KOMISJONI TEATIS KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

Investeerimiskava Euroopa jaoks

„Esimene prioriteet, millega kavatsen komisjoni presidendina tegeleda, on Euroopa konkurentsivõime tugevdamine ja töökohtade loomisele suunatud investeeringute ergutamine.”

„Nende [ELi tasandil olemasolevate] avaliku sektori vahendite paremaks kasutamiseks vajame arukamat investeerimist, vahendite paremat suunamist, vähem regulatsiooni ja rohkem paindlikkust.”

„Nii saaksime järgmise kolme aasta jooksul avaliku ja erasektori investeeringuteks reaalmajandusse juurde kuni 300 miljardit eurot.”

„Nende täiendavate investeeringute fookuses peaksid olema taristu, eelkõige lairibaühendus ja energiavõrgud, aga ka transporditaristu tööstuskeskustes, haridus, teadusuuringud ja innovatsioon ning taastuvenergia ja energiatõhusus. Arvestatavaid summasid tuleks suunata projektidesse, mis aitavad noorematel inimestel uuesti korralikku tööd leida.”

(Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri poliitilised suunised, mis esitati Euroopa Parlamendile 15. juulil 2014)

1. Investeerimiskava Euroopa jaoks

Euroopa vajab hädasti investeerimiskava. Majandus- ja finantskriisi tulemusel on investeeringute tase ELis võrreldes 2007. aasta tipptasemega märgatavalt ehk ligikaudu 15 % langenud.[1] Tase jääb tublisti alla ka minevikutrendile. Lähiaastatel on oodata vaid osalist taastumist. Majanduse elavdamine, töökohtade loomine, pikaajaline majanduskasv ja konkurentsivõime on seetõttu löögi all.

Lihtsat või ühtset vastust sellele probleemile ei ole. Üldine ebakindlus majandusolukorra suhtes ning avaliku ja erasektori võla suurus mitmel pool ELi majanduses koos nende mõjuga krediidiriskile piiravad meie tegutsemisvabadust. Samal ajal on aga kasutusele võtmata märkimisväärne säästude ja (mõne aasta taguse olukorraga võrreldes) ka rahandusliku likviidsuse tase. Peale selle ootab Euroopas rahastamist suur hulk investeerimisvajadusi ja majanduslikult elujõulisi projekte. Raskus seisneb säästude ja rahandusliku likviidsuse tulemuslikus kasutuselevõtus, et toetada jätkusuutlikku töökohtade loomist ja majanduskasvu Euroopas.

Meetmeid on vaja korraga mitmel rindel, tegeledes majanduses nii pakkumise kui ka nõudlusega.[2] Vajame kindlustunnet üldise majanduskeskkonna suhtes, prognoositavust ja selgust poliitikakujundamises ja õigusraamistikus, nappide avaliku sektori vahendite tulemuslikku kasutamist, usku pooleliolevate investeerimisprojektide majanduspotentsiaali ning piisavat riskitaluvust, projektiarendajate julgustamiseks, investeeringute leidmiseks ja erainvestorite ligimeelitamiseks. Nende küsimustega peaksid tegelema kõigi tasandite riigiasutused.

Liikmesriikidel ja piirkondlikel omavalitsustel on selge ülesanne jätkata vajalikke struktuurireforme, täites eelarvepoliitilisi kohustusi, pakkudes õiguskindlust ning soodustades investeeringuid, mis toetaksid töökohtade loomist ja majanduskasvu. Liikmesriigid, kelle eelarvepoliitika võimaldab rohkem tegutsemisvabadust, peaksid rohkem investeerima. Piiratuma eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriigid peaksid oma eelarves esikohale seadma investeeringute ja majanduskasvuga seotud kulutused, kasutama otstarbekamalt ELi fonde ning looma soodsama keskkonna erainvesteeringuteks. Riiklikul ja piirkondlikul tasandil on võimalik palju korda saata. Komisjon juhib ja jälgib edusamme koos teiste institutsioonide ja liikmesriikidega majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames.

Käesolev investeerimiskava on mõeldud täienduseks neile jõupingutustele. See tugineb kolmele üksteist tugevdavale suunale. Esiteks vähemalt 315 miljardi euro kasutuselevõtt täiendava investeeringuna järgmise kolme aasta jooksul, mis peaks tagama avaliku sektori vahenditele maksimaalse kasuteguri ning soodustama erainvesteeringuid. Teiseks sihtotstarbelised algatused, millega tagatakse selle lisainvesteeringu vastavus reaalmajanduse vajadustele. Kolmandaks meetmed regulatiivse prognoositavuse parandamiseks ja investeerimistõkete kõrvaldamiseks, et muuta Euroopa atraktiivsemaks ja võimendada seeläbi investeerimiskava mõju.

Kahe esimese suuna puhul käivitavad Euroopa investeerimiskava ühiselt komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP), kellel strateegiliste partneritena on selge ülesanne kaasata sidusrühmi kõigil tasanditel. Kolmanda suuna puhul pakub komisjon meetmeid oma eelseisvas tööprogrammis ning koos teiste institutsioonide ja liikmesriikidega Euroopa poolaasta raames.

Joonis 1. Investeerimiskava Euroopa jaoks

Kava mõju võimendub vastavalt sellele, kuidas lisanduvad sidusrühmad, nagu liikmesriigid, riiklikud tugipangad, piirkondlikud omavalitsused ja erainvestorid. Igaühel on täita oma ülesanne. Eriti tervitab komisjon soodustavat tegevust, millest annavad tõendust viimastel nädalatel üleeuroopalisel ja ülemaailmsel tasandil tehtud positiivsed avaldused kava toetuseks[3].

Tänasest kuni 2017. aasta lõpuni on kavas võtta kasutusele vähemalt 315 miljardi euro ulatuses täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid reaalmajandusse. Investeerimiskava lisandub olemasolevatele meetmetele ja võimaldab kasutada parimal moel nii uute kui ka olemasolevate vahendite abil ära iga investeeritud euro. Tegutsedes kiirelt ja arvestades kava iga aspekti, suudame saavutada ühiselt palju enam kui killustatult toimides ning jõuame kasutusele võtta isegi rohkem kui 315 miljardit eurot.

