1.       SISSEJUHATUS

ELi õigusemõistmise tulemustabeli 2015. aasta väljaannet (edaspidi „tulemustabel”) esitletakse olukorras, kus EL on pühendunud majanduskasvu taastamisele ja muudatustele uue hoo andmisele. Tõhusal kohtusüsteemil on tähtis roll investeerimissõbraliku keskkonna loomisel, usalduse taastamisel, suurema regulatiivse prognoositavuse ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamisel.

Tulemustabel aitab liikmesriikidel parandada kohtusüsteemide tõhusust. Selles väljaandes püütakse välja selgitada võimalikud trendid ning see sisaldab uusi näitajaid ja täpsustatud andmeid.

Lisaks kohtusüsteemide tähtsale rollile majanduskasvu seisukohast on neil oluline ülesanne nende väärtuste hoidmisel, millele EL on rajatud. Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele on Euroopa demokraatiate aluseks olev põhiõigus, mida tunnustatakse liikmesriikide ühiste põhiseaduslike tavadega. Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

Kohtusüsteemide tõhusus on samuti ülitähtis ELi õiguse rakendamiseks ja vastastikuse usalduse tugevdamiseks. Iga kord, kui liikmesriigi kohus kohaldab ELi õigusakte, tegutseb ta liidu kohtuna ning peab tagama tõhusa õiguskaitse kõigile kodanikele ja ettevõtjatele, kelle ELi õigusega tagatud õigusi on rikutud. Puudused liikmesriikide kohtusüsteemides takistavad ühtse turu ja ELi õigusala toimimist ning ELi acquis' tõhusat rakendamist.

Sel põhjusel on liikmesriikide kohtureformid alates 2011. aastast moodustanud lahutamatu osa struktuursetest komponentidest makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavates riikides[1]. Alates 2012. aastast on kohtusüsteemide kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe parandamine ka ELi majanduspoliitika koordineerimise iga-aastase tsükli – Euroopa poolaasta – üks prioriteet. 2015. aasta majanduskasvu analüüsis kinnitatakse, et õigusvaldkonnas tuleb struktuurireformidega jätkata[2].

Liikmesriikides on käimas ulatuslikud kohtureformid....

ELi õigusemõistmise tulemustabeli käesoleva väljaande jaoks kogutud teabest selgub, et 2014. aastal tegelesid kõik liikmesriigid kohtusüsteemide reformimisega. Reformide ulatus, mastaap ja praegune seis, nagu ka saavutatud eesmärgid – ebatõhususte likvideerimine, kvaliteedi ja juurdepääsu parandamine, eelarvepiirangutega tegelemine, kodanike usalduse suurendamine ja ettevõtlussõbraliku keskkonna tugevdamine – on liikmesriigiti väga erinevad.

Joonis 1: Kohtureformid ELis 2014. aastal (allikas: Euroopa Komisjon[3])

Reformid ulatuvad töökorralduslikest meetmetest (nagu kohtutes haldusprotsessi ajakohastamine, uue infotehnoloogia kasutamine ja vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste väljatöötamine) struktuurimeetmeteni (nagu kohtute korralduse restruktureerimine, kohtute paiknemise läbivaatamine, menetluseeskirjade lihtsustamine, kohtunike ja õigusala töötajate elukutse ning õigusabi reformid).

... julgustatakse ja toetatakse ELi tasandil

See reformiprotsess on osa ELi tasandil struktuurireformidest, mida toetatakse Euroopa majanduse elavdamise eesmärgil. Koos investeerimis- ja eelarvepoliitiliste kohustustega on struktuurireformid 2015. aastal ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika ühtse lähenemisviisi üks kolmest sambast. Kohtusüsteemide tõhusust tagavad struktuurireformid aitavad kaasa ettevõtlus- ja kodanikusõbralikuma keskkonna saavutamisele.

Koos iga konkreetse liikmeriigi hindamisega aitasid 2014. aasta tulemustabeli tulemused ELil sõnastada riigipõhised soovitused õigusvaldkonnas. Komisjoni ettepaneku põhjal esitas nõukogu kaheteistkümnele liikmesriigile[4] soovitused parandada – sõltuvalt riigist – kohtusüsteemi sõltumatust, kvaliteeti ja/või tõhusust. Kõnealusest kaheteistkümnest liikmesriigist kümne puhul tehti kohtusüsteemi toimimisega seotud probleemid kindlaks juba 2013. aastal[5] ja kuue puhul 2012. aastal[6]. Komisjon jälgib hoolega nende soovituste elluviimist dialoogi kaudu asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste ja huvitatud isikutega.

Reformide toetamiseks on komisjon tõhustanud dialoogi liikmesriikidega liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühma kaudu[7]. Aruteludel võeti arvesse liikmesriikide eriteadmisi[8] ja vahetati teavet kohtusüsteemide kvaliteeti toetava tava kohta, eriti kvaliteedijuhtimise meetodid, kohtute teabevahetuspoliitika, jõupingutused ELi õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks ning hiljutised reformid kohtusüsteemi tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks (nt kohtustruktuuri reformid). Jõupingutuste jätkamine hea tava vahetamise edendamiseks on olulise tähtsusega liikmesriikide kohtureformide kvaliteedi toetamisel.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest[9] antakse liikmesriikidele toetust kohtusüsteemide toimimise parandamiseks. 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi alguses pidas komisjon liikmesriikidega intensiivset dialoogi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide strateegiliste rahastamisprioriteetide kehtestamise kohta, et luua poliitika ja rahastamise vahele tihe seos. Partnerluslepingute eelnõude põhjal on avaliku sektori institutsioonilise suutlikkuse tugevdamiseks tehtavate investeeringute kogueelarve järgmisel programmitöö perioodil ligikaudu 5 miljardit eurot. Kaheteistkümnest liikmesriigist, kes said 2014. aastal riigipõhise soovituse õigusküsimuste valdkonnas, kinnitas üksteist liikmesriiki, et nende prioriteet on toetada struktuuri- ja investeerimisfondidest õigusvaldkonda. Õigusküsimused on prioriteediks ka Kreeka ja Küprose makromajanduslikes kohandamisprogrammides; need riigid kasutavad selles valdkonnas samuti struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Riigipõhised soovitused, riigipõhine hinnang ja tulemustabelis esitatud andmed on liikmesriikide jaoks peamised elemendid, mille alusel nad kavandavad oma rahastamisprioriteete.

Liikmesriigid, kes on seadnud kohtusüsteemid prioriteediks, kavatsevad struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid kasutada peamiselt kohtute tõhususe parandamiseks. Kuigi konkreetne tegevus sõltub iga asjaomase liikmesriigi vajadustest, on siiski ka selliseid tegevusi, mis on ühised mitmes liikmesriigis, näiteks kohtuasjade haldamise süsteemide kasutuselevõtt, IKT kasutamine kohtutes, järelevalve- ja hindamisvahendid ning kohtunike koolitamine. Sellise toetuse ulatus on liikmesriigiti väga erinev: kui mõned liikmesriigid kavatsevad toetada oma kohtusüsteeme üldisemalt, siis teised keskenduvad vaid teatavatele kohtutele, millel on konkreetseid probleeme, või valivad need välja katseprojekti eesmärgil. Komisjon rõhutas usaldusväärsete näitajate tähtsust toetuse tõhususe hindamisel ja andis välja suunised järelevalvenäitajate kohta, mis on kooskõlas tulemustabelis kasutatutega. Need tagavad, et liikmesriigid annavad komisjonile saavutatud tulemustest regulaarselt teada. Samuti aitavad need hinnata ka ELi toetuse panust liikmesriikide kohtusüsteemide tõhustamisse.

Mis on ELi õigusemõistmise tulemustabel?

ELi õigusemõistmise tulemustabel on teabevahend, mille eesmärk on aidata ELil ja liikmesriikidel saavutada tõhusam õigusemõistmine, esitades kõikide liikmesriikide kohtusüsteemi kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe kohta objektiivseid, usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid.

Tulemustabel aitab välja selgitada võimalikke puuduseid, edusamme ja head tava. Sellest saab ülevaate liikmesriikide kohtusüsteemide toimimise suundumustest ajas. Selles ei esitata kõikehõlmavat ühtset paremusjärjestust, vaid ülevaade kõikide kohtusüsteemide toimimisest, tuginedes mitmesugustele näitajatele, mis pakuvad kõikidele liikmesriikidele ühist huvi.

Tulemustabel ei propageeri ühtegi konkreetset kohtusüsteemi, vaid käsitleb kõiki liikmesriike võrdsetel alustel. Sõltumata liikmesriigi kohtusüsteemi mudelist või selle aluseks olevast õigustraditsioonist, kuuluvad tõhusa kohtusüsteemi oluliste parameetrite hulka ajakohasus, sõltumatus, taskukohasus ja kasutajasõbralik juurdepääs.

2015. aasta tulemustabelis uuritakse vaidlusi käsitlevaid tsiviil- ja kaubandusasju ning haldusasju, et aidata liikmesriikidel üles ehitada ettevõtlus- ja kodanikusõbralikumat keskkonda, mis omakorda suurendab investeeringuid ja tagab paremini toimiva ja õiglasema siseturu. Tulemustabel on vahend, mida arendatakse dialoogis liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga ning mille eesmärk on teha kindlaks tõhusa kohtusüsteemi põhiparameetrid. Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles tulemustabeli ulatust järk-järgult laiendama ning praegu juba uuritakse, kuidas seda teha.

Kuidas toetab ELi õigusemõistmise tulemustabel Euroopa poolaastat?

ELi õigusemõistmise tulemustabel annab teavet kohtusüsteemide toimimise kohta ja aitab hinnata kohtusüsteemi reformide mõju. Tulemustabeli näitajate abil kindlaks tehtud kehvad tulemused nõuavad alati nende põhjuste sügavamat analüüsi. Selline riigipõhine analüüs toimub Euroopa poolaasta protsessi raames asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega peetava kahepoolse dialoogi kaudu. Analüüsi käigus võetakse arvesse asjaomaste liikmesriikide õigussüsteemi ja konteksti eripärasid. Lõppkokkuvõttes võib komisjon selle tulemusel teha nõukogule ettepaneku võtta vastu riigipõhised soovitused kohtusüsteemide täiustamise kohta[10].

Millist metoodikat on ELi õigusemõistmise tulemustabelis kasutatud?

Tulemustabelis on kasutatud mitmesuguseid teabeallikaid. Enamiku kvantitatiivseid andmeid esitab praegu Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindav komisjon (CEPEJ), kellega komisjon on sõlminud kokkuleppe aastase eriuuringu tegemiseks[11]. Asjaomased andmed pärinevad 2013. aastast ja liikmesriigid on need esitanud kooskõlas CEPEJ metoodikaga. Sel aastal kogus CEPEJ andmeid spetsiaalselt ELi liikmesriikide kohta[12]. Uuringus on esitatud ka riigipõhised aruanded, mis tutvustavad konteksti ja mida tuleks lugeda koos arvandmetega.

2015. aasta tulemustabeli koostamisel tugines komisjon ka täiendavatele teabeallikatele, kelleks olid eelkõige Eurostat, Maailmapank, Maailma Majandusfoorum ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikud (eriti kohtunike nõukogude Euroopa võrgustik, kes esitas vastuseid kohtute sõltumatust käsitlevale küsimustikule) ja liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühm. Lisaandmeid saadi ka andmete kogumise ja kohapealsete prooviuuringute kaudu, mille raames uuriti liikmesriikide kohtute toimimist ELi õiguse kohaldamisel tarbijakaitse ja konkurentsiõiguse, aga ka ühenduse kaubamärgi ja riigihangete valdkonnas.

Kuidas toetavad tõhusad kohtusüsteemid majanduskasvu?

Tõhusatel kohtusüsteemidel on väga tähtis roll usalduse taastamisel kogu majandustsükli jooksul. Kui kohtusüsteemiga on tagatud õiguskaitse ja lepingute täitmine, annavad võlausaldajad tõenäoliselt paremini laenu, väheneb ettevõtjate soov käituda oma majanduslikes suhetes omakasupüüdlikult, alanevad tehingukulud ning investeeritakse rohkem innovaatilisematesse sektoritesse, mis sageli tuginevad immateriaalsele varale (nt intellektuaalomandi õigused). Tõhusamad kohtud edendavad ettevõtjate turule sisenemist ja tugevdavad konkurentsi. Teadusuuringud näitavad, et ettevõtjate suuruse ja tõhusate kohtusüsteemide vahel on positiivne seos, kuid kohtute toimimises esinevate puuduste korral on stiimulid investeerida ja tööd pakkuda väiksemad. Riigi kohtusüsteemi mõju majandusele on rõhutanud Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank, OECD, Maailma Majandusfoorum ja Maailmapank[13].

              2.       ELi 2015. aasta õigusemõistmise tulemustabeli näitajad

2015. aasta õigusemõistmise tulemustabeli areng: tulemustabeli käesolevas kolmandas väljaandes püütakse selgitada võimalikke trende, kasutades ettevaatlikku ja diferentseeritud lähenemisviisi, sest olukord on liikmesriikide ja näitajate lõikes väga erinev. Samuti sisaldab 2015. aasta tulemustabel uusi näitajaid ja uute teabeallikate abil täpsustatud andmeid, nt andmed kohtute tõhususe kohta riigihangete ja intellektuaalomandi, vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutamise ja edendamise ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamise valdkonnas väiksemate kohtuvaidluste puhul, aga ka kohtute teabevahetuspoliitika ja kohtunike nõukogude koosseisu ja volituste valdkonnas. Lisaks sisaldab tulemustabel esimest korda andmeid naiskohtunike osakaalu kohta, sest sooline mitmekesisus aitab parandada kohtusüsteemide kvaliteeti.

Kohtusüsteemide tõhusus

2015. aasta tulemustabelis kasutatakse kohtumenetluste tõhusust käsitlevaid näitajaid: kohtumenetluste kestus, algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr ning pooleliolevate kohtuasjade arv. Lisaks on 2015. aasta tulemustabelis ka tulemused nelja andmete kogumise kohta, mille eesmärk oli koguda täpsemaid andmeid kohtumenetluste kestuse kohta ELi konkurentsiõiguse, tarbijaõiguse, ühenduse kaubamärgi ja riigihangete valdkonnas. Kohtusüsteemide tõhusus nendes ELi õiguse valdkondades on majanduse seisukohast väga tähtis.

