52013DC0446

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Komisjoni järelmeetmed, mis on seotud VKEdega ELi õigusaktide teemal toimunud TOP-10 konsultatsioonidega /* COM/2013/0446 final */


Komisjoni järelmeetmed, mis on seotud VKEdega ELi õigusaktide teemal toimunud TOP-10 konsultatsioonidega

1. Sissejuhatus

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on majanduskasvu soodustamise ja töökohtade loomise seisukohalt üliolulised[1]. Komisjon on aastate jooksul võtnud mitmesuguseid meetmeid VKEde toetamiseks ning jätkab nende meetmete tugevdamist.

See hõlmab ka 2011. aasta novembri otsust teha kooskõlastatud jõupingutusi VKEde regulatiivse koormuse vähendamiseks[2]. Selle tegevuse raames palus komisjon 2012. aasta jooksul konverentside ja konsultatsioonide kaudu, et VKEd määraksid kindlaks ELi õigusaktid ja poliitikavaldkonnad, mis on nende arvates kõige koormavamad. VKEd osalesid aktiivselt[3]. Nendele vastustele tuginedes koostas komisjon loetelu ELi õigusaktidest, mida VKEd ja sidusrühmade organisatsioonid pidasid kõige koormavamaks[4].

TOP-10 algatuse tulemused koos paljude muude komisjoni vastu võetud meetmetega tehti teatavaks märtsi teatises „Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine”[5]. Nendest tulemustest teavitati VKEde esindajate võrgustiku kaudu ka liikmesriike. Komisjon kohustus võtma otsesed ja kohesed järelmeetmed seoses VKEde mureküsimustega. Euroopa Ülemkogu tunnustas seda algatust ja kutsus komisjoni üles andma juuniks selle kohta aru[6]. Vastuseks sellele taotlusele esitatakse käesolevas aruandes konsultatsioonide peamiste tulemustega seotud järelmeetmed.

TOP-10 algatuse edukaks elluviimiseks peavad kaasseadusandjad ja liikmesriigid tegema ühiseid jõupingutusi. Paljud komisjoni meetmed on hõlmatud seadusandlike ettepanekutega, mida kaasseadusandjad praegu läbi vaatavad. Nõukogu ja Euroopa Parlament peavad tagama, et nendes ettepanekutes oleksid alles jäetud VKEdele kasulikud sätted ning et otsustusprotsessi jooksul ei pandaks VKEdele tahtmatult tarbetut koormust.

See ei ole ühekordne jõupingutus. See on osa suuremast programmist REFIT, mille komisjon kuulutas välja 12. detsembril 2012. aastal ELi õigusloome kvaliteeti käsitlevas teatises[7]. REFITi kaudu jätkab komisjon tegevust eesmärgiga vähendada regulatiivset koorumust ning lihtsustada õigusakte kõikides valdkondades, võttes arvesse laia sidusrühmade ringi antud sisendit.

2. TOP-10 tulemused ja järelmeetmed

Iga peamise TOP-10 loetelusse kantud seadusandliku meetme puhul on komisjon juba samme astunud. Võimaluse korral on komisjon võtnud ise meetmeid probleemide lahendamiseks. Muudes valdkondades, kus on vaja teha muudatusi õigusaktides, on komisjon esitanud ettepanekud kaasseadusandjatele. Allpool esitatud meetmetest veidi rohkem kui poolte puhul peavad meetmeid võtma Euroopa Parlament ja nõukogu. Komisjon on juba alustanud kõnealuste õigusaktide läbivaatamist või plaanib seda teha, et määrata kindlaks õige tegevussuund.

Need VKEde mureküsimused, mis ei mahtunud TOP-10 loetelusse, vaadatakse läbi regulatiivse koormuse vähendamist käsitleva üldisema programmi, s.t programmi REFIT raames. Eduaruanne esitatakse sügisel.

