EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.10.2015
COM(2015) 510 final
EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast
Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast
I. Sissejuhatus
Käesoleva aasta esimese üheksa kuuga on Euroopasse saabunud üle 710 000 isiku – pagulasi, põgenikke ja muid rändajaid – ning see suundumus jätkub. See paneb proovile kogu Euroopa Liidu. Euroopa rände tegevuskavas, mille komisjon esitas 2015. aasta mais, on rõhutatud vajadust ühtse rändehalduspoliitika järele. Alates tegevuskava vastuvõtmisest on rakendatud mitmeid olulisi meetmeid, sealhulgas on vastu võetud kaks erakorralist abikava, mille raames asustatakse ELis rändest enim mõjutatud liikmesriikidest teistesse liikmesriikidesse ümber 160 000 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Ent jätkuvas pagulaskriisis on vaja tegutseda veelgi ulatuslikumalt ja kiiremini.
Seetõttu määras Euroopa Komisjon 23. septembril kindlaks prioriteetsed meetmed, mida tuleb Euroopa rände tegevuskava rakendamiseks järgmise kuue kuu jooksul võtta. Ajale vastu pidava usaldusväärse süsteemi loomise huvides kuuluvad nende hulka praeguse olukorra stabiliseerimiseks võetavad lühiajalised meetmed ja ka pikaajalised meetmed.
Prioriteetsete meetmete loendis on esitatud põhimeetmed, mis on viivitamata vaja võtta seoses järgmiste aspektidega: i) operatiivmeetmed; ii) eelarvetoetus ja iii) ELi õiguse rakendamine.
Meetmete loend kinnitati riigipeade ja valitsusjuhtide 23. septembri 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel.
Kolm nädalat hiljem võetakse käesolevas teatises kokku prioriteetsete meetmete rakendamisel tehtud edusammud (vt I lisa). Sel nädalal toimuv Euroopa Ülemkogu kohtumine annab riigipeadele ja valitsusjuhtidele võimaluse võtta selged ja üheselt mõistetavad kohustused, et teha algust uue etapiga ELi reageerimises pagulaskriisile ning keskenduda kiirele ja otsusekindlale rakendamisele.
II. Operatiivmeetmed
Rändevoogudest tuleneva surve tõhus haldamine ühise Schengeni välispiiri teatavatel lõikudel nõuab kõigilt liikmesriikidelt nii vastutustundlikkust kui ka solidaarsust. Esmase vastuvõtu süsteemi kiire rakendamine toetab kriisist enim mõjutatud liikmesriike, et tagada saabujate nõuetekohane vastuvõtmine, tuvastamine ja nendega tegelemine. Lisaks on komisjon esitanud ettepaneku 160 000 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamiseks, mille nõukogu heaks kiitis. Niimoodi on võimalik märkimisväärselt, ehkki üksnes osaliselt, vähendada survet enim mõjutatud liikmesriikidele. On äärmiselt oluline rakendada nüüd täies ulatuses meetmeid, mille hulka kuuluvad kõigilt rändajatelt sõrmejälgede võtmine, varjupaigataotlejate kiire selekteerimine ja ümberpaigutamine ning nõuetekohane vastuvõtusuutlikkus koos meetmetega, mis aitavad ära hoida teisest rännet ja teisest liikmesriigist leitud ümberpaigutatud isikute kohest tagasipöördumist riiki, kuhu nad ümber paigutati. Teine oluline tahk on tegevus kiire tagasisaatmise (nii vabatahtliku kui sunniviisilise) tagamiseks nende isikute puhul, kes ei vaja rahvusvahelist kaitset ja kes ei vasta seega ümberpaigutamise tingimustele. Komisjoni poolt kindlaks määratud prioriteetsed meetmed keskenduvad suures osas kõnealuste meetmete operatiivsele toimimisele.
II.1
Esmase vastuvõtu süsteemi rakendamine
Hästi toimiv ja tõhus rände haldamine välispiiridel, millele langeb suurim surve, on oluline usalduse taastamiseks üldise süsteemi ja eriti vaba liikumist võimaldava sisepiirikontrollideta Schengeni ala vastu. ELi tegevuspõhimõtete ja usaldusväärsuse seisukohast on oluline näidata, et rändesüsteemi nõuetekohast toimimist on võimalik taastada, eelkõige esmase vastuvõtu piirkondadesse saadetud rände haldamise tugirühmasid kasutades, et abistada kõige suurema surve all olevaid liikmesriike nende kohustuste täitmisel. Tugirühmad vajavad oma tööks tugevaid ELi ameteid, võimalikult tihedat koostööd Itaalia ja Kreeka ametiasutustega ja teiste liikmesriikide toetust.
Komisjon on saatnud erisaadikud nii Itaaliasse kui ka Kreekasse, et korraldada praktilist koordineerimist ja toetust. Kreekas töötab komisjoni struktuurireformi tugiteenistuse peadirektori juhtimisel spetsiaalne rühm, kes annab aru otse Euroopa Komisjoni presidendile. Kõnealune rühm on leppinud kokku sammsammulises süsteemis esmase vastuvõtu piirkondade kindlaksmääramiseks, sinna tugirühmade saatmiseks, ümberpaigutamise alustamiseks, tagasisaatmise taasalustamiseks ja piiri tugevdamiseks. Itaalias on samal põhimõttel loodud otsese reaalajas toetamise ja koordineerimise süsteem. Selline intensiivne ja täiemahuline komisjoni toetus on aidanud oluliselt kaasa kahe kõnealuse liikmesriigi abistamisele ümberpaigutamise rakendamisetappi liikumisel (vt 2. ja 3. lisa).
Nii Kreekas kui ka Itaalias on loodud rände haldamise tugirühmad, mida koordineerivad Euroopa piirkondlikud rakkerühmad. See on kooskõlas ametite intensiivsema kasutamisega vastavalt Euroopa rände tegevuskavas sätestatule. Selles protsessis osalevad nii Frontex, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Europol kui ka Eurojust. Seetõttu saavad nad viivitamata reageerida Itaalia ja Kreeka esitatud tegevuskavades kindlaks määratud vajadustele.
Nende töö sõltub siiski suurel määral liikmesriikide toetusest. Nii Frontex kui ka EASO on esitanud liikmesriikidele üleskutsed tehniliste vahendite ja inimressursside saamiseks. Mõlemal juhul on üleskutsetes taotletud panused võrreldes ametite varasemate taotlustega ennenägematud. See näitab kõige enam mõjutatud liikmesriikide ees seisvate probleemide erakorralist iseloomu. Seetõttu on oluline, et teised liikmesriigid vastaks neile üleskutsetele positiivselt, konkreetselt ja kiiresti.
Frontexi viimases üleskutses taotleti täiendavalt 775 piirivalvurit, kontrollijat ja küsitlejat ning tõlki. Kõik need ametid on Euroopa Liidu välispiiride tõhusaks haldamiseks hädavajalikud. Üleskutse on jagatud ametnike liigi kaupa, hõlmates 670 ametnikku, kelle peamine ülesanne on toetada otseselt esmase vastuvõtu süsteemi Itaalias ja Kreekas, mis katab prognoositud vajadused 2016. aasta jaanuarini, ja 105 lähetatud ametnikku, kes saadetakse erinevatele Euroopa Liidu välismaismaapiiridele.
EASO viimane üleskutse rohkem kui 370 eksperdi leidmiseks on mõeldud Itaalia ja Kreeka vajaduste katmiseks kuni 2017. aasta kolmanda kvartalini. Eksperdid toetaksid nende kahe liikmesriigi varjupaigataotlustega tegelevaid ametiasutusi isikute registreerimisel, ümberpaigutamisega seotud teabe küsimustes ning võimalike võltsitud dokumentide avastamisel.
Personali ja seadmete vajadust tunnistati sõnaselgelt ELi riigipeade ja valitsusjuhtide septembris toimunud mitteametlikul kohtumisel ja nende vajaduste rahuldamise tähtajaks seati november.
Siiani on liikmesriikide võetud kohustused aga tunduvalt väiksemad, kui on vaja tegelike vajaduste täitmiseks. 8. oktoobri seisuga oli EASO üleskutsele vastanud vaid kuus liikmesriiki, kes pakkusid kokku 81 eksperti vajaminevast 374st. Praeguseks on Frontexi üleskutsele vastanud kuus liikmesriiki, kes on pakkunud 48 piirivalveametnikku. Ametite hinnanguliste vajaduste täitmiseks peaksid liikmesriigid oma panuse andma kiiresti.
