KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Lisatud dokumendile: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist Euroopa Liidus /* SWD/2012/0291 final */
KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Lisatud dokumendile: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus, milles käsitletakse juurdepääsu
geneetilistele ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja
erapooletut jaotamist Euroopa Liidus Kommenteeritud
kokkuvõte Käesolev mõjuhinnang on lisatud komisjoni
ettepanekule ELi määruse kohta, milles käsitletakse juurdepääsu geneetilistele
ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist
Euroopa Liidus. Ettepanek on esitatud, et täita Euroopa
Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjoni võetud poliitiline kohustus
rakendada ja ratifitseerida ELis varakult Nagoya protokoll. Tegemist on
järgmise sammuga pärast Nagoya protokolli ametlikku allakirjutamist ELi poolt
juunis 2011. Käesoleva mõjuhinnangu ettevalmistamiseks
sõlmis keskkonna peadirektoraat lepingu väliskonsultantidega, kelle ülesandeks
oli viia läbi põhjalik uuring. Samuti korraldas ta avaliku konsultatsiooni
sidusrühmadega. Peale selle pidasid komisjoni ametnikud mitu kohtumist
sidusrühmade ja liikmesriikide ekspertidega ning pidasid nõu mitme
rahvusvahelise partneriga. Käesolevas dokumendis on võetud kokku selle töö
tulemused. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga kohustatakse
kõiki osalisi hõlbustama juurdepääsu sellistele geneetilistele ressurssidele,
millele neil on suveräänsed õigused. Samuti on kõik konventsiooniosalised
kohustatud jagama õiglaselt ja erapooletult teadus- ja arendustegevuse tulemusi
ning geneetiliste ressursside ärilisest või muust kasutamisest saadavat tulu
kõnealuseid ressursse pakkuva osalisega. Bioloogilise mitmekesisuse
konventsioonis käsitletakse ka selliste kohalike ja põliskogukondade õigusi,
kelle valduses on geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilisi teadmisi,
millest võib saada olulist infot, et teha teaduslikke avastusi huvitavate
geneetiliste või biokeemiliste omaduste kohta. Konventsioonis on aga vähe üksikasju selle
kohta, kuidas geneetilistele ressurssidele ja nendega seotud traditsioonilistele
teadmistele juurde pääsemine ning nende ressursside ja teadmiste kasutamisest
saadava tulu jaotamine peaks tegelikkuses toimima. Eelkõige tööstusriikidest
osalised on olnud vastu selliste meetmete vastuvõtmisele, millega soodustatakse
tulu õiglast jaotamist nende riikide teadlaste ja ettevõtete poolt. Ühe
tagajärjena on mõni pakkujariik kehtestanud üha piiravamaid tingimusi
geneetilistele ressurssidele või nendega seotud traditsioonilistele teadmistele
juurdepääsuks. Samal ajal on riigid, kelle väitel on nende suveräänseid õigusi
rikutud, selgete eeskirjade puudumise tõttu Euroopa teadlastele ja ettevõtetele
pahatihti süüks pannud biopiraatlust. Need probleemid on tugevasti pidurdanud
üleilmseid edusamme bioloogilise mitmekesisuse kaitsel ja säästval kasutamisel,
eriti arvestades, et just suure bioloogilise mitmekesisusega riikideks peetavad
riigid peaksid tõhusast juurdepääsu- ja tulu jaotamise raamistikust kõige
rohkem kasu saama. Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse
konventsiooni 193 osalise konsensuse alusel 29. oktoobril 2010 vastu
