.

Miinimumteabe avalikustamise kord koosneb konkreetsest registreerimisdokumendist, mida võivad kasutada punktides a, b ja c osutatud isikud, ja konkreetsest väärtpaberikirjeldusest, mida võivad kasutada punktides a ja c osutatud isikud.

2.Erandina artikli 6 lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 17 lõike 2 kohaldamist, peab vastavalt teisese emissiooni minimaalsele avalikustamiskorrale koostatud prospekt sisaldama asjakohast teavet, mis on vajalik, et investorid saaksid emitendi ja mis tahes tagaja prospektist aru, mis põhineb finantsalasel miinimumteabel või mis on viidetega esitatud ainult viimast majandusaastat hõlmavas prospektis, ning väärtpaberitega seotud õigusi, emissiooni põhjuseid ja selle mõju emitendile. Prospektis sisalduv teave esitatakse hõlpsasti analüüsitavas, sisutihedas ja arusaadavas vormis ning see peab võimaldama investoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid.

3.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada vähendatud teabekogust, mis tuleb lisada nimekirjadesse, mida kohaldatakse vastavalt minimaalsele avalikustamiskorrale, võttes arvesse teavet, mis on juba üldsusele vajaduse korral vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ ja määrusele (EL) nr 596/2014 avaldatud.

Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu [lisada kohaldamise kuupäev].

Artikkel 15
VKEde miinimumteabe avalikustamise kord

1.VKEd võivad otsustada koostada väärtpaberite üldsusele pakkumisel prospekti vastavalt VKEde miinimumteabe avalikustamise korrale, tingimusel et neil ei ole reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpabereid.

Miinimumteabe avalikustamise kord koosneb konkreetsest registreerimisdokumendist ja konkreetsest väärtpaberikirjeldusest.

Vastavate prospektinimekirjade kehtestamisel kohandatakse teavet vastavalt äriühingute suurusele ja nende eelneva kogemuse pikkusele.

2.Lõikes 1 osutatud miinimumteabe avalikustamise korda kasutavatel ja selliseid kapitaliväärtpabereid või mittekapitaliväärtpabereid pakkuvatel äriühingutel, mis ei ole allutatavad, vahetatavad ega asendatavad, ei anna õigust märkida ega omandada muud liiki väärtpabereid, ja mis ei ole seotud tuletisväärtpaberitega, on õigus koostada standardse tekstiga prospekt küsimustiku vormis, mille täidab emitent. Selleks peavad nii konkreetne registreerimisdokument kui ka konkreetne väärtpaberikirjeldus olema üles ehitatud sellises vormis.

3.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada vähendatud teabekogust, mis tuleb lisada nimekirjadesse, mida kohaldatakse vastavalt miinimumteabe avalikustamise korrale, ja lõike 2 alusel lubatud vabatahtlikult kasutatavat vormi.

Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu [lisada kohaldamise kuupäev].

4.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja VKEdele suunatud suunised selle kohta, kuidas koostada lõikes 2 osutatud vormis prospekti. Ei kohaldata menetlusi, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 16 lõike 3 teises kuni neljandas lõigus.

Artikkel 16
Riskitegurid

1.Prospektis nimetatud riskitegurid piiratakse riskidega, mis on konkreetselt emitendi ja/või väärtpaberitega seotud, ning on teadliku investeerimisotsuse tegemiseks olulised, nagu on kinnitatud registreerimisdokumendi ja väärtpaberikirjelduse sisus. Need jagatakse kõige rohkem kolmeks eraldi kategooriaks, milles neid eristatakse nende suhtelise olulisuse põhjal, lähtudes emitendi hinnangust nende esinemise tõenäosusele ning nende negatiivse mõju eeldatavast ulatusest.

2.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja suunised pädevatele asutustele, kuidas hinnata riskitegurite spetsiifilisust ja olulisust ning riskitegureid kategooriate vahel jagada.

Artikkel 17
Teabe väljajätmine

1.Juhul kui üldsusele pakutavate väärtpaberite lõplikku pakkumishinda ja/või hulka ei saa prospekti märkida:

(a)avaldatakse prospektis kriteeriumid ja/või tingimused, mille põhjal eespool nimetatud tegurid kindlaks määratakse, või hinna puhul kõrgeim hind või

(b)võib nõusoleku väärtpabereid osta või märkida tühistada vähemalt kahe tööpäeva jooksul pärast üldsusele pakutavate väärtpaberite lõpliku pakkumishinna ja/või hulga teatavakstegemist.

Väärtpaberite lõplik pakkumishind ja hulk teatatakse päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja need andmed avalikustatakse vastavalt artikli 20 lõikele 2.

2.Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib lubada prospektist välja jätta teatava teabe, mis tuleb prospekti lisada, kui ta leiab, et täidetud on ükskõik milline järgmistest tingimustest:

(a)sellise teabe avalikustamine oleks vastuolus üldiste huvidega;

(b)sellise teabe avalikustamine kahjustaks tõsiselt emitenti, tingimusel et sellise teabe väljajätmine ei eksita üldsust oluliste seikade suhtes, mida on vaja emitendi, pakkuja ja võimaliku tagaja ning prospektiga hõlmatud väärtpaberitega seotud õiguste hindamiseks kõiki asjaolusid arvesse võttes;

(c)sellisel teabel on teatava pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele lubamise seisukohast vähene tähtsus ning see ei mõjuta emitendi, pakkuja või tagaja finantsseisundi ja väljavaadete hindamist.

Pädev asutus esitab igal aastal Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele aruande teabe kohta, mille väljajätmist ta on lubanud.

3.Kui erandjuhul on teatavad nõutavad andmed, mis tuleb esitada prospektis, emitendi tegevusvaldkonna või õigusliku seisundi või prospektiga hõlmatud väärtpaberite suhtes ebaolulised, sisaldab prospekt nõutavate andmetega samaväärseid andmeid, ilma et see piiraks investorite nõuetekohast teavitamist, välja arvatud juhul, kui sellist teavet ei eksisteeri.

4.Kui väärtpabereid tagab liikmesriik, on emitendil, pakkujal või reguleeritud turul kauplemise luba taotleval isikul vastavalt artiklile 4 prospekti koostamisel õigus jätta avaldamata sellist liikmesriiki käsitlev teave.

5.Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 42, et sätestada juhud, mille puhul võib teavet välja jätta vastavalt lõikele 2, võttes arvesse lõikes 2 mainitud pädevate asutuste poolt ESMA-le esitatavaid aruandeid.

Artikkel 18
Andmete esitamine viidetena

1.Prospektis võib teavet esitada viidetena, kui see on varem avaldatud või avaldatakse samal ajal elektrooniliselt, on koostatud keeles, mis täidab artikli 25 nõuded, ja kui see sisaldub ühes järgmistest dokumentidest:

(a)päritoluliikmesriigi pädeva asutuse vastavalt käesolevale määrusele kinnitatud või sellele esitatud dokumendid;

(b)artikli 1 lõike 3 punktides f ja g ning artikli 1 lõike 4 punktides d ja e osutatud dokumendid;

(c)korraldatud teave vastavalt artikli 2 lõike 1 punkti l määratlusele;

(d)aasta ja vahekokkuvõtte finantsteave;

(e)auditiaruanded ja raamatupidamisaruanded;

(f)juhtimisaruanded, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklis 19 24 ;

(g)ettevõtte üldjuhtimisaruanded, nagu määratletud direktiivi 2013/34/EL artiklis 20;

(h)[[läbivaadatud aktsionäride õiguste direktiivi 25 ] artiklis [X] määratletud tasuaruanded];

(i)asutamisleping ja põhikiri.

Need andmed peavad olema kõige hilisemad emitendi käsutuses olevad andmed.

Kui viidetena esitatakse ainult teatavad dokumendi osad, siis lisatakse prospekti selgitus selle kohta, et lisamata osad ei ole kas investori jaoks olulised või neid käsitletakse mujal prospektis.

2.Teabe viidetena esitamisel tagab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise loa taotleja sellele ligipääsu. Eelkõige tuleb prospektis esitada ristviidete loend, et emitendid leiaksid hõlpsasti konkreetse teabe, ja prospekt peab sisaldama hüperlinke kõigile dokumentidele, mis sisaldavad viidete abil esitatud teavet.

3.Võimaluse korral esitab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise loa taotleja koos pädevale asutusele esitatava prospekti esimese kavandiga (kuid igal juhul prospekti läbivaatamise käigus) otsinguvõimalusega elektroonilises vormis kogu teabe, mis on prospektis esitatud viidetena, välja arvatud juhul, kui selle teabe on pädev asutus juba kinnitanud või kui see on juba esitatud prospekti kinnitavale pädevale asutusele.

4.Selleks et tagada järjepidev ühtlustamine vastavalt käesolevale artiklile, võib ESMA välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et uuendada lõikes 1 nimetatud loetelu, lisades täiendavaid dokumentide liike, mida vastavalt liidu õigusele tuleb pädevale asutusele esitada või selle poolt kinnitada.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

IV PEATÜKK
PROSPEKTI KINNITAMISE JA AVALDAMISE KORD

Artikkel 19
Prospekti kontrollimine ja kinnitamine

1.Ühtegi prospekti ei avaldata enne, kui päritoluliikmesriigi pädev asutus on selle kinnitanud.

2.Pädev asutus teatab emitendile, pakkujale või reguleeritud turul kauplemise loa taotlejale 10 tööpäeva jooksul alates prospekti kavandi esitamisest oma otsusest, mille ta on teinud prospekti kinnitamise küsimuses.