Kava lõppotstarve on teenida kolme omavahel seotud poliitilist eesmärki:

§ pöörata ümber langustrendid investeerimises ning toetada töökohtade loomist ja majanduse elavdamist, koormamata liialt riikide rahandust ja tekitamata uusi võlgasid;

§ teha otsustav samm meie majanduse pikaajaliste eesmärkide saavutamisel ja suurendada meie konkurentsivõimet;

§ tugevdada Euroopa mõõdet meie inimkapitalis, tootmisvõimsuses, teadmistes ja füüsilises taristus, keskendudes eeskätt ühtse turu peamistele ühenduskohtadele.

Edasiminek peab olema kiire, et tagada kiireid tulemusi, mis oleksid ka jätkusuutlikud. Euroopa Parlament on tihedalt kaasatud investeerimiskava käivitamisse ning Euroopa Ülemkogu kutsutakse üles üldist lähenemisviisi toetama 18.–19. detsembri 2014. aasta kohtumisel.

Komisjon ja EIP alustavad tööd kõigi tasandite sidusrühmadega 2015. aasta alguses. Ranged järelmeetmed võimaldavad tagada, et avaliku sektori riskitaluvus on optimaalne ja kindlakäeliselt hallatud ning et sihtprojektid teevad võimalikuks töökohtade loomise ja majanduskasvu ning suurendavad Euroopa konkurentsivõimet.

2. Vähemalt 315 miljardi euro kasutuselevõtt täiendava investeeringuna ELi tasandil

Kava esimeseks suunaks on täiendavate investeeringute tegemine vähemalt 315 miljardi euro ulatuses järgmise kolme aasta jooksul. Siin esitatu põhineb üksnes ELi tasandi meetmetel – komisjon kutsub liikmesriike ja teisi majandustegevuses osalejaid üles algatusega liituma ja seda täiendama. Tulemuste kiiremaks saavutamiseks rahastatakse soovitatud tegevuskava ELi eelarve 2014. – 2020. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust.

Selleks tuleb ELi eelarve osi kasutada teisiti nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Peamine idee on suurendada riskitaluvust avaliku sektori vahendite kaudu, et julgustada projektiarendajaid ja meelitada erasektorit elujõuliste investeerimisprojektide juurde, mis muul viisil ei teostuks. See võimaldab ELi avalikke vahendeid kõige paremini ära kasutada.

ELi tasandil luuakse selleks uus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, et pakkuda riskitoetust pikaajalistele investeeringutele ning tagada VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate laiem juurdepääs riskifinantseerimisele[4]. Riiklikul tasandil võib Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide strateegilisem kasutus olukorda märkimisväärselt parandada.

Euroopa Ülemkogu kutsutakse üles toetama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomist ning pühenduma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide endisest tulemuslikumale kasutamisele, eeskätt finantsinstrumentide kasutamise kahekordistamise teel. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomiseks vajaliku seadusandliku ettepaneku[5] peaksid kiirendatud korras koostama Euroopa Parlament ja nõukogu kui ELi seadusandja, nii et see jõustuks 2015. aasta juunis.

2.1. Uus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

Uus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond luuakse komisjoni koostöös EIPga, et lõigata kasu viimase väljakujunenud oskusteabest ja tõestatud suutlikkusest (vt joonis 2). Fond luuakse EIP grupi siseselt.[6]

Olemasolevate struktuuridega võrreldes on selle fondi riskiprofiil teistsugune, pakkudes täiendavaid riskitaluvuse allikaid ning olles orienteeritud projektidele, mis pakuvad suuremat ühiskondlikku ja majanduslikku kasu ning täiendavad praegu EIP või olemasolevate ELi programmide kaudu rahastatavaid projekte. Võimalike toodete valik jääb lahtiseks, et kohaneda muutlike turuvajadustega.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi asutamiseks luuakse ELi eelarves 16 miljardi euro suurune garantii ja eraldatakse see fondi toetuseks. EIP panus on 5 miljardit eurot. Fond alustab seega ulatuslike tagavaradega, kuid on võimeline oma tegevust ka edaspidi laiendama. Liikmesriikidel on otse või ka riiklike tugipankade või muude asutuste kaudu võimalus panustada fondi kapitali kujul. Seejuures on tähtis, et avaliku sektori vahendite hindamise kontekstis stabiilsuse ja kasvu pakti alusel võtaks komisjon selliste fondi suunatud kapitali sissemaksete suhtes pooldava seisukoha. Fondi tasandil võivad ühineda ka erainvestorid.

Joonis 2. Uus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond — esialgne ülesehitus (ainult ELi tasandil)

ELi garantiid toetavad olemasolevad ELi fondid ELi eelarves leiduvast paindlikkusmäärast, Euroopa ühendamise rahastust ja raamprogrammist „Horisont 2020”. Tänu uuele fondile on nende olemasolevate ELi fondide mõju reaalmajandusele mitmekordne, võrreldes muul viisil saavutatavate tulemustega. Kõigile Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi sekkumistele kehtivad riigiabi heakskiidu menetlused[7].

Fondi ülesanne on tagada suurem riskitaluvus ning võtta konkreetsetes sektorites ja valdkondades kasutusele täiendavad investeeringud peamiselt era-, kuid ka avalikest allikatest. Valdkondi on kirjeldatud allpool.

Meie hinnangute kohaselt peaks fond majandusse suunatud reaalinvesteeringutes saavutama üldise mitmekordistava mõju 1:15. Põhjus on selles, et fond pakub esialgset riskitaluvust, mis võimaldab tal rahastamist suurendada ja kaasata rohkem investoreid, nagu näitab joonis 3. See tähendab, et fondi ühe euro suurune riskikaitse võib tuua reaalmajandusse keskmiselt 15 euro ulatuses investeeringuid, mida muidu ei tehtaks. Mitmekordistav mõju 1:15 on konservatiivne keskmine, mis rajaneb ELi programmide ja EIP kaudu omandatud kogemustel. Lõplik mitmekordistav mõju sõltub mõistagi tegevusvaldkonnast ja iga projekti eripärast.

