Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1343/2011 teatavate kalapüüki käsitlevate sätete kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas /* COM/2014/0457 final - 2014/0213 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta liidu
õigusse üle Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) poolt 2011., 2012. ja
2013. aasta istungjärkudel vastu võetud meetmed. GFCM on FAO põhikirja artikli
XIV kohaselt loodud piirkondlik kalandusorganisatsioon; selle peamine eesmärk
on edendada mere elusressursside varude arendamist, kaitsmist, otstarbekat
majandamist ja parimat kasutamist ning vesiviljeluse säästvat arendamist
Vahemeres, Mustas meres ja neid ühendavates vetes. GFCMi on volitatud tema
pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes vastu võtma kohustuslikke otsuseid
(soovitusi); need otsused on üldjuhul adresseeritud lepinguosalistele, kuid
võivad hõlmata ka käitajatele (näiteks laevakaptenile) pandavaid kohustusi.
Kõnealused soovitused muutuvad siduvaks 120 päeva jooksul pärast esimest
teavitamist, tingimusel et vastuväiteid ei ole esitatud. EL ja kümme liikmesriiki (Bulgaaria, Hispaania,
Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Prantsusmaa, Rumeenia ja Sloveenia)
on GFCMi lepingu osalised. ELi õigusse tuleb üle võtta sellised GFCMi
soovitustes sisalduvad asjakohased sätted, mis on ELi õigusaktidega hõlmamata
või ainult osaliselt hõlmatud, et tagada kõnealuste sätete ühetaoline ja tõhus
kohaldamine kogu Euroopa Liidus. Viimasel korral võeti GFCMi otsused ELi õigusse
üle määruse (EL) nr 1343/2011[1]
abil. Praeguse ettepanekuga muudetakse eespool nimetatud õigusakti, et lisada
sinna ülevõetavad meetmed. 2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD
ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE Huvitatud isikutega ei olnud vaja
konsulteerida ning mõju ei olnud vaja hinnata. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Kavandatud meetmete kokkuvõte Ettepanek sisaldab tehnilisi meetmeid, milles
käsitletakse punakorallide säästvat kasutamist, merelindude, merikilpkonnade ja
vaalaliste tahtmatu püügi vähendamist ning munkhüljeste, haide ja raide kaitset
GFCMi lepingu piirkonnas[2].
Need meetmed on ELi elupaikade direktiivis ja muudes ELi õigusaktides[3] kõnealuste liikide
kaitsmiseks sätestatud meetmetest rangemad ning sisaldavad konkreetseid
registreerimis- ja teatamiskohustusi, mida peavad täitma nii käitajad kui ka
liikmesriigid. Lisaks võetakse käesoleva ettepanekuga liidu õigusse üle ka
teatavad meetmed väikeste pelaagiliste liikide püügi kohta Aadria meres[4]. Õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43
lõige 2. Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse
kuuluvas valdkonnas. Proportsionaalsuse põhimõte Ettepaneku tekstiga tagatakse asjakohaste
GFCMi meetmete ülevõtmine liidu õigusse ega minda nimetatud eesmärgi
saavutamiseks vajalikust kaugemale. Vahendi valik Kavandatud õigusakt: Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus, millega parandatakse olemasolevat määrust. Muud vahendid ei oleks piisavad järgmisel
põhjusel: määrust tuleb muuta määrusega. 4. MÕJU EELARVELE Käesoleva meetmega ei kaasne täiendavaid liidu
kulusid. 2014/0213 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1343/2011 teatavate kalapüüki
käsitlevate sätete kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga
hõlmatud piirkonnas EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[5], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Vahemere üldise
kalanduskomisjoni asutamislepinguga (edaspidi „GFCMi leping”) nähakse ette
sobiv mitmepoolse koostöö raamistik, et edendada Vahemere ja Musta mere
vee-elusressursside varude arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja
parimat kasutamist sellises ulatuses, mida peetakse jätkusuutlikuks ning mis ei
ohusta nimetatud varude püsimajäämist. (2) Euroopa Liit ning Bulgaaria,
Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Prantsusmaa, Rumeenia ja
Sloveenia on GFCMi lepingu osalised. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 1343/2011[6]
kehtestatakse teatavad kalapüüki käsitlevad sätted Vahemere üldise
kalanduskomisjoni (edaspidi „GFCM”) lepinguga hõlmatud piirkonnas. See on sobiv
seadusandlik akt selliste GFCMi soovituste rakendamiseks, mille sisu ei ole
veel liidu õigusega hõlmatud. Määrust (EL) nr 1343/2011 on võimalik muuta
nii, et see hõlmaks asjakohastes GFCMi soovitustes sisalduvaid meetmeid. (4) 2011. ja 2012. aasta
istungjärkudel võttis GFCM oma pädevusvaldkonnas vastu punakorallide säästvat
kasutamist käsitlevad meetmed, mis tuleks rakendada liidu õiguses. Üks neist
meetmetest hõlmab kaugjuhitavaid allveesõidukeid (ROV-d). GFCM otsustas, et
pärast 2014. aastat keelustatakse ROVid, millele on soovituse GFCM/35/2011/2
alusel välja antud luba tegeleda siseriikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates
püügipiirkondades üksnes punakorallivaru jälgimise ja uurimisega. Teise
soovituses GFCM/36/2012/1 sätestatud meetme kohaselt võib punakorallide saaki
tulevikus lossida vaid piiratud arvul nõuetekohaste rajatistega varustatud
sadamates, ning kõnealuste määratud sadamate loetelud tuleb edastada GFCMi
sekretariaadile. Kõikidest liikmesriikide määratud sadamate loetelus tehtud
muudatustest tuleks teatada Euroopa Komisjonile, kes edastab asjaomased
muudatused omakorda GFCMi sekretariaadile. (5) GFCM võttis 2011. ja 2012.
aasta istungjärkudel vastu soovitused GFCM/35/2011/3, GFCM/35/2011/4,
GFCM/35/2011/5 ja GFCM/36/2012/2, milles on sätestatud meetmed merelindude,
merikilpkonnade, munkhüljeste ja vaalaliste juhupüügi vähendamiseks GFCMi
lepingu piirkonnas, ning mis tuleks rakendada liidu õiguses. Nende meetmete
hulga kuulub keeld kasutada alates 1. jaanuarist 2015 põhja kinnitatud
nakkevõrke, mille monokiu või niidi läbimõõt on suurem kui 0,5 mm, selleks
et vähendada vaalaliste juhupüüki. Selline keeld on juba sätestatud nõukogu
määruses (EÜ) nr 1967/2006, kuid see hõlmab üksnes Vahemerd. Seepärast
tuleks käesolevas määruses sätestada, et asjaomast keeldu kohaldatakse ka Musta
mere suhtes. (6) GFCM võttis 2012. aasta istungjärgul
vastu soovituse GFCM/36/2012/3, millega kehtestatakse meetmed, et tagada oma
pädevusvaldkonnas haide ja raide, eelkõige Vahemere erikaitsealasid ja
bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli[7]
II lisas (Barcelona konventsioon[8])
loetletud haide ja raide väljasuremisohus või ohustatud liikide kõrgetasemeline
kaitse püügitegevuse eest. GFCMi meetmega keelatakse traalnootade kasutamine
kaldast kuni kolme meremiili kaugusel, kui seal ei ole veel saavutatud 50 m
samasügavusjoon, või kaldale lähemal kui 50 m samasügavusjoon, kui see sügavus
saavutatakse kaldale lähemal. Selline keeld on juba sätestatud nõukogu määruses
(EÜ) nr 1967/2006, kuid hõlmab üksnes Vahemerd. Seepärast tuleks
käesolevas määruses sätestada, et asjaomast keeldu kohaldatakse ka Musta mere
suhtes. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada ka teatavad muud eespool osutatud
soovituses sätestatud ja määrusega (EÜ) nr 1185/2003[9] või muude liidu
õigusaktidega hõlmamata meetmed, mille eesmärk on soovituses osutatud haide
nõuetekohane identifitseerimine, et tagada kõnealuste meetmete täielik
rakendamine liidu õiguses. (7) GFCM võttis 2013. ja 2014.
aasta istungjärkudel vastu soovitused GFCM/37/2013/1 ja GFCM/38/2014/1, milles
on sätestatud meetmed väikeste pelaagiliste liikide püügi kohta Aadria meres;
kõnealused meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. Need meetmed käsitlevad
eelkõige väikeste pelaagiliste liikide varu püügivõimsuse haldamist GFCMi
geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 vastavalt püügivõimsuse sihttasemele,
mille kehtestamisel lähtuti kalalaevade loetelust, mis tuli kooskõlas soovituse
GFCM/37/2013/1 punktiga 22 esitada 30. novembriks 2013 GFCMi sekretariaadile.
