SELETUSKIRI

Euroopa naabruspoliitika osana on teatavate liidu programmide ja ametite järkjärguline avamine Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele osalemiseks üks paljudest meetmetest, millega edendatakse reforme, uuendusi ja üleminekut Euroopa Liidu naaberriikides. Seda poliitilist aspekti on laiemalt kirjeldatud komisjoni 2006. aasta detsembri teatises, milles käsitletakse üldist lähenemisviisi Euroopa naabruspoliitika partnerriikide ühenduse ametite tegevuses ja ühenduse programmides osalemise võimaldamisele[1].

Nõukogu kiitis selle lähenemisviisi heaks oma 5. märtsi 2007. aasta järeldustes[2].

Nimetatud teatise ja järelduste põhjal andis nõukogu 18. juunil 2007 komisjonile suunised läbirääkimiste pidamiseks Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Moldova, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukrainaga raamlepingute üle, milles käsitletakse nende riikide ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid[3].

2007. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel[4] kinnitati taas, et Euroopa naabruspoliitika on äärmiselt tähtis, ja kiideti heaks 18.–19. juunil 2007 toimunud üldasjade ja välissuhete nõukogule esitatud eesistujariigi eduaruanne[5] ning asjaomased nõukogu järeldused[6]. Nimetatud aruandes tuletati meelde nõukogu juhiseid läbirääkimiste pidamiseks asjaomaste lisaprotokollide üle.

Komisjoni ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatises „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele”,[7] mis kiideti heaks nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldustega, rõhutati veel kord ELi kavatsust lihtsustada partnerriikide osalemist ELi programmides.

2011. aasta septembris Varssavis toimunud idapartnerluse tippkohtumisest osavõtjad leppisid kokku toetada partnerriikide osalemist ELi programmides ja tema ametite tegevuses.

Praeguseks on alla kirjutatud Armeenia,[8] Iisraeli,[9] Jordaania,[10] Moldova,[11] Maroko[12] ja Ukrainaga[13] sõlmitud protokollidele.

Aserbaidžaan avaldas 2012. aasta oktoobris huvi paljudes Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele avatud programmides osalemise vastu. Lisas on esitatud Aserbaidžaaniga peetud läbirääkimiste tulemusel valminud protokolli tekst.

Käesolevaga esitab komisjon ettepaneku protokolli sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse kohta. Protokoll sisaldab raamlepingut, milles käsitletakse Aserbaidžaani liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid. Nimetatud raamleping sisaldab üldtingimusi, mida kohaldatakse kõigi Euroopa naabruspoliitika partnerriikide suhtes, kellega sellised protokollid sõlmitakse.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a palutakse Euroopa Parlamendil anda kõnealuse protokolli sõlmimiseks oma nõusolek.

Paralleelselt esitab komisjon ettepaneku nimetatud protokolli allakirjutamist ja ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse kohta.

Nõukogul palutakse vastu võtta alljärgnev otsus.

2013/0420 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega sõlmitakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelist raamlepingut Aserbaidžaani Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

1)         Protokoll, mis on lisatud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule, ning milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelist raamlepingut Aserbaidžaani Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (edaspidi „protokoll”), kirjutati liidu nimel alla [kuupäev].

2)         Protokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokoll, mis on lisatud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule, ning milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelist raamlepingut Aserbaidžaani Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (edaspidi „protokoll”), on liidu poolt heaks kiidetud[14].

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel protokolli artikliga 10 ettenähtud teate[15].

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               KOM(2006) 724 (lõplik), 4. detsember 2006.

[2]               Üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldused, 5. märts 2007.

[3]               Nõukogu otsus (restricted) komisjonile volituste andmise kohta läbirääkimiste pidamiseks protokollide […] üle, dokument 10412/07.

[4]               Eesistujariigi järeldused – Brüssel, 21.–22. juuni 2007, dok 11177/07.

[5]               Eesistujariigi eduaruanne Euroopa naabruspoliitika tugevdamise kohta, dok 10874/07.

[6]               Nõukogu järeldused Euroopa naabruspoliitika tugevdamise kohta, vastu võetud üldasjade ja välissuhete nõukogu istungil 18. juunil 2007, dok 11016/07.

[7]               KOM(2011) 303 (lõplik), 25. mai 2011. a..

[8]               [ELT viide lisatakse pärast avaldamist]

[9]               ELT L 129, 17.5.2008, lk 39.

[10]             [ELT viide lisatakse pärast avaldamist]

[11]             ELT L 14, 19.1.2011, lk 5; ELT L 131, 18.5.2011, lk 1; jõustunud 1. mail 2011.

[12]             ELT L 273, 19.10.2010, lk 1; ELT L 90, 28.3.2012, lk 1, jõustunud 1. oktoobril 2012.

[13]             ELT L 18, 21.1.2011, lk 1–5; ELT L 133, 20.5.2011, lk 1, jõustus 1. novembril 2011.

[14]             Protokoll ja selle allkirjastamise otsus on avaldatud […].