Joonis 3. Fondi mitmekordistav mõju (kogemustel põhinev keskmine)

Näiteks võib tuua EIP kapitali suurendamise 2012. aastal, mille mitmekordistav mõju oli hinnangute kohaselt 1:18 ja see mõju on prognoosi kohaselt teostumas. Samuti annab COSME programmi raames VKEdele mõeldud laenutagamisrahastu kaudu iga 1 miljardi euro suurune rahastamine VKEdele vähemalt 20 miljardi eurot kapitali ja seega on vastav mitmekordistav mõju 1:20.

Fondile kavandatakse oma juhtimisstruktuur. Fondi juhitakse kooskõlas kokkulepitud investeerimisjuhistega. Fondi juhatus tagab, et investeerimisjuhistest peetakse kinni ning et need juhised kajastuvad ka fondi prioriteetides ja tegevustes. Konkreetsed projektid kinnitab nende elujõulisuse põhjal välja sõltumatu investeerimiskomitee, tehes kindlaks, et avaliku sektori toetus ei välista ega tõrju välja erainvesteeringuid. Projekti arendajatel ja investoritel on võimalus saada EIP grupilt professionaalset nõu, oskusteavet ja tuge. EIP grupp panustab oma eriväljaõppega personali abil ka sellistesse valdkondadesse nagu tootearendus, projektiregistri loomine ja struktuur, tehniline abi, rahastamisvõime, rahavoogude juhtimine, varade ja kohustuste juhtimine, portfelli valitsemine, raamatupidamine ja aruandlus.

Kokkuvõttes – kui fond kiiresti ja 21 miljardi euro suuruse esialgse ELi tasandi panusega käima lükata, on sellel potentsiaali pakkuda kolme aasta vältel täiendavat rahastamist ligikaudu 315 miljardi euro ulatuses. Mõju on mõistagi suurem, kui ühinevad ka liikmesriigid ja riiklikud tugipangad.

2.2. Uus fond toetab pikaajalisi investeerimisprojekte

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond toetab üleeuroopalise tähtsusega strateegilisi investeeringuid taristusse, eriti lairiba- ja energiavõrkudesse, transporditaristusse (eriti tööstuskeskustes), haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning taastuvenergiasse ja energiatõhususse. Projekte ei tohi eelnevalt temaatiliselt või geograafiliselt jaotada – see võimaldab valida projekte nende väärtuse järgi ning suurendada fondi lisandväärtust. Kavandatav fond on paindlik, kuna eri piirkondadel on investeeringute käivitamiseks eri vajadused.

Fondi tegevused neis valdkondades täiendavad EIP traditsioonilisemaid tegevusalasid ning jätkuvaid ELi programme, nagu näiteks Euroopa ühendamise rahastu (taristuinvesteeringuteks) ja „Horisont 2020” (innovatsiooniks ning teadus- ja arendustööks). Üldjuhul pakub Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond suuremat riskitoetust eri projektidele, lihtsustades nii märkimisväärselt erainvesteeringuid ohutumatesse projektidesse. Väärib märkimist, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomise ootel leidub juba kinnitatud tööprogrammides Euroopa ühendamise rahastu ja „Horisont 2020” raames ulatuslikke rahastamisallikaid, mis muutuvad projektide rahastamiseks kättesaadavaks 2015. aastal.

Lisaks alustab EIP grupp oma vahendite abil tegevust 2015. aasta alguses, andes sellega kavale mõjusa tõuke.

Sekkumisvaldkondadest kõneldes peaks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile jääma võimalus rahastada mitte üksnes individuaalseid projekte, vaid toetada ühtlasi erasektori rahastamisstruktuure, näiteks Euroopa pikaajalist investeerimisfondi (ELTIF),[8] mille asutajateks on erainvesteerijad ja/või riiklikud tugipangad. See loob täiendava mitmekordistava mõju ja suurendab toimet kohalikul tasandil.

Vastavalt joonisele 2 võib kolmveerand Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahenditest kuluda just nimetatud tegevustele (mis toovad kaasa ligikaudu 240 miljardi euro ulatuses investeeringuid).

2.3. Uus fond toetab ka VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate investeeringuid

Lisaks sellele toetab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate riskifinantseerimist kogu Euroopas, tuginedes oma tegevuse operatiivsel rakendamisel Euroopa Investeerimisfondile, mis on osa EIP grupist.[9] See peaks aitama neil ettevõtjatel üle saada kapitali puudujääkidest tänu otsese omakapitali suurendamisele ja täiendavate garantiide pakkumisele VKEde laenude kvaliteetse väärtpaberistamise kaudu. See on tulemuslik viis töökohtade loomiseks ja majanduskasvu käimalükkamiseks, sealhulgas noorte töölevõtmiseks.

Euroopa Investeerimisfondil (EIF) on selles töös palju kogemusi. Seetõttu peaks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond võimaldama EIFi tegevust laiendada ja looma sel viisil uusi kanaleid riiklikele tugipankadele tegevuse arendamiseks kõnealuses valdkonnas. See lisandub programmide COSME ja „Horisont 2020” raames VKEde jaoks võetud kehtivatele meetmetele. Kõnealused programmid juba võimaldavad märkimisväärseid rahastamisallikaid 2015. aastal.

Joonis 2 näitab, et veerand Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahenditest kulub seda liiki tegevustele (mis viivad ligikaudu 75 miljardi euro suuruste investeeringuteni).

2.4. Lisaks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi poolt kasutusele võetud 315 miljardile eurole on võimalik suurendada ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju

Aastatel 2014–2020 vabaneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest investeeringuteks 450 miljardit eurot (riikliku kaasrahastamisega kokku 630 miljardit eurot). Tähtis on, et liikmesriigid ja piirkondlikud omavalitsused saaksid ELi fondidest nii palju kasu kui võimalik, keskendudes põhivaldkondadele ja lõigates kasu igast investeeritud eurost.

