EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2015

COM(2015) 510 final

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

I. Sissejuhatus

Käesoleva aasta esimese üheksa kuuga on Euroopasse saabunud üle 710 000 isiku 1 – pagulasi, põgenikke ja muid rändajaid – ning see suundumus jätkub. See paneb proovile kogu Euroopa Liidu. Euroopa rände tegevuskavas, mille komisjon esitas 2015. aasta mais, 2 on rõhutatud vajadust ühtse rändehalduspoliitika järele. Alates tegevuskava vastuvõtmisest on rakendatud mitmeid olulisi meetmeid, sealhulgas on vastu võetud kaks erakorralist abikava, mille raames asustatakse ELis rändest enim mõjutatud liikmesriikidest teistesse liikmesriikidesse ümber 160 000 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Ent jätkuvas pagulaskriisis on vaja tegutseda veelgi ulatuslikumalt ja kiiremini.

Seetõttu määras Euroopa Komisjon 23. septembril kindlaks prioriteetsed meetmed, mida tuleb Euroopa rände tegevuskava rakendamiseks järgmise kuue kuu jooksul võtta 3 . Ajale vastu pidava usaldusväärse süsteemi loomise huvides kuuluvad nende hulka praeguse olukorra stabiliseerimiseks võetavad lühiajalised meetmed ja ka pikaajalised meetmed.

Prioriteetsete meetmete loendis on esitatud põhimeetmed, mis on viivitamata vaja võtta seoses järgmiste aspektidega: i) operatiivmeetmed; ii) eelarvetoetus ja iii) ELi õiguse rakendamine.

Meetmete loend kinnitati riigipeade ja valitsusjuhtide 23. septembri 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel 4 .

Kolm nädalat hiljem võetakse käesolevas teatises kokku prioriteetsete meetmete rakendamisel tehtud edusammud (vt I lisa). Sel nädalal toimuv Euroopa Ülemkogu kohtumine annab riigipeadele ja valitsusjuhtidele võimaluse võtta selged ja üheselt mõistetavad kohustused, et teha algust uue etapiga ELi reageerimises pagulaskriisile ning keskenduda kiirele ja otsusekindlale rakendamisele.

II. Operatiivmeetmed

Rändevoogudest tuleneva surve tõhus haldamine ühise Schengeni välispiiri teatavatel lõikudel nõuab kõigilt liikmesriikidelt nii vastutustundlikkust kui ka solidaarsust. Esmase vastuvõtu süsteemi kiire rakendamine toetab kriisist enim mõjutatud liikmesriike, et tagada saabujate nõuetekohane vastuvõtmine, tuvastamine ja nendega tegelemine. Lisaks on komisjon esitanud ettepaneku 160 000 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamiseks, mille nõukogu heaks kiitis. Niimoodi on võimalik märkimisväärselt, ehkki üksnes osaliselt, vähendada survet enim mõjutatud liikmesriikidele. On äärmiselt oluline rakendada nüüd täies ulatuses meetmeid, mille hulka kuuluvad kõigilt rändajatelt sõrmejälgede võtmine, varjupaigataotlejate kiire selekteerimine ja ümberpaigutamine ning nõuetekohane vastuvõtusuutlikkus koos meetmetega, mis aitavad ära hoida teisest rännet ja teisest liikmesriigist leitud ümberpaigutatud isikute kohest tagasipöördumist riiki, kuhu nad ümber paigutati. Teine oluline tahk on tegevus kiire tagasisaatmise (nii vabatahtliku kui sunniviisilise) tagamiseks nende isikute puhul, kes ei vaja rahvusvahelist kaitset ja kes ei vasta seega ümberpaigutamise tingimustele. Komisjoni poolt kindlaks määratud prioriteetsed meetmed keskenduvad suures osas kõnealuste meetmete operatiivsele toimimisele.

II.1 Esmase vastuvõtu süsteemi rakendamine

Hästi toimiv ja tõhus rände haldamine välispiiridel, millele langeb suurim surve, on oluline usalduse taastamiseks üldise süsteemi ja eriti vaba liikumist võimaldava sisepiirikontrollideta Schengeni ala vastu. ELi tegevuspõhimõtete ja usaldusväärsuse seisukohast on oluline näidata, et rändesüsteemi nõuetekohast toimimist on võimalik taastada, eelkõige esmase vastuvõtu piirkondadesse saadetud rände haldamise tugirühmasid 5 kasutades, et abistada kõige suurema surve all olevaid liikmesriike nende kohustuste täitmisel. Tugirühmad vajavad oma tööks tugevaid ELi ameteid, võimalikult tihedat koostööd Itaalia ja Kreeka ametiasutustega ja teiste liikmesriikide toetust.

Komisjon on saatnud erisaadikud nii Itaaliasse kui ka Kreekasse, et korraldada praktilist koordineerimist ja toetust. Kreekas töötab komisjoni struktuurireformi tugiteenistuse peadirektori juhtimisel spetsiaalne rühm, kes annab aru otse Euroopa Komisjoni presidendile. Kõnealune rühm on leppinud kokku sammsammulises süsteemis esmase vastuvõtu piirkondade kindlaksmääramiseks, sinna tugirühmade saatmiseks, ümberpaigutamise alustamiseks, tagasisaatmise taasalustamiseks ja piiri tugevdamiseks. Itaalias on samal põhimõttel loodud otsese reaalajas toetamise ja koordineerimise süsteem. Selline intensiivne ja täiemahuline komisjoni toetus on aidanud oluliselt kaasa kahe kõnealuse liikmesriigi abistamisele ümberpaigutamise rakendamisetappi liikumisel (vt 2. ja 3. lisa).

Nii Kreekas kui ka Itaalias on loodud rände haldamise tugirühmad, mida koordineerivad Euroopa piirkondlikud rakkerühmad. See on kooskõlas ametite intensiivsema kasutamisega vastavalt Euroopa rände tegevuskavas sätestatule. Selles protsessis osalevad nii Frontex, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Europol kui ka Eurojust 6 . Seetõttu saavad nad viivitamata reageerida Itaalia ja Kreeka esitatud tegevuskavades kindlaks määratud vajadustele.

Nende töö sõltub siiski suurel määral liikmesriikide toetusest. Nii Frontex kui ka EASO on esitanud liikmesriikidele üleskutsed tehniliste vahendite ja inimressursside saamiseks. Mõlemal juhul on üleskutsetes taotletud panused võrreldes ametite varasemate taotlustega ennenägematud. See näitab kõige enam mõjutatud liikmesriikide ees seisvate probleemide erakorralist iseloomu. Seetõttu on oluline, et teised liikmesriigid vastaks neile üleskutsetele positiivselt, konkreetselt ja kiiresti.

Frontexi viimases üleskutses taotleti täiendavalt 775 piirivalvurit, kontrollijat ja küsitlejat ning tõlki. Kõik need ametid on Euroopa Liidu välispiiride tõhusaks haldamiseks hädavajalikud. Üleskutse on jagatud ametnike liigi kaupa, hõlmates 670 ametnikku, kelle peamine ülesanne on toetada otseselt esmase vastuvõtu süsteemi Itaalias ja Kreekas, mis katab prognoositud vajadused 2016. aasta jaanuarini, ja 105 lähetatud ametnikku, kes saadetakse erinevatele Euroopa Liidu välismaismaapiiridele.

EASO viimane üleskutse rohkem kui 370 eksperdi leidmiseks on mõeldud Itaalia ja Kreeka vajaduste katmiseks kuni 2017. aasta kolmanda kvartalini. Eksperdid toetaksid nende kahe liikmesriigi varjupaigataotlustega tegelevaid ametiasutusi isikute registreerimisel, ümberpaigutamisega seotud teabe küsimustes ning võimalike võltsitud dokumentide avastamisel.

Personali ja seadmete vajadust tunnistati sõnaselgelt ELi riigipeade ja valitsusjuhtide septembris toimunud mitteametlikul kohtumisel ja nende vajaduste rahuldamise tähtajaks seati november.

Siiani on liikmesriikide võetud kohustused aga tunduvalt väiksemad, kui on vaja tegelike vajaduste täitmiseks. 8. oktoobri seisuga oli EASO üleskutsele vastanud vaid kuus liikmesriiki, 7 kes pakkusid kokku 81 eksperti vajaminevast 374st. Praeguseks on Frontexi üleskutsele vastanud kuus liikmesriiki, 8 kes on pakkunud 48 piirivalveametnikku. Ametite hinnanguliste vajaduste täitmiseks peaksid liikmesriigid oma panuse andma kiiresti.

Itaalia on esmase vastuvõtu piirkondadena määratlenud Aosta, Lampedusa, Porte Empedocle, Pozzallo, Taranto ja Trapani (vt 5. lisa). Lampedusal tegutseb esimene rände haldamise tugirühm, kelle tegevus tugineb 2015. aasta juunis Sitsiilias Catanias asutatud Euroopa piirkondliku rakkerühma 9 tegevusele. Tugirühm koosneb praegu kahest Frontexi küsitlejate rühmast ja EASO ekspertidest nii esmase vastuvõtu piirkonnas kui ka selle lähedal paiknevas ümberpaigutamiskeskuses. Frontex on lähetanud sinna juba 42 ametnikku ja EASO kuus eksperti.

Et esmase vastuvõtu süsteem oleks tõhus, on vaja suurendada vastuvõtusuutlikkust, sest varjupaigataotlejatele tuleb enne ümberpaigutamist peavarju anda. Vajalik on ka nõuetekohane suutlikkus ebaseaduslike rändajate kinnipidamiseks enne tagasisaatmisotsuse täitmist. Itaalia on oma vastuvõtusuutlikkust suurendanud ja loonud neljas esmase vastuvõtu piirkonnas esmased vastuvõtukeskused, kus on võimalik majutada ligikaudu 1 500 inimest. Suutlikkust suurendatakse aasta lõpuks 1 000 täiendava majutuskoha võrra, misjärel üldine esmane vastuvõtusuutlikkus on kuni 2 500.

Kreeka on esmase vastuvõtu piirkondadena määratlenud Lesbose, Chiose, Lérose, Sámose ja Kosi (vt 4. lisa). Pireusel paiknev Euroopa piirkondlik rakkerühm toimib täielikult. Esimene rände haldamise tugirühm luuakse Lesbosel asuvasse esmase vastuvõtu piirkonda. Frontex on juba lähetanud 53 eksperti ja praegu on Kreekas alaliselt kohal üks EASO töötaja, et aidata organiseerida EASO ekspertide lähetamist.

Kreeka on oma vastuvõtusuutlikkust suurendanud ja nüüdseks on neljas kindlaks määratud esmase vastuvõtu piirkonnas (Lesbosel, Chiosel, Sámosel ja Lérosel) loodud seitse esmast vastuvõtukeskust, kontrollikeskused ja ajutised rajatised, kus on võimalik majutada ligikaudu 2 000 inimest. Suutlikkust suurendatakse veelgi 10 .

Osa vastuvõtuvajadustest esmase vastuvõtu piirkondades on seotud rahvusvahelist kaitset mittevajavate ebaseaduslike rändajate (kes ei vasta seega ümberpaigutamise tingimustele) tuvastamise ja registreerimisega. Selleks peab olema piisav suutlikkus koos rajatistega ebaseaduslike rändajate põgenemise vältimiseks.

II.2 Ümberpaigutamiskava rakendamine

Nõukogu võttis 14. septembril vastu komisjoni ettepaneku, mis käsitleb otsust 11 paigutada Itaaliast ja Kreekast ümber 40 000 inimest, kes vajavad ilmselgelt rahvusvahelist kaitset. Sellele järgnes nädal hiljem samuti komisjoni ettepanekul põhinev otsus 12 120 000 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamiseks Itaaliast, Kreekast ja teistest pagulaskriisist otseselt mõjutatud liikmesriikidest. Rände haldamise tugirühmad on vahend selle tagamiseks, et kõnealune ümberpaigutamine saaks toimuda liidu välispiiril.

Mõlemad otsused nõuavad ELi institutsioonidelt, surve all olevatelt liikmesriikidelt ja ümberpaigutatud inimeste vastuvõtmise kohustuse võtnud liikmesriikidelt koheseid järelmeetmeid.

1. oktoobril kohtusid Euroopa Komisjoni korraldatud ümberpaigutamise ja ümberasustamise foorumil rohkem kui 80 delegaati liikmesriikidest, ELi ametitest, Rahvusvahelisest Migratsiooniorganisatsioonist ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametist, et käsitleda praktilise rakendamise küsimust. Itaalia ja Kreeka esitasid foorumil oma ümberpaigutamise tegevuskavad, milles rõhutati varjupaiga valdkonna meetmeid, esmast vastuvõttu ja tagasisaatmist ning samuti järgnevatel nädalatel kavandatavat tegevust, et tagada ümberpaigutamiskava täielik rakendamine.

Esimesed ilmselgelt kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamised on juba toimunud, kuid selleks, et lähitulevikus oleks igas kuus võimalik ümber paigutada mitmeid sadu isikuid, tuleb veel palju tööd teha. Kõigil liikmesriikidel paluti kindlaks määrata riigisisesed kontaktpunktid oma koduriigis, mida praeguseks on teinud 21 liikmesriiki 13 . Liikmesriikidel paluti vajaduse korral saata Itaaliasse ja Kreekasse ka kontaktametnikud. Praeguseks on kontaktametnikud saatnud 22 liikmesriiki 14 .

Ümberpaigutamisahela oluline lüli on nõuetekohase vastuvõtusuutlikkuse olemasolu vastuvõtvates liikmesriikides, et ümberpaigutatud isikuid majutada. Praeguseks on vaid kuus liikmesriiki teatanud vastuvõtusuutlikkusest, mille nad on ümberpaigutatud inimeste vastuvõtmiseks kättesaadavaks teinud 15 . Kõik liikmesriigid peaksid oma vastuvõtusuutlikkusest teatama oktoobri lõpuks.

Ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste esimene tegelik ümberpaigutamine

9. oktoobril 2015 lahkus Roomast esimene lend, mille pardal oli 19 Eritrea kodanikku, kes alustavad uut elu Rootsis. Viis naist ja 14 meest lahkusid Ciampino lennuväljalt rände ja siseasjade voliniku Dimitris Avramopoulose, Luksemburgi välisministri Jean Asselborni ja Itaalia välisministri Angelino Alfano juuresolekul. See oli oluline ja sümboolne hetk, mis tähistas uue euroopaliku varjupaigataotluste käsitlemise algust. Kuid peale selle sümboolse aspekti peavad ümberpaigutamised nüüd saama Itaalias ja Kreekas süsteemseks ja tavapäraseks tegevuseks.

Esimene lend oli intensiivse ettevalmistava töö tulemus, mida tegid kohapeal Itaalia ja Rootsi ametiasutused, Frontex ja muud ELi ametid, kohalikud valitsusvälised organisatsioonid ja Euroopa Komisjoni saadetud erisaadikud. Väsimatu töö tulemusena on tagatud, et süsteem toimib ja vajalikku registreerimist ja menetlemist saab teha protsessi igas etapis.

Eritrea kogukonna teavitamine oli esimese ümberpaigutamise edu tagamiseks hädavajalik. Alguses olid varjupaigataotlejad registreerimisele vastu, kuna nad ei usaldanud süsteemi. Komisjoni kohapealsed saadikud koos ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga ja kohalike valitsusväliste organisatsioonidega pidid viimastel nädalatel nägema palju vaeva esimese grupi inimeste veenmiseks, et nad tõepoolest ümber asustatakse.

Usaldus süsteemi vastu kasvab, seda eriti pärast esimese ümberpaigutamise toimumist. Praeguseks on Lampedusal ja Villa Sikanias registreeruda soovivatest inimestest moodustunud järjekorrad. Ümberpaigutamise kandidaatidena on tuvastatud juba rohkem kui 100 eritrealast.

Nüüd on äärmiselt oluline, et järgmised ümberpaigutamised toimuksid kiiresti, et vältida eelkõige ümberpaigutamise kandidaatide kuhjumist.