Itaalia on esmase vastuvõtu piirkondadena määratlenud Aosta, Lampedusa, Porte Empedocle, Pozzallo, Taranto ja Trapani (vt 5. lisa). Lampedusal tegutseb esimene rände haldamise tugirühm, kelle tegevus tugineb 2015. aasta juunis Sitsiilias Catanias asutatud Euroopa piirkondliku rakkerühma tegevusele. Tugirühm koosneb praegu kahest Frontexi küsitlejate rühmast ja EASO ekspertidest nii esmase vastuvõtu piirkonnas kui ka selle lähedal paiknevas ümberpaigutamiskeskuses. Frontex on lähetanud sinna juba 42 ametnikku ja EASO kuus eksperti.
Et esmase vastuvõtu süsteem oleks tõhus, on vaja suurendada vastuvõtusuutlikkust, sest varjupaigataotlejatele tuleb enne ümberpaigutamist peavarju anda. Vajalik on ka nõuetekohane suutlikkus ebaseaduslike rändajate kinnipidamiseks enne tagasisaatmisotsuse täitmist. Itaalia on oma vastuvõtusuutlikkust suurendanud ja loonud neljas esmase vastuvõtu piirkonnas esmased vastuvõtukeskused, kus on võimalik majutada ligikaudu 1 500 inimest. Suutlikkust suurendatakse aasta lõpuks 1 000 täiendava majutuskoha võrra, misjärel üldine esmane vastuvõtusuutlikkus on kuni 2 500.
Kreeka on esmase vastuvõtu piirkondadena määratlenud Lesbose, Chiose, Lérose, Sámose ja Kosi (vt 4. lisa). Pireusel paiknev Euroopa piirkondlik rakkerühm toimib täielikult. Esimene rände haldamise tugirühm luuakse Lesbosel asuvasse esmase vastuvõtu piirkonda. Frontex on juba lähetanud 53 eksperti ja praegu on Kreekas alaliselt kohal üks EASO töötaja, et aidata organiseerida EASO ekspertide lähetamist.
Kreeka on oma vastuvõtusuutlikkust suurendanud ja nüüdseks on neljas kindlaks määratud esmase vastuvõtu piirkonnas (Lesbosel, Chiosel, Sámosel ja Lérosel) loodud seitse esmast vastuvõtukeskust, kontrollikeskused ja ajutised rajatised, kus on võimalik majutada ligikaudu 2 000 inimest. Suutlikkust suurendatakse veelgi.
Osa vastuvõtuvajadustest esmase vastuvõtu piirkondades on seotud rahvusvahelist kaitset mittevajavate ebaseaduslike rändajate (kes ei vasta seega ümberpaigutamise tingimustele) tuvastamise ja registreerimisega. Selleks peab olema piisav suutlikkus koos rajatistega ebaseaduslike rändajate põgenemise vältimiseks.
II.2
Ümberpaigutamiskava rakendamine
Nõukogu võttis 14. septembril vastu komisjoni ettepaneku, mis käsitleb otsust paigutada Itaaliast ja Kreekast ümber 40 000 inimest, kes vajavad ilmselgelt rahvusvahelist kaitset. Sellele järgnes nädal hiljem samuti komisjoni ettepanekul põhinev otsus 120 000 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamiseks Itaaliast, Kreekast ja teistest pagulaskriisist otseselt mõjutatud liikmesriikidest. Rände haldamise tugirühmad on vahend selle tagamiseks, et kõnealune ümberpaigutamine saaks toimuda liidu välispiiril.
Mõlemad otsused nõuavad ELi institutsioonidelt, surve all olevatelt liikmesriikidelt ja ümberpaigutatud inimeste vastuvõtmise kohustuse võtnud liikmesriikidelt koheseid järelmeetmeid.
1. oktoobril kohtusid Euroopa Komisjoni korraldatud ümberpaigutamise ja ümberasustamise foorumil rohkem kui 80 delegaati liikmesriikidest, ELi ametitest, Rahvusvahelisest Migratsiooniorganisatsioonist ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametist, et käsitleda praktilise rakendamise küsimust. Itaalia ja Kreeka esitasid foorumil oma ümberpaigutamise tegevuskavad, milles rõhutati varjupaiga valdkonna meetmeid, esmast vastuvõttu ja tagasisaatmist ning samuti järgnevatel nädalatel kavandatavat tegevust, et tagada ümberpaigutamiskava täielik rakendamine.
Esimesed ilmselgelt kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamised on juba toimunud, kuid selleks, et lähitulevikus oleks igas kuus võimalik ümber paigutada mitmeid sadu isikuid, tuleb veel palju tööd teha. Kõigil liikmesriikidel paluti kindlaks määrata riigisisesed kontaktpunktid oma koduriigis, mida praeguseks on teinud 21 liikmesriiki. Liikmesriikidel paluti vajaduse korral saata Itaaliasse ja Kreekasse ka kontaktametnikud. Praeguseks on kontaktametnikud saatnud 22 liikmesriiki.
Ümberpaigutamisahela oluline lüli on nõuetekohase vastuvõtusuutlikkuse olemasolu vastuvõtvates liikmesriikides, et ümberpaigutatud isikuid majutada. Praeguseks on vaid kuus liikmesriiki teatanud vastuvõtusuutlikkusest, mille nad on ümberpaigutatud inimeste vastuvõtmiseks kättesaadavaks teinud. Kõik liikmesriigid peaksid oma vastuvõtusuutlikkusest teatama oktoobri lõpuks.
Ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste esimene tegelik ümberpaigutamine
9. oktoobril 2015 lahkus Roomast esimene lend, mille pardal oli 19 Eritrea kodanikku, kes alustavad uut elu Rootsis. Viis naist ja 14 meest lahkusid Ciampino lennuväljalt rände ja siseasjade voliniku Dimitris Avramopoulose, Luksemburgi välisministri Jean Asselborni ja Itaalia välisministri Angelino Alfano juuresolekul. See oli oluline ja sümboolne hetk, mis tähistas uue euroopaliku varjupaigataotluste käsitlemise algust. Kuid peale selle sümboolse aspekti peavad ümberpaigutamised nüüd saama Itaalias ja Kreekas süsteemseks ja tavapäraseks tegevuseks.
Esimene lend oli intensiivse ettevalmistava töö tulemus, mida tegid kohapeal Itaalia ja Rootsi ametiasutused, Frontex ja muud ELi ametid, kohalikud valitsusvälised organisatsioonid ja Euroopa Komisjoni saadetud erisaadikud. Väsimatu töö tulemusena on tagatud, et süsteem toimib ja vajalikku registreerimist ja menetlemist saab teha protsessi igas etapis.
Eritrea kogukonna teavitamine oli esimese ümberpaigutamise edu tagamiseks hädavajalik. Alguses olid varjupaigataotlejad registreerimisele vastu, kuna nad ei usaldanud süsteemi. Komisjoni kohapealsed saadikud koos ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga ja kohalike valitsusväliste organisatsioonidega pidid viimastel nädalatel nägema palju vaeva esimese grupi inimeste veenmiseks, et nad tõepoolest ümber asustatakse.
Usaldus süsteemi vastu kasvab, seda eriti pärast esimese ümberpaigutamise toimumist. Praeguseks on Lampedusal ja Villa Sikanias registreeruda soovivatest inimestest moodustunud järjekorrad. Ümberpaigutamise kandidaatidena on tuvastatud juba rohkem kui 100 eritrealast.
Nüüd on äärmiselt oluline, et järgmised ümberpaigutamised toimuksid kiiresti, et vältida eelkõige ümberpaigutamise kandidaatide kuhjumist.
|
Esimese inimeste rühma edukas ümberpaigutamine oli esimene oluline samm. Nüüd tuleb ümberpaigutamist jätkata kindlalt, pidevalt ja piisavas ulatuses. Kõik liikmesriigid peaksid nüüd esitama komisjonile oma selged kohustused aasta lõpuks ümberpaigutatavate inimeste arvu kohta, pidades silmas probleemi kiireloomulisust.
II.3
Ümberasustamine
Rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberasustamine otse kolmandatest riikidest vastab ELi humanitaarkohustustele ja pakub pagulastele turvalist alternatiivi võrreldes nende endi poolt ette võetud eluohtliku teekonnaga Europasse. 1. oktoobril toimunud ümberpaigutamise ja ümberasustamise foorumil kinnitasid liikmesriigid juulis võetud kohustust võtta järgmise kahe aasta jooksul sellisel viisil vastu rohkem kui 20 000 pagulast. 2. oktoobril korraldatud ümberasustamise seminaril töötati välja praktilisi lahendusi ümberasustamise tõhusa rakendamise tagamiseks. Esimesed ümberasustamised on juba aset leidnud
. Liikmesriigid peaksid nüüd esitama komisjonile teabe selle kohta, kui mitu inimest ja kust nad järgmise kuue kuu jooksul ümber asustatavad.