Kohtusüsteemide kvaliteet

Nagu varasemates väljaannetes keskendutakse ka 2015. aasta tulemustabelis teatavatele teguritele, mis võivad aidata parandada õigusemõistmise kvaliteeti, nagu koolitus, kohtute töö järelevalve ja hindamine, rahulolu-uuringute kasutamine, eelarve ja inimressursid. Samuti täiendatakse 2015. aasta tulemustabelis teavet IKT-süsteemide kättesaadavuse kohta, uurides põhjalikult võimalusi elektrooniliste vahendite kasutamiseks praktikas. Samuti on saadud märkimisväärset kasu koostööst liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga, kelle kaudu on saadud teavet kohtute teabevahetustava ja liikmesriikides vaidluste kohtuvälise lahendamise edendamiseks kasutatud meetodite kohta. Lisaks esitatakse 2015. aasta tulemustabelis andmed õigusabi ja kohtute soolise tasakaalu kohta.

Kohtute sõltumatus

Tulemustabel sisaldab kohtusüsteemi tajutavat sõltumatust kajastavaid andmeid, mille on esitanud Maailma Majandusfoorum oma iga-aastases ülemaailmse konkurentsivõime aruandes. Kuigi tajutav sõltumatus on tähtis, sest see võib mõjutada investeerimisotsuseid, on veelgi tähtsam kohtute sõltumatuse tõhus kaitse kohtusüsteemis õiguslike tagatiste kaudu (struktuuriline sõltumatus). 2014. aasta tulemustabelis antakse esimene üldine ülevaade sellest, kuidas on kohtusüsteemid korraldatud kohtute sõltumatuse kaitsmiseks teatavat liiki olukordades, kus nende sõltumatus võib olla ohustatud. Komisjon on jätkanud kohtusüsteemi struktuurilise sõltumatuse valdkonnas koostööd Euroopa õigusalase koostöö võrgustike, eelkõige kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. 2015. aasta tulemustabelis ajakohastatakse möödunud aastal esitatud teavet õiguslike tagatiste kohta ja laiendatakse võrdlevat ülevaadet kohtute struktuurilise sõltumatuse kohta. Eelkõige võrreldakse olemasolevate kohtunike nõukogude koosseisu ja nende volitusi ELis, esitatakse teavet selle kohta, milline valitsemisharu kehtestab kriteeriumid kohtutele finantsvahendite määramiseks ning millised need kriteeriumid on.

Analüüsi kontekst

Tõhusa kohtusüsteemi analüüsi peamised kriteeriumid on kvaliteet, sõltumatus ja tõhusus. Andmed liikmesriikide kohtute töökoormuse kohta annavad olulist teavet konteksti kohta, milles kohtusüsteemid toimivad (nt kohtute ülesanded, kohtuvaidluste arv). Vaatamata märkimisväärsetele erinevustele liikmeriikide vahel peab iga kohtusüsteem olema võimeline oma töökoormusega mõistliku aja jooksul toime tulema, vastates seejuures kvaliteedi ja sõltumatuse ootustele.

Joonis 2: Uute tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade arv 100 elaniku kohta* (esimene aste, 2010, 2012 ja 2013) (allikas: CEPEJ uuring)

*See kategooria hõlmab kõiki vaidlustega seotud ja vaidlustega mitteseotud tsiviil- ja kaubandusasju, kohtuotsuste jõustamist ning kinnistuameti ja haldusõigusega seotud kohtuasju (vaidlustega seotud ja mitteseotud) ja muid kohtuasju peale kriminaalasjade. Itaalia: Aastate 2010, 2012 ja 2013 võrdluste võimalikku valesti tõlgendamist saab selgitada tsiviilasjade erineva klassifitseerimisega.

Joonis 3: Uute tsiviil- ja kaubandusvaidluste arv 100 elaniku kohta* (esimene aste, 2010, 2012 ja 2013) (allikas: CEPEJ uuring)

* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmavad tsiviilasjades (ja kaubandusasjades) toimuvad vaidlused pooltevahelisi vaidlusi, mille raames käsitletakse näiteks lepingutega seotud küsimusi. Vaidlustega mitteseotud tsiviilasjad (ja kaubandusasjad) hõlmavad aga vaidlustamata menetlusi, näiteks vaidlustamata maksekorraldusi. Kaubandusasju arutavad mõnes riigis spetsiaalsed kaubanduskohtud, mujal aga tavakohtud (tsiviilkohtud). Itaalia: Aastate 2010, 2012 ja 2013 võrdluste võimalikku valesti tõlgendamist saab selgitada tsiviilasjade erineva klassifitseerimisega.

              3.       ELi 2015. aasta õigusemõistmise tulemustabeli olulisemad tulemused

3.1 Kohtusüsteemide tõhusus

Kohtuasja venimine soodustab ebaõiglust. Õigeaegsed otsused on ettevõtjate ja investorite jaoks olulise tähtsusega. Ettevõtjad võtavad investeerimisotsuseid tehes arvesse kaubandus-, töö- või maksuvaidlustesse sattumise või maksejõuetuse riski. On väga oluline teada, kui tõhusalt teatava liikmesriigi kohtusüsteem vaidluste lahendamisega hakkama saab. Näiteks tarne- või teenuslepingu õiguslik jõustamine kujuneb seda kallimaks, mida kauem kestab kohtuvaidlus, ning muutub teatava aja järel isegi mõttetuks, kuna väheneb tõenäosus raha maksete ja trahvide kaudu tagasi saada.

              3.1.1 Menetluste kestus

Menetluse kestusega väljendatakse aega (päevades), mis on vajalik juhtumi lahendamiseks kohtus, st aega, mis esimese astme kohtul kulub otsuse tegemiseks. Pooleliolevates kohtuasjades otsusele jõudmiseks eeldatavalt kuluva aja näitaja (disposition time) kujutab endast lahendamata kohtuasjade ja aasta lõpuks lahendatud kohtuasjade jagatist, mis on korrutatud 365ga (päevade arv)[14]. Välja arvatud joonised 13–17, käsitlevad kõik arvandmed menetlusi esimeses astmes ning andmete olemasolu korral võrreldakse 2010. aasta andmeid 2012. ja 2013. aasta andmetega[15]. Kuigi erinevad apellatsioonimenetlused võivad menetluse kestust oluliselt mõjutada, peaks kohtusüsteemi kvaliteet ja tõhusus kajastuma juba esimeses astmes, sest see on kohustuslik aste, mis tuleb kohtusse pöördumise korral läbida.

Joonis 4. Tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade lahendamiseks vajalik aeg* (esimene aste /päevades) (allikas: CEPEJ uuring[16])

*See kategooria hõlmab kõiki vaidlustega seotud ja vaidlustega mitteseotud tsiviil- ja kaubandusasju, kohtuotsuste jõustamist ning kinnistuameti ja haldusõigusega seotud kohtuasju (vaidlustega seotud ja mitteseotud) ja muid kohtuasju peale kriminaalasjade. Võrdluste tegemisel tuleb olla hoolikas, sest mõned liikmesriigid on muutnud andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikat (Tšehhi Vabariik, Eesti, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Sloveenia) või nende andmed ei ole täielikud ega hõlma kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg).

Joonis 5: Tsiviil- ja kaubandusasjades vaidluste lahendamiseks kuluv aeg* (esimene aste /päevades) (allikas: CEPEJ uuring)

* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmavad tsiviilasjades (ja kaubandusasjades) toimuvad vaidlused pooltevahelisi vaidlusi, mille raames käsitletakse näiteks lepingutega seotud küsimusi. Vaidlustega mitteseotud tsiviilasjad (ja kaubandusasjad) hõlmavad aga vaidlustamata menetlusi, näiteks vaidlustamata maksekorraldusi. Kaubandusasju arutavad mõnes riigis spetsiaalsed kaubanduskohtud, mujal aga tavakohtud (tsiviilkohtud). Võrdluste tegemisel tuleb olla hoolikas, sest mõned liikmesriigid on muutnud andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikat (Tšehhi Vabariik, Eesti, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Sloveenia) või nende andmed ei ole täielikud ega hõlma kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Madalmaad esitasid kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluva aja, kuid CEPEJ seda ei arvuta.

Joonis 6: Haldusasjade lahendamiseks kuluv aeg* (esimene aste / päevades) (allikas: CEPEJ uuring)

* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmavad haldusasjad vaidlusi kodanike ning kohalike, piirkondlike või riiklike ametiasutuste vahel. Haldusasju arutavad mõnes riigis spetsiaalsed halduskohtud, mujal aga tavakohtud (tsiviilkohtud). Võrdluste tegemisel tuleb olla hoolikas, sest mõned liikmesriigid on muutnud andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikat (Ungari), korraldanud ümber oma halduskohtute süsteemi (Horvaatia) või andnud teada, et nende andmed ei ole täielikud ega hõlma kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Muutustega algatatud kohtuasjades saab väidetavalt selgitada erinevusi Leedus.

              3.1.2 Algatatud ja läbiviidud kohtumenetluste määr

Algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr on lahendatud kohtuasjade arvu ja uute (sissetulevate) kohtuasjade arvu suhe. Sellega mõõdetakse seda, kas kohus suudab sissetuleva töökoormusega hakkama saada. Kohtumenetluste kestus on seotud sellega, kui kiiresti suudavad kohtud kohtuasju lahendada, samuti algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määra ning siiani lahendamist ootavate kohtuasjade arvuga (pooleliolevad kohtuasjad). Kui algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr on ligikaudu 100 % või kõrgem, tähendab see seda, et kohtusüsteem on suuteline lahendama vähemalt sama palju kohtuasju, kui neid algatati. Kui algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr on madalam kui 100 %, tähendab see seda, et kohtud on suutelised lahendama vähemal määral kohtuasju, kui neid algatati, ning aasta lõpuks kuhjuvad lahendamata kohtuasjad pooleliolevate kohtuasjadena. Kui selline olukord jätkub mitme aasta jooksul, võib see tähendada süsteemsema probleemi olemasolu, kuna kohtuasjade kuhjumine suurendab veelgi kohtute töökoormust ning pikendab omakorda kohtumenetluste kestust.

Joonis 7: Tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade lahendamise määr* (esimene aste / protsentides – kõrgem kui 100 % väärtus tähendab, et lahendatakse rohkem kohtuasju kui neid kohtutesse esitatakse, madalam kui 100 % väärtus tähendab, et lahendatakse vähem kohtuasju kui neid kohtutesse esitatakse) (allikas: CEPEJ uuring)

*Võrdluste tegemisel tuleb olla hoolikas, sest mõned liikmesriigid on muutnud andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikat (Tšehhi Vabariik, Eesti, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Sloveenia) või nende andmed ei ole täielikud ega hõlma kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Muutustega algatatud kohtuasjades saab väidetavalt selgitada erinevusi Leedus ja Slovakkias. Lätis mõjutasid erinevusi ka välimised ja sisemised faktorid, nt uus maksejõuetusmenetlus.

Joonis 8: Tsiviil- ja kaubandusasjades vaidluste lahendamise määr (esimene aste / protsentides) (allikas: CEPEJ uuring)

*Võrdluste tegemisel tuleb olla hoolikas, sest mõned liikmesriigid on muutnud andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikat (Tšehhi Vabariik, Eesti, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Sloveenia) või nende andmed ei ole täielikud ega hõlma kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Madalmaad esitasid kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluva aja, kuid CEPEJ seda ei arvuta.

Joonis 9: Haldusasjade lahendamise määr (esimene aste / protsentides) (allikas: CEPEJ uuring)

*Võrdluste tegemisel tuleb olla hoolikas, sest mõned liikmesriigid on muutnud andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikat (Ungari), korraldanud ümber oma halduskohtute süsteemi (Horvaatia) või andnud teada, et nende andmed ei ole täielikud ega hõlma kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Muutustega algatatud kohtuasjades saab väidetavalt selgitada erinevusi Leedus.

              3.1.3 Pooleliolevad kohtuasjad

Pooleliolevate kohtuasjade arv väljendab lõpuni menetlemata kohtuasjade arvu teatava perioodi lõpus. See mõjutab ka kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluvat aega. Seetõttu tuleb kohtumenetluste kestuse lühendamiseks vähendada pooleliolevate kohtuasjade arvu.

Joonis 10: Pooleliolevate tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade arv (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

*Võrdluste tegemisel tuleb olla hoolikas, sest mõned liikmesriigid on muutnud andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikat (Tšehhi Vabariik, Eesti, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Sloveenia) või nende andmed ei ole täielikud ega hõlma kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Muutustega algatatud kohtuasjades saab väidetavalt selgitada erinevusi Leedus ja Slovakkias. Kinnistusameti digitaliseerimisega saab väidetavalt selgitada pooleliolevate asjade vähenemist Taanis.

Joonis 11: Tsiviil- ja kaubandusasjades pooleliolevate vaidluste arv (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

*Võrdluste tegemisel tuleb olla hoolikas, sest mõned liikmesriigid on muutnud andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikat (Tšehhi Vabariik, Eesti, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Sloveenia) või nende andmed ei ole täielikud ega hõlma kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Muutustega algatatud kohtuasjades saab väidetavalt selgitada erinevusi Kreekas, Leedus ja Slovakkias.

Joonis 12: Pooleliolevate haldusasjade arv (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

*Võrdluste tegemisel tuleb olla hoolikas, sest mõned liikmesriigid on muutnud andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikat (Ungari), korraldanud ümber oma halduskohtute süsteemi (Horvaatia) või andnud teada, et nende andmed ei ole täielikud ega hõlma kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Muutustega algatatud kohtuasjades saab väidetavalt selgitada erinevusi Leedus ja Slovakkias.

              3.1.4 Tõhusus spetsiifilistes õigusvaldkondades

Üldiste andmete täiendamiseks tsiviil-, kaubandus- ning haldusasjade kohta esitatakse 2015. aasta tulemustabelis teavet menetluste keskmise kestuse kohta teatavates konkreetsetes valdkondades, mis on olulised ärikeskkonna seisukohast. Liikmesriikide andmekogumissüsteemidest ei saa alati andmeid spetsiifiliste õigusvaldkondade kohta. Kuna aga nendest andmetest saaks üksikasjalikumat teavet liikmesriikide kohtusüsteemide tõhususe kohta, hõlmab tulemustabel ka maksejõuetust,[17] konkurentsiõigust, tarbijaõigust, riigihankeid ja intellektuaalomandit.