võetud uus rahvusvaheline leping. Selle õiguslikult siduva lepinguga muudeti
konventsiooni kohane juurdepääsu ja tulu jaotamise üldraamistik palju
üksikasjalikumaks. Nagoya protokoll peaks jõustuma 2014. aastal. Pärast
kasutuselevõtmist aitab protokoll märkimisväärselt kaasa bioloogilise
mitmekesisuse säilitamisele riikides, kes teevad kättesaadavaks geneetilisi
ressursse, millele neil on suveräänsed õigused. Eelkõige tehakse protokolliga
järgmist: –
kehtestatakse paremini prognoositavad tingimused
geneetilistele ressurssidele juurdepääsuks; –
tagatakse tulude jaotamine geneetiliste ressursside
kasutajate ja pakkujate vahel; –
tagatakse üksnes seaduslikult omandatud
geneetiliste ressursside kasutamine. EL ja kõik selle liikmesriigid peavad Nagoya
protokolli ratifitseerima ning nad peavad suutma tõendada kõigi protokollist
tulenevate kohustuste täitmist. Kuidas kohustused täidetakse, on ELi ja selle
liikmesriikide siseasi. Konkreetse lähenemisviisi valimisel tuleb lähtuda
õiguslikest ja praktilistest kaalutlustest: ELi sekkumiseks peab olemas olema
ELi pädevus ja tuleb tõendada sellise lisandväärtuse loomist, mida üksnes
liikmesriikide vastutusel võetavad rakendusmeetmed ei võimaldaks. Mõju hindamise käigus kaaluti mitmesuguseid
võimalusi. Kõiki võimalusi võrreldi senise olukorra jätkamise stsenaariumiga
ehk ELi või liikmesriikide tasandi rakendusmeetmete võtmatajätmisega. Juurdepääsuga seoses analüüsiti „ELi meetmete
võtmatajätmise” (A-1) ja „juurdepääsuküsimuste arutamise ja parimate tavade
vahetamise ELi platvormi loomise” (A-2) võimalust. Kasutajapoolse nõuete täitmisega seoses
analüüsiti järgmisi võimalusi: „avatud koordinatsiooni meetod” (UC-1),
„eraldiseisev üldine vajaliku hoolsuse kohustus ELi kasutajatele” (UC-2),
„üldine vajaliku hoolsuse kohustus ELi kasutajatele koos geneetiliste
ressursside usaldusväärseteks allikateks loetavate kogude kindlaksmääramise
süsteemiga” (UC-3), „ebaseaduslikult omandatud geneetiliste ressursside või
seonduvate ebaseaduslikult omandatud traditsiooniliste teadmiste kasutamise
keeld koos geneetiliste ressursside väärtusahela lõpus rakendatava
järelevalvesüsteemiga” (UC-4). Mõju hindamisel analüüsiti ka kahte ELi
meetmete kohaldamise ajastuse võimalust. Esimene oli ELi meetmete kohaldamine
üksnes edaspidi omandatud geneetiliste ressursside või seonduvate
traditsiooniliste teadmiste suhtes (T-1) ja teine nende meetmete kohaldamine
alates bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni jõustumisest 1993. aastal
(T-2). Analüüsiti ka täiendavaid meetmeid, mis
puudutasid ELi ja oluliste pakkujariikide või -piirkondade vahelisi
kahepoolseid lepinguid (C-1), valdkondlikke tegevusjuhendeid ja
näidis-lepinguklausleid (C-2), jälgimise ja kontrollimise tehnilisi vahendeid
(C-3) ning teadlikkuse tõstmise ja koolitustegevust (C-4). Valikuvõimaluste analüüsimise ja võrdlemise
kriteeriumites käsitleti konkreetseid Nagoya protokolliga seotud küsimusi ning
majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju. Mõjuhinnangu kohaselt oleks kõige tulemuslikum
järgmine ELi meetmete kombinatsioon: –
sellise ELi platvormi loomine, kus liikmesriigid,
komisjon ja sidusrühmad arutavad geeneetilistele ressurssidele juurdepääsu
küsimusi ja vahetavad parimaid tavasid (A-2); –
EL kasutajate kohustus võtta oma võimaluste piires
