SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta liidu õigusse üle Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) poolt 2011., 2012. ja 2013. aasta istungjärkudel vastu võetud meetmed. GFCM on FAO põhikirja artikli XIV kohaselt loodud piirkondlik kalandusorganisatsioon; selle peamine eesmärk on edendada mere elusressursside varude arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist ning vesiviljeluse säästvat arendamist Vahemeres, Mustas meres ja neid ühendavates vetes. GFCMi on volitatud tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes vastu võtma kohustuslikke otsuseid (soovitusi); need otsused on üldjuhul adresseeritud lepinguosalistele, kuid võivad hõlmata ka käitajatele (näiteks laevakaptenile) pandavaid kohustusi. Kõnealused soovitused muutuvad siduvaks 120 päeva jooksul pärast esimest teavitamist, tingimusel et vastuväiteid ei ole esitatud.

EL ja kümme liikmesriiki (Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Prantsusmaa, Rumeenia ja Sloveenia) on GFCMi lepingu osalised. ELi õigusse tuleb üle võtta sellised GFCMi soovitustes sisalduvad asjakohased sätted, mis on ELi õigusaktidega hõlmamata või ainult osaliselt hõlmatud, et tagada kõnealuste sätete ühetaoline ja tõhus kohaldamine kogu Euroopa Liidus.

Viimasel korral võeti GFCMi otsused ELi õigusse üle määruse (EL) nr 1343/2011[1] abil. Praeguse ettepanekuga muudetakse eespool nimetatud õigusakti, et lisada sinna ülevõetavad meetmed.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Huvitatud isikutega ei olnud vaja konsulteerida ning mõju ei olnud vaja hinnata.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepanek sisaldab tehnilisi meetmeid, milles käsitletakse punakorallide säästvat kasutamist, merelindude, merikilpkonnade ja vaalaliste tahtmatu püügi vähendamist ning munkhüljeste, haide ja raide kaitset GFCMi lepingu piirkonnas[2]. Need meetmed on ELi elupaikade direktiivis ja muudes ELi õigusaktides[3] kõnealuste liikide kaitsmiseks sätestatud meetmetest rangemad ning sisaldavad konkreetseid registreerimis- ja teatamiskohustusi, mida peavad täitma nii käitajad kui ka liikmesriigid. Lisaks võetakse käesoleva ettepanekuga liidu õigusse üle ka teatavad meetmed väikeste pelaagiliste liikide püügi kohta Aadria meres[4].

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepaneku tekstiga tagatakse asjakohaste GFCMi meetmete ülevõtmine liidu õigusse ega minda nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega parandatakse olemasolevat määrust.

Muud vahendid ei oleks piisavad järgmisel põhjusel: määrust tuleb muuta määrusega.

4.           MÕJU EELARVELE

Käesoleva meetmega ei kaasne täiendavaid liidu kulusid.

2014/0213 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1343/2011 teatavate kalapüüki käsitlevate sätete kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamislepinguga (edaspidi „GFCMi leping”) nähakse ette sobiv mitmepoolse koostöö raamistik, et edendada Vahemere ja Musta mere vee-elusressursside varude arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist sellises ulatuses, mida peetakse jätkusuutlikuks ning mis ei ohusta nimetatud varude püsimajäämist.

(2)       Euroopa Liit ning Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Prantsusmaa, Rumeenia ja Sloveenia on GFCMi lepingu osalised.

(3)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1343/2011[6] kehtestatakse teatavad kalapüüki käsitlevad sätted Vahemere üldise kalanduskomisjoni (edaspidi „GFCM”) lepinguga hõlmatud piirkonnas. See on sobiv seadusandlik akt selliste GFCMi soovituste rakendamiseks, mille sisu ei ole veel liidu õigusega hõlmatud. Määrust (EL) nr 1343/2011 on võimalik muuta nii, et see hõlmaks asjakohastes GFCMi soovitustes sisalduvaid meetmeid.