Esimese inimeste rühma edukas ümberpaigutamine oli esimene oluline samm. Nüüd tuleb ümberpaigutamist jätkata kindlalt, pidevalt ja piisavas ulatuses. Kõik liikmesriigid peaksid nüüd esitama komisjonile oma selged kohustused aasta lõpuks ümberpaigutatavate inimeste arvu kohta, pidades silmas probleemi kiireloomulisust.

II.3 Ümberasustamine

Rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberasustamine otse kolmandatest riikidest vastab ELi humanitaarkohustustele ja pakub pagulastele turvalist alternatiivi võrreldes nende endi poolt ette võetud eluohtliku teekonnaga Europasse. 1. oktoobril toimunud ümberpaigutamise ja ümberasustamise foorumil kinnitasid liikmesriigid juulis võetud kohustust võtta järgmise kahe aasta jooksul sellisel viisil vastu rohkem kui 20 000 pagulast. 2. oktoobril korraldatud ümberasustamise seminaril töötati välja praktilisi lahendusi ümberasustamise tõhusa rakendamise tagamiseks. Esimesed ümberasustamised on juba aset leidnud 16 . Liikmesriigid peaksid nüüd esitama komisjonile teabe selle kohta, kui mitu inimest ja kust nad järgmise kuue kuu jooksul ümber asustatavad.

II.4 Tagasisaatmine ja tagasivõtmine

ELi varjupaigasüsteemi moodustavad üksteist täiendavad vahendid, mille oluliseks osaks on tagada nende isikute tagasisaatmine, kellel ei ole õigust saada rahvusvahelist kaitset. Praegu rakendatakse tagasisaatmisotsuseid praktikas kaugelt liiga vähe ning inimkaubandusega tegelevad võrgustikud kasutavad seda ära, et meelitada ligi rändajaid, kes ei vaja rahvusvahelist kaitset. Mida tõhusamaks muutub tagasisaatmissüsteem, seda väiksem on võimalus, et inimkaubitsejad suudavad inimesi veenda võimaluses kontrollisõelast läbi lipsata, kui tehakse kindlaks, et nad ei vaja rahvusvahelist kaitset.

2015. aasta oktoobri justiits- ja siseküsimuste nõukogus kinnitasid liikmesriigid komisjoni ettepanekul põhineva ELi tagasisaatmisalase tegevuskava 17 . Nüüd keskendutakse kiiretele ja tõhusatele järelmeetmetele.

Itaalia viis hiljuti läbi kaks tagasisaatmisoperatsiooni – 28 tuneeslast saadeti Itaaliast tagasi Tuneesiasse ja 35 egiptlast Egiptusesse. Oktoobris on plaanis korraldada üks ühine Frontexi koordineeritud tagasisaatmisoperatsioon Itaaliast ja kaks Kreekast isikute tagasisaatmiseks. Selliste operatsioonide sagedust tuleb suurendada.

Tegeliku tagasisaatmise tagamine on keskne osa rände haldamise tugirühmade tööst esmase vastuvõtu piirkondades.

See nõuab ka tagasisaatmisotsuste tegemise ja täitmise tõhusate süsteemide olemasolu ELis. Viimaste kuude jooksul on võetud konkreetseid meetmeid tagasisaatmise haldamise integreeritud süsteemi väljaarendamiseks ning tagasisaatmisotsuste ja sisenemiskeeldude lisamiseks ELi teabevahetussüsteemidesse. Samuti tuleb liikmesriikide tagasisaatmisega tegelevatele ametitele eraldada nende ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Tagasisaatmist on võimalik ellu viia ainult siis, kui on olemas leping päritoluriigiga asjaomaste isikute tagasivõtmiseks. Tagasivõtmine on tõhusa rändepoliitika hädavajalik osa. Päritoluriik peab tagasisaadetavad isikud tagasi võtma. Selleks on vaja tihedat partnerlust kolmandate riikidega, kasutades kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema koostööd, et leida suhetes kolmandate riikidega õige tasakaal survestamise ja stiimulite vahel, suurendades seeläbi tagasisaatmiste arvu. Protsessile kaasaaitamiseks on kokku lepitud, et liikmesriigid lähetavad 2015. aasta lõpuks 11 riiki Euroopa rändeküsimuste kontaktametnikke, kuid seda ei ole veel tehtud 18 . Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident on alustanud kõrgetasemelist dialoogi ebaseadusliku rände peamiste päritoluriikidega, millele järgnevad erinevad laiemad dialoogid Etioopia, Somaalia, Aafrika Liidu ja Saheli riikidega. Esmaseks prioriteediks on tagada, et olemasolevaid tagasivõtulepinguid praktikas tõhusalt rakendataks.

Tagasivõtmise tagamine praktikas – koostöö Pakistaniga

ELil on alates 2012. aastast tagasivõtuleping Pakistaniga. Võttes arvesse suuri arvnäitajaid (vt 9. lisa), on kõnealune leping eriti oluline, kuna Pakistan on aastaid olnud ELis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike suuruselt neljas päritolukoht. Kuid prognoosi kohaselt saadetakse tagasi ainult ligikaudu 54 % ELis tagasisaatmisotsuse saanud Pakistani kodanikest. Lepingu rakendamise tõhusus erineb liikmesriikide lõikes oluliselt. Suurim, dokumentide üle peetavatest vaidlustest tulenev takistus on tehtud kindlaks Kreekas. Komisjoni, Kreeka ja Pakistani ametiasutuste vahel käesoleval kuul peetavate tagasisaatmisele pühendatud arutelude eesmärgiks on tagasisaatmiste taasalustamine:

Ateenas toimus komisjoni, Kreeka ja Pakistani ametnike vahel arutelu ELi–Pakistani tagasivõtulepingu rakendamise üle;

samal päeval toimusid kontaktid ELi delegatsiooni Islamabadis ja Pakistani välisministeeriumi vahel;

volinik Avramopoulos läheb 29. oktoobril Islamabadi, et arutleda rände ühise kava üle.

Tulemuseks peaks olema:

ühine arusaamine ELi tagasivõtulepingu rakendamisest Kreeka ja Pakistani vahel;

Frontex viib novembris läbi pakistanlaste Kreekast tagasisaatmiseks ühise tagasisaatmisoperatsiooni;

komisjon esitab operatiivse tegevuskava rände paremaks haldamiseks koos Pakistaniga.

II.5 Muud liikmesriikide toetamise viisid

Liikmesriikide jaoks on olemas mitu muud võimalust paluda ELilt toetust piiride ja rände haldamise küsimuses. Kõiki neid ei ole veel täiel määral ära kasutatud.

Liikmesriigid võivad taotleda piirivalve kiirreageerimisrühmade (RABIT) rakendamist piirivalvuritele viivitamatu abi osutamiseks kiireloomulise või erakorralise rändesurve korral. Komisjon leiab, et olukord, millega Kreeka paari viimase kuu jooksul silmitsi seisab, vastab täpselt tingimustele, mille tarbeks rühmad välja töötati. Ei Kreeka ega Itaalia ei ole seni kiirreageerimisrühmade rakendamist taotlenud.

ELi kodanikukaitse mehhanismi 19 saab kasutada riik, kelle arvates käib kriisiga toimetulek talle üle jõu. Mehhanism rajaneb liikmesriikide vabatahtlikul panusel (sealhulgas oskusteave, varustus, eluase ja meditsiinitarbed). Eelmisel kuul paluti liikmesriikidel komisjonile teatada, millist abi neil on võimalik pagulaste abistamiseks kasutusvalmis hoida. Vaid kaheksa liikmesriiki 20 on teatanud piiratud kodanikukaitsevahenditest või ekspertidest, mida/keda nad oleks valmis vastava nõudmise korral veel käesoleval aastal abiks lähetama. Komisjon rõhutab veelkord, et liikmesriikide märkimisväärne panus mehhanismi toetamiseks on väga vajalik.

2015. aastal on ELi kodanikukaitse mehhanismi kasutatud kahel korral Ungari 21 ja ühel korral Serbia 22 abistamiseks, et rahuldada pagulaste ja rändajate ennenägematult suurest sissevoolust tulenevaid kiireloomulisi vajadusi.

Samuti tuleks meelde tuletada, et liikmesriikide toetus Frontexi ühisoperatsioonide TRITON ja POSEIDON kaudu aitab jätkuvalt kaasa välispiiride igapäevasele haldamisele, päästes tuhandeid saabuvaid rändajaid ja pagulasi. Praegu eraldavad TRITONile vahendeid 17 liikmesriiki ja POSEIDONile 18 liikmesriiki 23 . Kuid seni kättesaadavaks tehtud vahenditest ei piisa vajaduste rahuldamiseks.

Edusammud

Itaalias Lampedusal tegutseb esimene esmase vastuvõtu keskus.

Lähipäevil hakkab tegutsema esimene esmase vastuvõtu keskus Kreekas Lesbosel.

Ümberpaigutamine teistesse liikmesriikidesse on alanud.

Rände haldamise tugirühmad tegutsevad.

Esimesed ümberasustamised on aset leidnud.

Frontex toetab tagasisaatmismissioone.

Edasised sammud

Aasta lõpuks tegutseb Itaalias kokku kuus esmase vastuvõtu keskust.

Aasta lõpuks tegutseb Kreekas kokku viis esmase vastuvõtu keskust.

Liikmesriigid vastavad üleskutsetele ekspertide ja varustuse lähetamiseks, et toetada rände haldamise tugirühmasid ja võimaldada tugirühmade täielik rakendamine.

Liikmesriigid teatavad, mitu ümberpaigutamis- ja ümberasustamiskohta nad saavad pakkuda, ja täpsustavad oma vastuvõtusuutlikkust.

Taasalustatakse tagasisaatmisi Kreekast Pakistani.

Liikmesriigid annavad Frontexi ühisoperatsioonide TRITON ja POSEIDON käsutusse piisavad vahendid.

III. Eelarvetoetus

Kolme nädala eest võttis komisjon kohustuse suurendada kohe rahalist toetust. Pärast seda on komisjon teinud paranduseelarvete ettepanekud, et suurendada pagulaskriisiga toimetulekuks ettenähtud rahalisi vahendeid 2015. ja 2016. aastal täiendavalt 1,7 miljardi euro võrra.

See hõlmab järgmist:

juba 2015. aastal täiendav erakorraline abi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja Sisejulgeolekufondi piiride rahastamisvahendist summas 100 miljonit eurot (vt 8. lisa);

kolme kõige olulisema ameti tugevdamine 120 ametikoha võrra (60 ametikohta Frontexile, 30 EASO-le ja 30 Europolile);

täiendav rahastamine Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendile (300 miljonit eurot) ja muude ELi vahendite ümberpaigutamine selliselt, et ELi Süüria usaldusfondile eraldataks käesoleval aastal vähemalt 500 miljonit eurot;

humanitaarabi rahastamise suurendamine 500 miljoni euro võrra (200 miljonit eurot 2015. aastal ja 300 miljonit eurot 2016. aastal) pagulaste otseseks toetamiseks, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Maailma Toiduprogrammi ja muude asjaomaste organisatsioonide kaudu, et aidata rahuldada pagulaste põhivajadusi, milleks on näiteks toit ja peavari;

600 miljoni euro ulatuses täiendavaid kulukohustusi 2016. aastaks, et suurendada erakorralise abi vahendeid rändeprobleemidega toimetulekuks (94 miljonit eurot), ümberpaigutamispaketi toetuseks (110 miljonit eurot), Frontexi, EASO ja Europoli inim- ja rahaliste ressursside suurendamiseks (ligikaudu 86 miljonit eurot tagasisaatmiste ja esmase vastuvõtu keskuste toetuseks ning ametite tugevdamiseks) ja täiendav rahastamine pagulaskriisist enim mõjutatud liikmesriikide abistamiseks (310 miljonit eurot).

Kokku tähendab see, et 2015. ja 2016. aastal on pagulaskriisiga toimetulekuks kasutada vahendeid summas 9,2 miljardit eurot.

Euroopa Parlament ja nõukogu on tegutsenud kiiresti, et võtta vastu muudatused 2015. aasta eelarves. Komisjon on võtnud vastu 2016. aasta eelarve muudatused ja kutsub ka eelarvepädevaid institutsioone üles 2016. aasta eelarve muutmise protsessi kiirendama.

Lisaks rändega seotud vahendite märkimisväärsele suurendamisele ELi eelarves on nüüd äärmiselt oluline, et liikmesriikide vahendeid kasutataks Euroopa üldiste püüdluste toetamiseks. Seda tunnistasid 23. septembril ELi riigipead ja valitsusjuhid, rõhutades vajadust, et liikmesriikide valitsused annaksid oma panuse ja täiendaksid ELi rahastamist järgmistes valdkondades.

Rahuldada pagulaste kiireloomulisi vajadusi ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Maailma Toiduprogrammi 24 ja muude ametite kaudu kokku vähemalt 1 miljardi euro ulatuses. ELi eelarvest antakse selleks käesoleval aastal 200 miljonit eurot ja järgmisel aastal 300 miljonit eurot täiendavat toetust, mis nõuab 500 miljoni euro eraldamist liikmesriikide eelarvetest.

Pärast 23. septembrit on kümme liikmesriiki 25 võtnud kohustuse täiendavate panuste eraldamiseks kogusummas ligikaudu 275 miljonit eurot. Kuid tegelikkuses on üle 80 % sellest summast lubanud anda vaid kaks liikmesriiki: Ühendkuningriik ja Saksamaa. Seega on puudu rohkem kui 225 miljonit eurot.

Toetada Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi vahendite olulist suurendamist. Komisjon kutsub liikmesriike üles täiendama ELi eelarvest eraldatud 500 miljonit eurot.

Hoolimata sellest, et Süüria on praeguse kriisi keskpunkt ja kõnealune usaldusfond on eesmärkide saavutamiseks paindlik ja kiire vahend, on liikmesriikide reageering olnud seni minimaalne – vaid kaks liikmesriiki, Itaalia ja Saksamaa, on lubanud anda vastavalt 3 ja 5 miljonit eurot. Seega on kokku puudu peaaegu 492 miljonit eurot.

Toetada liikmesriikide panustega usaldusfondi stabiilsuse tagamiseks ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks Aafrikas. Komisjon on seisukohal, et liikmesriikide panused peaksid täiendama ELi antavat 1,8 miljardi euro suurust summat. Ka selles vallas on praeguseks võetud kohustused toetuse eraldamiseks minimaalsed – vaid kolm liikmesriiki (Luksemburg, Saksamaa ja Hispaania) on lubanud anda igaüks 3 miljonit eurot. Kuus liikmesriiki 26 on panuse andmist mitteametlikult kinnitanud, kuid ilma konkreetsete arvudeta. Veel neli liikmesriiki 27 on öelnud, et nad annavad tõenäoliselt oma panuse, ja teised neli 28 alles kaaluvad seda. Kaks ELi mittekuuluvat riiki 29 on mitteametlikult teatanud, et nad eraldavad kokku ligikaudu 9 miljonit eurot. Seega on veel puudu tohutu summa – 1 791 miljonit eurot.

Rahalised vahendid on hädavajalikud selleks, et pagulaste esmast olukorda parandada ja hakata võitlema probleemi algpõhjustega. On äärmiselt tähtis, et Euroopa Ülemkogu poolt kindlaks tehtud vajaduste ja tegelikkuse erinevus (vahendeid eraldada on lubanud praeguseks vaid mõni liikmesriik) saaks ruttu likvideeritud (vt 7. lisa).

Edusammud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastavalt komisjoni ettepanekule vastu võetud eelarve muudatus, et suurendada 2015. aastal pagulaste abistamiseks ja rändepoliitikale antavat toetust 800 miljoni euro võrra.

2016. aasta eelarve 900 miljoni euro võrra suurendamise ettepanek on esitatud eelarvepädevatele institutsioonidele.

Edasised sammud

Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid vastu võtma muudatused 2016. aasta eelarves vastavalt komisjoni ettepanekule.

