14.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/2

1.

JSK nõukogu võttis 6. detsembril 2013 vastu Euroopa e-õiguskeskkonna uue strateegia (2014–2018) (1). Selles strateegias määratletakse Euroopa e-õiguskeskkonna üldpõhimõtted ja -eesmärgid ning esitatakse üldised suunised Euroopa e-õiguskeskkonna uue mitmeaastase tegevuskava koostamiseks 2014. aasta esimesel poolel.

2.

Lisas esitatud tegevuskavas on loetletud projektid, mille rakendamist ajavahemikul 2014–2018 kaalutakse, ja on toodud nendes projektides osalejad, projektide praktiliseks elluviimiseks võetavad meetmed ja soovituslik ajakava, et e-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) saaks võtta tegevuskavale konkreetseid järelmeetmeid.

3.

Euroopa e-õiguskeskkonna teise mitmeaastase tegevuskava eesmärk on jätkata juba tehtud tööle tuginedes seda positiivset arengut riikide ja Euroopa tasandil. Seda tööd tuleks samuti pidada laiema Euroopa õigusruumi rajamise osaks seoses käimasolevate aruteludega justiits- ja siseküsimuste valdkonna tulevase arengu üle.

4.

Eesistujariik Leedu poolt 2013. aasta sügisel peetud aruteludes, mis jätkusid 2014. aasta esimesel poolel Kreeka eesistumise ajal, on liikmesriigid olnud suurel määral üksmeelel selles, kuidas arendada edasi e-õiguskeskkonda, mis on õigusemõistmise tõhusa toimimise üks nurgakivi liikmesriikides ja Euroopa tasandil.

5.

Strateegia rakendamiseks on vaja kõikehõlmavat tegevuskava, mille eesmärk on parandada liikmesriikide ja Euroopa tasandi e-õiguskeskkonna süsteemide üldist toimimist.

6.

Euroopa e-õiguskeskkonna portaal, mida haldab ja juhib komisjon nõukogu suuniste kohaselt, on Euroopa e-õiguskeskkonna strateegias (2014–2018) (2) keskne vahend e-õiguse pakkumiseks Euroopa tasandil, ilma et seejuures piirataks siseriiklikke projekte ja arengut e-õiguskeskkonna valdkonnas.

7.

See eesmärk kajastub lisas esitatud selliste projektide loetelus, mis hõlmavad järgmisi valdkondi: juurdepääs õigusalasele teabele, juurdepääs õiguskaitsele ja kohtuvälised menetlused piiriüleste juhtumite puhul ning õigusasutustevaheline suhtlus.

8.

Euroopa e-õiguskeskkonna arendamisel tuleks võtta e-õiguskeskkonna valdkonnas meetmeid nii Euroopa kui ka riikide tasandil.

9.

Kõikide uute ja olemasolevate e-õiguskeskkonna projektide puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata võimalikult suure osalejate ringi saavutamisele, et tagada projektide vastavus kasutaja ootustele ning selliste projektide pikaajaline elujõulisus ja kulutõhusus. Seepärast peaks uutesse Euroopa e-õiguskeskkonna raames välja töötatud projektidesse olema võimalik kaasata kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning kõiki liikmesriike tuleks ergutada osalema vabatahtlikkuse alusel kõikides projektides.

10.

Selle saavutamiseks tuleks liikmesriikide kavandatavaid uusi projekte, millel võib olla mõju Euroopa e-õiguskeskkonnale ja mis on lisas esitamata, arutada võimaluse korral kõigepealt e-õiguse töörühmas (e-õiguskeskkond), kes annaks kavandatava projekti praktilistele ja muudele asjakohastele aspektidele üldhinnangu. Ühtlasi tagaks see teiste liikmesriikide ja komisjoni vajaduste ja seisukohtade nõuetekohase arvessevõtmise ning väldiks töö dubleerimist.

11.

