KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kultuurisündmuse „Euroopa kultuuripealinnad 2011” järelhindamine (Tallinn ja Turu) /* COM/2013/013 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kultuurisündmuse „Euroopa kultuuripealinnad
2011” järelhindamine (Tallinn ja Turu) 1. Sissejuhatus Käesolev aruanne esitatakse vastavalt 2006.
aasta 24. oktoobri otsuse 1622/2006/EÜ[1]
(millega kehtestatakse kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn” seotud
ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019) artiklile 12, milles nõutakse
järgmist: „Igal aastal tagab komisjon kultuurisündmuse „Euroopa
kultuuripealinn” eelneva aasta tulemuste välise ja sõltumatu hindamise
vastavalt käesolevas otsuses sätestatud meetme eesmärkidele ja kriteeriumidele.
Komisjon esitab hindamise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele kultuurisündmusele
„Euroopa kultuuripealinn” järgneva aasta lõpuks.” Aruandes esitatakse komisjoni seisukoht 2011.
aasta kultuurisündmuse „Euroopa kultuuripealinnad” välishindamise aruande
peamiste järelduste ja soovituste kohta, millega saab tutvuda järgmisel
veebiaadressil: http://ec.europa.eu/culture/our-programmes-and-actions/capitals/evaluation-commissioned-by-the-eu_en.htm Välishindamisel hinnati esmalt kahte Euroopa
kultuuripealinna Tallinna ja Turut individuaalselt. Seejärel võrreldi
tähelepanekuid ning jõuti järeldusteni mõlema linna ja Euroopa kultuuripealinna
meetme kohta. 2. Meetme taust 2.1. Kultuurisündmusega „Euroopa
kultuuripealinn” seotud ELi meede Algne
„Euroopa kultuuripealinna” programm käivitati aastal 1985 valitsustevahelisel
tasandil[2].
Sellele kogemusele tuginedes kehtestati otsusega 1419/1999/EÜ kultuurisündmuse
„Euroopa kultuuripealinn” ühenduse meede aastateks 2005–2019[3]. Liikmesriigid seati
kronoloogilisse järjekorda vastavalt sellele, millisel aastal iga liikmesriik
saab õiguse seda kultuurisündmust korraldada. Riigid, kes olid saanud õiguse
kõnealust kultuurisündmust teataval aastal korraldada, pidid esitama oma
ettepanekud kandidaatlinnade kohta ning asjakohase taotluse koos oma plaanitava
kultuuriprogrammiga Euroopa hindamiskomisjonile, kes esitas komisjonile oma
soovituse neile linnadele kultuuripealinna nimetuse andmise kohta. Euroopa
kultuuripealinna nimetas ametlikult Euroopa Liidu Nõukogu. 1.
jaanuaril 2007 asendati otsus 1419/1999/EÜ otsusega 1622/2006/EÜ, milles
täpsustati meetme eesmärke ning kehtestati kaheastmeline siseriiklik konkurss
ja kontrolliprotsess, mida rakendatakse 2013. aasta kultuuripealinna
nimetamisest alates. Uues otsuses sätestati, et pärast tiitli määramist viiakse
läbi kontrollikohtumised, mille lõppedes esitab hindamiskomisjon soovituse
eraldada neile kultuuripealinnadele Melina Mercouri nimeline preemia,
tingimusel et nimetatud linnad täidavad otsuses 1622/2006/EÜ sätestatud
kriteeriume ja on ellu viinud valikukomisjoni ja kontrollikomisjoni soovitused.
