EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.10.2015

COM(2015) 550 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele

{SWD(2015) 202 final}
{SWD(2015) 203 final}

1Ühtse turu täiustamine

Ühtne turg on üks Euroopa suurimaid saavutusi. Sellega on viimase 50 aasta jooksul loodud Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi ja tekitatud mastaabisäästu, tugevdades tööstuse konkurentsivõimet. Tänu ühtsele turule on loodud töökohti ning pakutud tarbijatele suuremat valikut ja madalamaid hindasid, samuti on see võimaldanud inimestel elada, õppida ja töötada seal, kus nad soovivad. Ühtne turg on aidanud parandada Euroopa ettevõtete integreerimist rahvusvahelistesse väärtusahelatesse ja tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet maailmas.

Kuid Euroopa Liidul ja selle ühtsel turul tuleb kohaneda muutuva keskkonnaga. Euroopa ees seisavad majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Majandus- ja finantskriis on pannud proovile meie majanduse ning toonud kaasa tohutud sotsiaalsed kulud. Töötuse tase on kogu Euroopas ikka veel muutumatult kõrge, eriti noorte hulgas, kes peaksid tagama Euroopa majanduse elujõulisuse. Vähene majanduskasv on mõjutanud inimeste usaldust Euroopa vastu. Ebapiisavad investeeringud ning tõkked toote- ja teenusteturul kahjustavad Euroopa majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet. Ettevõtted kogevad sageli, et vananenud ja ülemääraselt koormavad eeskirjad on neile takistuseks ning et nad ei suuda leida neile vajalikku teavet.

Samal ajal pakuvad innovatsioon ja üleilmsed väärtusahelad märkimisväärseid uusi võimalusi. Digitehnoloogia on muutnud paljusid tööstussektoreid, tuues kaasa tõhusama tootmise ning uusi innovatiivseid ärimudeleid. Tootmine ja teenused on järjest enam ühendatud arukate ja keskkonnasäästlike ärivõimalustega, mis tagavad tarbijatele suurema lisaväärtuse. Samas panevad sellised uuendused proovile traditsioonilised ärimudelid ning tarbijate ja ettevõtjate vahel väljakujunenud suhted.

2.1.Tugevdatud ja õiglasem ühtne turg

2014. aasta novembris tööd alustanud uus Euroopa Komisjoni koosseis tegeleb nimetatud probleemidega. Komisjon on seadnud töökohtade loomise ning majanduskasvu ja investeeringute suurendamise oma peamiseks prioriteediks ja püüdleb selle poole ühtse turu tugevdamise kaudu kõigis sektorites ja poliitikavaldkondades.

Komisjon algatas esimesel kuul pärast ametisse astumist Euroopa investeerimiskava ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi. Kava juba rakendatakse ning tänu sellele on investeeringud hakanud suurenema ja majandus elavnema. Kava üks eesmärk on luua parem ärikeskkond investeeringuteks, pakkudes suuremat õiguskindlust, ja tugevdada veelgi ühtset turgu.

Lähtuvalt sellest eesmärgist algatas komisjon 2015. aasta veebruaris Euroopa energialiidu, mille eesmärk on tagada, et tarbijatel ja ettevõtetel oleks juurdepääs turvalisele, taskukohasele ja kliimasõbralikule energiavarustusele, ning muuta kogu ELi hõlmav energia siseturg tegelikkuseks.

Mais avaldas komisjon digitaalse ühtse turu strateegia, et lahendada digitaalmajandusega seotud probleeme. Ühendatud digitaalne ühtne turg parandab tarbijate ja ettevõtete juurdepääsu internetipõhistele kaupadele ja teenustele ning loob samas sobivad tingimused võrgustike arenguks ja suurendab Euroopa digitaalmajanduse kasvupotentsiaali.

Möödunud kuul algatati kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava. Tegevuskava peaks kaasa tooma väiksemad laenuvõtmiskulud, parema stardirahastamise ja laiema investoribaasi. See lihtsustab Euroopa ettevõtete juurdepääsu rahastamisele, mida nad vajavad ajaga kaasas käimiseks ja laienemiseks, kuna investorid viiakse kokku nendega, kes vajavad rahastamist. Kapitaliturgude liiduga muudetakse finantssüsteem stabiilsemaks ja suurendatakse konkurentsi.

Me vajame maailmale avatud Euroopat ja maailma, mis on avatud Euroopale. Nagu on näha sel kuul vastu võetud komisjoni teatisest „Kaubandus kõigile”, on komisjon ümber kujundanud oma kaubandus- ja investeerimispoliitika, et muuta see kooskõlas Euroopa väärtustega tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Komisjon pingutab selle nimel, et Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus annaks laiahaardelise, õiglase ja tõhusa tulemuse.

Kavandatud ringmajanduse pakett annab Euroopale uusi konkurentsieeliseid. Selle eesmärk on tagada väärtuslike loodusvarade säilimine, edendades samas konkurentsivõimet, innovatsiooni ja töökohtade loomist toodete projekteerimise, tootmise, kasutamise, parandamise ja ringlussevõtu ning jäätmekäitluse valdkonnas.

Selleks et tagada õiglasem ühtne turg, peab EL tõhusalt reageerima ka inimeste ja ettevõtete probleemidele. Nad peavad olema kindlad, et ühtne turg kaitseb neid ja annab neile rohkem õigusi.

Inimestel on vaja kindlustunnet, et nende õigusi töötajatena ei kahjustata. Nende probleemidega tegelemiseks edendatakse kavandatava tööjõu liikuvuse paketiga töötajate liikuvust sotsiaalkindlustussüsteemide parema koordineerimise ja töötajate lähetamist käsitleva direktiivi sihipärase läbivaatamise kaudu.

Inimesed ja ettevõtted soovivad näha õiglust ka maksuvaldkonnas. On oluline, et ühtsest turust kasu saavatel ettevõtetel ei oleks enam võimalik ära kasutada erinevusi ja lünki riiklikes maksusüsteemides. Komisjon on lõpetamas maksuotsustega seotud põhjalikke uurimisi mitmes liikmesriigis ja töötab selle nimel, et tagada hiljuti vastu võetud maksuotsuste direktiivi kiire rakendamine. Äriühingute õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskavas on komisjon töötanud välja ulatusliku programmi, millega tagatakse, et makse makstakse seal, kus saadakse kasumit.

Samuti tegeleb komisjon mitme ühtse turu jaoks asjakohase valdkondliku algatusega. Näiteks aitavad täiendavad maanteetranspordi ühtse turu parandamise meetmed muuta transporditeenused paremaks ja konkurentsivõimelisemaks. Eelkõige kaalub komisjon, kuidas muuta lihtsamaks ja paremini jõustatavaks autoveoturule juurdepääsu eeskirjad. Komisjon otsib võimalusi, kuidas tagada võrdsed tingimused riigisiseste reisijateveoteenuste jaoks ja suurem konkurents raskete kaubaveokite rentimisel, samuti viise, kuidas tõhustada kehtivate eeskirjade rakendamist kõnealuses valdkonnas ning tagada sobivad töötingimused ja võrdsed võimalused.

Kõigi nende meetmete toetamiseks on komisjon teinud uuesti algust parema õigusloomega. Komisjon loob Euroopa tegelikele prioriteetidele keskendudes paremaid eeskirju paremate tulemuste saavutamiseks. Paljudel juhtudel asendatakse ühe ELi eeskirjade kogumiga 28 erinevat riiklikku õigusnormi, muutes seega kodanike ja ettevõtete elu kergemaks, lihtsustades õigusraamistikku, vähendades regulatiivset koormust ühtsel turul ja suurendades regulatiivset prognoositavust.

2.2.Võimalustel, uuendustel ja tulemustel põhinev uus ühtse turu strateegia

Kõnealuseid meetmeid peab täiendama tõeline Euroopa kaupade ja teenuste ühtne turg.

Vaatamata kõigile edusammudele on ikka veel liiga palju olulisi majanduslikke takistusi, eriti teenuste valdkonnas. Komisjoni hinnangul lisaks teenuste direktiivi jõulisem rakendamine ELi SKP-le 1,8 % 1 .

Tõkked kaupade ja teenuste vabale liikumisele, kehtivate eeskirjade ebapiisav jõustamine, piiriüleste avaliku sektori hangete väike arv ning ebapiisav poliitiline toetus struktuurireformidele piiravad ettevõtete ja kodanike võimalusi, mille tulemuseks on vähem töökohti ja ülemäära kõrged hinnad.

Need takistused mõjutavad ka muid olulisi poliitikavaldkondi, nagu transport, telekommunikatsioon ja energeetika. Nad muudavad ELi sise- ja välisinvesteeringute jaoks vähem atraktiivseks. Nimetatud takistused pärsivad innovatsiooni ja heidutavad ettevõtteid töötamast välja uusi tooteid ja teenuseid ning palkamast rohkem töötajaid ja laienemast uutele turgudele.

Seega tuleb ühtset turgu uuendada ja ajakohastada viisil, mis parandab toodete ja teenuste turgude toimimist ning tagab inimestele asjakohase kaitse. Seda püütaksegi käesoleva strateegia abil saavutada. Strateegia hõlmab sihipäraseid meetmeid kolmes peamises valdkonnas:

luua võimalusi tarbijatele, kutsetöötajatele ja ettevõtetele;

soodustada ja võimaldada ajakohastamist ja innovatsiooni, mida Euroopa vajab;

tagada praktilised tulemused, millest tarbijatel ja ettevõtetel on igapäevaselt kasu.

Strateegia keskmes on praktilised meetmed, mis aitavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) ning alustavatel ettevõtetel kasvada ja laieneda, edendada innovatsiooni, kaasata investeeringuid ja suurendada tarbijate õigusi. Nende meetmetega täiendatakse mitut valdkondlikku algatust, näiteks algatusi parandada ühtse maanteetranspordi turu toimimist ja rakendamist. Meetmete aluseks on majanduslikud tõendid ning need on suunatud majanduslikult kõige olulisematele takistustele. Seadusandlike meetmete koostamisel võetakse aluseks täiendav mõju hindamine, millest komisjon lõplike otsuste tegemisel lähtub.