Kui pädev asutus ei tee prospekti kohta otsust käesolevas lõikes ning lõigetes 3 ja 5 sätestatud tähtaja jooksul, ei käsitata seda prospekti kinnitamisena.

Pädev asutus teavitab ESMAt prospekti ja selle mis tahes lisa kinnitamisest samal ajal, kui sellest teavitatakse emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemise loa taotlejat.

3.Lõikes 2 osutatud tähtaega pikendatakse 20 tööpäevani, kui üldsusele pakkumine hõlmab väärtpabereid, mille on emiteerinud emitent, kelle väärtpaberite kohta ei ole reguleeritud turul kauplemise luba varem antud ja kes ei ole väärtpabereid varem üldsusele pakkunud.

Tähtaega 20 tööpäeva kohaldatakse ainult prospekti kavandi algsel esitamisel. Kui lõike 4 kohaselt on vajalik hilisem andmete esitamine, siis kohaldatakse lõikes 2 sätestatud tähtaega.

4.Kui pädev asutus leiab, et prospekti kavand ei vasta selle kinnitamiseks vajalike täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuetele ja/või kui on vaja muudatusi või täiendavat teavet:

(a)teavitab pädev asutus emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemise loa taotlejat 10 tööpäeva jooksul alates prospekti kavandi ja/või täiendava teabe esitamisest ning teatab oma põhjendused ja

(b)lõikes 2 osutatud tähtaegu kohaldatakse seejärel üksnes kuupäevast, mil muudetud prospekti kavand ja/või täiendav teave esitatakse pädevale asutusele.

5.Erandina lõigetest 2 ja 4 lühendatakse artikli 9 lõikes 11 osutatud sagedaste emitentide puhul neis lõigetes osutatud tähtaega 5 tööpäevani. Sagedane emitent teavitab pädevat asutust vähemalt 5 tööpäeva enne kuupäeva, mil on kavas kinnitamistaotlus esitada.

Sagedane emitent esitab taotluse pädevale asutusele, mis sisaldab vajaduse korral kinnitamiseks esitatud universaalse registreerimisdokumendi muudatusi, väärtpaberikirjeldust ja kokkuvõtet.

6.Pädevad asutused annavad oma veebisaidil suuniseid kontrolli- ja kinnitamisprotsessi kohta, et aidata kaasa prospektide tõhusale ja õigeaegsele kinnitamisele. Suunistele lisatakse kinnitustega seotud kontaktpunktid. Prospekti kinnitamise protsessi käigus on emitendil või prospekti koostamise eest vastutaval isikul võimalik vahetult suhelda pädeva asutuse personaliga.

7.Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib prospekti kinnitamise üle anda teise liikmesriigi pädevale asutusele selle nõusolekul, olles sellest eelnevalt ESMAt teavitanud. Sellisest üleandmisest teatatakse emitendile, pakkujale või reguleeritud turul kauplemise loa taotlejale kolme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil päritoluliikmesriigi pädev asutus oma otsuse tegi. Lõikes 2 osutatud tähtaega hakatakse arvestama sellest kuupäevast. Määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 28 lõiget 4 ei kohaldata käesoleva lõike alusel prospekti kinnitamise üleandmise suhtes.

8.Määrus ei mõjuta pädeva asutuse vastutust, mis sätestatakse ka edaspidi üksnes riigisisese õigusega.

Liikmesriigid tagavad, et nende riigisiseseid õigusnorme, mis käsitlevad pädevate asutuste vastutust, kohaldatakse üksnes nendel juhtudel, kui prospekte kinnitab nende oma pädev asutus.

9.Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse prospektide, registreerimisdokumentide, sealhulgas universaalsete registreerimisdokumentide, lisade ja muudatuste kinnitamise ning universaalsete registreerimisdokumentide, nende muudatuste ja lõplike tingimuste eest võetavad lõivud avalikustatakse üldsusele vähemalt pädeva asutuse kodulehel.

10.Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 42, et sätestada prospekti täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse kontrolli ja prospekti kinnitamise menetlused.

11.ESMA kasutab oma volitusi vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, et soodustada järelevalve ühtlustamist seoses pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitamisprotsessidega prospektis sisalduva teabe täielikkuse, järjepidevuse ja arusaadavuse hindamiseks. Eelkõige peab ESMA toetama ühtlustamist seoses prospektis esitatud teabe pädevate asutuste poolse kontrollimise tõhususe, meetodite ja ajaga.

12.Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 30 kohaldamist, korraldab ja teeb ESMA vähemalt ühe pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitamismenetluste, (sealhulgas pädevate asutuste vahelise kinnitustest teatamise) vastastikuse hindamise. Vastastikuse hindamise käigus hinnatakse samuti pädevate asutuste kontrolli ja kinnitamise eri käsitlusviiside mõju emitentide võimele kaasata kapitali Euroopa Liidus. Vastastikuse hindamise aruanne avaldatakse hiljemalt kolm aastat pärast määruse avaldamist. Vastastikuse hindamise kontekstis peab ESMA vajaduse korral paluma määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust või nõuandeid.

Artikkel 20
Prospekti avaldamine

1.Pärast kinnitamist teeb emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise loa taotleja prospekti üldsusele kättesaadavaks mõistliku aja jooksul enne asjakohaste väärtpaberite üldsusele pakkumist või kauplemisele lubamist või hiljemalt siis, kui algab nende pakkumine üldsusele või antakse luba nendega kaubelda.

Prospekt peab olema saadaval vähemalt kuus tööpäeva enne pakkumise lõppu juhul, kui esimest korda pakutakse üldsusele sellisesse klassi kuuluvaid aktsiaid, mille kohta on antud esimest korda reguleeritud turul kauplemise luba.

2.Ühest dokumendist või eraldi dokumentidest koosnevat prospekti käsitatakse üldsusele kättesaadavana, kui see on avaldatud elektrooniliselt ühel järgmistest veebisaitidest:

(a)emitendi, pakkuja või kauplemise loa taotleja veebisaidil;

(b)väärtpaberite suunatud pakkumise või müügiga tegelevate finantsvahendajate, sealhulgas maksevahendajate veebisaitidel;

(c)vajaduse korral elektrooniliselt selle reguleeritud turu veebisaidil, kus kauplemise luba taotletakse, või mitmepoolse kauplemissüsteemi operaatori veebisaidil.

3.Prospekt avaldatakse veebisaidi vastavas jaotises, mis on lehele sisenedes kergesti ligipääsetav. Seda peab saama alla laadida, trükkida ja see peab olema otsinguid võimaldavas elektroonilises vormis, mida ei saa muuta.

Dokumendid, mis sisaldavad prospektis viidetena esitatud teavet, ning prospekti lisad ja/või sellega seotud lõplikud tingimused on kättesaadavad koos prospektiga samas jaotises, kaasaarvatud vajaduse korral hüperlinkide kaudu kättesaadavad dokumendid.

4.Prospektile juurdepääs ei sõltu registreerimisprotsessi lõpetamisest, juriidilise vastutuse piiramisega nõustumisest ega lõivu maksmisest.

5.Päritoluliikmesriigi pädev asutus riputab oma veebisaidile üles omal valikul kas kõik kinnitatud prospektid või vähemalt loendi kinnitatud prospektidest, sealhulgas hüperlingi lõikes 3 viidatud veebisaidi vastavale jaotistele, samuti teabe vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) kohta, kus prospektidest teavitatakse vastavalt artiklile 24. Avaldatud loendit, sealhulgas hüperlinke ajakohastatakse ja iga sissekannet hoitakse veebisaidil vähemalt lõikes 7 osutatud aja jooksul.

Samal ajal ESMA teavitamisega prospekti või selle lisa kinnitamisest esitab pädev asutus ESMA-le prospekti ja selle lisade elektroonilise koopia, samuti selle lõikes 6 osutatud ESMA andmete säilitamise mehhanismis liigitamiseks vajalikud andmed ja artiklis 45 osutatud aruandeks vajalikud andmed.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus avaldab oma veebisaidil teabe kõigi vastavalt artiklile 24 saadud teavituste kohta.

6.Hiljemalt pärast üldsusele pakkumise tegemist või kauplemisele lubamist avaldab ESMA kõik pädevatelt asutustelt saadud prospektid oma veebisaidil, muu hulgas ja, kui see on asjakohane, nende lisad, lõplikud tingimused ja seotud tõlked, samuti teabe vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) kohta, kui prospektidest teavitatakse vastavalt artiklile 24. Avaldamine tagatakse andmete säilitamise mehhanismiga, mis on üldsusele tasuta ja millel on otsingumootor.

7.Kõik kinnitatud prospektid on üldsusele kättesaadavad vähemalt 10 aastat pärast nende avaldamist lõigetes 2 ja 6 täpsustatud veebisaitidel.

8.Mitmest dokumendist koosneva ja/või viidetena esitatud andmeid sisaldava prospekti puhul võib dokumente ja prospekti kuuluvat teavet avaldada ja levitada eraldi, tingimusel et kõnealused dokumendid tehakse üldsusele kättesaadavaks tasuta lõikes 2 sätestatud korras. Prospekti koosseisu kuuluvas igas dokumendis tuleb näidata, kust on võimalik saada pädeva asutuse juba kinnitatud ja/või sellele esitatud muid dokumente.

9.Üldsusele kättesaadavaks tehtavate prospektide ja/või nende lisade tekst ja vorm on alati samasugused kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud algsel prospektil või lisal.

10.Emitent, pakkuja, kauplemise loa taotleja või väärtpaberite suunatud pakkumise või müügiga tegelev finantsvahendaja peab andma füüsilisele või juriidilisele isikule tema nõudmisel paberkandjal oleva prospekti tasuta. Prospekti andmist piiratakse jurisdiktsioonidega, kus üldsusele pakkumine tehakse või kus lubatakse kauplemisele vastavalt määrusele.

