28.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 140/16

1.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni teatises „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2014–2020” väljendatud kavatsuse üle järgida strateegia „Euroopa 2020” tööhõivealaseid eesmärke, edendades töötingimuste kõrgeid standardeid nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil, kuid küsib endalt, miks komisjon ei näe selles strateegilises raamistikus ette konkreetseid seadusandlikke meetmeid, eelkõige luu- ja lihaskonna vaevuste (MSD) ning kantserogeenide valdkonnas;

2.

toetab sellega seoses Euroopa Parlamendi üleskutset Euroopa Komisjonile:

3.

juhib tähelepanu vasturääkivusele seoses Euroopa Komisjoni sooviga kehtestada ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2014-2020, teatades samal ajal oma 2015. aasta tööprogrammis selle direktiivi ettepaneku võimalikust tagasivõtmisest, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta;

4.

tunnistab nende meetmete kooskõlastamise tähtsust ELi tasandil, mille eesmärk on toime tulla töötervishoiu ja tööohutuse riskidega ning parandada järjepidevalt töötingimusi;

5.

võtab teadmiseks, et suurem osa töötervishoiu ja tööohutuse strateegias (2007–2012) sisalduvatest algatustest on ellu viidud, arvestades, et siduvaid ja mõõdetavaid eesmärke koos asjaomase ajakavaga ei ole seatud;

6.

rõhutab tööandjate ja töötajate esindajate esmatähtsat rolli töötervishoiu ja tööohutuse poliitika arendamisel Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning kutsub komisjoni üles tugevdama sotsiaalset dialoogi oma otsustusprotsessis;

7.

toetab Euroopa Komisjoni otsust määratleda uues strateegilises raamistikus kolm järgmist põhiväljakutset: i) järgida kehtivaid õigusakte; ii) parandada tööga seotud haiguste, sh uute ja tekkivate riskide ennetamist; iii) tulla toime demograafiliste muutustega;

8.

nõustub Euroopa Parlamendiga, et majanduskriisi ei tohiks kasutada ettekäändena selleks, et teha järeleandmisi kutsealaste riskide ennetamise põhimõtetes ning rõhutab töötervishoiu ja tööohutuse tähtsust töötajate põhiõigusena (1);

9.

avaldab kahetsust, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on komisjoni strateegias olnud väga piiratud roll ning kutsub komisjoni üles tagama nende ametliku kaasamise kõnealuse valdkonna kohustuste täitmisse, kuna olulisemate tööandjatena on nad kesksed institutsioonilised osalejad;

10.

rõhutab, et tänu nende partnerlussuhetele ja sidemetele kohalike ettevõtjatega võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused etendada olulist rolli õigusaktide integreerimisel, nn ennetuskultuuri ja ennetavate normide korrektsel rakendamisel ning esindamise ja kollektiivse kaitse toetamisel ohutusküsimustes;

11.

teeb ettepaneku luua Euroopas keskne juhtkomitee töötervishoiu ja tööohutuse ülesannete määratlemiseks, kooskõlastamiseks ja arendamiseks (soovitavalt Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri kooskõlastamisel), et tõhusamalt täita proaktiivset rolli liikmesriikide varustamisel viiteraamistikuga, nende suunamisel ja järelevalve teostamisel ELi seaduste rakendamisel. Sellel juhtkomiteel

12.

leiab, et kiiresti on vaja sekkuda töötajate õiguste vähendamise probleemi ja võtta tõhusaid meetmeid, et vähendada töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigus- ja rakendusmeetmete ja mudelite ebaühtlust, mis on üks teguritest, mis võib põhjustada sotsiaalse dumpingu ja piirkondadevahelise kõlvatu konkurentsi kasvu ELi turul;

13.

toetab Euroopa Komisjoni kavatsust vaadata riiklikud strateegiad läbi uue raamistiku valguses ja luua koostöös Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga (EU-OSHA) andmebaas kõigi riiklike töötervishoiu ja tööohutuse strateegiliste raamistike kohta. Seda tuleks teha tihedas koostöös ELi sotisaalpartneritega;

14.

on veendunud, et edendada tuleb nn ennetuskultuuri (algatuste kaudu koolis ning praktika, ametialase koolituse ja elukestva õppe raames) ning tõelist ja ajakohast ettevõtluskultuuri, mis põhineb veendumusel, et inimeste kvaliteet määrab tööstusprotsesside ja -toodete kvaliteedi;

15.

peab väga oluliseks tööohtude ennetamise alast koolitust, mis toob kasu nii töötajatele kui ka ettevõttele;