ELi rahaline toetus eraldatakse ELi kultuuriprogrammist. Aastatel 2007–2013
eraldatakse ELi kultuuriprogrammist igal aastal igale Euroopa
kultuuripealinnale kuni 1,5 miljonit eurot. Alates 2010. aasta kultuuripealinna
nimetamisest on kõik selle tiitli saanud linnad pidanud läbima kontrollietapi,
nagu on sätestatud otsuses 1622/2006/EÜ. 2.2. Euroopa kultuuripealinnad
2011 Vastavalt 2006. aastal vastu võetud otsusele
said 2011. aastaks Euroopa kultuuripealinna kultuurisündmuse korraldamise
õiguse Eesti ja Soome, kusjuures valiku ja nimetamise osas kehtisid nimetatud
otsuse artikliga 14 kehtestatud üleminekusätted. Lisaks on 2006. aasta otsuses konkreetselt
öeldud, et 2010., 2011. ja 2012. aasta tiitli puhul kehtib kultuuriprogrammi
kriteeriumide osas 1999. aasta otsus, kui linn ise ei otsusta lähtuda oma
programmis 2006. aasta otsuse kriteeriumidest. Samas nähti ette, et 2011. ja
2012. aasta Euroopa kultuuripealinna kaasrahastamine ja kontrollimine toimub
uute, 2006. aasta otsuses sätestatud menetluste kohaselt. 2006. aasta otsusega käivitati muu hulgas
Euroopa kultuuripealinnade jaoks uus ELi rahastamismehhanism „Melina Mercouri
preemia” kujul, mis antakse tiitli saanud linnadele üle enne kultuuriaasta
algust kontrollikomisjoni esitatud aruannete alusel. Preemia omistati
esmakordselt 2010. aasta kultuuripealinnadele ning seejärel 2011. aasta
kultuuripealinnadele. Valikumenetlus toimus aastal 2007. Soomes
korraldati siseriiklik konkurss, milles osalesid lisaks Turule Jyväskylä,
Lahti, Mänttä, Oulu, Rovaniemi ja Tampere. Eestis toimus siseriiklik konkurss
kahe voorus, millest esimeses, 2005. aasta voorus esitasid oma pakkumised
Haapsalu, Pärnu, Rakvere, Tallinn ja Tartu. Teise vooru pääsesid Tallinn ja
Tartu ning selle vooru lõplikuks võitjaks osutus Tallinn. Soome ja Eesti
valitsused esitasid vastavalt Turu ja Tallinna kandidatuuri Euroopa
valikukomisjonile. Komisjon esitas seejärel aruande, soovitades kinnitada Turu
(Soome) ja Tallinn (Eesti) 2011. aasta kultuuripealinnadeks ning ühtlasi
esitades soovitused aitamaks neil väljapakutud eesmärgid saavutada. 2007.
aastal andis Euroopa Liidu Nõukogu soovitatud linnadele komisjoni soovituse
alusel ametlikult kultuuripealinna tiitli. 3. Välishindamine 3.1. Hindamistingimused Komisjon usaldas 2011. aasta Euroopa
kultuuripealinnade välishindamise[4]
läbiviimise äriühingule ECORYS UK Ltd. Hindamise eesmärgiks oli hinnata kõnealuste
Euroopa kultuuripealinnade programmide asjakohasust, tõhusust, mõjusust ning
tõenäolist kestlikkust ja tulevast pärandit lähtuvalt meetme eesmärgist ning
Euroopa kultuuripealinnade endi poolt nende taotlustes ja programmi elluviimise
käigus seatud eesmärkidest. Hindamisel vaadeldi ka Euroopa kultuuripealinnade
meetme kui terviku asjakohasust, tõhusust, mõjusust ja kestlikkust. 3.2. Metoodika Enne kummagi linna kohta kokkuvõtete tegemist
hinnati mõlemat linna eraldi. Hindamisel tugineti teiseste andmete analüüsile
ning esmaste andmete kogumisele ja analüüsile. Esimene hindamine hõlmas
algsetes Euroopa kultuuripealinnaks saamise taotlustes esitatud andmete,
Euroopa kultuuripealinnade poolt läbi viidud uuringute ja koostatud aruannete,
ürituste programmide, reklaammaterjalide ja veebisaitide ning Euroopa
kultuuripealinnade esitatud statistiliste ja kvantitatiivsete andmete analüüsi.
Esmaste andmete kogumine kätkes peamiselt kvaliteediküsitluste läbiviimist,
usutlusi kummagi linna kultuuripealinna projekti juhtkonnaga ja peamiste
sidusrühmadega kahe külaskäigu ajal ning telefoni teel. Lisaks paluti Euroopa
kultuuripealinnade projektirühmadel anda oma panus internetiküsitluses
osalemise teel. Võrdleva läbivaatuse ja metahindamise käigus vaadeldi Euroopa kultuuripealinnade
Tallinna ja Turu aruannetest kooruvaid järeldusi, võrreldi ja kõrvutati
lähenemisviise ning kontrolliti uuringute kvaliteeti. Järeldustes ja
soovitustes Euroopa kultuuripealinnade meetme kui terviku rakendamise kohta
võeti arvesse mõlema 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaga seotud asjaolusid. 3.3. Hindaja tähelepanekud 3.3.1. Meetme asjakohasus Hindaja arvates täitis meetme rakendamine
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 eesmärki. Otsustes
1419/EÜ/1999 ja 1622/EÜ/2006 sätestatud valikukriteeriumidega on tiitlikandjate
kultuuriprogrammide asjakohasus artikli 167 eesmärgi seisukohast küll tagatud,
ent samas jätavad need kriteeriumid igale konkreetsele Euroopa
kultuuripealinnale vabaduse tõlgendada aluslepingu eesmärke endale ainuomasel
viisil. Hindamisel oldi seisukohal, et Euroopa kultuuripealinna meede on ELi
eesmärkide seisukohast jätkuvalt asjakohane ning täiendab teisi ELi algatusi
kultuuri-, noorsoo-, kodaniku-, haridus- ja koolitus- ning regionaalarengu
poliitika valdkonnas. Esmakordselt osutati kultuuri ja turismi
arendamisele ning suure osa rahvastiku kaasamise vajadusele sõnaselgelt 1999.
