2.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/12

1.

Komisjon esitas eespool nimetatud ettepaneku 11. juulil 2014.

2.

ELi-sisese ja ELi-välise kalanduspoliitika töörühm arutas ettepanekut alates 18. juulist 2014 kuni 8. jaanuarini 2015, võttes arvesse ka liikmesriikide kirjalikke märkusi (1).

3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 15. oktoobril 2014 (2).

4.

Euroopa Parlament võttis oma esimese lugemise seisukoha vastu 13. jaanuaril 2015, kinnitades kalanduskomisjoni poolt varem hääletatud muudatused.

5.

Coreperi poolt eesistujariigile 21. jaanuaril 2015 antud volituste alusel toimus institutsioonide kolmepoolne kohtumine 2. märtsil ja muudetud volituste alusel 26. märtsil 2015. Seal saavutatud kompromissi kiitis alaliste esindajate komitee heaks 8. mail 2015 (3). Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni esimees teatas 11. mail 2015 nõukogule, et Euroopa Parlament kiidab teisel lugemisel muudatusteta heaks nõukogu poolt vastavalt poliitilisele kokkuleppele vastu võetud nõukogu seisukoha.

6.

Nõukogu saavutas 19. mail 2015 muudetud teksti suhtes poliitilise kokkuleppe.

7.

Ettepaneku eesmärk on ajakohastada määrust (EL) nr 1343/2011, inkorporeerides liidu õigusesse kohustused, mis tulenevad Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) poolt aastatel 2011–2014 vastu võetud kaitse- ja kontrollimeetmetest.

8.

Nõukogu tegi ettepanekusse muudatused, mille eesmärk on ühest küljest rakendada kaitsemeetmeid võimalikult täpselt rahvusvaheliselt kokku lepitud soovituste kohaselt. Nõukogu tahab Vahemere kalanduspoliitikas tagada võrdsed võimalused. Teisest küljest on muudatuste eesmärk lihtsustada ja ajakohastada delegeeritud otsusetegemist.

9.

Euroopa Parlament hääletas samalaadseid probleeme käsitleva 25 muudatusettepaneku poolt. Delegeeritud otsusetegemise suhtes kiitis parlament heaks volituste delegeerimise komisjonile, aga kehtestas kaitseklausli vahepeal rahvusvaheliste soovituste järgimiseks võetud riikide meetmete suhtes. Nõukogu muutis oma seisukohta, et võtta arvesse mitut parlamendi sisulist muudatusettepanekut, ning sõnastas uuesti menetlussätted delegeeritud otsusetegemise kohta, et leida kompromisse.

10.

Nõukogu muutis rannikuvööndi traalpüügi keeldu Mustal merel, et lubada spetsiifilisi erandeid, mis on põhjendatud asjaomases GFCMi soovituses loetletud erioludega. Komisjon analüüsib liikmesriikide erandeid.

11.

Seoses Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide kaitsemeetmetega leppisid nõukogu ja parlament kokku meetme kohaldamisala tehnilise muudatuse suhtes.

12.

Nõukogu võttis arvesse parlamendi muret, loetledes erinevaid üleminekusätteid kaugjuhitavate allveesõidukite kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks. Erandite kohaldamise suhtes nähakse muudetud ettepanekus ette delegeeritud õigusakti väljatöötamine piirkondadeks jaotamise kaudu; see on kontseptsioon, mis võeti kasutusele ühise kalanduspoliitika reformiga. Lisaks võeti parlamendi muret riikide meetmete kaitse pärast arvesse üleminekumehhanismi kasutuselevõtuga.

13.

Nõukogu muudatusettepanekud kattusid suures osas parlamendi omadega. Nendega lisati mõned praktilised elemendid kaitstud liikide vältimiseks ja eriliseks käsitlemiseks nende juhusliku püügi korral.

14.

Nõukogu muudatusettepanekutes eristatakse miinimumteavet, mille kalur peab registreerima, ja agregeeritud statistilist teavet, mille liikmesriigid esitavad GFCM-ile.

15.

Nõukogu võttis oma seisukoha koostamisel täiel määral arvesse komisjoni ettepanekut ja Euroopa Parlamendi esimese lugemise arvamust.