16.

nõustub Euroopa Komisjoniga, et töötervishoiu ja tööohutuse alase teadlikkuse suurendamine algab koolis, ja toetab soovitust võtta seda suuremal määral arvesse kooliprogrammides;

17.

toetab Euroopa Komisjoni seisukohta pöörata rohkem tähelepanu üldsuse teadlikkuse tõstmisele ning rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli kõnealuses valdkonnas;

18.

toetab eriti veendunult meetmete rahastamist alates 2014. aastast ja nõuab sihtotstarbeliste toetuste kavandamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste projektidele, sh eelkõige sellistele, milles viidatakse piirkondadele, kus puudub tõhus avaliku tervishoiusüsteemi kaitse või kus tuleb toime tulla demograafilist laadi raskustega;

19.

toetab kooskõlas horisontaalse subsidiaarsuse põhimõttega ka toetusmeetmeid, et aidata ettevõtjatel määratleda töötervishoiu ja tööohutuse kaitseks vajalikke tehnilisi ja organisatoorseid lahendusi;

20.

nõustub Euroopa Komisjoniga vajaduses tagada tehniline ja rahaline toetus veebipõhisele interaktiivsele riskihindamisvahendile (OiRA) (2) ning teistele teaduslik-tehnilistele ja IT-põhistele vahenditele liikmesriikides, eelkõige prioriteetsetes sektorites ning mikro- ja väikeettevõtjaid puudutavates valdkondades;

21.

toetab Euroopa Komisjoni algatust edendada heade tavade vahetamist VKEdega, kes saavad töötervishoiu ja tööohutuse parandamiseks tuge suurematelt ettevõtetelt tarnija-pakkuja-ostja ahelas;

22.

nõuab rohkem integreeritud poliitikameetmeid VKEd jaoks (sh maksustiimulid, parem juurdepääs Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditele, praktilised, samas teaduslik-tehnilisest seisukohast täpsed riskihindamisvahendid, partnerlus);

23.

toetab selliste poliitikameetmete edendamist, millega hõlbustada nende ettevõtete kapitaliinvesteeringute ja iga-aastaste hoolduskulude maksuvabastust, kus rakendatakse töökeskkonna kaitseks juhtimisvahendeid ja -süsteeme, kooskõlas pädevate avaliku sektori reguleerimisasutuste vastuvõetud suuniste ja mudelitega;

24.

soovib seega ELi innustusmeetmete kava loomist ettevõtlusprojektide jaoks, mille eesmärk on töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemide kasutuselevõtt ja haldamine, kasutades tagatisfondide vahendeid, et hõlbustada juurdepääsu pangalaenule ja suurendada tehnilist toetust ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, muuhulgas ka EU-OSHA kaudu;

25.

toetab Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2014. aasta resolutsioonis „Tõhus tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegia” esitatud meetmeid ja soovitusi;

26.

tunneb heameelt selle üle, et juhtimise ja koordineerimisega tegeleb kõrgemate tööinspektorite komitee (Senior Labour Inspectors Committee, SLIC), kuhu kuuluvad liikmesriikide tööinspektorid ning ohutuse ja tervishoiu valdkonnas pädevate asutuste ametnikud, keda varustatakse asjakohaste vahendite ja ressurssidega;

27.

märgib, et tööohutust ja töötervishoidu jälgivad haldusametnikud peavad samuti keskenduma õigusaktide järgimise lihtsustamisele ning rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli nende koolitamise toetamisel, kutsudes üles määratlema konkreetsed inspekteerimismudelid VKEde jaoks, et nad ei peaks kandma jätkusuutmatut bürokraatlikku ja rahalist koormat;

28.

on seisukohal, et jõustamismeetmed peaksid toetuma tõendatud tulemuslikkusele ja koondama tähelepanu tootmissektoritele, kus valitseb töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjade rikkumise reaalne oht, tagades nende kehtivate eeskirjade jõustamise, milles käsitletakse kokkupuudet selliste kantserogeenidega nagu asbest ning selliseid töökohal kõige enam levinud haigusi nagu luu- ja lihaskonna vaevused, stressiga seotud haigused ja muud hingamisteede haigused, sh krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK);

29.

soovib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste järelevalverolli tugevdamist kohapeal, muuhulgas nende pädevuste järkjärgulise suurendamise kaudu, eelkõige riigihangete ja allhangete süsteemis, kuna kõnealuses valdkonnas on kaitse eriti puudulik;

30.

teeb ettepaneku innustada heade tavade vahetamist kõnealuses sektoris tegutsevate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