[15]             Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

PROTOKOLL

järgmise dokumendi juurde:

NÕUKOGU OTSUS,

millega sõlmitakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelist raamlepingut Aserbaidžaani Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ühelt poolt

ning

ASERBAIDŽAANI VABARIIK, edaspidi „Aserbaidžaan”,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

ning arvestades järgmist:

1)           Aserbaidžaan on sõlminud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani vahelise partnerlus- ja koostöölepingu (edaspidi „leping”), mis jõustus 1. juulil 1999.

2)           Brüsselis 17.–18. juunil 2004 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu avaldas tunnustust Euroopa Komisjoni ettepanekutele Euroopa naabruspoliitika kohta ning kiitis heaks nõukogu 14. juuni 2004. aasta järeldused.

3)           Nõukogu on mitmel muul juhul võtnud vastu järeldusi, mis seda poliitikat toetavad.

4)           5. märtsil 2007 avaldas nõukogu toetust Euroopa Komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatises käsitletud üldisele ja terviklikule lähenemisviisile, mille eesmärk on võimaldada Euroopa naabruspoliitika partnerriikidel vastavalt nende saavutustele osaleda ühenduse ametite tegevuses ja ühenduse programmides, kui õiguslik alus seda lubab.

5)           Aserbaidžaan on avaldanud soovi osaleda mitmes liidu programmis.

6)           Aserbaidžaani osalemisega seotud eritingimused, eelkõige rahaline osalus ning aruandlus- ja hindamiskord, määratakse iga konkreetse programmi puhul kindlaks Euroopa Komisjoni ja Aserbaidžaani pädevate ametiasutuste vahelise lepinguga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Aserbaidžaan võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Aserbaidžaanile osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud.

Artikkel 2

Aserbaidžaan maksab rahalise osaluse Euroopa Liidu üldeelarvesse vastavalt oma osalusele eriprogrammides.

Artikkel 3

Aserbaidžaani esindajad võivad osaleda vaatlejatena ja Aserbaidžaani puudutavates küsimustes sellistes korralduskomiteedes, kes teostavad järelevalvet programmide üle, mida Aserbaidžaan rahaliselt toetab.

Artikkel 4

Aserbaidžaani esindajate esitatud projektide ja algatuste suhtes kohaldatakse võimaluse korral samasuguseid asjakohaste programmidega seotud tingimusi, eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes.

Artikkel 5

Aserbaidžaani osalemisega seotud eritingimused, sealhulgas rahaline osalus ning aruandlus- ja hindamiskord, määratakse iga konkreetse programmi puhul eraldi kindlaks Euroopa Komisjoni ja Aserbaidžaani pädevate ametiasutuste vahelise lepinguga asjaomaste programmidega kehtestatud kriteeriumide alusel.

Kui Aserbaidžaan taotleb liidult konkreetses liidu programmis osalemiseks välisabi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) artiklile 3 või vastavalt mõnele muule sarnasele määrusele, mis võidakse tulevikus vastu võtta ning millega nähakse ette liidu välisabi andmine Aserbaidžaanile, määratakse tingimused, mis reguleerivad liidu abi kasutamist Aserbaidžaani poolt, kindlaks rahastamislepinguga, järgides eelkõige määruse (EÜ) nr 1638/2006 artiklit 20

Artikkel 6

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, nähakse artikli 5 kohaselt sõlmitud lepinguga ette finantskontrollid, auditid ja muud kontrollid, sealhulgas haldusjuurdlused, mida viivad läbi Euroopa Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda või mis toimuvad nende järelevalve all.

Võetakse vastu üksikasjalikud finantskontrolli ja auditi, haldusmeetmete, karistuste ja sissenõudmise eeskirjad, mis võimaldavad anda Euroopa Komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile ja Euroopa Kontrollikojale pädevuse, mis on samaväärne nende pädevusega liidus asuvate abisaajate ja töövõtjate suhtes.

Artikkel 7

Protokolli kohaldatakse aja jooksul, mil leping on jõus.

Lepinguosalised kirjutavad käesoleva protokolli alla ja kinnitavad selle oma menetluste kohaselt.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva protokolli denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele.

Käesolev protokoll kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Protokolli lõpetamine pärast selle denonsseerimist ühe lepinguosalise poolt ei mõjuta artikli 5 ja 6 sätete kohaselt läbiviidavaid asjakohaseid kontrollimisi ja auditeid.

Artikkel 8

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta tagant võivad mõlemad lepinguosalised käesoleva protokolli rakendamise läbi vaadata, võttes aluseks Aserbaidžaani tegeliku osavõtu liidu programmidest.

Artikkel 9

Käesolevat protokolli kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Aserbaidžaani territooriumi suhtes.

Artikkel 10

Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolevat protokolli kohaldatakse kuni selle jõustumiseni ajutiselt alates selle allakirjutamise kuupäevast seni, kui protokoll hiljem sõlmitakse.

Artikkel 11

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 12

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveenia, soome, taani, tšehhi, ungari ja aserbaidžaani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Brüssel,

Euroopa Liidu nimel   Aserbaidžaani Vabariigi nimel