11.Selleks et tagada artiklis sätestatud menetluste järjekindel ühtlustamine, võib ESMA töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada prospekti avaldamist käsitlevaid nõudeid.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

12.ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse andmed, mis on vajalikud lõikes 5 osutatud prospektide liigitamiseks.

ESMA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [lisada kuupäev, mis on 9 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 21
Reklaam

1.Mis tahes reklaam, mis käsitleb väärtpaberite pakkumist üldsusele või reguleeritud turul kauplemisele lubamist, peab olema kooskõlas käesoleva artikli põhimõtetega.

2.Reklaamis märgitakse, et prospekt on avaldatud või avaldatakse, ja teatatakse koht, kust investorid seda saada võivad.

3.Reklaam on sellisena selgesti äratuntav. Reklaamis sisalduv teave ei tohi olla ebatäpne või eksitav. Samuti peab reklaamis sisalduv teave olema kooskõlas prospektis sisalduva teabega, kui prospekt on juba avaldatud, või juhul, kui prospekt avaldatakse hiljem, teabega, mis tuleb prospektis esitada.

4.Kogu teave, mis käsitleb pakkumist üldsusele või reguleeritud turul kauplemisele lubamist ja mis avalikustatakse suuliselt või kirjalikult, peab olema kooskõlas prospektis sisalduvaga, isegi kui seda teavet ei edastata reklaami eesmärgil.

5.Päritoluliikmesriigi pädeval asutusel on õigus teostada järelevalvet selle üle, kas väärtpaberite üldsusele pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele lubamisega seotud reklaam on kooskõlas lõigetes 2–4 esitatud põhimõtetega.

6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt täpsustada käesoleva määruse lõigetes 2–4 reklaami käsitlevaid sätteid.

Artikkel 22
Prospekti lisad

1.Prospekti lisas märgitakse ära iga uus oluline seik, viga või ebatäpsus, mis on seotud prospektis sisalduva teabega ja mis võib mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist ning mis ilmneb või mida täheldatakse pärast prospekti kinnitamist, kuid enne üldsusele pakkumise lõppemist või reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

Selline lisa kinnitatakse kõige enam viie tööpäeva möödumisel sama menetluse kohaselt kui algne prospekt ja avaldatakse vähemalt sama range korra kohaselt kui algne prospekt vastavalt artiklile 20. Lisas sisalduva uue teabe arvessevõtmiseks täiendatakse vajaduse korral ka kokkuvõtet ja selle mis tahes tõlkeid.

2.Kui prospekt on seotud väärtpaberite üldsusele pakkumisega, on investoritel, kes on juba nõustunud ostma või märkima väärtpabereid enne lisa avaldamist, õigus tühistada oma nõusolek kahe tööpäeva jooksul pärast lisa avaldamist, juhul kui lõikes 1 osutatud uus seik, viga või ebatäpsus tekkis enne üldsusele pakkumise lõppu ning väärtpaberite üleandmist, olenevalt sellest, kumb on varasem. Emitent või pakkuja võib kõnealust tähtaega pikendada. Tühistamisõiguse lõppkuupäev sätestatakse lisas.

3.Kui emitent koostab lisa põhiprospektis esitatud teabe kohta, mis on seotud ainult ühe või mitme üksiku emissiooniga, kohaldatakse lõike 2 kohast investorite nõusoleku tühistamise õigust üksnes asjaomaste emissioonide ning mitte muude põhiprospekti kohaselt korraldatavate väärtpaberite emissioonide suhtes.

4.Kui lõikes 1 osutatud uus oluline seik, viga või ebatäpsus puudutab ainult universaalses registreerimisdokumendis sisalduvat teavet ja kui seda universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse samal ajal mitme prospekti koostisosana, siis koostatakse ja kinnitatakse ainult üks lisa. Sellisel juhul tuleb lisas loetleda kõik prospektid, mida see puudutab.

5.Pädev asutus võib enne kinnitamist lisa kontrollimisel nõuda, et see sisaldaks lisas täiendatud prospekti konsolideeritud versiooni, kui see on vajalik prospektis esitatud teabe arusaadavuse tagamiseks. Seda taotlust loetakse artikli 19 lõike 4 kohaseks täiendava teabe taotluseks.

6.Järjekindla ühtlustamise tagamiseks ja finantsturgude tehnilise arengu arvessevõtmiseks koostab ESMA regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, millal uus oluline seik, viga või ebatäpsus prospektis esitatud teabes nõuab prospekti lisa avaldamist.

ESMA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [lisada kuupäev, mis on 9 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

V PEATÜKK
PIIRIÜLENE PAKKUMINE JA KAUPLEMISLOA ANDMINE NING KEELTE KASUTAMINE

Artikkel 23
Kinnitatud prospektide kehtivus liidus

1.Kui väärtpabereid kavatsetakse üldsusele pakkuda või reguleeritud turul kauplemise luba taotleda mitmes liikmesriigis või muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, kehtivad päritoluliikmesriigi kinnitatud prospekt ja selle võimalikud lisad üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel ükskõik kui paljudes vastuvõtvates liikmesriikides, tingimusel et ESMAt ja iga vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust on teavitatud artikli 24 kohaselt, ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ei kohalda prospektide suhtes ühtegi kinnitamis- ega haldusmenetlust.

2.Kui pärast prospekti kinnitamist ilmneb artiklis 22 osutatud olulisi uusi tegureid, olulisi vigu või ebatäpsusi, nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus artikli 19 lõike 1 kohaselt kinnitatava lisa avaldamist. ESMA ja vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võivad teavitada päritoluliikmesriigi pädevat asutust vajadusest uue teabe järele.

Artikkel 24
Teavitamine

1.Päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku taotlusel kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, või kui taotlus esitatakse koos prospekti kavandiga, siis ühe tööpäeva jooksul pärast prospekti kinnitamist kinnitamistunnistuse, mis tõendab, et prospekt on koostatud käesoleva määruse kohaselt, ja kõnealuse prospekti elektroonilise eksemplari.

Vajaduse korral lisatakse esimeses lõigus osutatud teavitusele prospekti ja/või kokkuvõtte tõlge, mis on tehtud emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku vastutusel.

Lisaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele esitatakse kinnitamistunnistus samaaegselt emitendile või prospekti koostamise eest vastutavale isikule.

2.Artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel märgitakse ja põhjendatakse seda tunnistuses.

3.Päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab ESMA tõendi prospekti kinnitamise kohta samal ajal, kui ta esitab selle vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

4.Kui põhiprospekti lõplikke tingimusi, millest on varem teavitatud, ei lisata ei põhiprospekti ega selle lisasse, siis edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus need nende esitamise järel nii kiiresti kui võimalik elektrooniliselt vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) pädevale asutusele ja ESMA-le.

5.Päritoluliikmesriigi või vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) pädevad asutused ei nõua prospektidest ja nende lisadest teavitamise või nende kohta teabe vastuvõtmise eest ega seotud järelevalvetegevuse eest lõivu.

6.Selleks et tagada käesoleva määruse kohaldamise ühtsed tingimused ja võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut, võib ESMA töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -näidised ja -menetlused kinnitustunnistusest, prospektist, selle lisast teavitamiseks ning prospekti ja/või kokkuvõtte tõlkimiseks.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 25
Kasutatavad keeled

1.Kui pakkumine üldsusele tehakse või reguleeritud turul kauplemise luba taotletakse ainult päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt selle liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles.

2.Kui pakkumine üldsusele tehakse või reguleeritud turul kauplemise luba taotletakse ühes või mitmes liikmesriigis, kuid mitte päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt emitendi, pakkuja või kauplemise loa taotleja valikul kas nende liikmesriikide pädevate asutuste tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib nõuda üksnes artiklis 7 osutatud kokkuvõtte tõlkimist oma riigikeelde (riigikeeltesse), kuid ei saa nõuda prospekti muude osade tõlkimist.

Selleks et päritoluliikmesriigi pädev asutus saaks prospekti kontrollida ja kinnitada, koostatakse see emitendi, pakkuja või kauplemise loa taotleja valikul kas selle asutuse tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

3.Kui pakkumine üldsusele tehakse või reguleeritud turul kauplemise luba taotletakse mitmes liikmesriigis, sealhulgas päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles ja tehakse emitendi, pakkuja või kauplemise loa taotleja valikul kättesaadavaks kas iga vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib nõuda üksnes artiklis 7 osutatud kokkuvõtte tõlkimist oma riigikeelde (riigikeeltesse), kuid ei saa nõuda prospekti muude osade tõlkimist.

4.Konkreetse emissiooni lõplikud tingimused ja kokkuvõte koostatakse kinnitatud põhiprospektiga samas keeles.

Lõplike tingimuste vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele teatamisel või kui vastuvõtvaid liikmesriike on rohkem kui üks, vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele teatamisel peavad konkreetse emissiooni lõplikud tingimused ja neile lisatud kokkuvõte vastama selles artiklis sätestatud keelenõuetele.

VI PEATÜKK
KOLMANDATES RIIKIDES ASUTATUD EMITENTIDELE KEHTIVAD ERIREEGLID

Artikkel 26
Väärtpaberite üldsusele pakkumine või kauplemisele lubamine vastavalt prospektile, mis on koostatud kooskõlas käesoleva määrusega

1.Kolmanda riigi emitent, kes kavatseb pakkuda liidus väärtpabereid üldsusele või taotleda väärtpaberite liidu reguleeritud turul kauplemisele lubamist käesoleva määruse kohaselt koostatud prospekti alusel, peab hankima artikli 2 lõike 1 punkti m alapunktis iii määratletud päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt prospekti kinnituse vastavalt artiklile 19. Selle prospekti ja kolmanda riigi emitendi suhtes kehtivad kõik käesoleva määruse sätted päritoluliikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all.