Eriti tulemuslikult aitab fondide mõju suurendada finantsinstrumentide kasutamine laenude, omakapitali ja tagatiste kujul, mis erineb traditsioonilistest toetustest. Need finantsinstrumendid on suurele osale riigiasutustest suhteliselt uued, kuid neil on suur potentsiaal ja tõestatud suutlikkus anda tulemusi. Kava raames peaksid liikmesriigid seadma eesmärgiks suurendada märkimisväärselt innovaatiliste finantsinstrumentide kasutust peamistes investeerimisvaldkondades nagu VKEde toetamine, energiatõhusus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transport ning teadus- ja arendustegevuse toetamine. See võimaldaks vähemalt kahekordistada finantsinstrumentide kasutamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames programmitöö perioodil 2014–2020.[10]

Nende instrumentide abil vabanevad vahendid koos teistelt investoritelt ja soodustatud isikutelt saadud vahenditega toovad oma mitmekordistava mõju kaudu majandusse lisainvesteeringuid. Lõplik mitmekordistav mõju majandusele sõltub konkreetsetest projektidest ja kasutatavatest finantsinstrumentidest. Lisaks hiljutisele VKE-algatusele[11] võib kasutada täiendavaid ELi tasandi finantsinstrumente ja kergesti kättesaadavaid nn kasutusvalmis vahendeid, et lihtsustada finantsinstrumentide kasutamist korraldusasutuste poolt. Komisjon arutab iga liikmesriigiga eraldi, milliseid praktilisi samme oleks vaja astuda, ja pakub sellekohaseid juhiseid. Tulemuste jälgimiseks võetakse kasutusele spetsiaalne järelevalvesüsteem.

Kogu programmitöö perioodil 2014–2020 annaks selline uus lähenemine ligi 30 miljardit euro väärtuses innovaatilisi finantsinstrumente, millel oleks otsene võimendustegur, mis annaks täiendavaid investeeringuid 40–70 miljardi euro ulatuses ning mille mitmekordistav mõju reaalmajandusele oleks veelgi suurem. Konservatiivse hinnangu kohaselt võiks aastatel 2015–2017 kasutusele võtta 20 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid.

Lisaks võivad liikmesriigid ja piirkonnad suurendada ka ELi fondide mitmekordistavat mõju, suurendades riiklikku kaasrahastamist üle õigusliku miinimumnõude. Kuna avaliku sektori vahendid on piiratud, võiks see kasv tulla erasektorist – mõnes liikmesriigis on see juba aset leidnud.[12]

Kolmandaks kutsutakse liikmesriike kasutama ELi fonde, mis on endiselt saadaval 2007.–2013. aasta programmitöö perioodist, ning tagama nende igakülgse ärakasutamise käesoleva investeerimiskava toetuseks. Sel eesmärgil pakub komisjon toetust ja juhtnööre.

Kuna EIP võtab uue laenuandmise süsteemi kasutusele paralleelselt investeerimiskava rakendamisega, kutsutakse ka liikmesriike üles tegema EIPga koostööd olemasolevate riiklike vahendite kasutuselevõtuks.

3. Investeeringute tegemine reaalmajanduse hüvanguks

Kava teise suuna raames on kavas teha sihtotstarbelisi algatusi, millega tagada, et täiendavad vahendid investeeringute tegemiseks vastaksid reaalmajanduse vajadustele. Täpsemalt öeldes eraldatakse täiendavaid avaliku ja erasektori vahendeid elujõulistele projektidele, millel on Euroopa sotsiaalse turumajanduse seisukohalt tõeline lisaväärtus. See kehtib nii vastloodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kui ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul, kuid on ka tõsisem proovikivi Euroopa jaoks tervikuna.

Selle suuna peamine eesmärk on luua täiesti uudne lähenemisviis investeerimisprojektide väljavalimisele ja ettevalmistamisele kõikjal Euroopas, parandades viisi, kuidas erainvestorid ja avalik-õiguslikud asutused kasutavad ja hindavad teavet Euroopa investeerimisprojektide kohta. Lähenemisviis ei piirdu ainult sellega, et selgitada välja 300 miljardi euro väärtuses projekte, millele võiks eraldada täiendavaid rahastamisvahendeid, mida on käesoleva kava esimese suuna raames arutatud.

Euroopa Ülemkogu kutsutakse kiitma heaks ettepanek luua ELi tasandil projektide register ja tugevdada tehnilise abi andmist 2015. aasta juuniks loodava investeerimisnõustamise keskuse kaudu.

3.1. Projektide registri loomine ELi tasandil

Paljud sidusrühmad ei pea suurimaks probleemiks mitte rahastamise vähesust, vaid pigem tunnetavad nad elujõuliste projektide puudust. Investeeringute rakkerühma esialgne töö (mida teevad ühiselt Euroopa Investeerimispank ja komisjon koostöös liikmesriikidega ja mille aruanne tuleks eelduste kohaselt esitada enne aasta lõppu) näitab, et eksisteerib märkimisväärne arv potentsiaalselt elujõulisi projekte, mida võiks ELi tasandil rahastada. Erainvestorid ei tunne sageli ära nende projektide potentsiaali ega soovi nende keerulist ülesehitust ja riski hindamiseks sobiva teabe puudumist arvestades üksinda investeerida. See kehtib iseäranis suuremahuliste pikaajaliste taristuprojektide kohta.

Et investeeringuid tehtaks, on suur vajadus sõltumatu ja läbipaistva hindamise järele, mis võiks kinnitada, kas projekt on majanduslikult elujõuline, ja eriti seda, kas see vastab kõikidele regulatiivsetele ja haldusnõuetele. Paljudel juhtudel võib suurem läbipaistvus ja riskide mõistmine olla piisav erainvesteeringute ligimeelitamiseks ja kasutuselevõtuks.