Joonis 13: Maksejõuetuse juhtumite lahendamiseks kuluv aeg* (aastates) (allikas: Maailmapank: Doing Business)

*Aeg, mis võlausaldajatel kulub oma võla sissenõudmiseks. Ajavahemik algab ettevõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest ja lõpeb pangale kogu või osa võla tasumisega. Arvesse võetakse osapoolte võimalikke venitustaktikaid nagu viivitavate kaebuste esitamine või pikenduse taotlemine. Andmeid kogutakse kohalikelt pankrotihalduritelt küsimustikele saadud vastuste kaudu ning neid kontrollitakse õigusaktide ja määruste ning pankrotisüsteeme käsitleva avaliku teabe läbivaatamise teel.

Allpool esitatud andmed käsitlevad ELi õiguse kohaldamist liikmesriikide kohtutes peamiselt konkurentsi- ja tarbijaõiguse, ühenduse kaubamärgi ja riigihangete valdkonnas.[18] Nendest andmetest saab teavet liikmesriikide kohtute tõhususe kohta ELi õiguse kohaldamisel kõnealustes valdkondades. Teavet esitatakse päevade arvu kohta, mis keskmiselt kulub eespool osutatud valdkondades otsuse tegemisele liikmesriigi esimese ja teise astme kohtus.

Andmeid koguti eri allikatest. Andmeid ELi konkurentsi- ja tarbijaõigusega seonduvate kohtuasjade keskmise kestuse kohta koguti koostöös ELi õigusnormide täitmise tagamise eest konkreetses valdkonnas vastutavate riigi ametiasutuste Euroopa võrgustikuga[19]. Andmeid Euroopa kaubamärgi kohta koguti intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse liikmetelt, kes on kasutanud võimaluse korral spetsiaalset statistikat või tuginenud kohtuasju esindavale valimile. Andmeid riigihangete kohta koguti Euroopa Komisjoni tellimusel korraldatud andmete kogumise katseprojekti kaudu. Arvestades erinevusi kõnealuseid astmeid käsitlevate andmete esitamises, on liikmesriigid järjestatud nende originaalkeelsete nimede tähestikulises järjekorras.

Konkurentsiõigus hoogustab tõhusust ja innovatsiooni ning aitab vähendada hindasid. Nende õigusnormide täitmise tõhus tagamine on ettevõtluskeskkonna jaoks väga oluline. Kohtuliku läbivaatamisega seotud kohtuasjade keskmine kestus konkurentsiõiguse puhul on üldiselt sama kui haldusasjades otsusele jõudmiseks kuluv aeg ja pikem kui tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade lahendamise keskmine kestus. Kuid mõnes liikmesriigis kulus kohtuasjade lahendamiseks siiski rohkem aega[20]. See võib olla tingitud seda liiki spetsiaalsete vaidluste lahendamise keerukusest. Samuti näitab alljärgnev joonis, et mitmes riigis on suuri erinevusi esimese ja teise astme kohtuliku läbivaatamise menetluste kestuses. Mitmes liikmesriigis kulub kohtuasja läbivaatamiseks teises astmes rohkem aega kui esimeses.

Joonis 14: Aeg, mille jooksul vaadatakse kohtus läbi riiklike konkurentsiasutuste otsused, mis on tehtud ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 alusel* (päevades) (allikas: Euroopa Komisjoni ja Euroopa konkurentsivõrgustiku kogutud andmed)

*Vaadeldaval ajavahemikul ei esinenud selliseid juhtumeid Bulgaarias, Eestis, Iirimaal, Horvaatias, Küprosel, Luksemburgis, Maltal ja Madalmaades. Menetluse kestuse arvutamise alus on andmete kogumise katseprojekt, mille käigus püüti teha kindlaks kõik edasikaebused seoses riiklike konkurentsiasutuste otsustega, mis on tehtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 alusel ning mille kohta on sisuline kohtuotsus tehtud ajavahemikul 2012–2013. Need andmed on esitatud esimese ja teise astme kohta. Sellise kohtuliku läbivaatamise puhul ei ole teist astet Austrias; Sloveenias kohaldatakse seda aga alates augustist 2013.

Tarbijakaitse eeldab samuti nende kohtute tõhusat toimimist, kes tegelevad tarbijakaitset käsitlevate õigusnormide kohaldamisega. 2015. aasta tulemustabelis uuritakse, kui palju aega kulub selleks, et lahendada tarbijakaitseasutuse otsuse kohta esitatud kaebus, mis on seotud ebaausate kaubandustavade direktiivi, ebaõiglasi lepingutingimusi käsitleva direktiivi ning tarbekaupade müüki ja garantiisid käsitleva direktiivi kohaldamisega. Kuigi kohtuliku läbivaatamisega seotud kohtuasjade keskmine kestus tarbijaõiguse puhul tundub esmapilgul olevat üldiselt pikem kui tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade lahendamise keskmine kestus, on see erinevus siiski väiksem kui konkurentsiõiguse puhul.

Joonis 15: Aeg, mis kulub tarbijakaitseasutuste otsuste läbivaatamiseks* (päevades) (allikas: Euroopa Komisjoni ja tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku kogutud andmed)

* Sel joonisel kujutatud stsenaarium ei kehti Belgia, Luksemburgi, Austria, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi puhul, sest teatavatel tarbijakaitseasutustel puuduvad volitused võtta vastu otsuseid, millega tunnistatakse eeskirjade rikkumist. Vaadeldaval ajavahemikul ei olnud asjakohaseid kohtuasju Saksamaal, Iirimaal ja Maltal. Prantsusmaal on selliste edasikaebuste osakaal väike. Menetluse keskmise kestuse arvutamise alus on valim tarbijakaitseasutuse otsustest, mis on seotud ebaõiglasi lepingutingimusi käsitleva direktiivi, tarbekaupade müüki ja garantiisid käsitleva direktiivi, ebaausate kaubandustavade direktiivi ja neid rakendavate siseriiklike sätete kohaldamisega ning mille kohta tehti kohtuotsused ajavahemikul 2012–2013. Valimi suurus on liikmesriigiti erinev[21].

Hästi toimivast õiguskaitsesüsteemist sõltub kasv eelkõige innovaatilisemates sektorites, mis sageli tuginevad immateriaalsele varale, nagu intellektuaalomandi õigused[22]. Seepärast on selle aasta tulemustabelisse kogutud andmed ühenduse kaubamärgiga seonduvate rikkumismenetluste keskmise kestuse kohta liikmesriigi kohtute esimeses ja teises astmes. Kuigi on mõningaid erandeid, on erinevused menetluse kestuses võrreldes tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade keskmise kestusega väiksemad kui kahe eespool vaadeldud menetluse puhul.

Joonis 16: Aeg, mis kulub ühenduse kaubamärgiga seonduvate rikkumiste lahendamiseks* (päevades) (allikas: Euroopa Komisjoni ja intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse kogutud andmed)

* Horvaatias selliseid kohtuasju ei olnud. Menetluse kestuse arvutamise alus on valim kohtuasju, mis on seotud ühenduse kaubamärgiga seonduvate rikkumistega ning mille kohta tehti kohtuotsused ajavahemikul 2012–2013. Kohtuasjade valimi koostasid intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse liikmed[23]. Kui statistika selliste kohtuasjade kestuse kohta oli kättesaadav, siis kohtuasjade valimit ei kasutatud.

Ning viimaseks on tulemustabelis samuti esitatud riigihangetega seonduvate kohtuasjade lahendamiseks kulunud aeg. Riigihanke eeskirjadega tagatakse, et riigihankelepinguid sõlmitakse avatud, ausal ja läbipaistval viisil. Tabelis on esitatud andmed esimese, teise ja kolmanda astme kohtuasjade kohta, mille puhul liikmesriikide kohtud kohaldavad õiguskaitsevahendeid lisaks nendele, mida võetakse enne lepingu sõlmimist. Andmed on esitatud ajavahemiku 2009–2012 kohta. Jooniselt on näha, et kohtuvälise lahendamise üksused, kes menetlevad kohtuasju esimeses astmes (hankemenetlusi käsitlevas direktiivis on selline võimalus ette nähtud), menetlevad kiiremini kui kohtuorganid. Kuigi näib, et õiguskaitsevahendid toimivad esimese astme kohtus hästi, kulub kaebuste lahendamiseks edasistes astmetes rohkem aega.

Joonis 17: Aeg, mis kulub riigihangete eeskirjade kohaldamisega seonduvate kohtuasjade lahendamiseks (päevades) (allikas: katseuuring[24])

Menetluse kestuse arvutamise alus on valim kohtuasju, mis on seotud riigihangete direktiivis ette nähtud õiguskaitsevahenditega, mis on ette nähtud enne lepingu sõlmimist, ning mille kohta tehti kohtuotsused ajavahemikul 2009–2012. Nendes liikmesriikides, kus kaebusi vaatavad esimeses astmes läbi kohtuvälise lahendamise üksused (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Hispaania, Küpros, Läti, Ungari, Malta ja Austria kuni aastani 2014, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia), on andmed selle astme kohta tähistatud valge värviga. Uuring ei hõlmanud Horvaatiat, kes ühines ELiga juulis 2013[25]. Kohtuasjade keskmist kestust ei olnud võimalik välja selgitada Hispaania ja Portugali esimese astme kohtute ja Iirimaa ja Malta teise astme kohtute puhul.

2015. aasta tulemustabeli koostamiseks tehti esialgne uuring,[26] et kaardistada täitemenetlus ja nõuete rahuldamiseks kuluv aeg. Kuna võrreldavaid andmeid täitemenetluse kestuse kohta kogutakse vähe, töötati välja nõuetekohane metoodika. Selle tulemusena keskenduti andmeid esindava valimi kogumisele selle kohta, kui palju aega kulub alates lõpliku kohtuotsuse tegemisest kuni kostja pangakonto külmutamiseni ning külmutatud vahendite tagastamiseni. Võeti kontakti asjaomaste sidusrühmadega, nagu kohtud või eri geograafilistes piirkondades tegutsevad kohtutäiturid, et uurida uuringus kasutatud metoodika sobivust. Kuigi andmeid oli vähe, suudeti täitemenetluste kestuse kohta teavet siiski saada. Näiteks on uuringust näha, et Itaalias kulub alates lõplikust kohtuotsusest kuni vara tagastamiseni 136 päeva ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni pangakonto külmutamiseni 23 päeva. Soomes kulub aga keskmiselt 21 päeva alates kohtuotsuste tegemisest kuni pangakonto külmutamiseni.

Järeldused kohtusüsteemide tõhususe kohta · ELi õigusemõistmise tulemustabeli 3. väljaandes püütakse välja selgitada võimalikke trende[27]. Nõutav on ettevaatlik ja diferentseeritud lähenemisviis. Olukord on märkimisväärselt erinev, sõltudes igast konkreetsest liikmesriigist ja näitajast[28]. Lisaks ei ole andmed alati kättesaadavad kõigi liikmesriikide või kõigi kolme aasta kohta. Kohtureformist tulenev kasu muutub nähtavaks alles pikemas perspektiivis. Kuna tulemustabeleid koostatakse regulaarselt, on nõnda võimalik edusamme jälgida. · Nendes liikmesriikides, mille kohta andmed on kättesaadavad, on kohtusüsteemide tõhusus üldiselt paranenud. Vaadeldaval ajavahemikul[29] võib suuremas osas liikmesriikides täheldada positiivset trendi tsiviil-, kaubandus-, ja haldusasjades vaidluste lahendamiseks kuluva aja ning algatatud ja lõpuleviidud menetluste määra osas. Pooleliolevate menetluste puhul ei ole kindlat trendi võimalik täheldada, välja arvatud pooleliolevate tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade püsiv vähenemine. · Konkreetsete probleemidega liikmesriikides domineerivad positiivsed trendid, välja arvatud üksikud erandid. Positiivseid märke esineb ka teatavates liikmesriikides,[30] kus on käsil suured reformid, mis peaks neid innustama pühendunult ja otsusekindlalt jõupingutusi jätkama. · Andmete kogumise katseprojektist on näha, et kohtute tulemused on õigusvaldkonniti erinevad. Näiteks kulub vaidluste lahendamiseks sellistes valdkondades nagu konkurentsiõigus ja tarbijakaitseõigus, kus liikmesriigi kohtud toimivad liidu kohtutena, rohkem aega kui tsiviil-, kaubandus- ning haldusasjades üldisemalt. Teisalt kulub aga liikmesriikidel riigihangete valdkonnas kohtuasja lahendamiseks vähem aega. · Samuti on andmetest spetsiifiliste õigusvaldkondade kohta näha erinevusi esimese ja teise astme kohtumenetluste vahel. Samas ei ole aga võimalik välja selgitada ühist trendi nende kahe kohtuastme menetluste pikkuses kogu ELis.

[1]     2014. aastal sisaldavad kohtureformi tingimust Kreeka, Portugali ja Küprose makromajanduslikud kohandamisprogrammid (Kreeka ja Portugali programmid lõppesid juunis 2014).

[2]     Komisjoni teatis „2015. aasta majanduskasvu analüüs”, COM(2014) 902 (final).

[3]     Andmeid koguti koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

[4]     Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Bulgaaria 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Bulgaaria lähenemisprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/02); Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Horvaatia 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Horvaatia lähenemisprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/10); Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Iirimaa 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Iirimaa stabiilsusprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/07); Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Itaalia 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Itaalia stabiilsusprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/11); Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Läti 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Läti stabiilsusprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/12); Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Malta 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Malta stabiilsusprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/16); Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Poola 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Poola lähenemisprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/19); Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Portugali 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Portugali stabiilsusprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/20); Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Rumeenia 2014. aasta riiklikku reformikava ning esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia 2013. aasta lähenemisprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/21); Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Slovakkia 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Slovakkia stabiilsusprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/23); Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Sloveenia 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Sloveenia stabiilsusprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/22); Nõukogu soovitus, 8. juuli 2014, milles käsitletakse Hispaania 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Hispaania stabiilsusprogrammi (2014) kohta (2014/C 247/08)

[5]     Bulgaaria, Hispaania, Ungari, Itaalia, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia.

[6]     Bulgaaria, Itaalia, Läti, Poola, Sloveenia, Slovakkia.

[7]     2013. aastal moodustas komisjon liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühma, eesmärgiga koostada ELi õigusemõistmise tulemustabel ja edendada hea tava vahetamist kohtusüsteemide tõhususe kohta. Sellega seoses paluti liikmesriikidel määrata kaks kontaktisikut (üks kohtunike ja teine justiitsministeeriumi esindaja). Kontaktisikute rühma korralised koosolekud toimusid 2014. ja 2015. aastal. Üks liikmesriik ei ole kontaktisikuid veel nimetanud; neli liikmesriiki on esitanud vaid justiitsministeeriumi esindaja, kuid kohtunike esindajat veel ei ole.