Liikmesriigid peavad toetama pagulastele antavat humanitaarabi summas 500 miljonit eurot, et saada koos ELi eelarvest antava toetusega kokku 1 miljard eurot.

Liikmesriigid täiendavad ELi eelarvest ELi Süüria usaldusfondile antavat 500 miljoni euro suurust toetust ja ELi Aafrika usaldusfondile antavat 1,8 miljardi euro suurust toetust.

Selles kontekstis on kerkinud esile küsimus seoses pagulaskriisi haldamisel tekkinud kulude käsitlemisega stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Komisjon on kinnitanud, et kui ta saaks liikmesriigilt konkreetse taotluse, uuriks ta, kas ja kuidas seda saaks käsitleda stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate eeskirjade raames. See hõlmab ka paktis sisalduvat paindlikkust ettenägematutele olukordadele ja ebatavalistele sündmustele reageerimiseks.

Selline hindamine tuleb korraldada juhtumipõhiselt osana liikmesriigi eelarvedokumentide analüüsist. Hindamine peab põhinema tehtud netokulusid tõendaval materjalil kooskõlas pakti kohaldamise jaoks kokkulepitud metoodikaga.

IV. ELi õiguse rakendamine

Ühine Euroopa varjupaigasüsteem põhineb rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste aitamisel ja nende rändajate tagasisaatmisel, kellel ei ole õigust viibida ELi territooriumil. Et seda süsteemi rakendada, on ELil nüüd tugevad ühised õigusnormid varjupaigataotluste ja ebaseadusliku rände kohta. Kuid neid õigusnorme tuleb nõuetekohaselt kohaldada.

Üks näide komisjoni püüdlustest edendada tõhusat rakendamist on tagasisaatmise valdkond, kus komisjon on abistanud liikmesriike õigusnormide tagajärgede mõistmisel. Komisjon on pidanud liikmesriikidega selleteemalisi arutelusid, et rõhutada samme, mida tuleb astuda tagasisaatmise kohustuse täitmiseks. Liikmesriigid peaksid tagama ebaseaduslike rändajate füüsilise kättesaadavuse nende tagasisaatmiseks ja kasutama viimase abinõuna kinnipidamist kui õiguspärast meedet, kui on vaja vältida ebaseaduslike rändajate põgenemist. Seni kuni väljasaatmist võib põhjendatult pidada tõenäoliseks, ei tohiks väljasaatmise võimalust õõnestada kinnipidamise ennetähtaegse lõpetamisega. Lisaks võivad nii otsuste langetamise kiirus kui ka personali ja piisava hulga kinnipidamiskohtade olemasolu avaldada tagasisaatmisotsuste praktilisel rakendamisel keskset mõju.

Komisjon on alates augustist saatnud ametlikud kirjad viiele liikmesriigile seoses Eurodaci määrusega sõrmejälgede võtmise kohta ja kümnele liikmesriigile tagasisaatmisdirektiivi nõuetekohase rakendamise kohta. Eurodaci määruse küsimuses on kõik asjaomased liikmesriigid vastanud ja komisjon hindab nüüd vastuseid, et teha kindlaks, kas need on piisavad või kas tuleks algatada rikkumismenetlusi. Tagasisaatmisdirektiivi kohta on praeguseks laekunud vaid üks vastus 30 . Komisjon ootab ülejäänud vastuseid ja hindab seejärel kiiresti olukorda. Lisaks on ühele liikmesriigile saadetud ametlik kiri varjupaigamenetluste direktiivi, vastuvõtutingimuste direktiivi ja Schengeni piirieeskirjade järgimise kohta.

Komisjon ei ole praeguseks saanud vastus lisaks 34 varasemale juhtumile varjupaigamenetluste direktiivi, vastuvõtutingimuste direktiivi ja miinimumnõuete direktiiviga seoses septembris algatatud 40 võimaliku või tegeliku rikkumismenetluse kohta. Võttes arvesse kõnealuste õigusaktide suurt tähtsust, õhutatakse liikmesriike vastama kahekuulise ajavahemiku jooksul niipea kui võimalik.

Komisjon jätkab vajaduse korral rikkumismenetluste kiiret ja tõhusat kohaldamist, et tagada selles valdkonnas kehtivate ELi õigusaktide täielik järgimine (vt 6. lisa).

Septembris kindlaks määratud prioriteetsed meetmed rõhutasid vajadust pühendada eritähelepanu Kreekale. Liikmesriigid ei ole saanud varjupaigataotlejaid Kreekasse tagasi saata alates 2010.–2011. aastast. 2010. aastal langetas Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse, et Euroopa inimõiguste konventsiooni on mitmel korral rikutud. Euroopa Kohus kinnitas seejärel, et kui liikmesriigid saadavad inimesi tagasi Kreekasse Dublini määruse alusel, ei saa lähtuda sellest, et nad austavad varjupaigataotlejate põhiõigusi.

Nagu eespool märgitud, on komisjon eraldanud Kreeka abistamiseks märkimisväärsel hulgal vahendeid. Liikmesriigid on hakanud nüüd komisjoni püüdlusi toetama. Lühikese aja jooksul on toimunud oluline edasiminek. Nüüd, kui rände haldamise tugirühmad on tööle hakanud, tegeletakse peamiste puudustega, mis on tinginud Dublini määruse kohaste tagasisaatmiste peatamise. Muu hulgas suurendatakse vastuvõtukohtade arvu ja pöördutakse tagasi varjupaigataotluste läbivaatamise usaldusväärse süsteemi juurde.

Seni saavutatud edu on olnud julgustav ja peab jätkuma. Seda arvesse võttes hindab komisjon 30. novembriks 2015 olukorda ja kui kõik tingimused on täidetud, soovitab ta Euroopa Ülemkogul 2015. aasta detsembris või 2016. aasta märtsis kinnitada Dublini süsteemi kohase Kreekasse tagasisaatmise taasalustamist.

Viimasel ajal on mitu liikmesriiki võtnud teemaks piirikontrolli ajutise taaskehtestamise Schengeni piirieeskirjade alusel. See on õigustatud erandlikes kriisiolukordades ja eelkõige tõsise ohu korral asjaomase liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule. Kuid see võib olla üksnes lühiajaline meede seni, kuni olukord on stabiliseerunud.

Komisjon lõpetab praegu olukorra hindamist ja võtab vastu arvamuse Saksamaal, Austrias ja Sloveenias ajutise piirikontrolli pikendamise kohta Schengeni piirieeskirjade alusel.

Edusammud

Komisjon tegeleb puudustega, mis esinevad seoses ELi õigusaktide täiemahulise ülevõtmise ja rakendamisega liikmesriikides.

Vastuvõtukohtade arvu suurendatakse ja Kreekas luuakse tingimused nõuetekohase varjupaigasüsteemi ja varjupaigataotluste menetlemise jaoks.

Edasised sammud

Komisjon tagab kõigi varjupaiga- ja tagasisaatmisküsimustesse puutuvate rikkumismenetluste aktiivsed ja kiired järelmeetmed.

Komisjon hindab 30. novembriks 2015 olukorda seoses Dublini süsteemi kohase Kreekasse tagasisaatmisega.

V. Välismõõde

Euroopa rände tegevuskavas on rõhutatud, et rändepoliitika saab olla edukas ainult juhul, kui ta toimib nii liidu sees kui ka sellest väljaspool. Euroopa peab kaitset vajavad isikud alati vastu võtma. Kuid on kõigi huvides, et tegeldaks pagulasi kodunt lahkuma ja ohtlikke rännakuid sooritama sundivate kriiside põhjustega.

Prioriteetsete meetmete ja komisjoni ning kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi eelmisel kuul esitatud ühisteatise 31 keskmes oli rände muutmine ELi välistegevuse kõige olulisemaks osaks. Eespool välja toodud täiendava rahastamise kohustused on selle ilmekas näide. Kuid võetud diplomaatiliste mõjutusmeetmete tõttu on rändest saanud keskne teema ka kahepoolsetel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel aruteludel.

Määrava tähtsusega partner on Türgi. Koos Liibanoni ja Jordaaniaga on Türgile langenud kõige suurem humanitaarkoormus Süüria pagulastele varjupaiga pakkumisel. Geograafiline asend muudab riigi Lääne-Balkanile saabuvate rändajate jaoks peamiseks kanaliks. Türgi on näidanud, et ta on võimeline inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemisel otsustavalt tegutsema. Üksikasjalikus rändeteemalises tegevuskavas, mille president Juncker president Erdoğanile 5. oktoobril üle andis, on sätestatud hulk konkreetseid meetmeid nii pagulaste, rändajate ja neid vastu võtvate kogukondade toetuseks kui ka ebaseadusliku rände vältimiseks tehtava koostöö tugevdamiseks. Tegevuskavas on sätestatud lühiajalised, keskmise pikkusega ja pikema perioodi meetmed. Komisjon peab praegu Türgi ametiasutustega dialoogi tegevuskava viimaste üksikasjade osas.

Koostöö Türgiga oli ka kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning ELi eesistujariigi Luksemburgi poolt 8. oktoobril kokku kutsutud Lääne-Balkani ja Vahemere idaosa marsruudi teemalise kõrgetasemelise konverentsi põhiline arutelupunkt. Kõnealusel kohtumisel lepiti kokku hulk praktilisi samme tõhusama koostöö edendamiseks marsruudil paiknevate partnerriikidega, sealhulgas toetades esimese varjupaiga ja transiidiriike ning rõhutades laiemaid probleeme algpõhjuste ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamisega võitlemisel 32 .

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident on kaasatud ulatuslikesse diplomaatilistesse kontaktidesse eesmärgiga leida kokkulepe Liibüa kriisi küsimuses. Neid poliitilisi ja majanduslikke püüdlusi on toetanud ÜRO peasekretäri eriesindaja Bernardino Léon, kes esitles 8. oktoobril kõigile poliitilise dialoogi osapooltele Liibüa poliitilise kokkuleppe lõplikku teksti. Nüüd on oluline, et kõik osapooled kõnealuse kokkuleppe kinnitaksid. Sellisel juhul on EL valmis rahvuslikul kokkuleppel põhinevat uut valitsust kiiresti toetama märkimisväärse toetuspaketiga, millest tõuseb kasu Liibüa elanikkonnale. Välisasjade nõukogu võttis 12. oktoobril vastu asjaomased järeldused.

7. oktoobril algas ELi sõjalises operatsioonis Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED operatsioon Sophia) pärast 1. etapi eesmärkide (inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate võrgustike seire ja hindamine) edukat täitmist teine etapp rahvusvahelistes vetes, millega on aidatud kaasa rohkem kui 3 000 inimese päästmisele. Nüüd on avamerel võimalik korraldada selliste laevade pardale minekut, läbiotsimist, konfiskeerimist ja ümbersuunamist, mille suhtes on kahtlus, et neid kasutatakse inimeste ebaseaduslikuks ületoimetamiseks ja inimkaubanduseks, ning seega aitavad operatsioonid kaasa kahtlustatavate inimkaubitsejate kohtu alla andmisele. See on oluline areng inimkaubitsejate ja ebaseaduslikult üle piiri toimetajate äritegevuse takistamisel, millele andis olulise poliitilise toetuse 9. oktoobril vastuvõetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 2240.

Välisasjade nõukogu võttis 12. oktoobril liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi juhtimisel vastu järeldused Süüria kriisi kohta, mille põhjal EL tõhustab oma toetust ÜRO juhitavatele rahvusvahelistele püüdlustele konfliktile poliitilise lahenduse leidmisel. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident suhtleb aktiivselt kõigi peamiste piirkondlike ja rahvusvaheliste osalistega, sealhulgas Venemaa, Ameerika Ühendriikide, Saudi Araabia, Iraani, Türgi ja Iraagiga. Euroopa välisteenistus on astunud samme, et tugevdada toetust poliitilisele opositsioonile Süürias ja väljaspool Süüriat, sest tegemist on üleminekuprotsessi olulise osalisega, ja jätkab arvukate poliitiliste ja sõjaliste rühmituste lähendamise ja ühise strateegia taha koondamise hõlbustamist. 7. ja 9. septembril viis Euroopa välisteenistus koos ÜRO erisaadiku Staffan de Misturaga läbi üksikasjaliku konsultatsiooni vahendajatega, eelkõige Venemaalt, Iraanist, Egiptusest ja Saudi Araabiast, ning Süüria saadikutega liikmesriikidest. EL tegutseb ka mõnes ISISe vastase üleilmse koalitsiooni loodud töörühmas, nimelt stabiliseerumise, terroristist välisvõitlejate ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise valdkonnas. Süüriat ja Iraaki ning ISISe ohtu käsitleva uue ELi piirkondliku strateegia rakendamine on käimas.

Ränne oli põhiteema, mida arutasid ELi institutsioonide ja liikmesriikide esindajad septembri lõpus toimunud 70. ÜRO Peaassambleel. Selles kontekstis rõhutati vajadust rahvusvahelise kogukonna ennetavama reageerimise ja tõhusama tegevuse järele rände ja inimeste liikuvuse probleemidega tegelemiseks, eriti seoses Süüria pagulaskriisiga.

Mais esitletud ELi tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks 33 rakendatakse nüüd ellu koos õiguskaitseoperatsioonidega nii ELis kui ka väljaspool, näiteks on käimas kampaaniad Etioopias ja Nigeris, et hoida ära inimeste ebaseaduslikku üle piiri toimetamist selle lähtekohas.

Rändeküsimuste uusi prioriteete käsitletakse ka järgmisel kuul (11.–12. novembril) Vallettas toimuval rändealasel tippkohtumisel. Nimetatud tippkohtumist valmistatakse ette tihedas koostöös Aafrika partneritega. See on hea võimalus näidata, et nii EL kui ka Aafrika suudavad võtta konkreetseid meetmeid ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks ja tagada korrastatud, turvalise, seadusliku ja vastutustundliku rände ja liikuvuse. Selliste partnerluste oluline osa on ELi toetus oma partneritele, seda nii rahalise abi ja oskusteabe näol kui ka aidates suurendada usku koostöösse ja ühiste püüdluste võimalikkusse. Partnerluse edukus on lahutamatult seotud ühiste jõupingutustega anda oluline rahaline panus ELi Aafrika usaldusfondi (vt III punkt).

Edusammud

Rida kõrgetasemelisi kohtumisi kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi ja volinike osavõtul on pannud aluse uutele diplomaatilistele meetmetele rände valdkonnas.

EUNAVFOR MED operatsioon Sophia täitis 1. etapi eesmärgid.

Edasised sammud

Tegevuskava viimistlemine Türgiga.

Kõrge esindaja ja komisjoni asepresident on kavandanud 20.–21. oktoobriks kõrgetasemelised dialoogid Etioopia, Aafrika Liidu ja Somaaliaga.

EUNAVFOR MED operatsioon Sophia viib ellu 2. etappi.

EL toetab Liibüa rahvuslikul kokkuleppel põhinevat uut valitsust.

EL suurendab toetust ÜRO juhitavatele rahvusvahelistele püüdlustele leida Süüria konfliktile poliitiline lahendus.

Valletta rändealane tippkohtumine.

VI.Järeldused

Eespool esitatud tegevuslikud ja eelarvega seotud meetmed on välja töötatud, et anda ELi rändesüsteemile vajalikku toetust selle taaskorrastamiseks, tagades eeskirjade nõuetekohase kohaldamise ja piisava usaldusväärsuse vältimatutele massilistele rändevoogudele reageerimiseks. Välispiir on stabiilsuse taastamise hädavajalik komponent. Seda silmas pidades on komisjon võtnud kohustuse esitada enne aasta lõppu ettepanekud toimiva Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomiseks, kuna liikmesriike tuleb Euroopa välispiiride haldamisel tehtavates pingutustes rohkem toetada.

Konkreetsete järelduste kokkuvõte

Liikmesriigid peaksid andma kiiresti oma panuse, mis on ELi ametite hinnangul vajalik esmase vastuvõtu süsteemi rakendamiseks.