aasta otsuse preambulis. Samu eesmärke väljendati juba jõulisemalt 2006. aasta
otsuses, kuhu lisati sõnaselged kriteeriumid kodanike osaluse edendamise ja
pikaajalise arengu kohta. Paljud Euroopa kultuuripealinnad on läinud veelgi
kaugemale, sõnastades oma selged sotsiaalsed, majanduslikud ja turismialased
eesmärgid. Nende eesmärkide tähtsuse suurenemisega on kaasnenud ka arutelu
selle üle, kuidas saavutada sobivat tasakaalu: kas kultuuri tuleks toetada
pigem selle sisemiste väärtuste pärast või kui vahendit, millega tagada
materiaalselt mõõdetav investeeringute tasuvus. 3.3.2. 2011. aasta Euroopa
kultuuripealinnade programmide asjakohasus Hindamisel vaadeldi linnade motivatsiooni
nende püüetes saada Euroopa kultuuripealinnaks ning nende eesmärkide
asjakohasust seoses meetme ja artikli 167 eesmärkidega. Samuti uuriti seda,
kuidas töötati välja 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks saamise motivatsioonist
lähtuvalt konkreetsed eesmärgid ja kuidas neid eesmärke programmi
väljatöötamise etapis muudeti. Mõlemad Euroopa kultuuripealinnad olid võtnud
arvesse meetme eesmärke ning kohandanud neid vastavalt oma kavadele ja
prioriteetidele. Mõlemad kultuuripealinnad olid kavandanud mitmekesise
kultuuriprogrammi ja sellega seotud tegevusi (nt teavitamine, vabatahtlik
tegevus jne), mis olid asjakohased selliste ELi tasandi eesmärkide seisukohast
nagu kultuuritegevuse arendamine, Euroopa kultuurimõõtme arendamine ja Euroopa
mõõtme arendamine kultuuri kaudu ning sotsiaal- ja majandusarengu toetamine
kultuuri kaudu. 3.3.3. Juhtimise tõhusus Hindamisel vaadeldi Euroopa kultuuripealinnade
juhtimise tõhusust, sealhulgas nende korraldusmudelite, kultuuritegevuste ja
-ürituste valimise ja elluviimise, teavituse ja reklaami ning rahaliste
vahendite hankimise tõhusust. Sarnaselt 2007.–2010. aasta Euroopa
kultuuripealinnade hindamisega tõsteti ka 2011. aasta kultuuripealinnade
hindamisel esile, et kultuuriprogrammi elluviimiseks on väga tähtis luua
vajalik organisatsiooniline struktuur ja moodustada sobivate oskustega
meeskond, kuid see võib osutuda keeruliseks. Selleks on vaja suuremat hulka
oskusi, kui oli meeskonnal, kes koostas algse taotluse,. ja seega ka erinevat
struktuuri. Samuti on vaja saavutada tasakaal kunstiliste ja poliitiliste
huvide vahel ning tagada, et olemasolevad sidusrühmad oleksid valmis tervitama
koostööpartnerina mis tahes uut täideviimismehhanismi. Tavaliselt on soovitatav
luua uus ja sõltumatu struktuur, mis on kohandatud vastavalt linna
poliitilisele ja kultuurilisele taustale. 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnade puhul
väljenduvad need aspektid erineval viisil. Turus kritiseeriti konkreetselt
Euroopa kultuuripealinna projekti elluviimiseks loodud sihtasutust alguses
läbipaistmatuse pärast projektide valimisel ja vähese suhtlemise pärast
sidusrühmade, ajakirjanduse ja üldsusega. Enne kultuuriaasta algust see muutus
ning üheks põhiliseks Turu 2011 eduteguriks osutusid stabiilsed juhtimisstruktuurid
ja halduskorraldus, mida toetasid peamised poliitikakujundajad. Ka Tallinn 2011
jaoks loodi uus sihtasutus, kuid selle juhtidel tuli seista silmitsi raskustega
– eelkõige eelarvekärbete tõttu, millest tulenevalt tuli kultuuriprogrammi
mahtu vähendada. 3.3.4. Euroopa kultuuripealinnade
korraldusmehhanismide tõhusus Hindamisel vaadeldi Euroopa Komisjoni poolsete
valiku-, kontrolli- ja rahastamisprotsesside tõhusust ning tõdeti, et praegune
kontrollimise korraldus on võrreldes eelmiste aastatega tunduvalt paranenud.