(4)       2011. ja 2012. aasta istungjärkudel võttis GFCM oma pädevusvaldkonnas vastu punakorallide säästvat kasutamist käsitlevad meetmed, mis tuleks rakendada liidu õiguses. Üks neist meetmetest hõlmab kaugjuhitavaid allveesõidukeid (ROV-d). GFCM otsustas, et pärast 2014. aastat keelustatakse ROVid, millele on soovituse GFCM/35/2011/2 alusel välja antud luba tegeleda siseriikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates püügipiirkondades üksnes punakorallivaru jälgimise ja uurimisega. Teise soovituses GFCM/36/2012/1 sätestatud meetme kohaselt võib punakorallide saaki tulevikus lossida vaid piiratud arvul nõuetekohaste rajatistega varustatud sadamates, ning kõnealuste määratud sadamate loetelud tuleb edastada GFCMi sekretariaadile. Kõikidest liikmesriikide määratud sadamate loetelus tehtud muudatustest tuleks teatada Euroopa Komisjonile, kes edastab asjaomased muudatused omakorda GFCMi sekretariaadile.

(5)       GFCM võttis 2011. ja 2012. aasta istungjärkudel vastu soovitused GFCM/35/2011/3, GFCM/35/2011/4, GFCM/35/2011/5 ja GFCM/36/2012/2, milles on sätestatud meetmed merelindude, merikilpkonnade, munkhüljeste ja vaalaliste juhupüügi vähendamiseks GFCMi lepingu piirkonnas, ning mis tuleks rakendada liidu õiguses. Nende meetmete hulga kuulub keeld kasutada alates 1. jaanuarist 2015 põhja kinnitatud nakkevõrke, mille monokiu või niidi läbimõõt on suurem kui 0,5 mm, selleks et vähendada vaalaliste juhupüüki. Selline keeld on juba sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1967/2006, kuid see hõlmab üksnes Vahemerd. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada, et asjaomast keeldu kohaldatakse ka Musta mere suhtes.

(6)       GFCM võttis 2012. aasta istungjärgul vastu soovituse GFCM/36/2012/3, millega kehtestatakse meetmed, et tagada oma pädevusvaldkonnas haide ja raide, eelkõige Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli[7] II lisas (Barcelona konventsioon[8]) loetletud haide ja raide väljasuremisohus või ohustatud liikide kõrgetasemeline kaitse püügitegevuse eest. GFCMi meetmega keelatakse traalnootade kasutamine kaldast kuni kolme meremiili kaugusel, kui seal ei ole veel saavutatud 50 m samasügavusjoon, või kaldale lähemal kui 50 m samasügavusjoon, kui see sügavus saavutatakse kaldale lähemal. Selline keeld on juba sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1967/2006, kuid hõlmab üksnes Vahemerd. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada, et asjaomast keeldu kohaldatakse ka Musta mere suhtes. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada ka teatavad muud eespool osutatud soovituses sätestatud ja määrusega (EÜ) nr 1185/2003[9] või muude liidu õigusaktidega hõlmamata meetmed, mille eesmärk on soovituses osutatud haide nõuetekohane identifitseerimine, et tagada kõnealuste meetmete täielik rakendamine liidu õiguses.