[8]     Austria, Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Madalmaad, Portugal ja Rumeenia on töörühmas esinenud ettekannetega oma kohtusüsteemi teatavate aspektide kohta.

[9]     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013).

[10]    Riigipõhiste soovituste põhjendused on esitatud komisjoni talituste töödokumentides, mis on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/europe2020/making-it-happen/country-specific-recommendations/index_en.htm

[11]    Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/justice/effective-justice/index_en.htm

[12]    CEPEJ kogub andmeid Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigi kohta iga kahe aasta tagant (viimane CEPEJ üldaruanne 2012. aasta andmetega avaldati 2014. aastal). Tulemustabeli otstarbel koostatud CEPEJ küsimustikule vastasid kõik liikmesriigid peale kolme.

[13]    Tõhusate kohtusüsteemide majandusliku mõju kohta leiab teavet 2014. aasta õigusemõistmise tulemustabeli jaost „Liikmesriikide kohtusüsteemide tõhusus kui majanduskasvu struktuurne komponent;” samuti vt "„The Economic Impact of Civil Justice Reforms,” Euroopa Komisjon, Economic Papers 530, september 2014.

[14]    Menetluse kestus, algatatud ja läbiviidud kohtumenetluste määr ning pooleliolevate kohtuasjade arv on CEPEJ määratletud standardnäitajad. http://www.coe.int/t/dghl/cooperation/cepej/evaluation/default_en.asp

[15]    Andmed hõlmavad CEPEJ tehtud ajakohastamisi pärast tema 2013. aasta uuringu avaldamist, nagu need on komisjonile esitatud.

[16]    2015. aasta uuring kohtusüsteemide toimimise kohta ELi liikmesriikides, koostanud komisjoni jaoks CEPEJ sekretariaat. Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/justice/effective-justice/index_en.htm

[17]    Vt ka uuring „Bankruptcy and second chance for honest bankrupt entrepreneurs,” mis on koostatud Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi jaoks. Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/enterprise/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=7962&lang=en

[18]    Olukordade spetsiifilisus selgitab seda, et kõiki liikmesriike ei ole alati võimalik joonistel korraga kajastada, sest mõnes liikmesriigis teatavaid kohtuasju ei esinegi.

[19]    Kui andmed hõlmavad kohtulikku läbivaatamist, on seda teostavad ametiasutused ka menetlusosalised.

[20]    Asjakohaste kohtuasjade kohtuliku läbivaatamiste arv on liikmesriigiti erinev. Mõningatel juhtudel võib asjakohaste kohtuasjade (Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Itaalia, Poola ja Slovakkia) piiratud arv põhjustada selle, et üks väga pika kestusega kohtuasi võib märkimisväärselt mõjutada keskmist näitajat. Hispaania puhul hõlmab teises astmes kuluv aeg ka seoses põhiõiguste rikkumistega esitatud kaebusi, mille lahendamiseks kulub üldjuhul vähem aega.

[21]    Üldjuhul ei sisalda andmed finantsteenuseid ja -tooteid. Tšehhi Vabariigis koguti andmed ebaausate kaubandustavade direktiivi eest vastutavatelt ametiasutustelt. Asjakohaste kohtuasjade arv Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Horvaatias, Madalmaades, Sloveenias ja Slovakkias on väike, mis võib põhjustada selle, et üks väga pika kestusega kohtuasi võib märkimisväärselt mõjutada keskmist näitajat. Hispaania andmed ei hõlma kõiki autonoomseid piirkondi. Itaalia, Poola ja Rumeenia andmed põhinevad tarbijakaitseasutuse hinnangul.

[22]    Vt nt „What makes civil justice effective?”, OECD majandusosakonna poliitilised märkused nr 18, juuni 2013, ja „The Economics of Civil Justice: New Cross-Country Data and Empirics”, OECD majandusosakonna töödokumendid, nr 1060.

[23]    Valimi suurus on liikmesriigiti erinev. Taani puhul hõlmab statistika ka neid kohtuasju, mille puhul kaubandus- ja merenduskohus kohaldas siseriiklikku kaubamärgiõigust. Saksamaal ei ole eraldi statistikat ühenduse kaubamärgiga seonduvate kohtuasjade kohta, vaid see on osa statistikast, mis koostatakse kõigi tööstusomandiga seotud kohtuasjade kohta. Esitatud arvandmete aluseks on kohtute hinnangud. Slovakkia puhul tähendab 2012. aastal viide teise astme kohtule ülemkohut ja 2013. aastal viidet kohtuasjadele, mida menetleti Bratislava ringkonnakohtu teises astme kohtus. Mõnes liikmesriigis (Eesti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Soome ja Sloveenia teise astme kohus) on asjakohaste kohtuasjade arv väike. Iirimaal oli kogu vaadeldaval ajavahemikul vaid üks asjakohane kohtuasi.

[24]    „Economic efficiency and legal effectiveness of review and remedies procedures for public contracts”, Europe Economics, kes koostas selle uuringu Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi jaoks. Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/growth/single-market/public-procurement/modernising-rules/evaluation/index_en.htm

[25]    Horvaatia kohta leiab andmeid Horvaatia riigihankemenetluste järelevalvekomisjoni aastaaruannetest, mis on kättesaadavad nimetatud komisjoni veebisaidil.

[26]    „Case study on the functioning of enforcement proceedings relating to judicial decision in Member States,” Matrix, kes koostas uuringu Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi jaoks. Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/justice/effective-justice/index_en.htm

[27]    Nagu kolmest tulemustabelist on näha, võib trend hõlmata väga erinevaid olukordi: näiteks võivad muutused menetluse kestuses ulatuda 10 päevast (või vähem) kuni 100 päevani (või rohkem).

[28]    Täiendavat teavet muutuste kohta leiab riigipõhistest aruannetest, vt 2015. aasta uuring ELi liikmesriikide

kohtusüsteemide toimimise kohta, mille on komisjoni jaoks koostanud CEPEJ sekretariaat.

[29]    2010, 2012, 2013.

[30]    Nt Kreeka.

3.2 Kohtusüsteemide kvaliteet

Majanduslikud näitajad sõltuvad kvaliteetsetest institutsioonidest, sealhulgas liikmesriikide kohtusüsteemidest. Tõhusa õiguskaitse tagamiseks peab terve õigusemõistmise ahel olema kvaliteetne. Puuduliku kvaliteediga kohtuotsused võivad suurendada nii suurettevõtjate kui ka VKEde äririske ning mõjutada tarbijate valikuid.

Kõigis liikmesriikides võetakse meetmeid kohtusüsteemide kvaliteedi tagamiseks. Kuigi kohtusüsteemide kvaliteedi mõõtmiseks puudub üks ja ainus kokkulepitud võimalus, kasutatakse tulemustabelis teatavaid asjakohaseks[31] peetavaid parameetreid, mis võivad kaasa aidata kohtusüsteemi kvaliteedi parandamisele.

              3.2.1 Järelevalve-, hindamis- ja uurimisvahendid, mida kasutatakse kohtusüsteemide kvaliteedi toetamiseks

Järelevalve kohtute üle ja nende tegevuse hindamine on vahendid, millega suurendada kohtuotsuste prognoositavust ja õigeaegsust ning parandada kohtute toimimist[32]. Need vahendid võivad tähendada järelevalvet kohtute igapäevase tegevuse üle andmete kogumise kaudu. Samuti võivad need koosneda kohtusüsteemide tulemuslikkuse hindamisest, kasutades selleks näiteks kvaliteedinäitajaid või kehtestades kvaliteedistandardid kogu kohtusüsteemi jaoks. Kohtutöötajate ja/või kohtuteenuste kasutajate seas tehtud uuringud võivad samuti anda asjakohast teavet kohtusüsteemi kvaliteedi kohta.

Joonis 18: Kohtute tegevuse järelevalve olemasolu 2013. aastal* (allikas: CEPEJ uuring[33])

*Järelevalvesüsteemide eesmärk on hinnata kohtute igapäevategevust eelkõige andmete kogumise ja statistilise analüüsi kaudu. Prantsusmaa puhul on erinevused eelmise tegevustabeliga võrreldes seotud nende andmete parandamisega, mis olid mõlema aasta puhul stabiilsed. Hispaania ja Poola andmed on pärit 2012. aastast.

Joonis 19: Kohtute tegevuse hindamise olemasolu 2013. aastal* (allikas: CEPEJ uuring)

*Hindamissüsteem tegeleb kohtute tulemustega, kasutades selleks üldjuhul näitajaid ja eesmärke. Lisaks määravad mõned liikmesriigid kindlaks kvaliteedinõuded ja standardid kogu kohtusüsteemi jaoks. Rumeenia kasutab kohtute tegevuse puhul järjepidevalt tulemuslikkuse näitajaid. Kõigi teiste liikmesriikide tulemused on identsed andmetega, mis koguti 2012. aastal. Hispaania ja Poola andmed on pärit 2012. aastast.

Joonis 20: Kohtuteenuste kasutajate või õigusala töötajate seas 2013. aastal tehtud uuringud* (allikas: CEPEJ uuring)

*Riigi peaprokuröridele suunatud uuringute arv on Madalmaades vähenenud, kuid Ungaris ja Leedus on suurenenud advokaatidele, pooltele ja teistele kohtu kasutajatele suunatud uuringute arv. Kõigi teiste liikmesriikide tulemused langevad kokku 2012. aastal kogutud andmetega. Kreeka, Hispaania ja Poola andmed on pärit 2012. aastast.

              3.2.2 Info- ja kommunikatsioontehnoloogia süsteemid aitavad lühendada kohtumenetluste kestust ning lihtsustavad õiguskaitse kättesaadavust

Kohtuasjade registreerimiseks ja haldamiseks kasutatavad IKT-süsteemid on kohtute jaoks asendamatud vahendid, millega kohtuasju ajaliselt tõhusalt hallata, sest need aitavad kohtutel kiirendada kohtuasjade menetlemist ja lühendavad seeläbi kohtumenetluste üldist kestust. Kohtute ja vaidluste poolte vaheliseks suhtluseks (nt hagi elektrooniliseks esitamiseks) kasutatavad IKT-süsteemid võivad aidata vähendada viivitusi ning kodanike ja ettevõtjate kulusid, sest need lihtsustavad õiguskaitse kättesaadavust. Ühtlasi on IKT-süsteemidel üha suurem roll kohtuasutustevahelises piiriüleses koostöös ja seega hõlbustavad need ELi õigusaktide rakendamist.

Joonis 21: Kohtuasjade registreerimiseks ja haldamiseks kasutatavad IKT-süsteemid* (kaalutud näitaja-min=0, max=4) (allikas: CEPEJ uuring)

*Koondnäitajaid, mis koosnevad mitmest IKT-näitajast (kohtuasjade registreerimise süsteem, kohtuhalduse infosüsteem, finantsinfosüsteem, videokonverentsid), millest igaühega mõõdetakse kõnealuste süsteemide olemasolu skaalal 0–4 (0 = kättesaadav 0 % kohtutes, 4 = kättesaadav 100 % kohtutes).

Joonis 22: Kohtute ja poolte elektrooniline suhtlus* (kaalutud näitaja-min=0, max=4) (allikas: CEPEJ uuring)

*Koondnäitajaid, mis koosnevad mitmest IKT-näitajast (elektroonilised veebivormid, kohtu veebisaidid, kohtuasjade reaalajas jälgimine, elektroonilised registrid, väiksemate kohtuvaidluste ja vaidlustamata võlgade sissenõudmise elektrooniline töötlemine, nõuete elektrooniline esitamine, videokonverentsid ja muud elektroonilise side lahendused), millest igaühega mõõdetakse kõnealuste süsteemide olemasolu skaalal 0–4 (0 = kättesaadav 0 % kohtutes; 4 = kättesaadav 100 % kohtutes).

Joonis 23: Vaidlustamata võlgade sissenõudmise elektrooniline töötlemine (0 = võimalik 0 % kohtutes, 4 = võimalik 100 % kohtutes) (allikas: CEPEJ uuring)

Joonis 24: Hagi elektrooniline esitamine (0 = võimalik 0 % kohtutes, 4 = võimalik 100 % kohtutes) (allikas: CEPEJ uuring)

Väiksemate kohtuvaidluste tõhus menetlus nii riigi kui ka Euroopa tasandil on oluline, et parandada kodanike jaoks õiguskaitse kättesaadavust ja võimaldada tarbija õigusi paremini kasutada. Samuti suureneb piiriülese e-kaubanduse tõttu piiriüleste veebipõhiste väiksemate kohtuvaidluste osakaal. Seepärast on Euroopa Komisjon seadnud üheks oma poliitikaeesmärgiks väiksemate kohtuvaidluste lahendamise lihtsustamise ja kiirendamise, tõhustades õigusasutuste vahelist suhtlust ja kasutades paremini ära IKTd. Eesmärk on vähendada halduskoormust kõigi kasutajarühmade jaoks: kohtud, kohtuvõimu esindajad ja lõppkasutajad.

Euroopa Komisjoni tellimusel valminud e-valitsuse 11. võrdlusaruandes[34] mõõdetakse esimest korda internetipõhiste väiksemate kohtuvaidluste menetluste kvaliteeti kõigis ELi liikmesriikides. Selle uuringu käigus hindasid uurijad (nn anonüümsed kliendid) väiksemate kohtuvaidluste menetlusi[35]. Eesmärk oli välja selgitada, kas internetipõhised avalikud teenused on korraldatud vastavalt kasutajate vajadustele. Selleks käitus iga uurija tavakodanikuna ning tema tegevus oli ajaliselt piiratud, st igal anonüümsel kliendil oli menetluse testimiseks aega üks päev. Kui selle aja jooksul konkreetset funktsiooni ei leitud, anti negatiivne vastus. Negatiivne vastus ei tähenda iseenesest seda, et konkreetne funktsioon ei olnud internetis kättesaadav; pigem tähendab see seda, et funktsiooni ei olnud võimalik intuitiivselt kergesti leida, tegemata ülemäära palju hiireklikke, ning et tõenäoliselt ei kasutaks/leiaks seda ka tavakodanikud ega ettevõtjad.