31.

toetab vajadust hinnata koostöös liikmesriikide, kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC) ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega (ACSH) karistuste ja haldustrahvide ning mittetraditsiooniliste seireviiside tõhusust, eeldusel, et avalikule sektorile antakse võimalus nende organite töös osaleda;

32.

leiab, et võõrtöötajate tervise kaitsmiseks mõeldud Euroopa platvormi loomine on asjakohane ja strateegiline otsus, kuna liikmesriikide suutlikkus globaliseerumise mõjule ja peaasjalikult rändest tulenevatele sotsiaaldemograafilistele muutustele vastata on järjest piiratum;

33.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni 2011. aastal edendatud uuringu tulemusel kümne VKEde jaoks kõige koormavama õigusakti hulka loetud (3) raamdirektiivi 89/391/EMÜ (4) lisamise üle õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi REFIT;

34.

leiab, et karistussätetega peab kaasnema sihipärane reguleerimine, selgete eeskirjade ning tõhusate ja kiirete menetlustega, mille puhul väärtustatakse ka tööturu osapooli esindavaid kahepoolseid organeid, kes asjakohaselt kaasatuna võivad oma ülesannete raames toetada siseriikliku õigusega volitatud asutusi ennetusmeetmete rakendamisel;

35.

toetab kavatsust kaasata töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide analüüsi võimalikud meetmed riskihindamise lihtsustamiseks ja/või halduskoormuse ja dokumentatsiooni vähendamiseks, tagades samas töötajate kaitsetaseme säilitamise;

36.

leiab, et teatavate sektorite, eelkõige mikroettevõtete, jaoks on võimalik määratleda ja edendada vahendeid riskianalüüsi lihtsustamiseks, sh nt veebipõhine interaktiivne riskihindamissüsteem (OiRA). Objektiivsed kriteeriumid ja näitajad peavad põhinema täpsel riskihindamisel ja -juhtimisel, ning neid tuleks koostöös pädevate asutustega võimaluste piires lihtsustada ja määratleda, et töötada välja lihtsustatud vahendid riski hindamiseks ja juhtimiseks, muuhulgas vabatahtliku sertifitseerimise vormis;

37.

leiab, et töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemide keerukus tuleneb ka bürokraatiast, mida ei põhjusta alati riiklikud standardid, vaid rahvusvaheliste standardite järgimine. Tunnistades kõigi nende professionaalsust, kes aitavad tagada ohutust, leiab komitee, et olukorda ei tohi muuta veel keerukamaks, eelkõige mitte väiksemate ettevõtete jaoks. Seetõttu soovib komitee ELi tasandi arutelu töötervishoiu ja tööohutuse kvaliteedi sertifitseerimise üle, et töötada välja vabatahtlikud ELi standardid jätkusuutlike miinimumnõuete määratlemiseks;

38.

on veendunud, et töötervishoiu ja tööohutuse kaitse meetmeid tuleb käsitleda ennetava ja tervikliku lähenemisviisi kaudu, mille raames võetakse arvesse tihedaid seoseid tootmise, töö, ja keskkonna vahel ning mis põhineb parimal olemasoleval meditsiinilisel ja teaduslikul tõendusmaterjalil;

39.

juhib tähelepanu asbesti põhjustatud kopsu- ja nahahaigustele, vähile, astmale, obstruktiivsetele kopsuhaigustele, luu- ja lihaskonna vaevustele ning stressiga seotud haigustele ja muudele kroonilistele haigustele, ning rõhutab vajadust koostada põhjalikud analüüsid praeguste ja uute terviseriskide kohta, mis tulenevad uute materjalide ja toodete kasutamisest;

40.

arvab, et teaduslikku ebakindlust silmas pidades, tuleks uute tehnoloogiate, materjalide ja toodete tööstusliku kasutuselevõtuga seonduvate terviseriskide juhtimisel järgida ettevaatusprintsiipi;

41.

leiab, et

42.

rõhutab töötavate naiste arvu kasvu ning naiste ja meeste tööelu erinevusi (töö liik, erinevused terviseriskidega kokkupuutumisel), mis mõjutavad nende tervist ja ohutust;

43.

soovitab mitmekesistada kaitsemeetmeid töökohal, et tagada nende tõhusus nii naiste kui ka meeste puhul, arvestades töö liiki ning subjektiivseid ja objektiivseid erinevusi terviseriskidega kokkupuutumisel;

44.