(7)       GFCM võttis 2013. ja 2014. aasta istungjärkudel vastu soovitused GFCM/37/2013/1 ja GFCM/38/2014/1, milles on sätestatud meetmed väikeste pelaagiliste liikide püügi kohta Aadria meres; kõnealused meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. Need meetmed käsitlevad eelkõige väikeste pelaagiliste liikide varu püügivõimsuse haldamist GFCMi geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 vastavalt püügivõimsuse sihttasemele, mille kehtestamisel lähtuti kalalaevade loetelust, mis tuli kooskõlas soovituse GFCM/37/2013/1 punktiga 22 esitada 30. novembriks 2013 GFCMi sekretariaadile. Kõnealune loetelu sisaldab kõiki traalnootade, seinnootade või muud liiki kokkuveotrossideta haarnootadega varustatud kalalaevu, millele asjaomased liikmesriigid on andnud väikeste pelaagiliste liikide püügi loa ning mis on registreeritud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 asuvates sadamates või mida käitatakse geograafilises alapiirkonnas 17 ja/või geograafilises alapiirkonnas 18, ehkki nad olid 31. oktoobril 2013 registreeritud mõne muus geograafilises alapiirkonnas asuvas sadamas. Kõikidest eespool nimetatud loeteluga seotud muudatustest tuleb kohe pärast nende tegemist teavitada Euroopa Komisjoni, kes edastab asjaomased muudatused GFCMi sekretariaadile. GFCMi meede hõlmab ka pardal hoidmise ja lossimise keeldu, mida tuleks rakendada ELi õiguses kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013[10] artikli 15 lõikega 2.

(8)       Selleks et tagada käesoleva määruse teatavate sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Eespool osutatud sätted hõlmavad järgmist: punakoralli korjamise miinimumsügavust või punakoralli kolooniate sarra miinimumläbimõõtu käsitleva erandi taotluse vorm ja edastamise kord; selliste püügipiirkondade teadusliku hindamise tulemuste vorm ja edastamise kord, mille suhtes kohaldatakse punakoralli korjamise miinimumsügavust käsitlevat erandit; punakoralli korjamist käsitleva teabe vorm ja edastamise kord; teave, mis on seotud merelindude, merikilpkonnade, munkhüljeste, vaalaliste ning haide ja raide juhupüügiga, punakoralli lossimiseks määratud sadamate loetelus tehtud muudatustega, teatavate kalalaevade mõjuga vaalaliste populatsioonile ning munkhüljeste koopaid ja geograafilisi asukohti kirjeldavatel kaartidel ning asjakohastes loeteludes tehtud muudatustega. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 182/2011[11].

(9)       Selleks et tagada GFCMi lepingust tulenevate kohustuste jätkuv täitmine liidu poolt, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, milles käsitletakse erandite lubamist seoses punakoralli korjamise keeluga kuni 50 m sügavusel ning punakoralli koloonia sarra miinimumläbimõõduga. On eriti oluline, et komisjon viib oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(10)     Määrust (EL) nr 1343/2011 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1343/2011 muutmine

Määrust (EL) nr 1343/2011 muudetakse järgmiselt.

(1) Lisatakse artikkel 15a:

„Artikkel 15a

„Traalnootade ja nakkevõrkude kasutamine Musta mere piirkonnas

1.           Traalnootade kasutamine on keelatud kaldast kuni kolme meremiili kaugusel, kui seal ei ole veel saavutatud 50 m samasügavusjoon, või kaldale lähemal kui 50 m samasügavusjoon, kui see sügavus saavutatakse kaldale lähemal.

2.           Alates 1. jaanuarist 2015 on keelatud kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, mille monokiu või niidi läbimõõt on suurem kui 0,5 mm.”

(2) II jaotisele lisatakse peatükid IV, V ja VI:

„IV peatükk

Punakorallide kaitse ja säästev kasutamine

Artikkel 16a

Reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 2 ja artikli 8 lõike 1 punktide e ja g kohaldamist, või direktiivist 92/43/EMÜ* tulenevaid mis tahes rangemaid meetmeid.

Artikkel 16b

Minimaalne püügisügavus

1.           Punakorallide korjamine on keelatud sügavusel alla 50 m.

2.           Komisjonile antakse volitus võtta artiklis 27 kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et teha erandeid lõikest 1. Delegeeritud õigusaktid peavad sisaldama eeskirju, mis tagavad teadusliku hinnangu andmise püügipiirkondadele, mille suhtes kohaldatakse erandeid.