Kõnealune loetelu sisaldab kõiki traalnootade, seinnootade või muud liiki
kokkuveotrossideta haarnootadega varustatud kalalaevu, millele asjaomased
liikmesriigid on andnud väikeste pelaagiliste liikide püügi loa ning mis on
registreeritud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 asuvates sadamates või
mida käitatakse geograafilises alapiirkonnas 17 ja/või geograafilises alapiirkonnas
18, ehkki nad olid 31. oktoobril 2013 registreeritud mõne muus geograafilises
alapiirkonnas asuvas sadamas. Kõikidest eespool nimetatud loeteluga seotud
muudatustest tuleb kohe pärast nende tegemist teavitada Euroopa Komisjoni, kes
edastab asjaomased muudatused GFCMi sekretariaadile. GFCMi meede hõlmab ka
pardal hoidmise ja lossimise keeldu, mida tuleks rakendada ELi õiguses
kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013[10]
artikli 15 lõikega 2. (8) Selleks et tagada käesoleva
määruse teatavate sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks
komisjonile anda rakendusvolitused. Eespool osutatud sätted hõlmavad järgmist:
punakoralli korjamise miinimumsügavust või punakoralli kolooniate sarra miinimumläbimõõtu
käsitleva erandi taotluse vorm ja edastamise kord; selliste püügipiirkondade
teadusliku hindamise tulemuste vorm ja edastamise kord, mille suhtes
kohaldatakse punakoralli korjamise miinimumsügavust käsitlevat erandit;
punakoralli korjamist käsitleva teabe vorm ja edastamise kord; teave, mis on
seotud merelindude, merikilpkonnade, munkhüljeste, vaalaliste ning haide ja
raide juhupüügiga, punakoralli lossimiseks määratud sadamate loetelus tehtud
muudatustega, teatavate kalalaevade mõjuga vaalaliste populatsioonile ning
munkhüljeste koopaid ja geograafilisi asukohti kirjeldavatel kaartidel ning
asjakohastes loeteludes tehtud muudatustega. Kõnealuseid volitusi tuleks
kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 182/2011[11]. (9) Selleks et tagada GFCMi
lepingust tulenevate kohustuste jätkuv täitmine liidu poolt, tuleks komisjonile
delegeerida volitused võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290
kohaselt vastu õigusakte, milles käsitletakse erandite lubamist seoses
punakoralli korjamise keeluga kuni 50 m sügavusel ning punakoralli koloonia sarra
miinimumläbimõõduga. On eriti oluline, et komisjon viib oma ettevalmistava töö
käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.
Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama
asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa
Parlamendile ja nõukogule. (10) Määrust (EL) nr 1343/2011
tuleks seepärast vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Määruse (EL) nr 1343/2011 muutmine Määrust (EL) nr 1343/2011 muudetakse
järgmiselt. (1)
Lisatakse artikkel 15a: „Artikkel
15a „Traalnootade
ja nakkevõrkude kasutamine Musta mere piirkonnas 1. Traalnootade kasutamine on
keelatud kaldast kuni kolme meremiili kaugusel, kui seal ei ole veel saavutatud
50 m samasügavusjoon, või kaldale lähemal kui 50 m samasügavusjoon, kui see
sügavus saavutatakse kaldale lähemal. 2. Alates 1. jaanuarist 2015 on keelatud kasutada põhja
kinnitatud nakkevõrke, mille monokiu või niidi läbimõõt on suurem kui
0,5 mm.” (2)
II jaotisele lisatakse peatükid IV, V ja VI: „IV peatükk Punakorallide kaitse ja säästev
kasutamine Artikkel 16a Reguleerimisala Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse
ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 2
ja artikli 8 lõike 1 punktide e ja g kohaldamist, või direktiivist
92/43/EMÜ* tulenevaid mis tahes rangemaid meetmeid. Artikkel 16b Minimaalne püügisügavus 1. Punakorallide korjamine on
keelatud sügavusel alla 50 m. 2. Komisjonile antakse volitus
võtta artiklis 27 kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et teha
erandeid lõikest 1. Delegeeritud õigusaktid peavad sisaldama eeskirju, mis
tagavad teadusliku hinnangu andmise püügipiirkondadele, mille suhtes
kohaldatakse erandeid. 3. Lõikes 2 osutatud erandeid
võib lubada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: a) kehtestatud on sobiv siseriiklik
majandamisraamistik, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1224/2009** artikli 7