3.Võimaluste loomine tarbijatele ja ettevõtetele

3.1.Ühistarbimise tasakaalustatud arengu võimaldamine

Paljude teenuste ja varade pakkumise ja tarbimise viis on kiiresti muutumas: hoogsalt areneb ühistarbimine – tellitavate teenuste ja varade ajutise kasutamise keerukas ökosüsteem, mis põhineb vahetamisel veebiplatvormide kaudu. Ühistarbimine toob kaasa suurema valiku ja madalamad hinnad tarbijatele ning pakub majanduskasvu võimalusi uuenduslikele alustavatele ettevõtetele ja juba tegutsevatele Euroopa ettevõtetele, seda nii oma riigis kui ka piiriüleselt. Ühistarbimine suurendab ka tööhõivet ja pakub eeliseid töötajatele, võimaldades paindlikumat tööaega alates mittekutselistest mikrotöökohtadest kuni osalise ajaga ettevõtluseni. Ressursse on võimalik tõhusamalt kasutada, suurendades seeläbi tootlikkust ja jätkusuutlikkust.

Hiljutise uuringu 2 kohaselt on viiel peamisel ühistarbimise sektoril (vastastikune rahastamine, veebipõhised personaliteenused, vastastikune majutus, autode ühiskasutus ja muusikavideote voogedastus) potentsiaal suurendada kogutulu praeguselt ligikaudu 13 miljardilt eurolt 2025. aastaks 300 miljardi euroni. Kolmandik Euroopa tarbijatest ütleb, et osaleb ühistarbimises järjest rohkem 3 .

Uute ärimudelite teke mõjutab siiski sageli olemasolevaid turge, tekitades pingeid olemasolevate kaupade pakkujate ja teenuste osutajatega. Mõlemad pooled kurdavad õiguskindlusetuse üle tarbijakaitse, maksustamise, litsentsimise, tervise- ja ohutusnormide, sotsiaalse ja tööalase kaitse eeskirjade kohaldamisel. Rutakad või ebapiisavad regulatiivmeetmed nende probleemide lahendamiseks tekitavad ebavõrdsuse ja turu killustumise ohu.

Kõnealused raskused ja ebakindlus tuleb kõrvaldada. Vaja on selget ja tasakaalustatud regulatiivset keskkonda, mis võimaldab arendada ühistarbimisalast ettevõtlust, kaitseb töötajaid, tarbijaid ja muid avalikke huve ning tagab, et olemasolevatele või uutele turuosalistele, sõltumata nende ärimudelist, ei seata tarbetuid regulatiivseid takistusi.

Digitaalse ühtse turu strateegia raames on juba alustatud tööd, et analüüsida platvormide rolli, sealhulgas ühistarbimise valdkonnas. Seda algatust täiendavad teised valdkondadevahelised uuringud ning aktiivne koostöö turuosaliste, tarbijate ja riiklike ametiasutustega 4 .

Komisjon annab nimetatud tööle tuginedes suunised selle kohta, kuidas kohaldada ELi õigust ühistarbimise ärimudelite ja asjakohaste riiklike õigusnormide suhtes. Kõnealused suunised põhinevad teenuste direktiivil, e-kaubanduse direktiivil, tarbijaid käsitlevatel Euroopa õigusaktidel ja aluslepingu asjakohastel sätetel. Suunistes võetakse arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid ning need peaksid aitama liikmesriikidel ja turuosalistel kohaldatavaid eeskirju paremini mõista. Samuti on suunised komisjoni jõustamismeetmete orientiiriks, tagades, et siseriiklik õigus ei takistaks põhjendamatult ühistarbimise arengut. Lisaks hindab komisjon, kas ja kuidas tuleb kõrvaldada regulatiivsed lüngad. Ta töötab välja seireraamistiku, mis aitab jälgida ühistarbimise arengut kohalikul, riiklikul, ettevõtte ja sektori tasandil.

3.2.VKEde ja alustavate ettevõtete kasvu toetamine

VKEd on Euroopa majanduse selgroog. Praegu on ühtsel turul laieneda soovivate VKEde, alustavate ettevõtete ja noorte ettevõtjate teel ikka veel liiga palju takistusi. Paljud VKEd teenindavad kohalikku või piirkondlikku turgu. Vaid vähesed loevad enda turuks kogu ELi või taotlevad üleeuroopalist haaret. See seab piirid innovatsioonile ja töökohtade loomisele.

VKEd kaebavad eelkõige järgmise üle:

käibemaksualaste õigusaktide keerukus;

ebakindlus äriühinguõiguse vallas;

regulatiivsete nõuete mõistmine ja järgimine;

puuduvad rahastamisvõimalused;

hirm karistavate pankrotiseaduste ees;

innovatsiooni tõkked.

Komisjon on otsustanud lahendada peamised raskused, millega VKEd, eriti aga alustavad ettevõtted oma tegevustsükli kõigis etappides kokku puutuvad.

Paljud ettevõtjad, kes soovivad tegutseda piiriüleselt, kurdavad käibemaksualaste õigusaktide keerukuse üle. Digitaalse ühtse turu strateegia raames teatas komisjon käibemaksu lihtsustamise seadusandlikest meetmest, et aidata eelkõige väiksematel e-kaubanduse ettevõtetel piiriüleselt tegutseda. Lisaks sellele esitab komisjon oma pettusekindla käibemaksusüsteemi tegevuskava raames põhjaliku lihtsustamispaketi VKEde jaoks, et vähendada nende halduskoormust. See on VKEde kasvu seiskohalt väga oluline ja loob võimalused piiriüleseks kaubanduseks.

Ettevõtjad kurdavad ka äriühinguõiguse alase ebakindluse üle. Ühe osanikuga äriühingut käsitlev komisjoni ettepanek, mille kaasseadusandjad peaksid viivitamata vastu võtma, vähendab äriühingu registreerimise kulusid ja lihtsustab menetlusi. Nimetatud algatusele tuginedes kaalub komisjon edasisi võimalusi ettevõtete jaoks lihtsamate ja vähem koormavate eeskirjade koostamiseks, jätkates samal ajal võitlust varifirmade vastu ning tehes sealhulgas kättesaadavaks ettevõtte kogu tegevustsüklit hõlmavad digitaalsed lahendused, mis on seotud eelkõige ettevõtete registreerimisega ning nende dokumentide ja teabe haldamisega 5 . Arvestades suuri raskusi, mida väikesed ettevõtted kogevad eelkõige piiriüleste tehingute tegemisel, uurib komisjon ka vajadust ajakohastada olemasolevaid eeskirju piiriülese ühinemise kohta 6 ning võimalust täiendada neid piiriülese jagunemise eeskirjadega. See lihtsustaks VKEdel sobiva äristrateegia valimist ja aitaks neil paremini kohaneda muutuvate turutingimustega, vähendamata sotsiaalset ja tööalast kaitset.

Alustavad ettevõtted peavad keeruliseks ka regulatiivsete nõuete tundmist ja täitmist. Just seetõttu pöörab komisjon poliitiliste lahenduste kaalumisel ja õigusaktide hindamisel erilist tähelepanu VKEsid mõjutavatele eeskirjadele, lähtudes põhimõttest „kõigepealt mõtle väikestele” 7 . Liikmesriigid töötavad ühtsete kontaktpunktide loomise nimel, et anda teavet kõigi regulatiivsete nõuete kohta, millega iga alustav ettevõte mis tahes majandussektoris kokku puutub. Selle töö täiendamiseks käivitab komisjon alustavaid ettevõtteid hõlmava algatuse, et kaasata kõik asjaomased osalejad, sealhulgas ettevõtjad, alustavate ettevõtete ühendused ning piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused, eesmärgiga luua alustavatele ettevõtetele Euroopas parem keskkond. Komisjon korraldab kõnealuse algatuse raames avaliku arutelu, et saada ettevõtjatelt ideid. Ta võib kasutada ka REFITi platvormi, 8 et saada ideid, mille alusel teha teadlikke otsuseid. Komisjon uurib koos sidusrühmadega, kuidas saab digitaalse ühtse turu strateegia raames algatatud ühtse digivärava abil kõige paremini lahendada alustavatele ettevõtetele esitatavate nõuetega seotud probleeme. Komisjon töötab koos alustavate ettevõtete algatuse osalistega digivärava jaoks välja erijooned, et hõlbustada alustavate ettevõtete piiriüleseid tehinguid ja aidata neil laieneda kogu Euroopas.

Samuti on VKEde ja alustavate ettevõtete meelest raske leida rahastamist. VKEd on juba seatud kesksele kohale Euroopa investeerimiskavas. Näiteks neljandikku Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatisest kasutatakse uuenduslike VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamiseks, et tagada alustavatele ettevõtetele laialdasem ja kiirem juurdepääs riskifinantseerimisele 9 . Lisaks arendatakse kapitaliturgude liiduga edasi mitut meedet, mille abil toetatakse riskikapitaliga rahastamist ELis. Sellega seoses esitab komisjon ettepanekud luua kooskõlas Euroopa investeerimiskavaga Euroopa riskikapitali fondifond, mida toetatakse ELi eelarvest ja mis on teistele avatud selleks, et meelitada ligi erakapitali. Fondi eesmärk oleks edendada alustavate ettevõtete loomist ja arendamist ühtsel turul.

Lisaks sellele hõlmavad mitmed sellised ELi rahastamisprogrammid nagu „Horisont 2020”, COSME ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid algatusi, millega toetatakse VKEsid ja alustavaid ettevõtteid 10 . ELi programmidest rahastatakse ka VKEde ja alustavate ettevõtete nõustamist ning toetamist rahastamisvõimaluste ja piiriüleste tehingute osas 11 . Komisjon kasutab programmi COSME vahendeid noortele innovatiivsetele VKEdele suunatud teavituskampaaniates, et julgustada neid laienema teistesse riikidesse ja kasutama ära olemasolevaid võimalusi.