3.           Lõikes 2 osutatud erandeid võib lubada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)      kehtestatud on sobiv siseriiklik majandamisraamistik, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1224/2009** artikli 7 kohane kalapüügilubade väljaandmise kava;

b)      siseriiklikul tasandil on hiljuti läbi viidud uuringud punakoralli kolooniate arvukuse ja ruumilise jaotumuse kohta;

c)      piisavate keelupiirkondade ja -aegade abil on tagatud üksnes piiratud arvu punakoralli kolooniate kasutamine ja

d)      asjaomane liikmesriik teeb teaduslikke hindamisi püügipiirkondades, mille suhtes kohaldatakse erandit.   

4.           Liikmesriigid, kes kavatsevad taotleda lõikes 2 osutatud erandit, peavad komisjonile esitama järgmised dokumendid:

a)       teaduslikud ja tehnilised põhjendused;

b)       loetelu kalalaevadest, kellel on lubatud korjata punakoralle alla 50 m sügavusel ja

c)       loetelu püügipiirkondadest, kus eespool nimetatud tegevus on lubatud ja mis on kindlaks määratud geograafiliste koordinaatide abil nii maal kui ka merel.

5.           Komisjon võib võtta vastu rakendusakte lõikes 4 osutatud eranditaotluste ja ning lõikes 2 osutatud teadusliku hindamise tulemuste vormi ja edastamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.           Komisjon teavitab GFCMi täitevsekretäri lõike 2 kohaselt tehtud otsustest ja kõnealuses lõikes osutatud teadusliku hindamise tulemustest.

Artikkel 16c

Korallikoloonia sarra miinimumläbimõõt

1.           Punakorallide koloonias asuvaid koralle, mille sarra läbimõõt on alla 7 mm, mõõdetuna koloonia alusest ühe sentimeetri kõrgusel, ei tohi korjata, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda kui töötlemata toodet.

2.           Komisjonil on artikli 27 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lubada erandina lõikest 1 kohaldada alamõõduliste (< 7 mm) punakoralli kolooniate suhtes maksimaalset ületamismäära 10 % eluskaalust.

3.           Lõikes 2 osutatud erandeid võib lubada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

 a)      kehtestatud on siseriiklik majandamisraamistik, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1224/2009** artikli 7 kohane kalapüügilubade väljaandmise kava;

b)       kehtestatud on konkreetsed järelevalve- ja kontrolliprogrammid, milles on kindlaks määratud kontrollitegevuse eesmärgid, prioriteedid ja võrdlusalused.

4.           Lõike 2 kohast erandit taotlev liikmesriik esitab komisjonile asjaomase erandi kohta teaduslikud ja tehnilised põhjendused.

5.           Komisjon võib vastu võtta rakendusakte lõikes 4 osutatud teaduslike ja tehniliste põhjenduste vormi ja edastamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.           Komisjon teavitab GFCMi täitevsekretäri lõike 2 kohaselt vastuvõetud otsustest.

Artikkel 16d

Püügivahendid ja -seadmed

1.           Punakorallide puhul on ainsaks lubatud püügivahendiks elukutseliste kalurite kasutatav käsihaamer.

2.           Kaugjuhitavate allveesõidukite kasutamine punakorallide korjamiseks on keelatud. See keeld hõlmab alates 1. jaanuarist 2015 kõiki kaugjuhitavaid allveesõidukeid, millele liikmesriigid on soovituse GFCM/35/2011/2 punkti 3 alapunkti a või punkti 3 alapunkti b alusel välja andnud loa tegeleda siseriikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates püügipiirkondades üksnes punakorallivaru jälgimise ja uurimisega.

V peatükk

Püügitegevuse mõju vähendamine teatavate mereliikide puhul

Artikkel 16e

Reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks direktiivist 92/43/EMÜ või direktiivist 2009/147/EÜ*** ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1185/2003**** tulenevaid mis tahes rangemaid meetmeid.

Artikkel 16f

Merelindude juhupüük kalapüügivahenditega

Kalalaevade kaptenid peavad juhuslikult kalapüügivahenditesse sattunud merelinnud viivitamata vabadusse laskma.