Joonis 25: Väiksemate kohtuvaidluste internetipõhiste menetluste võrdlusuuring (iga kategooria puhul maksimaalselt 100 punkti, kokku maksimaalselt 700 punkti) (allikas: Kas töötame selleks, et Euroopal oleks eelis? „Kuidas Euroopa valitsused võiksid ja peaksid kasutama innovaatilisi avalikke teenuseid”, komisjoni (sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi) koostatud uuring[36]

              3.2.3 Kohtute teabevahetuspoliitika

Kohtute teabevahetusalased jõupingutused on tähtsad, sest need aitavad kodanikel ja ettevõtjatel teha teadlikke otsuseid õiguskaitsevahendite kohta (kohtumenetlus või kohtuväline menetlus) ja suurendada usaldust õigussüsteemi vastu. Meedial on tähtis roll kohtuasjade kajastamisel. Kohtute ja meedia kontaktide parandamise kaudu saavad kohtud üldsust kohtute tööst (menetluste ulatus, piirangud, keerukus) paremini teavitada ja aidata kaasa aruandluse kvaliteedi parandamisele (nt faktivigade vältimine).

2014. aastal käivitas komisjon teabevahetuse, et selgitada välja kohtute teabevahetusega seotud tavad ja poliitika liikmesriikides. Selgus, et selle valdkonna tavade kohta on vaja paremat ülevaadet. Järelmeetmena kaardistas komisjon koostöös liikmesriikidega olemasolevad tavad,[37] tuues välja kohtute tõhusa teabevahetuspoliitika olulised parameetrid[38]. See hõlmas teabe kättesaadavust üldsusele; viise, kuidas kohtud korraldavad oma suhteid ajakirjanduse/meediaga; koolitusi kohtunikele suhtlemisel poolte ja ajakirjandusega; võimalus avaldada kohtuotsused internetis ja sellega seonduv tava (kohtusüsteemi igal tasandil).

Joonis 26: Kohtusüsteeme käsitleva internetipõhise teabe kättesaadavus üldsusele* (allikas: Euroopa Komisjon[39])

* Joonisel esitatud iga kategooria eest saab 1 punkti. Saksamaa on föderaalne riik, mida iseloomustavad detsentraliseeritud struktuurid. Seepärast otsustavad föderaalsed riigid ise, millist teavet internetipõhiselt esitada, ja vastutavad seega ka sellise teabe ajakohastamise eest. Sama kehtib riigi tasandi kohta.

Joonis 27: Suhted kohtute ja ajakirjanduse/meedia vahel* (allikas: Euroopa Komisjon[40])

* Iga astme eest (1., 2. ja 3. aste) saab kaks punkti, kui ametisse on nimetatud pressiesindaja või pressikohtunik, kes tegeleb nii tsiviil-, kaubandus- kui ka haldusasjadega. Kui kaetud on vaid üks kategooria (nt tsiviil-, kaubandus- või haldusasjad), saab ühe punkti. Kui teatavate kohtute jaoks on olemas pressiesindaja, antakse 0,5 punkti iga astme eest (1., 2. ja 3. aste). Iirimaa kohtute teenistusel on meediasuhete nõunik, kes koostab ja annab välja pressiteateid.

Joonis 28: Koolitus kohtunikele suhtlemiseks osapoolte ja ajakirjandusega* (allikas: Euroopa Komisjon[41])

* Joonisel esitatud iga kategooria eest saab 1 punkti.

Joonis 29: Juurdepääs internetis avaldatud kohtuotsustele * (tsiviil- ja kaubandusasjad, kõik astmed) (allikas: Euroopa Komisjon[42])

* Kategooriate 'Otsustele internetipõhine juurdepääs', 'Andmebaasis sisalduvat teavet uuendatakse vähemalt kord kuus' ja 'Juurdepääs avaldatud otsustele on tasuta' eest saab 3 punkti, kui need väited kehtivad kõigi astmete puhul (1., 2. ja 3. aste). Kui teenus on kättesaadav vaid teatava astme kohtu puhul, saab 1 või 2 punkti. Kui teenus on kättesaadav vaid mõnes kohtus, antakse 0,5 punkti astme eest. Kategooria 'Sidusrühmadel on andmebaasile juurdepääs (kohtunikud, advokaadid, muud õigusala töötajad ja/või üldsus)' eest saab 1 punkti, kui kõik sidusrühmad on hõlmatud. Kui üldsusel juurdepääsu ei ole, saab iga juurdepääsu omava sidusrühma eest 0,25 punkti (nt kohtunikud = 0,25 punkti, juristid = 0,25 punkti, muud õigusala töötajad = 0,25 punkti).

Joonis 30: Juurdepääs internetis avaldatud kohtuotsustele * (haldusasjad, kõik astmed) (allikas: Euroopa Komisjon[43])

* Kategooriate 'Otsustele internetipõhine juurdepääs', 'Andmebaasis sisalduvat teavet uuendatakse vähemalt kord kuus' ja 'Juurdepääs avaldatud otsustele on tasuta' eest saab 3 punkti, kui need väited kehtivad kõigi astmete puhul (1., 2. ja 3. aste). Kui teenus on kättesaadav vaid teatava astme kohtu puhul, saab 1 või 2 punkti. Kui teenus on kättesaadav vaid mõnes kohtus, antakse 0,5 punkti astme eest. Kategooria 'Sidusrühmadel on andmebaasile juurdepääs (kohtunikud, advokaadid, muud õigusala töötajad ja/või üldsus)' eest saab 1 punkti, kui kõik sidusrühmad on hõlmatud. Kui üldsusel juurdepääsu ei ole, saab iga juurdepääsu omava sidusrühma eest 0,25 punkti (nt kohtunikud = 0,25 punkti, advokaadid = 0,25 punkti, muud õigusala töötajad = 0,25 punkti). Iirimaa kohtute teenistuse veebisait on ametlik platvorm, kus avaldatakse kõik pädevate kohtute poolt tehtud otsused tsiviil- ja kriminaalasjades. Eraldi „haldusasjade” kategooriat ei ole.

Joonis 31: Kohtuotsuste internetipõhise avaldamisega seonduvad tavad* (tsiviil-, ja kaubandusasjad, kõik astmed) (allikas: Euroopa Komisjon[44])

* Kategooriate 'Kohtuotsuste avaldamine toimub valikukriteeriumide alusel', 'Otsused varustatakse ECLI tunnusega (või tehakse seda tulevikus)', 'Otsused varustatakse võtmesõnadega' ja 'Otsused muudetakse anonüümseks' eest saab 3 punkti, kui need väited kehtivad kõigi astmete puhul (1., 2. ja 3. aste). Kui teenus on kättesaadav vaid teatava astme kohtu puhul, saab 1 või 2 punkti olenevalt hõlmatud astmete arvust. Maltal on 2. astme kohus kõrgeim kohus.

Joonis 32: Kohtuotsuste internetipõhise avaldamisega seonduvad tavad* (haldusasjad, kõik astmed) (allikas: Euroopa Komisjon[45])

* Kategooriate 'Kohtuotsuste avaldamine toimub valikukriteeriumide alusel', 'Otsused varustatakse ECLI tunnusega (või tehakse seda tulevikus)', 'Otsused varustatakse võtmesõnadega' ja 'Otsused muudetakse anonüümseks' eest saab 3 punkti, kui need väited kehtivad kõigi astmete puhul (1., 2. ja 3. aste). Kui teenus on kättesaadav vaid teatava astme kohtu puhul, saab 1 või 2 punkti olenevalt hõlmatud astmete arvust. Maltal on 2. astme kohus kõrgeim kohus. Iirimaa kohtute teenistuse veebisait on ametlik platvorm, kus avaldatakse kõik pädevate kohtute poolt tehtud otsused tsiviil- ja kriminaalasjades. Eraldi „haldusasjade” kategooriat ei ole.

              3.2.4 Vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid aitavad vähendada kohtute töökoormust

Vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid hõlmavad mis tahes meetodeid, välja arvatud kohtuvaidlused. Kõige levinumad vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid on vahendamine, lepitus- ja vahekohtumenetlus. Võrreldes kohtuvaidluse keskmise ajakuluga aitab see pooltel saavutada kompromissi lühema ajavahemiku jooksul ja edendada harmoonilisemat kultuuri, kus ei ole võitjaid ega kaotajaid. Vaidluste kohtuväline lahendamine saab kaasa aidata tõhusa kohtusüsteemi ja seega ka investeerimissõbralikuma keskkonna ja majanduskasvu arengule. Kõik andmeid esitanud liikmesriigid väitsid, et nad kasutavad vähemalt kolme vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodit, kusjuures valdav enamus isegi nelja meetodit – kohtulik ja kohtuväline vahendamine, lepitus- ja vahekohtumenetlus. Vaatamata paljudele võimalustele vaidluste lahendamiseks väljaspool kohut, kasutatakse enamikus liikmesriikides vaidluste kohtuvälist lahendamist üldiselt vähe, vt joonis 35. Tulemustabelis on esitatud andmed selle kohta, kuidas liikmesriikide avalik sektor edendab ja stimuleerib nende meetodite kasutamist. Kuigi reklaamüritusi loetakse vabatahtlikeks, on stiimulid seevastu sätestatud õigusaktides või valitsuse määruses ning seega tuleb neid käsitleda nõudena. Joonised 33 ja 34 tuginevad liikmesriikide kontaktisikutele saadetud küsimustiku vastustele. Joonis 35 tugineb Eurobaromeetri uuringu andmetele. Selles esitatakse nende ettevõtjate vastused, kes said viimase 12 kuu jooksul tarbijatelt kaebusi.

Joonis 33: Vaidluste kohtuvälise lahendamise propageerimine avaliku sektori poolt* (allikas: Euroopa Komisjon[46])

* Koondnäitaja, mis põhineb järgmistel andmetel: 1) veebisaidid, kus pakutakse teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, 2) reklaamikampaaniad meedias, 3) brošüürid üldsusele, 4) teave vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta on kättesaadav taotluse korral, 5) kohtute korraldatud konkreetne teabevahetustegevus, 6) hindamiste avaldamine vaidluste kohtuvälise lahendamise kasutamise kohta, 7) statistika avaldamine vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, 8) muu tegevus. Küsimustikus osutatud iga propageerimisvahendi eest saab ühe punkti. Mõnes liikmesriigis võib kasutada ka muid täiendavaid tegevusi (Saksamaa).

Joonis 34: Stiimulid vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks* (allikas: Euroopa Komisjon[47])

 

* Koondnäitaja, mis põhineb järgmistel andmetel: 1) õigusabi hõlmab (osaliselt või täielikult) kõiki vaidluste kohtuvälise lahendamisega seonduvaid kulusid, 2) kohtulõivude, sealhulgas tempelmaksude täielik või osaline tagasimaksmine, kui vaidluste kohtuväline lahendamine on edukas, 3) juristi ei ole vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluses vaja, 4) kohtunikku võib kasutada lepitajana, 5) vaidluste kohtuvälise lahendamise /lepitamise koordinaator kohtutes, 6) muu. Küsimustikus osutatud iga stimuleerimisvahendi eest saab ühe punkti. Mitu liikmesriiki märkis, et nad kasutavad lisaks ka muid meetodeid vaidluste kohtuväliseks lahendamise stimuleerimiseks (Iirimaa). Sõltuvalt kohtuvaidluse laadist võib Tšehhi Vabariigis kohtunik algatada vaidluste kohtuvälise lahendamise ja püüda leida kompromissi.

Joonis 35: Tarbijate kaebused, mille ettevõtjad on saanud eri kanalite kaudu * (allikas: Eurobaromeetri uuring[48])

* See näitaja ei hõlma neid vastuseid, kus edasimüüjad ei olnud tarbijatelt saanud ühtegi kaebust mis tahes kanalite kaudu.

              3.2.5 Kohtunike koolitamise edendamine võib kaasa aidata õigusemõistmise tõhususe parandamisele

Kohtunike koolitamine on oluline kohtuotsuste kvaliteeti mõjutav element. Kaasatud on ka Euroopa õigusalase koolituse 2014. aasta aruandest[49] saadud protsentuaalsed andmed kohtunike kohta, kes osalevad ELi õiguse või mõne muu liikmesriigi õiguse teemalisel jätkukoolitusel.

Joonis 36: Kohtunike kohustuslik koolitus 2013. aastal* (allikas: CEPEJ uuring)

* Võrreldes 2012. aastaga on Saksamaa ja Ungari suurendanud kohustuslike koolituskategooriate arvu. Hispaania ja Poola andmed on pärit 2012. aastast.

Joonis 37: ELi õiguse või mõne teise liikmesriigi õigusega seotud täiendkoolitustel osalevate kohtunike osakaal (protsendimäärana kohtunike koguarvust)* (allikas: Euroopa Komisjon, Euroopa õigusalane koolitus, 2014[50])

* Sel aastal on andmed esitatud Ühendkuningriigi (SC) kohta. Prantsusmaa andmed hõlmavad ka prokuröre. * Üksikutel liikmesriikide teatatud juhtudel ületab osalejate ning õigusvaldkonna olemasolevate töötajate arvu suhe 100 %, mis tähendab seda, et osalejad võtsid osa rohkem kui ühest ELi õigusega seotud koolitustegevusest.

              3.2.6 Ressursid

Allpool esitatud tabelis on kohtute toimimiseks eraldatud heakskiidetud 2010., 2012. ja 2013. aasta eelarve elaniku kohta. Tabelist selgub, et kohtute toimimiseks eraldatud eelarve on kolme aasta jooksul olnud suhteliselt stabiilne, suurenedes keskmiselt veidi.

Joonis 38: Kohtute eelarve* (eurodes ühe elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

* Joonisel 38 on osutatud kõigi kohtute toimimiseks eraldatud heakskiidetud iga-aastasele eelarvele, sõltumata kõnealuse eelarve allikast ja tasemest (riiklik või piirkondlik). Võrdlusi tuleks teha ettevaatlikult, sest Austria, Belgia, Prantsusmaa, Kreeka ja Luksemburgi andmed hõlmavad kogu kohtusüsteemi eelarvet ja sisaldavad õigusabi ja prokuratuuriteenuseid; Saksamaa andmed ei ole täielikud, sest need ei hõlma kõiki liidumaid; samuti saavad mõned liikmesriigid vahendeid rahvusvahelistest ja Euroopa institutsioonidest. Oluline vähenemine Hispaania puhul ajavahemikul 2010–2012 kajastab asjaolu, et 2012. aasta andmed ei sisalda autonoomseid piirkondi ja kohtute nõukogu käsitlevat teavet.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 on sätestatud, et isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. 2015. aasta tulemustabel sisaldab teavet liikmesriikide õigusabikulutuste kohta elaniku kohta 2010., 2012. ja 2013. aastal. Allpool esitatud tabelist on näha, et riikide lõikes esineb õigusabikulutustes märkimisväärseid erinevusi. Enamikes liikmesriikides on kulutused õigusabile elaniku kohta püsinud vaadeldaval perioodil suhteliselt stabiilsena. Tabel ei sisalda teavet selle kohta, kuidas õigusabile eraldatud vahendid jagunevad abisaajate või kohtuasjade lõikes.