II.4
Tagasisaatmine ja tagasivõtmine
ELi varjupaigasüsteemi moodustavad üksteist täiendavad vahendid, mille oluliseks osaks on tagada nende isikute tagasisaatmine, kellel ei ole õigust saada rahvusvahelist kaitset. Praegu rakendatakse tagasisaatmisotsuseid praktikas kaugelt liiga vähe ning inimkaubandusega tegelevad võrgustikud kasutavad seda ära, et meelitada ligi rändajaid, kes ei vaja rahvusvahelist kaitset. Mida tõhusamaks muutub tagasisaatmissüsteem, seda väiksem on võimalus, et inimkaubitsejad suudavad inimesi veenda võimaluses kontrollisõelast läbi lipsata, kui tehakse kindlaks, et nad ei vaja rahvusvahelist kaitset.
2015. aasta oktoobri justiits- ja siseküsimuste nõukogus kinnitasid liikmesriigid komisjoni ettepanekul põhineva ELi tagasisaatmisalase tegevuskava. Nüüd keskendutakse kiiretele ja tõhusatele järelmeetmetele.
Itaalia viis hiljuti läbi kaks tagasisaatmisoperatsiooni – 28 tuneeslast saadeti Itaaliast tagasi Tuneesiasse ja 35 egiptlast Egiptusesse. Oktoobris on plaanis korraldada üks ühine Frontexi koordineeritud tagasisaatmisoperatsioon Itaaliast ja kaks Kreekast isikute tagasisaatmiseks. Selliste operatsioonide sagedust tuleb suurendada.
Tegeliku tagasisaatmise tagamine on keskne osa rände haldamise tugirühmade tööst esmase vastuvõtu piirkondades.
See nõuab ka tagasisaatmisotsuste tegemise ja täitmise tõhusate süsteemide olemasolu ELis. Viimaste kuude jooksul on võetud konkreetseid meetmeid tagasisaatmise haldamise integreeritud süsteemi väljaarendamiseks ning tagasisaatmisotsuste ja sisenemiskeeldude lisamiseks ELi teabevahetussüsteemidesse. Samuti tuleb liikmesriikide tagasisaatmisega tegelevatele ametitele eraldada nende ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.
Tagasisaatmist on võimalik ellu viia ainult siis, kui on olemas leping päritoluriigiga asjaomaste isikute tagasivõtmiseks. Tagasivõtmine on tõhusa rändepoliitika hädavajalik osa. Päritoluriik peab tagasisaadetavad isikud tagasi võtma. Selleks on vaja tihedat partnerlust kolmandate riikidega, kasutades kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema koostööd, et leida suhetes kolmandate riikidega õige tasakaal survestamise ja stiimulite vahel, suurendades seeläbi tagasisaatmiste arvu. Protsessile kaasaaitamiseks on kokku lepitud, et liikmesriigid lähetavad 2015. aasta lõpuks 11 riiki Euroopa rändeküsimuste kontaktametnikke, kuid seda ei ole veel tehtud. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident on alustanud kõrgetasemelist dialoogi ebaseadusliku rände peamiste päritoluriikidega, millele järgnevad erinevad laiemad dialoogid Etioopia, Somaalia, Aafrika Liidu ja Saheli riikidega. Esmaseks prioriteediks on tagada, et olemasolevaid tagasivõtulepinguid praktikas tõhusalt rakendataks.
Tagasivõtmise tagamine praktikas – koostöö Pakistaniga
ELil on alates 2012. aastast tagasivõtuleping Pakistaniga. Võttes arvesse suuri arvnäitajaid (vt 9. lisa), on kõnealune leping eriti oluline, kuna Pakistan on aastaid olnud ELis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike suuruselt neljas päritolukoht. Kuid prognoosi kohaselt saadetakse tagasi ainult ligikaudu 54 % ELis tagasisaatmisotsuse saanud Pakistani kodanikest. Lepingu rakendamise tõhusus erineb liikmesriikide lõikes oluliselt. Suurim, dokumentide üle peetavatest vaidlustest tulenev takistus on tehtud kindlaks Kreekas. Komisjoni, Kreeka ja Pakistani ametiasutuste vahel käesoleval kuul peetavate tagasisaatmisele pühendatud arutelude eesmärgiks on tagasisaatmiste taasalustamine:
Ateenas toimus komisjoni, Kreeka ja Pakistani ametnike vahel arutelu ELi–Pakistani tagasivõtulepingu rakendamise üle;
samal päeval toimusid kontaktid ELi delegatsiooni Islamabadis ja Pakistani välisministeeriumi vahel;
volinik Avramopoulos läheb 29. oktoobril Islamabadi, et arutleda rände ühise kava üle.
Tulemuseks peaks olema:
ühine arusaamine ELi tagasivõtulepingu rakendamisest Kreeka ja Pakistani vahel;
Frontex viib novembris läbi pakistanlaste Kreekast tagasisaatmiseks ühise tagasisaatmisoperatsiooni;
komisjon esitab operatiivse tegevuskava rände paremaks haldamiseks koos Pakistaniga.
|
II.5
Muud liikmesriikide toetamise viisid
Liikmesriikide jaoks on olemas mitu muud võimalust paluda ELilt toetust piiride ja rände haldamise küsimuses. Kõiki neid ei ole veel täiel määral ära kasutatud.
Liikmesriigid võivad taotleda piirivalve kiirreageerimisrühmade (RABIT) rakendamist piirivalvuritele viivitamatu abi osutamiseks kiireloomulise või erakorralise rändesurve korral. Komisjon leiab, et olukord, millega Kreeka paari viimase kuu jooksul silmitsi seisab, vastab täpselt tingimustele, mille tarbeks rühmad välja töötati. Ei Kreeka ega Itaalia ei ole seni kiirreageerimisrühmade rakendamist taotlenud.
ELi kodanikukaitse mehhanismi saab kasutada riik, kelle arvates käib kriisiga toimetulek talle üle jõu. Mehhanism rajaneb liikmesriikide vabatahtlikul panusel (sealhulgas oskusteave, varustus, eluase ja meditsiinitarbed). Eelmisel kuul paluti liikmesriikidel komisjonile teatada, millist abi neil on võimalik pagulaste abistamiseks kasutusvalmis hoida. Vaid kaheksa liikmesriiki on teatanud piiratud kodanikukaitsevahenditest või ekspertidest, mida/keda nad oleks valmis vastava nõudmise korral veel käesoleval aastal abiks lähetama. Komisjon rõhutab veelkord, et liikmesriikide märkimisväärne panus mehhanismi toetamiseks on väga vajalik.
2015. aastal on ELi kodanikukaitse mehhanismi kasutatud kahel korral Ungari ja ühel korral Serbia abistamiseks, et rahuldada pagulaste ja rändajate ennenägematult suurest sissevoolust tulenevaid kiireloomulisi vajadusi.
Samuti tuleks meelde tuletada, et liikmesriikide toetus Frontexi ühisoperatsioonide TRITON ja POSEIDON kaudu aitab jätkuvalt kaasa välispiiride igapäevasele haldamisele, päästes tuhandeid saabuvaid rändajaid ja pagulasi. Praegu eraldavad TRITONile vahendeid 17 liikmesriiki ja POSEIDONile 18 liikmesriiki. Kuid seni kättesaadavaks tehtud vahenditest ei piisa vajaduste rahuldamiseks.
Edusammud
|
Itaalias Lampedusal tegutseb esimene esmase vastuvõtu keskus.
Lähipäevil hakkab tegutsema esimene esmase vastuvõtu keskus Kreekas Lesbosel.
Ümberpaigutamine teistesse liikmesriikidesse on alanud.
Rände haldamise tugirühmad tegutsevad.
Esimesed ümberasustamised on aset leidnud.
Frontex toetab tagasisaatmismissioone.
|
Edasised sammud
|
Aasta lõpuks tegutseb Itaalias kokku kuus esmase vastuvõtu keskust.
Aasta lõpuks tegutseb Kreekas kokku viis esmase vastuvõtu keskust.
Liikmesriigid vastavad üleskutsetele ekspertide ja varustuse lähetamiseks, et toetada rände haldamise tugirühmasid ja võimaldada tugirühmade täielik rakendamine.
Liikmesriigid teatavad, mitu ümberpaigutamis- ja ümberasustamiskohta nad saavad pakkuda, ja täpsustavad oma vastuvõtusuutlikkust.
Taasalustatakse tagasisaatmisi Kreekast Pakistani.