2.1.      Meetmed, mis komisjon on oma volituste piires juba lõpule viinud

Kemikaalid

Määrus (EÜ) nr 1907/2006 kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise kohta (REACH)

VKEde sõnum

VKEde mureküsimused on seotud keeruliste ja kulukate teavitamiskohustustega, asjaoluga, et liikmesriigid ei rakenda määrust ühetaoliselt, ning sidususe puudumisega spetsiifiliste kemikaale käsitlevate õigusaktidega, näiteks õigusaktid ohtlike ainete kasutamise piiramise, biotsiidide, sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ja mänguasjade ohutuse kohta.

Komisjoni vastus

Komisjon on REACHi määruse põhjalikult läbi vaadanud. Selle raames analüüsiti seoseid muude kemikaalialaste ELi õigusaktidega ja regulatsiooni võimalikku kattumist, samuti VKEdele konkreetseid probleeme valmistavaid küsimusi. Komisjon võttis 2013. aasta märtsis vastu komisjoni rakendusmääruse,[8] milles sätestati VKEde vähendatud tasumäärad – vähendamine 35 % keskmise suurusega ettevõtjate, 65 % väikeste ettevõtjate ja 95 % mikroettevõtjate puhul. Peale selle on ettevalmistamisel täiendavad rakendusjuhised ning Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) on komisjoni taotluse alusel nimetanud VKEde saadiku, et integreerida VKEde erivajadused kõigisse oma tegevusvaldkondadesse ja tagada dialoog sidusrühmadega. Eesmärgiga parandada kooskõla REACHi määruse ja muude kemikaalialaste õigusaktide vahel niisugustel juhtudel, kus on tuvastatud võimalik kattumine, püüab komisjon seda kattumist vähendada või vältida, kutsudes ECHAt üles andma vajaduse korral juhiseid ja koostades rakendusakte, seda eelkõige juhul, kui kaalutakse tulevasi piiranguid ja aineid, millele on vaja luba. Kuna REACHi määruse rakendamine ei ole veel täielikult lõpule viidud, ei ole komisjoni arvates ja paljude ettevõtlusorganisatsioonide heakskiidul praegu õigusliku stabiilsuse huvides kasulik teha REACHi määrusesse täiendavaid õiguslikke muudatusi.

2.2.      Komisjoni ettepanekud, mille peab vastu võtma ELi seadusandja

Andmekaitse

Direktiiv 95/46/EÜ isikuandmete kaitsmise kohta (läbivaadatud direktiiv[9] ootab seadusandliku menetluse raames Euroopa Parlamendi esimest lugemist)

VKEde sõnum

Uue isikuandmete kaitse üldmääruse ettepanekuga pannakse liiga üksikasjalikud kohustused neile, kes tegelevad isikuandmete töötlemisega. Kavandatava reformiga nähakse VKEde jaoks ette kohustustega seotud erandid, mis tuleks kaasotsustamismenetluse raames säilitada. See reform toob peamist majanduslikku kasu üksnes nendele ettevõtjatele, kes tegelevad piiriülese kaubandusega, sest nemad saavad ühtlustamisest rohkem kasu, samas kui need ettevõtjad, kes kauplevad ainult oma riigi piires, peavad taluma lisakohustuste koormat.

Komisjoni vastus

Komisjon teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et säilitada VKEdele ette nähtud erandid niisugustel juhtudel, kui VKEde-poolne isikuandmete töötlemine ei kujuta endast spetsiifilist ohtu põhiõigustele ja kodanikuvabadustele. Komisjon teeb samuti koostööd ELi seadusandjaga, et arendada veelgi edasi riskipõhise lähenemisviisi olemasolevaid elemente. See töö on keskendatud vastutavate töötlejate kohustuste ümberhindamisele, eesmärgiga lihtsustada veelgi regulatiivset keskkonda ja minimeerida põhjendamatut halduskoormust, säilitades samal ajal isikuandmete kaitse kõrge taseme ja vastutavate töötlejate õiguslike kohustuste selguse.