Artikkel 16g

Merikilpkonnade juhupüük kalapüügipiirkondades

1.           Kalalaevade kaptenid peavad viivitamata vabastama ja vigastusi tekitamata elusalt vette tagasi laskma juhuslikult kalapüügivahenditesse sattunud merikilpkonnad.

2.           Kalalaevade kaptenid ei tohi tuua kaldale merikilpkonni, välja arvatud juhul, kui tegemist on konkreetse päästeprogrammiga ja tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke asutusi on enne sadamasse naasmist nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud.

3.           Laevadel, kes kasutavad väikeste pelaagiliste liikide püügiks seinnootasid või pelaagiliste liikide püügiks kokkuveotrossideta haardnootasid, on keelatud merikilpkonni nootadega sisse piirata.

4.           Põhjaõngejada ja põhja kinnitatud nakkevõrke kasutavate laevade pardal peab olema asjakohane varustus merikilpkonnade ohutuks käsitsemiseks, võrgust vabastamiseks ja vettelaskmiseks, et tagada merikilpkonnade käsitsemine ja nende vabastamine viisil, mis aitab neil kõige suurema tõenäosusega ellu jääda.

Artikkel 16h

Munkhüljeste (Monachus monachus) juhupüük

1.           Kalalaevade kaptenid ei tohi võtta pardale, ümber laadida või lossida munkhülgeid, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nende päästmiseks ja konkreetse vigastatud isendi paranemisele kaasa aitamiseks, tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke asutusi on enne sadamasse naasmist nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud.

2.           Kalalaevade kaptenid, kelle püügivahenditesse on juhuslikult sattunud munkhüljeste isendeid, peavad need vigastusi tekitamata viivitamata vabastama. Munkhüljeste surnukehad tuleb lossida ning need konfiskeeritakse ja hävitatakse siseriiklike asutuste poolt.

Artikkel 16i

Vaalaliste juhupüük

Kalalaevade kaptenid peavad juhuslikult kalapüügivahenditesse sattunud vaalalised viivitamata merre tagasi laskma.

Artikkel 16j

Kaitsealused haid ja raid

1.           Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli***** II lisas loetletud hai- ja railiikide esindajaid ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda.

2.           Kalalaevad, mille püügivahenditesse on juhuslikult sattunud Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli II lisas loetletud hai- ja railiikide esindajaid, peavad need vigastamatu ja elusana viivitamata vabaks laskma.

Artikkel 16k

Haide identifitseerimine

Haide pea maharaiumine ja nende nülgimine pardal ning enne lossimist on keelatud. Maharaiutud peadega nülitud haide turustamine pärast lossimist toimuval esmamüügil on keelatud.

VI peatükk

Aadria meres väikeste pelaagiliste liikide püügi suhtes kohaldatavad meetmed

Artikkel 16l

Püügivõimsuse haldamine

1.           Käesoleva artikli kohaldamisel on väikeste pelaagiliste liikide varude püügivõimsuse sihttaseme kehtestamisel lähtutud asjaomaste liikmesriikide esitatud laevade loetelust, mis on edastatud GFCMi sekretariaadile vastavalt soovituse GFCM/37/2013/1 punktile 22. Kõnealused loetelud sisaldavad kõiki traalnootade, seinnootade või muud liiki kokkuveotrossideta haarnootadega varustatud kalalaevu, millel on väikeste pelaagiliste liikide püüdmise luba ning mis on registreeritud I lisas osutatud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 asuvates sadamates, või mida käitatakse geograafilises alapiirkonnas 17 ja/või geograafilises alapiirkonnas 18, ehkki nad olid 31. oktoobril 2013 registreeritud mõnes muus geograafilises alapiirkonnas asuvas sadamas.

2.           Traalnootade ja seinnootadega varustatud laevad liigitatakse olenemata nende kogupikkusest väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate laevade hulka, kui sardiin ja/anšoovis moodustavad iga konkreetse püügireisi puhul vähemalt 50 % saagi eluskaalust.

