KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta) rakendamise kohta

I.            Sissejuhatus

Käesolevas aruandes käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (edaspidi „määrus”) rakendamist aastatel 2011 ja 2012.

Teavitamismeetmete eesmärgid on määruse kohaselt järgmised:

– aidata selgitada ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ning seda rakendada ja arendada;

– edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata inimestel seda mõista;

– teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondade elanikke;

– suurendada üldist teadlikkust ühise põllumajanduspoliitika valdkondadest ja eesmärkidest.

Meetmed jagunevad kahe põhikategooria vahel:

– kolmandast isikust organisatsioonide esitatud, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) poolt kaasrahastatavad meetmed (edaspidi „toetused”),

– komisjoni algatatud meetmed, mida rahastatakse 100 % ulatuses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi „otsesed meetmed”).

Nõukogu otsustas (määruse (EÜ) nr 814/2000 artikkel 8), et iga kahe aasta järel tuleb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne kõnealuse määruse rakendamise kohta. Käesolev on viies selline aruanne[1].

Käesolevas tekstis osutatud lisad on esitatud komisjoni talituste töödokumendis.

II.          EELARVE

Eelarverea 05 08 06 kohaste teavitamismeetmete jaoks saadav eelarve oli 2011. aastal kaheksa miljonit eurot ja 2012. aastal kaheksa miljonit eurot. Esialgne jaotus komisjoni algatatud meetmete ja kaasrahastatavate meetmete (toetused) vahel oli järgmine: 2011: otsesed meetmed (4,5 miljonit eurot) (56 %) − toetused (3,5 miljonit eurot) (44 %)

2012: otsesed meetmed (5,8 miljonit eurot) (72 %) − toetused (2,2 miljonit eurot) (28 %)

Kulukohustustega seotud eelarve täitmine oli 2011. aastal 100 % ja 2012. aastal 99 % ning maksekohustustega seotud eelarve täitmine oli 2011. aastal 80 %. 2012. aasta kohta ei ole maksekohustustega seotud eelarve täitmise lõplikke andmeid veel võimalik esitada, kuna 2012. aasta eelarvega seotud maksete tähtaeg on 31. detsember 2013.

III.         RAHASTATUD MEETMETE JAOTUS

Pärast 2013. aastat viiakse ellu ühise põllumajanduspoliitika reform. Laiaulatusliku avaliku debati järel avaldas komisjon 18. novembril 2010. aastal teatise „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks”, milles visandatakse tulevase ühise põllumajanduspoliitika valikud ja algatatakse arutelu teiste institutsioonide ja sidusrühmadega. 12. oktoobril 2011 tutvustas komisjon õigusaktide ettepanekuid, kuidas muuta ühine põllumajanduspoliitika tõhusamaks, selleks et aidata kaasa põllumajanduse konkurentsivõime ja kestlikkuse, samuti maapiirkondade elujõu suurendamisele. Seega keskenduti aruandeperioodil oluliselt teavitamismeetmetele, et suurendada seeläbi avalikkuse teadlikkust komisjoni tehtud ettepanekutest ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta ja nende panusest strateegia „Euroopa 2020” välja toodud probleemide lahendamisse. See moodustas põhilise osa komisjoni kõnealuse määrusega paika pandud teabevahetusstrateegiast, mida rakendatakse iga-aastase tegevuskava alusel. Kõnealune prioriteet peegeldab põllumajandust ja ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate Eurobaromeetri uuringute tulemusi viimastel aastatel: ühise põllumajanduspoliitika juhtpõhimõtteid ja eesmärke pooldab enamik inimesi, kuid paljudel puudub täpne ülevaade poliitikast endast. Seetõttu on teabevahetusstrateegia eesmärgiks suurendada teadlikkust ühisest põllumajanduspoliitikast ja näidata, et see on osa kodanike muredest.