2.Kolmanda riigi emitent määrab volituse alusel päritoluliikmesriigis asutatud esindaja üksuste seast, millele kehtib ja mille üle teostatakse järelevalvet vastavalt ELi finantsteenuste määrusele. Kolmanda riigi emitent teavitab pädevat asutust esindajast ja selle kontaktandmetest.

3.Käesoleva määruse kohaldamisel on esindaja kolmanda riigi emitendi kontaktpunkt liidus ja selle kaudu toimub kogu ametlik kirjavahetus pädeva asutusega. Esindaja vastutab koos kolmanda riigi emitendiga päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ees selle eest, et prospekt vastab käesolevale määrusele kooskõlas määruse VII ja VIII peatükiga.

Artikkel 27
Väätpaberite üldsusele pakkumine või kauplemisele lubamine vastavalt prospektile, mis on koostatud kooskõlas kolmanda riigi õigusaktidega

1.Kolmanda riigi emitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus võib kinnitada üldsusele pakkumise tegemise või reguleeritud turule kauplemisele lubamise prospekti, mis on koostatud ja mida reguleeritakse vastavalt kolmanda riigi emitendi riigisisestele õigusaktidele, kui kolmanda riigi õigusaktides kehtestatud teabenõuded on samaväärsed käesoleva määruse nõuetega.

2.Kui kolmanda riigi emitendi emiteeritud väärtpabereid pakutakse üldsusele või nendega lubatakse kaubelda reguleeritud turul muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, kohaldatakse artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud nõudeid.

3.Komisjon võib vastavalt artiklile 42 võtta vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades artiklites 6, 7, 8 ja 13 sätestatud nõuetest lähtuvalt üldised samaväärsuse kriteeriumid.

Eespool nimetatud kriteeriumide põhjal võib komisjon artiklis 43 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võtta rakendusmeetmed, milles sätestatakse, et kolmas riik tagab selles riigis koostatud prospektide vastavuse käesoleva määruse nõuetele oma riigisiseste õigusaktide abil. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 28
Koostöö kolmandate riikidega

1.Artikli 27 kohaldamiseks ja vajaduse korral artikli 26 kohaldamiseks sõlmivad liikmesriikide pädevad asutused kolmandate riikide järelevalveasutustega koostöökokkulepped teabevahetuse kohta ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise kohta kolmandates riikides. Kõnealused koostöökokkulepped peavad tagama vähemalt tõhusa teabevahetuse, mis võimaldab pädevatel asutustel täita määrusest tulenevaid ülesandeid.

Kui pädev asutus teeb sellise kokkuleppe sõlmimise ettepaneku, teavitab ta sellest ESMAt ja muid pädevaid asutusi.

2.Artikli 27 kohaldamiseks ja vajaduse korral artikli 26 kohaldamiseks lihtsustab ja koordineerib ESMA koostöökokkulepete sõlmimist liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutuste vahel.

Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, võib ESMA välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis sisaldab näidiskoostöökokkulepet, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad võimaluse korral kasutama.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

ESMA lihtsustab ja koordineerib vajaduse korral ka sellise teabe vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel, mis saadakse kolmandate riikide järelevalveasutustelt ja mis võib olla artiklite 36 ja 37 alusel meetmete võtmise seisukohast oluline.

3.Pädevad asutused sõlmivad kolmandate riikide järelevalveasutustega teabevahetust reguleerivad koostöökokkulepped üksnes tingimusel, et avaldatava teabe suhtes kohaldatakse vähemalt samaväärseid ametisaladuse hoidmise tagatisi, nagu on sätestatud artiklis 33. Selline teabevahetus peab olema ette nähtud kõnealuste pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

VII PEATÜKK
ESMA JA PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 29
Pädevad asutused

1.Iga liikmesriik määrab ühe pädeva haldusasutuse, kes vastutab käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest ja tagab käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud sätete kohaldamise. Liikmesriigid teavitavad sellisest asutusest komisjoni, ESMAt ja muude liikmesriikide pädevaid asutusi.

Pädev asutus on kõikidest turuosalistest täielikult sõltumatu.

2.Liikmesriigid võivad lubada oma pädeval asutusel kinnitatud prospektide internetis avaldamise ülesandeid delegeerida.

Mis tahes ülesannete delegeerimine üksustele esitatakse spetsiaalses otsuses, loetledes ülesanded ja nende täitmise tingimused ja lisades klausli, mis kohustab asjaomast üksust tegutsema ja olema korraldatud nii, et oleks välditud huvide konflikte ja et delegeeritud ülesannete täitmisel saadud teavet ei kasutataks ebaõiglaselt või konkurentsi välistamiseks. Otsuses täpsustatakse kokkulepped pädeva asutuse ja üksuse vahel, millele ülesanded delegeeritakse.

Lõppvastutus lasub direktiivi ja selle rakendusmeetmete täitmise järelevalve ja prospektide kinnitamise eest lõike 1 kohaselt määratud pädeval asutusel.

Liikmesriigid teatavad teises lõigus osutatud otsusest, sealhulgas delegeerimise täpsetest tingimustest komisjonile, ESMA-le ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

3.Lõiked 1 ja 2 ei piira liikmesriigi võimalust kehtestada eraldi õigus- ja halduskorraldus Euroopa ülemereterritooriumide suhtes, kelle välissuhete eest see liikmesriik vastutab.

Artikkel 30
Pädeva asutuse pädevus

1.Selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, on pädeval asutusel kooskõlas riigisisese õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimispädevused:

(a)kohustada emitente, pakkujaid või reguleeritud turul kauplemise loa taotlejaid lisama prospekti täiendavat teavet, kui see on vajalik investorite kaitsmiseks;

(b)kohustada emitente, pakkujaid või reguleeritud turul kauplemise loa taotlejaid ja isikuid, kes neid kontrollivad või kes on nende kontrolli all, esitama teavet ja dokumente;

(c)kohustada emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise loa taotleja audiitoreid ja juhte ning finantsvahendajaid, kellele on tehtud ülesandeks teha pakkumine üldsusele või taotleda kauplemisluba, esitama teavet;

(d)peatada üldsusele pakkumine või kauplemisele lubamine kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui tal on põhjendatult põhjust kahtlustada, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

(e)keelata või peatada reklaamimine või nõuda emitendilt, pakkujalt või reguleeritud turul kauplemise loa taotlejalt või asjakohastelt finantsvahendajatelt, et nad lõpetaksid või peataksid reklaamimise kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui tal on põhjust kahtlustada, et määruse sätteid on rikutud;

(f)keelata üldsusele pakkumine, kui ta leiab, et käesoleva määruse sätteid on rikutud, või kui tal on põhjust kahtlustada, et neid võidakse rikkuda;

(g)peatada või nõuda, et asjakohased reguleeritud turud peatavad reguleeritud turul kauplemise kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui tal on põhjust kahtlustada, et määruse sätteid on rikutud;

(h)keelata kauplemine reguleeritud turul, kui ta leiab, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

(i)avalikustada asjaolu, et emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise loa taotleja ei täida oma kohustusi;

(j)peatada kinnitamiseks esitatud prospekti kontroll või peatada üldsusele pakkumine või kauplemisele lubamine, kui pädev asutus kasutab õigust rakendada keeldu või piirangut vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 26 artiklile 42, kuni keelu või piirangu lõppemiseni;

(k)keelduda kinnitamast teatava emitendi, pakkuja või kauplemisloa taotleja koostatud prospekti maksimaalselt viis aastat, kui emitent, pakkuja või kauplemisloa taotleja on korduvalt ja tõsiselt rikkunud määruse sätteid;

(l)avalikustada või kohustada emitenti avalikustama kogu olulise teabe, mis võib mõjutada hinnangut reguleeritud turul kauplemise loa saanud väärtpaberitele, et tagada investorite kaitse või turu tõrgeteta toimimine;

(m)peatada või nõuda, et asjakohane reguleeritud turg peatab väärtpaberitega kauplemise, kui ta leiab, et emitendi olukord on selline, et kauplemine kahjustaks investorite huve;

(n)teostada kohapealset kontrolli või uurimist muudes kohtades kui füüsiliste isikute elukohad ja siseneda sellel eesmärgil ruumidesse, et võtta kaasa dokumente ja muid mis tahes kujul andmeid, kui esineb mõistlik kahtlus, et kontrolli või uurimise objektiga seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla olulised määruse rikkumise tõendamiseks.

Kui see on riigisisese õiguse kohaselt vajalik, võib pädev asutus paluda asjaomasel õigusasutusel otsustada esimeses lõigus osutatud pädevuste kasutamise üle. ESMA-l on vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21 õigus osaleda punktis n osutatud kohapealses kontrollis, kui neid viivad ühiselt läbi kaks või enam pädevat asutust.

2.Pädev asutus täidab oma lõikes 1 osutatud ülesandeid ja teostab oma pädevust järgmisel viisil:

(a)otse;

(b)koostöös teiste asutustega;

(c)omal vastutusel, delegeerides küsimuse sellistele asutustele;

(d)suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

3.Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete olemasolu, nii et pädevatel asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimispädevused.