3.           Liikmesriigid tagavad, et geograafilises alapiirkonnas 17 väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate ning traalnootade või seinnootadega varustatud kalalaevade üldine püügivõimsus (väljendatuna brutotonnaažis (GT) ja/või brutoregistertonnaažis (GRT) ning siseriikliku ja ELi laevastikuregistri kohases mootori võimsuse (kW) näitajas) ei ületa ühelgi ajahetkel väikeste pelaagiliste liikide püügivõimsuse sihttaset, millele on osutatud lõikes 1.

4.           Liikmesriigid tagavad, et väikeste pelaagiliste liikide püügiga tegelevad traalnootade ja seinnootadega varustatud kalalaevad, millele on osutatud lõikes 2, ei püüa kala rohkem kui 20 päeva kuus või 180 päeva aastas.

5.           Sellistel laevadel, mis on püügireisil geograafilises alapiirkonnas 17 ja/või geograafilises alapiirkonnas 18, kuid mis ei ole kantud lõikes 1 osutatud püügiloaga laevade loetellu, on keelatud püüda, või erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1, hoida pardal või lossida anšoovise- ja/või sardiinikogust, mis moodustab rohkem kui 20 % kogupüügist.

6.           Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest lõikes 1 osutatud volitatud laevade loetelus tehtud täiendustest, kustutamistest ja/või muudatustest kohe pärast nende tegemist. Need muudatused ei mõjuta lõikes 1 osutatud püügivõimsuse sihttaset. Komisjon edastab kõnealuse teabe GFCMi täitevsekretärile.

* Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

** Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 147, 01.07.2013, lk 1).

**** Nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2003, 26. juuni 2003, haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 167, 4.7.2003, lk 1).

***** Nõukogu otsus 99/800/EÜ, 22. oktoober 1999, Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli sõlmimise ja kõnealuse protokolli lisade heakskiitmise kohta (Barcelona konventsioon) (EÜT L 322, 14.12.1999, lk 1).”

(3) III jaotisele lisatakse peatükk Ia

„PEATÜKK Ia

Andmete registreerimise kohustus

Artikkel 17a

Punakorallide korjamine

Selliste kalalaevade kaptenid, kellel on punakoralli korjamise luba, peavad pardal püügipäevikut, millesse märgitakse iga päev punakoralli- ja kalasaak püügipiirkondade ja sügavuste kaupa, samuti püügipäevade ja sukeldumiste arv. See teave edastatakse viivitamata pädevatele siseriiklikele asutustele.

Artikkel 17b

Teatavate mereliikide juhupüük

1.           Kalalaevade kaptenid peavad registreerima püügipäevikus määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud järgmise teabe:

a) kõik merelindude juhupüügi ja vabastamise juhtumid;

b) kõik merikilpkonnade juhupüügi ja vabastamise juhtumid, märkides ära vähemalt püügivahendi liigi, püügi aja, püügivahendite veesoleku aja, sügavuse ja asukoha, sihtliigi, merekilpkonlaste liigi ning selle, kas asjaomane isend lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt;

c) kõik munkhüljeste juhupüügi ja vabastamise juhtumid;

d) kõik vaalaliste juhupüügi ja vabastamise juhtumid, märkides ära vähemalt asjaomase püügipiirkonna, püügivahendite iseärasused, püügi aja, asukoha (kas geograafiliste alapiirkondade või I lisas kirjeldatud statistiliste ruutude abil) ning asjaomaste vaalaliste liigid;

e) Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli II ja III lisas loetletud hai- ja railiikide juhupüügi ja vabastamise juhtumid.

2.           Liikmesriigid kehtestavad hiljemalt 31. detsembriks 2014 eeskirjad 1. lõikes osutatud juhupüügi registreerimise kohta selliste kalalaevade kaptenite poolt, kelle suhtes ei kohaldata püügipäeviku pidamise kohustust määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 14 alusel.”