meetmeid tagamaks, et kasutatud geneetilised ressursid ja seonduvad
traditsioonilised teadmised on omandatud pakkujariigi juurdepääsualaste
õigusnormide kohaselt ja et jaotatakse saadud tulu (UC-3); –
selliste kogude kindlaksmääramise süsteem
(botaanikaaiad, mikroorganismide kogud, geenipangad jne), mille puhul
rakendatakse kontrollimeetmeid, et kasutamiseks tehtaks kättesaadavaks üksnes
hästi dokumenteeritud geneetiliste ressursside proove (UC-3); –
täiendavad meetmed, et suurendada ELi sekkumise
tõhusust (C-1, C-2, C-3, C-4). ELi määrust kohaldataks vaid selliste
geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste suhtes, mis on
omandatud ja mida on kasutatud pärast Nagoya protokolli jõustumist ELis (T-1). Juurdepääsuküsimuste arutamise ja parimate
tavade vahetamise ELi platvorm võib aidata ühtlustada sellistes liikmesriikides
kohaldatavaid juurdepääsutingimusi, kus nõutakse eelnevat informeeritud
nõusolekut. Nii ei loodaks küll ELis võrdseid juurdepääsutingimusi, kuid
liikmesriikide juurdepääsuraamistike vaheliste erinevuste vähendamine kahandaks
tehingukulusid ning oleks eriti kasulik VKEdele ja avaliku sektori rahaliste
vahendite saajatele. Peale selle saaks ELi platvormil tutvustada parimaid
juurdepääsutavasid. See aitaks liikmesriikidel üksteiselt õppida ja kasutajatel
kindlaks teha kõige paremini toimiva juurdepääsuraamistikuga liikmesriigid.
Mõlemad aspektid mõjutaksid soodsalt teadus- ja arendusvõimalusi ELis. ELi kasutajate vajaliku hoolsuse kohustus koos
usaldusväärseteks allikateks loetavate kogude kindlaksmääramise süsteemiga
moodustaks ELi ühtse lähenemisviisi protokolli kasutajapoolset nõuete täitmist
käsitleva samba rakendamisele. Selle raames loodaks kõigile ELi geneetiliste
ressursside väärtusahelas osalejatele võrdsed tingimused ja õiguskindlus, minimeeritaks
nende tegevusriske ning maksimeeritaks teadus- ja arendusvõimalusi. Samuti
hoitaks ära eri liikmesriikide kasutajapoolse nõuete täitmise eeskirjade
vahelisi erinevusi, mis tooksid kaasa kulusid ja takistusi mitmes liikmesriigis
tegutsevatele teadlastele ja ettevõtetele. Väärib märkimist, et konsultatsiooni
käigus toetasid sidusrühmad ELi ühtset lähenemisviisi kasutajapoolsele nõuete
täitmisele ühehäälselt. Nagoya protokolli rakendamise ELi meetmete
süsteem võib tugineda ELi pädevusele keskkonnapoliitika valdkonnas. Lisaks võib
kasutajapoolse nõuete täitmise meetmete ELi süsteemi loomine tugineda ELi
pädevusele siseturu küsimustes. Kasutajapoolset nõuete täitmist käsitlev ELi
sekkumine on põhjendatud ka seepärast, et selle abil välditaks kahjulikku mõju,
mida looduspõhiste toodete ja teenuste siseturule avaldaks liikmesriikide
kasutajapoolse nõuete täitmise süsteemide killustatus. Pealegi saaks sellise
sekkumise abil kõige paremini luua geneetiliste ressurssidega seotud teadus- ja
arendustegevust võimaldavad tingimused, mis mõjutaks soodsalt bioloogilise
mitmekesisuse kaitset ja säästvat kasutamist kõikjal maailmas. ELi meetmed tervikuna võimaldaksid Nagoya
protokolli ratifitseerimist ja täielikku järgimist ELi poolt. Lepinguosalistele
jäetaks õigus ise otsustada, kas nad nõuavad neile kuuluvate geneetiliste
ressursside kasutamise korral eelnevat informeeritud nõusolekut ja tulu
jaotamist. ELi poolne ratifitseerimine ei sõltuks nende sellekohasest otsusest.