52012SC0291

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Lisatud dokumendile: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist Euroopa Liidus /* SWD/2012/0291 final */


KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Lisatud dokumendile:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

milles käsitletakse juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist Euroopa Liidus

Kommenteeritud kokkuvõte

Käesolev mõjuhinnang on lisatud komisjoni ettepanekule ELi määruse kohta, milles käsitletakse juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist Euroopa Liidus.

Ettepanek on esitatud, et täita Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjoni võetud poliitiline kohustus rakendada ja ratifitseerida ELis varakult Nagoya protokoll. Tegemist on järgmise sammuga pärast Nagoya protokolli ametlikku allakirjutamist ELi poolt juunis 2011.

Käesoleva mõjuhinnangu ettevalmistamiseks sõlmis keskkonna peadirektoraat lepingu väliskonsultantidega, kelle ülesandeks oli viia läbi põhjalik uuring. Samuti korraldas ta avaliku konsultatsiooni sidusrühmadega. Peale selle pidasid komisjoni ametnikud mitu kohtumist sidusrühmade ja liikmesriikide ekspertidega ning pidasid nõu mitme rahvusvahelise partneriga. Käesolevas dokumendis on võetud kokku selle töö tulemused.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga kohustatakse kõiki osalisi hõlbustama juurdepääsu sellistele geneetilistele ressurssidele, millele neil on suveräänsed õigused. Samuti on kõik konventsiooniosalised kohustatud jagama õiglaselt ja erapooletult teadus- ja arendustegevuse tulemusi ning geneetiliste ressursside ärilisest või muust kasutamisest saadavat tulu kõnealuseid ressursse pakkuva osalisega. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis käsitletakse ka selliste kohalike ja põliskogukondade õigusi, kelle valduses on geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilisi teadmisi, millest võib saada olulist infot, et teha teaduslikke avastusi huvitavate geneetiliste või biokeemiliste omaduste kohta.

Konventsioonis on aga vähe üksikasju selle kohta, kuidas geneetilistele ressurssidele ja nendega seotud traditsioonilistele teadmistele juurde pääsemine ning nende ressursside ja teadmiste kasutamisest saadava tulu jaotamine peaks tegelikkuses toimima. Eelkõige tööstusriikidest osalised on olnud vastu selliste meetmete vastuvõtmisele, millega soodustatakse tulu õiglast jaotamist nende riikide teadlaste ja ettevõtete poolt. Ühe tagajärjena on mõni pakkujariik kehtestanud üha piiravamaid tingimusi geneetilistele ressurssidele või nendega seotud traditsioonilistele teadmistele juurdepääsuks. Samal ajal on riigid, kelle väitel on nende suveräänseid õigusi rikutud, selgete eeskirjade puudumise tõttu Euroopa teadlastele ja ettevõtetele pahatihti süüks pannud biopiraatlust. Need probleemid on tugevasti pidurdanud üleilmseid edusamme bioloogilise mitmekesisuse kaitsel ja säästval kasutamisel, eriti arvestades, et just suure bioloogilise mitmekesisusega riikideks peetavad riigid peaksid tõhusast juurdepääsu- ja tulu jaotamise raamistikust kõige rohkem kasu saama.

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 193 osalise konsensuse alusel 29. oktoobril 2010 vastu võetud uus rahvusvaheline leping. Selle õiguslikult siduva lepinguga muudeti konventsiooni kohane juurdepääsu ja tulu jaotamise üldraamistik palju üksikasjalikumaks. Nagoya protokoll peaks jõustuma 2014. aastal. Pärast kasutuselevõtmist aitab protokoll märkimisväärselt kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele riikides, kes teevad kättesaadavaks geneetilisi ressursse, millele neil on suveräänsed õigused. Eelkõige tehakse protokolliga järgmist:

– kehtestatakse paremini prognoositavad tingimused geneetilistele ressurssidele juurdepääsuks;

– tagatakse tulude jaotamine geneetiliste ressursside kasutajate ja pakkujate vahel;

– tagatakse üksnes seaduslikult omandatud geneetiliste ressursside kasutamine.

EL ja kõik selle liikmesriigid peavad Nagoya protokolli ratifitseerima ning nad peavad suutma tõendada kõigi protokollist tulenevate kohustuste täitmist. Kuidas kohustused täidetakse, on ELi ja selle liikmesriikide siseasi. Konkreetse lähenemisviisi valimisel tuleb lähtuda õiguslikest ja praktilistest kaalutlustest: ELi sekkumiseks peab olemas olema ELi pädevus ja tuleb tõendada sellise lisandväärtuse loomist, mida üksnes liikmesriikide vastutusel võetavad rakendusmeetmed ei võimaldaks.

Mõju hindamise käigus kaaluti mitmesuguseid võimalusi. Kõiki võimalusi võrreldi senise olukorra jätkamise stsenaariumiga ehk ELi või liikmesriikide tasandi rakendusmeetmete võtmatajätmisega.

Juurdepääsuga seoses analüüsiti „ELi meetmete võtmatajätmise” (A-1) ja „juurdepääsuküsimuste arutamise ja parimate tavade vahetamise ELi platvormi loomise” (A-2) võimalust.

Kasutajapoolse nõuete täitmisega seoses analüüsiti järgmisi võimalusi: „avatud koordinatsiooni meetod” (UC-1), „eraldiseisev üldine vajaliku hoolsuse kohustus ELi kasutajatele” (UC-2), „üldine vajaliku hoolsuse kohustus ELi kasutajatele koos geneetiliste ressursside usaldusväärseteks allikateks loetavate kogude kindlaksmääramise süsteemiga” (UC-3), „ebaseaduslikult omandatud geneetiliste ressursside või seonduvate ebaseaduslikult omandatud traditsiooniliste teadmiste kasutamise keeld koos geneetiliste ressursside väärtusahela lõpus rakendatava järelevalvesüsteemiga” (UC-4).