(4)  Lisatakse järgmised artiklid 23a ja 23b:

„Artikkel 23a

Asjakohaste andmete edastamine komisjonile

1.         Iga aasta 15. novembriks edastavad liikmesriigid komisjonile järgmised andmed:

            a) andmed artiklis 17a osutatud punakorallide kohta;

            b) elektroonilises vormis andmed merelindude, merikilpkonnade, munkhüljeste, vaalaliste ning haide ja raide juhupüügi ning vabastamise kohta, samuti mis tahes asjakohased andmed, millest artikli 17b lõike 1 punktide a, b, c, d ja e kohaselt tuleb teatada.       

2.         Komisjon edastab lõikes 1 osutatud teabe GFCMi täitevsekretärile iga aasta 15. detsembriks.

3.         Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt soovituse GFCM/36/2012/1 lõikele 5 kõikidest muudatustest punakorallide lossimiseks määratud sadamate loetelus.

4.         Liikmesriigid koguvad usaldusväärset teavet selle kohta, missugune on põhja kinnitatud nakkevõrkude abil hariliku ogahai püügiga tegelevate laevade mõju vaalaliste populatsioonide Musta mere piirkonnas, ja esitab selle komisjonile.

5.         Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest muudatustest munkhüljeste koobaste geograafilisi asukohti kirjeldavatel kaartidel ja asjakohastes loeteludes, millele on osutatud soovituse GFCM/35/2011/5 punktis 6.

6.         Komisjon edastab lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud teabe viivitamata GFCMi täitevsekretärile.

7.         Komisjon võib võtta vastu rakendusakte lõigetes 1, 3, 4 ja 5 osutatud teabe vormi ja edastamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 23b

Väikeste pelaagiliste liikide kontroll, seire ja järelevalve Aadria meres

1.         Liikmesriigid esitavad igal aastal enne septembri lõppu komisjonile oma kavad ja programmid, millega tagatakse artikli 16l sätete järgimine nõuetekohase seire ja aruandluse, eelkõige igal kuul toimunud püüki ja püügikoormust käsitleva seire ja aruandluse kaudu.

2.         Komisjon esitab lõikes 1 osutatud teabe GFCMi täitevsekretärile hiljemalt iga aasta 30. oktoobriks.”

(5) Artikli 27 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekst „19. jaanuarist 2012” tekstiga: „[LISADA KÄESOLEVA MÄÄRUSE JÕUSTUMISE KUUPÄEV]”.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub  päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1343/2011, 13. detsember 2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

[2]               Soovitused GFCM/35/2011/2 ja GFCM/36/2012/1; GFCM/35/2011/3; GFCM/35/2011/4; GFCM/36/2012/2 ja GFCM/37/2013/2; GFCM/35/2011/5; GFCM/36/2012/3.

[3]               Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/105/EÜ; määrus (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal, muudetud määrusega (EL) nr 605/2013; määrus (EÜ) nr 812/2004, millega sätestatakse meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades, ja muudetakse määrust (EÜ) nr 88/98; komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile haide kaitse ja haivarude majandamise Euroopa ühenduse tegevuskava kohta (KOM(2009) 40 (lõplik)); komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule kalapüügivahenditega toimuva merelindude juhupüügi vähendamise tegevuskava kohta (COM(2012) 665 (final)).

[4]               Soovitused GFCM/37/2013/1 ja GFCM/38/2014/1; viimane neist peaks varsti jõustuma.

[5]               ELT C , , lk .

[6]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1343/2011, 13. detsember 2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

[7]               Nõukogu otsus, 22. oktoober 1999, Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli sõlmimise ja kõnealuse protokolli lisade heakskiitmise kohta (Barcelona konventsioon) (EÜT L 322, 14.12.1999, lk 1).

[8]               Nõukogu otsus, 25. juuli 1977, millega sõlmitakse Vahemere saastekaitse konventsioon ja koostatakse laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tuleneva Vahemere saaste vältimist käsitlev protokoll (EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1).

[9]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2003, 26. juuni 2003, haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 167, 4.7.2003, lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrusega (EL) nr 605/2013 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 1).

[10]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

[11]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).