Liikmesriigid annavad Frontexi ühisoperatsioonide TRITON ja POSEIDON käsutusse piisavad vahendid.
|
III. Eelarvetoetus
Kolme nädala eest võttis komisjon kohustuse suurendada kohe rahalist toetust. Pärast seda on komisjon teinud paranduseelarvete ettepanekud, et suurendada pagulaskriisiga toimetulekuks ettenähtud rahalisi vahendeid 2015. ja 2016. aastal täiendavalt 1,7 miljardi euro võrra.
See hõlmab järgmist:
juba 2015. aastal täiendav erakorraline abi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja Sisejulgeolekufondi piiride rahastamisvahendist summas 100 miljonit eurot (vt 8. lisa);
kolme kõige olulisema ameti tugevdamine 120 ametikoha võrra (60 ametikohta Frontexile, 30 EASO-le ja 30 Europolile);
täiendav rahastamine Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendile (300 miljonit eurot) ja muude ELi vahendite ümberpaigutamine selliselt, et ELi Süüria usaldusfondile eraldataks käesoleval aastal vähemalt 500 miljonit eurot;
humanitaarabi rahastamise suurendamine 500 miljoni euro võrra (200 miljonit eurot 2015. aastal ja 300 miljonit eurot 2016. aastal) pagulaste otseseks toetamiseks, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Maailma Toiduprogrammi ja muude asjaomaste organisatsioonide kaudu, et aidata rahuldada pagulaste põhivajadusi, milleks on näiteks toit ja peavari;
600 miljoni euro ulatuses täiendavaid kulukohustusi 2016. aastaks, et suurendada erakorralise abi vahendeid rändeprobleemidega toimetulekuks (94 miljonit eurot), ümberpaigutamispaketi toetuseks (110 miljonit eurot), Frontexi, EASO ja Europoli inim- ja rahaliste ressursside suurendamiseks (ligikaudu 86 miljonit eurot tagasisaatmiste ja esmase vastuvõtu keskuste toetuseks ning ametite tugevdamiseks) ja täiendav rahastamine pagulaskriisist enim mõjutatud liikmesriikide abistamiseks (310 miljonit eurot).
Kokku tähendab see, et 2015. ja 2016. aastal on pagulaskriisiga toimetulekuks kasutada vahendeid summas 9,2 miljardit eurot.
Euroopa Parlament ja nõukogu on tegutsenud kiiresti, et võtta vastu muudatused 2015. aasta eelarves. Komisjon on võtnud vastu 2016. aasta eelarve muudatused ja kutsub ka eelarvepädevaid institutsioone üles 2016. aasta eelarve muutmise protsessi kiirendama.
Lisaks rändega seotud vahendite märkimisväärsele suurendamisele ELi eelarves on nüüd äärmiselt oluline, et liikmesriikide vahendeid kasutataks Euroopa üldiste püüdluste toetamiseks. Seda tunnistasid 23. septembril ELi riigipead ja valitsusjuhid, rõhutades vajadust, et liikmesriikide valitsused annaksid oma panuse ja täiendaksid ELi rahastamist järgmistes valdkondades.
Rahuldada pagulaste kiireloomulisi vajadusi ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Maailma Toiduprogrammi ja muude ametite kaudu kokku vähemalt 1 miljardi euro ulatuses. ELi eelarvest antakse selleks käesoleval aastal 200 miljonit eurot ja järgmisel aastal 300 miljonit eurot täiendavat toetust, mis nõuab 500 miljoni euro eraldamist liikmesriikide eelarvetest.
Pärast 23. septembrit on kümme liikmesriiki võtnud kohustuse täiendavate panuste eraldamiseks kogusummas ligikaudu 275 miljonit eurot. Kuid tegelikkuses on üle 80 % sellest summast lubanud anda vaid kaks liikmesriiki: Ühendkuningriik ja Saksamaa. Seega on puudu rohkem kui 225 miljonit eurot.
Toetada Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi vahendite olulist suurendamist. Komisjon kutsub liikmesriike üles täiendama ELi eelarvest eraldatud 500 miljonit eurot.
Hoolimata sellest, et Süüria on praeguse kriisi keskpunkt ja kõnealune usaldusfond on eesmärkide saavutamiseks paindlik ja kiire vahend, on liikmesriikide reageering olnud seni minimaalne – vaid kaks liikmesriiki, Itaalia ja Saksamaa, on lubanud anda vastavalt 3 ja 5 miljonit eurot. Seega on kokku puudu peaaegu 492 miljonit eurot.
Toetada liikmesriikide panustega usaldusfondi stabiilsuse tagamiseks ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks Aafrikas. Komisjon on seisukohal, et liikmesriikide panused peaksid täiendama ELi antavat 1,8 miljardi euro suurust summat. Ka selles vallas on praeguseks võetud kohustused toetuse eraldamiseks minimaalsed – vaid kolm liikmesriiki (Luksemburg, Saksamaa ja Hispaania) on lubanud anda igaüks 3 miljonit eurot. Kuus liikmesriiki on panuse andmist mitteametlikult kinnitanud, kuid ilma konkreetsete arvudeta. Veel neli liikmesriiki on öelnud, et nad annavad tõenäoliselt oma panuse, ja teised neli alles kaaluvad seda. Kaks ELi mittekuuluvat riiki on mitteametlikult teatanud, et nad eraldavad kokku ligikaudu 9 miljonit eurot. Seega on veel puudu tohutu summa – 1 791 miljonit eurot.
Rahalised vahendid on hädavajalikud selleks, et pagulaste esmast olukorda parandada ja hakata võitlema probleemi algpõhjustega. On äärmiselt tähtis, et Euroopa Ülemkogu poolt kindlaks tehtud vajaduste ja tegelikkuse erinevus (vahendeid eraldada on lubanud praeguseks vaid mõni liikmesriik) saaks ruttu likvideeritud (vt 7. lisa).
Edusammud
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastavalt komisjoni ettepanekule vastu võetud eelarve muudatus, et suurendada 2015. aastal pagulaste abistamiseks ja rändepoliitikale antavat toetust 800 miljoni euro võrra.
|
Edasised sammud
|
Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid vastu võtma muudatused 2016. aasta eelarves vastavalt komisjoni ettepanekule.
Liikmesriigid peavad toetama pagulastele antavat humanitaarabi summas 500 miljonit eurot, et saada koos ELi eelarvest antava toetusega kokku 1 miljard eurot.
Liikmesriigid täiendavad ELi eelarvest ELi Süüria usaldusfondile antavat 500 miljoni euro suurust toetust ja ELi Aafrika usaldusfondile antavat 1,8 miljardi euro suurust toetust.
|
Selles kontekstis on kerkinud esile küsimus seoses pagulaskriisi haldamisel tekkinud kulude käsitlemisega stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Komisjon on kinnitanud, et kui ta saaks liikmesriigilt konkreetse taotluse, uuriks ta, kas ja kuidas seda saaks käsitleda stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate eeskirjade raames. See hõlmab ka paktis sisalduvat paindlikkust ettenägematutele olukordadele ja ebatavalistele sündmustele reageerimiseks.
Selline hindamine tuleb korraldada juhtumipõhiselt osana liikmesriigi eelarvedokumentide analüüsist. Hindamine peab põhinema tehtud netokulusid tõendaval materjalil kooskõlas pakti kohaldamise jaoks kokkulepitud metoodikaga.
IV. ELi õiguse rakendamine
Ühine Euroopa varjupaigasüsteem põhineb rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste aitamisel ja nende rändajate tagasisaatmisel, kellel ei ole õigust viibida ELi territooriumil. Et seda süsteemi rakendada, on ELil nüüd tugevad ühised õigusnormid varjupaigataotluste ja ebaseadusliku rände kohta. Kuid neid õigusnorme tuleb nõuetekohaselt kohaldada.
Üks näide komisjoni püüdlustest edendada tõhusat rakendamist on tagasisaatmise valdkond, kus komisjon on abistanud liikmesriike õigusnormide tagajärgede mõistmisel. Komisjon on pidanud liikmesriikidega selleteemalisi arutelusid, et rõhutada samme, mida tuleb astuda tagasisaatmise kohustuse täitmiseks. Liikmesriigid peaksid tagama ebaseaduslike rändajate füüsilise kättesaadavuse nende tagasisaatmiseks ja kasutama viimase abinõuna kinnipidamist kui õiguspärast meedet, kui on vaja vältida ebaseaduslike rändajate põgenemist. Seni kuni väljasaatmist võib põhjendatult pidada tõenäoliseks, ei tohiks väljasaatmise võimalust õõnestada kinnipidamise ennetähtaegse lõpetamisega. Lisaks võivad nii otsuste langetamise kiirus kui ka personali ja piisava hulga kinnipidamiskohtade olemasolu avaldada tagasisaatmisotsuste praktilisel rakendamisel keskset mõju.