Tööhõive

Direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (lisameede[10] ootab seadusandliku menetluse raames Euroopa Parlamendi esimest lugemist)

VKEde sõnum

VKEd toetavad jõustamismeetmete selgemaks muutmist, eesmärgiga võidelda pettuste ning kõlvatu konkurentsi vastu. Selleks soovitavad VKEd seada sisse liikmesriikidesse lähetamisest eelnevalt teatamise süsteemi ning kaaluda uuesti VKEde solidaarvastutuse küsimust. VKEd väidavad, et vastutus mõjutab VKEsid ebaproportsionaalselt, sest neil on palju vähem võimekust kontrollida, kas kõik nende alltöövõtjad järgivad asjakohaseid õigusakte. VKEd väidavad samuti, et solidaarvastutus võib osutuda tõkkeks nende sisenemisel uutele turgudele.

Komisjoni vastus

Seadusandliku menetluse raames arutamisel olev ettepanek jõustamist käsitleva direktiivi kohta sisaldab juba elemente, millega soositakse VKEsid ja mikroettevõtjaid, näiteks riskipõhine kontroll, vastuvõtvate liikmesriikide suurem kohustus teha õigusalane teave kergemini kättesaadavaks ning suurema õiguskindluse tagamine piiratud hulga kontrollimeetmete ja haldusnõuete kaudu, mida liikmesriigid saavad kohaldada. Solidaarvastutus on oluline meede, mida kohaldab juba mitu liikmesriiki ja mille eesmärk on pakkuda kaitset haavatavas olukorras olevate töötajate väärkohtlemise ja ärakasutamise eest. Komisjon toetab püüdeid jõuda kokkuleppele seadusandliku protsessi raames, eriti seoses kahe peamise vaidlusaluse küsimusega (kontrollimeetmete loetelu ja solidaarvastutus).

Tooteohutus

Direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (läbivaadatud direktiiv[11] ootab seadusandliku menetluse raames Euroopa Parlamendi esimest lugemist)

VKEde sõnum

Liikmesriigid kohaldavad tooteohutuse eeskirju ja kontrolle erineval moel. Tootjavastutust peetakse raskeks koormaks väiksematele ettevõtjatele ning toote turult kõrvaldamist käsitlevaid sätteid võib tõlgendada mitmeti. Süsteem on VKEde jaoks kulukas ning ei paku tarbijatele nõuetekohast teavet ja kaitset.

Komisjoni vastus

2013. aasta veebruaris tegi komisjon ettepaneku asendada üldise tooteohutuse direktiiv vahetult kohaldatava määrusega tarbijatele mõeldud toodete ohutuse kohta, et tagada ühetaolisem kohaldamine. Selles ettepanekus käsitletakse paljusid TOP-10 konsultatsioonide raames esitatud märkuseid, vähendades liikmesriikidevahelisi erinevusi, sealhulgas nähes ette lihtsamad üldisemad nõuded ja erandi sellistest toodetest teavitamise kohustusest, mis kujutavad endast ohtu üksnes erandjuhtudel. Sel juhul lasuks vastutus ettevõtjal. Kavandatava turujärelevalve määrusega luuakse ühtne raamistik, millega välditakse toodete topeltkontrolli ja parandatakse koostööd ametiasutuste ja ettevõtjate vahel. Parem turujärelvalve aitab samuti kaitsta vastutustundlikke VKEsid nõuetele mittevastavatest toodetest tuleneva kõlvatu konkurentsi eest. Ettepanekute puhul on võetud arvesse väikeettevõtjate vajadusi ja ettepanekute eesmärk on pakkuda VKEdele juhiseid ja abi. Komisjon loob raamistiku ettevõtjatega regulaarseks konsulteerimiseks rakendamise küsimustes, sealhulgas turujärelvalve foorumi kaudu. Komisjon taotleb seadusandliku menetluse raames ka maksimaalset selgust toote turult kõrvaldamise küsimuses ning koostab suunised ettevõtjate abistamiseks enne õigusnormide kohaldamise alustamist.