Ühtlasi rõhutati nii otseste kui ka kaudsete meetmete kaudu 2012. aastal viiekümne aasta möödumist ühise põllumajanduspoliitika jõustumisest ja selle elutähtsat rolli Euroopa integratsioonis. Kõnealune aastapäev oli hea võimalus suurendamaks üldist teadlikkust ühisest põllumajanduspoliitikast seoses nii selle saavutuste kui ka arenguvõimalustega kavandatava reformi kaudu.

Teabemeetmete kavandamisel pöörati tähelepanu konkreetsete sihtrühmade vajaduste rahuldamisele, asjakohaste sõnumite paremale määratlemisele ja määrusega kooskõlastatud levitamisstrateegiale ning samuti hindamisele ja tagasisidele. Erinevate osapoolte, sealhulgas sidusrühmade ja riiklike ametiasutuste vahelise sünergia täiendavaks arenguks põllumajandusalase kommunikatsiooni valdkonnas, tõhustati püüdlusi. Tugevdati koostööd erinevate ELi institutsioonidega ning võrgustikega, nagu Europe Direct teabekeskused ja Euroopa maaelu arengu võrgustik.

1.           Toetused (kolmandast isikust organisatsioonide algatusel võetud teavitamismeetmed)

Kõnealuses määruses on kavandatud kahte liiki meetmeid, mida rahastatakse toetuste abil: teavitamise erimeetmed ja iga-aastased tööprogrammid. Teavitamise erimeetmed on ajaliselt ja ruumiliselt piiratud teavitamismeetmed, mida rakendatakse ühe eelarve alusel. Iga-aastane tööprogramm hõlmab kahte kuni viit teavitamise erimeedet. Toetuskava lihtsustamise ning erinevate teavitamismeetmete vahelise ühtsuse tagamiseks otsustati 2011. ja 2012. aastal (nagu ka kolmel eelneval aastal) kaasrahastada vaid teavitamise erimeetmeid. Pingutati, et süvendada dialoogi toetusesaajatega ning et parandada kolmandast isikust organisatsioonide algatatud kaasfinantseeritavate meetmete ning komisjoni algatatud meetmete (otsesed meetmed) vahelist tõhusust ja sünergiat. Konkreetsemalt aitasid kaasrahastatavate meetmete konkursid aastatel 2011 ja 2012 suurendada avalikkuse teadlikkust komisjoni ettepanekutest ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta[2].

Eespool osutatud meetmeid rahastatakse kuni 50 % ulatuses abikõlblikest kuludest. Rakendusmääruses ja konkursikutses täpsustatud erandjuhtudel võib neid rahastada kuni 75 % ulatuses[3].. 2011. aastal otsustati kaasrahastavaid meetmeid rahastada kuni 50 % ulatuses. 2012. aastal nähti eriti oluliste teavitamismeetmete puhul konkursikutsetega ette 75 % ülempiir. Kuna aga ükski taotlus ei vastanud selliste erakordsete meetmete jaoks sätestatud kriteeriumidele, ei antud 2012. aastal ühelegi meetmele toetust 75 % ulatuses.

2011. aasta projektikonkursi raames kaasrahastati 44 erimeedet (komisjon oli eelnevalt valinud välja veel kaks meedet, kuid toetusesaajad loobusid neist rakendamisperioodi vältel). Komisjonilt taotletud toetuste summa jäi 20 000 ja 300 000 euro vahele.

2012. aasta projektikonkursi raames kaasrahastati 11 erimeedet (valiti välja veel üks meede, kuid sellest loobuti aasta jooksul). Tuleks märkida, et 2012. aasta projektikonkursil seati esikohale uuenduslikud ja loomingulised meetmed, mille mõju võiks olla märgatav paljudes riikides. 2012. aastal oli seega võimalik taotleda toetust suuruses 100 000 kuni 500 000 eurot; sellest tulenevalt oli kaasrahastatavaid meetmeid arvuliselt vähem, kuid mahult olid need suuremad.