Komisjon on alates augustist saatnud ametlikud kirjad viiele liikmesriigile seoses Eurodaci määrusega sõrmejälgede võtmise kohta ja kümnele liikmesriigile tagasisaatmisdirektiivi nõuetekohase rakendamise kohta. Eurodaci määruse küsimuses on kõik asjaomased liikmesriigid vastanud ja komisjon hindab nüüd vastuseid, et teha kindlaks, kas need on piisavad või kas tuleks algatada rikkumismenetlusi. Tagasisaatmisdirektiivi kohta on praeguseks laekunud vaid üks vastus. Komisjon ootab ülejäänud vastuseid ja hindab seejärel kiiresti olukorda. Lisaks on ühele liikmesriigile saadetud ametlik kiri varjupaigamenetluste direktiivi, vastuvõtutingimuste direktiivi ja Schengeni piirieeskirjade järgimise kohta.
Komisjon ei ole praeguseks saanud vastus lisaks 34 varasemale juhtumile varjupaigamenetluste direktiivi, vastuvõtutingimuste direktiivi ja miinimumnõuete direktiiviga seoses septembris algatatud 40 võimaliku või tegeliku rikkumismenetluse kohta. Võttes arvesse kõnealuste õigusaktide suurt tähtsust, õhutatakse liikmesriike vastama kahekuulise ajavahemiku jooksul niipea kui võimalik.
Komisjon jätkab vajaduse korral rikkumismenetluste kiiret ja tõhusat kohaldamist, et tagada selles valdkonnas kehtivate ELi õigusaktide täielik järgimine (vt 6. lisa).
Septembris kindlaks määratud prioriteetsed meetmed rõhutasid vajadust pühendada eritähelepanu Kreekale. Liikmesriigid ei ole saanud varjupaigataotlejaid Kreekasse tagasi saata alates 2010.–2011. aastast. 2010. aastal langetas Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse, et Euroopa inimõiguste konventsiooni on mitmel korral rikutud. Euroopa Kohus kinnitas seejärel, et kui liikmesriigid saadavad inimesi tagasi Kreekasse Dublini määruse alusel, ei saa lähtuda sellest, et nad austavad varjupaigataotlejate põhiõigusi.
Nagu eespool märgitud, on komisjon eraldanud Kreeka abistamiseks märkimisväärsel hulgal vahendeid. Liikmesriigid on hakanud nüüd komisjoni püüdlusi toetama. Lühikese aja jooksul on toimunud oluline edasiminek. Nüüd, kui rände haldamise tugirühmad on tööle hakanud, tegeletakse peamiste puudustega, mis on tinginud Dublini määruse kohaste tagasisaatmiste peatamise. Muu hulgas suurendatakse vastuvõtukohtade arvu ja pöördutakse tagasi varjupaigataotluste läbivaatamise usaldusväärse süsteemi juurde.
Seni saavutatud edu on olnud julgustav ja peab jätkuma. Seda arvesse võttes hindab komisjon 30. novembriks 2015 olukorda ja kui kõik tingimused on täidetud, soovitab ta Euroopa Ülemkogul 2015. aasta detsembris või 2016. aasta märtsis kinnitada Dublini süsteemi kohase Kreekasse tagasisaatmise taasalustamist.
Viimasel ajal on mitu liikmesriiki võtnud teemaks piirikontrolli ajutise taaskehtestamise Schengeni piirieeskirjade alusel. See on õigustatud erandlikes kriisiolukordades ja eelkõige tõsise ohu korral asjaomase liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule. Kuid see võib olla üksnes lühiajaline meede seni, kuni olukord on stabiliseerunud.
Komisjon lõpetab praegu olukorra hindamist ja võtab vastu arvamuse Saksamaal, Austrias ja Sloveenias ajutise piirikontrolli pikendamise kohta Schengeni piirieeskirjade alusel.
Edusammud
|
Komisjon tegeleb puudustega, mis esinevad seoses ELi õigusaktide täiemahulise ülevõtmise ja rakendamisega liikmesriikides.
Vastuvõtukohtade arvu suurendatakse ja Kreekas luuakse tingimused nõuetekohase varjupaigasüsteemi ja varjupaigataotluste menetlemise jaoks.
|
Edasised sammud
|
Komisjon tagab kõigi varjupaiga- ja tagasisaatmisküsimustesse puutuvate rikkumismenetluste aktiivsed ja kiired järelmeetmed.
Komisjon hindab 30. novembriks 2015 olukorda seoses Dublini süsteemi kohase Kreekasse tagasisaatmisega.
|
V. Välismõõde
Euroopa rände tegevuskavas on rõhutatud, et rändepoliitika saab olla edukas ainult juhul, kui ta toimib nii liidu sees kui ka sellest väljaspool. Euroopa peab kaitset vajavad isikud alati vastu võtma. Kuid on kõigi huvides, et tegeldaks pagulasi kodunt lahkuma ja ohtlikke rännakuid sooritama sundivate kriiside põhjustega.
Prioriteetsete meetmete ja komisjoni ning kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi eelmisel kuul esitatud ühisteatise keskmes oli rände muutmine ELi välistegevuse kõige olulisemaks osaks. Eespool välja toodud täiendava rahastamise kohustused on selle ilmekas näide. Kuid võetud diplomaatiliste mõjutusmeetmete tõttu on rändest saanud keskne teema ka kahepoolsetel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel aruteludel.
Määrava tähtsusega partner on Türgi. Koos Liibanoni ja Jordaaniaga on Türgile langenud kõige suurem humanitaarkoormus Süüria pagulastele varjupaiga pakkumisel. Geograafiline asend muudab riigi Lääne-Balkanile saabuvate rändajate jaoks peamiseks kanaliks. Türgi on näidanud, et ta on võimeline inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemisel otsustavalt tegutsema. Üksikasjalikus rändeteemalises tegevuskavas, mille president Juncker president Erdoğanile 5. oktoobril üle andis, on sätestatud hulk konkreetseid meetmeid nii pagulaste, rändajate ja neid vastu võtvate kogukondade toetuseks kui ka ebaseadusliku rände vältimiseks tehtava koostöö tugevdamiseks. Tegevuskavas on sätestatud lühiajalised, keskmise pikkusega ja pikema perioodi meetmed. Komisjon peab praegu Türgi ametiasutustega dialoogi tegevuskava viimaste üksikasjade osas.
Koostöö Türgiga oli ka kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning ELi eesistujariigi Luksemburgi poolt 8. oktoobril kokku kutsutud Lääne-Balkani ja Vahemere idaosa marsruudi teemalise kõrgetasemelise konverentsi põhiline arutelupunkt. Kõnealusel kohtumisel lepiti kokku hulk praktilisi samme tõhusama koostöö edendamiseks marsruudil paiknevate partnerriikidega, sealhulgas toetades esimese varjupaiga ja transiidiriike ning rõhutades laiemaid probleeme algpõhjuste ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamisega võitlemisel
.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident on kaasatud ulatuslikesse diplomaatilistesse kontaktidesse eesmärgiga leida kokkulepe Liibüa kriisi küsimuses. Neid poliitilisi ja majanduslikke püüdlusi on toetanud ÜRO peasekretäri eriesindaja Bernardino Léon, kes esitles 8. oktoobril kõigile poliitilise dialoogi osapooltele Liibüa poliitilise kokkuleppe lõplikku teksti. Nüüd on oluline, et kõik osapooled kõnealuse kokkuleppe kinnitaksid. Sellisel juhul on EL valmis rahvuslikul kokkuleppel põhinevat uut valitsust kiiresti toetama märkimisväärse toetuspaketiga, millest tõuseb kasu Liibüa elanikkonnale. Välisasjade nõukogu võttis 12. oktoobril vastu asjaomased järeldused.
7. oktoobril algas ELi sõjalises operatsioonis Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED operatsioon Sophia) pärast 1. etapi eesmärkide (inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate võrgustike seire ja hindamine) edukat täitmist teine etapp rahvusvahelistes vetes, millega on aidatud kaasa rohkem kui 3 000 inimese päästmisele. Nüüd on avamerel võimalik korraldada selliste laevade pardale minekut, läbiotsimist, konfiskeerimist ja ümbersuunamist, mille suhtes on kahtlus, et neid kasutatakse inimeste ebaseaduslikuks ületoimetamiseks ja inimkaubanduseks, ning seega aitavad operatsioonid kaasa kahtlustatavate inimkaubitsejate kohtu alla andmisele. See on oluline areng inimkaubitsejate ja ebaseaduslikult üle piiri toimetajate äritegevuse takistamisel, millele andis olulise poliitilise toetuse 9. oktoobril vastuvõetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 2240.