Riigihanked

Direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (läbivaadatud direktiiv[12] ootab seadusandliku menetluse raames Euroopa Parlamendi esimest lugemist)

VKEde sõnum

ELi direktiivid riigihangete kohta sisaldavad koormavaid nõudeid seoses VKEde majandusliku seisundiga, hankijad ei kasuta kvaliteedikriteeriume nõuetele vastavalt, et teha kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumus, ning erinevate menetluste ja tavade kohaldamine erinevates liikmesriikides põhjustab ühtlustamisest olenemata raskusi. Pakkumuste ettevalmistamisega seotud bürokraatia ja halduskoormus takistavad väikeettevõtjatel avalikel hangetel osaleda.

Komisjoni vastus

Komisjon tegi 2011. aasta detsembris ettepaneku riigihangete kord läbi vaadata. Mõned kavandatud muudatused mõjutavad otseselt VKEde juurdepääsu riigihangetele, sealhulgas kontsessioonidele.

Läbivaadatud direktiiv sisaldab sätteid, mille kohaselt tuleb valiku tegemise eesmärgil aktsepteerida ettevõtja enda kinnitusi (ainult edukas pakkuja peab esitama täieliku tõendusmaterjali), ning sätet, mille kohaselt muudetakse valikukriteeriumide loetelu ammendavaks. Kehtestatakse piirang, et riigihankes osalemiseks nõutav maksimaalne kogukäive ei tohi ületada lepingu hinnangulist maksumust rohkem kui kolm korda.

Peale selle innustatakse hankijaid lepinguid osadeks jagama. See võimaldab osaleda rohkematel pakkujatel, eriti VKEdel. Kui hankijad lepinguid osadeks ei jaga, tuleb neil esitada pakkujatele selle kohta selgitus (põhimõtte „täida või selgita” kohaldamine).

Komisjon näeb ettepanekuga ette järkjärgulise ülemineku elektroonilistele riigihangetele. Ettevõtjad saavad veebipõhiselt tutvuda hankevõimalustega ja esitada oma pakkumused elektrooniliselt, mis lihtsustab menetlust ja suurendab läbipaistvust.

Komisjon juhib lisaks VKEde tähelepanu sellele, et riigihankemenetluste ja -tavade jätkuv liikmesriikidevaheline erinevus suurendab halduskoormust.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine

Direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (läbivaadatud direktiiv[13] ootab seadusandliku menetluse raames Euroopa Parlamendi esimest lugemist)

VKEde sõnum

Selle direktiivi sätted kattuvad teenuste direktiivi sätetega ning VKEdel ei ole lihtne eristada mõlemast õigusaktist tulenevaid kohustusi. Teatavad VKEd on väljendanud rahulolu mõne kavandatud sätte üle, mis on ette nähtud muutmisaktiga, mida seadusandliku menetluse raames praegu arutatakse, näiteks Euroopa kutsekaardi loomist ja siseturu infosüsteemi (IMI)[14] loomist käsitlevad sätted. Seevastu on kahtluse alla seatud mõned muud uued ettepanekud, näiteks osaline juurdepääs tööturule elukutsete puhul, millel on vastuvõtvas liikmesriigis laiem tegevusvaldkond, või kvalifikatsiooni vaikimisi tunnustamine tervishoiu ja turvalisusega seotud elukutsete puhul.

Komisjoni vastus

Läbivaatamisega tagatakse kooskõla teenuste direktiiviga, tagades eelkõige, et kõigi kutsealade puhul on ühtsete kontaktpunktide kaudu kättesaadavaks tehtud kogu teave ja kõik menetlused, mis on seotud kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega. Ajutise liikuvuse eeskirju ajakohastatakse eesmärgiga muuta lihtsamaks teenuste osutamine.