Seega kaasrahastati aruandeperioodi jooksul ühtekokku 55 meedet. Toetused eraldati peamiselt teavituskampaaniatele, audiovisuaalsetele teostele, konverentsidele, seminaridele ja mitmetele projektidele, mille eesmärk oli teavitada õpilasi ühisest põllumajanduspoliitikast. Aruandeperioodi vältel näitas teavituskampaaniate märkimisväärne hulk, et projektikonkurssidel eelistati jätkuvalt selliseid kaasrahastatud meetmeid, mis põhinevad mitme kommunikatsioonivahendi kombinatsioonil ning mis peaks aitama saavutada maksimaalset mõju ja jõudma võimalikult suure hulga inimesteni. Nagu eelpool mainitud, toodi projektikonkurssidel esile ühise põllumajanduspoliitika viiekümnes aastapäev, teavitades seeläbi kodanikke ühise põllumajanduspoliitika panusest ELi integratsiooni ja selle rollist edasiste väljakutsete ületamisel.

Peamised toetusesaajate liigid olid järgmised: põllumajanduslikud kutseorganisatsioonid, teised valitsusvälised organisatsioonid/ühendused, ametiasutused (kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused) ja meediaorganisatsioonid.

Nagu ka eelnevatel aastatel, olid toetusesaajate nimekirjas arvukalt esindatud põllumajanduses ja maaelu arengus riiklikul tasemel tegevad ühiskondlik-ametialased organisatsioonid (sageli ELi tasandi organisatsioonide liikmed). Muu hulgas oli suurenenud meediaorganisatsioonide, eriti audiovisuaalsektori osakaal. Mitmete kaasrahastatud meetmete puhul kasutasid toetusesaajad võimalust kaasata projektide teostamisse partnerina teisi organisatsioone − näiteks osalesid meediaorganisatsioonide poolt rakendatavates meetmetes tihti partnerite või kaaskorraldajatena põllumajanduslikud kutseorganisatsioonid või muud liiki ühendused / valitsusvälised organisatsioonid.

I lisas on ülevaade aruandeperioodil antud toetustest. Täpsemad andmed üksiktoetuste kohta on kättesaadavad portaalis Europa:            http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/index_en.htm

Taotlusi hinnati rangete rahastamiskõlblikkuse, menetlusest kõrvalejätmise, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel, millele on osutatud konkursikutses. See oli kooskõlas määrusega ja kajastas komisjoni eesmärki tagada taotlejate võrdväärne kohtlemine ja nendevaheline aus konkurents.

Aruandeperioodi vältel rahuldati üha enam ELi kaheteistkümnest uuest liikmesriigist esitatud toetusetaotlusi. 2011. ja 2012. aastal antud toetuste koguarvust läks 37,3 % nende liikmesriikide organisatsioonidele. Nagu ka varem, oli toetuste taotlemise vastu suur huvi ELi lõunaosa liikmesriikides.

Alljärgnevas tabelis on näha aruandeperioodil saadud ja rahuldatud taotluste hulk liikmesriikide kaupa.

I tabel

Oluline on rõhutada, et nagu varemgi, jõudis märkimisväärne osa kaasrahastatud meetmetest vahetutest osalejatest laiema avalikkuseni tänu erialase ajakirjanduse ja massiteabevahendite mitmekordsele mõjule ning Interneti ja suhtlusvõrgustike kui teabelevitamisvahendi laialdasemale kasutamisele.

2.           Komisjoni algatusel võetud teavitamismeetmed

Aruandeperioodil rakendati sarnaselt eelmiste aastatega mitmeid teabevahetuse meetmeid komisjoni algatusel. Nende rakendamisel oli sageli kasutatud välist tehnilist abi. Kõnealuste meetmete elluviimiseks eraldati 2011.-2012. aasta lõikes eelarvest 64 %.