Inimesi võivad ettevõtlusega tegelemisest eemale hoida ka pankroti tagajärjed. Hirm sotsiaalse häbimärgistamise, õiguslike tagajärgede ja suutmatuse ees võlgu tasuda on Euroopas tugevam kui mujal maailmas näiteks seetõttu, et võlakoormuse vähendamise periood on palju pikem. See on ettevõtjatele ettevõtete asutamisel oluline takistus. Ettevõtjatel on vaja kindlust, et neile antakse teine võimalus. Komisjon toetab senisele tööle 12 tuginedes heauskseid ettevõtjaid ja esitab ettevõtete maksejõuetust käsitleva seadusandliku ettepaneku, mis hõlmab varajast ümberkorraldamist ja teise võimaluse andmist, 13 tagamaks et liikmesriigid loovad õiguskeskkonna, mis jätab ettevõtjatele võimaluse ebaõnnestumiseks, ilma et nad loobuksid katsetamast uusi ideid.

Samuti esineb takistusi innovatsioonile. Komisjoni parema õigusloome raamistikus on loodud vajalik vahend, mis aitab hinnata uute poliitikaettepanekute võimalikku mõju innovatsioonile ning leida olemasolevaid takistusi ja võimalusi nende kõrvaldamiseks. Kõnealuse töö käigus kindlaks tehtud küsimusi aitab lahendada REFITi platvorm. Sellega seoses püüab komisjon leida ka innovaatilisi turge, kus katsetada uuenduslikke regulatiivseid lähenemisviise, et kontrollida uuenduslike lahenduste teostatavust ja jätkusuutlikkust ning nende võimet ergutada investeeringute tegemist ja seega ka töökohtade loomist.

Euroopale tuleks kasuks ka suurema hulga uuendajate ligimeelitamine mujalt maailmast. Nagu on rõhutatud Euroopa rände tegevuskavas, 14 võiks ettevõtjate ligimeelitamist käsitlevad eeskirjad koos toetusmeetmetega, mis aitavad neil ühtsel turul tegutseda, muuta Euroopa väljastpoolt ELi pärit uuendajatele atraktiivsemaks sihtkohaks. See võib hoogustada uute ettevõtete loomist Euroopas 15 .

3.3.Piirideta teenusteturu muutmine tegelikkuseks

2006. aasta teenuste direktiiv tõi kaasa ajakohastamise paljudes majandussektorites. Liikmesriigid on võtnud vastu üle tuhande meetme, et kaotada põhjendamatud tõkked, millega ettevõtted ja kutsetöötajad teenuste osutamisel kokku puutuvad.

Sellele vaatamata seisavad viimased piiriülesel tegutsemisel endiselt silmitsi ülemääraste raskustega. Neid takistavad ELi riikide vahelised erinevused – ja mõnikord ka vastuolud – kutsealade reguleerimises ja nn reserveeritud tegevusalades, teenuste osutamise tarbetud regulatiivsed tõkked ning selguse ja prognoositavuse puudumine teatud olulistes sektorites nende jaoks, kes soovivad osutada teenust teistes liikmesriikides.

Kõige problemaatilisemate piirangute kõrvaldamine mõjuks hästi ettevõtlusele ja tööhõivele ning tooks kaasa hindade alanemise ja tõhusama vahendite eraldamise Euroopas. See eeldab tegutsemist nii kutsealade kui ka teenuste osutamise valdkonnas.

Erialateenused moodustavad 9 % ELi SKPst ja reguleeritud kutsealadega on seotud ligikaudu 20 % ELi tööjõust 16 . Erialateenused on tihedalt seotud teiste sektoritega 17 . Konkurentsivõimelisem ja tõhusam erialateenuste sektor aitaks seega parandada valdkondlikku konkurentsivõimet ja majandust tervikuna 18 .

Praegu on Euroopas üle 5 000 reguleeritud kutseala, 19 kus tegutseb üle 50 miljoni inimese. Ehkki eeskirjad, mis reguleerivad nendel kutsealadel tegutsemist ja neile juurdepääsu, on välja töötatud eesmärgiga kaitsta nii üldsuse huve kui ka osutatavate teenuste kasutajaid, on paljud neist eeskirjadest nüüdseks muutunud ebaproportsionaalseks ja tekitavad tarbetuid regulatiivseid takistusi töötajate liikuvusele, vähendades tootlikkust.

Hiljutised uuringud 20 näitavad, et mitmes liikmesriigis reguleeritud kutsealade täiendavaks avamiseks elluviidud reformid on toonud kaasa töökohtade loomise ja tarbijatele soodsamad hinnad 21 .

ELi tasandil keelatakse teenuste direktiiviga hulk eeskirju ja kohustatakse liikmesriike hindama, kas ülejäänud eeskirjad on põhjendatud ja proportsionaalsed. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi 22 eesmärk on hõlbustada kutsetöötajate liikuvust kogu Euroopa Liidus, sellega on loodud õigusraamistik, mis hõlbustab kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, ning korraldatakse liikmesriikide ja komisjoni vahelist menetlust, mille abil hinnata kutsealade reguleerimist riiklikul tasandil. Viimastel aastatel on liikmesriigid alustanud reformiprotsessi, mille käigus on leevendatud või kõrvaldatud hulk regulatiivseid tõkkeid 23 .

Viimase kahe aasta jooksul pärast kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi läbivaatamist tehtud vastastikune hindamine on siiski näidanud, et sarnaste kutsealade reguleerimine ja ka tegevusalade reserveerimine erineb liikmesriigiti oluliselt 24 .

Seepärast esitab komisjon korrapäraste suuniste kaudu konkreetsed meetmed, et parandada reguleeritud kutsealadele juurdepääsu ja nendel tegutsemist riiklikul tasandil ja kogu ELis. Nimetatud meetmetega määratakse kindlaks konkreetsed reformimist vajavad valdkonnad teatavates liikmesriikides 25 . Selle töö käigus võetakse arvesse kõiki küsimusi, mis on seotud reguleeritud kutsealadele juurdepääsuga ja nendel tegutsemisega.

Esimeses etapis keskendutakse teatavatele esmatähtsate valdkondade kutsealadele 26 . Teises etapis hinnatakse reforme ja tegeldakse allesjäänud tõketega 27 . Vajaduse korral ning sõltuvalt liikmesriigist ja lähtuvalt prioriteetide seadmise individuaalsest hindamisest käsitletakse reformiprioriteete ka Euroopa poolaasta protsessi raames.

Komisjon kehtestab ka analüütilise raamistiku, mida liikmesriigid saavad kasutada kehtivate kutsealaste eeskirjade läbivaatamisel või uute kohta ettepanekute tegemisel. See raamistik sisaldab kutse-eeskirjade proportsionaalsuse põhjaliku hindamise metoodikat. Liikmesriigid peavad tõendama, et avaliku huvi eesmärke ei ole võimalik saavutada muul viisil kui piirates asjaomastele kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist.

Kokkuvõttes aitab vastastikune hindamine ajakohastada ka kõnealuse valdkonna õigusraamistikku, kuna lahendatakse probleeme, mis tulenevad erinevustest õiguslikus vormis ja osalusega seotud nõuetes ning valdkondadevahelistest piirangutest, mida kohaldatakse teatavate äriteenuste suhtes. Komisjon esitab tõenäoliselt teenuste osutamise loa algatuse raames seadusandlikud meetmed, et kaotada sellised regulatiivsed tõkked nagu erinevused õiguslikus vormis ja osalusega seotud nõuetes ning valdkondadevahelised piirangud olulistes äriteenustes, 28 vajaduse korral ka organisatoorsed nõuded ehitusettevõtetes 29 .

Teenuste puhul laiemalt on sageli takistatud juurdepääs kohaldatavaid nõudeid käsitlevale usaldusväärsele teabele, eelkõige piiriüleste teenuseosutajate jaoks. Samamoodi puutuvad ehitusteenuste osutajad mõnikord kokku teatud nõuetega, mis on seotud nende töökorraldusega päritoluriigis ja mis muudavad teenuste pakkumise piiriüleselt liiga keerukaks. Äri- ja ehitusteenuste osutajatel on sageli raske täita kindlustusnõudeid ja ka see probleem tuleb lahendada.

Seetõttu esitatakse seadusandlik algatus, mis hõlmab eelkõige ehitus- ja äriteenuste sektori piiriüleseid teenuseosutajaid. Kõnealuse algatuse raames annaksid ühtlustatud vormid teenuseosutajatele võimaluse esitada vastuvõtvale riigile ühes kohas sealsete õigusaktide kohaselt nõutava teabe, et neil oleks võimalik asjaomases riigis piiriüleseid teenuseid osutada. See tagab, et ettevõtetel on piiriüleste teenuste osutamisel täielik kindlus selles osas, milliseid nõudeid igas liikmesriigis võtmevaldkondades 30 kohaldatakse. See tagab suurema kindlustunde ka tarbijatele. Kõnealused nõuded hõlmavad lähetatud töötajate teavitamist, kutsekvalifikatsioone ja muid nõudeid niivõrd, kui need on kooskõlas teenuste direktiivi artikliga 16 ja töötajate lähetamise jõustamisdirektiivi artikliga 9 31 .

See suurendab päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi vahelist koostööd piiriüleste teenuste osutajate toetamisel. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad neile taotluse korral välja teenuste osutamise loa, et aidata neil tõendada, et nad vastavad nõuetele, mida kohaldatakse liikmesriigis, kus nad soovivad oma teenust osutada 32 .

Tänu ühekordse asjaajamise põhimõttele kaob teenuste osutamise loaga vajadus esitada korduvaid taotlusi päritoluliikmesriigile juba esitatud teabe ja dokumentide kohta, kui päritoluriigi ametiasutus loob teenuseosutaja taotlusel ühtse elektroonilise dokumendiarhiivi. Ühtlustatud teatise vorm ja elektrooniline dokumendiarhiiv üheskoos hõlbustaksid kehtivate eelteavitamis- ja kontrollinõuete täitmist.