4.Isikut, kes annab pädevale asutusele käesoleva määruse kohaselt teavet, ei käsitata olevat rikkunud teabe avaldamisele lepingu või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangut ning ta ei kanna kõnealuse teatamisega seoses mingit vastutust.

5.Lõiked 1 kuni 3 ei piira liikmesriigi võimalust kehtestada eraldi õigus- ja halduskorraldus Euroopa ülemereterritooriumide suhtes, kelle välissuhete eest see liikmesriik vastutab.

Artikkel 31
Pädevate asutuste vaheline koostöö

1.Käesoleva määruse kohaldamisel teevad pädevad asutused koostööd omavahel ja ESMAga. Nad vahetavad põhjendamatu viivituseta teavet ning teevad koostööd uurimise, järelevalve ning õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamise käigus.

Kui liikmesriigid otsustavad artikli 36 kohaselt kehtestada kriminaalkaristused, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätteid puudutavate rikkumiste korral, tagavad nad, et võetakse asjakohaseid meetmeid, et pädevatel asutustel oleks kõik vajalikud pädevused teha oma kohtualluvuse piires koostööd õigusasutustega, et saada teavet, mis on seotud käesoleva määruse võimaliku rikkumisega seoses algatatud kriminaaluurimise või -menetlusega, ja esitavad need andmed muudele pädevatele asutustele ja ESMA-le, et täita kohustust teha määruse kohaldamisel koostööd üksteisega ja ESMAga.

2.Kui pädevalt asutuselt taotletakse teabe esitamise või uurimisega seoses koostöö tegemist, siis võib ta sellest keelduda järgmistel erandlikel asjaoludel:

(a)kui taotluse rahuldamine kahjustaks tõenäoliselt tema enda uurimistegevust või õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamist või kriminaaluurimist;

(b)kui sama teo ja sama isiku suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigis;

(c)taotluse saanud liikmesriigis on nende isikute suhtes juba tehtud lõplik kohtuotsus seoses kõnealuse tegevusega.

3.Pädevad asutused esitavad taotluse korral kohe kogu teabe, mida nõutakse määruse kohaldamiseks.

4.Liikmesriigi pädev asutus võib kohapealse kontrolli või uurimisega seoses taotleda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Taotluse esitanud pädev asutus teavitab esimeses lõigus osutatud mis tahes taotlusest ESMAt. Piiriülese mõjuga uurimise või kontrolli korral peab ESMA pädeva asutuse taotluse korral uurimist või kontrolli koordineerima.

Kui pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse viia läbi kohapealne kontroll või uurimine, võib ta

(a)teha ise kohapealse kontrolli või uurimise;

(b)lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

(c)lubada taotluse esitanud pädeval asutusel ise teha kohapealse kontrolli või uurimise;

(d)määrata audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist tegema ja/või

(e)jagada teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega.

5.Pädevad asutused võivad teatada ESMA-le juhtudest, kui koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamise taotlus, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib ESMA esimeses lauses osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustega.

6.ESMA võib töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada teavet, mida pädevad asutused peavad vahetama vastavalt lõikele 1.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

7.ESMA võib välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega kehtestatakse standardvormid, -näidised ja -menetlused teabevahetuseks pädevate asutuste vahel.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 32
Koostöö Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega

1.Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamisel koostööd ESMAga vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

2.Pädevad asutused esitavad vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35 ESMA-le viivitamata kogu teabe, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalik.

3.Selleks et tagada artikli ühetaolised kohaldamistingimused, võib ESMA välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 33
Ametisaladus

1.Kogu käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet, mis puudutab äri- või tegevustingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, peetakse konfidentsiaalseks ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib teavet edastades, et selle võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

2.Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks või üksuse heaks, millele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest.

Artikkel 34
Andmekaitse

Seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva määruse raames täidavad pädevad asutused käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas riigisiseste õigus- ja haldusnormidega, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ.

Töödeldes isikuandmeid käesoleva määruse raames järgib ESMA määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 35
Ettevaatusabinõud

1.Kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus leiab, et emitent, pakkuja või kauplemise loa taotleja või üldsusele pakkumise eest vastutav finantseerimisasutus on rikkunud õigusnorme või et need isikud on rikkunud kohustusi, mis neil vastavalt käesolevale määrusele lasuvad, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja ESMA-le.

2.Kui hoolimata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest jätkab emitent, pakkuja või kauplemise loa taotleja või üldsusele pakkumise eest vastutav finantseerimisasutus selle määruse asjakohaste õigusnormide rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja ESMA teavitamist kõik vajalikud meetmed, et kaitsta investoreid, ning teatab neist komisjonile ja ESMA-le nii kiiresti kui võimalik.

3.ESMA võib teises lõigus osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustega.

VIII PEATÜKK
HALDUSMEETMED JA -KARISTUSED

Artikkel 36
Haldusmeetmed ja -karistused

1.Ilma et see piiraks artikli 30 kohaseid pädevate asutuste järelevalve- ja uurimisalaseid õiguseid ning liikmesriikide õigust näha ette ja kohaldada kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele riigisisese õiguse kohaselt õiguse võtta asjakohaseid haldusmeetmeid ja kohaldada halduskaristusi vähemalt järgmiste rikkumiste korral:

(a)käesoleva määruse artikli 3, artikli 5, artikli 6, artikli 7 lõigete 1–10, artikli 8, artikli 9 lõigete 1–13, artikli 10, artikli 11 lõigete 1 ja 3, artikli 12, artikli 14 lõike 2, artikli 15 lõigete 1 ja 2, artikli 16 lõike 1, artikli 17 lõigete 1 ja 3, artikli 18 lõigete 1–3, artikli 19 lõike 1, artikli 20 lõigete 1–4 ja lõigete 7–10, artikli 21 lõigete 2–4, artikli 22 lõigete 1, 2 ja 4 ning artikli 25 rikkumine;

(b)artikliga 30 hõlmatud koostööst keeldumine või uurimises või kontrollis või taotluses mitteosalemine.

Liikmesriigid võivad [lisada kuupäev 12 kuud pärast jõustumist] otsustada mitte kehtestada esimeses lõigus osutatud eeskirju halduskaristuste kohta, kui esimese lõigu punktides a või b osutatud õigusrikkumiste eest kohaldatakse juba riigisisese õiguse kohaselt kriminaalkaristusi. Kui liikmesriigid on nii otsustanud, siis edastavad nad komisjonile ja ESMA-le üksikasjalikult asjakohased kriminaalõiguse normid.

Liikmesriigid teevad esimeses ja teises lõigus osutatud eeskirjad komisjonile ja ESMA-le üksikasjalikult teatavaks [lisada kuupäev 12 kuud pärast jõustumist]. Nad teavitavad komisjoni ja ESMAt viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

2.Kooskõlas riigisisese õigusega tagavad liikmesriigid, et pädevatel asutustel on lõike 1 punktis a osutatud õigusrikkumiste korral õigus kehtestada vähemalt järgmisi halduskaristusi ja võtta järgmisi haldusmeetmeid:

(a)avalik teadaanne, milles on märgitud vastutav füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad;

(b)ettekirjutus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkumist põhjustava tegevuse;

(c)maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kahekordsele õigusrikkumisega saadud kasu või ära hoitud kahju summale, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata;

(d)füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 euro ulatuses või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastava summa ulatuses omavääringus [lisada jõustumise kuupäev] seisuga või 3 % selle juriidilise isiku kogu aastakäibest vastavalt kõige värskemale finantsaruandlusele, mille juhtkond on kinnitanud.

(e)Kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt direktiivile 2013/34/EL, siis on asjakohane aastane kogukäive vastavalt asjakohasele raamatupidamisalasele õigusele aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on kinnitanud lõpliku emaettevõtja juhtorgan.

(f)Füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 700 000 euro ulatuses või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastava summa ulatuses omavääringus [lisada jõustumise kuupäev] seisuga.

3.Liikmesriigid võivad kehtestada lisakaristusi või -meetmeid või suuremaid haldustrahve võrreldes käesolevas määruses sätestatuga.

Artikkel 37
Järelevalvepädevuse kasutamine ja karistuste kohaldamine

1.Halduskaristuste ja -meetmete liigi ja suuruse otsustamisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:

(a)õigusrikkumise raskusaste ja kestus;

(b)õigusrikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

(c)õigusrikkumise eest vastutava isiku finantsseisundi tugevus, millele osutab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovarad;

(d)õigusrikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;

(e)õigusrikkumise eest vastutava isiku poolt õigusrikkumise tulemusena saadud kasu, ära hoitud kahju või kolmandale isikule tekitatud kahju olulisus, kui neid saab kindlaks määrata;

(f)õigusrikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see mõjutaks vajadust tagada selle isiku saadud kasu või ära hoitud kahju tagastamist;

(g)õigusrikkumise eest vastutava isiku varasemad õigusrikkumised;

(h)abinõud, mille õigusrikkumise eest vastutav isik on tarvitusele võtnud, et ära hoida õigusrikkumise kordumine.

2.Pädevad asutused teevad artikli 36 alusel halduskaristuste mõistmise ja muude haldusmeetmete kohaldamise pädevuse kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks, et nende järelevalve- ja uurimispädevus ning nende mõistetavad halduskaristused ja kohaldatavad haldusmeetmed on käesoleva määruse alusel tõhusad ja asjakohased. Nad kooskõlastavad oma tegevuse, et vältida võimalikku dubleerimist ja tegevuse kattumist järelevalve- ja uurimisõiguste kasutamisel ning halduskaristuste ja -meetmete kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

Artikkel 38
Kaebuse esitamise õigus

Liikmesriigid tagavad, et määruse sätete alusel vastu võetud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule.