Samas ei taga see, et kõik linnad täidavad kõik oma kohustused, mis nad endale
taotluse esitamisel ning esimeses ja teises kontrollietapis võtsid, ning seega
ka seoses Melina Mercouri preemia määramisega, mis määratakse
kontrollikomisjonide aruannete põhjal. Samuti märgiti hindamisel, et mõlemas
liikmesriigis üleriigilisel tasandil korraldatud avalikud konkursid tekitasid
linnadepoolse märkimisväärse huvi Euroopa kultuuripealinna vastu.
Liikmesriikidel oli seejuures õigus määrata oma kriteeriumid. Tuginedes 2011. aasta Euroopa
kultuuripealinnade vaatluse tulemustele, märgivad hindajad, et Euroopa
kultuuripealinna juhtimine ja haldamine on nii üleriigilisel kui kohalikul
tasandil sageli väga keeruline ning seejuures on väga märkimisväärne osa poliitilistel
mõjuritel. Arvestades Euroopa kultuuripealinna projekti olemust ja mahukust, on
see mõningal määral oodatav. Kokkuvõttes on enamikus tiitlit kandvates linnades
tähtis luua sõltumatu asutus, mis tegeleb projekti elluviimisega, ning tagada,
et poliitilised mõjurid ei avaldaks liigset mõju kunstilisele sõltumatusele ja
tegevuste sujuvale elluviimisele. Oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalik
rahastus on linnade lõikes oluliselt erinev. Kuigi linnad võtavad oma
taotlustes rahastuse osas kaasnevaid kohustusi, vähendati Tallinnas rahastust
algse taotlusega võrreldes märkimisväärselt ning väiksemal määral toimus see
nii ka Turus. Hindajad on seisukohal, et Euroopa
kultuuripealinna meede on Euroopa tasandil jätkuvalt väga kulutõhus, kui
võrrelda seda teiste ELi poliitikameetmete ja -mehhanismidega. Samas oli Melina
Mercouri preemia osakaal kummagi linna Euroopa kultuuripealinna programmi
kogueelarves suurel määral erinev ning seega oli erinev ka selle tähtsus. Kui
Turus oli preemia pelgalt sümboolse tähtsusega, siis Tallinnas moodustas see
üle 10 % kogueelarvest. Mitte kummaski linnas ei tehtud preemiast saadud kasu
kultuuriringkondadele ja vaatajaskonnale eriti nähtavaks. 3.3.5. Kultuuritegevuse arendamise
mõjusus Hindajad on seisukohal, et kultuuriprogrammi
elluviimisel olid mõlemad 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnad edukad: see oli
laiahaardelisem, uuenduslikum ja rahvusvahelisem (nt teemade,
kunstnike/esitajate ja publiku mõttes) kui tavaline kultuurielu. Programmide
raames käsitleti uusi teemasid, tõsteti esile kummagi linna kultuurielu
rikkust, mitmekesisust ja ainulaadsust ning kasutati uusi või ebatavalisi
tegevuskohti. Tallinna taotluses pakuti välja
kultuuriprogramm, mis oleks linna olemasoleva kultuurieluga võrreldes tõeliselt
uus ja sellele lisanduv, milles pandi rõhku osaluse laiendamisele, tegutsevate
asutuste ja sõltumatute tegijate kaasamisele ning avaliku ruumi ja
tööstushoonete kasutamisele tegevuskohtadena. Kuigi tegelik kultuuriprogramm
oli algselt väljapakutuga võrreldes tunduvalt väiksema mahuga (seoses eelarve
kärpimisega), võib ikkagi öelda, et Euroopa kultuuripealinna projekt viidi ellu
algsete eesmärkide seisukohast vägagi tõhusalt. Programmi maht hõlmas 251
projekti ja üle 7000 erineva üksikürituse. See tõi kokku kaks miljonit inimest,
mis on umbes kaks korda rohkem, kui algselt eeldati. 73 % projektide
läbiviijatest oli arvamusel, et Euroopa kultuuripealinn oli külastajate ja
publiku ligimeelitamisel edukas. Võrreldes linnas varem tehtuga oli Tallinn
2011 käsitletud kunstiliste teemade, kasutatud tegevuskohtade ja elluviimise
meetodi osas igati piireületav. Turu 2011 Euroopa
kultuuripealinna aasta tugevdas linna staatust kultuurilinnana ja suurendas
Turu elanike osalust kultuuritegevuses. Kultuuriprogrammi raames viidi ellu 165
projekti, mis valiti peamiselt 2008. aastal korraldatud avalikele
pakkumiskonkurssidele laekunud ettepanekute hulgast, ning toimus 8000 üritust.