Itaalia ja Kreeka peaksid suurendama oma vastuvõtusuutlikkust.

Liikmesriigid peaksid teatama, kui palju ümberpaigutatavaid inimesi nad suudavad vastu võtta.

Liikmesriigid peaksid esitama selged kohustused aasta lõpuks ümberpaigutatavate inimeste arvu kohta.

Liikmesriigid peaksid nüüd esitama komisjonile teabe selle kohta, kui mitu inimest ja kust nad järgmise kuue kuu jooksul ümber asustavad.

Liikmesriigid peaksid kiiresti rakendama komisjoni ettepanekul põhineva ELi tagasisaatmisalase tegevuskava, et luua ELi tasandil tõhus tagasisaatmissüsteem.

2015. aasta lõpuks peaks EL lähetama üheteistkümnesse kolmandasse riiki Euroopa rändeküsimuste kontaktametnikud.

Liikmesriigid peaksid toetama ELi kodanikukaitse mehhanismi märkimisväärsete panustega.

Liikmesriigid peaksid tegema Frontexi ühisoperatsioonide TRITON ja POSEIDON jaoks kättesaadavaks piisavad vahendid.

Liikmesriigid peaksid andma oma panuse ja eraldama ELiga sama palju vahendeid, et toetada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Maailma Toiduprogrammi ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide, ELi Süüria usaldusfondi ja ELi Aafrika usaldusfondi tegevust.

Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid vastu võtma 2016. aasta paranduseelarve projekti vastavalt komisjoni ettepanekule.

Komisjon jätkab vajaduse korral rikkumismenetluste kiiret ja tõhusat kohaldamist, et tagada varjupaiga- ja tagasisaatmisalaste õigusaktide täielik jälgimine.

Komisjon hindab 30. novembriks 2015, kas kõik tingimused on täidetud, et soovitada Euroopa Ülemkogul kinnitada kas 2015. aasta detsembris või 2016. aasta märtsis Dublini süsteemi kohase Kreekasse tagasisaatmise taasalustamist.

Komisjon koostab oma avamuse Saksamaal, Austrias ja Sloveenias ajutise piirikontrolli pikendamise kohta Schengeni piirieeskirjade alusel.

Komisjon viib lõpule tegevuskava Türgiga.

Lisade loetelu

1. lisa: Prioriteetsete meetmete rakendamise tabel

2. lisa: Kreeka – 11. oktoobri 2015. aasta aruanne olukorra kohta

3. lisa: Itaalia – 11. oktoobri 2015. aasta aruanne olukorra kohta

4. lisa: Kreeka esmase vastuvõtu keskuste kaart

5. lisa: Itaalia esmase vastuvõtu keskuste kaart

6. lisa: Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamine

7. lisa: Liikmesriikide rahalised lubadused rändevajaduste toetamiseks

8. lisa: Rahaline toetus liikmesriikidele Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi raames

9. lisa: ELi-Pakistani 2012.–2014. aasta tagasivõtulepingu toimimine

(1)

Frontexi 13. oktoobril 2015 avaldatud andmed.

(2)

COM(2015) 240 (final).

(3)

COM(2015) 490 (final).

(4)

Avaldus on kättesaadav aadressil http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2015/09/23-statement-informal-meeting .

(5)

Esmase vastuvõtu piirkond on lõik ELi välispiirist või piirkond, millele langeb erakorraline rändesurve ja mis nõuab seetõttu ELi ametite tugevdatud ja kooskõlastatud toetust.

(6)

Kõnealuste ametite esindajad töötavad koos sadamates või konkreetsetes vastuvõtukeskustes asuvates ühistes büroodes, et koordineerida ELi abi liikmesriikide ametiasutustele inimeste tuvastamise, registreerimise ja tagasisaatmise valdkonnas, samuti teabe ja jälitusteabe kogumisel, jagamisel ja analüüsimisel, et toetada inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate võrgustike kriminaaluurimist.

(7)

Austria, Belgia, Hispaania, Madalmaad, Rumeenia ja Slovakkia.

(8)

Belgia, Leedu, Portugal, Rootsi, Rumeenia ja Tšehhi Vabariik.

(9)

Rakkerühm hõlmab Frontexit, EASOt, Europoli, ELi mereväeoperatsiooni EUNAVFORMED-SOPHIA ja Itaalia ametiasutusi.

(10)

Näiteks luuakse Kosil aasta lõpuks ajutine rajatis 300–400 inimese tarbeks.

(11)

Nõukogu otsus (EL) 2015/1523, 14. september 2015, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (ELT L 239, 15.9.2015, lk 146).

(12)

Nõukogu otsus (EL) 2015/1601, 22. september 2015, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 80).

(13)

Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ungari.

(14)

Itaaliasse Austriast, Belgiast, Eestist, Hispaaniast, Horvaatiast, Iirimaalt, Küproselt, Lätist, Leedust, Luksemburgist, Madalmaadest, Maltast, Poolast, Portugalist, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Slovakkiast, Soomest, Tšehhi Vabariigist ja nii Itaaliasse kui ka Kreekasse Sloveeniast.

(15)

Austria, Hispaania, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa.

(16)

20. juulil 2015 kokkulepitud kava raames on 132 naaberriikides viibivat süürlast juba ümber asustatud – 16 Tšehhi Vabariiki, 96 Itaaliasse ja 20 Liechtensteini.

(17)

COM(2015) 453 (final).

(18)

Nõukogu 8. oktoobri 2015. aasta järeldused: „Koostöö päritolu- ja transiidiriikidega on edukate tagasisaatmisoperatsioonide seisukohalt äärmiselt oluline. Lühiajalises perspektiivis on ELil kavas uurida, millist sünergiat loob ELi diplomaatia kohapeal ELi delegatsioonide kaudu ning eelkõige Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike (EMLO) kaudu, kes lähetatakse enne 2015. aasta lõppu Egiptusesse, Marokosse, Liibanoni, Nigerisse, Nigeeriasse, Senegali, Pakistani, Serbiasse, Etioopiasse, Tuneesiasse, Sudaani, Türki ja Jordaaniasse.”

(19)

Seda vahendit on võimalik kasutada mitmesugust liiki mitterahalise abi andmiseks, nt oskusteabe, varustuse, eluaseme ja meditsiinitarvete näol.

(20)

Belgia, Küpros, Leedu, Läti, Rootsi, Slovakkia, Soome, Tšehhi Vabariik.

(21)

Need meetmed on praeguseks suletud.

(22)

See meede on veel avatud.

(23)

TRITONi puhul Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik ning POSEIDONi puhul Belgia, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Läti, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik.

(24)

Neli liikmesriiki – Ühendkuningriik, Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi kuuluvad 2015. aastal Maailma Toiduprogrammi 10 olulisima rahastaja hulka (allikas: Maailma Toiduprogramm, 6. oktoober 2015).

(25)

Hispaania, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Läti, Poola, Saksamaa, Soome, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik.

(26)

Belgia, Itaalia, Malta, Prantsusmaa, Taani ja Ühendkuningriik.

(27)

Austria, Madalmaad, Rootsi ja Soome.

(28)

Eesti, Kreeka, Läti ja Tšehhi Vabariik.

(29)

Norra ja Šveits.

(30)

Itaalia

(31)

JOIN(2015) 40, 9. september 2015

(32)

Dokument on kättesaadav aadressil: http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2015/10/08-western-balkans-route-conference-declaration/

(33)

COM(2015) 285 (final)

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2015

COM(2015) 510 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

1. LISA

PRIORITEETSETE MEETMETE SEIRE

Olukord 14. oktoobril 2015

ELi SEES VÕETAVAD OPERATIIVMEETMED

Komisjoni ja ELi ametite võetud meetmed

Liikmesriikide võetud meetmed

Järgmised sammud

Kriisikolde süsteemi ja ümberpaigutamisotsuste rakendamine

-Koordineerimine kohapeal:

-Komisjoni korraldatud tehnilised kohtumised ametite ning Itaalia ja Kreeka vahel

-Koordineerimine kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet). Komisjoni erisaadikud Itaalias ja Kreekas, kes koordineerivad kriisikolde süsteemi kasutuselevõttu ja korraldavad ümberpaigutamist.

-Rände haldamise tugirühmad tegutsevad:

-Itaalias: Catanias tegutsev ELi piirkondlik rakkerühm, Frontexi ühisoperatsioon Triton, kaasa arvatud kontrollimis- ja küsitlusmeeskonnad Sitsiilias ja Lampedusal, kohapeale saadetud EASO eksperdid, kes abistavad teabe jagamisel ja ümberpaigutamismenetluse käigus.

-Kreekas: ELi piirkondliku rakkerühma loomine; Frontexi ühispoeratsioon Poseidon, kaasa arvatud kontrollimis- ja küsitlusmeeskondade saatmine Egeuse mere saartele. Peatselt saadetakse teabe jagamise ja avalduste läbivaatamisega seotud ülesandeid täitma EASO eksperdid.

Ametid

-Kontrollimise ja küsitlemisega tegelevad Frontexi meeskonnad teevad oma tööd selle liikmesriigi juhitava ühisoperatsiooni raames, kus rakendatakse kriisikolde süsteemi.

-2. oktoobril 2015 esitasid Frontex ja EASO üleskutse ekspertide ja varustuse leidmiseks, et veelgi tugevdada rände haldamise tugirühmi nii Itaalias kui ka Kreekas.

- Itaalias toetab Eurojust Catanias tegutsevat Frontexi piirkondlikku töörühma, et aidata kaasa vastastikuse õigusabi taotlustele ja liikmesriikidevahelisele koordineerimisele. Kreeka on nimetanud kaks Pireuse apellatsioonikohtu Kreeka prokuröri Eurojusti kontaktpunktideks, kes teavitavad Eurojusti reaalajas ELi tasandi kohtulike järelemeetmete ja koordineerimise vajadusest.

-Kontaktid liikmesriikidega, et panna paika ümberpaigutamise praktilised vajadused:

-Komisjon saatis kõigile liikmesriikidele kirja, milles kordas, et on vaja nimetada kontaktametnikud, ja kutsus liikmesriike lähiajal teatama ümberpaigutatavate isikute arvu.

-Kahepoolsed kontaktid enne esimest ümberpaigutamist Itaaliast ja Kreekast.

-Ümberpaigutamise ja ümberasustamise foorum, 1. oktoober 2015:

-Liikmesriikidele on esitatud teave ümberpaigutamist käsitlevate nõukogu otsuste rakendamise olukorra kohta.

-Itaalia ja Kreeka esitasid oma tegevuskavad ning liikmesriigid esitasid küsimusi täiendavate selgituste saamiseks.

-Kokkulepe kasutada ümberpaigutamissüsteemi rakendamise töömeetodina 21.9.2015 ümberpaigutamisseminari vooskeemi ja tööalaseid järeldusi.

-Komisjon selgitas nii ümberpaigutamis- kui ka ümberasustamissüsteemi finantsaspekte.

Esimesed ümberpaigutamised toimusid 9.10.2015.

Itaalia

1.10.2015 toimunud ümberpaigutamise ja ümberasustamise foorumil tutvustatud tegevuskava on asutud rakendama.

Lampedusal tegutsevad esimesed tugirühmad.

Sitsiilias on veel kolmes kohas valmis vastuvõtukeskused ning tugirühmad peaksid seal peagi tööle hakkama.

Villa Sikanias ja Catanias on eraldatud kontoriruumid.

Kõigis asjaomastes riigi ja kohaliku tasandi ametiasutustes on nimetatud kontaktbürood.

Tegevuskavas esitati rände haldamise tugirühmade personalivajaduste hindamine.

Itaalia on palunud Frontexilt abiks 10 sõrmejäljeeksperti.

Kreeka

1.10.2015 toimunud ümberpaigutamise ja ümberasustamise foorumil tutvustatud tegevuskava rakendatakse.

Lesbosel on loodud tugirühm ja tugirühmad luuakse veel neljal saarel (Chiosel, Sámosel, Kosil ja Lérosel), viiel saarel tegutseb Frontex ning peagi saadetakse kohale EASO eksperdid.

ELi piirkondlikule rakkerühmale on eraldatud kontoriruumid Pireuses, Frontexi kohaliku kontaktametniku büroos.

Kõigis asjaomastes riigi ja kohaliku tasandi ametiasutustes on nimetatud kontaktbürood.

5.10.2015 esitati SCIFAle rände haldamise tugirühmade vajaduste hindamine, mis edastati komisjoni kohapealsete saadikute kaudu komisjonile.

Muud liikmesriigid

Riiklike kontaktpunktide nimetamine ja kontaktametnike saatmine Itaaliasse ja Kreekasse.

20 liikmesriiki on nimetanud oma kontaktpunktid; 22 liikmesriiki on juba nimetanud oma kontaktametniku Itaalias, neist üks on nimetanud kontaktametniku nii Itaalias kui ka Kreekas.

Mõned liikmesriigid on teatanud Itaaliale/Kreekale/EASO-le, mitu inimest nad saaksid kiiresti ümber paigutada.

Vastus ametite üleskutsetele

Riikide eksperdid rände haldamise tugirühmadesse vastusena üleskutsetele Frontexilt (670 eksperti 2016. aasta jaanuari lõpuks) ja EASO-lt (370 eksperti 2017. aasta kolmandaks kvartaliks):

Itaaliale: 1) Frontex – 18 ühikut tehnilisi vahendeid (veesõidukid, patrullautod jms) ja 42 lähetatud ametnikku.

Kreekale: 1) Frontex – 27 ühikut tehnilisi vahendeid ja 53 lähetatud eksperti (kokku on maa- ja merepiirile saadetud 95 eksperti, sh Kreeka ametnikud).

-Ümberpaigutamine: liikmesriigid peavad teatama, mitu ümberpaigutatavat inimest nad saavad aasta lõpuks vastu võtta.

-Kui liikmesriigid on 30. oktoobriks 2015 ametlikult kinnitanud 20. juuli 2015 lubadusi, alustatakse riiklike programmide läbivaatamist Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) raames, et eraldada liikmesriikidele täiendavaid summasid vastavalt inimeste ümberpaigutamiseks mõeldud ühekordsetele maksetele.

-AMIFi erakorraline abi Kreekale, et katta kulud, mis on seotud registreeritud isikute transpordiga Egeuse mere idaosa saartelt Mandri-Kreekasse (eraldamisel on AMIFi erakorraline abi summas 5,99 miljonit eurot; toetusleping on ettevalmistamisel)

-Tuleb hinnata, kas Itaalia vajab abi, et katta kulud, mis on seotud registreeritud isikute transpordiga Lampedusalt Mandri-Itaaliasse.

-Liikmesriigid peavad regulaarselt ajakohastama teavet selle kohta, mitu inimest nad saavad kiiresti ümber paigutada.

-Liikmesriigid peavad lõpule viima riiklike kontaktpunktide ja kontaktametnike nimetamise.

-Frontexi ja EASO üleskutse ekspertide leidmiseks:

Liikmesriikide vastuseid Frontexi üleskutsele oodatakse hiljemalt 16. oktoobriks 2015.

Toetus Frontexi ühisoperatsioonidele Triton ja Poseidon

-Ühisoperatsioone Triton ja Poseidon on järkjärgult tugevdatud (seoses kriisikolde süsteemi rakendamisega Itaalias ja Kreekas).

-Ühisoperatsioon Triton: suurendati patrullimisvahendite ning kontrollimis- ja küsitlusmeeskondade arvu (18 ühikut tehnilist varustust nagu veesõidukid, patrullautod jms ning 42 lähetatud ametnikku).

-Ühisoperatsioon Poseidon Sea: Frontex on suurendanud vahendite ning kontrollimis- ja küsitlusekspertide ja tõlkide arvu (27 ühikut tehnilist varustust ja 53 eksperti). Frontex on teinud ettepaneku saata piirkonda veel 104 lähetatud ametnikku ja kaasrahastada 31 Kreeka politsei meeskonnajuhi lähetamist.