Välisasjade nõukogu võttis 12. oktoobril liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi juhtimisel vastu järeldused Süüria kriisi kohta, mille põhjal EL tõhustab oma toetust ÜRO juhitavatele rahvusvahelistele püüdlustele konfliktile poliitilise lahenduse leidmisel. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident suhtleb aktiivselt kõigi peamiste piirkondlike ja rahvusvaheliste osalistega, sealhulgas Venemaa, Ameerika Ühendriikide, Saudi Araabia, Iraani, Türgi ja Iraagiga. Euroopa välisteenistus on astunud samme, et tugevdada toetust poliitilisele opositsioonile Süürias ja väljaspool Süüriat, sest tegemist on üleminekuprotsessi olulise osalisega, ja jätkab arvukate poliitiliste ja sõjaliste rühmituste lähendamise ja ühise strateegia taha koondamise hõlbustamist. 7. ja 9. septembril viis Euroopa välisteenistus koos ÜRO erisaadiku Staffan de Misturaga läbi üksikasjaliku konsultatsiooni vahendajatega, eelkõige Venemaalt, Iraanist, Egiptusest ja Saudi Araabiast, ning Süüria saadikutega liikmesriikidest. EL tegutseb ka mõnes ISISe vastase üleilmse koalitsiooni loodud töörühmas, nimelt stabiliseerumise, terroristist välisvõitlejate ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise valdkonnas. Süüriat ja Iraaki ning ISISe ohtu käsitleva uue ELi piirkondliku strateegia rakendamine on käimas.
Ränne oli põhiteema, mida arutasid ELi institutsioonide ja liikmesriikide esindajad septembri lõpus toimunud 70. ÜRO Peaassambleel. Selles kontekstis rõhutati vajadust rahvusvahelise kogukonna ennetavama reageerimise ja tõhusama tegevuse järele rände ja inimeste liikuvuse probleemidega tegelemiseks, eriti seoses Süüria pagulaskriisiga.
Mais esitletud ELi tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks rakendatakse nüüd ellu koos õiguskaitseoperatsioonidega nii ELis kui ka väljaspool, näiteks on käimas kampaaniad Etioopias ja Nigeris, et hoida ära inimeste ebaseaduslikku üle piiri toimetamist selle lähtekohas.
Rändeküsimuste uusi prioriteete käsitletakse ka järgmisel kuul (11.–12. novembril) Vallettas toimuval rändealasel tippkohtumisel. Nimetatud tippkohtumist valmistatakse ette tihedas koostöös Aafrika partneritega. See on hea võimalus näidata, et nii EL kui ka Aafrika suudavad võtta konkreetseid meetmeid ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks ja tagada korrastatud, turvalise, seadusliku ja vastutustundliku rände ja liikuvuse. Selliste partnerluste oluline osa on ELi toetus oma partneritele, seda nii rahalise abi ja oskusteabe näol kui ka aidates suurendada usku koostöösse ja ühiste püüdluste võimalikkusse. Partnerluse edukus on lahutamatult seotud ühiste jõupingutustega anda oluline rahaline panus ELi Aafrika usaldusfondi (vt III punkt).
Edusammud
|
Rida kõrgetasemelisi kohtumisi kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi ja volinike osavõtul on pannud aluse uutele diplomaatilistele meetmetele rände valdkonnas.
EUNAVFOR MED operatsioon Sophia täitis 1. etapi eesmärgid.
|
Edasised sammud
|
Tegevuskava viimistlemine Türgiga.
Kõrge esindaja ja komisjoni asepresident on kavandanud 20.–21. oktoobriks kõrgetasemelised dialoogid Etioopia, Aafrika Liidu ja Somaaliaga.
EUNAVFOR MED operatsioon Sophia viib ellu 2. etappi.
EL toetab Liibüa rahvuslikul kokkuleppel põhinevat uut valitsust.
EL suurendab toetust ÜRO juhitavatele rahvusvahelistele püüdlustele leida Süüria konfliktile poliitiline lahendus.
Valletta rändealane tippkohtumine.
|
VI.Järeldused
Eespool esitatud tegevuslikud ja eelarvega seotud meetmed on välja töötatud, et anda ELi rändesüsteemile vajalikku toetust selle taaskorrastamiseks, tagades eeskirjade nõuetekohase kohaldamise ja piisava usaldusväärsuse vältimatutele massilistele rändevoogudele reageerimiseks. Välispiir on stabiilsuse taastamise hädavajalik komponent. Seda silmas pidades on komisjon võtnud kohustuse esitada enne aasta lõppu ettepanekud toimiva Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomiseks, kuna liikmesriike tuleb Euroopa välispiiride haldamisel tehtavates pingutustes rohkem toetada.
Konkreetsete järelduste kokkuvõte
Liikmesriigid peaksid andma kiiresti oma panuse, mis on ELi ametite hinnangul vajalik esmase vastuvõtu süsteemi rakendamiseks.
Itaalia ja Kreeka peaksid suurendama oma vastuvõtusuutlikkust.
Liikmesriigid peaksid teatama, kui palju ümberpaigutatavaid inimesi nad suudavad vastu võtta.
Liikmesriigid peaksid esitama selged kohustused aasta lõpuks ümberpaigutatavate inimeste arvu kohta.
Liikmesriigid peaksid nüüd esitama komisjonile teabe selle kohta, kui mitu inimest ja kust nad järgmise kuue kuu jooksul ümber asustavad.
Liikmesriigid peaksid kiiresti rakendama komisjoni ettepanekul põhineva ELi tagasisaatmisalase tegevuskava, et luua ELi tasandil tõhus tagasisaatmissüsteem.
2015. aasta lõpuks peaks EL lähetama üheteistkümnesse kolmandasse riiki Euroopa rändeküsimuste kontaktametnikud.
Liikmesriigid peaksid toetama ELi kodanikukaitse mehhanismi märkimisväärsete panustega.
Liikmesriigid peaksid tegema Frontexi ühisoperatsioonide TRITON ja POSEIDON jaoks kättesaadavaks piisavad vahendid.
Liikmesriigid peaksid andma oma panuse ja eraldama ELiga sama palju vahendeid, et toetada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Maailma Toiduprogrammi ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide, ELi Süüria usaldusfondi ja ELi Aafrika usaldusfondi tegevust.
Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid vastu võtma 2016. aasta paranduseelarve projekti vastavalt komisjoni ettepanekule.
Komisjon jätkab vajaduse korral rikkumismenetluste kiiret ja tõhusat kohaldamist, et tagada varjupaiga- ja tagasisaatmisalaste õigusaktide täielik jälgimine.
Komisjon hindab 30. novembriks 2015, kas kõik tingimused on täidetud, et soovitada Euroopa Ülemkogul kinnitada kas 2015. aasta detsembris või 2016. aasta märtsis Dublini süsteemi kohase Kreekasse tagasisaatmise taasalustamist.
Komisjon koostab oma avamuse Saksamaal, Austrias ja Sloveenias ajutise piirikontrolli pikendamise kohta Schengeni piirieeskirjade alusel.
Komisjon viib lõpule tegevuskava Türgiga.
|
Lisade loetelu
1. lisa: Prioriteetsete meetmete rakendamise tabel
2. lisa: Kreeka – 11. oktoobri 2015. aasta aruanne olukorra kohta
3. lisa: Itaalia – 11. oktoobri 2015. aasta aruanne olukorra kohta
4. lisa: Kreeka esmase vastuvõtu keskuste kaart
5. lisa: Itaalia esmase vastuvõtu keskuste kaart
6. lisa: Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamine
7. lisa: Liikmesriikide rahalised lubadused rändevajaduste toetamiseks
8. lisa: Rahaline toetus liikmesriikidele Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi raames
9. lisa: ELi-Pakistani 2012.–2014. aasta tagasivõtulepingu toimimine
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.10.2015
COM(2015) 510 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast
2. lisa: Kreeka – olukord 11. oktoobril 2015
I.
Esmase vastuvõtu keskused
Mis on tehtud?
1.Kreeka ametiasutused ja Frontex on lähetanud rohkem lisapersonali kõige suurema surve all olevatele saartele (Lesbos, Chios, Sámos, Kos ja Léros).
2.Lesbos on oluliselt suurendanud esmast vastuvõtusuutlikkust (1 480 majutuskohta esmases vastuvõtukeskuses, kontrollikeskuses ja Karatepe ajutises rajatises) ja esmase vastuvõtu keskus peaks lähiajal täies mahus tööle hakkama.
3.Frontex ja EASO on esitanud lisapersonali ja seadmete leidmiseks üleskutsed, mis põhinevad Kreeka ümberpaigutamise ja esmase vastuvõtu keskuste tegevuskaval. Lisaks neile üleskutsetele esitas Eurodac käesoleva aasta juulis üleskutse täiendavate seadmete hankimiseks.