Artikkel 39
Õigusrikkumistest teatamine

1.Pädevad asutused kehtestavad tõhusad mehhanismid, mille abil julgustada ja võimaldada neile käesoleva määruse tegelikest või võimalikest õigusrikkumistest teada anda.

2.Lõikes 1 osutatud kord hõlmab vähemalt järgmist:

(a)tegeliku või võimaliku õigusrikkumise teadete vastuvõtmise kord ja nende järelkontroll, sh turvaliste sidekanalite loomine nende teadete esitamiseks;

(b)asjakohase kaitse tagamine vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise ja muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest tööandja või kolmandate isikute poolt töölepingu alusel töötavatele isikutele, kes teatavad õigusrikkumistest;

(c)nii õigusrikkumisest teatanud isiku ja isikuandmete kui ka väidetavalt õigusrikkumise toimepanemise eest vastutava füüsilise isiku isikuandmete kaitse kõigis menetluse etappides, välja arvatud juhul, kui nende andmete avaldamine on liikmesriigi õigusest tulenevalt nõutav edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse raames.

3.Liikmesriigid võivad määruse tegelike või võimalike rikkumiste kohta olulist teavet esitavatele isikutele ette näha rahalised hüved kooskõlas riigisisese õigusega, kui sellistel isikutel ei ole muid eelnevaid õiguslikke ega lepingulisi kohustusi sellist teavet esitada, ja kui teave on uus ja kui selle tulemusel mõistetakse käesoleva määruse rikkumise eest haldus- või kriminaalkaristus või kohaldatakse mõnda muud haldusmeedet.

4.Liikmesriigid nõuavad tööandjatelt, kelle tegevusala reguleeritakse finantsteenuseid käsitlevate normidega, asjakohase korra kehtestamist, mille alusel nende töötajad peavad tegelikest või võimalikest õigusrikkumistest teatama organisatsioonisiseselt eraldiseisva sõltumatu ja autonoomse kanali kaudu.

Artikkel 40
Otsuste avaldamine

1. Pädevad asutused avaldavad käesoleva määruse rikkumise eest halduskaristuse määramise või haldusmeetme võtmise otsuse oma ametlikul kodulehel kohe pärast seda, kui otsusest puudutatud isikule on sellest otsusest teada antud. Avaldatakse vähemalt teave õigusrikkumise liigi ja laadi kohta ning õigusrikkumise eest vastutava isiku andmed. Kõnealune kohustus ei kehti otsuste suhtes, mis käsitlevad uurimise käigus võetavaid meetmeid.

2.Kui pädev asutus, olles hinnanud iga üksikjuhtumi puhul eraldi selliste andmete avaldamise proportsionaalsust, peab juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku identiteedi või isikuandmete avaldamist ebaproportsionaalseks või kui andmete avaldamine võib ohustada finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kas:

(a)lükkavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamise edasi, kuni vastava teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad eksisteerimast;

(b)avaldavad karistust või meedet käsitleva otsuse kohta anonüümsed andmed kooskõlas riigisisese õigusega, kui selline anonüümsete andmete avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse; kui karistuse või meetme kohta otsustatakse avaldada anonüümsed andmed, võib asjakohaste andmete avaldamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümsete andmete avaldamise põhjused kaovad;

(c)jätavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada:

i)et finantsturgude stabiilsust ei seataks ohtu;

ii)sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähem oluliseks peetava meetme puhul.

3.Kui karistuse või meetme kohaldamise otsuse peale saab esitada kaebuse liikmesriigi asjaomasele kohtule või muule asutusele, avalikustavad pädevad asutused kohe oma ametlikul kodulehel ka sellekohase teabe ning kogu edasise teabe esitatud kaebuse tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsused varasemate karistuse mõistmise või meetme võtmise otsuste tühistamise kohta.

4.Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud andmed jäävad nende ametlikule kodulehele vähemalt viieks aastaks alates nende avaldamisest. Avaldatud andmete hulgas esinevad isikuandmed esitatakse üksnes pädeva asutuse ametlikul veebisaidil sellise aja jooksul, mis on vajalik kooskõlas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjadega.

Artikkel 41
Karistustest ESMA-le teatamine

1.Pädev asutus esitab ESMA-le igal aastal koondteabe kõigi artikli 36 kohaselt määratud halduskaristuste ning võetud muude haldusmeetmete kohta. ESMA avaldab selle teabe aastaaruandes.

Kui liikmesriigid on kooskõlas artikli 36 lõikega 1 otsustanud kehtestada artiklis 36 lõikes 1 osutatud sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused ESMA-le kord aastas anonüümsed koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja mõistetud kriminaalkaristuste kohta. ESMA avaldab mõistetud kriminaalkaristuste andmed aastaaruandes.

2.Kui pädev asutus on üldsusele avalikustanud haldus- või kriminaalkaristused või muud haldusmeetmed, teatab ta kõnealustest halduskaristustest või meetmetest samaaegselt ESMA-le.

3.Pädevad asutused teavitavad ESMAt kõikidest määratud, kuid artikli 40 lõike 2 punkti c kohaselt mitteavaldatud halduskaristustest või -meetmetest, sh nendega seotud kaebustest ja kaebuste lahendamise tulemustest. Liikmesriigid tagavad, et pädevaid asutusi teavitatakse mõistetud kriminaalkaristustest ja nendega seotud lõppotsustest ning et nad esitavad selle teabe ESMA-le. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab talle teatatud karistuste keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahel teabe vahetamise eesmärgil. Sellele andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja seda ajakohastatakse pädevate asutuste antud teabe põhjal.

IX PEATÜKK
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 42
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 1 lõigetes 5 ja 6, artikli 2 lõikes 2, artikli 9 lõikes 14, artikli 13 lõigetes 1 ja 2, artikli 14 lõikes 3, artikli 15 lõikes 3, artikli 17 lõikes 5, artikli 19 lõikes 10, artikli 21 lõikes 6 ja artikli 27 lõikes 3 osutatud volitus antakse komisjonile määramata ajaks alates [lisada jõustumise kuupäev].

3.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 1 lõigetes 5 ja 6, artikli 2 lõikes 2, artikli 9 lõikes 14, artikli 13 lõigetes 1 ja 2, artikli 14 lõikes 3, artikli 15 lõikes 3, artikli 17 lõikes 5, artikli 19 lõikes 10, artikli 21 lõikes 6 ja artikli 27 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 1 lõigete 5 ja 6, artikli 2 lõike 2, artikli 9 lõike 14, artikli 13 lõigete 1 ja 2, artikli 14 lõike 3, artikli 15 lõike 3, artikli 17 lõike 5, artikli 19 lõike 10, artikli 21 lõike 6 ja artikli 27 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 43
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ 27 loodud Euroopa väärtpaberikomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

X PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

Artikkel 44
Tühistamine

1.Direktiiv 2003/71/EÜ tühistatakse alates [lisada kohaldamise kuupäev].

2.Viiteid direktiivile 2003/71/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja seda loetakse kooskõlas määruse IV lisas esitatud vastavustabeliga.

3.Viidet direktiivi 2003/71/EÜ artikli 4 lõike 1 kolmandale ja neljandale lõigule direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a kohaldatakse jätkuvalt, et määratleda samaväärse kolmanda riigi turu mõiste vastavalt direktiivile 2014/65/EL.

4.Prospektide suhtes, mis kinnitatakse vastavalt riigisisesele õigusele, millega direktiiv 2003/71/EÜ võetakse üle enne [lisada määruse kohaldamise kuupäev], kohaldatakse kuni nende kehtivuse lõppemiseni jätkuvalt riigisisest õigust või kuni 12 kuud on möödunud pärast [lisada määruse kohaldamise kuupäev], olenevalt sellest, kumb on varasem.

Artikkel 45
ESMA aruanne prospektide kohta

1.ESMA avaldab artikli 20 lõikes 6 osutatud mehhanismis kättesaadavaks tehtud dokumentide alusel igal aastal aruande, mis sisaldab statistikat liidus kinnitatud ja teavitatud prospektide kohta ning analüüsi suundumuste kohta, võttes arvesse emitentide liike, eelkõige VKEsid, ja emissioonide liike, eelkõige pakkumiste väärtust, võõrandatavate väärtpaberite liiki, kauplemiskohtade liiki ja nimiväärtuseid.

2.See aruanne sisaldab eelkõige:

(a)analüüsi, millises ulatuses kasutatakse kogu liidus artiklites 14 ja 15 sätestatud avalikustamiskordi ja artiklis 9 sätestatud universaalset registreerimisdokumenti;

(b)statistikat põhiprospektide ja lõplike tingimuste ning eraldi dokumentidena või ühe dokumendina koostatud prospektide kohta;

(c)statistikat keskmiste summade ja kogusummade kohta, mille on kaasanud väärtpaberite üldsusele pakkumise teel vastavalt käesolevale määrusele noteerimata äriühingud, äriühingud, mille väärtpaberitega kaubeldakse mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, sealhulgas VKEde kasvuturgudel, ja äriühingud, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul. Vajaduse korral esitatakse statistikas jaotus algsete üldsusele tehtud pakkumiste ja järgnevate pakkumiste ning kapitali- ja mittekapitaliväärtpaberite järgi.

Artikkel 46
Läbivaatamine

Hiljemalt [lisada kuupäev 5 aastat pärast jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse kohaldamise kohta, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Muu hulgas hinnatakse aruandes, kas prospekti kokkuvõte, artiklites 14 ja 15 sätestatud avalikustamiskorrad ja artiklis 9 sätestatud universaalne registreerimisdokument on nende eesmärke arvestades asjakohased. Aruandes võetakse arvesse artikli 19 lõikes 12 nimetatud vastastikuse hindamise tulemusi.