II lisas on esitatud üksikasjalikud andmed kõikide komisjoni algatuste kohta sellel perioodil, sealhulgas andmed kulude kohta.

Osalemine messidel

Komisjoni rõhutatud „kohaliku tasandi lähenemisviis” ja kodanike teavitamine ühisest põllumajanduspoliitikast ning EList üldisemalt moodustas peamise osa infost, mida komisjon 2011.-2012. aastatel messidel osaledes tutvustas. Peamine tegevus messidel oli endiselt suunatud üldsusele ja sidusrühmadele ning muu hulgas kasutati viiekümnenda aastapäeva kampaaniat üldsusele selgitamaks, et ühine põllumajanduspoliitika ja maaelu areng puudutavad kogu ühiskonda. Messidel osalemine võimaldas pidada dialoogi poliitikaküsimuste üle põllumajandusettevõtjatega, sidusrühmadega ja üldsusega. Meetmed tõid esile maaelu arengu projektid, mida on saatnud edu, ELi kvaliteedipoliitika, aga ka informatiivsete ja harivate tegevuste organiseerimise selleks, et ka noored ja üldsus sellest teemast huvituksid.

Konverentsid

Kõnealusel ajavahemikul pakkusid konverentsid võimalust ulatuslikeks aruteludeks ja mõttevahetuseks sidusrühmadega ühise põllumajanduspoliitika reformi aspektide üle. Näiteks korraldati 2012. aasta juulis konverents „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks – arutelu kodanikuühiskonnaga” järjena 2010. aastal algatatud ulatuslikele konsultatsioonidele Euroopa põllumajanduse probleemide üle. See andis valitsusvälisele sektorile, liikmesriikide esindajatele ja ELi institutsioonidele võimaluse arutleda õigusaktide ettepanekuid, milles käsitleti ühise põllumajanduspoliitika reformi pärast 2013. aastat ning mis võeti vastu 12. oktoobril 2011. Lisaks korraldati mitmeid üritusi selleks, et tuua esile innovatsiooni ja teadusuuringute tähtsus Euroopa põllumajanduses. Kõnealuste ürituste hulgas oli ka 2011. aasta detsembris ELi eesistujariigi ja Euroopa Parlamendiga koostöös korraldatud konverents-arutelu ja hilisem kõrgetasemeline konverents 2012. aasta märtsis. 20. aprillil 2012 toimunud konverentsil uurisid ligi nelisada sidusrühma mooduseid ja vahendeid kohaliku põllumajanduse potentsiaali ärakasutamiseks ja arendamiseks ning lühikeste tarneahelate edendamiseks selleks, et parandada tööhõivet ja majanduskasvu maapiirkondades.

Kõnealused üritused andsid omapoolse panuse teabevahetusprotsessi, põllumajanduspoliitika rakendamisse ning arendamisse kooskõlas määrusega. Voogedastuse tehnoloogia kasutamine võimaldas konverentsimaterjale laialdaselt levitada.

Väljaanded

Aruandeperioodil avaldatud trükised kajastasid jätkuvalt õigusloomekava. Need hõlmasid tekste ühise põllumajanduspoliitika reformiettepanekute ja kvaliteettoodete soodustamise poliitika kohta. Ühise põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva kampaania raames anti 2012. aastal välja mitmeid põnevaid pedagoogilisi trükiseid, et tekitada huvi õpilastes ja laiemas avalikkuses. Neid levitati laialdaselt liikmesriikides ja seeläbi aitas aastapäevakampaania suurendada inimeste teadlikkust ühisest põllumajanduspoliitikast ja maaelu arengust.