Investeeringute rakkerühm tegeleb koos liikmesriikidega potentsiaalselt elujõuliste ja Euroopa tasandil tähtsust omavate projektide esimese sõelumisega. Komisjon leiab, et selline töö peaks jätkuma püsivamalt ELi tasandil, et valida välja ja lasta käiku peamised üleeuroopalise tähtsusega investeerimisprojektid, ning teavitada investoreid korrapäraselt eri projektide ettevalmistamise seisust. Riiklikud tugipangad võiksid siin abi osutada.

Selle raames võiks luua üleeuroopalise tähtsusega ja investeerimiseks sobivate projektide registri[13]. Projektide loetelu oleks dünaamiline ja lähtuks mitmest lihtsast ja tunnustatud majanduskriteeriumist. Aja jooksul lisataks sellesse uusi projekte ja eemaldataks sellest vanu. See ei tähenda, et igat Euroopa registrisse kantud projekti peaks või hakataks kava kohaselt või uue fondi kaudu rahastama, kuid see võimaldaks avaliku ja erasektori investoritel kasutada asjakohast ja läbipaistvat teavet. Hinnatud ja hindamata projektide loetelu tuleks avalikustada veebisaidil ja selle loetelu võiks omakorda ühendada sarnaste riiklikul või piirkondlikul tasandil koostatud loeteludega.

Aja jooksul võiks nii valmida teatavatele kriteeriumidele vastavate elujõuliste investeerimisprojektide Euroopa sertifitseerimise süsteem. Euroopa Investeerimispank ja riiklikud tugipangad saaksid kasutada sellist sertifitseerimist erainvestorite ligimeelitamiseks. Nii saaks Euroopa investeerimisprojektidele lisada selge usaldusväärsuse märgi. See oleks ka kooskõlas üleilmsel tasandil G20 raames toimuvate jõupingutustega, mida tehakse hea tava vahetamiseks investeerimisprojektide kohta.

3.2. Luuakse ühtne investeerimisnõustamise keskus, et koondada eksperditeadmiste allikad ja tugevdada tehnilist abi kõikidel tasanditel

Paljud Euroopa projektid ja projektide arendajad otsivad endiselt nende vajadustele kohandatud kõige sobivamaid rahastamisallikaid. Vajatakse ka suuniseid selle kohta, kuidas täita regulatiivseid nõudeid. Investeerimiskava üks prioriteete on pakkuda suuremat toetust projektide väljaarendamisele kogu ELis, kasutades komisjoni, Euroopa Investeerimispanga, riiklike tugipankade ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutuste eksperditeadmisi.

See hõlmaks eelkõige tehnilist abi projekti ülesehitamiseks, innovatiivsete rahastamisvahendite kasutamist riiklikul ja Euroopa tasandil ning avaliku ja erasektori partnerluse kasutamist. Luuakse ühtne kontaktpunkt, mis tegeleb kõikide tehnilist abi käsitlevate küsimustega. Kontaktpunkt kujutab endast ühtset investeerimisnõustamise keskust, mis on suunatud kolmele kasutajaliigile: projekti arendajad, investorid ja riiklikud korraldusasutused. Keskus pakub suuniseid konkreetsele investorile kõige sobivama nõustamisalase toe kohta, mida annavad kas EIP grupp, riiklikud tugipangad või muu rahvusvaheline finantseerimisasutus.

Uus keskus tugineks juba olemasolevatele edukatele vahenditele, nagu JASPERSi programm, mida ajakohastatakse ja laiendatakse, ning uus nõustamisplatvorm innovatiivsete rahastamisvahendite kasutamiseks (Fi-Compass). Keskuse arendataks välja EIP grupp riiklike tugipankade ja sarnaste üksuste tihedas koostöös kogu Euroopas ning see võimaldaks neil asutustel võrgustikus koostööd teha.

3.3. Koostöö sidusrühmadega Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil

Komisjon kavatseb liikmesriikide ja piirkondlike ametiasutuste abiga tegelda investorite, projektide arendajate ja institutsioonidest sidusrühmadega, et soodustada peamisi investeerimisprojekte ja kindlustada, et õiged projektid saaksid rahastamist asjakohastest allikatest. Konkreetsete probleemide käsitlemiseks korraldatakse koos EIPga riiklikul, riikidevahelisel ning piirkondlikul tasandil õpitubasid investeerimise kohta Euroopas. Keskendutakse era- ja avaliku sektori projektiarendajate, samuti erainvestorite ligimeelitamisele, suurendatakse teadlikkust ELi finantsinstrumentidest, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi täiendavast riskitaluvusest ning suurendatakse riiklike ja ELi kavade vahelist sünergiat.

4. Investeerimiskeskkonna parandamine

Kava kolmas suund seisneb õiguskeskkonna paremas etteaimatavuses, investeeringute ees seisvate takistuste kõrvaldamises kogu Euroopas ja ühtse turu tugevdamises optimaalsete raamtingimuste loomisega investeeringutele Euroopas. Ühtne turg on Euroopa suurim saavutus struktuurireformide valdkonnas.

Palju saab ära teha liikmesriikide tasandil. Komisjon juhib ja jälgib edusamme koos muude ELi institutsioonidega majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames. Komisjon kavatseb peagi teha ELi tasandil 2015. aasta töökavas ettepaneku kavandatavate prioriteetsete algatuste kohta ja võtta esimesed meetmed lähinädalatel.

Euroopa Ülemkogu kutsutakse kiitma üldine lähenemisviis heaks ning Euroopa Parlament ja nõukogu kui seadusandjad peaksid tagama kavandatud õigussätete kiire vastuvõtmise, et parandada investeeringuid reguleerivat keskkonda.