Artikkel 47
Jõustumine ja kohaldamine

1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Määrust kohaldatakse alates [lisada kuupäev 12 kuud pärast jõustumist].

3.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada vastavus artiklile 11, artikli 19 lõikele 8, artiklile 29, artiklile 30, artiklile 36, artiklile 37, artiklile 38, artiklile 39, artiklile 40 ja artiklile 41 [lisada kuupäev 12 kuud pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.MAJANDAMISMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Juhtimis- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuste ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele 

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele 

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline toetus 

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 28  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepaneku/algatuse olemus Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 29  

☒ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Prospekti reformi eesmärk on täiendada kapitaliturgude liidu eesmärke vähendada finantsturgude killustumist, mitmekesistada rahastamisallikaid ja tugevdada piiriüleseid kapitalivoogusid. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☒ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamine ja käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2017–2019,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 30  

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Haldamine koostöös liikmesriikidega

☒ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–☒finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikud asutused

–◻avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2.MAJANDAMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Juhtimis- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Ettenähtud kontrollimeetodid

2.3.Pettuste ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit  (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

[Organ]: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve				Aasta N 34 : 2016	Aasta N+1: 2017	Aasta N+2: 2018	Aasta N+3: 2019	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju (vt punkt 1.6)			KOKKU 35
Jaotis 1:	kulukohustus	(1)		0,362	1,078	0,924	0,200	…	…	…	2,564
	makse	(2)		0,362	1,078	0,924	0,200	…	…	…	2,564
Jaotis 2:	kulukohustus	(1a)		0	0,600	0,600	0,120	…	…	…	1,320
	makse	(2a)		0	0,600	0,600	0,120	…	…	…	1,320
Jaotis 3:	kulukohustus	(3a)
	makse	(3b)
Assigneeringud KOKKU Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve	kulukohustus	=1+1a +3a		0,362	1,678	1,524	0,320	…	…	…	3,884
	makse	=2+2a +3b		0,362	1,678	1,524	0,320	…	…	…	3,884

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Assigneeringud KOKKU vastavalt ALAMRUBRIIGILE 5 mitmeaastases finantsraamistikus

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

Puudub.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju kuludele

–☒    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametnikud (AD palgaastmed)
Ametnikud (AST palgaastmed)
Lepinguline personal	1	7	6	1,3	…	…	…	15,3
Ajutised töötajad
Riikide lähetatud eksperdid

KOKKU

1

7

6

1,3

…

…

…

15,3

Palun märkige kavandatav ametikoha täitmise aeg, kohandage summat vastavalt (kui ametikoht täidetakse juulis, võetakse arvesse vaid 50 % keskmisest kulust) ja esitage täiendav selgitus lisas.

3.2.3.2.Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus.

–☒ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa jaos 3.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–☒    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 45 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline toetus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☒    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

EttepanekuEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti muutmise kohta finantsselgituse lisa

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täidetavate ülesannetega seotud personalikulud on arvestatud kooskõlas ESA 2015. aasta eelarveprojekti kulude klassifikatsiooniga. Komisjoni ettepanek sisaldab sätteid, mille kohaselt peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötama ja rakendama mitu regulatiivset tehnilist standardit.

Lisaks peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve uuendama olemasolevat prospektide registrit ja muutma selle otsingumootoriga varustatud elektrooniliseks andmete säilitamise mehhanismiks, mida investorid saavad tasuta kasutada. See võimaldab investoritel juurdepääsu ELi prospektidele ja neid võrrelda ühest kohast. Lisaks võimaldavad andmete säilitamise mehhanismis kogutud andmed Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel saada üksikasjalikku statistikat ELis kinnitatud prospektide kohta ja koostada aastaaruanne. Seega kui pädevad asutused saadavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele iga kinnitatud prospekti elektroonilise versiooni, siis saadavad nad ka kogumi metaandmeid, mis võimaldab prospektid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kodulehel indekseerida.

Uusi järelevalvealaseid pädevusi ESMA-le ei anta, kuid tal palutakse tõhustada järelevalvealast koostööd ning lähendada väärtpaberistamise kriteeriumide tõlgendamist ja kohaldamist (vt 3. peatükk). See eesmärk on esmatähtis, kuna hoiab ära väärtpaberistamisturu killustumise üle Euroopa Liidu.

Mis puutub ajakavasse, siis eeldatakse, et määrus jõustub 2016. aasta keskel. Täiendavaid ESMA ressursse on seetõttu vaja alates 2016. aastast, et alustada ettevalmistavat tööd määrus sujuvalt rakendada. Pidades silmas ametikohtade laadi, on uute tehniliste standardite edukaks ja õigeaegseks kehtestamiseks vaja eelkõige eraldada täiendavaid vahendeid selliste ülesannete jaoks nagu poliitika kujundamine ning õigusaktide ja mõjuhinnangute koostamine.

Selleks tööks on vajalikud kahe- ja mitmepoolsed kohtumised sidusrühmadega, valikute analüüs ja hindamine ning konsultatsioonidokumentide koostamine, avalik konsultatsioon sidusrühmadega, liikmesriikide järelevalveasutuste esindajatest koosnevate alaliste eksperdirühmade moodustamine ja juhtimine, turuosalistest ja investorite esindajatest koosnevate ajutiste eksperdirühmade moodustamine ja juhtimine, konsultatsioonide käigus saadud vastuste analüüs, tasuvusanalüüside tegemine ja õigusakti teksti koostamine.

See tähendab, et alates 2016. aasta algusest vajatakse täiendavalt ühte ajutist teenistujat. Eeldatakse, et see kasv säilib 2017. ja 2018. aastal, kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab täitma uusi ülesandeid. Kõnealused uued ülesanded on sätestatud kavandatud määruses ning neid on täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas.

Eeldused lisaressursside kohta

Eeldatakse, et täiendavad ametikohad täidetakse ajutiste teenistujatega, kelle tegevusüksus ja palgaaste on AD7.

Eri kategooriate töötajate keskmine palgakulu põhineb eelarve peadirektoraadi väärtpaberistamise määruse suunistel, mille kolleegium võttis vastu 30. septembril 2015;

Palga paranduskoefitsient on Pariisi puhul 1,168;

Värbamiskulud (sõidu-, hotelli-, arstliku läbivaatuse, sisseseadmis- ja muud hüvitised, kolimiskulud jne) on hinnanguliselt 12 700 eurot.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ, 4. november 2003, väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(2) COM(2014) 903 final.

(3) COM(2015) 468 final.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu. määrus (EL) nr 1286/2014, 26. november 2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014, 16. aprill 2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(7) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris”, 8. detsember 2010 (KOM(2010) 716 (lõplik)).

(8) [ELT C , , lk ].

(9) [ELT C , , lk ].

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014, 16. aprill 2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituste määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL, 16. aprill 2014, hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(18) Nõukogu direktiiv 80/390/EMÜ, 17. märts 1980, millega koordineeritakse noteerimisega seotud selliste üksikasjade kogumist, uurimist ja levitamist käsitlevaid nõudeid, mis avaldatakse väärtpaberite ametlikku börsinimekirja lubamise korral (EÜT L 100, 17.4.1980, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu. direktiiv 2001/34/EÜ, 28. mai 2001, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(22) Komisjoni määrus (EÜ) nr 809/2004, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide vormi, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT L 149, 30.4.2004, lk 3).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(25) [ELT C , , lk ].

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu. määrus (EL) nr 600/2014, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(27) Komisjoni otsus 2001/528/EÜ, 6. juuni 2001, Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).

(28) ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

(29) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a võib.

(30) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(31) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(32) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(33) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

(34) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(35) KOKKU hõlmab rakendusfaasi ja sellele järgnevat esimest aastat. See ei hõlma järgnevaid aastaid, mil assigneeringud oleksid samad kui 2019. aastal, kuna see ajaperiood ei ole piiratud ja seetõttu saab selle kokku liita.

(36) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(37) KOKKU hõlmab rakendusfaasi ja sellele järgnevat esimest aastat. See ei hõlma järgnevaid aastaid, mil assigneeringud oleksid samad kui 2019. aastal, kuna see ajaperiood ei ole piiratud ja seetõttu saab selle kokku liita.

(38) Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(39) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatule „Erieesmärk/eesmärgid ...”

(40) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(41) KOKKU hõlmab rakendusfaasi ja sellele järgnevat esimest aastat. See ei hõlma järgnevaid aastaid, mil assigneeringud oleksid samad kui 2019. aastal, kuna see ajaperiood ei ole piiratud ja seetõttu saab selle kokku liita.

(42) AC = lepingulised töötajad, AL = kohalikud töötajad END = riikide lähetatud töötajad, INT = renditud tööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides.

(43) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B...A read).

(44) Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

(45) Vaata artikleid 11 ja 17, nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020.

(46) Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.11.2015

COM(2015) 583 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta

{SWD(2015) 255 final}
{SWD(2015) 256 final}

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta

I LISA

PROSPEKT

I.    Kokkuvõte

II.    Juhatuse ja nõukogu liikmete, nõustajate ja audiitorite nimed

Siin tuleb nimetada äriühingu esindajad ja teised isikud, kes on seotud äriühingu pakkumise või kauplemisele lubamisega; need on prospekti koostamise ja raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutavad isikud.

III.    Andmed pakkumise kohta ja eeldatav ajakava

Siin tuleb esitada iga pakkumise olulisemad andmed ja selle pakkumisega seotud tähtsad kuupäevad.