Veebisait

Põllumajanduse ja maaelu arengu veebisaiti arendati aruandeperioodil edasi eelkõige kui ühist põllumajanduspoliitikat ja maaelu arengut käsitlevat erialase teabe olulist allikat. Veebisaidi kaudu peeti ka sidusrühmade ja avalikkusega vajalikku nõu põllumajanduspoliitika tuleviku suuna üle. Korraldati kaks veebipõhist mõttevahetust (üks ELi põllumajandustoodetest teavitamise ja nende edendamise kohta ning teine ELi puu- ja köögivilja korra läbivaatamise kohta). Erinevate seisukohtadega on arvestatud või arvestatakse selle poliitikavaldkonna arendamisel. Põllumajanduskaubandust käsitleva „Monitoring Agri-Trade Policy (MAP)” uudiskirjade ja lühikokkuvõtete tellijate arv on tõusnud 5150ni, „Agricultural commodity price dashboard” (põllumajandustoorme hindade tabel) ajakohastatud väljaandeid tellib nüüd 1320 ning „Agricultural Policy Perspectives” (põllumajanduspoliitika väljavaated) lühikokkuvõtteid 1180 lugejat. Üleminek täiesti uuele veebisaidi versioonile (komisjoni algatatud veebi ratsionaliseerimise ja optimeerimise plaaniga kooskõlas olev uus kujundus, veebisisu korraldamise tehnoloogia ja pidevalt uuendatav ja ajakohastatud sisu) on jõudsalt käivitunud.

Arvamusküsitlused

2011. aasta mais viidi läbi Eurobaromeetri eriuuring piiratud hulgal teemadel seoses ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitlevate õigusaktide ettepanekute ettevalmistamisega, sealhulgas seoses ühise põllumajanduspoliitika raames abisaajate tegevuse läbipaistvusega. 2012. aasta märtsis viidi läbi uus uuring, millega vaadeldi kodanike suhtumist toiduga kindlustatusesse ja toidu kvaliteeti, ja põllumajanduse ning looduse ja maakohtade säilimise vahelise seose tajumist.

Külastused

Aastatel 2011-2012 võeti vastu külastajarühmasid, kuhu kuulusid põhiliselt põllumajandustootjad, nende esindajad, üliõpilased, piirkondlikud ja kohalikud esindajad, ajakirjanikud ja akadeemiliste ringkondade esindajad. Külaskäikude eesmärk oli jagada kodanikele selgitusi ja süvendada nende arusaamist ühisest põllumajanduspoliitikast, sealhulgas maaelu arengust ja selle reformi taustast.

Meediaga seotud meetmed

Aruandeperioodil keskenduti eelkõige meediasuhete edasiarendamisele ja süvendamisele, arvestades massiteabevahendite võimendavat rolli teabevahetuses. 2011. aasta septembris loodud elektrooniline platvorm („Ag-press.eu”) võimaldab asjaomastel komisjoni talitustel ja põllumajandusest huvitatud ajakirjanikel üle ELi igapäevaselt suhelda.

Kõnealusel põllumajandusajakirjanikele suunatud Euroopa Ag-Press võrgustikul on umbes 800 liiget. Igapäevaselt ajakohastatav e-platvorm lihtsustab ligipääsu peamiselt Euroopa Komisjoni, aga ka teiste institutsioonide põllumajandusalastele uudistele ja teabele. Lisaks on ajakirjanikel endil võimalus seal kogemusi vahetada. Meediaesindajaid teavitatakse ühisest põllumajanduspoliitikast ja ELi põllumajanduse mitmekesisusest näiteks selliste meetmetega nagu väljasõidud ja põllumajandusettevõtete külastamised ajakirjanikele, seminarid ning õppereisid Brüsselisse ja mitmetesse liikmesriikidesse.

Sellel ajavahemikul hoogustus põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud tegevus ka sotsiaalmeedias.