-2.10.2015 kuulutas Frontex välja avatud üleskutse täiendavate vahendite saamiseks, mis hõlmab ka ühisoperatsioonide Triton ja Poseidon vajadusi.

-Tänu liikmesriikide eraldatud vahenditele oli võimalik suurendada ühisoperatsioonide Triton ja Poseidon Sea raames Itaaliale ja Kreekale pakutavat tegevustoetust, eelkõige intensiivistada kontrollimist ja küsitlemist.

-Ühisoperatsioon Triton: Osaleb 26 liikmesriiki ja Schengeniga assotsieerunud riiki: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ühendkuningriik. Neist 17 pakuvad praegu vahendeid ja/või lähetatud ametnikke: MT, PT, NL, FR, NO, ES, EL, PL, RO, UK, DE, DK, CZ, BG, LV,

-Ühisoperatsioon Poseidon: Osaleb 25 liikmesriiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Island, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Ühendkuningriik). Neist 18 pakuvad praegu vahendeid ja/või lähetatud ametnikke (DK, CZ, NO, SE, PT, PL, LV, DE, HR, NL, FI, IT, FR, ES, BE, UK, BG, RO).

-Liikmesriigid kohustuvad toetama pooleliolevaid Itaalia ja Kreeka juhtimisel toimuvaid ühisoperatsioone samal tasemel kui praegu või suurendama pakutavat toetust. See tähendab, et kõik liikmesriigid peaksid Frontexi 2. oktoobri 2015 üleskutsele reageerima positiivselt.

-Frontex ja Kreeka hoolitsevad täiendavate lähetatud ametnike tööleasumise eest.

Vastuvõtusuutlikkus ja -tingimused

-Vastuvõtutingimuste ja -suutlikkuse seire ja vajadusel rikkumismenetlused.

-IT ja EL püüavad vastuvõtusuutlikkust suurendada. Itaalia viib esmase vastuvõtusuutlikkuse aasta lõpuks 2500-ni, ka Kreeka 2000 inimese vastuvõtmise suutlikkust suurendatakse.

-Täiendavad suunised vastuvõtutingimusi käsitlevate nõuete parandamise kohta (EASO)

-Kõik liikmesriigid, keda see kriis puudutab, eeskätt Kreeka: hakata vastuvõtusuutlikkuse suurendamiseks kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide / Euroopa Regionaalarengufondi / Euroopa Investeerimispanga pakutavat ulatuslikku rahastamist.

Tagasisaatmine

-Esimesed tagasisaatmised toimusid rände haldamise tugirühma juhtimisel 10.10.2015.

-5.10.2015 alustati Schengeni infosüsteemi hindamist, et lisada sellesse tagasisaatmisotsused ja sisenemiskeelud.

-Euroopa rändeküsimuste kontaktametnikud (EMLO): 15.09.2105 tutvustatud lähenemine hõlmas konkreetseid tagasisaatmisega seotud funktsioone.

-Integreeritud süsteemi loomine tagasisaatmise haldamiseks: protsessiga tegid 15.09.2015 algust komisjon, ametid (Frontex ja EASO) ja asjaomased võrgustikud.

-Schengeni hinnangud AT, BE, DE, NL tagasisaatmissüsteemide kohta aastal 2015 ja üks küsitluspõhine hinnang (LI).

-Liikmesriikide reaktsioon kinnitas, et tagasisaatmine on oluline.

-Liikmesriike (ja assotsieerunud riike), kes ei kuulu olemasolevatesse võrgustikesse, kutsuti üles kaaluma osalemist või assotsieerumist.

-Esimesed Euroopa rändeküsimuste kontaktametnikud võetakse tööle ja nad lähetatakse töökohtadele 2015. aasta lõpuks.

-Frontex korraldab 28.10.2015 tegevusalaseid järelmeetmeid käsitleva kohtumise.

-2016. aastal hinnatakse kuue liikmesriigi tagasisaatmissüsteemi (IT, EL, LU, FR, MT, HR).

Ümberasustamine

Ümberasustamise ja ümberpaigutamise foorum, 1. oktoober 2015:

-ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet tutvustas 2016. aasta ümberasustamisalaseid suundumusi ja prioriteete ning tõi esile valdkonnad, milles teha koostööd ümberasutamisvõimalust pakkuvate riikidega.

-Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon tutvustas ümberasustamisprotsessi valdkondlikke erialateadmisi ja toetust, mida ta ümberasustamist võimaldavatele riikidele saab pakkuda.

-Komisjon tutvustas finantstoetust käsitlevaid juhiseid.

EASO ümberasustamisseminar, 2. oktoober 2015:

-ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet tutvustas ümberasustamisprotsessi eri etappe, mis jäävad nende egiidi alla.

-IT, NL ja SE tutvustasid oma ümberasustamisprogrammide eri aspekte, et jagada häid tavasid.

-Tutvustati ümberasustamisprojekti EU-FRANK, mille eesmärk on hõlbustada ümberasumist ja pagulaste vastuvõttu teadmiste jagamise kaudu

-ICMC ettekanne lõimimistavade kohta

-Liikmesriikide tegevusalaste vajaduste kaardistamine ümberasustamise valdkonnas ja tegevust toetavate meetmete väljaselgitamine, et need vajadused rahuldada.

-Ümberasustamise ja ümberpaigutamise foorum, 1. oktoober 2015:

-Kõik liikmesriigid kinnitasid 20.07.2015 võetud kohustusi ning mitu liikmesriiki märkis selgelt, et selle protsessi käigus tehakse tihedat koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga.

-Kõik riigid kinnitasid, et peavad ümberasustamispiirkondade osas kinni kokkulepitud prioriteetidest. Enamik riike keskendub Liibanonis, Jordaanias või Türgis olevatele Süüria pagulastele. Mõned riigid on teatanud, et nad on valmis asustama inimesi ümber ka muudest piirkondadest nagu Aafrika Sarv (Sudaan) ja Põhja-Aafrika (Egiptus).

-Mõned liikmesriigid (IT, CZ) on juba alustanud piiratud mahus ümberasustamist selle süsteemi raames ning Liechtenstein märkis, et on oma kohustused juba täitnud, asustades Türgist ümber 20 süürlast.

-Mõned liikmesriigid teatasid, kui palju inimesi kogu lubatud arvust nad kavatsevad ümber asustada vastavalt 2016. ja 2017. aastal.

-30. oktoobriks 2015 peavad liikmesriigid komisjonile ametlikult kinnitama, kui mitu inimest nad vastavalt 20. juuli 2015 ümberasustamiskavas esitatud arvudele ümber asustavad.

-Selle põhjal vaatab komisjon läbi liikmesriikide riiklikud programmid AMIFi raames.

-Liikmesriikide koostöö ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, et leida ümberasustatavad isikud.

Rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine

-Ühise operatiivrühma MARE kasutuselevõtt peamise teabekeskusena rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise küsimustes, et toetada inimsmugeldajate tegevuse uurimist ja nende vastutuselevõtmist liikmesriikides.

-XX uurimise ja XX ühisoperatsiooni toetamine võitlemiseks rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu XX liikmesriigis

-XX liikmesriiki on saatnud XX osalema ühises operatiivrühmas MARE.

-Veelgi tugevdatakse rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vallas tehtavat koostööd ametite vahel

-Ühiste uurimisrühmade ja ühisoperatsioonide intensiivsem kasutamine rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vallas

Kodanikukaitse

-Komisjon saatis 24.09.15 kõigile liikmesriikidele kirja, kus palus täpsustada, milliseid vahendeid saaksid liikmesriigid pakkuda, kui süsteem pagulaskriisi käigus aktiveeritakse.

-Viimane koordineerimiskoosolek peeti 8.10.15

-Seni on kirjale vastanud 19 liikmesriiki, neist 8 vastus oli positiivne (BE, CY, FI, LT, SE, SK, CZ, LV). Veel neli riiki (AT, BG, SI, UK) võivad vahendeid pakkuda olenevalt konkreetsest juhtumist.

-Ungari käivitas kodanikukaitse mehhanismi 18.06.15 ja 11.09.15.

-Serbia käivitas kodanikukaitse mehhanismi 21.09.15.

-Mehhanismi võivad käivitada abi vajavad liikmesriigid.

-Liikmesriikide hädaolukorra lahendamise plaanid selle kohta, millist kodanikukaitset võib eri stsenaariumide puhul vaja olla ja milliseid vahendeid on võimalik pakkuda.

Piirivalve kiirreageerimisrühmad (RABIT)

-Frontex saatis ameti haldusnõukogule 18.09.15 kirja, et rõhutada oma valmisolekut reageerida mis tahes kiirreageerimistaotlusele, mille esitab liikmesriik, kes satub järsku välispiiridel toimuva ebaseadusliku rände eriti suure surve alla, ning palus toetada selliseid sekkumisi, aga ka pooleliolevate tugevdatud ühisoperatsioonide elluviimist.

-Pagulaskriisi haldamist käsitlenud teatises juhtis komisjon tähelepanu võimalusele käivitada piirivalve kiirreageerimisrühmade mehhanism.

-Tegevdirektori kirjale vastas 13 liikmesriiki.

-Seni (07.10.15 seisuga) ei ole ükski liikmesriik Frontexile kiirreageerimise taotlemise soovist teatanud.

-6 liikmesriiki märkisid, et on valmis veel sel aastal lähetama personali ja tehnilisi vahendeid [kui esitatakse taotlus].

-Kui liikmesriik satub kiiret reageerimist nõudva ja erakordse surve alla, sest tema territooriumile püüab ebaseaduslikult siseneda suur hulk rändajaid ning olukorraga toimetulek käib talle üle jõu, võib asjaomane liikmesriik taotleda Frontexi koordineeritavat kiirreageerimist.

-Frontex jälgib koostöös liikmesriikidega pidevalt olukorra arengut ELi välispiiridel, eriti neis liikmesriikides, mis peavad toime tulema spetsiifilise ja ebaproportsionaalse survega.

EELARVETOETUS EL-i SISESTE MEETMETE JAOKS

ELi meetmed

Liikmesriikide võetud meetmed

Järgmised sammud

Suurem rahaline toetus rände haldamiseks; piirikontroll, varjupaigasüsteemid, vastuvõtmine ja tagasisaatmine (vastavalt paranduseelarvele 7/2015 ja kirjalikule muutmisettepanekule 2/2016)

– Täiendavad 100 miljonit eurot erakorraliseks abiks AMIFi ja ISFi raames 2015. aastal vastavalt komisjoni esitatud paranduseelarvele, mida eelarvepädevad institutsioonid menetlesid kiirkorras.

-Teise ümberpaigutamisettepaneku (120 000 pagulast, sh nende transpordikulud) mõju eelarvele on 2016. aastal kokku 780 miljonit eurot; see sisaldub kirjalikus muutmisettepanekus nr 2, mille komisjon peaks vastu võtma 14.10.15.

-Kirjalikus muutmisettepanekus nr 2 käsitletakse veel üht komisjoni ettepanekut, mis puudutab kokku 600 miljoni euro suurust täiendavat rahastamist 2016. aastaks, sh:

-310 miljonit eurot struktuursemate keskpika perioodi meetmete ja esmaste vastuvõtutoimingute jaoks enim mõjutatud liikmesriikides;

-94 miljonit eurot täiendavaks erakorraliseks abiks;

-110 miljonit eurot esimese ümberpaigutamispaketi (40 000 pagulast) eelarveliseks kooskõllaviimiseks teise paketiga;

-täiendavad vahendid ametitele (vt allpool).

Praegu antav erakorraline abi:

-AMIFi raames anti Austriale 5. oktoobril erakorralist abi 6,3 miljonit eurot; käimas on töö Ungari, Kreeka, Saksamaa ja Horvaatia taotlustega kogusummas üle 60 miljoni euro

-ISFi piiride rahastamisvahendist eraldati Kreekale oktoobri alguses 10,7 miljonit eurot ja Prantsusmaale 1,7 miljonit eurot. Käimas on töö Kreeka ja Horvaatia täiendavate rahastamistaotlustega kogusummas üle 8 miljoni euro.

-Liikmesriigid (ja 3 Schengeniga assotsieerunud riiki) on nimetanud vastutavad ametiasutused.

-75 % liikmesriike on loonud rakendusstruktuuri ja asunud riiklike programme rakendama.

-AMIFi ja ISFi raames on Itaalia riiklikele programmidele eraldatud aastateks 2014–2020 ligikaudu 560 miljonit eurot. Augustis 2015 tehti esimesed eelmaksed ligikaudu 39 miljoni euro ulatuses. Lisaks on Itaaliale antud 2015. aastal 19,12 miljonit eurot erakorralist abi.

AMIFi ja ISFi raames on Kreeka riiklikele programmidele eraldatud aastateks 2014–2020 ligikaudu 474 miljonit eurot. 2015. aasta septembri keskel tehti esimesed eelmaksed ligikaudu 33 miljoni euro ulatuses. Lisaks on Kreekale antud 2015. aastal 19,5 miljonit eurot erakorralist abi (sh toetus ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile).

-Liikmesriigid peaksid kasutama rahalisi vahendeid, mis on AMIFi ja ISFi raames riiklike programmide kaudu kättesaadavaks tehtud. Et seda teha, peavad mõned riigid veel nimetama vastutavad ametiasutused.

-Komisjon peab hindama, kas liikmesriikide rahastamine AMIFi ja ISFi piiride rahastamisvahendi raames tuleks läbi vaadata ja kontrollida selle vastavust praegusele olukorrale näiteks sellistes valdkondades nagu vastuvõtusuutlikkus.

-Komisjon peab pidama tihedat sidet kõige suurema surve all olevate liikmesriikidega, et viia lõpule vajaduste hindamine ja tagada struktureeritud lähenemisviis (toimingud, ajastus), et lahendada nende praegune erakorraline olukord riiklike programmide ja erakorralise abi kaudu.

-Üheksa seni vastuvõtmata riiklikku programmi tuleb vastu võtta novembri lõpuks.

-Novembris toimub Euroopa Investeerimispanga nõukogu koosolek, et arutada eritingimusi pagulastega seotud projektide jaoks; novembri lõpuks tehakse vajaduste hindamine

Toetus ELi ametitele

-Ametite personali suurendamine aastateks 2015 ja 2016

-Frontexile 60 ametikohta,

-EASO-le 30 ametikohta,

-Europolile 30 ametikohta.

-Frontexi tegevust tagasisaatmise valdkonnas toetatakse 2016. aastal 50 miljoni euroga ja esmase vastuvõtu süsteemi tugevdamist 20 miljoni euroga.