A. Pakkumise võtmenäitajad

B. Meetod ja eeldatav ajakava

IV.    Oluline teave

Siin tuleb kokku võtta äriühingu finantsseisundit, kapitalisatsiooni ja riskitegureid käsitlev põhiteave. Kui dokumendis sisalduvaid raamatupidamisaruandeid muudetakse, et peegeldada olulisi muutusi äriühingu struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A. Väljavalitud finantsandmed

B. Kapitalisatsioon ja võlad

C. Pakkumise põhjendus ja tulu kasutamine

D. Riskitegurid

V.    Teave äriühingu kohta

Mõte on anda teavet äriühingu äritegevuse, tema toodete või osutatavate teenuste ja äritegevust mõjutavate tegurite kohta. Samuti tuleb siin anda teavet, mis käsitleb äriühingu materiaalsete põhivarade piisavust ja sobivust ning tema plaane võimsust tulevikus suurendada või vähendada.

A. Äriühingu minevik ja areng

B. Äritegevuse ülevaade

C. Organisatsiooniline struktuur

D. Materiaalsed põhivarad

VI.    Tegevus- ja finantsülevaade ning väljavaated

Siin tuleb esitada juhtkonna selgitused tegurite kohta, mis on mõjutanud äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi raamatupidamisaruannetega hõlmatud möödunud ajavahemikel, ja juhtkonna hinnang teguritele ja suundumustele, mis eeldatavasti mõjutavad oluliselt äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi tulevastel aruandeperioodidel.

A. Tegevustulemus

B. Likviidsus ja kapital

C. Uurimis- ja arendustegevus, patendid ja litsentsid jne

D. Suundumused

VII.    Juhatuse ja nõukogu liikmed ning töötajad

Eesmärk on anda teavet äriühingu juhtide kohta, mis võimaldab investoritel hinnata nende kogemusi, oskusi ja palgataset ning nende suhet äriühinguga.

A. Juhatuse ja nõukogu liikmed

B. Kindlasummalised tasud

C. Juhatuse ja nõukogu töökord

D. Töötajad

E. Osalus aktsiakapitalis

VIII.    Suuraktsionärid ja tehingud seotud isikutega

Siin tuleb anda teavet suuraktsionäride ja muude isikute kohta, kes kontrollivad äriühingut või kellel on sellele mõju. Samuti antakse teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud isikutega, kes on äriühinguga seotud, ja selle kohta, kas nende tehingute tingimused on kooskõlas äriühingu huvidega.

A. Suuraktsionärid

B. Tehingud seotud isikutega

C. Ekspertide ja nõustajate huvid

IX.    Finantsteave 

Siin tuleb täpsustada, millised raamatupidamisaruanded peavad dokumendis sisalduma ja milliseid ajavahemikke tuleb hõlmata ning kui vanad võivad raamatupidamisaruanded ja muud finantsandmed olla. Raamatupidamisaruannete koostamisel ja auditeerimisel kasutatavad raamatupidamis- ja auditeerimispõhimõtted määratakse kindlaks kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandarditega.

A. Konsolideeritud raamatupidamisaruanne ja muud finantsandmed

B. Olulised muudatused

X.    Pakkumise ja kauplemisele lubamise üksikasjad

Siin tuleb anda teavet väärtpaberite pakkumise ja kauplemisele lubamise kohta, väärtpaberite jaotuskava ja muude asjakohaste küsimuste kohta.

A. Pakkumine ja kauplemisele lubamine

B. Jaotuskava

C. Turud

D. Müüvad väärtpaberiomanikud

E. Kapitali lahjendamine (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

F. Emiteerimiskulud

XI.    Lisateave 

Siin tuleb esitada teave, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A. Aktsiakapital

B. Asutamisleping ja põhikiri

C. Olulised lepingud

D. Valuutakontroll

E. Hoiatus maksutagajärgede kohta

F. Dividendid ja makseagendid

G. Ekspertide arvamus

H. Kättesaadavad dokumendid

I. Teave tütarettevõtjate kohta

II LISA

REGISTREERIMISDOKUMENT

I.    Juhatuse ja nõukogu liikmete, nõustajate ja audiitorite nimed

Siin tuleb nimetada äriühingu esindajad ja muud isikud, kes on seotud pakkumise või kauplemisele lubamisega; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest, ja isikud, kes vastutavad raamatupidamisaruannete auditeerimise eest.

II.    Emitenti käsitlev oluline teave

Siin tuleb kokku võtta äriühingu finantsseisundit, kapitalisatsiooni ja riskitegureid käsitlev põhiteave. Kui dokumendis sisalduvaid raamatupidamisaruandeid muudetakse, et peegeldada olulisi muutusi äriühingu struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A. Väljavalitud finantsandmed

B. Kapitalisatsioon ja võlad

C. Riskitegurid

III.    Teave äriühingu kohta

Mõte on anda teavet äriühingu äritegevuse, valmistatavate toodete või osutatavate teenuste ja äritegevust mõjutavate tegurite kohta. Samuti tuleb siin anda teavet, mis käsitleb äriühingu materiaalsete põhivarade piisavust ja sobivust ning tema plaane võimsust tulevikus suurendada või vähendada.

A. Äriühingu minevik ja areng

B. Äritegevuse ülevaade

C. Organisatsiooniline struktuur

D. Materiaalsed põhivarad

IV.    Tegevus- ja finantsülevaade ning väljavaated

Eesmärk on esitada juhtkonna selgitused tegurite kohta, mis on mõjutanud äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi raamatupidamisaruannetega hõlmatud möödunud ajavahemikel, ja juhtkonna hinnang teguritele ja suundumustele, mis eeldatavasti mõjutavad oluliselt äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi tulevastel aruandeperioodidel.

A. Tegevustulemus

B. Likviidsus ja kapital

C. Uurimis- ja arendustegevus, patendid ja litsentsid jne

D. Suundumused

V.    Juhatuse ja nõukogu liikmed ning töötajad

Eesmärk on anda teavet äriühingu juhtide kohta, mis võimaldab investoritel hinnata nende kogemusi, oskusi ja palgataset ning nende suhet äriühinguga.

A. Juhatuse ja nõukogu liikmed

B. Kindlasummalised tasud

C. Juhatuse ja nõukogu töökord

D. Töötajad

E. Osalus aktsiakapitalis

VI.    Suuraktsionärid ja tehingud seotud isikutega

Siin tuleb anda teavet suuraktsionäride ja muude isikute kohta, kes kontrollivad või võivad kontrollida äriühingut. Samuti antakse teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud isikutega, kes on äriühinguga seotud, ja selle kohta, kas nende tehingute tingimused on kooskõlas äriühingu huvidega.

A. Suuraktsionärid

B. Tehingud seotud isikutega

C. Ekspertide ja nõustajate huvid

VII.    Finantsteave 

Eesmärk on täpsustada, millised raamatupidamisaruanded peavad dokumendis sisalduma ja milliseid ajavahemikke tuleb hõlmata ning kui vanad võivad raamatupidamisaruanded ja muud finantsandmed olla. Raamatupidamisaruannete koostamisel ja auditeerimisel kasutatavad raamatupidamis- ja auditeerimispõhimõtted määratakse kindlaks kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandarditega.

A. Konsolideeritud raamatupidamisaruanne ja muud finantsandmed

B. Olulised muudatused

VIII.    Lisateave 

Siin tuleb esitada teave, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A. Aktsiakapital

B. Asutamisleping ja põhikiri

C. Olulised lepingud

D. Ekspertide arvamus

E. Kättesaadavad dokumendid

F. Teave tütarettevõtjate kohta

III LISA

VÄÄRTPABERIKIRJELDUS

I.    Juhatuse ja nõukogu liikmete, nõustajate ja audiitorite nimed

Siin tuleb nimetada äriühingu esindajad ja muud isikud, kes on seotud pakkumise või kauplemisele lubamisega; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest, ja isikud, kes vastutavad raamatupidamisaruannete auditeerimise eest.

II.    Andmed pakkumise kohta ja eeldatav ajakava

Siin tuleb esitada iga pakkumise olulisemad andmed ja selle pakkumisega seotud tähtsad kuupäevad.

A. Pakkumise võtmenäitajad

B. Meetod ja eeldatav ajakava

III.    Emitenti käsitlev oluline teave

Siin tuleb kokku võtta äriühingu finantsseisundit, kapitalisatsiooni ja riskitegureid käsitlev põhiteave. Kui dokumendis sisalduvaid raamatupidamisaruandeid muudetakse, et peegeldada olulisi muutusi äriühingu struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A. Kapitalisatsioon ja võlad

B. Pakkumise põhjendus ja tulu kasutamine

C. Riskitegurid

IV.    Ekspertide huvid 

Mõte on anda teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud ekspertide või nõustajatega, kes töötavad äriühingu heaks tulemustasu alusel.

V.    Pakkumise ja kauplemisele lubamise üksikasjad

Siin tuleb anda teavet väärtpaberite pakkumise ja kauplemisele lubamise kohta, väärtpaberite jaotuskava ja muude asjakohaste küsimuste kohta.

A. Pakkumine ja kauplemisele lubamine

B. Jaotuskava

C. Turud

D. Müüvad väärtpaberiomanikud

E. Kapitali lahjendamine (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

F. Emiteerimiskulud

VI.    Lisateave

Siin tuleb esitada teave, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A. Valuutakontroll

B. Hoiatus maksutagajärgede kohta

C. Dividendid ja makseagendid

D. Ekspertide arvamus

E. Kättesaadavad dokumendid

IV LISA

Vastavustabel

(osutatud artiklis 44)