IV.         PÕHIKÜSIMUSI KÄSITLEVAD TEABEKAMPAANIAD

Eelnevates aruannetes on viidatud ELi põllumajanduspoliitika tulevikku ja hilisemaid teabevahetusmeetmeid käsitlevale ulatuslikule avalikule arutelule, mille eesmärk on luua avatud dialoog, milles seletataks ühist põllumajanduspoliitikat ning arutletaks elanikkonna, sidusrühmade ja teistega. Vaatlusalusel perioodil jätkati jõupingutusi parandamaks sidusrühmade ja elanikkonna arusaamist ühisest põllumajanduspoliitikast ning maaelu arengust spetsiaalsete teavituskampaaniate kaudu.

Nii kajastati näiteks ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitlevate komisjoni õigusaktide ettepanekute vastuvõtmist 2011. aasta oktoobris kõigis 27 liikmesriigis pressile ja sidusrühmadele korraldatud infotundides. Kõnealustest infotundidest võttis osa rohkem kui 2500 meediaesindajat (erialane ja piirkondlik meedia, kohalikud tele- ja raadiojaamad) ning sidusrühma (kodanikuühiskonna organisatsioonid, piirkondlikud ja riiklikud haldusasutused). Kõnealuste infotundide meediakajastus oli märkimisväärne: enam kui 500 ajakirjanduses ilmunud artiklit üritusele järgnenud 24 tunni jooksul. See oli olulise tähtsusega näide teabevahetusest kohalikul tasandil, mis kaasas kõiki huvitatud osalisi, sealhulgas ka elanikkonda.

Teine tähtis üritus oli 2011. aastal vahetult pärast E. coli bakteri põhjustatud kriisi organiseeritud meediakampaania eesmärgiga avaldada komisjoni toetust tootjate pingutustele selleks, et võita tagasi tarbijate usaldus ja taastada puu- ja köögiviljasektori maine. Kogu ELi hõlmav pressi- ja telekampaania, mis seisnes iga liikmesriigi ühes väljaandes avaldatud reklaamis ja televisiooni videouudislõigus, jõudis hinnanguliselt 37 miljoni inimeseni.

Nagu eespool mainitud, oli ühise põllumajanduspoliitika jõustumise viiekümnes aastapäev 2012. aastal teavitamismeetmetes läbiv teema. Aruandeperioodil toimis ÜPP@50 teavituskampaania ettevalmistamine ja rakendamine oluliselt tänu komisjoni, teiste ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade vahelisele koostööle. Kõnealune kampaania oli ühisest põllumajanduspoliitikast teavitamiseks ette nähtud meetmetele märkimisväärne liikumapanev jõud kogu ELis. Tänu teemakohase veebisaidi ja interaktiivse platvormi väljatöötamisele (muu hulgas audiovisuaalsed ning arhiivimaterjalid, väljaanded ja reklaammaterjal, mis puudutavad ühise põllumajanduspoliitika ajaloolist panust Euroopa ülesehitamisse ning selle osatähtsust praeguste ja tulevaste probleemide lahendamisel), leidis kogu aasta jooksul liikmesriikides aset umbes 150 selleteemalist üritust, mida korraldasid piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid.

Üks märkimisväärne aastapäeva raames korraldatud üritus oli kogu ELi hõlmav rändkampaania, mis seisnes üldsusele suunatud interaktiivses näituses „Ühise põllumajanduspoliitika minevik, olevik ja tulevik” ja jõudis 2012. aasta aprillist kuni detsembrini umbes 20 liikmesriiki ning ka teistesse ELi institutsioonidesse, meelitades ligi enam kui 60 000 külastajat kokku 24 toimumiskohas.

Teiste CAP@50 seotud meetmete seast võib välja tuua osalemise rahvaüritustel nagu 2012. aasta septembris Brüsselis toimunud „Põllumajandusettevõte linnas”. Komisjoni näitusepaviljoni külastas 5000 inimest ja ürituse peamine sõnum jõudis tänu meedias kajastamisele 20 000 inimeseni. 2012. aastal sai esmakordselt osaleda ÜPP teavitamiskonkursil teabevahetuse parimate tavade väljaselgitamiseks; Eesmärk oli teha kindlaks, millised teavitamismeetmed on eriti mõjusad ning tõhustada parimate tavade vahetamist teabevahendajatena toimivate organisatsioonide ning partnerite võrgustike vahel.