3.4.Piirangute kõrvaldamine jaemüügisektoris

Jae- ja hulgimüük on Euroopa üks suurimaid teenustesektoreid, mille osa lisandväärtusest 2012. aastal oli 9,6 % ja kogutööhõivest 13,1 %. Aastatel 2010–2012 kõnealuse sektori tootlikkus ELis ei kasvanud, samas kui USAs kasvas see 3,9 %. Hiljutised uuringud 33 näitavad, et piiravad eeskirjad tekitavad olulisi turuletuleku tõkkeid, mille tõttu avatakse enamiku kauplusetüüpide puhul vähem uusi poode. See aga kahjustab konkurentsi ja toob tarbija jaoks kaasa kõrgemad hinnad. See jääb probleemiks isegi vaatamata e-kaubanduse arengule, sest tarbijates usalduse ja kindlustunde tekitamiseks on sageli oluline füüsiline kohalolek.

Kohustus reguleerida asutamist ja tegutsemist jaemüügisektoris lasub peamiselt liikmesriikidel. Oluline roll on ka piirkondliku ja kohaliku tasandi eeskirjadel. Aluslepingu kohase asutamisvabaduse järgimiseks peavad need eeskirjad siiski olema põhjendatud selliste avaliku poliitika eesmärkidega nagu keskkonnakaitse, asulaplaneerimine või tarbijakaitse. Need peavad olema taotletavate eesmärkide suhtes asjakohased ja proportsionaalsed. Jaekaubandusettevõtete asutamist käsitlev vastastikune hindamine 34 näitas, et asutamistingimused ja -kord on jaemüüjate jaoks sageli ebaproportsionaalsed ja ebasobivad.

Liikmesriikidel on kaalutlusõigus jaemüügisektori reguleerimisel, kuid nad ei tohi põhjendamatult piirata ühtse turu vabadusi. Liikmesriigid peaksid hindama ja vastavalt vajadusele ajakohastama oma jaemüügiturge, võttes eeskujuks teistes liikmesriikides välja töötatud hästi toimivad ja turgu vähem häirivad lahendused.

Selleks kehtestab komisjon jaekaubandusettevõtete asutamise ja ühtse turu tegevuspiirangutega seotud parimad tavad, mis on täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja õiguspärase avaliku poliitikavaldkonna eesmärkidega, mida liikmesriigid püüavad saavutada. Sellega toetab komisjon liikmesriike, et nad saaksid tarbijatele pakkuda sellist valikut, mida nad väärivad. Algatusega antakse ka suunised komisjoni prioriteetide kohta jaemüügisektori piirangutega seotud jõustamismeetmete võtmisel.

3.5.Tarbijate ja ettevõtjate diskrimineerimise vältimine

Internetikaubanduse kasv ja sagedasem reisimine liikmesriikide vahel on loonud ettevõtjatele uusi ärivõimalusi ning tarbijatele juurdepääsu suuremale hulgale kaupadele ja teenustele.

Tõsi on aga see, et liiga sageli esineb diskrimineerimist nende kodakondsuse või elukoha alusel. Komisjon ja Euroopa tarbijakeskus saavad korrapäraselt kaebusi tarbijatelt, kellele ei võimaldata juurdepääsu soodsamatele veebisaitidele, pakkumistele või allahindlustele. Neil tuleb sageli leppida kõrgemate hindadega või neil on raskusi saada kohalike klientidega sama teenust. Sellised tavad puudutavad suurt hulka kaupu ja teenuseid alates lõbustuspargipiletitest kuni kommunaalkuludeni.

Erinevad juurdepääsu-, hinna- või müügitingimused võivad tuleneda objektiivsetest erinevustest (nt tarnekulud või põhjendatud õiguslikud nõuded), kuid sageli on need tingitud põhjendamatutest turu territoriaalsel alusel killustumise strateegiatest.

See on vastuolus ühtse turu ideega, vähendades tarbijate usaldust ja suurendades vastumeelsust teha piiriüleseid oste nii isiklikult kui ka internetis. Ettevõtete ja Euroopa majanduse jaoks kaotsi läinud võimalused on palju suuremad kui üksikud ostud, mille pealt üksikud kauplejad võivad saada suuremat kasumit.

Teenuste direktiivi 35 artikliga 20 on juba keelatud igat liiki põhjendamatud territoriaalsed piirangud, 36 kuid sätestatakse üksnes üldpõhimõtted, mis ei ole alati aidanud tegelikkuses sellist diskrimineerimist vältida. Seepärast on vaja täiendavaid meetmeid, et need põhimõtted kehtestada ja töötada välja turuosaliste kodakondsusel või elukohal põhineva diskrimineerimise vastased konkreetsed eeskirjad.

Komisjon tegi oma digitaalse ühtse turu strateegias 37 teatavaks 2016. aasta keskpaigaks koostatavad seadusandlikud ettepanekud, et lõpetada põhjendamatu asukohapõhine piiramine. See kajastub Euroopa Ülemkogu 2015. aasta juuni järeldustes 38 . Õiglasema ühtse turu nimel tehtavate ulatuslikumate jõupingutuste osana püüab komisjon võidelda põhjalikult eri liikmesriikides asuvate ostjate igasuguse põhjendamatu diskrimineeriva kohtlemise vastu, olenemata sellest, kas see toimub otsemüügi korral või turustuskanalite kaudu ning kuidas see toimub või millist tehnoloogiat selleks kasutatakse.

Septembris algatas komisjon avaliku arutelu põhjendamatu asukohapõhise piiramise ja muude geograafiliste piirangute kohta ostude tegemisel ja teabele juurdepääsul ELis. 39 Arutelu tulemusel saadakse olulist teavet komisjoni tulevaste seadusandlike meetmete jaoks, mis käsitlevad asukohapõhist piiramist ja muid turuosaliste poolt elukoha või kodakondsuse alusel kasutatavaid diskrimineerimise vorme. Samal ajal on vaja igas liikmesriigis rangemat jõustamist, mida tuleb digitaalse ühtse turu strateegia kohaselt veelgi edendada, uuendades tarbijakaitsealase koostöö määrust.

4.Ajakohastamise ja innovatsiooni toetamine

4.1.Standardimissüsteemi ajakohastamine

Standardid on ühtse turu innovatsiooni ja arengu seisukohalt otsustava tähtsusega: need suurendavad turvalisust, koostalitlusvõimet ja konkurentsi ning aitavad kõrvaldada kaubandustõkkeid. Standardid on Euroopa konkurentsivõime jaoks väga olulised. Viimaste kümnendite jooksul on Euroopa standardimissüsteem sellele õnnestumisele väga palju kaasa aidanud. Hiljuti Ühendkuningriigis tehtud uuring 40  näitab, et rohkem kui 28 % tootlikkuse kasvust Ühendkuningriigis tulenes standardite kasutamisest, samas kui üldiselt on ettevõtetele standardite kasutamisest tulenev kasu hinnanguliselt kuni 5 % nende aastakäibest. Selline edu on võimalik olnud tänu ainulaadsele avaliku ja erasektori partnerlusele Euroopa reguleeriva asutuse ja Euroopa standardijate vahel.

Kuid standardimisprotsessiga kaasnevad raskused, kuna majandus muutub ja ärimudelid mitmekesistuvad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia roll suureneb ning teenused muutuvad tähtsamaks ülemaailmses väärtusahelas, kus üha enam pakutakse kaupu ja teenuseid ühe paketina.

Euroopa standardimissüsteem peab nende raskustega toime tulema, pakkudes kaasaval viisil õigeaegseid ja turupõhiseid standardeid ning tugevdades Euroopa juhtrolli rahvusvahelises standardimises. Euroopa standardid peavad toetama ELi poliitikat ning digitaalse innovatsiooni puhul peavad need pakkuma suuremat turvalisust ja koostalitlusvõimet. Sel põhjusel algatati digitaalse ühtse turu strateegiaga standardeid käsitlev prioriteetide integreeritud kava, mille keskmes on IKT-tehnoloogiad ja Euroopa koostalitlusvõime raamistiku läbivaatamine.

Üldisemalt tähendab see olemasoleva partnerluse ajakohastamist. Komisjon pakub seepärast välja standardimisega seotud ühisalgatuse komisjoni, asjaomase tööstusharu, Euroopa standardiorganisatsioonide ja standardijate vahel üldisemalt. Ühisalgatuse eesmärk on kõikjal kiirendada ja paremini prioriseerida standardite kehtestamist. Pärast sidusrühmadega peetavaid arutelusid võidakse ühisalgatuses kokku leppida 2016. aasta alguses.

Lisaks sellele on vabatahtlike Euroopa teenuste standardite väljatöötamise ja kasutamisega seotud märkimisväärselt palju kasutamata potentsiaali, et tegeleda teenustekeskseks muutumisega ja saavutada Euroopa teenuste integreeritud turg. 41 Selliste standardite abil võib vähendada kulusid ja turu killustatust, kuid need moodustavad praegu üksnes 2 % kõikidest ELi standarditest. Võttes aluseks toodete puhul saavutatud edukad kogemused, annab komisjon asjakohaseid suuniseid ja uurib erinevaid küsimusi, sealhulgas tagades, et sellised standardid luuakse nõudlusest lähtuvalt ja võetakse vastu siis, kui neid kõige rohkem vaja on.

4.2.Läbipaistvamad, tõhusamad ja vastutustundlikumad avalikud hanked

Avalikud hanked moodustavad 19 % ELi SKPst, mis tähendab, et igal aastal kulutavad avaliku sektori asutused ja kommunaalettevõtjad 2,3 miljardit eurot. 2014. aastal võttis EL ette ELi avalike hangete raamistiku märkimisväärse läbivaatamise, lihtsustades menetlusi, muutes eeskirjad paindlikumaks ja kohandades neid paremini muude avaliku sektori poliitikasuundade, eelkõige innovatsiooni jaoks. Selle eesmärk oli muuta avalikud hanked tõhusamaks ja strateegilisemaks, järgides läbipaistvuse ja konkurentsi põhimõtteid, millest saavad kasu nii avaliku sektori hankijad kui ka ettevõtjad, eriti VKEd.