Joonis 39: Õigusabile eraldatud iga-aastane heakskiidetud kogueelarve elaniku kohta 2010., 2012. ja 2013. aastal * (allikas: CEPEJ uuring)

* Joonisel 39 on esitatud õigusabile eraldatud kogueelarve elaniku kohta 2010., 2012. ja 2013. aastal. Saksamaa andmed ei ole täielikud, sest need ei hõlma kõiki liidumaid. Mõnes liikmesriigis võivad õigusala töötajad hõlmata ka teatava osa õigusabist, mis eespool esitatud andmetes ei kajastu.

Joonis 40: Valitsemissektori kogukulutused kohtutele* (eurodes elaniku kohta) (allikas: Eurostat)

See ressursse käsitlev täiendav näitaja põhineb Eurostati andmetel valitsemissektori kulutuste kohta. See näitab tegelikult kulutatud eelarvevahendeid, täiendades varasemat näitajat, mis käsitles kohtutele eraldatud eelarvet. Võrreldud on aastaid 2010, 2011 ja 2012.

* Kui joonisel 38 on osutatud kõigi kohtute toimimiseks eraldatud heakskiidetud iga-aastasele eelarvele, sõltumata kõnealuse eelarve allikast ja tasemest (riiklik või piirkondlik), siis joonisel 40 on esitatud valitsemissektori (tegelikud) kogukulutused kohtutele (rahvamajanduse arvepidamise andmed, valitsemisfunktsioonide klassifikaator, rühm 03.3). Joonis 40 hõlmab ka kriminaalhooldussüsteeme ja õigusabi.

Joonis 41: Valitsemissektori kogukulutused kohtutele protsendimäärana SKPst (allikas: Eurostat)

Allpool esitatud tabelis on teave liikmesriikide kohtusüsteemides töötavate inimeste kohta. Kohtunike arv 100 000 elaniku kohta oli enamikus liikmesriikides ajavahemikul 2010–2013 suhteliselt stabiilne, suurenedes keskmiselt veidi. Samuti suurenes enamikus liikmesriikides advokaatide arv 100 000 elaniku kohta. Riikide lõikes olid need suhted aga väga erinevad.

Joonis 42: Advokaatide arv* (100 000 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

* Advokaat on vastavalt siseriiklikule õigusele kvalifitseeritud ja volitatud isik, kes võib oma klientide nimel kaitsjana esineda või osutada õigusteenuseid, esineda kohtus ning nõustada või esindada oma kliente õigusküsimustes (Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus Rec(2000)21 advokaadi kutsealal tegutsemise vabaduse kohta).

Joonis 43: Kohtunike arv* (100 000 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmab see kategooria täiskohaga töötavaid kohtunikke. See ei hõlma mõnes liikmesriigis tegutsevaid nn kohtu vanemametnikke (Rechtspfleger) / kohtuametnikke (court clerks). Kreeka puhul hõlmab elukutseliste kohtunike koguarv eri kategooriaid eespool osutatud aastate lõikes, mis osaliselt selgitab kõikumisi koguarvus.

Joonis 44: Kõigi kohtute (geograafiliste asukohtade) absoluutarvu kõikumised ajavahemikul 2010–2013* (allikas: CEPEJ uuring)

Jooniselt 1 'Kohtureformid ELis 2014. aastal' on näha, et märkimisväärne osa liikmesriikidest on algatanud, vastu võtnud või ellu viinud kohtute asukohta või kohtustruktuuri käsitlevad reformid. Seda teavet täiendab allpool esitatud joonis, millel esitatakse muutused kõigi kohtute kui geograafiliste asukohtade[51] arvus ajavahemikul 2010–2013. Joonis ei kajasta kohtute kui juriidiliste isikute arvu kõikumisi.

* Itaalia korraldas kohtute geograafilise jaotuse ümber septembris 2013. Ümberkorraldamise käigu suleti (ühinemise kaudu teiste kohtutega) 30 kohut, 30 prokuratuuri, 220 kohtufiliaali ja 346 rahukohut. Jaanuaris 2013 vähendas Leedu ringkonnakohtute arvu 54-lt 49-le. Madalmaades korraldati kohtute geograafiline jaotus ümber 2013. aastal (64 kohtu asemel 40). Ümberkorraldamise käigus suleti ringkonnakohtute allkohtud. Horvaatia ja Sloveenia puhul saab suurenemist selgitada sellega, et CEPEJ küsimust tõlgendati 2013. aastal teisiti kui 2010. aastal.

3.2.7 Elukutseliste naiskohtunike osakaal

Töötajate mitmekesisus rikastab täiendavate teadmiste, oskuste ja kogemustega ning peegeldab tegelikku elu. Eriti kehtib see kohtute kohta. Sooliselt mitmekesisem kohtunike kogu aitab parandada kohtusüsteemi kvaliteeti.

Naiskohtunikke käsitlevad arvandmed esimese ja teise astme kohtutes ning ülemkohtutes annavad väga erineva pildi. Andmed kinnitavad pöördvõrdelist seost: mida kõrgem kohus, seda väiksem on naiskohtunike osakaal. Kuigi enamikes liikmesriikides on esimese ja teise astme kohtutes naiskohtunike praegune osakaal suhteliselt kõrge ja jääb soolise tasakaalu vahemikku 40–60%[52], on olukord ülemkohtutes väga erinev. Sellele vaatamata on viimase kolme aasta trend esimese ja teise astme kohtutes ja viimase seitsme aasta trend ülemkohtutes üldiselt positiivsed. Andmete põhjal on võimalik väita, et enamik liikmesriike püüdleb soolise tasakaalu saavutamise suunas.

Joonis 45: Elukutseliste naiskohtunike osakaal esimese ja teise astme kohtutes ja ülemkohtutes (allikas: Euroopa Komisjoni ja CEPEJ uuring)

Joonis 46: Muutused elukutseliste naiskohtunike osakaalus esimese ja teise astme kohtutes ajavahemikul 2010–2013 ja ülemkohtutes ajavahemikul 2007–2014* (allikas: Euroopa Komisjoni ja CEPEJ uuring)

* Vaadeldaval perioodil ei esinenud muutuseid Sloveenia esimese astme kohtuid ning Eesti, Soome ja Ühendkuningriigi ülemkohtuid käsitlevates andmetes.

Järeldused kohtusüsteemide kvaliteedi kohta · 2015. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelist on näha, et kohtusüsteemide kvaliteedi parandamiseks tehtavate jõupingutuste jätkamiseks ja suurendamiseks on veel ruumi. · Jätkunud on jõupingutused IKT-vahendite laialdasemaks kasutuselevõtuks kohtusüsteemis. Samas kinnitavad tulemused, et mitmes liikmesriigis esineb lünki IKT-vahendite kasutamises kohtute haldamisel ja juhtimisel ning kohtute ja vaidluste poolte vahelises elektroonilises teabevahetuses. Nõuete ja vaidlustamata võlgade sissenõudmise elektrooniline menetlemine ei ole paljudes liikmesriikides võimalik. Vaja on põhjalikumaid võrreldavaid andmeid, et paremini välja selgitada kohtusüsteemide IKT-vahendite moderniseerimise ja hea tavaga seonduvad probleemid. Selline ülevaade aitaks liikmesriike, kes on äsja alustanud või juba tegelevad IKT-vahendite moderniseerimisega. Komisjon toetab neid jõupingutusi koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga. · Suur enamus liikmesriike kasutab kohtute tegevuse jälgimiseks hindamisvahendeid. Laialt on levinud iga-aastaste tegevusaruannete avaldamine kohtusüsteemide kohta. Kuid samas ei taga kõik andmekogumissüsteemid piisavat teavet süsteemi toimimise kohta ega ka ELi üleseid võrreldavaid andmeid, sealhulgas CEPEJ taotletavaid andmeid. · Vähesed liikmesriigid kasutavad kohtutegevuse hindamiseks terviklikku lähenemisviisi. Enamik liikmesriike kasutab teabe kogumiseks oma kohtusüsteemide toimimise kohta uuringuid. Kuid ainult vähesed liikmesriigid kaasasid uuringusse kõiki asjaomaseid sidusrühmi (kohtunikud, kohtutöötajad, prokurörid, juristid, pooled ja teised kohtute kasutajad). · Õiguskaitse kättesaadavus tähendab seda, et isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. Õigusabile elaniku kohta eraldatava eelarve osas on näitajad liikmesriigiti väga erinevad. · Väiksemate kohtuvaidluste internetipõhiseid menetlusi on võimalik oluliselt parandada. Selles valdkonnas tehtud võrdlusuuringu põhjal tuleks veelgi parandada töötlemise ja kvaliteedi aspekte, aga ka teabele juurdepääsu. Väiksemate kohtuvaidluste internetipõhise töötlemise arendamiseks on vaja edasisi samme, et integreerida põhieeldused, näiteks e-identimine (või mõni teine identifikaator) ja autenditud dokumendid väiksemate kohtuvaidluste töötlemise eri etappidesse. · Enamikes liikmesriikides osales üle 20% kohtunikke ELi õiguse või mõne teise liikmesriigi õiguse teemalisel jätkukoolitusel. See tulemus on 5% rohkem kui aastaks seatud eesmärk, pidades silmas eesmärki pakkuda 2020. aastaks sellist koolitust 50%-le õigusala töötajatest. 2013. aastal saavutasid kõik kohtunike koolitamise kohta andmeid esitanud liikmesriigid oma aastaeesmärgi. · Kõik liikmesriigid teevad jõupingutusi, et teavitada kodanikke liikmesriigi kohtusüsteemist, sealhulgas nii eri kohtutest kui ka sellest, kuidas kohtusse pöördumisel toimida. Vaatamata sellele puudub teatavates liikmesriikides teave menetluse maksumuse ja õigusabi kohta. Valdav enamik liikmesriike arendab koolitustel kohtunike suhtlusoskust. · Enamikes liikmesriikides on üldsusele tagatud tasuta internetipõhine juurdepääs tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsustele, kusjuures andmeid ajakohastatakse sageli (vähemalt kord kuus). Tasuta juurdepääsu pakuvad peaaegu kõik liikmesriigid. Haldusasjades tehtud otsuste veebipõhine kättesaadavus on aga veidi vähem levinud. Internetipõhine juurdepääs esimese astme kohtute tehtud otsustele on samuti vähemlevinud kõigi kohtuasjade kategooriate puhul (tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjad). Internetis avaldatud kohtuotsuste anonüümseks muutmine ja kohtuotsuste tähistamine märksõnadega on samuti levinud. Ligikaudu kolmandik kõigist liikmesriikidest juba kasutab või kavatseb kasutada Euroopa kohtulahendi tunnust. Väga vähesed liikmesriigid tõlgivad kõrgeima kohtu otsuseid võõrkeelde. · Andmed vaidluste kohtuvälist lahendamise meetodite kasutamise kohta näitavad, et peaaegu pooltes liikmesriikides kasutatakse tarbijavaidluste puhul pigem vaidluste kohtuvälist lahendamist kui kohtumenetlust. Rohkem kui kolmandikus liikmesriikides eelistasid tarbijad vaidluste kohtuvälist lahendamist valitsusvälistele tarbijaorganisatsioonidele või riiklikele ametiasutustele. · Peaaegu kõik andmeid esitanud liikmesriigid väitsid, et nende avalik sektor korraldab reklaamüritusi ja loob stiimuleid, et suurendada vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutamist. Seoses reklaamürituste ja stiimulitega väitis suur osa liikmesriikidest, et nad on loonud samaväärses mahus vahendeid tsiviil- ja kaubandusvaidluste ning töö- ja tarbijavaidluste lahendamiseks. · Viimase kolme aasta jooksul on Euroopa kohtusüsteemile eraldatud vahendid keskmiselt veidi suurenenud. Tõhusa õiguskaitse tagamiseks on vaja piisavaid ressursse. Iga liikmesriigi ülesanne on oma süsteemi üldise ja põhjaliku hindamise põhjal välja selgitada riigile vajalike ressursside täpne tase. Selleks on oluline kasutada vahendeid, mis võimaldavad liikmesriikidel kohtuid jälgida ja neid hinnata. Nende vahendite kaudu saadud teavet tuleks ressursside jagamisel arvesse võtta. · Kuigi piisavad ressursid on alati asendamatu tähtsusega, mõjutavad tõhususe parandamist ka mitmed muud tegurid. Näiteks saab kohtute paremat toimimist seostada kohtuasjade haldamise parandamiseks võetud meetmetega, menetluste reformidega, aga ka hästitoimivate teabe- ja sidetehnoloogiate integreerimisega süsteemi. · Mida kõrgem on kohtuaste, seda väiksem on naiskohtunike osakaal. Vaatamata sellele, et elukutseliste naiskohtunike osakaal esimese ja teise astme kohtutes ning samuti ka ülemkohtutes on enamikes liikmesriikides veidi suurenenud, tuleb enamiku liikmesriikide ülemkohtutel teha jõupingutusi selle nimel, et saavutada sooline tasakaal 40–60%.

3.3 Sõltumatus

Kohtusüsteemi sõltumatus on nõue, mis tuleneb ELi põhiõiguste hartas sisalduvast õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile (artikkel 47). See on oluline ka atraktiivse investeerimiskeskkonna loomise seisukohast, sest see tagab õigluse, prognoositavuse, kindluse, ja stabiilsuse selles õigussüsteemis, kus ettevõtjad tegutsevad.

Lisaks teabele kohtusüsteemi tajutud sõltumatuse kohta, mis võib mõjutada investeerimisotsuseid, esitati 2014. aasta tulemustabelis esimene üldine ülevaade sellest, kuidas on kohtusüsteemid korraldatud kohtute sõltumatuse kaitsmiseks teatavat liiki olukordades, kus nende sõltumatus võib olla ohustatud.

Jätkuvas koostöös Euroopa õigusalase koostöö võrgustikega, eriti kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga (ENCJ), laiendas komisjon võrdlevat ülevaadet kohtute struktuurilise sõltumatuse teemaga. 2015. aasta tulemustabelis esitatud andmete aluseks on vastused uuendatud küsimustikule, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga ja võrgustiku suuniste põhjal[53].