V.           Kolmandast isikust organisatsioonide algatatud kaasrahastatavatele meetmetele antud toetuste ja komisjoni algatusel võetud teavitamismeetmete kulude osatähtsus (kulukohustused ja maksed)

|| ||

|| 2011 || 2012

|| Toetused || Otsesed meetmed || Kokku || Toetused || Otsesed meetmed || Kokku

Eelarve esialgne jaotus || 3.500.000 || 4.500.000 || 8.000.000 || 2.200.000 || 5.800.000 || 8.000.000

 Kulukohustused (eurodes) || 3.507.228 || 4.480.063 || 7.987.291 || 2.197.904 || 5.707.754 || 7.905.658

Kulukohustused (protsentides) || 100% || 100% || 100% || 100% || 98% || 99%

Maksed (**) (eurodes) || 2.440.123 || 3.939.636 || 6.379.759 || (*) || (*) || (*)

Väljamaksed vs kulukohustused (protsentides) || 70% || 88% || 80% || (*) || (*) || (*)

(*)Andmed ei ole veel kättesaadavad – enamike meetmete eest pole veel tasutud

(**)Tabelis esitatud maksed ei esinda ainult N aasta eelarve täitmist, vaid koondavad N aastal ja N+1 aastal tehtud makseid, mis on seotud N aasta kohustustega.

Tuleb märkida, et kulukohustuste ja väljamaksete määr on paranenud, võrreldes eelmise aruandeperioodiga, kus kolme aasta kulukohustuste määr oli keskmiselt 85 % toetuste puhul ja otseste meetmete puhul 96 % ning keskmine maksemäär oli vastavalt 65 % ja 86 %. Maksed on alati väiksemad kui algselt võetud kulukohustused. Toetuste puhul võib seda selgitada asjaoluga, et esiteks on toetatavate meetmete lõplik maksumus paljudel juhtudel toetusesaaja poolt algselt kavandatust väiksem ning teiseks ei saa kõiki toetusesaajate deklareeritud kulutusi käsitada abikõlblikena. Komisjoni algatusel võetud meetmete puhul on erinevused väiksemad ja sõltuvad kulukohustustest, mis kätkevad endas kõikvõimalikke prognoositavaid kulutusi ning mis on vahel kavandatust isegi väiksemad, kuna ollakse kokkuhoidlikud ja projektide rakendamise käigus võetakse majanduslikult kõige tõhusamaid meetmeid.

VI.         JÄRELDUSED

Aruandeperioodil ühise põllumajanduspoliitikaga seoses võetud teabevahetusmeetmete eesmärk oli tõsta üldsuse ja sidusrühmade teadlikkust ühise põllumajanduspoliitika saavutustest kaasaegse, jätkusuutliku ja tõhusa Euroopa põllumajandussektori loomisel. Veel tõsteti esile ühise põllumajanduspoliitika reformi tähtsus protsessis, mis tagab põllumajanduspoliitika õiglasemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmise, et panustada ühtlasi strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse. Kõnealuste teavitamismeetmete läbiviimisel pingutati, et parandada komisjoni, teiste ELi institutsioonide, kodanikuühiskonna ja liikmesriikide teabevahetusmeetmete vahelist sünergiat.

[1]               KOM (2003) 235 (lõplik), 8.5.2003; KOM (2007) 324 (lõplik), 13.6.2007; KOM (2009) 237 (lõplik), 20.5.2009; KOM(2011) 294 (lõplik), 25.5.2011.

[2]               ELT C 231, 27.8.2010, lk 8; ELT C 212, 19.7.2011, lk 22;

[3]               Komisjoni määrus (EÜ) nr 2208/2002, 12. detsember 2002, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 337, 13.12.2002, lk 21).