kohane kalapüügilubade väljaandmise kava; b) siseriiklikul tasandil on hiljuti läbi
viidud uuringud punakoralli kolooniate arvukuse ja ruumilise jaotumuse kohta; c) piisavate keelupiirkondade ja -aegade
abil on tagatud üksnes piiratud arvu punakoralli kolooniate kasutamine ja d) asjaomane liikmesriik teeb teaduslikke
hindamisi püügipiirkondades, mille suhtes kohaldatakse erandit. 4. Liikmesriigid, kes kavatsevad
taotleda lõikes 2 osutatud erandit, peavad komisjonile esitama järgmised
dokumendid: a) teaduslikud
ja tehnilised põhjendused; b)
loetelu kalalaevadest, kellel on lubatud korjata punakoralle alla 50 m
sügavusel ja c) loetelu
püügipiirkondadest, kus eespool nimetatud tegevus on lubatud ja mis on kindlaks
määratud geograafiliste koordinaatide abil nii maal kui ka merel. 5. Komisjon võib võtta vastu
rakendusakte lõikes 4 osutatud eranditaotluste ja ning lõikes 2 osutatud
teadusliku hindamise tulemuste vormi ja edastamist käsitlevate üksikasjalike
eeskirjade kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25
lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Komisjon teavitab GFCMi
täitevsekretäri lõike 2 kohaselt tehtud otsustest ja kõnealuses lõikes osutatud
teadusliku hindamise tulemustest. Artikkel 16c Korallikoloonia sarra miinimumläbimõõt 1. Punakorallide koloonias
asuvaid koralle, mille sarra läbimõõt on alla 7 mm, mõõdetuna koloonia alusest
ühe sentimeetri kõrgusel, ei tohi korjata, pardal hoida, ümber laadida,
lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda kui töötlemata
toodet. 2. Komisjonil on artikli 27 kohaselt õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte, et lubada erandina lõikest 1 kohaldada alamõõduliste
(< 7 mm) punakoralli kolooniate suhtes maksimaalset ületamismäära
10 % eluskaalust. 3. Lõikes 2 osutatud erandeid
võib lubada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: a) kehtestatud on siseriiklik
majandamisraamistik, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1224/2009** artikli 7
kohane kalapüügilubade väljaandmise kava; b) kehtestatud
on konkreetsed järelevalve- ja kontrolliprogrammid, milles on kindlaks määratud
kontrollitegevuse eesmärgid, prioriteedid ja võrdlusalused. 4. Lõike 2 kohast erandit
taotlev liikmesriik esitab komisjonile asjaomase erandi kohta teaduslikud ja
tehnilised põhjendused. 5. Komisjon võib vastu võtta
rakendusakte lõikes 4 osutatud teaduslike ja tehniliste põhjenduste vormi ja
edastamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25
lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Komisjon teavitab GFCMi
täitevsekretäri lõike 2 kohaselt vastuvõetud otsustest. Artikkel 16d Püügivahendid ja -seadmed 1. Punakorallide puhul on
ainsaks lubatud püügivahendiks elukutseliste kalurite kasutatav käsihaamer. 2. Kaugjuhitavate
allveesõidukite kasutamine punakorallide korjamiseks on keelatud. See keeld
hõlmab alates 1. jaanuarist 2015 kõiki kaugjuhitavaid allveesõidukeid, millele
liikmesriigid on soovituse GFCM/35/2011/2 punkti 3 alapunkti a või punkti 3
alapunkti b alusel välja andnud loa tegeleda siseriikliku jurisdiktsiooni alla
kuuluvates püügipiirkondades üksnes punakorallivaru jälgimise ja uurimisega. V peatükk Püügitegevuse mõju vähendamine teatavate
mereliikide puhul Artikkel 16e Reguleerimisala Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks
direktiivist 92/43/EMÜ või direktiivist 2009/147/EÜ*** ja nõukogu määrusest
(EÜ) nr 1185/2003**** tulenevaid mis tahes rangemaid meetmeid. Artikkel 16f Merelindude
juhupüük kalapüügivahenditega Kalalaevade
kaptenid peavad juhuslikult kalapüügivahenditesse sattunud merelinnud
viivitamata vabadusse laskma. Artikkel 16g Merikilpkonnade juhupüük
kalapüügipiirkondades 1. Kalalaevade kaptenid peavad
viivitamata vabastama ja vigastusi tekitamata elusalt vette tagasi laskma
juhuslikult kalapüügivahenditesse sattunud merikilpkonnad. 2. Kalalaevade kaptenid ei tohi
tuua kaldale merikilpkonni, välja arvatud juhul, kui tegemist on konkreetse
päästeprogrammiga ja tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke asutusi