Kaasatud oli üle 20 000 kunstniku, kaasaaitaja ja produtsendi ning
külastusi oli kokku üle 2 miljoni. Projektide käigus loodi uusi kontakte ja
võrgustikke ning paranes kultuurivaldkonna tegevussuutlikkus. Ühe peamise
kasuna Turu kultuurisektori jaoks nähti suuremat koostööd peamiste sidusrühmade
vahel. Turu 2011 kultuuriprogramm oli hästi tasakaalustatud: see kätkes nii
suurüritusi kui ka rohujuuretasandi algatusi ning sektoritevahelist koostööd
hõlmavaid projekte. 3.3.6. Tõhusus Euroopa kultuurimõõtme
edendamisel ja Euroopa mõõtme edendamisel kultuuri kaudu 1999. aasta otsuses ei ole „Euroopa mõõdet”
sõnaselgelt määratletud, ehkki nimetatud otsuses nähakse selles põhiliselt
kultuurialast koostööd, sealhulgas eurooplaste ühiste kunstisuundade ja
-stiilide, mida asjaomane linn on soodustanud või oluliselt toetanud,
esiletõstmist ning liikmesriikide teiste linnade kultuuriinimesi kaasa
haaravate, püsivale kultuurikoostööle viivate ettevõtmiste soodustamist ja
nende inimeste ELi-sisese liikumise edendamist. 2006. aasta otsuses sätestatud
„Euroopa mõõtme” kriteerium võimaldab linnadele selle tõlgendamisel paindlikkust.
Näiteid selle kohta on esitatud kandidaatlinnade juhendis, mis on olnud
Internetis kättesaadav alates aastast 2007. Hindajad on seisukohal, et Tallinna Euroopa
kultuuripealinna taotlusesse kätketud Euroopa mõõde oli peamiselt seotud linna
Euroopa kultuurikaardile tagasi paigutamisega, arvestades Eesti (tol ajal)
hiljutist ühinemist ELiga. Teemade poolest avaldus Euroopa mõõde pigem
mitmesugustes rahvusvahelistes festivalides või üksikprojektides, mis igaüks
sellist mõõdet mingis vormis kajastama pidi, kui programmis kui tervikus. Turu puhul märgivad hindajad, et Euroopa mõõde
kajastus eelkõige tugevas keskendatuses Balti mere piirkonnale. Lisaks
suurendas tiitliaasta vältel umbes 50 % projekte koostööd rahvusvaheliste
partneritega oma tegevusvaldkonnas. Oluliseks elemendiks oli ka Turu nähtavuse
suurendamine väljaspool Soomet. Nii Tallinn kui Turu esitlesid väga tugevalt
kohalikke lugusid, samas võis neis lugudes näha ühiseid teemasid, mis on oma
põhiolemuselt euroopalikud. Näiteks tõsteti mõlema linna kultuuriprogrammis
esile nende ühist ajalugu, mis on seotud Venemaa rolli ja Balti merega, ning
samuti kaasaegseid, ühiskonna paljukultuurilisusega seotud jooni. Seega näitab
2011. aasta kogemus, et Euroopa kultuuripealinna tiitel pakub võimalusi edastada
selliseid kohalikke lugusid Euroopa publikule mõistetaval viisil. Mõlema
Euroopa kultuuripealinna kultuuriprogrammi Euroopa mõõde oli enamasti seotud
jõupingutustega rahvusteülese kultuurikoostöö toetamiseks ja linnade
kultuurisektorite rahvusvahelistamiseks. Ehkki Euroopa teemad olid olemas
mõlema Euroopa kultuuripealinna programmis, kajastusid need pigem konkreetsetes
projektides, kui läbisid kogu kultuuriprogrammi kui tervikut. 3.3.7. Tõhusus sotsiaalse,
majandusliku ja linnaarengu edendamisel ning turismi mõjutamisel Nii Tallinna kui ka Turu eesmärgiks oli
arendada kunsti ja kultuuri kui üht vahendit, millega on võimalik aidata kaasa
endiste tööstuspiirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele taaselustamisele. Tallinna puhul märgivad hindajad, et Euroopa
kultuuripealinna projekt andis linna majanduslikku ja linnaarengusse olulise
panuse, kuigi ei suudetud ellu viia algset visiooni kogu selle terviklikkuses.