4.Frontex ja eu-LISA on algatanud katseprojekti registreerimis- ja andmeedastussuutlikkuse suurendamiseks.
5.Komisjon ja ELi ametid suhtlevad liikmesriikidega pidevalt mitterahalise toetuse (eksperdid ja seadmed) eraldamise teemadel. Praeguseks on liikmesriigid eraldanud [3%] taotletud toetusest [to be finalized before the EUCO]. Kogu toetus tuleks kasutusele võtta spetsiaalsete ELi struktuuride kaudu (EURTF).
6.Komisjon on teinud eelmakseid asjaomastest ELi fondidest (AMIF ja ISF), kaasa arvatud erakorralise abina.
7.Kreeka on suurendanud Eurodaci kasutust, viies seadmeid mandril asuvatest üksustest üle kõige suurema surve all olevatele saartele.
8.Kreeka on alustanud riigisiseste takistuste kõrvaldamist spetsiaalsete ELi fondide kasutamise teelt, luues AMIFi ja ISFi haldamise eest vastutava asutuse.
Mida tuleks veel teha?
1.Kreeka peab 2015. aasta novembriks viima ellu tegevuskava ülejäänud esmase vastuvõtu keskuste kasutuselevõtuks.
2.Kreeka peaks veelgi parandama Eurodac-süsteemi registreerimissuutlikkust, tuginedes Frontexi/eu-LISA katseprojekti järeldustele.
3.Liikmesriigid peaks reageerima Frontexi käimasolevale üleskutsele Eurodaci seadmete eraldamiseks.
4.Kreeka peaks veelgi suurendama ajutise majutamise suutlikkust esmase vastuvõtu keskustes.
5.Kreeka tagab, et esmase vastuvõtu keskused on piisavalt mehitatud ja uurib selleks võimalusi avalikus teenistuses oleva personali sisemiseks ümberpaigutamiseks.
6.Kreeka parandab esmase vastuvõtu ja registreerimise tõhusust Lesbosel, luues maabumiskohtade läheduses täiendavad registreerimisüksused.
7.Kreeka loob kriisihalduse juhtimise struktuuri, et tagada esmase vastuvõtu keskuste ja ümberpaigutamise igapäevane järelevalve.
8.Komisjon tagab, et liikmesriikide panused liiguksid ELi väljakujunenud struktuuride kaudu (nt ELi piirkondlikud rakkerühmad).
9.Liikmesriigid peaksid viivitamata vastama Frontexi ja EASO üleskutsetele täiendava personali lähetamiseks esmase vastuvõtu piirkondadesse.
II. Tagasisaatmine
Mida on praeguseks tehtud?
1.Frontex on korraldanud ühise tagasilennu, mis lahkub 15. oktoobril Nigeeriasse. See on esimene lend pärast tagasisaatmisprogrammi katkestamist 30. juunil 2015.
2.Komisjon on aidanud Kreekal jõuda Pakistani saatkonnaga Ateenas kokkuleppele tagasisaatmismenetluste täpsustamise ja ühtlustamise asjus ELi–Pakistani tagasivõtulepingu raames.
3.Käesoleva nädala lõpuks algatatakse pakkumismenetlus ISFi rahastatava tagasisaatmisprogrammi jätkamiseks.
4.Frontexi korraldatud järgmine ühine tagasilend on kavas sooritada Pakistani. Pakistani saatkond on lubanud väljastada 26 kodanikule asjaomased reisidokumendid.
5.Kreekal on praegu sunniviisilise tagasisaatmise programmi rakendamiseks piisavalt tagasisaatmiseelseid kinnipidamiskohti.
Mida tuleks veel teha?
1.Kreeka lõpetab kiiresti tagasisaatmisega seotud pakkumismenetluse ettevalmistamise ja jätkab viivitamata tagasisaatmisprogrammi.
2.Komisjon ja liikmesriigid abistavad Kreekat tagasivõtulepingute alases suhtluses päritoluriikidega.
III. Ümberpaigutamine
Mida on praeguseks tehtud?
1.Komisjon on abistanud Kreekat ümberpaigutamisotsuste tõhusaks rakendamiseks vajalike haldusmenetluste loomisel.
2.Kreeka on alustanud kampaaniat teadlikkuse suurendamiseks, et informeerida abikõlblikke varjupaigataotlejaid ümberpaigutamisprogrammi kasulikkusest.
3.Organiseeritakse esimest lendu 30 süürlase ümberpaigutamiseks Luksemburgi.
4.Kreeka on alates 2015. aasta juunist suurendanud varjupaigateenistuse ametnike arvu 30 % võrra, seda peamiselt tähtajalise lepinguga töötajate palkamise kaudu EMP toetuse raames.
5.Kreeka on loonud varjupaigateenistuses spetsiaalse ümberpaigutamismenetlustega tegeleva üksuse.
6.Varjupaigateenistus ja EASO on leppinud kokku tegevusplaanis, milles sätestatakse esmase vastuvõtu keskuste ja ümberpaigutamisprogrammi alase koostöö tingimused.
Mida tuleks veel teha?
1.Kreeka peab tõhustama teabe andmist ümberpaigutamisprogrammi kohta.
2.Liikmesriigid peavad viivitamata nimetama Kreekasse kontaktametnikud.
3.Liikmesriigid peaksid ette valmistama ja esitama asjakohased teabepaketid, et suurendada kandidaatide teadlikkust programmist.
4.Liikmesriigid peavad looma nõuetekohased vastuvõtustruktuurid ja integratsioonimeetmed (eluase ja majutus, arstiabi, haridus, keelekursused jne), kasutades kõnealuste püüdluste toetuseks täiel määral ära rahastamisvahendeid, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega (AMIF, ESF, FEAD, EAFRD, ERF).
5.Kreeka peaks suurendama avatud vastuvõtukohtade vastuvõtusuutlikkust.
6.Kreeka parandab veelgi taotluste menetlemise suutlikkust oma varjupaigateenistuses, seda EASO ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti lähetatud lisapersonali abil.
IV. Keskpika perioodi meetmed
1.Kreeka peaks komisjoni ja liikmesriikide tehnilise abiga tagama, et tema rände- ja varjupaigasüsteemides esinevad süsteemsed ja struktuursed puudused parandatakse järgmise kuue kuu jooksul jätkusuutlikul moel.
2.Kreeka peab parandama juhtimise koordineerimist halduse kõigil tasanditel, kaasa arvatud detsentraliseeritud halduse puhul.
3.Kreeka peaks veelgi parandama spetsiaalsete ELi fondide tõhusa kasutamise suutlikkust.
4.Kreeka peab veelgi suurendama majutussuutlikkust kõige suurema surve all olevates piirkondades ja mandril, et reageerida massilistele rändevoogudele.
5.Komisjon ja liikmesriigid abistavad Kreekat asjaomaste ministeeriumide ja teenistuste suutlikkuse suurendamisel, kaasa arvatud fondide kasutamisel. Selle tegevuse aluseks on komisjoni tehniline abi.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.10.2015
COM(2015) 510 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast
3. lisa: Itaalia – olukord 11. oktoobril 2015
I.
Esmase vastuvõtu keskused
Mis on tehtud?
1.Itaalia ametivõimud avasid esimese esmase vastuvõtu keskuse kaks nädalat tagasi Lampedusas. Keskus tegutseb täies mahus ning töös osalevad nii EASO kui ka Frontex. Keskuses võetakse üha rohkem sõrmejälgi, kuigi paljudel juhtudel on sisserändajad sõrmejälgede võtmise vastu.
2.Juba on kindlaks määratud ka teiste esmase vastuvõtu keskuste asukohad. Enamik saavad tööga alustada lähinädalatel. Kaks keskust – Taranto ja Augusta – saavad töökorda alles 2015. aasta lõpuks.
3.Kõigisse esmase vastuvõtu keskustesse on ette nähtud 10 Frontexi sõrmejäljevõtjat, 2 küsitlusmeeskonda ja 2 kontrollimismeeskonda, kellele lisandub kolmest EASO eksperdist koosnev teabejagamismeeskond. Tänu Frontexi ja EASO jätkuvatele üleskutsetele peaksid kõik esmase vastuvõtu keskuse vajadused saama kaetud, kui liikmesriigid saadavad sinna piisavalt eksperte.
4.Catanias tegutseb juba alates juulist ELi piirkondlik rakkerühm, kelle töö käib täies mahus ja kelle juures on esindatud kõik ELi ametid. Esmase vastuvõtu keskuste töösse tuleks siiski paremini integreerida Europoli tegevus, eeskätt selleks, et paraneks teabe edastamine Itaalia riigiprokuratuuri töötajatelt ja õiguskaitseorganitelt Europolile.