4.1. Lihtsam, parem ja etteaimatavam reguleerimine kõikidel tasanditel

Euroopa investeeringute potentsiaali täielikuks rakendamiseks on kesksel kohal optimaalsed raamtingimused kogu ühtsel turul toimuva investeerimistegevuse jaoks. Nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandi regulatiivne raamistik peab olema lihtne, selge, prognoositav ja stabiilne, et pakkuda stiimuleid investeerimiseks pikemas perspektiivis. Jõupingutusi halduskoormuse vähendamiseks ja õigusnormide lihtsustamiseks on tehtud aeglaselt ja ebaühtlaselt, kuigi liit ja liikmesriigid on selles valdkonnas märkimisväärselt palju meetmeid võtnud. Eriti valmistab see probleeme VKEdele, kes loovad töökohti ja on Euroopa majanduse selgroog. Majanduskasvu tingimuste parandamine on seega ülioluline, et tagada investeerimisprojektide õitseng ning käesoleva kava raames ja ka väljaspool seda strateegiliselt investeeritud vahendite tõhus kasutus.

Parem õigusloome on liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide ühine vastutus. Eesmärk ei ole reguleerida vähem, vaid reguleerida arukalt kodanike ja ettevõtete hüvanguks. Muu hulgas peab vähendama tarbetut regulatiivset koormust ja parandama ettevõtlustingimusi, eriti VKEde jaoks, et tagada vajaliku reguleerimise lihtsus, selgus ja otstarbekohasus. Lisaks tuleb tõhustada liikmesriikide kulutusi, parandada maksusüsteemide tulemuslikkust ja riigihalduse kvaliteeti kõikidel tasanditel. Liikmesriigid vastutavad ELi õiguse õigeaegse ja täieliku rakendamise eest. Nad peavad tagama võimalikult lihtsad, selged ja vähe koormavad ülevõtmismeetmed, vältides ELi õiguse siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisel täiendava koormuse tekitamist või tarbetute lisanõuete kehtestamist.

Komisjoni praegune koosseis on seadnud parema õigusloome oma üheks prioriteediks See kajastub juba komisjoni 2015. aasta töökavas. Komisjon kavatseb veelgi tugevdada parema õigusloome edendamist 2015. aastal ja anda sellele uue hoo. Õigusloomega tuleks eemaldada majanduskasvu takistavad tegurid, lasta uutel võimalustel edeneda, minimeerida kulusid ning tagada sotsiaalne jätkusuutlikkus ja keskkonna säästmine. Komisjon suurendab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames tehtavaid jõupingutusi ning püüab koostöös seadusandjaga tagada, et õigusaktide kavandatav lihtsustamine ka tegelikkuses tulemusi annaks.

4.2. Pikaajalise rahastamise uued allikad, sealhulgas liikumine kapitaliturgude liidu suunas

ELi finantsregulatsiooni raamistiku hiljutine reform ning pangandusliidu loomise lõpuleviimine aitab luua läbipaistva, turvalise, vastutustundliku ja vastupidava finantssektori, mis toetab stabiilsust ja usaldusväärsust. Samas sõltuvad investeeringud suuresti pankade vahendustegevusest; taristute pikaajaline rahastamine on endiselt piiratud. Paljude VKEde juurdepääs rahastamisele on samuti piiratud ja kapitali vaba liikumise saavutamisega ELis tegeldakse ikka veel.

Aja jooksul vähendab kapitaliturgude liidu loomine ELi finantsturgude killustatust. See aitab pakkuda VKEdele ja pikaajalistele projektidele mitmekesisemaid rahastamisvõimalusi, täiendades pankadepoolset rahastamist kaugeleulatuvamate ja paremini kujundatud kapitaliturgudega. Tõeline ühtne kapitaliturg aitab vähendada rahastamiskulusid majanduse ülejäänud valdkondades. Kapitaliturgude liit on seega käesoleva kava pikaajaliste eesmärkide saavutamise oluline vahend.

Laiapõhjaline konsulteerimine 2015. aasta alguses aitab edendada ja seada tähtsuse järjekorda peamisi tegevusvaldkondi, mille kaudu kõrvaldada investeeringute rahastamist ning kapitaliturgude liidu poole liikumist takistavad tegurid.

Lähiajal on kavas võtta meetmeid allpool loetletud peamistes valdkondades:

§ Võtta enne 2014. aasta lõppu vastu määrus Euroopa pikaajalise investeerimisfondi (ELTIF) kohta. Kava kohaselt peaksid sellised fondid hakkama toimima 2015. aasta keskpaigaks, mängides tähtsat rolli pikaajaliste projektide rahastamises. Pikaajalised investeerimisfondid võiksid toimida ka täiendava vahendina, et tuua riigi või riigi- ja erainvesteeringuid majanduse ülejäänud valdkondadesse.

§ Elavdada kvaliteetse väärtpaberistamise turud,[14] kordamata kriisieelseid vigu. Komisjon kaalub, kuidas oleks kõige parem esitada lihtsa, läbipaistva ja sidusa väärtpaberistamise kriteeriumid, tuginedes kindlustus- ja pangandussektoris hiljuti võetud meetmetele ja rahvusvahelisele kogemusele asjaomases valdkonnas. Selle varaklassi elavdamine aitab luua süvendatud ja likviidse järelturu, meelitada ligi laiemat investorite ringi ja parandada rahastamisvahendite eraldamist sinna, kus seda on kõige rohkem vaja.

§ Analüüsida, kuidas lahendada VKEsid käsitleva standardse krediidiinfo puudumist, tuginedes selles valdkonnas juba tehtule, tõhustades samuti taristuprojektide kavandamist ja krediidiajalugu käsitlevat teavet.

§ Uurida koostöös erasektoriga parimaid võimalusi, kuidas võtta laiemalt kogu ELis kasutusele Euroopa mõnel turul erainvesteeringute korda saatnud edu.

§ Vaadata läbi olemasolevad meetmed, näiteks prospektidirektiiv, et vähendada VKEde halduskoormust ja lihtsustada nende börsinimekirja võtmise nõudeid.