Tulevase töö kavandamisel tuleks leida sobiv tasakaal innovatsiooni ja konsolideerimise vahel. Kulutõhususe huvides ja võttes arvesse kättesaadavate ressursside piiratust, tuleks enne mis tahes uute projektide alustamist jätkata olemasolevaid projekte ja laiendada neid maksimaalse arvu liikmesriikide kaasamisega. Viimastel aastatel selles valdkonnas liikmesriikides toimunud olulisest arengust aga nähtub, et tuleks ergutada viima ellu uusi esilekerkivaid ja innovatiivseid õigusvaldkonna projekte.

12.

Liikmesriigid peaksid tegema omavahel vabatahtlikkuse alusel koostööd kavandatud projektide rahastamise tagamiseks.

13.

Komisjon jätkab Euroopa e-õiguskeskkonna portaali arendamise, tegevuse ja tõlkimise rahastamist ning pakub e-õiguskeskkonna lisaväärtusega projektidele rahastamisvõimalusi näiteks õigusprogrammi (2014–2020) (3) või muude programmide raames (nt Euroopa ühendamise rahastu, (4) Euroopa haldusasutuste koosvõimealaseid lahendusi käsitlev programm (5) ja selle jätkuprogramm).

14.

Koordineeritud lähenemisviisi tagamiseks tuleks ka edaspidi iga kuuekuulise ajavahemiku alguses esitada komisjonile regulaarne töökava.

15.

E-õiguskeskkonna portaal peaks ka edaspidi pakkuma kodanikele, ettevõtjatele, õigusvaldkonna töötajatele ja õigusasutustele üldist teavet ELi ja liikmesriikide õigusaktide ja kohtupraktika kohta ning andma juurdepääsu Eur-Lex’ile ja N-Lex’ile.

16.

Portaal peaks olema ka vahend, mille kaudu antakse juurdepääs konkreetsele riigi, Euroopa ja rahvusvahelise tasandi õigusalasele teabele.

17.

E-õiguskeskkonna portaali tõhususe suurendamiseks tehakse kasutajate vajaduste uuring. Portaali kasutajasõbralikkuse suurendamiseks tuleks kasutada ka muid võimalusi.

18.

Asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides tuleks jätkuvalt kaaluda seda, kas lisada e-õiguskeskkonna portaali teavet õigusvaldkonna töötajate, näiteks advokaatide, notarite ja kohtuametnike tehtud algatuste raames välja arendatud süsteemide kohta või ühendada selliseid süsteeme portaaliga. Tulevikus võiks samuti arvesse võtta muude asjaomaste sidusrühmade, näiteks vahendajate või kohtuekspertide tehtud algatusi.

19.

Portaali teabesisu osas vastutavad teabe esitajad, sealhulgas eelkõige liikmesriigid ja komisjon, nende vastavatel veebilehtedel oleva sisu täpsuse ja ajakohastamise eest. Teabesisu esitajad peaksid enda esitatud teavet vähemalt kord aastas kontrollima ja vajaduse korral ajakohastama.

20.

Samuti peaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaal olema riikide süsteemide omavahelise ühendamise kaudu ühtseks kontaktpunktiks, mille kaudu saab juurdepääsu teabele, mis on kättesaadav siseriiklikes õigusvaldkonda puudutavates registrites, mida haldavad riigiasutused või kutseorganisatsioonid, mille ülesanne on hõlbustada õigusemõistmist ja soodustada õiguskaitse kättesaadavust. See eeldab aga, et liikmesriikides on olemas selliseks ühendamiseks vajalikud tehnilised ja õiguslikud eeltingimused.

21.

Selles valdkonnas võetavad meetmed peaksid keskenduma eelkõige selliste registrite ühendamisele, mis pakuvad huvi kodanikele, ettevõtjatele, õigusvaldkonna töötajatele ja kohtutele.

22.

Jätkata tuleks selliste tõhusate vahendite arendamist, mida kasutatakse õigusteabe piiriüleseks vahetamiseks ning eelkõige Euroopa või siseriiklike õigusaktide, kohtupraktika ja juriidiliste mõistete sõnastikega (näiteks Legivoc) seotud andmete vahetamiseks.

