KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

MÕJU HINDAMISE KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Lisatud dokumendile:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus

liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukavas

1.           Probleemi määratlemine

Rahvastiku vananemine toob kaasa vahetu ja olulise muutuse ühiskonnas ja majanduses, milleks EL ei ole veel hästi valmistunud. Riikide kulud seoses vananemisega üha kasvavad, kusjuures olukorda halvendab võimaluste käestlaskmine või alakasutamine aktiivselt ja tervena vananemist võimaldavate IKT-põhiste toodete ja teenuste kasvaval turul.

Selle turuga on seotud kolm põhiprobleemi. Esimene on innovatiivsete IKT-põhiste toodete ja teenuste vähene kättesaadavus, mis tuleneb ELi turu killustatusest. Teine on teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse killustatus Euroopa tasandil koos VKEsid vaevavate kõrgete osalusbarjääridega. Kolmas probleem tuleneb innovatiivsete lahenduste piiratud kasutuselevõtust, mis on seotud teadmiste kogumise ja jagamise puudumisega.

Nende probleemidega tegelemiseks 2008. aastal praegu käimasolev intelligentse elukeskkonna ühiskava. See hõlmab 20 liikmesriiki ja veel kolme riiki, kes on seotud seitsmenda raamprogrammiga, mille kaudu seda rahastatakse. Kava eesmärk on luua rakendusliku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse vallas (turuletoomise aeg 2–3 aastat) kriitiline mass IKT-põhiste toodete, teenuste ja süsteemide jaoks, mis on mõeldud kasutamiseks ELi tasandil, et olla abiks aktiivselt ja tervena vananemisel.

Intelligentse elukeskkonna lahendustega saab aidata vanuritel kohandada oma eluviise, tervise eest hoolitsemist ja töökohta sedamööda, kuidas nad vananevad, et nad saaksid osaleda majandus- ja ühiskonnaelus rohkem aastaid ning elada kauem kodus.

Iga intelligentse elukeskkonna projekt hõlmab vähemalt kolme riiki, ühte VKEd, ühte teadusasutust ja ühte vanureid esindavat organisatsiooni. Rakendamine on korraldatud riigi tasandil, mis oluliselt langetab osalemisbarjääri kohalike organisatsioonide ja VKEde jaoks. Käimasolevat intelligentse elukeskkonna ühiskava rahastavad osalevad riigid, EL ja osalevad organisatsioonid (vastavalt ligikaudu 25 %, 25 % ja 50 %). Käimasoleva kava (2008–2013) minimaalne avaliku sektori kogueelarve on 300 miljonit eurot, millest kuni 150 miljonit eurot tuleb 7. raamprogrammist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 185 alusel.

Vahehindamisest (2010. aasta) nähtus, et intelligentse elukeskkonna ühiskava eesmärke saavutati edukalt. Veebruaris 2012 leidis intelligentse elukeskkonna ühiskava üldkogu, et kava jätkamine on strateegilise tähtsusega, seda ka olulise panusena aktiivselt ja tervena vananemist käsitlevasse Euroopa innovatsioonipartnerlusse.

2.           Subsidiaarsuse analüüs

Intelligentse elukeskkonna ühiskava järelmeede eeldaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 185 kohase kaasotsustamismenetluse abil tehtavat Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust, et tagada rahastamise jätkuvus 7. raamprogrammi / konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi ning programmi „Horisont 2020” vahel.

Jätkuprogramm (intelligentse elukeskkonna ühiskava nr 2) oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna liikmesriigid ise vastutavad strateegilise töökava ja kõikide rakendusküsimuste eest. Komisjon vaid soodustab koordineerimise parandamist ja tagab sünergia oma muude rahastustegevustega selles vallas.