              3.3.1 Kohtusüsteemi tajutud sõltumatus

Joonis 47: Kohtusüsteemi tajutud sõltumatus* (tajumus – kõrgem väärtus tähendab paremat tajumist) (allikas: Maailma Majandusfoorum[54])

* Sulgudes esitatud arv tähistab kohta maailma 144 riigi hulgas.

              3.3.2 Struktuurne sõltumatus

Kuna mitmed liikmesriigid kavandavad seoses oma kohtunike nõukogudega reforme või kaaluvad selliste sõltumatute üksuste loomist, mille peamine eesmärk on kaitsta kohtusüsteemi sõltumatust, võrreldakse arvandmetega ELis olemasolevate kohtunike nõukogude koosseisu (lähtudes kandidaatide esitamise protsessist) ja nende peamisi pädevusi (joonised 48 ja 49). Sellised võrdlevad ülevaated aitavad liikmesriikidel võtta vastu reforme, mis tagaksid kohtunike nõukogude tõhususe iseseisvate riiklike asutustena, mille peamine ülesanne on toetada kohtuid õigusemõistmise sõltumatuse tagamisel, võttes arvesse kohtusüsteemide traditsioone ja eripärasid.

Kohtutele finantsvahendite eraldamine on tundlik teema, mis võib mõjutada kohtute sõltumatust. Jooniselt 50 leiab teavet selle kohta, milline valitsemisharu määrab kindlaks kohtutele finantsvahendite andmise kriteeriumid ning millised need kriteeriumid on.

Struktuurse sõltumatuse tagamine eeldab õiguslikke kaitsemeetmeid, mis kaitsevad olukordades, kus kohtute sõltumatus võib olla ohustatud. Kasutatud on viit näitajat, mis hõlmavad järgmist: kaitsemeetmed seoses kohtunike teisele ametikohale üleviimisega ilma nende nõusolekuta (joonis 51), kohtunike ametist vabastamine (joonis 52), sissetulevate kohtuasjade jaotamine kohtu piires (joonis 53), kohtunike taandumine ja taandamine (joonis 54) ning oht kohtuniku sõltumatusele (joonis 55). Selliste olukordade jaoks on Euroopa Nõukogu 2010. aasta soovituses kohtunike kohta: sõltumatus, tulemuslikkus ja vastutus (edaspidi „soovitus”) esitatud normid kohtunike sõltumatuse tagamiseks[55].

Jooniseid on ajakohastatud, kui liikmesriigi õigusraamistik või praktika on alates 2014. aasta tulemustabeli avaldamisest muutunud. Mõnel joonisel on esitatud täiendavaid kaitsemeetmeid, näiteks kogu, kes otsustab kohtuniku ametist vabastamise vastu esitatud kaebuse üle; samuti on lisatud uued kvantitatiivsed andmed selle kohta, mitu korda esines konkreetne olukord 2013. aastal, näiteks kohtunike teisele ametikohale üleviimine ilma nende nõusolekuta ja kohtunike ametist vabastamiste arv. Alljärgnevad andmed annavad ülevaate õiguslikest kaitsemeetmetest teatavat liiki olukordades, hindamata sealjuures nende tõhusust või esitamata kvantitatiivseid andmeid nende tõhususe kohta[56].

Ülevaate eesmärk on aidata Euroopa kohtunike võrgustikel ja asjaomastel ametiasutustel välja selgitada kaitsemeetmete tõhusus. 2014. aastal alustas kohtunike nõukogude Euroopa võrgustik tööd sellise hindamise kallal.

Joonis 48: Kohtunike nõukogude koosseis lähtudes kandidaatide ametissenimetamise protsessist*[57]

Joonisel on esitatud kohtunike nõukogude ja kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku koosseis, lähtudes kandidaatide ametissenimetamise protsessist ning sõltuvalt sellest, kas liikmed on valitud kohtunikuks/prokuröriks nende kolleegide poolt, ametisse nimetatud seadusandliku või täitevvõimu poolt või muude organite ja asutuste poolt. Vähemalt pooled kohtunike nõukogude liikmetest peavad olema kohtunikud, kelle on valinud nende kolleegid kohtu igalt tasandilt, austades mitmekesisust kohtu sees[58].

*Belgia: kohtu liikmed on kas kohtunikud või prokurörid; Bulgaaria: prokuröride kategooria hõlmab ühte valitud eeluurimiskohtunikku; Taani: kõik liikmed määrab ametlikult ametisse justiitsminister; kategooria 'Ametisse määratud/nimetatud teiste organite/asutuste poolt' hõlmab kahte kohtuesindajat (ametisse nimetatud haldustöötajate liidu ja politseiliidu poolt). Prantsusmaa: nõukogul on kaks koosseisu – ühel on jurisdiktsioon tegutsevate kohtunike suhtes ja teisel prokuröride suhtes; nõukogusse kuulub üks Conseil d'Etat'i liige, kelle on valinud Conseil d'Etat'i üldkogu; Itaalia-CSM: Consiglio Superiore della Magistratura (hõlmab tsiviil- ja kriminaalasjade kohtunikke); kohtunike kategooria hõlmab kahte ülemkohtust valitud kohtunikku (kohtunikud ja/või prokurörid); Itaalia-CPGA: Consiglio di presidenza della giustizia amministrativa (hõlmab haldusasjade kohtunikke); Hispaania: kohtutest pärit nõukogu liikmed määrab ametisse parlament – nõukogu edastab parlamendile nende kandidaatide nimekirja, kes on saanud kohtunike liidu või vähemalt 25 kohtuniku toetuse; Malta: opositsiooni juht määrab ühe koosseisuvälise liikme; Madalmaad: liikmed määratakse julgeoleku- ja justiitsministri ettepaneku alusel ametlikult ametisse kuningliku dekreediga; Rumeenia: valitud kohtunikud kinnitab ametisse senat; Sloveenia: liikmed valib riiklik assamblee vabariigi presidendi ettepaneku alusel.

Joonis 49: Kohtunike nõukogude pädevus *[59]

Joonisel on esitatud kohtunike nõukogude ja kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku peamised pädevused, näiteks kohtunike ametissenimetamine ja ametist vabastamine, teisele ametikohale üleviimine ilma nende nõusolekuta, kohtunikke käsitlevad distsiplinaarmenetlused, eetikastandardite vastuvõtmine ja kohtunike edutamine.

* Joonisel on esitatud vaid teatavad pädevused; kohtunike nõukogudel on täiendavaid pädevusi. Itaalia: mõlemad kohtunike nõukogud (CSM: tsiviil- / kriminaalasjade kohtunikud ja CPGA: haldusasjade kohtunikud). Mõnes riigis on täitevinstantsil seaduse või tavaga ette nähtud kohustus järgida kohtunike nõukogu ettepanekut kohtuniku ametisse määramise või ametist vabastamise kohta.

Joonis 50: Kohtutele finantsvahendite andmise kriteeriumid *[60]

Jooniselt on näha, milline valitsemisharu (kohtu-, seadusandlik või täitevvõim) määrab kindlaks kriteeriumid kohtutele finantsvahendite andmiseks. Samuti on liikmesriikide lõikes näha, millised need kriteeriumid on: kõige levinuma kriteeriumina kasutatakse summat, mis põhineb kas varasematel/tehtud kulutustel, harvemini aga algatatud/lahendatud kohtuasjade arvu, prognoositavaid kulusid või kohtute vajadusi/taotlusi.

* Taani: arvesse võetakse esimese astme kohtus algatatud ja lahendatud kohtuasjade arvu; *Saksamaa: ainult riigikohtu eelarve puhul – 1. ja 2. astme puhul on kohtusüsteemid liidumaades erinevad; Eesti: ainult esimese ja teise astme kohtute puhul; Ungari: seaduses on sätestatud, et kohtunike palgad määratakse kindlaks keskse eelarve aktis, mille kohaselt ei tohi palk olla eelmise aastaga võrreldes väiksem. Madalmaad: kohtute kulude hindamise põhjal võetakse arvesse lahendatud kohtuasjade arvu.

Joonis 51: Kaitsemeetmed seoses kohtunike teisele ametikohale üleviimisega ilma nende nõusolekuta (kohtunike ametist tagandamatus) [61]

Joonis sisaldab ka andmeid kohtunike teisele ametikohale üleviimise kohta ilma nende nõusolekuta ning näitab, kas selline üleviimine on lubatud. Juhul kui see on lubatud, siis millised ametiasutused langetavad sellistes küsimustes otsuse, põhjused (nt organisatsioonilised, distsiplinaarsed), mille puhul üleviimine on lubatud, ning kas otsust on võimalik vaidlustada[62]. Esmakordselt näidatakse ka nende kohtunike arvu, kes viidi 2013. aastal üle teisele ametikohale ilma nende nõusolekuta.

* Tulba kohal olev number tähistab nende kohtunike arvu, kes viidi 2013. aastal üle teisele ametikohale ilma nende nõusolekuta (numbri puudumine tähendab seda, et andmed puuduvad). Belgia: kohtusisene üleviimine organisatsioonilistel põhjustel; Tšehhi Vabariik: kohtunikku saab üle viia kas sama astme kohtusse, ühe astme võrra kõrgemale või madalamale (sama kohtupiirkonna sees); Saksamaa: üleviimine maksimaalselt kolmeks kuuks ja ainult seoses esindamisega; Kreeka: üle võib viia vaid ühe kohtuniku tsiviil- /kriminaalkohtust; Leedu: ajutine üleviimine, kui selleks on tungiv vajadus, et tagada kohtu nõuetekohane toimimine; Prantsusmaa: Justiitsminister võib kohtuniku üle viia organisatsioonilistel põhjustel vaid sellistel erakorralistel asjaoludel nagu kohtu sulgemine või õiguslikud põhjused, näiteks tähtajaline ametissenimetamine (kohtu presidendi või eriülesannete puhul). Poola: pärast kohtute ümberkorraldamist viidi ligikaudu 500 kohtunikku kohtute sulgemise tõttu üle teistesse kohtutesse; Rumeenia: ainult ajutine üleviimine kuni üheks aastaks distsiplinaarkaristuse tõttu; Ühendkuningriik (EN+WL): 2013. aastal viidi üle alla viie kohtuniku, kui sedagi.

Joonis 52: Esimese ja teise astme kohtunike ametist vabastamine*[63]

Sellel joonisel on esitatud ametiasutused, kellel on eri liikmesriikides volitused teha ettepanekuid ja otsuseid esimese ja teise astme kohtunike ametist vabastamise kohta[64]. Tulba ülemises osas on näidatud, kes teeb lõpliku otsuse,[65] ja alumises osas on näidatud (kui see on asjakohane), kes teeb ametist vabastamise ettepaneku või kellega tuleb enne otsuse tegemist nõu pidada. Esmakordselt on joonistel kajastatud selliste kohtunike arv, kes vabastati ametist 2013. aastal, ning seda, kas sellist ametist vabastamise otsust on võimalik läbi vaadata kohtus, konstitutsioonikohtus või mõnes muus sõltumatus organis.

* Tulba kohal olev number tähistab 2013. aastal ametist vabastatud kohtunike arvu (numbri puudumine tähendab seda, et andmed puuduvad). Kreeka: Ametist vabastati üks tsiviil- /kriminaalkohtu kohtunik; Ühendkuningriik (EN+WL): täiskohaga kohtunikke ametist ei vabastatud. Ametist vabastati vaid päevatasu saavaid osalise ajaga töötavaid kohtunikke, st üks kohtunik, neli kohtukirjutajat (töötavad keskmiselt 15 päeva aastas) ja kaheksa (koosseisuvälist) prokurör. Mõnes riigis on täitevinstantsil seaduse või tavaga ette nähtud kohustus järgida kohtunike nõukogu ettepanekut kohtuniku ametist vabastamise kohta.

Joonis 53: Kohtuasjade jaotamine kohtu piires[66]

Sellel joonisel on tutvustatud seda, millisel tasemel määratakse kindlaks kohtuasjade kohtu piires jaotamise kriteeriumid (nt õigusaktid, väljakujunenud tava), kuidas kohtuasju jaotatakse (nt kohtu presidendi või kohtutöötajate poolt, juhuslikult, eelnevalt kindlaksmääratud korras) ja milline ametiasutus teeb kohtuasjade jaotamise üle järelevalvet[67].

Joonis 54: Kohtuniku taandumine ja taandamine[68]

Joonisel on tutvustatud seda, kas kohtunike suhtes võib /ei või kohaldada karistusi, kui nad ei järgi kohustust taandada end sellise kohtuasja arutamisest, mille puhul nende erapooletus satub kahtluse alla või on kahjustatud või kui erapoolikus on põhjendatult tajutav. Ühtlasi on joonisel esitatud asutused,[69] kes teevad otsuse poole taotluse kohta kohtunik taandada[70].

Joonis 55: Menetlused juhul, kui kohtuniku sõltumatus on ohus[71]

Joonisel on tutvustatud seda, millised asutused saavad tegutseda erimenetlustes kohtute sõltumatuse kaitsmiseks juhul, kui kohtunike arvates on nende sõltumatus ohus[72]. Ühtlasi on siin esitatud meetmed, mida kõnealused asutused võivad võtta (nt anda välja ametliku avalduse, esitada kaebuse isiku kohta, kes üritab kohatul viisil kohtunikke mõjutada, või määrata talle karistuse). Karistuste puhul võtab kohtute sõltumatuse kaitseks meetmeid riigiprokuratuur või kohus ning muude meetmete puhul kohtute nõukogu.

Järeldused kohtusüsteemi sõltumatuse kohta

Viimase kolme aasta jooksul on enamikus liikmesriikides kohtute sõltumatuse tajumine paranenud või püsinud stabiilsena. Kuid mõnes liikmesriigis on juba niigi madal kohtute sõltumatuse tajumise näitaja veelgi halvenenud. 2015. aasta tulemustabelis laiendati selliste õiguslike kaitsemeetmete kaardistamist, mille eesmärk on kaitsta kohtute sõltumatust teatavates olukordades, kus see võib olla ohustatud. Samuti näidatakse tulemustabelis nende kohtunike arvu, kes viidi 2013. aastal üle teisele ametikohale ilma nende nõusolekuta, ning samuti ka kohtunike ametist vabastamiste arvu. Lisaks esitatakse teavet kriteeriumide kohta, mida liikmesriigid kasutavad kohtutele finantsvahendite andmise kindlaksmääramisel. Kuna mitu liikmesriiki kavandab kohtunike nõukogusid käsitlevaid reforme või kaalub sõltumatute organite loomist, esitatakse 2015. aasta tulemustabelis ka võrdlev ülevaade kohtunike nõukogude pädevuste ja koosseisu kohta. Selle abil saavad liikmesriigid tagada, et kohtunike nõukogud oleksid kohtute õigusemõistmise sõltumatuse tagamisel tõhusad, võttes arvesse kohtusüsteemide traditsioone ja eripärasid. Komisjon julgustab kohtute võrgustikke süvendama õiguslike kaitsevahendite tõhususe hindamist, ning kaalub, kuidas saadud tulemusi saaks edasistes tulemustabelites kasutada.