Kuid EL suudab liikuda ja peabki liikuma edasi. Hankemenetlus toimub ikka veel sageli ilma vajalike ettevõtlusoskuste, tehniliste teadmiste või menetlusest arusaamiseta, mis toob kaasa eeskirjade eiramise ja negatiivsed tagajärjed nii ettevõtetele kui ka maksumaksjatele.

Peamiseks raskuseks on selliste kättesaadavate andmete ja analüüsivahendite puudumine, mille abil saaks probleeme või eeskirjade eiramisi vältida või avastada. Lisaks võivad riikide läbivaatamissüsteemid toimida väga erineval viisil, eriti mis puudutab menetluse pikkust. Ka tasud ja kohtukulud võivad olla oluliselt erinevad. Samuti ei koguta kaebustega seotud andmeid struktureeritult.

Veel üks probleem on see, et eelkõige suuremahuliste taristuprojektide puhul toob hankemenetluse keerukus ja kestus sageli kaasa viivitusi. Kümnest suuremahulisest taristuprojektist üheksa ei kulge plaanipäraselt: tavapärane on ülekulu kuni 50 % ulatuses. Ka viivitused on tavapärased kõikides protsessi etappides alates planeerimisest kuni projekti rakendamise ja lepingu täitmiseni.

Kättesaadavate andmete põhjal kulub üle 700 miljoni euro suuruste projektidega seotud lepingu sõlmimisele oluliselt rohkem aega kui muudele menetlustele 42 ja see ei ole tingitud pikemast pakkumuste esitamise ajast. Kui tüüpilise menetluse (pakkumuse esitamise ettepaneku väljasaatmisest kuni lepingu sõlmimiseni) keskmine kestus on kolm ja pool kuud, siis suuremahuliste taristuprojektide puhul on see ligikaudu 25 kuud ja läbirääkimistega hankemenetluste puhul 35 kuud.

Komisjon käivitab sel põhjusel mitmeid algatusi. Komisjon püüab hõlbustada hankeid käsitlevate andmete kogumist, konsolideerimist, haldamist ja analüüsimist, toetades liikmesriikide jõupingutusi avaliku sektori hangete paremaks juhtimiseks. Komisjon toetab juba kehtivatel menetlustel, nagu eProcurement-hankemenetlus, põhinevate selliste vahendite väljaarendamist, millega parandatakse andmete kvaliteeti ja kättesaadavust, ühtlustades olemasolevaid andmete kogumise vahendeid ja toetades lepinguregistrite loomist. Samuti edendab ta andmete analüüsimise vahendite väljaarendamist, millega saaks eelkõige avastada kõrvalekaldeid hankemenetluses.

Komisjon püüab parandada hankemenetlusega seotud õiguskaitsevahendite süsteemi tõhusust, tulemuslikkust ja läbipaistvust vastavate direktiivide 43 alusel. Nende direktiivide eesmärk on tagada, et hankeotsused vaadatakse põhjalikult ja võimalikult kiiresti läbi. Läbivaatamismenetlused kehtivad kõikides liikmesriikides ja neid kasutavad laialdaselt ka ettevõtjad.

Komisjon innustab esimese astme läbivaatamisasutusi tegema koostööd ja moodustama võrgustikke, et parandada teabe ja parimate tavade vahetamist. Erilist tähelepanu pööratakse esimese astme spetsialiseerunud läbivaatamisasutuste tugevdamisele. Komisjon parandab ka riikide läbivaatamissüsteemide tõhususe järelevalvet regulaarsete hindamiste abil, sealhulgas siseturu tulemustabeli kaudu. Seda täiendatakse õiguskaitsevahendeid käsitlevate direktiivide REFITi hindamise aruandega.

Peale selle pakub komisjon liikmesriikidele võimalust saada abi ja nõu selliste projektide hankeaspektide õiguspärasuse kohta, mida nad kavatsevad käivitada. Kõnealune abi põhineb vähemalt 700 miljoni euro suuruse koguväärtusega taristuprojektide vabatahtlikul eelhindamisel.

Töötatakse välja erimenetlus, mis võimaldab hankeasutustel saada komisjoni arvamuse selle kohta, kas kavandatud hankemenetlus on kooskõlas ELi hanke-eeskirjadega, võttes aluseks projekti käsitleva teate. Kõnealune teade peaks sisaldama projekti kohta käivat teavet koos kõigi asjakohaste dokumentidega, sealhulgas hankedokumentide kavanditega. Komisjon esitab oma arvamuse tähtaja jooksul, mis tohib põhimõtteliselt olla kuni kolm kuud pärast projektist teatamist. Sobiva aja möödudes hindab ta saadud kogemusi, et näha, kas need vastavad vajadustele ja ootustele.

4.3.Euroopa intellektuaalomandi raamistiku tugevdamine

Sektorid, milles intellektuaalomandi õigused mängivad olulist rolli, moodustavad ELi SKPst 39 % ja töökohtadest 35 %, ning need on innovatsiooni edasiviiv jõud. Intellektuaalomandi kaitsega seoses on Euroopas tehtud suuri edusamme, eelkõige tänu hiljuti vastu võetud ühtsele patendisüsteemile 44 ja kaubamärke käsitleva õigustiku ajakohastamisele.

Ühtsel patendisüsteemil on oluline osa innovatsiooni 45 edendamisel osalevates liikmesriikides 46 . Euroopa on nüüd muutmas seda patenti reaalsuseks ja loomas Euroopa patendile spetsialiseerunud kohut, mida tegevusharu on juba aastakümneid soovinud. Kõige keerulisem on praegu siiski jõuda õige lõpplahenduseni, sealhulgas tegeleda ebakindlate aspektidega, mis on seotud ühtse patendi ning riiklike patentide ja selliste riiklike täiendava kaitse tunnistuste (SPC) koostoimivusega, mis antakse SPC-süsteemi alusel, ja ühtse täiendava kaitse tunnistuse võimaliku loomisega.

Täiendava kaitse tunnistus on äärmiselt oluline ravimite, meditsiiniseadmete, loomatervisetoodete ja põllumajanduskultuuride töötlemise toodete tootjatele, kuid samuti uutele sektoritele, mis vajavad tõenäoliselt oma toodete jaoks müügiluba.

Ühtne täiendava kaitse tunnistus annab suurema kindluse tegevusharudele, mille toodete puhul on vaja reguleeritud müügilubasid. Täpsemalt parandaks ühtne täiendava kaitse tunnistus ravimite kaitsega seotud läbipaistvust ja kindlust. Tänu sellele oleks ühelt poolt uute ja geneeriliste ravimite / sarnaste bioloogiliste ravimite tootjatel lihtsam investeerida ning teiselt poolt liikmesriikidel lihtsam oma tervishoiueelarveid optimeerida, mille tulemusel paraneb patsientide juurdepääs ravimitele.

Selleks et tugevdada ELis toimuvat tootmist ja selliste tegevusharude konkurentsivõimet, mille toodete jaoks on vaja reguleeritud müügilubasid, kaalub komisjon patendi ja täiendava kaitse tunnistusega pakutava kaitse teatavate aspektide korrigeerimist. Täiendava kaitse tunnistuse kohast tootmist käsitlev erand võib anda Euroopa geneeriliste ravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite tööstusele võimaluse luua tuhandeid kõrgtehnoloogilisi töökohti ELis ja paljudes uutes ettevõtetes. 47 ELi patendialase teadustegevuse erandi kohaldamisala ajakohastamine tooks muu hulgas kaasa ravimite toimeainete sujuva tarnimise kogu ühtsel turul.

EL ja selle liikmesriigid peavad suurendama oma toetust VKEdele, et oleks võimalik täielikult kaitsta nende investeeringuid. Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) hiljutise uuringu järgi on ainult üheksal protsendil Euroopa VKEdest intellektuaalomandi õigused, kuid selliseid õigusi omavad VKEd tekitavad keskmiselt 32 % suuremat tulu ühe töötaja kohta kui need, kellel nimetatud õigusi ei ole 48 . Intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamist käsitleva 2014. aasta tegevuskava 49 järelmeetmena aitab komisjon väiksematel ettevõtetel tõhusamalt tagada, hallata ja jõustada intellektuaalomandi õigusi, koordineerides paremini teabe kättesaadavust ja finantsabiprogramme. Komisjon jätkab tööd selle kallal, kuidas kasutada kõige paremini ära Euroopa traditsioonilist oskusteavet, ja võtab järelmeetmeid muude kui põllumajandustoodete geograafiliste tähiste kaitsega seotud avaliku arutelu alusel.

Nagu Euroopa digitaalse ühtse turu strateegias märgiti, vaatab komisjon intellektuaalomandi õiguste jõustamise raamistiku läbi, et reageerida eeskirjade eiramistele, mille laad on üha enam piiriülene. See soosib rahavoost lähtuvat lähenemisviisi („follow the money”), 50 et jätta kaubandustasandil rikkumiste toimepanijad ilma oma tulust, kuna intellektuaalomandi õiguste rikkumised kahjustavad ELi majandust kõige rohkem. Vastavalt kõnealuse strateegia eesmärkidele pööratakse erilist tähelepanu VKEdele, et aidata neil jõustada oma intellektuaalomandi õigusi.

5.Praktilise elluviimise tagamine

5.1.Eeskirjade järgimise ja aruka jõustamise kultuur

Tõhus eeskirjade järgimine on väga oluline, et kasutada ära ühtse turu võimalusi ja eeliseid. 2015. aasta keskel oli pooleli umbes 1 090 rikkumismenetlust, mis on seotud ühtse turuga. 51 Riiklikel ametiasutustel – koostöös komisjoniga – on rikkumismenetluse lahendamiseks vaja peaaegu 30 kuud. Lisaks ei ole paljud inimesed ega ettevõtted teadlikud neile kättesaadavatest võimalustest, mis on seotud nende õiguste austamisega. See nõrgendab ühtset turgu ja vähendab inimeste usaldust. Kõik see peab muutuma.