23.

Seda küsimust on võimalik käsitleda erinevate projektide abil, misläbi parandatakse õigusandmete vahetamist ja semantilist koostalitlusvõimet kogu Euroopas ja ka mujal. Euroopa juriidilise semantilise veebi põhialusteks on unikaalne identimine, ühised metaandmed ja õigusteabe ontoloogiad.

24.

Hõlbustada tuleks kohtu poole pöördumist ja kohtuvälise menetluse algatamist eelkõige piiriüleste juhtumite puhul, tehes kättesaadavaks kohtute ja menetluspoolte ning samuti tunnistajate, ekspertide ja muude osaliste elektroonilise suhtluse võimaluse.

25.

Samuti tuleks eelkõige piiriüleste juhtumite puhul laiendada vajaduse korral videokonverentsi, telekonverentsi ja muude sobivate kaugsuhtlusvahendite kasutamist kohtulikul arutamisel, et kõrvaldada vajadus sõita kohtumenetluses osalemiseks kohapeale kohtusse.

26.

Tulevikus e-õiguskeskkonna üle peetavatesse aruteludesse tuleks kaasata liikmesriikide kohtud ja asjaomased õigusvaldkonna töötajad (näiteks advokaadid, notarid ja kohtuametnikud), et tagada väljatöötatavate lahenduste vastavus nende võimalike sihtrühmade tegelikele vajadustele.

27.

See võimaldaks olla otseses ühenduses nende kutsealade esindajatega, kellele e-õiguskeskkond on põhimõtteliselt suunatud, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja viimaseid e-õiguskeskkonna arenguid.

28.

Euroopa e-õiguskeskkonna strateegias nähakse ette koostöömehhanismi loomine kohtute ja õigusvaldkonna töötajatega. Sellega seoses korraldatakse kohtute ja õigusvaldkonna töötajate esindajatega (näiteks advokaadid, notarid ja kohtuametnikud) iga-aastased kohtumised, mis võimaldavad vahetada regulaarselt arvamusi kõnealustesse sihtrühmadesse kuuluvate töötajatega (6). Need kohtumised korraldatakse e-õiguse töörühma (e-õiguskeskkond) regulaarsete koosolekute päevakorda kantud konkreetse punkti all.

29.

Kohtute ja õigusvaldkonna töötajate esindajad peaksid olema võimalikult suurel määral kaasatud mitteametlike töörühmade ja komisjoni eksperdirühmade töösse, mida tehakse neile otsest huvi pakkuvate projektidega.

30.

Tsiviil- ja kaubandus- ning kriminaalasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustikel on tähtis osa e-õiguskeskkonna arendamisel ning jätkata tuleks tihedat koostööd mõlema võrgustikuga.

31.

Jätkata tuleks liikmesriikide õigusasutuste vahelise elektroonilise suhtluse edasiarendamist eelkõige Euroopa õigusruumis tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguse valdkonnas vastu võetud dokumentide raamistikus (näiteks videokonverentsid või turvaline elektrooniline andmevahetus).

32.

Sellega seoses tuleks jätkata Euroopa e-õiguskeskkonna portaali arendamist õigusvaldkonna töötajatele ja õigusasutustele kasutamiseks mõeldud tõhusaks töövahendiks, mis on tõhusa ja turvalise teabevahetuse platvormiks ja pakub sellekohaseid funktsioone, muu hulgas e-CODEXi võrgustiku kaudu.

33.

Osa tulevasi meetmeid puudutavad aspektid on üldisemat laadi ja hõlmavad e-õiguskeskkonna erinevaid valdkondi. Suuremahuliste IT-projektide, näiteks e-CODEXi arendamine on olnud edukas ning tagada tuleks e-CODEXi projekti tulemuste integreerimine e-õiguskeskkonna portaali ja nende järelmeetmete võtmine (7).

34.

Lisas esitatud tegevuskavasse lisatavad projektid on jagatud kahte erinevasse kategooriasse – A- ja B-kategooria projektid (8).