-Liikmesriikide toetus Frontexi ja EASO tegevusele

-2016. aasta eelarvest kavandatav toetus

TEGEVUSALASED JA EELARVEMEETMED: VÄLISTEGEVUS

	ELi meetmed	Liikmesriikide võetud meetmed	Järgmised sammud
Diplomaatilised mõjutusmeetmed rände vallas	-Kõrgetasemeline konverents Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani marsruudi teemal, Luxembourg, 8.10.15. Deklaratsioonis toodi esile viis esmatähtsat valdkonda, kus on vaja võtta meetmeid: 1) toetus Jordaaniale, Liibanonile ja Türgile; 2) toetus transiidiriikidele; 3) võitlus organiseeritud kuritegevuse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega; 4) algpõhjustega tegelemine; 5) ebaseaduslike rändajate päritoluriikide kaasamine -Türgile anti üle ELi-Türgi rändealane tegevuskava, mis sisaldab meetmeid Türgi toetamiseks pagulaskriisi ajal ja ebaseaduslike lahkumiste vähendamiseks. -.	-Saksamaa on teatanud kõrgetasemelise rändealase dialoogi alustamisest Türgiga.	Kõrgetasemeline konverents - olemasolevate kahepoolsete ja piirkondlike raamistike kasutamine dialoogi ja koostöö jaoks; - rakendamisalastes tegevuskavades kokkuleppimine; - koostöö ÜRO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega; - ELi-Lääne Balkani JSK ministrite foorum (2015. aasta lõpuks); Seire: 2016. aasta alguses toimub kõrgemate ametnike kohtumine konverentsi deklaratsiooni rakendamise teemal Valletta tippkohtumine 11.–12.11.15. -Poliitiline deklaratsioon ja tegevuskava -Sihipärase abi, seadusliku rände, inimsmugeldamisega võitlemise ja tagasisaatmise/tagasivõtmise alaste edusammudega seotud tegevuse järelmeetmed -Liikmesriigid toetavad hädaolukorra usaldusfondi stabiilsuse tagamiseks ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks Aafrikas. EL – Aafrika: - liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja külastab Etioopiat ja Aafrika Liidu Komisjoni (20.10.15), et alustada kõrgetasemelist rändealast dialoogi. Visiidiga kaasneb kohustus käivitada rände ja liikuvuse ühine tegevuskava, konkreetselt Etioopiat puudutavad rändemeetmed ja tõhusam koostöö tagasisaatmise valdkonnas. -Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osaleb Saheli piirkonna riikide ministrite järgmisel kohtumisel -ELi piirkondliku tegevuskava rändesamba rakendamine Saheli jaoks aastatel 2015–2020. Türgi: -Tegevuskava tuleb lõpule viia.
Tagasivõtmine kolmandatesse riikidesse	-Luuakse tagasivõtmissuutlikkuse suurendamise rahastamisvahend (AMIFi 2015. aasta tööprogrammi raames)	-	-Liikmesriigid peavad esitama projekte, mida võiks sellest rahastamisvahendist rahastada, ning eraldama vahendeid vabatahtlikuks toetatud tagasipöördumiseks -Konkreetsete projektide kindlaksmääramine, et tõhustada peamiste partneritega tagasivõtmise alast koostööd Piisava rahalise toetuse kättesaadavuse tagamine taasintegreerimise ja tagasisaatmismeetmete jaoks kolmandates riikides
	-Brüsselis toimus AKV riikidega tagasivõtmise alane seminar (28.–29.09.15).	-Liikmesriigid osalesid seminaril.	-Tagasivõtmisega seotud riiklike kontaktpunktide loomine ELi-AKV riikides.
	-ELi rändeküsimuste kontaktametnike (EMLOd) ametissenimetamine.	-Üldine kokkulepe olulisimates riikides asuvatesse ELi delegatsioonidesse lähetatavate ELi rändeküsimuste kontaktametnike pädevuse kohta	-Ettevalmistused ELi rändeküsimuste kontaktametnike võimalikuks lähetamiseks Egiptusse, Liibanoni, Nigerisse, Nigeeriasse, Senegali, Pakistani, Serbiasse, Etioopiasse, Tuneesiasse, Sudaani, Türki ja Jordaaniasse (teadete koostamine vabade ametikohtade kohta, konkurss,
			lähetusse saatmine).
	-Tagasivõtmist käsitlevad kahepoolsed kohtumised Sahara-taguse Aafrika riikide ja/või teiste päritoluriikidega -G5 Sahel – 17.06.15 -Kohtumised Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Nigeri ja Tšaadi peaministritega -Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja visiit Alžeeriasse 17.09.15, millele eelnes komisjoni infokoosolek Alžiiris 9.–10.09.15 -Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja visiit Nigerisse 18.09.15	-Itaalia juhib Põhja-Aafrika piirkondliku arengu ja kaitse programmi. Vaja on komisjoni täiendavat toetust dialoogiks Alžeeria ametiasutustega.	-Korraldatakse kõrgetasemelised dialoogid. Eesootavad kohtumised: -Senegal – 19.–21.10.15. -Etioopia – 20.10.15. - Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Nigeri-visiidi järelmeetmed: Niger tutvustab Valletta tippkohtumisel meetmetepaketti. -Spetsiaalselt selliste kolmandate riikide jaoks, kes ei tee tagasivõtmise osas täieulatuslikku koostööd, luuakse mõjutusvahendite ja stiimulite paketid. -Jätkumeetmena taaskäivitatakse läbirääkimised tagasivõtulepingute sõlmimiseks Põhja-Aafrika riikidega. -Võimaluse korral käivitatakse uued läbirääkimised teiste riikidega.
	- Pakistan: Tagasivõtuteemaline kohtumine Kreeka, Pakistani ja komisjoni vahel. 2014. ja 2015. aastal toimus kolm tagasivõtmise ühiskomitee istungit, millel käsitleti tegevuskava, mis võimaldaks Pakistanil täita kokkulepitud kohustused juunis 2015. -Kreeka ametivõimude ja Pakistani saatkonnaga 8.10.15 Ateenas peetud erikohtumise käigus tehti kindlaks spetsiifilised probleemid ja jõuti kokkuleppele probleemi lahendamises.	-	– Pakistan: Kohtumiste järelmeetmed: tagasivõtmise ühiskomiteede 2014. ja 2015. aasta tegevuse raames võetud kohustuste edasine täitmine. ELi-Pakistani võimalik tegevuskava rände kohta, mis hõlmaks tagasivõtmist, võitlust rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega ning toetust, mida käsitletakse volinik Avramopoulose visiidi käigus 29. oktoobril. -Ühise tagasivõtukomitee järgmine istung toimub 2016. aasta esimeses pooles Brüsselis.
Humanitaarabi	-Euroopa Ülemkogu kohustus andma ELi ja liikmesriikide eelarvetest täiendavalt 1 miljard eurot, et reageerida pagulaste kiireloomulistele vajadustele ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Maailma Toiduprogrammi ja muude humanitaarorganisatsioonide kaudu. -Komisjon on juba teinud ettepaneku anda sel aastal pagulastele humanitaarabiks 200 miljonit eurot ning 2016. aastal humanitaarabiks veel 300 miljonit eurot. -Eelarvepädevad institutsioonid: Menetlused Euroopa Parlamendis ja nõukogus on toimunud kiirkorras -ÜRO ametite ja muude humanitaarabiorganisatsioonidega (nt Rahvusvaheline Punase Risti Komitee jt) on allkirjastatud 50 miljoni euro ulatuses eelrahastamist võimaldavaid lepinguid.	-23. septembrist alates on lubatud eraldada peaaegu 275 miljonit eurot.	-Liikmesriigid peavad ELi poolsele humanitaarabi rahastamisele lisama oma panuse -Läbirääkimised 200 miljoni euro ulatuses antava humanitaarabi lepingute kohta peavad lõpule jõudma novembri lõpuks
Usaldusfondid	Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond: -Komisjoni ettepanek eraldada 1,8 miljardit eurot ELi rahalisi vahendeid (ELi eelarvevahendid ja Euroopa Arengufond), et edendada stabiilsust ja tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega Aafrikas. Geograafiliselt katab fond üheksat riiki Saheli piirkonnas ja Tšaadi järve piirkonnas; üheksat riiki Aafrika Sarvel ning viit riiki Põhja-Aafrikas.	- Praeguseks on kolm liikmesriiki (ES, DE ja LU) lubanud eraldada kokku 9 miljonit eurot. Teised liikmesriigid ning NO ja CH on avaldanud valmisolekut panuse andmiseks. - Euroopa Arengukomitee positiivne arvamus	-Komisjoni otsus usaldusfondi kohta võetakse vastu enne Valletta tippkohtumist. -Tagada tuleb ELi liikmesriikide oluline ja pidev panus fondi, mis vastaks ELi ja teiste rahvusvaheliste partnerite panusele
	Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondlik usaldusfond: -500 miljonit eurot ELi eelarvest	- Kaks liikmesriiki on lubanud eraldada kokku 8 miljonit eurot täiendavat abi (IT 3 miljonit ja DE 5 miljonit eurot)
Suutlikkuse suurendamine	-Türgi – tegevuskava (vt eespool) -Serbia ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik: erimeede 10 miljonit eurot Mõlemas riigis toetatakse suutlikkuse suurendamist (sh tehnilised vahendid) ja pagulastele antavat humanitaarabi -Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programm 8 miljoni euro ulatuses. Ettevalmistamisel on piirkondlik programm. Eesmärk on suurendada suutlikkust Lääne-Balkanil (sh pagulaste registreerimise vallas). – Aafrika, Niger: tugevdatakse Agadezi mitmeotstarbelise keskuse võimekust, andes otsest abi ja teavet rändajatele, aidates neid registreerida ning pakkudes koostöös päritoluriikidega võimalusi ohutuks ja vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ja taasintegreerumiseks. See hõlmab ka kohalike kogukondade toetamist (esimest etappi rahastatakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist 1,5 miljoni euroga).	- -Ühise uurimisrühma loomine Nigeris (rahastab EL, ellu viivad Hispaania ja Prantsusmaa), et suurendada Nigeri suutlikkust ebaseadusliku rändega võitlemisel.	-Türgi – tegevuskava (vt eespool) -. -Serbia ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik: Lähinädalatel tegeletakse lepingute ettevalmistamise, väljamaksete tegemise ja rakendamisega. -Algatatakse projekt, et suurendada Ida-Aafrika riikide suutlikkust võidelda inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu (projekt käivitatakse 2016. aasta jaanuaris). -Ette valmistatakse ELi piirkondliku arengu- ja kaitseprogrammi Aafrika sarve piirkonnas, et suurendada Keenia, Etioopia ja Sudaani suutlikkust pagulaste kaitse ja vastuvõtmise vallas. -Algatatakse projekt, et suurendada valitsuste tagasisaatmise ja jätkusuutliku taasintegreerimise suutlikkust peamiste rändeteekondade ääres (keskendudes Aafrikale), projekt käivitatakse 2016. aasta jaanuaris. -Käivitatakse ALi-ELi rände- ja liikuvusdialoogi toetusprojekt, Rabati protsess ja Hartumi protsess, kavandatud algusaeg 2015. aasta detsember. -Esitatakse liikuvuspartnerluse deklaratsiooni eelnõu, et alustada dialoogi Liibanoniga. Liikmesriikide proaktiivsem lähenemine, et tagada olemasoleva ELi-Jordaania liikuvuspartnerluse ja tulevase ELi-Liibanoni lepingu rakendamine. -Uute piirkondlike arengu- ja kaitseprogrammide väljatöötamine ja rakendamine Põhja-Aafrikas ja Aafrika Sarve piirkonnas 2016. aasta alguses.

ELI ÕIGUSE RAKENDAMINE

Õigusakt	ELi meetmed	Liikmesriikide võetud meetmed	Järgmised sammud
Varjupaigamenetluste direktiiv 2013/32/EL	-Pooleli on 18 rikkumismenetlust seoses ülevõtmismeetmete osalise edastamise või edastamatajätmisega; liikmesriikidele on saadetud märgukirjad; -märgukirja staadiumis on pooleli 6 rikkumismenetlust seoses sätete täitmatajätmise või halva kohaldamisega. -Liikmeriigile on saadetud 1 ametlik kiri, milles väljendati muret hiljutiste õigusaktide vastavuse üle selle õigusakti sätetele.	1 liikmesriik on teatanud direktiivi täielikust ülevõtmisest. Teate hindamine on pooleli (FR).	-Kui liikmesriigid ei võta direktiivi täielikult üle, võivad sellele järgneda põhjendatud arvamused ja asja andmine Euroopa Kohtusse. -Kui liikmesriigid ei järgi direktiivi, võivad sellele järgneda põhjendatud arvamused ja asja andmine Euroopa Kohtusse.
Vastuvõtutingimuste direktiiv 2013/33/EL	-Pooleli on 19 rikkumismenetlust seoses ülevõtmismeetmete osalise edastamise või edastamatajätmisega; liikmesriikidele on saadetud märgukirjad; -märgukirja staadiumis on pooleli 8 rikkumismenetlust seoses sätete täitmatajätmise või halva kohaldamisega. -Liikmeriigile on saadetud 1 ametlik kiri, milles väljendati muret hiljutiste õigusaktide vastavuse üle selle õigusakti sätetele.	2 liikmesriiki on teatanud direktiivi täielikust ülevõtmisest. Teadete hindamine on pooleli (FR/ES).	-Kui liikmesriigid ei võta direktiivi täielikult üle, võivad sellele järgneda põhjendatud arvamused ja asja andmine Euroopa Kohtusse. -Kui liikmesriigid ei järgi direktiivi, võivad sellele järgneda põhjendatud arvamused ja asja andmine Euroopa Kohtusse.
Miinimumnõuete direktiiv 2011/95/EL	-Pooleli on 13 rikkumismenetlust seoses ülevõtmismeetmete osalise edastamise või edastamatajätmisega; -11 liikmesriigile on saadetud märgukirjad; -2 liikmesriigile on saadetud põhjendatud arvamused; -pooleli on 1 rikkumismenetlus seoses sätete täitmatajätmise või halva kohaldamisega.		-Kui liikmesriigid ei võta direktiivi täielikult üle, võivad sellele järgneda põhjendatud arvamused ja asja andmine Euroopa Kohtusse. -Kui liikmesriigid ei järgi direktiivi, võivad sellele järgneda põhjendatud arvamused ja asja andmine Euroopa Kohtusse.
Dublini määrus (EL) nr 604/2013	-Pooleli on 1 rikkumismenetlus seoses sätete täitmatajätmisega. liikmesriigile saadeti märgukiri;		-Kui liikmesriik ei järgi direktiivi, võivad sellele järgneda põhjendatud arvamus ja asja andmine Euroopa Kohtusse.
Eurodaci määrus (EL) nr 603/2013	Liikmesriikidele on saadetud 5 ametlikku kirja, milles paluti selgitada sõrmejälgede edastamist käsitlevate õigusnormide järgimist;	Liikmesriigid on ametlikele kirjadele vastanud.	-Olenevalt ametlikele kirjadele saadetud vastuste hindamise tulemustest võidakse algatada ametlik rikkumismenetlus.
Pikaajalist riigis viibimist käsitlev direktiiv 2011/51/EL	-Pooleli on 7 rikkumismenetlust seoses ülevõtmismeetmete osalise edastamise või edastamatajätmisega; liikmesriikidele on saadetud märgukirjad;		-Kui liikmesriigid ei võta direktiivi täielikult üle, võivad sellele järgneda põhjendatud arvamused ja asja andmine Euroopa Kohtusse.
Tagasisaatmisdirektiiv 2008/115/EÜ	-Pooleli on 4 rikkumismenetlust seoses sätete täitmatajätmisega; liikmesriikidele on saadetud märgukirjad; liikmesriikidele saadeti 3 ametlikku kirja, milles paluti selgitada tagasisaatmisotsuste väljastamist ebaseaduslikult riigis viibivatele kolmandate riikide kodanikele; -liikmesriikidele on saadetud 7 ametlikku kirja, milles paluti selgitada ebaseaduslikult riigis viibivatele kolmandate riikide kodanikele väljastatud tagasisaatmisotsuste täitmise tagamist; liikmesriikidele on saadetud 1 ametlik kiri, milles väljendati muret hiljutiste õigusaktide vastavuse üle selle õigusakti sätetele.	-	-Kui liikmesriigid ei järgi seda direktiivi, võib märgukirjale järgneda põhjendatud arvamus ja asja andmine Euroopa Kohtusse. -Olenevalt ametlikele kirjadele saadetud vastuste hindamise tulemustest võidakse algatada ametlik rikkumismenetlus.
Schengeni piirieeskirjad – määrus (EÜ) nr 562/2006	-Liikmeriigile on saadetud 1 ametlik kiri, milles väljendati muret hiljutiste õigusaktide vastavuse üle selle õigusakti sätetele.	-	-Olenevalt ametlikule kirjale saadetud vastuste hindamise tulemustest võidakse algatada ametlik rikkumismenetlus.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2015

COM(2015) 510 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

2. lisa: Kreeka – olukord 11. oktoobril 2015

I. Esmase vastuvõtu keskused

Mis on tehtud?