Ettepaneku kohaselt võetakse kasutusele Euroopa kutsekaart, mille aluseks on liikmesriikide ametiasutuste parandatud veebipõhine koostöö kutsekvalifikatsioonide tunnustamisel ning nn vaikimisi tunnustamise põhimõte, mida kohaldatakse siis, kui tunnustamist käsitleva otsuse tegemise tähtaeg on möödunud. Vaikimisi tunnustamise põhimõte kehtib kõigi elukutsete suhtes, mille puhul kasutatakse kutsekaarti, kuid vastuvõtval liikmesriigil on võimalus pikendada vajaduse korral tähtaega, eelkõige tervishoiu ja turvalisusega seotud põhjustel. See tagab tunnustamistaotluste kiirema menetlemise ning võimaldab kutsetöötajatel oma tegevust viivitamata alustada.

Osalist juurdepääsu kasutatakse juhtumipõhiselt, vältimaks olukorda, kus teatavatele elukutsetele vastuvõtvas liikmesriigis reserveeritud tegevusvaldkond takistab päritoluliikmesriikide spetsialistidel vastuvõtvas liikmesriigis tööd alustada. Vastuvõtva liikmesriigi pädevatel austustel on võimalus osaline juurdepääs üldistele huvidele viidates tagasi lükata.

Maanteetransport

Määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (läbivaadatud määrus[15] on seadusandliku menetluse raames vastuvõtmisel)

VKEde sõnum

Sõidumeerikute paigaldamise kohustusega kaasnevad kulud ning kehtiva õigusakti järgimine on raskendatud suure halduskoormuse tõttu. Sõidukid, mis ei liikle oma baasist kaugele, peaksid olema selle määruse järgimise nõudest vabastatud.

Komisjoni vastus

Sõidumeerikuid käsitlevate õigusaktide läbivaatamise ettepanek esitati muu hulgas pärast halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma soovitust. Komisjoni ettepanekuga nähti ette, et määrusega (EÜ) nr 561/2006 teatavate sõidukikategooriate jaoks ette nähtud kehtivaid valikulisi erandeid kohaldatakse igal pool 100 km raadiuses, arvestades veoettevõtja asukohast (varem 50 km). Seadusandlik menetlus on jõudnud viimastesse etappidesse ning erandite küsimus on olnud üks viimaseid parlamendi ja nõukogu vahelise kokkuleppe punkte, mille üle on peetud tuliseid arutelusid.

Lõplik õigusakt on küll veel vastu võtmata, kuid tõenäoliselt on see kooskõlas komisjoni ettepanekuga, välja arvatud seoses nn oskustööliste erandiga (artikli 13 lõike 1 punkt d), mis pole võrreldes muude eranditega enam vabatahtlik. See peaks parandama õiguskindlust liidus ja aitama vältida halduskoormust ning keerukust liikmesriikide ja sidusrühmade jaoks.

2.3.      Komisjoni juba pooleliolevad või kavandatavad hindamised

Tööhõive

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta

VKEde sõnum

Üldine riskihindamiste dokumenteerimise kohustus on liiga koormav. Väikese riskiga tegevuse puhul võiks riskianalüüsi teha ilma seda dokumenteerimata. Ajutise tööjõu ja mikroettevõtjate puhul tuleks kohaldada erandeid ja lihtsustatud nõudeid. Selliste juhtumite puhul, kus mitu seadusandlikku meedet kattuvad, tuleks riskihinnangud ja riskihinnangute (topelt) dokumenteerimine kaotada.

Komisjoni vastus

Töötervishoiu ja tööohutuse direktiivides võetakse paljuski arvesse VKEde eripära. Näiteks võimaldab raamdirektiiv 89/391/EMÜ liikmesriikidel kohandada riskihinnangu dokumenteerimise kohustust, pidades silmas tegevuse laadi ja ettevõtjate suurust. Kogu õigustik töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas (direktiiv 89/391/EMÜ ja 23 sellega seotud direktiivi) on praegu täielikul hindamisel (REFITi kvaliteedikontroll), mille raames on ette nähtud ka VKEdega konsulteerimine. Selle järelhindamise tulemused tehakse kättesaadavaks enne 2015. aasta lõppu. Liikmesriigid saavad sellesse hindamisse anda oma panuse kuni 2013. aasta detsembrini rakendamise aruannete kaudu. Liikmesriigid peaksid oma ettepanekute esitamisel võtma arvesse VKEde mureküsimusi ning andma teada meetmetest, mille abil lihtsustatakse VKEde jaoks rakendamist.

Direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta

VKEde sõnum

See direktiiv ei ole muutnud ettevõtjate jaoks lihtsamaks teha tööd piiriüleselt. Halduskoormus on suur eeskätt liikmesriikide kehtestatud nõuete tõttu. Näiteks ettevõtetel, kes soovivad tegutseda mitmes liikmesriigis, võib ikkagi olla vaja ennast registreerida kõikides nendes liikmesriikides eraldi. VKEd soovitavad kehtestada proportsionaalsemad nõuded, mis hõlbustavad teenuste piiriülest osutamist, ja hõlmata renditöö teenuste direktiiviga.

Komisjoni vastus

Aruanne, mis koostatakse liikmesriikide ja tööturu osapooltega konsulteerides ning mis esindab Euroopa töötajate ja tööandjate huve, esitatakse kava kohaselt 2013. aasta detsembris. Selle aruande puhul võetakse arvesse VKEde mureküsimusi ja regulatiivse koormuse aspekte ning selles uuritakse täpselt, kuidas liikmesriigid on täitnud kohustust anda ülevaade renditööle praegu seatud takistustest ja neid põhjendada. Komisjon kaalub liikmesriikidele suunatud soovituste lisamist 2014. aasta riigipõhistesse meetmetesse, kui ta jõuab riiklike süsteemide kohta läbi viidud hinnangus järeldusele, et regulatiivse koormuse teatavad aspektid takistavad majanduskasvu ja konkurentsivõime arengut.

Direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta

VKEde sõnum

Kõnealune direktiiv on keerukas ning paindumatu, eriti seoses hooajalise tööga või olukordadega, kus ettevõtted seisavad silmitsi nõudluse taseme järsu muutumisega. Muutused valveaja arvestuses ja nädala keskmise töötundide arvu arvutamise aluseks oleva võrdlusperioodi pikendamine 12 kuule annaks väikeettevõtjatele rohkem paindlikkust. Tööaja jälgimise kohustus peaks olema jagatud tööandja ja töötaja vahel. Selle direktiivi keerukus muudab VKEdele pooleldi kohustuslikuks õigusabi otsimise, mis on kulukas.

Komisjoni vastus

Ettevalmistamisel on üksikasjalik mõjuhinnang, mille puhul võetakse spetsiaalselt arvesse VKEde mureküsimusi.

Käibemaks

Direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi

VKEde sõnum

See süsteem on väga keerukas. Kehtivad erinevad siseriiklikud menetlusnormid ja puudub lihtne ja ühtne käibemaksudeklaratsiooni vorm. See ei soodusta VKEde piiriülest kauplemist. Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid tuleks muuta universaalseteks. Lisakoormust tekitab ettevõtjatele pandud kohustus registreerida end igas liikmesriigis, kuhu nad soovivad oma kaupa eksportida. Käibemaksumäära ülempiiri puudumine muudab süsteemi keerukamaks. Teavet ja juhiseid ei ole piisavalt.