jagab seisukohta, et töötervishoiu ja tööohutuse poliitika võib aidata võidelda diskrimineerimise vastu ning edendada võrdseid võimalusi ELi poliitikate raames, julgustades korrektselt rakendama direktiivi 2000/78/EÜ (puuetega inimeste töötervishoiu ja tööohutuse kaitse kohta) ning direktiivi 2006/54/EÜ (millega keelatakse naiste ebasoodne kohtlemine töökohal raseduse või emaduse tõttu) (5)  (6);

45.

tuletab meelde, et „elukestev õpe ja vabatahtlik tegevus on aktiivsena ja tervena vananemise peamised tõukejõud. Täiskasvanuharidust ja eakate vabatahtlikku tegevust tuleks toetada ELi, riigi ja kohalikul tasandil, et aidata pikendada tööelu, edendada aktiivset pensionile siirdumist ning toetada iseseisvat elu” (7); EL peaks seega edendama Euroopa heade tavade käsiraamatu koostamist tervena vananemise teemal;

46.

arvab seetõttu, et vananeva tööjõu probleemi lahendamise seisukohast on esmatähtis tagada teabe ja heade tavade vahetamine liikmesriikide ja ettevõtjate vahel ning asjaomaste integratsioonimeetmete edendamine;

47.

on veendunud, „et Euroopa Liidu meetmed, millega toetatakse aktiivsena ja tervena vananemist ja põlvkondadevahelist solidaarsust, edendavad innovatsiooni ja kasvupotentsiaali kogu Euroopa Liidus ning toovad majanduslikku kasu nii avaliku kui ka erasektori osalejatele kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil” (8);

48.

rõhutab, et andmete kogumise tõhustamine on oluline töötervishoiu ja tööohutuse teenuste võrdlemiseks Euroopa Liidus, ning juhib tähelepanu sellele, et andmete võrdlev analüüs tuleb läbi viia jätkuvat parandamist silmas pidades, tänu menetluste headest tavadest teavitamisele, ning mitte üksnes parema klassifitseerimise eesmärgil. Eesmärk on hõlbustada tegelike terviseriskidega seonduva teabe vahetamist liikmesriikide vahel;

49.

toetab Euroopa Komisjoni üleskutset koguda ja töötada välja ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil statistilised andmed, mis annavad põhjalikuma ülevaate tööõnnetustest ja kutsehaigustest, töökeskkonnas ohtlike ainetega kokkupuutest ning tööga seonduvatest haigustest;

50.

märgib, et töötervishoidu ja tööohutust käsitlevas teabesüsteemis on tööturu osapoolte roll liiga piiratud; tööturu osapooled võiksid olla aktiivsed partnerid süsteemi ülesehitamisel, asjaomaste andmete kogumisel ning teabevoogude haldamisel ja kasutamisel;

51.

rõhutab, et usaldusväärsemad statistilised andmed aitavad saada ülevaate töötajate terviseriskidest, paremini mõista nende põhjuseid ja seeläbi teha praktilisi järeldusi;

52.

loodab, et töökeskkonnas toimuva ennetustegevuse jaoks luuakse Euroopa teabesüsteem (teadmised edendavad ennetamist) kui dünaamiline vahend, mille abil oleks võimalik integreerida riikide teabesüsteemides olevaid andmeid. Samuti loodab komitee, et luuakse ühtsel andmebaasil põhinev andmete tõlgendamise mudel;

53.

toetab Euroopa Komisjoni seisukohta, mille kohaselt võiks selgemate ELi normide kehtestamine töötervishoiu ja tööohutuse alastes õigusaktides aidata kaasa ka asjaomaste normide karmistamisele kogu maailmas, tänu kahe- ja mitmepoolsetele lepingute sõlmimisele kolmandate riikidega;

54.

leiab, et uues rahvusvahelises globaliseerunud kontekstis tuleb tagada, et kõik asjaomased sidusrühmad võtaksid vastu ja rakendaksid töötervishoiu ja tööohutuse standardeid käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone ja kokkuleppeid, et säilitada ELi konkurentsivõime ja vältida soodsama õiguskeskkonna otsingul ettevõtete ümberpaigutamist kolmandatesse riikidesse;

55.

meenutab Euroopa Komisjonile vajadust innustada liikmesriike ratifitseerima kõik ILO ja muud rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning jälgida tähelepanelikult töötervishoiu ja tööohutuse standardeid ja selle teemaga seonduvaid küsimusi kõigi ülemaailmsete partnerluste üle peetavatel läbirääkimistel ja eelkõige praegu läbirääkimisjärgus oleva Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse raames USAga.