1.Kreeka ametiasutused ja Frontex on lähetanud rohkem lisapersonali kõige suurema surve all olevatele saartele (Lesbos, Chios, Sámos, Kos ja Léros).

2.Lesbos on oluliselt suurendanud esmast vastuvõtusuutlikkust (1 480 majutuskohta esmases vastuvõtukeskuses, kontrollikeskuses ja Karatepe ajutises rajatises) ja esmase vastuvõtu keskus peaks lähiajal täies mahus tööle hakkama.

3.Frontex ja EASO on esitanud lisapersonali ja seadmete leidmiseks üleskutsed, mis põhinevad Kreeka ümberpaigutamise ja esmase vastuvõtu keskuste tegevuskaval. Lisaks neile üleskutsetele esitas Eurodac käesoleva aasta juulis üleskutse täiendavate seadmete hankimiseks.

4.Frontex ja eu-LISA on algatanud katseprojekti registreerimis- ja andmeedastussuutlikkuse suurendamiseks.

5.Komisjon ja ELi ametid suhtlevad liikmesriikidega pidevalt mitterahalise toetuse (eksperdid ja seadmed) eraldamise teemadel. Praeguseks on liikmesriigid eraldanud [3%] taotletud toetusest [to be finalized before the EUCO]. Kogu toetus tuleks kasutusele võtta spetsiaalsete ELi struktuuride kaudu (EURTF).

6.Komisjon on teinud eelmakseid asjaomastest ELi fondidest (AMIF ja ISF), kaasa arvatud erakorralise abina.

7.Kreeka on suurendanud Eurodaci kasutust, viies seadmeid mandril asuvatest üksustest üle kõige suurema surve all olevatele saartele.

8.Kreeka on alustanud riigisiseste takistuste kõrvaldamist spetsiaalsete ELi fondide kasutamise teelt, luues AMIFi ja ISFi haldamise eest vastutava asutuse.

Mida tuleks veel teha?

1.Kreeka peab 2015. aasta novembriks viima ellu tegevuskava ülejäänud esmase vastuvõtu keskuste kasutuselevõtuks.

2.Kreeka peaks veelgi parandama Eurodac-süsteemi registreerimissuutlikkust, tuginedes Frontexi/eu-LISA katseprojekti järeldustele.

3.Liikmesriigid peaks reageerima Frontexi käimasolevale üleskutsele Eurodaci seadmete eraldamiseks.

4.Kreeka peaks veelgi suurendama ajutise majutamise suutlikkust esmase vastuvõtu keskustes.

5.Kreeka tagab, et esmase vastuvõtu keskused on piisavalt mehitatud ja uurib selleks võimalusi avalikus teenistuses oleva personali sisemiseks ümberpaigutamiseks.

6.Kreeka parandab esmase vastuvõtu ja registreerimise tõhusust Lesbosel, luues maabumiskohtade läheduses täiendavad registreerimisüksused.

7.Kreeka loob kriisihalduse juhtimise struktuuri, et tagada esmase vastuvõtu keskuste ja ümberpaigutamise igapäevane järelevalve.

8.Komisjon tagab, et liikmesriikide panused liiguksid ELi väljakujunenud struktuuride kaudu (nt ELi piirkondlikud rakkerühmad).

9.Liikmesriigid peaksid viivitamata vastama Frontexi ja EASO üleskutsetele täiendava personali lähetamiseks esmase vastuvõtu piirkondadesse.

II. Tagasisaatmine

Mida on praeguseks tehtud?

1.Frontex on korraldanud ühise tagasilennu, mis lahkub 15. oktoobril Nigeeriasse. See on esimene lend pärast tagasisaatmisprogrammi katkestamist 30. juunil 2015.

2.Komisjon on aidanud Kreekal jõuda Pakistani saatkonnaga Ateenas kokkuleppele tagasisaatmismenetluste täpsustamise ja ühtlustamise asjus ELi–Pakistani tagasivõtulepingu raames.

3.Käesoleva nädala lõpuks algatatakse pakkumismenetlus ISFi rahastatava tagasisaatmisprogrammi jätkamiseks.

4.Frontexi korraldatud järgmine ühine tagasilend on kavas sooritada Pakistani. Pakistani saatkond on lubanud väljastada 26 kodanikule asjaomased reisidokumendid.

5.Kreekal on praegu sunniviisilise tagasisaatmise programmi rakendamiseks piisavalt tagasisaatmiseelseid kinnipidamiskohti.

Mida tuleks veel teha?

1.Kreeka lõpetab kiiresti tagasisaatmisega seotud pakkumismenetluse ettevalmistamise ja jätkab viivitamata tagasisaatmisprogrammi.

2.Komisjon ja liikmesriigid abistavad Kreekat tagasivõtulepingute alases suhtluses päritoluriikidega.

III. Ümberpaigutamine

Mida on praeguseks tehtud?

1.Komisjon on abistanud Kreekat ümberpaigutamisotsuste tõhusaks rakendamiseks vajalike haldusmenetluste loomisel.

2.Kreeka on alustanud kampaaniat teadlikkuse suurendamiseks, et informeerida abikõlblikke varjupaigataotlejaid ümberpaigutamisprogrammi kasulikkusest.

3.Organiseeritakse esimest lendu 30 süürlase ümberpaigutamiseks Luksemburgi.

4.Kreeka on alates 2015. aasta juunist suurendanud varjupaigateenistuse ametnike arvu 30 % võrra, seda peamiselt tähtajalise lepinguga töötajate palkamise kaudu EMP toetuse raames.

5.Kreeka on loonud varjupaigateenistuses spetsiaalse ümberpaigutamismenetlustega tegeleva üksuse.

6.Varjupaigateenistus ja EASO on leppinud kokku tegevusplaanis, milles sätestatakse esmase vastuvõtu keskuste ja ümberpaigutamisprogrammi alase koostöö tingimused.

Mida tuleks veel teha?

1.Kreeka peab tõhustama teabe andmist ümberpaigutamisprogrammi kohta.

2.Liikmesriigid peavad viivitamata nimetama Kreekasse kontaktametnikud.

3.Liikmesriigid peaksid ette valmistama ja esitama asjakohased teabepaketid, et suurendada kandidaatide teadlikkust programmist.

4.Liikmesriigid peavad looma nõuetekohased vastuvõtustruktuurid ja integratsioonimeetmed (eluase ja majutus, arstiabi, haridus, keelekursused jne), kasutades kõnealuste püüdluste toetuseks täiel määral ära rahastamisvahendeid, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega (AMIF, ESF, FEAD, EAFRD, ERF).

5.Kreeka peaks suurendama avatud vastuvõtukohtade vastuvõtusuutlikkust.

6.Kreeka parandab veelgi taotluste menetlemise suutlikkust oma varjupaigateenistuses, seda EASO ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti lähetatud lisapersonali abil.

IV. Keskpika perioodi meetmed

1.Kreeka peaks komisjoni ja liikmesriikide tehnilise abiga tagama, et tema rände- ja varjupaigasüsteemides esinevad süsteemsed ja struktuursed puudused parandatakse järgmise kuue kuu jooksul jätkusuutlikul moel.

2.Kreeka peab parandama juhtimise koordineerimist halduse kõigil tasanditel, kaasa arvatud detsentraliseeritud halduse puhul.

3.Kreeka peaks veelgi parandama spetsiaalsete ELi fondide tõhusa kasutamise suutlikkust.

4.Kreeka peab veelgi suurendama majutussuutlikkust kõige suurema surve all olevates piirkondades ja mandril, et reageerida massilistele rändevoogudele.

5.Komisjon ja liikmesriigid abistavad Kreekat asjaomaste ministeeriumide ja teenistuste suutlikkuse suurendamisel, kaasa arvatud fondide kasutamisel. Selle tegevuse aluseks on komisjoni tehniline abi.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2015

COM(2015) 510 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

3. lisa: Itaalia – olukord 11. oktoobril 2015

I. Esmase vastuvõtu keskused

Mis on tehtud?

1.Itaalia ametivõimud avasid esimese esmase vastuvõtu keskuse kaks nädalat tagasi Lampedusas. Keskus tegutseb täies mahus ning töös osalevad nii EASO kui ka Frontex. Keskuses võetakse üha rohkem sõrmejälgi, kuigi paljudel juhtudel on sisserändajad sõrmejälgede võtmise vastu.

2.Juba on kindlaks määratud ka teiste esmase vastuvõtu keskuste asukohad. Enamik saavad tööga alustada lähinädalatel. Kaks keskust – Taranto ja Augusta – saavad töökorda alles 2015. aasta lõpuks.

3.Kõigisse esmase vastuvõtu keskustesse on ette nähtud 10 Frontexi sõrmejäljevõtjat, 2 küsitlusmeeskonda ja 2 kontrollimismeeskonda, kellele lisandub kolmest EASO eksperdist koosnev teabejagamismeeskond. Tänu Frontexi ja EASO jätkuvatele üleskutsetele peaksid kõik esmase vastuvõtu keskuse vajadused saama kaetud, kui liikmesriigid saadavad sinna piisavalt eksperte.

4.Catanias tegutseb juba alates juulist ELi piirkondlik rakkerühm, kelle töö käib täies mahus ja kelle juures on esindatud kõik ELi ametid. Esmase vastuvõtu keskuste töösse tuleks siiski paremini integreerida Europoli tegevus, eeskätt selleks, et paraneks teabe edastamine Itaalia riigiprokuratuuri töötajatelt ja õiguskaitseorganitelt Europolile.

5.Selleks et esmase vastuvõtu süsteem saaks täielikult toimida, tegelevad Itaalia ametiasutused parasjagu oma vajaduste põhjaliku analüüsimisega, et seejärel taotleda abipaketti Euroopa fondidelt. 16. oktoobriks on kavandatud selleteemaline tehniline kohtumine komisjoniga.

Mida tuleks veel teha?

1.Ülejäänud esmase vastuvõtu keskused tuleb saada töökorda vastavalt ajakavale, et tagada süsteemi täielik toimimine ja vähendada Lampedusa koormust. Pidevalt tuleb jälgida saabuvate ja lahkuvate rändevoogudega seotud vajadusi, et hinnata, kas oleks vaja rajada täiendavaid esmase vastuvõtu keskusi.

2.Itaalia peaks tagama, et olemasolevat kinnipidamissuutlikkust kasutatakse täies mahus, et tagada tuvastamiseeskirjade täitmine. Ühtlasi peaks ta avama kinnipidamiskeskustes täiendavaid kohti, et luua tõhusa tuvastamis- ja tagasisaatmisprotsessi jaoks vajalik suutlikkus.

3.Liikmesriigid peaksid tagama, et Frontexi ja EASO üleskutsete peale saadetakse viivitamata eksperte. Sellised eksperdid peaksid olema valmis pikaajalisteks lähetusteks, et nende tegevus oleks võimalikult tulemuslik.

4.Itaalia peaks kaaluma kinnipidamist käsitlevate kehtivate õigusnormide reformimist, et tagada pikemaajalise kinnipidamise võimalikkus, kui see on keerukatel juhtudel tuvastamise jaoks hädavajalik.

5.Itaalia ametiasutused peaksid andma komisjoni juhtnööride põhjal täiendavaid suuniseid jõu proportsionaalse kasutamise kohta juhul, kui sisserändajad keelduvad tuvastamisest.

6.Selleks et tagada sisserändajate sujuv edasiviimine esmase vastuvõtu keskustest teise liini vastuvõturajatistesse või kinnipidamiskeskustesse, palutakse tõenäoliselt peagi komisjoni logistilist abi spetsiaalse ECHO tšarterlendude raamlepingu rakendamise näol.

II. Tagasisaatmine

Mis on tehtud?

1.Itaalia ametiasutused on investeerinud tagasisaatmisse märkimisväärseid ressursse ja paljudel juhtudel (Egiptusest ja Tuneesiast saabunud isikud) on menetlused nüüdseks hästi sisse töötatud. Alates aasta algusest on korraldatud 72 tagasilendu.

2.Praegu peab Itaalia mitme Sahara-taguse Aafrika riigiga läbirääkimisi tegevuskokkulepete sõlmimiseks, et tagada kolmandate riikide kodanike kiire tagasisaatmine (eeskätt Lääne-Aafrikasse). Juba on saavutatud kokkulepe Gambiaga ning ettepanekud on esitatud ka muudele kolmandatele riikidele. Tõhustatud on koostööd ka Nigeeriaga.

3.Itaalia osaleb regulaarselt Frontexi korraldatud ühistes tagasilendudes.

Mida tuleks veel teha?

1.Itaalia peaks suurendama jõupingutusi Sahara-tagustest riikidest saabunud ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid toetama Itaalia ametiasutusi tegevuskokkulepete sõlmimisel Sahara-taguste riikidega, et tagada ebaseaduslike rändajate tõhus ja tulemuslik tagasisaatmine. See võib hõlmata rahalise toetuse andmist Itaalia ja Sahara-taguste riikide koostööks tagasivõtu vallas.

2.Itaalia peaks koostama raamlepingu pikkade tagasisaatmislendude jaoks (Sahara-tagune Aafrika), mis eeldavad hanget mahus üle 250 000 euro. Komisjon võib selliseid lende toetada ning sel otstarbel võib kasutada ka Frontexi tagasilende.

3.Itaalia peaks tagama, et sellised varjupaigataotlused, mis on esitatud selge eesmärgiga tagasisaatmist raskendada, vaadataks läbi kiirendatud korras. Selle saavutamiseks võiks tagada spetsiaalselt selliste juhtumite läbivaatamiseks eraldi läbivaatamissuutlikkuse. Ühtlasi võiks kaaluda selliste õigusnormide läbivaatamist, mida kohaldatakse selgelt põhjendamata juhtudel venitamiseks esitatavate kaebuste suhtes.

4.Itaalia peaks esitama Frontexile ja komisjonile oma vajaduste selge analüüsi piisavalt aegsasti enne 16. oktoobri 2016. aasta tehnilist kohtumist.

5.Frontexi ühised tagasilennud peaksid võimaluse korral tegema vahepeatumise Itaalias, eriti kui lennu sihtkohaks on Sahara-tagused Aafrika riigid.

III. Ümberpaigutamine

Mis on tehtud?

1.9. oktoobril toimus esimene ümberasustamiseks korraldatud lend, millega viidi 19 eritrealast Rootsi. See lend on selge tõend selle kohta, et ümberpaigutamissüsteemi kasutamiseks vajalikud menetlused on nüüd paigas.

2.Itaalia on teinud kindlaks konkreetsed keskused nende inimeste jaoks, kes vastavad ümberpaigutamise tingimustele. Villa Sikania keskus tegutseb juba ja EASO töötajad on valmis alustama ümberpaigutamisintervjuudega. Crotone ja Bari keskused tuleb viivitamata kasutusele võtta.

3.Protsessi sujuvamaks muutmise nimel on koos komisjoniga korraldatud kohtumisi Roomas asuvate kontaktametnike ja Euroopa teiste Dublini üksustega, et selgitada kõigile liikmesriikidele protsessi tehnilisi aspekte.

4.Praeguse mahajäämuse likvideerimiseks on peamistesse transiidilinnadesse (Rooma ja Milano) saadetud EASO meeskonnad, kes toetavad Itaalia ametiasutusi ümberpaigutamist taotlevate isikute registreerimisel.

5.EASO on esitanud üleskutse ekspertide leidmiseks, et leida lisajõude Itaalia Dublini üksusesse (vaja on 10 eksperti, 3 on juba tööle lähetatud ja 2 lähetatakse peatselt).

6.Kõigile Itaalia prefektuuridele on saadetud eraldi ringkiri, et teavitada neid ümberpaigutamisprotsessi algusest ja tagada kogu Itaalias teadlikkus enne, kui inimesed hakkavad ametiasutustesse pöörduma.

Mida tuleks veel teha?

1.Kõik liikmesriigid peaksid esitama andmed selle kohta, mitu inimest nad on valmis selle aasta lõpuks ümber paigutama. Esialgu peaksid lubadused olema konservatiivsed, et neid saaks töötempo kasvades järk-järgult suurendada.