Tallinna taotlus hõlmas ambitsioonikaid eesmärke, mis hõlmasid linna
loomemajanduse arendamise toetamist, linna kultuuritaristu edendamist ning
linna muutmist atraktiivsemaks sihtpunktiks turistide jaoks. Nendele
eesmärkidele jäädi kindlaks, kuid need tõlgendati teisiti, sidudes need linna
avamisega merele. Kui algses taotluses rõhutati laiahaardelisi majandusliku ja
sotsiaalse arengu eesmärke, siis läbivaadatud lähenemisviisis keskenduti rohkem
linna prioriteetidele ning joonduti paremini nende järgi. Tallinna loomemajanduse arendamise osas
näitavad tõendid, et kultuuriloojatel on nüüd paremad võimalused tegutseda
rahvusvaheliselt ja mastaapsemalt. Kultuuriloojatel on paremad rahvusvahelised
sidemed ning koostöö eri sektorite ja kunstiliste distsipliinide vahel on
tihedam. Hindajad märgivad, et sellise võimekuse suurendamine on seda
märkimisväärsem, kui arvestada, et Eestis ei ole pikaajalist mitmekesise,
sõltumatu ja multidistsiplinaarse kultuurisektori traditsiooni ning kultuuri-
ja loometööstuses ei ole kuigi palju pikkade traditsioonidega era- ja
ärisektori ettevõtjaid. Sotsiaalarengu toetamise osas kultuuri kaudu
olid Tallinn 2011 eesmärgid seotud pigem kultuuris osalemise laiendamisega kui
sotsiaalarengu kui sellisega. Euroopa kultuuripealinn haaras publikuna,
loojatena, esinejatena ja vabatahtlikena kaasa laiemat hulka inimesi ning
rakendas töösse mahuka vabatahtlike programmi. Turu puhul oli Euroopa kultuuripealinna
tiitlil märkimisväärne majanduslik mõju. Turu majanduskooli hinnangul suurendas
Euroopa kultuuripealinn tööhõivet 3300 inimtööaasta võrra ning majanduse
kogutoodang suurenes 260 miljoni euro võrra. Oluline osa selles kasvus oli
turismil. Turu puhul oli loometööstuse arendamine üks peaeesmärkidest ning
hindajad on seisukohal, et Euroopa kultuuripealinn aitas tõsta selle teema
poliitilisse päevakorda. Turu 2011 oli esimene Euroopa kultuuripealinn,
mille kultuuriprogrammis rõhutati seoseid kultuuri, kultuurile juurdepääsu ja
heaolu vahel. Samuti pöörati tähelepanu vajadusele tagada, et kultuuritegevus
ei leiaks aset üksnes kesklinnas, vaid kõigis linna kogukondades. Ligikaudu
1500 üritust ja tegevust olid suunatud lasteaedadele, koolidele, haiglatele,
vanadekodudele ja vanglatele. Paljud avalikus ruumis eksponeeritud
kunstitaiesed olid mõeldud juhuslikele möödakäijatele. Võrreldes varasemate
aastatega, suurenes 2011. aastal kultuuriüritustel ja -tegevuses osalemine.