5.Selleks et esmase vastuvõtu süsteem saaks täielikult toimida, tegelevad Itaalia ametiasutused parasjagu oma vajaduste põhjaliku analüüsimisega, et seejärel taotleda abipaketti Euroopa fondidelt. 16. oktoobriks on kavandatud selleteemaline tehniline kohtumine komisjoniga.
Mida tuleks veel teha?
1.Ülejäänud esmase vastuvõtu keskused tuleb saada töökorda vastavalt ajakavale, et tagada süsteemi täielik toimimine ja vähendada Lampedusa koormust. Pidevalt tuleb jälgida saabuvate ja lahkuvate rändevoogudega seotud vajadusi, et hinnata, kas oleks vaja rajada täiendavaid esmase vastuvõtu keskusi.
2.Itaalia peaks tagama, et olemasolevat kinnipidamissuutlikkust kasutatakse täies mahus, et tagada tuvastamiseeskirjade täitmine. Ühtlasi peaks ta avama kinnipidamiskeskustes täiendavaid kohti, et luua tõhusa tuvastamis- ja tagasisaatmisprotsessi jaoks vajalik suutlikkus.
3.Liikmesriigid peaksid tagama, et Frontexi ja EASO üleskutsete peale saadetakse viivitamata eksperte. Sellised eksperdid peaksid olema valmis pikaajalisteks lähetusteks, et nende tegevus oleks võimalikult tulemuslik.
4.Itaalia peaks kaaluma kinnipidamist käsitlevate kehtivate õigusnormide reformimist, et tagada pikemaajalise kinnipidamise võimalikkus, kui see on keerukatel juhtudel tuvastamise jaoks hädavajalik.
5.Itaalia ametiasutused peaksid andma komisjoni juhtnööride põhjal täiendavaid suuniseid jõu proportsionaalse kasutamise kohta juhul, kui sisserändajad keelduvad tuvastamisest.
6.Selleks et tagada sisserändajate sujuv edasiviimine esmase vastuvõtu keskustest teise liini vastuvõturajatistesse või kinnipidamiskeskustesse, palutakse tõenäoliselt peagi komisjoni logistilist abi spetsiaalse ECHO tšarterlendude raamlepingu rakendamise näol.
II.
Tagasisaatmine
Mis on tehtud?
1.Itaalia ametiasutused on investeerinud tagasisaatmisse märkimisväärseid ressursse ja paljudel juhtudel (Egiptusest ja Tuneesiast saabunud isikud) on menetlused nüüdseks hästi sisse töötatud. Alates aasta algusest on korraldatud 72 tagasilendu.
2.Praegu peab Itaalia mitme Sahara-taguse Aafrika riigiga läbirääkimisi tegevuskokkulepete sõlmimiseks, et tagada kolmandate riikide kodanike kiire tagasisaatmine (eeskätt Lääne-Aafrikasse). Juba on saavutatud kokkulepe Gambiaga ning ettepanekud on esitatud ka muudele kolmandatele riikidele. Tõhustatud on koostööd ka Nigeeriaga.
3.Itaalia osaleb regulaarselt Frontexi korraldatud ühistes tagasilendudes.
Mida tuleks veel teha?
1.Itaalia peaks suurendama jõupingutusi Sahara-tagustest riikidest saabunud ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid toetama Itaalia ametiasutusi tegevuskokkulepete sõlmimisel Sahara-taguste riikidega, et tagada ebaseaduslike rändajate tõhus ja tulemuslik tagasisaatmine. See võib hõlmata rahalise toetuse andmist Itaalia ja Sahara-taguste riikide koostööks tagasivõtu vallas.
2.Itaalia peaks koostama raamlepingu pikkade tagasisaatmislendude jaoks (Sahara-tagune Aafrika), mis eeldavad hanget mahus üle 250 000 euro. Komisjon võib selliseid lende toetada ning sel otstarbel võib kasutada ka Frontexi tagasilende.
3.Itaalia peaks tagama, et sellised varjupaigataotlused, mis on esitatud selge eesmärgiga tagasisaatmist raskendada, vaadataks läbi kiirendatud korras. Selle saavutamiseks võiks tagada spetsiaalselt selliste juhtumite läbivaatamiseks eraldi läbivaatamissuutlikkuse. Ühtlasi võiks kaaluda selliste õigusnormide läbivaatamist, mida kohaldatakse selgelt põhjendamata juhtudel venitamiseks esitatavate kaebuste suhtes.
4.Itaalia peaks esitama Frontexile ja komisjonile oma vajaduste selge analüüsi piisavalt aegsasti enne 16. oktoobri 2016. aasta tehnilist kohtumist.
5.Frontexi ühised tagasilennud peaksid võimaluse korral tegema vahepeatumise Itaalias, eriti kui lennu sihtkohaks on Sahara-tagused Aafrika riigid.
III.
Ümberpaigutamine
Mis on tehtud?
1.9. oktoobril toimus esimene ümberasustamiseks korraldatud lend, millega viidi 19 eritrealast Rootsi. See lend on selge tõend selle kohta, et ümberpaigutamissüsteemi kasutamiseks vajalikud menetlused on nüüd paigas.
2.Itaalia on teinud kindlaks konkreetsed keskused nende inimeste jaoks, kes vastavad ümberpaigutamise tingimustele. Villa Sikania keskus tegutseb juba ja EASO töötajad on valmis alustama ümberpaigutamisintervjuudega. Crotone ja Bari keskused tuleb viivitamata kasutusele võtta.
3.Protsessi sujuvamaks muutmise nimel on koos komisjoniga korraldatud kohtumisi Roomas asuvate kontaktametnike ja Euroopa teiste Dublini üksustega, et selgitada kõigile liikmesriikidele protsessi tehnilisi aspekte.
4.Praeguse mahajäämuse likvideerimiseks on peamistesse transiidilinnadesse (Rooma ja Milano) saadetud EASO meeskonnad, kes toetavad Itaalia ametiasutusi ümberpaigutamist taotlevate isikute registreerimisel.
5.EASO on esitanud üleskutse ekspertide leidmiseks, et leida lisajõude Itaalia Dublini üksusesse (vaja on 10 eksperti, 3 on juba tööle lähetatud ja 2 lähetatakse peatselt).
6.Kõigile Itaalia prefektuuridele on saadetud eraldi ringkiri, et teavitada neid ümberpaigutamisprotsessi algusest ja tagada kogu Itaalias teadlikkus enne, kui inimesed hakkavad ametiasutustesse pöörduma.
Mida tuleks veel teha?
1.Kõik liikmesriigid peaksid esitama andmed selle kohta, mitu inimest nad on valmis selle aasta lõpuks ümber paigutama. Esialgu peaksid lubadused olema konservatiivsed, et neid saaks töötempo kasvades järk-järgult suurendada.
2.Itaalia peaks tagama, et esmakordselt koos Rootsiga kohaldatud ümberpaigutamisprotsessist kujuneks tavapärane tööprotsess, mida järgitakse kogu riigi territooriumil; ühtlasi peaks Itaalia leidma lisajõude oma Dublini üksusesse, et protsessi töö käivituks tõrgeteta.
3.Itaalia peaks looma Dublini üksuses spetsiaalse andmebaasi, et toetada vastavuse kontrollimise protsessi, ning tagama infotehnoloogiliste vahendite kiire kasutuselvõtu.
4.Itaalia peaks avama kaks ülejäänud kindlaksmääratud ümberpaigutamiskeskust ning EASO peaks saatma sinna kiiremas korras eksperdid.
5.Itaalia peaks EASO ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti toetusel koostama infomaterjalid, mis on mõeldud võimalikele ümberpaigutatavatele isikutele. Komisjon võiks seda tegevust toetada näiteks sellega, et rahastab kultuuriliste vahendajate meeskonna töölevõtmist.
6.Liikmesriigid peaksid kaaluma spetsiaalsete infomaterjalide koostamist, mis jagataks võimalikele ümberpaigutatavatele isikutele.
IV.
Keskpika perioodi meetmed
Itaalia peaks esmajärjekorras kaaluma, kuidas ta saaks suurendada varjupaigamenetluse üldist tõhusust, et tagada ümberpaigutamistingimustele mittevastavate isikute taotluste kiire läbivaatamine ja otsuste järjepidevus. See võiks hõlmata ka edasikaebamissüsteemi lihtsustamist, et teises astmes jõutaks otsusteni kiiremini.
Lisaks muule peaks Itaalia mõtlema, kuidas tagada vastuvõtutingimuste ühtlasem tase kogu riigi territooriumil, et arendada edasi mitmes piirkonnas kasutatavaid häid tavasid ja laiendada neid ka mujale.