2.Itaalia peaks tagama, et esmakordselt koos Rootsiga kohaldatud ümberpaigutamisprotsessist kujuneks tavapärane tööprotsess, mida järgitakse kogu riigi territooriumil; ühtlasi peaks Itaalia leidma lisajõude oma Dublini üksusesse, et protsessi töö käivituks tõrgeteta.

3.Itaalia peaks looma Dublini üksuses spetsiaalse andmebaasi, et toetada vastavuse kontrollimise protsessi, ning tagama infotehnoloogiliste vahendite kiire kasutuselvõtu.

4.Itaalia peaks avama kaks ülejäänud kindlaksmääratud ümberpaigutamiskeskust ning EASO peaks saatma sinna kiiremas korras eksperdid.

5.Itaalia peaks EASO ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti toetusel koostama infomaterjalid, mis on mõeldud võimalikele ümberpaigutatavatele isikutele. Komisjon võiks seda tegevust toetada näiteks sellega, et rahastab kultuuriliste vahendajate meeskonna töölevõtmist.

6.Liikmesriigid peaksid kaaluma spetsiaalsete infomaterjalide koostamist, mis jagataks võimalikele ümberpaigutatavatele isikutele.

IV. Keskpika perioodi meetmed

Itaalia peaks esmajärjekorras kaaluma, kuidas ta saaks suurendada varjupaigamenetluse üldist tõhusust, et tagada ümberpaigutamistingimustele mittevastavate isikute taotluste kiire läbivaatamine ja otsuste järjepidevus. See võiks hõlmata ka edasikaebamissüsteemi lihtsustamist, et teises astmes jõutaks otsusteni kiiremini.

Lisaks muule peaks Itaalia mõtlema, kuidas tagada vastuvõtutingimuste ühtlasem tase kogu riigi territooriumil, et arendada edasi mitmes piirkonnas kasutatavaid häid tavasid ja laiendada neid ka mujale.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2015

COM(2015) 510 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

4. lisa – Kreeka esmase vastuvõtu keskuste kaart

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2015

COM(2015) 510 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

5. lisa – Itaalia esmase vastuvõtu keskuste kaart

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2015

COM(2015) 510 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

6. lisa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamine

Varjupaigamenetluste direktiiv 2013/32/EL

Vastuvõtutingimuste direktiiv 2013/33/EL

Miinimumnõuete direktiiv 2011/95/EL

Eurodaci määrus (EL) nr 603/2013

Tagasisaatmisdirektiiv 2008/115/EÜ

Menetluse etapp

Menetluse etapp

Menetluse etapp

Menetluse etapp

Menetluse etapp

Austria

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Teatatud osalisest ülevõtmisest

Belgia

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Bulgaaria

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud PA ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Küpros

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Teatatud osalisest ülevõtmisest

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Teatatud osalisest ülevõtmisest

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Vastus kätte saadud

Horvaatia

Tšehhi Vabariik

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Taani

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Eesti

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Soome

Prantsusmaa

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Teatatud on direktiivi täielikust ülevõtmisest; hindamine pooleli

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Teatatud on direktiivi täielikust ülevõtmisest; hindamine pooleli

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Saksamaa

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Vastus kätte saadud

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Kreeka

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Vastus kätte saadud

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Saadetud teine täiendav MK puuduliku kohaldamise kohta

Ungari

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Vastus kätte saadud

Saadetud ametlik kiri hiljuti vastuvõetud õigusaktide vastavuse kohta.

Iirimaa

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Itaalia

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Vastus kätte saadud

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Vastus kätte saadud

Läti

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Leedu

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Luksemburg

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Malta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Madalmaad

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Poola

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Portugal

Saadetud ametlik kiri, milles nõutakse selgitusi kohaldamise kohta

Rumeenia

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Slovakkia

Sloveenia

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Hispaania

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Teatatud on direktiivi täielikust ülevõtmisest; hindamine pooleli

Saadetud PA ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Teatatud osalisest ülevõtmisest

Rootsi

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Saadetud MK ülevõtmisest mitteteatamise kohta

Ühendkuningriik

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

40 uut otsust alates 23. septembrist 2015

MK = märgukiri

PA = põhjendatud arvamus

NB! ajakohastatud teave käsitleb ajavahemikku 24. septembrist kuni 10. oktoobrini 2015.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2015

COM(2015) 510 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

7. lisa: Liikmesriikide rahalised lubadused alates 23. septembrist 2015, miljonites eurodes

Liikmesriik

Süüria usaldusfond

Aafrika usaldusfond

Alates 23. septembrist 2015 lubatud humanitaarabi

Kokku

Maailma Toiduprogramm

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet

Muu

CY

0,02

0,02

CZ

0,20

0,20

DE

5,00

3,00

40,00

60,00

108,00

ES

3,00

3,50

6,50

FI

7,60

7,60

IT

3,00

1,00

22,21

26,21

LU

3,00

0,20

0,10

0,76

4,06

LV

0,05

0,05

PL

1,00

1,00

2,00

UK

137,00

137,00

Kokku lubatud

8

9

274,64

291,64

ELi lisatoetus

500

1800

500,00

Kokku vaja

1000

3600

1000,00

Puudujääk

492

1791

225,36

Märkus: konkreetsed kohustused, millest on teatatud 12. oktoobriks 2015

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2015

COM(2015) 510 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

8. LISA

Rahaline toetus liikmesriikidele Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi raames

	Pikaajaline rahastamine 2014–2020				Pikaajalise rahastamise vahendite esimesed väljamaksed 2015. aastal		Erakorralise abi vahendid
	AMIFi eraldised	ISFi piiride rahastamisvahendi eraldised	ISFi politsei rahastamisvahendi eraldised	AMIFi + ISFi eraldised KOKKU	Esimene AMIFi eelmakse (roheline = makstud)	Esimene ISFi eelmakse (roheline = makstud)	AMIFi erakorraline abi	ISFi piiride rahastamisvahendi erakorraline abi
Austria	70 533 977 eurot	14 383 227 eurot	12 162 906 eurot	97 080 110 eurot	4 937 378,39 eurot	1 858 229,31 eurot	6 280 000 eurot
Belgia	98 264 742,12 eurot	21 317 321 eurot	17 903 270 eurot	137 485 333,12 eurot	6 878 531,95 eurot	2 745 441,37 eurot
Bulgaaria	10 006 777 eurot	40 757 630 eurot	32 002 293 eurot	82 766 700 eurot	700 474,39 eurot	5 093 194,61 eurot	4 100 000 eurot
Horvaatia	17 133 800 eurot	35 609 771 eurot	19 095 426 eurot	71 838 997 eurot	1 199 366,00 eurot	3 829 363,79 eurot	Täiendavad taotlused on pooleli	Täiendavad taotlused on pooleli
Küpros	32 308 677 eurot	34 507 030 eurot	8 117 257 eurot	74 932 964 eurot	2 261 607,39 eurot	2 983 700,09 eurot	940 000 eurot
Tšehhi Vabariik	27 685 177 eurot	15 155 484 eurot	17 029 012 eurot	59 869 673 eurot	1 937 962,39 eurot	2 252 914,72 eurot
Taani	puudub	10 322 133 eurot	puudub	10 322 133 eurot	puudub	722 549,31 eurot
Eesti	10 156 577 eurot	21 781 752 eurot	13 480 269 eurot	45 418 598 eurot	710 960,39 eurot	2 468 341,47 eurot
Soome	44 138 777 eurot	37 294 528 eurot	15 682 348 eurot	97 115 653 eurot	3 089 714,39 eurot	3 708 381,32 eurot
Prantsusmaa	286 590 577 eurot	107 049 342 eurot	70 114 640 eurot	463 754 559 eurot	20 061 340,39 eurot	12 401 478,74 eurot	8 980 000 eurot	1 730 000 eurot
Saksamaa	221 416 877 eurot	54 948 437 eurot	79 504 401 eurot	355 869 715 eurot	15 499 181,39 eurot	9 411 698,66 eurot	7 030 000 eurot Täiendavad taotlused on pooleli
Kreeka	259 348 877 eurot	194 354 388 eurot	20 489 650 eurot	474 192 915 eurot	18 154 421,39 eurot	15 039 082,66 eurot	1 180 000 eurot Täiendavad taotlused on pooleli	18 300 700 eurot Täiendavad taotlused on pooleli

	Pikaajaline rahastamine 2014–2020				Pikaajalise rahastamise vahendite esimesed väljamaksed 2015. aastal		Erakorralise abi vahendid
	AMIFi eraldised	ISFi piiride rahastamisvahendi eraldised	ISFi politsei rahastamisvahendi eraldised	AMIFi + ISFi eraldised KOKKU	Esimene AMIFi eelmakse (roheline = makstud)	Esimene ISFi eelmakse (roheline = makstud)	AMIFi erakorraline abi	ISFi piiride rahastamisvahendi erakorraline abi
Ungari	24 113 477 eurot	40 829 197 eurot	20 663 922 eurot	85 606 596 eurot	1 687 943,39 eurot	4 304 518,33 eurot	5 210 000 eurot Täiendavad taotlused on pooleli	1 490 000 eurot
Iirimaa	22 679 077 eurot	puudub	9 243 080 eurot	31 922 157 eurot	1 587 535,39 eurot	647 015,60 eurot
Itaalia	315 355 777 eurot	188 256 897 eurot	56 631 761 eurot	560 244 435 eurot	22 074 904,39 eurot	17 142 206,06 eurot	13 660 000 eurot	5 460 000 eurot
Läti	13 751 777 eurot	15 971 704 eurot	16 941 431 eurot	46 664 912 eurot	962 624,39 eurot	2 303 919,45 eurot
Leedu	9 632 277 eurot	179 829 873 eurot	16 120 656 eurot	205 582 806 eurot	674 259,39 eurot	13 716 537,03 eurot
Luksemburg	7 960 577 eurot	5 400 129 eurot	2 102 689 eurot	15 463 395 eurot	557 240,39 eurot	525 197,26 eurot
Malta	17 178 877 eurot	65 698 597 eurot	8 979 107 eurot	91 856 581 eurot	1 202 521,39 eurot	5 227 439,28 eurot
Madalmaad	127 724 077 eurot	34 119 543 eurot	31 540 510 eurot	193 384 130 eurot	8 940 685,39 eurot	4 596 203,71 eurot	2 090 000 eurot
Poola	69 393 621,20 eurot	73 268 980 eurot	39 294 220 eurot	181 956 821,20 eurot	4 857 553,48 eurot	6 188 514,71 eurot
Portugal	33 856 377 eurot	19 956 048 eurot	18 693 124 eurot	72 505 549 eurot	2 369 946,39 eurot	2 631 520,29 eurot
Rumeenia	24 430 877 eurot	61 331 568 eurot	37 150 105 eurot	122 912 550 eurot	1 710 161,39 eurot	6 893 717,11 eurot
Slovakkia	13 076 477 eurot	10 092 525 eurot	13 891 478 eurot	37 060 480 eurot	915 353,39 eurot	1 678 880,21 eurot
Sloveenia	14 725 477 eurot	31 304 143 eurot	9 882 037 eurot	55 911 657 eurot	1 030 783,39 eurot	2 883 032,60 eurot
Hispaania	259 701 877 eurot	207 894 875 eurot	54 227 207 eurot	521 823 959 eurot	18 179 131,39 eurot	18 348 545,74 eurot
Rootsi	154 146 877 eurot	11 518 706 eurot	21 057 201 eurot	186 722 784 eurot	10 790 281,39 eurot	2 280 313,49 eurot
Ühendkuningriik	392 625 577 eurot	puudub	puudub	392 625 577 eurot	27 483 790,39 eurot	puudub
KOKKU	2 577 937 911,32 eurot	1 532 953 828 eurot	662 000 000 eurot	4 772 891 739,32 eurot	180 455 653,79 eurot	151 881 858,67 eurot	49 470 000 eurot	26 980 700 eurot

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2015

COM(2015) 510 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

9. lisa: ELi-Pakistani 2012.–2014. aasta tagasivõtulepingu toimimine

	Pakistani kodanikele väljastatud tagasisaatmisotsused				Tegelikult tagasisaadetud Pakistani kodanike arv				Tegelikult tagasisaadetud Pakistani kodanike suhtarv
	2012	2013	2014	Kokku	2012	2013	2014	Kokku	2012	2013	2014	Keskmine
EL kokku	35 460	25 360	19 945	80 765	13 565	13 705	10 725	37 995	38,3	54,0	53,8	47,0
Ühendkuningriik	7 125	8 240	9 790	25 155	5 625	6 210	5 605	17 440	78,9	75,4	57,3	69,3
Kreeka	18 010	7 620	3 525	29 155	5 135	4 835	3 565	13 535	28,5	63,5	101,1	46,4
Prantsusmaa	1 915	2 180	2 240	6 335	505	555	590	1 650	26,4	25,5	26,3	26,0
Belgia	1 420	1 535	1 005	3 960	125	175	145	445	8,8	11,4	14,4	11,2
Hispaania	2 540	1 370	1 800	5 710	220	155	125	500	8,7	11,3	6,9	8,8
Austria	1 205	1 035	:	2 240	80	230	:	310	6,6	22,2	:	13,8
Ungari	790	665	90	1 545	690	585	95	1 370	87,3	88,0	105,6	88,7
Saksamaa	375	545	810	1 730	220	185	170	575	58,7	33,9	21,0	33,2
Itaalia	400	520	330	1 250	35	30	25	90	8,8	5,8	7,6	7,2
Madalmaad	280	390	:	670	70	60	:	130	25,0	15,4	:	19,4
Küpros	295	330	240	865	415	290	165	870	140,7	87,9	68,8	100,6
Rootsi	220	255	215	690	55	100	100	255	25,0	39,2	46,5	37,0
Horvaatia	:	185	85	270	:	55	75	130	:	29,7	88,2	48,1
Portugal	235	105	100	440	25	5	10	40	10,6	4,8	10,0	9,1
Taani	90	85	110	285	60	45	60	165	66,7	52,9	54,5	57,9
Iirimaa	190	70	45	305	55	20	10	85	28,9	28,6	22,2	27,9
Bulgaaria	60	65	220	345	25	30	40	95	41,7	46,2	18,2	27,5
Poola	95	45	45	185	45	20	35	100	47,4	44,4	77,8	54,1
Rumeenia	100	35	30	165	90	50	30	170	90,0	142,9	100,0	103,0
Soome	15	30	25	70	10	5	5	20	66,7	16,7	20,0	28,6
Sloveenia	50	25	45	120	55	45	30	130	110,0	180,0	66,7	108,3
Leedu	5	10	10	25	5	5	5	15	100,0	50,0	50,0	60,0
Tšehhi Vabariik	5	5	5	15	-	-	-	-	-	-	-	-
Eesti	10	5	-	15	5	5	-	10	50,0	100,0	puudub	66,7
Malta	25	5	-	30	-	5	-	5	-	100,0	puudub	16,7
Läti	5	-	10	15	5	-	10	15	100,0	puudub	100,0	100,0
Slovakkia	-	-	10	10	-	-	-	-	puudub	puudub		100,0

Allikas: Eurostat, 2015.

	Liikmesriik	Süüria usaldusfond	Aafrika usaldusfond	Alates 23. septembrist 2015 lubatud humanitaarabi					Kokku
				Maailma Toiduprogramm	ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet		Muu
	CY			0,02					0,02
	CZ			0,20					0,20
	DE	5,00	3,00	40,00		60,00			108,00
	ES		3,00	3,50					6,50
	FI							7,60	7,60
	IT	3,00		1,00				22,21	26,21
	LU		3,00	0,20		0,10		0,76	4,06
	LV			0,05					0,05
	PL			1,00		1,00			2,00
	UK			137,00					137,00
Kokku lubatud		8	9	274,64					291,64
ELi lisatoetus		500	1800	500,00
Kokku vaja		1000	3600	1000,00
Puudujääk		492	1791	225,36