Turu kultuurisektor sai esimest korda kasu koordineeritud vabatahtliku töö
programmist, milles keskenduti väga mitmesugustele tegevustele üle kogu linna. Nii Tallinn kui Turu toetasid tugevalt
kodanike aktiivset osavõttu ning seadsid üheks sihtrühmaks inimesed, kes
tavaliselt kultuuritegevuses nii palju ei osale. Tallinnas pöörati
märkimisväärset tähelepanu vene kogukonna kaasamisele. Turus kutsuti rootsi
keelt kõnelevat kogukonda üles osalema materjalide rootsi keelde tõlkimise
kaudu. Samas tõuseb mõlema Euroopa kultuuripealinna kogemustest esile, et on
vaja väga erinevaid (tavaliselt intensiivsemaid) lähenemisviise, et suurendada
kodanike osalemist loojatena ja esinejatena, ning mitte üksnes laiendada nende
kaasamist publikuna. 3.3.8. Jätkusuutlikkus Euroopa kultuuripealinn on kavandatud olema
jätkusuutlik ning moodustama linna pikaajalise kultuurilise ja sotsiaalse
arengu lahutamatu osa[5].
Mõlema kultuuripealinna puhul täheldatakse uut kultuuritegevust, mis jätkub ka
pärast tiitliaastat, ning uute renoveeritud kultuurirajatiste kasutuselevõttu.
Kultuuri jätkusuutlikkuse osas võib tõdeda, et tänu Euroopa kultuuripealinna
tiitlile on neil linnadel nüüd rohkem kogemusi ja teadmisi ning nende
kultuurisektorite sisene suhtlusvõrgustik ja koostöö on tugevamad. Tallinn koostas oma tiitliaasta lõpus
spetsiaalse kava erinevate kultuuritegevuste kestlikkuse tagamiseks. Euroopa
kultuuripealinn kätkes arvukalt uusi või laiendatud üritusi, millest paljud
jätkuvad ka 2012. aastal ja pärast seda; 82 % küsimustikule vastanud
kultuuritegijaist märkis, et mõned või kõik nende tegevused jätkuvad, ning 8 %
vastanuist märkis, et neil on plaanis tulla 2012. aastal välja uute tegevustega
(ehkki nende Euroopa kultuuripealinna raames ellu viidud projektid ei jätku). Turus alustati jätkusuutlikkuse strateegia
alast tööd 2011. aasta keskel. Euroopa kultuuripealinna olulise mõjuna mainiti
suuremat koostööd kultuuriloojate ja teiste sidusrühmade vahel. Mõne projekti
raames alguse saanud tegevusi plaanitakse 2012. aastal ellu viia suuremas mahus
kui 2011. aastal. Turu 2011 sihtasutus rahastab mõningaid tegevusi jätkuvalt
kuni 2013. aastani ning pakub mõnele võrgustikule ja ühendusele tuge, aidates
sellega kaasa jätkusuutlikkuse strateegia elluviimisele. Nagu on täheldatud ka eelnevates hinnangutes,
kutsutakse Euroopa kultuuripealinna raames ellu uusi tegevusi, laiendatakse
koostööd ja võetakse kasutusele uusi kultuurirajatisi, mis on jätkusuutlikud ka
pärast tiitliaastat. See kehtib mõlema 2011. aastal tiitlit kandnud linna
kohta. Spetsiaalse asutuse loomine (või edaspidine säilitamine) on üks viis,
kuidas on võimalik tagada positiivne pärand. 2011. aasta Euroopa
kultuuripealinnad näitasid, et mõlemas linnas on olemas potentsiaal kultuuri
juhtimise parandamiseks ning kultuurisektor on võimeline andma suurema panuse
linna arendamisse laiemalt. Seda, kuidas seda potentsiaali suudetakse ära
kasutada, saab aga näha alles tulevikus ning see sõltub põhiliste sidusrühmade
tehtavatest valikutest. 4. Välishindamise peamised soovitused ja
komisjoni märkused Komisjon nõustub hindajate üldsoovitustega,
mis on koostatud lähtuvalt Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnade vaatlusest,
kuid mis on ühtlasi seotud Euroopa kultuuripealinna meetme kui terviku
rakendamisega. Hindajad kinnitavad, et Euroopa kultuuripealinna tiitel on
jätkuvalt hinnatud, see ärgitab ellu viima laiahaardelisi kultuuriprogramme
ning selle mõju on märkimisväärne. ELi tiitlil ja rahalisel toetusel on oluline
võimendav mõju, mis muudab Euroopa kultuuripealinna väga kulutõhusaks ja
tulemuslikuks algatuseks. Komisjon ühineb hindajate üldhinnanguga ning nõustub
eespool esitatud soovitustega. Need soovitused on suures osas kooskõlas
komisjoni hiljutise ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
otsus, millega kehtestatakse Euroopa kultuuripealinnade Euroopa Liidu meede
aastateks 2020 kuni 2033[6].