Komisjoni vastus

 2013. aasta lõpus on kavas esitada ettepanek standardse käibemaksudeklaratsiooni kohta, millega hõlbustatakse õigusnormide järgimist nende ettevõtjate jaoks, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis. Peale selle on alanud töö liikmesriikidega seoses nn väikese ühe akna süsteemi rakendamisega e-teenuste, ringhäälingu ja telekommunikatsiooniteenuste jaoks. Väikese ühe akna süsteemi kasutuselevõtmine 2015. aastal toimub samal ajal teenuse osutamise kohta käsitlevate uute eeskirjade kasutuselevõtmisega. Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et tagada tugev toetus ettevõtjatele algusest peale. Komisjon toetab 2004. aasta ettepanekus esitatud kontseptsiooni laiendamist. Hiljutistes nõukogu järeldustes käibemaksu tuleviku kohta leitakse siiski, et seda saab teha üksnes pärast väikese ühe akna süsteemi hindamist. Intensiivistatakse tööd ELi käibemaksuportaali arendamisel. Portaal pakub täpset, usaldusväärset ja õigeaegset teavet ELi käibemaksukorra rakendamise kohta erinevates liikmesriikides. Selle töö raames konsulteeritakse aktiivselt liikmesriikide ja VKEdega, et paremini rahuldada VKEde vajadused praktiliste lahenduse järele, sealhulgas jõuda proportsionaalsele kokkuleppele seoses kättesaadavate keeleversioonidega, tuginedes olemasoleval veebisaidil esitatud üksikasjalikule teabele.

Direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks

VKEde sõnum

VKEdele valmistab muret liikmesriikide puudulik reageerimine käibemaksu tagastamise taotlustele ja viivitused tagasimaksete tegemisel.

Komisjoni vastus

Komisjon korraldas 2012. aastal konverentsi käibemaksu tagastamise tõhusama korralduse teemal. Vastavalt praegu komisjoni käsutuses olevale teabele on käibemaksu tagastamise süsteemiga seoses algselt tuvastatud probleemid nüüdseks lahendatud. Kui edaspidi peaks täiendavaid probleeme tekkima, on komisjon valmis tagama kiired ja tõhusad järelmeetmed.

Jäätmed

Direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid, ning otsus 2000/532/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete ja ohtlike jäätmete nimistu

VKEde sõnum

VKEd on mures direktiivi teatavate aspektide pärast, näiteks ei ole nad kindlad, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Mõned VKEd väidavad, et kõrvalsaaduse määratlus takistab innovatsiooni. Lisaks põhjustab probleeme see, et liikmesriigid lisavad tarbetuid nõudeid (ülereguleerimine) ning et puuduvad asjakohased nõuanded ja suunised. Tuleks kehtestada erandid või leebem kord, eelkõige seoses aruandlusega ja jäätmeveo saatelehti käsitleva nõudega.

Komisjoni vastus

Komisjon vaatab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi REFIT raames 2014. aastaks läbi ELi jäätmepoliitika ja õigusaktid eesmärgiga teha kindlaks, kas jäätmeid käsitlevaid õigusakte on vaja muuta. Komisjon teeb praktiliste suuniste ja nõuandetegevuse valdkonnas koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega ning käsitleb põhjalikumalt teatavaid küsimusi, näiteks direktiivi 2008/98/EÜ artiklist 26 jäätmevedajatele tuleneva registri pidamise kohustusega kaasneva halduskoormuse vähendamine. Lisaks võtab komisjon meetmeid, et laiendada VKEde osalemist Euroopa ressursitõhususe platvormis[16]. 2014. aasta alguses korraldab komisjon seminari, et arutada probleeme, mida VKEd on jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktidega seoses esile tõstnud.

Määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta

VKEde sõnum

Kuna määrust rakendatakse ja tõlgendatakse liikmesriikides erinevalt, ei ole selle määruse abil õnnestunud luua jäätmete käitlemise ja ringlussevõtu ühisturgu. Määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks tuleks teha enamat ning rohkem tähelepanu tuleks pöörata ohtlikele jäätmetele ja vähem tähelepanu neile jäätmetele, millega seoses probleeme ei esine. Veelgi enam tuleks lihtsustada liikmesriikidevahelise jäätmeveo menetlusi, jättes jäätmekäitluskohtade kontrollimise ja hindamise vastuvõtva liikmesriigi ametiasutuste ülesandeks.