Mõju hindamisel analüüsiti ka kahte ELi meetmete kohaldamise ajastuse võimalust. Esimene oli ELi meetmete kohaldamine üksnes edaspidi omandatud geneetiliste ressursside või seonduvate traditsiooniliste teadmiste suhtes (T-1) ja teine nende meetmete kohaldamine alates bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni jõustumisest 1993. aastal (T-2).

Analüüsiti ka täiendavaid meetmeid, mis puudutasid ELi ja oluliste pakkujariikide või -piirkondade vahelisi kahepoolseid lepinguid (C-1), valdkondlikke tegevusjuhendeid ja näidis-lepinguklausleid (C-2), jälgimise ja kontrollimise tehnilisi vahendeid (C-3) ning teadlikkuse tõstmise ja koolitustegevust (C-4).

Valikuvõimaluste analüüsimise ja võrdlemise kriteeriumites käsitleti konkreetseid Nagoya protokolliga seotud küsimusi ning majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju.

Mõjuhinnangu kohaselt oleks kõige tulemuslikum järgmine ELi meetmete kombinatsioon:

– sellise ELi platvormi loomine, kus liikmesriigid, komisjon ja sidusrühmad arutavad geeneetilistele ressurssidele juurdepääsu küsimusi ja vahetavad parimaid tavasid (A-2);

– EL kasutajate kohustus võtta oma võimaluste piires meetmeid tagamaks, et kasutatud geneetilised ressursid ja seonduvad traditsioonilised teadmised on omandatud pakkujariigi juurdepääsualaste õigusnormide kohaselt ja et jaotatakse saadud tulu (UC-3);

– selliste kogude kindlaksmääramise süsteem (botaanikaaiad, mikroorganismide kogud, geenipangad jne), mille puhul rakendatakse kontrollimeetmeid, et kasutamiseks tehtaks kättesaadavaks üksnes hästi dokumenteeritud geneetiliste ressursside proove (UC-3);

– täiendavad meetmed, et suurendada ELi sekkumise tõhusust (C-1, C-2, C-3, C-4).

ELi määrust kohaldataks vaid selliste geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste suhtes, mis on omandatud ja mida on kasutatud pärast Nagoya protokolli jõustumist ELis (T-1).

Juurdepääsuküsimuste arutamise ja parimate tavade vahetamise ELi platvorm võib aidata ühtlustada sellistes liikmesriikides kohaldatavaid juurdepääsutingimusi, kus nõutakse eelnevat informeeritud nõusolekut. Nii ei loodaks küll ELis võrdseid juurdepääsutingimusi, kuid liikmesriikide juurdepääsuraamistike vaheliste erinevuste vähendamine kahandaks tehingukulusid ning oleks eriti kasulik VKEdele ja avaliku sektori rahaliste vahendite saajatele. Peale selle saaks ELi platvormil tutvustada parimaid juurdepääsutavasid. See aitaks liikmesriikidel üksteiselt õppida ja kasutajatel kindlaks teha kõige paremini toimiva juurdepääsuraamistikuga liikmesriigid. Mõlemad aspektid mõjutaksid soodsalt teadus- ja arendusvõimalusi ELis.

ELi kasutajate vajaliku hoolsuse kohustus koos usaldusväärseteks allikateks loetavate kogude kindlaksmääramise süsteemiga moodustaks ELi ühtse lähenemisviisi protokolli kasutajapoolset nõuete täitmist käsitleva samba rakendamisele. Selle raames loodaks kõigile ELi geneetiliste ressursside väärtusahelas osalejatele võrdsed tingimused ja õiguskindlus, minimeeritaks nende tegevusriske ning maksimeeritaks teadus- ja arendusvõimalusi. Samuti hoitaks ära eri liikmesriikide kasutajapoolse nõuete täitmise eeskirjade vahelisi erinevusi, mis tooksid kaasa kulusid ja takistusi mitmes liikmesriigis tegutsevatele teadlastele ja ettevõtetele. Väärib märkimist, et konsultatsiooni käigus toetasid sidusrühmad ELi ühtset lähenemisviisi kasutajapoolsele nõuete täitmisele ühehäälselt.

Nagoya protokolli rakendamise ELi meetmete süsteem võib tugineda ELi pädevusele keskkonnapoliitika valdkonnas. Lisaks võib kasutajapoolse nõuete täitmise meetmete ELi süsteemi loomine tugineda ELi pädevusele siseturu küsimustes. Kasutajapoolset nõuete täitmist käsitlev ELi sekkumine on põhjendatud ka seepärast, et selle abil välditaks kahjulikku mõju, mida looduspõhiste toodete ja teenuste siseturule avaldaks liikmesriikide kasutajapoolse nõuete täitmise süsteemide killustatus. Pealegi saaks sellise sekkumise abil kõige paremini luua geneetiliste ressurssidega seotud teadus- ja arendustegevust võimaldavad tingimused, mis mõjutaks soodsalt bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja säästvat kasutamist kõikjal maailmas.

ELi meetmed tervikuna võimaldaksid Nagoya protokolli ratifitseerimist ja täielikku järgimist ELi poolt. Lepinguosalistele jäetaks õigus ise otsustada, kas nad nõuavad neile kuuluvate geneetiliste ressursside kasutamise korral eelnevat informeeritud nõusolekut ja tulu jaotamist. ELi poolne ratifitseerimine ei sõltuks nende sellekohasest otsusest.