on enne sadamasse naasmist nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud. 3. Laevadel, kes kasutavad
väikeste pelaagiliste liikide püügiks seinnootasid või pelaagiliste liikide
püügiks kokkuveotrossideta haardnootasid, on keelatud merikilpkonni nootadega
sisse piirata. 4. Põhjaõngejada ja põhja
kinnitatud nakkevõrke kasutavate laevade pardal peab olema asjakohane varustus
merikilpkonnade ohutuks käsitsemiseks, võrgust vabastamiseks ja vettelaskmiseks,
et tagada merikilpkonnade käsitsemine ja nende vabastamine viisil, mis aitab
neil kõige suurema tõenäosusega ellu jääda. Artikkel 16h Munkhüljeste (Monachus monachus)
juhupüük 1. Kalalaevade kaptenid ei tohi
võtta pardale, ümber laadida või lossida munkhülgeid, välja arvatud juhul, kui
see on vajalik nende päästmiseks ja konkreetse vigastatud isendi paranemisele
kaasa aitamiseks, tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke asutusi on
enne sadamasse naasmist nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud. 2. Kalalaevade kaptenid, kelle
püügivahenditesse on juhuslikult sattunud munkhüljeste isendeid, peavad need
vigastusi tekitamata viivitamata vabastama. Munkhüljeste surnukehad tuleb
lossida ning need konfiskeeritakse ja hävitatakse siseriiklike asutuste poolt. Artikkel 16i Vaalaliste juhupüük Kalalaevade
kaptenid peavad juhuslikult kalapüügivahenditesse sattunud vaalalised
viivitamata merre tagasi laskma. Artikkel 16j Kaitsealused haid ja raid 1. Vahemere erikaitsealasid ja
bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli***** II lisas loetletud hai- ja
railiikide esindajaid ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda,
säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda. 2. Kalalaevad, mille
püügivahenditesse on juhuslikult sattunud Vahemere erikaitsealasid ja
bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli II lisas loetletud hai- ja
railiikide esindajaid, peavad need vigastamatu ja elusana viivitamata vabaks
laskma. Artikkel 16k Haide identifitseerimine Haide
pea maharaiumine ja nende nülgimine pardal ning enne lossimist on keelatud.
Maharaiutud peadega nülitud haide turustamine pärast lossimist toimuval
esmamüügil on keelatud. VI peatükk Aadria meres väikeste pelaagiliste
liikide püügi suhtes kohaldatavad meetmed Artikkel 16l Püügivõimsuse haldamine 1. Käesoleva
artikli kohaldamisel on väikeste pelaagiliste liikide varude püügivõimsuse
sihttaseme kehtestamisel lähtutud asjaomaste liikmesriikide esitatud laevade
loetelust, mis on edastatud GFCMi sekretariaadile vastavalt soovituse
GFCM/37/2013/1 punktile 22. Kõnealused loetelud sisaldavad kõiki traalnootade,
seinnootade või muud liiki kokkuveotrossideta haarnootadega varustatud
kalalaevu, millel on väikeste pelaagiliste liikide püüdmise luba ning mis on
registreeritud I lisas osutatud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18
asuvates sadamates, või mida käitatakse geograafilises alapiirkonnas 17 ja/või
geograafilises alapiirkonnas 18, ehkki nad olid 31. oktoobril 2013
registreeritud mõnes muus geograafilises alapiirkonnas asuvas sadamas. 2. Traalnootade
ja seinnootadega varustatud laevad liigitatakse olenemata nende kogupikkusest
väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate laevade hulka, kui
sardiin ja/anšoovis moodustavad iga konkreetse püügireisi puhul vähemalt
50 % saagi eluskaalust. 3. Liikmesriigid
tagavad, et geograafilises alapiirkonnas 17 väikeste pelaagiliste liikide
aktiivse püügiga tegelevate ning traalnootade või seinnootadega varustatud
kalalaevade üldine püügivõimsus (väljendatuna brutotonnaažis (GT) ja/või
brutoregistertonnaažis (GRT) ning siseriikliku ja ELi laevastikuregistri
kohases mootori võimsuse (kW) näitajas) ei ületa ühelgi ajahetkel väikeste
pelaagiliste liikide püügivõimsuse sihttaset, millele on osutatud lõikes 1. 4. Liikmesriigid tagavad, et
väikeste pelaagiliste liikide püügiga tegelevad traalnootade ja seinnootadega
varustatud kalalaevad, millele on osutatud lõikes 2, ei püüa kala rohkem kui 20
päeva kuus või 180 päeva aastas. 5. Sellistel laevadel,
mis on püügireisil geograafilises alapiirkonnas 17 ja/või geograafilises