4.3. Võrdsete võimaluste parem tagamine ja ühtsel turul investeeringuid takistavate tegurite kõrvaldamine

Et kasutada täielikult ära ühtse turu potentsiaali ja teha sellest ettevõtjatele hüppelaud, on tarvis otsustavaid meetmeid. Kuigi mõned meetmed võivad laadilt teistest pikaajalisemad olla, on käesoleva kava olemuslik osa töökohtade loomise, majanduskasvu ja investeeringute soodustamise tingimuste parandamine. Allpool on esitatud lühikeses ja keskmises perspektiivis eriti olulised valdkonnad.

Energia- ja transpordisektor on ühtse turu olulised osad ja hiljutiste reformide rakendamist tuleb kiirendada. Euroopa energialiidul on selles tähtis roll. Tuleb tagada kolmanda energiapaketi täielik rakendamine. Õigusnormid energiaga piiriülese kauplemise kohta on endiselt väga killustatud. Mõni liikmesriik kasutab ikka veel turgu moonutavat jaehinna reguleerimist ning sellega tuleb tegeleda. Komisjon peab tegema kõik vajaliku, et võtta järelmeetmeid seoses viimaste otsustega, mis käsitlevad kliima- ja energiapoliitika raamistikku aastani 2030. Kiiresti tuleb ellu viia struktuurireformid, mis kõrvaldaksid eelkõige piiriülese mõõtmega transporditaristusse ja -süsteemidesse investeerimist takistavad asjaolud. Et kasutada ära ühtse turu hüvesid, tuleks tagada ühtse Euroopa taeva programmi eesmärkide saavutamine ning neljanda raudteepaketi kiire vastuvõtmine ja seejärel rakendamine.

§ Euroopa peab välja arendama tõeliselt ühendatud digitaalse ühtse turu, sealhulgas võtma kiiresti vastu kaugeleulatuvaid õigussätteid andmekaitse ja telekommunikatsiooni reguleerimise valdkonnas ning ajakohastama ja lihtsustama veebipõhise ja digitaaltoodete ostmise suhtes kohaldatavaid autoriõiguse ja tarbijakaitsenorme. Digitaalse ühtse turu raames tuleks tegeleda e-tehingute usaldusväärsuse ja turvalisusega, eri tehnoloogiliste lahenduste koostalitusvõime ning digitaalsetele ressurssidele ja taristutele juurdepääsuga (eeskätt raadiosagedusalade kasutuslubade poliitika). Ühtne turg peaks olema avatud uutele ärimudelitele, tagades samas oluliste avaliku huvi eesmärkide täitmise. Tarbijatele tuleks anda takistusteta juurdepääs internetisisule ja -teenustele kõikjal Euroopas, diskrimineerimata neid rahvuse või elukoha alusel.

Teenuse- ja tooteturud on üha enam omavahel põimunud. Tuleb kiirendada reforme, et lahendada ebaproportsionaalse õigusliku vormi, osaluse ja loa saamise nõuetega seonduvad probleemid ja parandada vastastikust tunnustamist eriti selliste sektorite ja kutsealade puhul, millel on suur piiriülene kaubanduspotentsiaal. Kõikidel tasanditel tuleks tagada avalikke hankeid käsitlevate normide tõhus kohaldamine ja toetada elektrooniliste avalike hangete vahendite kasutuselevõttu. Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks võiks ELi konkurentsivõimet turgutada takistuste kõrvaldamine teadmussiirdelt, vabalt juurdepääsult teadusuuringutele ja teadurite suuremalt liikuvuselt.

§ Koostöö rahvusvaheliste partneritega aitab edendada avatud investeeringuvoogusid. Euroopa ettevõtete rahvusvahelisele tasandile jõudmine parandab nende konkurentsivõimet. Kolmandate riikide investorid võivad oluliselt aidata Euroopa majandust toetada.

5. Edasised sammud

Käesolev investeerimiskava ei ole ühekordne meede, vaid „investeerimispealetung”, mis leiab aset järgmise kolme aasta jooksul. Kava peaks kardinaalselt muutma Euroopas investeeringuid suunavat avalikku poliitikat ja finantseerimisvahendeid, et lõigata igalt kulutatud eurolt suurim majanduslik ja sotsiaalne kasu.

Täna esitatav kava on esimene samm uues suunas. Liikmesriike kutsutakse algatusega ühinema, sealhulgas pakkuma täiendavat rahastamist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile, süvendamaks kava mõju reaalmajandusele. Meetmed tuleb kõikidel tasanditel võtta kiiresti ja tulemuslikult, et saaksime juba 2015. aastal tulemusi käega katsuda.

Komisjon kutsub 18.-19. detsembril 2014. aastal kokku tulevat Euroopa Ülemkogu kiitma heaks kava koos kõigi selle suundadega. Samuti kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu kui ELi seadusandjat võtma kiirkorras vastu vajalikud õigussätted, et tagada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevuse alustamine 2015. aasta juunis, ning võtma kiiresti järelmeetmeid seoses kava muude aspektidega.

Korrapärane aruandlus Euroopa Parlamendis, riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumistel ja nõukogu asjaomastes koosseisudes koos Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega tekitab poliitilise vastutustunde, mida on vaja, et need algatused annaksid tulemusi. Komisjon ja Euroopa Investeerimispank võtavad ühendust peamiste sidusrühmadega riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et võtta sihtotstarbelisi järelmeetmeid konkreetsete lahenduste arutamiseks ja koostamiseks.

Kava eelduseks on see, et mitmeaastast finantsraamistikku ega Euroopa Investeerimispanga kapitali praegu ei muudeta. Sõltuvalt edusammudest kaalutakse täiendavaid meetmeid 2016. aasta keskpaigaks, mil valmistatakse ette ka mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamist.