              4.       ANDMEKOGUMISEL TEKKINUD LÜNGA TÄITMINE

Andmete kogumine kõigi liikmesriikide kohtusüsteemide peamiste osade kohta on suur ülesanne. Allpool esitatud tabelis on esitatud andmekogumisel tekkinud lünk. Selles esitatakse liikmesriigi kohta kättesaadava teabe protsent tulemustabeli iga peamise osa kohta (tõhusus, kvaliteet ja sõltumatus).

Joonis 56: Andmekogumisel tekkinud lüngad ja teabe kättesaadavus (tõhusus, kvaliteet, sõltumatus/protsent liikmesriikide lõikes) (allikas: Euroopa Komisjon[73])

Sõltumatuse kohta esitasid teavet peaaegu kõik liikmesriigid. Kvaliteedi puhul oli teabe kättesaadavus üldjuhul üle 50%. Suurimaid probleeme esineb endiselt tõhususe valdkonnas. Kuigi peaaegu kõik liikmesriigid osalesid 2015. aasta tulemustabeli koostamiseks CEPEJ korraldatud andmekogumises, tuleb siiski parandada konkreetsetele küsimustele vastamist.

Andmete kogumisel esinevatel raskustel on erinevad põhjused, näiteks: nõutavate andmete puudumine ebapiisava statistilise suutlikkuse tõttu; andmete kogumise riiklikud kategooriad ei vasta CEPEJ kasutatavatele kategooriatele; mõnel juhul samuti ka soovimatus osaleda andmete kogumisel tulemustabeli jaoks.

Andmete kogumisel esineva lünga täitmiseks kutsub komisjon liikmesriike üles esitama tulemustabeli jaoks vajalikke andmeid ja kavatseb tugevdada järgmist tegevust:

· teha andmete kogumisel koostööd liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga ja töötada välja uued võimalikud näitajad, mille vastu on huvi üles näidanud ka nimetatud kontaktisikute rühm;

· teha koostööd ELi organitega ELi õiguse majanduskasvuga seotud valdkondades, näiteks konkurents, tarbijaõigused, intellektuaalomandi õigus, ja laiendada koostööd ka muudesse valdkondadesse;

· teha koostööd Euroopa õigusvaldkonna võrgustike, eelkõige kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku, Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustiku, Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse, kohtunike koolitamise Euroopa võrgustiku ning õigusala töötajate, eriti advokaatide liitudega;

· jälgida Eurostati/UNODCi ja eksperdirühmade ühist andmekogumist siseasjade valdkonnas ning

· tegeleda Euroopa poolaasta raames teatavate liikmesriikidega, kellel on probleeme asjaomase kohtualase statistika kogumisel.

             

              5.       JÄRELDUSED

2015. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel peegeldab jõupingutusi, mida liikmesriigid on teinud riiklike kohtusüsteemide tõhustamisel. Tulemustabelist on näha teatavaid edusamme, kuid kohtureformide tõeline kasu ilmneb alles pikemas perspektiivis. Seepärast on pühendumus ja sihikindlus äärmiselt olulised tõhusama kohtusüsteemi saavutamiseks.

Komisjon kinnitab taas oma pühendumust toetada neid jõupingutusi koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega. Tõhus õiguskaitse väärib selliseid jõupingutusi, sest selle roll liidu ühiste väärtuste ja majanduskasvu valdkonnas on väga oluline.

[31]    Vt näiteks CEPEJ dokument „Kontrollnimekiri kohtusüsteemide ja kohtute kvaliteedi edendamiseks;” Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (edaspidi CCJE) arvamus nr 6 (2004) on kättesaadav järgmisel aadressil: https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?Ref=CCJE(2004)OP6&Sector=secDGHL&Language=lanEnglish&Ver=original&BackColorInternet=FEF2E0&BackColorIntranet=FEF2E0&BackColorLogged=c3c3c3

[32]    CCJE arvamus nr°6 (2004) § 34 (…) õigussüsteemi kvaliteedi, st kohtusüsteemi kui terviku või iga kohtu või kohalike kohtute rühma toimimise hindamist ei tohiks segi ajada kohtuniku kutsealase suutlikkuse hindamisega.

[33]    Andmed nn muude elementide kohta hõlmavad näiteks edasikaebamiste (Eesti, Läti), istungite (Rootsi) või teatavas ajavahemikus lahendatud juhtumite arvu (Taani).

[34]    E-valitsuse 11. võrdlusaruanne (SMART 2013/0053-3). Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/eu-egovernment-report-2014-shows-usability-online-public-services-improving-not-fast

[35]    Anonüümseid kliente koolitatakse ja õpetatakse jälgima, kogema ja mõõtma (avaliku teenuse) protsessi, esinedes kogu protsessi jooksul võimaliku kasutajana. Igal anonüümsel kliendil on menetluste testimiseks aega üks päev.

[36]    Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/eu-egovernment-report-2014-shows-usability-online-public-services-improving-not-fast

[37]    Andmeid koguti koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

[38]    Küsimustiku parameetrite aluseks võeti Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 7 (2005) „Õiglus ja ühiskond,” (kättesaadav aadressil: https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?Ref=CCJE(2005)OP7&Sector=secDGHL&Language=lanEnglish&Ver=original&BackColorInternet=FEF2E0&BackColorIntranet=FEF2E0&BackColorLogged=c3c3c3, kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku aruanne „Õiglus, ühiskond ja meedia” (kättesaadav aadressil: http://encj.eu/images/stories/pdf/GA/Dublin/encj_report_justice_society_media_def.pdf), mis ühtlasi täiendab Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) kogutud andmeid.

[39]    Andmeid koguti koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

[40]    Andmeid koguti koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

[41]    Andmeid koguti koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga. Joonisel esitatud iga kategooria eest saab 1 punkti.

[42]    Andmeid koguti koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

[43]    Andmeid koguti koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

[44]    Andmeid koguti koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

[45]    Andmeid koguti koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

[46]    Andmeid koguti koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

[47]    Andmeid koguti koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

[48]   Eurobaromeetri kiiruuring 396 – Jaemüüjate hoiakud piiriülese kaubanduse ja tarbijakaitse suhtes, 2015 (veel avaldamata). Uuring viidi läbi ELi 28 liikmesriigi jaemüüjate hulgas, kes müüvad lõpptarbijatele jaemüügi- ja teenusesektoris, kus töötab vähemalt 10 inimest (riigi kohta). Uuring ei hõlmanud hulgimüüki ja vahenduskaubandust (NACE kood G 51), välja arvatud mootorsõidukid ja mootorrattad, finantsvahenduse abitegevusalad (J 67), teadusuuringud ja arendustegevus (K 73), samuti muu äritegevus (K 74).

[49]    2011. aastal seadis Euroopa Komisjon eesmärgiks, et aastaks 2020 peab olema pool kõigist ELi õigusala töötajatest läbinud koolituse ELi või mõne muu liikmesriigi õiguse kohta; samuti otsustati, et igal aastal toetatakse ELi vahenditest 20 000 õigusala töötaja koolitamist kuni aastani 2020. Euroopa õigusalase koolituse 2014. aasta aruandes kirjeldatakse selle eesmärgi saavutamiseks tehtud edusamme ning see sisaldab ka teavet ELi rahastatud koolituste kohta.

[50]    Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/justice/criminal/files/final_report_2014_en.pdf

[51]    CEPEJ määratleb kõiki kohtuid geograafiliste asukohtadena; need on ruumid või kohtuhooned, kus leiavad aset kohtumenetlused. Kui sama linnas on mitu kohtuhoonet, tuleb need arvesse võtta. Andmed hõlmavad üldise jurisdiktsiooni esimese astme kohtute ja esimese astme erikohtute asukohtasid, samuti kõrgema astme ja/või ülemkohtute asukohtasid.

[52]    Komisjoni talituste töödokument 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusammude kohta, mis on lisatud komisjoni aruandele Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – 2013. aasta aruanne ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta (COM (2014) 224 (final)).

[53]    Nende liikmesriikide puhul, kus kohtunike nõukogud puuduvad (CZ, DE, EE, EL, CY, LU, AT ja FI), on vastused ajakohastatud küsimustikule saadud koostöös Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustikuga.

      Vt kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku suunised, juuni 2014. Kättesaadav järgmisel aadressil: http://www.encj.eu/index.php?option=com_content&view=article&id=9&Itemid=11

[54]    Maailma Majandusfoorumi näitaja alus on vastus küsitluses esitatud järgmisele küsimusele: „Millises ulatuses on teie riigi kohtusüsteem sõltumatu valitsusliikmete, kodanike või ettevõtjate poolsest mõjutamisest?” Küsitlusele vastas kõigi riikide ettevõtjaid sisaldanud representatiivne valim, kes esindas kõiki peamisi majandussektoreid (põllumajandus, töötlev tööstus, mittetöötlev tööstus ja teenused). Küsitlus toimus eri vormides, nagu näiteks ärijuhtide suuline küsitlemine, telefoni- ja meiliküsitlused, lisaks sellele kasutati onuline-küsitlusi. Kättesaadav aadressil: http://www.weforum.org/reports/global-competitiveness-report-2013-2014

[55]    Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 liikmesriikide kohtunike kohta: kohtunike sõltumatus, nende töö tulemuslikkus ja nende vastutus.

[56]    See ülevaade sisaldab teavet kohtusüsteemide korralduse kohta ning selles ei püüta kajastada kõnealuste süsteemide keerukust ega üksikasju. Joonisel on liikmesriigid esitatud nende originaalkeelsete geograafiliste nimede tähestikulises järjekorras. Tulpade kõrgus ei näita tingimata kaitsemeetmete tõhusust.

[57]    Vastavalt ENCJ juhendile (kättesaadav järgmisel aadressil:

http://www.encj.eu/index.php?option=com_content&view=article&id=9&Itemid=11).

[58]    Kohtunike nõukogud on sõltumatud üksused, mis on loodud seadusega või vastavalt põhiseadusele ning mille eesmärk on tagada kohtute ja kohtunike sõltumatus, edendades seeläbi kohtusüsteemi tõhusat toimimist. Vt ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 liikmesriikide kohtunike kohta: kohtunike sõltumatus, nende töö tulemuslikkus ja nende vastutus, punktid 26-27.

[59]    Vastavalt ENCJ juhendile (kättesaadav järgmisel aadressil:

http://www.encj.eu/index.php?option=com_content&view=article&id=9&Itemid=11).

[60]    Andmete aluseks on vastused küsimustikule, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. Nende liikmesriikide puhul, kus kohtunike nõukogud puuduvad, on vastused ajakohastatud küsimustikule saadud koostöös Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustikuga.

[61]    Andmete aluseks on vastused küsimustikule, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. Nende liikmesriikide puhul, kus kohtunike nõukogud puuduvad, on vastused ajakohastatud küsimustikule saadud koostöös Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustikuga.

[62]    Soovituse punkt 52 sisaldab tagatisi kohtunike ametist tagandamatuse kohta, nimelt on seal täpsustatud, et kohtunikku ei tohi ilma tema nõusolekuta üle viia teisele ametikohale, välja arvatud distsiplinaarkaristuse või kohtusüsteemi ümberkorraldamise korral.

[63]    Andmete aluseks on vastused küsimustikule, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. Nende liikmesriikide puhul, kus kohtunike nõukogud puuduvad, on vastused ajakohastatud küsimustikule saadud koostöös Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustikuga.

[64]    Soovituse punktide 46 ja 47 kohaselt tuleb riiklikes süsteemides ette näha kaitsemeetmed seoses kohtunike ametist vabastamisega.

[65]    Tegemist võib olla ühe või kahe erineva organiga, sõltuvalt ametist vabastamise põhjusest või kohtuniku liigist (nt president, jne).

[66]    Andmete aluseks on vastused küsimustikule, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. Nende liikmesriikide puhul, kus kohtute nõukogud puuduvad, on vastused ajakohastatud küsimustikule saadud koostöös Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustikuga.

[67]    Soovituse punkti 24 kohaselt peab kohtuasjade kohtu piires jaotamise süsteem olema kooskõlas objektiivsete ja eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidega, et kaitsta õigust sõltumatule ja erapooletule kohtunikule.

[68]    Andmete aluseks on vastused küsimustikule, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. Nende liikmesriikide puhul, kus kohtute nõukogud puuduvad, on vastused ajakohastatud küsimustikule saadud koostöös Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustikuga.

[69]    Mõnikord võivad selle otsuse teha mitu asutust, sõltuvalt selle kohtu astmest, kus taandatav kohtunik töötab.

[70]    Soovituse punktides 59, 60 ja 61 on sätestatud, et kohtunikud peaksid tegutsema sõltumatult ja erapooletult ning taandama end kohtuasjast või keelduma tegutsemast, kui eksisteerivad seaduses määratletud mõjuvad põhjused, ning mitte mõnel muul alusel.

[71]    Andmete aluseks on vastused küsimustikule, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. Nende liikmesriikide puhul, kus kohtunike nõukogud puuduvad, on vastused ajakohastatud küsimustikule saadud koostöös Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustikuga.

[72]    Soovituse punktides 8, 13 ja 14 on sätestatud, et kui kohtunike arvates on nende sõltumatus ohus, peaksid nende käsutuses olema tõhusad õiguskaitsevahendid.

[73]    Kättesaadava teabe protsendi puhul võetakse arvesse järgmist: tõhususe puhul tõhususe näitajad, mis on saadud CEPEJ uuringust ning konkurentsi, tarbijate ja ühenduse kaubamärgi valdkonnast; kvaliteedi puhul CEPEJ uuringu andmed ja liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühma kaudu kogutud andmed; sõltumatuse puhul komisjoni küsimustikust saadud andmed.