alapiirkonnas 18, kuid mis ei ole kantud lõikes 1 osutatud püügiloaga laevade
loetellu, on keelatud püüda, või erandina määruse (EL) nr 1380/2013
artikli 15 lõikest 1, hoida pardal või lossida anšoovise- ja/või
sardiinikogust, mis moodustab rohkem kui 20 % kogupüügist. 6. Liikmesriigid teavitavad
komisjoni kõikidest lõikes 1 osutatud volitatud laevade loetelus tehtud
täiendustest, kustutamistest ja/või muudatustest kohe pärast nende tegemist.
Need muudatused ei mõjuta lõikes 1 osutatud püügivõimsuse sihttaset. Komisjon
edastab kõnealuse teabe GFCMi täitevsekretärile. *
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992,
lk 7). **
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse
ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise
tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002,
(EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)
nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ)
nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ)
nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93,
(EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1). *** Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ELT L 147, 01.07.2013, lk 1). ****
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2003, 26. juuni 2003, haiuimede
eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 167, 4.7.2003, lk 1). *****
Nõukogu otsus 99/800/EÜ, 22. oktoober 1999, Vahemere erikaitsealasid ja
bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli sõlmimise ja kõnealuse
protokolli lisade heakskiitmise kohta (Barcelona konventsioon) (EÜT L 322,
14.12.1999, lk 1).” (3)
III jaotisele lisatakse peatükk Ia „PEATÜKK Ia Andmete registreerimise kohustus Artikkel 17a Punakorallide korjamine Selliste kalalaevade kaptenid, kellel on
punakoralli korjamise luba, peavad pardal püügipäevikut, millesse märgitakse
iga päev punakoralli- ja kalasaak püügipiirkondade ja sügavuste kaupa, samuti
püügipäevade ja sukeldumiste arv. See teave edastatakse viivitamata pädevatele
siseriiklikele asutustele. Artikkel 17b Teatavate mereliikide juhupüük 1. Kalalaevade kaptenid peavad
registreerima püügipäevikus määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14
osutatud järgmise teabe: a) kõik merelindude juhupüügi ja vabastamise
juhtumid; b) kõik merikilpkonnade juhupüügi ja vabastamise
juhtumid, märkides ära vähemalt püügivahendi liigi, püügi aja, püügivahendite
veesoleku aja, sügavuse ja asukoha, sihtliigi, merekilpkonlaste liigi ning
selle, kas asjaomane isend lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt; c) kõik munkhüljeste juhupüügi ja vabastamise
juhtumid; d) kõik vaalaliste juhupüügi ja vabastamise
juhtumid, märkides ära vähemalt asjaomase püügipiirkonna, püügivahendite
iseärasused, püügi aja, asukoha (kas geograafiliste alapiirkondade või I lisas
kirjeldatud statistiliste ruutude abil) ning asjaomaste vaalaliste liigid; e) Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist
mitmekesisust käsitleva protokolli II ja III lisas loetletud hai- ja railiikide
juhupüügi ja vabastamise juhtumid. 2. Liikmesriigid kehtestavad
hiljemalt 31. detsembriks 2014 eeskirjad 1. lõikes osutatud juhupüügi
registreerimise kohta selliste kalalaevade kaptenite poolt, kelle suhtes ei
kohaldata püügipäeviku pidamise kohustust määruse (EÜ) nr 1224/2009
artikkel 14 alusel.” (4)
Lisatakse järgmised artiklid 23a ja 23b: „Artikkel 23a Asjakohaste andmete edastamine
komisjonile 1. Iga aasta 15. novembriks edastavad liikmesriigid komisjonile
järgmised andmed: a) andmed artiklis 17a osutatud punakorallide kohta; b) elektroonilises vormis andmed merelindude,
merikilpkonnade, munkhüljeste, vaalaliste ning haide ja raide juhupüügi ning
vabastamise kohta, samuti mis tahes asjakohased andmed, millest
artikli 17b lõike 1 punktide a, b, c, d ja e kohaselt tuleb
teatada. 2. Komisjon edastab lõikes 1 osutatud teabe GFCMi
täitevsekretärile iga aasta 15. detsembriks. 3. Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt soovituse
GFCM/36/2012/1 lõikele 5 kõikidest muudatustest punakorallide lossimiseks määratud
sadamate loetelus. 4. Liikmesriigid koguvad usaldusväärset teavet selle kohta,