Muutmiseks on vaja holistilist lähenemist, mis hõlmaks kõiki poliitiliste otsuste tegemise etappe alates poliitika kujundamisest ja rakendamisest kuni teavitamiseni ning mis oleks kooskõlas parema õigusloome lähenemisviisiga. See sisaldab hindamis- ja jõustamisaspektide paremat integreerimist poliitika kujundamisse, paremat abi ja suuniseid liikmesriikidele ühtse turu eeskirjade rakendamiseks ning järjekindlamat ja tõhusamat jõustamispoliitikat, mille eesmärk on parandada ühtse turu eeskirjade ja üldisemalt ELi õiguse järgimist. Komisjon on kindlalt otsustanud selle teoks teha.

Selle saavutamiseks juhindub komisjon oma parema õigusloome suunistest ja edendab tihedamat partnerlust liikmesriikidega mitme algatuse abil, nagu näiteks uute oluliste õigusaktide rakendamise kavad, kõikide liikmesriikidega iga-aastaselt peetavad eeskirjade järgimise dialoogid ning eeskirjade järgimist edendavate erinevate vahendite kasutamine 52 . Komisjon suurendab jõupingutusi, et kontrollida süstemaatiliselt siseriiklike õigusaktide vastavust. Samuti püüab komisjon välja arendada andmete analüüsimise vahendi, millega saaks paremini avastada mittevastavusi.

Komisjon koostab ja kohaldab ka valdkondlikke strateegiaid, et ühtlustada ELi õiguse kohaldamise järelevalve süsteemi. Pärast 2012. aastal avaldatud teatist ühtse turu parema juhtimise kohta on võetud mitmeid jõustamismeetmeid, et saavutada kiiret edu peamistes kasvuvaldkondades. See strateegia on andnud positiivseid tulemusi. Saadud kogemuste põhjal kaalub komisjon võimalust laiendada kõnealuseid meetmeid veelgi enamatele sektoritele.

Komisjon pakub eelkõige välja seadusandliku algatuse ühtse turuga seotud turuteabesüsteemi jaoks, mis võimaldab koguda teavet valitud turuosalistelt. Valitud turuosalistelt õigeaegse, põhjaliku ja usaldusväärse kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe saamine loob komisjonile paremad võimalused ELi eeskirjade kohaldamise jälgimiseks ja nende täitmise tagamiseks kõige olulisemates valdkondades. Samuti aitab see komisjonil pakkuda välja parandusi, kui hindamine näitab, et jõustamisega seotud puudused on tingitud asjakohastes valdkondlikes õigusaktides esinevatest vigadest. Kõnealust uut vahendit kasutataks alles pärast seda, kui kogu olemasolev teave on nõuetekohaselt läbi vaadatud ning on kindlaks tehtud, et on vaja koguda otse turuosalistelt põhjalikku ja usaldusväärset teavet ettevõtete turukäitumise kohta, võttes arvesse parimaid tavasid ja liikmesriikides tegelikult kasutusel olevaid tavasid, mis mõjutavad ühtse turu nõuetekohast toimimist. Komisjon avaldab selle põhjal aruande, võttes arvesse seda, et teatud osa kogutud teabest on konfidentsiaalne. Uus turuteabesüsteem aitab komisjonil paremini kohandada oma koostööd liikmesriikidega, tugevdada rikkumismenetluse alust ja määrata kindlaks, millal õiguslikke lahendusi vajatakse.

Komisjon tugevdab ja ühtlustab koostöös liikmesriikidega olemasolevaid ühtse turu probleemide lahendamise vahendeid, nagu SOLVIT 53 . Probleemid tuleks lahendada võimalikult vara ja riiklikul tasandil. Komisjon kaalub eelkõige asjakohaseid järelmeetmeid korduvate või struktuuriliste juhtumite korral, mida ei olnud võimalik SOLVITi kaudu lahendada. See parandab ka kodanike ja ettevõtete teadlikkust oma õigustest ja riikliku õiguskaitsemehhanismi kasutamisest, sealhulgas ühtse digivärava kaudu.

5.2.Teenuste direktiivi elluviimise parandamine teatamismenetluse ajakohastamise teel

Tagamaks, et kõik liikmesriikide kehtestatud uued regulatiivmeetmed on mittediskrimineerivad, üldise huvi eesmärkidega põhjendatud ja proportsionaalsed, pannakse liikmesriikidele teenuste direktiiviga kohustus teatada komisjonile teenuseid mõjutavatest uutest regulatiivmeetmetest.

Vaatamata sellele on siiski veel palju erinevaid riiklikke õigusnorme ning sageli ei järgita teatamisprotseduuri. Seitse liikmesriiki ei ole teatanud ühestki uuest õigusnormist alates teenuste direktiivi jõustumisest 2009. aastal. Viis liikmesriiki on teatanud vaid vähestest uutest õigusnormidest. Ülejäänud liikmesriigid on seevastu teatanud suurest hulgast uutest õigusnormidest.

Peale selle on komisjonil ja teistel liikmesriikidel väga piiratud võimalused tõhusalt sekkuda, kuna liikmesriigid teatavad enamasti lõplikest õigusaktidest, mitte nende eelnõudest. 54

Lisaks ei ole teated läbipaistvad: õigusaktidest mõjutatud tarbijatel ja ettevõtetel puudub neile juurdepääs ja nad saavad reageerida üksnes kaebuse esitamisega hilisemas etapis, kui nad juba kannavad regulatiivset koormust ja lisakulusid. See on selgelt vastuolus läbipaistvusdirektiiviga, 55 milles sätestatakse läbipaistvus kaupade ja infoühiskonna teenuste valdkonnas tegutsevate sidusrühmade jaoks.

Kehtivas teatamisraamistikus ei ole sätestatud põhjalikku proportsionaalsuse hindamist. Sellest tulenevalt on liikmesriikidel sageli raske hinnata uute nõuete proportsionaalsust teenustega. Ennetav süsteem täiustatud teatamissüsteemi osana võib seega märkimisväärselt parandada võimalike alternatiivide ja vähem sekkuvate meetmete kindlakstegemist, et saavutada seatud eesmärke.

Võttes arvesse mitmeid puudusi, teeb komisjon õigusakti ettepaneku teatamismenetluse parandamiseks teenuste direktiivi alusel. Selle ettepanekuga laiendatakse kaupade ja infoühiskonna teenustega seotud olemasoleva menetluse toimivaid jooni teistele teenustele, kaasa arvatud õigusaktide eelnõudest teatamise nõue ja läbipaistvus sidusrühmade jaoks. Seetõttu tuleks meede, millest ei ole teatatud, lugeda tühiseks ja kohaldada ooteaega. Asjakohast tähelepanu pööratakse ka vajadusele hinnata nõuetekohaselt proportsionaalsust.

5.3.Kaupade ühtse turu tugevdamine

Kaubad moodustavad ELi-sisesest kaubandusest ligikaudu 75 %. 2014. aastal kaubeldi ELi liikmesriikide vahel kaupadega väärtuses 2 900 miljardit eurot. Regulatiivsed takistused on kõrvaldatud rohkem kui 80 % tööstustoodetelt ühtsete eeskirjade kehtestamisega ja valdkondades, kus selliseid liidu eeskirju ei ole, vastastikuse tunnustamise põhimõtte abil.

Valdkondades, kus ELi õigusakte ei ole, tähendab vastastikuse tunnustamise põhimõte seda, et ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavatel kaupadel on õigus vabalt liikuda ja neid võib teises liikmesriigis müüa. Vastastikuse tunnustamise ebapiisava kohaldamise tõttu on see siiski keeruline nende ettevõtete jaoks, kes püüavad saada juurdepääsu teiste liikmesriikide turgudele. Lisaks on turul üha enam tooteid, mis ei vasta ELi eeskirjadele, ning see paneb seaduskuulekad ettevõtjad ebasoodsasse olukorda ja ohustab tarbijaid.

Vaatamata sellele, et turud on kaupade valdkonnas suurel määral integreeritud, tähendab see võimaluste kaotamist majanduses tervikuna.

Seepärast kavatseb komisjon parandada vastastikuse tunnustamise kohaldamist ning võtta meetmeid ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate kaupade suhtes.

Vastastikuse tunnustamise määruse 56 vastuvõtmine 2008. aastal oli äärmiselt oluline, sest sellega läks kohustus tõendada, et tooted on seaduslikult mujal turustatavad, üle ettevõtjatelt riiklikele ametiasutustele.

Riiklikud eeskirjad ja tavad tekitavad siiski jätkuvalt takistusi. Riiklikud ametiasutused nõuavad sageli tõendeid seadusliku turustatavuse kohta või lihtsalt keelduvad andmast juurdepääsu oma siseturule. Ettevõtjatelt nõutakse sageli spetsiifiliste dokumentide esitamist või täiendavate katsete tegemist nende toodete puhul. See suurendab ettevõtjate kulusid või sunnib neid loobuma uutele turgudele laienemisest. Kuigi neid probleeme esineb paljudes tööstussektorites, on need eriti levinud ehitus-, toiduaine-, toidulisandite ja väetisesektoris. See tähendab kaotatud ärivõimalusi, vähenenud konkurentsi ja tarbijate jaoks kõrgemaid hindasid.

Seepärast esitab komisjon kogu ELi hõlmava tegevuskava, et suurendada teadlikkust vastastikuse tunnustamise põhimõttest, sealhulgas konkreetsed meetmed sektorite jaoks, kus vastastikune tunnustamine tooks kaasa ELi konkurentsivõime suurima kasvu (nt ehitussektor). Samuti vaatab komisjon läbi vastastikuse tunnustamise määruse, et lahendada haldusliku killustatuse probleemi ja ühtlustada dokumente, mida nõutakse tõendamaks, et toode on liikmesriigis seaduslikult turustatav.