Selle uue ettepanekuga seotud töös lähtuti väga mitmesugustest sisenditest.
Nende seas olid 2010. aasta märtsis Euroopa kultuuripealinnade 25. aastapäeva
puhul korraldatud konverentsi lõppjäreldused, varasemate kultuuripealinnade
sõltumatud hindamised, praeguste valiku- ja kontrollimenetluste sõltumatu
hindamine, Interneti teel läbi viidud konsulteerimise tulemused, avalik
arutelukoosolek ning hariduse ja kultuuri peadirektoraadi enda kogemused selle
algatuse koordineerimisel alates aastast 1999. Ettepaneku
eesmärgiks on liikuda praeguse, üldiselt hästi toimiva skeemi põhjalt edasi,
õppides saadud kogemustest ja tehes mõningaid parandusi, et nii tiitli
omamisest kui ka konkursis osalemisest saadav kasu oleks võimalikult suur nii
pakkumisi esitavate linnade kui ka nende kodanike jaoks. Praeguse skeemi
põhijooned ja üldstruktuur on uues ettepanekus säilitatud, ent pakutakse välja
ka hulk täiustusi. Eelkõige soovitatakse ettepanekus jätkata tiitli omistamist
liikmesriikide rotatsiooni alusel. Lisaks kajastuvad ettepanekus järgmised
varasematel hindamistel esitatud soovitused: –
üldise eesmärgi sätestamine, mis on seotud kultuuri
panusega linnade pikaajalisse arendamisse; –
sõnaselgemate ja kõikehõlmavate valikukriteeriumide
sätestamine, sealhulgas juhtimise ja rahastamise osas; –
Melina Mercouri preemia väljastamise seadmine
suuremasse sõltuvusse sellest, kuivõrd linn on teinud oma kohustuste täitmisel
edusamme ja kuivõrd ta kasutab oma teavitusmaterjalides ELi logo, ning preemia
väljamaksmise edasilükkamine päris tiitliaastasse; –
linnadele kohustuse seadmine viia läbi uuringuid,
et oma eesmärkide saavutamise astet paremini mõõta. Väärib mainimist, et komisjoni ettepanekus
võetakse ühtlasi arvesse ka 2010. aasta hindamise soovitusi näha ette võimalus
avada meede kandidaat- ja võimalikele kandidaatriikidele ja kehtestada
pakkumisi esitavate linnade suhtes nõue, et linna kultuurilise arendamise
strateegia peab olema taotluse esitamise ajal vastu võetud, ning säilitada
meetme keskendatus linnadele. Viimasena, kuid mitte vähem olulisena tuleb
märkida, et vastavalt ühele 2011. aasta hindamise soovitusele korraldas
komisjon 15. oktoobril 2012 heade tavade vahetuse varasemate, praeguste ja
tulevaste Euroopa kultuuripealinnade vahel, mis oli konkreetsemalt suunatud
tulevikus pakkumisi esitavatele linnadele. Komisjon jätkab ka tulevikus tööd
selle nimel, et sellist positiivset kogemustevahetust edendada. [1] Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1622/2006/EÜ, millega
kehtestatakse kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019 (ELT L 304, 3. november
2006, lk 1). [2] Nimetus
„Euroopa kultuuripealinn” oli mõeldud
aitmaks liita Euroopa kodanikke omavahel tihedamalt kokku. Vt
kultuuriministrite 13. juuni 1985. aasta resolutsiooni kultuurisündmuse
„Euroopa kultuuripealinn” iga-aastase
korraldamise kohta. [3] Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta otsus nr 1419/1999/EÜ kultuurisündmusega
Euroopa kultuuripealinn seotud ühenduse meetmete kohta aastateks 2005 kuni 2019
(EÜT L 166, 1.7.1999, lk 1). Otsust on muudetud otsusega nr 649/2005/EÜ (ELT L
117, 4.5.2005, lk 20). [4] 2011. aasta Euroopa
kultuuripealinnade järelhindamine, lõpparuanne Euroopa Komisjonile: http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/evalreports/culture/2012/ecocreport_en.pdf. Koostatud vastavalt teenuste raamlepingule nr EAC/50/2009 hindamise,
hindamisega seotud teenuste ja mõju hindamise toetamise kohta. [5] Otsus 1622/2006/EÜ. [6] COM(2012) 407 (final).