missugune on põhja kinnitatud nakkevõrkude abil hariliku ogahai püügiga
tegelevate laevade mõju vaalaliste populatsioonide Musta mere piirkonnas, ja
esitab selle komisjonile. 5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest muudatustest
munkhüljeste koobaste geograafilisi asukohti kirjeldavatel kaartidel ja
asjakohastes loeteludes, millele on osutatud soovituse GFCM/35/2011/5 punktis
6. 6. Komisjon edastab lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud teabe
viivitamata GFCMi täitevsekretärile. 7. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte lõigetes 1, 3, 4 ja 5
osutatud teabe vormi ja edastamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse
vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 23b Väikeste pelaagiliste liikide
kontroll, seire ja järelevalve Aadria meres 1. Liikmesriigid esitavad igal aastal enne septembri lõppu
komisjonile oma kavad ja programmid, millega tagatakse artikli 16l
sätete järgimine nõuetekohase seire ja aruandluse, eelkõige igal kuul toimunud
püüki ja püügikoormust käsitleva seire ja aruandluse kaudu. 2. Komisjon esitab lõikes 1 osutatud teabe GFCMi
täitevsekretärile hiljemalt iga aasta 30. oktoobriks.” (5)
Artikli 27 lõike 2 esimeses lauses
asendatakse tekst „19. jaanuarist 2012” tekstiga: „[LISADA KÄESOLEVA MÄÄRUSE
JÕUSTUMISE KUUPÄEV]”. Artikkel 2 Jõustumine Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1343/2011, 13.
detsember 2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere
üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega
muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude
säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44). [2] Soovitused GFCM/35/2011/2 ja GFCM/36/2012/1;
GFCM/35/2011/3; GFCM/35/2011/4; GFCM/36/2012/2 ja GFCM/37/2013/2;
GFCM/35/2011/5; GFCM/36/2012/3. [3] Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai
1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta, viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/105/EÜ; määrus (EÜ) nr
1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal, muudetud määrusega (EL)
nr 605/2013; määrus (EÜ)
nr 812/2004, millega
sätestatakse meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades, ja
muudetakse määrust (EÜ) nr 88/98; komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa
Parlamendile haide kaitse ja haivarude majandamise Euroopa ühenduse tegevuskava
kohta (KOM(2009) 40 (lõplik));
komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule kalapüügivahenditega toimuva
merelindude juhupüügi vähendamise tegevuskava kohta (COM(2012) 665 (final)). [4] Soovitused GFCM/37/2013/1 ja GFCM/38/2014/1; viimane
neist peaks varsti jõustuma. [5] ELT C , , lk . [6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1343/2011,
13. detsember 2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid
Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere
kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk
44). [7] Nõukogu otsus, 22. oktoober 1999, Vahemere
erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli sõlmimise ja
kõnealuse protokolli lisade heakskiitmise kohta (Barcelona konventsioon) (EÜT L
322, 14.12.1999, lk 1). [8] Nõukogu otsus, 25. juuli 1977, millega sõlmitakse
Vahemere saastekaitse konventsioon ja koostatakse laevadest ning õhusõidukitest
pärit jäätmetest tuleneva Vahemere saaste vältimist käsitlev protokoll (EÜT L
240, 19.9.1977, lk 1). [9] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2003, 26. juuni 2003,
haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 167, 4.7.2003,
lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013.
aasta määrusega (EL) nr 605/2013 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 1). [10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013,
11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu
määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus
2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22). [11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja
üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme,
mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13).