35.

A-kategooria projektid on kõige prioriteetsemad. Need on projektid, mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

36.

B-kategooria projektid on projektid, mis ei kuulu A-kategooriasse, kuid

37.

Käesoleva tegevuskava rakendamise järelmeetmena tehtud kontrollimise ajal teeb e-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) kindlaks, milliseid punktis 36 nimetatud B-kategooria projekte tuleks rakendada esmajärjekorras, võttes arvesse selleks olemas olevat inimressurssi ja rahalisi vahendeid ning samuti punktis 9 nimetatud tegevuspõhimõtteid.

38.

Käesoleva tegevuskava rakendamiseks vajaliku paindlikkuse võimaldamiseks võib e-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) samuti uute arengute põhjal otsustada teha uusi algatusi või viia projekte üle ühest kategooriast teise.

39.

Kaasaegse info- ja sidetehnoloogia järjepideva kasutamise tagamiseks ELi uute õigusvaldkonna õigusaktide rakendamisel tuleks e-õiguskeskkond integreerida kõikidesse tulevastesse selles valdkonnas vastu võetavatesse õigusaktidesse, ilma et see mõjutaks nõukogu asjakohase töörühma volitusi. Sel eesmärgil tuleks kõik tulevased õigusaktid enne nende vastuvõtmist läbi vaadata ning töörühm peaks suutma andma vajaduse korral nõu, et tagada alati e-õiguskeskkonna süsteemide võimaliku kasutamise arvessevõtmine.

40.

ELi mittekuuluvate riikidega tuleks jätkata e-õiguskeskkonna alal koostööd, võttes vajalikul määral arvesse ELi tasandil kehtestatud institutsioonilisi eeskirju. ELi mittekuuluvaid riike tuleks ergutada võtma vastu tehnilisi lahendusi ja teabemudeleid, mis on võrreldavad ELis selles valdkonnas kasutatavate lahenduste ja mudelitega; nii luuakse tulevase vabatahtliku koostöö jaoks koostalitlusvõimeline keskkond.

41.

Ühinevaid riike ja muid huvitatud ELi mittekuuluvaid riike võiks samuti kaasata e-õiguskeskkonna raames määratletavate konkreetsete küsimuste käsitlemisse, näiteks videokonverentsid ja e-CODEXiga seotud arutelud.

42.

E-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) peaks analüüsima, milliseid kontakte tuleks luua konkreetsete ELi mittekuuluvate riikidega.

43.

Täiendavalt tuleks uurida võimalust konsolideerida käesoleva tegevuskava rakendamise tulemused, näiteks e-CODEXi projekti tulemused. Samuti märgitakse, et 2009.–2013. aasta Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastases tegevuskavas (punktid 57–63) kehtestatud üldist tööstruktuuri kohaldatakse kõnealuse teise tegevuskava rakendamise kontekstis.

44.

Töörühm kontrollib vähemalt kord poolaastas tegevuskava rakendamist, kusjuures tegevuskava tuleks kohandada, kui see on tulevaste vajaduste ja arengute tõttu vajalik. Tuleks meeles pidada, et lisas toodud meetmete rakendamine tekitab liikmesriikidele ja komisjonile märkimisväärseid kulusid ja/või suurendab halduskoormust. Seepärast peaks e-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) olema projektide prioriseerimisel hoolikas.

45.

Konkreetsete projektidega tegelevate liikmesriikide mitteametlikud töörühmad võivad kohtuda, et teha edusamme kõnealustes töövaldkondades. Nende mitteametlike töörühmade töö korraldamise üksikasjad on esitatud eraldi dokumendis.

46.

Nõukogu hindab tegevuskava rakendamist 2016. aasta esimesel poolel ja esitab ettepanekuid meetmete kohta e-õiguskeskkonna toimimise parandamiseks.

47.

COREPERil/nõukogul palutakse kinnitada oma 6. juuni 2014. aasta istungil käesolev tegevuskava.