Mõju eelarvele ja ELi rahaline osalus selles algatuses on osa „Horisont 2020” ettepanekust ja eelarvest. Need sõltuvad programmi „Horisont 2020” käsitleva otsuse tulemusest ja osalevate riikide finantskohustuste võtmisest. ELi lisandväärtus on ilmselge, võttes arvesse probleeme: turu ja teadustegevuse killustatus, ebapiisav keskendumine kasutuselevõtule kogu ELis ja ühise Euroopa visiooni puudumine aktiivselt ja tervena vananemist toetavate IKT-lahenduste turul.

3.           Eesmärgid

Intelligentse elukeskkonna ühiskava jätkuprogrammi üldeesmärkideks on parandada ELi konkurentsivõimet aktiivselt ja tervena vananemist toetavate IKT-toodete ja teenuste vallas; aidata kaasa riikide rahanduse tugevdamisele ning nutikale, jätkusuutlikule ja kaasavale kasvule; aidata kaasa teadus- ja arendustegevuse kulude kasvule 3 %-ni SKPst aastaks 2020; ning panna liidu tulevastes rahastamiskavades rohkem rõhku EL 2020 prioriteetidele, tegeledes sotsiaalsete väljakutsetega, eeskätt tervishoiu ja rahvastiku vananemisega.

Erieesmärkideks on parandada vanurite ja nende hooldajate elukvaliteeti; suurendada hooldussüsteemide jätkusuutlikkust, suurendades aktiivselt ja tervena vananemist toetavate IKT-põhiste toodete ja teenuste kättesaadavust; luua IKT-põhiste toodete ja teenustega seotud üleeuroopalise teadus- ja innovatsioonitegevuse kriitiline mass, kaasates eelkõige VKEsid ja kasutajaid; ning säilitada erasektori investeeringuid ja edendada ettevõtete kasvupotentsiaali, luues raamistiku üleeuroopalistele lähenemisviisidele ja lahendustele, mis sobivad varieeruvate riiklike ja piirkondlike sotsiaalsete eelistustega ning on kooskõlas õiguslike aspektidega.

4.           Poliitilised valikud

Järgmisi valikuvõimalusi on kaalutud ja üksikasjalikult hinnatud:

· valikuvõimalus nr 1 – intelligentse elukeskkonna ühiskavaga nr 1 identne intelligentse elukeskkonna ühiskava nr 2;

· valikuvõimalus nr 2 – intelligentse elukeskkonna ühiskava nr 2 ei tule;

· valikuvõimalus nr 3 – intelligentse elukeskkonna ühiskava nr 2 kui intelligentse elukeskkonna ühiskava nr 1 täiustatud ja tugevdatud kujul.

See juhiks rohkem tähelepanu kasutajate kaasamisele ja rakendusuuringute tulemuste lähendamisele turumajanduslikule keskkonnale. Ühiskava käsitlusala kohandataks aktiivselt ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse omaga.

Järgmisi valikuvõimalusi on kaalutud, kuid need on kõrvale jäetud:

· EL ei toeta rahaliselt IKT ja vananemise valdkonda;

· EL ei toeta rahaliselt, üksnes koordineerib veidi;

· intelligentse elukeskkonna ühiskava nr 2 ühendatuna ühise kavandamise algatusega „Rohkem aastaid, parem elu”;

· intelligentse elukeskkonna ühiskava nr 2 ühendatuna artikli 185 kohase algatuse Eurostars järelmeetmetega.

Esimesed kaks valikuvõimalus piiraksid tugevasti ELi tekkiva intelligentse elukeskkonna ühiskava turu arengut. Kaks viimast valikuvõimalust ei ole oma laadi ja käsitlusala tõttu alternatiiviks rakendusuuringute kavale.

5.           Mõjuhinnang

Mõju hinnati eri vaatenurkadest. Kulude ja kasutegurite võrdlemisel hinnati erinevaid stsenaariume. Valikuvõimalus nr 2 tähendaks, et Euroopa tasandil puuduks aktiivselt ja tervena vananemisega seotud IKT-alase innovatsiooni koordineerimine ning puuduks liikmesriikide panus. Selle valikuvõimaluse puhul annaks EÜ iga-aastane 23 miljoni euro suurune investeering võimendusena kokku umbes 33 miljonit eurot. Teisalt, valikuvõimaluste nr 1 ja 3 puhul oleks sama suure EÜ investeeringu võimendus palju suurem, s.o 91 miljonit eurot.