Seda on võimalik saavutada juhul, kui ettevõtjatele antakse võimalus väljastada ettevõtja kinnitus, et toode on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav. Tänu sellega kaasnevale eeldusele, et eeskirju järgitakse, on ettevõtetel lihtsam oma tooteid teises liikmesriigis turustada, välja arvatud juhul, kui võetakse vastu ametlik otsus, millest teatatakse nii komisjonile kui ka asjaomasele ettevõtjale. Integreeritud toodete ja teenuste pakkumise toetamiseks uuritakse koostoimet teenuste osutamise loaga.

Komisjon kasutab läbipaistvusdirektiivi vahendeid strateegilisemalt, et edendada vastastikust teadlikkust ja usaldust liikmesriikide vahel.

Ühtse turu toimimise parandamiseks esitab komisjon tervisetehnoloogia hindamise algatuse, 57 et suurendada kooskõlastatust, millega välditakse ühe toote mitmekordset hindamist eri liikmesriikides.

Ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate toodete üha suurenev arv turul moonutab konkurentsi ja ohustab tarbijaid. Näiteks raadioseadmete valdkonnas on tõendeid, et täielikult nõuetele vastavaid tooteid on väga vähe – vahemikus 28 % kuni 56 %. 58 Samasugust mittevastavuse protsendimäära esineb ka teistes tööstustoodete kategooriates.

2014. aastal teatasid liikmesriigid ohtlikest toodetest teatamise Euroopa kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) kaudu peaaegu 2 500 ohtlikust tarbekaubast. See on 3 % rohkem kui 2013. aastal ja kõikidest teadetest ligikaudu 90 % oli seotud toodetega, mis kujutavad tõsist ohtu tarbijatele.

Mitmed ettevõtjad eiravad eeskirju kas siis teadmatuse tõttu või tahtlikult, et saada konkurentsieelist. On vaja rohkem heidutusvahendeid, kuid vastutavad turujärelevalveasutused on sageli alarahastatud ja nende tegevust takistavad riiklikud piirangud, samas kui ettevõtjad tegutsevad kogu Euroopas või isegi ülemaailmselt. Eelkõige e-kaubanduse puhul on turujärelevalveasutustel suuri raskusi, et jälgida nõuetele mittevastavaid tooteid, mis on imporditud ELi mittekuuluvatest riikidest, ja teha kindlaks nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad vastutavad ettevõtjad.

Seepärast esitab komisjon algatuse, millega tugevdatakse toodete nõuetele vastavust, pakkudes ettevõtjatele õigeid stiimuleid, tõhustades vastavuse kontrollimist ja edendades tihedamat piiriülest koostööd täitevasutuste vahel, sealhulgas koostööd tolliasutustega. Komisjon konsolideerib turujärelevalve valdkonnas kehtivat raamistikku, toetab mitme liikmesriigi turujärelevalveasutuste vahelisi ühistegevusi, parandab teabevahetust ja edendab turujärelevalveprogrammide kooskõlastamist.

Peale selle rajab komisjon olemasolevatel toote kontaktpunktidel põhineva esmase kontaktpunkti, kuhu ettevõtted võivad tooteid käsitlevate ELi õigusaktide küsimuses pöörduda. See aitab suurendada teadlikkust ja arusaamist kohaldatavatest õigusaktidest. Ettevõtjatele pakutakse ka süsteemi, mis võimaldab neil pädevatele asutustele ja võimaluse korral ka tarbijatele digitaalselt (e-vastavus) tõendada toote nõuetele vastavust. See muudab vastavuse kontrollimise ametiasutuste jaoks lihtsamaks ning vähendab ettevõtjate kulusid ja aitab taastada tarbijate usaldust.

6.Kokkuvõte

Komisjon on seadnud eesmärgiks luua tugevdatud ja õiglasem ühtne turg, millel on tugev tööstuslik alus. Selle eesmärgi saavutamiseks on meil vaja täiustada ühtset turgu kooskõlas praeguse majandusliku olukorraga, mida iseloomustab üha suurem digiteerimine, uued ärimudelid ning tihedamad seosed tootmise ja teenuste vahel praeguses ülemaailmses väärtusahelas. Ühtse turu strateegia sisaldab konkreetseid ja ulatuslikke meetmeid, et kõrvaldada majanduslikult olulised tõkked, mis pärsivad Euroopas töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid. Komisjon loodab sellele, et Euroopa Parlament ja nõukogu ning samuti kõik sidusrühmad avaldavad tugevat toetust sellele ulatuslikule ja hädavajalikule programmile ning aitavad Euroopa kodanike ja ettevõtete huvides jõudsalt edasi liikuda. Veelgi olulisem on see, et kõnealust programmi edendaksid liikmesriigid nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, kuna ühtset turgu on võimalik saavutada üksnes nende toetuse ja panuse abil.

Käesolevas strateegias kavandatud meetmed käivitatakse 2016. ja 2017. aastal. 2017. aasta lõpuks vaatab komisjon selle rakendamisel tehtud edusammud läbi ja kaalub põhjaliku majandusanalüüsi alusel seda, kas tugevdatud ja õiglasema ELi ühtse turu eesmärgi saavutamiseks on vaja võtta täiendavaid meetmeid.

Ühtse turu strateegia tegevuskava täitmine

Meetmed	Ajakava
Suunised selle kohta, kuidas kohaldada ELi õigust ühistarbimise ärimudelite suhtes	2016
Käibemaksusüsteemi tegevuskava	2016
Ettevõtete maksejõuetust käsitleva õigusakti algatus, mis hõlmab varajast ümberkorraldamist ja teise võimaluse andmist	2016
Digitehnoloogia kasutamist ettevõtte kogu tegevustsükli jooksul ning piiriülest ühinemist ja jagunemist hõlbustavad algatused	2017
Alustavate ettevõtete algatus	2016
Suunised liikmesriikide reformimisvajaduste kohta kutsealade reguleerimisel	2016
Analüütiline raamistik, mida liikmesriigid saavad kasutada olemasolevate kutsealaste õigusaktide läbivaatamisel või uute kohta ettepanekute tegemisel	2016
Seadusandlikud meetmed, et kaotada regulatiivsed tõkked olulistes äriteenustes ja ehitusteenustes	2016
Seadusandlik algatus, millega kehtestatakse teenuste osutamise luba sellistes olulistes majandussektorites nagu ehitus- ja äriteenused	2016
Teatis, mille sätestatakse parimad tavad, et hõlbustada jaekaubandusettevõtete asutamist ja vähendada tegevuspiiranguid	2017
Seadusandlikud meetmed, millega välditakse tarbijate kodakondsusel või elukohariigil põhinevat diskrimineerimist	2016. aasta keskpaik
Standardimisega seotud ühisalgatus	2016
Asjakohaseid suuniseid teenuste standardimiseks	2016
Avaliku sektori hanked: suuremahuliste taristuprojektide vabatahtlik eelhindamine	2017
Algatus avaliku sektori hangete paremaks juhtimiseks lepinguregistrite loomise, parema andmete kogumise ja läbivaatamisasutuste võrgustike loomise abil	2017–2018
Algatus intellektuaalomandi õiguste raamistiku ajakohastamiseks, sealhulgas ELi intellektuaalomandi õiguste jõustamise raamistiku läbivaatamine	2016–2017
Andmete analüüsimise vahend ühtset turgu käsitlevate õigusaktide järelevalveks	2017
Ettepanek turuteabesüsteemi jaoks, mis võimaldab komisjonil koguda teavet valitud turuosalistelt	2016
Õigusakti ettepanek, mis on koostatud direktiivi (EL) 2015/1535 kohase kehtiva teatamismenetluse edukate omaduste põhjal teenuste jaoks, mis ei ole praegu selle direktiiviga hõlmatud	2016
Tegevuskava, millega suurendada teadlikkust vastastikuse tunnustamise põhimõttest	2016
Vastastikuse tunnustamise määruse läbivaatamine	2017
Laiaulatuslikud meetmed, et veelgi enam toetada jõupingutusi, mille abil välditakse nõuetele mittevastavate toodete ELi turule jõudmist (sh võimalik seadusandlik algatus)	2016–2017

(1)

  http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/economic_paper/2012/pdf/ecp_456_en.pdf  

(2)

„Consumer Intelligence Series: The Sharing Economy”. PwC 2015, https://www.pwc.com/us/en/technology/publications/assets/pwc-consumer-intelligence-series-the-sharing-economy.pdf

(3)

ING rahvusvaheline uuring: „What’s mine is yours – for a price. Rapid growth tipped for the sharing economy”. http://www.ezonomics.com/ing_international_survey/sharing_economy_2015  

(4)

2015. aasta septembris algatati avalik arutelu platvormide regulatiivse keskkonna, veebipõhiste vahendajate, andmete ja pilvandmetöötluse ning ühistarbimise teemal.

(5)

Võimalike lahenduste puhul peaks püüdma need eesmärgid saavutada seadusandlike ja/või muude kui seadusandlike meetmetega, kuid sidumata neid ühegi konkreetset liiki ettevõttega.

(6)

Vt direktiiv 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta.

(7)

Vt komisjoni parema õigusloome suunised, SWD(2015) 111.

(8)

  http://ec.europa.eu/smart-regulation/better_regulation/key_docs_en.htm  

(9)

Alustavatele ettevõtetele ja VKEdele mõeldud ELi rahastamisvahendid hõlmavad Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja InnovFini (uuendajatele suunatud ELi rahastamisalgatus), millel on tugev innovatsiooni riskifinantseerimise suunitlus, osaliselt tänu kõnealuste vahendite seotusele programmiga „Horisont 2020”. VKEde algatusega – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Horisont 2020 / COSME (ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ELi programm) – pakutakse VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi kaudu laenude jaoks ülempiirita tagatisi; Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega toetatakse ka suurt hulka ettevõtlusinkubaatoreid ning püütakse innustada piirkondi tegema kogu Euroopas koostööd, investeerides arukasse spetsialiseerumisse ja peamistesse progressi võimaldavatesse tehnoloogiatesse.