1. LISA MILLINE VÕIKS OLLA INVESTEERIMISKAVA MÕJU?

2. LISA KUIDAS AITAB UUS FOND PIKAAJALISI INVESTEERINGUID?

EIP = Euroopa Investeerimispank

3. LISA KUIDAS AITAB UUS FOND TOETADA VKEsid JA KESKMISE TURUKAPITALISATSIOONIGA ETTEVÕTJAID?

EIF = Euroopa Investeerimisfond

4. LISA AJAKAVA JA VAHE-EESMÄRGID

[1] Mõnes liikmesriigis on langus veelgi järsem. See kehtib eeskätt Itaalia (-25 %), Portugali (-36 %), Hispaania (-38 %), Iirimaa (-39 %) ja Kreeka kohta (-64 %).

[2]  Vt Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi kõne Jackson Hole'is 22. augustil 2014. Vt: http://www.ecb.europa.eu/press/key/date/2014/html/sp140822.en.html

[3]  Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused, lk 8: „Euroopa Ülemkogu toetab ametisseasuva komisjoni kavatsust käivitada algatus, mille abil võetakse ajavahemikul 2015–2017 täiendavate avaliku ja erasektori investeeringutena kasutusele 300 miljardit eurot,” ning Brisbane'i G20 tippkohtumisel vastuvõetud tegevuskava, mis avaldati 16. novembril 2014: „Lisaks teatas Euroopa Liit oktoobris laiaulatuslikust algatusest võtta aastatel 2015–2017 kasutusele täiendavad avaliku ja erasektori investeeringud. Ootame [nende] pakettide peatset elluviimist.” Vt joonealuses märkuses 2 osutatud Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi kõne Jackson Hole'is 22. augustil 2014.

[4]  Selle kava raames käsitletakse 250 kuni 3000 töötajaga äriühinguid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatena.

[5] Õigusakt on tõenäoliselt määrus, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 172, 182, artikli 175 lõikel 3 ja võib-olla ka artiklil 173.

[6]  Komisjon ja EIP on arvamusel, et fond tuleks asutada EIP siseselt spetsiaalse usaldusfondi kujul. See tagaks asutamise kiiruse ning ühtlasi oleks fondil kasu EIP olemasolevate struktuuride vahenditest ja oskusteabest laenude ja riskijuhtimise valdkonnas.

[7]  Selleks et kõnealuse algatusega toetatavad taristu- ja projektiinvesteeringud oleksid riigiabi eeskirjadega kooskõlas, peaksid projektid olema suunatud rahuldamata vajadustele (nt mitte dubleerima olemasolevat taristut), meelitama maksimaalselt ligi erainvesteeringuid ning vältima erasektori rahastatavate projektide väljatõrjumist. Toetatavad projektid peaksid olema üldiselt avatud kõigile kasutajatele, kaasa arvatud konkureerivad operaatorid, ja seda tingimustel, mis on õiglased, mõistlikud ja asjakohased, et vältida sisenemistõkete püstitamist. Selliste investeeringute mõju suurendamiseks koostab komisjon riigiabi hindamise eesmärgil nimekirja üldpõhimõtetest, millele projekt peab vastama, et olla Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi põhimõtete kohaselt abikõlblik. Kui projekt vastab neile kriteeriumidele ja saab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondilt toetust, hinnatakse igasugust täiendavat riiklikku toetust lihtsustatud ja kiirendatud riigiabi hindamise käigus, mille puhul ainus komisjoni kontrollitav küsimus on avaliku sektori toetuse proportsionaalsus (ülemäärase hüvitamise puudumine).

[8] COM(2013) 462 final, hetkel Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelistel kolmepoolsetel läbirääkimistel. Jõustumise korral tagab määrus ühtse ELi õigusraamistiku, et võimaldada pikaajalistele investeeringutele, nt taristuprojektidesse või VKEdesse tehtavatele investeeringutele spetsialiseerunud fondidel tegutseda kõikjal ELis, eesmärgiga meelitada ligi pikemate investeerimiseesmärkidega investoreid.

[9] Toetus peab vastama komisjoni riigiabi suunistele riskifinantseerimise kohta või olema määratud kindlaks turuhindade põhjal.

[10]  Selle saavutamiseks soovitatakse liikmesriikidel anda innovaatiliste finantsinstrumentide abil teatav protsent partnerluslepingus sisalduvatest eraldistest igasse peamisse investeerimisvaldkonda: 50 % VKEde toetuseks, 20 % CO2-heite vähendamisse, 10 % info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, 10 % jätkusuutlikku transporti, 5 % teadus- ja arendustegevuseks ja innovatsiooni toetuseks ning 5 % keskkonna- ja ressursitõhususse. Mikrokrediidirahastute kasutamisest sooduslaenude pakkumiseks võib samuti olla abi füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ja ettevõtluse edendamisel ning mikroettevõtjate arendamisel.

[11]  VKE-algatus on finantsinstrument, mis koondab vahendeid struktuuri- ja investeerimisfondidest, programmidest COSME ja „Horisont 2020”, EIFist ja EIPst. VKEde paremaks rahastamiseks võimaldab see kaht liiki vahendeid – piiristamata garantiid finantsvahendajatele ja olemasolevate laenuportfellide väärtpaberistamine.

[12]  Lähtudes sellest, mida võib saavutada ilma fondide olemasolevat kava katkestamata, võib programmitöö perioodil 2014–2020 vabaneda täiendavaid investeeringuid 26 miljardi euro ulatuses. See lisandub finantsinstrumentide kasutamise kahekordistumisele ning seda ei ole 1. lisas arvesse võetud.

[13] Oma 23.–24. oktoobri 2014. aasta kohtumisel „tervitas [Euroopa Ülemkogu] komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga juhitava rakkerühma loomist, mille eesmärk on määrata kindlaks konkreetsed investeerimist soodustavad meetmed, sealhulgas valmistada ette rida potentsiaalselt elujõulisi üleeuroopalise tähtsusega projekte, mis tuleks viia ellu lühikeses ja keskpikas perspektiivis.

[14] Väärtpaberistamine on pankade poolt sageli kasutatav finantstava, mis seisneb eri liiki lepinguliste võlgnevuste (näiteks eluaseme hüpoteeklaenud) koondamises ja struktureerimises. Seda võib kasutada varade rahastamiseks või riski ülekandmiseks ja hajutamiseks.