Projektides osalejate valik oleks kõige mitmekesisem valikuvõimaluse nr 3 puhul, sest see tähendaks kasutajate või nende organisatsioonide kaasatuse kasvu suurusjärgus vähemalt kolm korda, mida on vahehindamise ja nõupidamiste tulemuste kohaselt tarvis. Valikuvõimaluse nr 1 puhul oleks turuletoomise aeg kaks kuni kolm aastat, samas kui valikuvõimaluse nr 2 alusel oleks see aeg väga tõenäoliselt pikem. Valikuvõimaluse nr 3 puhul on projektide tulemuste turuletoomise aeg kõige lühem, seda ka seoses kooskõlastamisega aktiivselt ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerlusega.

Intelligentse elukeskkonna ühiskava nr 2 põhiline majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju pääseks kõige tugevamini esile valikuvõimaluse nr 3 puhul. Riigid saaksid kasu kulutõhusatest IKT-lahendustest, mis aitavad kaasa riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Tegevuskava abil kujundatakse sihtotstarbelist teadlaste ja lahendusepakkujate ringkonda. Lõppkasutajad oleksid rohkem kaasatud, mis suurendab tootevalikut. Sünergiat riikliku tervis- ja ohutuskaitsega oleks võimalik kõige paremini saavutada aktiivselt ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kaudu. Seetõttu kasvaks liikmesriikide arv ja võimendatud rahastamine oleks saadaval laiemas ulatuses kui valikuvõimaluse nr 1 puhul. Patsiendid ja hooldajad peaksid valikuvõimaluste nr 1 ja 3 puhul tänu kaugjälgimislahendustele vähem reisima.

6.           Valikuvõimaluste võrdlus

Arvestades kulude ja kasutegurite võrdlust, projektides osalejate valiku mitmekesisust, projektide tulemuste kaugust turust, mõju aktiivselt ja tervena vananemist käsitlevale Euroopa innovatsioonipartnerlusele ning mõju eesmärkidele, on soovitatav valikuvõimalus nr 3. Seeläbi saaks jätkata käimasoleva intelligentse elukeskkonna ühiskava heade tulemuste pinnalt ja saavutatut edasi arendada, lähtudes 2010. aasta vahehindamise põhjal tehtud soovitustest ja nõupidamiste tulemustest ning ühitades tegevuskava käsitlusala aktiivselt ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse omaga.

7.           Järelevalve ja hindamine

2017. aastal teostatakse vahehindamine rakendusprotsessi kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks. Intelligentse elukeskkonna ühiskava nr 2 rakendamist vaatleks pidevalt intelligentse elukeskkonna ühing ja kord aastas Euroopa Komisjon. Järelevalve tulemustest antaks aru komisjonile ja intelligentse elukeskkonna ühiskava üldkogule. Mõned kasutatavad näitajad on järgmised:

· intelligentse elukeskkonna ühiskava nr 2 projektide panus aktiivselt ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegilise rakenduskava elluviimisse;

· uusi tooteid, süsteeme ja teenuseid turule toovate projektide protsendimäär;

· osalevate liikmesriikide arv, intelligentse elukeskkonna ühiskavas nr 2 ja intelligentse elukeskkonna ühiskava iga-aastasel foorumil osalejate arv;

· nende liikmesriikide arv, kes suudavad rahastada iga liiki osalejaid, sealhulgas lõppkasutajaid ja teenuseosutajaid esindavaid organisatsioone;

· aktiivselt ja tervena vananemist toetavate IKT-lahenduste kasutamisest tulenevale kulude kokkuhoiule viitava tõendusmaterjali hulk.