(10)

Nimetatud algatused aitavad suurendada ettevõtete rahastamist laenutagatiste ja riskikapitali kaudu koostöös Euroopa Investeerimispanga grupiga. Algatuste eesmärk on aidata kaasa uuenduslike alustavate ettevõtete ning VKEde loomisele ja laienemisele, vähendades erainvesteeringute riske ja luues soodsama ökosüsteemi. See hõlmab aruka spetsialiseerumise prioriteedina piirkondlike ettevõtlusinkubaatorite toetamist ja väärtusahelate piiriülest strateegilist ühendamist.

(11)

Näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu.

(12)

Komisjoni soovitus, 12. märts 2014, äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi kohta, C(2014) 1500.

(13)

Vt ka kapitaliturgude liidu tegevuskava, COM(2015) 468.

(14)

COM(2015) 240.

(15)

Kolmandate riikide ettevõtjatel on suur potentsiaal innovatsiooniks ja töökohtade loomiseks. OECD andmed (2011) näitavad, et kolmandatest riikidest pärit rändajatel on suurem tõenäosus alustada uue ettevõttega (nendest 13,5 % on füüsilisest isikust ettevõtjad, ELi riigis sündinutest aga 12,6 %) ning aidata kaasa töökohtade loomisele (väljastpoolt ELi pärit füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on väike või keskmise suurusega ettevõte, loovad 1,4–2,1 täiendavat töökohta).

(16)

„Measuring the prevalence of occupational regulation”, komisjoni 2014. ja 2015. aastal tellitud uuring ja analüüs, avaldatakse lähiajal.

(17)

Canton, E., Ciriaci, D. ja Solera, I. „The Economic Impact of Professional Services Liberalisation”, European Economy, Economic Papers 533, 2014.

(18)

 Ibid.

(19)

Euroopa reguleeritud kutsealade andmebaas: http://ec.europa.eu/internal_market/qualifications/regprof/index.cfm?fuseaction=home.home

(20)

Koumenta, M., Humphris, A. „The Effects of Occupational Licensing on Employment, Skills and Quality: A Case Study of Two Occupations in the UK”, Londoni Queen Mary Ülikool; Pagliero, M. „The effects of recent reforms liberalising regulated professions in Italy”, Torino Ülikool ja Carlo Alberto Kolledž; Athanassiou, E., Kanellopoulos, N., Karagiannis, R., Kotsi, A. „The effects of liberalisation of professional requirements in Greece”, Centre for Planning and Economic Research (KEPE), Ateena; Rostam-Afschar, D. „Regulatory Effects of the Amendment to the HwO in 2004 in German Craftsmanship”, Free University Berlin ja German Institute for Economic Research (DIW Berlin) – Euroopa Komisjoni 2014. aastal tellitud uuringud. (Avaldatakse lähiajal aadressil http://ec.europa.eu/growth/single-market/services/free-movement-professionals/index_en.htm ).

(21)

Näiteks juristide, raamatupidajate, maksukonsultantide, kinnisvaramaaklerite ja füsioterapeutide teenuste ning uuenduslikumate teenuste reform. Vt Athanassiou, E. jt, ibid., Euroopa Komisjoni 2014. aastal tellitud uuring (avaldatakse lähiajal).

(22)

20. novembri 2013. aasta direktiiv (EL) 2013/55, mida liikmesriigid peavad hakkama rakendama hiljemalt 18. jaanuaril 2016.

(23)

Näiteks on tühistatud suurem osa kohustuslikke tariife ja asendatud need turuhindadega.

(24)

Põhjendatuse ja proportsionaalsusega seotud kaalutlused võivad ühe ja sama tegevusala puhul olla erinevad, st mõned liikmesriigid väidavad selgelt, et on võimalik toetuda turu toimimisele ja üldistele õigusaktidele (nt tarbijakaitse puhul), teised aga pooldavad ranget kutsealast reguleerimist.

(25)

Aluseks võetakse käimasolev vastastikuse hindamise protsess, akadeemilised uuringud, ulatuslik analüüs ja reguleeritud kutsealade ajakohastatud andmebaas.

(26)

Nt insenerid, arhitektid, raamatupidajad, juristid, kinnisvaramaaklerid, giidid ja patendivolinikud.

(27)

Lähtutakse aruannetest, mille liikmesriigid peavad esitama iga kahe aasta tagant.

(28)

Näiteks ettevõtted, kes tegelevad raamatupidamis-, arhitektuuri- ja tsiviilehitusteenustega, mis kõik on majanduse jaoks väga olulised.

(29)

Näiteks nõue võtta tööle teatav arv arhitekte või insenere või omada teatavaid seadmeid, olenemata tegelikult teostatavatest töödest.

(30)

Täielikus kooskõlas ELi kehtiva õigusraamistikuga.

(31)

Kuigi teenuste osutamise luba on seotud teenuste direktiivis ja töötajate lähetamise jõustamisdirektiivis käsitletavate küsimustega, ei muuda see kõnealuste direktiivide sisu ega kõrvalda asjaolu, et juurdepääs tegevusaladele on reserveeritud kutsetöötajatele, kellel on vajalik kutsekvalifikatsioon.

(32)

Nimetatud nõuete kindlaksmääramise eest vastutab liikmesriik, kus teenuseosutaja soovib oma teenuseid pakkuda, ja need nõuded peavad olema kooskõlas ELi õiguse asjakohaste sätetega.

(33)

Holland van Giizen Advocaten, „Legal study on retail establishment through the 28 Member States: Restrictions and freedom of establishment” (avaldatakse lähiajal); komisjoni siseanalüüs, 2015.

(34)

Jaemüügiettevõtete asutamise suhtes kohaldatavate õigusraamistike vastastikune hindamine tehti aastatel 2014–2015.

(35)

Direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006.

(36)

Euroopa ettevõtted pakuvad oma kaupu ja teenuseid kogu Euroopa Liidus. Neid ei tohi kohelda erinevalt nende kodakondsuse, tegevuskoha või asukoha tõttu. Samuti ei ole tõelisel Euroopa ühtsel turul kohta tarbijate diskrimineerimisele nende kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel. Üksnes objektiivsed ja kontrollitavad asjaolud võivad olla põhjuseks, miks klientide suhtes kohaldatakse erinevat hinda või tingimusi ainult seetõttu, et nad elavad teises liikmesriigis.

(37)

COM(2015) 192.

(38)

Euroopa Ülemkogu 2015. aasta juuni järeldustes kutsutakse komisjoni üles võtma meetmeid, et „kõrvaldada internetis müüdavate kaupade ja teenuste vaba liikumise allesjäänud takistused ning võidelda geograafilise asukoha alusel toimuva põhjendamatu diskrimineerimise vastu”.

(39)

Vt https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/geoblocksurvey2015/  

(40)

British Standards Institution (BSI), „The Economic Contribution of Standards to the UK Economy”, 2015.

(41)

Vt punkt 2.3 eespool.

(42)

Suuremahuliste projektide kestus on arvutatud ajavahemikul 2010–2014 sõlmitud lepingute TED-andmete alusel ning tüüpilise projektiga seotud arvutused on saadud Euroopa Komisjoni talituste töödokumendist „Impact and Effectiveness of EU Public Procurement Law”, SEK(2011) 853.

(43)

Direktiiv 2007/66/EÜ, 11. detsember 2007.

(44)

Ühtne patent on omandiõigus, mis tagab ühtse kaitse kogu ELis ühtse kontaktpunkti põhimõttel, pakkudes suuri kulueeliseid ja vähendades halduskoormust. Selle paketiga luuakse ka ühtne patendikohus, mis pakub ühtset ja eriotstarbelist patendikohtusüsteemi.

(45)

Ühtse patendi täieliku rakendamise tulemusel kasvab ELi SKP 0,25 %. Üksikute liikmesriikide saadav kasu on erinev, kuid teatavates liikmesriikides võib see olla üle 1 % SKPst.

(46)

30. septembril 2015 võttis komisjon vastu otsuse, milles kinnitatakse Itaalia osalemist ELi ühtse patendikaitse tõhustatud koostöös. Nüüd on osalevaid liikmesriike kokku 26; Horvaatia ja Hispaania ei osale.

(47)

Vanda Vicente ja Sergio Simoes, 2014, „Manufacturing and export provisions: Impact on the competitiveness of European pharmaceutical manufacturers and on the creation of jobs in Europe”.

(48)

OHIM, „Intellectual property rights and firm performance in Europe: an economic analysis”, Firm-Level Analysis Report, 2015.

(49)

COM(2014) 392.

(50)

Selle asemel, et karistada kodanikke intellektuaalomandi õiguste – sageli tahtmatu – rikkumise eest, püütakse rahavoost lähtuva lähenemisviisiga jätta kaubandustasandil rikkumiste toimepanijad ilma oma tulust, mis ajendas neid sellega tegelema.

(51)

  http://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/performance_by_governance_tool/infringements/index_en.htm  

(52)

Nt võrgustikud ja eksperdikomiteede kohtumised ja suunised.

(53)

SOLVIT on teenus, mida pakuvad riiklikud ametiasutused igas ELi liikmesriigis ning Islandil, Liechtensteinis ja Norras. Selle eesmärk on leida lahendused kümne nädala jooksul alates päevast, mil SOLVITi keskus võttis juhtumi menetlusse riigis, kus probleem tekkis.

(54)

2013. aasta septembrist kuni 2015. aasta veebruarini esitasid liikmesriigid komisjonile 277 teadet, millest 198 oli seotud lõplike õigusaktidega ja 79 nende eelnõudega, mis tähendab, et 71 % teatatud nõuetest olid juba jõustunud.

(55)

Direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (nn läbipaistvusdirektiiv). See direktiiv on asendatud 9. septembri 2015. aasta direktiiviga (EL) 2015/1535.

(56)

Määrus (EÜ) nr 764/2008.

(57)

Tervisetehnoloogia hindamistega antakse suuniseid riiklike otsuste tegemiseks seoses tervishoiuteenuste hinnakujunduse ja hüvitamisega.

(58)

Vt komisjoni talituste 17. oktoobri 2012. aasta töödokument (2012) 300 „Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte, mis on lisatud järgmisele ettepanekule: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta”.