Komisjoni vastus

Selleks et jäätmete käitlemise ja ringlussevõtu ühisturgu veelgi edendada, on komisjon esitanud mitmeid algatusi, näiteks töötanud välja kriteeriumid, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, jättes teatavad jäätmevood (nt metall, klaas, vask) jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide (sealhulgas jäätmesaadetiste määruse) reguleerimisalast välja. Vastusena halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma konkreetsele soovitusele on komisjon aktiivselt julgustanud kasutama jäätmesaadetisi käsitlevate andmete vahetamiseks liikmesriikide vahel elektroonilisi süsteeme ning on hiljuti alustanud teostatavusuuringut võimaliku kogu ELi hõlmava elektroonilise andmevahetussüsteemi kasutuselevõtu kohta.

Selleks et tagada määruse ühetaolisem rakendamine ja pöörata rohkem tähelepanu problemaatilistele jäätmevoogudele, kavatseb komisjon 2013. aasta keskel esitada ettepaneku jäätmesaadetiste kontrollide tugevdamise kohta. 2011. aastal seoses selle ettepanekuga läbi viidud avalike konsultatsioonide raames avaldasid sidusrühmad ettepanekule suurt toetust. Komisjon on ettepaneku koostamisel VKEde mureküsimusi arvesse võtnud ning on pärast ettepaneku vastuvõtmist valmis selgitama, kuidas seda tehtud on.

3.         Järeldused

Komisjon reageerib VKEde probleemidele vahetult. Eesmärk on võimaluse korral kergendada regulatiivset koormust, samas jätkuvalt järgides poliitikaeesmärke ja säilitades õigusliku stabiilsuse. Komisjon kutsub liidu seadusandjat ELi õigusaktide vastuvõtmisel ja liikmesriike nende rakendamisel tagama, et need on kohandatud vastavalt VKEde vajadustele, pöörates erilist tähelepanu nendele ettepanekutele, mille komisjon on juba esitanud reguleerimisvaldkondades, mis on TOP-10 konsultatsioonide tulemusel tuvastatud eriti koormavate valdkondadena. Komisjon jätkab püüdlusi koormuse vähendamiseks ja korra lihtsustamiseks programmi REFIT raames ning esitab selle kohta aruande sügisel. Komisjon jälgib tehtavaid edusamme iga-aastase tulemustabeli abil.

[1] 20,7 miljonit VKEd tagavad üle 65 % erasektori tööhõivest. VKEd kuuluvad kõige innovatiivsemate ettevõtjate hulka, olles töökohtade loomisel ja majanduskasvu soodustamisel esirinnas. Lisaks rahastamisele ja turgudele juurdepääsule on üks suuremaid tõkkeid väikeettevõtete käivitamisel ja arendamisel regulatiivne koormus. KOM(2008) 394.

[2] KOM(2011) 803.

[3] Kõnealuse konsulteerimise käigus saadi 1000 vastust, millest 779 andsid ettevõtjad ning 154 ettevõtjate esindusorganisatsioonid. COM(2013) 122, SWD(2013) 60.

[4] Loetelu koostamiseks liideti kaks loetelu, mis kumbki sisaldasid 20 seadusandlikku meedet, mida ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid olid kõige sagedamini nimetanud. Kõige sagedamini nimetatud meetmetest moodustati kahe loetelu põhjal 14 seadusandlikust meetmest koosnev loetelu. – COM(2013) 122, SWD(2013) 60.

[5] COM(2013) 122.

[6] Euroopa Ülemkogu järeldused, 14. märts 2013; dokument EUCO 23/13.

[7] COM(2012) 746.

[8] Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 254/2013, 20. märts 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 340/2008 Euroopa Kemikaaliametile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), makstavate tasude kohta.

[9] COM(2012) 11 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.

[10] COM(2012) 13 – Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise kohta.

[11] COM(2013) 78 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja direktiiv 2001/95/EÜ.

[12] KOM(2011) 896 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta.

[13] KOM(2011) 883 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust [...] siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta.

[14] http://ec.europa.eu/internal_market/imi-net/index_et.html.

[15] KOM(2011) 451 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006.

[16] http://ec.europa.eu/environment/resource_efficiency/re_platform/.